Tere päevast, hea Riigikogu! Alustame täiskogu IX istungjärgu neljanda töönädala kolmapäevast istungit. Kas on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Ei ole.
Mul on teile edastada üks teade. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja määranud eelnõule juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni.
Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 68 Riigikogu liiget ja puudub 33 Riigikogu liiget.
Ma palun hetkeks tähelepanu, sest meil tuleb täpsustada tänast päevakorda! Nimelt jäi meil eile istungiaja lõppemise tõttu arutamata kaks viimast päevakorrapunkti, tegu oli seaduseelnõude 918 ja 919 esimese lugemisega. Kuid Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon teavitas täna, et eelnõude 918 ja 919 algatajate poolne ettekandja ei saa täna arutelul osaleda, mis tähendab, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 73 kohaselt ei ole neid võimalik arutada ja need kaks eelnõu lükkuvad selle nädala päevakorrast edasi järgmise nädala päevakorda.
Teine täpsustus on seotud kultuurikomisjoni ettepanekuga. Nimelt teeb kultuurikomisjon Riigikogu täiskogule ettepaneku viia tänase päevakorra kolmas punkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 858 teine lugemine, tänase päevakorra kuuendaks punktiks ehk siis arutada seda eelnõu kohe pärast seaduseelnõu 799 arutelu.
Kolmas täpsustus on tänase päevakorra kolmanda punkti, s.o seaduseelnõu 876 teise lugemise kohta. Nimelt teeb selle eelnõu puhul juhtivkomisjoni ettekande põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

Võime nüüd teha algust tänase päevakorraga. Esimene punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas kolleegidel on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Me võime asuda eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kuna seaduseelnõu 829 nõuab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse eelnõu 829. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 84, vastu 0, erapooletuid samuti 0. Seaduseelnõu 829 on seadusena vastu võetud.

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Selle eelnõu puhul on tegu teise lugemisega ja ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Jaan Õunapuu!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Komisjon arutas seda eelnõu s.a 24. jaanuaril. Muudatusettepanekuid tähtajaks ei esitatud ja komisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu teine lugemine täna lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele.

Küsimusi ei ole. Suur aitäh ettekande eest! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid esitatud ei ole, mistõttu tulenevalt juhtivkomisjoni ettepanekust on võimalik asuda ette valmistama eelnõu lõpphääletust. Kas võime minna hääletamise juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 911. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu toetas 72 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks. Seaduseelnõu 911 on seadusena vastu võetud.

Järgmine eelnõu on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tegu on eelnõu teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Auväärt istungi juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon valmistas käesolevat eelnõu ette teiseks lugemiseks kahel istungil, 24. jaanuaril ja 7. veebruaril. Komisjonid, fraktsioonid ega kolleegid Riigikogust muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitanud. Siseministeerium tegi ühe ettepaneku, mida põhiseaduskomisjon ka üksmeelselt toetas: lükata seaduse kehtima hakkamise aeg eelnõus esialgselt tooduga võrreldes ühe aasta võrra edasi. See ongi siis muudatusettepanek nr 1: käesolev seadus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.
Komisjon pidas seda eelnõu oluliseks. Eelnõu eesmärk on, tuletame meelde ...

Palun vabandust, austatud ettekandja! Ma katkestan teid. Head kolleegid! Meil on käimas Riigikogu istung, meil on käimas seaduseelnõu arutelu, mistõttu ma palun saalis vaikust! Palun, et te kõik jutuajamised, mis eelnõu ei puuduta, ajaksite väljaspool Riigikogu istungisaali! Palun veel kord ettekandjalt vabandust! Teil on võimalus jätkata.

Väga hea, aitäh! Tuletan siis meelde, et eelnõu eesmärk on lahendada rahvastikuregistri seaduse rakendamisel tõusetunud praktilised probleemid, lihtsustada rahvastikuregistri objektil, kodanikul, elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmist ning tagada rahvastikuregistri andmete kasutamine avaliku ülesande täitmisel.
Selle eelnõu arutamisel, nagu ma ütlesin, oli põhiseaduskomisjonis selline hea positiivne üksmeel. Otsustasime saata eelnõu täna teisele lugemisele. Meil on olemas ka ettevaatav seisukoht: kui teie, head kolleegid, olete meiega sama meelt, et teise lugemise võib täna lõpetada, siis võiks kolmas lugemine olla juba järgmise nädala kolmapäeval, et eelnõu saaks seadusena vastu võetud.
Komisjonis oli ka üks arutelu koht. Arutati, kas täpsustada õigustatud huvi definitsiooni selle seaduse mõttes, et kellel võiks selline huvi olla. Andmekaitse Inspektsiooni arvates see definitsioon siiski päris õnnestunud ei olnud. Komisjon möönis, et kui on võimalik niisugune definitsioon väga tõhusalt välja kirjutada, siis on otstarbekas seda seadust edaspidi muuta. Aga praegu me otsustasime eelnõuga sellisel kujul teie ette tulla ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Suur aitäh ettekande eest! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu 876 kohta on esitatud üks muudatusettepanek ja esitajaks on juhtivkomisjon. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud. Seaduseelnõu 876 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine punkt päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud arhiiviseaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Georg Pelisaare!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas arhiiviseadust oma 25. jaanuari istungil ja selleks ajaks ei olnud Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt ja teistelt komisjonidelt tulnud ühtegi muudatusettepanekut. Arutelul osalesid ka riigiarhivaar Priit Pirsko ja Riigikantselei õigusloomeosakonna juhataja asetäitja Margit Redi ning sama osakonna konsultant Diana Leoste.
Komisjon tegi omalt poolt mõned muudatusettepanekud, mis tulenesid diskussiooni käigust. Diskussioon tekkis kõigepealt § 5 üle, mis sätestab arhiivinõukogu koosseisu. Leiti, et kuna tegemist on nõuandva koguga, siis ei ole hädavajadust seada piiriks kuni 15 liiget. Otsustati, et komisjon teeb sellekohase ettepaneku.
Rohkem oli vaidlust selle üle, kas valitsus kehtestab ise arhiivieeskirja avalikele isikutele, kes tegelevad arhiivi jaoks materjalide säilitamisega, või saab Vabariigi Valitsus anda volitusnormi. Selles osas oli komisjonis ka hääletus ja enamik komisjoni liikmetest oli siiski seda meelt, et arhiiviseaduse kohaselt ei pea Vabariigi Valitsus ise arhiivieeskirja kehtestama, vaid seda võib teha Vabariigi Valitsuse volitatud minister.
Arutati ka, kuivõrd peaks arhiiviseadus sätestama kohalike omavalitsuste arhiivide korraldust. Leiti, et praegune volitusnorm on piisav ja meil ei ole selle seadusega tarvis kohalike omavalitsuste arhiivide olemasolu täpsemalt reguleerida. Küll aga on menetletavas seaduses kohalike arhiivide jaoks piisavalt hästi sätestatud kohalike omavalitsuste poolt arhiivimaterjalide ettevalmistamine ning nende säilitamine kuni Rahvusarhiivile üleandmiseni.
Laiem arutelu toimus komisjonis veel selle üle, milliseid meetmeid saaks Rahvusarhiiv kasutada selleks, et kontrollida arhivaalide haldamist ja hoidmist ning teha vajaduse korral ettekirjutusi. Leiti, et ei pea olema täpselt reguleeritud, milline karistus ühel või teisel juhul määrata neile, kes on arhivaale enne nende üleandmist Rahvusarhiivile rikkunud, vaid piisab sellest, et Rahvusarhiivil on õigus teha ettekirjutusi.
Muudatusettepanekud, milles komisjon oli üksmeelel või mida enamus toetas, on vormistatud komisjoni ettepanekutena ja teile esitatud. Komisjon otsustas saata eelnõu teisele lugemisele tänaseks päevaks, s.o 9. veebruariks ja teeb konsensusliku ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi seaduseelnõu 854 muudatusettepanekud, mida on kokku 17 ja mida ettekandja ka tutvustas. Esimese ettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Teise ettepaneku esitab samuti juhtivkomisjon, nagu ka 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16. ja 17. muudatusettepaneku.
Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Seaduseelnõu 854 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine punkt päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Mart Jüssi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu enne teist lugemist 25. jaanuaril s.a. Arutelus osalema olid kutsutud ka Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus ja Justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja. Me olime enne läbi vaadanud meile tähtajaks laekunud muudatusettepanekud, mida oli kolm. Need oli esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Sellel viimasel istungil arutati vajadust teha eelnõus mõningad komisjonipoolsed muudatused. Nii et kokku käsitleti viit muudatusettepanekut, mida ma nüüd lühidalt tutvustan.
Kuna ma olen seda seaduseelnõu siin saalis varem tutvustanud ja me oleme seda komisjonis arutanud, siis me teame, et tegemist on tervikliku uue seadustekstiga, mille sõnastus erineb mõneti traditsioonilisest seaduse sõnastusest. Tehtud on mõningaid terminoloogilisi ja põhimõttelisi muudatusi või üldistusi, mis on selliseks suunanäitajaks või alusepanijaks tulevasele keskkonnaseadustikule üldiselt. Sellepärast peab erilist tähelepanu pöörama terminitele, mida selles seaduses kasutatakse. Sellele on tähelepanu pööranud just nimelt sotsiaaldemokraatide fraktsioon, esitades muudatusettepanekud, mida me saime arutada. Need olid valdavalt seotud mõistete ja tõlgendustega, mitte niivõrd selle seaduse sisuga, kuigi ma möönan, et mõiste või tõlgendus võib teinekord olla väga oluline juriidika mõistmisel. Niisiis käsitlesime elukeskkonna ja keskkonna omavahelisi seoseid kui ühte võimalikku muudatust selles seaduseelnõus, kus on läbivalt kasutatud terminit "keskkond". Sotsiaaldemokraatide ettepaneku põhjal leiti, et kuna põhiseadus ja mõned teised seadused käsitlevad ka elukeskkonda, siis peaks seda samamoodi vaatama selle seaduse mõttes. Aga ma ütlesin seda juba komisjonis ja tuletan ka siin meelde, et seaduseelnõu üks eesmärk ongi natuke muuta või ajakohastada arusaamist keskkonnast kui sellisest. Tänapäeval ei ole enam  piirjooned elu- ja tehiskeskkonna vahel kõige selgemad, me oleme ühe keskkonna osad ja selle natuke meelevaldne või kunstlik lõhkumine uuesti eri keskkondadeks võib ausalt öeldes tekitada ühes või teises valdkonnas kas suuremat või väiksemat tähelepanu, kui see valdkond väärib. Sellise argumendiga jäi komisjon siiski algse sõnastuse juurde.
Teine sotsiaaldemokraatide ettepanek käsitles heastamise ja hüvitamise temaatikat keskkonnakahjude puhul. Heastamine ja hüvitamine on tegelikult ka sisulised terminid. Siin näitas arutelu sellist hierarhiat, et hüvitamine on heastamise üks osa ja vastupidi, sellepärast ei saa neid väga üksteisele vastandada või üksteisest üles- või allapoole seada. See seadus eeldab siiski, et keskkonnahäiringute või keskkonnamuutuste puhul proovitakse eelkõige heastada, st taastada häiringule, ohule või muutusele eelnenud olukord, ja siis, kui midagi jääb puudu, tuleb see osa hüvitada. Nii et ka selles osas jäi komisjon seaduse algse sõnastuse juurde.
Kolmandas sotsiaaldemokraatide ettepanekus käsitleti ka keskkonnahäiringut ja selle talumise põhimõtet. Siin oli arutelu samuti, kuidas öelda, selle uue seaduse mõtte kohane. Uue seaduse üks aluspõhimõte ongi selline, et omavahelisse suhtesse tuleb seada keskkonnale tekitatavad häiringud, neist tulenevad riskid, ohud ja viisid, kuidas me peame nendele asjadele adekvaatselt reageerima. Siin on oluliselt arvestatud teatud traditsioone muus seadusandluses ja ka Euroopa Liidu õiguses. Sellest tulenevalt jäi komisjon taas seaduse algse teksti ja ülesehituse juurde.
Ülejäänud kaks muudatusettepanekut on pigem tehnilist laadi. Üks keskkonnakomisjoni enda esitatud ettepanek kaotab eelnõust viited välja töötamata seadusele ehk keskkonnaseadustiku eriosale. Viimase muudatusettepanekuga täpsustatakse rakendussätet, seaduse jõustumise sõnastust. Selle seaduseelnõu puhul on natukene ebatavaline olukord, seadus jõustub siis, kui jõustub keskkonnaseadustiku üldosa. Aga mõlemad kohal olnud ministeeriumide esindajad soovisid, et Riigikogu siiski üldosa enne vastu võtab, kuigi see jõustub koos eriosaga. Just nimelt sellepärast, et oma uudsuse tõttu ning tänu oma sisemisele loogikale ja terminoloogiale on see juba praegu kasutatav viitamisallikana ja alusena uue seaduse väljatöötamisel.
Sellise arutelu tulemusena tegigi keskkonnakomisjon ettepaneku seda eelnõu täna saalis arutada ja teine lugemine ka lõpetada. Selle poolt olid kõik kohal olnud keskkonnakomisjoni liikmed. Meil on ka ettevaatav ettepanek: juhul kui teine lugemine täna lõpetatakse, siis viia kolmas lugemine läbi 16. veebruaril 2011. Sellega lõpetan. Tänan!

Austatud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Aitäh ettekande eest! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoov on, avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Mark Soosaare!

Lugupeetud juhataja! Eriti austatud kolleeg Mart Jüssi, keda ma saan siit kõrgest puldist tänada selle eest, et ta oma ettekandes Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale nii palju kiidusõnu lausus!
Meie esimesi muudatusettepanekuid ma ei hakkaks kirjeldama, härra Jüssi kandis need piisavalt selgelt ette. Lähtusime põhimõttest, et see seadus ehk siis keskkonnaalase seadustiku kodifitseerimise esimene pääsuke ehk raamseadus, mis paneb paika keskkonnaalased üldpõhimõtted, on sild põhiseaduse ja valdkonnaseaduste vahel.
Teatavasti on Eesti loodus, loodusväärtused, elukeskkond põhistatud meie põhiseaduses  §-dega 5 ja 53, kus tarvitatakse teatud terminoloogiat. Loogiline oleks, et seesama terminoloogia täpsustub siis raamseaduses, kuhu paigutatakse need üksikute valdkondade aknaklaasid. Kahjuks keskkonnakomisjonis meie ettepanekud toetust ei leidnud. Jätkus seesama, mis on meile, eestlastele, omane: mina su sünnitasin ja mina sinu üle ka valitsen. Nii et see kõrge komisjon, kes meie laudadel oleva seaduseelnõu on kokku pannud, ei tahtnud kuulda ühtki sellist, kuidas öelda, emotsionaalset või keelelist või siis stilistilist arvamust.
Aga üks ettepanek on meie arvates väga põhimõtteline. Teatavasti on põhiseaduse §-s 32 selgelt ja üheselt öeldud, et avalikud, üldised huvid on tähtsamad kui erahuvid. See väljendub lauses, et eraomandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Mõned Eesti tänapäeva filosoofid arvavad, et see positsioon võiks põhiseaduses veel selgem ja tugevam olla, sest too 1992. aastal vastu võetud põhiseadus on väga omaniku- ja eraomandikeskne. Ma arvan, et meie põhiseadus on päris hästi tasakaalustatud ja sellel alusel on vaja edasi liikuda. Ja nimelt seetõttu tegi meie fraktsioon ettepaneku täiendada § 10 ainult ühe sõnaga. Paragrahv 10 kõlab praegu selliselt: "Keskkonnaohtu tuleb vältida."  See on lause 1. Aga nüüd tuleb see väga oluline lause 2: "Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu." Tuleb taluda! Kui raamistik ei täpsusta, kas ülekaalukas on rahahuvi või on see ülekaalukas kasumihuvi või erahuvi ja sugugi mitte avalik huvi ega üldine huvi, siis on meile, sotsiaaldemokraatidele, selline raamistik vastuvõtmatu. Ma ei tea, kuidas läheb järgmisel nädalal kolmandal lugemisel, kuid ma loodan, et me jälgime ja järgime Eesti riigi põhiseadust ja § 10 ilmuvad sõna "huvi" asemele kas sõnad "avalik huvi" või "üldine huvi". Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Mart Jüssi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kasutan läbirääkimiste formaati selleks, et anda enda poolt mõned täiendavad selgitused, sest mina olen olnud selle eelnõu juhtivmenetleja ja kuulanud tähelepanelikult eelnõu algatajate töörühma jutte. Sellepärast ma arvan, et on kohane sellel teemal siiski kord veel sõna võtta. Kusjuures sellisel viisil, et ma tuletan meelde oma ülikooli matemaatikaeksamit. Ma ei olnud matemaatikas just kõige, kuidas öelda, osavam tegija. Ma lahendasin sellel eksamil suure pingutusega oma ülesande ja olin selle vastusega rahul. Õppejõud oli üldiselt ka vastusega rahul, aga ta küsis: "Jüssi, miks te olete selle vastuse viimasel real keerulisemaks tagasi teisendanud?" Mina nägin seal veel ühte valemi võimalust ja rakendasin seda. Sisuliselt oli vastus õige, aga keerulisem, kui ta oleks võinud olla. Vastuseks hea kolleegi Soosaare jutule ma ütlen ka, et kui me kaalume komisjonis neidsamu sõnastuse küsimusi, siis kindlasti on tihtipeale oluline proovida mõtet täpsemalt tabada ja mõne sõna või väljendi muutmisega lisada sellele seadustekstile – ma just nimelt mõtlen seda seadusteksti – veel ühte või teist dimensiooni. Aga ilmselgelt me lahendame sellist matemaatikaülesannet, kus vastus tuleb natukene keerulisem, kui see algses tekstis olla võis. Selle teksti lihtsus, nende terminite lihtsus on taotluslik, sellepärast et ta oma tervikus lubab seda tõlgendada, ja ei saa unustada, et see on üldosa, millele järgnevad eriosad. Nii et ma ei ole päris nõus sellega, et mingisugune selge jäärapäisus või siis kiivalt oma algtekstist kinnihoidmine oli ainult see põhjus, miks komisjon neid muudatusettepanekuid ei aktsepteerinud. Tegelikult tuleks ikkagi vaadata seda seadust kui tervikteksti ja tema sõnastust kui selle valdkonna Eesti parimate asjatundjate poolt välja töötatud ja läbi kaalutud sõnastust. Ei maksa minna seda muutma sellepärast, et mõni teine sõna või mõni teine termin avab mõnda mõtet sellel hetkel natuke paremini, sest see lööb tegelikult natukene sassi ühe hästi korrastatud seaduseelnõu ja selle ühe muudatuse mõju on laialdasem, kui algselt oli ette nähtud.
Mis puudutab häiringute talumist ja avalikku huvi või üldist huvi, siis teise lugemise seletuskirjas on töörühma selgitus, miks asju niimoodi on esitatud ja millised need omavahelised suhted on. Ma lihtsalt tsiteerin: "Talumispõhimõtte sisustamine tuleneb suurel määral Euroopa Liidu õigusest, tegemist on tüüpilise kolmiktingimusega, milleks on: 1) tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tagamiseks; 2) mõistlike alternatiivide puudumine, kusjuures täiend "mõistlike" kajastab antud juhul õiguse üldpõhimõtet; 3) keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed." Niisiis on nende talumiste ja huvide puhul ka sügavamalt arvestatud seaduse olemust ja sisu, mis ei ole kõik jõudnud seaduse teksti, aga kummatigi on õigusruumis olemas. Lisada sinna täpsustavalt kas avalik huvi, rahalik huvi, isiklik huvi või muud moodi huvi ei pruugi olla kohane. Seepärast ma jään ka selle juurde, et esitatud algtekst on esimesel lugemisel ehk natukene harjumatu, aga süvenenud lugemisel piisavalt terviklik, et katta neid valdkondi, mis lihtsalt mõne sõna muutmisega ei saa mitte selgemaks, vaid lähevad pigem natukene keerulisemaks. Aitäh!

Aitäh! Kõnesoove rohkem ei ole. Lõpetan siinkohal läbirääkimised.
Vaatame läbi seaduseelnõu 799 muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku esitaja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ettepanek Riigikogu suures saalis hääletamisele ei kuulu. Teine ja kolmas muudatusettepanek on samuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud ja juhtivkomisjon ei ole neid ettepanekuid arvestanud. Neljas ja viies muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud.
Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu 799 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine eelnõu, mida arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegu on teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine toimus 8. detsembril 2010. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 22. detsember 2010. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon esitas kaks muudatusettepanekut.
See eelnõu on pälvinud laialdast avalikku diskussiooni. Teatavasti on Tartu Ülikool valmis üle minema täiesti uuele, kahekojalisele juhtimissüsteemile. Praeguse nõukogu asemel asuks ametisse uus nõukogu, kus oleks kuus välisliiget ja viis liiget Tartu Ülikoolist. Praegune nõukogu muutuks suurel määral senatiks, kus on kuni 20 liiget. Tegemist on tõesti väga olulise muudatusega, millele on reageerinud väga paljud inimesed, kaasa arvatud Vabariigi President.
Selles arutelus on olnud kaks põhimõttelist vaidluskohta. Üks on see, kas uus nõukogu peaks saama õiguse valida rektorit. See seisukoht leidis Tartu Ülikoolilt väga suurt vastuseisu, kuigi ettepaneku mõte oli see, et rektori oleks saanud 11-liikmeline nõukogu ära valida ainult siis, kui poolt oleks olnud kaheksa liiget ehk vähemalt kaks ülikooli senati liiget oleks pidanud poolt olema. Isegi juhuks, kui nõukogu valib rektori ära, oleks senatile jäänud õigus panna 4/5-lise häälteenamusega sellele otsusele veto, mis oleks tähendanud uusi valimisi. Aga jäi enam-vähem nii, nagu algses eelnõus oli.
Teine seisukoht, mille üle väga palju vaieldi, on rohkem juriidilise, aga ka üsna sisulise iseloomuga. Küsimus on selles, kes siiski võtab vastu ülikooli põhikirja. Eelnõus on ette nähtud võimalus, et nõukogu võtab vastu põhikirja, tal on ühekordne vetoõigus ja juhul, kui senat ei taha põhikirja muuta, siis on nõukogu sunnitud selle põhikirja vastu võtma. Probleemid tekivad seoses sellega, et praegust uut nõukogu nimetatakse kõrgeimaks otsustuskoguks. Kui aga talle saab otsuseid dikteerida altpoolt, siis tekib küsimus, kas ta on kõrgeim otsustuskogu või ei ole. Vaieldud on palju, ka juristid on eri meelt. Komisjon otsustas, et jätab eelnõu siin muutmata. Ka fraktsioonidelt ei tulnud muudatusettepanekuid.
Komisjon tegi ise terve hulga normitehnilisi ettepanekuid, et seadus oleks selgem ja täpsem, ning võttis vastu otsuse teha Riigikogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja minna kolmandale lugemisele. See oli komisjoni üksmeelne seisukoht. Aitäh!

Aitäh! On küsimusi. Küsimuseks annan sõna Helmer Jõgile. Palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Üldsuse tähelepanu on enamasti olnud pööratud sellele kahekojalisele süsteemile. Aga võib-olla sa ütled need kaalutlused või seisukohad, mis vaidlustes komisjonis selles küsimuses esile tulid. Me ei rääkinud ainult juhtimismudelist, me rääkisime ka meie ülikoolide saatusest ja tulevikust, mis on Eestile väga oluline. Millised olid komisjoni kaalutlused, et ta jäi eelnõu praeguse variandi juurde?

Tegemist on siiski väga suure sammuga, väga suure muudatusega. Minister oli seda meelt, et eelnõu ei tohiks kuidagi muuta. Ta toetas seda, mis ülikooli nõukogust tuli, kuigi mingil määral tekitab see protesti. Üks argument, mis tuli Tartu Ülikoolist (ma lugesin nõukogu koosoleku protokolli), oli ju see, et kui võetakse vastu ülikoolile ebasoodne seadus, siis võib juhtuda, et seda ei täidetagi. Mida me komisjonis arutasime? Arutasime, kas me võiksime kõigile Eesti ülikoolidele näha ette sellise ühtse juhtimissüsteemi. Praegu on eri ülikoolid erineval arvamusel, on erinevad lähenemised. Ma arvan, et see on pikemate läbirääkimiste küsimus. Komisjon leidis minu meelest üsna üksmeelselt, et laseme selle uue katse n-ö käiku. Siin võib tekkida teisigi probleeme peale selle põhikirjaprobleemi, mis tõenäoliselt küll on probleem, aga tegelikus elus ilmselt ei teki vastasseisu senati ja nõukogu vahel. Mul on tunne, et seaduse menetlemine on kantud üsna kunstlikust hirmust, justkui tekiks nüüd uus kogu, kes hakkab Tartu Ülikooli kuidagi kahjustama või tegema otsuseid, mis ei vasta senati arusaamadele. Ma arvan, et tegelikult hakkab toimuma täiesti korralik koostöö. See probleem, mida ma siin käsitlen, võib olla puhtjuriidiline, sisuliselt ei kujune see probleemiks.

Rohkem küsimusi, austatud ettekandja, ei ole. Aitäh ettekande eest! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Peeter Tulviste!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Võtsin sõna ainult selleks, et juhtida teie tähelepanu asjaolule, et selles seaduseelnõus on kõne all veel mõned põhimõttelised asjad peale nende, mis on juba kõne all olnud nii praegu siin saalis kui ka viimastel nädalatel ajakirjanduses.
Nimelt, see on rahvusülikooli seaduse eelnõu. Ma arvan, et tulevikku vaadates ei ole see sugugi vähem tähtis asjaolu kui need asjad, millest juba juttu oli. See kirjakoht, millele tahan tähelepanu juhtida, kõlab niimoodi: "... loob ülikool Eesti kultuuri, eesti keele ja Eesti ajaloo õppe-, teadus- ja arendustegevusega tegelevad professuurid." Selle tähtsus pole mitte ainult selles, et tuleb juurde Eesti uurimist mahuliselt, vaid siin lahendatakse üks probleem, mis on viimastel aastatel Euroopas humanitaar- ja sotsiaalteadlaste hulgas vaidluspunktiks olnud. Nimelt on rahvusteadustel peale õppimise, õpetamise ja teadusliku uurimistöö veel üks funktsioon – seesama arendustegevus, mida selles kirjakohas nimetatakse.
Mida see tähendab? Näiteks seda, et kui meil on tarvis, et kirjutataks Eesti ajalugu (ja igal korralikul riigil peab olema ka enam-vähem ametlik ajalugu, peale kõikide muude), siis kes selle peaksid kirjutama? Peaksid kirjutama ülikooli ajaloolased. Neile niisugust tööd ette nähtud ei ole. Nad ei saa selle eest mingisuguseid punkte oma autahvlile, publikatsioonipunkte nad ka ei saa, sest pole tegu teaduslike uurimistöödega, teaduslike publikatsioonidega kitsas mõttes. Teiste sõnadega: julgen öelda, et me pakume praegu lahenduse ka sellele probleemile, kuidas hinnata rahvusteadlaste neid ülesandeid, mida ei ole näiteks loodusteadlastel. Ma usun, et see võib olla tulevikus mõnele teisele riigile eeskujuks. Aitäh!

Suur aitäh! Kõnesoove rohkem ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Vaatame läbi seaduseelnõu 858 muudatusettepanekud. Ettepanekuid on kokku 13.
Esimese muudatusettepaneku esitaja on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Kodu- ja töökorra seaduse § 106 kohaselt see ettepanek hääletamisele ei kuulu. Teise muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Ka see muudatusettepanek saalis hääletamisele ei kuulu. Neljanda muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Viienda muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Seitsmes muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka kaheksas, üheksas, kümnes, üheteistkümnes, kaheteistkümnes ja kolmeteistkümnes muudatusettepanek.
Vabariigi Valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 858 teine lugemine on lõpetatud.

Jätkame nüüd esimeste lugemistega. Esmalt asume arutama Vabariigi Valitsuse algatatud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Tere päevast! Valitsus on Riigikogule esitanud eelnõu, millega ratifitseeritakse neli sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingut. Need on lepingud Maroko, Aserbaidžaani, Jordaania ja Moldovaga. Need lepingud põhinevad rahvusvahelises praktikas väljakujunenud tavadel. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu eesmärk on luua soodsam investeerimiskliima ning tagada mõlema lepingupoole investorite võrdne kohtlemine. Eesmärgi saavutamiseks määrab leping investeerimisega seotud tegevuste tingimused, milleks on maksete vaba ülekandmine, investeeringute võrdne kohtlemine, õiguste üleminek garantiilepingu korral, samuti loob vaidluste lahendamise korra ning reguleerib investeeringute sundvõõrandamist ja sellega kaasneva hüvitise maksmist. Leping loob investoritele soodsad tingimused, kuna tagab nende õigused ja tegutsemisvabaduse mõlema lepingupoole riigis ja kohustab lepingupoolt tagama investeeringute täieliku kaitse ja julgeoleku ning mõlema lepingupoole investorite võrdse kohtlemise. Need lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel päevast, mil saadakse diplomaatilisel teel kätte lepingupoolte viimane teade lepingu jõustumiseks vajalike riigisiseste nõuete täitmise kohta. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekande teeb väliskomisjoni liige Ivi Eenmaa. Palun!

Proua juhataja! Lugupeetud minister! Väliskomisjoni nimel on hea meel siin seista, sest pärast seda, kui me need lepped ratifitseerime, lisandub rohkem kui 20 riigi loetelusse neli uut riiki, kellega Eestil on sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping. Väliskomisjon arutas eelnõu 24. jaanuaril ja otsustas konsensusega suunata eelnõu täna esimesele lugemisele. Väliskomisjoni seisukoht oli, et eelnõu esimene lugemine tuleb lõpetada. Teine otsus oli teha Riigikogu juhatusele ettepanek, et kui eelnõu 913 esimene lugemine lõpetatakse, siis määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks reede, 11. veebruar 2011 kell 16 ja võtta eelnõu 16. veebruaril 2011 teisele lugemisele. Ma tänan teid! Kas on küsimusi?

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajatel on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu 913 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. veebruari kell 16.

Järgmine eelnõu, mida arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seoses Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamisega Riigi Infosüsteemi Ametiks. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Teie ees on seadus, mis näeb ette Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamise Riigi Infosüsteemi Ametiks. Põhiline põhjus selle eelnõu siia toomiseks on soov suurendada riigi võimekust küberjulgeoleku tagamisel küberruumis. On fakt, et turvaintsidente ei ole põhimõtteliselt võimalik täielikult välistada. See tähendab, et ühiskonnas peab olema võimekus töötada välja ja võtta piisavaid turvameetmeid, reageerida adekvaatselt mitmesugustele turvaintsidentidele, võtta vajaduse korral vastumeetmeid ja likvideerida tagajärgi. Kuna turvameetmed nõuavad seda rohkem ressursse, mida tõhusamad nad on, siis paratamatult on majanduslikult mõistlik osa turvariske aktsepteerida. Sellest tulenevalt on infosüsteemide ja infovarade omanikul hädavajalik saada sõltumatu hinnang valitud turvameetmete piisavuse kohta. Samuti on elutähtsate teenuste puhul vaja ühiskonnal saada kinnitus, et võetavad meetmed on asjakohased.
Eelnevast tulenevalt on loodaval ametil kanda kolm rolli infoturbe korraldamisel riigis. Need kolm rolli annavad sisu ka kriitilise info infrastruktuuri kaitse organisatsiooni arendamisele 2011. aasta 1. juunil loodava ameti koosseisus. Need rollid võetakse järgmistes valdkondades: esiteks, turvameetmete süsteemi arendamine; teiseks, küberturbe planeerimine, olukorra seiramine (sealhulgas võrgus toimuva jälgimine) ja ennetav tegutsemine ning koostöö avaliku ja erasektoriga; kolmandaks, riikliku järelevalve tegemine hädaolukorra seaduse ja avaliku teabe seaduse kohaselt.
Teine oluline põhjus selle asutuse ümberkorraldamiseks on vajadus suurendada võimekust riigi infosüsteemi kui terviku arengu koordineerimiseks ja koosvõimenõuete täitmise tagamiseks. Avaliku sektori efektiivsus sõltub otseselt riigi infosüsteemist, mis tagab valitsusasutustele kiired menetlus- ja otsustusprotsessid ning võimaldab ühtlasi osutada isikutele efektiivset avalikku teenust. Praeguse küllaltki eesrindliku olukorra on loonud hajusa teenusepõhise riigi infosüsteemi arendamine. Hajusa teenusepõhise riigi infosüsteemi arenduse eeldus omakorda on nii infosüsteemide kui ka organisatsioonide tervikust lähtuv koostöötamise võime ehk koosvõime. Koosvõime eeldus on kokkulepitud reeglite järgimine riigi infosüsteemi kuuluvate süsteemide arendamisel ja haldamisel. Küllaltki sageli ei arvestata ametiasutustes kokkulepitud reeglitega, kuna nende järgimine pole asutuse lokaalsest vaatest oluline ja reeglite järgimine nõuab lisaressursside panustamist. Samuti on olnud juhtumeid, kus juba infosüsteemi kavandamisel ja projekteerimisel ei arvestata koosvõimet tagavate nõuetega, seda vaatamata sellele, et avaliku teabe seaduse kohaselt kehtestatud andmekogu asutamise või muutmise kooskõlastusel on nõuetega arvestamist deklareeritud.
Eelnevast tulenevalt on ümberkujundataval ametil kanda kolm rolli riigi infosüsteemi arendamise korraldamisel: esiteks, riigi infosüsteemi haldussüsteemi arendamine, sealhulgas haldussüsteemi toetava infosüsteemi arendamine; teiseks, riigi infosüsteemi andmevahetuskihi arendamine ja selle haldamine; kolmandaks, järelevalve riigi infosüsteemi kuuluvate infosüsteemide arendamisele ja haldamisele kehtestatud nõuetest kinnipidamise üle infosüsteemi kogu elutsükli jooksul.
Kavandatud eelnõu on planeeritud jõustada alates 1. juunist 2011. Aitäh!

On vähemalt üks küsimus. Väino Linde, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Sellel teemal põhiseaduskomisjonis väga pikalt juttu ei olnud, aga veidi hiljem on huvilised tõstatanud küsimuse, kas neidsamu funktsioone ja ülesandeid, mida see uus, ümberkorraldatav või moodustatav riigiamet peaks hakkama täitma, ei oleks äkki võimalik täita lihtsalt mõne olemasoleva riigiameti ülesannete laiendamise kaudu.

Aitäh! Tegelikult me seda teemegi, sest me ei loo uut ametit. Ma veel kord rõhutan: me ei loo uut riigiasutust, vaid me kujundame tegutseva infosüsteemide arenduskeskuse ümber ametiks. Riigikogu otsust ongi vaja selleks, et asutuse staatus muutuks ameti staatuseks. Miks see on vajalik? See on vajalik ühe olulise funktsiooni lisamise tõttu sellele institutsioonile. Nimelt, see on riiklik järelevalve n-ö kriitilise info infrastruktuuri küberturvalisuse aspektist. Kui me ei lisaks sellist riiklikku järelevalvet, siis tegelikult saaks mitmeid teisi funktsioone täita olemasoleva Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse baasil. Me oleme arutanud mitme Riigikogu liikmega, ka Reformierakonna fraktsiooni inimestega, kas seda järelevalvet ei võiks teha mõni olemasolev asutus, näiteks Tehnilise Järelevalve Amet või mõni teine. Meie käsitlus on see, et me peaksime arvestama küberruumi kui teatud ühtset terviklikku fenomeni. Kui me tahame tugevdada oma võimekust intsidentide ärahoidmisel, parema koosvõime arendamisel, sealhulgas on riiklik järelevalve, siis on n-ö kuluökonoomsem ja suure tõenäosusega tulemuslikum, kui seda teeb üks institutsioon. Me ei killustaks järelevalve- ja muid funktsioone olemasolevate ametite vahel. Paljudel seltsimeestel on hirm, lugupeetud härra Linde, kas see ei ole imagoloogiliselt kuidagi vastuolus üldise poliitilise olukorraga, sest uusi ameteid ega asutusi ei tohi moodustada. Jah, olen nõus, me peame ajama seda poliitikat, et pigem peame Eestis ameteid kokku tõmbama, me peame vaatama, et ametnikud töötaksid efektiivselt jne. Selle kõigega olen ma nõus, kuid vajadus selle eelnõu järele on tekkinud sellest, et kui me räägime ohtudest või ohutusest, tulenevalt küberruumist ja tulenevalt sellest, et paljud elutähtsad funktsioonid sõltuvad otseselt infosüsteemide ja küberruumi turvalisusest, siis on seda lihtsalt vaja, et ajaga kaasas käia. Olgem ausad, paljuski sai küberturvalisuse väljaarendamine alguse 2007. aasta aprillisündmustest, kui me saime esimese õppetunni. Me saime olemasolevate jõududega kuidagi hakkama. Sellest tulenevalt oleme seda teemat oluliselt edasi arendanud. Tänane otsus on Eesti kui küberturvalisuses teatud eeskuju pakkuva, riske teadvustava ja ajaga kaasas käiva riigi jaoks oluline otsus. Isegi olukorras, kus me peame väga hoolega vaatama, kas kõik ametikohad on vajalikud või mitte, peame paratamatult ajaga kaasas käima ja ennekõike on siin oluline küberruum. Asjad arenevad meil muidu liiga kiiresti eest ära ja liiga palju ohte jääb maandamata.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Hea minister! Kuidas toimub arenduskeskuse töötajate üleminek ameti alluvusse? Kuidas muutub nende töösuhe?

Aitäh! Selle kohta on seaduseelnõus eraldi rakendusparagrahv. Kui küsida nende inimeste staatuse kohta, siis on oluline märkida, et ametniku staatus avaliku teenistuse seaduse mõttes on ainult nendel ametnikel, kes täidavad seda riikliku järelevalve funktsiooni. See on suhteliselt väike arv inimesi. Aga selline on praegu meie õiguslik ruum. Kui me tahame anda riikliku järelevalve funktsiooni ühele riigiasutusele, siis isegi, kui seda järelevalvefunktsiooni täidab ainult 5% kogu töötajaskonnast, peame selle asutuse nimetama ametiks. Samas jääb ka sellel juhul enamik töötajaid töötama ikkagi töölepingu või muu lepingu alusel, nagu töö on seni korraldatud olnud.

Austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekande eest ja vastuste eest! Juhtivkomisjoni ettekande teeb põhiseaduskomisjoni liige Ene Kaups. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse 17. jaanuaril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seoses Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamisega Riigi Infosüsteemi Ametiks oli põhiseaduskomisjonis arutlusel 24. jaanuaril. Arutelul viibisid lisaks komisjoni liikmetele majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa.
Minister Parts tutvustas eelnõu sisu ja selle eesmärke samamoodi, nagu ta äsja siin täiskogule selgitusi jagas. Minister veenis komisjoni liikmeid, et Riigi Infosüsteemi Ameti loomine on olnud pikalt planeeritud ja ettevalmistatud protsess ning seaduseelnõu seadusena jõustumine 1. juunil võimaldab luua uued struktuurid ja inimesed uutele kohtadele kiirustamata üle viia. Edaspidi käsitletakse riigi infosüsteeme ühtse tervikuna, seetõttu on uue ameti nimetus Riigi Infosüsteemi Amet.
Pärast komisjoni arutelu jõudsime konsensusega otsustele teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu 916 esimese lugemise arutelu Riigikogu täiskogu s.a 9. veebruari istungi päevakorda, määrata eelnõu põhiseaduskomisjoni ettekandjaks siinkõneleja, teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata seaduseelnõu 916 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. veebruar kell 16.45. Tänan!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu 916 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 916 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. veebruari kell 16.45.

Järgmise eelnõu on algatanud Vabariigi Valitsus. Tegu on kutseõppeasutuse seaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõuga tehakse kutseõppeasutuse seadusesse ja erakooliseadusesse muudatused. Need on seotud järkjärgulise üleminekuga kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimisele. See tähendab, et me tahame kutseõppes korraldada analoogilist kvaliteedikontrolli süsteemi, nagu see kehtib kõrghariduses. Selleks on vaja teatavat katseplatsdarmi ja katseaega. Paraku tuleb sellele katsetamise perioodile anda aga tegeliku akrediteerimisprotsessi olemus, selleks et koolid, kes osalevad hindamises ja taotlevad akrediteerimist, oleksid kindlad, et kui nad kvaliteedi hindamise protsessist auga välja tulevad, siis seda tulevikus arvestatakse ning lausalise akrediteerimise alates ei pea nad kohe jälle, aasta-kahe pärast uuesti oma pabereid esitama ja samalaadsesse kvaliteedikontrolli ilmuma.
Nii et esimene samm kvaliteedi hindamisel kõrgharidusega analoogilise mudeli sisseseadmisel on valikulise akrediteerimise ehk (praeguses sõnastuses) akrediteerimise pilootvooru läbiviimine majutamise ja toitlustamise ning ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühmades. Valikuline akrediteerimine on plaanis teha 2011. aasta jooksul ning selles protsessis saavad osaleda nii riigi-, munitsipaal- kui ka erakoolid.
Valikulise akrediteerimise korraldamise ülesanne antakse eelnõuga Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurile. Valikulise akrediteerimise käigus annavad eksperdid koolide sisehindamise aruandele tugineva hinnangu õppekavarühmas toimuvale õppe- ja kasvatustegevusele, selle juhtimisele, koostööle huvigruppidega ning õppe jätkusuutlikkusele. Valikulise akrediteerimise tulemuseks on õppekavarühmale antav positiivne või negatiivne hinnang, mille kinnitab haridus- ja teadusminister. Oluline on, et positiivset hinnangut arvestatakse edaspidi koolitusloa taotlemisel kuue aasta jooksul. Negatiivne hinnang ei too kooli jaoks kaasa otseselt negatiivseid tagajärgi, sest tegemist on olnud vabatahtliku protsessiga. Koolitusluba ei tunnistata kohe kehtetuks, kuid akrediteerimise tulemustest lähtumine võimaldab koolil hinnata oma valmisolekut korraliseks akrediteerimiseks, sest tõenäoliselt ka selleni mingi aja jooksul jõutakse. Valikulise akrediteerimise reguleerimine seaduses on vajalik eelkõige selleks, et anda akrediteerimises vabatahtlikult osalevatele koolidele kindlustunne, et protsessi tulemusi edaspidi tunnustatakse. Kuna valikulises akrediteerimises osalemine on vabatahtlik, ongi, nagu ma juba ütlesin, oluline tagada, et positiivse otsuse korral pole teatud perioodi jooksul vaja enam samas õppekavarühmas toimuva õppe kvaliteeti tõestada.
Me alustame kutsehariduses ainult kahe õppekavarühmaga, kuid need kaks õppekavarühma on esindatud 25 õppeasutuses. Tegelikult saame niisuguse mastaapse valikuga kogu akrediteerimise korralduse otstarbekust piisavalt hästi hinnata.
Valikuliseks akrediteerimiseks vajalikud vahendid on ette nähtud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatavas kutsehariduse sisulise arendamise programmis.
Eelnõule on ette heidetud, et tegu on ühekordse sündmuse reguleerimisega seaduse tasandil. Samas iseloomustabki erinevaid rakendus- ja üleminekusätteid seaduse põhiteksti sätetega võrreldes just erakorralisus, ka ajutisus. See informatsioon, mis kogutakse, on täisvoorude korraldamiseks asendamatu tähtsusega. Valikuline akrediteerimine on just kutsehariduses kvaliteedi tunnustamise süsteemile ülemineku üks esimesi etappe. Sellest tuleneb asjaomase regulatsiooni ühekordsus ja rakenduslikkus. Seda ei pea pidama eelnõu miinuseks. Kui akrediteerimise valikvoor on ühe korra algusest lõpuni läbi viidud, on selle järel tunduvalt lihtsam kehtestada üldist akrediteerimise korda. Tõenäosus, et seadust on vaja kiiresti korrigeerida, on siis väiksem, sest võimalikud puudujäägid on valikvoorus juba välja selgitatud. Aitäh tähelepanu eest!

Tänan, austatud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Teie kõnest jäi mitmel korral kõlama, et tegemist on ühekordse katsetusega. Ilmselt on see ka põhjus, miks Riigikogu kultuurikomisjon on otsustanud, et see eelnõu ei vääri esimese lugemise lõpetamist. Kas te ministrina ei kaalunud, et võib-olla võtaks ise selle seaduseelnõu tagasi, parandaks tehnilise praagi, mis seal on, ja annaks menetlusse sellise seaduseelnõu, mis leiaks ka komisjoni toetuse?

Ei kaalunud. Seda sellepärast, et ega selle Riigikogu koosseisu ajal ei ole enam aega pikalt atra seada. Kui me tahame kutsehariduse akrediteerimisega, milleks valmidus on olemas, alustada sel aastal, siis peab kõrghariduse kvaliteediagentuurile volituse ja koolidele signaali, et neid teste ka tegelikult arvestatakse, andma juba nüüd, kevadel. Selle tõttu ei võtnud me eelnõu tagasi. Eelnõu tugevatest külgedest on võimalik rääkida arutelu käigus. Ma leian, et tugevad küljed on olemas, kvaliteedikontrolli me vajame ka kutsehariduses. Kui ma oleksin selle eelnõu tagasi võtnud, ei oleks me siin debatinigi jõudnud.

Helmer Jõgi, palun!

Aitäh! Ma sain aru, et minister kutsus üles debatile.

Just!

Ma küsisin ka komisjonis, kui suur ja elav huvi on koolidel sellest projektist osavõtmise vastu ja milline on nende ootus, aga nüüd ma küsin natuke teistmoodi ja täiendan oma küsimust: kas koolide huvi selle projekti vastu johtub kooli omandivormist (riigikoolid, munitsipaalkoolid, erakoolid)? Milline on omandivormist lähtuvalt nende huvi selle projekti õnnestumise vastu?

Aitäh! Minul ei ole sellist statistikat, mil määral ja millistes õppekavagruppides erakoolide, riigikoolide või munitsipaalkoolide huvid erinevad. Ma tean, et nendes valdkondades on koole informeeritud. Huvi kvaliteedihindamise vastu, sellise kvaliteedikontrolli vastu, nagu on kõrghariduses, on olemas. Ka kutsete andmise raamkavas me tahame liikuda selle poole, et koolilõpetajad saaksid kooli lõpetamisel teatud kutsestandardi ja et ettevõtjad-tööandjad seda aktsepteeriksid. Selleks on vaja, et oleks olemas ka kvaliteedikontroll. Koolid leiavad, et nad saavad sellisest kvaliteedikontrollist argumente ja tööandjate usaldust juurde. Selle tõttu on koolid ootaval seisukohal.

Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Läheme edasi. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Kultuurikomisjon käsitles seda eelnõu oma kahel istungil. Esimesel istungil olid kohal ka minister Tõnis Lukas ja ministeeriumi osakonnajuhataja Andres Pung.
Eelnõu tekitas komisjoni liikmetel terve hulga küsimusi. Andres Pung avas selle eelnõu mõtte ja sisu ning selgitas maksumusega seotut. Mõte on selles, et proovida kõigepealt töötada katse korras välja akrediteerimise süsteem, alates akrediteerimise eesmärkide täpsest sõnastamisest kuni konkreetsete protseduurideni. Euroopa Sotsiaalfondi rahastus on olemas, süsteemi väljatöötamine maksaks 1,2 miljonit krooni ja esimese vooru läbiviimine 2,5 miljonit krooni.
Eelnõu ise on lühike, see koosneb neljast paragrahvist. Kõige tähtsam on see, et 2011. aasta jooksul tahetakse koolides läbi viia akrediteerimise pilootvoor (kasutatakse sellist terminit), mille käigus annavad koolivälised sõltumatud eksperdid õppekavarühmadele sisehindamisele tugineva hinnangu.
Põhilised vaidlused komisjonis käisid selle üle, kas meil on vaja seadust, mis tegelikult ei ava kutsekoolide akrediteerimise olemust, vaid seadustab 3,7 miljoni krooni Euroopa raha kasutamise. Komisjoni liikmed ja ilmselt ka seaduse esitajad ei kujutanud ise ka päris täpselt ette, missugune see akrediteerimine olema hakkab. Seda hakatakse selle seaduse alusel välja töötama. Mailis Reps on küsinud, kas siiski ei oleks võimalik pilootvooru rakendada määrusega ning siis täispaketiga kohe uue Riigikogu ette tulla. Keegi ei vaidlustanud akrediteerimise vajadust, vaidlused tekkisid ikka selle üle, kas selliseks ühekordseks aktsiooniks sobib seadust teha. Tõenäoliselt ei ole ka kellelgi võimalik tuua näidet senisest õiguspraktikast, et seda laadi lahendus oleks olemas.
Teisel komisjoni koosolekul üritasid algatajad sõnastust muuta. Pilootprojekt asendati teise terminiga, mis viitas samuti ühekordsele aktsioonile, sisu jäi samaks. Ikkagi tekkis küsimus, kas ei ole muud juriidilist ressurssi, et tagada selle pilootprojekti läbiviimine. Mõni on arvanud, et seda ressurssi ei ole, aga komisjoni liikmetele siiski tundus, et ühekordse aktsiooni jaoks ei ole võimalik seadust koostada.
Lõpuks komisjon hääletas. Küsimus oli selline: kes toetab ettepanekut lõpetada esimene lugemine muudetud kujul? (Me muutsime vahepeal eelnõu kuju, aga see ei muutnud sisu.) Poolt oli 2 komisjoni liiget, vastu oli 4 ja erapooletuid oli 3. Seega on kultuurikomisjoni ettepanek eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Tänan, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Selle eelnõu puhul oli tunda kiirustamise märke. Mida te arvate, kui palju selle eelnõu ettevalmistamiseks ministeeriumis aega kulus?

Me komisjonis seda küsimust ei arutanud. Täpselt keegi arvamust ei avaldanud, aga tõenäoliselt on see tehtud väga-väga kiiresti. Jääb mulje, et midagi oli õigel ajal ilmselt ära ununenud. Protsess lükati käima ja siis leiti, et väikest eelnõu katet oleks ka vaja. Ma ei oska seda muud moodi kommenteerida.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 887 tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 887 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 13 Riigikogu liiget, vastu 40 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Tulenevalt sellest jääb eelnõu 887 menetlusse. Esimene lugemine on lõpetatud.
Määran eelnõu 887 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 16. veebruari kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on luua Põllumajandusministeeriumile ja sihtasutusele võimalus anda abikavavälist üksikabi riigiabi ja vähese tähtsusega abina. Kehtiva seaduse kohaselt saab abikavavälist üksikabi anda Põllumajandusministeerium üksnes riigiabina ning sihtasutus üksikabi anda ei saa. Eelnõu teine eesmärk on laiendada praktikatoetuse taotlejate ringi. Kolmandaks täpsustatakse sätteid, mis reguleerivad põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäärade järgimist ja andmete registrisse kandmist.
Üksikabi andmine on lubatud komisjoni riigiabi reeglitega. Eelnõuga luuakse Põllumajandusministeeriumile ja sihtasutusele õiguslik alus, et vajaduse korral seda abi anda. Üksikabi all peetakse silmas erakorralist üksikut toetust, mis on mõeldud konkreetsetele ettevõtetele või tootjate grupile, kellel on mingil põhjusel tekkinud vajadus ühekordse abi järele. Üksikabiks liigitub see juhul, kui riigil või selleks volitatud sihtasutusel ei ole olemas ühtegi konkreetset toetusmeedet ehk seaduse mõistes abikava, mida sel juhul kasutada. Samas jälgitakse üksikabi andmise puhul riigiabi või vähese tähtsusega abi reegleid.
Praktikatoetuse taotlejate hulka lisatakse seadusmuudatusega põllumajandustoodete töötlemisega tegelev ettevõtja. Muudatuse eesmärk on anda õpilastele ja üliõpilastele võimalus sooritada praktikat nii põllumajandustootja kui ka põllumajandustoodete töötleja ettevõttes. Probleem on ilmnenud toiduainete tehnoloogia õppekava järgi õppivatele õpilastele ja üliõpilastele praktikakoha leidmisel vastavalt õppekava sisule. Lisaks võib põllumajandusminister kehtestada eelarveaastal praktikatoetuse andmise ning otsustada praktikatoetuseks antavate eelarvevahendite suuruse. Nagu riigiabi saamisel, nii ei teki ka praktikatoetuse saamise õigust, kui selle andmist ei ole eelarveaastal ette nähtud. Praktikatoetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Praktikatoetuse taotlejate ringi laiendamisel on vaja eelnõus täpsustada ka nõudeid praktika juhendajale, eelkõige põllumajandustoodete töötlemisega tegelevas ettevõttes. Praktika juhendaja peab olema vähemalt kolm aastat töötanud põllumajandustoodete tootmise või põllumajandustoodete töötlemise alal, kusjuures viimase aasta peab ta olema töötanud samas ettevõttes, kus praktikat korraldatakse. Samuti peab juhendajal olema erialane ettevalmistus. Põllumajandustoodete tootmise valdkonna praktika puhul peab juhendajale olema antud põllumajandustootja III kutse.
Eelnõuga sätestatakse, et kui põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andja on teatanud PRIA-le kavatsusest abi anda, siis Euroopa Komisjoni kehtestatud Eesti riigi piirmäära järgimiseks võtab PRIA vastuse koostamisel arvesse nii antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kui ka eelnevalt antud ja kavandatud abisummasid, st ka neid kavandatud summasid, millest on teavitanud varasemad abi andjad. Abi andja võib abi anda juba antud ja kavandatud abisummade ning riigile kehtestatud piirmäära vahe ulatuses, kuid mitte rohkem, kui ta esitatud abi andmise kavatsuses on märkinud.
Eelnõuga tehtava muudatuse kohaselt ei kanta Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras peetavasse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse Põllumajandusministeeriumi antud riigiabi andmeid. Vastusena Siseministeeriumi märkusele selgitasime, et muudatus on vajalik, kuna praktikas peab andmete üle arvestust Põllumajandusministeerium, kes koondab andmed ka Euroopa Komisjonile esitatavasse riigiabi aruandesse (näiteks riigieelarve eraldised, abikavavälised üksikabid jmt). PRIA kannab registrisse jätkuvalt andmed PRIA kaudu antavate toetuste kohta.
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile lisakulusid. Seadus jõustub üldises korras. Aitäh!

Austatud minister! Ka mina ütlen teile suur aitäh! Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Jaanus Marrandi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu maaelukomisjon arutas eelnõu 921 oma korralisel istungil 25. jaanuaril s.a. Külalisena oli komisjoni istungil eelnõu sisu tutvustamas Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja asetäitja Kristel Maidre. Kristel Maidre tutvustas Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise eelnõu eesmärki ja olulisi muudatusi. Kordan lühidalt üle eelnõu eesmärgid, kuigi minister kirjeldas eelnõu sisu väga põhjalikult. Esiteks on eesmärk luua Põllumajandusministeeriumile ja sihtasutusele võimalus anda abikavavälist üksikabi riigiabi ja vähese tähtsusega abina. Teiseks tahetakse laiendada praktikatoetuse taotlejate ringi. Kolmandaks soovitakse täpsustada sätteid, mis reguleerivad põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäärade järgimist ja andmete registrisse kandmist.
Kristel Maidre tutvustas eelnõu punktide kaupa ja vastas komisjoni liikmete küsimustele. Üks küsimus oli näiteks, kui suur on üksikabi piirmäär ja kes otsustab üksikabi andmise. Kristel Maidre selgitas, et vähese tähtsusega abi piirmäär Eesti põllumajandussektorile kokku on 3,5 miljonit eurot, ühele põllumajandustootjale 7500 eurot. Mõlemast piirmäärast kinnipidamist jälgib PRIA. Praegu on vähese tähtsusega abi antud stardiabina töötutele, kes alustavad põllumajandussektoris, ning loomakahjude hüvitamiseks. Abikavaväline üksikabi on mõeldud väga erakorralisteks juhtudeks. Seni ei ole sellise abi järele vajadust olnud. Kuid Euroopa Komisjoni määrused lubavad seda anda ning eelnõus tehtav muudatus annab võimaluse kasutada seda ka Eestis. Üksikabi andmise vajaduse otsustab põllumajandusminister, kui abi andja on Põllumajandusministeerium. Kui abi andja on sihtasutus, siis otsustab seda sihtasutuse nõukogu. Vähese tähtsusega abi andmine on lihtsam, kuna sel puhul ei pea Euroopa Komisjonile abi andmisest eelnevalt teatama. Küll aga tuleb põllumajandusliku vähese tähtsusega abi puhul jälgida 3,5 miljoni ja 7500 euro piirmääradest kinnipidamist. Horisontaalse vähese tähtsusega abi määruse alusel abi andmisel on piirmääraks 200 000 eurot ühe ettevõtte kohta, ajutises määruses on seda suurendatud 500 000 euroni. Horisontaalne abi on mõeldud mis tahes sektori töötajatele.
Komisjoni istungil otsustati määrata komisjoni ettekandjaks siinesineja, saata eelnõu täiskogule täna esimeseks lugemiseks ja teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Samuti otsustati teha ettepanek määrata eelnõu 921 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. veebruar kell 12. Kõik otsused võeti vastu konsensusega.

Austatud ettekandja! Ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 921 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. veebruari kell 12.
Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu on töötatud välja eesmärgiga viia loomatauditõrje seaduse nõuded kooskõlla tänavu märtsist rakenduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1069/2009. Loomsete kõrvalsaaduste uue määruse rakendumisega ei muudeta kehtivaid põhimõtteid, vaid pigem selgitatakse, täpsustatakse ja ajakohastatakse juba kasutuses olevaid mõisteid ja nõudeid ning antakse loomsete kõrvalsaaduste käitlemiseks lisavõimalus nende põletamisel kütusena, pöörates tähelepanu loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete käitlemise hügieenile. Säilib ranguse põhimõte, et veterinaarkontrolli kohaselt inimtoiduks kõlbmatutest loomadest saadud loomsed kõrvalsaadused ega neist valmistatud tooted ei tohi sattuda toidu- ega söödaahelasse. Uue regulatsiooni kohaselt on peamine vastutus ettevõtjal, kes vastutab selle eest, et käitlemine toimuks kooskõlas määruse nõuetega.
Seaduses tehtud muudatuste mõju on suunatud loomade ja inimeste terviseohutuse tagamisele, et vältida ja vähendada loomsetest saadustest, kõrvalsaadustest ja toodetest tulenevaid ohtusid ning kaitsta toidu- ja söödaahela ohutust.
Seoses uue määruse jõustumisega tehakse muudatusi ka teistes seadustes, kus olid viited kehtetuks muutuvale määrusele. Muudetakse loomsete kõrvalsaaduste mõistet. Kui siiani hõlmas see mõiste ka loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, siis nüüd peeti vajalikuks kehtestada eraldi mõisted: loomsed kõrvalsaadused ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted. Muudatuste kohaselt laieneb ka nende loomataudide ring, mille kohta saab Veterinaar- ja Toiduamet koostada lisaks olemasolevale tõrjeprogrammile täiendavaid loomatauditõrje programme. Need loomataudid on valdavalt samad loomataudid, mida enne 1. jaanuari 2011 uuriti ühtse riikliku loomatauditõrje programmi raames ja mille puhul on loomatervishoiualase olukorra teadmine riigile vajalik, et ta saaks olla usaldusväärne partner teiste riikidega kauplemisel.
Ühtlasi ilmneb sõnaselgelt, et kui Euroopa Liidu õigusaktist tuleneb kohustus töötada välja loomatauditõrje programm, siis peab Veterinaar- ja Toiduamet seda tegema. Uuritavate ja tõrjutavate loomataudide üle saab otsustada Veterinaar- ja Toiduamet, arvestades eeskätt Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid ning lähtudes epidemioloogilisest olukorrast, riskianalüüsist ja muudest asjakohastest andmetest, nagu loomatauditõrje tulemusena oodatav kasu põllumajanduse arengule ja selle tulemusena kauplemise elavnemisest saadav kasu riigi majandusele.
Eelnevalt on Veterinaar- ja Toiduameti hinnangul vaja kindlaks määrata taudialane staatus. Veterinaar- ja Toiduamet koostab selliste muude loomataudide kohta tõrjeprogrammid ning planeerib nende rakendamise vajaduse järgmise aasta riigieelarvesse. Muudatuse kohaselt saab võimalikuks jätkata loomatauditõrje programmi rakendamist samas ulatuses kui enne 1. jaanuari 2011 ehk riigi jaoks jätkuvad samade oluliste loomataudide seire- ja tõrjetegevused loomatauditõrje programmide raames. Järelevalveametniku tehtud ettekirjutuse sätteid täiendatakse aga selliselt, et isik, kellele ettekirjutus tehakse, saaks täpsemalt teada oma õigustest ja kohustustest.
Veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga muutub aga isikule lihtsamaks ja arusaadavamaks veterinaarteenuse kvaliteedi kohta hinnangu küsimine. Kuna veterinaarteenuse kvaliteedi kohta hinnangu andmine jääb üksnes Veterinaar- ja Toiduameti pädevusse (praegu on see ka Põllumajandusministeeriumi pädevuses), väheneb loomaomanike esitatud kaebuste lahendamine eri tasanditel ja ka riigi halduskoormus. Tänan tähelepanu eest!

Tänan teid! Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni esimehe Kalev Kotkase!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 922 oma 25. jaanuari korralisel istungil. Eelnõu algatajat esindas ja selgitusi jagas Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusk. Maaelukomisjon jagab algataja seisukohta, et loomatauditõrje seadus ja sellega seonduvad seadused tuleb viia kooskõlla s.a 4. märtsil jõustuva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1069/2009. Samuti võtsime teadmiseks info, et nimetatud määruse rakendamisega ei muudeta kehtivaid põhimõtteid, vaid selgitatakse, täpsustatakse ja ajakohastatakse juba kasutuses olevaid mõisteid ja nõudeid, veterinaarteenuse kvaliteedi kohta hinnangu küsimise kord muutub aga isiku jaoks lihtsamaks ja arusaadavamaks.
Maaelukomisjon otsustas saata eelnõu 922 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 9. veebruaril 2011 ja teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Teiseks otsustas komisjon teha ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. veebruar 2011 kell 12. Mõlemad otsused tehti konsensusega. Tänan!

Austatud ettekandja! Ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 922 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. veebruari kell 12.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme, head ametikaaslased, päevakorra 12. punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seadus annab lisavõimalused Euroopa Kalandusfondi vahendite suunamiseks kalandussektori arengusse, samuti ajakohastatakse riigiabi andmisega seotud sätteid ning lahendatakse praktika käigus ilmnenud probleeme. Suurima muudatusena luuakse võimalus anda kalanduses tegutsevatele ettevõtetele, eelkõige kalandusfondi vahenditest, lisaks tagastamatule abile ka tagastatavat abi. Tagastatava abi all mõtleme siin näiteks laenu- või garantii-instrumente. Selliste finantsinstrumentide kasutuselevõtu eesmärk on edendada Eestile olulist kalandussektorit neis kalandusvaldkondades, mis ei pruugi oma tegevuseks tavapärast finantseerimist saada. Seadusega peetakse silmas eelkõige Eestis uusi tegevusvaldkondi, näiteks tegevust alustavaid kalakasvatusi ning innovatsiooniga seotud projekte. Kalanduse arengu seisukohast on oluline finantseerida ka selliseid tegevusi, sest nendest sõltub kalandussektori terviklik konkurentsivõime ja muude kalandustoetuste kasutamine. Finantsinstrumendi rakendamine loob juurde lisavõimalused kalandusfondi vahendite paremaks ärakasutamiseks. Finantsinstrumendi rakendab tööle Maaelu Edendamise SA, kellega sõlmitakse haldusleping.
Eelnõu täpsustab ka seniseid riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise reegleid, mis vajavad muutmist Euroopa Liidu õigusaktides toimunud muutustest tulenevalt. Näiteks, et riikliku koolitustoetuse puhul oleks tagatud ergutav efekt, peab taotleja seadusmuudatuse kohaselt esmalt toetust taotlema ja alles heakskiidu saamise järel koolituse läbima.
Seadust täiendatakse lõikega, mis puudutab ühistegevust ehk kalandustoodete tootjate ühendusi (tootjaorganisatsioone). Täiendusega tagatakse, et mängureeglid ühistegevuses jäävad samasuguseks, nagu need on olnud. Nimelt, tootjaorganisatsioonid on tulundusühistud ja algselt nähti tulundusühistuseaduses minimaalseks liikmete arvuks ette viis liiget. Nüüdseks on tulundusühistuseadust muudetud ja tulundusühistu on võimalik moodustada ka kahel liikmel. Siiski leiame, et kalandussektoris on oluline, et ühistegevuses oleks esindatud rohkem kui kahe ettevõtte huvid. Seega on seadust täiendatud lõikega, mille kohaselt peab tootjaorganisatsioonil olema vähemalt viis liiget, nagu see on olnud ka seni.
Samuti täpsustatakse kalandusfondi tehnilise abi kasutamise üle peetava järelevalve korraldust ning kalandusfondi toetuste taotlemise, määramise ja maksmisega seonduvaid punkte ning viiakse need kooskõlla muutunud Euroopa Liidu ja Eesti riigisisese regulatsiooniga. Eelnõu kohaselt hakkab Põllumajandusministeerium lisaks sellele, et kontrollib vastavust tehnilise abiga seotud nõuetele, tegema riiklikku järelevalvet Euroopa Kalandusfondi toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele vastavuse, toetuse kasutamise nõuetele vastavuse ning toetuse abil soetatud vara kasutamise nõuetele vastavuse üle. Muudatuse eesmärk on luua võimalused Euroopa Kalandusfondi toetusteks eraldatud vahendite paremaks ja eesmärgipärasemaks kasutamiseks ning projektide paindlikumaks finantseerimiseks. Muudatused tagavad parema arusaamise seaduse nõuetest.
Seaduse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Euroopa Kalandusfondi toetuse saajate tegevuse elluviimise rahastamist enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist finantseeritakse riigieelarvest sildfinantseerimise vahenditest. Rahastamismehhanismi alusel väljamakstud summad tasaarvestatakse pärast Euroopa Kalandusfondi toetuste väljamakse otsuse tegemist ning deklareeritakse seejärel Euroopa Komisjonile kui Euroopa Kalandusfondi vahenditest hüvitatud kulud.
Eelnõu kohta on kooskõlastusringil teinud märkusi Rahandusministeerium ja Justiitsministeerium. Märkusi on arvestatud ning mõlema ministeeriumiga on märkused ja parandused läbi räägitud. Aitäh!

Austatud minister! Ma tänan teid! On küsimusi. Marek Strandberg, palun!

Hea minister! Küsin selle kohta, et kahe osalisega ei saa teha ühistut, et neid osalisi on vaja rohkem. Tulundusühistu loomupärane mõte ei ole mitte huvide esindamine asjana iseeneses, vaid huvide ühetaoline esindamine, mitte esindamine proportsionaalselt kapitaliga, ja ka sellest tulenev hääletuse iseloom. Ma möönan, et kaks liiget võib tekitada olukorra, kus patiseis ei võimalda ühistul otsuseid teha. Miks sellest lähtuvalt ei võiks tulundusühistul olla kolm liiget, mis oleks ju loogiline järgmine samm algarvulises, paarituarvulises mõttes, mitte viis liiget?

Aitäh! Võib kindlasti arutleda selle üle, kas kõige õigem on kaks, kolm, neli või viis. Ka selle seaduseelnõu menetlemise käigus on võimalik selles osas seadust täpsustada. Kuid ma tahan selgitada, et jätkuvalt võib moodustada ka kaheliikmelisi tulundusühistuid. Seda õigust me kuidagi ei piira. Nimelt, me tahame selles seaduses täpsustada, et tootjaorganisatsiooni mõistes abikõlblik saab tootjaorganisatsioon olla ikkagi siis, kui seal on vähemalt viis liiget. See puudutab ainult abikõlblikkust. Me tahame, et kalandusorganisatsioonide majanduslik koostöö oleks laiemal pinnal ja sel juhul oleks organisatsioon abikõlblik. Selles on see mõte. Aga tulundusühistuid võib jätkuvalt moodustada kahe-, kolme- või neljaliikmelisi. Siin me piirangut ei sea. See puudutab ainult rahastamist ja abikõlblikkust.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et seaduse eesmärk peaks tagama kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise Euroopa Liidus kehtivate reeglite kohaselt ning samuti parema arusaamise seaduse nõuetest. Meil on juba aastaid olnud nii, et kalandusvaldkond on ära jagatud Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi vahel. Ega nüüd ei ole ohtu, et Keskkonnaministeerium hakkab teatud paragrahve muutma ja võib tekkida vastuolusid? Viimasel ajal on nii ajakirjanduses avaldatud kui ka teile laekunud avalikke kirju kalurite seltsidelt ja ühingutelt. Kas neid on siin arvestatud?

Me oleme kõikide ettepanekutega, mis meile on menetluse käigus saadetud, väga põhjalikult tutvunud ja neid arvestanud. Konkreetse eelnõu kontekstis ei ole meil erimeelsusi ka Keskkonnaministeeriumiga. Me oleme saanud kõikides punktides rahulikult läbi rääkida ja saavutanud konsensuse. Küll aga see, et kalandusvaldkond on jagatud kahe ministeeriumi vahel, on jätkuvalt probleem ja arutelu teema, aga see ei puuduta seda seaduseelnõu.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Seaduseelnõus on tootjatele ette nähtud, et nad peavad tagatisena kandma deposiidile niisama suure summa, kui on väljamakse ise. Kas see ei ole väga suur takistus kas või rannakalurite ühistutele, kes on oma külmhooned ehitanud ja kellel on näpud praegu väga põhjas? Nimelt, kalakauplejad ei ole veel isegi 2009. aasta räimeraha neile üle kandnud ja neil ei ole seda tagatist kusagilt võtta. On küll öeldud, et usaldusväärsuse korral võib tagatisest loobuda, aga usaldusväärsus on ju väga veniv mõiste.

Selle seaduseelnõu kõige olulisem muudatus ongi olnud just nimelt see, et kaluritele ja ettevõtjatele luuakse rahalisi lisavõimalusi, et nad oleksid võimelised Euroopa Kalandusfondi raha paremini kasutama. Esimesse taotluste vooru esitati hulgaliselt projekte vesiviljeluse, kalakasvatuse kohta ja PRIA kiitis heaks neist 21, kuid heakskiidu saanud projektidest realiseeriti ainult 13. Mitterealiseerimise põhjus on olnud see, et ei leitud piisavalt omavahendeid, ei saadud pangast laenu. Me püüamegi sätestada võimaluse, et Maaelu Edendamise SA saaks pikemaajaliste investeeringute puhul anda n-ö allutatud laenu, otselaenu. See avaks võimaluse, et kui kalandusfondist on saadud rahastamine ja PRIA-st projektile heakskiit, siis MES-i kaudu saab laenuressurssi lisatagatiste või muu näol. Samuti peame seaduses sätestama Maaelu Edendamise SA-le siiski ka võimaluse selle laenuressursi tagatisi nõuda. Mil määral sihtasutus seda rakendab, see on kindlasti iga projekti ja iga taotleja puhul erinev. Ei ole kohustust kõikide taotluste puhul niimoodi käituda, kuid see võimalus on. Ma arvan, et jättes seadusega Maaelu Edendamise SA-le selle võimaluse, me teeme õigesti.

Mark Soosaar, teine küsimus, palun!

Minu teine küsimus, lugupeetud minister, on võib-olla natuke keerulisem. Ühelt poolt ma küll väga kiidan seda tendentsi, et viimase korilusala ehk kalapüügi asemel hakkab tekkima kalakasvatus (peenema nimega öeldes vesiviljelus). Need ajad hakkavad inimkonnal vist mööda saama, kui elatuti metsas vibuga lindude laskmisest ning marjade ja pähklite korjamisest. Siiski teevad väga murelikuks lood eestlaste, eriti rannarahva peamise toiduaine räimega. Kui see kala on välja püütud, siis see maksab 1 kroon 50 senti. Kogu püügivaldkond on väga rangelt reguleeritud, kuid kõik, mis edasi juhtub, on reguleerimata. Kui kala jõuab linna turule, siis see maksab juba 15 krooni ehk on läinud kümme korda kallimaks. Mis te arvate, kas Riigikogu järgmine koosseis võiks selle seadusega edasi töötada? Seaduse pealkiri on ju "Kalandusturu korraldamise seadus".

Peab tunnistama, et see on tõesti väga keeruline küsimus. Kuid ma arvan, nii nagu seni on olnud, et iga järgmine Riigikogu koosseis on olnud parem ja tugevam kui eelmine koosseis, siis tulevikuski on kindlasti nii ja ka seadused muutuvad üha paremaks. Loomulikult saab seda seadust tulevikus täiendada ja täpsustada. Aga probleem on see, et kalur annab oma toodangu väga odavalt ära. Hiljem panustavad töötlemine, logistika, kaubandus oma osa ning tarbijani jõuab kaluri müüdud väga odav kala suhteliselt kallina. Kalur väga suurt osa tulust endale ei saa. Aga kaubandus ju ei kuulu Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse. Kaubanduse reguleerimine ja ohjamine on üldse keeruline, juba sellepärast, et Euroopa Liidu üks aluspõhimõtteid on kaupade vaba liikumine üle piiride. Siin Eesti seadustega mingeid väga jõulisi regulatsioone kehtestada ei ole võimalik. Aga eelnõu saab menetlemise käigus kindlasti paremaks teha ja kui järgmisel Riigikogu koosseisul on ideid, siis saab seda seadust täiendada.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kui te siin juba kalandusturgu reguleerima asute, siis tahan öelda, et hiljuti ma olin Peipsi ääres ja seal kohalikud kalamehed (mõni üksik on veel ellu jäänud) väidavad, et seal ostab kala kokku ainult üks teatud kokkuostja. Ülejäänud, kes üritavad kala kokku osta, võtavad teie kolleegi alluvad ehk keskkonnainspektorid kohe kinni ja nad saavad trahvi. See kala liigub Pärnusse, sealt Saksamaale. See on vana süsteem, inimesed on ka teada. Ega teie ei ole midagi kuulnud sellisest murest, mis Peipsi ääres valitseb?

Aitäh! Kõigepealt sellest, et kaubandust me selle eelnõuga ei reguleeri. Olgugi et eelnõu nimetus on "Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu", aga kaubandust me sellega siiski ei reguleeri. Kuid probleemidest olen ma palju kuulnud, nii seoses kalandusega kui ka kaubandusega. Olen ka nendest probleemidest, millele teie siin viitasite, väga palju kuulnud. Ka meie poole on nende muredega pöördutud, küll suusõnaliselt, küll kirjalikult. Põhiliselt kuulub see küll Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse, kes minu teada probleemiga tegeleb. Ma ei tea, millist edu nad on saavutanud, aga nad on asjast teadlikud ja tegelevad sellega. Rohkem ma ei oska vastata, sest see kuulub Keskkonnaministeeriumi pädevusse ning puudutab järelevalvet.

Ain Seppik, palun, teine küsimus!

Aitäh! Kui seda teemat jätkata, siis Peipsi ääres ma kuulsin, et Keskkonnaministeerium ei taha sellega väga tegelda, sest kui nad Pärnusse jõuavad, siis on seal Keskkonnaministeeriumile väga lähedal seisvad inimesed jne. Kas te sellest olete ka midagi kuulnud või on see valitsusliikmele üllatus?

Aitäh! Sellest ma midagi kuulnud ei ole.

Toomas Varek, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Nagu näete, järjekordselt tõuseb seoses kalandusega üles probleem Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel. Te olete küllaltki pikka aega olnud põllumajandusminister. Kas te olete valmis võtma Keskkonnaministeeriumi kalandust juhtiva osa oma haldusalasse, et panna paika kalandust käsitlev kord?

Viimasel ajal on Põllumajandusministeeriumile väga palju pakkumisi tehtud, on pakutud kalanduse korraldamist ja on pakutud regionaalministeeriumi ülesandeid, kuigi päriselt regionaalministeeriumi kui sellist ei ole, on aga regionaalministri institutsioon. Me kõige parema meelega võtaksime endale võib-olla Rahandusministeeriumi ülesanded. Aga kui küsimusele tõsiselt vastata, siis, jah, Põllumajandusministeerium on huvitatud sellest, et reformida senist kalamajanduse ja kalanduse korraldust ning seda tuleb teha nii, nagu see on enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides, kus kalamajanduse ja kalanduse korraldamine on täies ulatuses ühe ministeeriumi, põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ning ainult järelevalve ja ressursid, st looduses olev kala, on keskkonnaministeeriumi pädevuses. See on õige tööjaotus. Praegu see meil kahjuks nii ei ole. Osa kalandust korraldavast tegevusest on jäänud Keskkonnaministeeriumisse. See ei soodusta ühtset, läbipaistvat riiklikku poliitikat, see raskendab natuke ka selle elluviimist. Ma arvan, et see raskendab tegelikult iseenesest ka järelevalvet. Siin on palju probleeme. See raskendab meil ka suhtlemist Euroopa Komisjoniga, sest kalandusega seonduvaid küsimusi arutatakse eranditult põllumajandusministrite nõukogus, mitte keskkonnaministrite nõukogus. Nii et oleks igati loogiline see valdkond tervikuna viia Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse. Ma olen selle ettepaneku teinud keskkonnaministrile suusõnaliselt ja ka kirjalikult. Me oleme seda teemat osavõtlikult arutanud, aga me ei ole veel otsusteni jõudnud. Ma väga loodan, et järgmine koalitsioon ja järgmine Riigikogu koosseis jõuavad siin reaalsete otsusteni.

Mart Jüssi, palun!

Aitäh! Inspireerituna eelmisest küsimusest jätkan ja pakun Põllumajandusministeeriumile veel tööd. Aga küsimus iseenesest on see: kui te olete valmis kalanduse tervikuna võtma oma valitsemisalasse, kas seda võiks laiendada ka kalade elukeskkonnale, eriti just veekogude kvaliteedile? Põllumajandusel on sellele oluline mõju. Kui kalandus ja põllumajandus on ühe ministeeriumi katuse all, siis see ministeerium täielikult või väga suures osas vastutab kalade elupaiga, veekogude olukorra ja selle parandamise eest. Teisest otsast jääks Keskkonnaministeeriumi teha igasugune vooluveekogude hooldus jne.

Aitäh! Ega Põllumajandusministeerium tööpuuduse üle ei kurda. Ma arvan, et asjad tuleks korraldada nii, et tulemus oleks kõige efektiivsem. Mis veekogusid puudutab, siis ma arvan, et järelevalve ja seire peab igal juhul jääma Keskkonnaministeeriumi pädevusse, muidu tekiks siin sisuline huvide konflikt. Kui me ise korraldame, ise majandame ja ise teeme enda üle järelevalvet, siis, ma arvan, see ei oleks õige. Võib-olla rahaliselt oleks see isegi mõistlik, aga ma arvan, et sisu poolest see eesmärgipärane kindlasti ei oleks. Me peame seda konflikti vältima. Aga see ei tähenda, et Põllumajandusministeerium ei peaks aitama kaasa veekogude seisu parendamisele. Kõigepealt reostuse vähendamise kaudu, mis puudutab tänapäevast tehnoloogiat, häid puhastusseadmeid, aga ka rahaliste meetmete abil, mis tulenevad ühisest põllumajanduspoliitikast, mis puudutab veekogude korrastamist ja nende seisundi parendamist. Osaliselt me seda praegu teemegi, nii põllumajandustootjatele ja kalandusettevõtetele nõuete kehtestamise kaudu kui ka otsesemalt, keskkonnasõbralike meetmete võtmisega. Me oleme väga rangete keskkonnanõuete seadmisega teinud põllumeeste elu ikka päris keeruliseks. Aga ma arvan, et eesmärk – hea keskkond ja puhas loodus – õigustab seda.

Igor Gräzin, palun!

Kerkis üles küsimus, et kalandus võiks olla ühtedes kätes. Ma toetan kõike seda ja olen täiesti nõus ka sellega, et tõepoolest teeb Põllumajandusministeerium elu väga keeruliseks. Aga probleem on selles, et ta teeb elu keeruliseks ainult Eesti inimestele. Võtame näiteks kaks venda Peipsi ääres. Üks on siinpool ja teine sealpool. Sealpool teostab Vene riik riiklikku sigatsemist Peipsi järvel. Meie peame kvootidest kinni. Üks vend püüdis veel ka detsembris, aga Eesti mees, ka venelane, löödi kaldale. Mis saab ühtsest kalanduspoliitikast meie suhetes Venemaaga? Kas me jäämegi edasi jobudeks, et kehtestame endale kvoodid ja lubame venelastel teha Peipsi järvel, mida nad tahavad?

Aitäh! Eesti riik saab korraldada eelkõige elu Eesti territooriumil. Me Venemaa territooriumile kahjuks oma õigusaktidega kuidagi ei jõua, ei de iure ega de facto. Kvoote me ei kehtesta muidugi ainult Eesti enese tarkusest, vaid selle taga on Euroopa Liidu terviklik poliitika, kokkulepped ja Euroopa Liidu õigusaktid. Me viime ellu Euroopa Liidu kalanduspoliitikat, kui nii võib öelda. Aga päris n-ö omavoolu Peipsi elu siiski ei lähe. Igal aastal peetakse Venemaaga regulaarselt läbirääkimisi, on komisjon, kes igal aastal püüab kokku leppida kalapüügi korralduse Peipsi järvel kui piirijärvel. Enamikul aastatest on kokkulepped saavutatud. Kokkulepetest kinnipidamine ja järelevalve on hoopis keerulisem küsimus. Siin meil täielikku ülevaadet ei ole, sest meie ei kontrolli ega tea, millal ja mis ulatuses täpselt Vene poolel kala püütakse jne. Selles, kuidas nendest lepingutest kinni peetakse, on ikkagi suur roll usaldusel. Meil ei ole praegu paremat relva kui läbirääkimised ja lepingute sõlmimine. Võib öelda, et olukord ei ole siiski lootusetu. Venemaa jaoks on kalandusalased küsimused niivõrd tähtsad, et need ei kuulu ei põllumajandusministeeriumi ega keskkonnaministeeriumi pädevusse, vaid Venemaal tegeleb kalandusküsimustega peaminister isiklikult.

Hea ametikaaslane Igor Gräzin, teine küsimus, palun!

Ma lihtsalt tahtsin täpsustada: kas ma sain õigesti aru, et meie kalanduspoliitika Peipsil baseerub usaldusel Venemaa vastu?

Meie kalanduspoliitika Peipsil tugineb eelkõige lepingulisele suhtele Venemaaga, mis on juriidiline alus, aga selle täitmist me praegu ei saa kontrollida. Siin me peame oma partnerit ainult usaldama ja lootma, et ta seda lepingut täidab.

Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Rein Aidma!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 924 teisipäeval, 25. jaanuaril 2011. Osa võtsid komisjoni kohal olnud liikmed ning Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Madis Reinup. Härra Reinup andis ülevaate kavandatavate muudatuste sisust, mida ma siinkohal ei korda, kuna minister andis kõnes ja vastustes küsimustele sellest ammendava ülevaate.
Madis Reinup vastas komisjoni liikmete küsimustele. Üks neist käsitles uue finantsinstrumendi rakendamist. Reinup selgitas, et kuna selle raha kasutamisel on Euroopa Liit seadnud piirangu, et raha kasutataks ainult kalandussektori jaoks, tagastatud laen aga jääb riigile, siis on riigil kohustus suunata see uuesti toetusteks või laenudeks väike- või mikroettevõtetele. Küll ei ole nõutud, et need peaksid olema kalandussektori ettevõtted, see jääb riigi otsustada, aga siinkohal on ministeeriumi arusaam, et see raha peaks jääma siiski kalandusse, et seda oleks võimalik edaspidi kasutada ka näiteks rannapiirkondade toetamiseks. Laenu täpsemad reeglid sätestatakse, nagu juba nimetatud, ministeeriumi ning Maaelu Edendamise SA vahel sõlmitavas halduslepingus.
Üks küsimus käsitles eelnõu jõustumist esialgse teksti kohaselt. Kirja pandud on siin 1. märts. Kahe lugemise vahel tuleb seda tähtaega ilmselt edasi lükata. Kahe lugemise vahel see muudatus ka sisse viiakse.
Edasi oli jutuks allutatud laenu tagasimakse ning väljatöötatavate edasiste alusaktide spetsiifika. Täpsemad laenuskeemid ei ole veel kindlaks määratud, kuid need töötatakse koostöös Maaelu Edendamise SA-ga edaspidi välja. Seda mehhanismi on härra Reinup valmis maaelukomisjonile tutvustama.
Otsustati määrata kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 924 komisjoni ettekandjaks komisjoni liige Rein Aidma, saata eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 9. veebruaril 2011, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata eelnõu 924 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. veebruar 2011 kell 12. Otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimissoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 924 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 924 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. veebruari kell 12. Esimene lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Soovin teile jõudu ja edu teie töös!

Istungi lõpp kell 16.04.