Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu seitsmenda töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Heljo Pikhof!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel on mul au anda Riigikogu menetlusse sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu, mis hoiaks edaspidi toimetulekutoetuse ja lapsetoetuse lahus. Kuni 2005. aastani ei läinud riiklike peretoetuste seaduse alusel makstav lapsetoetus toimetulekutoetuse määramisel arvesse. Sestpeale peetakse seda aga süvavaeste, mitte kõrgepalgaliste töiseks tuluks. Sellesisulise eelnõu esitasid sotsiaaldemokraadid ka paar aastat tagasi, aga toona poetas parempoolne enamus meie ettepaneku vargsi kõige tagumisse lauasahtlisse kalevi alla. Suunis selliseks käitumiseks tuli ilmselgelt valitsuselt. Just seal pandi sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekule käsi ette, tuues ettekäändeks, et see võtvat inimestelt ära isu otsida tööd ja muudaks töötamise majanduslikult mõttetuks. Sotsiaaldemokraadid ei jaga seda arvamust. Oleme jälginud Reformierakonna viimaste kuude retoorikat ja meile näib, et nad on ka ise oma toonasest eksimusest aru saanud. Me anname neile, st kõigile paremerakondadele, ka Isamaa ja Res Publica Liidule võimaluse viga parandada ning sotsiaaldemokraatide eelnõu Riigikogus menetlemisel toetada. Rõhutan: tegutseda tuleb kiiresti, sest paljud pered on püsti hädas. Aeg ei oota. Aitäh!

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Proua eesistuja! Austatud Riigikogu! Keskerakonna fraktsiooni nimel annan Riigikogu menetlusse ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lühidalt selle sisust. Praegu elab Eestis üle 83 000 inimese, kellel ei ole ravikindlustust. Nende seas on inimesi, kes küll töötavad ja kelle eest makstakse sotsiaalmaksu, kuid seadus ei näe ette sotsiaalmaksu summeerimist ning seetõttu ei ole neil ravikindlustust. Eelnõu eesmärk on tagada isikule, kes saab töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid, ravikindlustus ka juhul, kui tema eest makstakse iga kuu sotsiaalmaksu summeeritult vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääras. Aitäh!

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Koos mitme kolleegiga Keskerakonna fraktsioonist annan üle arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine käsitleb domeenireformi ja Eesti Interneti Sihtasutuse tegevust. Eelmisel nädalal avalikustas Eesti Interneti Sihtasutus eelmise majandusaasta aruande, millest saime teada, et kokku on uue korra järgi registreeritud umbes 60 000 domeeni. Füüsilised isikud on kõigist domeeninimedest registreerinud vaid 10%. Samuti saime teada, et eelmisel aastal olid organisatsiooni tulud kokku 13,2 miljonit krooni, sh teenis Eesti Interneti Sihtasutus umbes viis miljonit krooni kasumit. Saime teada ka seda, et sihtasutuse palgakulud kokku olid eelmisel aastal küllaltki suured, need moodustasid 38,6% kogu eelarvest. Lähtudes sellest tahamegi ministri käest küsida mõningaid küsimusi ning vahetada mõtteid interneti ja meie domeeninduse üle. Aitäh!

Aitäh! Rohkem eelnõusid ega arupärimisi üle anda ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab nende menetlusse võtmise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Olen vastu võtnud ka ühe arupärimise. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamata.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 30. mail algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on maaelukomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 30. mail algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 30. mail algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 30. mail algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 30. mail algatatud Riigikontrolli seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 30. mail esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel õhuturbemissioonil Islandil" eelnõu, mille juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 30. mail algatatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2010. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise justiitsminister Kristen Michalile.
Riigikogu liikmed moodustasid esmaspäeval kasakate toetusrühma ja eesti keele võõrkeelena õpetamise toetusrühma ning eile, teisipäeval moodustati laste ja perede toetusrühm.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreeritud 91 Riigikogu liiget, puudub 10.

Head Riigikogu liikmed! Me asume tänase päevakorra arutamise juurde. Eile jäi meil pooleli Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu arutelu. Me jätkame läbirääkimistega. Palun kõnepulti Valdo Randpere, Reformierakonna fraktsiooni esindaja! Kolm minutit juurde, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Eile siin kodualuse maa maamaksu kaotamise debatti kuulates tekkisid mul mõned mõtted ja ma tahtsin neid teiega jagada. Ma teen seda siis nüüd.
Reformierakond on kodualuse maa maksust vabastamise eest võidelnud viimased kolm aastat. Ma olen seda teemat Tallinna Linnavolikogu liikmena korduvalt üles võtnud, sest, tõele au andes, ja see tuli ka eile debatis päris selgelt välja, vähemalt üks põhjus selle teema tõstatumiseks on olnud Tallinnas toimunud maamaksu, ütleme, groteskne käsitlus. 2008. aastal tõstis Tallinn maksumäära 2,5-kordseks. Põhjendus: raha oli vaja Tallinna varustamiseks veevärgi ja kanalisatsiooniga. 2010. aastaks olid need tööd tehtud, millest Tallinn ka suure rõõmuga raporteeris, aga maamaksumäära ei vähendatud. Nüüd siis ongi käes aeg, et me teeme selle koos oma koalitsioonipartneritega ära. Seekord juba riigi tasemel.
Minule see idee meeldib ja ma toetan seda ideed järgmistel põhjustel. Esiteks, maamaksu kaotamine kodualuselt maalt on õige ja õiglane idee. See soosib kõiki koduomanikke. Ma olen tõsiselt üllatunud selle üle, et sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond nii innustunult selle vastu siin võitlevad. Kas tõesti saab see, mis on hea kõigile Eesti koduomanikele, kuidagi kahjustada teid või teie valijaid? Mina sellest, ütlen päris siiralt, aru ei saa.
Eile tekkis ka küsimus, kas kodualuselt maalt maamaksu kaotamine on kuidagipidi sotsiaalne meede või ei ole. Põhimõtteliselt on siin ka see dimensioon, kuna see puudutab, nagu öeldud, kõiki koduomanikke. Ka neid, kes elavad korteris. Eile siin saalis Urve Palo ja täna infotunnis Viktor Vassiljev seadsid kahtluse alla, kas korteriomanikud ikka maksavad maamaksu või nad ei tee seda. Juba eile, kui Urve Palo oma küsimuse esitas, vaatasin ma arvutist oma maksuteadet, et olla täpne ja ettevalmistatud. Mul on Tallinna kesklinnas väike kahetoaline korter, ei midagi luksuslikku, ei midagi suurt, päris väike tavaline kahetoaline korter. Ma maksan selle eest sel aastal maamaksu 75 eurot, see on peaaegu 1200 krooni. 1200 krooni iga inimese või majapidamise kohta ei ole väga väike summa. Mina kindlasti sotsiaalabi ei vaja ja minu puhul seda sotsiaalse meetmena käsitleda ei saa, aga vaatame teistpidi. Te väidate, et seal ei ole sotsiaalabiga midagi tegemist. Räägime näiteks ühest teisest 1200 kroonist Tallinna näite põhjal. 1200 krooni ehk 75 eurot on täpselt see summa, mida Tallinn maksab pensionäridele nn pensionilisana. See meede on Tallinna eelarves arvestatud sotsiaalhoolekande kulude hulgas. Kui see on sotsiaalmeede, siis miks ei ole sotsiaalmeede kodualuse maa maksust vabastamine ja see kokkuhoid, mis ka korteriomanikel sellest tekib? Kusjuures ma võin teile lubada, et me ei tee maamaksuvabastusest sellist kaameli läbi nõelasilma ajamist, nagu Tallinn on teinud selle pensionilisa kättesaamise puhul. Nii keeruliseks see kindlasti ei lähe.
Kolmandaks meeldib mulle see idee sellepärast, et kodualuse maa maksust vabastamine ei vähenda kohalike omavalitsuste tulusid. Riik kompenseerib kohalikele omavalitsustele saamata jäänud tulu. Kuidas see täpselt toimuma hakkab, see selgub hiljemalt 2013. aasta riigieelarve käsitlemisel. Meil on küll kava teha juba selle aasta jooksul see mehhanism selgeks. Seniks, kallid kolleegid, ärge raisake oma limiteeritud ja defitsiitseid küsimusi sellele, et kord korra järel küsida, kas see kohalikele omavalitsustele kompenseeritakse. Seda kinnitas teile siin nädala alguses peaminister, seda on kinnitanud isegi Jürgen Ligi, seda kinnitan mina ja seda kinnitavad kõik koalitsioonipartnerid. Kohalikud omavalitsused selle meetme tõttu raha ei kaota. Nii et ärge muretsege.
Neljas põhjus, miks mulle see meede meeldib. Meie ettepandud maksuvabastus on lihtne ja arusaadav kõigile peale opositsiooni. Ka eile heitis opositsioon meile ette, miks meil pole kinnisvaramaksu, et välismaal on kinnisvaramaks ning küll see on hea ja kõrge. Lembit Kaljuvee vist isegi tuletas meelde oma Kanada onu, kes maksab igas kuus rõõmsalt 300 dollarit ega suuda ära tänada õnne, et ta seda teha saab. Minul ei ole ühtegi onu, eriti ei ole mul ühtegi onu Kanadas. Küll aga olen elanud mõne aasta Rootsis ja võin teile rääkida Rootsist, suure maksukoormusega riigist. Kuni 2008. aastani kehtis seal kinnisvaramaks, mis oli 1% kinnisvara hinnangulisest väärtusest, mis omakorda pidi olema umbes 75% selle turuväärtusest. Sellele oli küll peale pandud piirang: kinnisvaramaks ei tohtinud Rootsis sel ajal ületada 4% leibkonna sissetulekutest. Alates 2008. aastast seda süsteemi muudeti. Kinnisvaramaks on nüüd kommunaalmaks, mis on 0,75% kinnisvara hinnangulisest väärtusest. Aga on kehtestatud lagi: see maks ei tohi kellelgi olla suurem kui 6000 krooni maja või 1200 krooni korteri eest. Isegi Rootsis on siin lagi peale pandud. Meil praegu mingit piirangut ega lage ei ole. Meie teeme nüüd selle natuke teistpidi ära, aga põhimõtteliselt ka meie vabastame sellega inimesed oma kodu eest nii kõrge maksu maksmisest, et tuleks majast välja kolida.
Loomulikult leian ka mina, et on tähtis, nagu iga teise seaduse puhulgi, et selle seaduse tekst oleks täpne, korrektne ja normitehniliselt laitmatu. Ma möönan, et siin vajab see eelnõu veel pisut kohendamist. Asja teeb komplitseerituks see, et selline seadusmuudatus puudutab ka paljusid teisi seadusi ja õigusakte. Nendevahelised seosed on vaja tuvastada enne, kui praktikas hakkavad vead ilmnema. Keerukaks teevad selle eelnõu näiteks kaasomandi, maa sihtotstarvete, elukoha registreerimise küsimused jm.
Aga veel kord ja lõpetuseks: selle asja sisu on õige ja õiglane. Maamaks ei tohi olla inimeste kodude konfiskeerimise instrument. Me teeme sellest eelnõust nii sisult kui ka vormilt hea seaduse. Te võite selles kindlad olla. Aitäh!

Aitäh! Palun, Kalev Kallo Keskerakonna fraktsiooni nimel! Kolm minutit juurde, kokku kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Paljud meist on täna siin sunnitud tegelema arusaamatust tekitava paarileheküljelise segase tekstiga, millel ei ole midagi ühist tavapärase seaduseelnõuga. Selle kohta ei oleks isegi eelmise valitsuse palju näinud justiitsminister julgenud öelda, et tegemist on ühe väga hea seadusega. Tundub, et teatud piinlikkust on tundnud ka tema parteikaaslased, sest ühe algatajana on märgitud lihtsalt Reformierakonna fraktsioon, millele järgneb allkiri. Nime pole julgetud juurde kirjutada. Ilmselt on loodetud, et ehk kõik allkirja ei tunne. IRL-i puhul seda hirmu ei ole, sest siin on tegemist soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse täiendamise karastunud autoriga.
Idee on iseenesest hea ja koduomanikele kindlasti meeldiv ning mis saabki selle vastu olla, aga selle idee elluviimiseks oleks võinud ju seaduseelnõu teha. Kas koalitsioonil ei ole siis tõesti ministeeriumide aparaadis enam kompetentseid ametnikke? Opositsioon peab oma eelnõusid ise omast tarkusest tegema, aga ka meie leiame võimaluse asjatundjatelt nõu küsida. Ma ei hakka peatuma ortograafia- ja sõnavigadel, mis ei lubaks ka põhikoolilõpetajale üle rahuldava hinde panna. Räägime sisulistest vastuoludest, mis algavad pihta juba pealkirjast "Koduomanike maamaksust vabastamise seadus". Seda seadust pole seni olemas, aga eelnõu esimene paragrahv räägib maamaksuseaduse muutmisest, mida see seadus sisuliselt ka tähendab. Nimetagem seda siis nii. Sellele on tähelepanu juhtinud ka rahandusminister oma kirjas. Maamaksuseadust täiendatakse ainult ühe punktiga, millel on piisavalt suur mõju kohalike omavalitsuste tulubaasile, seda loomulikult vähendamise suunas, nagu see eelneval ja praegusel koalitsioonil tavaks on saanud.
Kas me leiame seletuskirjast mingit mõjude analüüsi? Loomulikult ei leia. Kas me leiame seadusest kohalikele omavalitsustele kaotatud tulude kompenseerimise mehhanismi? Loomulikult ei leia, sest seda ei kavatsetagi teha, erinevalt eelkõneleja lubadustest. Soovitatakse lugeda seletuskirja, mis kubiseb sellistest lüürikavaldkonda kalduvatest ilukirjanduslikest väljenditest nagu "ebanormaalne", "ebamoraalne" jne. Sealt ei leia midagi, mis asjalikult seletaks seaduse teksti ja seaduse kehtima hakkamisest tulenevaid tagajärgi. Eriti naljakas tundub olevat seletuskirja punkt 6, aga naljakas on see ainult esmapilgul. Sellesse punkti ongi üsna varjamatult kirjutatud see, mis kohalikke omavalitsusi tegelikult ees ootab. Selle esimene lause kõlab nii: "Seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid riigieelarvelisi kulusid ega tulusid." Edasi on lisatud lüürikat: "Seadusemuudatuse mõju kohalikele eelarvetele on Rahandusministeeriumi hinnangul ca 17 miljonit eurot, mis kaetakse riigieelarvelistest vahenditest." Minu küsimusele rahanduskomisjonis, miks ei ole seaduses ette nähtud kompensatsioonimehhanismi, vastas rahandusminister: "Kes ütles, et üldse kompenseeritakse?" Ta lisas, et lugegu ma seletuskirja kuuenda punkti esimest lauset, millest oli juttu eespool.
Kuna tegemist on koalitsiooni tegelikku kavatsust kõige täpsemalt väljendava lausega, kordan seda siin veel kord: "Seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid riigieelarvelisi kulusid ega tulusid." Me ei ole saanud ühtegi vastust kompenseerimismehhanismide ega allikate kohta. Vastused on olnud puiklevad ja mittemidagiütlevad. Kas kompenseeritakse praeguste tulude arvestuses, kas võrdse kohtlemise printsiibi alusel kõigile omavalitsustele võrdse määraga või mingi muu valemi alusel – kõik küsimused on jäänud vastuseta.
Küsime: miks? Vastus on väga lihtne. Sellele pole lihtsalt mõeldud, sest seda ei kavatsetagi teha. Mitte ainult Keskerakonna fraktsioonile, vaid ka rahandusministrile on selles eelnõus palju arusaamatut, mis ilmneb tema rahanduskomisjonile saadetud kirjast. Ajapuuduse tõttu ei ole siin võimalik tervikuna analüüsida tehnilisi ja sisulisi küsimusi, millele eelnõust vastust ei leia. Näiteks, mis saab siis, kui koduomanik üürib osa oma kodust välja ja saab üüritulu? Mis saab siis, kui kodualune maa ei ole elamumaa, vaid maatulundusmaa? Mis saab siis, kui kodu on kaasomandis jne?
Toon välja ühe poliitilise hinnangu rahandusministri kirjast: "Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 12 kohaselt suurendatakse kohalike omavalitsuste tulubaasi autonoomsust. Elamualuse maa maamaksust vabastamine vähendab oluliselt kohalike omavalitsuste tulubaase ning tulubaasi autonoomsust."
Mis tahes maksude kaotamine on vaieldamatult väga meeldiv unistus, aga esitatud paberis puudub igasugune terviklik arusaam tagajärgedest ja rakendustest. Sellest lähtuvalt teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu 51 esimest lugemist mitte lõpetada ja eelnõu menetlusest välja hääletada. Aitäh!

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana! Kolm minutit lisaks, kokku kaheksa minutit.

Head kolleegid! Taas on meeldiv võimalus alustada kiitusega. Kui ma eelmine kord sain kiita eelmise koosseisu rahanduskomisjoni, siis seekord on hea võimalus kiita rahandusministrit väga sisulise ja parteipoliitikavaba hinnangu eest sellele eelnõule. Üldiselt peavad sotsiaaldemokraadid oluliseks pigem sisu kui vormi, kuid selle eelnõu normitehnilisi reegleid eirav poliitiline pealkiri võtab väga ilusasti kokku selle eelnõu sisu ja kvaliteedi. Ma arvan, et tulevikus oleks seadusloome huvides mõistlik sellist parteipropagandat ja eelnõu seletuskirja stilistiliselt lahus hoida. Tõenäoliselt tuleks see kasuks ka eelnõu seletuskirja autoritele, nii on kindlasti lihtsam keskenduda rohkem sisule ja vähem vormile.
Me saame sellest kaheleheküljelisest seletuskirjast teada igasuguseid huvitavaid mõtteid. Saame teada, et siiani Eestis kehtinud ja tegelikult, lähtuvalt sellest eelnõust, veel vähemalt peaaegu kaks aastat kehtiv maamaks ei ole mitte ainult ebanormaalne, vaid ka ebamoraalne, destruktiivse ühiskondliku toimega, Eesti sotsiaalset taustsüsteemi arvestades ebaproportsionaalne meede jne. Kui see eelnõu peaks seaduseks saama, siis kehtib see maks veel vähemalt aastani 2013. Kui selline koletu maks Eestis olemas on, miks see siis seni kehtinud on ja miks seda kohe ära ei muudeta?
Samuti pakub juba eelnevas sõnavõtus mainitud seletuskiri rahanduslikus mõttes üsna uuenduslikku lähenemist: selle eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi kulusid, samas lubatakse kohalikele omavalitsustele riigieelarvest kompenseerida 17 miljonit eurot. Kahtlemata on see praeguseid loogikapiire üsna avardav mõttekäik.
See on tõesti ilus, emotsionaalne, ilukirjanduslikult üsna nauditav, kuigi tõesti, nagu mainitud, olulisi grammatikapõhimõtteid mitte sada protsenti järgiv tekst. Samas ei keskendu see ka olulistele küsimustele. Näiteks, miks tiheasustusalal paiknevates elurajoonides, mis asuvad küll vallas, aga ei ole ei alevikud, alevid ega vallasisesed linnad, peaks maksust vabastama kaks hektarit, samal ajal kui alevikes ja alevites on see piir 0,15 hektarit? Samuti, miks vabastada selle seaduse mõttest tulenevalt maksust ärimaa, kui kinnistu sihtotstarve on näiteks elamu- ja ärimaa ning sinna on mõne linlase elukoht registreeritud? Juba on mainitud teemat, miks vabastada maamaksust ka teeniv kinnistu või kinnisvara ehk see kinnisvara, mis on üürile antud.
Kohalikest omavalitsustest rääkides on oluline, kuidas piirata võimalikku ümberregistreerimiste lainet. Päris palju on räägitud sellest, et see on seotud maamaksuga. Tegelikult on see teema omavalitsuste jaoks tunduvalt laiem. Nimelt muutub elanike registrisse registreerimise järgi teatavasti ka füüsilise isiku tulumaksu laekumine. See maks on omavalitsuste jaoks kõige suurem tuluallikas. Me ei ole ka selle kohta saanud ei seletuskirjast ega hiljem ei analüüsi ega mingit selgitust.
Väga palju on räägitud sellest, kas, kuidas ja mis tingimustel hakatakse kohalikele omavalitsustele kompenseerima saamata jäävat tulu, kas see on siis otseselt maamaksu laekumise vähenemise tõttu mingil hetkel saamata jäänud tulu või lähtutakse mingitest muudest olemasolevatest rahastamisallikatest, sellisel juhul ei tulene see päris täpselt sellest saamata jäävast tulust. Selle kohta on siit puldist ja rahanduskomisjonis (küll mitte seletuskirjas, kuna see ei kajasta seda) kõlanud üsna vastakaid arvamusi või mõtteid.
Samuti on oluline, kas, mil määral ja kuidas mõjutab see maksumuudatus kogu kinnisvaraturgu ehk mis saab kinnisvara hinnast, kui väheneb praeguste omanike motivatsioon realiseerida kinnisvara, mida nad ei kasuta. See tähendab sisuliselt seda, et pakkumine turul väheneb, mis majandusloogika järgi tähendab hinnatõusu.
Need on kõik küsimused, millest me seletuskirjast ega hiljem antud kommentaaridest ei ole päris täpselt aru saanud.
Nagu eelnõu seletuskiri lugejale kuulutab, peaks igal reeglil ja seadusel olema eesmärk ja mõte. Selle seaduseelnõu puhul jääb see pisut arusaamatuks. Seletuskirja kohaselt on eesmärk, arvestades Eesti sotsiaalset taustsüsteemi, vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja suurendada jätkusuutlikkust. Kindlasti saaks selle 17 miljoni euro ehk vanas rahas 270 miljoni krooniga seda oluliselt efektiivsemalt teha. Eriti kummaline on selline sotsiaalpoliitiline või sotsiaaltoetuslik meede nende erakondade poolt, kes on koalitsioonileppesse kirjutanud, et sotsiaalvajadusi tuleks rahastada maksude kogumisest, mitte maksude kogumata jätmisest. Selle loogika järgi võttes on see üsna vastuoluline lähenemine. Kui tõesti on olemas selline raha nagu 17 miljonit eurot, aga ei teki häid mõtteid, kuidas sellega sotsiaalprobleeme lahendada, siis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on alati nõus siin nõu ja jõuga appi tulema. Võib vabalt meie poole pöörduda.
Kokkuvõtteks ütlen, et tõenäoliselt oleks kõige ausam ja õiglasem, kui esitajad selle eelnõu sellisel kujul tagasi võtaksid. Kuna seda tehtud ei ole, siis on Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal väga keeruline sellise kvaliteediga eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Kuna Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 51 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis me valmistume hääletusprotseduuriks.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu 51 esimesel lugemisel tagasi lükata.
Hääletustulemused
41 poolt ja 51 vastu, erapooletuid ei olnud. Keskerakonna fraktsiooni ettepanek ei leidnud toetust.
Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. juuni kell 12.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Investeerimispanga ja sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahelisele laenule riigigarantii andmine" eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Valitsus esitleb eelnõu, millega soovitakse anda riigigarantiid Euroopa Investeerimispanga ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahelisele laenule. Põhja-Eesti Regionaalhaigla soovib laenata Euroopa Investeerimispangalt pikaajaliselt 43,5 miljonit eurot. Eesmärk on kaasrahastada Euroopa Regionaalarengu Fondi finantseeritud projekti "SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde- ja ümberehitus". Riigigarantii antakse 52,2 miljoni euro ulatuses, mis katab võetava laenu põhimaksed, intressikulud, võimalikud viivised ja trahvid. Laenu tagasimaksete tähtaeg on 2035. aasta ning intressimäär kuue kuu EURIBOR + 0,3%. Euroopa Investeerimispanga pakutud laenutingimused on kommertspankade tingimustest märkimisväärselt soodsamad. Laenu saab välja võtta nelja aasta jooksul, millele järgneb viieaastane põhiosamaksete puhkus.
Seoses riigigarantii andmisega sõlmib Eesti Vabariik PERH-iga garanteerimislepingu. Riik annab selliseid garantiisid, tuleb rõhutada, vaid erandjuhtudel. Praeguse seisuga on ettevõtete riigigarantiiga laenude jääk kümme miljonit eurot. Viimati andis Riigikogu garantii 2009. aastal KredExi ja Euroopa Nõukogu Arengupanga vahelisele laenule. Valitsus otsustas toetada riigigarantii andmist, kuna tegemist on piirkonna kõrgeima ravietapi haiglaga, võetud laen on vajalik struktuurivahenditest finantseeritava projekti lõpetamiseks ja sellega on arvestatud ka RES-is ehk riigi eelarvestrateegias. Tuleb rõhutada, et tegu on haiglavõrgu struktuurse reformi osaga ja eesmärk on siiski ravikvaliteedi tõhusust parandada.
Rahandusministeeriumi hinnangul on PERH garantiiperioodi kestel piisavalt maksejõuline. PERH-i finantsprognoosid näitavad, et haigla suudab tagada nii ERF-i projekti rahastamiseks võetavate suuremahuliste laenude teenindamise kui ka piisavalt investeerida, et tagada haigla põhitegevuse jätkusuutlikku majandamist.
Garantiiga ei kaasne riigile otseseid rahalisi väljaminekuid. Garantii sõlmimine ja administreerimine ei too kaasa olulisi lisakulutusi ning kulutused on võimalik katta eelarvega Rahandusministeeriumile eraldatud vahenditest. Kui kasutusele on võetud kogu laenusumma (43,5 miljonit eurot), laekub tuluna riigieelarvesse garantiipreemia.
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on eelnõu otsusena vastuvõtmiseks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Aitäh!

Aitäh! Teile on mõni küsimus. Palun, Maret Maripuu!

Aitäh! Hea minister! Riigigarantiisid antakse erandjuhtudel. Mul on väga hea meel, et üks tervishoiuasutus on selle garantii saanud. Kuid lisaks PERH-ile on Eestis veel kaks kõrgema etapi haiglat: Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tallinna Lastehaigla. Samuti käivad mitmes keskhaiglas renoveerimistööd. Seletuskirjas on toodud kümme põhjust, miks PERH selle riigigarantii sai. Kui teised raviasutused vaatavad oma investeerimisvõimalusi ja nad vastavad nendele kümnele punktile, kas siis on ka teistel haiglatel lootust saada riigigarantiid?

Aitäh! Ärgu väga lootku. Nagu ma rõhutasin, annab riik neid garantiisid ainult erandjuhtudel. Ka selle garantiiga seoses olid meil pikad vaidlused. Mis puudutab peamist analoogi, Tartu Ülikooli Kliinikumi, siis tema on juba varem analoogselt käsitletava rahastuse saanud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu esmaspäeval härdas üksmeeles ja konsensuse vaimus. Kõik toetasid valitsuse esitatud ettepanekut. Komisjonis toimunust räägin niipalju, et küsimusi oli ainult üks. Nimelt, mõni aasta tagasi tehti ka üks samm ühe haigla ehitusel, mis tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi mõttes oli kindlasti väga hea otsus. See toimus Pärnu haigla ehitusega seoses. Rahanduspoliitiliselt oli tookord pakutud lahendus totaalne profaansus. Nimelt arvestati ka siis sellega, et see haigla hakkaks oma tulubaasist ehituskulusid kinni maksma. Paar aastat hiljem tõmmati lihtsalt sellele kõigele kriips peale ja unustati ära. Seetõttu tekkis ka selle eelnõu puhul loomulik küsimus, kas Põhja-Eesti Regionaalhaigla on võimeline ise nende endi võetud kohustusi täitma. Rahandusministeeriumi ametnikud koos ministriga veensid meid, et on. Siin pole ka midagi imeks panna, juba seetõttu, et kindlasti on Põhja-Eesti Regionaalhaigla käive mitu korda suurem kui näiteks mõnel teisel haiglal.
Pean oma kohuseks komisjoni nimel teile meenutada, selleks juhuks, kui te seda seletuskirjast üles ei leia, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 punkti 15 järgi on selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks, kui me lõpphääletusele läheme, vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ainult sellisel juhul saab see eelnõu otsuseks.
Menetluslikud otsused on järgmised: täna esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 3. juuni kell 12. Komisjon püüab selle otsuse võimalikult ruttu vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Investeerimispanga ja sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahelisele laenule riigigarantii andmine" eelnõu 49 esimene lugemine lõpetada.
Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. juuni kell 12.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste ning investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõike 1 kohaselt on eelnõu esimesele lugemisele esitatud muudetud kujul. Palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõuga soovitakse uuendada e-raha asutuste suhtes kehtivaid regulatsioone. Need põhinevad Euroopa Liidu direktiivil. Muudatuste tulemusena väheneb e-raha asutuste halduskoormus ja lihtsustub raha väljaandmise alustamisega seotud tegevus. Muudatused seisnevad eelkõige järgmises. Kõigepealt, algkapitalinõue ehk asutamisel vajaminev algkapital väheneb 1 miljonist eurost 350 000 euroni. E-raha asutust on võimalik asutada ka osaühingu vormis, seni oli lubatud ainult aktsiaseltsi vorm. Lihtsustatakse ka nõudeid selle kohta, kus e-raha asutus oma raha võib hoida. E-raha asutus võib tegelda ka muude tegevusaladega peale e-raha väljaandmise, näiteks laenuandmisega. Selgemaks ja arusaadavamaks muudetakse e-raha definitsioon. Selle definitsiooni alla läheb e-raha, mida hoitakse ettemakstud kaartidel või muudes elektroonsetes kanalites, mis on talletatud arvutiserverisse või mille puhul on tegemist muul tarkvaralahendusel põhineva e-rahaga. Täpsustatakse e-raha väljaandmise ja tagasivõtmise aluseid, mis parandavad tarbijate kaitset. Muudatuste kohaselt saab tarbija õiguse igal ajahetkel vahetada e-raha reaalseks rahaks. E-raha väljastamiseks on vaja Finantsinspektsiooni või muu Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuse tegevusluba. Finantsinspektsioon ei ole seni ühelegi isikule Eestis e-raha asutuse tegevusluba välja andnud. Põhjusi selleks on mitu: Eesti on kaardimaksete kasutamise poolest Euroopas esirinnas ja ka e-pangandus on meil väga heal tasemel. Need on ilmselt määravad põhjused. Meil lihtsalt puudub selleks tugev vajadus. Peab küll ütlema, et teisteski riikides ei ole e-raha olnud väga populaarne. See on ka põhjus, miks seda regulatsiooni on liberaliseeritud.
Kokku võttes ütlen, et selle regulatsiooni lõdvendamise mõjud Eestis ei ole kergesti prognoositavad, aga võimalused muutuvad soodsamaks, see on kindel. Eestis, peab mainima, on ka praegu teiste liikmesriikide e-raha asutusi, aga need oma teenuseid siiski massiliselt ei paku. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Inara Luigase!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu oli rahanduskomisjoni päevakorras 30. mail. Algatajana esines rahandusminister Jürgen Ligi. Selgitusi oli andmas ka Rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna juhataja Thomas Auväärt.
Eelnõu eesmärk on tänapäevastada e-raha väljastamise ja kasutamise regulatsioon ning viia see kooskõlla Euroopa Liidu direktiiviga 2009/110/EÜ. 27. mail esitas Rahandusministeerium sellele seaduseelnõule ka lisa. Muudatused olid seotud investeerimisfondide tegevusega ja selle vastavusse viimisega Euroopa Liidu direktiiviga.
Rahanduskomisjonis puudutati järgmisi teemasid. Küsiti, millised juriidilised vormid võivad e-raha väljastada ehk emiteerida. Esialgu oli Eestis võetud rangem seisukoht e-raha väljastamise kohta ja õigus selleks anti ainult aktsiaseltsidele, kuid nüüd võivad e-raha emiteerida ka osaühingud. Küsiti, kas e-raha väljastada ja teenuseid osutada saavad ka fiktiivsed isikud. Rahandusministeeriumi esindajad selgitasid, et ka eelnevad seadused, mis on käsitlenud rahapesu, on korrastanud õiguskorda nii, et fiktiivsete isikute nimel teenuseid osutada enam ei saa ja teenuste osutamisel tuleb teha kliendi isikusamasuse tõestus. Samuti küsiti, kas Eestis on olemas asutusi, kes e-raha väljastavad. Nii seletuskirjast kui ka seletustest koorus välja, et e-raha väljastavaid asutusi Eestis ei ole. Küsiti, milline on kohalike omavalitsuste võimalus e-raha kasutada. Sellele vastati, et näiteks ühistranspordi korraldamisel võiksid omavalitsused e-raha kasutada.
Rahanduskomisjon langetas järgmised otsused: saata eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul, võtta eelnõu päevakorda 1. juunil ja esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 6. juuni kell 18. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on Vabariigi Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste ning investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu 45 esimene lugemine lõpetada.
Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. juuni kell 18.

Asume tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõuga soovitakse alates 1. jaanuarist 2012 lõpetada erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. Reformi eesmärk on vähendada pettusi, suurendada riigieelarve tulusid, vähendada administreerimiskulusid ja halduskoormust ning muuta majandusharude toetamine eesmärgipärasemaks ja vajaduspõhisemaks. Praeguse süsteemi kohaselt lubatakse erimärgistatud kütust kasutada peaaegu kõigis valdkondades, kus direktiiv seda lubab. Kütuse põletamise mahu järgi toetuste jagamine ei ole aga põhimõtteliselt moraalne ega efektiivsust toetav. Nende valdkondade toetamine, võib öelda, on tekkinud analoogia tõttu põllumajanduse toetamisega, aga põllumajanduse puhul on teatavasti tegemist väga laialdaselt subsideeritava majandusharuga, teiste puhul ei ole olukord samasugune. Arvestades väheste eranditega maksusüsteemi, mis meil on, oleme olnud erakordselt helded, heldemad kui Euroopa Liidu liikmesriigid keskmiselt. Praktika on näidanud, et see läheb aina kallimaks. Peale kasutusala laienemise on ka tarbimine üha suurenenud. Soodusmäär on muutnud erimärgistatud kütuse tarbijale oluliselt odavamaks ja see ei aita kindlasti kaasa energiasäästule. Olemasolev süsteem on toonud kaasa ka suuri administreerimiskulutusi Maksu- ja Tolliametile. On teada, et tarneahela kontroll on päris keeruline, on vaja teha reide ja palju muid toiminguid, et väärkasutamist vältida.
Kokkuvõtvalt öeldes on eesmärk kütuse värvimine üldse lõpetada. Samas on teatud sektorites, näiteks põllumajanduses, toetusskeemid vajalikud, ka elumajade kütmise puhul tuleb lahendus leida. Mõtteid siin on. Toetusskeemide väljatöötamisega tegelevad praegu Põllumajandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seega, me tuleme sügisel siia uue regulatsiooniga, kus on käsitletud ka kompenseerimisviise, seda neil aladel, kus kompenseerimine mõistlik tundub. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Tegelikult on ju tegemist maksude tõstmisega. Te ütlesite, et kütuse erimärgistamine on kavas ära kaotada. Rahandusministeeriumi andmetel on tegemist 70 miljoni euroga ehk üle miljardi krooniga aastas. Paljud erialaliidud on pöördunud komisjoni ja Rahandusministeeriumi poole, öeldes, et nad ei toeta seda eelnõu. Mida te neile ütleksite?

Aitäh! Lühidalt vastan ma, et ma ei toeta neid. Ma ei häbene ütelda, et tegemist on tõepoolest teatava maksu tõstmisega, teistpidi öeldes, teatud maksusoodustuse äravõtmisega. Ma olen võib-olla kümme, võib-olla 15 aastat rääkinud, et fossiilse kütuse põletamise soosimine ei tohi olla ühegi majandusharu toetamise viis. See on ebamoraalne ja see pärsib ka efektiivsust. Ma olen sedasama rääkinud ka toasooja käibemaksu tõstmise puhul ega häbene seda juttu. Ma arvan, et see on aus mäng. Makse tuleb siiski koguda ja kogutud maksudest tuleb rahastada sotsiaalkulutusi.

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Seaduseelnõus puuduvad üleminekusätted, mis reguleeriksid juba soetatud kütusevaru kasutamist peale 1. jaanuari 2012. Kas pead võimalikuks mingi üleminekuaja sätestamist, et õiguslikul alusel ostetud sinine kütus saaks ka peale 1. jaanuari ära kasutatud?

Aitäh! See on tegelikult huvitav küsimus. Me vajame neid sätteid juhul, kui me kavatseme edasi kontrollida selle kütuse kasutamist ja rikkumiste eest karistada. Ma ei ole selle peale tulnud, et me peaksime sunniaparaati edasi tööl hoidma, et kuidagi tõrjuda kunagi soetatud varusid. Aga kaalume seda. Eelnõu menetlemise käigus me saame seda kõike kaaluda. Meenutan, et tubaka puhul me oleme seotud maksumärkidega ja seetõttu oleme andnud teatud üleminekuaja. Kütuse puhul tähendab mõistlik lähenemine minu arust seda, et piiri panevad ka mahutid, neid ei ole ju lõputult palju. Aga see on hea küsimus. Polegi ise selle peale mõelnud. Ma arvan, et ametnikud on selle üle rohkem pead murdnud.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Kütuseaktsiisi puhul on üks ideoloogiline aspekt see, et raha, mis aktsiisiga korjatakse, läheb teede ehituseks ja remondiks. Kaevandused ja karjäärid ehitavad ise oma teed ja hoiavad need korras. Mille arvel nad seda teevad?

Aitäh! Eks nad teevad seda oma laekunud müügituludest. Ka see on mul korduvalt kommenteeritud teema. Ma pean põhimõtteliselt valeks sellist aktsiisiseaduse sätet, mis seob kütuseaktsiisi ainult asfaldi panekuga. Fossiilse kütuse põletamisel on väga ulatuslikud mõjud looduskeskkonnale, loodusressurssidele jne. Me ei peaks tegema nägu, et seda tehakse lihtsalt selleks, et asfalti panna. Me oleme ikkagi 21. sajandis ja peame tunnistama, et selle sajandi lõpuks on enamik fossiilsest kütusest ära põletatud, kliima palju soojem ja pinged kõvasti üleval. Seda kõike selle tagajärjel, mida me siin sajandeid oleme harrastanud.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Mul on hästi lihtne küsimus. Mulle meeldib teie argument efektiivsusest. Tahan teada, kuidas on lood nende teatud kütusesoodustustega teistes Euroopa riikides. Ei tohiks juhtuda nõnda, et meie ettevõtted satuksid ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

Aitäh! Me analüüsime seda. See on ka üks põhjus, miks me oleme asja esitanud kahes etapis. Nende ettevõtete puhul on üsna selgelt tegemist siseturule suunatud käibega, mitte olemuslikult subsideeritavate aladega. Teatud valdkonnal on lisakulud, teatud valdkond, mis seal salata, peab hinda tõstma, aga see hinnakomponent on minu arust aus, siin ei ole mingit ebamoraalsust ega kiusu sees, see läheb keskkonna ja ressursside säästmiseks. Kes natukene arvutab, see näiteks leiab, et säästlikum mootor on parem, võib isegi rahaliselt võita. Ma muidugi teoretiseerin, aga eesmärk on suunata tarbijaid säästlikule käitumisele. Aktsiisi põhiline mõte on see: mitte lihtsalt raha koguda, vaid suunata tarbijaid ja tootjaid säästlikule käitumisele.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Meeldib see teile või mitte, aga põllumajanduses erimärgistatud kütuse kasutamine tänu toetusskeemidele tõenäoliselt siiski jätkub. Põllumajanduse ja maaeluga on tihedalt seotud metsandus ja kalandus. Mida te arvate, ega teie suhtumine ja käsitlus ei sea sellise reformi puhul metsandust ja kalandust ebavõrdsesse konkurentsiolukorda?

Aitäh! Metsandus on valdkond, kus ma sellist asja sugugi ei karda. Meie eelis on metsa olemasolu. Metsandusse me ju ka riiklikult sekkume. Siin on võimalusi, millest on selle eelnõuga seoses räägitud, näiteks koormuspiirangute ülevaatamine. Ma ei ole küll otsest vastust saanud. On olemas erametsatoetused, ka järgmises eelnõus on sees üks väike tulumaksukergendus. Ega metsamehed lisakuludest ei pääse, aga mina ütlen, et see oleks jälle ebamoraalne etteheide, kui keegi väidab, et metsandus ei koorma teid, kui just teede koormamine on teema. Ülessongitud metsateed on üks koledamaid asju meie looduskeskkonnas ning suured metsaveoautod üks tõsine koormus teedele ja suur risk liiklusohutusele. Ma arvan, et metsanduses me peame otsima ikkagi teistsuguseid lahendusi kui see. Kalanduse puhul me sügisel vaatame täpsemalt, kuidas neid asju korraldada. Ma küll ei arva, et kalanduses oleks hinnakonkurents peamine. Peamine konkurents on ikkagi seotud kvootide ja püügiõigustega, järjest rohkem suundub konkurents sinna, ja konkurents on oluline ka töötlemise kvaliteedi puhul. Lihtsalt see, et saaks kala odavamalt kätte, ei ole kalameeste tegelik tulevik, sest kalaressursid vähenevad.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Härra minister! Ma esitan ka küsimuse metsatööstuse kohta. Kas te saaksite oma Euroopa Liidu kolleegidele rääkida, et nad talitaksid samamoodi, nagu näeb ette teie ideoloogia, millele väga palju ei saagi vastu vaielda? Tegelikult jäävad Rootsi ja Soome ikkagi eelisseisu, sest metsatööstuses kasutatakse seal odavamat kütteliiki.

Aitäh! Ma saan seda kindlasti teha niipea, kui see teema jõuab rahandusministrite kokkusaamise päevakorda. Maksustamisküsimused on seal arutelu all, kahjuks maksusoodustuste teema liiga harva. Olen kohtumisel Euroopa maksuvolinikuga teda veennud, et sellised tarbimismaksuerandid tuleks keelata. Need rikuvad ühisturu toimimist ja soosivad ka raiskamist. Need on tegelikult peaaegu alati sotsiaalselt valesti suunatud. Ta on mind pikalt kuulanud ja siis on vastanud, et jah, ta on täiesti nõus.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!

Aitäh, proua eesistuja! Hea minister! Täna on meil arutelu all kaks maksueelnõu. Üks räägib vedelkütuse erimärgistamise seadusest ja teine täiendavast tulumaksusoodustusest. Kui me vaatame nende seaduste mõju, siis näeme, et mõlema seaduse mõju on 70 miljonit eurot. Ühe mõju on muidugi plusspoole pealt, see puudutab vedelkütuse erimärgistamise seadust, teise mõju on aga riigieelarve mõttes miinuspoole pealt. Kas see tähendab seda, et selle tulumaksusoodustuse rahastamine, kui valitsus lubab aastal 2015 langetada tulumaksumäära 1%, toimub just nende valdkondade arvel ehk laevaliikluse, raudteevedude, kütte-, sooja- ning elektritootmise arvel?

Aitäh! Te olite nende valdkondade mainimisel vist natuke ebatäpne, aga hea küll. Sügisel vaatame kõiki valdkondi koos. Üldiselt, kui soovite, võib ka nii öelda. Aga ärge soovige. Kui te siiski nii ütlete, siis pidage meeles, et roheliste maksureformide üks baasstsenaarium on vähendada tulumaksu ja suurendada keskkonnamakse. See on täpselt see, mis siin toimub, kui te neid muidugi niimoodi siduda tahate. Meie nii ei sidunud, meie sidusime valitsuslubadused ja programmilised kavad ühte tabelisse, kus olid tulud ja kulud. Ma olen alati pidanud väga tähtsaks seda, kust raha tuleb. Ka see maamaksutüli on tegelikult suuresti sellest väga suurest tähtsustamisest tulnud. Mulle on väga tähtis, et fossiilse kütuse põletamise eest oleks olemas maks, ja ma kaitsen seda. Tulumaksuküsimus on majanduskeskkonna küsimus ja siin on koalitsioon otsustanud teha mitte maksusoodustuse, vaid maksukergenduse. Oleme sõnakasutuses täpsed.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Austatud härra rahandusminister! Põllumajanduse ja üldse maaelu toetamiseks on kindlasti palju meetmeid. On n-ö hektaripõhiseid toetusmeetmeid, on toodangupõhiseid meetmeid, on utetoetusi ja igasuguseid muid asju, mis soodustavad meie maaelu. Kõik need toimivad. Erimärgistatud kütuse kasutamine oli üks toetusliik, mis toetas maamajanduslikku tööd kui sellist, töö tegemist. Ma olen nõus, et fossiilse kütuse põletamine ei ole võib-olla kõige parem võimalus. Aga metsanduse ja põllunduse tööd on tihti omavahel segunenud. Minu tutvusringkonnas teevad kõik metsamehed põllutööd ja põllumehed teevad metsatööd. Kuidas me saaksime toetada maamajanduslikku tööd niimoodi, et me suudaksime need tööd üksteisest eraldada?

Aitäh! Majanduslikult tasuvat tööd ei peagi toetama. See on esimene asi, mida ma ütlen. Töö peab ise olema majanduslikult mõttekas. Aga mida te täpselt mõtlesite? Ma püüan aru saada. Kui te kahtlustate, et siin jäävad alles erinevad regulatsioonid, mis hakkavad üksteist segama, siis sellega me saame sügisel hakkama. Selle põllu-metsamehe puhul, kellel on üks põllu-metsatraktor või kaks sellist traktorit, kaob värvimine lihtsalt ära, aga põllumajandusliku tootmise eest hakkab saama toetust. Võib-olla hakkab ka erametsatoetust saama, me ei tea seda. Mida ma oskan selle kohta rohkem öelda? Eks maal tööhõive tekitamine ole üks lõputu probleem, mida ükski ühiskond pole minu arust rahuldavalt lahendanud. Kipub ikkagi olema nii, et töökohad tekivad linnadesse. See tähendab regionaalpoliitikas lõputut pingutamist, aga see ei tähenda, et me anname seal suuremad saastamisvõimalused. See kindlasti ei ole maal töökohtade loomise instrument.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Kas te planeerite erimärgistusega kütuse arutelule osalema kutsuda ka erialaorganisatsioonid, näiteks kalurite või metsandusorganisatsioonid?

Aitäh! Mis puudutab kompenseerimissüsteemi, siis olen ise kaks korda erinevates olukordades põllumeestelt selle kohta küsinud ja saanud toetava vastuse, et jah, teeme teistpidi. Mulle see väga meeldis. Ma ei oleks ka põllumajandusministrit ilmselt ilma põllumeeste toetuseta paati saanud. Aga oletame näiteks, et Keskerakond tuleb kunagi võimule. Kas ta siis küsib tulumaksu maksjatelt, kas need tahavad kõrgemat tulumaksu, ning kutsub maksumaksjate liidu kohale ja küsib: "Kuulge, me tahame nüüd 40%-list tulumaksu. Eks ju, te olete nõus?" Kui seda tehakse, siis ma kardan, et vastus on eitav. Teatud distants üldiste otsuste ja sellise väga isikliku kasu vahel peaks seadustes eksisteerima. Aga erialaorganisatsioonidega on olnud väga palju suhtlemist, nii kirjalikku kui ka otsesuhtlemist.

Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kuna teema, mida me täna arutame, on seotud ka elektrienergia tootmisega, tahan küsida, härra minister, kas te võite prognoosida, mis aastal võiks alata teine etapp, millest te varem rääkisite.

Aitäh! Teine etapp käivitub samal ajal. Me peame lihtsalt lähenema nendele kahele asjale erinevalt, seda põhjusel, et maksutõus ilma kompensatsioonita peab olema varakult ette öeldud, see on hea tavaga kooskõlas. Tavaolukorras peab head tava järgima, kriisiolukorras võib silma ka kinni pigistada, nagu Riigikogu on seda teinudki. Neile aladele, mis saavad kompensatsiooni, me ei pea nii vara ette ütlema. Me murrame praegu pead skeemide üle. See on ka töökorralduslikult palju keerulisem. Ametnikud vajavad lisaaega.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ahaa! Eiki Nestor, palun!

Vabandust! Ma vaatasin, et üks küsija on veel, aga eksisin. Sa lubasid Soome ja Rootsi ministritele rääkida, et ei tea, kas neilgi neid erandeid vaja on. Nad suure tõenäosusega kuulavad su ära ja ütlevad, et kena oli kohtuda. Seetõttu ma küsin, mis siis selles ikka nii kentsakat on, kui me maksusoodustuste abil oma ettevõtteid toetame. Minu meelest nii ehitusmaterjalitööstus kui ka metsatööstus konkureerivad Soome ja Rootsi nende tööstustega, kes jäävad mõnes mõttes paremasse olukorda.

Aitäh! Soome ja Rootsi ministritega ma kohtun vähemalt korra kuus. Võin kirjeldada vestlusi Soome ministriga toidu käibemaksu alandamise teemal. Ma ei tea, kas mina nii kurje sõnu kasutangi kui tema. Siiski, ilmselt kasutan veel kurjemaidki. Aga meie seisukohad langesid sada protsenti kokku: see on täiesti vale viis sotsiaalseid probleeme lahendada. See ei alanda hinda ja see, kui hind ajutiselt alaneb, ei aita tegelikult niipalju vaeseid kui rikkaid. Maksusoodustuste koha pealt mõtlevad rahandusministrid ikka väga ühtemoodi. Ei saa kurta. Aga te küsisite veel midagi. Mis see võis olla? Kas ikkagi peaks seda tegema ja kas nad on konkurendid? Ausalt öeldes on hulk asju, mis on nendel keerulisemad kui meil. Võime nimetada erinevat tulumaksukoormust, mis on ikkagi mäekõrguselt madalam. Ilmselt on ka maamaks madalam, aga ma võin siin eksida, ma ei ole praegu tabelitest seda uurinud. Paljude tootmiskulude poolest on meil ikkagi niivõrd suur konkurentsieelis, et ole ainult mees ja tee. Aga kui ebaefektiivsust looduse saastamisega kinni mätsitakse, siis see ei peaks kellelegi meeldima.

Aitäh! Nüüd tõesti rohkem küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Rahanduskomisjoni päevakorras oli vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 17. ja 30. mail. Eelnõu algatajate esindajana tutvustas eelnõu rahandusminister Jürgen Ligi. Ta selgitas, et erimärgistatud kütuse maksuerandite süsteemi kaotamine toimub kahes etapis, kusjuures teine etapp tähendab, et teatud valdkondadele pakutakse otsetoetusi.
Komisjoni liikmetel ülemäära palju küsimusi ei olnud. Küsiti reformi teise etapi ja kompenseerimise kohta. Eelnõu algataja selgitas, et kompenseerimismehhanism töötatakse välja selle aasta jooksul. Selleks ajaks, kui erimärgistamine lõpeb, on süsteem olemas. Seda süsteemi töötatakse välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi koostöös. Komisjonis küsiti veel kord üle, miks üldse sellist muudatust tarvis on. Eelnõu algataja sai jälle selgitada, et seaduse muutmise eesmärk on luua toetussüsteem, mis lähtub enam vajadusest ja eesmärgipõhisusest. Samuti on eesmärk vähendada administreerimiskulusid ja halduskulusid, ka suurendada riigieelarve tulusid ja ära hoida maksupettusi. Olemuslikult ei ole selline toetusskeem, mis on üles ehitatud sellele, et toetust saab see, kes rohkem fossiilset kütust tarbib, tõesti eesmärgipärane. Tuletati meelde eelmist talve, kui talunikud ei saanud minna erimärgistatud kütust kasutavate traktoritega teid puhastama. Küsiti, mis sellest saab. Eelnõu algataja sai selgitada, et see probleem laheneb, kuna erimärgistamine kaob ja põllumajanduslikku tootmist hakatakse toetama eraldi toetusmehhanismiga. Küsimus oli ka eelnõu vastuvõtmise aja kohta, selle kohta, kas see aeg ei ole liiga lühike. Siin oli võimalik selgitada, et eelnõu jõustub 1. jaanuarist 2012 ja etteteatamise aeg on täiesti piisav. Oligi kõik.
Ma ise informeerisin komisjoni sellest, et enne esimest lugemist toimus väiksemas ringis kui terve komisjon (kõik komisjoni liikmed ei saanud osaleda) kohtumine metsatööstuse liiduga. See kohtumine oli päris pikk ja paljusid teemasid hõlmav. Metsatööstuse liidu probleemid olid muidugi mõistetavad, sest iga valdkond, kus toetus ära kaob, on häiritud. Nad tõid argumentidena välja selle, et mõnes naaberriigis, Rootsis ja Soomes, on olemas mitmed toetusskeemid, samas Leedus ja Lätis jällegi ei ole. Seega rõhusid nad konkurentsiküsimusele. Me saime selgitada, et Eestis tuleb arvestada sedagi, et ettevõtetel on näiteks soodsam tulumaksusüsteem, mida Soomes ja Rootsis ei ole. Arutelu oli pikk, ma ei hakka kõike siin ette kandma. Ma arvan, et kohtumine oli igal juhul vajalik. Kui täna esimene lugemine lõpetatakse, siis eelnõu esimese ja teise lugemise vahel me kindlasti kohtume ka teiste erialaliitudega.
Komisjon langetas otsuse võtta eelnõu päevakorda 1. juunil ja esimene lugemine lõpetada (selle otsuse poolt oli 6 ja vastu 5 komisjoni liiget). Komisjon tegi otsuse määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. juuni kell 12 (selle otsuse poolt oli 6 ja vastu 5 komisjoni liiget). Komisjon tegi ka otsuse pärast esimese lugemise lõpetamist teha ettepanek võtta eelnõu teine lugemine Riigikogu päevakorda 8. juunil (selle otsuse poolt oli 6 ja vastu 5 komisjoni liiget). Aitäh!

Aitäh! Palun, Priit Toobal, esimene küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite oma ettekandes, et te kohtusite kitsamas ringis ka metsameeste esindajatega. Võib-olla valgustate, milline oli metsameeste esindajate seisukoht selle eelnõu kohta.

Aitäh! Tegelikult olid lisaks metsatööstuse liidu esindajatele kohtumisele kutsutud kogu rahanduskomisjon ja erametsaliidu esindajad. Nagu ma ütlesin, kõik komisjoni liikmed ei saanud osaleda, sellepärast oli osalejate ring väiksem. Aga loomulikult on valdkonna esindajate mure mõistetav. Iga valdkond, kus on kasutatud maksuerandit, soodsamat maksurežiimi, on erandi kaotamisest häiritud. Aga kohtumisel tuli välja huvitav tõsiasi. Liidu hinnangul on näiteks tonnaaž, mis on ka meie metsatööstuse ettevõtjatele probleem (meil on lubatud maanteel liikuda 44-tonniste veokitega, Soomes on piirmäär 60 tonni), konkurentsiküsimus ja niivõrd häiriv, et nad pidasid seda isegi samaväärse kaaluga piiranguks. Me kuulasime ära ka muid muresid. Aga nagu ma ütlesin, valdkonna esindajad on häiritud, et soodustus ära kaob. Kuid jällegi, riik lihtsalt ei pea mõistlikuks mitte väga eesmärgipäraste toetusskeemidega jätkata. Praegune süsteem on riigile kaunis kulukas, samas kui eesmärki piirata fossiilse kütuse kasutamist, mis on samuti aktsiisi rakendamise eesmärk, täidab kehtiv skeem vähesel määral. Kõik need teemad olid meil muidugi päevakorral.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Aitäh! Hea kolleeg! Sa oled tänuväärselt teinud seda tööd, mille eelnõu algataja jättis tegemata, ehk oled kohtunud eri ühingute esindajatega. Mul on väga hea meel, et sa selle tonnaažinäite tõid. Kui hinnata seda soodustust, mis ära kaob, ja võimalust sõita 44-tonnise veoki asemel 60-tonnisega, mis tähendab, muuseas, ka suuremaid kulutusi tee-ehituseks, siis kuidas seda keskkonna seisukohast hinnata? Ühel juhul me keskkonnakaitses võidame. Kas teisel juhul kaotame?

Me kuulasime valdkonna esindajate seisukohad ja argumendid ära. See oli nende üks mure. Aga selle küsimuse käsitlemine väljub rahanduskomisjoni pädevusest, pigem võiks see olla majanduskomisjoni teema. Tegelikult ei olnud see teema komisjonis isegi laual mitte. Kõik valdkonna esindajate argumendid tuleb muidugi ära kuulata. See oli nende üks murekoht, lisaks erimärgistamise mehhanismi kadumisele.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh! Ma küsin eneseharimiseks: kas ma saan õigesti aru, et eelnõu järgi on võimalik sellise absurdse olukorra tekkimine, et kui ma hommikul künnan traktoriga põldu ja paaki jääb kütust ning kui ma õhtul tahan sellesama masinaga metsast puitu välja vedada, siis tegelikult peaksin ma vahepeal paagi tühjaks laskma ja sinna teistsugust kütust sisse panema? Saan ma õigesti aru või valesti?

Ma arvan, et te saate valesti aru. Sellepärast et kui see eelnõu jõustub (kui te nii otsustate), siis erimärgistamine ju kaob. Nii et ei saa enam tekkida olukorda, kus talunik ei saa selle traktoriga, millega ta teeb põllutöid, avalikult kasutatavale teele minna.

Aitäh! Palun, Neeme Suur, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Rahandusminister ütles ka, et maksundus on oluline ja sotsiaalprogrammide elluviimiseks on vaja makse koguda. Teie ütlesite, et erimärgistusega kütus on riigile kulukas soodustus, mille maksumus on 70 miljonit eurot. Kas nüüd antakse seesama 70 miljonit eurot teiste vahenditega, paremate meetodite abil ettevõtluse või majanduse toetamiseks tagasi või võetakse see raha majanduse toetamisest välja ja me tegelikult nõrgestame Eesti majanduse konkurentsivõimet laiemas mõttes?

Ma arvan, et nii üksüheselt praeguse süsteemi puhul riigile tekkivat hinnangulist kulu ja tulevikus, 1. jaanuarist 2012 rakendatava toetusskeemi mahtu võrrelda ei saa, sest toetusskeemide alla läheb eelnõu eesmärgi järgi väiksem arv valdkondi, kui praegu on valdkondi, kus erimärgistatud kütust kasutada võib. Need mahud ei ole kindlasti võrreldavad. Aga kuidas põllumajanduses, kalanduses ja teistes valdkondades, mis on eelnõus märgitud – reisijate ja kaupade raudteevedu, soojusenergia ja elektrienergia tootmine, rahandusminister mainis ka kodukatlaid –, see hakkab toimuma, mis tingimustel, need mehhanismid töötatakse välja selle aasta jooksul.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Hea kolleeg Priit Toobal küsis, kuidas hakkab toimuma erimärgistatud kütuse kontroll, ja te vastasite, et pärast selle seaduse jõustumist ei hakkagi kontrolli toimuma, vaid on lihtsalt üks kütus, mida hakatakse kasutama. Aga ma toon samasuguse näite: kui ühel tööpäeval teeb põllumees neli tundi tööd põllul ja peale lõunapausi läheb metsa, kas siis hakkab tööle selline mehhanism, et hommikul töötatud nelja tunni eest ta saab kompensatsiooni, aga õhtul töötatud nelja tunni eest ta enam kompensatsiooni ei saa?

Aitäh, austatud küsija! Te oleksite muidugi võinud selle küsimuse esitada rahanduskomisjonis. Ma vist hakkan praegu reglementi rikkuma, kui ma räägin teemadest, mida komisjonis ei käsitletud. Aga ma arvan, et selline näide on natukene kunstlikult konstrueeritud ja praktikas see kindlasti probleem ei ole. Vastupidi, kui möödunud talvel tekkis eluline küsimus, et lumetormiga ei saanud põllumajandustööde jaoks kütusega varustatud traktorid minna maanteid puhastama, siis sellise olukorra see eelnõu kindlasti lahendab.

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Vabandust! Palun natuke kiiremini reageerida! Palun, Peeter Võsa!

Aitäh, hea eesistuja! Ettekandjale on mul selline küsimus: kas ma võin siit saalist lahkudes viia oma valijatele rõõmusõnumi, et nüüd nad võivad sinist kütust kokku osta, sest peale seaduse jõustumist võib ka sinise kütusega maanteedel sõita ja seega on see majanduslikult täiesti kasulik samm?

Aitäh! Ma arvan, et see on väga halb nõuanne, et nad oma raha ei tea mille alla kinni paneksid. Kindlasti on palju kasulikumaid investeerimiskohti kui erimärgistatud kütus. Aega erimärgistatud kütuse kasutamiseks on piisavalt, 2012. aasta lõpuni kindlasti. Kuidas üleminek hakkab toimuma, kuidas jääke lubatakse kasutada, mis tingimustel, sellele rahandusminister vastas. Ta tõmbas paralleeli tubaka maksumärkidega. Need tingimused töötatakse kindlasti välja ja nendest antakse varakult teada, et kellelgi ei tekiks halva soovituse tagajärjel põhjust ebamajanduslikke otsuseid teha.

Suur tänu! Nüüd tõesti rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Lembit Kaljuvee!

Proua juhataja! Head kolleegid! Minu teada oli erimärgistatud kütuse teema Rahandusministeeriumis arutusel Siim Kallase ajal, kui taheti see aktsiisisoodustus ära kaotada. Kui Harri Õunapuu minister oli, siis ta küsis minu käest, mida ma arvan sellest, kui hakkaks sealt seda süsteemi murendama. Aga, jumal tänatud, selleaegsetel ministritel jätkus mõistust ja julgust. Ma pean härra Ligist väga lugu ja ta oma asja tõesti jagab, aga selle seaduse puhul ta on, ma arvan, valel teel. Võtta ettevõtetelt ja ainult teatud sektorite ettevõtetelt nii järsult, ühe aastaga ära üle miljardi krooni, on leebelt öeldes häbematus. Miljard krooni on suur raha ja selle äravõtmiseks tuleb ettevalmistusi teha. Täna me kuulsime, kui minister rääkis, et ta saab lähimaade ministritega kokku, siis nad arutavad seda ja ta soovitab neile, et ka nemad lõpetaksid erimärgistatud kütuse soodustamise.
Kui me vaatame, millised sektorid need on, siis näeme, et tegemist on ehitusmaterjalitööstusega, mäetööstusega, ehitusega. Mäetööstuse koha pealt ei ole küsimust, sest Eesti Energia läheb Konkurentsiametisse, saab elektri hinnale 2% lisa, inflatsioon suureneb ja riik tõstab käed üles, et nemad ei saa elektri hinnaga mitte midagi teha, asi lihtsalt ongi nii. Kui me räägime ehitusmaterjalitööstusest, kes praegu tegelikult üle poole toodangust toodab Põhjamaade turgudele, siis seal muutub olukord väga keeruliseks, just nendel turgudel konkureerides. Ei tohiks niimoodi selliseid järske liigutusi teha.
Küsisin ministrilt sellegi kohta, mida ma mäletan ja mida ka ettevõtjad räägivad, et selle aktsiisi ideoloogia on tegelikult ikkagi see, et see, kes ise teed teeb, võib soodustust kasutada. Soomes on täpselt nii, et kes sõidab üldkasutataval teel, sellel erisoodustust ei ole, aga mujal – karjääris, põllumajanduses, raudteel, kui raudtee ehitab endale teid, mitte riik ei ehita talle teid, laevanduses – võib kasutada. Kui meie teeme sellise "oaasi", kus me võtame soodustuse ära, aga ümberringi see soodustus on, siis me paneme nende sektorite ettevõtted äärmiselt keerulisse olukorda. Ma olen ise nendes sektorites töötanud. Kui ma eelmisel nädalal liikusin ringi mööda Virumaad, siis üks põhiteema oli see: ärge te, jumala pärast, mehed ja naised, seda seadust sellisel kombel käiku laske.
Sellepärast ongi Keskerakonna fraktsioonil ettepanek see seadus esimesel lugemisel tagasi lükata. Ma kordan veel need põhjused üle. Esiteks, konkurentsivõime nendes sektorites väheneb. Teiseks, elektri hind tõuseb, mis toob kaasa inflatsiooni. Kolmandaks, seda põhjendas siin ka minister, ökoloogiliselt oleks parem, kui vähem kulutatakse. Tuleb silmas pidada, et kui me kaupa veame, siis seda rongi ja laevaga tehes on kütusekulu kaubatonni kohta mitu korda väiksem kui kaupa maanteel vedades.

Teie aeg on otsas. Kas soovite juurde? Kolm minutit lisaaega.

Need näited räägivad sellest, et asi ei ole korralikult ette valmistatud ja niimoodi seda asja teha ei tohiks. Ma annan üle meie fraktsiooni ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Aitäh ettekandjale! Palun järgmiseks kõnetooli Kalev Kotkase!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kui arutatavas vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduses midagi positiivset otsida, siis tuleb tunnistada, et eelnõul on päris hea, ülevaatlik ja hariv seletuskiri. Kahjuks ei saa midagi kiiduväärset öelda eelnõu enda kohta.
Vormilise poole pealt kriibib see, et pole piisavalt läbi räägitud asjasse puutuvate ettevõtjate ja MTÜ-dega. Minister väitis, et läbi on räägitud põllumeestega, aga põllumehed ei ole seaduseelnõu 39 subjektid. Nende eelnõu juurde lubati tulla alles sügisel. Niisiis, kaasamine on olnud olematu, kui välja arvata metsatööstuse liit ja kaks MTÜ-d, kelleks ilmselt olid MTÜ Reformierakond ning MTÜ Isamaa ja Res Publica Liit.
Samuti ei kuulu õigusloome hea tava juurde probleemi osaline ja etapiviisiline lahendamine, mis praeguses kontekstis tuletab meelde koera saba jupiviisilist lõikamist eesmärgiga vähem valu tekitada. Selline lähenemine vastandab majandussektoreid üksteisele ja tekitab lihtsalt paksu verd.
Sisulise poole pealt ei saa kuidagi nõustuda metsanduse soodustatud valdkondade hulgast väljaarvamisega. Valitsuse plaanitav uuendus halvendab meie metsandussektori konkurentsivõimet olukorras, kus Soome metsamehed kasutavad värvitud kütust ja Rootsi metsameestele aktsiis kompenseeritakse. Tõsi, Läti metsameestele aktsiisi ei kompenseerita. Kuid kas selles küsimuses Läti järgi joondumine pole mitte lati liiga madalale seadmine? Samas olen veendunud, et hoolimata sellest, et Soome ja Rootsi metsandussektoritest laekub kütuseaktsiisi vähem, on sealsed metsateed siiski palju paremas olukorras kui Läti omad.
Seaduseelnõus puuduvad ka üleminekusätted, mis reguleeriksid juba soetatud kütusevaru kasutamist peale 1. jaanuari 2012.
Loetletud asjaolud on põhjus, miks ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 39 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Austatud Riigikogu! Kõnesoove rohkem ei ole. Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Me valmistume hääletusprotseduuriks.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 39 esimesel lugemisel tagasi lükata.
Hääletustulemused
Poolt 41, vastu 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Juhtivkomisjoni ettepanek on lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. juuni kell 12.

Me asume viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõuga pakutavate muudatuste eesmärk on säilitada lihtne ja ühetaoline maksukeskkond, vähendada maksukoormust, kasutada loodusvarasid keskkonnasäästlikult ning suurendada elukestvas õppes osalejate arvu.
Eelnõuga langetatakse tulumaksumäära alates 2015. aastast 1%, 20%-le.
Teiseks vähendatakse füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat 3196 eurost 1920 euroni. Muudatus puudutab eluasemelaenu intresside, koolituskulude, kingituste ja annetuste mahaarvamise õigust alates 2012. aastast. 2009. aasta statistika järgi võib öelda, et enamik sellest eelarvekulust tulenes eluasemelaenu intressidest, peaaegu 70% sellest soodustusest oli eluasemelaenu intresside kulu. Nagu olen varem palju rääkinud, jaguneb see maksusoodustus sotsiaalselt väga ebamõistlikult: 20% jõukamaid inimesi omastas või omastab siiamaani kaks kolmandikku sellest tulust. See ei ole mõistlik. See oli kindlasti üks kinnisvarabuumi emotsionaalseid põhjusi, kui suhteliselt tagasihoidliku rahaga saavutati oluline hinnatõus ja siis kukkus kinnisvaraturg kokku. Muidugi ei olnud see ainus põhjus, vaid see oli üks regulatsioone, mis jäi kõrvaldamata. Mahaarvamiste kogusumma vähendamine mõjutab kahtlemata eelkõige keskmisest jõukamaid inimesi, nagu sai mainitud.
Edasi, selle eelnõuga luuakse raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise maksuarvestuse erikord. Alates 2012. aastal saadud tulust lubatakse maha arvata kuni kolme võõrandamisele järgneva aasta jooksul tehtud metsamajandamise kulud. Muudatus on kasulik eelkõige väikemetsaomanikele, kellele raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müük on ühekordne tehing, mitte pidev majandustegevus.
Viimase muudatusena välistatakse alates 2012. aastast töö- ja teenistussuhetes tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. See vähendab maksukoormust, langetades eelkõige tööjõumakse, mis loob eeldused kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks, ning soodustab elukestvas õppes osalejate arvu. Me näeme eelnõusätte sõnastuses ka tugevat seost tööturu tegelike vajadustega. Alati on ju rõhutatud, et hariduskulud peaksid olema seotud tööturu vajadustega. Aitäh!

Aitäh! Kas küsimusi on? Palun, Eiki Nestor, teie küsimus!

Ikka on! Punkti 10 eest suur tänu rahandusministrile, et ta selle siia tõi! Ma arvan, et lõpuks me mingil kujul jõuamegi selleni, et tasemekoolitus ei ole erisoodustus. Aga seleta Riigikogu stenogrammi jaoks lahti, mida on mõeldud sõnadega "töö- ja teenistussuhtega otseselt seotud". Kas näiteks see olukord, kus inimene võetakse tööle ja ta ise maksab oma õppelaenu, aga tööandja on valmis maksma tema õppelaenu intresse, läheb selle punkti alla või mitte?

Aitäh! Tegu on suhteliselt kuluka soodustusega, millel on suur risk muutuda regulaarseks või, ütleme, maksuvabaks palgakomponendiks. Me peame selle sõnastama võimalikult kindlates raamides. See säte nõuab ikkagi koolituse kinnimaksmist tööandja poolt ja ei ole lihtsalt mõistlik seada seda sõltuvusse laenuvõtmisest. Me oleme siin päris palju rääkinud sama juttu seoses õppelaenude kustutamisega. Soodustus ei tohiks sõltuda sellest, kas sa laenad või sa ei laena, vaid soodustus peaks olema ühesugune, sõltumata sellest valikust. Seda enam, et me võime teha teistsugust nägu, aga me kõik teame, et tudengilaenu ei võeta ainult hädavajaduse korral, vaid väga suur osa nendest laenudest läheb tarbimiseks ja mitte keegi ei suuda neid hallata. Seda kontrollida ei üritata ega saagi üritada.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!

Aitäh, proua eesistuja! Hea minister! Nagu me kõik teame, tulevad maksusoodustused millegi arvel. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et eelnõu mõju riigieelarvele on 70 miljonit eurot ehk riik saab selle võrra vähem raha. Ühelt poolt on see kindlasti teretulnud. Ma arvan, et inimestele meeldib, kui neile jääb rohkem raha kätte. Kuid teiselt poolt tehakse seda millegi arvel. Näiteks saab riik 70 miljoni euro ulatuses vähem toetada riigi tugiteenuseid või sotsiaalsüsteemi. Räägime pensionidest, õpetajate või arstide palkadest. Kas te arvate, et see süsteem on mõistlik, sest me ei saa kindlasti rääkida, et need valdkonnad, näiteks sotsiaalvaldkond, on meil rahaga üle ujutatud.

Aitäh! Te kasutasite taas sõna "maksusoodustus". Ma ei saanud tükk aega aru, mida te mõtlete. Tõepoolest, maksusoodustused tulevad millegi arvel. Nagu te täpselt ütlesite, nende tõttu väheneb riigi võimalus rahastada sotsiaalkulutusi. Nii täpselt ongi. Ja on väga mõistlik need kaotada. Need soodustused jagunevad tavaliselt sotsiaalselt ebamõistlikult ja nende haldamine on alati kulukas. Aga ma aiman teie poliitilisest agendast, et te tegelikult ei pidanud silmas mitte maksusoodustust, vaid maksukergendust tulumaksu osas. Ma vastan ka sellele: tulumaksumäär on väga tugevalt majanduskeskkonna, riigi konkurentsivõime teema. Tulumaksu peetakse majandust kõige pidurdavamaks maksuks. Kui teha vahet ettevõtte ja tööjõu tulu maksustamise vahel, siis ettevõtte tulumaks on neist kõige koormavam. See on ka põhjus, miks riigid väga teravalt siin investeeringute pärast konkureerivad. Samas on tööjõu maksustamine siiski hästi sügavalt tööhõiveküsimus. Viimasel ajal on ka Euroopas püütud kergendada tööjõu maksukoormust, et soodustada töökohtade teket.

Aitäh! Palun, Tõnis Lukas!

Aitäh! On tõesti suur asi, et me jõuame tasemeõppega seotud kulutuste vabastamiseni erisoodustusmaksu alt. Aga ma tahtsin küsida formuleeringu "tööalane tasemekoolitus" kohta. Näiteks, ettevõte kujundab ennast ümber, ta teeb juba selleks ettevalmistusi, või kavatseb laiendada tegevusvaldkonda ja tal on vaja ettevaatavalt mõni inimene koolitada hoopis uue ala spetsialistiks, keda ettevõttel tulevikus tarvis läheb. Kas see maksuvabastus või maksusoodustus võtab arvesse seda, mida ettevõtja ise peab endale oluliseks, või võetakse arvesse registreeritud tegevusalad n-ö formaalselt ...

Aeg!

Aitäh! Kahtlemata hakkab olema nii, et ettevõtja, kui tal on veenvad argumendid, selle maksusoodustuse saab. Ma tõmban paralleeli tervisekulutuste maksusoodustusega, kus on ka väga suur oht rikkuda üldist solidaarsuspõhimõtet, anda need kulutused tööandjate otsustada ning sellega kõvasti haigekassat ja pensionikassat tühjendada. Aga reaalselt saadakse maksusoodustus veenvate terviseprogrammide esitamise korral, selline on praktika. Tegelikult on ka koolituse puhul kasutatud samasugust praktikat. Näiteks, tasemekoolituse puhul jälgitakse ainepunkte. See on üks selline maksuotsuse koht, kus võimalused on tegelikult ka praegu olemas. Aga kuna seda teemat on kogu aeg nii suurtest kahuritest tulistatud ja on jäänud mulje, nagu oleks tegemist mingisuguse tohutult ebaõiglase asjaga, siis ma arvan, et selle jutu lõpetuseks tuleb öelda, et seadus on praktiline valmis teha. Siis saavad kõik ühtemoodi aru selle kasutamise võimalustest.

Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud härra rahandusminister! Ilmselt ei oska keegi isegi ligilähedaselt ennustada, milline on finantsmajanduslik olukord maailmas nelja aasta pärast. Miks on vaja just praegu seadustada miljardi krooni äravõtmine Eesti riigieelarvest kaks kuud enne järgmisi parlamendivalimisi ja kas see on tõesti teie arvates vastutustundeline?

Aitäh! Miks peaksid parlamendivalimised siin määravad olema? Kas sellega peaksid meie kulutamise võimalused, kingituste tegemise võimalused paranema? Pigem mitte. See on ikkagi suur ettevõtmine, kui valitsus sellise struktuurse maksu keskkonna parandamiseks teeks. Me eelmise eelnõu arutelul rääkisime, et fossiilset kütust me erandite kaotamise tõttu maksustame natuke rohkem, samas seda majandusele tundlikku ala – ettevõtte tulu ja palgad – natuke vähem. Kui me seda protsessi 2003. aastal, jõustumise järgi võttes 2004. aastal, alustasime, siis oli ju ka hirme, aga kui tulumaks oleks praegu 26%, siis see mõjuks meie konkurentsivõimele väga halvasti. Tulumaksu alandamise tendents on pikalt kestnud kogu Euroopas ja alles viimane kriis surus kohati peale mingisuguseid hädalahendusi. Aga ikkagi on selgelt eelistatud käibemaksu tõstmist tulumaksu tõstmisele. Mõnikord on tõstetud neid kõrgemaid määrasid, et vähendada valijate arvu, keda see riivab. Aga üldiselt on pikaajaline trend olnud tulumaksu alandamine. Eesti on selles mõttes õige valiku teinud, aga võib-olla on ta tahtnud eesmärki liiga kiirelt saavutada. 2015. aastal prooviks siis astuda järgmise sammukese.

Palun, Marika Tuus!

Austatud minister! Tulumaksu langetamisega me astume järjekordse sammu n-ö õhema riigi poole. Eelmised langetamised on näidanud, et kõige rikkam kümnendik, ütleme, 130 000 inimest, säästis tänu eelnevatele reformidele niisama palju kui 650 000 inimest, kelle tulu oli alla Eesti keskmise. Ehk rikkam kümnendik säästis niisama palju kui tervelt pool vaesemast elanikkonnast. Minu küsimus on see: kui õhukeseks me selle riigi muudame, kui vähe me teenuseid alles jätame ja kus on viimane piir? Kakskümmend aastat tagasi, tuletan meelde, ütles Siim Kallas (ma jälle nimetan tema nime), et tulumaks tuleb üldse nulli viia. Kas tulevikus ongi selline plaan?

Aitäh! Ma seda nulli ei näe tulemas, aga eesmärk ei ole niivõrd õhuke, kuivõrd tõhus riik. Tõhus riik on atraktiivse maksusüsteemiga riik. Maksud peavad tulema õigest kohast, mitte tööjõu ja investeeringute maksustamiselt, vaid pigem sisetarbimise ja keskkonna saastamise maksustamiselt. Need on need kohad, kus konkureeritakse ja kus saavutatakse efektiivsus. Seda on Euroopa väga hästi mõistnud. Kui vaadata, milline on Euroopa Ülemkogu viimane maksusoodustus, siis (kuigi selgelt poliitilistel põhjustel, aga mitte ainult, vaid ka eelarvelistel põhjustel, sest Euroopa on ju võlakriisis) ei soovitata maksukoormust alandada. Soovitatakse maksukoormus kanda tööjõult tarbimisele, mida me siin ka teeme, vähemalt teist tundi juba.

Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra minister! Seaduseelnõu 40 üks osa näeb ette, et metsaomanike tulumaksuga maksustamise periood muudetakse kolmeaastaseks. Seletuskirjast on võimalik lugeda, et negatiivne mõju riigieelarvele sellega seoses on 0,7 miljonit eurot. Aga samas, väga tagasihoidlikult arvestades, kui see maht kasvab vähemalt 10%, siis tulem riigieelarve jaoks ei pruugi enam negatiivseks jääda, pigem muutub see positiivseks. Kas Rahandusministeeriumil on täpsemaid arvutusi või andmeid selle kohta, arvestades turu-uuringuid, taastuvenergia eelisarendamist, nõudluse kasvu puidule jne, kui suurt turu aktiivsuse kasvu on oodata? Kas see jääbki 10% peale või on ikkagi suurem?

Aitäh! Ärge alahinnake Rahandusministeeriumi prognoose. Neid potentsiaalseid majanduslikke võite prognoosides ju arvestatakse. Selle eelarvekao põhiline ideoloogiline õigustus on see, et riik paneb lageraie puhul taasmetsastamisel omanikule kohustusi. Taasmetsastada tohib, kui ma ei eksi, kolmandast aastast. On põhjendatud, et seda tulu, mis saadakse näiteks poolteist aastat varem, vähendatakse ka taasmetsastamise kulude kaudu. Siin tekivad loomulikult maksutehnilised ja kontrolliprobleemid, mistõttu see regulatsioon on välja kukkunud natuke laiem. Meil on siin ka sisulisi vaidlusi olnud. Ma ei ole väga õnnelik, et see nii on päädinud, aga te olete selle teemaga kursis ja teate neid argumente.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Te mainisite oma ettekandes, et teie eesmärk ongi vähendada tööjõumakse ja tõsta tarbimismakse. Kas selle seaduseelnõu puhul toimus ka arutelu, miks alandada tulumaksu 1%, kui alternatiiv oleks näiteks hoopis kaaluda töötuskindlustusmakse viimist kriisieelsele tasemele? Miks te ei ole valinud töötuskindlustusmakse vähendamist?

Aitäh! Töötuskindlustusmakse on konkreetselt ühe kassa tulu, seal ei ole võimalik riske teistmoodi katta. Me oleme loomulikult ka töötuskindlustusmakset arutanud, oleme määranud selle alandamise tulumaksu alandamisest varasemaks, 2013. aastaks. Ei saa välistada, et see õnnestub varem, aga niisuguseid lennukaid lubadusi, mida ajakirjanduses on antud, mina ei toeta. Me peame arvutustes ikkagi jõudma üksmeelele, enne kui ütleme, et peaks alandama tagasiulatuvalt või kohe jne. Selline võidujooks ei sobi. Töötuskindlustus on hästi haavatav, nii nagu näiteks ka haigekassa. Kriisikogemus peaks meil väga selge olema. Me läksime kriisieelse alandamisega selgelt liiale ja pidime kõige halvemal ajal seda makset tõstma. Kui valitsuse töös tõsiseid vigu otsida, siis see on kindlalt esikolme hulgas. Töötuskindlustusmakset tõsteti valel ajal. See oli hädalahendus, me ei osanud siis probleemi õigesti hinnata. Nii et jah, minu arvates ei ole üldse võimalust, et töötuskindlustusmakse alandamine ei toimuks varem kui tulumaksu alandamine. Küsimus oli põhjendatud.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud rahandusminister! Te ei vastanud Jaak Alliku küsimusele päris täpselt, nii et ma küsin uuesti. Mispärast peab tulumaksu alandama praegu, kui meil ei ole kindlust, et aastal 2015 on see meie riigieelarvele jõukohane?

See ei olnud küsimus, see oli mingisugune kommentaar, mis oli päris pikk ja lohisev. Nagu Riigikogus ikka juhtub, kasutatakse minut ära. Miks praegu? Eks see selguse loomiseks, eelarvestrateegia koostamiseks ikkagi vajalik ole. Riigikogu otsustada on, kas ta sellega nõustub. Oleme neid otsuseid ajastanud erinevalt, vahel üksteisest valesti aru saanud, näiteks maamaksu puhul, aga praegu, tulumaksu puhul, on aasta 2015 see, milles me kokku leppisime.

Aitäh! Palun, Jaak Allik, teine küsimus!

Lugupeetud härra rahandusminister! Teatavasti on meie maksusüsteemi eripära tõttu, ma pean silmas ettevõtte tulumaksu puudumist traditsioonilises tähenduses, võimalused sponsoriabiks sotsiaalsfäärile ju tühised. Miks te tahate veelgi alandada eraisikute tehtavate annetuste lage?

Aitäh! Kuidas siis ettevõtte tulumaksu süsteem neid eraisikuid ahistab? Ma pole võib-olla jõudnud jälgida. Kuidas ettevõtetele rohkem kättejäänud raha võiks ahistada nende annetusvõimalusi? Teie küsimuses oli sõna "teatavasti". Ma võib-olla ei saanud päris hästi küsimusest aru. Aga annetajad võiksid rohkem lähtuda arusaamast, et nad annetavad oma raha oma heast südamest, et pensioni- ja haigekassa raha annetamine ei ole tegelikult nende asi. Väga paljude maksusoodustuste puhul olen juhtinud tähelepanu sellele, et mis annetaja see on, kes läheb annetama avaliku raha arvel. Anneta oma raha, ära taotle maksusoodustust – see on lühike kokkuvõte.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Teie erakonna ja IRL-i valitsus on varasematel aastatel alandanud tulumaksu ja tõstnud käibemaksu. Tulumaksu langetamisest võitsid enam rohkem teenivad elanikud, käibemaksu tõusu tõttu kaotasid kõik, ka need, kes tulumaksu alandamisest midagi ei võitnud. Viimati langetasite tulumaksu 2008. aasta 1. jaanuaril ning poolteist aastat hiljem tõstsite väga kiires tempos käibemaksu – 2%. Kas me peame nüüd samuti kartma, et te tulete õige varsti taas kord käibemaksu tõstmise juurde, et riigieelarvesse tulumaksust laekumata osa tasa teenida?

Aitäh! Te loete seda arvutust arvutiekraanilt, aga arvuti petab teid. Käibemaksu tõstmisest laekunud raha jagati riigieelarves ümber, aga riigieelarves eelistatakse selgelt ju vaesemaid inimesi. Käibemaksu tõstmine on suhteliselt süütu tõstmine, võrreldes tulumaksu tõstmisega. Sellepärast, nagu ma olen siin korduvalt vastanud, on käibemaksu tõstmine see hädalahendus, mida Euroopa on eelarvekriisis pidanud tavaliselt valima. Kreeka ja Iirimaa on viimase aja drastilised näited, samuti Portugal. Aga need on lihtsalt tõendid, et koostöös Euroopa Komisjoni ja IMF-iga jõutakse ikka samale järeldusele: tarbimiselt tuleb maksu võtta. Mina ei ole käibemaksu alandamise poolt. Ma arvan, et käibemaksu mõte on õilis ja sealtkaudu saadav raha majandust ei koorma. See soodustab ressursside liikumist ekspordi suunas ning annab suurepärased võimalused eelarve kaudu rikkuse ja vaesuse probleeme lahendada. Seda me olemegi teinud. Sotsiaalkulud on kasvanud, ka pensionid on saadud käibemaksu tõstmise tõttu välja maksta. Nii see asi on meil siin käinud.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Mul on rohkem tehniline küsimus. Tulumaksu mahaarvamise lubatud piirmäär langeb 1920 eurole, mis on vanas vääringus 30 000 krooni. Kas see summa on kokkuleppeline? Miks see ei ole näiteks mitte 25 000 või 35 000? Või on selle taga mingid uuringud, mingid arvutused selle kohta, kui paljusid inimesi see puudutab jne?

Aitäh! Eks ole, jah, vaadatud soodustusi saavaid tuludetsiile ja tegelikult on lähtutud ümmargustest kroonisummadest, praegusel juhul, kui ma ei eksi, on nendeks 50 000 ja 30 000. Arvestame, et eluasemelaenude puhul jaguneb see kahe pereliikme vahel. Oleme ausad, vanas rahas 100 000 krooni tagastamine on perele päris suur raha ja nii suurt tagastust saab ainult jõukas perekond. Ma ei arva, et see on sotsiaalselt mõistlik soodustus. Mina kaotaksin selle üldse ära. Olen sellel teemal vaielnud. Ka siin istuvad minu oponendid. Nende valijad on kindlasti rõõmsad, et nad minule vastu vaidlevad, aga minu arvates ei ole see maksusoodustus üleüldse õige. Olen vähemuses, pean sel nädalal juba mitmendat korda tunnistama.

Suur tänu, rahandusminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ma palun kõnetooli Aivar Sõerdi, rahanduskomisjoni liikme!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 16. ja 30. mail. 17. mail muudeti ettekandjat, kelleks sain mina. 30. mai arutelul andis eelnõu algataja ülevaate eelnõust, mille peamised eesmärgid on tulumaksumäära ja füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste piirmäära langetamine, tulumaksu arvestamise erikohtlemise abil väikemetsaomanike metsamajanduse elavdamine ning tööga seotud tasemekoolituse välistamine erisoodustusena käsitlemisest. Eelnõu algataja rõhutas, et muudatused teenivad eesmärki säilitada lihtne ja ühetaoline maksukeskkond, vähendada maksukoormust, kasutada loodusvarasid keskkonnasäästlikult ning suurendada elukestvas õppes osalejate arvu.
Rahanduskomisjoni arutelul küsiti sedasama küsimust, mis täna stenogrammi jaoks üle korrati, ehk seda, kas tasemekoolituse maksuvabastus hõlmab õppelaenu intresside kustutamist. Eelnõu algataja selgitas, et erisoodustuse välistamisel on silmas peetud ikkagi ettevõtja makstud koolituskulu. Teatavasti, nagu ministergi seletas, ei ole õppelaenu puhul alati sada protsenti nii, et kogu laen läheb koolituskulude tasumiseks, vaid seal võib ka tarbimiskomponent sees olla. Küsimuses oli toodud näide, kas olukorda, kus ettevõtja koolitab pangatelleri finantsistiks, saab käsitleda maksuvaba olukorrana. Eelnõu algataja selgitas, et peab olema ikkagi täidetud tingimus, et see töötaja asub hiljem finantsistina selles ettevõttes ka tööle. Ehk eelnõu põhimõte on see, et tööandja peab suutma tõestada, et ta leiab koolitatavale rakendust.
Eelnõu algataja rääkis veel, et eelnõu koostamise ajal kaaluti töölepingu seaduses sätestatud koolituskulude hüvitamise kokkuleppe regulatsiooniga sarnase süsteemi sisseviimist kõne all olevasse eelnõusse. Kuid sellest siiski loobuti. Eelnõu põhimõte on, et tasemekoolituse katmise kulutused on õigustatud, kui tööandja vajab oma eemärkide täitmiseks just sellise kvalifikatsiooniga spetsialisti, ja tööandja kulutused on õigustatud, kui töötaja hiljem panustab selle investeeringu tagasiteenimisse.
Oli küsimus selle kohta, kas füüsilise isiku tulude mahaarvamise summa vähendamine on kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega. Eelnõu algataja selgitas, et on küll kooskõlas. Mitte kellelgi ei saa olla lootust või arvamust, et maksusoodustus on igavene. Eelnõu algataja viitas ka kohtupraktikale. Teadaolevalt peab soodustuse kadumine olema piisavalt pikalt ette teada. Eelnõu, mis piirab mahaarvamist, jõustub 1. jaanuarist 2012 algavast maksustamisperioodist. See on kindlasti piisav etteteatamise tähtaeg.
Oli küsimus ka selle kohta, kas metsamajandamiskulude mahaarvamine kui maksuseaduses antav stiimul on piisav, võrreldes metsaseadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu määratavate trahvidega. Siin ei saagi teistmoodi vastata kui nii, et kui metsaomanik jätab täitmata metsaseadusest tuleneva kohustuse, siis võib talle määrata trahve, aga samas jääb talle võimalus kasutada maksusoodustust.
Komisjon otsustas võtta eelnõu päevakorda 1. juunil ja esimese lugemise lõpetada (selle otsuse poolt oli 6 ja vastu 5 komisjoni liiget). Komisjon otsustas muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 6. juuni kell 18 (selle otsuse poolt oli 6 ja vastu 5 komisjoni liiget). Aitäh!

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esindaja! Minu küsimus puudutab maksusoodustuse vähendamist senisest 3196 eurost 1920 euroni. Te ütlesite, et kui see hakkab kehtima järgmise aasta 1. jaanuarist, siis on etteteatamise aeg piisav. Samas ei puuduta maksusoodustuse vähendamine ainult kodulaenu võtnud inimesi, vaid ka neid, kelle peres keegi omandab kõrgharidust tasulises õppes või kelle lapsed käivad huviringides. Kas rahanduskomisjonil on täpne ülevaade, kui paljusid maksumaksjaid see maksusoodustuse vähendamine puudutab ja millised on olnud kulutused, mille pealt maksusoodustust saadi? Kui paljud on kulutanud haridusele ja laste huviringidele ning kui paljud on võtnud eluasemelaenu?

Aitäh! Nii üksikasjalikku informatsiooni mul kahjuks siin käepärast ei ole. Tegelikult saab seda infot üksikisikute tuludeklaratsioonide koondandmetest. Koondandmete statistika on maksuametil olemas. Nende andmetega, mida riik või maksuhaldur saab tuludeklaratsioonide kaudu, saab Maksu- ja Tolliametis tutvuda. Kui me vaatame deklaratsioonide kogumahtu, siis 1920-eurose piiri ületas 13,5% kõigist deklareeritud mahaarvamistest, nii et see jääb alla 15%. Aga kui palju on selle hulgas annetusi ja teisi mahaarvamisi, selle kohta mul hetkel statistikat käepärast ei ole.

Aitäh! Palun, Tõnis Lukas, teine küsimus!

Teid kuulates tekkis mul üks küsimus. Kujutame ette, et tööandja võtab välissuhete spetsialistiks tööle mitmekülgsete keelehuvidega kõrgelt haritud inimese, kellel on parasjagu pooleli ladina keele õpingud Tartu Ülikoolis, ja paneb töölepingusse kirja, et inimesel on võimalik ennast sel erialal edasi täiendada ning ta soosib õpingute lõpetamist. Teatavasti on välissuhtlus ladina keeles praegu raskendatud, Maksu- ja Tolliameti meelest ei ole see võib-olla isegi võimalik. Kas selline toetus töötajale, kui ettevõtja seda annab, on erisoodustusmaksu alt vabastatud või ei ole?

Aitäh! Kas teie näite puhul on tegemist tasemekoolitusega? See on üks tingimus. Teine tingimus on see, et see peab olema seotud tööandja tegevusega. Kui need tingimused on täidetud, siis peaks see juhtum kvalifitseeruma. Kui on tegemist piiripealse olukorraga, siis on soovitatav eelnevalt küsida teavet maksuhaldurilt. Teatavasti kehtib meil eelotsuste institutsioon. Maksuhaldur annab kindlasti lisakindlust, kas selline olukord või selline kulutus kvalifitseerub erisoodustusena. Aga need tingimused, et see peab olema tööandja tegevusega seotud ja on olemas töösuhe, peavad olema täidetud.

Aitäh! Palun, Aadu Must!

Aitäh! Minu küsimus on võib-olla minu informeerimatusest tingitud. Kui vähendatakse tulumaksu 1%, kas see 1% väheneb siis riigi osast või tehakse kingitus omavalitsuste arvel?

Aitäh! Ma pean jälle rikkuma reglementi, selleks et teie küsimusele vastata, sest tulumaksumäära komisjonis üldse ei käsitletud. Aga nii nagu praegugi saab kohalik omavalitsus kätte selle protsendi, mis talle on seadusega kehtestatud, ja riigi osa väheneb. See on üldine põhimõte. Kohalikud omavalitsused ei saa selle määra langetamise tõttu kuidagi kannatada.

Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ma palun kõnetooli Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja, palun kindlasti lisaaega! Võib juhtuda, et ma satun hoogu.

Kaheksa minutit.

Selle eelnõu puhul on meie fraktsiooni liikmetel vastakad tunded. Siin on meeldivaid punkte. Siin on punkte, mis on olnud meie pikaajalise töö tulemus, küll mitte selles sõnastuses, nagu meile meeldiks. Siin on punkte, kus ma saan aru, miks valitsus selle ettepaneku teeb, aga ma ei pea pakutud lahendust õigeks. Siin on ka üks punkt, mis meile mitte kuidagi ei sobi. See on jutt sellest, et tulumaksuprotsendi vähendus on kasulik majandusele. Teate, minu meelest on see debatt ammu poliitikast väljunud. Poliitika oleks see siis, kui minister tuleks siia ja ütleks: 2015. aastal tulumaksuprotsent alaneb 1% ja seetõttu peavad Eesti maksumaksjad hakkama maksma ise selle ja selle eest või seetõttu (peaminister täna vassis siin, meie sotsiaalkulutused SKT-st on suurenenud seetõttu, et SKT kukkus) me ei suurenda lastetoetusi. Seda juttu ei ole, on ainult jutt sellest, et oi kui kasulik see on meie majandusele. See jutt on juba natuke teraapia moodi, see on nagu ravi. Näiteks tuleb kokku grupp närvilisi inimesi, kes arutavad omavahel kas või järgmise aasta riigieelarve tegemist, nad vaidlevad ja lõpuks saavutatakse ravi eesmärgil rahu järgmisel teel: aga tegelikult on tulumaksuprotsendi alandamine ikka kasulik. Ja siis minnakse õnnelikult laiali. Sisu siin ei ole, sest vaadake, nendes riikides, kelle majanduse tase on meist kõrgem ja kes ka praegu lähevad kiiremini edasi, on tulumaksuprotsent palju suurem.
Nüüd jõuame teise punkti juurde. Ilmselt on ministri kahtlused põhjendatud. Soov ära hoida järgmist kinnisvarabuumi on toonud kaasa soovi vähendada lubatud mahaarvamisi maksustatavast tulust. Kui enne oli kogusumma 3196 eurot, siis nüüd on 1920. See põhjendus on minu jaoks arusaadav, aga viis, kuidas me seda teeme, tähendab ka seda, et me vähendame inimeste võimalust ennast koolitada ja nende võimalust annetada. Sellest ma aru ei saa. Kui te olete ühe väga nutika pangatöötaja arvutusi vaadanud, siis teate, et ta on ilusasti kokku arvutanud, et kui sul on keskmine eluasemelaen + üks laps lasteaias + üks laps spordiringis, siis ongi see 1920 eurot juba 200 euroga ületatud. Küsimuse võib esitada ka nii, kas seda saaks lahendada kuidagi teistmoodi. Minu meelest saab. See tee on väga lihtne. Arvestades ka valitsuse soovi ära hoida järgmist buumi, võiks seda 3196 eurot, mis vanas rahas on 50 000 krooni, mitte vähendada, küll aga tuleks kirjutada seadusesse säte, et nende eluasemelaenude puhul, mis võetakse peale seaduse jõustumist, on lagi 1920. Siis me ei rikuks kellegi õigustatud ootust, kes on laenu võtnud varasema teadmisega. Siis ei saaks öelda, et me soodustame järgmist buumi, aga me ei piiraks õigust annetada ega ennast koolitada. Selle piiramine oleks praegustes oludes ilmselt täiesti vale.
Kõige keerukam on selle sättega, mis räägib tasemekoolituse erisoodustusest. Kolleeg Lukas esitas väga õigeid küsimusi. Aivar Sõerd ei oleks ületanud oma volitusi, kui ta oleks sulle vastanud, et ladina keele õpingute kulutusi Tartu Ülikoolis kinni maksta tähendab selle seaduse mõttes erisoodustust. Selle vastuse natuke teistsugusele küsimusele sain ma Rahandusministeeriumi ametnikelt komisjonis. Vaadake, milles on asi? See sõnastus ei meeldi mulle järgmisel põhjusel. Meil on kümme aastat kehtinud praktika (ja tänu jumalale, et see kunagi kehtestati), et tööalane koolitus ei ole erisoodustus. Selle tegelikul maksustamisel on olnud väga palju vaidlusi. Isegi teemade puhul, kui kõik näis olevat imelihtne, et seal ei olegi ju midagi muud, see on puhas tööalane koolitus, tekkis küsimus, kas see on erisoodustus või mitte. Selle sõnastuse muudab keerukaks sõna "otseselt". Sõna "otseselt" taha saab maksuhaldur pookida mis iganes kulutust. Tõlgendamise võimalus on liiga suur. Väga hästi on seletuskirjas kirjeldatud, et ettepaneku autorid näevad seda asja nii: töötaja võetakse tööle, temaga sõlmitakse tööleping, kus kõik ära fikseeritakse. See on täiesti loogiline, neid tuleb kiita. See soodustus lähtub töösuhtest või sellest, et inimene on avalikus teenistuses, seda ei saa maksta kellelegi kõrvalt, kes töövõtulepinguga või mis iganes teisel moel ettevõttele mingit teenust osutab. See inimene peab olema selle asutuse töötaja. Selles on oma loogika olemas. Aga samal ajal see sõna "otseselt" piirab mitmeid asju. Kui me räägime näiteks töölepingu seaduses toodud võimalusest sõlmida tähtajaline tööleping ja kohustada inimest ka hiljem, kui ta on koolituse lõpetanud, teatud ametikohal töötama, siis täpselt samamoodi on loogiline anda võimalus, et inimene maksab ise oma kõrghariduskulud ja tööandja tasub intressi. Täiesti loomulik oleks ka sellisel moel soodustust anda. Kogu aeg on olnud suur pahandamine, et, jumal küll, kui sotside ettepanek läbi läheb, siis saab telliskivivabriku direktor koolitada ooperilauljat. Mina ütlen teile, et minu meelest peakski saama koolitada ja sellele telliskivivabriku direktorile on vaja aitäh ütelda, et ta ooperilauljat koolitab. Me ei peaks ka teda erisoodustusmaksuga karistama. Ma saan aru, et praegu peetakse seda täiesti võimatuks. Hea küll, teeme selle mingil moel ära, aga teeme selle ära sellisel moel, et ei teki vaidlust, mis on erisoodustus ja mis on otsene, mis aga mitte. Seda vaidlust annab kõrvaldada ka sellest tekstist, mis siin on. Aitäh!

Suur tänu! Palun kõnetooli Tõnis Kõivu Reformierakonna fraktsiooni esindajana! Pluss kolm minutit, kokku on kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Reformierakonna rahanduspoliitika eesmärk on teha vähem teenivaid inimesi vähema maksustamisega rikkamaks, mitte aga neid, kes on oma vara ausa tööga teeninud, maksustamisega vaesemaks. See on põhimõtteline küsimus. Üldiselt on Eesti majanduskasvu võti siin toodetu väärtuse kasv ülemaailmses väärtusahelas. Meil tehtu ja toodetu peab muutuma kallimaks, väärtuslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, kusjuures kasvama peavad nii töö tootlikkus kui ka hind.
Väärtusi loovad inimesed ja seetõttu ongi meie kõigi ühistes huvides neid inimesi – töötajaid, ettevõtjaid, investoreid – motiveerida teenima rohkem tulu, maksma selle pealt rohkem makse, tarbima teenuseid jne.
Aastatel 2004–2010 langes Reformierakonna eestvedamisel tulumaks 26%-lt 21%-le. Kui palju raha keskmisele palgasaajale selle aja jooksul kätte jäänud on? Rahandusministeeriumi arvutused ütlevad, et keskmise palga saaja on kuue aasta jooksul säästnud 26 000 krooni. Siia on sisse arvestatud nii tulumaksuvaba miinimumi muutus, töötuskindlustusmakse muudatused kui ka arengud pensionikindlustuse teises sambas. Ehk keskmine töötegija on tulumaksu alandamisest 26%-st 21%-ni kõige rohkem võitnud ja ta võidab ka tulumaksu alandamisest 20%-ni (küll alles siis, kui see muudatus ükskord jõustub).
Iga töötegija on saanud juurde otsustusõigust ise valida, mille peale oma raha kulutada ja mille peale mitte, kusjuures seetõttu on ju ka annetamiseks rohkem võimalusi. Ma ei näe Eikit saalis, aga tahan talle öelda, et minu arvates ei ole annetamise puhul hea toon mõelda selle peale, mida sellest isiklikult kasu saadakse. Annetamine on äraandmine, nagu nimigi ütleb.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni ehk OECD uuringute kohaselt on tulumaks üks kõige suuremaid majanduse mõjutajaid. Eestile on edu toonud meie lihtne ja arusaadav maksusüsteem, mis motiveerib töötamist ja tulu teenimist. Reformierakonna arvates tuleb sotsiaalvajadusi rahastada kogutud maksudest, mitte maksude kogumata jätmisest. Seetõttu saabki edaspidi eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ja annetusi (näiteks erakondadele) makstud tulumaksust maha arvata. Senisest küll veidi vähem ehk 1920 euro (30 000 krooni) võrra aastas, aga siiski saab. Kusjuures keskmise kodu soetamiseks laenu võtnud pere ei kaota selle muudatuse tõttu midagi.
Aastaid on olnud vaidlusalune teema, kuidas peaks maksustama tööandja poolt töötajate koolitamiseks tehtud kulutusi. Töötajatesse investeerida on vaja, aga see ei ole üldistes huvides, kui antakse võimalus ettevõttest maksuvabalt raha välja võtta, sealhulgas seda töötajatele maksuvabalt välja maksta. Praeguse muudatusega välistatakse tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Muudatuse eesmärk on vähendada maksukoormust, langetades tööjõumakse, et soodustada eriti kõrge tootlikkusega töökohtade teket, ning luua eeldus elukestvas õppes osalejate arvu kasvuks.
Paslik on siin meenutada ühe Lõuna-Eesti suure tööandja sõnu, et nemad hindavad inimesi tööle võttes just potentsiaalse töötaja valmisolekut õppida, tema õppimisvõimet. Kui inimene tahab õppida, peab tööandja saama teda õpetada. Investeerimist töötajatesse tuleb võtta kui tavapärast investeeringut, mille eesmärk on eelduste loomine tööandja edukaks toimimiseks tulevikus, sest ainult nii kasvab Eestis toodetu väärtus, meie toodetu tõuseb ülemaailmses väärtusahelas ja sellest tõuseb tulu nii töötajale kui ka tööandjale.
Seaduseelnõu muudab õiglasemaks ka metsaomanike maksustamist. Pool Eestit on teatavasti metsaga kaetud ning mets on eriti maapiirkondades märkimisväärne tuluallikas. Metsaomaniku motiveerimine, et ta asuks oma metsa majandama, ongi tulumaksuseaduse muutmise eesmärk. Seaduse jõustumise korral saavad füüsilisest isikust metsaomanikud südamerahuga oma metsa majandada, ilma et nad peaksid teenitud tulust kohe esimesel aastal riigile tulumaksu maksma. Edaspidi saab metsaomanik õiguse kolmeaastaseks maksustamisperioodiks. See tähendab, et ta saab õiguse metsa langetada, müüa, uut metsa asemele istutada ja tekkinud kulu saadud tulust maha arvata ning alles seejärel tuleb tal allesjäänud tulu pealt maksu maksta.
Statistikaameti andmed ütlevad, et Eesti aastane majanduskasv oli aastatel 2001–2010 keskmiselt 9,4%, Euroopa keskmine oli 1,1%. Majanduskasvule on märkimisväärset positiivset mõju avaldanud Eesti lihtne ja ühetaoline maksusüsteem, mis nende muudatustega veelgi paraneb. See on maksusüsteem, mis jätab töötavale inimesele rohkem raha kätte ja jätab talle otsustusvabaduse, kuidas seda raha kasutada. See on maksusüsteem, mis ei koorma liigselt ettevõtjat, võimaldab luua uusi töökohti ja annab inimese loovusele paremad võimalused, mis vaieldamatult aitab kaasa kogu riigi majanduskasvule. Majanduskasv toob kaasa täiendavad maksulaekumised, mis annab võimaluse tõsta pensione ja kasvatada peretoetusi. Elu paraneb nii ju kõigil.
Reformierakonna fraktsiooni arvates on tegemist väga hea seaduseelnõuga, mis ei vääri mitte ainult edasimenetlemist, vaid ka seadusena vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Kadri Simsoni Keskerakonna esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna arutlusel olev tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on väga huvitav. Huvitav on see selle poolest, et kui eelnõu lugeda tagantpoolt ettepoole, siis § 1 punktid 3, 4, 5, 6 ja 7 on igati kiiduväärt ning neile annaks ka Keskerakonna fraktsioon rohelise tule. Kindlasti ei saa me aga nõustuda avaliku sektori teenuste vähendamisega ning Eesti perede olukorra halvendamisega. Just see paistab olevat eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 sisu. Paragrahvi 1 punkt 1 näeb ette, et tulumaksumäära vähendatakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist 20%-ni. Lihtsale inimesele tähendab selline tulumaksumäära 1%-line vähendamine täiendavat peotäit euromünte. Aga mida see tähendab Eesti riigile? Eelnõu seletuskirja kohaselt vähendab tulumaksumäära langetamine aastal 2015 riigi tulusid 70 miljoni euro võrra, sealhulgas väheneb füüsilise isiku tulumaksu laekumine 57 miljoni euro ning ettevõtte tulumaksu laekumine 13 miljoni euro võrra. Avalikke teenuseid finantseerib riik ja kui riigi tulud vähenevad, siis halveneb ka avalike teenuste kvaliteet. Lihtsas ja kõigile arusaadavas keeles öelduna: kui vähendada riigi tulusid, siis halveneb arstiabi kvaliteet, väheneb hariduse kättesaadavus, halveneb avalik kord ja julgeolek, kärpida tuleb teede ja muu taristu korrashoiu ning sotsiaalsete garantiide arvel.
Loomulikult tahab iga indiviid isiklikult madalamaid makse. Parempopulistide kõnepruugi järgi oleks veelgi parem, kui mingisuguseid makse üldse ei eksisteerikski. Aga paraku riigi rahanduse teooriad sellist asja ei toeta. Meil on kaks võimalust. Koalitsioonipoliitikud soovivad üha muuta Eestit minimaalriigiks, kus eksisteerib seadusandlus koos kohtusüsteemiga, avalik kord ja riigikaitse. Aga kõik ülejäänu on inimese enda asi, ise vaadaku, kuidas ta hakkama saab. Opositsioonipoliitikud näevad Eesti lahendusena meie pürgimist heaoluriigi mudeli suunas, kus on lisaks eelnevale tagatud ka sotsiaalkindlustus, tervishoid, haridus ja kultuur ning riik on loodud inimese jaoks, mitte vastupidi.
Koalitsioon on seni vähendanud tulumaksumäära täiesti sihitult. Paratamatult tekib küsimus, kus tuleb ette piir, kust maalt riiki enam õhemaks ei kärbita. Jah, täna oli juttu, et nullini keegi makse alandada ei luba, aga kas edaspidi saab koalitsioon valimislubadusena eesmärgiks seada, et tulumaksu vähendatakse 18%-ni või 15%-ni? Kas tegemist on mingisuguse katsetamisega Eesti riigi peal, kus on riigi jätkusuutlikkuse piir? Meie leiame, et oma riik ei ole asi, millega mängida, ja eriti õhemaks enam kärpida ei tohiks.
Viimastel aastatel on märkimisväärselt tõstetud makse, mis koormavad kõiki inimesi, ka neid, kes tulumaksu alandamisest midagi võitnud ei ole. Need on kaudsed maksud. Kaudseid makse maksavad ka pensionärid, lastega pered, õppurid ja tööd otsivad inimesed. Kindlasti oleks sotsiaalselt õiglasem jätta tulumaks puutumata ja loobuda edasistest kaudsete maksude tõusudest, mida praegu lubati.
Nüüd ma tulen eelnõu § 1 punkti 2 juurde, millega vähendatakse lubatud mahaarvamiste kogusummat praegusest 3196 eurost 1920 euroni. Eelnõu seletuskirjas väidetakse, et eelnõus ettenähtud 1920 euro piiri ületasid 2009. aastal vaid 13,5% kõigist maksumaksjatest, kuid ka selle 13,5% taga on reaalsed inimesed, kelle olukorda see eelnõu selgelt halvendab. Huvitav on see, et need inimesed käisid alles kaks kuud tagasi valimas ja neile ei olnud antud mitte mingit hoiatust, et parteid, kellele need kõige suuremad maksumaksjad tõenäoliselt oma hääle andsid, sellist plaani peavad. Aga ma panen teile südamele, et tegemist ei ole ainult inimestega, kes on võtnud väga suuri eluasemelaene. Ka Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht on hoiatanud, et tema hinnangul mõjutab selline maksutagastuste vähendamine juba järgmisest aastast väga paljusid Eesti peresid, kes on võtnud kodulaenu ja kelle mõni liige omandab kõrgharidust tasulises õppes või kus lapsed käivad huviringis, lasteaias või tasulises koolis. Kuigi esmapilgul paistab see 1920 eurot piisavalt suure summana, on olemas risk, et eelnõu seadusena jõustumise korral paljude perede kulutused õppe- ja huvitegevusele kasvavad. Nii et tegelikult satuvad surve alla just need pered, kes on oma lapsele praegu suuremaid võimalusi leidnud.
Me aimame sedagi, et järgmiste Riigikogu valimiste ajal jõustuma hakkava 1%-lise tulumaksualanduse raha ei jää riigil kokku kogumata, vaid see kogutakse kokku seni teadmata mahus ees ootavate tarbimismaksude näol. Selline maksude ümberkujundamine koormab enam neid, kes tulumaksualandusest midagi ei võida. See tekitab Eestis olukorra, kus maksukoormat peavad kandma kõik võrdselt, aga maksutõusud tarbimismaksude tõusu näol võtavad oma osa ka neilt, kellel on juba praegu toimetulekuga väga suuri raskusi. See ei lähenda meid Põhjamaadele, pigem triivime kindlalt selliste riikide suunas, kelle hulka me kuuluda ei tahaks.
Ma arvan, et rahanduskomisjon võiks veel kord kaaluda, kas Eesti riigi maksubaasi õhemaks lihvimine on praegu kohane, kui nii hariduses, tervishoius kui ka turvalisuses on väga palju kitsaskohti, mis vajaksid riigilt palju suuremat tuge. Aitäh!

Aitäh! Ma palun kõnetooli Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Eelkõnelejad rääkisid üsnagi liigutavalt inimesest. Ma arvan, et õigusloome peabki inimesega tegelema. Nüüd aga konkreetsetest väidetest.
Kadri muretses selle pärast, mis puudutab perekonda, kus tütar või poeg õpib tasulises õppes. Kindlasti on koalitsioonil oluline vastavalt kokkulepitud tähtaegadele jõustada tasuta kõrghariduse programm. Kui rääkida huvitegevusest, siis koalitsioonil on järgmise sammuna eesmärk rakendada ka nn ringiraha põhimõte, vastavalt sellele, kuidas riigi majanduslikest võimalustest lähtudes on võimalik realiseerida lisakulutusi tekitavaid valimislubadusi.
Eiki Nestor esitas väite, otsekui oleks eksitav öelda, et sotsiaalkulutuste osakaal riigieelarves on absoluutsummades kasvanud, see oleks nagu lihtsalt aritmeetiline moonutus, mis on tekkinud SKT kahanemisest. Ma julgen sellele põhimõtteliselt vastu vaielda. See väide ei vasta selgelt tõele. Tuletan meelde, et siinsamas parlamendisaalis tõsteti toimetulekutoetuse absoluutväärtust, millel on väga selge rahaline mõju. Ka toimetulekutoetusele minevad summad isikutele tehtud väljamaksetena on kasvanud. Parlament on kinnitanud eelarve, milles pensionikindlustuse vahendites toimus 2009. aastal pensioni väljamaksete 5%-line kasv. Samuti on oluliselt kasvanud töötutega seotud väljamaksed. Nii et absoluutarvudes ning ka suhtelistes arvudes on meie riigieelarves sotsiaalkulude osakaal kasvanud. Me vastame riigieelarve struktuurilt üsna hästi põhiseaduses sätestatud sotsiaalriigi printsiibile.
Nüüd seisukohtadest, mida eelnõu sisaldab. Esiteks, IRL-i fraktsiooni arvates on see eelnõu mõistlik, seda tuleb menetleda. Me oleme selles koalitsioonis kokku leppinud ja koalitsioonis kokkulepitud eelnõusid me koalitsioonipartnerina igati toetame. Mitmeid neid seisukohti me oleme ka oma valimisprogrammis ja enne valimisi väljendanud. Rõhutan siin metsamaterjali võõrandamisel maksustamise paindlikumaks muutmist konsolideeritud kolmeaastase maksustamisperioodi sätestamise kaudu, mida ka IRL oma valimisprogrammis lubas.
Teiseks, tööjõumaksude alandamine. Tulumaksumäära langetamisel aastast 2015 on kindlasti majandust elavdav mõju, nagu eelnevalt rõhutati. Juhin tähelepanu, et lisaks riigieelarvesse vahetult laekumata jäävatele vahenditele on igal maksualandusel teisene mõju, mis puudutab riigieelarve tulusid. See tähendab, et riigisisese maksu vähendamisega seotud raha läheb sisetarbimisse ning sellest omakorda tuleb täiendav maksutulu muu hulgas kaudsete maksude kaudu, millele üks eelkõneleja tähelepanu juhtis.
Järgmine teema puudutab tasemekoolitust. Ka tasemekoolituse erisoodustusmaksust vabastamine on meie valimisprogrammi üks selgeid lubadusi. Me toetame igati selle lubaduse jõustamist seaduse kujul.
Kokku võttes: need ettepanekud, mis on selles eelnõus sätestatud, on see maksupoliitiline programm, mis on koalitsiooniläbirääkimistel kokku lepitud. Me peame otstarbekaks see venitusteta jõustada, et kõigile maksuõiguse adressaatidele oleksid need muudatused teada pikka aega ette, nii et nad sellest lähtudes saaksid oma tegevust kavandada. Aitäh!

Suur tänu! Rahandusminister Jürgen Ligi on palunud luba osaleda läbirääkimistel sõnavõtuga. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 71 lõikest 2 on võimalik talle sõna anda. Palun minister Jürgen Ligi kõnetooli! Viis minutit.

Siia pulti ajas mind sõber Eiki, kelle nimi ei tule mul kodukorra huvides täpsemalt meelde. Ta innustas mind minu usus veelgi. Mul on hea meel, et ma ei ole sots. Ta rääkis siin poliitika tegemisest ja mittetegemisest, pidades tegelikult silmas debatti ja selle sisukust. Mulle on alati meeldinud, et sotside usk on selline auklik. Aga üks asi on lootusetu, kus auke pole. See on see väide, et kõik, mis on majanduslik, on mittesotsiaalne. Tegelikult on ju niimoodi, et heaolu ei looda riigisektoris, riigisektor ainult jaotab ümber ja pakub teistsugust teenust. Heaolu luuakse siiski majanduses hüvede kaudu laiemalt. Sellepärast on maksumäära alandamine majanduslikult sõbralikul moel väga sotsiaalne asi. Aga me ei jõua siin kokkuleppele.
Teema, millest me oleme kuluaarides tegelikult ühtemoodi mõelnud, kuigi Eiki puldis olles räägib ikkagi teist juttu, on maksusoodustused. On väga selge, et kui kõiki neid soodustuste lagesid alandada, siis see suurendab avaliku solidaarse rahajagamise võimalusi ja vähendab mittesolidaarselt peamiselt just jõukamale seltskonnale ehk mittesotsiaalselt jagunevat raha. Maksusoodustused on need, mis sotsiaalpoliitikalt, sotsiaalprobleemide lahendamiselt raha ära võtavad, tehes seda sotsiaalselt vaenulikul moel. Eiki on minuga nõus, ta niimoodi vaikselt noogutab, aga kui tuleb pulti, räägib ikka teist juttu. Seetõttu olen ma sotside kohta kasutanud võrdlust, et kui pakud neile kenasti, kas nad soovivad klaasi veini, siis nad ütlevad: jah, ja õlut ja viina ka. Tähendab, nad on nõus kõigega, mis toob eelarvele kulu, aga nad ei ütle, kust see kaup tuleb. Aga muidugi on seal hulk mõistlikke inimesi, kellega kuluaarides on küll lihtsam rääkida kui puldist.
Ma üldse ei kommenteeriks Kadri väikest ebatäpsust, kui ta ütles, et tulumaksu alandamine kuidagi arstiabi kättesaadavust vähendab. See oli ilmselt kõnevääratus, sest arstiabi rahastatakse teisest maksust.
Mis aga puutub tasemekoolituse erisoodustusse, siis veel kord: eksootilised harrastused ei pea käima avaliku raha arvel. See ongi selle seaduse täpse sõnastuse mõte. Eksootilised ajaviited, harrastused, surnud keeled, kaugete maade keeled on tööga seotud juhul, kui see töö tõesti seda oskust vajab. Ei ole lihtsalt nii, et me õpime, sest meile meeldib, sest see on tore. Mul on erakordselt kahju, et me ei leidnud haridusministeeriumiga eelmise ministri ajal kooskõla, et me ei tohiks seda raha, mis läheb meditsiiniteenuse ja hariduse kättesaadavuse ühtlustamiseks, kulutada selleks, et keegi saaks tegelda hobiga, ajaviitega. Andke mulle andeks, aga ladina keel on enamikul juhtudel siiski eksootiline harrastus, mis tööturuga seotud ei ole. Sellega võiks tegelda ikkagi rohkem oma raha eest. Rõhutan, et tulumaksusoodustuse saab ikka, ka ladina keelt õppides. Aga miks peaks üks ehitaja pensioni- ja haigekassa raha arvel ladina keelt õppima? Ei pea. Andke andeks! Ärge rääkige enam seda juttu ja ärge solkige seda seadusparagrahvi. See on väga läbi mõeldud. Just sellepärast selle eelnõu menetlemine pidurdus. Kõik tahavad teha mingit väga huvitavat asja haigete arvel, aga see soodustus on mõeldud ju üldiselt vajalikuks asjaks. Maksukergendus on põhjendatud siis, kui see on üldistes huvides, mitte sellepärast, et Jüri või Mari tahaks jätta raha endale kätte. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 40 esimene lugemine lõpetada.
Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. juuni kell 18.

Me jätkame päevakorrapunktide käsitlemist. Kuuenda punktina on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõuga tõstetakse alates 2013. aastast tubakatoodete aktsiisi määra 10%. Eesmärk on mõistagi suurendada riigieelarve tulusid, lähendada sigarettide aktsiisimäära 2014. aastal jõustuvale Euroopa Liidu alammäärale ning saavutada ühtlasi tervisekaitse sihte. Sigarettide aktsiisi määra tõstmise tulemusel kasvab kaalutud keskmise hinna alusel arvutatud aktsiisisumma 1,69 eurost paki kohta 1,86 euroni paki kohta, sigarettide kaalutud keskmine hind kasvab 2,75 euroni. 2010. aasta andmetel on sigarettide kaalutud keskmine hind 2,2 eurot. Sigarettidelt minimaalselt makstav summa suureneb 80 eurost 88 euroni 1000 sigareti kohta. Eelnõu kohaselt peab alates 2013. aastast sordist sõltumata maksma sigarettide aktsiisi vähemalt 1,76 eurot paki kohta. Sigarillo ja sigari aktsiisi määr tõuseb 191,73 eurolt 211 eurole 1000 sigari või sigarillo kohta. Suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisi määr tõuseb 55,79 eurolt 61 eurole kilogrammi kohta. Eestile on antud 2014. aastal jõustuva Euroopa Liidu alammäära (90 eurot 1000 sigareti kohta) rakendamiseks üleminekuperiood 31. detsembrini 2017. Tubakaaktsiisi 10%-lise tõstmise tulemusena loodetakse riigieelarvesse 2013. aastal kassapõhise arvestuse alusel lisaks üheksa miljonit eurot aktsiisi ja käibemaksu. Tubakaaktsiisi tõstmise mõju 2012. aastale puudub. Tekkepõhise arvestuse alusel laekub riigieelarvesse 20 miljonit eurot enam aktsiisi ja käibemaksu 2012. aastal ja 13 miljonit eurot vähem aktsiisi ja käibemaksu 2013. aastal. Tänan!

Suur tänu! Teile on küsimusi. Palun, Maret Maripuu!

Aitäh! Hea minister! Eestis haigestub igal aastal kopsuvähki ligikaudu 700 inimest ja peaaegu niisama palju mehi ja naisi sama haiguse tõttu ka sureb. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab aktsiisi struktuuris tõsta rohkem fikseeritud maksumäära, et anda ühiskonnale sõnum, et kõik tooted on võrdselt kahjulikud. Seda rahvaterviseaspekti toetab ka Euroopa Komisjoni direktiiv. Eestis moodustab kehtivate aktsiisimäärade alusel fikseeritud määr umbes 41% kogu aktsiisist. Direktiiv lubab suurendada seda 76,5%-ni. Kas Rahandusministeerium on eelnõu ette valmistades kaalunud ka muutusi aktsiisi struktuuris, mitte ainult aktsiisi tõstmist?

Aitäh! Tänu teie tänuväärsele tähelepanujuhtimisele tõstsin ma selle teema ministeeriumis üles. Palun suhtuda sellesse ideesse, ütleme, eelarvamustevabalt ja esitada argumendid. Endal mul väga kindlat veendumust ei ole, kas struktuuri muutmine on hea või halb. Ma ütlesin ka rahanduskomisjonile, et ma lepin sellega, mida nad lõppkokkuvõttes otsustavad. Esitame argumendid ja siis kaalume. Peamine oht on selles, et tervisekaitseaspekt toimib ainult juhul, kui aktsiisisüsteem ise toimib ja kui ei toimu ühte krõpsu, nii et kokkuvõttes suureneb salaturg ja isegi rohkem või vähemalt endisel hulgal tõmmatakse küsitava kvaliteediga, igatahes maksuvaba suitsu. See oht ei tohiks realiseeruda. Me mõtleme sellele murele ja vaatame hinnanguid viimase aja maksulaekumiste kohta. Sigarettide salaturgu on äärmiselt raske likvideerida. Mõnes riigis on need riskid väiksemad ja sellepärast on Euroopa Komisjonil lihtne meile seda soovitada, aga meil on eelkõige piiriäärsetel aladel see nakkus päris tugev. Me ei peaks siin viga tegema. Nii et mõtleme edasi.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Härra rahandusminister! Mul on hea meel, et te mainisite salakaubavedu ja sigarettide salaturgu. Minu küsimus ongi selle kohta. Kas praegu aktsiisi tõstmine seda probleemi ei süvenda, eriti arvestades, nagu te ütlesite, et kuni 2017. aastani on meile antud alammäära rakendamiseks üleminekuperiood, aga meie jõuame sellele Euroopa Liidu 2014. aasta nõudele sisuliselt juba 2013. aastal järele? Kas just salakaubaveo seisukohast vaadates ei oleks mõtet aktsiisitõusu natuke edasi lükata?

Aitäh! Eelnõu esitades me tegelikult arvasime, et 10%-lise tõusuga tuleme toime. Kas me tuleme toime rohkemaga, see on praegu väike mõtisklemise koht. Kui see miinimummäär tuleb nagunii saavutada, eks siis tuleb rohkem panustada kontrolli ja sellesse kultuuri, mis Euroopas sellised soovitused esile on toonud. Me peame kindlasti rohkem pingutama. Maksuametil on rohkem tööd. Võib-olla on ka seadusandjal mõtlemise koht, kuidas saaks siin kaasa aidata. Üldiselt on minul küll tunne, et enamikule suitsetajatest mõjub see aktsiisitõus siiski pärssivalt. Ma arvan, et enamik ei tõmba salasuitsu. Aga kui seda teeb kas või vähemus, ka siis on see oluline kaalumise koht.

Aitäh! Palun, Andrus Saare, esimene küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kehtiva seaduse ja seaduseelnõu kohaselt arvestatakse aktsiisi proportsionaalsel põhimõttel, mille tulemusena nüüd, kui me aktsiisi tõstame, kasvab kallimate ja odavamate suitsude hinnavahe. Sellest johtuvalt võib tekkida olukord, kus kallima suitsu tarbijad lähevad üle odavamale ja aktsiisi ei pruugi nii palju laekuda. Kas tulevikus võiks kaaluda seda, et me hakkaksime aktsiisi arvestama hoopis fikseeritud määra põhimõttel?

Aitäh! Eks see ole seesama küsimus, mida küsis Maret Maripuu, nagu ma aru saan, ainult natuke teises vormis. Väike kõhklus tekib selle huvi puhul alati. Ma ise rahanduskomisjoni esimehena püüdsin olla hästi skeptiline selgelt tubakafirmadest tulevate ettepanekute suhtes. Ma tean, et Maret Maripuu küsis praegu WHO soovituste kohta, aga hulk teisi poliitikuid (ma ei viita teile) on tunnistanud, et konkreetsed tubakafirmad on aktiivsed, mis teeb mu selle ettepaneku suhtes pigem ettevaatlikuks. Pean tunnistama, et kui asjal on suitsuhais juures, siis tuleb küsida, kas ei aeta äriasja. Aga sellest kõhklusest hoolimata oleme teinud ikkagi selle huvigrupiga mõistlikku koostööd ja saanud selle teema endale nende abiga selgemaks. Me peame lihtsalt vahet tegema, kus me kipume kaasa minema äriliste kaalutlustega ja ignoreerima ülemäära kas või seda salaturuohtu. Nii et minu vastus on tegelikult seesama: kaalume. Küsimus on arusaadav, aga vastused on natukene vastakad, ütleme nii.

Aitäh! Palun, Peeter Laurson!

Aitäh, istungi juhataja! Härra minister! Kui suur on praegu salatubaka osakaal ja kui suureks see võib muutuda peale seaduse rakendumist? Kas see aktsiisitõus võiks katta salatubaka osakaalu suurenemise vastu võitlemiseks kuluva raha?

Küsimuse lõpuosale võib vastata, et seda on meil keeruline võrrelda. On selge, et kõrgem aktsiis on salaturu jaoks tugevam stiimul, aga kas tolle tugeva stiimuli tasakaalustamiseks vajaminev raha on üldse kuidagi nii täpselt hinnatav, selles ma kahtlen. Salaturu mahtu hindavad eri institutsioonid väga erinevalt. Kui ma ütlen, et see on paarkümmend protsenti, siis tubakafirmad sellega ei nõustu. Teine asi on jällegi probleem, et need asjad ajas muutuvad. Järgmine selleteemaline koosolek on meil esmaspäeval. Eks me siis jälle küsime, kui suureks seda hinnatakse, ja püüame ka Riigikogu informeerida, milline on maksuameti tunnetus praegu. See on väga palju ka tunnetuse ja statistika tõlgendamise küsimus. Kipub olema nii, et tubakafirmad näitavad suuremat numbrit, kui maksuamet usub.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Sa mainisid oma üle-eelmises vastuses euroopalikku kultuuri maksude ja aktsiiside osas. Tõsi ta on, ega maksu- ja aktsiisimehhanismid pole ainukesed ja euroopalikus kultuuris on olulisel kohal kindlasti ka teavitustöö. Kas on mingit plaani sellest maksust, mida riik hakkab rohkem koguma, osa ka tubakavastasesse teavitustöösse panustada, et need asjad käsikäes käiksid? Või on meil teavitustööd juba piisavalt?

Aitäh! Ma arvan, et seda seost konkreetse maksu ja kulu vahel me ei peaks tegelikult otsima, pigem peaksime neid seoseid vältima ja lahti raiuma, sest muidu kannatab raha kasutamise paindlikkus ja mõistlikkus. Aga teavituse suurendamise või vähendamise kohta võiks küsida Hanno Pevkurilt, kes oskab hetkeseisu hinnata. Ka pideval ajupesul võib olla mõnes mõttes negatiivne mõju. Teatud riikliku regulatsiooni rikkumine või sellele vastuhakkamine võib muutuda isegi uhkuse ja poosetamise asjaks. On ju teada, et luksuskauba tarbimine, mida väga vähesed tarbivad, selle kauba hinna tõusmise korral teinekord suureneb. Puhtteoreetiliselt ma ei välistaks, et väga negatiivse fooni loomine mõjub teatud seltskonnale edevust ergutavalt. Ma lihtsalt arvan, et kuskil on mõõdukuse piir. Me ei peaks ka liiga kaugele minema. Viimastel aegadel on leheski kirjutatud, kuidas suitsetajad suhtuvad põlastavalt sellistesse hoiatustesse ja teavitamistesse, et kuulge, see on ju tobe, mida te teete. Ma ei tea, võib-olla on see poos. Hinnangu võiks anda sotsiaalminister.

Aitäh! Palun, Maret Maripuu, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Praegu on seaduses aktsiisiga hõlmatud, kui mu mälu mind ei peta, viis tubakatoodet. Samas on turule tulnud mitmeid uusi tubakatooteid, mis praegu aktsiisi alla ei käi. Kas Rahandusministeerium on üle vaadanud ka uusi tooteid, mis turul on, ja mõtelnud nende maksustamisele?

Aitäh! Te paistate olevat minust paremini informeeritud. Ma arvan, et teie andmed oleksid mulle kasulikud. Mina olen tubaka suhtes suhteliselt kuri. Nii et andke aga teada.

Suur tänu rahandusministrile! Rohkem küsimusi ei ole. Täname selle võimsa maratoni eest, mis täna siin on olnud! Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Erki Noole!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõu 42 oli rahanduskomisjoni päevakorras 16. ja 30. mail. Algataja esindajana tutvustas eelnõu rahandusminister Jürgen Ligi. Eelnõu eesmärk on 2013. aasta 1. jaanuarist suurendada riigieelarve tulusid tubakatoodete aktsiisi määra tõstmise teel 10%, lähendades seda määra 2014. aastal jõustuvale Euroopa Liidu alammäärale. Tubakatoodete aktsiisi määra tõstmine teenib ühtlasi tervisekaitse eesmärke.
Mõne küsimuse, mida komisjonis puudutati, tõi ka minister oma vastustes välja. Kõige rohkem oli kõne all fikseeritud ja proportsionaalse aktsiisikomponendi vahekord, mis on praegu 50 : 50. Piltlikult öeldes suurendatakse fikseeritud tõstmisega odavamate sigarettide aktsiisi ja proportsionaalse tõstmisega kallimate sigarettide aktsiisi. Sel teemal esitati erinevaid seisukohti ja oli lisaküsimusi. Lisaks puudutati inimeste tarbimisharjumusi ja salaturgu, mille kohta ka siin küsiti.
Eilsel koosviibimisel Maksu- ja Tolliametis selgus, nagu ka minister viitas, et eri ametkonnad tõlgendavad salasigarettide osakaalu pisut erinevalt. Ilmselt see ongi õige väide. Ega me keegi täpselt ei tea salasigarettide osakaalu, aga hinnanguliselt on see 29% piirimail, vähemalt konjunktuuriinstituudi andmetel.
Kolleeg Eiki Nestor, kes on suure suitsetamiskogemusega, tegi ettepaneku tõsta fikseeritud aktsiis kõikidel tubakatoodetel ühesuguseks.
Räägiti veel sellest, et viimastel aastatel on inimesed järjest rohkem hakanud ostma odavamaid ja väidetavalt ka halvema kvaliteediga sigarette. See muutus on olnud väga selge.
Siin viidati lobitööle. Lobitöö on ka väga erinev. Ühed ütlevad, et kui on fikseeritud aktsiis, siis riik saab vähem aktsiisitulu, kui on proportsionaalne aktsiis, saab rohkem. Teine grupp räägib täpselt sama juttu, ainult vastupidises vormis. Rahandusministeeriumi esindajad puudutasid aktsiisikomponentide 50 : 50 vahekorda seoses neutraalsuse küsimusega: ei tohi eelistada ei odavamate ega kallimate sigarettide importijaid. Loomulikult oli kõne all väga tugev lobitegevus, nn ärihuvid.
Enam-vähem nii meil see istung toimus.
Lõpuks toon välja, mis olid komisjoni otsused: võtta eelnõu päevakorda 1. juunil ja esimene lugemine lõpetada (see otsus oli konsensuslik), muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 3. juuni kell 12 (ka see otsus oli konsensuslik) ja esimese lugemise järel teha ettepanek võtta eelnõu teine lugemine päevakorda 8. juunil (seegi oli konsensuslik otsus). Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Ettekandjale on küsimus. Palun, Jevgeni Ossinovski, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja Erki! Ma küsin ka sinu käest salaturu kohta. Mis sa arvad? On ju selge, et näiteks Ida-Virumaal inimesed ei käi üle piiri mitte heast elust, vaid pigem teevad nad seda ikka väga kehvast majandusolukorrast tingituna. Kas aktsiisimäära tõusu ei oleks mõtet natuke edasi lükata?

Kui me vaatame ka alkoholiaktsiisi tõusu, siis reaalselt võtab aktsiisi laekumise normaliseerumine umbes poolteist aastat. Rääkides salasigarettide turust viimase kümnendi jooksul, siis kümme aastat tagasi moodustas see kolmandiku, 2000. aastate keskel jõudis see hinnanguliselt 20%-ni, praegu see on, nagu ma eelnevalt ütlesin, 29% juures. Kui me räägime riigil saamata jäävast rahast ja teeme lihtsaid arvutusi, siis näeme, et salasigarettide turu suurusjärk on 890 miljonit krooni. Loomulikult, juhul kui me elaksime ideaalses ühiskonnas, siis me võiksime 890 miljonit krooni suunata sotsiaalsete tingimuste parandamiseks Ida-Virumaal, aga ilmselt see nii ei ole. Praegu ma tutvustasin puldist komisjoni seisukohti. Minu isiklik seisukoht on see, et aktsiisitõusud suurendavad salatoodete turgu. Ma arvan, et meie riigi, valitsuse ja erinevate jõustruktuuride üks väga suur ülesanne järgmisel paaril aastal on just salakaubanduse vähendamine. Küsimus ei ole inimestes, kes salasigarettidega tegelevad. Nemad on teenusepakkujad, kes vahendavad kanaleid, ükskõik, kas on tegemist suitsude, narkootikumide, alkoholi, radioaktiivsete ainetega vms. Selles suhtes on see riikliku julgeoleku küsimus ja sellega peab riik väga tõsiselt tegelema. See on minu isiklik seisukoht. Ma arvan, et riik peaks rohkem ressursse kulutama selleks, et salakaubanduse vastu võidelda.

Aitäh, Erki Nool! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 42 esimene lugemine lõpetada.
Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 42 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. juuni kell 12.

Asume tänase seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentuse!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Valitsus on esitanud Riigikogule ratifitseerimiseks 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu ja palub parlamendil lahkesti seda eelnõu toetada. Kui ühe teise täna teie päevakorras olnud eelnõu täpsuse kohta oli Riigikogu liikmetel nurinat ja kriitikat, siis minu tutvustatav eelnõu on küllaltki lakooniline. Eelnõu koosneb ühest lausest ja ma usun, et on ka piisavalt täpne, nii et Riigikogul peaks olema võimalik selle ratifitseerimist toetada.
Kui eelnõu ise on väga lakooniline, siis selle eelnõu lahutamatuks lisaks olev leping on mõnevõrra mahukam. See koosneb 46 artiklist. Nendest nüüd põgus ülevaade. Sissejuhatuseks tuleb öelda, et tegu on 1994. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu omalaadse järglasega. Tollane leping lähtus murest troopiliste metsade pärast. Niisama olulisel kohal olid selles lepingus kaubandusläbirääkimised. 2006. aasta leping jätkab eelmiste lepingutega alustatud tööd. Teie ees oleva lepingu lõppversiooni heakskiitmiseni jõuti 2006. aastal Genfis toimunud ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi istungjärgul.
Kui selle 46 artiklist koosneva lepingu sisu lühidalt kokku võtta, siis võib öelda, et tegu on lepinguga, mille ratifitseerimise ja jõustumise järel toetab Eesti solidaarselt teiste riikidega kestliku metsamajandamise põhimõtete juurutamist ka sellistes maades, kus kasvab troopiline puit. Lepingu eesmärk on laiendada ja mitmekesistada kestlikult majandatud metsadest pärit troopilise puidu kaubandust ja edendada troopilist puitu andvate metsade jätkusuutlikku majandamist. Kuidas seda täpselt tehakse, milliseid meetmeid selleks võetakse, on kirjas lepingu I peatüki artiklis 1. Näiteks soovitakse muu hulgas luua tõhus raamistik riikide omavaheliseks konsulteerimiseks, rahvusvaheliseks koostööks ja poliitika väljatöötamiseks. Soovitakse edendada ja toetada teadus- ja arendustegevust, et parandada metsade majandamist ning puidu kasutamise tõhusust. Puidutoodete konkurentsivõimet muude materjalidega võrreldes soovitakse edendada säästva majandamise teel saadud troopilise puidu töötlemist tootvates liikmesmaades, et aidata muu hulgas kaasa nende tööhõivevõimalustele ja eksporditulule. Aga soovitakse ka õhutada liikmeid toetama ja arendama troopiliste metsade uuendamist ning degradeerunud metsamaa tervendamist ja taastamist. Need on ainult mõned näited. Kokku, nagu te lepingust ise lugeda saate, on nimetatud 19 meedet, kuidas säästva metsamajanduse põhimõtete juurutamisele kaasa aidata.
Lepingu alusel on loodud Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsioon, mille liikmeks ka Eesti lepingu jõustumise järel saab. Selle organisatsiooni liikmed jagunevad tootjaliikmeteks, kelleks, nagu nimigi ütleb, on mis tahes põhja- ja lõunapöörijoone vahel paiknev lepingu ratifitseerinud riik, kellel on troopilise metsa varud ja/või kes on mahu järgi troopilise puidu netoeksportija. Teine tüüp selle organisatsiooni liikmeid on tarbijaliikmed. Nende puhul on tegu lepingu ratifitseerinud riikidega, kes on troopilise puidu importijad.
Nüüd kulutustest. Selle organisatsiooni kaudu on liikmetel võimalik esitada ettepanekuid ühe või teise projekti läbivaatamiseks ja rahastamiseks. Kõiki selliseid projekte rahastatakse liikmete vabatahtlikest sissemaksetest, mida teevad peamiselt puitu tarbivad riigid. Sellel organisatsioonil on ka kohustuslikud osamaksed. Euroopa Liidu liikmesriikide eest tasub need osamaksed Euroopa Liit. Näiteks on Eesti eest makstav aastamakse hinnanguliselt 36 332 USA dollarit.
Lepingu jõustumisega on lood sellised, et leping ei ole veel rahvusvaheliselt jõustunud, küll aga jõustub leping pärast seda, kui lõplikult on sellele alla kirjutanud, selle ratifitseerinud või heaks kiitnud 12 tootjaliikme valitsused, kellele kuulub kõigis lepingu lisas A sätestatud häältest kokku vähemalt 60%. Selleni veel jõutud ei ole. Samamoodi on tingimus, et lepingu peavad olema ratifitseerinud lepingu lisas B loetletud kümne tarbijaliikme valitsused.
Tegu on kahtlemata erakordselt hea eelnõuga, mida valitsus palub toetada. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale! Küsimusi registreeritud ei ole. Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Jaanus Tamkivi!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjon pidas sel teemal oma istungit 16. mail. Lühikese ettekande tegi Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. Keskkonnakomisjoni liikmed said arukate inimestena üsna pea aru, et tegemist on väga tänuväärse teoga keskkonna ja looduskaitse seisukohalt, seetõttu väga pikka arutelu sellel teemal ei tekkinud. Mõned küsimused siiski olid. Küsiti, et kui siiani on selle lepinguga ühinenud ainult 55 riiki, mis saab sellest protsessist edasi ja kas on ka mingi mõju sellel, kui Eesti selle seltskonnaga ühineb. Vastus oli, et see protsess on alles arenemisjärgus. Kindlasti tuleb neid riike, kes selle lepinguga liituvad, ajapikku järjest juurde. Kui me selle lepinguga liitume, siis näitame oma positsiooni ja seisukohti selles küsimuses, just nimelt selles vallas, et troopilise puidu käitlemine peab olema seadustekohane ja keskkonnasäästlik. Troopilised metsad on maakera kliima kujundamisel väga olulised. Need on väga liigirikkad ja seetõttu eriti väärtuslikud metsad.
Komisjon oli ühte meelt selles, et teha Riigikogu täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ning teha juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. juuni kell 16. Aitäh!

Tänan, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Väino Linde, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kahtlemata tuleb nõustuda sinu seisukohaga, et troopiliste metsadega seonduv on meile väga oluline. Kas komisjonis oli arutelu all, miks me alles praegu jõudsime selle lepingu võimaliku ratifitseerimise juurde, miks me ei ole teinud seda näiteks mõni aeg varem?

Aitäh selle küsimuse eest! Nagu te isegi staažika Riigikogu liikmena teate, kõik otsused, mis võetakse vastu Riigikogu tasandil, peavad olema väga hästi ette valmistatud ja nende mõju läbi arutatud. Tulenevalt sellest, et see protsess on olnud väga põhjalik, olemegi alles tänaseks jõudnud sellisesse faasi, et Riigikogu saab hakata otsust langetama.

Hea ettekandja, rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid ettekande eest! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimissoove ei ole. Juhtivkomisjoni kindel seisukoht on, et esimene lugemine tuleb lõpetada. Määran eelnõu 26 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. juuni kell 16.
Esimene lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli siseminister Ken-Marti Vaher.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. Selle direktiivi eesmärk on loomulikult liikmesriikidevaheline koostöö ebaseadusliku sisserände vastases võitluses ja samuti see, et viia veelgi paremale tasemele ebaseadusliku töötamise vastu võitlemise meetmed.
Direktiivi ülevõtmiseks muudetakse kolme seadust: välismaalaste seadust, karistusseadustikku ja individuaalse töövaidluse lahendamise seadust. Kehtiva seaduse kohaselt on tööandjal keelatud võtta tööle ebaseaduslikult Eestis viibivat välismaalast, kuid selle keelu rikkumine on praegu üksnes väärtegu. Direktiivi kohaselt sätestatakse eelnõuga võimalus tööandjat ka kriminaalkorras karistada, kui ebaseaduslikult töötada võimaldati järgmistel tingimustel: järjestikuse 12 kuu jooksul vähemalt teist korda, kolmel või enamal välismaalasel, samuti alaealisel välismaalasel, inimkaubandusega seotud kuriteo välismaalasest kannatanul või kui sellega on põhjustatud oht välismaalase elule ja tervisele või teda on koheldud inimväärikust alandavalt. Ebaseaduslikult Eestis viibival välismaalasel töötamise võimaldamise eest nähakse füüsilisele isikule ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus, juriidilisele isikule aga rahaline karistus. Lisaks nähakse eelnõus ette, et kui välismaalane teeb koostööd ebaseadusliku töötamise võimaldamisega seotud kuriteo uurimisel, siis võib talle prokuratuuri taotlusel anda menetluse ajaks elamisloa, seda kaaluka avaliku huvi korral.
Eelnõuga lisandub kohustusi tööandjatele. Töölepingu seaduse kohaselt on tööandjal kohustus säilitada töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat pärast töölepingu lõppemist. Direktiivi ülevõtmiseks pannakse tööandjale lisakohustus säilitada sama tähtajaga ka andmed ja koopiad dokumentidest, mis tõendavad välismaalase Eestis töötamise õigusliku aluse olemasolu. Tööandja suhtes, kes on nõutavad dokumendid säilitanud ega ole teadvalt võimaldanud ebaseaduslikku töötamist, vastutust loomulikult ei kohaldata.
Eelnõuga sätestatakse välismaalase puhul ka erand töövaidluste lahendamisel. Nähakse ette, et kui ebaseaduslikult Eestis töötanud välismaalane on töövaidluse ajaks Eestist lahkunud, siis vaadatakse töövaidlus läbi ilma välismaalaste kohalolekuta. Nimetatud erand on vajalik selleks, et vältida töövaidluste alustamist, mille tegelik eesmärk on välismaalase Eestist lahkumise edasilükkamine. Töötajate huvide ja õiguste kaitse on tagatud seeläbi, et sellel isikul on võimalik kasutada esindajat.
Lõpetuseks võib öelda, et selle eelnõuga nähakse ette piisavad, aga võimalikult vähe koormavad meetmed, mis on vajalikud direktiivi ülevõtmiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 20. juuli 2011, mistõttu on kavandatud, et ka eelnõu jõustub seadusena sellel ajal. Tänan!

Austatud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Paul-Eerik Rummo, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kas on olnud juhtumeid, et kehtivate seaduste alusel on tabatud kedagi, kes on Eestis sellisel viisil kasutanud ebaseaduslikku tööjõudu, ja kui ei ole, kas siis on tegemist sellega, et selliseid juhtumeid tõepoolest ei olegi, või pole neile lihtsalt jälile saadud?

Tänan väga, Paul! On küll olnud. Viimase viie aasta jooksul on seoses ebaseadusliku töötamise võimaldamisega viidud läbi 434 väärteomenetlust. 2010. aastal oli 47 väärteomenetlust ja trahviti 35 isikut. Selle direktiivi mõte on muuta sanktsioonid rangemaks, et oleks võimalik ka raskemaid karistusi ette näha. Selle tõttu on ette nähtud ka karistusseadustiku muudatus. Ma võin lisada, et kõige rohkem selliseid juhtumeid on olnud põhitegevusalal, mida me võime nimetada majutuseks ja toitlustuseks.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Kõigepealt ütlen, et see on tõesti väga hea seadus, mida me praegu arutame. Tegelikult oleksime pidanud jõudma selleni varem, ka ilma direktiivideta. Mul on küsimus sõnastuse kohta, mis mind natuke häirib. "Kaaluka avaliku huvi korral" – mis see täpselt on? Kas see tähendab seda, et Eestis sellesse olukorda sattunud võõramaalane peab kõigepealt minema ajalehetoimetusse, andma intervjuu ja siis ta läheb juba selle paragrahvi alla? Mida sina sellest arvad?

Hea küsimus, Andres! Tänan sind! Kaaluka avaliku huvi alusel siiamaani ühtegi elamisluba antud ei ole. Selline võimalus on ka nüüd olemas. Praegu on see piiritletud inimkaubanduse, väga raske kuriteoliigi ohvritega. Me loome selle eelnõuga võimaluse anda elamisluba ka kannatanule ja tunnistajale, kes aitavad kaasa ebaseadusliku töötamise võimaldamisega seotud kuriteo avastamisele ja uurimisele. Sellist elamisluba antakse teatud tähtajaga, mida on võimalik pikendada. See on loomulikult selline mõiste, mis tuleb sisustada. Siiamaani seda sisustatud ei ole, peab ütlema. Eks see ole pretsedendi loomise küsimus.

Paul-Eerik Rummo, palun!

Suur tänu! Võib-olla rahuldad veel mu uudishimu selle tõepoolest erutava teema puhul: kas on käepärast andmeid, millistest riikidest on siiamaani saabunud need ebaseaduslikud immigrandid, keda on ebaseaduslikul viisil tööle võetud?

See on sul, Paul, hea küsimus. Ma ei oska praegu öelda nende riikide nimekirja, aga ma hea meelega selle sulle saadan. Nende rikkumiste arv viimase kuue aasta jooksul ei ole olnud mitte väga suur, aga siiski märgatav. Kindlasti saab need riigid välja tuua. Need on eelkõige kolmandad riigid. Ma eeldan, et nende hulka kuulub suhteliselt suur hulk riike meist ida pool ja tõenäoliselt ka lõuna pool. Analüüsi riikide jaotuse kohta ma komisjonile kindlasti hea meelega annan.

Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Samavõrra hea minister! Kahtlemata tuleb selle eelnõu menetlemist tervitada. Küsin ainult järgmist. Sa ütlesid ja nii on ka eelnõus kirjas, et selle seaduse alusel (kui see eelnõu seaduseks saab) tekivad tööandjatele lisakohustused. Sa nimetasid need ka ära. Kuivõrd on tööandjad sellest oma esindusorganisatsioonide kaudu teadlikud ja milline on nende seisukoht? Eelnõu on plaanitud jõustada suhteliselt kiirelt. On nad sellest teadlikud?

Tänan, Väino! Väga õige küsimus. Nad on teadlikud. See on läbi räägitud nii kaubandus-tööstuskoja kui ka tööandjate keskliiduga.

Austatud minister, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Andres Herkeli!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Mul ei ole väga palju lisada, sest suurem osa küsimusi, mis tekkisid komisjonis, esitati äsja ka siin saalis. Niisiis, põhiseaduskomisjon arutas kõnealust välismaalaste seaduse muudatust esmaspäeval, 16. mail. Komisjoni olid kutsutud minister ja Ruth Annus, Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja. Seaduseelnõu tutvustati enam-vähem samal moel kui siin. See eelnõu tuleneb 2009. aasta juunis vastuvõetud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist.
Väino Linde esitas küsimuse täpselt sellelsamal teemal, et tööandjatel võib tekkida teatud sanktsioone ja probleeme, mida varem ei olnud. Täpselt samasugune oli ka vastus. Küsiti, missuguses ulatuses on see direktiiv üle võetud. Siin on paslik rõhutada, et direktiivi on Eesti praegu üle võtnud minimaalsel võimalikul viisil. Kerkis küsimus, kui palju töötab Eestis kolmandatest riikidest pärit tööjõudu. Vastused olid natukene teise rõhuasetusega, aga pakuti, et neid inimesi on aastas 300–400 ja aastas on tööandjatel olnud sadakond väärteomenetlust, mis ühtib ministri osutusega, et viimase viie aasta jooksul on olnud 434 väärteomenetlust.
Põhiseaduskomisjoni otsused olid teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta see seaduseelnõu päevakorda täna, 1. juunil, komisjoni ettekandjaks määrata siinkõneleja, teha ettepanek seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. juuni kell 16.45. Selle seaduseelnõuga mingeid poliitilisi erimeelsusi ei kaasnenud. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Ka läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleb lõpetada. Määran eelnõu 43 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. juuni kell 16.45.
Esimene lugemine on lõpetatud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Meresõiduohutuse seaduse muutmise tingib vajadus võtta üle Euroopas kokkulepitud direktiivid. Need puudutavad sadamariigi kontrolli ning ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi edasiarendamist. Direktiivide ülevõtmine on ajakriitiline, kuna me oleme ülevõtmistähtaega mõneti ületamas. Nii et ma väga loodan, et see eelnõu leiab Riigikogu toetuse veel enne suvepuhkust.
Nüüd eelnõu sisust. Põhiliselt keskendub see meresõiduohutuse nõuete karmistamisele ja vastutuse täpsemale kindlaksmääramisele nende nõuete rikkumise korral. Me loodame, et selle seaduse rakendamine aitab kaasa meresõiduohutusele laevaliikluse seire- ja teabesüsteemide edasiarendamise ning sadamariigi kontrollisüsteemi täiustamise kaudu Eestis, aga ka Euroopa Liidus tervikuna.
Nüüd mõnest muudatusest eraldi. Esiteks täpsustatakse ohtliku lasti veoga ja sellest teavitamisega seonduvaid nõudeid. Teiseks lisatakse täpsustatud regulatsioon laeva saabumisest ja lahkumisest teavitamise kohta. Samuti lisatakse erandite tegemise võimalus laeva saabumisest teavitamisel. Erandid tehakse regulaarreise teostavatel laevadel ja ainult juhul, kui on täidetud tingimus, et Veeteede Ametil on vajaduse korral võimalik ööpäev läbi elektrooniliselt asjaomast teavet saada. Kolmandaks lisatakse seadusesse elektroonilise mereinfosüsteemi regulatsioon, mille kohaselt tuleb hakata laevade edastatavaid teateid edastama asjakohase infosüsteemi kaudu. Süsteem on mõeldud vastu võtma peamiselt laevade esitatavaid teateid ja edastama neid üleeuroopalisse süsteemi SafeSeaNet. Kehtiva korra kohaselt ei ole elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu andmete esitamine kohustuslik. Elektroonilise mereinfosüsteemi andmete sisestamise süsteem on veebipõhine ega tekita kasutamisel laevaagentidele lisakulutusi. Neljandaks muudetakse välisriigi laevadele kohaldatavat sadamariigi kontrolli puudutavaid sätteid, eelkõige sadamasse sisenemise keelu kehtestamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid. Peamine muudatus on sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamise aluste süsteemi muutumine astmeliseks. See tähendab, et olenevalt sellest, mitu eelnevat keeldu on, on ka sisenemise keelu kehtetuks tunnistamise aeg pikem. Viiendaks muudame riigilõivuseadust. Need muudatused tulenevad asjaolust, et direktiiv sätestab kohustuse, et sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks läbiviidava ning pärast laeva kontrollimist uuesti kinnipeetud ja puudustega laeva laiendatud kontrolli kulud kannab laeva omanik või kasutaja. Kuuendaks muudame sadamaseadust. Sadamaseaduse muudatused tulenevad sadamariigi kontrolli käsitleva direktiivi sätetest. Direktiivist tuleneb kohustus teavitada Veeteede Ametit sadamas aset leidvatest meresõiduohutuse rikkumistest.
Seaduse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele lisakulud elektroonilise mereinfosüsteemi arendustöödeks aastateks 2012–2014, orienteerivalt 100 000 eurot. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile prognoositavaid lisatulusid. Ettevõtjatele ei kaasne lisakulusid, kuna sisuliselt on neil juba praegu kehtivate õigusaktide kohaselt sarnased teavitamiskohustused. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ministrile küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ministrit! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalev Lillo!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 25, meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu, algatas Vabariigi Valitsus 2. mail s.a. 12. mail käis koos laiapõhjaline töörühm, kus vaadati üle eelnõu kohta tekkinud küsimused. Töös osalesid nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui ka Veeteede Ameti spetsialistid. Kuna oli üksjagu tähelepanekuid ja küsimusi ning samas on tegu direktiivi ülevõtmisega ja käimasoleva rikkumismenetlusega, siis peeti paremaks lahenduseks esitada algataja nõusolekul eelnõu komisjonile arutamiseks muudetud kujul.
Muudetud kujul eelnõu arutelu toimus 17. mail majanduskomisjoni istungil, kus minister Parts koos spetsialistidega seda seadust komisjonile selgitas. Komisjon, kuulanud selgitused ära, otsustas konsensuslikult, esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu algataja nõusolekul muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 1. juunil, teiseks, teha täiskogule ettepanek eelnõu 25 esimene lugemine lõpetada ja, kolmandaks, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 7. juuni kell 17. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimissoovi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 25 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 7. juuni kell 17.
Esimene lugemine on lõpetatud ning üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Riigikogu liikmed! Raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on teie ees, on vajalik selleks, et viia Eesti õigusesse Euroopas kokkulepitud direktiivid, mis käsitlevad raudteeohutust. Neid on kolm.
Esimene käsitleb vedurijuhiloa saamise korda. Euroopa direktiivi kohaselt peab vedurijuht saama pädevalt ametilt, milleks Eestis on Tehnilise Järelevalve Amet, vedurijuhiloa, mis tõendab vedurijuhi vastavust üldnõuetele, ja tööandjast raudtee-ettevõtjalt lisasertifikaadi, mis annab vedurijuhile sõiduõigused. Praegune kord on selline, et vedurijuhiluba tõendab sõiduõiguste olemasolu ja vedurijuhi üldnõuetele vastavust. Samuti kehtestame nõuded raudtee-ettevõtjatele, et perioodiliselt jälgitaks vedurijuhtide teadmiste ja oskuste olemasolu ning võimaldataks koolituste abil vedurijuhtidele pidevat enesearendamist.
Teine direktiiv käsitleb raudteeliikluse ohutust. See näeb ette kohustuse lisada raudteeliiklusregistrisse veeremi hooldaja andmed, mis võimaldab konkreetsemalt kontrollida veeremi hooldust. Nende andmete põhjal on võimalik kindlaks teha hoolduse eest vastutava isiku asukoht, sõltuvalt veeremi kasutamise piirkonnast, see, kui palju veeremit on ühe hooldaja vastutada ja muid selliseid küsimusi.
Lisaks on seaduseelnõus ette nähtud volitusnorm majandusministrile määruse kehtestamiseks raudteeliiklusõnnetuste ja raudteeintsidentide jaotuse, ohutusnäitajate ja nendest teavitamise korra kohta. See volitusnorm annab võimaluse võtta üle ka Euroopa Komisjoni direktiiv. Samuti kehtestatakse, et direktiivi alusel kehtestatavate ohutusnäitajate andmed esitab raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdaja Tehnilise Järelevalve Ametile 1. juuniks.
Eelnõu menetlemise käigus majanduskomisjonis leidsime, et valitsuse algatatud raudteeseadust tuleb menetleda jaokaupa. Täna saalis olev eelnõu, mille komisjon on ette pannud, on lühem ja piirdub nende muudatustega, mida on vaja Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmiseks. Sügisel on teil võimalik arutada ka muid raudteeseadust käsitlevaid valitsuse ettepanekuid. Arvestades, et ka raudteedirektiivide ülevõtmine on Eesti riigi jaoks ajakriitiline, oleme kahtlemata nõus majanduskomisjonis sündinud kokkuleppega, et enne suvepuhkust teha üks muudatus ja sügisel tulla tagasi teiste küsimuste juurde.

Head ettekandjad, kas teil on ministrile küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ministrit põhjaliku ettekande eest! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Lembit Kaljuvee!

Härra juhataja! Head kolleegid! Annan ülevaate eelnõu menetlemisest majanduskomisjonis. Majanduskomisjonis toimus kolm arutelu. Kõigepealt tuli kokku töörühm, kuhu olid kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad ja ka Riigikogu õiguskomisjoni esindaja. Sellel arutelul leiti, et eelnõu tuleks vaadata kahes järgus, millest minister juba rääkis. Sellise ettepaneku tegi komisjonile töörühm.
Komisjon arutas eelnõu kahel istungil. Ma informeerin, millistele otsustele komisjonis jõuti.
Esimene istung selles küsimuses toimus 17. mail. Osales ka majandusminister koos oma meeskonnaga, kes selgitas vajadust eelnõu järele ja eelnõu sisu. Komisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku eelnõu 27 esimene lugemine lõpetada (otsus oli konsensuslik) ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 7. juuni kell 17 (otsus oli konsensuslik). Need ettepanekud tehti 17. mail. Tehti ettepanek vaadata eelnõu ja seletuskirja muudetud tekst üle 30. mai komisjoni istungil. 30. mail komisjoni istung toimuski, nimetatud tekst vaadati läbi ja sellel istungil tehtud ettepanek oli järgmine: "Eelnõu muudetud tekst ja seletuskirja muudetud tekst võtta ettepanekuna konsensuslikult vastu." Aitäh!

Ma saan aru, et ühtlasi tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimissoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 27 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 7. juuni kell 17. Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Ma tänan teid väga tänase istungi eest! Istung on lõppenud. Ma soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 17.57.