Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu viienda töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd, head kolleegid, on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Keegi ei soovi seda teha. Läheme edasi.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud kasuliku mudeli seaduse, patendiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ning on määranud juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni.
Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget, puudub 27.
Palun tähelepanu! Päevakorra täpsustamine. Tänase päevakorra 21. punkti, eelnõu 922 teise lugemise arutelul teeb ettekande maaelukomisjoni aseesimees Aleksei Lotman.

Alustame tänase päevakorra punktide menetlemist. Tänase päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu 814. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 876. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun, kolleeg Evelyn Sepp Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! See, et me oleme mõni päev enne XI Riigikogu töö lõppu jõudnud sellise seaduse lõpphääletuse-eelsesse faasi, on mõnes mõttes tähelepanuväärne, kui sügavalt järele mõelda, siis on see tegelikult pigem häbiväärne. Ei lähe mööda peaaegu päevagi, kui n-ö neljanda võimu kandja, Eesti ajakirjandus, ei tooks meieni lugusid sellest, kuidas Eesti riik päev-päevalt üha enam lukku läheb. See ei ole mitte lihtsalt vaimukusele püüdlev ilukirjanduslik väljend, vaid väga täpselt tegelikku olukorda kirjeldav kokkuvõte. Paraku ei ole see nähtus, mis on omane avatud demokraatlikule riigile. Oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui see Riigikogu pärandaks järgmisele sellise mentaliteedi, nagu praegu on siin saalis: pool saali on viimase aasta-poolteise jooksul sisuliselt istunud, kott peas, ei näe, ei kuule, ei sekku, ei mingit järelevalvet, ei mingit läbipaistvust. Need tendentsid on kahjuks aina süvenenud. See on nähtus, mis ei vii Eestit sugugi edasi, pigem kinnistab see seda ajaloolist taaka (või laseb sel kasvada), mis tuleb võib-olla, vaadates sünniaastat, kaasa Eesti taasiseseisvumise-eelsest ajast. See on ka väga selge põhjus, miks mul on väga hea meel selge sõnaga teada anda, et need nähtused ei ole need, mida Keskerakonna fraktsioon tahaks teiega jagada. Me hääletame selle seaduseelnõu vastu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletuse Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõu 564. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu oli 39, erapooletuid ei olnud.
Seadust vastu ei võetud ja seaduseelnõu langes menetlusest välja.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Ma kutsun kõnepulti Mark Soosaare Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! On tore, et Keskkonnaministeerium on palju vaeva näinud ja teinud valmis keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu, mis ehitab silda põhiseaduse ja keskkonnaalaste seaduste vahele. Aga iga sild on ideaalne siis, kui kõik tema postid kannavad, kui ükski sillakäsipuu ei lähe lahti ja inimene üle ääre sisse ei kuku. Nagu ikka, peitub saatan detailides. Meie, sotsiaaldemokraadid, ei saa kahjuks selle eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt hääletada. Seda ühel lihtsal põhjusel: selle eelnõu § 10 taganeb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 32, mis teatavasti ütleb, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Üldised ehk avalikud huvid on põhiseaduse kohaselt kõrgemad huvid kui erahuvid. Kahjuks öeldakse eelnõu §-s 10, et keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda. Kas tõesti meil kõigil tuleb seda taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu? Meid oleks rahuldanud, kui oleks olnud kirjas, et tuleb taluda ülekaaluka avaliku huvi või ülekaaluka üldise huvi tõttu, kuid ei rahulda, et on ära toodud lihtsalt ülekaalukas huvi. Seetõttu jätame seekord hääletusnuppudele vajutamata. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Mark Soosaar! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu 799. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 858. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Ene Kaupsi!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati täiskogus 19. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. veebruar. Muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu eesmärk on ratifitseerida Euroopa kohaliku omavalitsuse harta lisaprotokoll, mis näeb allakirjutanud riigile ette kohustuse tagada kõigile üksikisikutele õigus osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses. Eestil ei teki selle rakendamisega lisakohustusi, kuna lisaprotokolliga nõutav on Eestis juba seadustatud ja rakendatud.
Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu teisele lugemisele saatmist oma 7. veebruari istungil ja jõudis konsensusega järgmistele otsustele: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 908 teise lugemise arutelu Riigikogu täiskogu 16. veebruari istungi päevakorda ja teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 908 teisel lugemisel seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ene Kaups! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid samuti ei ole. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 908. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks väliskomisjoni liikme Ivi Eenmaa!

Proua juhataja! Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu 913, investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu, käsitleb lepinguid nelja riigiga. Tuletan, lugupeetud kolleegid, meelde, et need riigid on Maroko Kuningriik, Aserbaidžaani Vabariik, Jordaania Hašimiidi Kuningriik ja Moldova Vabariik. Need lepingud peaksid, kui me ratifitseerimise seaduse täna vastu võtame, kindlustama kaitse ka Eesti investeeringutele nimetatud riikides. Eelnõu esimene lugemine lõpetati s.a 9. veebruaril ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 11. veebruar kell 16. Paraku ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Väliskomisjon arutas seda eelnõu oma 14. veebruari istungil. Meie otsus oli teha ettepanek eelnõu täna seadusena vastu võtta. Tänan tähelepanu eest ja palun eelnõu toetada!

Suur tänu, kolleeg Ivi Eenmaa! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Muudatusettepanekuid samuti ei ole. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu 913. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud sõjalisel ja muul vaenulikul eesmärgil keskkonna mõjutamise keelustamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Selle seaduseelnõu esimene lugemine lõpetati 26. jaanuaril s.a. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu teisele lugemisele esitamist oma 8. veebruari istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud, mistõttu tuleb eelnõu teisel lugemisel lähtuda eelnõu esimese lugemise tekstist.
Riigikaitsekomisjon juhib tähelepanu tehnilisele veale eelnõu seletuskirja leheküljel 3, mille viimases lõigus on käsitletud Rahvusvahelist Punast Risti, kuid jutt pidanuks olema Rahvusvahelise Punase Risti Komiteest (ingliskeelne lühend on ICRC). Need kaks organisatsiooni on oma olemuselt küllaltki erinevad.
Kuna arutluse all olev konventsioon puudutab lisaks riigikaitsele keskkonnakaitset, siis palus riigikaitsekomisjon eelnõu kohta Riigikogu keskkonnakomisjoni seisukohta. Keskkonnakomisjon otsustas oma s.a 10. jaanuari istungil konsensusega eelnõu toetada.
Tegemist on olulise humanitaar- ja relvastuskontrolliõiguse konventsiooniga. Sellega on ühinenud üle 70 riigi. Näiteks Saksamaal on selle konventsiooni heaks kiitnud parlamendi mõlemad kojad. Nüüd on viimane aeg ka Eestil seda teha.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma s.a 8. veebruari istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 16. veebruari istungi päevakorda. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon oma 8. veebruari istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskiri. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 115, otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek panna seaduseelnõu 903 teisel lugemisel lõpphääletusele ning seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Mati Raidma! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Samuti ei olnud muudatusettepanekuid. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud sõjalisel ja muul vaenulikul eesmärgil keskkonna mõjutamise keelustamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 903. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Jätkub Vabariigi Valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun kõnepulti majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Proua esimees! Head kolleegid! Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu teise lugemise me katkestasime. Pärast teise lugemise katkestamist 26. jaanuaril majanduskomisjoni Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Küll pöördus majanduskomisjoni poole mõne ettepanekuga majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ka Notarite Koja seisukohad olid meie töölaual ning Riigikogu Kantselei juristid tegid oma ettepanekuid rakendusosa kohta.
Teile väljajagatud muudatusettepanekute loetelus on kokku 71 muudatusettepanekut, mis on valdavalt korrastava ja täpsustava iseloomuga. Majanduskomisjonis on neid juba tutvustatud, suures saalis ehk ei ole mõtet seda üle korrata. Seletuskiri on põhjalik, samuti ettepanekute loetelu.
Me käsitlesime neid ettepanekuid kolmel komisjoni istungil: 8., 10. ja 14. veebruaril. Olime arutelule kutsunud nii Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamäe ja asekantsler Martin Hirvoja kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, näiteks teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatteri.
Vaidlusalused küsimused said lahendatud ja komisjon otsustas konsensuslikult saata kõne all olev väga oluline eelnõu Riigikogu täiskogule teise lugemise jätkamiseks s.a 16. veebruaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek teha kolmas lugemine s.a 23. veebruaril ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik otsused olid konsensuslikud. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu kolleeg Klaas juba ütles, on neid tervelt 71 ja kõik on teinud juhtivkomisjon, aga vaatame need siiski kõik läbi. Esimese ja teise ettepaneku on teinud juhtivkomisjon, ettepanekud on täielikult arvestatud. Kolmanda, neljanda, viienda, kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda ettepaneku on teinud juhtivkomisjon, ettepanekud on täielikult arvestatud. 9., 10., 11., 12. ja 13. ettepaneku on teinud juhtivkomisjon, ettepanekud on täielikult arvestatud. 14., 15., 16., 17., 18. ja 19. muudatusettepaneku on teinud juhtivkomisjon, muudatusettepanekud on täielikult arvestatud. 20., 21., 22., 23. ja 24. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, ettepanekud on täielikult arvestatud. 25., 26., 27., 28., 29. ja 30. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, ettepanekud on täielikult arvestatud. 31., 32., 33., 34., 35. ja 36. ettepanek on jällegi juhtivkomisjonilt, kõik need on täielikult arvestatud. 37., 38., 39., 40. ja 41. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, ettepanekud on täielikult arvestatud. 42., 43., 44., 45., 46., 47. ja 48. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, ettepanekud on täielikult arvestatud. 49., 50., 51., 52., 53. ja 54. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, ettepanekud on täielikult arvestatud. 55., 56., 57., 58., 59., 60. ja 61. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, ettepanekud on täielikult arvestatud. 62., 63., 64., 65., 66., 67., 68., 69., 70. ja 71. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, ettepanekud on täielikult arvestatud. Head kolleegid! Me vaatasime läbi kõik muudatusettepanekud.
Seaduseelnõu 803 teine lugemine on lõpetatud.

Jätkub Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! 7., 14. ja 15. veebruaril arutasime õiguskomisjonis kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamist. Me otsustasime nendel kohtumistel, kus osalesid ka mitmed eksperdid Riigikohtust, meie kriminaalasutustest ja ministeeriumidest, algatada 18 muudatusettepanekut. Nagu te teate, on tegemist teise lugemise jätkamisega, teisel lugemisel on see eelnõu täiskogu saalis juba olnud. Toona me kiitsime siin heaks ligi 30 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekutele, mis on saalis välja jagatud, on lisatud selgitused.
Esimene muudatusettepanek tuleneb Riigikohtu ettepanekust. Me jätame § 63 lõike 1¹ sõnastuse selliseks: "Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise kriminaalmenetluses otsustab riigi peaprokurör." Senine sõnastus tõi siia sisse ka kohtu, aga Riigikohtu ettepanekul pidasime oluliseks, et vältida vastuolusid kohtu ja prokuratuuri pädevuste piiritlemisel, öelda selgelt, et selle pädevuse saab endale riigi peaprokurör, kes peab selle otsuse langetama. Seni julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe tõendina esitamist sisulises kriminaalmenetluses teatavasti üldse ei olnud, aga seda on peetud teatud erandjuhtudel õigustatuks.
Kuues muudatusettepanek räägib jälitustoiminguks loa andmisest (§ 126⁴). Me oleme teinud siin muudatused, lähtuvalt jällegi Riigikohtu ekspertide soovitusest. Nende kohaselt võib edasilükkamatutel asjaoludel jälitustoimingut teha riigi peaprokuröri loal, mitte aga enam eeluurimiskohtuniku loal. Samuti oleme jätnud eelnõust välja ebamäärase termini "vormivaba" ja oleme täpsustanud, et see luba antakse taasesitamist võimaldaval kujul. Teine lõige räägib ka sellest, et kui peaprokurör on andnud loa edasilükkamatutel asjaoludel jälitustoimingu tegemiseks, siis on kohtul vaja 24 tunni jooksul see luba tagantjärele verifitseerida, kooskõlastada selle loa andmine.
Lisaks võib välja tuua 12. muudatusettepaneku, kus on täpsustatud politsei ja piirivalve seaduse muutmist, eelkõige paragrahvidega, mis käsitlevad jälitustoiminguid ja salajast koostööd.
Lõpetuseks tuleb rõhutada muudatusettepanekut 17, kus on jällegi Riigikohtu ettepanekute kohaselt toodud sisse taasesitamist võimaldav vorm lubade andmisel ja on jäetud välja eelnev täpsustus "vormivaba".
Selle seaduse jõustumise ajaks oleme ette näinud 1. jaanuari 2012, lähtudes eelkõige asjaolust, et oleks võimalik veel kord üle vaadata selle seaduse rakendamisega seonduv ning selle seaduse jõustumiseks ette valmistada kõik asjassepuutuvad ametnikud ja kohtunikud, anda neile koolitust ja informatsiooni uue regulatsiooni kehtestamise kohta.
Komisjon on teinud Riigikogu täiskogu saalile ettepaneku eelnõu teine lugemine täna lõpetada. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Küsimusi teile ei ole. Vabandust, ma ei näinud! Palun, kolleeg Indrek Saar!

Aitäh! Mul on küsimus sulle kui komisjoni esimehele. Seda nagu ka paljusid teisi toredaid seaduseelnõusid me oleme komisjonis suhteliselt pikka aega menetlenud. Ligi kolme aasta jooksul tundus, et konsensuse leidmine on üsna raske. Kuid konsensus saabus üleöö. Selles mõttes on see loomulikult mõistlik, et selle eelnõuga on pikalt tööd tehtud ja see koosseis võiks oma otsused ju ka vastu võtta. Aga oled sa kindel ja võid meile kinnitada, et mitmed kiirustades tehtud väga põhimõttelised otsused, mis sündisid eile õiguskomisjonis, on läbi mõeldud ja kui me oleme selle seaduse vastu võtnud, siis võime olla kindlad, et järgmine Riigikogu koosseis ei pea tulema kohe selle ümbertegemise juurde, sest need otsused kannavad selgelt kiirustamise jälgi?

Tänan küsimuse eest! Sinu küsimuses sisaldus teatud paradoks. Sa mainisid, et me oleme neid eelnõusid pikalt menetlenud ja tõid oma küsimuse viimases osas esile ka sellise mõiste nagu "kiirustamine". Me oleme pöördunud võimalikult paljude huvigruppide ja ekspertide poole. Eksperdid on mitmeid väiteid esitanud pärast uusi arutelusid ka nende institutsioonide, ministeeriumide sees selle aasta algul. Me arutasime mõningaid küsimusi eile, üleeile ja eelmisel nädalal. Paratamatult võtabki sedavõrd olulise seaduse, paljusid ametiasutusi, inimesi, meie põhiõigusi ja -vabadusi puudutava seaduse menetlemine rohkem aega. Mul on hea meel, et me oleme konsensusele jõudnud. Kuid mina ei saa kindlasti ainuüksi enda nimel seda garantiid anda, vaid me peame kõik seisma hea selle eest, et kriminaalmenetluse seadustiku muudatus, mis käsitleb jälitustoiminguid, on võimalik kehtestada hoopis uues kvaliteedis. Ma arvan, et see uus kvaliteet selles eelnõus ka peitub. Meil on piisavalt aega rakendamiseks, selle seaduse jõustamiseks. Loomulikult, kui tuleb esile teatud nüansse, mis selliste mastaapsete eelnõude puhul võivad esile tulla, siis on meil võimalik need üle vaadata ja nende üle arutada. Aga täna ja homme on minu arust õige teha ära otsus ning võtta nii see eelnõu kui ka väga mitmed teised eelnõud, mis tulevad ju paljudest teistest komisjonidest, seadusena vastu, selle asemel et veel oodata ja rääkida teatud määral abstraktsest kiirustamisest. Kui me selle koosseisu töö lõpu eel seisame selge otsuse ees, kas võtta vastu või mitte, siis minu eelistus on kindlasti see, et läheme selle eelnõuga lõpphääletusele. See on sedavõrd küps küll.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Eks see ole, jah, kaua küpsenud kaunikene. Aga vist ei olegi see nii väga kaunis. See koalitsioon on esimene Eesti õiguse ajaloos, kes üritas või üritab praegugi (ma pole täpselt aru saanud) telefoniõigust ära kodifitseerida. Varem ei ole seda veel üritatud, aga seekord seda tehti. Tahan teada, kas see on selle koalitsiooni ideoloogiline seisukoht, et peakski olema telefoniõigus, et kohtunikud saaksidki telefoni teel jälgi jätmata jälitusluba küsida ja kodanike põhiõigusi rikkuda. Kuidas selline mõte üldse tekkis?

Ain! Sa oled üks paljudest meie komisjoni konsensust taotlevatest liikmetest. Meil on olnud äärmiselt hea tööõhkkond. Ma tänan parlamendi selle koosseisu töö lõpul kõiki õiguskomisjoni liikmeid! Minu arust on see üks kõva komisjon ja väga hästi tööd teinud koosseis. Aitäh Indrekule, aitäh Ainile! Selle muudatusettepaneku sissehääletamise ajal sind siiski ei olnud ruumis. Telefoniõigust (meil oli varem komisjonis arutelu ja ma eeldan, et sa mõtled kuuendat muudatusettepanekut) selles eelnõus ei sisaldu. Nagu sa mäletad, me Riigikohtu ekspertidega arutlesime selle üle, kas juhul, kui on tegemist jälitustoiminguga, mida me kvalifitseerime jälitustoiminguks edasilükkamatul juhul (§ 126 lõige 4), tehakse seda prokuratuuri loal, mitte kohtuniku loal. Kirjalik luba vormistatakse 24 tunni jooksul. Vastutus on selgelt prokuratuuril. Me tegime selle muudatuse arutelude põhjal. Praegu, ma arvan, telefoniõigust (ma ei tea, mida sina selle all täpselt mõtlesid) enam selles eelnõus küll ei ole.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Tundub, et siin räägivad juristid omavahel. Kas sa seletaksid stenogrammi jaoks lahti, et ka teised hiljem aru saaksid, millest siin juttu on, mida see telefoniõigus tähendab? Riigi Teatajast ma sellist mõistet praegu ei leidnud.

See küsimus on pigem Ainile. Mina sain sellest aru, kuna Ain on sellele sellisel peenelt humoristlikul moel komisjoni istungitel viidanud. Ma proovisin täiskogu saalile lahti seletada, et see puudutab kuuendat muudatusettepanekut.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Austatud ettekandja! Ma tahtsin lihtsalt täpsustada ühte sinu vastust. Kas see vastab tõele ja nii see saabki olema, et jälitustoimingute teostamise eest kannab vastutust prokuratuur? Ma tahan kindel olla, et ma sain sellest õigesti aru, sest teatavasti ei kanna prokuratuur Eesti Vabariigis üldse mingisugust vastutust, nii et teiste sõnadega me ütleme, et keegi ei vastuta mitte millegi eest. Kas ma sain su vastusest õigesti aru?

Keegi Eesti Vabariigis mitte millegi eest ei vastuta – see võtab, Igor, sõnatuks. Ma saan aru, teades sinu sõnavõtte selle koosseisu ajal läbi aastate, millised on sinu peamised kriitikafookused. Mulle tundub, et me liigume ka selle eelnõuga jälle sammu edasi põhiõiguste ja vabaduste kaitse suunas. Jah, eelnõu parandab oluliselt isikute õiguste kaitset jälitustegevuses. Kehtiva õigusega võrreldes nähakse senise jälitusasutuse juhi loa asemel ette prokuratuuri luba. Jälitustoiminguid on võimalik teha vaid avatud jälitustoimiku raames. Jälitustoimiku pidamise tähtaja pikendamine on selle eelnõu põhjal prokuratuuri õigus. Samuti antakse jälitustoimiku avamise õigus prokuratuurile. Seega, järelevalve ja eelkontroll ka jälitustoimingute üle suureneb oluliselt. Ma arvan, et see on üks väärtusi ja vastus ka Indreku küsimusele, miks me peaksime selle eelnõu täna seadusena vastu võtma, mitte jääma veelgi ootama ettepanekuid, arvamusi, nüansse, detaile, mida on siiamaani esitatud ja ma ei kahtle, et neid esitatakse selle aasta jooksul veelgi. Aga ma arvan, et me oleme täna ikkagi otsuseks küps.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Minu küsimus on ka muudatusettepaneku nr 6 lõike 4 kohta. Ma saan aru, et prokuratuur seda luba andes saab kohustuse teatada 24 tunni jooksul kohtunikule, kes otsustab prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel jälitustoimingu lubatavuse ja jälitustoimingu jätkamiseks loa andmise määrusega. Minu küsimus on selline: mis siis saab, kui kohtunik leiab, et see ei olnud lubatud?

Mis siis saab, kui jälitustoiming ...

Kui kohtunik leiab, et seda luba pole põhjust anda.

Sellisel juhul selle loa andmine lõike 2 kohaselt peatub. Tegemist on ikkagi kohtu kirjaliku loaga, mis on selgelt jälitustoimingu tegemise aluse üks eeldus. Ehk prokuratuur annab eelneva loa, võtab vastutuse, et jälitustoimingut võib teha, aga kirjalik luba on üks jälitustoimingu tegemise aluse olulisi eeldusi. Kui seda eeldust ei teki, siis kaob ära ka õigus jälitustoimingu tegemiseks.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegi Sooääre küsimusele vastuseks: ei, see telefoniõigus ei olnud minu väljamõeldis. Sellele juhtis komisjoni istungil tähelepanu Riigikohtu liige Priit Pikamäe. Projekti järgi pidi olema nii, et kohtunikult võib telefoni teel jälitusluba küsida, mingit jälge ei jää ja see luba niimoodi antaksegi. See on meie õiguspraktikas täiesti erakordne. Kuid minu küsimus on selles: kas nende asjaolude valguses, millest rääkis endine õiguskantsler ühel hiljutisel konverentsil (tal oli kaasas prokuratuuri kiri, kus prokurör kinnitas, et tema ainukene unelm on inimesi kinni panna igal viiel võimalusel), me saame siiski prokuratuuri praeguses seisus nii palju usaldada, et anda neile võimalus sisuliselt piiramatult jälitustegevusega tegelda, kui nende ideoloogia on selline?

Mina usaldan prokuratuuri ja ma ei saa kuidagi nõustuda sinu väitega, et tegemist on piiramatute jälitustoimingutega. Sa tead, et Eestis on siiamaani, praeguse regulatsiooni, praeguste seaduste kohaselt tehtud jälitustoiminguid väga vähestes algatatud kriminaalasjades. Neid on igal aastal olnud alla 1%. Enamik nendest jälitustoimingutest, 70%, viiakse ju läbi (nagu ka sina statistika põhjal tead, me oleme õiguskomisjonis igal aastal selle statistikaga tutvunud) raskete narkokuritegude puhul. Ülejäänud 30% jaotub omakorda teatud viiludeks. On loomulik, et just varjatud kuritegude (näiteks narkokuriteod ja aususe kohustuse rikkumise süüteod) lahendamise võimalus jälitustoimingute kaasabil on suur, ilma nendeta on see võimalus väike. Mulle tundub, et selle eelnõu vastuvõtmise korral, nagu ma ka ennist ütlesin Igori küsimusele vastates, me suurendame inimeste põhiõiguste kaitset ning võtame rohkem maha hirme ja kahtlusi, et kellegi suhtes tehakse jälitustoiminguid lubamatult, hämaralt, varjatult ja ebaseaduslikult. Ma arvan, et me suurendame ka eelkontrolli võimalust jälitustoimingute üle.

Palun, kolleeg Igor Gräzin, teine küsimus!

Prokuratuur – hea küll, suhtume heatahtlikult. Pealegi, sa ütlesid, et nad väärivad usaldust. Võib-olla tõesti. Ma lihtsalt ei arva nii, aga okei, ma usun sind, mitte prokuratuuri. Ma tahan öelda, et tegemist on tavalise riigikontoriga, kes teeb praaki ja teeb seda sageli. Nad ei uuri asju korralikult, fakte ei ole, kohtuasjad venivad jne. Siin on prokuratuuril reaalne ahvatlus kasutada jälitustoiminguid 24 tundi, et kokku klopsida toimik, mis pudeneb juba enne, kui seda õmblema hakatakse. On ju nii? Mis garanteerib kodaniku õiguste kaitse prokuratuuri võimaluse vastu lappida ebaseaduslikult oma töö praaki?

Ma arvan, et üks nendest lappimiselementidest on eelnõu, mille me võtsime täna istungi alguses vastu: prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb järelevalvet prokuratuuri tegevuse üle. Minu arust on õigusriigile kohane, et parlamendil on teataval määral rohkem õigusi ja pädevust ka prokuratuuri tegevuse kohta küsida, saada ülevaadet riigi peaprokurörilt jne. Ma arvan, et kõik ülejäänud põhiõiguste ja vabaduste garantiid sisalduvad põhiseaduses, ka kriminaalmenetluse seadustikus, mida me nüüd muudame. Ma arvan, et tervikuna me liigume jällegi edasi sellest vanast jälitustegevuse seadusest, mida on palju kordi lapitud ja milles on lugematu hulk vastuolusid. Praegu me ju elame selles seadusruumis. Me ju täna korrastame seda, ühtlustame, muudame asju selgemaks ja ka piirame teatud jälitustoimingute tegemise ulatust. Minu jaoks on väga tähtis, et me leiame tasakaalu põhiõiguste ja vabaduste ning teiselt poolt kuritegevusvastase võitluse vahel. Ei saa olla nii, et me võtame ära võimaluse kuritegevusvastaseks võitluseks, eelkõige raskete, varjatud, organiseeritud kuritegude uurimiseks ja lahendamiseks. Sellist asja ei saa olla. Vastuseks Indreku küsimusele, miks me oleme selle eelnõuga nii kaua tegelnud, miks on seda nii kaua menetletud: sellel põhjusel, et leida piisav tasakaal, kuulata ära kõik asjaomased ametnikud, eksperdid, ministeeriumid, Riigikohus, õiguskantsler, kaitsepolitsei, prokuratuur, et saada selge sisemine veendumus, et kuritegevusvastane võitlus saab enda kätte vahedamad võimalused, aga meie põhiõigused ja vabadused on samas kaitstud õigusriigile kohasel määral. Selle tasakaalu leidmine ei ole olnud lihtne. Sellepärast on see võtnud aega kolm aastat. See on täiesti paratamatu ja loomulik.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Ma lähen jälle kuuenda muudatusettepaneku juurde: kas see 24 tundi, mis siin määratud on, ei tekita ahvatlust kuulata pealt keda iganes ja miks iganes 24 tunni jooksul?

Me võime esitada samasuguseid küsimusi paljude paragrahvide kohta, võime küsida, kas tekivad ahvatlused, milline on jällegi sisemine tasakaal. Kuulge, prokuratuuri tegevus on minu hinnangul esiteks tugeva järelevalve all, teiseks on nende tegevuste jaoks vaja kohtu kirjalikku luba. Meil on kohtu roll muudetud selles seadustikus, jälitustegevuse osas eelkõige, minu arust vägagi märkimisväärseks. Me oleme piiritlenud seda ikkagi sedavõrd lühikese ajavahemikuga, et mul on väga raske ette näha juhtumeid, kus sellist õigust hakatakse kuritarvitama, arvestades, et need juhtumid ei jää varjatuks, need ei jää ju kuhugi kalevi alla. On selge, et ka tulevikus on kindlasti parlamendiliikmeid, kes väga terava fookusega vaatavad mitte ainult prokuratuuri, vaid ka teiste kriminaalasutuste peale. Meil on neid siiamaani olnud, meil on neid edaspidigi. Parlamendiliikmed teostavad ju kontrolli julgeolekuasutuste üle konkreetses erikomisjonis. Täna arutatava eelnõuga me lõime umbkaudu sarnased järelevalvevõimalused prokuratuuri üle. Mulle tundub, et küsimuse olemus on pigem see, et me peame ühelt poolt tagama, et kuritarvitusi oleks võimalikult vähe, peame tagama, et seda võimalust mitte mingil juhul ei kuritarvitataks. Teiselt poolt, kui tõesti on edasilükkamatutel juhtudel vaja neid toiminguid teha, siis on siin väga selge, arusaadav ja läbimõeldud mehhanism selliste toimingute jaoks. Kui kirjalikku luba ei saada, nii nagu on täpsustatud lõigetes 5 ja 6, siis ei ole võimalik jälitustoimingut jätkata. Kindlasti teevad ka asjaomased asutused sellest väga tõsised järeldused, muidugi, kui üldse tekibki selliseid juhtumeid, et prokuratuur on loa andnud, aga kohtunik ütleb, et see oli täiesti vastuvõetamatu, luba ei anta, jälitustoimingut edasi teha ei saa. Loomulikult annab ta põhjenduse, miks seda ei saa teha. Kohus ju kinnitab selle määrusega.

Palun, kolleeg Indrek Saar, teine küsimus!

Küsin, et värskendada meie kõigi teadmisi ja mälu. Siin oli juttu punktist, mis oli toodud sellisel kujul, et Priit Pikamäe nimetas seda telefoniõiguseks, ükskõik, kas meie seda selleks peame või mitte. Kas sa võiksid meile meelde tuletada, kust see punkt sinna sai ja millal Justiitsministeerium nõustus seda punkti muutma?

Me arutasime Riigikohtu ettepanekuid selle nädala alguses. See oli arutelufaas. Me oleme saanud need ettepanekud ka kirjalikult. Seal oli ettepanek, mille kohaselt esimene vastutav instants peaks ühemõtteliselt olema prokuratuur ja kooskõlastamine toimuks tagantjärele. Põhjendus lähtus eelkõige asjaolust, et kohtunik peab saama materjalidega tutvuda ja peab kuulama argumente. Selles nn telefoniõiguses ei ole mitte midagi erakorralist. Seda on paljudes õigusriikides kasutatud ja seda on toodud näitena ka selle konkreetse redaktsiooni esitamisel õiguskomisjonile. See on vaieldav teema. Siin ei ole minu arust midagi hukkamõistu väärivat, aga õiguskomisjon otsustas ja kõik eksperdid laua taga nõustusid, et lahendus, mis on kirjas kuuendas muudatusettepanekus, on mõistlikum. See eristab selgelt esimese vastutava instantsi, kes annab esmase loa, ja lisaks selle instantsi, kes saab asjaoludega tutvuda ühe ööpäeva jooksul ning langetada siis otsuse eeluurimiskohtunikuna. Ma arvan, et see on (võime öelda, et ka võimude lahususe printsiibist lähtuvalt) selgem ja konkreetsem. Ma ei mäleta, Indrek, et oleks olnud mingit väga põhimõttelist vaidlust. Justiitsministeeriumi nõustumine tulenes pigem arutelust. See oli konstruktiivne. Ma ei tunnetanud sellist ideoloogilist probleemi, et keegi oleks ideoloogilistel põhjustel olnud väga selle vastu või nii, nagu Ain seda kogenud poliitikuna meile proovis edastada, et tegemist oleks justkui mingisuguse ideoloogilise teemaga, et keegi tahab kuhugi telefoniõiguse sisse tuua. Mina mäletan telefoniõiguse mõistet 1990. aastatest. Toona tähendas see natuke muud (ka Imre tõenäoliselt küsis selle kohta). See tähendas seda, et teatud hulk inimesi toonases Eesti Vabariigis, kellel oli mingeid tutvusi, võib-olla mingeid veelgi lähedasemaid sidemeid, võtsid lihtsalt telefoni ja helistasid uurijale, politseiametnikule, prokurörile ja ütlesid, et seda uurige, aga seda teist asja ei ole vaja uurida. Vabandust, aga niipalju kui mina olen selles maailmas viibinud, nii poliitikas olles kui ka ministrina, ma ei tea, et 21. sajandil midagi sellist oleks toimunud. Me liigume iga aastaga n-ö telefoniõiguse maailmast õigusriigi maailma. Ma väga loodan, et see, mida Ain proovis oma natuke provokatiivse küsimusega välja tuua, on nüüd kaugel-kaugel seljataga.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Hea ettekandja! Oletame, et peaprokurör andis jälitustegevuseks loa, jälitustegevus käivitus, materjali hakati koguma ja koguti 24 tundi. Oletame, et kohtunik siis keeldus oma luba andmast. Mis saab sellest kogutud materjalist?

Kogutud materjali ei saa kriminaalmenetluses tõendina kasutada. See on olemas, aga selle väärtus materjalina kriminaalmenetluses on samasugune, nagu tõenäoliselt näiteks julgeolekuasutuste seaduse alusel ehk teabehankega kogutud materjali väärtus, mida seniajani ei ole kriminaalmenetluses sisuliselt üldse kasutatud. Õiguskomisjonis me oleme arutanud ja kuulnud, nagu head komisjoni liikmed mäletavad, teatud erandeid, mida on siiamaani teabehankena rakendatud kriminaalmenetluses. See puudutab neid nn pronksiöö kaasuseid. Selle seadusega antakse võimalus ka teabehanke korras hangitud tõendite kasutamiseks kriminaalmenetluses, aga selleks on ette nähtud väga selge kord. Seda saab teha riigi peaprokuröri loal. Ma arvan, et see regulatsioon, mis meil praegu seaduses peaks olema, on ka nende juhtumite jaoks piisav. Ma veel kord ütlen, et need, mis on kirjas § 126 lõikes 4, on ikkagi äärmised erandid. Veelgi suuremad erandid peaksid olema juhtumid, kui pärast seda, kui prokuratuur on andnud loa esmaseks jälitustegevuseks, ei tule kohtu kirjalikku luba.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Aitäh! Küsimus on juriidiline. Kas seda materjali saab nimetada ebaseaduslikult kogutuks, kui see on kogutud selle seaduse alusel vastavalt prokurörilt saadud loale?

Ma ei usu, et seda saaks nimetada ebaseaduslikuks materjaliks, vaid seda kogutud informatsiooni ei saa kasutada kriminaalmenetluses selle seaduse tähenduses ehk sellel materjalil puudub igasugune väärtus kriminaalmenetluse mõttes. Sellega ei ole võimalik tõendada, et üks või teine isik pani toime ühe või teise süüteo. See pole võimalik.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Indrek Saar!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tunnustan õiguskomisjoni esimeest ja tema juhitud meeskonda pikaajalise töö eest, mis selle seaduseelnõuga tehtud on. Häda on selles, et kuigi Ken küll nii ilusasti rääkis kõikide arvamuste arvesse võtmisest, tegelikult nende ekspertide arvamust, keda mina julgen usaldada, lõppkokkuvõttes arvesse võetud ei ole. Jah, me saime küll eile, kaheteistkümnendal tunnil lahti telefoniõigusest, mis visalt oli selles seaduseelnõus mitu aastat püsinud. Ken ei tahtnud seda siiski öelda, et see võeti välja alles eilsel istungil, Justiitsministeerium nõustus sellega eilseks ja oli valmis seda tegema teises redaktsioonis. Rääkides sellest konkreetsest punktist, tuleb muidugi tähelepanu juhtida sellele, et prokuratuurile võimaluse andmine, nii nagu kolleegid Igor Gräzin ja Eiki Nestor välja tõid, tähendab seda, et kui teie nägu ei peaks tulevikus millegipärast prokuratuurile meeldima, lugupeetud kolleegid, siis on neil suurepärane võimalus teid 24 tundi igaks juhuks pealt kuulata, et äkki sealt tuleb midagi. Nii et arvestagem sellega!
Aga jätkem isiklik perspektiiv kõrvale ja kuulakem, mida eksperdid on öeldud. Nii Riigikohus kui ka õiguskantsleri büroo ei pea põhimõtteliselt õigeks, et jälitustegevus, mida siiamaani reguleeris jälitustegevuse seadus, tuuakse kriminaalmenetluse seadustikku, sest see on tegelikult ukse avamine palju laialdasemaks ja palju sagedamini toimuvaks jälitustegevuseks. Me astume sisse ühest väga pimedast uksest ja me ei tea, kuhu see meid viib.
Sellepärast teevad sotsiaaldemokraadid ettepaneku selle seaduseelnõu teine lugemine katkestada. Mitte midagi ei juhtu, kui me seda seadust selle koosseisu ajal vastu ei võta. Sellega võib rahulikult tegelda järgmine koosseis. Küll aga võib juhtuda väga põhimõtteline muudatus Eesti seadusruumis ja selles, kuidas jälitustegevus toimub, siis, kui me selle seaduse vastu võtame. Sellepärast, kolleegid, ma väga palun teid selle seaduseelnõu lugemine taas kord katkestada! Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Igor Gräzin! Kaheksa minutit.

Vaadake, milles asi on, kallid sõbrad! Jääb selline mulje, et tehti näpukas, ei saada aru, mis toimub jne. Mul on praegu etteheide õiguskomisjonile tervikuna, sest see viga on sügavalt õigusfilosoofiline ja ma ütleksin, et see on kriminaalõiguslik-menetluslik küsimus.
Me elame unikaalses riigis, mis on jõudnud tagasi 1880. aastasse. Sel ajal, nagu te Anatoli Fjodorovitš Koni teoste järgi mäletate, ei suutnud Vene kriminaalõigus teha vahet eeluurimise ja juurdluse vahel. Meil on juurdlus ja eeluurimine üks ja seesama. Teiste sõnadega: juurdleja, kes ei saa oma asju kokku, võib neid lünki kompenseerida eeluurimise käigus ja ongi korras. Isegi Tsaari-Venemaal ei tulnud keegi selle peale, et sandarmiohvitser valmistaks toimiku ette, enne kui see kohtusse saadetakse. Meil on see situatsioon tekkinud. Siin esitati küsimus, kas see on ebaseaduslik toiming või mitte, kui kohtunik eritoimingut tagantjärele ei kinnita jne. Protsessuaalses mõttes jah, seda ei saa tõendina kasutada. See, mida on salaja pealt kuulatud, omamata selleks alust, ei lähe tõepoolest toimikusse, see läheb Eesti Ekspressi.
Ma ei ole päriselt nõus ka sellega, et telefoniõigus oli see, kui mees naisele ütles, et ärgu uurigu seda või toda. Me elame hoopis teises situatsioonis. Meil lihtsalt öeldakse, et seda on vaja uurida, veri  ninast väljas, ka siis, kui mitte midagi seal taga ei ole. Ma ei taha rääkida protsessidest, mis venivad aastaid, ja kui ühest protsessist ei tule midagi välja, okei, siis jälitame natuke 24 tunni jooksul, midagi kaevab ju ikka välja! Meenutan Sergei Dovlatovi lauset: "Toimik, see ei ole lampassidega püksid, toimiku teeb valmis ka kümne minutiga."
Lühidalt öeldes: õiguskomisjon ei teinud viga mitte praegu, vaid õiguskomisjon on istunud selle vea sees neli aastat, nägemata, et kriminaalprotsessi alused Eestis on paigast ära. On imelik, et alles täna me hakkame esimest korda rääkima sellest, et kriminaalprotsessi elementaarsed etapid – operatiivjälituslik tegevus, juurdlus, eeluurimine, kohtulik uurimine – pole eristatud.
Noh, see oligi üks suur jutt väiksest asjast. Selle taga on tõsised möödalasud, sõbrad!

Aitäh, kolleeg Igor Gräzin! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on tehtud 18 muudatusettepanekut. Vaatame need kõik läbi. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Teine ja kolmas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Neljas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Viies muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Kuues muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Seitsmes ja kaheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. 9., 10. ja 11. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. 12. ja 13. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. 14. ja 15. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. 16., 17. ja 18. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud.
Head kolleegid! Kuna juhatusele on tulnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 286 teine lugemine katkestada, siis tuleb meil see ettepanek läbi hääletada.
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 286 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu 286 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu "Jäätmeseaduse, liiklusseaduse, meresõiduohutuse seaduse, raskeveokimaksu seaduse, riigilõivuseaduse ja teeseaduse muutmise seadus tulenevalt Maanteeameti ja tema kohalike asutuste ümberkorraldamisest" teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi!

Proua esimees! Head kolleegid! Selle eelnõu arutelu teisele lugemisele saatmiseks oli majanduskomisjonis 10. veebruaril, kui me olime palunud komisjoni selgitusi jagama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhataja Ain Tatteri, sama ministeeriumi majandus- ja riigivara talituse juhataja Taivo Linnamäe ning majanduspoliitika talituse peaspetsialisti Kristiina Sipelgase. Komisjon otsustas saata eelnõu suurde saali teisele lugemisele s.a 16. veebruaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 22. veebruaril ja eelnõu siis ka seadusena vastu võtta. Kõik otsused on tehtud konsensusega. Välja on jagatud muudatusettepanekute loetelu, kus on vaid üks muudatusettepanek. Selle mõte on selles, et me peame natuke eelnõu korrigeerima, lähtudes sellest, et uus liiklusseadus hakkab kehtima käesoleva aasta 1. juulil. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Nagu kolleeg ütles, on seaduseelnõu kohta üks muudatusettepanek, mille on esitanud juhtivkomisjon ja mis on täielikult arvestatud. Seaduseelnõu 892 teine lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tuletan meelde, et käesolev seaduseelnõu on algatatud seetõttu, et tekkis vajadus harmoneerida Eesti kohustused Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2009/50/EÜ 25. maist 2009 kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta. Põhiseaduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu pärast esimest lugemist oma 7. veebruari istungil. Istungile olid kutsutud algatajate esindajatena ka Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ning Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna õigusnõunik Doris Uudelt.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu tekstis on tehtud keelelisi ja normitehnilisi parandusi.
Komisjon otsustas saata eelnõu teisele lugemisele 16. veebruariks 2011 ning komisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Samuti otsustas komisjon volitada komisjoni liiget Mart Nutti tegema teise lugemise ettekannet. Kui eelnõu teine lugemine peaks täna lõpetatama, palub komisjon võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 17. veebruaril ning panna see lõpphääletusele. Kõik komisjoni otsused on tehtud konsensusega, viie inimese poolthäälega. Seega ühtegi vastu hääletanut ega erapooletuks jäänut ei olnud. Komisjoni konsensuslik lõppotsus on toetada seaduseelnõu 900 seadusena vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Nutt! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Eelnõu muutmiseks ettepanekuid ei olnud, seega on seaduseelnõu 900 teine lugemine lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun veel kord ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Mart Nuti!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nimetatud välismaalaste seaduse on samuti algatanud Vabariigi Valitsus. Sellegi eesmärk on harmoneerida Eesti seadus Euroopa Liidu direktiiviga. Eelnõu puudutab viisa andmisest keeldumist ja sellega seonduvaid asjaolusid.
Põhiseaduskomisjon arutas seaduseelnõu kahel korral: kõigepealt 7. veebruaril ja ka 15. veebruaril. 7. veebruaril osalesid arutelus ka Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Martin Paas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundustalituse juhataja Andres Aruoja ning Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna õigusnõunik Doris Uudelt.
Ka selle eelnõu kohta Riigikogu liikmed muudatusettepanekuid ei esitanud, kuid komisjoni algatusel on eelnõu täiendatud kahe seaduse muudatustega. Üks puudutab lennundusseadust ja teine riigilõivuseadust.
Komisjoni istungil tõstatus ka küsimus, et kuna kaks seaduseelnõu puudutavad välismaalaste seadust – nii äsja teise lugemise läbinud eelnõu 900 kui ka praegu arutelul olev eelnõu 901 –, siis ehk oleks need võinud ühendada. Komisjoni koosolekul anti vastus, et nende ühendamine ei oleks olnud otstarbekas, kuna eelnõude alus ja reguleerimisala on erinevad. Ka valitsus ei pidanud otstarbekaks neid ühendada.
Arutelu ei keskendunud mitte niivõrd seaduseelnõu algsele tekstile, mis sai juba esimese lugemise eelsel komisjoniarutelul piisava selguse, vaid uutele sätetele, millega Siseministeerium soovis seaduseelnõu 901 täiendada. Härra Aruoja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist märkis, et nende ettepanek Siseministeeriumile lülitada välismaalaste seaduse muutmise eelnõusse lennundusseaduse muutmine oli tingitud sellest, et on vaja tagada kontroll lennuväljal töötavate isikute üle. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Siseministeerium jõudsid selles osas sisulisele kokkuleppele. Härra Aruoja kinnitas, et vastav kontrollinõue tuleneb Euroopa Liidu määrusest, mis jõustus juba eelmise aasta aprillis. Seega on selle prioriteetse asjaga väga kiire.
Küsimusele, mis saab siis, kui seda muudatust praegu eelnõule ei lisata, vastas härra Aruoja, et sellisel juhul ei ole võimalik Tallinna Lennujaamas praegu ootel olevate töötajakandidaatide taustakontrolli teha ning neid inimesi ei saa seetõttu tööle võtta. Seaduseelnõu täienduse järgi peaks seda kontrolli tegema kaitsepolitsei ja kaitsepolitsei esindajad kinnitasid, et nemad on taustakontrolliks valmis.
Tõstatus veel küsimus, kas pole ebaloogiline kombinatsioon, kui lennundusseadust muudetakse välismaalaste seaduse raamides. Võib aga öelda, et tegu ei ole poliitilises mõttes sensitiivse vastuoluga, siin ei ole mängus erinevaid huvisid, nagu mõnede teiste erinevate seaduste ühitamisel on tekkinud. Seadus on tegelikult suures osas tehnilise sisuga. Selleks, et  vajalikud muudatused muul moel seadustesse teha, kuluks palju aega. Põhiseaduskomisjon jõudis järeldusele, et asjaomaseid muudatusi peab komisjonis uuesti arutama ning paluma nende kohta ka majanduskomisjoni ja Siseministeeriumi kirjaliku seisukoha. Komisjoni jätkuistungiks 15. veebruaril need seisukohad saadigi. Riigikogu majanduskomisjon toetas pakutud muudatust ja Siseministeerium palus nii lennundusseaduse kui ka riigilõivuseaduse muudatuse eelnõusse lülitada.
Seega otsustas põhiseaduskomisjon 7. veebruari koosolekul 5 poolthäälega algatada lennundusseaduse muutmise, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vormistati ka võimalus kaevata viisa väljastamise otsuse peale halduskohtusse – see puudutab protseduuri, mitte seda, et viisa andmisest keeldutakse. Kuna seegi, et säärane põhimõtteline muudatus tehakse, oli komisjonis otsustatud juba esimese lugemise eel, siis selle vormistamine jäi esimese ja teise lugemise vahele.
Samal koosolekul tehti ka menetluslikud otsused. 7. veebruari koosolekul otsustati, et teine lugemine võiks toimuda 16. veebruaril ja kolmas lugemine 23. veebruaril. Need otsused võeti vastu 5 poolthääle ja 0 vastuhäälega, erapooletuid polnud. Sellegi poolt oli 5 häält, et eelnõu tuleks kolmandal lugemisel seadusena vastu võtta.
15. veebruari koosolekule oli kutsutud ka Rein Loik Tallinna Lennujaama AS-ist, kes tutvustas lennujaama probleeme märgatavalt laiemalt kui ainult selle seaduseelnõu raamides. Aga temagi rõhutas, et vajadus see regulatsioon kiiresti jõustada on olemas. Nagu öeldud, kaitsepolitsei esindaja kinnitas, et nad on valmis kontrolli tegema. Mis puutub jõustumistähtaega, mis kehtestati 1. ja 2. paragrahvi suhtes – need peaksid jõustuma 5. aprillil 2011, et olla graafikus ja jõuda dokumendid ette valmistada –, siis seda toetas komisjon samuti konsensusega.
Sellega peaks nimetatud seaduseelnõu arutelu käigust põhiline olema edasi antud. Kordan, et põhiseaduskomisjon toetab konsensusega seaduseelnõu teise lugemise lõpetamist ja selle kolmandal lugemisel seadusena vastuvõtmist 17. veebruari istungil. Aitäh!

Küsimusi ei näi olevat. Suur tänu, austatud ettekandja! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi seaduseelnõu 901 muutmiseks laekunud ettepanekud. Muudatusettepanekuid on kokku kuus. Esimese muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Teine muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka kolmas, neljas, viies ja kuues ettepanek. Oleme seaduseelnõu 901 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Välismaalaste seaduse, lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine on lõppenud. Vabandust, protseduuriline küsimus! Mart Nutt, palun!

Aitäh! Palun vabandust ühe ebatäpsuse eest! Kolmas lugemine on kavandatud 23. veebruariks, mitte 17-ndaks. Seaduseelnõu 900 kolmas lugemine oli plaanitud 17. veebruariks. Palun täpsustada! Aitäh!

Aitäh selle protseduurilise täpsustuse eest! Kuna selle nädala päevakord on saalis juba kinnitatud, siis kõik päevakorraga kursis olijad on võinud veenduda, et tõepoolest 17. veebruari päevakorras selle seaduseelnõu kolmandat lugemist ei ole. Seaduseelnõu 901 ehk välismaalaste seaduse, lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine on lõppenud.

Järgmine, mida me arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud elatisabi seaduse, riigi õigusabi seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. See kannab numbrit 917 ning tegu on teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud proua aseesimees! Head ametikaaslased! Pärast esimest lugemist selle eelnõu 917 kohta ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Komisjon arutas eelnõu 8. veebruaril. Ka komisjon ei algatanud ühtegi muudatusettepanekut. Komisjoni konsensuslikud otsused on eelnõu teine lugemine täna lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis panna eelnõu lõpphääletusele homme, 17. veebruaril. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Kuna seaduseelnõu 917 kohta muudatusettepanekuid ei laekunud, siis me muudatusettepanekuid läbi ei vaata.
Eelnõu 917 teine lugemine on lõppenud.
Head kolleegid! Võtan juhataja vaheaja kümme minutit. Istung jätkub kell 15.34.
V a h e a e g

Head kolleegid! Juhataja võetud kümneminutiline vaheaeg on läbi. Jätkame oma päevakorrapunktide arutelu.

Järgmine eelnõu, mida me arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tegu on teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Paul-Eerik Rummo!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Nagu mäletame, toimus muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine siin saalis mullu 29. septembril, millest on üsna palju aega möödas. Tasub meenutada, et vahepealsel ajal on siin saalis toimunud riiklikult tähtsa küsimusena kultuuripärandi kaitse arutelu. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 13. oktoober 2010. aastal ja selleks päevaks ei laekunud ühtegi ettepanekut. Kui te aga praegu vaatate muudatusettepanekute tabelit, siis näete, et see on võrdlemisi ulatuslik. Need ettepanekud on koostanud kultuurikomisjon vastavalt sellele, missugused on olnud kokkupuuted inimeste ja organisatsioonidega, kes selle teemaga on tihedalt seotud. Kultuurikomisjonile on ettepanekuid esitanud mitu organisatsiooni – Eesti Detektoristide Klubi ja selle foorum, loomulikult muinsuskaitse selts, muinsuskaitse ümarlaud, sukeldujate liit – ning Toomas Lemming. Loomulikult on selle teema kallal pidevalt edasi töötanud Muinsuskaitseamet ja institutsioonid, kelle otsene töövaldkond see on. Hiljem lisandus veel kirju mitmelt organisatsioonilt, nagu Eesti Projektibüroode Liit ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Nii et komisjonil on olnud sisendeid võrdlemisi palju.
Komisjon on selle teema arutamiseks koos käinud väga mitmel korral. Suurima osavõtjaskonnaga arutelu sai teoks 11. oktoobril, kui kutsuti kokku kõigi nende organisatsioonide esindajad, kes olid huvi ilmutanud, ja peeti kultuurikomisjoni avatud istung. Pärast seda olid komisjoni istungid veel 7. detsembril, 10. jaanuaril, 8. veebruaril ja viimasena 14. veebruaril. 8. veebruari istungiks olime jõudnud nii kaugele, et võisime langetada otsuse saata eelnõu teiseks lugemiseks päevakorda tänaseks kuupäevaks. 14. veebruaril vaatasime veel kord üle väljakujunenud muudatusettepanekute tabeli ja ka uue teksti. Jäime otsuse juurde, et teine lugemine peaks toimuma täna ja saama lõpetatud, ning kui see sünnib, siis võiks kolmanda lugemise ja lõpphääletuse teha 23. selle kuu päeval. Need otsused langetati komisjonis konsensusega.
Muudatusettepanekutega teeb komisjon, nagu öeldud, koostöös asjaomaste organisatsioonide ja institutsioonidega, ettepaneku muuta eelnõu algseid sätestusi 13 positsioonis. Need positsioonid on veealused mälestised; mälestiste tähistamine; kinnismälestise teabekandja; muinsuskaitsealaks tunnistamise menetlus; muinsuskaitsealuse objekti hooldamine ja remont; kaitsekohustuse teatis; mälestisega seotud kitsendused; kaitsevööndi mõiste senisest täpsem ja asjakohasem avamine; kinnismälestise teisaldamine; kultuuriväärtusega asja otsinguvahendiga otsimine; leiupreemia ehk see, mida varem nimetati leiutasuks; ehitamine, mis puudutab muinsuskaitsealal ehitise püstitamise, laiendamise ja rekonstrueerimise eritingimusi, ning tegevusluba. Nendes 13 positsioonis kokku tehti üsna mitmesuguseid ja mitmesuunalisi ettepanekuid eelnõu muuta.
Usutavasti võib öelda, et komisjon leidis nende vahel kuldse kesktee, mis on reaalses elus rakendatav. Kindlasti täpsustab ja arendab eelnõu oma siinpakutaval kujul edasi praeguse muinsuskaitseseaduse sätestusi ning avab ka tee uue muinsuskaitseseaduse ettevalmistamiseks nendes küsimustes, mille lahendamine seisab Eestil veel ees.
Ma kordan, et komisjoni ettepanek on täna teine lugemine lõpetada ja kui see nõnda läheb, siis järgmisel nädalal, 23. kuupäeval eelnõu panna lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! On ka küsimus kolleeg Trivimi Vellistelt. Palun!

Aitäh, proua aseesimees! Hea ettekandja! Mu küsimus puudutab leiutasu mõistet. Kuna selle ümber toimus teatud arutelu, siis oli ühel komisjoni istungil juttu sellest, et võiks küsida ka Eesti Keele Instituudi arvamust. Komisjoni ametnikud pidid seda tegema. Kas Eesti Keele Instituudi arvamust küsiti ja kui küsiti, siis mida Eesti Keele Instituut soovitas?

Ausalt öeldes pean vastuse võlgu jääma. Ma ei tea, kas seda nõu küsiti, aga ma usun, et küsiti. Kuid siin pole tegu kitsamas mõttes keelelise küsimusega. Sõna "tasu" terminina  lihtsalt ei ole nagu sisuliselt päris kohane selle mõtte väljendajana, mida me väljendada tahame.

Teine küsimus Trivimi Vellistelt, palun!

Teine küsimus on mul natuke üldisem. Tean, et kõnealune eelnõu seda otseselt ei reguleeri, aga see teema tõenäoliselt tõuseb tulevikus uuesti. See puudutab mälestiste liigitamist tähtsuse järgi. Millisel määral komisjonis arutati vajadust liigitada edaspidi mälestisi tähtsuse järgi ja missugused seisukohad jäid kõlama?

Jah, komisjonile laekus mitmelt poolt ettepanek, et võiks kultuurimälestiste kategoriseerimise-diferentseerimise sätestada juba selles seaduses. Kuid pikemad arutelud viisid meid järeldusele, et põhimõtteliselt on tegu õige ja hädavajaliku sammuga selles suunas, et riigi suhtumine kultuurimälestisse ja muinsustesse ei oleks ainult retooriline ja et tõepoolest suudetaks tagada adekvaatne kaitse kõikidele nendele objektidele, mis kaitset vajavad ja väärivad, aga sellise diferentseeritud süsteemi ettevalmistamine ja rakendamine nõuab palju aega. Nii ei olnud võimalik seda selle seaduse raamidesse mahutada. Kultuuriministeerium on tolle kaua kännu taga seisnud idee elluviimise energiliselt oma juhtida võtnud. Minu teada on moodustatud töörühm, kes on oma tegevuse alused juba välja töötanud, ja asi liigub selles suunas, et usutavasti aasta või paari pärast saame selle juba seaduses sätestada.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, austatud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi seaduseelnõu 806 muutmiseks laekunud ettepanekud, neid on kokku 29. Muudatusettepanek nr 1 on juhtivkomisjoni esitatud, muudatusettepanek nr 2 samuti, nagu ka ettepanekud nr 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 10. 11. muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka muudatusettepanekud nr 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28 ja 29. Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 806 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine eelnõu, mida me arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse eelnõu. Tegu on samuti teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud proua aseesimees! Head ametikaaslased! Pärast karistusregistri seaduse eelnõu esimest lugemist esitasid eelnõu muutmiseks ettepanekuid Riigikogu liikmed Väino Linde ja Erik Salumäe. Oma arvamuse eelnõu kohta esitasid ka Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond ning õiguskantsler.
Õiguskomisjon arutas seda eelnõu tervenisti viiel istungil. 13. jaanuaril, 25. jaanuaril ja 8. veebruaril toimus põhjalik arutelu, 14. ja 15. veebruaril vaadati tekst ja muudatusettepanekute loetelu üle. Nende istungitega seoses tahaksin avaldada siit puldist tänu mõningatele inimestele, kes kogu selle protseduuri meiega kaasa tegid. Need on Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu, õiguskantsleri nõunik Helen Kranich, Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Katre Tubro ja kindlasti õiguskomisjoni nõunik Carina Rikart.
Suurema osa muudatusettepanekuid esitas nende arutelude tulemusena õiguskomisjon juhtivkomisjonina ise ning need valmisid loomulikult koostöös eelnõu algataja ehk Vabariigi Valitsuse esindaja Justiitsministeeriumiga. Õiguskomisjon arvestas eelnõu menetluse käigus ka mitme õiguskantsleri märkusega. Kõik otsused muudatusettepanekute ja eelnõu menetluse kohta tegi komisjon konsensusega.
Teise lugemise seletuskiri, mis on selle eelnõuga koos saali jagatud, on põhjalik ja seetõttu peatuksin pikemalt vaid ühel teemal, mis oli nii Riigikogu liikmete Linde ja Salumäe muudatusettepanekute kui ka õiguskantsleri ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna analüüside põhiteema. See teema on väärteokaristuste andmete kättesaadavus karistusregistris. Nende pikkade arutelude tulemusena, mis komisjonis toimusid, formuleerusid komisjoni muudatusettepanekud number 8 ja 14. Viimastest tulenevalt on eelnõus kehtestatud täiendavaid lisatingimusi karistusregistrist andmete pärimisel. Andmeid saab pärida üksnes e-toimiku vahendusel, kus päringu teinud isik identifitseeritakse ja päringud logitakse. Samuti on kehtestatud tasud päringute tegemise eest, et välistada karistusregistrist andmete saamine otsingumootorite kaudu ning samuti nn masspäringud. Piiratakse ka avalike päringute korral kättesaadavate andmete hulka. Avalike päringute puhul ei väljastata selliseid inimese kohta käivaid andmeid nagu elukoht ja kodakondsus, samuti andmeid psühhiaatrilise sundravi kohaldamise ning karistuse asendamise, täitmise või lõppemise kohta.
Oluline muudatus, mis seondub väärteokaristustega, on eelnõu § 18 täiendamine lõikega 2¹, mille kohaselt registri väljavõttes füüsilise isiku kohta ei märgita andmeid väärteokaristuste kohta, kui isikule on mõistetud karistusena rahatrahv suurusega alla 50 trahviühiku, välja arvatud juhul, kui isik on korduvalt toime pannud väärteo või kui lisaks rahatrahvile on isikule mõistetud lisakaristus.
Seega saab öelda, et õiguskomisjonis toimunud arutelude ja tehtud muudatusettepanekute tulemusena on hea ametikaaslase Väino Linde ettepanekute eesmärki kindlasti arvestatud. Niisiis võiks kirjutada nende resolutsioonide asemele, mis on praegu muudatusettepanekute loetelus sõnastatud kui "jätta arvestamata", hoopis midagi sellist, et komisjon on vaimus mõelnud härra Lindega kaasa ja oma muudatusettepanekud kujundanud sellest mõtteviisist lähtudes. Edaspidi ei ole siiski igaühel võimalik ilma piiranguteta ja tasuta internetis surfata ning saada andmeid absoluutselt kõikide väärteokaristuste, ka kõige pisemate kohta. Õiguskomisjon on minu arvates leidnud oma lahenduses tasakaalupunkti isiku eraelu kaitse ja põhjendatud avaliku huvi vahel.
Komisjoni konsensuslikud otsused on eelnõu teine lugemine täna lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine võiks toimuda homme, 17. veebruaril. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Suur tänu ettekande eest, austatud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Asume seaduseelnõu nr 762 muudatusettepanekuid läbi vaatama. Muudatusettepaneku nr 1 esitaja on juhtivkomisjon. Muudatusettepanek nr 2 on kolleeg Väino Linde esitatud, juhtivkomisjon on selle jätnud arvestamata. Muudatusettepanekud 3, 4 ja 5 on juhtivkomisjoni esitatud. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud kolleeg Väino Linde, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Muudatusettepaneku nr 7 esitaja on Erik Salumäe ja juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. Muudatusettepaneku nr 8 esitaja on juhtivkomisjon. Muudatusettepanekud nr 9 ja 10 on esitanud Väino Linde ja juhtivkomisjon on need jätnud arvestamata. 11. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon ja ka 12., 13., 14., 15., 16., 17. ja 18. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni omad. Oleme kõik seaduseelnõu 762 muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse eelnõu teine lugemine on lõppenud.

Läheme tänase päevakorraga edasi. Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tegu on teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Mart Jüssi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Keskkonnakomisjon arutas veeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu oma 7. veebruari istungil koos Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi ja nõuniku Rein Raudsepaga. Kuna muudatusettepanekute tähtajaks ei olnud laekunud ühtegi ettepanekut fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt, siis käsitlesime neid muudatusettepanekuid, mis oli esitanud Keskkonnaministeerium, soovitades neid kaaluda komisjoni ettepanekutena. Ühe ettepaneku oli esitanud Riigikogu liige Rain Rosimannus.
Keskkonnaministeerium esitas kaks ettepanekut, mis sisuliselt olid identsed, aga nende  adressaadid olid eri seadused. Me käsitlesime neid koos. Nende sisu oli, et on palju selliseid mahajäetud kaevandusi, mis nüüdseks on kujunenud veekogudeks, ning veeseaduse ja looduskaitseseaduse alusel rakenduvad veekogude puhul piirangud ranna ja kalda kaitseks. Oli ettepanek, et nende kunagistest kaevandustest tekkinud n-ö tehisveekogude puhul, mis on ju maha jäetud ja korrastamata, need piirangud ei rakenduks juhul, kui need on keskkonnaregistrisse kantud maardla piires. Tuletan teile meelde, et kaevandusluba käsitlevas regulatsioonis on praegu kirjas tingimus, et kaevanduse töö lõppedes peab kaevandaja ala korrastama, tegema sellised veekogud ja üldse maastiku võimalikult looduslähedaseks. Kuna vanasti seda tingimust ei olnud, siis praegu on mitmel pool mahajäetud kaevanduse paikadesse tekkinud tehisveekogud, aga need ei ole korrastatud. Kui neid ei käsitataks veekogudena selle sõna otseses mõttes, siis annaks see võimaluse täiendavalt kasutada seal leiduvat kaevandatavat maavara. Uue loa väljaandmisega aga kaasneb ka kohustus need paigad pärast korrastada ning siis rakenduvad kõik veeseaduse ja looduskaitseseaduse sisulised piirangud niisuguse kalda kaitseks.
Teine ettepanek oli Rain Rosimannuse ettepanek laiendada natuke võimalusi liikuda mootorsõidukiga väljaspool teid ja radu, ja seda just ranna ja kalda piiranguvööndis. See võiks ettepaneku põhjal olla võimalik pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks, mis on suhteliselt spetsiifilised tegevused ja mis eeldavad siiski seda, et mootorsõidukid liiguvad piki veepiiri, mis kehtiva seaduse järgi ei ole lubatud. Komisjon arutas seda ettepanekut ja mõnda aspekti sinna juurde – et kas seda sätet ei võiks laiendada ka veel mõnele teisele tegevusele, kui see kord juba meile sellisena esitatud on. Leidsime, et roo lõikamine ja adru kogumine on piisavalt üheselt mõistetavad tegevused, nende varjus ei saa harrastada mingisuguseid nn maastikumänge, ja otsustasime seda ringi mitte laiendada. Kokkuvõttes seega komisjon toetas seda ettepanekut. Eelnõusse on ka tehtud mõned keelelised ja tehnilised muudatused, mis sisu mitte kuidagi ei muuda. Tegu on lihtsalt terminite ja käändelõppude täpsustustega. See on minu poolt kõik. Tänan teid!

Suur aitäh, austatud ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi seaduseelnõu 905 muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku esitaja on Riigikogu liige Rain Rosimannus ja juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Kolmanda muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Oleme kõik selle eelnõu muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine on lõppenud.

Järgmine eelnõu, mida arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tegu on taas teise lugemisega ja ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle seadusega ei soovi eelnõu algataja Vabariigi Valitsus teha suurt midagi muud kui aidata põhiliselt meie investeerimisfondide seadusesse lülitada hulga sätteid, mis on Euroopa Liidu direktiividega vahepeal vastu võetud. Kõigil nendel muudatustel, mis Euroopa Liit oma direktiivides on teinud, ei ole muud sünnipõhjust kui vahepeal kujunenud segane olukord Euroopa panganduses. Seadusega suurendatakse järelevalveasutuse ehk Finantsinspektsiooni õigusi kuni fondide juhtide palkade kontrollimiseni ja sellesse sekkumiseni välja.
Komisjon on üksmeelselt teinud eelnõu algatajaga koostöös kuus muudatust, nendest osa on viiteparandused või muud tehnilist laadi sätted. Teine ettepanek muudatusettepanekute tabelis kehtestab peale kindlustusandjate üleminekuperioodi ka kindlustusvahendajatele. Neljas muudatusettepanek viib meie piirangud vastavusse nendega, mis kehtivad meie naaberriikides Euroopa Liidus. Eelnõu algataja on vahepeal targemaks saanud ja jõudnud järeldusele, et need piirangud on ehk olnud liiga ranged. Kuues muudatusettepanek täpsustab turumanipulatsiooni mõistet. Viies muudatusettepanek ei lähtu euroliidu direktiivist, vaid praktilisest vajadusest. Nimelt Eestis on Tagatisfond, mille nõukogu liikmeteks on ka parlamendiliikmed. Praeguse seaduse alusel juhtus niimoodi, et Riigikogu nimetas Tagatisfondi nõukogu liikmed kohe pärast seda, kui ta valiti, ja kehtiv seadus paraku oli selline, et need liikmed tuli nimetada ka vahetult enne seda, kui Riigikogu laiali läks. Seega kohe pärast valimisi ja siis pool aastat enne valimisi. Nüüd on kord selline, et Tagatisfondi nõukogu liikmed määratakse neljaks aastaks ja nii kaua, kui nende volitused kehtivad, on nad selle nõukogu liikmed. Samuti on nüüd sätestatud see, et kui Riigikogu ei ole veel mingil põhjusel uusi liikmeid nimetanud, kuidas siis Tagatisfondi nõukogu saab täies koosseisus kokku tulla.
Kõik muudatused tehti härdas üksmeeles ja komisjoni konsensuslik ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ning  kui teine lugemine lõpetatakse, siis panna eelnõu lõpphääletusele järgmisel nädalal.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Asume läbi vaatama seaduseelnõu 907 muudatusettepanekuid. Esimene muudatusettepanek on rahanduskomisjoni ehk siis juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka teine, kolmas, neljas, viies ja kuues muudatusettepanek.
Oleme läbi vaadanud kõik Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekud.
Eelnõu 907 teine lugemine on lõppenud.
Juhataja võtab viis minutit vaheaega. Istung jätkub kell 16.04.
V a h e a e g

Juhataja võetud vaheaeg on läbi. Jätkame päevakorrapunktide arutelu.

Järgmine eelnõu, mida me arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse eelnõu. Tegu on teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme kolleeg Paul-Eerik Rummo!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Palun vabandust vahepeal tekkinud viivituse pärast, see tekkis tõesti minu süül! Keeleseaduse eelnõu esimene lugemine toimus 13. oktoobril 2010. Muudatusettepanekute tähtajaks, mis oli 27. oktoober, laekus ettepanekuid Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ning Riigikogu liikmeilt Kalvi Kõvalt ja Georg Pelisaarelt. Lisaks sellele tuli seisukohavõtte keeleseaduse eelnõu kohta ka väljastpoolt Riigikogu – neid laekus Eesti Pangaliidult, Eesti Kaupmeeste Liidult ja muudeltki organisatsioonidelt-institutsioonidelt. Komisjon arutas nii esitatud muudatusettepanekuid kui ka nendes kirjades tehtud ettepanekuid ja märkusi kokku kuuel korral. 2010. aastal toimus see 15. ja 16. novembril ja 14. detsembril ning s.a 18. ja 25. jaanuaril ja viimati 9. veebruaril.
Teie ees on muudatusettepanekute tabel. Komisjon on otsustanud teha eelnõus muudatusi üsna mitmes positsioonis. Esiteks, eesti keele piirkondlike erikujude küsimuses, mis lähtus Riigikogu liikmete Kalvi Kõva ja Georg Pelisaare ettepanekutest. Ka otsustas komisjon täpsustada ametliku keelekasutuse mõistega seotud sätteid, sealhulgas eristada selgelt, et ametlik ja avalik keelekasutus ei ole kaks üksteise kõrval asuvat mõistet, vaid avalikust keelekasutusest on eraldatud üks osa – ametlik keelekasutus, mis allub teistele ja mingis mõttes rangematele reeglitele kui ülejäänud avalik keelekasutus. Nii et need kaks mõistet ei ole kattuvad. Eelnõu varasemas versioonis võis see veidi segaseks jääda.
Komisjoni ettepanekul muudetakse vähemusrahvusest isiku definitsiooni. Eelnõu algses variandis oli vähemusrahvusest isikut defineeritud samal viisil nagu vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduses ja ka vastava rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimise seaduses. Aga nendes seadustes kannab vähemusrahvuse definitsioon märksa rohkemaid tunnuseid, kui see keeleseaduse sätestusala puhul otseselt vajalik on. Nii et komisjon lülitas eelnõusse vähemusrahvuse definitsiooni, mis seondub Eestis mingi muu keele kasutusega.
Keelevaldkonna korraldamise kohta on samuti mõned muudatusettepanekud. On täpsustatud asjaajamiskeele ja aruandluskeelega seotud mõisteid. Eelnõus tehakse läbivalt mõisteline muudatus ja võetakse seniste eelnõu mõistete "asjaajamis- ja suhtluskeel" asemel kasutusele mõisted "kirjalik ja suuline asjaajamine", mis teeb asja selgemaks. Koos sellega toetas komisjon sisuliselt üht Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut, et kui riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne dokument ja asutus soovib selle tõlget eesti keelde, siis tuleb see nõue dokumendi esitajale kohe teada anda. Kui kohe ei ole tõlget nõutud, siis loetakse võõrkeelne dokument automaatselt asutuse poolt vastuvõetuks. On ka mõningad muud täpsustused, mis seostuvad asjaajamiskeele ja aruandluskeelega.
Algse eelnõu puhul tekitas mõningaid lahkarvamusi ja arusaamatusi ka teabekeelega seotu, neid asju sai üsna palju täpsustatud ja lahti kirjutatud. Eesti keele oskuse kontrollimist ja asjaomast riiklikku järelevalvet on täpsustatud. Keeleseaduse alusel alkoholiseaduses tehtavad muudatused puudutavad alkohoolse joogi müügi korral eestikeelse teabe esitamise vajalikkust. Seda normi on täpsustatud ja ühemõttelisemaks tehtud.
Komisjoni ettepanek oli esitada eelnõu tänaseks teisele lugemisele ning teha Riigikogule ettepanek teine lugemine lõpetada. Loodame, et enne selle Riigikogu koosseisu töö lõppu järgmisel nädalal jõutakse ka seaduse vastuvõtmiseni. Aitäh!

Suur tänu! Teile on küsimus Georg Pelisaarelt. Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Me kõik teame tänu sellele paberil esitatud teise lugemise eelnõule, et komisjon otsustas mitte toetada piirkonnakeelte määratlemist seaduses. Kas sina, hea kolleeg, said aru, miks ikkagi piirkonnakeelte mõiste lülitamist seadusesse kardetakse? Mis on see põhjus, miks peaks "eesti keele piirkondlik erikuju" olema parem kui "Eesti piirkonnakeel"?

Karta pole siin midagi, aga me peaksime vältima õigusliku ebaselguse teket. Mõiste "piirkonnakeel" ehk "regionaalkeel" on rahvusvaheliselt defineeritud teiste tunnuste alusel, kui see oleks teie ettepaneku kohaselt meie keeleseadusesse tulnud. See võiks tekitada mõnesugust segadust. Teiseks peaks iga valdkondlik seadus olema kooskõlas sama valdkonda hõlmava teaduse seisukohtadega. Eesti keeleteaduse praegune seisukoht on, et näiteks võru, setu, kihnu ja muud taolised keelekujud on eesti keele murded. Kasutatakse ka mõistet "murdekeel" ja võib kasutada samuti mõistet "eesti keele piirkondlik erikuju", mis on eelnimetatu sünonüüm. Neid ei saa käsitada kui eraldi keeli. Seadsime sihiks vastavuse rahvusvaheliselt käibiva definitsiooniga ning vastavuse Eesti keeleteaduse seisukohale ja see ongi põhjus, miks see asi nii jäi.
Samas on seaduseelnõus nüüd säte, et riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude ehk murdekeelte kaitset, kasutamist ja arendamist. Nii et mingil juhul ei ole piirkonnakeele mõiste väljajätmine sellest seadusest mingi signaal, et riik murdekeeltest ei hooli. Riik ei pea murdekeelte edendamist, kaitset ja kasutamist mitte ainult sõnades, vaid ka rahaliselt ja organisatsiooniliselt toetama. See säte on nüüd keeleseaduses selgelt sees, et riik võtab endale kohustuse murdekeeli toetada.

Jätkame küsimuste esitamist. Teiseks küsimuseks saab sõna Georg Pelisaar. Palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Komisjonis oli juttu ka sellest, mis on piirkonnakeele ja murde vahe. Oli juttu, et ühesugused murded nagu kõik ja ärme toome seadusse piirkonnakeele mõistet, pigem räägime eesti keele murretest. Minu selge seisukoht on, et piirkonnakeel eristub murretest sellega, et piirkonnakeelest on kirjakeele rääkijal raskem aru saada kui murdekeelest. Üks näide. Küsimus teile, hea ettekandja, mida tähendab lause "Minkui taha paha taadõ, koh sitkidi man omma hõkla maah."?

Usun, et kui ma näeksin seda lauset kirjutatult või kuuleksin seda ruumis, kus ei ole nii suurt kaja, siis ma saaksin sellest lausest aru. Aga isegi kui ma ei saaks sellest lausest aru, ei tähendaks see seda, et ma mõnes teises murdekeeles öeldud lausest tingimata paremini aru saaksin. Nii et tegemist on ikkagi eesti kirjakeelest lähemal või kaugemal seisvate, aga siiski eesti keele erikujudega.
Kordan veel päris kindlalt, et regionaal- ehk piirkondlike keelte mõiste asjaomase rahvusvahelise harta mõistes välistab nii konkreetse riigi põhikeele murded kui ka migrantide räägitavad keeled. Nõnda et kui me tooksime sisse Eesti piirkonnakeelte mõiste, siis see automaatselt tähendaks seda, et rahvusvaheliselt käibel oleva definitsiooni mõistes ei laieneks see nendele eesti keele erikujudele, mille kaitse ja edendamise eest te seisate. Tekiks hoopis paradoksaalne situatsioon, misläbi asi muutuks teie taotletule vastupidiseks.

Raivo Järvi, palun!

Suur tänu, juhataja! Eelmise küsimuse peale meenus mulle Rootsi näide. Skåne maakonnas räägitakse nimelt taani keele sarnast murret ning kui seal kõnekeelest aru ei saada, siis nad tõepoolest saavad abi kirjapildist. Aga ma küsin hästi üldiselt ja hästi suures plaanis. Meie keeleseadust on rünnatud hästi ekstremistlike kantide pealt. Kui võrrelda rahvusvahelise praktikaga, kui drakooniline ta meil ikkagi on? On see pigem leebe või on see mingisugune pretsedent, nagu sellest üritatakse Euroopa võtmes pilt maalida?

Kas te peate silmas suhtumist piirkondlikesse keele erikujudesse või võõrkeelte kasutamisse Eestis või mida? Mulle jäi see veidi mõistmatuks.

Teine küsimus, Raivo Järvi, palun!

Ma mõtlen eesti keele kasutamist selles võtmes, et ikka ja jälle tegelikult hiilivalt rõhutatakse, et pigem peaks meie riik olema kakskeelne. Ehkki me teame ju oma põhiseadust ja kõiki selle nõudmisi. Kui võtta need Euroopa Liidu riigid, mis on tõepoolest n-ö ühe keele riigid, kas meil on mingisuguseid diskrimineerivaid sätteid võrreldes muu Euroopa praktikaga?

Kõnealuse eelnõu autorite ja Riigikogu kultuurikomisjoni meelest vastab eelnõu sellisel kujul, nagu ta nüüd on, kõigile asjaomastele normidele.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Paragrahv 12 ütleb, et kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud juhul. Minu küsimus on: võib-olla täpsustate, mis piirkonnas Eestis võib avaldusi esitada võõrkeeles?

Kõigepealt ma kordan veel üle: nõude, et tõlge esitataks, peab asutus avalduse tegijale kohe esitama. Asutus peab nõudma seda tõlget kohe. Kui see jääb tegemata, siis on avaldus automaatselt vastu võetud ainult võõrkeelsel kujul. Aga jah, § 9 sätestab vähemusrahvuse keele kasutamise õiguse. Siin on selgelt kirjas, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende teenistujatelt ja töötajatelt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Niisiis vastan küsimusele, kus saab riigi või omavalitsusega asju ajada vähemusrahvuse keeles, et üks kriteerium on, et selles omavalitsusüksuses on vähemalt pooled püsielanikud tollest vähemusrahvusest, kelle keeles soovitakse asju ajada.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Eks me oleme tegelikult omajagu uhked, et meil on nii palju keeli – et meil on võru keel, et meil on kihnu keel, on ka mulgi keel. Miks me selle vastu oleme? Ja kas sa nimetaksid need kriteeriumid, mille põhjal näiteks võru keel, milles on välja antud ka lugemikud ja aabitsad jne, ei ole euroopalikus mõistes piirkondlik keel?

Neid asjaolusid ma juba kirjeldasin. Eesti keeleteaduse lähenemise kohaselt on tegemist eesti keele murretega. Tõepoolest, terminina kasutatakse ka mõistet "murdekeel", mis on ka seaduses sees, aga murdeid ei käsitata kui omaette keeli. Kui me nimetame võru keelt, setu keelt, kihnu keelt, siis on see selline kõnekeelne tava. Teaduslik ja sellele tuginev õiguslik lähenemine seda ei võimalda. Ma ise filoloogina arvan, et ka iga vähegi mõtlev eestlane tajub, et murdekeeled, eesti keele piirkondlikud erikujud on eesti keele, sealhulgas kirjakeele ja ametliku keelekasutuse arenemise ammendamatu varamu. See arusaam on toonud kaasa selle, et seaduses on selgelt ja ühemõtteliselt kirjas: riik toetab piirkondlike keelekujude kaitset, kasutamist ja arendamist. Kahtlemata on see meie rikkus.

Austatud ettekandja! Küsimused on otsa saanud. Aitäh ettekande ja küsimustele vastamise eest! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata.
Asume seaduseelnõu 808 muudatusettepanekuid läbi vaatama. Esimese muudatusettepaneku esitajad on Kalvi Kõva ja Georg Pelisaar ning juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Georg Pelisaar!

Palun seda ettepanekut hääletada!

Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille esitajad on Kalvi Kõva ja Georg Pelisaar ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 11 Riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka muudatusettepanekud nr 4, 5, 6, 7, 8 ja 9. Kümnenda muudatusettepaneku esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 11. muudatusettepanek on samuti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. 12. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 13. ettepaneku esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 14. muudatusettepaneku esitaja on samuti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda arvestanud sisuliselt. 15. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 16. ja 17. ettepanek. 18. ettepaneku esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 19. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 20. ettepanek. 21. ettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 22., 23., 24., 25. ja 26. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. 27. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 28. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 29. ettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 30., 31. ja 32. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 33. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda arvestanud sisuliselt, sama lugu on 34. ja 35. muudatusettepanekuga: esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja ettepanekuid on sisuliselt arvestatud. 36. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, nagu ka 37., 38., 39. ja 40. muudatusettepaneku esitaja. Oleme seaduseelnõu 808 muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse eelnõu teine lugemine on lõppenud.

Järgmine eelnõu, mida arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. See kannab numbrit 912 ja tegu on teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Erki Noole!

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas seda seaduseelnõu neljal istungil: 18. jaanuaril, 7. veebruaril, 10. veebruaril ja 14. veebruaril. Nende istungite läbiv teema oli seaduse rakendamisega seonduv, eriti selle rakendamine tagasiulatuvalt alates s.a 1. jaanuarist. Keskkonnaministeeriumi esindajatest viibisid istungitel kantsler Rita Annus ja nõunik Üllar Udras, Rahandusministeeriumi esindas peaspetsialist Maret Mets.
Viimasel istungil aktsepteeris Keskkonnaministeeriumi esindaja komisjoni ettepanekut mitte rakendada eelnõu tagasiulatuvalt ja tegi omapoolse ettepaneku jõustada eelnõu 1. aprillist s.a. Keskkonnakomisjon vormistas Keskkonnaministeeriumi ettepanekul neli muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1 on tehtud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul: jätta 1990. aasta algusest kehtivad saastetasu rakendamise erisused, mis võtavad saasteainete veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmisel arvesse suubla iseärasusi, kehtima ka edaspidi. Põhjendus on, et kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine on mõningates piirkondades äsja lõppenud ja osas piirkondades alles lõppjärgus, siis on ennatlik kaotada suubla ja efektiivsuse koefitsiendid 2013. aasta 1. jaanuarist. Keskkonnakomisjon on seda ettepanekut arvestanud täielikult.
Muudatusettepanekud nr 2 kuni 5 on keskkonnakomisjon vormistanud Keskkonnaministeeriumi ettepanekul. Muudatusettepanekuga nr 2 jäetakse eelnõusse kuni tänavuse aasta lõpuni alles säte, mis lubab keskkonda väheses ulatuses kasutanud isikul kokkuleppel loa andjaga esitada arvutus ja tasuda keskkonnatasu üks kord aastas. See muudatus on tingitud vajadusest jätta normiadressaadile rohkem aega harjuda asjaoluga, et alates 2012. aasta 1. jaanuarist tema halduskoormus kasvab: tal tuleb hakata esitama aruandeid ja maksma tasu neli korda aastas.
Muudatusettepaneku nr 3 vormistamisel arvestati ka õiguskantsleri arvamust. Selle ettepaneku kohaselt on eelnõust välja jäetud keskkonnaloa kehtivuse peatamist reguleeriv säte, et tagada põhiseaduses sätestatud õigusselguse põhimõtte rakendumine. On vaja vältida sellist õigusloome praktikat, et isikutele keskkonnaloaga antud õiguste kehtivus sõltub eri õigusaktides fikseeritud õigusnormidest. Erinevate keskkonnalubade peatamise alused peaksid olema reguleeritud asjaomastes keskkonnaalastes eriseadustes, näiteks veeseaduses ja maapõueseaduses.
Muudatusettepanek nr 5 muudab seaduse jõustumist reguleerivaid sätteid eelnõu §-s 3. Kui eelnõu esialgse redaktsiooni kohaselt oleks tulnud seadust rakendada tagasiulatuvalt alates s.a 1. jaanuarist, siis vastavalt muudatusettepanekule jõustub seadus s.a 1. aprillil, välja arvatud säte, mis loob keskkonnatasu maksjale ebasoodsama olukorra (§ 3 lõige 2). Viimane jõustub s.a 1. juulil. Paragrahv 3 on otseselt seotud muudatusettepanekuga nr 2.
Muudatusettepanek nr 4 tuleneb muudatusettepanekust nr 5 ja selle kohaselt rakendub esimest korda keskkonnatasu maksja eelnõust tulenev regulatsioon 2011. aasta II kvartali keskkonnakasutuse deklareerimisel. Nimetatud deklaratsiooni esitamise tähtaeg on s.a 25. juuli. Eelnõus on lisaks tehtud keelelisi ja tehnilisi parandusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu.
Keskkonnakomisjon on otsustanud teha Riigikogu täiskogule ettepaneku lõpetada eelnõu 912 teine lugemine ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vaatame nüüd läbi eelnevalt tutvustatud muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja seda ettepanekut on juhtivkomisjon täielikult arvestanud. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka kolmas, neljas ja viies muudatusettepanek. Eelnõu 912 muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine on lõppenud.

Järgmine eelnõu, mille arutamisele asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni aseesimehe Aleksei Lotmani!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Kolleegid! Olen siin täna komisjoni esimehe asemel, kes jäi kahjuks haigeks. Aga kuna meil kõik komisjoni istungid kulgevad suurepäraselt ja need ka protokollitakse suurepäraselt, siis vaatamata sellele, et mind ennast kohal ei olnud, ei ole mul raske teile ammendavalt selgitada, mis komisjonis toimus. Nimelt, esmalt arutati Vabariigi Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmist neljapäeval, 10. veebruaril. Komisjon sõnastas koostöös algatajaga mõned parandusettepanekud, mis on suunatud mõningase bürokraatia vähendamisele ja täpsemale Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimisele.
Komisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu täiskogule teiseks lugemiseks 16. veebruaril, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja juhul, kui see lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele 17. veebruaril ning teha ettepanek see seadusena vastu võtta. Kõik need otsused langetati konsensusega. Teist korda, õige põgusalt arutas komisjon seda eelnõu 14. veebruaril ja tuvastas, et ei Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu parandusettepanekuid ei esitanud. Seega jäävad jõusse kõik needsamad otsused, mis tehti siis, kui eelnõu esimest korda arutati. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Teile on ka üks küsimus. Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud kolleeg! Kuidas see seadus ikkagi loomatauditõrjele kaasa aitab?

See seadus on, nagu paljud teised seadused, mida me komisjonis menetleme, mõeldud viima meie oma riigi õigus kooskõlla Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega. Viimased küll kehtivad niikuinii, aga sellegipoolest on piinlik, kui meie seadused nendega vastuolus on. Aga mis ta reaalselt muudab, eriti mida muudavad need parandusettepanekud, on see, et juhul kui ei nõuta otseselt ettevõtte tunnustamist, vaid nõutakse ainult registreerimist, siis põllumajandustootja kohustused on täidetud siis, kui ta on teavitanud VTA-d. Ta ei pea ootama, kuni riik omapoolsed kohustused täidab.

Kas on veel küsimusi? Küsimusi rohkem ei ole. Austatud ettekandja, suur aitäh ettekande eest! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 922 muutmiseks on laekunud kolm ettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon ning ka teise ja kolmanda ettepaneku autor on juhtivkomisjon. Kõik muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Seaduseelnõu 922 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Jaanus Marrandi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 921 – maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu – on teie ees teisel lugemisel. Tuletan hästi lühidalt meelde selle eelnõu sisu. Eelnõu eesmärk on luua Põllumajandusministeeriumile ja asjaomasele sihtasutusele võimalus anda abikavavälist üksikabi riigiabi ja vähese tähtsusega abina, laiendada praktikatoetuse saajate ringi ja täpsustada sätteid, mis reguleerivad vähese tähtsusega abi ülemmäärade järgimist ja andmete registrisse kandmist.
Seaduseelnõu arutati kahe lugemise vahel kahel istungil: kõigepealt 10. veebruaril ja seejärel 14. veebruaril. 10. veebruaril otsustati, et eelnõu saadetakse täiskogule teiseks lugemiseks tänasel kuupäeval. See otsus tehti konsensusega. Esmaspäeval, 14. veebruaril oli tutvumiseks muudatusettepanekute tabel. Peab tunnistama, et sisulisi muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei tulnud. Küll aga tuli üks muudatusettepanek, mis on tehnilist laadi. Sellega vahetati punktide järjekorda ja täpsustati mõlema punkti sõnastust, aga kuigi suurt sisulist tähtsust sellel ettepanekul ei ole.
Riigikogu maaelukomisjon otsustas 14. veebruaril teha kõigepealt Riigikogu täiskogule ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 921 teine lugemine tänasel kuupäeval lõpetada. Juhul kui teine lugemine viiendal töönädalal lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 23. veebruaril ja teha täiskogule ettepanek eelnõu 921 seadusena vastu võtta. Kõik need ettepanekud on tehtud konsensusega.

Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, austatud ettekandja! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta, nagu öeldi, on esitatud üks muudatusettepanek. Selle esitaja on juhtivkomisjon. Muudatusettepanekud oleme seega läbi vaadanud.
Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 921 teine lugemine on lõppenud.

Seaduseelnõu nr 924 on see, mida me järgmisena arutama asume. Tegu on Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Rein Aidma!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid ja nõunikud! Maaelukomisjon arutas eelnõu 924 kahel korral: neljapäeval, 10. veebruaril, kui otsustati eelnõu saata Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks, ja esmaspäeval, 14. veebruaril, kui toimus esitatud muudatusettepanekute arutelu. Eelnõu kohta esitati kaks peamiselt teksti tehniliselt täiendavat muudatusettepanekut. Nendest esimene asendab sõna "ettekirjutus" mitmes lõikes sõnadega "otsus" või "toetuse tagasinõudmise otsus". Need muudatused on täna esitatud teise lugemise tekstis näha. Teiseks arutati seaduse eri osade jõustamise tähtaega. Selle üle oli ka pisut arutelu. Täpsemalt oli küsimuse all koolitustoetus, mis on esialgses tekstis määratud jõustada üldises korras. Ent on selgunud, et ei ole otstarbekas rakendada ühe aasta jooksul olemasolevate koolitustoetuste kõrval veel paralleelset toetust, ja seetõttu § 1 punktide 14–17 jõustumine lükatakse edasi 2012. aasta 1. jaanuarile. Jõusse jäi tulundusühistute vähemalt viie liikme nõude kehtima hakkamise aeg ehk 1. juuli 2011, kuna kõik neli tootjaorganisatsiooni on teemaga kursis, sellega nõus ja arvestavad seda.
Lõppkokkuvõttes otsustati esmaspäeval, 14. veebruaril saata seaduseelnõu 924 Riigikogu täiskogule arutada, teha ettepanek teine lugemine täna lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 23. veebruaril ning eelnõu siis seadusena vastu võtta. Otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta on kaks muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon ja ka teine on juhtivkomisjoni esitatud. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 924 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegu on teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Ma tänan selle au eest, hea istungi juhataja! Head kolleegid Riigikogu liikmed! 10. veebruaril põhiseaduskomisjon vaatas eelnõu üle ja valmistas selle ette tänaseks lugemiseks. Meie ettepanek on täna teine lugemine lõpetada, head kolleegid, ja kui see lõpetatakse, siis homme teha kolmas lugemine ja eelnõu seadusena ka vastu võtta. Muudatus esialgse tekstiga võrreldes on ainult selles, et me otsustasime sellise mõiste nagu "ombudsman" selle seaduse tekstist välja jätta, sest ametlikult me seda üheski muus seaduses ei kasuta. Sellest tulenevalt on õiguskantsleri seaduses ainult selline lühikene muudatus, et § 1 täiendatakse lõikega 8, mis sätestab, et õiguskantsler täidab tulenevalt lapse õiguste konventsiooni artiklist 4 lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesandeid. See peaks olema igati sobilik kõigile. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 915 kohta on üks muudatusettepanek, selle esitaja on juhtivkomisjon. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 915 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine eelnõu on Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Tiit Kuusmiku!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 763 arutas Riigikogu õiguskomisjon ja valmistas ette teiseks lugemiseks s.a 10. ja 14. veebruaril. Lisaks komisjoni liikmetele võtsid 10. veebruari arutelust osa Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus, õigusloome ja arenduse talituse nõunik Maret Saanküll, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esimees Andres Hermet, jurist Helen Friedemann, Eesti Advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Katre Tubro.
Mis puutub muudatusettepanekutesse, siis esitamise tähtajaks neid Riigikogust ei laekunud. Õiguskomisjon küsis eelnõu kohta arvamust ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt. 10. veebruari istungil algatas õiguskomisjon ise koostöös Justiitsministeeriumi, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning Eesti Advokatuuri esindajatega 27 muudatusettepanekut. Neist enamik on pankrotiseaduse parandused, millega tehakse seaduses täpsustusi ja täiendusi. Koostöös Eesti Advokatuuriga algatas õiguskomisjon advokatuuriseaduse § 26 lõigete 3 ja 3¹ muudatuse eesmärgiga hõlbustada juristide liikumist kutsealade vahel ning leevendada piiranguid, mis takistavad liikumist ühest organisatsioonist teise. Lisaks algatas komisjon veel kuus eelnõu redaktsioonilist parandust.
10. veebruaril vaatas õiguskomisjoni ettepanekud läbi ja arutas asja ka 14. veebruaril, mil soostuti ettepanekutega, mis 10. veebruaril arutuse all olid olnud. Komisjon otsustas esitada eelnõu teisele lugemisele ja soovitada teine lugemine tänasel päeval lõpetada, ning kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha eelnõu kolmas lugemine homme, 17. veebruaril. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Suur tänu, austatud ettekandja! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi seaduseelnõu 763 muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku esitaja juhtivkomisjon. Ettepanek nr  2 on samuti juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka ettepanekud nr 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26 ja 27. Kõik eelnõu muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine on lõppenud.

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Tegu on taas teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Ain Seppiku!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu pärast esimest lugemist ühel komisjoni istungil, mis peeti 8. veebruaril. Pärast esimest lugemist nentis komisjon, et eelnõu muutmiseks Riigikogust ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Põhiliselt käsitleti teise lugemise raames olulise ja suure kahju määratlemise küsimusi. Meeldetuletuseks nii palju, et eesmärk on teha kehtivasse Eesti õigusse eurodirektiivist lähtuvad keskkonnakuritegusid puudutavad muudatused.
Lõppkokkuvõttes jõudis komisjon konsensuslikele otsustele suunata eelnõu tänaseks Riigikogu täiskogu istungi päevakorda teisele lugemisele ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Juhul kui eelnõu 862 teine lugemine lõpetatakse, on ettepanek suunata see Riigikogu täiskogu istungi päevakorda kolmandale lugemisele neljapäeval, see on homme, 17. veebruaril ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Tänan!

Küsimusi ei ole. Suur tänu, austatud ettekandja! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Kuna eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut esitatud ei ole, siis on seaduseelnõu 862 teine lugemine lõppenud.

Järgmisena on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegu on taas teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Terje Trei!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine toimus 26. jaanuaril. Seaduse eesmärk on üle võtta Eesti õigusesse direktiivi 2008/96/EÜ rakendamiseks vajalikud õigusnormid. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 2. veebruar kell 12. Nimetatud tähtajaks esitati kaks muudatusettepanekut: üks Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja üks eelnõu algatajalt. Täiendavalt tegi komisjon omapoolse muudatuse, mis tulenes normitehnika eeskirjast.
Komisjon arutas muudatusettepanekuid 10. veebruaril. Komisjoni istungil osales eelnõu algataja esindajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter. Konsensusega toetati komisjoni ja eelnõu algataja esitatud muudatusi. Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut eelnõu algataja ei toetanud ning ka komisjonis ettepanek toetust ei leidnud – poolt oli kaks ja vastu kuus komisjoni liiget. Komisjon otsustas konsensusega saata eelnõu 882 teisele lugemisele 16. veebruaril, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, siis võtta kolmas lugemine päevakorda 23. veebruaril ja eelnõu seadusena vastu võtta.

Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi seaduseelnõu nr 882 muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku esitaja on majanduskomisjon ehk juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada. Tänan!

Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 4 Riigikogu liiget, vastu 30, erapooletuid ei ole. Teine muudatusettepanek toetust ei leidnud.
Kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Oleme seaduseelnõu 882 muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Vabariigi Valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine on lõppenud.

Järgmine punkt päevakorras on rahanduskomisjoni algatatud vedelkütuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! 2010. aastal jäi vedelkütuse müügilt riigieelarvesse laekumata käibemaksu kokku ca 47 miljonit eurot ehk 732 miljonit krooni. Rahanduskomisjon algatas konsensusega eelnõu, mille eesmärk on korrastada viimaste aastate jooksul kujunenud olukord kütuseturul, kus käibemaksupettuste ulatus – pea 25% kütuse käibest – mõjutab olulisel määral seaduskuulekate ettevõtjate konkurentsivõimet turul. Käibemaksupettuste vähendamiseks, kütuseturul ausa konkurentsi tagamiseks ning maksutulude paremaks laekumiseks nähakse eelnõus ette järgmised meetmed.
Esiteks, kütuse müüjatele nähakse ette tagatis käibemaksu tasumise tagamiseks. Teiseks, vedelkütusega tegelemiseks vajalikke registreeringuid hakkab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel menetlema Maksu- ja Tolliamet, kellel on asjaomane pädevus ning maksupettuste avastamisel ja ennetamisel suuremad kogemused. Kolmandaks, sätestatakse ranged nõuded kütuse vedamise saatedokumentide kohta. Ja neljandaks, keelatakse soetada kütust müüjalt ning keelatakse lubada tarbimisse sellise kütusemüüja kütust, kellel puudub kütusemüügiks vajalik registreering.
Komisjon arutas eelnõu teise lugemise raames 8. ja 14. veebruaril ning otsustas pärast väga põhjalikke arutelusid esitada komisjoni muudatusena terve parandatud eelnõu teksti, mis muudatusettepanekute tabelis on nr 1 all. Sellest lähtuvalt leidis mitu meile muudatusettepanekute tähtajaks laekunud üheksast ettepanekust osalist või sisulist arvestamist.
Muudetud kujul näeb eelnõu kütusemüüjale ette tagatise kütuse tarbimisse lubamisel 1 miljon eurot ja juba tarbimisse lubatud kütuse puhul 100 000 eurot. Kui eelnõu algvariandi kohaselt oli Maksu- ja Tolliametil õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütusemüüjalt tagatise suurendamist, siis muudatusega lisatakse võimalus ausa maksumaksjana tegutsenud väiketanklate tagatist vähendada. Juhin siinjuures tähelepanu sellele, et Maksu- ja Tolliamet ei või nõuda tagatise suurendamist suvaliselt ja lõpmata suuruses, vaid hinnatud käibemaksuriski ulatuses, lähtudes ennekõike eelnõus toodud kriteeriumidest ning arvestades maksukorralduse seaduse §-ga 121, mille kohaselt lähtub maksuhaldur tagatise ulatuse määramisel tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest.
Kuna kütuse tarbimisse lubamisel tuleb tasuda käibemaks kogu kütuse maksumuselt (teistes etappides tuleb seda teha vaid kütuse lisandunud väärtuselt), on kütuse tarbimisse lubamisel riigile tekkiv võimalik kahju kõige suurem. Seetõttu rakendub kütuse tarbimisse lubamisel kütusemüüjale märksa suurem tagatis ehk siis 1 miljon eurot ning selle vähendamise võimalus tekib alles alates 2013. aastast. Seega on 1 miljoni euro suurune tagatis minimaalse tagatisena oluline tähtajaline meede kütuseturu korrastamisel eeskätt kõige suurema maksuriskiga müügietapis. Siinjuures tuletan meelde, et Eesti Õliühingu hinnangul võiks nimetatud 1 miljoni eurone tagatis olla veelgi suurem, arvestades käivete suurust ja pettuste mahtu. Erandina on nimetatud tagatist võimalik vähendada ka enne 2013. aastat maksurikkumisteta ning peamiselt kemikaale käitlevate ettevõtete puhul ja üksnes põlevkivi käitlevate ettevõtete puhul. Samuti erandina ei laiene nimetatud tagatised kütusemüüjaile, kes käitlevad üksnes lennukikütuseid või vedelgaasi – see tuleneb nende ettevõtete märksa madalamast käibemaksuga seotud riskitasemest.
Eelnõu jõustub s.a 1. aprillil. Enne seda majandustegevuse registris vedelkütuse seaduse alusel tehtud registreeringud kehtivad kuni s.a 31. maini. Selleks kuupäevaks peavad ettevõtted, kes soovivad jätkata kütuse müüki, olema Maksu- ja Tolliametile esitanud nõutud suuruses tagatise. Ma rõhutan, et tagatise lähtemäärad 100 000 ja 1 miljon eurot on hädavajalikud, kuna riiulifirmade ja pettusekavatsusega alustavate ettevõtete puhul on ülimalt keeruline pahauskselt esitatud äriplaani ja muude andmete pinnalt määrata tagatist, mis vastaks tegelikule käibemaksuriskile. Kui seaduses sellist lähtemäära ei oleks, võiks igal ettevõttel, kellele see tagatis määratakse, tekkida võimalus konkreetne otsus vaidlustada. Tagajärg oleks, et kuni tagatiseotsus on vaidlustatud, saaks pettusi läbi viia. Seda me kindlasti ju ei soovi!
Teisele lugemisele esitatud eelnõu teksti on tehtud tehnilised ja keelelised täpsustused. Komisjon otsustas konsensusega teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning viia kolmas lugemine läbi s.a 22. veebruaril. Ütleksin veel nii palju, et menetlemise käigus me saavutasime väga mõistlikke kompromisse. Seda nii selles osas, et suured turuosalised soovisid kütuse tarbimisse lubamise puhul, kus käibemaksupettuse risk on kõige ilmsem, tagatisemäära tõstmist, kui ka skaala teises otsas: me jõudsime kompromissile selleski osas, et ausa maksuajalooga väiketanklatel on võimalik saavutada 100 000 euro suuruse tagatise vähendamine üsna suurel määral. Seega maksupettustega võitlemine ei too ausatele ettevõtetele kaasa liiga suurt koormat. Minu meelest võib sellise kompromiss-sõnastusega, mis on esimese parandusettepanekuna välja pakutud, igati rahule jääda. Aitäh!

Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, austatud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi seaduseelnõu 895 muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1 on juhtivkomisjoni esitatud. Muudatusettepanek nr 2 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud ning seda ettepanekut on juhtivkomisjon osaliselt arvestanud. Muudatusettepanek nr 3 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on seda sisuliselt arvestanud. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Riigikogu liige Mai Treial, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek hääletamisele ei kuulu. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Muudatusettepanek nr 6 on esitatud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel, juhtivkomisjon on seda sisuliselt arvestanud. Muudatusettepanekutega nr 7, 8 ja 9 on sama lugu: esitaja on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning juhtivkomisjon on neid sisuliselt arvestanud. Muudatusettepaneku nr 10 esitaja on Riigikogu liige Mai Treial, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Oleme kõik ettepanekud seaduseelnõu 895 muutmiseks läbi vaadanud.
Vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine on lõppenud.

Järgmine eelnõu, mida me arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kannab numbrit 927 ja tegu on selle esimese lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise tingis rikkumismenetlus, mille Euroopa Komisjon Eesti Vabariigi vastu algatas. Nimelt leidis Euroopa Komisjon, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta ei ole Eesti õiguskorda korrektselt üle võetud. Nimetatud direktiiv võeti üle saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadusega. Rikkumismenetluse protseduuri järgides õnnestus vastulausetega ja vahetus diskussioonis kummutada enamik etteheidetest. Selle eelnõu eesmärk on kõrvaldada Euroopa Komisjoni poolt rikkumismenetlusse alles jäetud kolm puudust saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduses ning ühtlasi lõpetada rikkumismenetlus enne kohtuprotsessi algust. Seaduseelnõus tehtavad muudatused ei ole sisulised. Tegemist on mõistete ja sõnastuse korrigeerimisega. Me usume, et kui Riigikogu selle seaduse muutmise heaks kiidab, saame asjaomased vaidlused Euroopa Komisjoniga lahendatud. Tänan tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Tänan, austatud minister, ettekande eest! Juhtivkomisjoni nimel ettekande teeb keskkonnakomisjoni aseesimees Erki Nool. Palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 7. veebruaril ning Riigikogu juhatus määras selle juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Keskkonnakomisjon arutas eelnõu oma 8. veebruari istungil. Eelnõu kohta jagas selgitusi Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Valdeko Palginõmm. Eelnõu eesmärk on kõrvaldada Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluses esile toodud puudused saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduses ning ühtlasi lõpetada rikkumismenetlus.
Komisjon otsustas konsensusega teha Riigikogu täiskogule ettepanek lõpetada saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 927 esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 17. veebruar kell 13. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Aitäh, austatud ettekandja! Kas fraktsioonide esindajatel on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu number 927 esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 17. veebruari kell 13.

Viimane eelnõu, mida tänase päevakorra raames arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tegu on esimese lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõuga muudetakse mitut finantsvaldkonna seadust. Olulisemad muudatused tehakse väärtpaberituru seaduses, Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses ja asjaõigusseaduses. Esiteks, täpsustatakse finantstagatise mõistet ja selle sõlmimisega seotud tingimusi. Sellise eriliigilise tagatisena käsitatakse näiteks rahakontot pangas, väärtpaberit või pangalaenust tulenevat nõuet. Lisaks sätestab seadus muidki tingimusi, mille puhul on võimalik finantstagatiskokkuleppeid sõlmida.
Finantstagatistealane regulatsioon tuleneb Euroopa Liidu direktiivist ja on Eestis üle võetud asjaõigusseadusega. Üldjuhul sõlmivad selliseid tagatislepinguid omavahel pangad ja muud finantsinstitutsioonid. Eesti praktika kohaselt on välja kujunenud, et finantstagatise üheks osapooleks on tavalised äriühingud, sealhulgas ka väikesed ettevõtjad. Need on sõlminud pankadega finantstagatislepinguid, et saada laene. Samas annab finantstagatise seadmine pangale võrreldes teiste võlausaldajatega eelise, kui laenu saanud äriühingu vara tuleks hakata pankrotiprotsessis jaotama. Seega saab pank maksujõuetusmenetlustes suhteliselt piiramatu ligipääsu tavaliste äriühingute varale.
Selline lähenemine, et finantstagatiskokkuleppeid sõlmivad pangad tavaliste äriühingutega, ei ole üldiselt aga Euroopa Liidu direktiivi põhimõtetega kooskõlas. Direktiiv näeb ette, et selliseid tagatiskokkuleppeid tuleks sõlmida eelkõige süsteemsete riskide maandamiseks. Seetõttu piiratakse eelnõuga nende isikute ringi, kelle vahel saab finantstagatiskokkuleppeid sõlmida. Eelnõuga välistatakse selliste kokkulepete sõlmimine pankade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel. Finantstagatiskokkuleppeid on edaspidi võimalik sõlmida üksnes pankade ja suuremate ettevõtjate vahel. Selline lähenemine on tavaline ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.
Teiseks täpsustatakse eelnõuga väärtpaberiarveldussüsteemiga seonduvat. Näiteks rahvusvahelisse finantsgruppi NASDAQ OMX kuuluval Eesti väärtpaberite keskregistri pidajal on juba praegu ühendus Soome, Poola, Leedu ja Läti väärtpaberiarveldussüsteemidega. Eelnõuga luuakse selliste süsteemiühenduste toimimiseks õiguslikud alused. Sellised riikidevahelised süsteemiühendused võimaldavad piiriüleseid tehinguid ja arveldusi väärtpaberitega efektiivsemalt teha. Nimetatud nõuded tulenevad samuti eurodirektiivist.
Kolmandaks tehakse mitu olulist muudatust Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses. Kehtiva regulatsiooni alusel võib pank või muu konto haldaja hoida ühe konto vahendusel paljude investorite väärtpaberid Eesti väärtpaberite keskregistris. Sellist süsteemi nimetatakse esindajakonto süsteemiks. Üldjuhul hoiavad Eesti väärtpabereid sellisel kujul välisinvestorid. Praeguse seaduse kohaselt kehtivad esindajakontode avamisele kõrgemad nõuded kui tavaliste väärtpaberikontode puhul. Näiteks on konto haldurid kohustatud avama esindajakonto eraldi nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele ning ka residentidele ja mitteresidentidele. Selline nõue eelnõuga kaotatakse. Samuti muudetakse muid tingimusi esindajakontode avamisel liberaalsemaks. Nimetatud uuendused muudavad välisinvestoritel Eesti väärtpaberite omandamise lihtsamaks ja sujuvamaks. Seega peaksid need muudatused soodustama otseselt välisinvesteeringuid ja eelkõige just Tallinna börsil kaubeldavatesse väärtpaberitesse.
Lisaks sätestatakse seaduses uus väärtpaberikonto liik: otsekonto. Kui praegu peab iga isik, kes soovib avada väärtpaberikontot või teha tehinguid Eesti väärtpaberitega, tegema seda panga vahendusel, siis edaspidi luuakse võimalus avada konto otse väärtpaberite keskregistris. See võimaldab eelkõige väikeinvestoritel teha kõige lihtsamaid väärtpaberitega seotud tehinguid ilma panga või muu kontohalduri vahenduseta ning seda tõenäoliselt ka teistest odavamalt.
Seadusega tehakse muidki muutusi, mille eesmärk on lihtsustada ja kaasajastada toiminguid ja tehinguid väärtpaberitega. Näiteks muudetakse õigusselgemaks ja -kindlamaks väärtpaberite pantimise regulatsioon, millega luuakse uus registrimärkesüsteem Eesti väärtpaberite keskregistris. Tänan tähelepanu eest!

Suur aitäh! Kas on küsimusi? Küsimuseks saab sõna Toomas Varek. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Minul on andmed, et kui esimene lugemine täna lõpetada, siis on muudatusettepanekute tähtaeg 3. märts. Meie viimane istung on 23. veebruaril. Miks me raiskame Riigikogu ja teie aega? Millega see põhjendatud on? Me teeme esimese lugemise ja siis läheb eelnõu riiulile.

Mina olen siin teie alam, mitte ülem. Teie teete oma graafiku.

Küsimus oli tõenäoliselt pigem suunatud juhtivkomisjoni esindajale, kes järgmisena Riigikogu kõnetooli tuleb ja kellelt kindlasti saab sellele küsimusele vastuse. Kui rohkem küsimusi ei ole, siis ma tänan, austatud minister! Juhtivkomisjoni nimel ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 7. veebruaril ja andis endale aru, et selle eelnõu menetlemist praeguse parlamendikoosseisu ajal lõpetada ei ole võimalik. Samas me soovisime esimese lugemise veel selle koosseisu ajal kindlasti läbi viia, et informeerida üldsust kavandatavatest muudatustest ja anda selge signaal, et see on teema, millega me soovime edasi tegelda. Samuti on minu arvates praktiline, kui me selle eelnõu juba sisulises osas ettevalmistatud kujul järgmisele koosseisule edasi anname.
Komisjon oli selle eelnõu menetluse küsimustes konsensuslike otsuste tegemise poolt. Otsustasime võtta eelnõu päevakorda 16. veebruaril, esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata kümme tööpäeva, s.o 3. märts kell 18. Aitäh!

Tänan! Teine küsimus Toomas Varekilt. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Kas järgmisel nädalal on rahanduskomisjonist veel oodata mõnda eelnõu, mille me siin saalis esimesel lugemisel läbi arutame ja mis pärast seda läheb menetlusest välja?

Eks see ole komisjoni otsustada. Selle eelnõu ettevalmistuse me otsustasime ära teha täiesti konsensuslikult. Usutavasti see signaal, mille me siin kõik ühiselt anname, et me nende teemadega tõsiselt tegeleme, pakub asjast huvitatutele, nii investoritele kui väärtpaberituru osapooltele võimaluse veel kord oma arvamust avaldada. See on ju igati praktiline. Ma ei näe midagi halba selles, kui me eelnõu algatamise korral anname endale aru, et selle parlamendikoosseisu jooksul menetlust lõpule viia ja eelnõu seadusena vastu võtta ei ole võimalik.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, austatud ettekandja! Kas fraktsioonide esindajatel on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu 923 esimene lugemine on lõppenud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 3. märts kell 16. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.15.