Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu kolmanda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid! Nüüd on aeg eelnõusid ja arupärimisi üle anda. Kutsun kõnepulti kolleeg Marek Strandberg!

Head kolleegid! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonil on põhjust üle anda konkurentsiseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille sisu on ühtpidi kaitsta tavapäraselt monopoolseteks muutuvate ettevõtete hulgas mitmekesisust ja teistpidi piirata monopolide kontsentreerumist juhtudel, kui see võib võimalik olla. Need on paar aspekti, mis on jäänud senises monopolidevastase seaduse paketis märkamata, ja eeldatavalt võiks selle täiendamine olukorda monopolide ohjeldamisel parandada.

Aitäh! Palun, kolleeg Kadri Simson!

Head Riigikogu liikmed! 17 kolleegi nimel on mul üle anda arupärimine riigikontrolör Mihkel Oviirile. Arupärimine puudutab sel nädalal tallinlaste postkasti saabunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja KredExi kinnimakstud reklaammaterjali, mille pildi peal on neoonvesti kandev majandusminister Juhan Parts. Materjal sisaldas endas pöördumist, mille kohta on juba öeldud, et see rikkus Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu algatatud head valimistava. Aga asi ei puuduta ainult tava, vaid riigikontrolör peab jälgima ka raha väärkasutust. Kuna tegemist ei ole ühekordse juhtumiga, vaid Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluvad poliitikud on ka varem enne valimisi  teinud korduvalt postitusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raha eest, siis me palume riigikontrolöril anda hinnang, kas selline rahakasutus aktiivse valimisperioodi ajal on otstarbekas. Kas korterelamute rekonstrueerimise toetust ei oleks saanud tutvustada ilma neoonvestis poliitiku pildi ja allkirjata ja kas selline rahakasutus poliitiku poolt, kes on ka sama ministeeriumi minister, on riigikontrolöri meelest vastuvõetav? Ma tänan tähelepanu eest ja annan üle 17 Riigikogu liikme arupärimise.

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui eelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus selle menetluse kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab seadusele, siis edastan selle adressaadile otsekohe.
Mõningad teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon.
Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Robert Antropovi lahkumise Eesti Reformierakonna fraktsioonist.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.

Alustame tänaste päevakorrapunktide arutelu. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 870. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 86 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Hea Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu 873. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Kolmas punkt meie päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Palun ettekandjana kõnepulti õiguskomisjoni esimehe kolleeg Ken-Marti Vaheri!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 599 on täna teie ees selleks, et jätkata teist lugemist. Nagu te mäletate, läbiti teise lugemise esimene etapp juba mõni aeg tagasi, siis oli teie ees päris mahukas muudatusettepanekute pakett. Täna jätkub siis teine lugemine ja kokku on eelnõu kohta esitatud kaheksa muudatusettepanekut, millest kuus on sisult redaktsioonilised.
Meenutuseks niipalju, et see eelnõu esitati parlamendile 2009. aasta lõpul. Eelnõu menetlemisel on tehtud palju tööd. Kokku pandi ka ekspertidest koosnev töörühm, kelle eesmärk oli töötada läbi kõik eelnõu kohta antud arvamused, mis olid saabunud Riigikohtult, Eesti Advokatuurilt, Eesti Juristide Liidult, Eesti Kohtunike Ühingult ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt. Need muudatusettepanekud, mida oli üle 100, leidsid teisel lugemisel möödunud aasta novembris Riigikogu heakskiidu.
Õiguskomisjon arutas teise lugemise jätkamist ehk siis valmistus tänase täiskogu aruteluks 17. jaanuari istungil. Sisuline muudatusettepanek on Erik Salumäelt ja kuus muudatust on redaktsioonilised. Esimene muudatusettepanek muudab § 137¹ kehtivas kriminaalmenetluse seadustikus ja puudutab kriminaalmenetluses kautsjoni kohaldamist välistavate paragrahvide loetelu. Muudatusettepanekud 2–5 ja 8 on sisult tehnilised. Kuues, Erik Salumäe esitatud muudatusettepanek on ainukene sisuline muudatus teise lugemise jätkamise käigus. See puudutab seda, et alaealisi koheldakse kohtulahendite avalikustamisel eriliselt. Teatavasti on eelnõus välja pakutud põhimõte, mille järgi alaealiste kohtulahendeid ei avalikustata. Me oleme aga eelnõu menetlemise pannud ette seda põhimõtet muuta, mis tähendaks, et kui alaealine on süüdi tunnistatud kolmes kriminaalasjas, siis võiks olla tegemist ka kohtulahendiga, mis kuulub avalikustamisele. Me kaalume siin üheaegselt nii alaealise huve kui ka kolmandate isikute huve, kes peaksid olema teadlikud süüdi tunnistatud isiku toimepandud korduvatest süülistest tegudest. Muudatusettepanek 7 täiendab kriminaalmenetluse rakendamise seadust ja on samuti redaktsiooniline.
Me tegime komisjonis konsensusliku otsuse arutada eelnõu täna täiskogus teise lugemise jätkamisel, ja kui teine lugemine täna lõpetatakse, siis homme võtta kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus vastu. See seadus nõuab 51 poolthäält. Tänan väga!

Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Seaduseelnõu kohta on kaheksa muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud 1, 2, 3, 4 ja 5 on esitanud juhtivkomisjon. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud kolleeg Erik Salumäe, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Seitsmenda ja kaheksanda on esitanud juhtivkomisjon, st kõik on arvestatud täielikult. Seaduseelnõu 599 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Ettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde!

Minu lugupidamine, head kolleegid ja istungi juhataja! Nagu me mäletame, katkestati prokuratuuriseaduse teine lugemine veidi aega tagasi, täpsemalt öeldes juba eelmise aasta detsembris. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 14. jaanuar s.a. Komisjonis vaatasime eelnõu uuesti üle 20. jaanuaril. Muudatusettepaneku oli esitanud meile hea kolleeg Ene Kaups. Justiitsministeerium toetas tema muudatusettepanekut, mis käsitles seda, et riigi peaprokurör peaks oma tegevuse kohta aruande esitama riigi põhiseaduskomisjonile, mitte riigi õiguskomisjonile, sest tema aruanne on siiski rohkem seotud isikute põhiseaduslike õiguste ja nende riivetega, mis prokuröri töös võivad isikute suhtes ette tulla. Põhiseaduskomisjon põhimõtteliselt toetas seda lähenemisviisi. Tuletan meelde, et eelnõu esialgses tekstis oli ka see märgitud prokuratuuri n-ö kodukomisjoniks. Põhiseaduskomisjonis me muutsime selle menetluse käigus õiguskomisjoniks, mis tundus küll olevat meie arvates õigustatum, sest kogu kriminaalmenetlusega seonduv ala käib nii politseil kui ka prokuratuuril eelkõige õiguskomisjoni kaudu. Aga kui seda peeti nii oluliseks ja selline ettepanek põhiseaduskomisjonile juba laekus, siis me ei olnud sugugi kitsarinnalised ja toetasime seda seisukohta. Sellest innustatuna otsustas komisjon tuua eelnõu täna siia teisele lugemisele. Meie ettepanek on teine lugemine lõpetada, et me jõuaksime enne praeguse koosseisu volituste lõppu minna selle eelnõuga kolmandale lugemisele ja seaduse vastu võtta. Eelnõu muud asjaolud, head kolleegid, on teile meie varasematest menetlusetappidest kindlasti tuttavad ja ma ei hakka neid üle kordama. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepaneku on esitanud üks Riigikogu liige – Ene Kaups – ja juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Seaduseelnõu 814 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks kõnepulti väliskomisjoni esimehe kolleeg Sven Mikseri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse eelnõu esimene lugemine toimus siin saalis eelmise aasta 10. novembril  ja siis määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks eelmise aasta 24. november. Tähtajaks esitas eelnõu muutmiseks ettepanekuid kolleeg Mati Raidma. Komisjon arutas seda eelnõu esimese lugemise järel oma istungitel 10. ja 18. jaanuaril. 10. jaanuaril toimunud istungil arutati ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Kohale olid kutsutud ka muudatusettepanekuid esitanud riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, Välisministeeriumi juriidilise osakonna 1. büroo jurist Mare Tropp ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Katre Tubro. Vaatasime läbi esitatud muudatusettepanekud, millest Mati Raidma võttis kolm ettepanekut tagasi ja üht muudatusettepanekut otsustas komisjon mitte arvestada. Kõik ülejäänud esitatud muudatusettepanekud leidsid kas sisulist arvestamist, misjuhul täpsustati sõnastust, või täielikku arvestamist. Komisjon formuleeris omapoolsed muudatusettepanekud, mis te samuti siit loetelust leiate.
Mõned küsimused jäid 10. jaanuari istungil lahtiseks. Esmajoones puudutasid need missioonile lähetatud eksperdi töövõime kaotuse või surma puhul hüvitise maksmist ja samuti hüvitise saajate ringi ning võimalikke kindlustuslepingute arvestamist riigipoolse hüvitise määramisel. Neid lahtiseks jäänud küsimusi arutati taas 18. jaanuaril toimunud istungil. Lühidalt mõningatest olulistest muudatustest, mis on komisjoni tehtuna ja tänu muudatusettepanekute arvestamisele teksti jõudnud. Kõigepealt muudeti humanitaarabi mõistet, jättes sellest välja loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ennetamiseks ning reageerimiseks valmisoleku parandamiseks osutatava abi. Mõistele lisati sõnad "inimressursi ning tehnilisi vahendeid sisaldava päästevõimekuse saatmine katastroofipiirkonda", täpsustamaks, et humanitaarabimissioonid käesoleva seaduse tähenduses hõlmavad endas päästemissioone. See definitsiooni küsimus on tegelikult mõnevõrra keeruline ja vastuoluline, kuna humanitaarabi selle seaduse mõistes ei kattu päriselt humanitaarabi definitsiooniga, mida kasutavad mitmed rahvusvahelised organisatsioonid.
Samuti täpsustati missiooni ettevalmistamist ja missioonil osalemise korraldamist puudutavaid sätteid. Laiendati Välisministeeriumi ja Päästeameti pädevust missiooniks valmistumisel, et oleks võimalik selle ülesande täitmiseks kokkuleppeid sõlmida peale juriidiliste isikute ka füüsiliste isikutega. Eelnõu § 6 lõikes 2 toodud loetellu lisati missioonil osalemise korraldamise kulud, kuna missioonil osalemise korraldamine võib kaasa tuua kulusid ka Eestis töötavale toetusstruktuurile. Täpsustati eksperdi lähetamiseks vajalikke kooskõlastuse nõudeid ja sätestati ka kiireloomulise missiooni puhul see, et nõusolek peab olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Leiti, et kiireloomulise missiooni puhul kirjaliku nõusoleku taotlemine ei ole põhjendatud ka eelnõu esialgses tekstis, kuid samas jõuti komisjonis toimunud arutelude tulemusena järeldusele, et vaidluste vältimiseks peaks olema see nõusolek siiski kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pisut muudeti hüvitiste regulatsiooni töövõime kaotuse korral. See viidi kooskõlla päästeseadusega ja nüüd on ette nähtud hüvitada ühe määra järgi eksperdile osaline töövõime kaotus ja teise määra järgi täielik töövõime kaotus.
Pikemat arutelu tekitas kindlustuslepinguid puudutav regulatsioon. Eelnõu esialgses redaktsioonis oli kirjas, et kui rahvusvaheline organisatsioon on sõlminud kindlustuslepingu, mille kohaselt hüvitatakse kas töövõime kaotus või eksperdi hukkumine, siis selles ulatuses loetakse ka Eesti riigi kohustused kaetuks. Komisjonis toimunud arutelude järel leiti, et see ei ole põhjendatud. Eesti riik peaks tegelikult kõiki oma lähetatud eksperte kohtlema võrdselt, seda enam, et eri rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad erinevaid tüüpkindlustuslepinguid.
Veel põhjustas pikemaid arutelusid eelnõu esialgses redaktsioonis sisaldunud mõte kitsendada nende kindlustuslepingute sõlmimisel hüvitist saama õigustatud isikute ringi sarnaselt nende isikute ringiga, keda Eesti riik käsitab n-ö hüvitise saajatena. Komisjonis peetud arutelu järel leiti, et selline kitsendamine ei ole mõistlik ega põhjendatud.
Samuti tehti muudatus päästeseaduses: selle seaduse § 31 lõike 5 puhul täpsustati väljaspool Eesti territooriumi rahvusvahelise päästekokkuleppe alusel või Euroopa Liidu liikmesriigi abipalve alusel rahvusvahelisel pääste- või demineerimistööl osaleva meeskonna liikmetele kohalduvaid tagatisi. Kuna päästemeeskonda võivad kuuluda ka inimesed, kes ei ole päästeteenistujad, siis peeti siin mõistlikuks peale päästeteenistuse seaduse viidata päästeseadusele ja viimases sätestatud sotsiaalsetele tagatistele.
Ja lisaks otsustati eelnõu jõustumise kuupäeva lükata kuu võrra edasi.
Need on kõik olulisemad muudatused, mis komisjon kahe lugemise vahel tegi. Komisjoni ettepanek on pärast muudatusettepanekute läbivaatamist teine lugemine lõpetada.

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Sven Mikser! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Selle seaduseelnõu kohta on 35 muudatusettepanekut, alustame nende läbivaatamist.
Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud ja täielikult arvestatud. Ettepanek nr 2 on kolleeg Mati Raidma esitatud ja arvestatud sisuliselt. Ettepanek nr 3 on juhtivkomisjoni esitatud, nr 4 samuti, nr 5 on kolleeg Mati Raidma esitatud, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Ettepanek nr 6 on Mati Raidma esitatud, juhtivkomisjon on seda arvestanud sisuliselt. Ettepanek nr 7 on kolleeg Mati Raidmalt, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Ettepanek nr 8 on juhtivkomisjoni esitatud, samuti nr 9. Ettepanek nr 10 on kolleeg Mati Raidmalt, juhtivkomisjon on seda arvestanud sisuliselt. 11. ettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, 12. ettepanek on kolleeg Mati Raidma esitatud ja juhtivkomisjon on arvestanud seda sisuliselt. 13. ettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, 14. ettepaneku kolleeg Mati Raidma ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. 15., 16. ja 17. ettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, 18. on kolleeg Mati Raidma ettepanek, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 ei kuulu see hääletamisele. 19. ja 20. ettepanek on juhtivkomisjonilt. 21. ettepaneku on esitanud kolleeg Mati Raidma, seda on arvestatud sisuliselt. 22. ettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 23. on Mati Raidma ettepanek, juhtivkomisjon on seda arvestanud sisuliselt. 24. on juhtivkomisjoni ettepanek, 25. aga kolleeg Mati Raidma oma ning juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Ettepanekud nr 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34 ja 35 on esitanud juhtivkomisjon.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 829 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Jaanus Rahumäe!

Tänan! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu teisipäeval, 18. jaanuaril. Selle tulemusel otsustati suunata eelnõu 886 Riigikogu täiskogu istungi päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, 26. jaanuaril ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada, kuna ühtegi ettepanekut muudatuste tegemiseks ei laekunud. Juhul kui eelnõu 886 teine lugemine lõpetatakse, teeme ettepaneku suunata eelnõu Riigikogu täiskogu istungi päevakorda kolmandale lugemisele neljapäeval, 27. jaanuaril. Selline otsus oli konsensuslik. Tänan!

Suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Selle seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei olnud. Seaduseelnõu 886 teine lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Hannes Rummu!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon on nimetatud eelnõu arutanud vahepealse aja jooksul kahel korral: 18. ja 24. jaanuaril. 18. jaanuaril tõdes põhiseaduskomisjon, et muudatusettepanekuid eelnõu kohta laekunud ei ole. Küll aga on laekunud komisjonile kiri Siseministeeriumilt, milles sooviti eelnõus mõningaid muudatusi teha. Nimelt tõi Siseministeerium välja, et kui algne eelnõu nägi ette kehtestada kaks rakendusakti, siis hiljem on jõutud arvamusele, et valitsusel oleks mõistlikum kehtestada üks rakendusakt, milles on kirjas katkematu side nõuded, mida sidesubjektid peavad täitma. Samuti oli algses eelnõus märgitud, et katkematu side teenuse tagamise eest vastutab sideteenuse osutaja. Nüüd on ettepanek muuta põhimõtet selliselt, et ennekõike vastutaks nõuete täitmise eest subjekt ehk siis asutus või isik, kes nõudeid täitma peab. Lisaks taheti eelnõusse lisada vastutuse järelevalve sätted, mille kohaselt katkematu side nõuete rikkumise eest on ette nähtud vastutus, mis sarnaneb vastutusega suure rünnakuriskiga objektide füüsilise kaitse nõuete rikkumise eest. Samuti tehti ettepanek määrata järelevalveasutuseks Tehnilise Järelevalve Amet.
Põhiseaduskomisjonis toimunud arutelul juhiti ka tähelepanu sellele, et kehtivas hädaolukorra seaduses on juriidilise isiku vastutus kõigil teistel puhkudel kuni 6400 eurot, aga Siseministeeriumi algne ettepanek nägi ette trahvi suuruseks kuni 6391 eurot ja 17 senti. Komisjon otsustas need summad ühtlustada ja ümardada suuremaks: 6400 euro peale. Samuti tehti eelnõusse täpsustus, mille kohaselt kehtestati käibeterminina "salastatud teabe" termin, mille all mõeldakse nii riigisaladust kui ka salastatud välisteavet. Komisjon oli üksmeelselt kõigi nende muudatuste ja täpsustuste poolt. 
24. jaanuaril toimunud põhiseaduskomisjoni koosolekul vaadati läbi eelnõu uus täpne tekst, mis oli ka keeleliselt toimetatud. See kiideti konsensusega heaks. Põhiseaduskomisjoni otsus on teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta seaduseelnõu kolmanda lugemise arutelu 27. jaanuari istungi päevakorda. Põhiseaduskomisjon teeb täiskogule ettepaneku eelnõu seadusena vastu võtta. Seegi ettepanek langetati konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hannes Rumm! Teile küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vaatame nüüd üle muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on kolm muudatusettepanekut. Nii esimese, teise kui ka kolmanda ettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ja neid on täielikult arvestatud. Seaduseelnõu 871 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogu õiguskomisjon valmistas eelnõu menetlemist ette päris mitmel istungil. Aruteludes osalesid eksperdid ja spetsialistid Justiitsministeeriumist, Tervise Arengu Instituudist ja Sotsiaalministeeriumist loomulikult. Ka riigi peaprokurör oli meie laua taga, samuti Eesti Psühhiaatrite Seltsi president doktor Andres Lehtmets. Me arutasime läbi ka muudatusettepanekud, mis on eelnõu kohta teise lugemise käigus esitatud. Neid ei ole palju, kokku vaid viis. Võib-olla nüüd mõni sõna nendest muudatusettepanekutest.
Esimene muudatusettepanek annab §-le 1 uue sõnastuse. Täiendatakse karistusseadustiku § 69² lõiget 2, et konkreetselt määrata sõltuvusravi tähtaja ulatus. Me jõudsime arutelu käigus seisukohale, et karistusseadustiku üldosa ülesanne ei pea tingimata olema rahastamisega seonduvate küsimuste reguleerimine, see sobib paremini konkreetsesse eriseadusse, kus käsitletakse tervikuna raviraha jagamist. Teine muudatusettepanek täiendab kriminaalmenetluse seadustiku § 221¹, milles suurema selguse huvides sätestatakse kahtlustatava või süüdistatava õigus saada teavet oma psüühikahäire, kasutatavate ravi- ja diagnoosimeetodite ja sõltuvusravi rahastamise korralduse kohta ning õigus tutvuda temasse puutuvate ravidokumentidega. Kolmas muudatusettepanek on selgelt tehniline, neljas on seotud muudatusettepanekuga nr 1 ja täiendab seda eriseadust ehk tervishoiuteenuste korraldamise seadust § 52 lõikega 5, mis näeb ette süüdimõistetu ravikulutuste hüvitamise riigi poolt. Viies muudatusettepanek sätestab seaduse jõustumise ajaks täpselt sama kuupäeva, kui jõustub väga oluline võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus. See kuupäev on 5. aprill 2011.
Õiguskomisjoni otsused on järgmised: täna on teine lugemine ja me oleksime rõõmsad, kui Riigikogu täiskogu kiidaks karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu heaks homsel istungil. Tuletan ka meelde 51 poolthääle vajadust. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud, neid oli viis. Ettepanekud nr 1, 2, 3, 4 ja 5 on kõik juhtivkomisjoni esitatud ja neid on arvestatud täielikult. Seaduseelnõu 717 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi!

Proua Riigikogu esimees! Head kolleegid! Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu oli majanduskomisjonis teisel lugemisel tänavu 20. jaanuaril, kui majanduskomisjoni liikmetele oli appi tulnud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi, et vajadusel selgitusi jagada.
Ütlen kohe alguses ära, et komisjon otsustas saata kõne all oleva eelnõu Riigikogu täiskogu istungile teiseks lugemiseks s.a 26. jaanuaril, teha täiskogule ettepanek teine lugemine katkestada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks tänavu 2. veebruar kell 12. Kõik otsused on tehtud konsensusega.
Teise lugemise katkestamise ettepanek tuleneb sellest, et esimese ja teise lugemise vahepeal on tekstiga tehtud väga mahukat tööd. On koostatud eelnõu parandatud tekst, mis meile praegu vastu vaatab ja on vormistatud üheks majanduskomisjoni muudatusettepanekuks. See aeg, mis meil nüüd tekib, kulub ära ettepanekute tegemiseks ja üldse eelnõu kallal edasi töötamiseks. Majanduskomisjon peab seda edasist tööd väga vajalikuks.
Juhtivkomisjonile laekus pärast eelnõu esimest lugemist täiskogu 20. oktoobri istungil kolm muudatusettepanekut maaelukomisjonilt ja üks muudatusettepanek Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Majanduskomisjoni poole on pöördunud kirjalikult oma ettepanekute ja kommentaaridega Riigikohtu halduskolleegiumi nõunikud, õiguskantsler ning Notarite Koda, meile on laekunud märkusi ja ettepanekuid alatistelt komisjonidelt ning vastava ala ministeeriumidest. Loomulikult on oma ettepanekud teinud ka Riigikogu Kantselei juristid.
Majanduskomisjoni töörühm, kes selle eelnõu ettevalmistamist on läbi viinud, korraldas kokku 12 nõupidamist, hulk arupidamisi toimus nii elektronkirjavahetuse vormis kui ka komisjoni enda istungitel.
Nüüd mõne sõnaga muudatusettepanekutest. Täpselt on kõik jälgitav põhjaliku seletuskirja vahendusel. See on lisatud teiseks lugemiseks esitatud eelnõu juurde ja loomulikult on kirjas ka muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku on teinud juhtivkomisjon ja see asendab kogu eelnõu teksti. Pidasime niisuguse ettepaneku vormistamist just nimelt sellisena põhjendatuks, kuna tõesti on kogu teksti tehtud palju muudatusi. Neid on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikohtu halduskolleegiumi nõunikud, Riigikogu Kantselei juristid ja ka eelnõu algataja esindaja Justiitsministeerium. Kõik need muudatused on jälgitavad, nagu ma juba ütlesin, väljajagatud eelnõus ja ka seletuskirjas ning nendel ma üksikasjalikumalt ei peatu. Väljajagatud materjal on tõesti väga põhjalik.
Muudatusettepaneku nr 2 on teinud maaelukomisjon, see puudutab veterinaararsti kutsetegevuse reguleerimist. Majanduskomisjon ei arvestanud maaelukomisjoni ettepanekut jätta veterinaararsti kutsetegevus eelnõu reguleerimisalast välja. Ei ole õigustatud veterinaararsti tegevus tervikuna välistada, sest niisuguse eriala kohta puudub terviklik täpne regulatsioon. Näiteks audiitorite puhul on see olemas ja seetõttu analoogiat rakendada ei ole võimalik.
Muudatusettepanek nr 3 on samuti maaelukomisjoni esitatud, komisjon jättis selle arvestamata. Ettepanek oli jätta söödaseaduse muudatusest välja tegevusloa vaikimisi nõusoleku andmise võimalus. Ka eelnõu algataja esindaja seda ei toetanud. Komisjon otsustas, et kuigi toidukäitlemisest võib lähtuda oht inimese tervisele, ei saa seda pidada ohtlikumaks teisest samalaadsetest valdkondadest, mille tegevuslubade andmisel kõnealusest reeglist erandit ette nähtud ei ole. Silmas pidades üldist harmooniat me siis ka seda ettepanekut käsitlesime.
Muudatusettepaneku nr 4 võttis maaelukomisjoni esindaja istungil tagasi. Muudatusettepaneku nr 5, mis on praegu loetelus nr 4 all, jättis komisjon arvestamata. See oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek äriseadustikku täiendada. Me leidsime, et see ei ole õige eelnõu, millega nimetatud küsimust reguleerida. Seda enam, et kui probleem on olemas, nagu sotsiaaldemokraadid selle välja on toonud, siis peaks selle lahendama kiiremini, mitte alles aastaks 2014, millal see eelnõu seadusena kehtima hakkab.
See on minu poolt kõik.

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Nagu te kuulsite, neid on neli.
Esimene on majanduskomisjoni esitatud ja see tähendab, et seda on arvestatud täielikult. Teise on esitanud maaelukomisjon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Hääletamisele see ei kuulu. Kolmas ettepanek on maaelukomisjoni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja seegi ei kuulu hääletamisele. Neljanda ettepaneku on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata.
Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine katkestada, siis määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. veebruari kell 12. Seaduseelnõu 803 teine lugemine on katkestatud.

Päevakorra järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sõjalisel ja muul vaenulikul eesmärgil keskkonna mõjutamise keelustamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun kõnepulti kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Austatud eesistuja! Head rahvaesindajad! Valitsus paneb ette kiita heaks sõjalisel ja muul vaenulikul eesmärgil keskkonna mõjutamise keelustamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Konventsioon on koostatud 1976. aastal ja 1977. aastal avatud allkirjastamiseks. Konventsiooni tuum on osalisriigile võetav kohustus keelustada keskkonna mõjutamine sõjapidamisviisina, kui see toob kaasa teisele osalisriigile ulatuslikke, pikaajalisi või raskeid tagajärgi. Lühidalt öeldes võtab Eesti selle seadusega kohustuse mitte korraldada sõjalisel või muul vaenulikul eesmärgil tsunamisid, maavärinaid, orkaane, kliimamuutusi, suunata ümber hoovusi, hävitada osoonikihti või muul säärasel moel keskkonda mõjutada. Ühtlasi kohustume valvama selle järele, et keegi teine Eesti jurisdiktsiooni all oleval territooriumil nende tegudega hakkama ei saa. Loodame, et see ülesanne on Eesti riigile jõukohane. Ka loodan teie toetusele selle seaduse vastuvõtmisel. Tänan!

Suur tänu, härra kaitseminister! Küsimusi teile ei ole. Kutsun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe kolleeg Mati Raidma!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 17. jaanuari istungil. Sellel istungil osales eelnõu algataja esindajana Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Erki Kodar. Komisjon otsustas sellel istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 26. jaanuari istungi päevakorda. Eelnõu pidi algataja nimel tutvustama kaitseminister Jaak Aaviksoo, ka otsustati, et riigikaitsekomisjoni nimel teeb ettekande siinkõneleja. Kuna arutuse all olev konventsioon puudutab lisaks riigikaitse aspektidele ka keskkonnakaitset, siis palus riigikaitsekomisjon samuti Riigikogu keskkonnakomisjoni seisukohta. Keskkonnakomisjon otsustas oma 10. jaanuari istungil konsensusega eelnõu toetada.
Tõstatus küsimus, kas ikka on vaja konventsioon Riigikogus seadusega heaks kiita. Riigikaitsekomisjon küsis selle kohta arvamust Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt, kes leidis nagu ka Vabariigi Valitsus, et konventsioon tuleb Riigikogus seadusega heaks kiita. Tegemist on tähtsa humanitaar- ja relvastuskontrolliõiguse konventsiooniga. Sellega on ühinenud üle 70 riigi ja ilmselt on viimane aeg seda ka Eestil teha. Leidsime seletuskirjast mõningaid tehnilisi vigu, kuid komisjon otsustas need korrigeerida pärast esimest lugemist.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ning paluda vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõikele 1 Riigikogu esimehel määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamiseks päeva võrra lühem tähtaeg ehk siis s.a 8. veebruar kell 10. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. veebruari kell 10. Seaduseelnõu 903 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandeks palun kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Eestis on loodusvarade kasutajad ja keskkonna kasutajad juba 20 aastat maksnud keskkonnatasusid. 2010. aastal laekus keskkonnatasusid kokku üle miljardi krooni, sellest riigieelarvesse 757 miljonit krooni ja ligemale 300 miljonit kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetesse. Seni on keskkonnatasusid kogunud Keskkonnaamet ja selle eelkäijad. Vaatluse all oleva keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt muudetakse saastetasude, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu arvutuste esitamise ja tasu maksmise korraldust. Muudatused ei hõlma kalapüügiõiguse ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu arvestamise ja tasumise regulatsiooni. Seni on keskkonnaloa omaja esitanud keskkonnatasu arvutuse koos seda tõendavate dokumentidega Keskkonnaametile, kes seda kontrollib ja esitab makseteatise ning kontrollib tasumisele kuuluvate summade laekumist. Eelnõu kohaselt minnakse üle keskkonnatasu arvutuse kinnitamiselt keskkonnatasu deklareerimisele ning keskkonnatasude haldamisega seotud tegevusse kaasatakse lisaks Keskkonnaametile ka Maksu- ja Tolliamet. Keskkonnaloa omaja esitab vormikohase keskkonnatasu deklaratsiooni Keskkonnaametile, kuid Keskkonnaamet ei ole edaspidi kohustatud kontrollima esitatud andmete ja arvutuste õigsust enne makse tegemist ega väljasta keskkonnatasu maksmiseks makseteatist. Küll aga jääb Keskkonnaametile õigus järelkontrolli raames maksukorralduse seadusele tuginedes kontrollida deklaratsioonis esitatavate andmete õigsust. Maksu- ja Tolliamet võtab deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluvate summade laekumise järelevalve enda peale.
Eelnõuga plaanitavad muudatused loovad eelduse keskkonnaloa omajatele suunatud automaatseid kontrollprotseduure sisaldava elektroonilise deklaratsioonide esitamise keskkonna väljatöötamiseks. Muudatustega keskkonnatasude maksmise korralduses kaasneb vajadus väga täpsete formuleeringute järele – peab olema kindel, et loa omajad on sätetest üheselt aru saanud. Seni oli võimalus, et Keskkonnaamet korrigeerib vajaduse korral aruannet. Sellega seoses nähakse eelnõus ette hulk sõnastuse muudatusi. Mõningad muudatused on seotud veesaastetasu arvutamisega. Nimelt kaotatakse alates 1. jaanuarist 2013 saastetasu arvutamise erisused, mis on seotud heitveesuubla asukohaga. Selleks pole enam vajadust, kuna sõltuvalt heitveesuubla tundlikkusest on puhastamise kohta sätestatud erinevad nõuded. Samuti kasutati 1990. aastate algusest alates dotatsioonisüsteemi, mis võimaldas vähendada saastetasu summat kaks korda, kui olid täidetud kõik seadusega sätestatud kohustused.
Mitme eelnõu punktiga täpsustatakse sademevee maksustamist, mis on asulate reoveemajanduses tähtis tegur. Nii ei nõuta saastetasu maksmist, kui sademeveekanalisatsiooni suunatav sademevesi vastab veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele, samuti kui sademevee rohkuse tõttu automaatselt tööle rakenduvas sademeveekanalisatsiooni ülevoolus on tagatud reovee lahjendus sademeveega vahekorras vähemalt üks neljale.
Ette on nähtud võimalus rakendada saastetasu asendamist ühisvoolse kanalisatsiooni lahkvoolseks või poollahkvoolseks ehitamise toetusega, sest sademevee suur osakaal reoveepuhastisse juhitavas reovees võib põhjustada häireid reoveepuhastite töös, kahandades puhastusprotsessi efektiivsust ja suurendades samal ajal reovee ja sademevee puhastamise kulusid. Seetõttu toetatakse eelnõuga sademeveetorustike rajamist, et sademevett tulevikus mitte juhtida reoveepuhastitesse.
Eelnõus sätestatud muudatused puudutavad umbes 2500 ettevõtet, kel on olemas keskkonnaluba ja kellele laieneb keskkonnatasu maksmise kohustus. Ümberkorraldused ei põhjusta keskkonnatasude maksjale lisakulutusi, keskkonnatasude arvutamise aluseid ei muudeta ning keskkonnakasutuse alusandmete kogumise põhimõtted jäävad samaks. Samuti ei suurene esitamisele kuuluvate andmete maht. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra keskkonnaminister! Küsimusi teile ei ole. Palun nüüd ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe kolleeg Erki Noole!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu tänavu 11. jaanuaril. Seaduseelnõuga soovitakse muuta saastetasude, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksmise korraldust. Keskkonnakomisjon arutas nimetatud eelnõu oma 18. jaanuari istungil. Istungil osalesid Keskkonnaministeeriumi nõunik Ülle Udras, veeosakonna nõunik Raili Niine, keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Helena Lind ja õigusosakonna jurist Eha Võõras.
Nimetan mõningad arutluse käigus esile kerkinud teemad, mille vastu huvi tunti. Mis tingis seni kehtinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse korra muutmise vabatahtlikuks? Vastus oli, et selle tingis praktiline vajadus. Vaided võivad puudutada suuri summasid ja ettevõtted eelistavad sel juhul pöörduda oma huvide kaitseks otse kohtusse. Veel kerkis küsimus, miks pole selles eelnõus kalapüügiõiguse ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu arvestamise-maksmise regulatsiooni. Kalapüügi puhul on tegemist eelnevalt tasutava maksega, st kalapüügiõigus tekib alles pärast tasu maksmist ning seoses sellega pole ka midagi deklareerida. Jahiõiguse puhul on tegemist püsiva rendimaksega, mida tasutakse üks kord aastas kindlaks ajaks ja mis ei olene keskkonnatasude suurusest. Üks küsimus oli, millisel juhul ei nõuta vee-ettevõtjalt saastetasu, kui teatud aineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveekanalisatsiooni kaudu. Seda ei nõuta, kui on olemas lahkvoolne kanalisatsioon ja välja ehitatud spetsiaalne sademeveetorustik, mille kaudu suublasse juhitav vesi vastab teatud kvaliteedinõuetele. See säte peaks soodustama lahkvoolsete kanalisatsioonide ehitamist, mida ka minister oma sõnavõtus mainis.
Lõpetuseks: keskkonnakomisjon otsustas oma 18. jaanuari istungil teha täiskogule ettepanek lõpetada keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. veebruar kell 12 päeval. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Erki Nool! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. veebruari kell 12. Seaduseelnõu 912 esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Eesti ja Gruusia vaheline leping kehtib 2008. aastast ja põhineb OECD mudellepingul, mille mõnda sätet on läbirääkimiste käigus osalisriikide delegatsioonide kokkuleppel muudetud. Protokoll muudab Eesti ja Gruusia vahelist maksulepingut. Uue protokolli sõlmimise vajadus tulenes vajadusest värskendada 2001. aastal läbiräägitud maksulepingu sätteid. Arvestades mõlema riigi soovi anda residendiriigile laiemaid maksustamise õigusi, muudetakse lepingus sätestatud ehitustegevusest tuleneva püsiva tegevuskoha tekkimise ajapiiri ning passiivsete tululiikide maksustamise põhimõtteid. Arvestades OECD mudellepingu uuendusi, täpsustatakse vara võõrandamisest saadava kasu maksustamist ning laiendatakse teabevahetuse ulatust.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimise eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine. Eesmärgi saavutamiseks jagab leping maksustamisõigused lepinguosaliste riikide vahel, hoides ära diskrimineeriva maksustamise ning tõkestades maksudest kõrvalehoidmist. Tänan!

Suur tänu, härra rahandusminister! Küsimusi teile ei ole. Nüüd palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme kolleeg Jaan Õunapuu!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Austatud minister! Seda eelnõu arutas komisjon tänavu 17. jaanuaril. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Margit Aav. Eelnõu eesmärkidest ja vajadusest rääkis äsja kõnelnud härra rahandusminister. Ma ei hakka seda kõike üle kordama. Komisjoni istungi kokkuvõtteks võiks öelda ainult seda, et küsimused ja muud arutatud teemad puudutasid Eesti ja Gruusia majandussuhete statistikat.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused. Esiteks, võtta eelnõu päevakorda 26. jaanuaril ja esimene lugemine lõpetada; teiseks, muudatusettepanekute tähtajaks määrata 3. veebruar kell 18. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 911 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. veebruari kell 18.
Esimene lugemine on lõppenud ja 12. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Mul on suur au teha heameelt Riigikogu juhatajale isiklikult! Aga Vabariigi Valitsus on esitanud teile eelnõu, millega muudetakse kokku kuut seadust: Finantsinspektsiooni seadust, investeerimisfondide seadust, kindlustustegevuse seadust, kogumispensionide seadust, krediidiasutuste seadust ja väärtpaberituru seadust.
Esiteks, sätestatakse pankade pensionifondide juhtivtöötajate töö tasustamise põhimõtted. Mõnevõrra väiksemas ulatuses kehtestatakse need nõuded ka teiste finantsinstitutsioonide ja ka börsifirmade juhtivtöötajate suhtes. Finantsinstitutsioonide juhtide töö tasustamist puudutavad muudatused põhinevad otseselt Euroopa Liidu direktiivil, Euroopa Komisjoni soovitusel. Globaalse finantskriisi tulemusena on leitud, et pangajuhtidele makstavad suured boonused aitasid kaasa probleemide kuhjumisele. Ülemäärast riskide võtmist soodustas lühiajalisel kasumlikkusel põhinev töö tasustamine. Käesoleva regulatsiooniga kaasnevate nõuete eesmärk on tulevikus selliseid olukordi ära hoida.
Töö tasustamise regulatsiooni üldine põhimõte on, et juhtivtöötajate tasustamine peab arvestama finantsinstitutsiooni majandustulemusi tervikuna, selle äriga seotud riske ja pikaajalisemaid eesmärke. Samuti tuleb arvesse võtta hoiustajate ja muude klientide huve. Eelkõige reguleeritakse juhtivtöötajate tulemustasude maksmist. Kehtestatakse nõue, et põhitöötasu peab moodustama piisavalt suure osa kogu töötasust, see peaks võimaldama jätta tulemustasu juhtivtöötajale vajaduse korral ka välja maksmata.
Lisaks sätestatakse, et tulemustöötasu maksmine peab olema alati põhjendatud, vastavuses juhtivtöötaja tööülesannete täitmisega ja nii personaalsete kui äriühingu tulemustega tervikuna. Finantsinstitutsioon võib tulemustasu vähendada või nõuda oma juhtivtöötajalt sootuks selle tagasimaksmist, kui institutsiooni majandustulemused on eeldatust märksa halvemad või kui juhtivtöötaja ei täida varem kokkulepitud tulemuskriteeriume.
Lisaks sätestatakse uue nõudena, et tasustamise põhimõtete rakendamiseks tuleb pangas moodustada töötasukomitee. Samas võib töötasukomitee moodustada ka tervikuna pangagrupi peale.
Avalikkuse kõrgendatud huvi tõttu on eraldi nõuded kehtestatud kohustuslike pensionifonde valitsevate fondivalitsejate juhtivtöötajate tasude maksmisele. Selle kohaselt võib pensionifondi juhtivtöötajatele maksta tulemustasu, mis peab sõltuma fondi vähemalt viimase kolme aasta tootlusest.
Uute muudatuste tulemusena saab Finantsinspektsioon suuremad õigused kontrollida, kas finantsinstitutsioonide juhtivtöötajate töö tasustamise põhimõtteid korrektselt järgitakse. Finantsinspektsioon saab õiguse nõuda nii töö tasustamise põhimõtete muutmist kui seda, et konkreetne finantsinstitutsioon vähendaks tulemustasude maksmist või nõuaks omakorda juba väljamakstud preemiad tagasi. Ka sätestatakse, et pangad ja teised finantsinstitutsioonid peavad oma majandusaasta aruandes üldiselt töö tasustamise põhimõtted avalikustama. Muu hulgas tuleb avalikustada kriteeriumid, mille alusel juhtivtöötajatele preemiaid makstakse. Iga juhi konkreetseid töötasusid aga avalikustada ei tule. Samas tuleb pankade puhul avalikustada nende juhtivtöötajate arv, kelle sissetulek on vähemalt 1 miljon eurot aastas.
Kehtestatavad nõuded töö tasustamise kohta on samas printsiibipõhised ja nende rakendamine praktikas on suuresti finantsinstitutsiooni enda kujundada. Uus regulatsioon ei näe ette konkreetseid summasid ega numbrilisi piirmääru, kui suurt palka või tulemustasu võib juhtidele maksta.
Teiseks sätestatakse eelnõuga kõrgendatud nõuded teatud hoiuse- ja kindlustustoodete pakkumise kohta. Sellised tooted on investeerimishoius ja investeerimisriskiga elukindlustus. Tegemist on toodetega, mis sisaldavad võrreldes tavapärase hoiuse-kindlustustootega rohkem investeerimisriski. Sellistesse toodetesse raha paigutades võivad isikud oma raha ka kaotada. Uute nõuete kohaselt tuleb klienti selliste toodete sisust ja olemusest täiendavalt informeerida, ja seda enne lepingu sõlmimist. Eesmärk on, et klient saaks nende toodetega kaasnevatest riskidest aru. Lisaks peab pank või muu finantsvahendaja selliste toodete pakkumisel hindama nende sobivust kliendile, arvestades tema teadmisi ja huve.
Kolmanda olulise muudatusena täpsustatakse, milliseid tehinguid võib pidada väärtpaberituru manipulatsiooniks. Turumanipulatsioon on keelatud tegevus. Samas ei ole alati üheselt selge, kas tegemist on turumanipulatsiooniga või mitte – kehtiv seadus võimaldab anda erinevaid tõlgendusi. Seaduse eesmärk on täpsustada turumanipulatsiooni mõistet, määratleda selgemalt need juhtumid või tehingud, mille puhul on tegemist turumanipulatsiooniga.
Lisaks tehakse seadusega muudatusi, mille eesmärk on vähendada eelkõige investeerimisfondide halduskoormust ja lihtsustada nende asutamist Eestis. Näiteks muudetakse lihtsamaks fondi tingimuste kooskõlastamine Finantsinspektsiooniga. Tänan!

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma saan aru, et teil on kiire, ega hakka teie aega palju kulutama.
Komisjon otsustas konsensusega teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 3. veebruar kell 18. Kõige rohkem pakkus komisjoni liikmetele huvi kõik see, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/76/EÜ nõuete viimisega meie seadustikku. Kui te kas või eelnõu esimesel leheküljel olevaid paragrahve vaatate, siis näete, et nõuded, mis fondide juhtide töö tasustamise kohta kehtivad ja mille täitmist Finantsinspektsioon kontrollima hakkab, on kaunis üldised. See nõuab Finantsinspektsioonilt tõsist sisulist ja praktilist tööd ning me tundsime huvi, kuidas valitsuse esindajate arvates Finantsinspektsioon seda tööd tegema hakkab. Aga jah, üksmeelne otsus oli esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekud võiks esitada, nagu öeldud, hiljemalt 3. veebruaril kell 18.

Austatud ettekandja, ka teile suur tänu! Küsimusi ei ole.

Tänan!

Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimise soove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 907 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. veebruari kell 18. Esimene lugemine ja 13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, mis kannab numbrit 14. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on teeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ületoomiseks Eesti õigusesse. Direktiiv puudutab maanteede infrastruktuuri ohutuse auditeerimise nõudeid ja selle rakendamise ulatus piirdub üleeuroopalise teedevõrgu teede infrastruktuuri ohutuse parandamisega. Eelnõu eesmärk ongi kehtestada vastava infrastruktuuri ohutusnõuded. Eesti puhul on tegemist määratletud maanteedega, mis kujutavad endast nii riigi kui osaliselt ka omavalitsuste omanduses olevaid teid.
Direktiivi preambuli punktis kuus on selgitatud, et kui liikmesriigis on juba hästi toimiv maanteede infrastruktuuri ohutuse tagamise süsteem, siis nendel riikidel tuleks lubada jätkata olemasolevate meetmete kasutamist, kui need on kooskõlas direktiivi eesmärkidega.
Selle seadusmuudatusega Eesti Maanteeametis loodud infrastruktuuri ohutuse tagamise süsteemi täiendatakse. Seadusega nähakse majandusministrile ette volitusnorm direktiivist tulenevate nõuete kehtestamiseks, liiklusohutusele avaldatava mõju hindamiseks, liiklusohutuse auditi tegemiseks, tee ohutuse määramiseks ja tee ohutuse kontrollimiseks. Valitsuse esitatud eelnõu kohaselt oli seaduse jõustumise kuupäevaks plaanitud 2009. aasta 19. detsember. Tänase seisuga on mõistlik seadus jõustada üldises korras. Aitäh!

Austatud minister, ma tänan teid! Teile on ka küsimusi. Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Jõudsin viimasel minutil nupule vajutada, et küsida üht asja Eesti Linnade Liidu kirja põhjal, mille nad teie ministeeriumile mõni päev tagasi saatsid. Nad väidavad oma kirjas, et kohalike teede ja linnatänavate osakaal on kogu Eesti teedevõrgus 71,8% ja riigimaanteede osakaal 28,2%. Välja on toodud arvud selle kohta, kuidas viimaste aastate jooksul on vähenenud kohalikele omavalitsustele ette nähtud teehooldussummad. On kirjas, et 2011. aastal oli 1 km kohta omavalitsustel 4724 krooni ning riigimaanteedele 68 000 krooni ja natuke peale. Omavalitsused teevad ettepaneku muuta teeseaduse § 16 lõiget 3, et kohalikesse eelarvetesse laekuks vähemalt 30% kütuseaktsiisist. Kuidas te sellesse suhtute?

Hea küsija! Iseenesestmõistetavalt väljub see küsimus kõnealuse seaduseelnõu raamistikust. Aga kui Riigikogu lubab, siis olen sellel teemal valmis arutlema. Loomulikult, me kõik anname endale aru, et mida rohkem raha, seda parem olukord teedel, seda rohkem on võimalik välja arendada teedevõrku, seda paremini on võimalik hooldada. See on täiesti loogiline. Kui vaadata laiemalt omavalitsuste riigipoolset rahastamist, siis see on ju kogu aeg olnud. Aastal 2003 kehtestati seadusega, et riik eraldab teatud protsendi aktsiisist kohalike teede hoolduseks. Seda esiteks. Teiseks me peame arvestama ka seda, et riik eraldab – kaudselt teeb seda tõesti just riik – kohalike teede hoolduseks märkimisväärseid investeeringuid ka Euroopa Liidu vahenditest.
Kolmandaks tahan öelda, et minu arvates ei ole tõsiseim probleem mitte mingi selle ühtse protsendi määramine, et jagada raha 200 ja rohkema omavalitsuse vahel ära. Mulle on rohkem silma torganud pigem ka linnade liidu tõstatatud probleem, kuidas aidata omavalitsusi, kellel on mingitest asjaoludest tingituna suuremad investeerimisvajadused. Kui arvestada nende elanike arvu ehk siis regulaarset tulu, pluss toda seni omavalitsustega kokku lepitud aktsiisipõhise riigipoolse toetuse jagamise mudelit, jääb neil ikkagi raha puudu. Olen juba kolm aastat rääkinud, et omavalitsusliidud – nii maaomavalitsuste liit kui ka linnade liit – võiksid välja pakkuda mingisuguse ettepaneku. Võiks midagi muuta, et aidata investeerimise puudujääke täita, kui omavalitsused tõepoolest mingil põhjusel ei suuda investeerida.
Lihtsalt tõsta seda protsenti ei pruugi olla väga efektiivne.
Kõrvalmärkusena niipalju, et mis puutub väljas olevasse talve ja suuremasse lumekoristusse, siis valitsus tegi eelmisel nädalal otsuse eraldada kohalike omavalitsuste teede korrashoiuks suurema summa kui mullu. Võib alati öelda, et märkimisväärselt see ei aita, aga see on vähemalt reaalne raha. See ei ole mingi lubadus, sellega on kindlasti võimalik olukorda kohe parandada. Eks kevadel paista, mis aasta teisel poolel saab, kas on võimalik riigil midagi juurde anda või mitte. Praegu mingeid lubadusi jagada ei saa. Aga tuleb veel kord nentida, et see on ikkagi täiendav toetus. Ettekujutus, et see raha peaks 100% kuludest katma, ei ole adekvaatne.

Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja, minister! Ajan ka oma küsimusega natuke küüneviha selle asja sisse. Vaatasin, et kõige muu ilusa kõrval tahab see eelnõu muuta ka liiklusseadust. Millist liiklusseadust on silmas peetud? Kas seda, mis praegu kehtib, või seda, mille kehtima hakkamine on edasi lükatud 1. juulini sel aastal? Ettekandjana sa märkisid, hea minister, et see seadus jõustub üldises korras. Kui sa mõtled uut seadust, siis uue seaduse osa peaks jõustuma enne kui terve seadus. Kui te aga praegust seadust muudate, kas siis on vaja muuta ka seda 1. juulist kehtima hakkavat seadust? Vähe keeruline küsimus sai.

Ma olen matemaatika-füüsika eriklassi lõpetanud, aga pean tunnistama, et selline suurepärane saavutus, mida kujutab endast liiklusseadus, tõenäoliselt nõuab juba akadeemilist kõrgharidust kõrgemas matemaatikas. Me arutasime seda, muide, ka majanduskomisjonis, et esimese ja teise lugemise vahepeal tuleb asjas selgus luua. Praegu me loomulikult muudame seda liiklusseadust, mis kehtib. On loogiline, et kui Riigikogu võtab selle seaduse vastu, siis igal juhul enne 1. juulit, millal uus liiklusseadus peaks jõustuma, peaksid need muudatused minema ka kehtivasse liiklusseadusesse. Teisisõnu, me peame tõenäoliselt tegema ühe parandusettepaneku juurde, arvestades olukorda ka pärast 1. juulit. Usun, et esimese ja teise lugemise vahepeal me suudame koostöös Riigikogu majanduskomisjoni liikmete ja ekspertidega selle ära teha.

Palju tänu, minister! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Terje Trei!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea minister! Majanduskomisjon arutas teeseaduse muutmise seaduse eelnõu 17. jaanuaril. Komisjoni istungile kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter esitasid komisjonile ülevaate eelnõu sisust ja eesmärkidest ning andsid täiendavaid selgitusi.
Kokkuvõtvalt siis veel kord: seaduse eesmärk on üle võtta Eesti õigusesse direktiivi 2008/96/EÜ rakendamiseks vajalikud õigusnormid. Direktiivi eesmärgist andis eelkõneleja juba hea ülevaate ja ma ei hakka seda kordama. Lisan vaid, et eelnõu kohaselt määratakse direktiivi nõuete täitmisel pädevaks asutuseks Maanteeamet riigimaanteel ja kohalik omavalitsus kohalikel teedel.
Komisjon otsustas konsensusega saata Vabariigi Valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2. veebruar kell 12. Tänan!

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 882 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. veebruari kell 12.
Esimene lugemine ja 14. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu "Jäätmeseaduse, liiklusseaduse, meresõiduohutuse seaduse, raskeveokimaksu seaduse, riigilõivuseaduse ja teeseaduse muutmise seadus tulenevalt Maanteeameti ja tema kohalike asutuste ümberkorraldamisest" esimene lugemine. Ma palun, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, sõna on teil!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Riigikogu liikmed! See mitme seaduse muutmine on algatatud soovist tõhustada teedehooldust ja -haldust ning asjaomast investeerimist. Eelnõu näeb ette, et Maanteeameti kohalikud asutused on alates 2011. aasta 1. jaanuarist Maanteeametiga ühendatud. Asutuste ühendamiseks ei ole vaja muuta seadust muul põhjusel kui ainult nimede täpsustamiseks. Ümberkorralduste tulemusel ühendatakse Maanteeametiga selle senised kohalikud asutused: Ida Regionaalne Maanteeamet, Lõuna Regionaalne Maanteeamet, Lääne Regionaalne Maanteeamet ja Põhja Regionaalne Maanteeamet. Kohalikud asutused muutuvad Maanteeameti struktuuriüksusteks, tekib vahetu kontakt ning koostöö keskasutuse ja regioonikeskuste vahel. Teenistuslik järelevalve muutub operatiivsemaks, kuna kogu asutus teeb toiminguid ühtses infosüsteemis. Ühisameti loomise järel tekib ühe ministri kinnitatud eelarvega asutus, kus on võimalik suunata paindlikumalt ressursse teistesse valdkondadesse ning leida lisavahendeid asutusele pandud ülesannete täitmiseks. Maanteeameti ja Maanteeameti kohalike asutuste ühinemisel jääb ühinenud asutuse nimeks Maanteeamet. Ühinemine ei too endaga kaasa suuri muudatusi asutuse põhitegevuses ega tegevuste jaotuses, samuti ei muutu ametnike ega töötajate arv ega regionaalne tööjaotus. Aitäh!

Ma tänan, minister! Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõne all olev eelnõu oli majanduskomisjoni istungi päevakorras s.a 17. jaanuaril, kui eelnõu tutvustasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning tema juhitava ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter. Ma ei korda juba kõlanud tutvustavat sissejuhatust sellele eelnõule. Ütlen vaid nii palju, et komisjoni liikmetel tekkis küsimusi, kas niisugused muudatused sõnastuses toovad kaasa ka nende asutuste töö ümberkorraldusi. Ehk tekitatakse uuendusega kodanikele ja ka teistele asutustele asjaajamisega seonduvaid ebamugavusi? Majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitas komisjonile, et asutuste kompetents ja nende volitused, nende paiknemine ja tööülesanded jäävad kõik samaks, nii et inimeste jaoks midagi ei muutu.
Majanduskomisjon otsustas saata eelnõu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks täna, 26. jaanuaril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2. veebruar kell 12. Kõik otsused olid tehtud konsensusega. Tänan!

Hea ametikaaslane! Küsimusi ei näi olevat. Ma tänan teid! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. veebruari kell 12.
Eelnõu 892 esimene lugemine ja 15. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme 16. päevakorrapunkti juurde, milleks on põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Mul on au, head siin viibivad Riigikogu liikmed ja istungi juhataja, öelda seda, et selle eelnõuga soovitakse muuta õiguskantsleri seadust niimoodi, et talle antakse selge volitus laste õigustega tegelemiseks, ja seda lasteombudsmani institutsiooni kaudu. See ei tähenda, et õiguskantsler praegu ei tegele kõigi nende küsimustega – on ta ju õigusvahemees ehk ombudsman üldises ja laiemas mõttes. Kuid ÜRO asjaomased institutsioonid on Eesti Vabariigile ette heitnud, et meil ei ole siiski päris konkreetselt määratud isikud, kes laste õiguste kaitsega tegeleksid. Sellest tulenevalt eelnõu esitatud ongi.
Hea on muidugi ka see, et tänavuses riigieelarves on vajalikud summad eraldatud ja õiguskantsler on selles vallas tööd juba alustanud. Nii et tegemist on ühe lause lisamisega õiguskantsleri seadusesse.
Mis veel? Komisjon tuli kokku ja arutas kõike seda ilusat oma istungil 18. jaanuaril. Otsustasime paluda selle meie enda algatatud eelnõu esimese lugemise lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 9. veebruar kell 6 õhtul. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 9. veebruar kell 18.
Eelnõu 915 esimene lugemine ja 16. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud, rohkem päevakorrapunkte ei ole. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 15.30.