Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu viienda töönädala teisipäevast istungit. Head kolleegid! Nüüd on aeg üle anda veel eelnõusid ja arupärimisi. Kõnesoove ei ole.
On üks teade. Kolmapäeval, 16. veebruaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja justiitsminister Rein Lang.
Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 68 Riigikogu liiget, puudub 33.

Alustame tänaste päevakorrapunktide käsitlemist. Esimene päevakorrapunkt on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekannet tegema Riigikogu liikme kolleeg Aleksei Lotmani!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! See on üks väike tehniline eelnõu, millega täpsustatakse looduskaitseseaduse sätet, mis kohustab rannal või kaldal asuva kinnisasja valdajat tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Sellega sõnastatakse erand juhtumite puhul, kus selline kohustus on vastuolus kaitse-eesmärkidega. Praegu sellist erandit ei ole ja seega on looduskaitsesiseselt olemas vastuolu. Eesmärk tulenebki vajadusest tagada kaitstavate loodusobjektide tõhusam kaitse, sest kehtivas seaduses on vastuolu kallasrajal liikumise vabaduse ja kaitsealade kaitse-eesmärkidega. Eriti ilmne on see vastuolu siis, kui kaitse-eesmärk nõuab, et karjatamisala ulatuks veepiirini. Seetõttu kehtestataksegi eelnõuga sellisteks puhkudeks erand ja tehakse ettepanek muuta looduskaitseseaduse § 36 lõike 1 sõnastust.
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, õigemini, see võimaldab meil senisest märksa tõhusamalt täita loodusdirektiivist ja linnudirektiivist tulenevaid kohustusi. Eelnõu ainus mõju on positiivne mõju looduskeskkonnale. Eelarvele lisakulusid ei tule, sest kõik protseduurid on samad mis kehtivas seaduses.
Et mitte kulutada teie aega eraldi läbirääkimistel, peatun korraks ka sellel, mida me kõik võime lugeda keskkonnakomisjoni protokollist. Nimelt võime sealt lugeda, et komisjonil valitsuse arvamust küll ei olnud, aga kohal oli Keskkonnaministeeriumi kantsler, kes andis ministeeriumi esialgse suulise seisukoha, mis oli eitav. Teema olevat reguleeritud teiste seadustega – millistega, see ei selgu protokollist ja ka suuliselt pole keegi suutnud seda mulle selgitada. See eelnõu tekitavat segadust – jällegi, ei ole mul õnnestunud välja selgitada, millist segadust. Probleemist olevat võimalik jagu saada ka sedasi, et tehakse väravad. Paraku on see jama, sest on olemas vastav kohtulahend. Seega on komisjoni tegelikult eksitatud. Veel enam, kuna Vabariigi Valitsus peaks arutama eelnõu alles 17. veebruaril, siis on väga veider komisjonis häälteenamusega vastuvõetud seisukoht, mille järgi juba täna soovitakse eelnõu menetlusest välja hääletada.
Kolleegid! Riigikogu on süüdistatud selles, et me olevat valitsuse kummitempel. Kui me täna selle eelnõu menetlusest välja hääletame, siis me pole mitte valitsuse kummitempel, vaid sel juhul oleme ennast ise vabatahtlikult taandanud mõne ministeeriumiametniku kummitempliks. Kolleegid, palun mõelge enne nupule vajutamist, mida te teete!

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Ma palun kõnepulti keskkonnakomisjoni esimehe kolleeg Mart Jüssi!

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas seaduseelnõu 25. jaanuaril 2011 ja mina esitlesin seda komisjonis roheliste fraktsiooni nimel. Sama lakooniliselt, kui see eelnõu on kirjutatud, ma seda ka esitlesin.
Avasime komisjonis arutelu, milles osales ka Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus. Arutelu keskendus just sellele võimalikule vastuolule, kui ühest küljest peaks kallasrada olema avatud kõikidele liikujatele ja teisest küljest võivad seal liikuda kaldavööndis elavad loomad. Arutati, et see peaks olema siiski üheselt lahendatud. Et kui need loomad on seal mingil looduskaitselisel eesmärgil, siis nad peavad püsima ikkagi seal, kus nad oma looduskaitsetööd teevad. Eks me arutasime ka nende aedade ja väravate ehitamist ning muid võimalusi.
Kokkuvõttena pean ma tunnistama, et need argumendid ei veennud keskkonnakomisjoni toetama eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Nagu kolleeg Lotman ütles, ei olnud meil sellel hetkel veel valitsuse seisukohta. Rita Annus esitas meile suuliselt Keskkonnaministeeriumi lähteseisukohad või alused, mille põhjal nad valitsuse seisukoha kujundavad. Tänaseks on Keskkonnaministeeriumi seisukoht laekunud meile ka kirjalikult. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu 918. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 8, erapooletuid oli 1. Ettepanek leidis toetust ja seaduseelnõu 918 langes esimesel lugemisel menetlusest välja.

Alustame Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse § 57 muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ma palun veel kord ettekandjana kõnepulti Riigikogu liikme kolleeg Aleksei Lotmani!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Ka siin on tegemist ühe väikese elust enesest tuleneva muudatusega, mida Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon pakub viia sisse keskkonnatasude seaduse § 57. Sellega täpsustatakse nn täiendavaid keskkonnatasusid, jättes selle regulatsiooni alt välja teaduslikul kalapüügil ja veekogude tervendamiseks tehtud püügil saadud kala, sest olemuslikult ei ole nendel juhtudel tegemist tavapärase keskkonnakasutusega, mis on keskkonnatasude seaduse objekt.
Muudatuse vajadus tuleneb sellest, et teaduslikul kalapüügil ja ka veekogude tervendamisel on palju mõttetut bürokraatiat, mis segab reaalset teadustööd. Mitte kusagil, üheski teises meie naaberriigis, ei Soomes ega Rootsis ei ole sellist jama, nagu meil praegu on. Kõige rohkem takistab see usalduskalurite kaasamist ja selle paragrahvi tõttu on tõsiselt kannatanud seire Peipsil. Seetõttu teevad rohelised ettepaneku kaotada eelnõuga viide teaduslikule kalapüügile ja veekogude tervendamise otstarbel tehtud kalapüügile.
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, võimaldades meil senisest tõhusamalt täita linnu- ja loodusdirektiivi nõudeid. Loomulikult ei kaasne lisakulutusi, sest kõik protseduurid on jällegi tänases seaduses olemas.
Ka siin on Keskkonnaministeerium komisjoni eksitanud. On räägitud asjadest, mis ei ole asjakohased, ja jäetud rääkimata asjadest, mis on, nimelt sellestsamast usalduskalurite küsimusest. Aga komisjoni enamus lasi ennast eksitada ja veel suurema häälteenamusega kui eelmisel korral. Arvati, et kuigi Vabariigi Valitsus arutab seda eelnõu alles 17. veebruaril, peaksime me täna selle juba menetlusest välja hääletama. Jällegi, kolleegid, apelleerin teie mõtlemisvõimele, äkki ärkab üles!

Suur tänu! Küsimusi ettekandjale ei ole. Palun nüüd ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe kolleeg Mart Jüssi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas ka seda roheliste fraktsiooni esitatud seaduseelnõu 2011. aasta 25. jaanuari istungil. Selle eelnõu arutelul osales samuti Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus, kes ei esitanud mitte ministeeriumi ega valitsuse ametlikku seisukohta, vaid rääkis ministeeriumi alustest selle seisukoha kujundamisel. Nii et ka selle eelnõu kohta meil tookord valitsuse seisukohta ei olnud. Ministeeriumi ametliku seisukoha kirjalikult saime täna.
Komisjonis avatud arutelu keskendus probleemile, milline peaks siis olema teaduspüügil saadud kala edasine saatus, ja me rääkisime tõepoolest rohkem teaduspüügist kui sellest aspektist, mida Aleksei Lotman praegu siin mainis, st teaduspüüki toetavast usalduskalurite tegevusest. Argumendiks oli tookordses arutelus, et selle kala turule viimine võib turgu oluliselt mõjutada. Mina arvan, et teadlaste eesmärk on eelkõige mõõta ikka kala pikkust, mitte tema turuhinda, nii et see ei tohiks olla väga suur probleem.
Lõppkokkuvõttes ei olnud komisjon jällegi veendunud selle eelnõu vajalikkuses ja enamus hääletas esimese lugemise lõpetamise vastu. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg Mart! Sa võiksid avaldada ka Vabariigi Valitsuse seisukoha selle eelnõu suhtes, mis seal täpsemalt kirjas on?

Tänan! Ma ei loe seda tervikuna ette, vaid võtan selle viimase, kokkuvõtva lõigu: "Keskkonnaministeerium on seisukohal, et ettepanek ei ole kooskõlas riigi ressursikasutuse põhimõtetega ning võrdse kohtlemise printsiibiga teiste kalapüüdjate ja kala turustajate suhtes. Eeltoodust tulenevalt teeb Keskkonnaministeerium ettepaneku mitte toetada keskkonnatasude seaduse § 57 muutmise seaduse eelnõu."

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Hea Mart! Äkki sa täpsustad selle üle, et see ei ole siiski Vabariigi Valitsuse seisukoht, sest Vabariigi Valitsus peaks seda arutama alles 17. veebruaril, vaid on kõigest Keskkonnaministeeriumi kiri.

Jah, see on Keskkonnaministeeriumi seisukoht, mis on esitatud Vabariigi Valitsusele valitsuse seisukoha kujundamiseks. Nii et see on nagu alusdokument.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Mart Jüssi! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna ka selle seaduseelnõu puhul on juhtivkomisjoni otsus esimest lugemist mitte lõpetada, siis tuleb meil see läbi hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni otsuse lükata tagasi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse § 57 muutmise seaduse eelnõu 919. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu oli 7, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust ja seaduseelnõu 919 on menetlusest välja langenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ""Eesti metsanduse arengukava aastani 2020" kinnitamine" eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Rein Ratase!

Austatud esimees! Auväärt Riigikogu! Riigikogu otsuse ""Eesti metsanduse arengukava aastani 2020" kinnitamine" eelnõu 909 esimene lugemine lõpetati s.a 19. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 2. veebruar s.a.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas ühe muudatusettepaneku, millega soovitakse täiendada otsuse eelnõu uue §-ga 2. Muudatusettepanekuga soovitatakse sõnastust, mis ütleb, et arengukava mõiste "metsanduslikud pärandkultuuriobjektid" hõlmab kõiki Eesti metsades leiduvaid pärandkultuuriobjekte ning et nende hooldamist ja eksponeerimist toetatakse. See on muudatusettepanek nr 1. Komisjon arutas muudatusettepanekut ja sellega kaasnevat oma 8. veebruari ja 10. veebruari istungil ning otsustas konsensuslikult arvestada sotsiaaldemokraatide ettepanekut sisuliselt. Selle ettepaneku alusel otsustas komisjon vormistada omapoolse muudatusettepaneku, muudatusettepaneku nr 2, mis kõlab nii: "Seoses kinnitatavas Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 kasutatava mõistega "metsanduslikud pärandkultuuriobjektid" rõhutada kõigi Eesti metsades leiduvate pärandkultuuriobjektide säilimise olulisust." Ettepanekut toetas 3 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, 1 jäi erapooletuks.
Keskkonnakomisjon otsustas teha ka muudatusettepaneku nr 3, millega eelnõusse lisatakse jõustumistähtaeg. See tekst kõlab nii: "Käesolev otsus jõustub allakirjutamisel." Otsus tehti komisjonis konsensusega.
8. veebruari istungil oli arutusel ka keskkonnakomisjonile saadetud Riigikontrolli kiri, milles keskkonnakomisjonil soovitati lähtuda sellest, et paljud algandmed ei ole Riigikontrolli arvates küllalt usaldatavad, ja tehti ettepanek saata metsanduse arengukava eelnõu Keskkonnaministeeriumile tagasi. Riigikontrolli nimel andsid selgitusi tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo ja auditijuht Tuuli Rasso. Keskkonnaministeeriumi selgitusi jagasid asekantsler Andres Talijärv ja metsaosakonna juhataja Marku Lamp.
Keskkonnakomisjon otsustas 4 poolthäälega, 2 vastuhäälega ja 1 erapooletuga teha Riigikogu täiskogule ettepanek lõpetada Riigikogu otsuse ""Eesti metsanduse arengukava aastani 2020" kinnitamine" eelnõu 909 teine lugemine ja eelnõu otsusena vastu võtta. Olen rääkinud.

Suur tänu, kolleeg Rein Ratas! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Ma palun kõnepulti kolleeg Mart Jüssi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tahaksin Riigikogu saali tähelepanu juhtida just Riigikontrolli seisukohale, mis keskkonnakomisjonile selle otsuse eelnõu aruteluks esitati. See on üks suhteliselt tõsiselt sõnastatud seisukoht ja ma arvan, et meil on põhjust siiski selle kirja seisukohtade üle natukene järele mõelda. Kui seda keskkonnakomisjonis arutati, siis oli üks põhiline küsimus see, kust tulevad arvud, kust tulevad andmed, millele meie otsused, on need siis metsanduslikes või muudes küsimustes, siin Riigikogus tuginevad. Ja seal arutelulaua taga selgus, et täitsa selgelt on kaks, võiks öelda, koolkonda või positsiooni. Ühed ütlesid, et kui arvud on meile esitatud, siis me peame ju neid usaldama. Teised olid arvamusel, et ka igasuguste numbriliste väärtuste, igasuguste esitatud materjalide suhtes tuleb olla kriitiline.
Esimene seisukoht oli valdavalt kava koostajate esindajate seisukoht. Nemad väitsid, et kava tugineb parimale võimalikule andmestikule. Teine seisukoht oli arusaadavalt Riigikontrolli seisukoht, kes oma töö olemuse tõttu peab olema äärmiselt kriitiline andmete suhtes, mis neile esitatakse või mis nad ise oma töö käigus n-ö loovad või analüüside tulemusena saavad. Üks oluline aspekt selles pöördumises on see, et kui Riigikontroll analüüsis statistilise metsainventuuri andmestikku, mis mõlema poole arvates on üks Eesti usaldusväärsemaid metsaandmestikke, siis sealt ei paistnud kuskilt kavas ette nähtud metsa juurdekasvu ja tagavarade suurenemist.
Nii et tegelikult on äärmiselt oluline siiski pöörata tähelepanu ka algandmetele, olla nende suhtes äärmiselt kriitiline ja mitte rahulduda esimese tulemusega, mis me saame andmete esmasel analüüsil või, veel hullem, mõnedesse mudelitesse panemise ja modelleerimise tulemusena. Ma kujutan ette, et selline olukord tekib üsna tihti, kus esimene tulemus rahuldab meie vajadusi või vastab meie esimesele küsimusele. Aga ma arvan, et kindlasti peaks sealt veel edasi küsima, ja seda ongi Riigikontroll teinud. Ta on osutanud ka metsanduse arengukavas sellele puudujäägile, et kuigi mööndakse mitme protsessi suunda, jäetakse ütlemata nende protsesside ulatus või võimalikud mõjud sellesama kümnendi jooksul, millal kava teostuma peaks.
Samuti juhib Riigikontroll tähelepanu sellele, et metsa raiemahtude suurendamine ja raievanuse alandamine ning eriti just metsakasvukohatüüpide ebaproportsionaalne kasutussevõtt ei taga metsades paiknevate loodusväärtuste säilimist järgmiste kümnendite jooksul. Metsa loodusväärtused on midagi natuke enamat kui puit, mis seal kasvab, mis on ühel hetkel raieküps ja millel on selge turuhind. Metsa loodusväärtused peituvad metsa elustikus, elupaikade olemuses, nende pikaajaline säilitamine pole vajalik mitte ainult metsa, vaid kogu laiema elustiku ja inimkonna huvides.
Nii et tegelikult me näeme Riigikontrolli kirja valguses sellist võimalust, et metsanduse arengukava ei taga Eesti metsades paiknevate rikkuste ja väärtuste säilimist. Selles osas on kindel, et ta on vastuolus metsaseaduse §-ga 2. Kui te võtate lahti metsaseaduse § 2, siis seal on kirjas, et metsa tuleb majandada säästlikult, jätkusuutlikult, arvestades metsades olevaid loodusväärtusi ning nende kaitsmise-säilitamise vajadust. Juhul kui Riigikontrolli seisukoht on tõene ja see kava ei taga nende väärtuste säilimist, siis on see ebaseaduslik kava. Muidugi, kava järgi saab seadust muuta, aga siinkohal me seda ilmselt ei teeks.
Ma küsin minuti aega juurde.

Jah, palun, üks minut aega juurde!

Nii et kui me seda kava arutame ja tema üle otsustame, siis siin on Riigikontrolli ettepanek: "Riigikontroll juhib tähelepanu, et Riigikogul puudub arengukava üle otsustamiseks oluline info või on see esitatud moonutatult. Riigikontroll teeb komisjonile ettepaneku saata arengukava eelnõu täiendamiseks Keskkonnaministeeriumile tagasi."
Komisjon ei saanud sellist otsuse eelnõu muudatust teha, aga ma toetan seda, et anda valitsusele veel üks võimalus seda kava täpsustada ja kõrvaldada need küsitavused, ebaselgus andmete kasutuses ja tulemuste esitamisel. See kava, mille Riigikogu metsanduse arenduseks vastu võtab, peab olema kooskõlas metsaseaduse § 2 mõttega, et meie metsandus on säästev ja jätkusuutlik ning tagab metsades olevate väärtuste säilimise. Meie seda kava praegusel kujul täna toetada ei saa. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Jüssi, ja palun kõnepulti kolleeg Tõnis Kõivu!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Meie ees laual on Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Mets katab üle poole Eesti maismaast ning metsade pindala ja tagavara on viimase poole sajandi jooksul oluliselt suurenenud. Metsa näol on tegemist ühe suurima rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Eesti on metsasuse poolest Euroopa viie esimese riigi hulgas, täpsemalt, neljas. Meist eespool on Soome, Rootsi ja Sloveenia. Kui me vaatame kaitstavate metsade osakaalu, siis oleme Euroopas kümnendal kohal, jäädes eelkõige alla Kesk-Euroopa riikidele, kus metsi on vähe ja kus eesmärk ei ole metsandusest tulu teenida. Eesti on oma umbes 30%-lise metsade kaitse osakaaluga peajagu ees oma naabritest. Niisiis me kaitseme oma metsa.
Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalseks raiemahuks märgitud 12,6 miljonit kuupmeetrit aastas. Tegelikult on viimase seitsme aasta jooksul see arv olnud poole väiksem. Metsanduse arengukava aastani 2020 näeb ette majandusmetsade ulatuslikumat majandamist ja eelkõige just erametsaomanike poolt. Reformierakonnal on plaanis muuta ka tulumaksuseadust, et füüsilisest isikust metsaomanik saaks metsamaterjali müügist teenitud tulust kolme aasta jooksul maha arvestada nii raiumise kui ka uue metsa istutamise kulud. Niimoodi motiveeritakse erametsaomanikku omaenese vara majandama, oma metsa majandama. Sealt tulevad uued töökohad, sellega elavneb majandus ja sealt tuleb tegelikult ju ka odavam toasooja hind.
Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis (mitte tähtsuse järjekorras): mets kui tuluallikas ehk majanduslik aspekt; sotsiaalne aspekt – mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja; ökoloogiline aspekt – mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja; kultuuriline aspekt – mets kui osa Eesti kultuurist. Eesti metsapoliitikas ongi metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki. Esimene on säästlik metsandus, st ühtlane, pidev ja mitmekülgne. Selle all mõeldakse metsade majandamist niisugusel viisil ja ulatuses, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse, potentsiaali nii praegu kui ka tulevikus, kahjustamata teisi ökosüsteeme. Teine eesmärk on metsade efektiivne majandamine. Eesti metsapoliitika järgi kujutavad Eesti metsad suurt looduslikku ja ökoloogilist väärtust. Selle aluseks on ka arusaam, et Eesti metsandussektoril on tugev tulunduslik materiaalsete ja sotsiaalsete hüvede potentsiaal, ning selle kasutamist tuleb soodustada sellisel määral, et muud, sealhulgas ka keskkonnakaitsealased väärtused ja hüved, ei kannataks.
Metsanduse arengukava aastani 2020 on koostatud metsaomanike, teadlaste, ametnike, metsatööstuste esindajate ja looduskaitsjate ühistöös, kaasates meie parimaid teadmisi ja oskusi. Tunnustust väärt on ka Riigikontrolli püüd oma metsanduslikku teadmist kasvatada. See on hea arengukava, see on sobilik vastuvõtmiseks ja selle alusel saab liikuda metsanduse ees seisvate eesmärkide täitmise poole. Reformierakonna fraktsioon toetab metsanduse arengukava vastuvõtmist ja kutsub ka teid selle poolt hääletama! Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Head kolleegid! Ma tahaksin meelde tuletada viimast kümmet aastat, mille jooksul on kehtinud ja kehtib ilmselt siiani eelmine metsanduse arengukava, ning sellega seoses mitte liialt tõsiselt võtma neid sõnu, mida me siin täna kuuleme, mis on kirja pandud ja mis erinevad oluliselt tegelikkusest.
Kui eelmine metsanduse arengukava vastu võeti, siis nähti ette, et Eesti metsadest võib raiuda, kui ma õigesti mäletan, 12 miljonit tihumeetrit aastas, ja seda jätkuvalt, pikalt, stabiilselt, jätkusuutlikult ja mis need sõnad seal kõik on. Ja mis juhtus? Kui 1990. aastate alguses olid raiemahud 2–3 miljonit tihumeetrit aastas ja Andres Talijärv, kellest ka on juttu olnud, ütles, et seda mahtu ei tohiks kindlasti ületada, siis 1990. aastate lõpus kasvasid raiemahud tõepoolest väga järsult, seda ka röövraiete, üleraiete tõttu, ning olidki üle 10 miljoni tihumeetri aastas. Rajati uusi saekaatreid, majandus läks üles, tulu tuli, päevas sõitis Eesti teedel umbes 30–40 varastatud koormat, sellele tähelepanu ei pööratud. Aga paari aasta pärast kukkus raiemaht uuesti 12 miljonilt 5 miljoni tihumeetrini aastas. Mis sai edasi? Pandi kinni Paikuse saeveski, pandi kinni ka muid saeveskeid ja kusagilt ei olnud võimalik välja pigistada seda 12 miljonit tihumeetrit, mida nägi ette metsanduse arengukava 21. sajandi esimeseks kümnendiks.
Nii et ma tahan lihtsalt siit puldist maha öelda, et ausalt öeldes mina ei usu neid arve ja lähteandmeid, mis selles arengukavas kirjas on. Võtke ja tehke mis tahes, aga usaldus puudub! Seetõttu ma ütlen ka võimalikele investoritele, et olge väga hoolsad, olge väga hoolsad, kui te investeerite praegu arutuse all oleva kava alusel. Ma ei ole näinud, et oleks toimunud põhimõttelist muutust just nimelt selles suhtumises, kas me oleme oma metsade kirjapanemisel ja metsaressursi arvestamisel täpsed või mitte. Pigem on see arengukava ikkagi poliitiline, mitte teaduslik dokument. See ongi minu sõnum. Nagu ütles Mart Jüssi, meie hääletame vastu, mina hääletan vastu. Ma arvan, et kui katsuda täiesti tõsiselt rääkida, siis Eesti metsandusele oleks kasuks, kui need arvud uuesti üle arvutataks. Siis võiks olla kindel, et arengukava ja seal kirjasolev vastab tegelikkusele. Praegu seda kindlust ei ole. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Trapido! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on kolm muudatusettepanekut. Esimese on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Teise ja kolmanda on esitanud juhtivkomisjon keskkonnakomisjon, arvestatud täielikult. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja võime minna lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ""Eesti metsanduse arengukava aastani 2020" kinnitamine" eelnõu 909. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 6, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on "Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015" 2010. aasta aruanne. Ma räägin natuke, kuidas toimub selle arutelu. Kõigepealt on siseministri ettekanne kuni 25 minutit. Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse ja läbirääkimistel osalevad fraktsioonide esindajad. Arutelu lõpul Riigikogu otsust vastu ei võta.
Kutsun nüüd kõnepulti lugupeetud siseministri. Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015, 2010. aasta aruanne. Palun, 30 minutit!

Tere päevast, head Riigikogu liikmed! Mul on siseministrina hea meel anda teile ülevaade turvalisuspoliitika põhisuundadest aastani 2015 ja elluviimisest 2010. aastal. Aruanne annab ülevaate Riigikogus 10. juunil 2008 heaks kiidetud "Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015" eesmärkide täitmisest ning olulisematest arengutest ja töövõitudest 2010. aastal sisejulgeoleku valdkonnas.
Siseministeeriumi turvalisuspoliitika läbiv visioon ja eesmärk on vähem õnnetusi, mis toovad kaasa hukkunuid ja vigastusi, samuti ohutum elukeskkond ning suurem turvatunne. Turvalisuspoliitika alused suunavad meid panustama sellesse, et kõikide ühiskonnaliikmete turvalisus oleks kindlustatud avaliku, era- ja mittetulundussektori koostöö kaudu. Turvalisuspoliitika aruanne annab suundade kaupa ülevaate eelmise aasta olulisematest tegevustest ja õnnestumistest, millega Siseministeerium koos oma valitsemisalaga on andnud panuse siseturvalisuse tõhusamaks tagamiseks ja ohtude ennetamiseks.
2010. aasta oli Siseministeeriumile ja tema valitsemisalale väga suurte kogemuste aasta, seda nii suurte väljakutsete poolest kui ka organisatsioonilises mõttes. Esimene tööaasta oli Politsei- ja Piirivalveametil ning hoo sai sisse Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.
Majanduslanguse tõttu tehtud eelarvekärped ei ole jätnud mõjutamata ka siseturvalisust. Nagu see on kõigi muudegi valdkondade puhul, nii ei saa ka siseturvalisust tagada ilma rahata. Oleme saanud pakkuda kodanikele turvalisust selles mahus, mida riigieelarve on võimaldanud.
Ma teen ühe väikese vahelepõike. Loodetavasti on teieni jõudnud või siis saate eelnõude kastist võtta raamatu, mis sisaldab turvalisuspoliitika aruannet koos kommenteeritud artiklitega. Nii et olge head, saate endale ka ühe spikri turvalisuse olukorra kohta.
Esiteks, inimeste turvatunde tagamine. Kuritegevuse olulisemad trendid 2010. aastal olid järgmised. Kokku registreeriti eelmisel aastal 48 340 kuritegu. Võrreldes 2009. aastaga on 19 kuritegu vähem, mis teeb languseks 0,04%, aga oleme ausad, kuritegevus on samal tasemel mis 2009. aastal. Isikuvastaste kuritegude puhul on positiivne trend juba märgatavam. Võrreldes 2009. aastaga on isikuvastaste kuritegude arv vähenenud 5,3%. Isikuvastaseid kuritegusid registreeriti eelmisel aastal kokku 5377, st 300 kuriteofakti vähem kui 2009. aastal. Vähenenud on alaealiste suhtes toimepandud kuriteod. Kokku registreeriti 2010. aastal 261 alaealiste suhtes toimepandud kuritegu. Võrreldes 2009. aastaga on langusprotsent ligi 18. 2010. aastal oli ka tapmisi ja mõrvasid vähem: 2010. aastal 62 tapmist ja 22 mõrva, 2009. aastal 64 tapmist ja 31 mõrva. Ka kehalisi väärkohtlemisi registreeriti vähem. Kokku registreeriti 2010. aastal 4320 kehalist väärkohtlemist, mida on 2009. aastaga võrreldes 198 juhtu vähem.
Narkootikumidega seotud kuritegusid registreeriti 2010. aastal kokku 901, st 2009. aastaga võrreldes 141 kuritegu vähem. Eelmisel aastal vähenes ka avaliku korra raskete rikkumiste hulk. 2010. aastal registreeriti 775 rasket avaliku korra rikkumist ja langus 2009. aastaga võrreldes on 22,7%. Avalikus kohas raskete rikkumiste arvu vähenemine näitab seda, et meie käitumine avalikus ruumis on muutunud seaduskuulekamaks. Politsei lahendas 2010. aastal 23 460 kuritegu, mis teeb lahendusprotsendiks 48,5. Samasugune protsent oli ka 2009. aastal.
Vähenenud on õnnetuste, tapmiste ja enesetappude tagajärjel hukkunud inimeste arv. 2010. aastal hukkus eelnimetatud põhjustel 523 inimest, 2009. aastal oli see arv 581. Positiivne trend on enesetappude vähenemine eelmisel aastal – kui 2009. aastal toimus 269 enesetappu, siis 2010. aastal oli see arv 192. Arvestades majanduse ja üldist olukorda, sealhulgas töötust ning pangalaenudega toimetuleku raskusi, võis karta, et 2010 ei ole palju parem aastast 2009, kuid siiski. Aga kui enesetappude arv on vähenenud, siis murelikuks teeb uppumissurmade suurenev hulk. 2010. aastal uppus 97 inimest, mis 2009. aastaga võrreldes on kogunisti 36 inimest rohkem. Kindlasti on oma osa mänginud siin soojad suveilmad ja teisest küljest ka alkohol. Märkida tuleb, et seiklusturismi populaarsuse kasvades on kasvanud õnnetused veesõidukitega – paatide, süstadega – ja seda kogunisti 10%.
Politsei koostöö kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega on üldiselt hea. Naabrivalve ja politsei vahelist koostööd võib samuti hinnata heaks. Politsei osaleb alati ühe osapoolena uute naabrivalvesektorite moodustamisel, seeläbi on koostöö pidev. Mittetulundusühinguga Eesti Naabrivalve liitus 2010. aastal 48 uut naabrivalvesektorit, mis ühendavad kokku 725 perekonda.
Järgmine rubriik on "Ohutum liiklus, vähem õnnetusi". Liiklus oli 2010. aastal nagu ka paaril eelmisel aastal teravdatud tähelepanu all ning üks politsei peamisi tegevussuundi. 2010. aastal vähenes liiklusõnnetustes hukkunute arv jätkuvalt, liikluses hukkus 78 inimest, st 2009. aastaga võrreldes kaotati 22 inimelu vähem. Hea on tõdeda, et riikliku liiklusohutuse programmi eesmärgid on saavutatud kiiremini, kui oli prognoositud. See annab kindla tunde, et valitud meetmed ja tegevused liiklusohutuse tagamisel on olnud õiged. Oluline on jätkata liiklusjärelevalvet ning selle tulemuslikkust jooksvalt analüüsida, et vajaduse korral järelevalvet parandada.
Väga hea tulemuse on andnud ennetustöö lastega. Lapsed oskavad õigesti käituda ja juhtida ka oma vanemate tähelepanu vajadusele liikluses korrektselt käituda. 2010. aasta lõpuks paigaldati kokku 24 liikluskaamerat, millest 16 mõõtekabiinid asuvad Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel ja kaheksa Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel. Trahviteadete saatmist alustati möödunud aasta 10. mail  ja kalendriaasta järelejäänud aja jooksul saadeti välja üle 32 000 trahviteate. Senised testid näitavad, et liiklus nendel lõikudel on muutunud rahulikumaks ja keskmised kiirused väiksemaks. See annab lootust, et kaamerate reaalne kasutus muudab liiklejad seaduskuulekamaks ja süvendab ohutunnetuslikku käitumist. Lähiaastatel on kavas paigaldada lisakaameraid ning uued kaamerad Tallinna–Narva maanteele. Samuti jääb ka käesoleval aastal endiselt prioriteetseks tegevuseks joobes juhtide väljaselgitamine ja liiklusest kõrvaldamine.
Tuleohutum keskkond, vähem õnnetusi. 2010. aastal vähenes eelarve ja seetõttu oli tuleohutuse tagamisel peamine eesmärk hoida juba saavutatud tuleohutuse taset, sealhulgas hoida tulekahjude tagajärjel hukkunute ja vigastatute arv stabiilsena. 2010. aastal jätkati tuleohutusalast ennetus- ja teavitustööd. 2010. aasta märksõnad tuleohutuse alal olid ennetus- ja teavitustöö, suitsuanduri kasulikkuse ja kohustuslikkuse tutvustamine ja laialdasem kasutamine eluruumides ning vabatahtlikkuse edendamine päästealal. Suitsuandur muutus eluruumides kohustuslikuks alates 1. juulist 2009 ning viimaste uuringute kohaselt oli 2010. aasta oktoobri seisuga suitsuandur olemas 80% eluruumides. Aasta varem oli see näitaja 78%. Tuleohutuse suurendamisel on eraldi tähelepanu suunatud hoolekandeasutustele, kus tulekahju korral võivad olla väga traagilised tagajärjed. Hoolekandeasutuste tuleohutusnõuete täitmist kontrollitakse iga aasta.
Möödunud aastal kaotas tulekahjudes elu 69 inimest, mis on küll kuus inimest rohkem kui 2009. aastal, aga selles statistikas tegi jällegi ilma ilm. 2010. aasta jaanuarikuu ja ka osa veebruarist oli teatavasti väga külm ning nii kütmisega kui ka kütmata jätmisega seotud tuleõnnetused viisid sel ajal inimelusid. Tulekahjudes viga saanud isikute arv on samuti mõnevõrra kasvanud. Õnneks pole see kasv märkimisväärne – 102 inimest 2009. aasta 100 inimese vastu.
Väga hea on see, et 2010. aastal oli tulekahjude arv viimase kümne aasta väikseim, 6439. Tulekahjude arv vähenes 2009. aastaga võrreldes ligi 2000 võrra, 23,5%. Lihtsalt võrdluseks ütlen, et näiteks 2007. aastal oli Eestimaal 10 400 tulekahju. Vähenenud on nii metsa-, maastiku- kui ka hoonetulekahjude arv. Hoonetulekahjusid oli 2009. aastal 2598 ja 2010. aastal 1748, mis on 32% vähem. Kuigi suvised ilmastikutingimused olid 2010. aastal metsatulekahjude tekkimiseks soodsad, suuri põlenguid ei olnud. Ennetustöö hooletust suitsetamisest alguse saanud tulesurmade vähendamiseks ei ole kahjuks olnud tõhus. Eestis hukkus sigarettidest alguse saanud tulekahjudes 2010. aastal 31 inimest. Näiteks Austraalias oli see arv 2008. aastal 14. See tähendab, et hooletu suitsetamine on Eestis suur probleem. Ka tänane öö tõi siia lisa. Seetõttu on Eesti jaoks oluline Euroopa Komisjoni plaan kehtestada 2011. aasta lõpus sigarettide tuleohutusnõuded, mis tähendab, et kasutusele võetakse n-ö kiirelt kustuvad sigaretid. Siseministeerium annab oma panuse, et sellised sigaretid 2011. aasta lõpus Eestis kasutusele võetakse.
Jätkuvalt oli 2010. aastal tähelepanu all koolide tuleohutus. Haridusasutuste tuleohutusalane olukord on paranenud, kuid sellega tuleb tegelda edaspidigi. 2010. aastal ei toimunud olulisi tuleohutusalaseid rikkumisi 42% koolides (2009. aastal oli see protsent 38), seega 58% koolides on endiselt tuleohutusalaseid puudusi. Haridusasutuste tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks jätkatakse järelevalvet ja tehakse aktiivset koostööd koolipidajaga.
Uue valdkonnana oli 2010. aastal tähelepanu all veeohutus, mida varem ei ole ennetustöös käsitletud.
Kaitstum vara. Kui majanduslanguse ajal võis eeldada varavastaste kuritegude arvu suuremat kasvu, siis tegelikkuses oli see kardetust väiksem. Varavastaseid kuritegusid registreeriti 2010. aastal 30 235, mis on 722 kuritegu rohkem kui 2009. aastal. Statistikast nähtub, et varavastaste kuritegude arvu kasvu mõjutab varguste sagenemine, eelkõige on sagenenud vargused kaubandusettevõtetest. Kui kusagil avatakse mõni suur kaubanduskeskus, siis kindlasti võib täheldada varguste kasvu – on jälle, kust võtta. Kui vaadata vargusi kaubandusettevõtetes ja süstemaatilisi vargusi, siis peab negatiivse tendentsina tooma välja selle, et varastama on hakatud kallimaid asju. Vähenenud on sõidukite vargused, samas on 2010. aasta viimases kvartalis tekkinud uued kuriteoliigid: pangaautomaatide lahtilõikamine ja sularaha vargused. See on uus trend, mis on süvenenud ilmselt seoses euro tulekuga.
On hea märkida, et röövimised on 2010. aastal vähenenud 17,5%. Röövide arvu on mõjutanud ka kasiinoröövide vähenemine. 2010. aastal oli üks kasiinorööv, 2009. aastal oli kasiinorööve mäletatavasti üheksa. Samas on sagenenud röövid juveeliäridest: 2010. aastal oli selliseid rööve 11, st 2009. aastaga võrreldes on nende arv kahekordistunud. 2010. aastal olid korduvalt röövi objektiks SEB-i pangakontorid ning seejuures rööviti ühte kontorit mitu korda. Positiivne on siin see, et politsei on kõik pangaröövis kahtlustatavad tuvastanud. Rohkem kui poole võrra on vähenenud röövid relva ja maskiga.
Turvalisem riik. Juba enam kui aasta on Eestis väljastatud digitaalse sõrmejäljekujutisega reisidokumente. Sõrmejälje biomeetria tagab kindlama isikutuvastamise ning selle abil on võimalik tagada dokumentide väljastamine õigustatud isikule ja kontrollida isikusamasust dokumendi kehtivuse ajal. 2010. aasta lõpu seisuga oli kehtiv isikutunnistus kokku 1 139 878 isikul, neist 938 865 Eesti Vabariigi kodanikku ja 201 013 Eesti elamisloaga välismaalast. Alates 1. oktoobrist 2010 väljastab Politsei- ja Piirivalveamet neile, kellel juba on isikutunnistus, ka digitaalse isikutunnistuse. Digitaalne isikutunnistus võimaldab sertifikaadi abil tuvastada isiku elektroonilises keskkonnas ning anda digitaalallkirja. Digitaalne isikutunnistus on isikut tõendav dokument, mis on kasutatav üksnes elektroonilises keskkonnas. Sellel puudub näiteks foto.
2011. aasta jaanuaris võttis Eesti kasutusele uue isikut tõendava dokumendi – elamisloakaardi. See antakse välja Eestis elavatele välismaalastele isikutunnistuse asemel. Elamisloakaardil on samad funktsioonid, mis on praegusel isikutunnistusel: sinna kantakse elamis- ja tööloa andmed ning dokumendiga saab elektroonilises keskkonnas isikut tuvastada ja digitaalallkirja anda.
Viisataotluste ja viisa andmisest keeldumiste arv kasvas möödunud aastal 15,5%. Eesti välisesindustele ning Politsei- ja Piirivalveametile esitati kokku 120 804 viisataotlust. Viisa andmisest keeldumise kasv oli samuti märkimisväärne, koguni 32%. Viisa andmisest keelduti 2964 korral. Keeldumise peamised põhjused olid välismaalastele kehtestatud sissesõidukeeld, oht avalikule korrale või riigi julgeolekule ning põhjendatud kahtlus, et välismaalase väidetav reisi eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile.
Nii nagu varasematel aastatelgi soovisid mitmed välismaalased ka 2010. aastal kasutada Eestit transiitriigina, et pääseda Põhjamaadesse ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Eestis esitatud varjupaigataotluste arv on kasvanud seoses liitumisega Schengeni alaga. Kui 2007. ja 2008. aastal esitati Eestis 14 esmast varjupaigataotlust, siis 2009. aastal esitati neid kokku 36 ning 2010. aastal 30. Samamoodi nagu 2009. aastal saabus 2010. aastal Eestisse kõige enam varjupaigataotlejaid Afganistanist ja Venemaalt, kummastki riigist seitse taotlejat.
Eesti ei ole endiselt kuigi atraktiivne transiidi- ega sihtriik. Illegaalses immigratsioonis ei toimunud 2010. aastal olulisi muutusi ei lähteriikides ega illegaalide arvus. Endiselt on kõige olulisemad lähteriigid Venemaa Föderatsioon ja teised SRÜ riigid. Avastatud ebaseaduslikke sisserändajaid oli 109. 2009. aastaga võrreldes on vähenenud Afganistani päritolu ebaseaduslike sisserändajate arv (2009. aastal 104, 2010. aastal 5), mis näitab, et koostöö naaberriikidega illegaalse sisserände tõkestamiseks on olnud tõhus. 2010. aastal tehti 2434 Eestisse sisenemise keelu otsust ja isikud saadeti piirilt tagasi.
Ebaseaduslike piiriületuste osakaal piiripunktidevahelisel alal maismaapiiril ei ole illegaalses immigratsioonis suurenenud (2009. aastal 158 ning 2010. aastal 116 juhtumit). Enamik ebaseaduslikest piiriületustest leidis aset piiriveekogudel – Narva jõel, Peipsi järvel, Lämmijärvel ja Pihkva järvel. Tuleb ka öelda, et enamik selliseid piiriületusi olid tahtmatud, piir ületati kalastamise ajal või navigeerimisvea tõttu ja seda ei saa käsitleda illegaalse immigratsiooni katsena.
Eesti osales liikmesriikide välispiiride Schengeni hindamismissioonidel (üks näide on siin Kreeka õhupiir). Lisaks osaleti viiel Euroopa Liidu tsiviilmissioonil kokku kuue eksperdiga ja Frontexi, Euroopa Liidu piirivalveagentuuri ühisoperatsioonidel 49 piirivalvuriga (2009. aastal osales 27 piirivalvurit). Igapäevase tegevuse operatiivsuse suurendamiseks ja kontrolliulatuse laiendamiseks hangiti 2010. aastal välispiiride fondi programmi vahenditega juurde üks helikopter. Eile võeti see helikopter ka ametlikult teenistusse. Ameerika Ühendriikide abil valmisid Narva ning Värska kopteriplatsid koos tanklatega, mis oluliselt soodustab välispiiri valvamist kopteritega. See kõik tõhustab võitlust organiseeritud kuritegevuse, narkokaubanduse ja terrorismiga.
Transpordivahendite piiriületuste pidev kasv (2010. aastal umbes 21%) on olnud probleem just Eesti idapiiril. Eesti Vabariigist väljuval suunal on pidevalt probleeme pikkade ooteaegadega, seda eriti Narva maantee piiripunktis ja veoautode puhul. Peamine põhjus on naaberriigi piiripunktide töökorraldusest tingitud seisakud. 2010. aasta jaanuarist detsembrini (kaasa arvatud) oli 310 veoautode piiriületuse seisakut kogukestusega 1155 tundi. See on kokku 48 ööpäeva ehk poolteist kalendrikuud. Et lahendada piiriületusjärjekorra probleemi, algatasime Siseministeeriumis 2010. aasta kevadel riigipiiri seaduse muutmise. Seaduse muutmisega tekkis piiri ületaval isikul võimalus piiriületuse aega paremini planeerida. Oleme välja kuulutanud avalikud konkursid, et luua ühtne piirijärjekorra haldamise infosüsteem ning rajada iga piiripunkti lähialale ootealad. Loodav ootejärjekorra süsteem ei kaota piiriületusjärjekordi, aga loob eeldused ooteaja sujuvamaks kulgemiseks ning normaalsed tingimused sõidukitega ootamiseks.
Terrorismi ennetamine on üleilmastuvas ühiskonnas inimeste turvatunde tagamiseks väga oluline. 2010. aasta detsembri sündmused Stockholmis tõestavad järjekordselt, et terrorism on globaalne probleem, mille mõjuulatus on jõudnud Eestile väga lähedale. Eesti seisukohast vaadatuna tähendab see vajadust veelgi tõhustada asutuste omavahelist koostööd nii terrorismivastases võitluses otseselt kui ka sellega külgnevate ohtude ennetamisel, mille peamised tegevussuunad on illegaalse immigratsiooni ja raske kuritegevuse tõkestamine. Arvestades nende kuriteoliikide laiahaardelisust ning piiriülest mõju, on vaja pöörata erilist tähelepanu lennu- ja meretranspordi turvalisuse tagamisele ning rakendatud turvameetmete ajakohastamisele vastavalt ohuhinnangutele. Eesti on astunud olulisi samme, et arendada välja rakendus lennureisijate broneeringuinfo analüüsiks.
Turvalisuspoliitika eesmärk on tugevdada ka Eesti Vabariigi vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamist ning tõkestamist. Eesti Vabariigi julgeolekuasutused Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet tegelevad pidevalt neile julgeolekuasutuste seaduse alusel pandud ülesannete täitmisega ning püüavad tuvastada Eestit ja liitlasi ohustavaid rünnakuid.
Kiirem abi. Eesti päästepiirkonnas tagati 2010. aastal merepäästetegevuse korraldamine ja suuri, inimohvritega laevaõnnetusi ei olnud. 2010. aastal registreeriti kokku 179 päästejuhtumit, millest 82 olid operatsioonid. Hädas oli 310 inimest, piirivalve lennu- ja ujuvvahenditega päästeti 212, 84 inimest pääses omal jõul, hukkus 12 inimest ja kaks inimest jäid kadunuks (tegemist on isast ja pojast suusatajatega). Suurem osa merepäästejuhtumitest leiab aset sügistalvel ja kevadtalvel, kui Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Pärnu lahel on jääalust püüki harrastavad kalurid, kes ei oska arvestada kiiresti muutuvate ilmastikuoludega kaasnevaid ohte.
Reostusega lõppenud laevaõnnetusi 2010. aastal ei olnud. Varasemate aastatega võrreldes on vähenenud tahtlike reostuste arv ja seda kogu Läänemere ulatuses. Kui aastatel 2006–2007 oli teateid merereostuste kohta aastas üle 100 ja 2009. aastal 59, siis 2010. aastal kontrolliti 50-st reostusjuhtumi teatest 38, millest leidis kinnitust 27 juhtumit. Reostuse vähenemise peamine põhjus on kogu Läänemere regiooni laevaliikluses tõhustatud järelevalve, mis hõlmab endas eelkõige Euroopa Meresõiduohutuse Ameti satelliitpiltide ning lennusalga õhusõiduki seiresüsteemi SLAR/FLIR kasutamist ja operatiivset koostööd Soome kolleegidega. 2010. aastasse jäi ka Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse abil valmiva piirivalve multifunktsionaalse reostustõrjelaeva ehituse alustamine. Lepingu järgi peaks reostustõrjelaev valmis saama 2012.
Hädaabiteateid menetletakse aasta-aastalt kiiremini, alates kõne saabumisest häirekeskusesse kuni väljasõidukorralduse andmiseni. 2010. aastal suudeti kõnedele vastamine tavaoludes tagada maksimaalselt 15 sekundi jooksul, kusjuures 90% kõnedele suudeti vastata 10 sekundi jooksul. Häirekeskus saab aastas umbes miljon kõnet, kuid siiski vaid 25% vajavad päästemeeskonna või kiirabi väljasaatmist.
Suurim arendus häirekeskuse töövaldkonnas on prefektuuride ja juhtimiskeskuste ühendamine ning üleminek ühtsele hädaabinumbrile 112. Ühtse hädaabinumbri kasutuselevõtt loob veel ühe eelduse selleks, et abi kiiremini kohale jõuaks. Ühendhäirekeskuse loomise kavandatav lõpptähtaeg on 1. jaanuar 2014.
Tõhusam turvalisuspoliitika. Lõppenud aasta tulemused siseturvalisuses on olnud head. Siseministeerium ja tema valitsemisala asutused on 2010. aastal kogu riigi sisejulgeoleku tagamist korraldanud ja planeerinud halbadest majandusoludest lähtudes ning leidnud ja üritanud leida ressursi ja sisejulgeoleku kvaliteedi ja teenuse parima suhte.
Lõpetuseks tooksin välja 2010. aasta suurimad õnnestumised. Eesti suurim riigiasutus, Politsei- ja Piirivalveamet on eksisteerinud terve aasta. Amet on masu tingimustes oma ülesannetega turvalisuse tagamisel hästi toime tulnud, kuid see ei tähenda, et selle asutuse arengusse ei tuleks jätkuvalt panustada. See puudutab ka mitmesuguseid Politsei- ja Piirivalveameti tööga seotud regulatsioone.
2010. aasta tõi ka uusi plaane ja väljakutseid. Üks näide on kindlasti Euroopa Liidu sise- ja justiitsvaldkonna IT-agentuuri peakorteri toomine Eestisse. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni koostöös tehtavad lõppotsused selle kohta loodame saada veel selle aasta esimeses kvartalis. Valitsus kiitis heaks Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010–2014. Koostöös teiste asjaomaste ministritega valmistame ette maakonnapõhiseid meetmeid ja tegevusi Euroopa Liidu finantsperspektiivi 2014+ vahendite kasutamise planeerimiseks Ida-Virumaal. Oleme ajakohastanud ja korrastanud sisejulgeolekualast õiguskeskkonda – abipolitseinike seadus, välismaalaste seadus, päästeteenistuse seadus, päästeseadus, tuleohutuse seadus. Kõigi nende seaduste saamisloos on olnud suur roll teil, kes te olete neid menetlenud. Tänan!
NATO välisministrite tippkohtumise turvamine Tallinnas, sularahas eurode turvaline toomine Eestisse ja vedu üle riigi. Nii NATO välisministrite tippkohtumise kui ka eurode toomise julgestamisega saadi väga hästi hakkama. Sisekaitseakadeemia õppekavad on saanud positiivse hinnangu. Moodustati Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledž. Käivad tugeva ühendhäirekeskuse loomise ja ühtsele hädaabinumbrile ülemineku ettevalmistused. Oleme käivitanud idapiiri tarvis elektroonilise piiriületuse broneerimise süsteemi ja ooteplatside rajamise projekti, mis peaks lõplikult realiseeruma käesoleva aasta suvel. Oleme teinud investeeringuid sisejulgeoleku objektidesse, pean siin silmas politsei- ja päästehooneid. Rakveres avati see hoone nädal aega tagasi, Jõhvis on 7. märtsil, valimistejärgsel hommikul plaanis sarikapärg maha võtta. Planeerime ehitada uue hoone ka Narva. Oleme osalenud välismissioonidel. Suurte välisoperatsioonidena tuleb mainida päästeoperatsiooni Haitil, Moldovas ja Poolas, aga ka politseimissiooni Afganistanis.
Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra siseminister, ettekande eest! Aga nüüd on küsimuste aeg. Palun kõigepealt kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Lugupeetud minister! Paistab, et teie ministeerium on tõepoolest kõige rohkem tähelepanu pööranud ennetustööle ehk selliste ilusate värviliste klantspiltidega brošüüride väljaandmisele. Mis puudutab aga näiteks tuletõrjumist, siis siin ei saa mööda ka päästeametnike koondamisest ja depoode sulgemisest. Mulle helistati Antslast, seal põles maha üks maja, mis oli Antslast 15 minuti tee kaugusel. Esimene päästeauto tuli kohale tunni aja pärast, sellel puudusid voolikud. Siis tuli paakauto, kus polnud vett, ja siis tulid riburada suurematest keskustest kohale masinad, mis kustutasid tukke.
Teine probleem on varavastaste kuritegudega. Te ütlesite, et nende arv on kasvanud, see on 30 000. Aga te ei öelnud, kui palju nendest on avastatud. Ma väidan, et avastamise protsent on väga väike, lausa häbematult väike. Me oleme nendega kokku puutunud ja teame kõik, et neid avastatakse väga vähe.

Aitüma! Mis puudutab ülevaadet, siis ma arvan, et ülevaade on teile kõigile, lugupeetud Riigikogu liikmed, väga kasulik. See aitab teil olla paremini kursis ka sellega, mida sisejulgeolek kui valdkond endast tegelikult kujutab. Kaante klants siin sisule lisa ei anna ja minu arusaamist mööda kõik, mis läigib, on tegelikult oma olemuselt odav. Vaadake neid tähemärke, mis seal kirjas on, seal on kindlasti väga palju olulist informatsiooni.
Kui rääkida päästetöödest, siis neid me korraldame täpselt nende vahendite eest, mis meil olemas on. Mis puutub konkreetsesse tulekahjusse, siis sellele peaks vaatama otsa faktide valguses. Sellises Riigikogu saali debatis me väga palju targemaks ei saa.
Kui ma nüüd need andmed leian, siis oskan ka öelda, kuidas on varavastaste kuritegude avastamisega. Aga kuritegude avastamise kohta üleüldse tuleb öelda, et parim tulemus oli aastal 2008, mil neist avastati üle 52%. Aastail 2009–2010 oli see protsent 48,5%. Nii et umbes pool kõigist kuritegudest avastatakse ja eks nad oma laadilt on ka erinevad. Mul kahjuks ei ole käepärast varavastaste kuritegude avastamise protsenti, aga ma arvan, et siingi on tehtud tööd vastavalt võimalustele ja heal tasemel.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Arvud näitavad, et määratlemata kodakondsusega isikute arv vähenes 2002. aastaks 71 000-ni. Aga nüüd on see arv ikka 100 000 ja dünaamika näitab, et veel on vaja 15 aastat. Minu küsimus ongi: kas riigil on midagi pakkuda, et määratlemata kodakondsusega isikute arv väheneks kiiremini, või läheb see töö edasi nii, nagu see on olnud tänase päevani?

Aitüma! Selle üle ma ei oska debatti pidada, kas see võtab veel 15 aastat või kui palju see võtab. Ma arvan, et ka 16 aasta pärast on Eesti riigis veel määratlemata kodakondsusega isikuid. Inimesi, kes on praegu näiteks vanuses 30–40 aastat, jätkub veel 20–25 aastaks. Küsimus on, mis on inimeste motiiv endaga midagi peale hakata. Osa nendest inimestest, kes on praegu täies elujõus, aga ei soorita naturalisatsiooni korras eksameid ega ole valmis kodakondsust omandama ja mingisuguse teise riigi kodakondsust ka ei vali, jääb määratlemata kodakondsusega isikuteks. Kindlasti väheneb kodakondsuseta isikute arv loomulikul teel, nii nagu ka Eesti kodakondsusega isikute arv, mis tähendab seda, et inimesed, saades vanaks, lihtsalt surevad ära. Mis puudutab noori, siis mina arvan, et on põhjust rõõmustamiseks: enamik Eestis sündinud lapsi saab Eesti kodanikeks. See on lihtne, vanemad valivad neile selle kodakondsuse, sõltumata oma kodakondsusest. Ma arvan, et see on väga mõistlik otsus, tulevik Eesti riigis Eesti kodanikuna on väga hea valik.

Palun, kolleeg Mati Raidma!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, tänan ülevaate eest! Kõigepealt üks ilmselt vastuseta küsimus. Teil oli tules hukkunute arv 69 ja suitsuandurite statistika ütleb, et need on 80% eluruumidest. Tuleviku mõttes oleks kasulik need kaks arvu siduda ja vaadata, kui paljud hukkunutest olid andurita ruumides, vaadata, kas tõesti see kukub sinna 20% sisse. Aga küsimus, millele sooviksin vastust, on päästekomandod. Loen, et plaanis on juurde luua heal juhul veel viis kohta. Ma mõistan, et tänaseks on selge pilt 2011. aasta eelarve võimalustest ja plaanidest. Eestis ringi käies olen ma väga mitmes kohas kuulnud päästemeeste muret neile edastatud sõnumi pärast, et nende tugikomando pannakse ilmselt kinni. Kas saad öelda meeste julgustuseks, et sel aastal midagi kinni ei panda?

Aitüma! Kõik sõltub ju alati konkreetsetest asjaoludest, sellest, kas mehed on olemas, kas seal on võimalik teha vabatahtlik tuletõrjeühing, kellega leping sõlmida jne. Mingisugust, kuidas öelda, kvooti ei ole meil küll kehtestatud, et viis komandot on vaja kas ümber organiseerida või kinni panna. Me püüame tagada parima olemasolevate rahaliste võimaluste raames. Millele tuleks tähelepanu juhtida, on see, et õnneks on tulekahjude arv, ka eluhoonetes, oluliselt vähenenud, mis tähendab, et vajadust sündmustele reageerida on oluliselt vähem. Aga nagu siin ka riigikogulane Toivo Tootsen ütles, Eesti hajaasustuses sõltub väga palju ikkagi kohalejõudmise ajast ja talvistes oludes kindlasti sellest, kuidas füüsiliselt  raskete masinatega konkreetse maja juurde pääseb. Mis puudutab statistikat suitsuandurite ja hukkunute kohta, siis tänaöine näide on see, et tuli sai alguse magamistoast ja suitsuandur oli kapinurga peal. Seega suitsuandurist ei olnud abi ja suitsetamine oli see, mis ilmselt surma tõi.

Palun, kolleeg Erki Nool!

Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Ida-Virumaad on aastaid nimetatud kriminogeenseks kantsiks. Kas see on tõde või mitte, see on iseküsimus. Aga valitsus on algatanud ka Ida-Virumaa arengukava. Kui selle arengukavaga on jõutud aastasse 2015, kas me siis võime ikka Ida-Virumaad kriminogeenseks kantsiks nimetada?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, mis puudutab kantse, siis mina juhindun siin Justiitsministeeriumi andmetest. Nii et kogu see kuritegevuse statistika on tegelikult minu kolleegi Rein Langi pärusmaa. Vaieldamatult on õige, et suure osa kuritegude ja ka väärtegude menetlemisega tegelevad politsei ja piirivalve, teised menetlevad neid oluliselt vähem. Aga kui me räägime kuritegudest 10 000 elaniku kohta, siis 2010. aastal pandi neid enim toime Tallinnas, 503.  Narva linn 407 kuriteoga on tõepoolest teine, Tartu linn kolmas, Võru linn neljas, Maardu linn viies, siis tuleb Pärnu ja siis Kohtla-Järve. Selline see rida on. Aga et kõik oleks õiglane, siis mina kui Rakvere mees ütlen, et Kohtla-Järve järel tuleb Rakvere. Selline on see järjekord.
Mis puudutab panustamist sellesse, et õiguskord Ida-Virumaal parem oleks, siis siin on jälle mitmesuguseid meetmeid. Kindlasti on väga raske väljakutse saada sinna uut ja värsket verd. Neil inimestel tuleb saada hakkama vähemasti kahe keelega. Riigikeelega niikuinii, selle üle ei ole mõtet diskuteerida, aga lisaks sellele tuleb näiteks korrakaitsepolitseis ja ka kriminaalpolitseis osata vene keelt, sest rahvuslik koostis on seal vaieldamatult selline. Muud varianti ei ole, muidu on väga keeruline läbi lüüa. Tuleb panustada sellesse, et meil oleks seal riigikeelseid politseijõudusid, politsei- ja piirivalvejõudusid.
Teisest küljest, nagu mitu kohtuasja 2010. aastal näitas, on ka kohtusüsteem ise vajanud puhastamist. Tegelikult on ju ebanormaalne, et kohtunik tuleb vangi panna, aga selliseid juhtumeid on meil olnud. Justiitsminister on lubanud panustada sellesse, et kohtunikukohad Ida-Virumaal komplekteeritakse, mis tähendab seda, et õigust mõistab korralik kohtunik. Kindlasti ei taha ma öelda seda, et kui nüüd mõni kohtunik on vangi pandud, siis see võrdubki hinnanguga kõikidele kohtunikele, aga vaieldamatult on vaja tagada, et kohtunikukohtadel ja kogu menetluse osapoolte vahelises protsessis tegutsevad kvaliteetsed inimesed. 2011. aastal ei ole eelarvelistel põhjustel paraku veel väga võimalik teha panust sellele, et meil on välja pakkuda mingisugune spetsiaalne rahalise stimuleerimise võimalus. Mis puudutab Põhja-Eestit ja idaregiooni, siis seal on nagunii oma piirkonnakoefitsient, võrreldes näiteks Lääne- ja Lõuna-Eestiga, aga see ei ole ilmselgelt piisav. Aga tähelepanu all see küsimus on, teeme natuke, aga hästi, selle asemel et ei tee midagi.

Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab vabatahtlike osa sisejulgeoleku tagamisel. Kui me vaatame riigikaitset, siis meil on olemas Kaitseliit, ja me teame, et osa kaitseliitlasi on ka abipolitseinikud ning täidavad selle tõttu olulist sisejulgeoleku tagamise funktsiooni. Mu küsimus on suunatud kaugemasse tulevikku. Kas võib ette kujutada, et kui arendada edasi näiteks naabrivalvet ja mõelda varasematele kogemustele, siis tekib tulevikus eraldi üldrahvalik organisatsioon, mis iganes tema nimi ka ei ole, on ta kodukaitse, rahvamalev või naabrivalve? Kas me vajame eraldi organisatsiooni või piisab Kaitseliidust ja abipolitseinikest?

Aitüma! Esimene märksõna on, et kes on aktiivne, see ongi aktiivne. Teisisõnu on paraku nii, eriti maapiirkondades, et ühed ja samad inimesed on kõikides nendes organisatsioonides. See, kes on kaitseliitlane, on suure tõenäosusega abipolitseinik ja lisaks ka veel priitahtlik pritsimees. Aktiivsete inimeste hulk on kindlasti see, mis piirab.
Teisest küljest mina ei arva, et meil oleks vaja luua kogu Eesti rahva malevat. Las inimesed tegelevad konkreetsemalt selle valdkonnaga, mis on neile hingelähedane. Kui inimesed arvavad, et see on seotud just priitahtlike pritsumeeste tegevusega, siis olgu nii. Kui see on abipolitseiniku roll või mingi korrakaitseüksus oma piirkonnas, siis las inimesed tegutsevad seal. Ja kui nad jõuavad olla ka kaitseliitlased või, õigemini, kui nad jõuavad kõige sellega tegelda veel lisaks oma põhitööle, siis see on väga teretulnud. Kindlasti ei saa Eestis olema sellist olukorda, kus riik annab oma julgeoleku kindlustamise lihtsalt vabatahtlike kätte, et olge head, tehke nii palju, kui te jõuate, me toetame teid. Kindlasti jääb riiklik süsteem ikkagi tuumikuks – see puudutab nii päästetöid kui ka politseifunktsioone, riigipiiri valvamist – ja vabatahtlikud saavad siin kaasa lüüa.
Lisandumas on veel üks uus vabatahtlik liikumine. Kahjuks ei jõudnud me seda Riigikogu praeguses koosseisus ära seadustada. Aga nii kui XII Riigikogu koosseis stardib, tuleb Siseministeerium – ma arvan, et veel sel kevadel – Riigikogu ette eelnõuga, mis käsitleb vabatahtlikku merepäästet. Ka sellised inimesed on olemas, nad on koolitatud, neil on alused ja nad saaksid osaleda päästetöödel rannalähedastel aladel, kuhu on mõttetu saata välja kallis helikopter või siis suurem piirivalvelaev. Nii et riigiasutused koostöös vabatahtlikega – see on tulevik. Ja igaüks tegeleb selle osaga, mis on tema hobi. Naabrivalve on kodaniku suhtes seotud võib-olla selliste kõige leebemate kohustustega. See tähendab lihtsalt tähelepanelikkust enda ümber toimuva suhtes ja ei tähenda tingimata valmisolekut 15 minuti jooksul kuhugi tormama hakata. Aga on väga tore, kui inimesed hoolivad sellest, mis nende naabri krundil toimub, mitte ainult sellest, mis toimub enda aias.

Palun, kolleeg Mari-Ann Kelam!

Suur tänu! Aitäh, et pöörasite nii palju tähelepanu kodanikualgatusele ja ennetusele, mis minu meelest on äärmiselt tähtsad. Need on alati palju paremad tegevused kui tagantjärele kuritegevust või probleeme lahendada. Minu küsimus puudutab piiriületuse pikki järjekordi. Tundub, et selline tundide ja päevade raiskamine piiril ei sobi riigile, kes pürgib WTO liikmeks. Kas te oskate öelda, kui palju teistel riikidel on probleeme Venemaa piiriga ja kas lisaks meie enda kohalikule tähelepanule pööravad sellele probleemile tähelepanu ka rahvusvahelised organisatsioonid? Probleem on energia ja aja raiskamises ja tegelikult heanaaberlike suhete pärssimises.

Aitüma! Tuleb öelda, et Eesti ei ole kindlasti ainukene. See probleem puudutab vähemasti kõiki meie lähinaabreid, näiteks Soome riiki ning ka Lätit ja Leedut. Küsimus on nüüd selles, mida me omalt poolt teeme ja kas me suudame olla paremad. Võib-olla õnnestub Eestil olla ka teistele liikmesriikidele teerajaja ja -näitaja, kui meie süsteem tööle hakkab, nii et ongi võimalik ühtselt broneerida piiriületust. Sa saad oma võimaliku piiriületuse aja kohta tagasisidet ega pea lihtsalt passima kusagil teeveeres, mis tänastes ilmaoludes on ju tõepoolest ilmselge ja otsene rahakulu. Nii et loodame, et jaanipäevast on meil asi parem, süsteem töötab ja kui vaja, siis on võimalik tee pealt ohutult eemale minna, olla piiriparklas ja saada infot sellest piiriületusest. Ma arvan, et näiteks nii Läti kui Leedu kolleegid vaatavad suure huviga, kuidas meil asi õnnestub, et näiteks ka Lätis käies täpselt samamoodi on prügikastid tee ääres, autod kolonnis – pole absoluutselt normaalne olukord. Aga jällegi, järjekorra likvideerimine oleks see tõeline võlusõna. Ja minule oli ka üllatus, kui me lugesime need tunnid kokku – 48 ööpäeva aastas. Absurd, ütleb Juhan Parts sellistel juhtudel.

Palun, kolleeg Mart Jüssi!

Aitäh! Hea minister! Tervitan sinu kaudu kõigepealt kolmandat helikopterit, mis tuli teenistusse! Ma arvan, et see on meie turvalisuse tagamisel väga oluline samm edasi. Teiseks ütlen, et Trivimi Velliste küsimusele vastates vastasid sa ka minu küsimuse ära, aga ma kasutan siiski võimalust küsida samal teemal veel vabatahtliku merepääste kohta. Just selles võtmes, et nagu ma näen, on juba alustatud sisulist tegevust koolituse ja koostöö vallas. Suuresti on see projektipõhine ettevõtmine, tal läheb hästi ja mingugi tal hästi! Aga kas Siseministeeriumi lühemates või keskpikkades tegevuskavades on näha ka selle valdkonna selget kinnistamist päästetegevuse lahutamatuks osaks, nii et osa kutseliste kohustustest jääkski vabatahtlike merepäästjate õlgadele koos kaasneva materiaalse toetusega? Päästevarustus on ju spetsiifiline. Kalapaat kõlbab päästmiseks, aga ta ei ole päris selleks ehitatud.

Aitüma! Kahjuks kestavad teie volitused liiga lühikest aega, ainult neli aastat. Me ei jõudnud tulla selle regulatsiooniga teie ette. Aga Siseministeeriumis on eelnõu, millest võib saada näiteks vabatahtliku merepääste seadus või midagi sellist, kui me seda mõne muu seaduse külge ei pane, sinna, kuhu ta orgaaniliselt sobiks. See eelnõu on meil valmis, me oleme peagi valmis saatma selle ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile, et juba sel kevadel tulla vastava muudatusega või siis eelnõuga uue Riigikogu koosseisu ette. Mis puudutab rahalist poolt, siis loogika on laias laastus sama, mis on priitahtlike pritsumeeste või vabatahtlike päästjate puhul. Ühelt poolt on olemas mingisugused tingimused sulle endale, teisest küljest on sul ka ametitõend, mis vett peab. See võib tähendada ka sunni rakendamist, kui tegemist on näiteks mingisuguse alusega, kuhu peale tuleb minna, või siis eraterritooriumile sisenemisega. Kui maapääste poole peal on Päästeamet see, mille keskuste kaudu tehakse lepinguid vabatahtlike komandodega, siis merepääste puhul on emaasutus Politsei- ja Piirivalveamet, sest alternatiiv on ju see, et välja saadetakse kas politsei- ja piirivalve kopter või mingi suurem laev. Seepärast ongi lepinguline suhe Politsei- ja Piirivalveameti ning konkreetse vabatahtliku merepäästeüksuse vahel.
Loodame, et saame 2011. aasta jooksul selle küsimuse reguleeritud. Natuke kahju on sellest, et 2011. aasta kena suvi läheb luhta. Aga samal ajal ma arvan, et kuna need inimesed on olemas ja kontaktid ka, siis saab vabatahtlikke kasutada vaatamata sellele, et seaduse tuge veel ei ole. Ka praegu ei takista miski inimesi abistamast, see õigus on meil kõigil.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra siseminister, ettekande ja küsimustele vastamise eest! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Jaanus Rahumägi, kaks minutit kohapealt!

Oleks patt jätta ütlemata, et tegelikult on areng korrakaitses olnud päris hea. Tuleb kiita seda 2000. aastal tehtud tarka otsust hakata korrakaitselist tegevust planeerima pikemas perspektiivis, vaadates kaugemale ja vaadates kõrgemalt. Tuleb ka tunnistada, et selle planeerimise käigus on olnud üsnagi palju tagasilööke just nimelt ametnikelt endilt, kes seisid väga muudatustele vastu. Nüüdseks on kõik need tookord planeeritud muudatused ellu viidud nii Siseministeeriumi süsteemis kui ka laiemalt ja tulemus on võrdlemisi hea. Samal ajal tuleb aga tunnistada seda, et üldises raamistiku loomises ja süsteemide tõhustamises on samuti olnud tagasilööke. Inimesed, kes selles süsteemis töötavad, elavad oma tavalist igapäevaelu ja kõik need muudatused ei ole neile just päris hästi mõjunud. Mulle ja Reformierakonnale teeb muret, et väikestes gruppides hakkavad tekkima sellised subkultuurid, mis ei allu enam üldisele politsei- või muu asutuse kultuurile. Kaugemas perspektiivis võib see tuua üldises pildis tagasilööke. Aga loodetavasti on see ajutine nähtus. Ma arvan, et täpselt samas joones oleks mõistlik planeerida ka tulevasi tegevusi, mitte näha ette tegevusi ainult üheks valimisperioodiks, vaid planeerida neid pikema aja peale. Reformierakonnal on terve hulk mõtteid ja samme, mis me kavatseme järgmisel perioodil ellu viia. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Rahumägi! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde ja alustame Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Liisa-Ly Pakosta!

Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas pärast esimese lugemise lõpetamist eelnõu 906, rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu oma 7. veebruari istungil. Riigikogu fraktsioonidelt ega liikmetelt muudatusettepanekuid ei olnud. Sotsiaalkomisjon otsustas esitada kolm muudatusettepanekut. Neid tutvustasid komisjoni nõunik Heidi Barot ja Sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonna nõunik Laine Peedu. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt olid samuti laekunud märkused rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta ja need arutati sotsiaalkomisjoni istungil läbi. Muudatusi on põhjendatud teile esitatud seletuskirjas. Kõik muudatused on täpsustavad.
Esimese muudatuse eesmärk on korrigeerida sõnastus. Nimelt ei ole kohustus edastada andmeid tuberkuloosiregistrile mitte ainult tuberkuloosijuhtu diagnoosinud, vaid ka tuberkuloosihaigele ravi osutaval tervishoiuteenuse osutajal. Muudatusega ühtlustub kõigi registrite – vähiregistri, meditsiinilise sünniregistri, müokardiinfarktiregistri ja tuberkuloosiregistri – andmete esitajate ring.
Ka teise muudatusega täpsustatakse sõnastust. Kuulake nüüd tähelepanelikult! Seaduseelnõu § 1 punktiga 1 muudetava § 14⁵ lõike 3 punktis 3 on "kaasuvad haigused", kuid tuberkuloosi puhul on täpsem rääkida diagnoosist, näiteks HIV ei ole haigus, vaid on diagnoos. Samuti on punktis 4 sõna "uuring" pandud mitmusesse, sest tuberkuloosihaigele tehakse mitmeid uuringuid, mis peaksid ka kõik olema andmekogus kajastatud.
Kolmas muudatusettepanek on tingitud vajadusest tagada eelnõu parem rakendamine ning sihtgruppide teavitamine. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kutsun kõnepulti kolleeg Nikolai Põdramäe.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head saalis viibijad! Rahvastiku tervisega seonduv riiklik andmekogu oleks pidanud juba ammu olema või, täpsemini öeldes, juba olemasolevaid hästi funktsioneerivaid andmekogusid ei oleks tohtinud likvideerida. Praegu on kahjuks rahvastiku andmekogud reguleeritud kaootiliselt või puudulikult.
Paljud teavad ja mäletavad veel, et Eestis oli vähiregister juba üle 40 aasta tagasi. See oli põhjalik, aga meie, arstid, saime aru, et see on vajalik, mis sest et nende blankettide täitmine oli küllalt tülikas.
Vähiregister on ainus riiklik vähki haigestumise statistika allikas Eestis. Saame teada, kui palju neid haigeid on, millised vähivormid on sagedasemad jne. Lisaks statistikale on vähiregistri andmete baasil võimalik teha ravi kvaliteedi analüüse, välja töötada uusi ravimeetodeid. Saame teha teaduslikke uurimistöid jne. Lühidalt, saame inimest paremini ravida ja efektiivsemalt võidelda selle kurja haigusega.
Rahvastiku tervisega seonduvad riiklikud andmekogud on hädavajalikud. Sellega kujundatakse kogu tervisepoliitika, tervishoiukorraldus. Saame paremini tegelda haiguste profülaktika ja raviga. Ma ei kujuta hästi ette olukorda, kus meil puudub adekvaatne meditsiiniline sünniregister. Selles registris on andmed nii sündinud lapse, sünnituse kui ka vastsündinu vanemate kohta. Kui vahepealsetel aastatel tundus, et tuberkuloos ei ole Eestis enam probleemiks, siis kahjuks on viimastel aastatel haigestumine tuberkuloosi jälle kasvanud. Nii et ka tuberkuloosiregistri vajaduses ei tohiks olla mingit kahtlust. Vee terviseohutuse infosüsteemi vajaduses ei ole samuti mingit kahtlust, me peame teadma, mida joome, kus ujume või supleme, milline on meie veekogude olukord.
Müokardiinfarktiregister on kõige uudsem. Haigestumine müokardiinfarkti on sage ja see on väga tõsine haigus. Suremus südame- ja veresoontehaigustesse on endiselt maailmas esikohal. Müokardiinfarktiregister on müokardiinfarkti ehk rahvakeeli südameinfarkti diagnoosimise ja ravi kvaliteedi parandamiseks, epidemioloogiliseks uurimiseks ja statistikaks hädavajalik.
Jääb vaid imestada, miks me siiani ei ole rahvastiku tervisega seonduvaid riiklikke andmekogusid kasutusele võtnud. Paljuski oli see seotud isikuandmete kaitse seadusest tulenevate takistustega. See, et rahvatervise seaduse muutmisega saavad nüüd riiklikud andmekogud või registrid jälle olema, tuleb kasuks Eesti rahva tervisele. Me suudame paremini võidelda haigustega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Nikolai Põdramägi! Palun, kolleeg Liisa-Ly Pakosta, kaks minutit kohapealt!

Aitäh! Et mitte tekitada segadust, siis ma parandan head kolleegi Nikolai Põdramäge ja ütlen, et keegi ei ole neid registreid likvideerinud, need on jätkuvalt kasutuses. Arutatav eelnõu tulenes vajadusest viia registrid vastavusse andmekaitseseadusega. Aitäh!

Suur tänu! Vaatame läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut, kõik need on esitanud sotsiaalkomisjon, kes on juhtivkomisjon. Ettepanekud on  täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu 906 teine lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Erki Noole!

Austatud esimees! Austatud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse eelnõu 890 esimene lugemine lõpetati s.a 19. jaanuaril ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. veebruar kell 12. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud.
Keskkonnakomisjon vormistas kaks muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga nr 1 on muudetud geodeetilise süsteemi kehtestamiseks antavat volitusnormi §-s 32 ning määratud geodeetilise süsteemi kehtestajaks Vabariigi Valitsus. Sama muudatusega on Vabariigi Valitsusele antud õigus anda geodeetilise süsteemi kehtestamise õigus ka asjaomasele ministrile, st keskkonnaministrile. Muudatus on vajalik asjakohase volitusnormi ühtlustamiseks avaliku teabe seaduses sätestatuga, et hoida ära võimalike vastuolude tekkimist ruumiandmete seaduse ja avaliku teabe seaduse vahel.
Teise muudatusettepanekuga on muudetud eelnõu § 73 lõiget 2 ja lisatud lõige 3 Eesti topograafia andmekogu tasuliste andme- ja võrguteenuste kasutusse andmise regulatsiooni kohta. Muudatus on tehtud eelnõu õigusselguse huvides ja on tehnilist laadi.
Lõpetuseks. Keskkonnakomisjon otsustas oma 7. veebruari istungil teha Riigikogu täiskogule ettepanek lõpetada eelnõu 890 teine lugemine ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. Märkusena niipalju, et muudatusettepanekud võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Erki Nool! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on kaks muudatusettepanekut. Esimene on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teine on ka juhtivkomisjonilt ja on arvestatud täielikult.
Seaduseelnõu 890 teine lugemine on lõppenud.

Alustame kultuurikomisjoni algatatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun ettekandeks kõnepulti kultuurikomisjoni liikme kolleeg Georg Pelisaare!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas pärast esimest lugemist Eesti Rahvusraamatukogu seadust oma korralisel istungil 7. veebruaril ja erakorralisel istungil 9. veebruaril.
Teatavasti pärast esimest lugemist ei esitanud Riigikogu liikmed küll muudatusettepanekuid, aga õhku jäi mitu küsimust, mida ka arutati. Esimene neist puudutas rahvusraamatukogu kui teadusraamatukogu rolli. Siinkohal otsustas komisjon muuta algteksti ja teeb ettepaneku jätta teadusraamatukogu määratlus sellest seadusest välja. See muudatusettepanek on täna esitatud täiskogule hääletamiseks.
Teine vaidlusteema puudutas rahvusraamatukogu finantseerimist. Täpsemalt öeldes seda, kes milliseid rahalisi otsuseid võib teha. Siinkohal jäi arutelu meil 7. veebruari istungil katki. 9. veebruari erakorralisel istungil aga otsustati, et teksti ei hakata siiski muutma ja rahvusraamatukogu seaduses jäädakse variandi juurde, et otsuse kuni 30 000-eurose rahalise kohustuse kohta võib teha peadirektor ja otsuse kuni 60 000-eurose kohustuse kohta rahvusraamatukogu nõukogu. Kõikide kohustuste puhul, mis on üle 60 000 euro, on vaja valitsuse nõusolekut.
Lühidalt on see kõik, mis arutelus probleeme tekitas. Niipalju veel, et valitsuse ettepanekul otsustati täpselt määrata kindlaks ka rahvusraamatukogu nõukogu liikmetele tasu maksmine. Ettepanek on sätestada seaduses, et nõukogu liikmetele makstakse tasu kuni kahe kuupalga alammäära ulatuses aastas ja seda vastavalt tema osavõtule koosolekutest. Kui võrrelda teiste avalik-õiguslike institutsioonidega, siis näiteks rahvusooperi puhul otsustab nõukogu liikmetele tasu maksmise tingimused ja ulatuse nõukogu ise, rahvusringhäälingu puhul makstakse nõukogu liikmetele tasu kuni kahe kuupalga alammäära ulatuses kuus.
Need otsused tehtud, otsustas komisjon lõpuks esitada eelnõu teisele lugemisele. Ettepanek on teine lugemine pärast muudatusettepanekute hääletamist lõpetada ja suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Georg Pelisaar! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti kolleeg Ivi Eenmaa.

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Kõigepealt lubage tänada kultuurikomisjoni ja siin saalis viibivaid rahvusraamatukogu nõukogu liikmeid, kes alustasid muudatuste sisseviimist kehtivasse rahvusraamatukogu seadusesse!
Tõepoolest, nende muudatustega korrastatakse raamatukogu kui süsteemi, tuuakse välja uusi aspekte raamatukogu kui parlamendiraamatukogu tegevuses jne. Ometi pean meelde tuletama, et selle raamatukogu, mis loodi 21. detsembril 1918, esimene tööruum oli ka siin Toompeal ja esimesed rahad, mis sellele raamatukogule eraldati, olid seotud Eesti põhiseaduse väljatöötamisega. Nii et selles mõttes on väga tähtis, et see parlamendiraamatukogu pool oleks korrektselt välja toodud.
Samas arvan ma, et tänases Eestis ei ole ühtset arusaama avalik-õiguslikest institutsioonidest, ja kuigi kõik on nagu võrdsed, on mõned võrdsemad. Aga võib-olla jääb see küsimus järgmise Riigikogu jaoks. Kuid see Riigikogu koosseis jääb paraku raamatukogude ees võlgu. Ma ei mõtle rahalist külge – kõigil on raske –, ma mõtlen seadusandlikke küsimusi, mis puudutavad audiovisuaalsete vahendite kasutamist Eesti kultuuripärandi säilitamisel ja kasutamisel. Mõningad sätted on eraldi võttes küll ringhäälinguseaduses, sundeksemplari seaduses, arhiiviseaduses. Kõik on laiali paisatud, aga ühtset tervikut ei ole ja see on väga tõsine pidur kogu selle küsimuse lahendamisel. Tõenäoliselt suudab järgmine Riigikogu koosseis selle vea ära parandada. Ma tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Ivi Eenmaa! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Seaduseelnõu kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Esimene on kultuurikomisjonilt ja arvestatud täielikult. Teine on samamoodi juhtivkomisjonilt ja täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu 863 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine punkt on Riigikogu liikmete Mart Nuti, Toivo Tootseni, Toomas Trapido, Maret Merisaare, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaasi, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelsoni ja Mari-Ann Kelami algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni aseesimehe kolleeg Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nimetatud eelnõu kohta on menetluse käigus laekunud ka üks parandusettepanek, mille sisu on lihtne ja selge. Nimelt on kolleeg Mart Nutt soovinud hõimupäeva lisada ka lipupäevade loetellu Eesti lipu seaduses. Põhiseaduskomisjon on seda igati ja üksmeelselt toetanud ehk arvestanud täielikult kahte sellega seotud ettepanekut. Need te leiate oma tabelist ja ettepanekute sisu on muuta eelnõu pealkirja ja täiendada Eesti lipu seadust. Ühtlasi teeb põhiseaduskomisjon ettepaneku täna teine lugemine lõpetada ja viia kolmas lugemine läbi 17. veebruaril s.a. Siinkohal ma oma lühikese ettekande lõpetan.

Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu kohta, nagu öeldud, on kaks muudatusettepanekut. Esimese on esitanud kolleeg Mart Nutt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teise on samuti esitanud kolleeg Mart Nutt ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
Seaduseelnõu 914 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Hannes Astoki!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu 855 esmaspäeval, 7. veebruaril. Meil oli suur hulk külalisi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist sideosakonna juhataja Tõnu Nirk ja peaspetsialist Liisi Moks, Siseministeeriumist sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Martin Paas ja esindaja Janis Kahar, Kultuuriministeeriumist meedia ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus ja levitalituse nõunik Toomas Seppel, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad, tegevjuht Jüri Jõema ja Allan Aedma ettevõtete poolt, ning advokaadibüroo Sorainen jurist Urmas Volens.
Meil oli kaks olulisemat teemat, mida me muudatusettepanekute raames arutasime. Üks neist oli seotud jälitustegevuse kuludega. Kehtiva seaduse järgi on pealtkuulamise tehniliste uuendustega seotud kulud hüvitanud telekommunikatsiooniettevõtetele majandusministeerium. Klausel on selline, et kui need kulud tekivad, siis kooskõlastatakse need kõigepealt n-ö eelkalkulatsiooni korras ja pärast, kui on esitatud õiged dokumendid, kulud ka hüvitatakse. Majandusministeeriumil on nimetatud kulude hüvitamiseks aega kuni kümme aastat, seda tehakse vastavalt riigieelarve võimalustele. Kulud on olnud keskmiselt 10 miljonit krooni aastas ja viimase kahe aasta eest ollakse ettevõtjatele võlgu – seda seoses riigieelarve kärbetega. Nüüd on eelnõus tehtud ettepanek, mille järgi nimetatud kulud kannab sideettevõte ise. See teema on tekitanud elava debati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ja ITL-i vahel.
Meile andsid selgitusi selle kohta Erkki Koort Siseministeeriumist ja Tõnu Nirk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Siseministeerium on selgelt huvitatud, et need kulud kannab ettevõte, siis ei peaks ministeerium kogu aeg selle teemaga tegelema. Majandusministeerium ütles, et neil kulude hüvitamisega vähemalt selle korra mõttes probleeme ei ole. Kas raha eelarvesse antakse, on järgmine küsimus, aga igal juhul on see 2005. aasta 1. jaanuarist kehtiv kord seni toiminud. Nagu me aru saime, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ja  ITL-i inimesed korduvalt kokku saanud, aga mingit mõistlikku kompromissi selles osas saavutatud ei ole. On tellitud ka mitmesuguseid õiguslikke analüüse selle kohta, kas kõnealune seadusmuudatus kujutab endast põhiseaduslikku riivet, kas ta on põhiseadusega kooskõlas või vastuolus. Riivet ta igal juhul kujutab, aga see võib mõistagi olla ka õigustatud. ITL esitas meile advokaadibüroo Sorainen tehtud analüüsi, mis väidab, et tegemist on ilmselt põhiseadusega vastuolus oleva seadusmuudatusega. Meile esitati ka Siseministeeriumi tehtud analüüs, mis väidab, et seadusmuudatus ei ole põhiseadusega vastuolus. Komisjon küsis nõu põhiseaduskomisjonilt, kes ütles, et see seadusmuudatus võib olla põhiseadusega vastuolus, aga ei pruugi olla. Nii et nii palju, kui on juriste, on ka arvamusi.
Meie teine aruteluteema oli elektroonilise side seaduse § 90 muutmise ettepanek, mis oli töörühmast tulnud. Tegemist on siis kohustuslikus korras (must-carry) edastamisele kuuluvate programmidega kaabellevis. Seniajani ei ole suudetud leida üksmeelt, kuidas lahendada küsimust, et kõikides kaabellevivõrkudes, mis Eesti Vabariigi territooriumil levivad, võiks näha ka neid kanaleid, mis on nähtavad vabalevis. Praegusel hetkel on meil vabalevis kaks ETV kanalit, Kanal 2  ja TV3 ning eeskätt on küsimus selles, milliseks kujuneb see ärimudel, kuidas on kaitstud autorite õigused ja milline on telekommunikatsiooniettevõtete roll autoriõiguste käsitlemisel.
Sellel teemal algatas kultuurikomisjon aastal 2008 ühe eelnõu, mille moderniseeritud teksti ka töörühm käsitles. Aga nagu me kuulsime Kultuuriministeeriumi esindajatelt, olevat kultuurikomisjonil jäänud üks koosolek pidamata ja seetõttu ei oska nemad endistviisi öelda, mismoodi küsimust lahendada. Kuulasime neid seisukohti suure hämmeldusega. Kas tõesti pole kahe aasta jooksul ei Kultuuriministeeriumil ega teistel asjaosalistel olnud võimalik ühte koosolekut kokku kutsuda? Aga selgub, et see on ilmvõimatu olnud. Kuna lühikese järelejäänud aja jooksul ei ole ilmselt võimalik seda küsimust kõnealuse seaduseelnõu raames lahendada, siis võttis töörühm nimetatud muudatusettepaneku tagasi.
Pärast neid arutelusid hääletati muudatusettepanekuid ja hääletuse tulemused on teile ka välja jagatud. Mis puudutab arutelu esimest teemat n-ö pealtkuulamiskulude üleandmise kohta ettevõtetele, siis seda muudatusettepanekut toetas komisjon sellisel moel, et kehtima jääb olemasolevas seaduses kehtiv kord.
Oma pika koosoleku lõpetuseks otsustas komisjon saata Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks tänaseks, 15. veebruariks (otsus oli konsensuslik) ja teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, on ettepanek viia kolmas lugemine läbi 22. veebruaril ning eelnõu siis seadusena vastu võtta. Ka need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Palun, küsimus kolleeg Urmas Klaasilt!

Ma tänan, proua juhataja! Härra Astok! Palun täpsustage, mis on ikkagi selle eelnõu pealkiri!

Pärast seda, kui me oleme muudatusettepanekud heaks kiitnud, saab eelnõu endale uue ja märksa toredama nime kui pelgalt elektroonilise side seaduse muutmise eelnõu. Nüüd on tegemist elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga, sest eelnõusse tuli sisse ka üks väike punkt, mis täpsustas ühe riigilõivu summat. Suures eurole ülemineku hoos oli see kahjuks pisut valesti kroonidest eurodesse ümber arvestatud. Nii et seetõttu ka selline muudatus.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu kohta on esitatud 18 muudatusettepanekut. Vaatame need läbi. Ettepanekud 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17 ja 18 on esitanud majanduskomisjon ja need on täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu 855 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti Riigikogu liikme kolleeg Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Hea kolleeg Raivo Järvi, sul on õigus! See on praegu selle idee tähetund! Kuna meil siin üks tark mees ütles, et Eestis pidid aja jooksul kõik saladused välja tulema, riigisaladused mõnevõrra hiljem, siis räägin kõik algusest peale ära. See oli 1999. aasta suvi, kui tolleaegne valitsus arutas uut tulumaksuseadust ja ettevõtete tulumaksustamise korda. Valitsuses oli tõsine debatt, kuna viis selle liiget ei olnud eelnõu sellisel kujul esitamise poolt. Nimelt muutsime oluliselt  seda korda, kuidas Eestis ettevõtete tulu maksustatakse, ja andsime neile soodsa võimaluse investeerida. Viis valitsuse liiget leidsid, et need sammud, mis on astutud, ei ole küllaldased. Ja kuigi kõik valitsused püüavad teatavasti langetada oma otsuseid konsensusega, siis tookord otsustati hääletada. Kümme ministrit hääletas tulumaksuseaduse poolt, viis ministrit hääletas selle vastu, nende hulgas ka mina. Põhjus oli üks: me leidsime, et need soodustused, mis ettevõtete tulude maksustamisel on, ei kajastu küllalt hästi töötajate arengus. Hiljem võeti see seadus Riigikogus vastu ja kompromiss leiti sellel teel, et erisoodustusmaksuvabaks muutusid need tööandja kulutused, mis ta teeb oma töötajate tööalaseks koolituseks – need on kõikvõimalikud erialased kursused. Hilisem praktika näitas, et ka sellest paragrahvist saadi küllalt erinevalt aru. Näiteks võin teile tuua oma tööst ühe juhtumi. Euroopa Liiduga ühinemise tõttu pidid Eesti bussijuhid läbima veel ühe koolituse ja saama ühe dokumendi, mis annab neile võimaluse töötada bussijuhina ükskõik kus Euroopas. Pool aastat ja isegi kauem käis suur vaidlus, mis koolitusega tegu on, kas tegu on tööalase koolitusega või tasemekoolitusega, kas selle eest peaks erisoodustusmaksu maksma või mitte.
Eelnõu ajendiks oli austatud rahvasaadiku Keit Pentuse väljaöeldud lause ühes telesaates, mille nimi on "Foorum". Kui sinnani oli ideele, et tööandja kulutused oma töötajate tasemekoolitusele ei peaks olema erisoodustusmaksu all, ei öelnud põhiliselt üks erakond ja see oli Reformierakond, siis oli tore seda lauset televiisorist kuulata ja loomulikult ei olnud kuigi keerukas järgmisel päeval eelnõu üle anda. Olgu ka öeldud, et selle eelnõu puhul on aastate jooksul oluliselt lähenenud arusaamad, kui palju ta riigile n-ö tulusid mitte sisse toob. Nimelt leiti kunagi aastaid tagasi, et see tulu puudujääk on kohutavalt suur, Rahandusministeerium arvutas välja, et vanas rahas isegi 600 miljonit krooni aastas. Ma toon selle näite lihtsalt seetõttu, et praegu on väga aktuaalne teema, kuidas Rahandusministeerium arvutab välja teie lubaduste kulutusi. Tänaseks, muuseas, kui te vaatate neid arvutusi, on lähtekohad juba väga lähedased. Kui me reaalselt hindame, kui palju on tööandjad teinud kulutusi töötajate koolitusele, ning eeldame, et vabaharidusele ei tehta üldse midagi ja kõik läheb tasemekoolituse peale, siis vanas vääringus ei oleks tulumaksu ja sotsiaalmaksu alalaekumine suurem kui 10 miljonit krooni aastas, mis on väike summa võrreldes sellega, kui palju see võib tõsta töötasusid ja suurendada riigi tulusid.
Ja kuna me nüüd oleme seda ideed juba üle kümne aasta teile Riigikogus tutvustanud (see on muuseas kaheksas kord, kui see eelnõu esitatakse), siis ei ole ka midagi imestada, et rahanduskomisjon otsustas üksmeelselt ja ühehäälselt eelnõu esimese lugemise lõpetada. Ma saan aru, et kaugemale me ilmselt sellega ei jõua, aga luban teile, et kui eelnõul juba nii suur tugi taga on, siis väärib ta kindlasti üleandmist ka kohe Riigikogu järgmise koosseisu alguses. Tänan teid kõiki tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Palun ärge minge ära, Väino Linde soovib küsida!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg Eiki! Rahvatarkus ütleb meile, et jonn jumalast, kangus kuradist. Kas sa võiksid niimoodi üldfilosoofilisel tasemel öelda, kumba seisukohta teie erakond esindab, kui ta seda ühte ja sama eelnõu jälle ja jälle Riigikogule menetlemiseks üle annab?

Meil on mõne asjaga hea kogemus, kus teinekord tõesti isegi pärast viiendat korda ja vaatamata sellele, et sa oled n-ö vastasrinna saadik, õnnestub mõni asi selgeks teha. Tollega on läinud nüüd kaheksa korda, ma arvan, et üheksandal korral ilmselt võetakse ta vastu. Nii et ei ole midagi parata, teinekord tuleb oma õiget mõtet seletada mitte ühele Riigikogu koosseisule, vaid kahele, selle eelnõu puhul siis juba neljale. Aga kui mõte on väärt, siis tasub see tegemist.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu! Ma ei esita küsimust mitte sellepärast, et minu nime nimetati. Andsin teie erakonna esimehele Sven Mikserile üle suurepärase Briti filmi pealkirjaga "Amazing Grace", kus üks mees võttis oma elutööks kaotada orjapidamist lubav seadus või üllitada seda keelav seadus. Ta kulutas selle peale 20 aastat ning lõpuks leidis väljapääsu: selle seaduse ettelugemiseks ei ole üldse vaja värvikat isikut, ta määras selleks kõige värvituma isiku. Kogu parlament vaata et lahkus saalist ning pooltele oli muretsetud ka salamahti tasuta ooperipilet. Ma küsin sinu käest: kas sa oled seda filmi näinud?

Ma loodan, et tegemist ei olnud komplimendiga minu aadressil. Aga seda filmi, Raivo, ei ole ma kahjuks näinud.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord aitäh! Kutsun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme kolleeg Jaan Õunapuu.

Hea esimees! Lugupeetud veel saali jäänud kolleegid! Kolleeg Nestor tegi minu eest juba suurema osa tööd ära. Ma ainult tuletan teile meelde, et rahanduskomisjon arutas eelnõu selle aasta 8. veebruaril. Algataja esindajana tutvustas eelnõu meie fraktsiooni esimees Eiki Nestor. Ega pikalt teemat ei arutatud, sest nagu ka Eiki ütles, on eelnõu kaheksandat korda üldkogu ees. Mõned valdkonnad siiski olid, mida komisjon käsitles. Käsitleti ka valitsuse arvamust, mis eelnõu ei toeta. Valitsusliikmete seisukoht on, et eelnõu ei vasta sellisel kujul oma eesmärgile.
Nagu Eiki juba ütles, langetas komisjon konsensuslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda 15. veebruaril, esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata kümme tööpäeva, st 2. märtsil kell 18 peaksid ettepanekud olema tehtud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jaan Õunapuu! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 2. märts kell 18.
Seaduseelnõu 877 esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine ja viimane punkt on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud konkurentsiseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekannet tegema Riigikogu liikme kolleeg Marek Strandbergi!
Kuna kolleeg Marek Strandbergi ei ole saalis, siis ei saa me seda päevakorrapunkti arutada.
Lugupeetud kolleegid! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 12.09.