Hea Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu üheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Lugupeetud kolleegid! Nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Lugupeetud kolleegid! Mul on täna au üle anda Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel eelnõu, mille pealkiri on "Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu". Ma olen siit kõnepuldist ka enne rääkinud, et jälitustegevuse seaduses, nüüd siis varsti kõike ühte koondavas kriminaalmenetluse seadustikus on alates 1994. aastast põhiseaduslikke riiveid. Mõned nendest juhtudest on tegelikult sellised, mida põhiseaduse järgi on erandina lubatud sanktsioneerida ainult Eesti riigi kohtul. Eelnõu eesmärk ongi täiendada 1. jaanuaril 2012 kehtima hakkava kriminaalmenetluse seadustiku uut redaktsiooni selles osas, et lihtsas keeles isikute pealtkuulamist, tegelikult igasuguse salajase teabe pealtkuulamist on võimalik teha ainult kohtu loal ja mingit erandlikku 24 tundi täitevvõimule tegutsemiseks anda on põhiseaduse ja meie kodanike põhiõiguste riive. Kindlasti ei taha me selle seaduseelnõuga aga kuidagi häirida meie uurimisasutuste tööd ja me pakume välja ka lahenduse, kuidas sedasama vajalikku jälitustoimingut oleks võimalik teha operatiivselt ja kiiresti, riivamata meie kodanike põhiõigusi. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja juhatus otsustab selle menetluse vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus võttis menetlusse Vabariigi Valitsuse s.a 13. juunil algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu ning määras sellele juhtivkomisjoniks maaelukomisjoni.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile ja keskkonnaminister Keit Pentusele.
Head kolleegid, palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontrollKohalolijaks registreerus 87 rahvasaadikut, puudub 14.

Lugupeetud kolleegid! Eile, 14. juunil jäi meil pooleli Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 51 arutelu. Jätkame läbirääkimisi. Ma palun kõnetooli Eldar Efendijevi!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Meie ees on koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu uus tekst, mille on esitanud rahanduskomisjon. Võib kiita rahanduskomisjoni esimeest Sven Sesterit ...

Lugupeetud kolleegid, palun vaikust! Jätkake, palun!

... kes pika aja jooksul on kaitsnud seda eelnõu, teades, et teda ootab maksimumhulk ebamugavaid küsimusi opositsioonilt. Võib öelda, et tema sai oma ülesandega hakkama, aga ikkagi tekib küsimus, kas esitatud eelnõutekst täidab kõiki eesmärke, millele ta on suunatud. Tekib ka teine küsimus: mispärast küsimused, millele peaminister ja rahanduskomisjoni esimees leidsid positiivse vastuse, ei leidnud lahendust eelnõu sõnastuses? Kas see oli tingitud lühikesest ajavahemikust, oli kiire või jäi see kahe silma vahele? Selline olukord andis opositsioonile võimaluse pidada sellist teksti praagiks ja mõelda, et kõik see, mis on pakutud, on planeeritud taktika, arvestades, et koalitsioonil on enamus saalis, ja kõik on ainult välispidine retoorika. Ühesõnaga, seoses eelnõu tekstiga tekib palju küsimusi, millele ei ole põhjendatud vastust. Aga kõigest järjekorras.
Eelnõu esimest teksti kritiseeriti nii kõvasti, et algatajad pidid komisjoni kaudu teksti täielikult ümber kirjutama ja jäi ainult üks rida – seaduse rakendamise tähtaeg. Ja muidugi jäi alles eelnõu idee. Terve tekst oli muudetud ja see päris uus tekst esitati meile kohe saali arutamiseks, ilma et seda oleks saanud arutada fraktsioonides. Seetõttu ei olnud opositsiooni fraktsioonidel mingit võimalust esitada oma nägemust ega teha omapoolseid ettepanekuid-parandusi. Sellega oli opositsioon jäetud ilma võimalusest parandada teksti ja ei olnud tähtis, kas opositsioon on põhimõtteliselt nõus või vastu. Koalitsioon loobus sellest, et esitada päris uus tekst esimesele lugemisele, anda aega parandusteks, viia läbi teine lugemine ja arutada tehtud ettepanekuid. Võib ütelda, et koalitsioon, enamus saalis, ignoreeris opositsiooni ja demonstreeris, et ei kavatse selles saalis temaga arvestada.
Mis veel teeb murelikuks? Seaduseelnõus ei ole sõnastatud kompenseerimise korda ega mehhanismi. See, et riik võtab endale kohustuse, näeb välja nagu võimalik heategevus. Jah, sellest rääkisid peaminister ja rahanduskomisjoni esimees. Aga rahandusminister ei ole selles kindel ja hindas eelnõu esimest ja teist teksti küllalt kriitiliselt. Mispärast algatajad ei lülitanud eelnõusse riigi kohustusi ega kompensatsioonimehhanismi? Võib ainult küsida ja selle üle spekuleerida. Ei ole ka kindlust selles, et kompenseerimine, juhul kui see toimub, ei ole ühekordne ega lõpe sellega. Ühesõnaga, kompenseerimise küsimus jäi rippuma maa ja taeva vahele. Juba esimese lugemise ajal ütlesid algatajad, et kompensatsioon tuleb tingimata, aga uues tekstis see kohta ei leidnud. Arusaadav ei ole ka see, mis allikatest riik kavatseb kompensatsiooni maksta, juhul kui seda muidugi tehakse. Selline olukord tekitab küsimuse ja jälle spekulatsiooni, et võib-olla on vaja oodata uut maksutõusu teistes valdkondades.
On veel üks küsimus, mis on seotud kooskõlastamise valdkonnaga. Ma pean silmas kohalikke omavalitsusi. Tuleb välja nii, et eelnõu puudutab kõiki kohalikke omavalitsusi, aga nendega ei ole kooskõlastatud. Ei olnud aega! Sellega on vähendatud KOV-ide võimalust osaleda seaduse loomises. KOV-id leidsid võimaluse sõnastada oma kriitiline seisukoht, aga nende hääl ei jõudnud koalitsiooni kõrvadesse. Võib teha järelduse: koalitsioon, kellel on saalis enamus, ei kavatse arvestada kellegagi ja viib asjad läbi nii, nagu see nendele meeldib. Kas see on demokraatia? Ei tahaks, et sellisest konkreetsest juhtumist kasvab välja tendents. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eldar Efendijev! Palun kõnetooli kolleeg Marika Tuusi! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tartu Ülikooli majandusdotsent Viktor Trasberg avaldas paari nädala taguses Postimehes arvamusloo, kus IRL-i algatatud kodualuse maa maksuvabastust nimetati neobolševismiks ja IRL-laste retoorikat samastati Venemaa enamlaste kunagise loosungiga, mille sisu oli "Tasuta maa talupoegadele!". Või siis meenutame näiteks 40-ndaid, kui kuulutati välja, et maa saab kogu rahva omandiks. Kõigile lubati kuni 30 hektarit maad tasuta kasutamiseks ja lubati ka ära muuta ebaõiglased maksud ning kergendada töötava elanikkonna maksukoormat. Huvitav, et sellise sotsialistliku mõttelaadiga on kaasa läinud suurem osa Reformierakonna fraktsioonist, kelle liikmed tavaliselt kritiseerivad vähimatki mõtet igasugusest ümberjagamisest, eriti veel tasuta jagamisest. Aga kuna Reformierakond võitleb kõige rikkama ühiskonnakihi huvide eest, siis ega küll küllale liiga ei tee ja ka suurärimehele või pankurile kulub ära iga riigi arvel kokku hoitud sent. Mis sest, et meil ei jätku raha ei päästemeeskondadele ega ka kiirabiautojuhtidele elamisväärse palga maksmiseks.
Aga kui minna nüüd detailsemaks, siis selle eelnõu esimesel lugemisel küsisin komisjoni ettekandjalt Sven Sesterilt, miks IRL, kuhu kuulub palju omavalitsusjuhte, endisi ja praegusi vallavanemaid, soovib omavalitsuste finantsolukorda veelgi halvendada. Ja ma sain vastuseks, et see raha jääb inimese oma taskusse ja et kohalike omavalitsuste juhid muretsevad kõige rohkem inimeste pärast. No vaatame siis, kuidas selle muretsemisega tegelikult on. Võtame näiteks Jõgeva valla eelarve, sest ma olen selle piirkonnaga vahetult seotud. Maamaks kaotati seal selle aasta algusest, vahetult enne valimisi. Selle aasta laekumisi ehk tulusid, kui vaadata valla koduleheküljelt eelarvet, on vähendatud maamaksu kaotamise tõttu ligi 200 000 krooni. Seejuures on vähendatud muidugi ka kulusid. Vaatame siis, mida on vähendatud. Vallateede hooldus – miinus 13,6. Täna loeme pressiteadetest, et jah, seda raha tuleb kindlasti suurendada. Spordiürituste toetus – miinus 11,1%; noorsootöö – miinus 12%; eelharidus – miinus 23%; õpilastransport – miinus 7,4%; puuetega laste sotsiaalkaitse – miinus 22,2%; sünnitoetused – miinus 17%; koolitoetused – miinus 25%; matusetoetused – miinus 12%; sotsiaaltoetuste ja -teenuste arendamine – miinus 7,8%; tervishoid – miinus 30%. See nimekiri on loomulikult pikem. Nii et ma küsin veel kord: kus on see inimese pärast muretsemine, nagu mulle vastati? Omavalitsused jätavad osa teenuseid osutamata või siis kasseeritakse see raha teiste kodanike arvel sisse. Kui loodeti, et maamaksu kaotamisega hakkavad massid end Jõgeva valda sisse kirjutama, siis seda on teinud sel aastal vaid mõni inimene, kuus-seitse inimest, nagu on näha. Me teame, et ka Harku vallas pole palju uusi sissekirjutanuid. Rahandusminister Jürgen Ligi ju ütles, et kõik need, kes on nüüd Harku valda sisse kirjutanud, on nn teeseldud tehingud, mis ei too tegelikult raha sisse. Ka Jõgeva vallas on tulnud probleeme juurde, sest inimene elab tegelikult linnas või aleviku kortermajas, registreeritud on ta aga maamajja ja paljud teated-kirjad, ka valimisteated, on läinud registrijärgsesse elukohta. Ja veel: kui varem arvestati korteriühistute maamaks korterelamu juurde kuuluva maa suuruse järgi ja see jagati korterite vahel, siis nüüd saadab Maksu- ja Tolliamet maksuteatise otse korteriomanikule, ja kuna selle maksu suurus on kortermajas alla viie euro, siis maksma ei pea. Selge, et omavalitsustel jääb raha saamata.
Aga maamaksu kaotamisega ei muretseta niivõrd memmede pärast, nagu meile on öeldud, sest näiteks Vene ajal oli individuaalmajadele ette nähtud krundi suuruse piirmäär umbes 600 m² ja sellest peeti ka rangelt kinni. On selge, et tegelikult me maksame kinni uusrikaste hiigelkrunte kuskil Kadriorus või Nõmme luksuslikus kinnisvarapiirkonnas, maksame kinni Tallinna ümbruses kallimate piirkondade koduomandeid, Tartu linnaäärseid luksuskrunte, Tartumaa moodsaid kinnistuid. Ja ma küsin Delfi kombel, miks siis IRL ei räägi sellest, mis selle eelnõu tegelik põhjus oli. Oli ikkagi maksu ärakaotamine oma isiklikelt häärberitelt. Miks ei räägita sundüürnikelt ära võetud ja mitmekordsete vahetustehingutega endale kombineeritud luksuselamistest? Miks te arvate, et luksuse pealt ei peagi maksma? Miks peab miinimumpalgal inimene maksma kinni teie mõnusa krundi kusagil heas piirkonnas, nagu küsis rahandusminister Jürgen Ligi. Tallinn tegi väga õigesti, kui tõstis suurkruntide maamaksu määra, sest Tallinna suurmaaomanik peabki ju rohkem maksma, sest kinnisvara hind peabki Tallinnas kõrgem olema kui kuskil, palun vabandust, kolkakülas. Ja kui riik kompenseerikski tulevikus omavalitsustele tekkinud augu, mida ma küll ei usu ja mis ei juhtu kindlasti Tallinnaga, siis maksab ju ikkagi maksumaksja. Selge, et riigile vajaminev raha korjatakse väikesetululistelt kokku kõrgete aktsiiside, käibemaksu ja üha tõusva toasooja hinna kaudu. Ja loomulikult üha tõusva elektrihinnaga – nagu tänastest lehtedest lugeda võib, tõuseb see kuni 60%.
Muidugi on maamaksu kaotamise peapõhjus see, et Tallinnale ja Tallinna linnapeale ära teha, mis muidugi järjekordselt ei õnnestunud, sest Tallinn jõudis taas kord ette. Me teame, millega igasugused koalitsioonipoolsed ärategemised on lõppenud. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kontekstis sai hoopis Keskerakond n-ö sajandi võidu. Virumaa kunagine tükeldamine on toonud Keskerakonnale Ida-Virumaal korduvalt absoluutse võidu. Hetkel on Tallinna finantsseis nii hea, et seda on kiitnud isegi Rahandusministeerium, öeldes, et linna põhitegevuse tulem on kõigi aegade paremuselt teine, ja soovitas veelgi paremate tulemusteni jõudmiseks tõsta maamaksumäära 2,5%-le. Seda on Tallinn siis praegu tegemas, kaotades samas maamaksu väiksematelt kruntidelt. Mis teha, kui riik õpetab maksudega mängima.
IRL ja Reformierakond, uskuge, maksumaksmine ei ole karistus, nagu te püüate populistlikult tõestada. Maksud on ühiskonnaliikmete panus selleks, et riik saaks toimida. Ma arvan, et selle eelnõu praegusel kujul vastuvõtmise korral jäävad Eestis teed remontimata ning vallad ja linnad peavad kokku hoidma laste ja abivajajate arvel. Selle vastu me peame siin kõik koos seisma, kõik need, kes valutavad südant oma kodukandi pärast. Aitäh!

Tänan! Palun kõnepulti kolleeg Heimar Lengi!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Ma pöörduksingi kõigepealt saalis paremale poole, IRL-i poole. Urmas Reinsalu, selle seaduse autorit, saalis ei ole, aga öelge talle edasi, kallid kolleegid, et ta korralikult tööle hakkaks. Viimasel ajal on tal nii palju praaki olnud, et lihtsalt ei julge enam tema järgmisi seadusi vaadatagi. Tallinnas andis ta võimu Keskerakonna kätte veel võimsamalt, kui Keskerakond ise oleks seda teinud. See oli see kuulus soolise võrdõiguslikkuse seadus, mida Reinsalu tegi ja millega ta lasi Keskerakonnale nii palju uusi kohti juurde tulla, et keegi poleks osanud seda isegi ennustada. Vähe sellest, ta andis  Edgar Savisaarele võimaluse teha sajandi tulemus, Savisaar sai pärast Reinsalu seadusparandusi 38 974 häält. Nii et öelge Reinsalule edasi, et ta ennast kokku võtaks, sellepärast et see praegune maamaksuseaduse muudatus on järjekordselt näide, kuidas Reinsalu üle kavaldati ja Tallinn astus sellise tugeva sammu, et kaotas ise maamaksu ära.
Aga et mitte süüdistada mind selles, et ma väga kritiseerin iseenda nimel või meie erakonna nimel kolleege, siis ma mõtlesin, et loen ette meie kõigi poolt austatud ja armastatud infoportaali Delfi juhtkirja. Selle juhtkirja pealkiri oli "Mainemaiad poliitikud (Mõeldud on Isamaa ja Res Publica Liitu ning Reformierakonda. – H. L.) moodustasid maamaksu ümber mesilase kärgpere". Kõik tahtsid sellest seadusest omale suuri plusse saada, aga võta näpust! Juhtkiri algab peale nii: "2008. aastal tõstis Keskerakonna valitsetud Tallinn maamaksu. [- - -] Keskerakonna oponendid Toompeal hakkasid sellest hetkest peale aru pidama, kuidas pealinna oma otsusest taganema sundida. Jämedam ots oli Isamaa ja Res Publica Liidu käes, mis kirjutas kodualuse maa maksust vabastamise suisa oma naljakas-kuulsasse "Lepingusse Sinuga". [- - -] Reformierakond läks koalitsioonipartneri initsiatiiviga kaasa ning mais andis valitsus Riigikogu käsitleda seaduseelnõu, mis kaotaks elamumaa maksu tiheasustusega aladel kuni 1500 ruutmeetri ning hajaasustusega aladel kuni kahe hektari suuruselt alalt." Mida öeldakse juhtkirjas edasi? "Mida aga tegi Edgar "Teflonmees" Savisaar?" küsib Delfi. "Jäi, käed rüpes, ootama, kuni Riigikogus vastuvõetud seadus käsib tal kodualuse maa maksust vabastada? Vale puha!" kirjutab portaal. "Savisaar otsustas, et vana rebase trikid ei ole veel sugugi otsas. Linnavalitsus sai käsu kähku välja töötada vastueelnõu. Selline, mis kaotab kodualuse maa maksu pealinnas ära enne, kui Riigikogus vastu võetav ja presidendi poolt ülima tõenäosusega heakskiidu saav seadus seda teeb. [- - -] Maksuvabastuse tegelikku põhjust – kuklasse hingavat Toompea eelnõu – ei maininud linnavalitsus kordagi, küll aga esineti heategijatena, kellele teevad muret "viimastel aastatel suurenenud leibkondade kulutused". Need, mis teatavasti lähevad valitsuskoalitsiooni parteide n-ö arvele. "Keskerakond tõestas end taas kord Suure Populistina," ütleb Delfi. "Kuigi erakonnad moodustasid täna maamaksu kaotamise ümber omamoodi kärgpere, püüdes seda kõik korraga adopteerida, saab just Keskerakond 2013. aasta kohalikel valimistel uhkusega öelda, et nemad vabastasid kodualuse maa pealinnas Eesti tippu kuuluvast maamaksust." Need ei ole minu sõnad, need on ajakirjanike öeldud! "Kes siis enam mäletab, et tegemist oli sama maamaksuga, mille sama erakond 2008. aastal kehtestas. Eriti irooniline on," lõpetab Delfi oma juhtkirja, "et kuigi linnavalitsuse eelnõu peab reeglite kohaselt vastu võtma linnavolikogu, on asi tegelikult juba otsustatud. Keskerakonnal on ju Tallinnas ainuvõim – mälestus eelmisest korrast, kui Toompea seadust (tookord valimisseadust) ümber tehes Tallinna linnapead üle kavaldada püüdis." Aga see ei õnnestu mitte kunagi – see oli minu arvamus. Aitäh!

Tänan! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Vladimir Velmani!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 51 jõudis meie ette esimesel lugemisel sellises konditsioonis, et mitmed Riigikogu liikmed olid sunnitud juhtima algatajate tähelepanu nii kirjavigadele kui ka normitehnilistele puudustele. Nii et kohe alguses oli näha, et eelnõu on tehtud kiirustades. Järgmiseks korraks jõudis meie laudadele eelnõu, mille tekst oli niivõrd muutunud, et oli põhjust rääkida juba praktiliselt uuest eelnõust, kuid ka seekord ei võtnud juhtivkomisjon meie tähelepanekuid kuulda. Siit puldist on palju räägitud, et selle seaduseelnõu arutelu alustati sisuliselt teisest lugemisest, sest koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu asemel räägime täna koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust. Ja tänaseks me oleme jõudnud nii kaugele, et Riigikogu fraktsioonidel polegi enam võimalust teha muudatusettepanekuid, nii nagu meie kodukord ette näeb. Ka rahanduskomisjonis toimunud arutelul tekkis tõsine kahtlus, kas ikka on tegemist sama eelnõuga, sest eelmisest eelnõust ei ole säilinud ühtegi lauset, välja arvatud kehtima hakkamise kuupäev. Hea tava kohaselt tuleks juhul, kui kahe lugemise vahel on tekstist muudetud rohkem kui üks kolmandik, lugemine katkestada ja anda Riigikogu liikmetele võimalus muudatusettepanekuid teha. Näevad nad ju seda teksti esmakordselt ja kindlasti tekib häid mõtteid, et seda veelgi paremaks teha. Seda enam, et praegusel juhul on sada protsenti uus tekst. Nagu näeb ette Riigikogu kodukord, toimus komisjonis hääletamine, mille tulemusel napilt, aga kindlalt jäid häältega 6 : 5 peale need komisjoni liikmed, kellel tõenäoliselt on parem mälu ja nad mäletavad kindlalt, et on seda teksti kusagil näinud ja lugenud ning see tuleb väga tuttav ette.
Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu algatati teadaolevalt 16. mail, võeti Riigikogu menetlusse 17. mail, esimene lugemine toimus 31. mail ja 1. juunil ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 3. juuni. Rahanduskomisjonis arutati ametnike parandatud teksti 7. juunil ning praegu toimub eelnõu teine lugemine. Seega on eelnõu algatamisest tänase päevani möödunud vähem kui kuu aega. Kuhu on valitsuskoalitsioonil selle eelnõuga nii kiire? 2013. aasta, millal see seadus peab hakkama kehtima, on ju veel mägede taga. Siit puldist on räägitud ka sellest, et kõik, kes on koostanud kohaliku omavalitsuse eelarvet, teavad, et maamaksu planeeritakse ja üksikisiku tulumaksu laekumist prognoositakse. Maamaks on põhimõtteliselt kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia üks oluline tagaja. Maamaks on stabiilne tuluallikas, sest maamaksu suurus ei muutu nii kiiresti, kui muutub omavalitsusse sissekirjutatud inimeste arv. Maamaks ei muutu seoses sellega, kui väheneb kohaliku omavalitsuse elanike arv. Kohalikul omavalitsusel on võimalus anda maamaksusoodustust, kohalikul omavalitsusel on võimalus muuta maamaksumäära. Need kõik on otsesed näited omavalitsuse finantsautonoomiast. Mis siis tegelikult on kohalike omavalitsuste autonoomia? Kohalike omavalitsuste autonoomia on see, et kohalike inimeste kogukonna valitud kogu otsustab ise, mis kohalikus omavalitsuses tehakse. Aga kui me jälgime ja kuulame neid inimesi, kes on käinud siin kõnepuldis, siis nemad räägivad väga palju Tallinna linnast, Tallinna linna probleemidest. Tekib selline küsimus, et kui kohaliku omavalitsuse tasandil ei ole võimalik võimuülekaalu saada, kas siis peaks lahendama kohaliku omavalitsuse küsimusi Riigikogu või riigi kaudu.
Palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

See ei ole demokraatlik ega euroopalik tava. Kohaliku omavalitsuse valimistel tuleb lihtsalt pakkuda inimestele selliseid lahendeid, mis neile meeldivad, võtta seal võim ja selle kaudu kohalikku elu korraldada. Sest kui siit edasi mõelda, siis mõnele koalitsioonisaadikule ei meeldi Tallinna linna kõrgem maamaks, järgmisena võib öelda, et mõnele saadikule ei meeldi jälle mõne omavalitsuse kõrge lasteaiamaks. Nii et laske ikkagi kohalikel omavalitsustel kohapeal ise otsustada ja Riigikogu peaks tegelema riigi asjadega.
Minu hea kolleeg Peeter Võsa esitas eile siit puldist mitu küsimust ja pidas ka väga hea emotsionaalse kõne. Ta küsis, kas me teame, miks Eesti mitte kunagi ei jõua viie kõige jõukama Euroopa riigi hulka, miks umbes veerand meie lastest pidevalt nälgib, miks täiskasvanute suud hambahaiguste tõttu mädanevad ja meil pole võimalik neile oma tervise parandamiseks hambatoetust anda. Miks meie palgad ja pensionid on sama väikesed kui jänesepabulad? Miks tulevad pidevalt ilmsiks puudused päästealal, meditsiinis, korrakaitses? Miks meil ei ole võimalik kõigile õppuritele tagada tasuta koolitoitu? Miks meie poegade tervislik seisund on selline, et meie kaitsevägi peab selle üle pidevalt kurtma? Miks meie tütred ja naised ei taha meile lapsi sünnitada ja meie iive pidevalt langeb? Ja oli veel mitu küsimust. Sellest tegi ta täiesti õigustatud järelduse: ainult sellepärast, et põhiline aur läheb Riigikogus üksteisele ärategemise peale.
Lõpetuseks tahan üle korrata Keskerakonna fraktsiooni üldise seisukoha. Viimastel aastatel on valitsus mitmel korral omavalitsusi petnud, vähendades tasandusfondi, vähendades teehoiuraha, vähendades raha noorte spordile ja lasteaedadele. Meil pole mingit põhjust uskuda, et Reformierakond ja IRL käituvad seekord teisiti. Kui tulubaasi vähenemist maamaksu kaotamise tõttu kavatsetakse kompenseerida, oleks see ka seaduseelnõu tekstis kirjas. Paraku on karta, et seaduseelnõu teksti praegusel kujul vastuvõtmise korral jäävad Eestis teed remontimata ning vallad ja linnad peavad kokku hoidma laste ja abivajajate arvel. Selle vastu peab seisma iga Riigikogu liige, kes valutab südant oma kodukandi pärast. Ma tänan!

Tänan! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Jüri Ratase! Kaks minutit lisaaega.

Austatud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Kui me mõtleme eelmise Riigikogu koosseisu seaduseelnõude praagi peale, siis võib paljudele esimeste hulgas meenuda soolise võrdõiguslikkuse seaduse sabas muudetud Tallinna Linnavolikogu suurus. Tõsi, seda seaduseelnõu ei menetletud XI koosseisu alguses, kuid XII koosseisus on koalitsioon suutnud juba esimestel kuudel tuua Riigikogu menetlusse õiguslikus ja menetluslikus mõttes suurte puudustega seaduseelnõu 51. See kiirustamine ei vääri tunnustust ei opositsiooni ega ka paljude koalitsioonipoliitikute poolt (viimaste puhul ei ole see ilmnenud mitte ainult koridorivestlustes). Kindlasti pole see uudis, et seadusandlikud raamid on Eesti riigis üldjoontes paigas ning tänasel hetkel me tegeleme enamasti seaduste muutmisega. Usun, et koosseisu lõppedes ei mõõdeta meie töökust menetletud seaduste arvu järgi, vaid hoopis nende kvaliteedi järgi, sealhulgas nende sisu, laiapõhjalisuse, mõjude analüüsi ning koalitsiooni ja opositsiooni ühisosa järgi.
Selle eelnõu puhul võib sisu osas vaielda, kuid mõjude analüüsidest, laiapõhjalisusest ning koalitsiooni ja opositsiooni ühisosast on asi väga kaugel, õigemini seda ei ole. Ühekordne kohtumine omavalitsusliitudega kohustusliku punkti saamise eesmärgil on tõsisest ja laiapõhjalisest arutelust üldsuse ja omavalitsustega sama kaugel, kui Kuu on Päikesest. Siit ka meile kõigile küsimus: kas selline eelnõu menetlemise viis aitab kaasa Riigikogu usaldusväärsuse ja maine tõstmisele või hoopis vähendab seda?
Head ametikaaslased, maamaksuvabastus vähendab märkimisväärselt kohaliku omavalitsuse tulubaasi, mille kompenseerimiseks on valitsusliit eelnõu seletuskirjas lubanud anda 17 miljonit eurot riigieelarvest. Kas selline summa katab ka kohalike omavalitsuste tulude vähenemise, on küsitav. Nii või teisiti on eelnõu suunatud kohalike omavalitsuste suveräänse iseotsustamise õiguste kitsendamisele. Teisest küljest on riigieelarve tulud kõigi maksumaksjate tööga loodud ja seepärast on maamaksuvabastusest tekkiv tulude vähenemine teiste maksude mitmekordse tõstmise teel riigieelarves kinni makstud. Seega on kodualuse maa maamaksuvabastus maksukoormuse vähendamise sildi all vaid petlik illusioon. Aktsiisimaksude, käibemaksu ja elektri hinna tõstmisega, mille maksavad kinni kõik elanikud, on maamaksuvabastus puhas populism ja valimislubadus, mis inimeste majanduslikku olukorda sugugi ei paranda, sest uued maksutõusud ootavad meid ees. Täna võisime lugeda, kuidas taotletakse juba 60%-list elektri hinna tõusu.
Eelnõu 51 puhul, mis puudutab enamikku elanikkonnast ning 226 omavalitsust, on ülioluline ja lausa elementaarne teha mitmesuguseid mõjuanalüüse ning luua läbipaistev ja konkreetne süsteem, kuidas omavalitsustele saamata jäänud tulu kompenseeritakse. Ühekordsed ukse taga käimised või inimeste kirjad on kindlasti olulised, kuid ei taga terviklikku mõjude hindamist. Eelnõu 51 puhul on kindlasti õigustatud küsimus, kuhu on meil kiire. Tänasest kuni eelnõu jõustumiseni on aega 566 päeva. Opositsiooni palve kogu menetluse jooksul on olnud eelnõu selgemaks muuta, kompensatsioonimehhanism sisse kirjutada, mõjusid analüüsida. Praegu on see veel võimalik, sest teist lugemist ei ole lõpetatud ning arutelu katkestamise ettepanek on tehtud. Katkestamine oleks ka igati loogiline, sest see annaks juhtivkomisjonile, kuid eeskätt koalitsioonile võimaluse eelnõu õiguslikus mõttes korda teha ning tulla tagasi teise lugemise jätkamise juurde hiljemalt käesoleva aasta sügisistungil.
Üsna veider on see, kuidas seaduseelnõu uus tekst pärast muudatusettepanekute tähtaja lõppemist meie laudadele ilmus. Seaduseelnõu uus tekst koosneb 41 reast, millest 39 rida on uued või täiendatud ning kaks rida on jäänud samaks, need on § 2 "Seaduse jõustumine" ning teisel real tekst: "Seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril." Igasugune seaduseelnõu menetlemise hea tava näeb ette, et nii suurte muudatuste puhul teine lugemine katkestatakse. Seda võime tõdeda ka oma kogemusest, kus eelmises koosseisus katkestati nii liiklusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kui ka paljude teiste seaduste eelnõude arutelu.
Eelnõu seletuskirjast loeme, et koduomanike maamaksuga koormamine ei ole mitte ainult ebanormaalne, vaid ka ebamoraalne. Siit teen järelduse, et maamaks vastavalt kuni 1500 ruutmeetrilt ja  2 hektarilt, mis nüüd kaotatakse, on ebamoraalne, kuid selle osa maa puhul, mis ületab 1500 ruutmeetrit ja 2 hektarit, on see juba moraalne. Siit ilmneb võrratu võime eristada moraalset ebamoraalsest!
Viimastel aastatel on valitsus mitmel korral omavalitsusi petnud, vähendades tasandusfondi, vähendades teehoiuraha, vähendades raha noortespordile ja lasteaedadele. Meil pole mingit põhjust uskuda, et Reformierakond ja IRL käituvad seekord teisiti. Kui maamaksu võrra vähenenud tulubaasi osa kavatsetakse kompenseerida, siis oleks see ka seaduseelnõu tekstis kirjas. Paraku on karta, et seaduseelnõu teksti praegusel kujul vastuvõtmise korral jäävad Eestis teed remontimata ning vallad ja linnad peavad kokku hoidma laste ja abivajajate arvel. Tänan!

Tänan, kolleeg Jüri Ratas! Palun kõnetooli kolleeg Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kui me vaatame meie laudadel ja arutusel olevat seaduseelnõu, siis selle eesmärk vabastada koduomanikud maamaksust on kindlasti üllas eesmärk. Kui vaadata, et üks põhjus, miks soovitakse vabastada, on see, et Eestis on inimeste eluasemega seotud sundkulutused leibkonna liikme kohta suured, siis ma olen nõus sellega. Või teine eesmärk: riigi eluasemepoliitikas valitud ulatusliku koduomandiga eluasemekorraldus eeldab riigilt meetmeid, mis soodustaksid võimet tulla toime eluasemega seotud püsikulude katmisega. Ka sellega saab ju ainult nõustuda. Eelkõneleja Jüri Ratas viitas tänastele ajaleheuudistele, kus öeldakse, et Eleringi teatel peaks elektri hind 60% ulatuses kasvama. Siin tekib kohe küsimus, kas siis on ikkagi seatud nii selge siht kodukulusid vähendada, kui see eelnõus on välja toodud. Kui kolmas eesmärk on, et mõnes omavalitsuses on absoluutarvudes koduomandiga seotud kõrge maamaks muutunud ilmseks omandit liigselt koormavaks maksuks, siis kohati tundub, et me oleme siin Tallinna volikogu, mitte Riigikogu. Lõppude lõpuks otsustab ju valija, kas need inimesed, kes juhivad ühte või teist kohalikku omavalitsust, väärivad seda ja kas nende astutud sammud on õiged. Neljas eesmärk: tänane suur koduomandiga seotud maksukoormus võib administratiivse survena viia miljööväärtuslike piirkondade kogukondade lagunemiseni. Kahtlen, kas see on tõsi. Kui väga paljude eelnõude puhul, mis on opositsiooni algatatud, tuuakse alati välja, et ei ole piisavat mõjude analüüsi ega eelnevat analüüsi, siis selle eelnõu puhul on ju see analüüs täiesti puudulik, seda polegi. Siin me arvame aga, et me teeme sisetundest tulenevalt õigeid otsuseid.
Üks tänane maakonnaleht küsib oma internetiportaalis, mida arvatakse elamualuse maa maamaksu kaotamise plaanist. Mis te arvate, mis see protsent on, kes on selle poolt? See peaks olema ju ääretult kõrge, sest eesmärk on üllas, inimesed vabastatakse mingist koormisest või kohustusest. Kahe käega poolt on vastanutest ainult 52,6%, 34,2% arvab, et see on populistlik samm, ja ükskõik on see 7,9%-le vastanutest. Miks inimesed siis ikkagi ei usu sellesse üllasse eesmärki? Ma arvan, et sellel mitteuskumisel on mitu põhjust. Esimene põhjus on kindlasti see, et miks me peame selle eelnõu vastuvõtmisega nii pööraselt kiirustama. Miks me ei või menetleda seda rahulikult, demokraatliku riigi protsesse järgides ja selgitada ühiskonnas kõiki neid aspekte, mis on tekitanud küsimusi siin saalis ja inimestel väljaspool seda saali? Kindlasti on selgusetuks jäänud see osa ...
Palun kaks minutit lisaaega!

Palun, kaks minutit!

... kuidas hüvitatakse kohalikele omavalitsustele neile laekumata jäänud summad. Vastused siin saalis on olnud väga erinevad, alustades peaministrist ja lõpetades rahandusministriga või komisjoni esimehega. See tekitab küsimuse, kas kohalikel omavalitsustel peaksidki üldse olema mingid maksulaekumise võimalused, võib-olla võiksid kõik maksud laekuda riigile ja riik jagab kohalikele omavalitsustele raha täpselt selle järgi, kuidas ta vajalikuks peab. Oleks tunduvalt lihtsam. Selge on see, et kohalik omavalitsus peab kusagilt tulusid saama ja oma kulusid katma. Selge on see, et see raha korjatakse kokku muude maksudena. Sellest tulenevalt olen ma veendumusel, et me ei peaks täna kiirustades seadusi vastu võtma, millega me satuksime nii avalikkuse ja presidendi kui ka õiguskantsleri ja Riigikohtu esimehe suure kriitika alla. See võib juhtuda siin saalis tegelikult juba lähitundidel ja -päevadel, kui viimane lõpuks oma esinemisjärje saab. Nii et ma olen küll seisukohal, et me võiksime täna menetleda põhjalikult, rahulikult ja üksmeeles neid küsimusi, mis kõiki meie Eesti riigis elavaid inimesi puudutavad. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Palun kõnepulti kolleeg Ester Tuiksoo! Kuna teda siin ei ole, siis palun järgmisena kõnepulti kolleeg Olga Sõtniku!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna siin saalis teisel lugemisel menetletav eelnõu 51, algse nimetusega "Koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu", on taas musternäide sellest, kuidas kiirustades sünnib järjekordne seadusandlik praak. Selle seaduseelnõu menetlemise käigus rikutakse nii head tava ja normitehnilisi reegleid kui ka eiratakse tervet mõistust. See eelnõu, mis meil täna laudadel on, on tundmatuseni muutunud, võrreldes esialgse eelnõuga. Muutunud on pealkiri, koduomanike maamaksust vabastamise seadusest on saanud koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus, muutunud on sisu ning kaheleheküljelisest seletuskirjast on saanud kümneleheküljeline dokument. See seaduseelnõu moodi kirjatükk tekitab ikka tõsiseid diskussioone meie õigusloome kvaliteedi ja asjaajamise korra üle. See, mis selle eelnõuga toimub, on halvas mõttes õigusloome kõrgem pilotaaž, mis paratamatult hakkab edaspidi kandma IRL-kolleegide nägu.
Üleeile andis õiguskantsler Indrek Teder Riigikogule üle oma 2010. aasta tegevusaruande, kus ta muu hulgas kritiseeris Riigikogu üleliigse kiirustamise pärast mitme seaduse vastuvõtmisel. Tõenäoliselt saame täna arutusel oleva seaduseelnõu kohta samuti midagi lugeda õiguskantsleri järgmise aasta aruandest, sest kuigi see seadus peaks jõustuma alles 2013. aastal, tahetakse seda vastu võtta ilma pikema analüüsi ja konsensuseta ning sisuliselt ühe lugemisega.
Kuigi esimese variandiga võrreldes on eelnõu tõepoolest muutunud veidi sisukamaks, on selles eelnõus jätkuvalt puudu üks tähtis asi, millest on palju räägitud nii siin saalis kui kohalikes omavalitsustes, kohalike omavalitsuste kogudes ja väga palju ka ajaleheveergudel. Puudu on selgest arusaamast, kas ja kuidas on plaanis hüvitada kohalikele omavalitsustele saamata jäänud tulu, mis seletuskirja kohaselt ulatub 17 miljoni euroni aastas. Meie seadused ja Riigikohtu lahendid näevad ette, et valitsus eraldab kohalikule omavalitsusele koos kohustustega ka rahalised vahendid. Kahjuks tavapraktikas see tihti unustatakse. Nüüd, kus maamaksu kaotamisega kohalikud tulubaasid oluliselt vähenevad, räägib peaminister riigi võetavast kohustusest kompenseerida omavalitsustele saamata jääv tulu, mis oleks ainuõige käik. Samas järgmisel päeval tunnistab seesama peaminister, et kompenseerimise kohustust tegelikult polegi. Kolmandal päeval räägib eelnõu tutvustav kolleeg Sester mingit kolmandat juttu ja rahandusminister Ligi on hoopis neljandal arvamusel. Kust siis kohalikud omavalitsused võivad täna võtta selle kindluse, et kõik avalikud teenused saavad ka pärast maamaksu kaotamist inimestele osutatud?
Peaminister Ansip ütleb, et lahendus oleks üksikisiku tulumaksu õiglane ümberjagamine. Kui see tõesti on nii, siis miks mitte tulla samaaegselt välja selle seaduseelnõuga, mis tõstabki kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu protsenti ning mis kohe võtab ära kõik küsimused ja selle vastasseisu, mis praegu on ühiskonnas küllalt suur. Samas muidugi, isegi kui koalitsioon töötab välja kõiki osapooli rahuldava hüvitamismehhanismi, ei tasu unustada, et see raha, mis maamaksu kaotamisest saamata jääb, ei tule taevamannana maa peale, vaid see võetakse teistest valdkondadest. Ja milliste valdkondade arvel kompenseeritakse maamaksu kaotamine? Kas kärbitakse kulutusi sotsiaalvaldkonnas, hariduses, turvalisuses või sisejulgeolekus? Ei tea, aga mõtlemisainet on kuhjaga. Mida aga ei ole, on aeg, sest maamaksu kaotamise suunas on liikuma hakatud ja seda, mida see kõik endaga kaasa toob, näitab ainult aeg.
Ma palun paar minutit lisaaega!

Kaks minutit, palun!

Eelmisel nädalal tuli Tallinna Linnavalitsus välja eelnõuga, millega kodualuse maa maks kaob linna elanikel juba järgmisest aastast. Selle eelnõu kohaselt vabastatakse kodualune maa 2012. aasta 1. jaanuarist kuni 1500 ruutmeetri ulatuses maamaksust. Seega saavad maamaksuvabastuse kuni 180 000 Tallinna koduomanikku. Kodualuse maa maksust vabastamise tingis Tallinnas see, et leibkondade sundkulutused – toidu- ja eluasemekulud – on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, samas on aga reaalpalk langenud. Statistikaameti andmetel on 2007. aastaga võrreldes kulutused eluasemele suurenenud koguni 26%, sealhulgas on soojusenergia hind 2007. aastaga võrreldes tõusnud 40%, elektrienergia hind 24% ja maagaas 33%. Mis hakkab juhtuma tulevikus, on raske ennustada, sest täna tuli uudis, et elektrienergia hind võib veelgi rohkem kasvada, kui esialgu oli planeeritud, räägitakse juba 60%-lisest hinnatõusust.
Tõenäoliselt toetab seda eelnõu sellel neljapäeval ehk homme Tallinna volikogu ja ma loodan, et mitte ainult Keskerakonna fraktsiooni liikmete häältega, vaid kahtlemata peaksid  seda eelnõu volikogus toetama ka opositsioonierakonnad, sest Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit on ju seda meelt, et kodualuse maa maks peaks kaduma võimalikult kiiresti. Ja see, et Tallinnas kaob ta ära ühe aasta võrra varem kui kogu riigis, peaks neile ainult meeldima.
Paraku peame meie siin saalis vajutama punast nuppu, sest usku IRL-i ja Reformierakonna valitsusse meil ei ole. Viimastel aastatel on valitsus mitmel korral omavalitsusi petnud, vähendades tasandusfondi, vähendades teehoiuraha, vähendades raha noortespordile ja lasteaedadele, ning pole mingit põhjust uskuda, et Reformierakond ja IRL käituvad seekord teisiti. Kui maamaksu kaotamisest tulenevat tulubaasi vähenemist kavatsetakse kompenseerida, siis oleks see ka seaduseelnõu tekstis kirjas. Paraku on karta, et seaduseelnõu teksti praegusel kujul vastuvõtmise korral jäävad Eestis teed remontimata ning vallad ja linnad peavad kokku hoidma laste ja abivajajate arvel. Selle vastu peab seisma iga Riigikogu liige, kes valutab oma südant oma kodukandi pärast. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Olga Sõtnik! Nüüd ma palun kõnepulti kolleeg Priit Toobali. Hea kolleeg Ester Tuiksoo, karistust tuleb kanda, teie ettekanne on kõige viimane!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Olen mitmel varasemal korral olnud siin saalis küll kimbatuses, küll segaduses, aga täna saan ma juba kõigest väga hästi aru. Saan aru sellest, kuidas koalitsioonierakonnad oma asju ajavad. Ajavad teerulli meetodil, räpakalt, ülepeakaela kiirustades ja jõuga surudes. Aga see teadmine ja see meetod ei sobi mulle, ei sobi Keskerakonnale, ei sobi omavalitsustele, ei sobi Eesti inimesele. Iseenesest ei ole ju kodualuse maa maksu kaotamises ja selle kaudu inimese kodukulude alandamises mitte midagi halba. Vastupidi, kellele ei meeldiks, kui talle rohkem raha kätte jääb. Aga esiteks, meetod, kuidas seda tehakse ehk kuidas seda eelnõu menetletakse, ei ole korrektne. See ei ole minu hinnangul kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, rääkimata mingist heast tavast siin parlamendisaalis ühe või teise seaduseelnõu menetlemisel. Teiseks teeb mulle sügavat muret – ja see mure on ka peamine põhjus, miks ma seda eelnõu toetada ei saa –, et selle seadusmuudatusega vähendatakse taas kord omavalitsuste iseotsustamisõigust ja kärbitakse oluline osa nende tulubaasist. Jah, koalitsioonipoliitikud on lubanud, lubanud ka siit puldist, et riik kompenseerib linnadele ja valdadele saamata jääva tulu. Eriti rõhutatakse veel seda, et peaminister Ansip on isiklikult lubanud, et kompenseerimine leiab aset, ja tema sõna võetakse kui mingit erilist garantiid. Mulle, vastupidi, mõjub see suurt kahtlust tekitavana, sest peaministril on lausa komme ja tavapäraseks saanud lühikese aja jooksul oma seisukohti kardinaalselt muuta. Toon vaid paar näidet. 2008. aastal ütles Ansip Tartus Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel peetud kõnes, et tema juhitav valitsus ei kavatse mitte kunagi vastu võtta defitsiidis eelarvet. Tsiteerin peaministrit: "Ma olen kinnitanud ja kinnitan ka nüüd: defitsiidis eelarvet minu valitsus vastu ei võta. Me ei tohi elada oma laste arvel." Vaid viis kuud hiljem ütleb peaminister, et ta pole riigieelarve tasakaalu küsimuses fundamentalist ja vajaduse korral võib see tasakaalust välja minna. 7. aprillil 2008 ütleb peaminister, et negatiivset riigi lisaeelarvet pole mitte mingil juhul tarvis vastu võtta ja kulutused tuleks 1. septembrini külmutada. Tsiteerin Ansipit: "Minu ettepanek on külmutada nende vahendite kasutamine kuni 1. septembrini, kui on teada suvine majandusprognoos, saab teha ka otsuseid." Vaid seitse päeva hiljem ütleb peaminister, et tema on sellel päeval ja on alati olnud selle poolt, et negatiivne lisaeelarve tuleb vastu võtta veel sel kevadel. Enne valimisi 2010. aasta 7. oktoobril teatas Ansip valitsuse pressikonverentsil, et Eesti Energia plaan tõsta elektri hinda on nahaalsus ja lauslollus. Kuid pool aastat hiljem, peale valimisi see talle enam rumalana ei tundu ja tema sõnul ei saavatki valitsus hinnatõusu pidurdamiseks midagi ette võtta. Kuulanud vaid mõnda näidet, kas teis tekitavad siis peaministri väljaütlemised usaldust ja lootust, et läheb tõesti nii, nagu ta on öelnud, ehk selle eelnõu kontekstis: kas riik ka tegelikult annab Eestimaa linnadele ja valdadele tagasi kodualuse maa maksust vabastamise tõttu saamata jäänud eurod? Minus ei tekita. Olen kindel, et selle kompenseerimise taga on jälle mingi trikitamine, nagu see on varem olnud puuetega inimeste hooldajatoetuse puhul, teede korrashoiu vahendite puhul jne. Lugupeetud valitsus ei tohi unustada, milliseid teenuseid omavalitsus Eesti inimestele pakub. Inimesed maksavad maamaksu ja saavad selle eest päris palju teenuseid: tänavavalgustus, teede ja tänavate korrashoid, talvine lumetõrje, koolieelne haridus, kultuur, sport, noorsootöö jne. Seega peame küsima: mis juhtub, kui maamaks võetakse omavalitsustelt ära ja seda ei kompenseerita? Mis saab tänavavalgustusest, teede ja tänavate korrashoiust, talvisest lumetõrjest, haridusest, kultuurist, spordist ja noorsootööst?
Palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit, palun!

Iga maksuvabastus mõjub inimesele emotsionaalselt kahtlemata hästi. Olgem ausad, kellele ei meeldiks, kui tal rohkem raha igas kuus ja aastas kätte jääb. Küll aga on lausa patt, kui ühte taskusse antakse natuke juurde, aga teisest võetakse salamisi ja seljataga kordades rohkem uuesti ära. Täna kaotatakse maamaks ja õige pea ei suuda väikesed omavalitsused valgustada tänavaid, remontida teid, rääkimata nende ehitamisest, ja lumelükkamine saab igaühe isiklikuks probleemiks. Tuletan meelde hea kolleegi Deniss Boroditši sõnu, mis ta eile siit puldist maha ütles: koalitsioon jagab maksusoodustusi kohaliku omavalitsuse raha eest. Mis viga teha kingitusi kellegi teise raha eest. Mina luban, mina teen, sina aga leia raha ja maksa. Nii ei saa, lugupeetud valitsus, lugupeetud koalitsioon! Lõpuks olete kohalikud omavalitsused rahast täiesti tühjaks pumbanud ning teinud nad võimetuks teenuseid pakkuda. Mis te siis teete? Mille arvel te siis hakkate oma plaane ellu viima?
Viimastel aastatel on valitsus mitmel korral omavalitsusi petnud, vähendades tasandusfondi, vähendades teehoiuraha, vähendades raha noortespordile ja lasteaedadele. Meil pole mingit põhjust uskuda, et Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit käituvad seekord teisiti. Kui maamaksu kaotamise tõttu vähenenud tulubaasi osa kavatsetakse kompenseerida, siis oleks see ka seaduseelnõusse sisse kirjutatud. Paraku on karta, et seaduseelnõu teksti praegusel kujul vastuvõtmise korral jäävad Eestis teed remontimata ning vallad ja linnad peavad kokku hoidma laste ja abivajajate arvel. Selle vastu peab seisma iga Riigikogu liige, kes valutab südant oma kodukandi pärast. Keskerakonna fraktsioon on teinud mitmel korral ettepaneku, et koalitsioon katkestaks selle eelnõu lugemise ja laseks ka opositsioonil teha oma muudatusettepanekud. Koalitsioon pole seda palvet või soovi kuulda võtnud. Meil on jätkuvalt veel, õigemini, koalitsioonil on jätkuvalt veel võimalus tulla vastu omavalitsusliitudele ja omavalitsustele, tulla vastu Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Keskerakonnale ning seaduseelnõu teine lugemine katkestada. Minna sellega edasi sügisel, tehes suvel vajalikud analüüsid, arutades selle läbi omavalitsusliitudega, omavalitsustega, lasta Rahandusministeeriumil ja rahandusminister Jürgen Ligil teha vajalikud arvutused ja tulla siis sügisel seaduseelnõu arutamise juurde tagasi. Senikaua, kui seda tehtud ei ole, Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu kindlasti toetada ei saa. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Priit Toobal! Palun kõnepulti kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Selle eelnõu arutelul nii Riigikogus kui ka ajakirjanduses on korduvalt viidatud tõsistele probleemidele, mis sellega kaasnevad. Uues seaduseelnõus, mida me küll ekslikult vana eelnõu teiseks lugemiseks nimetame, on osa neist lahendatud, aga osa kindlasti ei ole. Siin on ka nendele probleemidele korduvalt viidatud. Minul saab igatahes olema huvitav näha, kuidas pärast 2013. aastat kirjutavad rahvusvahelised statistikaraamatud sellest, et Eesti perekonnad eelistavad elada üksikult, ja spekuleeritakse, kas majanduskriis on Eestis abielud lõhki ajanud. Lisaks sellisele naljale on seletuskirjas otseselt ka fakte väänatud. Alguses räägiti, et seaduse muudatusest võidab 90% Eesti elanikest. Ausa inimesena aga kinnitas Sven Sester eile, et maamaksu maksab kõigest 60% Eesti leibkondadest. Samuti tahan härra Sesterit tänada – ta küll ei viibi praegu siin –, et ta vastas minu neljapäevasele küsimusele selle kohta, kui palju Eesti leibkonnad keskmiselt maamaksu maksavad. Selgus, et keskmine maamaks selle 60% seas, kes seda üldse maksavad, on 3,5 eurot kuus. Mina ei saa aru, kuidas saab pärast seda rääkida ebamoraalsest kodude järkjärgulisest konfiskeerimisest, nagu osa eelnõu algatajatest on siin teinud.
Ma ise olen püüdnud eelnõu algatajatega kaasa mõelda ja leida mingeid põhjendusi, miks seda eelnõu on vaja. Mul endal seda teha ei õnnestunud ja samuti ei suutnud ma ka algatajate poolt välja lugeda ühtegi korrektset argumenti peale selle, et Tallinnas on maamaks liiga kõrge. Eile nägime, et Valdo Randpere ei ole veel päris täpselt aru saanud, et ta ei ole enam Tallinna Linnavolikogu liige. Ma võin nõustuda sellega, et Tallinnas on maamaks kohati tõesti liiga kõrge, aga maamaksu kaotamine sellepärast üleriigiliselt on kindlasti ebaproportsionaalne meede. Eelnõu algatajate esindaja Urmas Reinsalu ei suutnud ka esimesel lugemisel mulle vastata, miks ei võiks arutada mõistlikumaid lahendusi Tallinna probleemi lahendamiseks, kehtestada näiteks maamaksu lagi. Eelmisel nädalal tegi Tallinna linnapea algatajatele muidugi hea kingituse ja juhtuski nii, nagu arvata oli. Koduomanike kaitsja Urmas Reinsalu sai siis võidukalt öelda, et näete, isegi Savisaare veensin ära, et tegemist on hea eelnõuga. Aga eks need inimesed räägivad poliitilises mõttes juba ammu sama keelt.
Lisaks rahanduslikele detailidele, millest siin on juba palju räägitud, on eelnõuga siiski ka põhimõtteline probleem, mis ei seisne mitte selles, kas maamaks on moraalne või ebamoraalne maks, vaid selles, et mõistliku eelarvepoliitika üks põhiprintsiipidest on maksutulude stabiilsus. On oluline, et majanduskriisi ajal ei kärbitaks avalike teenuste pakkumist, et nende kvaliteet ei halveneks, nii nagu meil juhtus eelmise majanduskriisi ajal 2009. Kasutades traditsioonilist maksude kolmikjaotust, näeme, et tarbimismaksude poolest on Eesti Euroopa Liidus koos Taani ja Rootsiga esirinnas, tööjõumaksude osas me jääme EL-i keskmisest natukene allapoole, ja need kaks maksuliiki moodustavad 90% Eesti kogumaksudest. Kolmanda maksuliigi ehk siis kapitalimaksude poolest oleme aga Euroopa Liidus viimasel kohal. Ja paraku on fakt, et kui majanduskriisi ajal väheneb kiiresti nii tarbimismaksude kui ka tööjõumaksude laekumine, siis kapitalimaksude ja eriti omandimaksude, kaasa arvatud maamaksu laekumine püsib kõige stabiilsemana. Seepärast on küsimus tõesti põhimõtteline. Ehkki rahaline mõju ei ole teab kui suur, kui uskuda, et see on 17 miljonit eurot, on siiski täiesti vastutustundetu ja kindlasti mitte riigimehelik võtta populistlikel kaalutlustel vastu selliseid seadusi, mis vähendavad eelarvetulude stabiilsust, omamata seejuures positiivset majanduslikku ega isegi mitte sotsiaalset efekti.
Palun ühe minuti lisaaega!

Palun, üks minut!

Sellepärast ma pöördun Isamaaliidu ja Reformierakonna saadikute poole: palun ärge minge selle Res Publica populismiga kaasa! Katkestame täna selle teise lugemise ja teeme sügiseks korraliku eelnõu. Tuletage meelde, et teie ametivande sisu seisnes siiski selles, et te tegutsete Eesti riigi ja rahva hüvanguks, ja te ei mõtle sellele, mitu häält te järgmistel valimistel Nõmme pensionäridelt saate. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jevgeni Ossinovski! Palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori! Kaheksa minutit.

Head sõbrad rahvasaadikud! Lugupeetud juhataja! Ma tahaksin siinkohal hea sõnaga meenutada minister Jürgen Ligi, kes vaatamata sellele, mida tema erakonna õpetajad räägivad, on minu meelest selle eelnõu asjus avaldanud täiesti selgelt asjalikke seisukohti. Lisaks sellele, mida on öelnud rahandusminister, kes näeb maamaksus eelkõige omaniku kohustust tasuda selle eest, et tema maatüki juurde jõuab ka tee, et talvel lükatakse see lumest puhtaks ja et seal kuskil on elekter, lisaksin mina sinna midagi, mis talle võib-olla nii väga ei meeldigi. Mina arvan, et ka säästliku arengu seisukohalt on tegemist maksuga, mis rõhutab omanikuks olemise tähtsust ja vastutust oma vara eest. Nii on see igal pool mujal maailmas ja peaks olema ka meil. Me oleme praegu jäänud poolele teele. Aga on ka omaniku vastutus: oma vara tuleb hoida, seda stimuleerida ning kinnisvaramaksud ja maamaks on selleks kõige mõistlikum moodus.
Selle eelnõu puhul on jutumaratoni ja kõnemaratoni pannud ju tegelikult käima üks asi: see on arusaamatu soov võtta seadus vastu ruttu. Seadus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2013. Tal on kaks selget puudust, millele siin on korduvalt osutatud. Meil on septembris-oktoobris küllalt aega neid asju arutada, kas või nende ettepanekute alusel, mida ka üks või teine valitsuskabineti liige on teinud. Tekib õigustatud küsimus, kuhu on siis nii kiire, et me võtame seaduse vastu tegelikult ühe lugemisega, kuna enamik seda soovib. Mis sel vähemusel siis ikka muud üle jääbki kui protestida sellise käitumisliini vastu, kus enamus ei soovi vähemusega rääkida.
Põhjuste hulgas esimesena on millegipärast kõik maininud ühte – ma pean küll ütlema, et ma ei jaga seda. Teades siiski Res Publica poliitikuid juba aastaid, ma ei arva, et nende reitingu kukkumine oleks midagi sellist, mis neid nii kangesti ära ehmataks. Nii nõrganärvilised ja araverelised nad nüüd ka ei ole, et teeksid reitingu pärast siin harjutusi lindi ja rõngaga, et seadus ruttu vastu võtta. Võib-olla loogilisem on tõesti teine põhjus. Iga koalitsioon on ju mõistuseabielu ja alati kipub nende punktidega, mis koalitsioonilepingus sünnivad kõige raskemal moel ja suuremate vaidlustega, olema nii, et kui kooselu edasi kestab ja selle tõttu ka pinged kasvavad, ütleb teine pool võib-olla esialgu antud lubadusest lahti või teeb kõik selleks, et see teisele poolele antud väikene punktikene kuidagi teistmoodi välja paistaks. Seetõttu on Res Publical hirm, et asi jääb tegemata.
Ma arvan, et tegelik põhjus on kuskil mujal ja on palju tõsisem. Siinkohal ütlen oma selge arvamuse. Üldiselt olen ma inimene, kes mõistab poliitikuid ja teab, miks nad midagi teevad. Kui mind midagi vihastab, siis see on see, kui poliitikud kasutavad poliitikas selliseid mõisteid ja tundeid, mida poliitikas kasutada ei tohi. Ühtpidi on see solvav valijatele, sest neid tehakse lolliks, ja teistpidi, kui me pärast tegelikus elus näeme, mis sellest ilusast südantlõhestavast ideest välja on tulnud, siis selgub hoopis midagi muud. Ma arvan, et nii mõnigi koduomanik hääletas pisarsilmil IRL-i poolt selle nimel, et kodukulud kukuksid, maamaks kaoks ära. Aga loeme nüüd seda seadust, mis meil on. Püha mõiste "kodu" on selle eelnõuga pilastatud. Mitu kodu siis inimesel on? On üks kodu ja on teine kodu, kui perekonnal on kolm krunti, siis on kolm kodu ja siis võib-olla juba neli kodu selle seaduse tähenduses. Ma küsin teie käest: kus on siis selle perekonna kodu selles pühas tähenduses, millega valijatele pisarad silma toodi? Või kui öeldakse, et kodu – see on püha koht. Aga kinnisvaraäri on kinnisvaraäri, igaüks võib oma omandit rentida ja selle pealt teenida. Au ja kuulsus neile! Oma kodu ei rendita aga ju kunagi kellelegi välja. Kuidas saab oma kodu välja rentida? Jään hirmuga ootama, milline järgmine inimesele püha tunne mingi täpselt samalaadse pealkirjaga eelnõuga veel välja renditakse. Loodame, et neid ei tule!
Tegelikult ma arvan, et Res Publica teab väga hästi, et nad lollitasid valijaid oma kodukulude loosungiga. Juhan Parts võib ju teile puhuda, mis ta tahab, ja Mart Laar samamoodi, tegelikult kehtivad majanduses omad reeglid. Mingit lootustki majandusreeglite vastu võidelda ei ole siis, kui teie käes on nii majandusministri kui kaitseministri koht, rääkimata Urmas Reinsalu võimetest. On parandamatu soov, et enne kui need kodukulud vurinaga majandusreeglite järgi üles tõusevad, oleks mingi näpuotsatäiski tehtud, et midagi oleks tehtud.
Ja nii meil siis ongi nüüd kodude arv võrdsustatud teie käes olevate kruntide arvuga. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Palun kõnetooli kolleeg Sven Sesteri! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Käesoleva eelnõu eesmärk on vabastada koduomanikud maamaksust. Seda soovitakse teha neljal põhjusel ja kordan need veel kord üle.
Esiteks, Eestis on inimeste eluasemega seotud sundkulutused leibkonnaliikme kohta suured ja selle eelnõuga soovitakse neid vähendada. Statistikaameti andmetel on leibkonnaliikme 2010. aasta kulud keskmiselt 50 eurot kuus, millele lisandub veel kodualuse maa maks. Suuremad väljaminekud on peaasjalikult linnaelanikel.
Teiseks, Eestis on elamu- ja omandireformide tulemusel ülisuur osa leibkondadest oma kasutuses oleva eluaseme omanikud: eraomanduses on ligi 90% elamufondist. Seetõttu on oma püsiva elukoha omanikest elanikkonna sotsiaalne struktuur ja majanduslik toimetulek väga erinev. Riigi eluasemepoliitikas valitud ulatusliku koduomandiga eluasemekorraldus eeldab riigilt meetmeid, mis soodustaksid võimet tulla toime eluasemega seotud püsikulude katmisega.
Kolmandaks, mõnes omavalitsuses on koduomandiga seotud kõrge maamaks muutunud ilmseks omandit liigselt koormavaks maksuks.
Neljandaks, praegune suur koduomandiga seotud maksukoormus võib viia selleni, et miljööväärtuslike piirkondade kogukonnad lagunevad.
Kordan üle vastuse, mis sai eile antud ühele Tallinnast valitud opositsioonipoliitikule. IRL-i poliitika päevadega ei muutu. Meil ei ole sellist poliitilist kultuuri nagu Keskerakonnal, kes ühel päeval ja ühel hetkel ütleb, et maamaksu ei tohiks kaotada, ja siis natuke hiljem teatab, et tegelikult me ikkagi hakkame maamaksu kaotama. IRL on olnud juba aastaid seisukohal, et maamaks peaks kaduma. Mõni aasta tagasi tulid IRL ja Reformierakond välja seadusmuudatusega, mis andis kohalikele omavalitsustele lisavõimaluse vähendada kodualuse maa maksu või see suisa kaotada. Seda võimalust kasutas maamaksu kaotamiseks kolm Eesti valda.
Meie poliitiline visioon on aastate jooksul olnud üks ja selge. Me ei ole nagu tuulelipp, kes muudab oma suunda. Aivar Riisalu küsis minult eile, kas mul on häbi. Kuulanud täna siin saalis kõlanud kõnesid, tuleb mul tunnistada, et jah, mul on häbi. Mul on häbi härra Ratase pärast, kes räägib kõlava häälega, et maamaksuvabastus on populism. Hea Jüri, tee siis endale selgeks ja oma erakonnas selgeks, kas te olete oma kodu aluse maa maksust vabastamise poolt või vastu! Ei saa nii olla, et Riigikogus te räägite maamaksuvabastusest  ühte juttu ja Tallinna volikogus teist juttu! Mul on häbi härra Lengi pärast, kes parastavalt mõni hetk tagasi siit puldist nentis: "Me kavaldasime teid maamaksuvabastuse tegemisega Tallinnas üle." No andke andeks! Härra Lenk, mõtle, mida sa räägid! Mis on sinu kui poliitiku eesmärk siin saalis? Mul on häbi paljude tänaste sõnavõttude pärast. Ma tsiteerin teile mõningaid lauseid. "Mina elan Nõmmel, mulle kuulub krundist 600 ruutmeetrit ja pean aastas maksma selle eest 130 eurot." "Oleme olnud sunnitud maksma maamaksu 1639-ruutmeetrise krundi eest Meriväljal sel aastal kokku 530 eurot." "Olen kindlalt maamaksu vastu, olen ju maa eest seda ostes maksnud ja miks pean seda iga-aastaselt veel tegema? Väga raske teema on see kindlasti pensionäridele. Ise maksan iga-aastaselt 50 eurot maamaksu." "Maksan oma maa eest 300 eurot aastas, elukoht on Kakumäel, lapsepõlvekodu, maad 506 ruutmeetrit, minule kui suurpere emale (12 last kasvatanud) on see suur koormus." Need on inimeste kirjad, mis me oleme saanud.
Maamaksu maksavad ka Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide valijad. Ma väga loodan, et opositsioonierakondade valijad annavad selge signaali, et nende huvides on koduomanikud maamaksust vabastada. Ligi 90% Eesti leibkondadest on oma kasutuses oleva korteri või maja omanikud. Maamaksu kaotamine on kasulik kõigile, sh ka opositsioonierakondasid valivatele koduomanikele.
Mul on täna hea meel lugeda paljude ühiskondlike organisatsioonide toetusest: Eesti Lasterikaste Perede Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Maksumaksjate Liit, Eesti Omanike Keskliit. Aitäh teile, head liidud! Tänu teile ja paljude inimeste reageeringule saan ma aru, et me oleme õigel teel. IRL toetab sada protsenti selle eelnõu jõustumist seadusena. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Enn Eesmaa! Kaheksa minutit.

Austatud kolleegid! Puhuti absurdikoomika, kuid kahjuks ka enesevalitsemise kaotuseni jõudnud mõttevahetus maamaksust vabastava seaduse eelnõu ümber meenutab vanematele inimestele üht veneaegset nukrat anekdooti, mille kohaselt oli kõiges süüdi rööpaseadja. Kui analüüsida koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, eriti veel selle seletuskirja, jääb mõnelegi poliitilise hämaretoorikaga mitte iga päev kokku puutuvale inimesele mulje, et rahva elujärje pideva halvenemise taga on maamaks, mitte aga koalitsioonierakondade aastatepikkused majanduspoliitilised otsused. Mõtlen ennekõike aktsiiside ja paljude muude maksude tõstmist või maksusoodustuste kaotamist, mis on sundinud paljusid peresid ja ka üksikuna elavaid inimesi oma kodu tagasihoidlikuma vastu vahetama, nooremaid ja tervemaid aga tõuganud koguni Eestist mujale tööd, eluaset ja leiba otsima. Probleem pole paljude jaoks mitte kodu omamise kalliduses, vaid ennekõike oma kodus, oma linnas või vallas ja kogu riigis töötuna elamise perspektiivituses. Kuuleme seda sageli, kohtudes meid Riigikokku valinud inimestega, ja kuuleme seda ka meid ükskõik mis Eestimaa paigas kõnetavate, meile kirjutavate või helistavate inimeste suust.
On neil hädaldamiseks põhjust? Arvan, et on ning jääb ülegi veel. Võtame stardijooneks kas või aasta 2007. Tol ajal tõsteti kaugkütte käibemaks 5%-lt 18%-ni, kaks aastat hiljem koguni 20%-ni. See on ülisuur tõus, sest Eesti pole Brasiilia ning küttekulud ei kuulu mitte üksnes luksusvalikute, vaid elutähtsate vajaduste hulka. Pealegi pole soe tuba mitte vaid mõnuallikas, vaid vastupidi, külm tuba teeb tervest haige inimese.
Teiseks meenutan aktsiisi tõstmise teel tõstetud elektri hinda. Alates aastast 2007 on elekter kallinenud koguni kaks korda, kütuseaktsiis aga tõusnud vähemalt 36%. Meenutagem ka maagaasi aktsiisi, mis kunagi puudus, siis aga tuli äkki välja käia vähemalt 367 krooni 1000 m³ eest. Paljud pered olid aga juba jõudnud teistest odavamale gaasiküttele üle minna. Kahe aasta eest kallines me elu taas tunduvalt, sest vähem kui nädalase etteteatamisega tõsteti käibemaks kogu riigis 18%-lt 20%-le. Kuid nimekiri jätkub. Kolm korda on tõstetud majutusteenuse käibemaksu, mis kunagi oli 5%, nüüd on 20%. Vähe sellest, et turistide arvule mõjus see kainestavalt, tuhandete Eesti inimeste sissetulek aga turistide teenindamisest ju sõltubki!
Kõik praegused töötajad on kaotanud pensioniea kahe aasta võrra tõstmise tõttu oma kahe aasta pensioni väljamaksed, mis praeguse keskmise pensioni puhul teeb kahe aasta kohta 7272 eurot. Pensionärid jäid ilma pensionide tasuta kojukandest, mille hind on nüüd 4,6 eurot kuus. Vaesele, eriti aga haigele vanurile tähendab see suurt summat, kuid veel suuremat ebamugavust, eriti kui tegemist on üksiku vanainimesega. Seda kõnekat nimekirja võiks kahjuks jätkata.
Kõigist eelnõu 51 seadusloomega seotud probleemidest on Riigikogu opositsioonisaadikud kannatlikult püüdnud oma kolleegidele teada anda. Meie arvates on tegemist uue tekstiga, mis nõuaks uut menetlust. See eelnõu põhjalikult muudetud tekst pole läbinud esimest lugemist ja seetõttu pole opositsioonisaadikutel olnud võimalust esitada oma muudatusettepanekuid, mille nimekiri oleks samuti pikk. Oma erinevatelt, kuid põhimõttelistelt positsioonidelt on käesolevat seaduseelnõu kritiseerinud ka juhtivad koalitsioonipoliitikud. Piisab, kui nimetada vaid rahandusminister Jürgen Ligi ja veteranpoliitikut Jüri Adamsit, kes on paljude teemade asjatundja.
Olen analüüsinud Eesti maakonnalehtede maamaksuteemalist mõttevahetust. Kuigi suures enamikus on tegu meie suurlehtede kohalike häälekandjatega, märkab siiski kiiresti, et menetluses oleva seaduseelnõu kiitjaid on vähem kui kritiseerijaid. Ja see on ka mõistetav. Rahandusministeeriumi kevadisest prognoosist selgub, et isegi ilma igasuguste kärbeteta on linnade ja valdade tulubaasi mahu taastamine lükatud edasi aastasse 2015. Uued kärped vaid süvendavad teadmatust ja ebakindlust ning lükkavad taastumise veelgi kaugemasse tulevikku ehk nagu kunagi öeldi, horisondi taha.
Tsiteerin 9. juuni Pärnu Postimeest. Juhtkirjas on öeldud, et kuigi vahepealse nädalaga on eelnõule liha luudele kasvatatud ja sõnastust lihvitud, selgitab eelnõu paraku endiselt üldsõnaliselt, kuidas võimuliit kavatseb omavalitsustele korvata maamaksust laekumata jääva raha. Omavalitsusi teeb valvsaks saamata jääva tulu korvamise mehhanismi puudumine. Pärnu Postimehe arvates võiks see toimuda üksikisiku tulumaksust omavalitsustele eraldatava osa suurendamisega. Kõigepealt tuleks see pärnulaste arvates tõsta aasta 2009 esimese kvartali tasemele ja siis veel lisada. Nendes mõtetes tajud oma tegevuse pärast vastutust tundvate inimeste muret, mida tuleb meil mitte üksnes jagada, vaid ka vähemalt leevendada.
Paljudel inimestel on hästi meeles, et viimastel aastatel on valitsus mitmel korral omavalitsuste ootusi petnud, vähendades tasandusfondi, vähendades teedehoiusummasid, vähendades raha noortespordile ja lasteaedadele. Meil pole erilist põhjust uskuda, et Reformierakond ja IRL käituvad seekord teisiti. Kui maamaksu võrra vähendatud tulubaasi kavatsetaks kompenseerida, oleks see ka seaduseelnõu tekstis kirjas. Paraku on karta, et seaduseelnõu teksti praegusel kujul vastuvõtmise korral jäävad Eestis teed remontimata ning vallad ja linnad peavad kokku hoidma laste ja abivajajate arvel. Selle vastu peab seisma iga Riigikogu liige, kes valutab südant oma kodukandi pärast, kõik me kokku aga Eesti tuleviku pärast! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Enn Eesmaa! Nüüd palun kõnepulti kolleeg Ester Tuiksoo! Kaheksa minutit.

Tänan, austatud esimees, lõpuks võimaluse eest tulla Riigikogu kõnetooli! Loodan, et sellest käigust muutus teie päev päikeseliseks ja te naeratate meile rohkem sealt ülevalt.
Aga, head kolleegid ja austatud esimees, nii nagu paljusid kolleege, ajendas ka mind sõna võtma koduomanikke maamaksust vabastava seaduse eelnõu. Loomulikult on koalitsiooni püüd valimislubadused täita mõistetav, aga nagu paljude muude selle valitsuse lubadustega, on ka sellega nii, et näiliselt hakatakse lubadust küll kiiresti täitma, aga samal ajal puuduvad asemele pakutavad võimalused või kompensatsioonimehhanismid. Näiteid ei pea kaugelt otsima. Mõni päev tagasi küsisime rahandusministrilt selgitusi erimärgistatud kütuse kasutamise reformimise asendussüsteemi kohta. Vastused olid ebamäärased ja pealiskaudsed, isegi säärased, et osale küsimustele ma ei vasta ja sellele küsimusele vastan sügisel. Seejuures anti erimärgistatud kütuse kasutamise korra kompenseerimismehhanismide reformimisest teada põllumeestele kõige ebasobivamal ajal, kui neil ei ole võimalik tõsiselt bürokraatiasse süveneda, vaid tuleb põllul viibida.
Kõne all oleva seaduseelnõu puhul juhtub samamoodi, asjaosalisi lihtsalt ignoreeritakse. Eile esitasin siin lugupeetud ettekandjale kaks küsimust, paludes selgitada, kuidas kompenseeritakse omavalitsustele vahendid, mis neil seoses kodualuse maa maksust vabastamisega saamata jäävad. Sain vastuseks, et see summa ei pruugi olla samas mahus ehk 17 miljonit eurot, vaid see võib olla palju väiksem, näiteks 16 või mõni muu miljon eurot. See vastus kinnitab paljuski, et tegelikult on karta omavalitsuste finantsvahendite vähenemist. Eks mõned omavalitsused ka võidavad rahaliselt, aga mõned kindlasti kaotavad oma eelarves.
Siinkohal on näiteks Eesti Maaomavalitsuste Liidul ja Eesti Linnade Liidul väga suur selgitustöö vaja ära teha. Rõhutaksin ka üle, milline olukord valitseb omavalitsustes. Tuginedes Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu pöördumisele, toon alljärgnevalt välja nende seisukohad koduomanikke maamaksust vabastava seaduse eelnõu nr 51 kohta. Tegemist on Eesti omavalitsuste jaoks üliolulise seaduseelnõuga, kuna see puudutab otseselt kohalike omavalitsuste tulubaasi. On kahetsusväärne, et tavapärast kooskõlastusringi see eelnõu ei läbinud ja eelnõu ettevalmistavas etapis ei kaasatud kohalike omavalitsuste organisatsioonide esindajaid. Meile kui opositsiooni esindajatele jääb arusaamatuks, et kui kompensatsioonimehhanismid on kusagil kellegi peas olemas, siis miks kardetakse neid lauale tuua ja avada arutelu asjasse otseselt puutuvate organisatsioonide esindajatega. Küsisin eile eelnõu ettekandja käest, kas ta isiklikult on sellel teemal vestelnud mõne väiksema ja tagasihoidlikuma aastaeelarvega omavalitsuse juhtidega. Ta vastas, et tema arvates piisab esindusorganisatsioonide esindajatega vestlemisest. Vägagi kahetsusväärne, et tegelikult päris mõistlik inimene võib asjasse niimoodi suhtuda.
Aga tulen veel kord tagasi nende oluliste tõikade juurde, millele Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit oma pöördumises on tähelepanu juhtinud. Kohalike omavalitsuste võime pakkuda elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid ning korraldada ja arendada kohalikku elu sõltub otseselt ju tulubaasist. Lisaks majanduslanguse mõjule, mis kahandas tunduvalt omavalitsuste tulubaasi, tegi seadusandja 2009. aastal eelarveaasta keskel otsuse vähendada omavalitsustele ülekantavat üksikisiku tulumaksu osa seniselt 11,93%-lt 11,4%-le üksikisiku brutotulust. Nii tulumaksuosa vähendamise kui ka tasandusfondi kärpimise tagajärjel on kohalike omavalitsuste tulubaas 2010. aastal võrreldes 2008. aastaga vähenenud 18,4%. Olgu mainitud, et nende esindusorganisatsioonide prognooside kohaselt on aastal 2012 erakorralise vähendamise mõju juba 50,4 miljonit eurot, sh tulumaksu puudutava otsuse mõju 30,3 ja tasandusfondi puhul 20,1 miljonit eurot.
Maamaksuga saadav summa moodustab praegu olulise osa kohaliku omavalitsusüksuse tulubaasist. Eriti tähtis eelarvetulu allikas on see väiksemates omavalitsustes. Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamisel näiteks on kohalikel omavalitsustel kohustus teatud osa kulutustest katta omafinantseeringuga. Kui tulubaas on vähenenud, on neid kohustusi väga raske täita. Iga lisanduv kärbe vähendab omavalitsuse võimekust kriisist väljuda. Ma ei räägigi lisakuludest, mis tulenevad raskendatud ilmastikuoludest tingitud rohketest lumekoristustöödest ja vallateede korrashoiust.
Maaomavalitsuste ja linnade liidu esindajad on teinud väga konkreetse ettepaneku, et kohalike omavalitsuste tulubaas viidaks tagasi tasemele, mis oli enne üksikisiku tulumaksu osa ja tasandusfondi erakorralist vähendamist. Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu osas ollakse seisukohal, et kohalike omavalitsuste eelarvele laekuvatest riiklikest maksudest, sh maamaksust, samuti kohalikest maksudest saadavaid tulusid vähendavate otsuste kavandamisel tuleb ette näha samas rahalises mahus muude maksutulude suurendamine või tulubaasi vähendamise kompenseerimine.
Seaduseelnõu on läbi mõtlemata ja sellel teemal on võtnud sõna ka nii mõnigi tuntud inimene. Viimasel ajal on valitsus mitmel korral omavalitsusi petnud, vähendades tasandusfondi, vähendades teedehoiuraha, vähendades noortespordile ja lasteaedadele eraldatavat raha. Viimati nimetatud valdkonnas on omavalitsustele jäänud vaid kohustused, mida täidetakse, tuginedes loomulikult südametunnistusele.
Meil pole mingit põhjust uskuda, et valitsev koalitsioon käitub seegi kord teisiti. Kui maamaksuga vähendatud tulubaasi kavatsetaks kompenseerida, oleks see seaduseelnõus ka kirjas. Paraku on alust karta, et seaduseelnõu teksti praegusel kujul vastuvõtmise korral jäävad Eestis teed remontimata ning vallad ja linnad peavad kokku hoidma laste ja abivajajate arvel. Selle vastu peab olema iga Riigikogu liige, kellele läheb korda oma kodukandi omavalitsuse olukord. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Ester Tuiksoo! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Lembit Kaljuvee! Kaheksa minutit.

Proua juhataja! Head kolleegid! Tore, et meil on siin hästi palju emotsioone! Ja tegelikult, kui mõelda selle arutelu peale, siis oleme siin kuulnud ka huvitavaid mõtteid, seejuures mitte ainult selliseid mõtteid, mille pärast üks või teine pool peaks häbi tundma. Oleme nüüd oma aruteludega hakanud jõudma sinnamaale, kust tegelikult tuleks alustada ühe seaduseelnõu kirjutamist. Mina olen oma tänasest esinemisest mõtelnud kui mitte sadat pidi, siis kümmet pidi küll, et millest ma räägiksin ja kuidas räägiksin. Täna öösel mul tuli selline mõte, et räägin siin puldis vaat mida. Minu õpetaja rääkis mulle kunagi koolis, et Eesti vetes on ainus kala, kes ehitab pesa, ogalik. Me arutame täna kodualuse maa maksu ehk pesamaksu seadust. Me arutasime teda ka eile ja eelmisel ja üle-eelmisel nädalal. Tegelikult on kodu tohutult tähtis kõigile – mitte üksi inimestele, vaid ka loomadele ja lindudele ja kaladele. Aga miks ma ogalikust rääkima hakkasin? Ogalikega on selline asi, et nendel nagu kõigil loomariigis on omad piirid, oma ala, mida nad peavad enda omaks, mida nad kaitsevad ja mille eest võitlevad. Ja kui ogalikud hakkavad omavahel piiride pärast riidlema ja kaklema, siis võidab see, kelle kodu, kelle pesa on kõige lähemal. Pole tähtis, kas ta on suurem või väiksem – võidab see, kelle kodu on kõige lähemal. Kodu lähedus annab ogalikule sellise jõu, et ta lööb endast kordades suurema kala sealt minema.
Meie võitleme siin ka oma kodude eest: kes kirjutab, kes räägib, kes võtab siin või seal sõna. Koduküsimus on tähtis ja muidugi tuleb IRL-i ees müts maha võtta, et nad nii ilusasti oskasid selle teema oma valimisvankri ette panna. Tahaksin siin kiita üht samuti IRL-i meest, ja see on Jüri Adams, kelle nimi on nende päevade jooksul mitu korda siit puldist kõlanud. Võib-olla nooremad inimesed ei tea, kes on Jüri Adams. Ta on mees, kes Põhiseaduse Assamblees kirjutas meie praeguse põhiseaduse – mitte päris üksi, aga tema juhtimise all see tehti. Ta oli justiitsminister, kelle ajal kujunes välja meie praegune õigusloome arhitektuur. Tema lähenes asjadele alati niimoodi ja rõhutas ka oma eilses artiklis seda, et iga seaduse puhul on tähtis ideoloogia: idee, mille jaoks, kelle jaoks, mille pärast me seaduse teeme. Aga meie räägime siin detailidest, räägime, et üks või teine peaks selle või tolle detaili pärast häbi tundma, aga me ei räägi sellest, et kogu ideoloogia me oleme jätnud lahti rääkimata. Nagu me ka ei vaata, mis ümberringi toimub, mida tehakse teistes riikides, kuidas suhtutakse sellesse n-ö kodumaksu, on ta siis maamaks või kinnisvaramaks. Sellel teemal on siin vähe räägitud.
See küsimus jääb õhku, ükskõik, kas me võtame selle seaduse täna või homme vastu või mitte. Me ei ole idee tasandil kokku leppinud, kuidas me käitume. Nii kaua, kui me siin saalis selles põhiasjas kokku ei lepi, ei suuda me toota sellist kvaliteetset seadust, mille järgi oleks enamikul meist Eestimaal hea elada.
Ma rõhutan veel kord, mida ütleb selles nekroloogis maamaksule Jüri Adams: maamaksu kaotamine on puhas populism. Puhas populism! Ükskõik, kes seda teeb, on see ühe häbi või teise häbi – seda ei tohiks teha. Mida siis härra Adams arvab praegu maamaksu ümber toimuvast? Arvab seda, et meie maamaksuseadus, maa hindamise seadus ning muud selle teemaga seotud normid ei ole õnnestunud ja need tuleks ringi teha. Aga sellega me pole tegelnud, me oleme tegelnud populismiga.
Keskerakond on olnud selle vastu, et eelnõu sellisel kujul menetletakse ja et see säärasel kujul vastu võetakse. Nii nagu teised, loen ka mina teile ette, et kõik jääks ilusasti ajaloodokumentidesse kirja, miks me ikkagi ei taha seda seadust näha. Ei taha näha sellepärast, et viimastel aastatel on valitsus mitmel korral omavalitsusi petnud, vähendades tasandusfondi, vähendades teedehoiuraha, vähendades noortespordile ja lasteaedadele eraldatavat raha. Meil pole mingit põhjust uskuda, et Reformierakond ja IRL käituvad seekord teisiti. Kui maamaksuga vähendatud tulubaasi kavatsetaks kompenseerida, oleks see ka seaduseelnõu tekstis kirjas. Paraku on karta, et seaduseelnõu teksti praegusel kujul vastuvõtmise korral jäävad Eestis teed remontimata ning vallad ja linnad peavad kokku hoidma laste ja abivajajate arvel. Selle vastu peab seisma iga Riigikogu liige, kes valutab südant oma kodukandi pärast. Ja ma ei valuta oma südant mitte üksi oma kodukandi pärast, vaid ka selle pärast, mis siin saalis toimub. Mul ei ole häbi, et me selle üle vaidleme, aga mul on häbi, kui me teeme siin ebakvaliteetset tööd. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Lembit Kaljuvee! Palun kõnepulti kolleeg Sven Mikseri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Üks endine Ameerika senaator ütles kunagi nii, et kõik, mida sellel teemal on võimalik öelda, on juba öeldud, ainult et mitte kõik ei ole saanud seda veel öelda. Igal asjal on olemas sisu ja on olemas vorm. Nii ka meie tööl on olemas nii sisu kui ka vorm ja vormilises mõttes too seaduseelnõu ja see, kuidas selle menetlemine siin on käinud, ei kannata mingit kriitikat. Me oleme saanud neljarealise seaduseelnõu, millest on kahe lugemise vahel tehtud pisut enam – 34 rida – ja opositsioonil ei ole olnud võimalust selle muutmiseks ettepanekuid esitada. See ei ole kurb ja kahetsusväärne mitte ainult selle seaduse kontekstis, vaid pretsedendina, kuidas me siin saalis töötame. Kui me lubame endale nn efektiivsuse, tõhususe, kiiruse huvides iga kord natuke libastuda demokraatia teel, siis ei või teada, kus me ükskord lõpetame ja võib-olla pigem varem kui hiljem.
Kui me läheme selle konkreetse seaduse juurde tagasi, siis ei ole ühtegi välistavat asjaolu, mis ei lubaks koalitsioonil suvel päikesevarjude alla kokku tulla ja arutada läbi sisulised lahendamata küsimused, näiteks, kuidas toimub hüvitamine omavalitsustele. Sügisel saaks eelnõu rahulikus tempos normaalselt edasi menetleda, andes ka opositsioonile võimaluse taas parandusi esitada. Ainukene kahe lugemise vahepeal muutmata jäänud rida seadusest ütleb, et seadus ei jõustu mitte 1. juulil sel aastal, vaid ülejärgmise aasta 1. jaanuaril. See tähendab, meil oleks võimalus rahulikult, konstruktiivselt ja normaalselt oma tööd teha.
Aga nüüd seaduseelnõu sisu juurde. Loomulikult on mängus üks põhimõtteline küsimus, see on kohalike omavalitsuste finantsautonoomia. Üks anekdoot räägib perest, kes ostis endale uut autot. Üks abikaasadest, ma eeldan, et see oli proua, ütles teisele, et vaata, mina sellest mootoriasjandusest ja auto markidest väga palju ei tea, aga las mina valin auto värvi. Mille peale siis mees ütles, et loomulikult, see on sinu suveräänne otsus, mis värvi auto me ostame, nii kaua, kui see on must. Tegelikult on praegu koalitsioon käitunud samamoodi. Meil kehtib kohalike omavalitsuste finantsautonoomia printsiip, mis ütleb, et omavalitsustel on seadusega lubatud piires võimalik kehtestada teatud makse. Ja loomulikult omavalitsustele ongi see täielik vabadus jäetud, nii kaua kui nad otsustavad makse mitte kehtestada. Nii oli see müügimaksu puhul, nii on see nüüd maamaksu puhul.
Loomulikult me jõuame n-ö printsiibi juurest konkreetse küsimuse juurde. Valitsus on lubanud, et vähemalt saamata jäänud raha hüvitatakse, aga ei ole öelnud, mis allikast ja mis mahus. Üks kolleeg märkis siin tabavalt, et see on nagu Vilde "Pisuhännas", kus Vestmann ütles Piibelehele, et sa, pagana mees, tulid mu oma rahadega mu tütrele kosja. Tõepoolest, varem äravõetud rahaga kavatsetakse nüüd osaliselt teatud mahus kompenseerida seda teistkordset raha äravõtmist. No ei ole veenev!
Üks eelkõneleja, kes esindas koalitsiooni – ma ei tea, kas ta luges ette täna tallinlaste postkastidesse saabunud abilinnapea kirja või midagi muud –, ütles, et 90% meie kodudest on eraomandis. Jah, tõsi ta on, enam kui 90% on eraomandis. Kodu omamisega ja kodus elamisega, isegi kui sa seda ei oma, vaid kõigest üürid, kaasnevad paljud vältimatud kulutused, sh mitmed maksulised kulutused. Maamaks ei ole sugugi ainus neist. Loodan, et koalitsioon on sama järjepidev, kui me hakkame siin arutama teiste kodu omamisega seotud paratamatute kulutuste vähendamist, näiteks toasooja käibemaksu alandamist. Kui te tõepoolest olete mures koduomanike vältimatute kulude pärast, mis kipuvad üle pea kasvama, siis kindlasti tasub keskenduda peale toasooja käibemaksu ka elektriaktsiisile. Me peame siin probleeme lahendades kindlasti kaaluma kõiki olemasolevaid alternatiive ühe või teise probleemi lahendamiseks, sest ka meie ja teie valijad maksavad paraku käibemaksu ja maksavad peaaegu kõigelt täismääras.
Aga kuna Riigikogu peab oma tööd tegema kvaliteetselt, seejuures ka tõhusalt ja kiiresti, siis ma ei vaja lisaaega ja hoian kokku veel 15 või 20 sekundit ka teiste kõnelejate kulutatud lisaajast. Aitäh!

Suur tänu, Sven Mikser! Järgmiseks palun kõnetooli Mailis Repsi! Kaheksa minutit.

Lugupeetud proua Riigikogu juhataja! Head kolleegid, ametivennad ja -õed! Iga maksu vähendamine meeldib ju esmapilgul igale inimesele. Samas ilma piisava rahata ei ole meil võimalik tagada hästi toimivat haridus- ja sotsiaalsüsteemi, välis- ja siseturvalisust, aga ka kultuuri järjepidevust. Maamaksu kaotamisega pannakse kohalikud omavalitsused olukorda, kus nad peavad hakkama otsima täiendavaid vahendeid kohaliku elu korraldamiseks. Maamaks on riiklik maks, mis laekub otse kohalikule omavalitsusele, ja kohalik omavalitsus on tulubaasi kavandades kindlasti ka selle maksuga arvestanud.
2013. aastal maamaksu kohalikku omavalitsusse selles mahus, mis varem oli, enam ei laeku. Millised on sellest tulenevalt kohaliku omavalitsuse kokkuhoiukohad, millest me valla ja linna elanikena ilma jääme, seda me täna veel ei tea. Kas see kaotus kaalub üles saadava hüve, seda saame varsti igaüks omal nahal tunda. Inimestel on kohaliku omavalitsusega seoses kindlad ootused. Selleks on peamiselt välja kujunenud avalikud teenused, nagu korras teed ja tänavad, hästi töötavad lasteaiad, koolid, huviringid, toimiv kommunaalmajandus, sotsiaalhoolekanne ja palju-palju muud, mis kohalik omavalitsus peab oma inimestele tagama ja mida inimesed on harjunud saama, ja saama väga hea kvaliteediga. Kohalik omavalitsus on kohustatud pakkuma elanikele maksimaalseid teenuseid just nendelt kogutava raha eest. Paraku on kohalikud omavalitsused seadusega viimastel aastatel kohustusi juurde saanud, aga rahakatet sellele, nagu nõuab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, riik siiani ei ole taganud. Nii ongi omavalitsused juba praegu oma tulubaasiga miinuses, Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu pealesurutud maamaksu kaotamise eelnõuga süvendatakse seda aga veelgi. Esiteks puudub selles eelnõus kompensatsioonimehhanism, mis annaks kindluse, et raha ka reaalselt tuleb. Kui peaminister väidab, et see auk täidetakse, siis rahandusminister selles nii veendunud ei ole. Keda siis lõpuks uskuda? Ei ole ju ka seda lootust, et õpetajate, päästetöötajate ja politseinike palgad järgmisel neljal aastal tõusevad. Kärbitakse mitmes valdkonnas ja teiste hulgas tunnevad järgmisele aastale vastu minnes sügavat muret kultuurivaldkonna inimesed.
Õigustatult tekib küsimus, et kui olukord on niigi kriitiline, kust võtab riik raha, et kohalikele omavalitsustele maamaksu kaotamisega saamata jääv tulu ka tegelikkuses kompenseerida. Teame, et raha meil juurde ju lihtsalt ei teki, järgmisel aastal veel eriti. On tõenäolisem, et raha jagatakse ümber, riigil on selleks ju mitmed hoovad. Samuti on alati võimalik võtta vähemaks kohustusi. Nagu me kärpeaastatel nägime, kaotati ära kohustus tegelda lasteaedade, noortespordi ja üldse noorsootööga. Oleme seega olukorras, kus riik ühe käega annab ja teisega võtab kiiresti tagasi. Näiteks korteriomanik, kes maksab 10 eurot aastas maamaksu, kindlasti ei rõõmusta, kui tolle 10 euro võitmiseks tuleb elektri eest 100 eurot enam tasuda.
Kuidas see kõik sobitub pildile, kui me teame, et Eesti on juba 1994. aastal ratifitseeritud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga võtnud endale kohustuse tagada kohalikele omavalitsustele piisav tulubaas? Kas valitsuse mängud tulubaasiga on õigusriigile kohased? Julgen selles kahelda. Probleemidele linnade ja valdade finantsautonoomia küsimuses reageeris jõuliselt ka Riigikohus oma 16. märtsi 2010 lahendis nr 341809. Nimelt tunnistab Riigikohus, et kehtivas õiguses valitseb ebamäärasus riiklike ja kohalike ülesannete piiritlemisel. Samuti ei erista olemasolev omavalitsusüksuste rahastamise korraldus, milline raha on omavalitsusüksustele ette nähtud kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ning milline raha on mõeldud seadusega pandud riiklike kohustuste täitmiseks. Kohtuotsuse kohaselt on riigil kohustus vastavad õigusaktid välja töötada. Lisaks eeltoodule rõhutab Riigikohus kohaliku omavalitsuse finantseerimise süsteemi stabiilsust kui olulist väärtust. Stabiilne ja eelnevalt teadaolev finantseerimissüsteem võimaldab omavalitsusüksustel suurema täpsusega koostada pikemaajalisi arengukavu ja neid tulemuslikult ellu viia. Stabiilne rahastamissüsteem on hädavajalik kõigi kohaliku elu küsimuste iseseisvaks otsustamiseks ja korraldamiseks. Riigikohus leiab, et ebastabiilne rahastamine võib allutada omavalitsusüksuste iseseisvuse märkamatult riigi meelevallale. Praegustes majanduslikult keerulistes tingimustes lasub just kohalikul omavalitsusel põhiraskus ka näiteks sotsiaalsete tagasilöökide leevendamisel ning ühiskonna stabiilsuse tagamisel.
Lõpetuseks märgin veel kord, et viimastel aastatel on valitsus mitmel korral omavalitsusi juba petnud, vähendades tasandusfondi, vähendades teedehoiuraha, vähendades raha noortespordile ja lasteaedadele. Meil pole mingit põhjust uskuda, et Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit käituvad selle seaduseelnõu puhul teisiti. Kui maamaksuga vähendatud tulubaasi kavatsetaks kompenseerida, oleks see seaduseelnõus ka kirjas. Paraku on karta, et seaduseelnõu teksti praegusel kujul vastuvõtmise korral jäävad Eestis teed remontimata ning vallad ja linnad peavad kokku hoidma laste, vanurite ja abivajajate arvel. Selle vastu peab seisma iga Riigikogu liige, kes valutab südant oma kodukandi pärast. Aitäh!

Suur tänu, Mailis Reps! Palun, Kadri Simson!

Head kolleegid! Me kogeme kolmandat istungipäeva järjest, mida toob endaga kaasa teerullipoliitika rakendamine. Kui menetlusse antakse ilmselge seaduspraak ja soovitakse see enamuse jõuga ning opositsiooni välistades seaduseks muuta, siis ei jäägi opositsioonil muud üle, kui siin Riigikogu saalis püüda teid kõnede ja sõnavõttudega veenda, et see ei ole hea demokraatlik praktika. Lisaks sellele on maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu populistlik eelnõu. Seda ei väida ainult opositsioon, vaid ka piisavalt nimekad IRL-i ja Reformierakonna poliitikud. Populistlik on eelnõu seetõttu, et maamaksu kaotamisest võidavad tuhandeid eurosid vähesed, kuid teise nimega maksude tõstmisega peavad leppima kõik – eelarveauk tuleb ju täita. Populistlik on eelnõu ka seetõttu, et kõige suuremaid võite saavad need, kelle vajadus abi järele on kõige väiksem, kuid kaotatud summade kompenseerimiseks tuleb kõvasti kokku hoida abiraha makstes ja üldse sotsiaalvaldkonnas.
Kus olid tänased koduomanike eest võitlejad siis, kui kodukulusid kasvatati teadlikult toasoojale neljakordset käibemaksu kehtestades või elektriaktsiisi lisades? Kus olid tänased retooriliselt eakate majaomanike eest muretsejad siis, kui matusekulude ja pensionide kojukande eest tasumine muudeti vajaduspõhiseks ehk vähestele kättesaadavaks? Õige vastus on see, et tänased maamaksu lausaliselt kaotajad jutustasid alles äsja, et riigi tugi peab osaks saama vaid neile, kes seda tõesti vajavad. Aga maamaksu kaotades tehakse suurimaid kingitusi kindlasti neile, kellel suurt puudust polegi. Õige vastus on ka see, et lisades uljalt hinda talvel hädavajalikule toasoojale ja elektrile, õigustati seda ka argumentidega, et kui kodu oled hankinud, pead suutma selle eest ka tasuda. Paraku on talvised küttekulud vältimatud ka nii linnaserva kortermajas kui endises kolhoosikeskuses elades. Ja nendes piirkondades elavad inimesed, kes maamaksu kaotamisest ei võida suurt midagi. Edaspidised maksutõusud aga tuleb neil alla neelata võrdselt nende inimestega, kes maamaksu kaotamisest võidavad tuhandeid eurosid.
Seetõttu ongi Keskerakonna fraktsioon teinud ettepaneku, et kui koduomanikke tõesti soovitakse aidata ja vaba raha selle jaoks eelarves leidub, siis on selleks õiglasemaid viise kui maamaksuvabastus. Ka siin maamaksu kaotamise eest kõnelejad on ju selgelt välja öelnud, et see on liiga Tallinna-keskne ja Tallinna rõngasvaldade keskne. Kodukulud aga on kogu Eesti probleem. Õiglasem viis on näiteks küttearvele lisatava käibemaksu alandamine. Me tegime sellise ettepaneku. Küttekulule lisatava käibemaksu alandamisest võidaks kütteperioodil iga majapidamine, näiteks ühe tavalise kolmetoalise korteri omanik ligikaudu kümme eurot kuus. See on enam, kui nad võidavad aastas maamaksu kaotamisest. Maamaksu kaotamisest ei pruugi väga paljud võita üldse mitte midagi, sest riik on otsustanud, et alla viieeurost maksu pole otstarbekas kogudagi. Ja ma tuletan meelde, et väga paljud omavalitsused on pensionäridele juba kehtestanud maamaksuvabastuse. Nii et ka neid see maksuvabastus ei säästa, edasised muude maksude tõusud aga koormavad küll. Maksupopulismi kõrval on sel seaduseelnõul veel suurem viga: nimelt paistab aina selgemalt, et maamaksu kaotamist ei kavatsetagi linnadele ja valdadele ausalt kompenseerida. Sellele viitab ka siin saalis kostnud väide, et vastavalt põhiseaduse 14. peatükile koalitsioon justkui otseselt ei olegi kohustatud seda äravõetud maksuraha kompenseerima, et see on vaba valik ja soov, mida mingis vormis võib-olla otsustatakse täita. Aga on ilmselge, et kui kompenseerimismehhanism oleks olemas, oleks see ka seaduseelnõus nõuetekohaselt kirjas ning vastav kulu riigieelarve strateegias plaanitud. Rahandusministeeriumi kevadisest majandusprognoosist nähtub, et ka ilma igasuguste uute kärbeteta on linnade ja valdade tulubaasi mahu taastamine lükatud edasi 2015. aastasse. Uued kärped vaid süvendavad teadmatust ja ebakindlust ning lükkavad tulubaasi taastumise määramatusse aega edasi. Ma palun kolm lisaminutit!

Kolm minutit lisaks.

See küsimus siin on tegelikult märksa laiema pinnaga kui ainult Tallinna küsimus. Omavalitsusjuhid üle Eesti panevad valitsuserakondadele südamele, et uute kärbete kavandamise asemel tuleks esmalt taastada kohalikele eelarvetele laekuva üksikisiku tulumaksu osa ning tulude ühtlustamise vahendid. Summaliselt annaks see kohaliku elu korraldamiseks aastas tagasi ligi 50 miljonit eurot, sh tulumaks 30 miljonit eurot ja tasandusfond 20 miljonit eurot. Need on summad, mis on kärbetega juba omavalitsustelt võetud.
Kui me tahaksime majanduslangusest välja tulla nii, et ka meie omavalitsused saavad jalule, siis edasised tulubaasi kärped sellele kaasa kindlasti ei aita. Taastada tuleb kärpe-eelne tulubaas ja selle asemel, et veel maamaks ka ära võetakse, ootavad vallavanemad vana võla tasumist. Ma toon teile ühe näite Pärnu Postimehest, kus Paikuse vallavanem Kuno Erkmann väljendas väga selgelt vallavanemate seisukohta. Riik vähendas omavalitsusele laekuvat tulumaksu osa 11,93%-lt 11,4%-le ja märkis selle liigutusega kaasnenud seletuskirjas, et seoses tulubaasi vähendamisega ei pea omavalitsus võtma lasteaeda kuni kolmeaastaseid lapsi ega tegelema kultuuri ja spordi korraldusega. Minu teada ei ole ükski omavalitsus saanud seda soovitust järgida, sest see on eluvõõras. Seega, enne kui tehakse järjekordseid kärpeid, tuleb taastada eelmise kärpega võetu. Andrus Ansip väitis siin saalis, et saamata jääv maamaks kompenseeritakse, suurendades tulumaksust eraldatava osa 11,72%-ni. Aga see ei ole pooltki sellest, mida omavalitsused tagasi ootavad! Ent mingit muud lahendust ei ole välja pakutud.
Seaduseelnõu algatajate erakonnakaaslane Jüri Adams on andnud selge hinnangu, et see on populistide plaan. Maamaksu kaotamise seadustamine tähendab seda, et lõigatakse pooleldi läbi nõrk iseseisvuse nöör, mille osas omavalitsused ripuvad. Kui aga IRL-i poliitiku arvamus Reformierakonnale ei mõju, siis kuulake veel kord Jürgen Ligi, kes ütles, et kui leitakse ja tõestatakse, et sotsiaalselt on põhjendatud 1500 m² vabastamine maamaksust, siis peaks andma omavalitsustele uue võimaluse koguda see raha teisel moel. Just omavalitsustele, sest Jürgen Ligi ei pea õigeks, et summa kompenseeritaks lihtsalt teiste maksumaksjate arvel ehk riigieelarvest.
Selget lahendust seega olemas ei ole. Viimastel aastatel on valitsus mitmel korral omavalitsusi petnud, vähendades tasandusfondi, vähendades teedehoiuraha ja vähendades raha noortespordile ja lasteaedadele. Meil pole põhjust uskuda, et seekord sedasama poliitikat ei jätkata. Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, et sellesse saaks korrektselt sisse kirjutada kompenseerimismehhanismi. Kui te seda tõepoolest soovite teha, siis on korrektne see seadusesse kirja panna. Annan nüüd üle ka teise lugemise katkestamise ettepaneku. Aitäh!

Head kolleegid! Praeguseks rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume nüüd muudatusettepanekuid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on rahanduskomisjoni esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on seda täielikult arvestada. Palun, Kadri Simson!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Selge! Palun esitage see soov ka kirjalikult! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Head kolleegid! Kuna Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku esimest muudatusettepanekut hääletada, siis valmistume hääletusprotseduuriks.
Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille esitaja on rahanduskomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on hääletanud 54 rahvasaadikut, vastu 39, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Teine muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümme minutit vaheaega!

Palun teie soovi ka kirjalikult. Meie istung jätkub kell 16.23. Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid! Asume hääletama teist muudatusettepanekut, valmistume hääletamisprotseduuriks.
Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 39 rahvasaadikut, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmas muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on seda arvestada osaliselt. Palun, Kadri Simson!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada! Seda muudatusettepanekut võiks täielikult arvestada. Ja enne hääletust palume kümme minutit vaheaega!

Palun esitage oma soov kirjalikult! Meie istung jätkub kell 16.35. Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head kolleegid, valmistume järgmiseks hääletamisprotseduuriks.
Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 37 rahvasaadikut, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Seega ettepanek toetust ei leidnud.
Neljas muudatusettepanek on samuti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Kuna seda neljandat ettepanekut võiks tegelikult arvestada, palun ma seda hääletada! Enne hääletust palun kümme minutit vaheaega!

Väga tore! Me ootame kirjalikku avaldust. Meie istung jätkub kell 16.47.
V a h e a e g

Enne, kui me läheme neljanda muudatusettepaneku hääletamise juurde, valmistume hääletamisprotseduuriks.
Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 rahvasaadikut, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Ettepanek toetust ei leidnud.
Oleme läbi vaadanud koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 51 teisele lugemisele esitatud muudatusettepanekud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja Keskerakonna fraktsioonilt on laekunud ettepanek eelnõu 51 teine lugemine katkestada. Palun, Aivar Riisalu!

Protseduuriline küsimus! Mul ei ole seda päevakorda, mille järgi me praegu töötame, mitte kuskilt võimalik saada. Ma ei saa aru, mis päevas me oleme. Kas Riigikogu juhatus suudaks mulle esitada normaalse päevakorra? Ma ei saa mitte midagi aru!

Mul on ettepanek võtta ette kollane paberileht, mis on teie laual, ja püüda seda lugeda vastavalt oskusele, mis te koolis omandasite. Valmistume nüüd hääletamisprotseduuriks. Aivar Riisalu, teine protseduuriline küsimus.

Ma sain selle paberi kätte ja minul on kirjas teisipäeva, 14. juuni all see punkt, mida ma pean hääletama hakkama. Aga täna on kolmapäev, 15. juuni.

Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele lükkub päevakorrapunkti arutelu, kui on väga palju aega kulunud mõtisklemise ja läbirääkimise peale, automaatselt edasi. Juhatus kinnitas selle oma eilsel koosolekul. Asume nüüd hääletamise juurde. Kadri Simson, palun!

Selleks, et 56 – või kui palju teid saalis ongi – valitsuserakondade esindajat saaksid aru, et sellise eelnõu puhul oleks mõistlik eelnõu katkestada, palun enne hääletust kümme minutit vaheaega!

Kümme minutit vaheaega, istung jätkub kell 17.00.
V a h e a e g

Head kolleegid! Kell on 17.00, vaheaeg on läbi. Enne järgmise ettepaneku läbihääletamist on mul ettepanek selleks valmistuda.
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 51 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 rahvasaadikut, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 51 teine lugemine on lõppenud.

Asume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 40 teine lugemine. Aga enne, kui ma palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi, palun saalis rahu! Palun, Aivar Sõerd!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu komisjoni istungil 9. juunil. Komisjoni istungil osales ka Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Marko Talur. Komisjon arutas laekunud parandusettepanekuid, millest esimene oli Keskerakonna esitatud ja selle sisu seisnes selles, et asendada eelnõu § 1 punkt 1 ja muuta sellega tulumaksuseaduse 23. paragrahvi ning sätestada maksuvaba tulu suuruseks praegu kehtiva 1728 euro asemel 2015. aastast 2040 eurot. Selle ettepanekuga seoses oli komisjonis pikem arutelu. Ettepaneku esitaja selgitas, et maksuvaba tulu suurendamine mõjub madalapalgalistele paremini, kõrgemapalgaline võidab jällegi tulumaksu 1% alandamisest summaliselt rohkem. Talle vaieldi vastu, väites, et mida suurem on maksuvaba miinimum, seda väiksem on maksubaas ja üldjuhul ei ole õige isikuid maksumaksjate hulgast välja trügida. Parandusettepaneku algatajale esitati ka küsimus, kuidas sellise ettepaneku läbiminekul võiks ettevõtete olukord paraneda. Teatavasti tulumaksu alandamine parandab nii töövõtjate kui ka ettevõtjate olukorda. Ettepaneku tegijate esindaja selgitas, et ettevõtete olukorra parandamine polegi selle ettepaneku eesmärk. Muudatusettepaneku poolt oli 5 komisjoni liiget ja vastu 6, seega see ei leidnud komisjoni toetust.
Komisjon arutas ka teist parandusettepanekut, mille oli esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Selle sisu oli jätta välja eelnõu § 1 punkt 1. Selle üle minu mäletamist mööda pikemat arutelu ei toimunud. Komisjon hääletas selliselt, et ettepaneku poolt oli 5, vastu 6 komisjoni liiget.
Kolmas muudatusettepanek, mille esitasid samuti sotsiaaldemokraadid, oli piirata vaid eluasemelaenu või -liisingu intresside mahaarvamist. Ettepaneku algataja selgitas, et sellise paranduse eesmärk on see, et ei väheneks koolituskulude mahaarvamise võimalus, vaid piirataks konkreetselt eluasemelaenu intressidega seonduvat. Sellele vaieldi komisjonis vastu ja ka eelnõu algaja ehk valitsuse esindaja arvas, et ei ole mõistlik eri mahaarvamistele erinevaid piiranguid seada. Kõlas ka selline küsimus, et kui selline mahaarvamiste sisemine diferentseerimine toimub, siis kuidas maksuamet seda haldama hakkab. Kas see suurendab maksuameti kulutusi? Muudatusettepaneku esitaja arvas, et ei suurenda.
Veel oli küsimus laenuvõtjate õigustatud ootuste kohta. Komisjoni liikmed arvasid, et selline olukord ei saa olla põhjendatud, kus eeldatakse maksusoodustuste kehtimist igavesti. Kõlas vastuargument, et eluasemelaenu intresside puhul nende struktuurne eristamine võib tekitada sisulisi probleeme kas või sellega, et ühel aastal Euribor tõuseb ja teisel aastal langeb. Selle parandusettepaneku vastu oli ka Rahandusministeeriumi esindaja. Mahaarvamiste piirmäära sisemine diferentseerimine muudab oluliselt senist mahaarvamiste loogikat ja toob kaasa isikute põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise. Selle parandusettepaneku poolt oli 4 ja vastu 6 rahanduskomisjoni liiget.
Neljas parandusettepanek, samuti sotsiaaldemokraatide esitatud, oli jätta eelnõu §-s 1 punktist 7 välja sõna "otseselt". Ettepaneku esitaja selgitas, et sõna "otseselt" tapab sätte ilusa eesmärgi. Sellel teemal oli pikem arutelu. Eelnõu algatanud Rahandusministeeriumi esindaja selgitas, et eelnõus pakutud sõnastuse eesmärk on välistada tööga mitte seotud kulude maksuvabastus. Näiteks võib tuua mittesihtotstarbekohaselt kulutatud õppelaenu hüvitamise.
Oli küsimus selle kohta, et kui õppelaenude probleem on nii suur, siis võiks hoopis õppelaenude andmist korrastada. Käsitleti erinevaid näiteid. Näiteks kerkis üles küsimus, kas tööandja saab erisoodustusmaksuvabalt müürsepast ehitusinseneri koolitada. Sellele oli eelnõu algataja Rahandusministeeriumi vastus selline, et kui on kokku lepitud, et see on tema järgmine töö, siis jah. Kõlas veel küsimus selle kohta, et kui sõna "otseselt" § 1 punktist 7 maha võtta, kas sellel võib olla negatiivne mõju pensionikassale ja haigekassa laekumistele. Rahandusministeeriumi esindaja selgitas, et seda kindlasti, aga veelgi rohkem suurendab sõna "otseselt" väljajätmine vaidluste hulka. Käsitleti veel mitmesuguseid näiteid praktikast. Hääletamistulemus oli selline, et selle parandusettepaneku poolt oli 3, vastu 6 rahanduskomisjoni liiget ja 1 jäi erapooletuks.
Viimasena käsitles komisjon parandusettepanekut nr 5, mis oli tulnud Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt kirjaliku pöördumisena. Kaubandus-tööstuskoda nägi probleemi selles, et praktikas täidavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed mikroettevõttes tihti lisaks juhtimisfunktsioonile ka teisi tööülesandeid. Näiteks on nad enda peale võtnud turunduse või finantsjuhtimise. Selleks juhatuse liikme lepingust eraldi töölepingut ei sõlmita, samas aga võivad juhatuse liikme ülesanded eeldada tasemekoolituse läbimist. See põhjendus tundus komisjonile loogilisena ja komisjon pooldas selle ettepaneku parandusettepanekuks vormistamist ja eelnõusse lülitamist selle täpsustusega, et tuleks välistada sellised isikud nagu likvideerijad ja pankrotihaldurid, kes on ka juriidilise isiku kontroll- või juhtimisorgani staatuses, aga samas nende puhul selles kontekstis tasemekoolituse küsimus ilmselgelt aktuaalne ei ole. Rahanduskomisjon otsustas konsensusega toetada selle muudatuse tegemist.
Komisjon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine õnnestub täna lõpetada, siis viia kolmas lugemine läbi homme, 16. juunil. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale! Teile on mõned küsimused registreeritud. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sellest seaduseelnõust võib aru saada, et teie hinnangul on Eesti riigil 2015. aastal 70 miljonit eurot üle ja sellega tahetakse võimaldada maksuleevendust palka saavatele inimestele. Keskerakonna ettepanek on olnud, et kui üksikisikutelt tahetakse 70 miljonit eurot vähem tulumaksu kokku korjata, siis oleks mõistlikum tõsta tulumaksuvaba miinimumi. Sellest võidavad kõik, aga eelkõige võidaksid inimesed, kes teenivad keskmist palka või madalamat. Kas te palusite teha ka mõne analüüsi, kui palju suhteliselt suuremat tulu saaks väikest sissetulekut saav inimene, kui võrrelda teie pakutud varianti ehk tulumaksu alandamist 21%-lt 20%-le ja meie pakutud muudatusettepanekut tõsta tulumaksuvaba miinimumi?

Ma olen näinud päris palju tõsiseid analüüse, mida on teinud OECD ja teised samalaadsed institutsioonid selle kohta, kuidas otseste maksude kaudu on võimalik mõjutada üldist ettevõtluskliimat. Minu arusaam on selline, et tulumaks on üks koormavaimaid makse ettevõtlusele. Samas, tulumaksu protsendi vähendamine mõjutab palgasaajaid täpselt samamoodi, nagu see mõjutab ettevõtjaid. Veel kord: analüüsid on tõestanud, et tulumaksu alandamine mõjutab ettevõtlust positiivselt. Küllap te teate, et raha, maksutulu ei tule kuskilt mujalt kui ikkagi sellest, mida ettevõtted toodavad. Ja lisandväärtust loovad eriti need ettevõtted, kes kaupu välismaale müüvad. Ja nende analüüside põhjal olen täna veel rohkem veendunud, et tulumaksu alandamine mõjutab ettevõtluskliimat positiivselt.

Aitäh! Palun, Marika Tuus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Miks te ei taha tulumaksu alandamise asemel, mis ei mõjuta väikesetululisi pensionäre, üliõpilasi ja paljusid teisi, hoopis Eesti finantspoliitikat sidusamaks ja õiglasemaks muuta, mida võimaldaks astmeline tulumaks? Me teame, et näiteks Luksemburgis on 17 maksuastet, Soomes 5, Itaalias ja Belgias 5, Ameerikas 4, Portugalis 8 jne. Miks me tahame sarnaneda selles osas näiteks Venemaa, Rumeenia ja Bahama saartega?

Ma ei ole selle käsitlusega kindlasti nõus. Eestis kehtestati proportsionaalne tulumaksusüsteem aastal 1993 ja minul oli au töötada sel ajal Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonnas. Olin juba siis veendunud, et see on õige tee. Siis oli Eesti pioneer, Venemaa ei olnud veel kehtestanud proportsionaalset tulumaksusüsteemi. Sellest ajast on nüüd palju aega möödas, aga täna olen ma veel rohkem veendunud, et otsus, mis sai 1993. aasta lõpus tehtud, on ennast igati õigustanud.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Minu mäletamist mööda oli teil siis, kui te Rahvaliidus olite, teine seisukoht astmelise tulumaksu osas. Aga see selleks. Ma tahtsin küsida seda: teie võitlevast jutust jäi mulje, et komisjoni töö ajal puhkes terve rida vaidlusi ja ei olnud väga üksmeelne suhtumine sellesse seadusesse. Te ise ka seda oma jutu järgi nagu väga ei austa. Võib-olla peaks selle seaduse arutamise edasi lükkama sügisesse? Mis teie seisukoht on?

Kõigepealt tuletan meelde, et ma ei ole kunagi olnud astmelise tulumaksu pooldaja, sõltumata sellest, kas ma olen poliitikas olnud või ametnik olnud või erasektoris töötanud. Seda tahan siinkohal kindlasti rõhutada. Aga sel ajal, kui ma olin Rahvaliidu liikmena rahandusminister, võttis valitsus konsensusega vastu riigieelarve strateegia, kus oli kirjas eesmärk vähendada tulumaksu isegi 18%-ni. Nii et meil on veel tükk maad minna. Sel ajal oli ka Keskerakond valitsuses ning teie erakonna esimees oli majandus- ja kommunikatsiooniminister. Rõhutan veel kord, et valitsus kiitis eelarvestrateegia heaks konsensusega.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kas selle seaduseelnõu kohta on teil olemas ka maksumaksjate liidu arvamus? Ja kui see on, siis kas te saate seda kommenteerida?

Jah, maksumaksjate liit oli seisukohal – nad on tegelikult ka varem sellel seisukohal olnud –, et eluasemelaenu intresside vähendamist ei saa pooldada. Nad on sel teemal kirjutanud rahanduskomisjonile kirja ja see on kindlasti kättesaadav.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea vastaja! Eelmise päevakorras olnud eelnõu arutelul kõlas siin eriti algatajate suust kena retoorika, et täidetakse valimislubadust, et seda on rahvale lubatud. Selle eelnõu puhul püüdsin ma leida valimislubaduste seast midagi niisugust, et intressitagastusi hakatakse vähendama. Ei leidnud sellist lubadust! Mis ajendil nüüd see ootamatu eelnõu on tekkinud, et intressitagastusi nii palju vähendatakse?

Reformierakonna ja IRL-i koalitsioonilepe on Vabariigi Valitsuse kodulehel ilusasti üleval ja seal on kirjas: piirata alates 1. jaanuarist 2012 eluasemelaenude intresside mahaarvamisi.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Selline küsimus: ega te ei tunneta selle eelnõu puhul teatud sisemist vastuolu? Eile me arutasime siin saalis, miks ei ole võimalik tõsta päästjate, politseinike ja õpetajate palkasid, täna me arutame, kuidas me anname kuhjaga raha ära, jagame viie krooni kaupa. Kas teie arvates on see tõesti õige hetk sellist sammu astuda? Ehk võiks ikkagi paar aastat oodata?

Teie küsimusest on muidugi raske aru saada, millist konkreetset parandusettepanekut või sätet te silmas peate. Siin on olnud juttu sellest, et just nagu mõni eelnõu toetab rikkaid rohkem ja mõni eelnõu jällegi vastupidi. Praegune eelnõu ilmselgelt vähendab eluasemelaenude intresside mahaarvamise õigust nendel laenuvõtjatel, kellel on keskmisest suuremad eluasemelaenud. Minu arvates see tähendab seda, et need on ka suurema palga saajad. Seega eelnõu piirabki kõrgema tulutasemega isikute soodustust.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on seotud Keskerakonna ettepanekuga, mis tugines IMF-i soovitustele. Ütelge, kas komisjoni istungil olid arutusel ka IMF-i soovitused? Ja mis teid selles ei rahulda, kuidas IMF asjale läheneb?

IMF on teinud väga erinevaid ettepanekuid ja kindlasti neid tasub järgida nii palju, kui see iga maa riigisisesest poliitikast lähtudes võimalik on. Otseste maksude alandamine on kindlasti üks ettevõtlust soodustav tegur, seda on OECD korduvalt rõhutanud. Kuu aega tagasi oli meil külas OECD esindus ja tutvustas oma raportit. Rahandus- ja majanduskomisjon kohtusid nendega. Ma küsisin ise ühelt organisatsiooni esindajalt, mida ta arvab sellest, kui toiduainete käibemaksu alandada, kehtestada toiduainetele standardmäärast erinev maksumäär. Kas see mõjub toiduainete hindasid alandava tegurina? Ta ütles selle peale mulle otse, et see oleks rumalus. Üldiselt ma usun, et suures plaanis, põhilises osas on eelnõu nr 40 kooskõlas IMF-i ja OECD soovitustega riikidele.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mulle meeldivad põhimõttekindlad inimesed nagu teie. Väitsite, et olete alati olnud proportsionaalse tulumaksu pooldaja nii poliitikuna kui ametnikuna. Ma tean ühte härrasmeest, kellel siiamaani ripub kabinetis Lenini portree – see on tema põhimõte! Teie peate õigeks proportsionaalset tulumaksu ega poolda mitte mingil juhul astmelist. Aga tegelikult ju Eestis on praegu astmeline tulumaks – kõige esimene aste, s.o tulumaksuvaba miinimum, on ju maksust vabastatud. Kui te olete nii tulihingeline astmelise tulumaksu vastane, ehk kavatsete ka selle väikse esimese astme sissetuleku tulumaksuvabastuse ära kaotada?

Kui küsimustes hakatakse tegema juttu Lenini piltidest ja tuletatakse meelde nõukogude aja nostalgiat, siis ma vastan neile, nagu reglement ette näeb, piirdudes sellega, mida komisjon arutas. Jah, mulle ka meeldivad põhimõttekindlad inimesed. Ja see, et meil on tulumaksuvaba miinimum – ma ei näe siin mitte mingisugust probleemi. Meil on proportsionaalne tulumaksusüsteem ja maksuvaba miinimum on praegu 1728 eurot aastas.

Suur aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tulumaksu alandamine algas meil 26%-st ja vähehaaval see määr väheneb – paistab, et jõuame 20% peale välja. Selline kahanev jada. Ja täna sa juba mainisid kunagist kava alandada see 18% peale. Tegelikult on veel progressiivsemaid näiteid: meie idanaabril on tulumaks, kui mälu mind ei peta, 13%. Huvitav oleks teada sinu kui endise rahandusministri arvamust, millist tulumaksu meie riik, meie ettevõtlus ja elanikkond ikkagi välja kannatab? Millise arvu poole me liigume? Mis võib ideaal olla – 18%, 13%, 0%?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei võrdleks meid ainult idanaabriga, kuigi sel ajal, kui ma veel maksuametis töötasin, oli meil Venemaa maksuametiga väga hea koostöö ja sellest ajast on igati positiivsed mälestused. Aga ma võtsin kaasa ühe KPMG aruande ettevõtte tulumaksu määradest maailmas. Meil oli siin jutt ainult Venemaast,  aga palun väga, siin on määrad 2010. aastal: Küprosel oli ettevõtte tulumaks 10%, Hiinas 17%, Hongkongis 16,5%, Ungaris 19%, Iirimaal 12,5%, Lätis 15%, Leedus 15%. Samas Soome on jõudnud 26%-ni, aga varem oli neil veel kõrgem. Nii et mina võin teile kinnitada, et see on ülemaailmne trend otseseid makse vähendada ja tõsta kaudseid. Ülemaailmne majanduskriis pidurdas seda, praegu maadlevad riigid tõsiste eelarveprobleemidega ega ole oma maksupoliitilistes otsustes kuigi vabad. Mina teeksin järelduse, et eksisteerib ülemaailmne maksukonkurents heas mõttes ja meie oleme ka selles konkurentsis sees.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab selle eelnõu § 1 lõiget 1, mis räägib tulumaksu alandamisest 21%-lt 20%-le. Siin on öeldud, et see hakkab kehtima aastast 2015. Minu küsimus on: miks on vaja see seadus vastu võtta 2011. aasta esimeses pooles? Ei tea mina, ei tea teie ega isegi peaminister Ansip, milline on aastal 2015 Eesti majanduslik seis, missuguses olukorras on Eestis majandus. Miks on see otsus vaja nüüd kohe vastu võtta?

Riigi rahanduse planeerimine käib mitu aastat ette ja meil on olemas mitmesugused majandusprognoosid. Viimane tuli välja täna Eesti Pangalt ja see on veel optimistlikum, kui oli Rahandusministeeriumi kevadprognoos. Nii et me ikkagi oskame prognoose teha ja meil pole vaja rahandust planeerida ainult järgmise aasta eelarve kontekstis, vaid natuke pikemalt ette. Praeguse teadmise juures me suudame aastatel 2013 ja 2014 saavutada eelarve tasakaalu ning hakata reserve koguma. See tähtis töö jäi majanduskriisi tõttu pooleli.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma tulen tagasi oma eelmise küsimuse juurde, sest vastust ma ei saanud. Soovitasite mul viisakalt lugeda kuskilt kodulehelt koalitsioonilepingut. Ent koalitsioonileping sepitseti pärast valimisi ja seal on igasuguseid asju, mida enne valimisi ei lubatud. Minu küsimus puudutas aga seda, et kui valija käest häält küsiti, siis ei hoiatatud, et me kavatseme teil intressimäärade tagastusi kõvasti vähendada nii kodulaenude kui ka koolituskulude puhul. Küsimus oli ikkagi selles, et ma ei leidnud seda eelnevatest lubadustest. Jah, koalitsioonileppes on tagantjärele igasuguseid asju ja neid ma olen ka lugenud. Miks selle eest eelnevalt kampaanias ei hoiatatud?

Aitäh küsimuse eest! Mul on päris hästi meeles aastad 2005 ja 2006, kui kinnisvarabuum oli tekkinud ja jõudu kogumas. Juba toona saatsin ma rahandusministrina kooskõlastamisringile eelnõu, millega sooviti piirata eluasemelaenu intresside mahaarvamist. Tookord aga oli olukord natukene teistsugune. Keegi ei uskunud, et kinnisvarabuumile järgnev majanduskriis tuleb nii ränk. Me natukene kartsime, et selline olukord võib tekkida, ja nii me sellise eelnõu esitasime ja see käis ka kooskõlastusringil ära. Aga ministeeriumid, sh minule üllatuseks ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida juhtis teie erakonna esimees, olid kategooriliselt sellele vastu, kuigi oli näha, et kinnisvarabuum tuleb ja riik peab midagi ette võtma.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Ühele küsimusele vastates te lennutasite õhku lause, et osa seadusi kaitseb rikkamaid ja osa kaitseb vaeseid. Kas te võiksite tuua ühe näite Reformierakonna viimasel ajal esitatud seaduseelnõudest, mis kaitseb vaeseid?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma küsisin Rahandusministeeriumilt statistikat eelmise aasta tuludeklaratsioonide ja mahaarvamiste kohta, aga 2010. aasta statistikat veel ei ole ja mulle saadeti 2009. aasta statistika. Selle järgi oli keskmine eluasemelaenu intressi summa, mis deklaratsioonis maha arvati, 1300 eurot. See on päris suur summa. Eelnõu, mida me praegu menetleme, piirab mahaarvamist 1920 euroni. Seega mõjutab eelnõu neid eluasemelaenu võtjaid, kelle laenu intresside summa on tunduvalt suurem sellest keskmisest, ja need on kahtlemata suurema tulu saajad. Nende soodustust praegune eelnõu piirabki.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Te rääkisite, et see seadus just tulumaksu vähendamisega toetab ka ettevõtlust. Samal ajal on meil menetluses ka eelnõu vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmiseks, mille vastuvõtmise korral ettevõtlusele võimaldatav toetus või, ütleme, riigi panus ettevõtluse toetuseks oluliselt väheneb. Kas te olete kalkuleerinud ja rääkinud sellest ka komisjonis, milline on nende mõlema muudatuse kaal? Kui palju toetab ettevõtlust üksikisiku tulumaksu vähendamine ja kui palju kaotab ettevõtlus vedelkütuse erimärgistusest loobumise tõttu?

Mul on ettepanek, et me jääksime oma arutelus ikkagi eelnõu 40 sätete arutamise juurde. Aga mis puutub vedelkütuse erimärgistamise seadusse, siis esmaspäeval rahandusminister siinsamas arupärimistele vastates ütles, et erimärgistuse süsteemi reformimine on seni kehtinud lolli toetussüsteemi asendamine efektiivsemaga. Nii ta just ütles. Mina ei tahaks uue Riigikogu liikmena selliseid väljendeid kasutada, aga põhimõtteliselt ma olen rahandusministriga nõus. Senine vedelkütuse erimärgistamise süsteem on igal juhul ajale jalgu jäänud ning on vaja asendada uue ja paremaga.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et olete astmelise tulumaksu kategooriline vastane. Samas te ju teate, et see süsteem, mille vastu te olete, võiks tuua meie riigieelarvesse topeltraha, ja selle vastu te küll ei ole. Teiselt poolt te teate, et see nagu tõestaks solidaarsuse arengut meie ühiskonnas, ja selle vastu te ka ei saa olla. Muidu oleksite ka vastu sellele, et lõhestumine oleks väiksem ja vaeseid oleks vähem. Ütelge palun konkreetselt: mille vastu te olete ja mispärast? Miks teid meie ettepanek nii murelikuks teeb?

Aitäh! Kui me vähendame üksikisiku tulumaksu, siis see mõjutab kõiki – mõjutab vaeseid, aga sellest võidavad ka rikkad. Sellest võidavad vaesed, sellest võidavad töövõtjad, võidavad tööandjad. Aga ma ei ole nõus väitega, et astmeline tulumaks kahekordistab maksutulu. Ma ei kujuta ette, milline see astmeline tulumaksusüsteem olema peaks, et see nii juhtuks. Ma ei tea, missugused need astmed siis peaksid olema. See on ebareaalne.

Palun, Aadu Must!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme siitsamast kõnetoolist kuulnud, et stabiilne maksusüsteem on omaette euroopalik väärtus ja Euroopa on seisukohal, et maksudega ei mängita. Mulle tundub, et midagi on muutunud. Kas on Euroopa äkki hakanud teistmoodi arvama või ei taha meie valitsus olla Euroopas või on mõni veel huvitavam seletus, miks me selliseid mängulisi muutusi üritame läbi viia?

Ma ei näe täna laual mingisugust mängulist muutust. Tulumaksusüsteem oma põhisisus ja -olemuses jääb samaks ning ma loodan, et veel pikaks ajaks. Proportsionaalsele tulumaksusüsteemile mina samaväärset alternatiivi astmelise tulumaksusüsteemi näol  ei näe. Muidugi, majanduskriis on kindlasti riike mõjutanud ja nagu ma juba ütlesin, oma maksupoliitilistes otsustes on riigid palju rohkem seotud kui enne kriisi. Teatavasti suurem osa Euroopa Liidu maid vaevleb tõsises võlakriisis ja üks põhjus on – ma väljendan siin oma isiklikku arvamust – ka ebaefektiivne maksusüsteem.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Küllap ei ole saladus ei teile ega ka meile, et tulumaksumäära vähendamisest võidavad rohkem suurema sissetulekuga indiviidid. Mida väiksem on palk, seda väiksem on ka tulumaksumäära vähendamisest saadav võit reaalrahas. Mis on teie seisukoht: äkki selle asemel, et vähendada 1% võrra tulumaksumäära, on hoopis mõistlikum või õigem tulumaksuvaba miinimumi tõsta?

See ei ole minu seisukoht ja ka rahanduskomisjon ei toetanud seda ettepanekut. Ma ei poolda seda kindlasti! Me võime kaaluda tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ka, aga kui meil on küsimuse all kas üks või teine, siis tuleks pooldada ettepanekut vähendada peale üksikisikutest töövõtjate ka ettevõtete maksukoormust. Meie praeguses majanduskeskkonnas on hädasti vaja majandust edendada, et ka riik rohkem maksutulu saaks.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui te mu eelmisele küsimusele vastasite, siis ma sain aru, et Reformierakonnal puuduvad ikka igasugused põhimõtted. Te räägite puldist täpselt niisugust juttu, nagu käesoleva päevakorrapunkti raames sobilik on. Kui te tõstsite üleöö käibemaksu, siis rääkisite, et maksupoliitikas tuleb teha kiireid otsuseid, täna räägite aga, et maksupoliitilisi otsuseid tuleb teha pikalt ette vaadates. Äärmine kahepalgelisus! Aga minu küsimus on järgmine. Kui inimene teenib kuus 400 eurot, siis ta võidab tulumaksuprotsendi alandamisest alla 4 euro. Kui inimene teenib kuus 10 000 eurot, siis ta võidab üle 90 euro. Nii et 4 eurot ja 90 eurot – lihtne matemaatika. Siit tuleneb küsimus: kumb võidab reaalselt rohkem raha kätte? Kas see, kes teenis 400 eurot, või see, kes teenis 10 000 eurot?

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, mida suurem on sissetulek, seda suurem on ka maksusumma, mis tuleb loovutada. Nii see proportsionaalne maksusüsteem toimibki. Samas ma ei ole nõus selle eeldusega, mille te esitasite oma küsimuse preambulis. See on täiesti vale.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Päris huvitav on kuulata! Mul on lihtne küsimus. Sina oled komisjonis selle eelnõu vedajana ka kogenud maksuhaldur – kõige kogenenum, kes meil Riigikogus võtta on. Mind huvitab uus tasemekoolituse säte sellisel kujul, nagu see eelnõus kirjas on. Kus need piirid ikkagi must valgel on? Ütleme, et inimesega on sõlmitud tööleping ja ta töötab ettevõttes ükskõik mis ametikohal ning tööandja on võtnud kohustuse tasuda tema tasemekoolituskulud ja see ongi kõik, mis töölepingus kirjas. Peale kohustuslike sätete on veel kirjas, et tööandja maksab tema tasemekoolituse kulud – igasugused kursused  ja muu koolituse kinni. Kas seda maksuhaldur loeb erisoodustuseks või mitte?

Aitäh küsimuse eest! Ükski maksuhaldur ei anna teile kohe vastust, kas tegemist on erisoodustusega või mitte, ilma et ta oleks küsinud, kas kõne all on töösuhtega seotud tasemekoolitus või mitte. Täna arutatav eelnõu on suur samm edasi. Praegune tulumaksuseadus ütleb otse, et tasemekoolitus on erisoodustuse maksuga maksustatav. Eelnõu 40 paneb ette vabastada töösuhtega seotud tasemekoolitus erisoodustuse tulumaksust.

Aitäh! Palun, Neeme Suur, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Võib-olla me enne natukene rääkisime teineteisest mööda. Ma tegelikult ei palunud teie hinnangut vedelkütuse erimärgistamise seaduse kohta. Aga te rääkisite, et ettevõtete maksukoormust on tähtis vähendada ja vaja on majandust elavdada. Ma küsisin seda, kas on analüüsitud käsitletava eelnõu 40 mõju ettevõtlusele võrreldes teiste käsitletavate eelnõude mõjuga. Kas on tehtud säärane võrdlev analüüs?

Ma ei tea, milliseid analüüse veel tarvis on lisaks sellele mõjude analüüsile, mis on eelnõu seletuskirjas. Ja veel kord: otseste maksude mõju ettevõtluskeskkonnale leiab väga erinevatest OECD analüüsidest. Tõsiste ekspertide arvamus on selline, et otseste maksude osa võiks vähendada ja kaudsete maksude osa suurendada.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me menetleme praegu siin Riigikogu saalis kahe sõsarseaduse eelnõu. Üks on koduomanike maamaksust vabastamise seadus, millega vähendatakse makse, kuid samal ajal me ei tea, kuidas hakkavad seepeale käituma kohalikud omavalitsused. Pole selgelt lahti räägitud, kuidas töötab kompensatsioonimehhanism. Tolle tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu puhul aga ei tea me kaugeltki ette, kuidas käitub majandusturg aastal 2015. Neli aastat tagasi, kui oli majandusbuum, siis me langetasime tulumaksumäära ja tõdesime hiljem, et see oli viga – oleks pidanud hoopis määra tõstma ja rohkem reserve riigikassasse koguma. Kas te ei karda, et ka nüüd võib neli aastat varem seadustatud määra muutus Eestile kahjulikuks osutuda?

Ei karda, on lühike ja konkreetne vastus. Mis puutub aga maamaksuseadusse, siis me oleme seda arutanud kaks päeva. Äkki loobuks sellest teemast ja jääks tulumaksuseaduse juurde.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Minu küsimus ei puuduta tulumaksu otseses mõttes, minu küsimus puudutab metsaomanike maksustamist. Täna on nii, et erametsaomanikud, kes on end registreerinud FIE-ks, on vabastatud tulumaksust 40 000 krooni ulatuses aastas. Ma küsin: kas ei oleks lihtsam seda mõtet laiendada ka nendele inimestele, kes ei ole ennast FIE-ks vormistanud?

Ma ei arva seda! Metsaettevõtjad võivad vastavalt oma soovile valida, kas nad tegutsevad üksikisikuna, füüsilisest isikust ettevõtjana või teevad osaühingu ja majandavad oma metsa.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!

Aitäh, proua istungi juhataja! Hea ettekandja! Me teame, et 2007. aastal oli valitsusliidu lepingus kirjas eesmärk vähendada käesolevaks aastaks tulumaksumäär 18%-ni. Õnneks tuli majanduskriis vahele ja selline riigi õhukeseks viilimine jäi ära. Nüüd on tulumaksumäära vähendamine jälle päevakorral. Mis on siis valitsuse kaugem eesmärk tulumaksumäära vähendamisel: kas on see 20%, 18 või 15% või on plaanis see tulevikus hoopis ära kaotada?

Aitäh! Ütleme niimoodi, et mina ei suuda kaugele prognoosida ja ma ei võtaks ka väga tõsiselt ühtki prognoosi, mis ulatub ette pikemaks perioodiks kui 4–5 aastat. Võib ka prognoose teha 15 ja 20 aastaks, aga praeguse teadmise juures koostatud prognoos näitab seda, et tulumaksumäära vähendamine aastal 2015 on mõistlik.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Palun rahune, me ei nori sinu kallal, me esitame seaduseelnõu kohta küsimusi. Seetõttu ma kordan võimalust kasutades oma küsimust tasemekoolituse kohta – sa oled ju selle ala asjatundja. Mis on need parameetrid, mille alusel saab maksuhaldur kindlalt otsustada, et see või teine tasemekoolitus on töösuhtega seotud? Soovin, et see oleks üheselt arusaadav.

Ma arvan, austatud küsija, et sa saad väga hästi aru, et pole võimalik koostada kõigi selliste parameetrite loetelu, mis kinnitavad seda, et üks konkreetne koolitus on seotud konkreetse töösuhtega, konkreetse ettevõtte tegevusega.

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma luban, et ma maamaksu enam ei puuduta – saan aru, et see teeb teile haiget. Nii et küsin nüüd tulumaksuseaduse kohta. Kas tõesti on ükskõik, mida teeb Eesti riik tulumaksumääraga, kas langetab või tõstab? Mis te arvate: kui aastal 2015 on majanduslik tõus, kas siis on hea, et me langetame tulumaksumäära? Või kui näiteks tööturul tööhõive on vähenenud ja majandus langusseisus, kas siis on hea, et me tulumaksumäära langetame? Kas seda ei ole üldse prognoositud ja analüüsitud?

Austatud küsija! Majandusprognoosid tehakse ikkagi tänaste teadmiste juures ja tõesti, praegune prognoos näitab, et meil majandus lähiaastatel kasvab. Aga uue kriisi eest ei ole keegi kaitstud, ei ole ka meie siin maailmamajandusest eraldatud. Me oleme maailmamajanduse osa, sellega väga seotud ja igasugune turbulents, igasugune kriis mõjutab ka meid. Aga praegu võib kindlasti öelda, et valitsuse kinnitatud eelarvestrateegia on väga mõistlik ning aitab edendada nii majandust kui ka parandada kõigi inimeste heaolu.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Siin on eri seadusi käsitledes sageli OECD-d nimetatud. Maamaksust rääkides ütles ka peaminister, et OECD-d ei maksa kuulata. OECD nimelt soovitas maamaksu suurendada ja kohaliku omavalitsuse finantsdistsipliini parandada. Teie kinnitasite, et OECD on soovitanud tulumaksu vähendada, ja seda me järgime. Millised on koalitsiooni kriteeriumid, kui ta otsustab, kas üht või teist OECD soovitust järgida või mitte?

Veel kord: me oleme maamaksu siin kaks päeva arutanud, jätaks selle nüüd sinnapaika ja läheks oma päevakorraga edasi. Ma ei ole nõus, et peaminister on täpselt nii väljendanud, nagu te ütlesite: et me ei arvesta ühtki soovitust. Kindlasti tasub arvestada OECD ja teiste samaväärsete institutsioonide soovitusi. Aga 100% ei saa ega suuda ükski riik maailmas neid arvestada. Aga tasub arvestada kindlasti ja seda on Eesti riik ka teinud.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen solidaarne kolleeg Nestoriga. Mulle ka tundub, et sa oled nagu natuke ärritunud. Võib-olla sulle tundub, et me norime. Me ei nori. Ühelt poolt sa ütled, et keegi ei suuda prognoosida, mis juhtub viie aasta pärast. Aga teiselt poolt sa ei karda, et juhtub midagi halba. Mul on hea meel, et meie rahanduskomisjoni esindab nii julge ja läbinägelik inimene. Aga küsimus on mul teisest valdkonnast. See seadus jõustub aastal 2015 ehk selle mõju saab enda kanda järgmine valitsus. Kas koalitsioonist poleks ausam, kui ta jõustaks selle seaduse aastal 2014, et saaks kogeda, kuidas käib eelarve koostamine madalama tulumaksu korral ja millised probleemid sellest tulenevad?

Aitäh, austatud küsija! Te ei ole seda eelnõu tähelepanelikult lugenud. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2012. Aasta 2015 kehtib ainult ühe sätte kohta. Aga see selleks. Ma ei karda, et selle sätte kehtivus on valesti paika pandud – see on kindlasti kaalutud otsus. Arvesse on võetud olemasolevaid, tänaste teadmiste juures tehtud majandusprognoose ja minu hinnangul on see kõik kooskõlas väga tähtsa eesmärgiga. Kui ma oma isikliku arvamuse võin öelda, siis sellega me suudaksime uuesti võimalikult kiiresti taastada eelarve tasakaalu ja hakata koguma reserve, mille suurendamine jäi majanduskriisi ajal katki. Ma mainisin siin üht eelmist valitsust, kus teie erakonna esimees oli majandusminister. See oli tegelikult hea valitsus, selle valitsuse ajal suurem osa praegu olemasolevatest reservidest kogutigi ja tervikuna tegi valitsus väga head tööd, kuigi ei soovinud eluasemelaenu intressidele piirangut kehtestada.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Aitäh! Hea ettekandja! Mul tekkis väike maksuteoreetiline küsimus. Te oma ettekande alguses kinnitasite, et tulumaksu vähendamine aitab nii ettevõtjaid kui tavainimesi. Kas käibemaks ka kuidagi ettevõtjaid ja muid inimesi mõjutab, näiteks selle paariprotsendiline tõus?

Austatud küsija! Iga maks häirib ettevõtteid ja häirib ka inimesi, aga paraku me ei saa nendeta – me peame riiki ülal pidama ja riigi ülalpidamine ei ole odav. Aga mis puutub tulumaksukoormuse vähendamisse, siis tulumaks häirib ettevõtet oma olemuselt rohkem kui mis tahes muud liiki maks.

Aitäh! Palun, Marika Tuus, teine küsimus!

Aitäh! Te mainisite, et see kunagine oli hea valitsus. See oli tõesti hea valitsus, kus ka teie minister olite ja samuti Savisaar. Aga meie ei vähendanud ju tol ajal tulumaksu. Miks teie tahate kehvem valitsus olla?

Minu teada just too valitsus võttis eesmärgi vähendada tulumaksu ja tookord kiideti heaks selline strateegia, mille elluviimiseni me ei ole veel jõudnud. Aga praegu on see samm igal juhul õiges suunas.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Rahanduskomisjonis oli sel teemal väike arutelu ja te tõite siin saali ees ka välja, et üks põhjus, miks Reformierakond ei toeta tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, on see, et maksubaas või see isikute hulk, kes maksu maksab, väheneb. Kas see on ainult ühe eelnõu keskne seisukoht või üleüldine seisukoht? Ma pean siin silmas ühe täna arutatud maksu kaotamist. Kas see seisukoht kehtib alati või üksnes siis, kui see mugav on?

Te vist peate jälle silmas maamaksu. Veel kord: jätame ükskord selle teema! Me oleme kaks päeva maamaksu arutanud, ärme lahka enam, kas eluasemealuse maa maksu kaotamine kahandab maksubaasi või mitte. Läheme edasi tulumaksuga ja hakkame otsustama!

Aitäh! Palun, Aadu Must, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Meil tekkis siin saali teises otsas väike seminar ajaloo teemadel. Hea kolleeg Marika Tuus ütleb, et selles valitsuses, kus oli ka Savisaar, ei alandatud tulumaksu, vaid see külmutati. Teie kinnitate teistpidist. Kellel siis ikkagi õigus on? Meil oleks vaja seda teada.

Veel kord: valitsus, kelle tegevust ma meenutasin, kiitis heaks eelarvestrateegia, kus oli eesmärk vähendada tulumaksu seniselt protsendilt 18-le. Vaat nii!

Aitäh! Palun, Sven Sester!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kuna lõviosa küsimusi ei puuduta mingil põhjusel käsitletavat eelnõu, siis kuna mina olen vist viimane küsija, annan teile võimaluse: äkki tahate opositsioonile veel öelda midagi, mis on seotud kas selle eelnõuga või isegi kui ei ole, siis aitab see neil ehk aru saada, millest siin saalis räägitakse.

Minu ettepanek on kindlasti seda eelnõu toetada. Selle eelnõuga lahendatakse päris palju praktilisi küsimusi, mis meie maksusüsteemis praegu lahendamist ootavad. Minu ettepanek on see eelnõu käesoleval nädalal seadusena vastu võtta. Aitäh!

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur aitäh, Aivar Sõerd! Asume läbirääkimiste juurde. Palun, Inara Luigas!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nagu me kõik aru saame, soovib Vabariigi Valitsus teha selle seadusmuudatusega niisuguse lükke, et aastast 2015 on tulumaksumäär 21%-lt langetatud 20%-le. Ja nagu tänases arutelus selgus, seda tehakse olenemata sellest, kas Eesti riigis aastal 2015 on majanduslik tõus – me võime nimetada seda isegi buumiks, nagu  on prognoositud – või on Eesti riigis uus majanduslik langus. See tekitab tegelikult kahtlusi ja on täiesti vastuvõetamatu. Peaminister Andrus Ansip märkis siin nelja aasta taguseid aegu meelde tuletades, et Eesti riik oleks siis pidanud maksumäärasid tõstma, et koguda nõnda riigieelarve tuludest varu reservidesse, mida oleks võimalik majanduslanguse ajal kasutada. Võib-olla tuleb meil jälle sama olukord.
Selle seaduseelnõuga soovitakse Eesti riigi rahakotist kaotada 70 miljonit eurot aastas, mis pole kaugeltki väikene summa. Me kõik teame, et Eesti riigis pole kaugeltki nii hea olukord, et õpetajate palgad oleks tasemel, samuti politsei- ja päästetöötajate omad. Ka 70 miljonit eurot aastas on Eesti riigi jaoks suur summa ja kui see tulu jääb saamata, siis loomulikult Eesti riigil ei ole seda raha ka jagada.
Kui nüüd rääkida tulumaksumäärast, siis selle seaduseelnõuga koos pole esitatud ühtegi analüüsi, miks see langetatakse just 21%-lt 20%-le. Miks ei ole valitsuskoalitsioon võtnud nõuks maksumäära veelgi langetada? Miks on piiriks 20, miks mitte näiteks 19%? Aga see selleks. Ja kui rääkida sellest, et Eesti riik tahab palgasaajatele väikest kingitust teha selle näol, et neile jääb selle määra langetamisega rohkem raha kätte, siis Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku selle eelnõu muutmiseks. Meie arvates ei peaks mitte maksumäära langetama, vaid tõstma tulumaksuvaba miinimumi. Keskerakonna fraktsioon tegigi ettepaneku tõsta tulumaksuvaba miinimumi alates aastast 2015, nii et see oleks 2040 eurot aastas.
On jutuks olnud, et valitsuskoalitsioon ei arvesta Rahvusvahelise Valuutafondi ettepanekutega. Tahan meelde tuletada, et siitsamast kõnetoolist on peaminister Andrus Ansip öelnud, et Rahvusvaheline Valuutafond soovitas oma raportis Eestil tõepoolest üksikisiku tulumaksu progressiivsust süvendada, nimelt suurendades maksuvaba tulu määra. Võimaliku rahalise katteallikana selleks pakuti maksusoodustuste vähendamist. Ettepanekuga võib keskpikas perspektiivis põhimõtteliselt nõustuda, sest maksuvaba tulu määra suurendamine võimaldaks leevendada eelkõige madalama palgaga maksumaksjate maksukoormust. Andrus Ansip on siitsamast kõnetoolist öelnud ka seda, et väiksema sissetulekuga inimeste olukorra parandamiseks on kehtestatud tulumaksuvaba miinimum ja Eesti Vabariigis peaks tulumaksuvaba miinimumi edaspidi suurendama. Need on meie peaministri sõnad.
Kui rääkida natuke statistikast, siis Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli 2010. aastal tööealise rahvastiku hulgas majanduslikult aktiivseid 686 900, tööga hõivatuid oli 570 900. Rahandusministeeriumi 2011. aasta kevadise majandusprognoosi alusel kasvab tööhõive aastaks 2013 kuni 600 700 inimeseni. Seega puudutab tulumaksuvaba miinimumi tõus kokku 900 000 inimest. Miks me oleme teinud ettepaneku kehtestada see muudatus aastast 2015? Sellepärast, et kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve strateegia ja eelarve koostamiseks mingid prognoosid teinud, siis see olulisi muudatusi kaasa ei tooks.
Kõike seda arvesse võttes teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 40 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Lugupeetud kolleegid! Kõik, mis sel teemal tõsist ja asjalikku öelda on, ütles Inara juba ära. Ma poleks siia pulti tulnud, aga rahanduskomisjoni ettekandja oskas mind süüdistada selles, et ma nagu poleks seda eelnõu lugenud. Sellepärast ma siin olen ja jutustan oma vastukõnes teile, mis analoogia mul tekib, kui ma selliseid eelnõusid näen.
Näiteks eile õhtul ma täitsa juhuslikult lugesin ühe varajase keskaja alkeemiku raamatut, kus autor annab hästi palju retsepte, kuidas üht või teist haigust ravida. Räägitakse musta koera verest ja kuivatatud kärnkonnast, aga need ei ole sugugi kõige eksootilisemad abinõud. Näiteks tuhande haiguse vastu pidid aitama kopra – kuidas nüüd viisakalt öelda? – testised. Isastel kobrastel oli väga raske elu, sest neid jahiti, et see neile kõige tähtsam kehaosa neilt ära võtta. Too alkeemik jutustab seal raamatus, et kui kobras nägi, et jahimehed on tal kohe otse tema selja taga, siis et ellu jääda, ta näris ise need endal otsast ära, jättis kohapeale ja põgenes. Ning jäi ellu. Aga mis juhtus siis, kui too isane kobras jälle kohtus jahimehega? Alkeemiku jutu järgi pööras loom siis end selja peale ja näitas, et tal enam mitte midagi väärtuslikku ei ole.
Kuulge, selliste eelnõudega ongi samasugused lood. Te saate suurepäraselt aru, et riigil on peale selle, et kindlustada valitsuserakondade järjekordne võit valimistel, teisigi ülesandeid. On vaja tagada näiteks haridus ja meditsiin. Iga valdkond nõuab rahastamist. Te võtate ja viskate järjekordselt miljardite kaupa raha. Te olete nagu need koprad ja kui teid jälle jälitatakse, siis te pöörate end selja peale ja näitate, et midagi ei ole – me juba andsime kõik ära. Kellele sellest kasu on, sellest ma aru ei saa! Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Hea juhataja! Head kolleegid, kes te veel saalis olete! Riigikogu on vahva koht, siin saad kogu aeg targemaks. Mina olin tõesti üllatunud, kui rahvasaadik Lenk mu kõrvalt küsis komisjoni ettekandjalt lihtsa küsimuse. Ta mainis, et osa maksumuudatusi mõjutab suurema sissetulekuga inimesi ja osa väiksema sissetulekuga inimesi, ja palus nimetada ühe muudatuse, mis teeks väiksema sissetulekuga inimestele heameelt. Komisjonipoolne ettekandja nimetas seepeale seda tulust mahaarvatavate laenuintresside lae allapoole toomist. See nagu teeks rõõmu väiksema sissetulekuga inimesele. Ma ei tea, on neil ikka nüüd hea meel selle üle, et need, kes rohkem teenivad ja on endale korteri hankinud, ei saa enam maha arvata oma tuludest nii suurt summat? Ma arvan, et ei ole. Aga siis ma mõtlesin, et jumal teab, järsku ongi. Järsku need va suurema sissetulekuga inimesed tundsid suurt rõõmu, kui käibemaksu tõsteti – et paras, makske nüüd! Ilmselt nii hull see asi siiski ei ole. Nii need väiksema sissetulekuga isikud kui ka suure sissetulekuga isikud võtavad ikkagi maksuseadusi kui tõsiseid dokumente.
Siinkohal mul ongi kaks või kolm lühikest märkust. Puhtpõhimõtteliselt, kui on ruumi tööjõukulude maksustamise määra allapoole toomiseks ja ka näiteks tulumaksu vähendamiseks, siis kindlasti tuleb toetada põhimõtet, et tuleks tõsta tulumaksuvaba miinimumi enne kui seda protsenti. See on mõistlikum! Ma oleks kindlasti selle poolt! Kahjuks 2015. aastal ilmselt seda ruumi ei ole. Aga kuna see ettepanek on tehtud, siis kinnitan, et põhimõtteliselt suund on õige ja ma hääletan hea meelega selle poolt.
Ja seda, et 70 miljonit eurot on meil ikkagi vaja, see pool saalist, kes on praegu esindatud siin kolme inimesega, näeb juba paari kuu pärast. Täna, kui tehakse eelarvet järgmiseks aastaks, on meieni juba jõudnud tõsine rahandusministri sõnum, et kui osa ministeeriume oma kulusid lubatud piiridesse ei vii, siis ta teeb seda ise. Mis tähendab seda, et ülejäänud ministeeriumid, vabandage mind, saadetakse laiali ja see on nende suhtes inetu. Ma olen ise neid vaidlusi pidanud ja teatanud, et ministeerium tuleb siis laiali saata, kui Rahandusministeeriumis need kõige targemad istuvad. See ei ole nii! Nii riigieelarvet ei koostata – see on valitsuse eelarve, see ei ole rahandusministri eelarve. Aga see 70 miljonit eurot on puudu ka siis, kui see eelnõu juba Riigikogus on. Puudu on see summa kindlasti ka aastal 2015.
Mis puutub mahaarvamistesse, siis tõesti, et tuleb öelda, et mõte on valitsusel õige: see lagi tuleb allapoole tuua. Aga miks me peaks samal ajal karistama ka neid inimesi, kes praegu näpuotsaga annetavad, ja neid inimesi, kes hea meelega koolitavad kas siis iseennast või kedagi teist? Ma ei näe siin mingit põhjust, miks me peaks neid karistama. Siin ei ole ju tegu laenubuumide või mingite muude ohtudega ja ma lubaksin neil seda edasi teha.
Meie muudatusettepanek on väga pragmaatiline ja praktiline. Valitsuse toodud eesmärk saaks täidetud ja need inimesed ei tunneks ennast mingitpidi ärritatuna.
Aga kõige tõsisem jutt on mul ikkagi selles küsimuses, millele kogenud maksumees ei taha vastata. Ja ta ei saagi vastata, sest selle teksti alusel tal ei olegi midagi öelda. Ma toon lihtsa näite. Ütleme, et mina olen tööandja ja võtan tööle tubli inimese. Üks on mul selge sellest seaduseelnõust: inimene võetakse tööle ja temaga sõlmitakse tööleping, ükskõik, kus koha peal ta töötab. Tema võtab kohustuse läbida tasemekoolitus, tööandja võtab kohustuse maksta selle koolituse eest. Ja lepingu lõppu kirjutatakse, et kui ta on selle koolituse läbi teinud, siis asub ta sellele ja sellele ametikohale. Allkirjad alla. Palun ka lisaaega!

Palun, kolm minutit!

Allkirjad alla, kõik on õige, inimene teeb ettenähtud õppeaja jooksul selle koolituse läbi, tasemekoolituse kulud makstakse kinni ja ta asub pärast tööle. Siin, ma saan aru, maksuhalduril ja tööandjal probleemi ei teki. Aga nüüd järgmised küsimused. Kas ma ikkagi sõlmin selle lepingu? Kust ma tean, kas inimene teeb selle koolituse läbi? Kui see kestab neli või viis aastat, kas mul on talle siis töökohta pakkuda? Ning mis juhtub, kui ta ei asu sellele kohale, mis lepingus kirjas on? Saate aru, niisuguseid olukordi tuleb praktikas ette ja too sõnastus, mis on valitsuse eelnõus, ma toonitan veel kord, tekitab rohkem küsimusi kui variant, mida meie oleme kogu aeg välja pakkunud. Võtame sealt need piiravad tegurid ära, siis on ruum laiem! Uskuge mind, lõppkokkuvõttes räägivad ka arvud selget keelt: kasum, mis sellest Eesti arengule ning ettevõtetele ja nende töötajatele tuleb, on kordades suurem kui see meeletu hirm, et järsku, kurat võtaks, keegi midagi teeb. No ei tee! Neil on mõistus peas. Nii et toetage meie muudatust, palun!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu! Palun, kolm minutit lisaaega!

Hea juhataja! Head kolleegid! Jällegi mõtlesin, et ma pärast oma eilset sõnavõttu, mis väga kirglikuks kujunes, enam kaks nädalat kõnepulti ei tule, aga seda tulumaksu arutelu siin kuulates mõtlesin, et natuke tahaksin hinge pealt ära rääkida küll. On ju täna see päev, kus ma saan väljendada oma isiklikke seisukohti. Ühest küljest mul süda rõkkab rõõmust, tahaks Reformierakonda ja valitsuskoalitsiooni siiralt tänada, sest minu dividendide maksumäär kahaneb aastast 2015 protsendi võrra. Kuna ma maksan endale väga palju dividende, siis ma võidan päris palju raha. Selle eest Reformierakonnale suur kummardus, peaks tõsiselt kaaluma teile annetuse tegemist. Samas ma mõtlen selle peale, et aastal 2015 ma enam Riigikokku ei pääse ja hakkan jälle saama 7000 krooni oma äriühingu juhatuse liikme palka. Riik saab kopika sotsiaalmaksu ja võib-olla veel mingit maksu, aga eriti ta minu käest midagi rohkem ei saa. Ja seda lihtsal põhjusel, et mu ettevõttel läheb ajal, kui ta mulle palka maksab, väga kehvasti. Ma ei saa endale suurt palka lubada, sest nii on tark. Ja siis ma jälle tänan Reformierakonda, kes on välja mõelnud sellise maksusüsteemi, mis kogu aeg muutub, maksumäärad muudkui vähenevad.
Aga siis läheb mul korraga tuju halvaks, sest mulle meenub, et Reformierakonna targal juhtimisel on tõstetud elektriaktsiisi, Reformierakonna targal juhtimisel on oldud sunnitud üle minema elektrienergia vabale turule, mis on mõjutanud mitte üksi minu kodu elektri hinda, vaid on arvestatavalt tõstnud ka minu ettevõtluses energiakandjate maksumuse osakaalu toodangu omahinnas. Mulle meenub ka see, et minu auto diislikütus – bensiiniautot ei ole ma endale kunagi jõudnud osta – maksab juba sama palju kui Soomes, aga Soomes minusugune ettevõtja saab viis korda rohkem raha, sest seal on traditsioonid oluliselt ilusamad ja kapitalismgi kuidagi helgem.
Kui ma selle kõik kokku võtan, siis minu õnnetunne on endiselt alles, aga see ei ole enam nii kirgas, sest sellel hetkel tuleb mulle vastu minu naabrimees, kes juba jupp aega pole üldse tööl saanud käia ja kes vahest vaid suviti teeb mingit hooajatööd. Samas kinnitab ta mulle andunult, et ta ikka hääletab Reformierakonna poolt – mõtle vaid, Reformierakond alandas tema tulumaksu 1% võrra! Ta ei saa aru, et tema jaoks tähendab see hädaga kümmet eurot kuus, aga samal ajal on kasvanud tema elektriarve ja poes maksab ta käibemaksu arvestatavalt rohkem, kui ta maksis oma headel aegadel ehk oma lapsepõlves. Autot ei ole tal muidugi juba ammu, nii et bensiiniostuprobleemi tal ei ole. Jne, jne.
Minu rahulolematus Reformierakonnaga ei ole tegelikult rahulolematus mitte Reformierakonna või kogu valitsuskoalitsiooniga. Minu rahulolematus tuleb endiselt sellest, et me lahmime siin Eestis. Me ei ole võimelised välja mõtlema ühte stabiilset süsteemi, mille korral me ükskord saaksime aru, kes me tegelikult oleme ning milliseid makse ja millisel kujul me tahame oma inimestelt sisse kasseerida. Sest selleks, et täita auke, mis jutuks olevatest kuskiltmaalt populistlikest maksualandustest tekivad, peame paraku tegema vahest päris rumalaid maksuotsuseid, mis näivad inetud ka mujal.
Veel kord: hea Eesti rahvas, proovige aru saada ja jälgige asju! Tegelikult summa summarum teid röövitakse paljaks! Teie reaalsed sissetulekud vähenevad sellel lihtsal põhjusel, et kuigi te kiljute vaimustusest, saades 1% tulumaksusoodustust, võetakse see teilt hinnatõusude ja riigi kehtestatud aktsiisidega 5- kuni 500-kordselt tagasi – kogu see raha, mis teile justkui taskusse jäetakse. Suhteliselt mõistlik oleks elada niimoodi, et me teame homme ärgates, mis maksud meil kehtivad, ja et ka aasta pärast ärgates me teame, et meie maksusüsteem on enam-vähem stabiilne. Selle tõttu on mul valus kuulata mõistlike inimeste suust, et maksudega ei mängita ja et Eesti on väga hea maksusüsteemiga riik. Ei ole ju! Sellega ma oma kõne lõpetan. Aitäh, Reformierakond, et aastast 2015 saan ma oma dividende jälle protsendi võrra odavamalt!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Nüüd alustame eelnõu 40 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Kadri Simson, palun!

Ma palun muudatusettepanekut hääletada!

Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 52 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Teine muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Teeme seda. Alustame hääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu 53 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme kolmanda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Teeme seda. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu 53 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme neljanda muudatusettepaneku juurde, mis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Palun ka seda ettepanekut hääletada!

Alustame hääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu 53 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme viienda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon.
Oleme eelnõu 40 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 40 teine lugemine lõpetada. Samas on Riigikogu juhatusele ettepaneku teinud ka Eesti Keskerakonna fraktsioon, see kõlab järgmiselt: "Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 40 SE teine lugemine katkestada." Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 40 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 40 teine lugemine on lõppenud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 43 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Andres Herkeli!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Kõnealuse eelnõu, välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu oli siin esimesel lugemisel 1. juunil. Tuletan väga lühidalt meelde, et eesmärk on üle võtta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv, millega sätestatakse karistuste ja meetmete miinimumnõuded tööandjate suhtes, kes kasutavad ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööjõudu. Osal juhtudel selline tegevus ka kriminaliseeritakse, näiteks kui see juhtub aasta jooksul mitmendat korda, kui on palgatud kolm või enam säärast välismaalast, alaealisi jms. Lisaks pannakse tööandjatele kohustus säilitada dokumente, mis tõendavad, et tööandja on enda teada välismaalase seaduslikult tööle võtnud. Tööandjal peaksid niisiis olema koopiad isiku elamisloa kaardist ja reisidokumentidest.
Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu esitamist teisele lugemisele esmaspäeval, 6. juunil. Muudatusettepanekuid laekunud ei olnud, küll aga tõdes komisjon, et algses tekstis olnud jõustumistähtaeg s.a 19. juuni ei pruugi olla kõige kohasem. Sellega seoses esitas komisjon ühe muudatusettepaneku, mis jõustaks seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Arutelu komisjonis oli lühem kui enne esimest lugemist ja selle kohta midagi väga olulist Riigikogu liikmetele edastada ei ole. Tehti küll mitu ettepanekut, mis kiideti heaks konsensusega. Esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 43 teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu istungi päevakorda 14. juunil. Ka otsustati teha täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks päevakorda 15. juunil. Siin ma lähen juba sammukese edasi: väljendati ka seisukohta, et seaduseelnõu tuleks seadusena vastu võtta.
Mis on aga toimunud? Toimunud on see, mis Riigikogus ikka mõnikord juhtub: päevakorrad on jäänud venima ja tegelikult oleme täna, 15. juunil alles 14. juuni päevakorra juures ja arutame ettepanekut viia eelnõu kolmandale lugemisele, mis tänasel kuupäeval ei ole enam võimalik. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Alustame eelnõu 43 muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu muutmiseks on laekunud üks ettepanek juhtivkomisjonilt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud, kolmas päevakorrapunkt on käsitletud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kutseõppeasutuse seaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Kutseõppeasutuse seaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine muudetud kujul toimus meil suures saalis tänavu 31. mail. Muudatusettepanekute tähtajaks, 7. juuniks muudatusettepanekuid ei fraktsioonidelt, kolleegidelt ega komisjonidelt ei laekunud. Kultuurikomisjon arutas, mida eelnõuga edasi teha, oma 9. juuni istungil ja otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu Riigikogu täiskogu istungi päevakorda 14. juunil. Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, panna eelnõu kolmandale lugemisele täiskogu istungi päevakorda 16. juunil. On ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Kuna eelnõu teiseks lugemiseks ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud, siis kultuurikomisjon täiskogule eelnõu uut teksti ei esitanud. Aitäh!

Aitäh! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Samuti ei ava ma eelnõu 6 muudatusettepanekute läbivaatamist, sest neid lihtsalt ei esitatud. Samas on Riigikogu juhatusele tulnud ettepanek eelnõu 6 teine lugemine katkestada, sellele on alla kirjutanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele ettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Ettepanek on järgmine: teeme ettepaneku eelnõu 6 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu 43 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud, neljas päevakorrapunkt on käsitletud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Tagatisfondi nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 65 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu otsuse "Tagatisfondi nõukogu liikme nimetamine" eelnõu oli komisjoni päevakorras enne esimest lugemist tänavu 7. juunil. Tagatisfondi seadus sätestab fondi eesmärgina krediidiasutuse klientide, investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike paigutatud vahendite kaitse tagamise ning seeläbi finantssektori usaldusväärsuse ja stabiilsuse suurendamise. Fondi kõrgeim juhtorgan on Tagatisfondi nõukogu – edaspidi nimetan seda nõukoguks –, mille üheksast liikmest kaks nimetab Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul. Tänavu 1. juunil jõustunud Tagatisfondi seaduse redaktsiooniga muutus Riigikogu nimetatavate nõukogu liikmete nimetamise kord ja volituste kestus. Seni kehtis nelja aasta pikkune volitustsükkel, mis ei olnud seotud Riigikogu koosseisu vahetusega ega ühtinud Riigikogu volituste ajaga. Nüüd on sätestatud, et Riigikogu iga koosseis nimetab nõukogu liikmed enda volituste ajaks.
Praeguse nõukogu koosseisu volitused algasid 2010. aasta 19. novembril. Riigikogu eelmine koosseis nimetas nõukogu liikmeteks Tatjana Muravjova ja Eiki Nestori. Üleminekusätte kohaselt on Riigikogu praegusel koosseisul võimalus eelmise koosseisu nimetatud iga liikme puhul otsustada, kas jätta ta ametisse kuni Riigikogu järgmise koosseisu poolt uute liikmete nimetamiseni või nimetada tema asemel uus nõukogu liige endale sobival ajal. Fraktsioonidelt laekunud ettepanekute põhjal teeb rahanduskomisjon ettepaneku nimetada Tatjana Muravjova asemel Tagatisfondi nõukogu liikmeks Peeter Laurson. Eiki Nestor jätkab nõukogu liikmena, seejuures, kui ma ei eksi, juba aastast 2002. Komisjon langetas konsensuslikud otsused teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 14. juunil ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et täna võiks läbi viia ka otsuse eelnõu 65 lõpphääletuse. Nii et alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 65. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Tagatisfondi nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 65 on otsusena vastu võetud. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu 66 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Härra juhataja! Head kolleegid! Nüüd on meie laudadel otsuse eelnõu 66 – Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu. Komisjonis oli see päevakorras tänavu 7. juunil. Annan teile lühidalt teada, mis on stabiliseerimisreserv. Tegemist on riigieelarve seaduse alusel riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest koostatud vara kogumiga, mille täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarvepoliitiline abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks. Lisaks võib reservi kasutada sõjalise valmisoleku tõstmiseks ja mobilisatsiooni läbiviimiseks, samuti sotsiaalmajanduslike kriiside vältimiseks ja leevendamiseks. Stabiliseerimisreservi nõukogu pädevus ja ülesanded on valitsusele arvamuse esitamine reservi täiendamise, valitsuse poolt tehtud reservi kasutusele võtmise ettepaneku ja reservi vahendite paigutamise piirangute kohta ning nõusoleku andmine rahandusministrile reservi vahendite haldamiseks välise portfellihalduri kaudu.
Riigieelarve seaduse § 37³ kohaselt nimetab Riigikogu viieks aastaks rahanduskomisjoni algatatud otsusega stabiliseerimisreservi nõukokku neli liiget. Ametikohajärgselt on nõukogu esimeheks rahandusminister ja liikmeks Eesti Panga president. Riigikogu nimetatavad liikmed peavad olema laitmatu reputatsiooni ja kõrgharidusega, neil peavad olema nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused ning nad ei või kuuluda valitsuse koosseisu. Seaduse kohaselt ei maksta nõukogu liikmetele nõukogu tegevuses osalemise eest tasu.
5. juulil 2007 nimetas Riigikogu stabiliseerimisreservi nõukogusse Raivo Järvi, Inara Luigase, Eiki Nestori ja Marek Strandbergi. Praegu arutatava otsusega nimetatavate nõukogu liikmete kandidaadid on Annely Akermann, Inara Luigas, Taavi Rõivas ja Rannar Vassiljev, kes kõik on esitatud Riigikogu fraktsioonide ettepanekute alusel.
Rahanduskomisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu päevakorda 14. juunil – see kuupäev lükkus küll tänasele edasi –, panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? On. Palun, Peep Aru!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas sa oskad öelda, kui suure rahasumma me hetkeseisuga selle nõukogu käsutusse usaldame?

See komisjonis arutusel ei olnud, kuid võin öelda, et riigi stabiliseerimisreservi suurus on miljardeid Eesti kroone. Ma jään praegu vastuse võlgu, kui suur see summa on, aga kindlasti saan seda pärast täpsustada ja vajadusel selle teile ka kirjalikult esitada.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et otsuse eelnõu 66 lõpphääletus tuleks teha esimese lugemise ajal, nii et alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 66. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu 66 on otsusena vastu võetud. Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 10 esimene lugemine. Palun kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigilõivuseaduse muutmise seaduse algatamine on tingitud vajadusest vähendada liiga kõrgeid ja põhiseadusega vastuolus olevaid riigilõivumäärasid. 2009. aasta 1. jaanuarist muutusid riigilõivude määrad tsiviilkohtumenetluses mitmekordseks. Meie arvates on liiga kõrged riigilõivumäärad saanud takistuseks põhiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud tõhusa õiguskaitse teostamisel. Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et suured riigilõivud ei saa olla tõhusad, kui need piiravad inimeste võimalust oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöörduda.
Eelnõu kohaselt vähenevad riigilõivud enim menetletavate tsiviilasjade puhul, näiteks maksekäsu kiirmenetluse, pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamise, hagi tagamise avalduse, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse ning riigilõivuseaduse lisas 1 "Riigilõivude täismäärad avalduse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses" toodu puhul kas ühe kolmandiku või koguni poole võrra. Mitu Riigikohtu lahendit on ebaproportsionaalselt suure riigilõivumäära tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks.
Ka õiguskantsler on meie korduvatele järelepärimistele vastates konkreetse normikontrolli käigus riigilõivude suurust analüüsinud ning asunud Riigikohtule esitatud arvamuses seisukohale, et riigilõivud on ülemäära suured ja Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler on seisukohal, et õigus kohtusse pöörduda on õigusriiklikult äärmiselt oluline põhiõigus ning riigilõivude kehtestamise ainus legitiimne eesmärk saab olla n-ö menetlusökonoomia. Kõik teised ratsionaalsena või mõistlikuna tunduvad kaalutlused, nagu kohtumenetluse kulude katmine, riigieelarvesse tulude saamine ja muu säärane, ei õigusta nn absoluutse põhiõiguse piiramist. Seega tuleks riigilõivude sätestamisel praeguse koalitsiooni rakendatavasse n-ö kulupõhimõttesse kriitiliselt suhtuda.
Meie seaduseelnõu sisu toetab väga selgelt üks analüüs, mille on läbi viinud Riigikohtu õigusteabe osakond ja mille pealkiri on suisa "Kõrge riigilõiv kui õigusemõistmisele juurdepääsu takistus". Tegu on kohtupraktika analüüsiga, mis on valmis saanud 9. mail 2011. aastal. Loen teile ette selle kokkuvõtte 3. punkti:
"Analüüsist nähtub, et tsiviilkohtumenetluses praegu kehtivad riigilõivumäärad on liiga kõrged ja kujutavad endast takistust isikute juurdepääsul õigusemõistmisele.
a. Riigilõivumäärad hagimenetluses on Eestis oluliselt kõrgemad kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ja seda nii väikeste, keskmiste kui ka suurte nõuete võrdluses.
b. Iseloomulik on väga suurte nõuete pealt tasumisele kuuluva riigilõivu ülikõrge määr.
c. Probleemiks on riigilõivude kumulatiivsus – lõivu tasumine nii esimeses kui ka teises astmes muudab riigilõivu kulu menetlusosaliste jaoks veelgi koormavamaks ja takistab ebaõige lahendi vaidlustamist.
d. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses on viimasel ajal tõusetunud palju vaidlusi, mille tulemusel on osa RLS ja TsMS sätteid juba tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks."
Nii et meie eelnõu olulisust kinnitab väga selgelt kohtupraktika analüüs. Kui te olete lugenud ka Riigikohtu esimehe ettekannet, mis siin suures saalis homme ettekandmisele tuleb, siis teate, et temagi viitab sellele probleemile. Aitäh!

Tänan! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Priit Toobal, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas teil on infot, millised on riigilõivumäärad teistes Euroopa riikides? Kuhu me pingereas platseerume, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega?

Aitäh küsimuse eest! See viimane analüüs, millest ma väga põhjalikult rääkisin, viitab meie riigilõivude kõrgetele määradele võrreldes teiste Euroopa Liidu maadega.

Hea ettekandja! Ma tänan teid ettekande eest ja vastuse eest! Rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Andrus Saare!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu oma istungil 7. juunil. Algataja esindajana tutvustas eelnõu härra Laanet. Lisaks osalesid istungil Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad. Eelnõu eesmärk on tõhustada õiguskaitset ja õiguse realiseerimist riigilõivumäärade vähendamise abil. Kolleeg Laanet andis siin just väga põhjaliku ülevaate eelnõu sisust, nii et ma pikemalt selle sisul ei peatu. Komisjonil oli teada, et Vabariigi Valitsus eelnõu sellisel kujul ei toeta.
Annan nüüd ülevaate küsimustest ja teemadest, mis komisjonis arutusel olid. Justiitsministeeriumis on töös riigilõivumäärade analüüs, mille kohta andis meile infot Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik. Praegu on käimas põhjalik revisjon ja konsultatsioonid asjaomaste osapooltega. Analüüs ja võimalikud muudatusettepanekud valmivad aasta teises pooles.
Oli juttu ka riigilõivude kulupõhisusest ja nende vähendamise võimalikkusest. Nimelt, kehtiv seadus näeb ette, et konkreetse riigilõivu määr kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. Ministeeriumi esindaja sõnul kulub tsiviilkohtumenetluses toiminguteks raha rohkem, kui lõivudest tegelikult laekub. Küsiti ka, miks suurendati lõivusid ilma analüüsita. Ministeeriumi esindaja vastas, et paar aastat tagasi – see oli 2008. aasta detsembris, kui seda menetleti – oli majanduslik olukord lihtsalt selline, kus tuli kiirelt otsuseid vastu võtta. See oli tookordne finantspoliitiline eesmärk. Küsiti, kas Rahandusministeeriumil on olemas selle eelnõu eelarvemõju arvestus. Rahandusministeeriumil sellist arvestust tehtud ei ole, samuti puudus asjaomaste kulude-tulude arvestus eelnõu esitajal. Veel tõstatus teema, et alates 2009. aastast, kui riigilõive suurendati, näitab statistika, et kohtusse pöördumine on kasvanud, aga rohkem taotletakse lõivude vähendamist ja nende maksmisest vabastamist, mis on kaasa toonud halduskoormuse suurenemise. Üldiselt peab komisjon teemat väga aktuaalseks ja arvab, et sellega tuleb kindlasti edasi tegelda. Peame aga mõistlikuks oodata ära valitsuse põhjalik analüüs ja ettepanekud riigilõivude muutmiseks.
Komisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu Riigikogu istungi päevakorda 14. juunil ja esimene lugemine lõpetada. See otsus oli konsensuslik. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks võiks määrata kümme tööpäeva, see on 30. juuni. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan teid, hea ettekandja! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 10 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. juuni kell 16. Esimene lugemine on lõppenud ja seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Oleme jõudnud kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 9 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Head ametikaaslased, kas võime asuda hääletama? Meie kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik koosseisu häälteenamus. Enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26.
Panen lõpphääletusele eelnõu nr 9. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 9 jäi seadusena vastu võtmata. Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 39 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Lembit Kaljuvee!

Härra juhataja! Head kolleegid! Kahjurõõm on vahel ka suur rõõm. Mul oleks hea meel, kui järgmise eelnõu hääletamisega sama tulemuse saaks. Aga sellest valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõust nii palju, et Eesti Keskerakonna fraktsioon selle seaduse vastuvõtmist ei toeta. Rääkisin eelmisel korral teisel lugemisel Kunda Nordic Tsemendi näidet tuues, kui ettevõttevaenulik see eelnõu on. Ja ma tahaksin ...

Hea ettekandja, ma väga vabandan teie ees! Head ametikaaslased, mul on teile suur palve: palun saalis vaiksemalt! Väga suur lärm on saalis. Palun austame ettekandjat ja teisi ametikaaslasi, ma väga palun teid! Palun, ettekandja!

Keda siis see eelnõu puudutab? Kelle vastu vaenulik praegune koalitsioon on? Näeme, et eelnõu puudutab praktiliselt kuue majandussektori ettevõtete tööd. Erimärgistatud kütuse puhul me räägime raudtee-ettevõtetest, laevatamisest, paiksetest mootoritest, soojuse ja elektri koostootmisest, põllumajandusest, kaevandamisest, metsandusest ja ehitusest. Ma tahaksin, et kõik need ettevõtted mitte ainult täna, vaid ka nelja aasta pärast mäletaksid, kes tegelikult ettevõttesõbralik on ning kuidas suhtutakse nende muredesse ja tegemistesse. Asjasse puutuvad ettevõtted on praegu sellises olukorras, kus majandus hakkab nagu elavnema. Me teame, et Eesti ettevõtluses on juurdekasv, mis on saavutatud, saavutatud ekspordi alal. Ma olen kõigi nende ettevõtete juhtidega rääkinud, seda on teinud ka rahanduskomisjon. Nad kutsusid välja asjaomaste liitude esindajad, kes põhjendasid ja selgitasid, miks ei ole õige praegu seda maksu tõsta. Aga ei, meie rahanduskomisjon ja koalitsioon põrutavad teerulliga edasi. Mida teeb Euroopa Liit nendesamade sektorite ...

Hea ettekandja, ma vabandan veel kord teie ees! Head ametikaaslased, saalis on liiga suur lärm. Ma palun vaiksemalt, sest absoluutselt midagi pole kuulda ja osa inimesi siiski soovib teada, millest ettekandja räägib ja mis on eelnõu sisu. Ma palun vaiksemalt!

Euroopa Nõukogu direktiiv, millega korraldatakse ümber energiatoodete maksustamist, lubab nendes kõikides sektorites – ma rõhutan: nendes kõikides sektorites – kasutada erimärgistatud kütust. Kõik ümberkaudsed riigid rakendavad seda erisoodustust, aga meie siin pisikeses Eestis arvame, et oleme nii kõvad tegijad ja meie ettevõtjad on nii kõvad tegijad, et neile võib veeretada miljard krooni makse kaela. Miljard krooni – see on väga suur raha Eesti jaoks! See lihtsalt võetakse ettevõtjatelt ära! Ma jälgisin, kuidas siin vahepeal meie rahanduskomisjoni liige, endine minister vastamisega hädas oli, kui ta seletas 1% võrra tulumaksu vähendamist. Selle 1% tulumaksu vähendamisega ei võeta kelleltki mitte midagi ära! Lihtsalt jäetakse alles ja nelja aasta pärast inimesed seda ei tunnegi, ei tunne ettevõtted – mitte keegi. Siin aga tegelikult võetakse pool aastat ette teatades miljard ära. Meie Keskerakonnas ei saa sellisest käitumisest aru ja eriti ei saa me asjast aru, kui seda teevad erakonnad, kes nimetavad ennast ettevõtlussõbralikuks.
Lõpetuseks tahan veel kord öelda, et Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 39 lõpphääletamise ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 39. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu 33 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 39 on seadusena vastu võetud. Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 42 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 42. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei ole ja on kaks erapooletut. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 42 on seadusena vastu võetud. Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 28 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame eelnõu 28 lõpphääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, kas võime lõpphääletuse juurde minna?
Kuna Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi nõuab see eelnõu Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Panen lõpphääletusele eelnõu 28. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 28 on seadusena vastu võetud. Päevakorrapunkti nr 11 menetlemine on lõppenud.

Läheme päevakorrapunkti nr 12 juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel õhuturbemissioonil Islandil" eelnõu 59 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Marianne Mikko!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Käesoleva otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati 7. juunil 2011. Riigikaitsekomisjon arutas otsuse eelnõu enne teist lugemist oma 13. juuni istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitas riigikaitsekomisjon kui juhtivkomisjon ühe ettepaneku. Selle tingis asjaolu, et varasemates Riigikogu otsuste tekstides, milles sätestatakse Eesti kaitseväe kasutamine riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, on sätestatud, et kasutatakse Eesti kaitseväe kaitseväelasi. Keelelise parandusena on eelnõu preambulis muudetud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse pealkirja ning viidud need vastavusse Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirjaga. Nimelt sätestab selle eeskirja punkt 31, et otsene viide teisele seadusele või selle sättele peab sisaldama viidatava seaduse pealkirja, mis kirjutatakse väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Ühtlasi on eelnõu punktis 1 üleliigne teine sõna "kuni", sest see on hõlmatud sõnadega "2013. aasta 31. detsembrini". Eeltoodud asjaoludele juhtis tähelepanu riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel ning need vormistati eelnõu teiseks lugemiseks vastavalt riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekuna ja keelelise parandusena. Eelnõu algataja toetab riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekut ja keelelisi parandusi.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 13. juuni istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise tekst, muudatusettepanekute loetelu ja seletuskiri. Varem, oma 2. juuni istungil oli riigikaitsekomisjon taas konsensusega otsustanud, et kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada otsuse eelnõu 59 Riigikogu 15. juuni istungi päevakorda.
Meeldetuletusena, härrased, nii palju, et arutluse all oleva Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt täidab Eesti oma NATO-liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi ning osalemine NATO juhitaval Islandi õhuturbemissioonil tuleneb otseselt Eesti riigi julgeoleku huvidest. Nimelt viiakse NATO õhuturbemissiooni läbi ka Eesti õhuruumis ning Islandile saadetavad Eesti kaitseväelastest sihitajad saavad sellelt missioonilt vajalikke oskusi ning kogemusi, mis on kasulik Eesti õhuväe ja tervikuna kogu kaitseväe arengule. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, otsustas riigikaitsekomisjon 13. juunil oma istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek käesoleva otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Eelnõu vajab Riigikogu otsusena vastuvõtmiseks Riigikogu poolthäälte enamust. Tänan!

Tänan! Hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Indrek Raudne, palun!

Aitäh, härra juhataja! Mul on heale ettekandjale selline küsimus. Te pöördusite saali poole sõnaga "härrased". Kas te ei pea meie seas viibivaid ilusaid prouasid miskiks või on tegu ootamatu muudatusega feministlikus poliitikas, mida te muidu esindate?

Suur tänu väga hea küsimuse eest! Ma lihtsalt märkasin, et daamid olid vait.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu 59 muutmiseks on laekunud üks juhtivkomisjoni ettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada ja ühtlasi viia läbi eelnõu 59 lõpphääletus. Austame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 59. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel õhuturbemissioonil Islandil" eelnõu 59 on otsusena vastu võetud. 12. päevakorrapunkti käsitlemine lõppenud.

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste ning investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu 45 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Inara Luigase!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu esimene lugemine toimus 1. juunil 2011. aastal. Täiskogu istungil otsustati eelnõu esimene lugemine lõpetada ja saata see teisele lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 6. juuni kell 12. Nimetatud tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud.
Juhtivkomisjon arutas eelnõu täiendavalt oma 9. juuni ja 13. juuni istungil. 13. juuni istungil tegi komisjon konsensusega eelnõus seitse investeerimisfondide seadust puudutavat muudatust. Lähemalt peatuti muudatusettepanekul nr 4. Küsiti, millistel juhtudel võib ettenähtud regulatsioon rakenduda, ja komisjoni istungil osalenud Rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna juhataja Thomas Auväärt selgitas, et muudatus tuleneb direktiivist 2009/65/EÜ ning võimaldab fondivalitsejal oma vastutust investorile esitatava põhiteabe puhul täpsemalt piiritleda ja maandab tema vastu hagide esitamise riski. Eelkõige võimaldab muudatus hoida tekstid, mis fondivalitseja fondi tutvustamiseks koostab, lühikesed. Detailsem teave esitatakse põhjalikes prospektides ja põhiteabe alusel saab fondivalitseja vastutus investori ees tekkida vaid juhul, kui põhiteave ja prospekt on omavahel vastuolus.
Oma 9. juuni istungil langetas komisjon järgmised otsused: esiteks, teha eelnõus keelelised ja tehnilised täpsustused; teiseks, saata eelnõu teisele lugemisele 15. juunil. Otsustati teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda kolmandale lugemisele 16. juunil. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame eelnõu 45 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud seitse muudatusettepanekut, kõik on juhtivkomisjoni esitatud. Ühine seisukoht on arvestada neid täielikult. Ettepanekud nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja 13. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 48 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Neeme Suure!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas eelnõu 48 muudatusettepanekuid oma esmaspäevasel istungil 13. juunil 2011. Arutelule oli kutsutud ka Sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Seili Suder. Seaduseelnõu muutmiseks oli esitatud kaks ettepanekut. Ühe muudatusettepaneku esitas kolleeg Eiki Nestor, see puudutas seaduse § 4 punkti 2 kehtetuks tunnistamist. Sisuliselt tähendas see ettepanek seda, et Eesti ei rakendaks direktiiviga lubatud erandit, mille tulemusena laieneks töötajate kaasamine üleühenduselistes ettevõtetes ka kaubanduslikuks meresõiduks kasutatavates laevades. Seaduseelnõu ettevalmistaja esindaja jäi selle muudatusettepaneku suhtes eriarvamusele, selgitades, et nemad püsisid eelnõu koostades otseselt direktiivi piires ega laiendanud küsimusi. Teine vastuargument oli, et seda muudatust ei ole jõutud sotsiaalpartneritega läbi rääkida. Samas ei välista algatajad sellise muudatuse tegemist tulevikus. Üks muudatuse pooldajate argumente oli, et sellist muudatust on toetanud ametiühingute keskliit ja see võiks väljendada Eesti Vabariigi hoiakut oma merenduse tugevdamisel. Toimus ka hääletamine. Häältega 4 muudatusettepaneku poolt ja 5 vastu komisjon ettepanekut ei toetanud.
Teise muudatusettepaneku esitas õiguskomisjon ise, see käsitles eelnõu § 2 väljajätmist. Too säte puudutas otseselt seaduse jõustumist. Eelnõu § 2 ütles, et seadus jõustub 2011. aasta 5. juunil. Kuna see ei ole võimalik, siis tegi õiguskomisjon ettepaneku see paragrahv välja jätta ja seadus peaks jõustuma tavapärases korras.
Lõppkokkuvõttes otsustas komisjon jääda eelnõu 48 osas seniste menetluslike otsuste juurde ehk teha ettepanek viia täna läbi teine lugemine ja homme kolmas lugemine. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Püüan teile lühidalt propageerida oma muudatusettepanekut. Põhjused on väga lihtsad. Antud õigust direktiivi kaubalaevade puhul mitte rakendada kasutab kuus Euroopa Liidu riiki. Eesti on üks neist. Kui nende riikide loetelu vaadata, siis võiks merendustermineid kasutades rääkida ka mugavuslipu maadest. Ma ei näe põhjust, et Eestil oleks vaja selles suunas minna.
Teine põhjus on samuti lihtne. Ma ei arva, et see säte tekitaks mingi olulise probleemi. Tegelikult kogu see direktiiv ja Eesti vastav seadus räägib sellest, et kui on üleeuroopaline ettevõte ja seal on töötajad selle direktiivi alusel kaasatud ettevõtte juhtimisse, siis ka meie inimestel, kes sellistes ettevõtetes töötavad, on õigus oma esindajaid sinna saata. Neil on õigus olla informeeritud sellest, mis tolles üle mitme riigi piiride ulatuvas ettevõttes toimub. Kui me selle erandi ära kaotame, siis ka need Eesti meremehed, kes töötavad kaubalaevastikus säärastes ettevõtetes, selle õiguse saavad. Mis meil võiks selle vastu olla!? Seetõttu ma arvan, et kõnealune erand ei ole Eestis millegagi põhjendatud. Hääletage mu muudatuse poolt, mitte midagi hullu ei juhtu!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 48 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud kaks muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on Riigikogu liikme Eiki Nestori esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Alustame selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu liige Eiki Nestor. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 10 Riigikogu liiget, vastu 51 Riigikogu liiget ja üks erapooletu ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja 14. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu 25 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Kalev Lillo!

Head kolleegid! Meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu oli Riigikogu täiskogu istungil esimesel lugemisel 1. juunil. Tänavu 7. juuniks, kui oli parandusettepanekute esitamise tähtaeg, ei laekunud Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt ühtegi ettepanekut. Eelnõu algataja esindaja läkitas juhtivkomisjoni kaalumiseks kaks ettepanekut. Majanduskomisjon arutas eelnõu kahte parandusettepanekut oma 9. juuni koosolekul, kus osales ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja. Eelnõu algatajalt laekunud ettepanekuid otsustati täielikult arvestada. Tegu on tehnilist laadi muudatustega. Juhtivkomisjon võttis vastu ka otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 15. juuniks ehk tänaseks. Ettepanek on teine lugemine lõpetada ja kui see juhtub, viia kolmas lugemine läbi homme, 16. juunil ning eelnõu seadusena vastu võtta. Selle otsuse tegi komisjon konsensusega. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Hea ettekandja, ma tänan teid väga! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi ei soovita avada. Läheme nüüd eelnõu 25 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Neid on laekunud kaks, mõlemad juhtivkomisjoni omad ja on seisukoht neid täielikult arvestada. Esimene muudatusettepanek, teine muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja 15. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme 16. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu 27 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Lembit Kaljuvee!

Härra juhataja! Lugupeetud ametikaaslased! Riigikogu majanduskomisjon arutas 9. juunil Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu 27 teisele lugemisele saatmist. Eelnõu muutmiseks oli selle algataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitanud seitse ettepanekut, nende tutvustamisel esindas komisjoni istungil ministeeriumi raudteetalituse peaspetsialist Kristi Kuldma. Kuus seitsmest ettepanekust olid redaktsioonilised, normitehnilised. Ettepanek nr 5 oli sisuline ja selles pandi ette arvestada vedurijuhile sertifikaadi väljastamisel ka talle varem, teises ettevõttes välja antud sertifikaate. Komisjoni liikmed toetasid ettepanekut konsensusega.
Üksmeelselt otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu 27 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 15. juunil. Teiseks otsustati samuti konsensusega teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja kolmandaks, juhul kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 16. juunil ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Seegi otsustati konsensusega. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimissoove ei ole. Alustame eelnõu 27 muudatusettepanekute läbivaatamist. Neid on laekunud seitse ja juhtivkomisjoni seisukoht on neid kõiki arvestada täielikult. Ettepanekud nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja 16. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme 17. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 55 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnakomisjoni aseesimehe Karel Rüütli!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 55 teise lugemise ettevalmistamine toimus neljapäeval, 9. juunil 2011. aastal. Esimene lugemine lõpetati 7. juunil ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 9. juuni kell 10. Selle punkti arutelule oli kutsutud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Enn Liive. Enn Liive selgitas, et eelnõu kohta on kaks muudatusettepanekut. Mõlemad on tehnilist laadi ja täpsustavad kahte lõiget. Parandusettepanekud tulid koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Esimene muudatusettepanek täpsustab katselaborite tööd. Seni kehtiva seaduse tekstis ei ole üheselt arusaadav, et laborite korraldatav proovivõtt ja kasutatavad proovivõtumeetodid peaksid olema akrediteeritud. See osa on juurde toodud ja täpsustatud. Teine lause senisest tekstist jäetakse selguse pärast välja, sest standard ei käsitle analüüsimeetodeid, vaid kehtestab üldnõuded laborite töö kvaliteedi kohta. Senises redaktsioonis oleks see lause põhjustanud vääritimõistmist. Täpsemalt pannakse nõuded analüüsimeetodite kohta kirja seaduse alusel välja antavas määruses.
Teine muudatusettepanek täpsustab proovivõttu juhul, kui katselabor ei ole ise proovi võtja. Kuna eelnõu näeb ette, et veeuuringuid teostav katselabor peab olema ka proovivõtmise osas akrediteeritud ja vastava koolituse saanud, on eelnõust välja võetud proovivõtja atesteerimise kohustus juhul, kui proovi võtab katselabor. Lisaks on täiendatud atesteeritud proovivõtjatele esitatud nõudeid mõõte- ja proovivõtuvahendite osas. Kasutatavad vahendid peavad olema taadeldud või peavad olema jälgitavalt kalibreeritud. Lisaks on sätet täiendatud nõudega, mille kohaselt valdkonnas, kus proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovi võtmisel järgima asjaomast proovivõtuvaldkonda käsitlevat standardit ning tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Mis puutub vee-elustikku ja veekogude põhjasetetesse, siis selles valdkonnas proovivõtjaid ei akrediteerita, kuna nad peavad järgima vastavat standardit ja kõik asjaolud peavad olema dokumenteeritud.
Komisjon võttis ka vastu eelnõu edasist menetlemist puudutavad otsused. Esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 55 teine lugemine Riigikogu täiskogu istungi päevakorda kolmapäeval, 15. juunil 2011. aastal. See otsus võeti vastu konsensusega. Teiseks, teha Riigikogu täiskogule ettepanek veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 55 teine lugemine lõpetada. Seegi otsus võeti vastu konsensusega. Kolmandaks, esitada täiskogule eelnõu 55 muudatusettepanekute loetelu, teise lugemise tekst ja seletuskiri teise lugemise teksti juurde. Ka see otsus võeti vastu konsensusega. Juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, tehakse Riigikogule ettepanek võtta eelnõu 55 kolmas lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda neljapäeval, 16. juunil. Seegi otsus võeti vastu konsensusega. Ja viiendaks, teha Riigikogu täiskogule ettepanek panna eelnõu 55 lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Ka see otsus tehti konsensusega. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan teid, ettekandja! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme nüüd eelnõu 55 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. On laekunud kaks muudatusettepanekut, mõlemad on juhtivkomisjoni esitatud ja on seisukoht arvestada neid täielikult. Esimene ja teine muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja 17. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme 18. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 56 teine lugemine. Mul on väga hea meel näha Riigikogu kõnetoolis keskkonnakomisjoni liiget Kalle Pallingut. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 56 esimene lugemine lõpetati 7. mail käesoleval aastal ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 9. juuni kell 10. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja teised komisjonid eelnõu muutmiseks ettepanekuid ei esitanud. Keskkonnakomisjon vormistas ühe muudatusettepaneku, mis on kooskõlastatud Keskkonnaministeeriumiga. Eelnõus on tehtud tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu. Keskkonnakomisjon otsustas oma 9. juuni istungil teha Riigikogu täiskogule ettepanek lõpetada eelnõu 56 teine lugemine ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele.

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ka tulist läbirääkimissoovi ei ole näha, seega läbirääkimisi ei avata. Läheme nüüd eelnõu 56 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Neid on laekunud täpselt üks, tegu on juhtivkomisjoni ettepanekuga. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada.
Teine lugemine ning 18. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme 19. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 57 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnakomisjoni liikme Tõnis Kõivu!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas seaduseelnõu 57 teist lugemist neljapäeval, 9. juunil toimunud koosolekul. Välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati teatavasti 7. mail ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 9. juuni 2011 kell 10. Ei Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. 9. juunil toimunud komisjoni arutelul olid kohal ka Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna nõuniku kt Eve Tamme ja peaspetsialist Jörgen Talkop ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Lauri Tammiste.
Kohal olnud ametnikud selgitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri poolt komisjonile saadetud ettepanekuid, mis olid seotud välisõhu kaitse seaduse § 119⁵ muutmisega. Komisjonis toimunud arutelul jõuti veendumusele, et kui asjaomased ministeeriumid on omavahel kokku leppinud, et mingi muudatus on vajalik, ja see komisjonile ka esitatakse, siis on komisjon valmis seda arutama ja sobivuse korral ka eelnõu muudatusettepaneku vormistama. Selleks anti täiendav tähtaeg 10. juunil kella 12-ks, kuid selleks ajaks ühtegi muudatusettepanekut või konkreetselt vormistatud ideed ei laekunud ja nii on eelnõus 57 teise lugemise ajaks tehtud ainult tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ei muuda eelnõu sisu.
Keskkonnakomisjon otsustas 9. juunil teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu 57 teine lugemine Riigikogu täiskogu istungi päevakorda kolmapäeval, 15. juunil, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta kolmas lugemine päevakorda neljapäeval, 16. juunil ning panna eelnõu 57 lõpphääletusele ja see seadusena vastu võtta. Kõik need otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 57 muutmiseks ettepanekuid ei laekunud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine ja 19. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Head ametikaaslased, meile on tulnud palve, et tänase 20. päevakorrapunkti arutelul asendab rahandusminister Jürgen Ligit majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes on siin valitsuse loožis juba kohal. Ma loodan, et keegi ei soovi protestida. Tänan teid! Läheme oma päevakorraga edasi.

Oleme 20. päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikontrolli seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 58 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma usun, et me oleme jõudnud teatud ajaloolisse pöördepunkti. Meil on võimalik võtta kaalumisele varem tehtud otsuse täitmise ajatamine, nii nagu see on kõige kasulikum riigi rahanduse edasise korrashoidmise püha eesmärgi nimel. Millest ma räägin? Ma räägin kõik südamelt ära. Eelmine Riigikogu võttis vastu otsuse, et audiitoreid tuleb uuesti eksamineerida. Oleme nüüd seda uut korda kõvasti ette valmistanud, aga on selgunud, et mõistlik oleks siiski varem kavandatud mitmesugused kutseeksamid aastakese edasi lükata. Sellise alandliku palvega ongi Jürgen Ligi minu isikus teie ette tulnud. Kindlasti te küsite, mis nüüd saab. Mis saab meie riigist? Mis saab meie rahandusest? Uskuge mind, mitte midagi ei saa. Aasta on Eesti rahva püsimise ja selles piirkonnas elamise seisukohalt märkamatum kui küünemust – täiesti märkamatu. Nii et mul on palve seda toetada. Me oleme ka mõelnud, ega selle eelnõu puhul pole vaja mingit erakorralist kokkukutsumist. Me ei ole koalitsiooni sees konsensust saavutanud ja seetõttu on mul palve täna esimene lugemine lõpetada ning menetleda seda eelnõu mõistliku tempoga. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat ja kindlasti palun teil ka edastada meie tervitused rahandusminister Jürgen Ligile! Kuid läheme edasi. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda seaduseelnõu oma tänavusel 7. juuni koosolekul. Kohal oli ka Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa, kes selgitas selle seadusmuudatuse vajalikkust. Majanduskomisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikontrolli seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 58 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 15. juunil, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 30. juuni kell 12, saata eelnõu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 14. septembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 15. septembril. Kõik need otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Ma ei näe soovijaid. Tänan teid ettekande eest! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ka läbirääkimissoovi ma ei näe, seega läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 58 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. juuni kell 12. Esimene lugemine lõppenud ja 20. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme 21. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu 41 esimene lugemine. Nüüd palun Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Lennundusseaduse muutmise seadus tegeleb ühe küsimusega, milleks on lennujaamatasude kehtestamise põhimõtete sätestamine Eesti õiguses. Need reeglid, mis see eelnõu ette näeb, tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2009. aasta direktiivist. See direktiiv näeb ette, et Euroopa Liidus kehtestatakse lennujaamatasusid reguleeriv üldine raamistik. Direktiivi põhimõtteid tuleb kohaldada iga Euroopa Liidu lennujaama suhtes, mis on avatud äriliseks lennuliikluseks ning mille aastane vedude maht on üle 5 miljoni reisija, samuti iga liikmesriigi suurima reisijate arvuga lennujaama suhtes.
Me teame, et Eestis ei ole lennujaamu, mida aastas läbiks üle 5 miljoni reisija. Eesti suurima reisijate arvuga lennujaam on Tallinna lennujaam, mis tähendab, et see eelnõu puudutab ennekõike AS-i Tallinna Lennujaam.
Kuna iga liikmesriigi suurima reisijate arvuga lennujaam on vastava liikmesriigi olulise piiriületuskohana eesõigustatud seisus, siis on vajalik teatud põhimõtete kindlaksmääramine lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate vahelistes suhetes. Nii saab tagada lennujaamatasude läbipaistvuse ja välistada lennujaama kasutajate diskrimineerimise.
Eelnõu aktsepteerib mitut põhimõtet, mille järgi on võimalik tasusid diferentseerida vastavalt teenuse kvaliteedile, mida lennujaam pakub. Eelnõuga lisandub lennujaamatasude kujundamise protsessi kolmanda osapoolena sõltumatu järelevalveasutus, kellel on õigus kontrollida lennujaamatasude põhjendatust ja õiguspärasust ning kes lahendab lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate vahelisi vaidlusi. See asutus on eelnõu kohaselt Konkurentsiamet. Nagu ma ütlesin, eelnõu vajadus tuleneb ennekõike kokkulepetest Euroopa Liidu tasemel.
Tuletan meelde, et kui eelmine Riigikogu koosseis arutas neid seisukohti selle direktiivi arutelul, siis jäi Eesti võrdlemisi ettevaatlikule positsioonile. Meie algne positsioon oli, et niisugust väga põhjalikku lennujaamade tasu kehtestamise regulatsiooni ei oleks mõtet suhteliselt väikestele lennujaamadele kehtestada. Paraku aga Euroopa tasemel kokkulepe oli säärane, et see puudutab iga riigi suurimat lennujaama, olenemata selle reisijate arvu üldmahust.
Ma väga loodan, et see lennundusseaduse muutuse rakendamine ei too kaasa liigset bürokraatiat ja AS Tallinna Lennujaam on võimeline seda niimoodi tegema, et tal kujunevad oma klientidega asjalikud majandussuhted ja lennujaam on vajadusel võimeline reageerima, tasusid korrigeerima – neid kas suurendama või vähendama sõltuvalt turu olukorrast.
Lõpetuseks veel nii palju, et direktiivi ülevõtmise tähtaeg on juba õige lähedal. Nii et mul on palve, et kui Riigikogu seda valitsuse kavatsust toetab, siis võiks eelnõu ilma viivitusteta seadusena vastu võtta. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi on, vähemalt üks. Igor Gräzin, palun!

Ma saan aru, et me peame ilma igasuguste viivitusteta selle asja läbi vaatama, ja sellepärast tahaksin, et seaduseelnõu osas oleks maksimaalne selgus. Kas ma sain su jutust õigesti aru, et selle direktiivi ülevõtmine on Eesti lennundusele otseselt kahjulik?

Sa ei saanud minust päris õigesti aru. Et mitte jääda üldsõnaliseks, väike kommentaar. Fakt on see, et regulatsioon muudab lennujaama tegevuse vähem paindlikuks. Kas väiksem paindlikkus tähendab kahju või kasu, on raske öelda. Kindlasti me peame möönma teatud positiivset momenti, mis sunnib lennujaama oma n-ö põhikasutajatega ehk lennuettevõtetega koostööd tegema, nendega rohkem läbi rääkima. See võib olla kasuks. Samas ei taha ma öelda, et AS Tallinna Lennujaam seda praegu ei tee.
Teisalt on meil viimasest aastast kogemus, kui me pidasime läbirääkimisi näiteks Ryanairiga. Säärase regulatsiooni puhul jääksid selliseid Eesti turismi seisukohalt vajalikud kokkulepped huvitavate uute lennuühenduste osas suure tõenäosusega sündimata. Nii et siin on teatud murekoht. Ma kordan, et me arutasime seda ka majanduskomisjonis. Eesti oli selles osas kogu aeg koos Luksemburgiga Euroopa aruteludes reservatsioonidega seisukohal, kuid selle direktiivi vastuvõtmine ei eelda kõigi liikmesriikide toetust – piisab kvalifitseeritud häälteenamusest. Seetõttu võib öelda seda, et me jäime koos Luksemburgiga vähemusse. Meie seisukoht on kogu aeg olnud, et selline regulatsioon on ennekõike mõtestatud tõesti väga suurte lennujaamade puhul. See oli ka suures osas Euroopa Liidu sellise initsiatiivi põhjus. Esialgu räägiti lennujaamadest, kus reisijate arv ületab 10 miljonit. Arutelude tulemusena jõuti 5 miljoni tasemele ja siis meie poolt palavalt armastatud Euroopa Komisjon pidas vajalikuks märkida, et ka väiksemad liikmesriigid peavad olema selle direktiivi mõju all.

Margus Hanson, palun!

Lugupeetud minister! Ka minu küsimus puudutab nn odavlennufirmade seaduse rakendamisel tekkivat mõju odavlennufirmadele. Me teame, et paljudes riikides nende lennukid maanduvadki just nimelt teistel lennuväljadel, ka pealinnade lähedal. Osaliselt sain oma küsimusele vastuse juba teie vastusest eelmisele küsimusele, aga palun öelge, kas see muudatus mõjutab nende firmade lennukite saabumist Tallinnasse ja milles oleks lahendus. Kas kõne alla tulevad näiteks Tartu lennujaam või Ämari?

Ma tõin selle ühe odavlennuettevõtte näite kui näite vajadusest reageerida turuolukorrale. See seadus muudab lennujaama opereerimisruumi raskemaks – see on terve bürokraatlik protseduur, kuidas tulevikus on võimalik lennujaamatariife kehtestada. Tallinna lennujaamas ei ole mingisugust eraldi kohtlemist odava ja kalli või n-ö normaalse lennuettevõtte jaoks. Meie tariifipoliitika näeb ette kohelda kõiki Tallinna lennujaama kasutavaid lennuettevõtteid võrdselt. Erinevus on selles, et tariifid on üles ehitatud – seda võimaldavad nii praegune seadus kui ka too direktiiv – teatud massi- või kvantiteedikriteeriumidele. Teisisõnu: mida rohkem reisijaid, seda enam hakkab tariif järk-järgult, astmeliselt alanema. Ja see oli nagu võtmeks Ryanairile. Samas võime öelda, et see tegelikult puudutab kõiki lennuettevõtteid, kes Tallinnasse lende teevad. Mida rohkem nad reisijaid teenindavad, seda rohkem tariifid alanevad. Nii et me kohtleme kõiki lennuettevõtteid võrdselt, nagu see direktiiv põhiliselt nõuabki.

Rannar Vassiljev, palun!

Võib-olla väike täpsustus. Tegelikult koheldakse uusi liine samamoodi võrdselt, nagu minister rääkis. Aga mu küsimus on järgmine. Eks see ole lennujaama jaoks uhke, et saab teiste suurte lennujaamadega ühes pundis olla. Aga kas on tehtud mingit arvutust selle kohta, mida nüüd lisanduv bürokraatia rahas võib tähendada? Kui palju võiks AS-i Tallinna Lennujaam kulud seetõttu kasvada?

Sellega kaasnevad Tallinna Lennujaamale teatud kulud, aga arvestades AS-i Tallinna Lennujaam eelarve mahtu, ei ole need märkimisväärsed. Teatud kulud on, kuna see seadus eeldab Tallinna Lennujaama kuluarvestuse mingil määral ümbertegemist.

Igor Gräzin, palun!

Jätkan sealtsamast. Jah, minister märkis siin ära kõige tähtsama tõsiasja, et tõesti on olemas sihukesed asjad nagu maandumis- ja reisijatasu ning mida rohkem on reisijaid, seda odavamaks tariifid lähevad ja meie häda ongi selles, et me oleme liiga väiksed. Aga praegu oli jutt asjaomastest bürokraatlikest protseduuridest. Ütleme, et need hinnad hakkavad reaalselt kõikuma – me oleme need protseduurid läbi teinud –, mis sa arvad, kas tekivad mingisugused turukonkurentsi probleemid selles mõttes, et maandumis- jm tasud ka suurenevad? Või need ei suurene ja kogu negatiivne moment on seotud kaasneva bürokraatiaga? Kas on ka majanduslikke tagasilööke oodata?

Ei ole. Milles see bürokraatia seisneb? See seisneb kooskõlastamise protseduurides. Direktiivi reegel, mis on ka meie seaduses, näeb ette umbes seda, et kui Tallinna Lennujaam näiteks tahab muuta mingisugust tariifi või tariifi komponenti, siis peab ta sellest kasutajatele neli kuud ette teatama. Neli kuud! Praegu võib ta seda teha praktiliselt kohe. Eesmärk on saavutada kasutajatega kokkulepe kahe kuu jooksul – kõikide kasutajatega! Me räägime põhiliselt lennuettevõtetest. Te kujutage seda ette – isegi Tallinna Lennujaama puhul on tegu rohkem kui kümne lennufirmaga! Kui kokkulepet ei saavutata, siis algatub protsess Konkurentsiametis, kes langetab otsuse, milleks tal on aega neli kuud. Teatud juhtudel, n-ö erakorralistel juhtudel on lennujaamal küll võimalik asju ka kiiremini ajada. Aga kujutage ette: üldine protseduur, mida Euroopa Liit meile ette paneb, kestab kümme kuud! Nii et küsimus on tegelikult paindlikkuses ja paindumatuses. Kui ikkagi lennujaamal on olemas selge käsitus, siis saab ta põhimõtteliselt ka praegu tasusid kehtestada ühtepidi turuolukorrast lähtuvalt ja teisalt kulude põhjendatuse seisukohast lähtuvalt. Lennujaam saavutab niigi, mida tahab, kui ta teeb mõistliku ärilise otsuse. Aga see lihtsalt võib võtta aega. Vaat seda ma pidasin silmas nentides, et kui toimuvad läbirääkimised uute liinide avamise üle, et anda võimalusi uutele tulijatele, siis on teistel kasutajatel võimalik seda suhteliselt edukalt pidurdama hakata.

Austatud minister, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Arto Aasa!

Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu oma 9. juuni istungil. Eelnõu tutvustasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanamb, lisaselgitusi ja kommentaare andsid ka AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Rein Loik ja Tallina Lennujaama jurist Ester Kodar.
Minister lühidalt eelnõu juba tutvustas. Võib kinnitada, et tõesti Eesti riigil, Tallinna Lennujaamal ja teistel osapooltel erilist kirge seda direktiivi üle võtta ei ole, aga paraku on niisugused otsused langetatud. Küll aga oli kõigi ühine konsensuslik arusaam, et me võtame sellest direktiivist üle nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Lisaks juba sisuliselt lahatud küsimustele, mida minister oma vastustes ka puudutas, võeti üles teema, et lennundusseadus tervikuna tahaks ümberkirjutamist. Seda on aja jooksul mitu korda muudetud, nii et nüüd on selles väga kummaline numeratsioon – mõned paragrahvid on juba astmes ⁴³ – ja ka terminoloogia tahaks ühtlustamist. Samas olime ühisel arusaamal, et praeguse seaduseelnõu menetlemise käigus seda kõike paraku teha ei jõua, sest direktiivi ülevõtmise tähtaeg on umbes.
Nüüd otsuste juurde. Majanduskomisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu 41 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 15. juunil. Otsustati teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks s.a 1. juuli kell 12. Kõik otsused võeti komisjonis vastu konsensusega. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan, hea ettekandja! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 41 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. juuli kell 12. Eelnõu esimene lugemine ja 21. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Head ametikaaslased, täna on kolmapäev, kell on 20.03. Rohkem meil päevakorrapunkte ei ole, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 20.04.