Austatud Riigikogu, head ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu teise töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Rainer Vakra, palun!

Hea istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on 13 rahvasaadiku nimel anda üle arupärimine Hanno Pevkurile. See puudutab patsientide ravita jätmist. 2011. aastal nädal enne jõule nimelt vallandati Põhja-Eesti Regionaalhaiglast päevapealt südamearst Hasso Uuetoa usalduse kaotuse tõttu. Peapõhjuseks oli 13. jaanuari Postimehe andmetel tema osalemine operatsioonidel n-ö konkureeriva Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuses. Hasso Uuetoa on Eesti ainuke teatud spetsiifilise ravi spetsialist ja seetõttu võttis tema vallandamine peatse ravi lootuse 88-lt südame rütmihäirete all kannatavalt patsiendilt. Sellega seoses on meil austatud ministrile seitse küsimust. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Deniss Boroditši!

Härra istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on au Keskerakonna fraktsiooni saadikute nimel esitada arupärimine siseminister Ken-Marti Vaherile, teemaks on nõuetele vastavate rehvide kasutamise kontroll. Kõigile on teada, et talviselt keerulised teeolud on viimastel nädalatel kaasa toonud suure hulga liiklusõnnetusi, kus muu hulgas on selgunud, et üks avariide põhjuseid on rehvide mittevastavus nõuetele. Kehvade teeolude kohta edastatakse pidevalt infot, kuid milline on olnud Politsei- ja Piirivalveameti panus rehvide nõuetele vastavuse kontrollimisel? Nõuetele mittevastavate rehvide korral on autojuht ohuks lisaks endale ka teistele, mistõttu ei ole kohane riigi suhtumine, et seadus sätestab nõuded ja inimene on kohustatud neid järgima. Riigi väga oluline roll ongi suhtumise kujundamine, mis eeldab pidevat kontrolli ja lakkamatut teavitustööd. Seoses eeltooduga on meie fraktsiooni liikmetel kaheksa küsimust. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Rait Maruste!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on põhiseaduskomisjoni 17. jaanuari otsuse alusel au üle anda seaduseelnõu õiguskantsleri seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise kohta. Eelnõuga tehakse ettepanek võimaldada õiguskantslerile suuremat paindlikkust aastaülevaate esitamisel. Teiseks tahetakse eelnõuga anda õiguskantslerile suurem kaalutlusruum tema poole pöördumiste menetlemisel, kolmandaks aga reguleerida mõnesid korralduslikke küsimusi võrreldavalt teiste põhiseaduslike institutsioonidega, nagu Riigikontroll ja teised. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan viie Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle arupärimise justiitsministrile. Teatavasti on Rahandusministeeriumi andmetel viimase 11 aasta jooksul alusetult vahi all viibinud 738 inimest, kellele riik maksis õiguskaitseorganite poolt toime pandud seadusetuse hüvitamiseks 31 miljonit krooni. Kusjuures suurimad hüvitised on olnud 2005. aastal välja makstud 369 000 krooni, 2006. aastal 436 000 krooni, 2007. aastal 552 000 krooni jne. Sellest lähtuvalt esitame kümme küsimust härra justiitsministrile ja loodame, et see arupärimine leiab ka mõistlikku arutelu. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Karel Rüütli!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan Riigikogu keskkonnakomisjoni poolt üle eelnõu, mis puudutab Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu uue liikme nimetamist. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Mailis Repsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Käesolevaga tutvustan teile arupärimist haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. Kindlasti olete kursis, et Eesti Kunstiakadeemia õppehoone ehitamise ja rahastamise üle käib ühiskonnas ulatuslik diskussioon. Me tooksime selle arutelu ka siia Riigikogu saali, kui minister tuleb arupärimisele vastama. Nimelt, me soovime teada saada haridus- ja teadusministri hinnangut sihtasutuse Archimedes otsusele. Meid huvitab tema nägemus, kuidas peaks kunstiakadeemia oma kunstiharidusega edasi minema. Millised analüüsid on selle otsuse taga? Kuidas plaanitakse kunstiakadeemia olukord lahendada? Samuti huvitab meid, kuhu suunatakse summad, mis EKA uue õppehoone rahastamise otsuse tühistamisel vabaks jäävad. Nendele küsimustele ootame ministrit vastama, ehk saame selgust, milline on tema nägemus kunstihariduse tulevikust Eestis. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja neli arupärimist ning Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.
Liigume edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 16. jaanuaril algatatud Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 17. jaanuaril algatatud maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; kolmandaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 17. jaanuaril algatatud kodakondsuse seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon; neljandaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 17. jaanuaril algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise kultuuriminister Rein Langile.
Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 92 Riigikogu liiget, puudub 9. Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist.

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 84 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele seaduseelnõu 84. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 89 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 84 on seadusena vastu võetud. Esimene päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu 108 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Aare Heinvee!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Seda eelnõu arutas maaelukomisjon 10. jaanuaril. Tähtajaks laekus kaks parandusettepanekut, Jaak Allikult ning Eesti Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Jaak Alliku ettepanekut tutvustas komisjoni esimees Kalvi Kõva. Ettepanek nägi ette jätta välja eelnõu § 10 lõike 1 punktist 2 sõna "Narva-Jõesuu" ehk võtta riigikaitseliste piirangute alt maha Narva-Jõesuu linn. Põhjenduseks oli Narva-Jõesuu kui areneva kuurortlinna tihe ajalooline ja ka tulevikku vaatav suhe Peterburist pärit puhkajatega. Teise ettepaneku tegijate esindaja Mihhail Stalnuhhin tutvustas parandusettepanekut täiendada eelnõu § 10 uue lõikega, millega seoses selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kitsendust ei kohaldataks Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elava füüsilise isiku suhtes, kes omandab kuni 0,2 hektari suuruse kinnisasja. Mõlema parandusettepaneku tegijad viitasid oma seletuses sellele, et ka praegu on võimalik Eestis registreeritud äriühingute kaudu nimetatud piirkondades kinnisasja omandada.
Eelnõu algataja esindaja Meelis Mälberg ei toetanud parandusettepanekuid, tuues põhjenduseks riigikaitsekomisjoni seisukoha, milles riigikaitsekomisjon toonitab riigikaitseliste kitsenduste vajalikkust. Küll võiks piirangute seadmisel lähtuda mitte omavalitsusüksuste piiridest tervikuna, vaid piirduda kinnisasja lähedusega riigikaitselisele või julgeolekuobjektile ning riigipiirile. Vastavad ettepanekud töötab Kaitseministeeriumis moodustatud töörühm välja poole aasta jooksul ja siis on võimalik seadus uuesti menetlusse võtta. Ka Vabariigi Valitsus on seisukohal, et enne kehtivate riigikaitseliste piirangute analüüsi tulemusi ei ole kehtivas seaduses sätestatud kitsenduste muutmine asjakohane.
Komisjon hääletas parandusettepanekute arvestamist. Häältega 2 poolt ja 5 vastu lükati mõlemad parandusettepanekud tagasi. Komisjon otsustas konsensuslikult saata eelnõu 108 teisele lugemisele 18. jaanuaril 2012 ja teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Tänan, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kuigi ma tean vastust, küsin siiski stenogrammi jaoks: kas komisjonis oli juttu konkreetsetest põhjustest, mis võivad negatiivselt mõjutada riigikaitset, juhul kui me võtaksime vastu otsuse, et 0,2 hektarit on täitsa võimalik Eesti püsielanikule müüa?

Aitäh küsimuse eest! Komisjon arutas ka sellest aspektist. Arvamus oli, et ei pruugi tõesti mõjutada, aga et seda teemat mitte üksikküsimusena lahendada, jäime selle juurde, et ootame ära riigikaitsekomisjoni seisukohad.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma kuulsin teie sõnavõtust, et kuue kuu jooksul lubas seisukoha anda riigikaitsekomisjon, nagu te praegu ütlesite. Alguses ma sain aru, et seisukoha annab Kaitseministeerium, aga asi ei ole selles. Kuna praegu menetles ja ilmselt ka tulevikus menetleb seda probleemi maaelukomisjon, kas siis maaelukomisjon võttis endale ka mingisuguse õiguse kontrollida, kas see lubadus, mis anti, täidetakse õigeks ajaks?

Aitäh! Me ei võtnud endale niisugust kontrolliõigust, aga me kindlasti suhtleme riigikaitsekomisjoniga.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Ma ikkagi ei saanud aru, millist ohtu riigile kujutavad need inimesed, kes näiteks Narvas võiksid omada 0,2 ha aiandusmaad, ütleme, kolmanda riigi kodanikud või halli passi omanikud, kes elavad siin juba kümneid aastaid, mitu põlvkonda. Neid on küllaltki palju. Milline on riigipoolne oht, kui nendest saaksid omanikud?

Aitäh! Eks sellest küsimusest tulenevalt on seaduses ja ka eelnõus olemas riigikaitseliste piirangute peatükk ja sellessamas küsimuses me pidasime dialoogi riigikaitsekomisjoniga. Maaelukomisjon peab nendes küsimustes väga selgelt spetsialistideks riigikaitsekomisjoni ja tema partnereid, sest maaelukomisjon ise ei ole pädev võtma siin väga põhjendatud ja õiget seisukohta.

Igor Gräzin, palun!

Austatud ettekandja! Küsimus on strictly juriidiline, viskame poliitika välja. Niipalju kui mina tean, on seal piiritsoonis piisavalt palju inimesi, kes kuuluvad kolmandatesse riikidesse, konkreetselt on seotud Venemaaga. Kas komisjon arutas ka seda küsimust, milline on Venemaa piirirežiim ja dokumentatsioon Eesti piiri äärsetel aladel? Kuulujutud on olnud sellised, et Venemaal on seal hoopis piiritsoon täiesti erirežiimiga. Kas need kuulujutud vastavad tõele? See oleks ju õudne!

Aitäh küsimuse eest! Nii juriidiliselt me seda küsimust ei arutanud ja minul puudub ka see informatsioon. Küll on teada, et teise riigi poolsed piirangud eksisteerivad.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Eelmises küsimuses kõlas minu arvates ettepanek kooskõlastada meie seadusi kõrvalriigi seadustega. Kas viide sellisele praktikale, et tulevikus peaks Riigikogus otsuseid vastu võetama lähtuvalt sellest, millised on Venemaa Föderatsiooni õigusaktid, sobib teile?

Aitäh! Kindlasti ei saa ühelegi riigile seada ette tingimusi, kellega ta peaks midagi kooskõlastama, aga heanaaberlik koostöö, eriti naaberriikide vahel, on alati tervitatav ja elu edasi viiv.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus sai innustust kolleeg Gräzini küsimusest. Teatavasti on komisjoni kasutuses analüüs, mis näitab, et Soomes ega ka Lätis selliseid piiranguid ei ole. Ega komisjon ei tea, kas Vene-poolne piirirežiim või piirangud Eesti, Soome ja Läti suhtes erinevad millegi poolest?

Aitäh! Ma väga täpselt ei mäleta, kuigi nendest teemadest oli natukene juttu, oli ülevaade, aga mälu järgi öeldes ei erine.

Igor Gräzin, palun!

No Soome suhtes on ikka väga piirangud, aga okei. Ma jätkaksin kolleeg Stalnuhhini küsimuse teemal. Kas te annate endale aru ja kas see üldse sedapidi üles tuli, et küsimus ei ole selles, kas me laseme Vene seadustel ennast mõjutada, vaid selles, kas kehtib elementaarne rahvusvaheline vastastikkuse põhimõte, et nii nagu on teispool piiri, nii on ka siinpool piiri ja meie surume Venemaale täpselt sama palju peale. See ongi rahvusvaheline õigus. Või te ei märganud seda momenti ja arvasite tõesti nagu Stalnuhhingi?

Aitäh! Niisugune olukord oli meil teada küll ja eks natukene mõjutas see teadmine ka meie otsuseid.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Kui ma teie sõnavõtust õigesti aru sain, siis mõned küsimused, mis praegu on arutusel, ei ole päris lõplikult otsustatud ja edaspidi kavatsevad valitsus, vastavad komisjonid või ministeeriumid läbi komisjoni või töörühma neid veel arutada ja välja tuua. Näiteks seda küsimust, mille kohta ma küsisin teilt eelmises küsimuses.

Aitäh! Te ise vastasite oma küsimusele. Nii see täpselt ongi, et töörühm, mis on moodustatud Kaitseministeeriumi juurde, tegeleb sellega ja töötab välja põhimõtted, mis jõuavad ka maaelukomisjoni.

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Head ametikaaslased! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse, avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Alliku!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma olen päris kindel, et kinnisasja omandamise kitsendamise seadus on riigieelarve kõrval kõige enam täiskogu aega võtnud eelnõu selle Riigikogu töös. Seega on meie riigi toimimise üheks kõige tähtsamaks küsimuseks osutunud see, kas lubada Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel olevail kodanikel erandina omandada nn piiritsoonis kinnisasja kuni 0,2 hektari ulatuses, lihtsamalt öeldes, kas lubada Narva-lähedased endiste aianduskooperatiivide peenramaad ja hütikesed normaalsesse tsiviilkäibesse või mitte. Suur osa neist on juba praegu niikuinii Eestis pikaajalist alalist elamisluba omavate isikute tegelikus omanduses ja sellest tulenevas julgeolekuohus, nagu meile püütakse selgeks teha, me elame igapäevaselt juba 20 aastat.
Esimesel pilgul ja normaalse mõistuse jaoks probleemi nagu polegi. Õnneks jõudis ka Vabariigi Valitsus kaitseministri ja põllumajandusministri näol koos kogu valitsuskoalitsiooniga samale seisukohale ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna mõnede Riigikogu liikmete pakutavat seadusemuudatust, õigemini, pisikest vastutulekut siin kaua elanud või koguni siin sündinud tuhandeile kaasmaalastele kord juba toetati. Seejärel, nagu ma ajalehest lugesin, asus kaitsepolitsei teisele seisukohale ja nüüd me näeme, kuidas Vabariigi Valitsus ja Riigikogu valitsuskoalitsioon tantsivad poliitilise otsuse langetamisel kaitsepolitsei pilli järgi.
Loomulikult on tegemist poliitilise otsusega, sest olukorra riigikaitselist ohtlikkust ei ole suutnud siin saalis toimunud pikkadel aruteludel mitte keegi tõestada. Eriti veel arvestades, et ei Soomes ega Lätis sellist piirangut pole ja needki riigid veel püsivad ning ei teagi arvata, milline oht on neisse sisse programmeeritud. Miks kaitsepolitsei on sellisel seisukohal, on ju samuti lihtne arvata. Nagu bürokraatia uurijad on ammu selgeks teinud, peab iga bürokraatlik süsteem oma koosseisude ja eelarve kaitsmiseks ja suurendamiseks iseendale pidevalt tööd – antud juhul siis igasuguseid ohte – juurde mõtlema. Miks aga valitsuskoalitsioon on läinud tegelikult Eesti julgeolekuriski suurendamise peale, kiusates selle otsusega ja ka mitme teise samasugusega igapäevaselt ja väiklaselt tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid Ida-Virumaal elavaid kaasmaalasi, suurendades nende võõrandumist Eesti riigist ja ma kardan, et ka vaenu selle riigi suhtes, selle põhjust ei oska ma küll ära arvata.
Teine arutusel oleva seaduseelnõu kohta tehtud muudatusettepanek käsitleb Narva-Jõesuud, mille ma palun eelnõus esitatud nn piiritsooni nimekirjast välja jätta, sest kinnisvara müügi piirangud takistavad kuurortlinna normaalset arengut. Osa Narva-Jõesuus ehitatavat kinnisvara on Eestis registreeritud juriidiliste isikute kaudu juba praegu tegelikult Venemaa Föderatsiooni kodanike kontrolli all. Leian oma naiivsuses, et ka julgeolekukaalutlustel oleks ilmselt parem ja kergemini kontrollitav, kui tegemist oleks otseste investeeringutega, mitte aga varifirmade kaudu toimuvaga. Ka selles osas on valitsuskoalitsioon minust erineval arvamusel.
Siin ei oskagi kohe midagi öelda. Loodus- ja majandusseaduste vastu ei saa, nii et see otsus tehakse varem või hiljem nagunii ära ja Narva-Jõesuu saab edukalt arenema hakata. Õnneks oli ka peaminister Ansip infotunnis minu küsimusele vastates enam-vähem samal seisukohal. Kes tahab ajaloo käiku teadlikult pidurdada, see võib ju selle muudatusettepaneku vastu hääletada, vastutus tuleks aga igaühel endal võtta, sest imelik oleks nii ilmselge asja puhul partei käsu varju pugeda. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Konstateerime siis seda olukorda, mis meil praegu on. Seisneb see selles, et suvaline paadunud pätt ja bandiit saab endale Eestis osta elamisloa, pärast aidatakse tal registreerida mingi firma, juriidiline isik ja selle kaudu saab ta osta suvalises mahus piiriäärset maad nii palju, kui ta soovib. Aga nendel inimestel, kes on eluaeg siin elanud, kes maksavad makse, kes, kuidas nüüd öelda, on Eesti patrioodid, arvan ma erinevalt kapost, seda võimalust ei ole.
Teate, mullu sügisel oli mul huvitav vestlus ühe narvakaga, kes on nüüd juba mitu aastat Iirimaal elanud ja korra aastas tuleb siia. Rääkisime, läks jutuks lahti ja selgus, et teda hämmastab, võrreldes Iirimaaga, kus ta praegu elab – tema võtab Eestit juba nagu võõrast maad, kuhu tulles ta märkab seda, mida meie enam ei märkagi –, kui palju on meil viha oma inimeste vastu, kui palju on kadedust, kui palju on sallimatust. Me oleme selles mõttes täiesti erakordsed.
Lugupeetud kolleegid! Teie ees on praegu eelnõu, millele on lisatud kaks muudatusettepanekut. Osutan teisele muudatusettepanekule. Sellega me saame natuke seda viha ja kadedust vähendada ja siin me teeme hääletamise ajal oma valiku. Ma arvan, et iga normaalne inimene peaks sellises olukorras, kus tal on võimalus parandada midagi, mida on vaja parandada, vastu võtma õige otsuse. Tuletan meelde, et üks kord läks see seaduseelnõu sellises vormis juba kolmandale lugemisele, ja kutsun üles toetama teist muudatusettepanekut, et natukene parandada olukorda riigis. Aitäh!

Aitäh! Head ametikaaslased! Ma palun südamest, et me oleksime siin saalis vaiksemad, sest see jutuajamine segab neid, kes soovivad kuulata, ja segab ka inimest, kes Riigikogu kõnetoolis esineb. Ma palun Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma ei hakka pikka juttu tegema, sest sellesisulist eelnõu on siin juba mitmes vaatuses menetletud ja minu seisukoht on teile teada. Ma teeksin lühikese meeldetuletuse selle kohta, kuidas meie vene keeles kõnelevad kaasmaalased võtavad vastu eesseisva hääletuse tulemused, kus koalitsioon hääletab maha sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna ettepaneku lubada neil osta piirialadel kuni 0,2 ha maad.
Ainuüksi minu parlamendisoleku aja jooksul, mis on olnud suhteliselt lühike, on tegelikult juba kujunenud välja teatud sündmuste ja otsuste jada. Kui me menetlesime siin kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 68, siis ütles härra Herkel, et 1500 Eestis sündinud kodakondsuseta alaealist kaasmaalast on nii väike probleem, et selle pärast ei maksa küll seadust muutma hakata. Kui nüüd on ilmsiks tulnud – tegelikult juba ammu, aga nüüd ka avalikkuses –, et riik on vea tõttu kunagi andnud inimesele välja Eesti passi ja seda korduvalt uuendanud, siis inimlik viisakus ja terve mõistus ütleb, et vea avastamisel tuleks leida tee, kuidas need inimesed kodanikuks tunnistada. Siseminister ütleb aga selle peale hoopiski, et midagi ei ole teha, nüüd taotlege elamisluba, 15 aastat olite kodanikud, nüüd olete eikeegi ja lähete välismaalaste seaduse alla. Ja kui nüüd koalitsioon ütleb, et 0,2 ha maa ostmine siin pea terve elu elanud ja mõnel juhul ka siin sündinud inimeste poolt on Eestile julgeolekurisk, siis vabandage väga, aga neil inimestel on tõesti väga raske uskuda seda retoorikat, et nende riik hoolib kõikidest oma kaasmaalastest, rahvusest ja emakeelest sõltumata. Mulle jääb kuidagi mulje, et IRL armastab meil rahvusromantiliselt eestlasi, Reformierakond seevastu agraarromantiliselt Eesti maad. Aga armastada võiks hoopiski Eesti ühiskonda, multikultuursena, nagu ta on. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eldar Efendijevi!

Härra eesistuja! Austatud kolleegid! Ma ei kavatsenud sõna võtta, aga kuna me räägime asjast väga pragmaatiliselt, siis ma püüan paari sõnaga veel kord selgitada olukorda. Mitte poliitiliselt, mitte moraalselt, mitte eetiliselt, vaid pragmaatiliselt. Juba kümneid aastaid on perekondlikult ja põlvkondlikult haritud näiteks Narva ümbruses aiandusühistutes üsna palju maad. Praegu tekib selline olukord, et nad, ütleme, kolmanda riigi või mitte-Eesti kodanikud, ei saa selle maa omanikuks. Noorem põlvkond ei taha juba enam riskida ega panna oma kapitali, oma elu ja jõudu selle maa hoidmisse ja harimisse. On tekkinud selline olukord, et mõnes aiandusühistus jääb 20%, mõnes 30% maad praktiliselt harimata. Aiandusühistu peab maksma riigile maamaksu, aga tekib väga suur küsimus, kuidas hoida seda maad selle aiandusühistu piires. Keegi ei saa osta, keegi ei saa müüa seda maad selle piires ja ka teistes ühistutes ja, ütleme, ka Eesti kodanikul tekivad suured probleemid sellega, kuidas arendada infrastruktuuri, kuidas hoida oma aiandust. Praktiliselt ei ole need aiandusühistud ka partnerid omavalitsustele või riigile, sellepärast et nad on ainult n-ö haldurid kohal ja mitte rohkem. Kui vaadata, et need mitteomanikud, haldajad, on ikkagi inimesed, kes juba põlvkondlikult on elanud meie piirkonnas, põlvkondlikult on maksnud maksu, põlvkondlikult pole nendele olnud pretensioone, nad on meie riigi korralikud elanikud, siis võiks tõesti vastu tulla, ning mitte ainult nendele, vaid ka Eesti kodanikele ja meie riigile, muidu jääb maa tühjaks ja mis me siis edasi teeme. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Alustame nüüd eelnõu 108 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Jaak Allik ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Head ametikaaslased, on palutud muudatusettepanekut nr 1 hääletada. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Jaak Allik. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 35 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame teise muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 36 Riigikogu liiget, vastu 47, 1 erapooletu. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Sellega oleme eelnõu muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Lugemine on lõpetud ja teine päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu 113 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalev Lillo!

Härra eesistuja! Head kolleegid! Annan teile ülevaate, mis on esimese ja teise lugemise vahel juhtunud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Esimest korda oli see täiskogu saalis esimesel lugemisel eelmise aasta 23. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 7. detsember ja selleks ajaks ei laekunud mitte ühtegi muudatusettepanekut ei Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt. Küll aga oli enne esimest lugemist toimunud majanduskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek, kus riigikaitsekomisjon esitas mitmeid küsimusi. Majanduskomisjon on väga tänulik, et selline asi teoks sai ja et need küsimused tekkisid, sest päeva lõpuks on see aidanud eelnõu palju paremaks muuta. Neid küsimusi arutati koostöös Rahandusministeeriumi ja Kaitseministeeriumi inimestega töörühmas 29. detsembril ning esitatud üheksast küsimusest formuleerus majanduskomisjoni jaoks ka üheksa muudatusettepanekut. Majanduskomisjon arutas neid ettepanekuid selle aasta 10. jaanuari koosolekul, kus lisaks komisjoni liikmetele osalesid Kaitseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad ja kus konsensuslikult, olgu ette öeldud, kiideti kõik need muudatused heaks. Ma käin siis need muudatused ka üle.
Esimene muudatus: muuta eelnõu § 1 punkti 7 sõnastust. Kogu seda paragrahvi muudeti seoses sellega, et lisandus üks täiendav punkt, mis muutis nii paragrahvi nimetust kui ka selle lõike sõnastust. Teine muudatusettepanek on sarnane kuuenda ja kaheksanda parandusettepanekuga, kus sõnastus ...

Austatud ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, ma palun, kui teil on omavahel jutuajamisi, siis siit saalist välja minna, sest see segab neid ametikaaslasi, kes kuulavad ettekandjat. Ma vabandan veel kord ettekandja ees! Palun jätkake!

... mille käigus vahetati sõna "varustus" sõna  "asi" vastu. Kolmas parandusettepanek on muuta eelnõu § 1 punktis 12 sisalduva riigihangete seaduse § 103³ lõike 1 punkti 4 sõnastust. Sõnastus on toodud nii uues tekstis kui ka seletuskirjas. Kui enne oli öeldud, et leping sõlmitakse luuretegevuse tõttu, siis uus sõnastus on, et on seotud luuretegevusega. Niisiis selline sõnastuslik muudatus. Neljanda parandusettepaneku sisu oli see, et kui eelmises sõnastuses oli nii, et riik ja riigiasutus said sõlmida hanke teiste riikidega, siis nüüd jäi välja riigiasutus ehk selle seaduse järgi saab ainuüksi riik hankijana sõlmida lepinguid teise riigiga. Viienda parandusettepaneku järgi jäetakse välja sõnad "uuringute, katsete, õppe-", kuna need ei sisaldu ülevõetava direktiivi loetelus. Kuues parandus oli see, kus sõna "varustus" asendati sõnaga "asi". Seitsmenda muudatusettepanekuga täpsustatakse mõistet. Vanas eelnõus oli mõiste "kriisiolukorras", uus sõnastus arvestab ka Euroopa Liidu vastava mõiste sisu ja täpsem väljend on siis "hädaolukorras, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal või sarnases olukorras teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis". Kaheksas parandusettepanek on jällegi  sõna "varustus" asendamine sõnaga "asi". Üheksas parandusettepanek on analoogiline seitsmenda parandusettepanekuga, millega täpsustatakse kriisiolukorra sõnastust. Majanduskomisjonis esitati veel ka kümnes parandusettepanek. Kuna esialgses eelnõus oli selle riigihangete seaduse muutmise seaduse jõustumise tähtajaks märgitud 1. jaanuar 2012, aga tänaseks on see möödunud, siis tegi majanduskomisjon ettepaneku jätta välja eelnõu paragrahv, mis just seda ette nägi.
Ma toonitan veel, et kõikide nende parandusettepanekute poolt oli kaheksa komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Muu hulgas tehti ka menetluslikud otsused: saata Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu 113 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 18. jaanuaril s.a; teha täiskogule ettepanek 113 SE teine lugemine pärast muudatusettepanekute hääletamist lõpetada; juhul kui 113 SE teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 25. jaanuaril 2012 ning eelnõu seadusena vastu võtta. Ka kõik need otsused võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, seega alustame eelnõu 113 SE muudatusettepanekute läbivaatamisega. On laekunud kümme muudatusettepanekut, kõik on juhtivkomisjoni poolt ja seisukohaga arvestada täielikult: esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud ja kolmas päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 129 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust kahel istungil, 9. ja 16. jaanuaril. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid arutelul ka Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Seili Suder, sama osakonna peaspetsialist Maria Pihl ning ministeeriumi õigusnõunik Rene Lauk.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli esitanud ühe muudatusettepaneku Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Komisjonile oli eelnõu kohta esitanud arvamuse Eesti Tööandjate Keskliit. Oma kirjas tõid nad välja, et keskliit toetab direktiivi ülevõtmise eesmärgil lahendust, mille kohaselt töölepingu seaduse §-s 64 sätestatud õigus tasustamata lapsepuhkusele on eraldi nii isal kui ka emal. Küll aga rõhutasid tööandjad, et isal peaks see õigus olema ajaliselt piiratud – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kui isal oleks see õigus kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, nagu eelnõu sätestab, siis selle õiguse aktiivse kasutamise korral muutuks töö korraldamine ettevõtetes tööandjate jaoks ülemäära kulukaks. Komisjon ei pidanud võimalikuks Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekut toetada. Komisjoni liikmed leidsid konsensuslikult, et kedagi ei tohi diskrimineerida tema soost lähtuvalt, samuti rõhutasid komisjoni liikmed, et lapsepuhkuse kasutamine on võimalus, mitte kohustus. Ühtlasi toodi välja ka see, et meie isad ei ole väga usinad seda võimalust kasutama.
Eelnõu esimesele lugemisele saatmise arutelul komisjonis 22. novembril 2011. aastal tekitas küsimusi rendiagentuuri mõistega ja leppetrahviga seonduv, mistõttu komisjon küsis selle kohta Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt juriidilist arvamust. Arvamuses leiti, et eelnõus sätestatu ei lähe vastuollu nõukogu direktiiviga, aga ühtlasi tehti veel mõningaid ettepanekuid, kuidas neid sätteid võiks tulevikus paremini täpsustada. Komisjon ei pidanud siiski võimalikuks ilma sotsiaalpartneritega läbi rääkimata täiendavaid muudatusettepanekuid teha.
Nagu te näete oma laudadel olevast eelnõust, on eelnõu kohta esitatud kaks muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt ja tegemist on keelelise täpsustusega. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas muudatusettepaneku jätta välja eelnõu § 1 punkt 4. Nimetatud punkt sätestab põhimõtte, mille järgi loetakse tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtte kohta eraldi. Eelnõu algataja ei nõustunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekutega järgmistel põhjustel. Esiteks, renditöösuhe on töösuhe, kus tööandja saadab töötaja ajutiselt tööle kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juurde. Tegemist on olukorraga, kus töötajal on tööleping tööandjaga, kuid füüsiliselt täidab ta tööülesandeid kasutajaettevõtja juures. Töölepingu seaduse § 9 lõike 1 järgi saab tähtajalist töölepingut sõlmida vaid juhul, kui seda õigustavad töö ajutisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, sealhulgas töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine, näiteks töötamine konkreetse projektiga. Eelnõuga lisatakse seadusesse säte, mille kohaselt on tähtajalise töölepingu sõlmimine õigustatud ka kasutajaettevõtja töö ajutise iseloomu tõttu. Tähtajalise töölepingu võib seega renditöösuhtes sõlmida, kui töö on tööandja või kasutajaettevõtja juures ajutine. Kuna renditöösuhetes on lisaks tööandjale ja töötajale ka kolmas osapool, siis selle suhte eripära tõttu on loomulik, et töölepingute järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangut hinnatakse tulenevalt kasutajaettevõtjast, kes vajab ajutiselt lisatööjõudu. Kui tähtajaliste töölepingute sõlmimise alus tuleneb kasutajaettevõtja töö ajutisest iseloomust, siis on ka pikendamise ja järjestikuse sõlmimise piirangu puhul mõistlik lähtuda kasutajaettevõtja juures sõlmitavatest lepingutest.
Teiseks, renditööandjal puuduvad tavaliselt ajutised töökohad ning üldjuhul vajab ajutist tööjõudu just nimelt kasutajaettevõtja. Seega ei ole rendiagentuuridel enamikul juhtudel kehtiva õiguse alusel võimalik tähtajalisi töölepinguid sõlmida ja seda hoolimata asjaolust, et tehtav töö on ajutise iseloomuga. Näiteks olukorras, kus ettevõtja võtab töötaja tööle lühiajalise projekti tegemiseks, on tal õigus sõlmida töötajaga tähtajaline töösuhe. Kui sama ettevõtte juures töötab renditöötaja, siis kehtiva õiguse alusel saab rendiagentuuri töötajaga sõlmida tähtajatu töösuhte. Töötajaid kaitseb asjaolu, et tööandjal peab olema tähtajalise töölepingu sõlmimiseks mõjuv põhjus. Selline kord on olemas kehtivas seaduses ja seda eelnõuga ei muudeta. Ei saa eeldada, et renditöö on töö, mida töötajad teevad häda sunnil. Teatud juhtudel on töötajal rendiagentuuri kaudu võimalik saada tööle ja kaitsta oma õigusi isegi paremini kui ise lühiajalisi juhutöid otsides. Renditöö on üks töösuhte vorme, mis on teistes riikides laialt kasutusel ja aktsepteeritav. Ei maksa alahinnata rendiagentuuride panust töötajate tööhõivesse toomisel.
Lähtuvalt eespool öeldust otsustas juhtivkomisjon jätta muudatusettepaneku arvestamata. Muudatusettepanekut toetas viis ja vastu oli kuus komisjoni liiget.
Komisjon tegi järgmised menetluslikud otsused: teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada (selle poolt oli kuus komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud) ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu kolmas lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda s.a 25. jaanuaril (seda otsust toetas 11 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Tänan tähelepanu eest! Palun komisjoni otsuseid toetada!

Tänan, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Eiki Nestor, palun!

Eelnõu algataja seisukoht oli muidugi vapustav – ebaprofessionaalsuse mõttes. Töölepingu seaduse § 10 räägib meile tänases sõnastuses ju millest? Räägib sellest, et kui töötajaga sõlmitakse tähtajaline tööleping mitu korda, siis seaduse järgi ongi tegemist tähtajatu lepinguga. On ju nii?

Ma ootasin küsimust. Või see oligi üks küsimus?

See oligi küsimus.

Kui see on küsimus, siis vastus on jah. Kui tööandja on töötajaga sõlminud kaks tähtajalist töölepingut ja ta sõlmib kolmanda, siis kolmas muutub juba tähtajatuks töölepinguks.

Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

Tänan! Selle täiendusega muutuvad kõik renditöötaja töölepingud tähtajaliseks, sellepärast et iga uue kasutajaettevõtja juures saab ta uue tähtaja. Kas mul on õigus?

Hea küsija! Renditöö mõte ongi selles, et kasutajaettevõtjal on võimalik leida endale mingisuguse töö tegemiseks ajutine töötaja. Juhul kui kasutajaettevõtja on sõlminud kaks tähtajalist lepingut ja tahab sõlmida ka kolmanda, siis see muutub automaatselt tähtajatuks, nii nagu tavalistegi töölepingute puhul.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Head ametikaaslased, kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Head Riigikogu liikmed! Te võite meie muudatust rahulikult toetada, sest midagi on totaalselt sassis. On kindlasti ameteid, kus inimesel on mõtet minna tööle renditööettevõttesse. Kui te olete ettevõtja ja teil on vaja näiteks oma kontorit remontida, siis üks võimalus on palgata selleks mõni ettevõte. Kui teil ei ole aga nii suures mahus midagi teha, siis oleks teil lühikeseks ajaks vaja töömeest, kes näiteks maalritööd ära teeb. Selle ettevõtte nimi on kasutajaettevõte ja koht, kust ta seda töömeest laenata saab, on ettevõte, kes tegeleb renditööjõu palkamisega.
Kui mina olen maaler ja lähen renditööettevõttesse tööle, siis nad võtavad mind näiteks maalrina tööle, ja kui kuskil on sellist meest vaja, siis ma lähen ja maalin seal. Aga minu leping on sõlmitud renditööettevõttega ning kasutajaettevõte ja renditööettevõte lepivad omavahel ise kokku, et teilt tuleb mees ja hakkab maalima.
Milles on asi? Töölepingu seadus eeldab loogiliselt, et töölepingud sõlmitakse tähtajatult, ja toob erandid, millal võib sõlmida ka tähtajalisi lepinguid. Ja §-st 10 selgub see tõsiasi, et kui kedagi nöögitakse või tehakse teadmatusest, issand sellega, mitu tähtajalist lepingut, öeldakse, et võetakse tähtajaliselt treialiks, ja seejärel võetakse jälle tähtajaliselt treialiks, siis on algusest peale tegemist tähtajatu lepinguga. Selle muudatusega saab rendiettevõtja õiguse teha inimesega pidevalt tähtajalisi töölepinguid, sõltuvalt sellest, kus ta maalerdamas käib. See on inimese suhtes selgelt ebaõiglane, sest tema töökoht on tegelikult rendiettevõte ja mitte see koht, kus ta maalerdab, see on kasutajaettevõte. Nii et võite rahulikult muudatusettepanekut toetada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Alustame eelnõu 129 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Teine muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Palun hääletada!

Aitäh! Teeme seda. Alustame muudatusettepaneku nr 2 hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused

Poolt 24 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja neljas päevakorrapunkt on käsitletud.

Head ametikaaslased, liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu 150 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud Riigikogu esimees, austatud ...

Me tervitame Riigikogu esimeest, ma edastan tervitused!

Ka aseesimehele tere!

Aitäh!

Ja teisele aseesimehele ka.

Kindlasti.

Esitan teile alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seda seadust on vaja täiendada, kuna 2010. aastal käivitunud saatelehe elektroonilist süsteemi on edasi arendatud. Uuendusena nähakse ette maksuhalduri teavitamist, kui keeldutakse aktsiisikauba vastuvõtmisest või on aktsiisikaubaga liikmesriikidevahelisel veol toimunud juhtumid, näiteks veokivahetus, avarii jmt. Muudatusi on eelnõus veel. Mitteärilisel otstarbel kasutatava lennukibensiini aktsiisi määr tõstetakse alates käesoleva aasta 1. juulist vastavalt energia maksustamise direktiivi nõuetele pliibensiini aktsiisi määra tasemele. Ärilisel otstarbel kasutatav lennukikütus jääb aktsiisivabaks. Kodumajapidamises kütteainena kasutatava põlevkiviõli aktsiisivabastus kaotatakse. Kaugkütteks kasutatav põlevkiviõli maksustatakse aktsiisiga. Põlevkivikütteõli osakaal on soojatootmiseks kasutatavate kütuste hulgas praktiliselt olematu. 2010. aastal kasutati põlevkiviõli soojuse tootmiseks kokku 3000 tonni. Võrdluseks ütlen, põlevkivi kasutati samal soojuse tootmise otstarbel 570 000 tonni. Alates käesoleva aasta 1. juulist loetakse kütuselisandid, mis parandavad kütuse omadusi ja kasutamist, aktsiisikaubaks ja maksustatakse. Kehtiva seaduse kohaselt maksustatakse nimetatud kütuselisandid aktsiisiga vaid juhul, kui need on lisanud kütuse koostisse tootja. Edaspidi lubatakse lennujaama tollikontrolli tsoonis müüa rühmapakendile ehk plokile kinnitatud maksumärgiga sigarette. Käesoleval ajal on rühmapakendile kinnitatud maksumärgiga sigarette lubatud müüa liikmesriikidevahelist reisi tegeva õhusõiduki ja laeva puhul.
Need on siis need muutused. Seaduse jõustumise ajaks on kavandatud s.a 1. märts. Tänan!

Head ametikaaslased, kas teil on ministrile küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ministrit! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu oma istungil 9. jaanuaril. Istungile olid kutsutud ka rahandusminister ning Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ja peaspetsialist Heidi Vessel. Minister tutvustas komisjonile eelnõu eesmärki ja sisu ning vastas ka komisjoni liikmete küsimustele. Nii oli küsimus selle kohta, mis siis ikkagi saab mitteärilisel otstarbel kasutatava lennukibensiini aktsiisi määra tõstmisega seoses. Räägiti harrastuspilootidest ja sellest, kuidas see mõjutab seda tegevusvaldkonda. Ministeeriumi esindaja selgitas, et valupunktid on erialaliitudega läbi arutatud. Tõesti, nendele tähendab see kütuse kallinemist kordades. Oli küsimus ka kodumajapidamistes kasutatava põlevkiviõli kohta, et mida see kütteõli endast füüsikaliste omaduste poolest kujutab. Seda problemaatikat ministeeriumi esindaja ka selgitas ja komisjoni liikmed said teavet, et põlevkiviõli kütteks tarbimine kodumajapidamistes on marginaalne.
Kõne all oli ka tubakatootjate probleem. Nende ettepanek on, et kui riik muudab tubakaaktsiisi, siis peaks muutuma ka maksumärk, ja teavet muudatustest soovivad nad saada kuus kuud ette. Rahandusministeeriumi seisukoht oli, et riigil tuleb tagada paindlikkus, kui riik on otsustanud tubakaaktsiisi muuta. Komisjoni seisukoht oli aga selline, et me arutame selle küsimuse ikkagi veel läbi tubakatootjate assotsiatsiooni esindajatega. See saab tõenäoliselt toimuma, nii nagu me oleme kokku leppinud, esimese ja teise lugemise vahel. Tõenäoliselt kohtume nendega eraldi.
Esitati küsimus selle kohta, mis asi on peremeheta alkohol. Ministeeriumi aktsiisipoliitika osakonna spetsialistid seletasid, et see on selline toode, mille omanikku pole võimalik tuvastada, keegi ei ole vaevunud kaubale järele tulema. Küsimus oli ka seadusmuudatuse selle sätte kohta, mis teatud tingimustel ja teatud tootmiskogustest alates vabastab maksuhaldurile tagatise esitamise nõudest. Küsiti, kas see kehtib ainult lahja alkoholi kohta, kust tulevad need määrad ja kas selline tingimus ei võiks kehtida ka kange alkoholi puhul. Ministeeriumi esindaja seletas põhjalikumalt, millised on maksuriskid, ja kokkuvõtlikult võib öelda, et lahja alkoholi puhul, mille aktsiisimäärad on madalamad, on ka maksuriskid väiksemad. Kange alkoholi puhul on aktsiisimäärad kõrgemad, maksusummad suuremad ning seal sellist tingimust paraku rakendada ei saa.
Veel oli küsimus seoses kodumajapidamistes kasutatava põlevkiviõliga. Küsiti, kas see muudatuse punkt on kooskõlastatud ja kas terve eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumidega. Vastus oli, et see asi on käinud tavakorras. Üks komisjoni liige palus ka statistikat lõpptarbimise ehk kodumajapidamistes kasutatavate kütuste kohta. See statistika on rahanduskomisjonile laekunud. Sellel nädalal tuli komisjonile veel täiendav kiri tubakatootjate assotsiatsioonilt. Sellest probleemist ma juba rääkisin.
Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu päevakorda täna, 18. jaanuaril. See oli konsensuslik otsus. Teine ettepanek oli esimene lugemine lõpetada, seegi otsustati konsensuslikult. Kolmandaks tegi komisjon ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks 1. veebruar kell 18. See oli samuti konsensuslik otsus. Tänan!

Tänan! Teile on vähemalt üks küsimus. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Mul on küsimus seoses kodumajapidamises kütteainena kasutatavale põlevkivikütteõlile aktsiisi lisamisega. Milline on praegu põlevkivikütteõli hind ja milline see saab olema peale aktsiisi lisamist?

Aitäh selle küsimuse eest! Põlevkiviõli hind ilma käibemaksuta oli 2011. aasta esimeses kvartalis 395,5 eurot tonni kohta. Kui lisandub 15-eurone aktsiis tonni kohta, siis see tõstaks hinna 416,6 eurole tonni kohta.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra Sõerd, ma küsiksin silmaringi laiendamiseks, kuidas erinevatest huvidest kantud ettepanekud seadusesse jõuavad. Ütleme, erandi tegemiseks, soodustuste saamiseks viiakse mingi kauba, antud juhul näiteks tubakatoodete plokkide müügiks eelnõuga sisse mingi laiendus, kui ma ei eksi, siis võib neid tulevikus müüa lennujaamas tollitsooni ulatuses, enne sai müüa ainult lennuki pardal. Huvid võivad olla sellises protsessis kahepidised – üks on tootja ja müüja huvi ning teine on tarbija huvi. Kas sellise muudatuse tegemine, et neid soodusplokke laiemalt kätte saaks, on tarbijate või tootjate ettepanek? Kuidas need huvirühmad ennast esindavad?

Aitäh! Kuidas selle ettepanekuga täpselt oli, seda ma ei tea, seda peab täpsustama Rahandusministeerium, kuna see ettepanek tuli valitsuse kaudu. Ma arvan, et siin ei ole küsimus lobis, pigem me liigume ikkagi normaalses suunas. Nagu te teate, on see rahvusvaheline praktika, et tollitsoonis lubatakse tubakatooteid müüa plokkide kaupa. Ma ei näe siin väga suurt probleemi ega arva, et tegemist on ülemäärase lobi või surveavaldusega. See oli valitsuse ettepanek ja komisjonis ei olnud meil ka kedagi, kes oleks selle probleemi niimoodi, sellises võtmes tõstatanud.

Hea ettekandja, mina ka tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 150  muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. veebruari 2012 kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja viies päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 146 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud Riigikogu asejuhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Käibemaksuseaduse muutmise eelnõuga muudetakse nõudeid arvetele, transpordivahendi pikaajalisele rendile andmisel täpsustatakse teenuse käibemaksuga maksustamise kohta, kehtestatakse pöördmaksustamise erikord kullale ja muudetakse soodsamaks maksuvabastuse tingimusi, kui kauba importijat esindab tolliagentuur. Alates 1. jaanuarist 2013 muudetakse teatud tehingute puhul, näiteks reisiteenuste, kasutatud kauba või pöördmaksustamise korral, arvele viidete märkimise korda. Viide käibemaksuseadusele või käibemaksudirektiivi sättele asendatakse sõnaviitega, näiteks "pöördmaksustamine" või "kasuminormi maksustamise kord – reisibürood". Pikendatakse piiriüleste tehingute arve väljastamise tähtaega. Üldjuhul tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, kuid piiriüleste tehingute korral tuleb arve väljastada hiljemalt kauba lähetamise või teenuse osutamise kuule järgneva kuu 15. päevaks.
Alates 1. jaanuarist 2013 muudetakse transpordivahendi mittemaksukohustuslasele pikaajalisele rendile andmisel teenuse maksustamise kohta. Edaspidi maksustatakse teenus kliendi asu- või elukohas, seni maksustati teenus osutaja asukohas. Erandiks on huvi- ja lõbusõidulaevade renditeenuse osutamine, mis maksustatakse teenuse osutaja asukohariigis, kui laev tegelikult sellest asukohariigist rendilevõtja käsutusse antakse.
Alates 1. märtsist 2012 sätestatakse maksupettusevastase meetmena pöördmaksustamise erikord kullamaterjali ja investeerimiskulla käibele. Metalli- ja kütusesektoris on maksupettused raskendatud ja petturid on liikunud kullaturule. Pöördkäibemaksu rakendamisel kaob käibemaksukohustuslastevaheliste tehingute puhul võimalus käibemaksu maha arvata ehk riigilt tagasi küsida. Käibemaksu tasumise kohustus tekib üksnes tarneahela viimases lülis ehk müügil lõpptarbijale. Pöördmaksustamise rakendamine vähendab maksuhalduri hinnangul oluliselt kullaga tehtavate pettuste mahtu. Alates 1. märtsist 2002 muudetakse ka impordi maksuvabastuse tingimusi, et vähendada ettevõtjate ja maksuhalduri halduskoormust. Maksuvabastust rakendatakse ka juhul, kui kauba impordi deklareerib välisriigi isikust importija esindajana tolliagentuur. Tänan!

Austatud minister, ka mina tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Andrus Saare!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Rahanduskomisjon arutas käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 146 s.a 9. jaanuaril. Algataja esindajana tutvustas eelnõu rahandusminister Jürgen Ligi. Eelnõu eesmärk on ühtlustada nõudeid arvetele ja teenuse käibe tekkimise koha määratlust Euroopa Liidus alates  2013. aastast kehtivate uute nõuetega. Maksupettuste vältimise eesmärgil soovitakse kehtestada pöördmaksustamise erikord kulla käibele ja muuta soodsamaks maksuvabastuse tingimusi kauba impordil ühendusvälise kauba vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduuridele suunamisel. Samuti täpsustatakse eelnõuga väljendit "perioodiline väljaanne".
Kuna sisulise ülevaate härra rahandusminister juba andis, siis võib-olla küsimustest ja teemadest, mida komisjonis arutati. Küsiti, kas on kaalutud ka metsatööstustoodete pöördmaksustamise erikorra kehtestamist. Minister vastas, et see ei ole kavas, see on valdkonna spetsiifikat arvestades küllaltki keeruline. Kunagi varem on metsamüügi erikord ka kehtinud. Kehtivas seaduses on sätestatud erikord kinnisasja ja metallijäätmete käibemaksuga maksustamiseks.
Käsitleti ka käibemaksupettuste avastamise ja vähendamise protsessi. Tulenevalt pöördmaksustamise regulatsiooni rakendumisest metallijäätmetele ja lisanõuete kehtestamisest kütusekäitlejatele on petturlus liikunud kullaturule. Sellest tuleneb ka vastukäik kulla käibe pöördmaksustamise näol. Enammakstud käibemaksu tagastamine kullamaterjali ja investeeringukulla pöördmaksustamisel väheneb Maksu- ja Tolliameti prognoosi alusel aastas 6,8 miljoni euro ulatuses.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 18. jaanuaril s.a, esimene lugemine lõpetada ja  muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 1. veebruar kell 18. Aitäh!

Tänan! Teile on vähemalt üks küsimus. Andres Jalak, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Eelnõu seletuskirjas on öeldud ja ka minister mainis seda, et petturid on ilmunud kullaturule. Kas komisjonis oli juttu ka sellest, millises ulatuses, kas või rahalises väljenduses, on seda tuvastatud?

Aitäh! Komisjoni istungil ei osalenud küll Maksu- ja Tolliameti inimesi, kuid juttu sellest oli. Küll mitte mingite firmade või füüsiliste või juriidiliste isikute arvust, aga rahalisest väärtusest. See on käesoleval aastal hinnanguliselt 6,8 miljonit.

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimissoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 146 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2012. aasta 1. veebruari kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja kuues päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 152 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Esitlen teile eelnõu, millega muudetakse mitmeid finantssektori seadusi. Eelnõu võib jagada kolmeks suureks osaks. Esiteks võimaldatakse investeerimisfondide valitsejatel oma tegevust laiendada. Muudatuste tulemusena saavad fondivalitsejad hakata valitsema teistes liikmesriikides asutatud eurofonde. (Pensionifondid ei ole käsitletavad eurofondidena.) Kehtiva seaduse järgi saab Eesti fondivalitseja valitseda üksnes Eestis asutatud eurofonde. Edaspidi saab Eesti fondivalitseja valitseda näiteks Soomes asutatud eurofondi ja vastupidi. Samuti on võimalik ühendada ühe liikmesriigi eurofondi varad teise liikmesriigi eurofondi varadega – see tekitab sünergiat ja mastaabiefekti ning fondi valitsemise kulud võivad investorite jaoks väheneda. Fondivalitsejad saavad moodustada uusi fondistruktuure. Muudatuste tulemusena saab enamiku ühe eurofondi varast investeerida teise investeerimisfondi (seni kehtib siin piirang). Seda nimetatakse katusinvesteerimisfondiks, mis koondab teiste eurofondide varad ja investeerib need kogumina tagasi. Selline fondistruktuur võimaldab fondi haldamisega seotud kulusid investorite jaoks vähendada.
Tegevuse laiendamisega seotud riskide maandamiseks kehtestatakse eelnõuga täiendavad nõuded fondivalitseja organisatsioonilisele ülesehitusele ja investori huvides tegutsemisele. Fondivalitseja peab täiustama oma sisekontrolli süsteemi ja teavitama osaku omanikke võimalikest huvide konfliktidest vara valitsemisel. Eestis tegutsevad fondivalitsejad lähtuvad nendest nõuetest ja lisanduvad nõuded olulisi muudatusi kaasa ei too.
Teiseks tehakse eelnõuga täiendusi pensionisüsteemis. Tööandjad saavad ise asutada pensionifonde. Selliste pensionifondide lubamise põhjus tuleneb Euroopa Liidu direktiivist, mis võeti vastu juba 2003. aastal. Eesti asus Euroopa Liiduga liitumisel seisukohale, et Eesti kolmest sambast koosnev pensionisüsteem on kõnealuse direktiivi eesmärkide ja põhimõtetega kooskõlas ning täiendavaid muudatusi süsteemis teha ei ole vaja. Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole aga Eestis nimetatud direktiivi täies ulatuses üle võetud. Suuri praktilisi muudatusi sellega ei kaasne ning eraldi pensionisammast tööandja pensionifondidele ei looda. Esitatud muudatused arvestavad olemasoleva pensionisüsteemi ülesehitust ja tööandja pensionifond paigutub kolmandaks sambaks. Tööandja pensionifonde käsitletakse vabatahtlike pensionifondidena. Tööandja pensionifondid on lepingulised investeerimisfondid, neid saab valitseda üksnes tegevusluba omav fondivalitseja, mitte tööandja ise. Tööandjal on roll pensionifondi alusdokumentatsiooni ehk tingimuste kujundamisel, investeeringuid hakkab tegema sõltumatu fondivalitseja, mitte tööandja. Tööandja pensionifondi vara on lahutatud tööandja enda varast ja tööandja võimalik pankrott pensionifondile mõju ei avalda. Soovi korral võivad mitu tööandjat moodustada ühise pensionifondi. Maksureeglid saavad tööandja pensionifondidel olema samad, mis on tavalistel vabatahtlikel kolmanda samba pensionifondidel.
Vanemates Euroopa Liidu liikmesriikides on tööandja pensioniskeemid populaarsed juba ajalooliselt, aga nende edu Eestis ma ei prognoosiks. Eestis saavad tööandjad teha oma töötajate eest sissemakseid vabatahtlikesse pensionifondidesse ja nad ei pea looma tingimata oma pensionisüsteemi.
Kolmanda olulise muudatusena täpsustatakse eelnõuga Finantsinspektsiooni koostööd teiste liikmesriikide järelevalveasutustega ja Euroopa Liidu järelevalveasutustega. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist kehtib Euroopa Liidus uus finantsjärelevalve korraldus. Selle tulemusena on loodud kolm Euroopa finantsjärelevalve asutust:  Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, Euroopa Kindlustus- ja Pensionijärelevalve Asutus ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus. Lisaks loodi Euroopa Keskpanga juurde laiemalt finantsstabiilsust ohustavate riskide tuvastamiseks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Eelnõuga sätestatakse Finantsinspektsiooni kohustused, millist informatsiooni tuleb eelnimetatud asutustele jagada. Praktikas see koostöö juba toimib ja Finantsinspektsiooni esindajad osalevad Euroopa Liidu järelevalveasutuste töös. Tänan!

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Inara Luigase!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu oli rahanduskomisjoni päevakorras s.a 9. jaanuaril. Algataja esindajana tutvustas eelnõu rahandusminister Jürgen Ligi ja komisjoni liikmete küsimustele vastasid ka Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ja kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov.
Eelnõu peamisteks eesmärkideks on luua alused Euroopa Liidu ühtsetele standarditele vastavate investeerimisfondide ehk siis eurofondide piiriüleseks valitsemiseks. Eesmärk on võimaldada eurofondide piiriülest ühinemist ja uut tüüpi fondistruktuuride loomist, luua alused tööandja pensionifondide moodustamiseks ja täpsustada Finantsinspektsiooni, Euroopa finantsjärelevalveasutuste ja teiste liikmesriikide finantsjärelevalveasutuste omavahelise koostöö korraldamise regulatsioone.
Komisjonis toimunud arutelu käigus puudutati järgmisi küsimusi. Esiteks, milline võiks meie riigis olla tööandja pensionifondide koht vabatahtlike pensionifondide süsteemis? Vastustest selgus, et tööandja pensionifondid sarnanevad muude kolmanda samba fondidega. Tööandjal tekib võimalus rääkida kaasa fondi kujundamises. Euroopa Komisjon ei pidanud Eesti praegust regulatsiooni, kus tööandja saab samamoodi nagu töövõtjagi teha sissemakseid vaid olemasolevatesse fondidesse, piisavaks.
Oli küsimus selle kohta, millised on piirangud, vältimaks tööandja pensionifondide kasutamist maksupettuste sooritamiseks, näiteks palga maksuvabaks väljamaksmiseks. Selgituseks öeldi, et nende fondide tingimused sarnanevad muude kolmanda samba fondide omadega ja on kooskõlas praegu kehtivate investeerimispiirangutega, see on siis 6000 eurot või 15% isiku aastapalgast. Küsiti ka, kas kindlustatul on võimalik tööandja muutumisel fondi vahetada. Selgituseks kõlas, et ühe fondi osakute vahetamine teise fondi osakute vastu ei ole piiratud. Küsiti, milline on fondi käekäik tööandja pankrotistumisel. Selgitati, et seaduseelnõust ja kehtivatest seadustest tulenevalt on fond eraldi juriidiline isik ja fond võib oma tegevust jätkata. Ühe tööandja fondi korral fondi suurus sissemaksete näol ei kasva ja tegevuse lõpetanud tööandja ei saa fondivalitseja tegevust kuidagi mõjutada.
Puudutati veel selliseid küsimusi nagu tööandja võimalused mõjutada fondivalitseja investeerimisotsuseid, ühe fondi ülevõtmine teise fondi poolt ja võimalus olla kindlustatud mitmes fondis korraga. Samuti küsiti, milline on tööandja pensionifondide populaarsus Eestis. Arvati, et tööandjatel on praegu võimalik teha sissemakseid olemasolevatesse kolmanda samba pensionifondidesse. Arvestades senist huvi, võib arvata, et tööandja pensionifondid eriti populaarseks ei muutu.
Arutati tööandja võimalusi kasutada fondi vara ettevõtte ajutiseks kapitaliseerimiseks ja sellest tulenevaid riske. Selgitustest järeldus, et need tegevused ei ole lubatavad, sest fondi vara ei ole ettevõttes olev vara ja siin kehtivad üldised ettevõttesse investeerimise piirangud. Samuti kehtivad kõik praegused Finantsinspektsiooni kontrollmehhanismid ja teised kontrollfunktsioonid.
Samuti arutati selliseid küsimusi nagu Eestisse investeerimise kohustuse kehtestamine, fondide ühendamine ja kasutusfondide loomise võimalused.
Komisjon langetas järgmised otsused: saata eelnõu esimesele lugemisele s.a 18. jaanuaril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 1. veebruar kell 18. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 152 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2012. aasta 1. veebruari kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja seitsmes päevakorrapunkt käsitletud.
Head ametikaaslased, ma tänan teid! Rohkem päevakorrapunkte tänasel istungil ei ole. Istung on lõppenud. Ma soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 15.32.