Lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu teise töönädala kolmapäevast istungit.
Head kolleegid, nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõnesoove ei ole.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; kolmandaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni eile algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse poolt s.a 24. märtsil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu "Vähem bürokraatiat kodanike jaoks: avalike dokumentide vaba ringluse edendamine ja perekonnaseisuaktide õigusjõu tunnustamine" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja rohelise raamatu kohta arvamust andma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 20. aprill kell 16.
Riigikogu liikmed moodustasid eile Eesti-Aserbaidžaani, Eesti-Austraalia ja Uus-Meremaa ning Eesti-Iirimaa parlamendirühma ning Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma, muinsuskaitse ühenduse, Järva- ja Viljandimaa toetusrühma, Kaitseliidu toetusrühma, kosmoseuuringute toetusrühma, Kagu-Eesti saadikurühma ning Mulgimaa toetusrühma.
Hea Riigikogu! Täna kohe pärast istungi lõppu toimuvad siin saalis Vana-Võrumaa saadikurühma ja Pärnumaa saadikurühma asutamiskoosolekud.
Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10.

Tänases päevakorras on üks punkt: Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (47 SE) seadusena vastuvõtmine. Ma tutvustan nüüd põhiseaduse muutmist Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 126. Kõigepealt toimuvad läbirääkimised, sõna võivad võtta vaid fraktsioonid esindajad. Seejärel toimub lõpphääletus. Vähemalt Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavate seaduste vastuvõtmisel tehakse enne lõpphääletust kohaloleku kontroll. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus.
Alustame selle seaduseelnõu menetlust. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Kadri Simson Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Neli aastat tagasi sooviti algatada sellessamas küsimuses põhiseaduse kiirkorras muutmine, et kustutada põhiseadusest viited kaitseväe juhatajale ja ülemjuhatajale. Keskerakonna vastuseisu tõttu ei läinud põhiseaduse kiirkorras muutmine läbi. Püüan teile selgitada, miks me olime siis ja miks me oleme täna sellisele põhiseaduse muutmisele vastu.
Neli aastat tagasi käis põhiseaduse muutmise sooviga kaasas ka kartus, et pärast põhiseaduse muutmist soovitakse kaitseväe korralduse seadusesse sisse kirjutada kaitseväe juhataja allumine kaitseministrile ning taandada kaitsevägi oma staatuselt senisest sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutusest valitsusasutuseks või hallatavaks riigiasutuseks. Täna me teame, et see on kaitseväe korralduse seadusega ka teostunud – kaitsevägi on praeguseks sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning kaitseväe juhataja allub kaitseministrile.
Võiks küsida, et miks enam vastu tõrkuda – kui trumm on läinud, mingu ka pulgad. Kuid Keskerakond on veendunud, et Eesti riigikaitsele ei tule kasuks, kui kaotatakse Riigikogu-poolne kontroll ja asendatakse see ühe partei ühe ministri mõjujõuga. Sõjaline võim on tugevaimat sorti võim ja tugevaimat sorti võim vajab suuremat eri osapoolte kontrolli. See muudatus, mis täna on meil laual, hoopis kaotab parlamendi kontrolli. Viie paragrahvi kustutamine või muutmine põhiseaduses ei kaota mitte ainult kõiki viiteid kaitseväe juhatajale, vaid annab ära ka parlamendi rolli kaitseväe juhataja ametisse nimetamisel ning  ametist vabastamisel. Samuti kuulub praegu kehtiva põhiseaduse kohaselt arupärimisele vastavate inimeste ringi ka kaitseväe juhataja. Pärast seda, kui põhiseadust selles küsimuses muudetakse, kaitseväe juhataja enam nende inimeste ringi ei kuulu.
Riigikogu peab end kehtestama tsiviilkontrolli mehhanismide loomisel nii, et oleks välistatud kaitseväe juhtimise politiseerumine ning allutamine valitsusele viisil, mis välistab sisuliselt parlamendi osaluse ja kvaliteetse riigikaitse korraldamise järelevalve. Kaitseväest sõltub Eesti kaitsevõime, seda ei saa taandada tavalise ameti tasandile. Põhiseaduse muutmise vajalikkust on põhjendatud tsiviilkontrolliga, kuid selle tõttu parlamendi kontroll kaitseväe üle nõrgeneb ning Riigikogu annab ise siin praegu volitused valitsusele. On ilmselge, et valitsuses vajab ametimeeste kinnitamine märksa vähemat konsensust kui Riigikogus. Me teame, et ametimeeste nimetamist poliitilisest suvast lähtuvalt on meil olnud ja näiteid võib tuua ka viimasest ajast, kui hiljuti pandi energiavaldkonnas ilma konkursita kaalukale kohale päevapoliitikas jalgu jäänud endine parteijuht. Kaitseväe juhataja nimetamise äravõtmine presidendilt ja Riigikogult ning andmine ühe erakonna ühele ministrile ei suurenda tsiviilkontrolli, vaid vähendab seda.
Põhiseaduse muutmise algatuse üks teine põhjendus oli see, et seni on kõrgeima sõjaväelise käsuõiguse ja kõrgeima poliitilise juhtimise vahekord olnud ebaselge. Samas on vastu võetud kaitseväe korralduse seadus, mille § 23 sätestab üheselt, et kaitseväge juhib rahu ajal ainujuhtimise põhimõttel kaitseväe juhataja, kes allub kaitseministrile. Kaitseministril ei ole käsuõigust kaitseväe juhataja üle ainult selle seaduse § 27 mõistes. Kaitseväe juhataja kustutamine põhiseadusest ei ole enam vajalik ning juhtimise seisukohalt ei tee olukorda sugugi selgemaks, sest põhiseaduse § 127 jääb alles kaks esimest lõiku, mis ütlevad, et riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President ning et Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu, kelle koosseisu ja ülesandeid sätestab seadus.
Seega saame Eesti lähiajaloo põhjal öelda seda, et segadusi on kaitseväe juhtimises eelkõige tekitanud olukord, kus kaitseminister on arvanud, et tema on riigikaitse kõrgeim juht. Aga kui selline suhtumine on ka tulevastel kaitseministritel, siis läheb see ikkagi põhiseadusse allesjäänud paragrahviosaga vastuollu. Põhiseaduse järgi peaks Riigikogu ametisse nimetama üksnes selliseid riigiametnikke, kelle sõltumatus vajab tulenevalt nende funktsioonist erilist kaitset. Ja nüüd on siis see seisukoht, et need ametimehed peaksid olema õiguskantsler, riigikontrolör ja riigikohtunikud, aga mitte kaitseväe juhataja. Ometi on sõjaline jõud demokraatlikus riigis üks enam kontrolli ja tasakaalustatust vajav jõud, mille üle peab säilima rahvaesinduse järelevalve.
Riigikogu rolli säilitamine kaitseväe juhataja nimetamisel oli ka ühe Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud parandusettepaneku sisu. Kahjuks ei leidnud see eelmises Riigikogu koosseisus komisjoni toetust. Me leiame, et kui muuta põhiseadust presidendi pakutud sõnastuses, siis peavad Riigikogul olema senisest tõhusamad ja operatiivsemad mehhanismid, kuidas kontrollida valitsust riigikaitse korralduse küsimustes. Me kõik teame, et kui täna peaks põhiseaduse muutmine saama 61 toetushäält, siis tuleb valitsus välja 19 seaduse muudatustega, mis tulenevad põhiseaduse muutmisest, ja ilmselt arutelud Riigikogu rollist jätkuvad. Aga kui jätta kaitseväe juhataja ametikoht põhiseadusest välja ja tema nimetamine väheste õiguseks, kui minna sõja- ja rahuküsimustes Riigikogust mööda, ilma elujõulist alternatiivi välja pakkumata, siis demokraatlik riigi kontroll nõrgeneb, mitte ei tugevne, nagu oli algne idee. Seepärast me hääletame tänase ettepaneku vastu, sest me leiame, et tsiviilkontroll kaitseväe üle peab olema ka edaspidi laiapõhjaline. Oma roll olgu presidendil ja ka Riigikogul ning seeläbi rahval kui kõrgeima riigivõimu kandjal. Ma tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Palun kõnepulti kolleeg Rait Maruste Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Täna on meie ees Eesti Vabariigi põhiseaduse järjekordse muutmise lõpuleviimine. Seekordse põhiseaduse muutmise algatas, kasutades oma põhiseaduslikku pädevust, Vabariigi President. Algatamisele eelnesid põhjalikud uuringud, läbirääkimised ja kooskõlastused.
Eelmine Riigikogu otsustas algatust menetleda põhiseaduse § 162 punktis 2 ja §-s 165 ettenähtud korras ehk Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. Eelmine Riigikogu on oma töö teinud ja eelnõu oma koosseisu enamusega heaks kiitnud. Selle eelnõu tekst on täna teie ees. Põhiseadusliku protseduuri kohaselt on sisuliselt tegu eelnõu kolmanda lugemisega. Meie teha on jäänud eelnenud töö ja otsustus kolmeviiendikulise häälteenamusega kas heaks kiita või tagasi lükata.
Reformierakonna fraktsiooni nimel kutsun teid eelnõu toetama!
Põhjused, miks muudatused põhiseaduses on vajalikud, on põhjalikult esitatud eelnõu seletuskirjas. Põhjendused on erialasel ja poliitilisel tasemel läbi räägitud ning varasemates menetluse staadiumides kokku lepitud. Need materjalid on olnud teile kättesaadavad, mistõttu puudub tarvidus neid siinkohal üle korrata. Väga lühidalt ja kokkuvõtvalt tähendavad muudatused riigikaitse tegevjuhtimise viimist täitevvõimu pädevusse ja vastutusse.
Head kolleegid! Meie kehtiv põhiseadus on kompilatsioon esimese iseseisvusaja põhiseaduslikest elementidest, omaloomingust ning rahvusvahelistest allikatest ülevõetust. Meie kehtiv põhiseaduslik riigikaitse korraldus kannab esimese iseseisvusaja presidentaalse riigikorralduse pitserit. Tänane Eesti Vabariik on aga selgelt parlamentaarne vabariik koos sellest tuleneva poliitilise ja riigiõigusliku loogika ning põhimõtetega. Nende põhimõtete üks osa on selge võimude lahusus, militaarsektori allumine tsiviilkontrollile ning alluvus- ja käsuliinide selgus.
Tänapäevastes lääne riigiõiguslikes mudelites on sõjavägi täitevvõimu osa. Sõjaväge korraldavad ja kannavad selle eest poliitilist vastutust valitsus ja kaitseminister. Nii on asjad põhijoontes korraldatud NATO liikmesriikides ning nii peaks see olema ka meil. Paraku on meie riigikaitse põhiseaduslik regulatsioon olnud mõneti ebajärjekindel ning potentsiaalselt arusaamatusi ja isegi konflikte võimaldav. Meenutan, et 1990. aastatel oli käsuliinide ebaselgus mitmete tõsiste riigikaitsega seonduvate pingete ja probleemide allikas. Õnneks oleme suutnud halvemat vältida ja aja jooksul on asjad paremuse poole liikunud.
Kuid, lugupeetud Riigikogu liikmed, meie ühine huvi ja hool peab olema välistada ka riigiõiguslikult arusaamatuste teke ning luua võimalikult selge pädevuste ja alluvuste jaotus, et tagada ühene ja tõhus asjade korraldus ja vastutus riigikaitses.
Eelnõu heakskiitmisele ja jõustumisele järgneb pakett asjakohaseid riigikaitsealaseid eelnõusid, mis detailiseerivad ja uuendavad riigikaitse korraldust lähtuvalt meie ees olevatest põhiseaduse parandustest. See loob parema õigusliku aluse kaitseväe juhtimiseks meie tänastes oludes. Meil kõigil saab olema võimalus nende eelnõude menetlemise kaudu riigikaitse korralduses edaspidigi kaasa rääkida ja teostada seeläbi ka parlamentaarset kontrolli.
Reformierakonna fraktsiooni nimel väljendan usku, et eelnõu vastuvõtmise kaudu astume olulise sammu riigikaitse korralduse põhiseaduslikus regulatsioonis ning loome asjakohase eelduse sellest tulenevaks muuks õiguslikuks regulatsiooniks.
Tänan siinkohal kõiki eelnõu ettevalmistajaid ja kutsun teid seda toetama!

Suur tänu, kolleeg Rait Maruste! Palun kõnepulti kolleeg Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu esimees! Austatud parlamendiliikmed! IRL-i fraktsioon toetab selle põhiseaduse muudatuse vastuvõtmist lõpphääletusel. Me toetame käsitlusviisi, et põhiseadust muudetakse novellide, s.o eraldi üksikuid õigussuhteid reguleerivate paranduste abil. See on olnud meie põhiseaduse kultuur ning muudatuste arv peegeldab hoopis põhiseaduse püsivust, mitte nõrkust.
Teiseks, põhiseaduse muudatuse sisust. President Lennart Meri ütles 14 aastat tagasi Eesti põhiseaduse viiendal aastapäeval: "Siin on tegemist tõsise vastuoluga, mis on kodeeritud  põhiseadusesse ega tulene poliitilise kultuuri puudulikkusest. Pean silmas konfliktset vahekorda kaitseministrite ja kaitseväe juhatajate vahel. Võin teile täie vastutusega kinnitada: sõdur võib olla kui tahes hästi välja õpetatud, ta võib olla kui tahes moodsalt relvastatud ja ometi, kui käsuliin on ähmane, mitmeti tõlgendatav ja venib nagu härja ila, vajub ka kõige parem sõjavägi kokku nagu kaardimaja." Lennart Meri tsitaadi lõpp.
Kui me seda eelnõu siin saalis 2007. ja 2008. aastal arutasime, siis valitses Eesti riigikaitseõiguses teine olukord kui praegu. Riigikaitse juhtimise korralduses oli hägusalt sätestatud kaitseväe juhataja alluvussuhe ja kaitseväe paiknemine riigiasutuste struktuuris, samuti olid puudulikud käsuõiguse regulatsioon ja kaitseväe poolt jõu kasutamise põhimõtted. Kokkuvõtvalt: puudu oli põhiseaduse muudatuse sisustamine rakendusseadustega. Selle aspekti, mida siin ka enne mainiti, tõid diskussioonides välja peaaegu kõik Riigikogus esindatud erakonnad ning see oli üks peamine takistus üldise poliitilise konsensuse saavutamisel.
Täna põhiseaduse muudatust hääletades oleme hoopis paremas positsioonis, sest eelmine Riigikogu koosseis võttis vastu kaitseväe korralduse seaduse. See seadus sätestab üheselt mõistetavalt kaitseväe ühtse riigiasutusena Kaitseministeeriumi valitsemisalas, kaitseväe juhataja allumise kaitseministrile ning samuti käsuõigusega ja jõu kasutamisega seonduva. Seega on suurem osa 2007. ja 2008. aastal peetud aruteludes tõstatatud probleemidest saanud lahenduse.
Põhiseaduse muudatuse vastuvõtmine võimaldab astuda viimased sammud sätestamaks selgelt ja üheselt mõistetavalt Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri juhtrolli Eesti riigi kaitse juhtimises ning selle eest vastutajana. Põhiseaduse muudatuse jõustamine võimaldab seaduse tasemel sätestada kaitseväe juhataja ja kaitseväe juhtkonna ametisse nimetamise protseduuri. Pärast kaitseväe korralduse seaduse jõustumist ning kaitseväe juhataja ja kaitseministri alluvusvahekorra selget määratlemist on otstarbekas viia ka kaitseväe juhataja ja kaitseväe juhtkonna ametisse nimetamise protseduur vastavusse riigiõigusliku loogikaga. Kaitsevägi on osa täitevvõimust ja kaitseväe juhataja allub kaitseministrile ning seega peaks kaitseväe juhtkonna ametisse nimetama täitevvõim.
Teise peamise murepunktina tõusetus eelmise Riigikogu diskussioonides hirm, et põhiseaduse muudatuse tulemusena kaob kaitseväe juhataja institutsioon ära ja kaitsevägi politiseeritakse. Mina ei tea ühtegi Riigikogus esindatud erakonda, kes sooviks kaitseväe juhataja institutsiooni ära kaotada. See ei ole tänase arutelu teema ja sellele arutelule on IRL üheselt vastu. See põhiseaduse muudatus vähendab kaitseväe politiseerimise ohtu. Kui kaitseväe juhataja nimetab ametisse Riigikogu ja ta on aruandekohustuslik Riigikogu ees, siis teeb see ta ka osaliseks poliitilises debatis, mida peavad pidama poliitikud, meie siin saalis. Poliitilist vastutust kannab minister, tema osaleb poliitilises debatis ja annab Riigikogule aru. Kaitseväe juhatajal on alati võimalus ja kohustus panustada debatti sõjalise eksperdina.
Kui vaadata laiemalt Eesti rahvusliku julgeoleku ees seisvaid ülesandeid, siis praegune koalitsioon on paika pannud selged eesmärgid, mis tagavad meie riigikaitse kiire rakendatavuse ja selle eelduseks oleva juhtimise selguse. Esiteks, riigikaitse arendamisel tuleb lähtuda selle laiast käsitlusest vastavuses kehtestatud riigikaitsestrateegiaga. Oluline on kindlustada, et kõik riigiasutused valmistuvad täitma oma riigikaitselisi ülesandeid võimalike ohtude korral ning sõjaline kaitse peab arenema koos ülejäänud ühiskonnaga. Teiseks on vaja algatada rahu- ja sõjaaja riigikaitse seaduste ajakohastamine. See on see esimene põhiseaduse muudatusest tulenev samm, mille järel me asume neid siin parlamendis menetlema. Toimekindluse tagamiseks on oluline muuta rahu- ja sõjaaja riigikaitselised juhtimissüsteemid ning vastutusalad võimalikult sarnaseks. Kolmandaks, riigikaitse juhtimise korraldamisel tuleb lähtuda kaitsejõududest kui täitevvõimu osast ning vajalik on tagada riigikaitseliste tegevuste juhtimise koordineeritus, juhtimise selgus ja läbipaistev tsiviilkontroll. Neljandaks on vaja luua selge alus militaar- ja päästeressursivõime koostoimeks ja jätkata riigi lennuvahendite, laevade ning nende käitlemiseks vajaliku teenindusressursi koondamist.
Kõik need tegevused on mõeldavad siis, kui parlamendil ja valitsusel on selge tahe tagada Eesti riigikaitse jätkusuutlik rahastamine, lähtudes põhimõttest, et meie eesmärk on saavutada aastaks 2012 kaitsekulude tase 2% sisemajanduse kogutoodangust ja tagada selle taseme stabiilsus. Kuid eeldus on see, et riigikaitse juhtimises valitseb ühemõtteline selgus. Ma tsiteerin lõpetuseks veel kord Lennart Meri: "Hästi toimiv rahvuslik julgeolekusüsteem on juba iseenesest ohu peletaja, deterrent, julgeolekutagatis: ta osutab, et toimib efektiivselt ka kriisiolukorras – ja sellisena on võimeline kriisi ära hoidma." Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu! Ma palun kõnepulti kolleeg Sven Mikseri Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Põhjusest, miks põhiseadus ja tema riigikaitset reguleeriv peatükk vajavad muutmist, on eelkõnelejad juba põhjalikult rääkinud. See õigusliku loogika vastuolu, mis oli teise ilmasõja eelsest põhiseadusest üle võetud komponentide ning taasiseseisvunud Eesti Vabariigis vastu võetud põhiseaduse ja parlamentaarse riigikorralduse loogika vahel, oli ilmne. Ka olid mitmed kõlavad mõisted, nagu näiteks president kui riigikaitse kõrgeim juht, aga ka küsimus, kas kaitseväe juhataja on või ei ole põhiseaduslik institutsioon nii nagu õiguskantsler ja riigikontrolör, piisavalt sisustamata. Et võtta maha neid hirme, mis seonduvad praeguse põhiseaduse muutmise ettepanekuga, tuleb kõigepealt öelda, mida see põhiseaduse muudatus ei ole.
Esiteks ei ole ta kindlasti muudatus, mis allutaks kaitseväe operatiivjuhtimise ametnikele või paneks poliitikud andma kaitseväele lahingukäske. Teiseks ei ole ta kindlasti selline muudatus, mis politiseeriks kaitseväe juhtimist. Küll aga tugevdab see muudatus kahtlemata tsiviilkontrolli kaitseväe üle ning loob suurema õigusliku selguse ja õigusliku loogika.
Eelkõneleja Keskerakonnast peatus samuti küsimusel, kas kaitseväe juhataja, nii nagu ta on seni põhiseaduses mainitud, on põhiseaduslik institutsioon, kelle autonoomia, kelle iseseisvus ja sõltumatus vajavad samasugust kaitset nagu teised põhiseaduslikud institutsioonid. Kindlasti tuleb alla kriipsutada, et kaitseväe juhataja ei ole ega saagi olla põhiseaduslik institutsioon, nii nagu on riigikontrolör ja õiguskantsler. Me ei kujuta ju keegi ette tsiviilkontrolli parlamentaarse demokraatia tingimustes, kaitseväge, mis oleks oma ressursside ja tegevuste planeerimisel samavõrd sõltumatu täitevvõimust, nagu seda on õiguskantsleri ja riigikontrolöri ametkonnad.
Kaitseväe juhataja Riigikogu-poolne nimetamine tagavat tugevama poliitilise konsensuse. Ma julgen selles kahelda nii õigusliku loogika seisukohast kui ka praktika seisukohast. Ma arvan, et paljudele inimestele, kes on siin saalis olnud kauem kui kaheksa aastat, meenub üks juhtum, kus Riigikogu hääletas kaitseväe juhataja ametist vabastamist. See hääletus lõppes n-ö positiivselt tänu ühele enamhäälele ja see üks enamhääl tuli Riigikogu liikmelt, kes hääletas oma fraktsiooni otsuse vastu, seletades seda muu hulgas hetkelise meeltesegaduse või värvipimedusega. Kindlasti ei räägi niisugused hääletustulemused kaitseväe juhataja nimetamisel või vabastamisel stabiilsusest, järjepidevusest ega ka suurest poliitilisest konsensusest. Neid oleks tark tulevikus välistada.
Nüüd veel ühe hirmu hajutamiseks. Ma võin öelda, et kõige kindlam garantii kaitseväe juhtimise politiseerimise vastu on tegelikult asjaolu, et Eesti kõrgemate ohvitseride seas ei ole ega saa kunagi olema ühtegi parteilist kindralit. Arvan, et sellest garantiist peaks meile ka piisama.
Millest on kahju, on see, et meie ees ei ole täna ühest ja selget visiooni, mil viisil täpselt ja kes peaksid tulevikus ametisse nimetama kaitseväe juhataja, aga ka näiteks kaitseväe peastaabi ülema ja Kaitseliidu ülema. Kindlasti oleks meil lihtsam vajutada rohelist nuppu, kui me teaksime, et me kõik saame või vähemalt oluline osa meist saab ühtemoodi aru ka sellest, millisel tasemel ja kelle poolt need kõrged ohvitserid saavad ametisse nimetatud. Sotsiaaldemokraatide nimel ütlen, et me tahame kindlasti näha, et see oleks täitevvõimu kollegiaalne vastutus ja kollegiaalne otsus, st see otsus sünniks Vabariigi Valitsuse tasemel, mitte ministri tasemel. Ja vähemalt Kaitseliidu ülema puhul on oluline, et see tase oleks pariteetne ka kaitseväe juhataja ametisse nimetamisega nii ettepaneku tegemise kui ka otsuse langetamise osas.
Lõpuks tahan ma öelda, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab oma parlamendifraktsiooni kaudu tänasel lõpphääletusel põhiseaduse muutmist. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Mikser! Kuna kõik fraktsioonide esindajad on saanud esineda, lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, palun teeme enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 90 Riigikogu liiget, puudub 11.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastu oli 23, erapooletuid ei olnud. Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud.
Head kolleegid, meie istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 14.29.