Tere hommikust, head ametikaaslased! Auväärt külalised! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu teise töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Olga Sõtnik!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud külalised! Keskerakonna fraktsioon esitab arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile seoses Eesti Interneti Sihtasutuse tegevusega. Nimelt on meil tekkinud kahtlus, kas sellel asutusel on ikka õigused ja volitused tegelda sellega, millega ta tegeleb. Teatavasti internetis on teised funktsioneerimisreeglid kui reaalmaailmas ja seal vastutavad nende reeglite järgimise eest rahvusvahelised eraõiguslikud organisatsioonid. Selle organisatsiooni andmetel, kes tegeleb riigidomeenide haldamise üleandmisega, on Eesti kontaktorganisatsioon endiselt Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut. Lähtudes sellest tahamegi teada, mis seis Eesti Interneti Sihtasutusega on. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab selle edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Head ametikaaslased! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 70 Riigikogu liiget, puudub 31.

Asume tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 881. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 884. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu 884 on seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse § 39 muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 872. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse § 39 muutmise seaduse eelnõu 872 on seadusena vastu võetud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on õiguskomisjoni algatatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud härra aseesimees! Head ametikaaslased! Halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu muutmiseks ühtegi ettepanekut ei laekunud. Õiguskomisjon arutas seda eelnõu 17. jaanuaril ja saabunud oli ka Vabariigi Valitsuse seisukoht. Vabariigi Valitsus andis teada, et ta toetab seda eelnõu esitatud kujul.
Komisjon tegi konsensuslikud otsused: teha ettepanek teine lugemine täna lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis lõpphääletus toimuks järgmise nädala neljapäeval, 27. jaanuaril. Eelnõu vajab järgmisel neljapäeval vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ühtlasi ma tooksin esile ...

Hea ettekandja, palun vabandust! Austatud ametikaaslased! Saalis on liiga kõva lärm. Palun austame ettekandjat! Palun, ettekandja!

Aitäh! Teisipäeval ütles siin puldis Riigikohtu liikme kandidaat Ivo Pilving, kes sai ka meie üksmeelse toetuse, et Eesti halduskohtumenetluse arengu seisukohalt on selle uue seadustiku vastuvõtmine väga oluline. Nii et avaldan komisjoni nimel lootust, et te kõik toetate järgmisel neljapäeval seda eelnõu. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ning neljanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu oma istungitel 11. ja 17. jaanuaril. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid arutelul ka Anneli Uusküla ja Terje Kukk Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsist, Dagmar Rüütel, Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja, Monika Haukanõmm, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees, Hannes Danilov, haigekassa juhatuse esimees, ja Kaie Mõtte, haigekassa ravimiosakonna juhataja.
Lubage mul tutvustada arutelu käiku. Komisjoni istungitel arutati Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi pöördumist, milles on tehtud ettepanek täiendada ravikindlustuse seaduse § 41 lõiget 1 selliselt, et haigekassa võtab üle tasu maksmise jaemüügis olevate raske ihtüoosi raviks ettenähtud nahahooldusvahendite eest. Kaasasündinud ihtüoos on haigus, millel seni põhjuslik ravi puudub. Põhiliselt ravitakse ihtüoosi kogu patsiendi elu jooksul pehmendavate baaskreemidega. Nende regulaarne ja küllaldases koguses kasutamine vähendab tüsistusi ning vajadust teiste ravimite järele. Eesti nahaarstidele on teada umbes 25 rasket ihtüoosi põdevat patsienti.
Komisjon palus arvamust selle ettepaneku kohta ka Sotsiaalministeeriumilt, Eesti Haigekassalt ja Ravimiametilt. Eesti Haigekassa ei toeta nende nahahooldusvahendite hüvitamist ravikindlustusseaduse alusel, sest need ei ole ravimid. Neid ei kasutata ainult meditsiiniliste näidustuste korral. Asjaomaste nahahooldusvahendite kohta ei ole tehtud kliinilisi uuringuid, tõestamaks nende meditsiinilist efektiivsust ja kulu tõhusust. Seega puudub alus objektiivsete ja läbipaistvate rahastamisotsuste tegemiseks. Ka oleks eelnõu vastuvõtmisega kaasnev tegelik lisakulu märksa suurem, kui pöördumises kirjas on – haigus pole sugugi nii vähe levinud. Ei ole põhjendatud, miks on lisakulu arvutuse aluseks võetud vaid 25 isikut. Ravikindlustuse ülesanne ei saa olla selliste vahendite hüvitamine, nii jääks raha tõenduspõhiseks ravimiseks napiks.
Ravimiamet on seisukohal, et baaskreeme kui nahahooldusvahendeid ei saa pidada ravimiteks, kuna need ei avalda inimese organismile ravimile omast farmakoloogilist, immunoloogilist ega ainevahetuslikku toimet ega vasta toime poolest ravimi mõistele ravimiseaduse § 2 lõike 1 mõttes. Baaskreemid niisutavad ja pehmendavad nahka. Samas leiab Ravimiamet, et kuigi baaskreemid ei avalda inimese organismile ravimile omast farmakoloogilist, immunoloogilist ega ainevahetuslikku toimet, on nende kasutamine nahahaiguste raviks aktsepteeritav raviviis. Ravimiamet toetab nende kompenseerimist samadel alustel, nagu kompenseeritakse meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud eritoiduaineid.
Sotsiaalministeerium on seisukohal, et pöördumises tehtud ettepanek väärib edasist arutelu, aga arvestades Eesti Haigekassa asjaomast lisakuluhinnangut, soovitab ministeerium praegu jääda Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu juurde.
Arutanud Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ja Eesti Haigekassa arvamusi selle ettepaneku kohta, otsustas komisjon saata eelnõu teisele lugemisele valitsuse algatatud kujul. Samas pidas komisjon vajalikuks teha Sotsiaalministeeriumile ettepanek töötada välja lahendus probleemi lahendamiseks. Sellesse võiks kaasata Eesti Puuetega Inimeste Koja, et saada ülevaade, kui palju on pöördumises märgitud nahahooldusvahendeid vajavaid puuetega inimesi. Komisjon otsustas saata eelnõu teisele lugemisele ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Selle poolt oli neli komisjoni liiget, vastu kaks. Aitäh!

Austatud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ma tahtsin küsida, kas on siiski lootust, et see ravi, millest te räägite, need kreemid, ühel päeval puuetega inimestele ikkagi soodushinnaga kättesaadavad on.

Praegune eelnõu, mis loodetavasti läheb järgmisel nädalal lõpphääletusele, puudutab toitesegusid. Kõnealuse probleemiga ehk siis nahahoolduse baaskreemi teemaga tegelevad haigekassa, Sotsiaalministeerium ja Eesti Puuetega Inimeste Koda edasi, leidmaks parimat lahendust, kuidas lülitada need vahendid haigekassas soodusravimite loetellu.

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Nikolai Põdramäe!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head saalis viibijad! Selles seaduseelnõus on juttu kalasoomustõvest ehk ihtüoosist. Kahjuks ei ole teadus veel kõigile küsimustele vastust andnud, nii on ka ihtüoosiga. Toimeainepõhine ravi puudub. See aga ei tähenda, et ihtüoosihaigeid üldse ei ravita ja miski ei aita. Meditsiinis tuleb ikka ette olukordi, kus arstil tuleb rohtude kõrval soovitada patsiendile mõnikord ka midagi muud.
Haigekassa väide, et nahahooldusvahend ei ole ravim, on õige. Saapamääre on ka nahahooldusvahend, see tõesti ei ole ravim. Ei ole kuulnud, et keegi oleks ennast sellega ravima hakanud. Aga tänapäeval on väga palju igasuguseid määrdeid, salve, kreeme jne, mis ka ei ole ravimid, aga ometi aitavad haigel vaevusi vähendada. Selge see, et ihtüoosist absoluutselt terveks ravida mingi salvi või kreemiga ei saa, aga asjaks on need ikkagi. Nii toimitakse mitte ainult meil, vaid nii on see ka mujal maailmas. Selline abi kuulub arstikunsti ravivõtete hulka ja poliitikul on seda ehk tõesti raske mõista.
Minule tundus päris naljakas, kuidas sotsiaalkomisjoni koosolekul toimus ihtüoosiravi arutelu. Tükati tikkus arutelu jõudma selleni, et kuidas raviks ihtüoosi näiteks reformierakondlane või kuidas seda teeks keskerakondlane. Kas ihtüoosihaigele mõeldud baaskreem on enam-vähem sama mis ratastool või kargud – kas see on abivahend? Peale tikkus jääma Reformierakonna arvamus, ja põhjus oli lihtne: raha ei ole ja seetõttu ei saa ka ravida. Seni, kuni teadlased ei ole toimeainepõhist ravimit ihtüoosi vastu leidnud, tuleks baaskreem, mida praegu Eesti ja näiteks ka Soome nahaarstid kasutavad, pidada siiski ihtüoosiravimiks, kuna see leevendab haigust. Ei saa ju haiget ravimata jätta!
Muudame selle baaskreemi ihtüoosihaigete retseptiravimiks, et seda saaks soodustusega osta ainult nemad ja teistele dermatiidihaigetele see ei laieneks. See, et raha ei jätku või raha jaotatakse mitte päris vajaduste järgi, on juba iseküsimus. Palun väga, siin ongi üks näide sellest, et tervishoid vajab raha juurde. Tervishoid on alarahastatud. Aitäh teile!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ühtki ettepanekut eelnõu 873 muutmiseks laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Tänane kuues päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Jaanus Marrandi ja Jaan Õunapuu algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Karel Rüütli!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head üliõpilased! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Jaanus Marrandi ja Jaan Õunapuu algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise tingis vajadus viia õppetoetuste ja õppelaenu seadus kooskõlla õiguspärase ootuse printsiibiga. 1. juulil 2009 muudeti õppetoetuste ja õppelaenu seadust ning lõpetati õppelaenu hüvitamine kõigile avaliku sektori töötajatele, sealhulgas õpetajatele, pääste- ja noorsootöötajatele, kes ei olnud selleks hetkeks õpinguid lõpetanud ega töötanud aasta aega avalikus sektoris. Samuti lõpetati õppelaenu osaline kustutamine lastevanematel, kes olid õpingud lõpetanud ja kasvatasid alla 5-aastast last. Seadus võeti vastu väga kiiresti – seadust muudeti 18. juulil 2009. aastal Riigikogus vastu võetud 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Vabariigi President kuulutas seaduse välja ...

Austatud ettekandja! Head ametikaaslased! Head külalised! Ma palun siin Riigikogu täiskogu istungisaalis vaikust! Lugupeetud rõdul istuvad lastega külalised, see kehtib ka igasuguste kõrisevate vidinate kohta! Palun austame ettekandjat! Hea ettekandja, palun jätkake!

Aitäh! Vabariigi President kuulutas seaduse välja 22. juunil ning see jõustus 27. juunil. Avaldusi õppelaenu hüvitamise jätkamiseks oli inimestel õigus esitada 30. juunini. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse nii kiire muutmise tõttu on mitu noort pöördunud kohtusse ning väga paljud muudki inimesed peavad seda ebaõiglaseks ja õiguskindlustunnet riivavaks seaduseks. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise otsuse tegemisel arvestas valitsus oma mõjuanalüüsides eelkõige finantsilisi aspekte ja lähtus soovist saavutada eelarve kokkuhoid.
Praegu on meil majandusseis muutuma hakanud ja ühe möönduse on riik juba teinud: pensioni teise samba puhul on osamaksed osaliselt taastatud, täielikult taastatakse need järgmisel aastal. Selle otsuse tegemisel aga ei arvestanud valitsus üliõpilaste sotsiaal-majanduslikku olukorda ja vajadusi.
Haridus- ja Teadusministeerium selgitas oma arvamuses, et õiguspärast ootust noortel seoses ülikooli astumisega tekkida ei saanud. Samas mõjutavad igasuguseid valikuid, sealhulgas ka äsja gümnaasiumi lõpetanud noore erialavalikut kehtivad seadused ja usaldus oma riigi vastu – usk, et riik ei muuda üleöö seadusi, mis tulevikus mõjutavad tema majanduslikku toimetulekut. Suurt muret kinnitavad ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu üleskutsel tudengite saadetud lood, mis avavad noorte inimeste probleemid, mida valitsuse otsus neile on tekitanud. Asi ei ole selles, et kunagi väljatöötatud hüvitiste süsteem ei tohiks muutuda. Probleem on selles, kuidas asjaomast seadust muudeti ja millised tagajärjed sellega kaasnesid.
Eesti paistab teiste Euroopa riikide seas silma sellega, et ta ühena vähestest ei arvesta toetuste võimaldamisel üliõpilaste majanduslikku olukorda ja vajadusi, vaid lähtub ainult tudengite õppetulemustest. Tundub ülekohtune, et kõrgharidusega kaubitsemise protsessis on kasvanud vaid õppemaksud, kuid mitte sotsiaalsed garantiid, õppe- ja sõidutoetused. Kehtiv õppetoetuste süsteem on pealiskaudne ega kindlusta kõigile võimekatele noortele juurdepääsu kvaliteetsele haridusele. Paljudel lihtsalt pole selleks raha.
Vaatame praegust seisu. Varem paljudele noortele toeks olnud õppelaenude kompenseerimise süsteem on sisuliselt kadunud. Lõpetatud on õppelaenude hüvitamine ja osaline õppelaenu kustutamine lapse sünni korral. Olukorras, kus Euroopa noorte hulgas on töötus ligi 20%, Eestis 15–24-aastaste noorte hulgas aga 28%, on igasugune potentsiaalne laenukoormus õppimisel pigem takistus kui tulevikuvõimaluste pakkuja. Magistriõpingud, tihtipeale ka välismaal, on keskmise Eesti tudengi akadeemilise teekonna lõpp. Seda mitte väikese akadeemilise potentsiaali, vaid just maksejõuetuse tõttu. Eesti tudengeid ei tohi kohelda kõrghariduse kui toote tarbijatena, kelle võlakoormus on pigem õppiva noore kui ühiskonna probleem. Kõrghariduse käsitamine turul pakutava teenusena alandab selle kvaliteeti ning vähendab selle sotsiaalset olulisust.
Kui kõik on nõus, et ligipääs kõrgharidusele on inimõigus, mis ei tohi olla piiratud vaesuse, rahvuse ega ka sotsiaalse staatusega, siis miks üritatakse sellega kaubelda? Kui me soovime konkurentsivõimelist majandust, siis ei tohiks me vaadata vaid statistilisi kasvunumbreid, vaid peaksime vaatama ühiskonnale kui süsteemile. Kõrgharidus ning meie tudengite akadeemiline potentsiaal on osa eduka riigi arendamise süsteemist. Euroopa säästva ja suureneva majanduskasvu strateegia rõhutab paljuräägitud elukestva õppe tähtsust meie riigi ja kogu Euroopa arengus. Kuid kuidas on võimalik tagada elukestva õppe põhimõtte järgimist, kui riik ei soovi oma lubadustest kinni pidada? Praegu ju õppelaene ei hüvitata, kuigi see on üks elukestva õppe tagamise aspektidest.
Jah, me vajame uut õppetoetuste süsteemi ja ma kutsun kõiki erakondi üles tegema pingutusi, et uus eelnõu valmis saaks. Leian, et Eestis tuleks kehtestada näiteks 130 euro suurune tudengitoetus, millele võiks lisanduda stipendium, mis arvestaks üliõpilaste sotsiaal-majanduslikku olukorda. Toetus peab olema võimalikult paindlik ning soodustama erinevaid õppevorme, nagu näiteks osakoormusega ja elukestev õpe. See aitab pühenduda õpingutele ja võimaldab vajadusel töötada koormusega, mis õppimist ei häiriks.
Eelnõu esitajate hinnangul kulub selle seadusena rakendamiseks aastas õppelaenude hüvitamiseks umbes 100 miljonit krooni ehk 6,3 miljonit eurot ja lastevanematele 50 miljonit krooni ehk 3,1 miljonit eurot. Need summad hakkavad aastate lõikes vähenema selle võrra, mille võrra väheneb laenu tagasimakse kohustust kandvate ja tingimusi täitvate inimeste hulk.
Me ei räägi selles eelnõus mitte kõikidest üliõpilastest, vaid nendest, kes asusid õppima enne kõnealuse otsuse langetamist ning kellele reklaamiti õppelaenu kui riigi garanteeritud laenu. Kutsun üles aitama noori, kes läksid õppima väga selgetel ja teatud tingimustel. Riik peab vältima piinlikke kohtus käimisi. Kui meie riigi tulevik, meie noorsugu hakkab kohut käima omaenda riigiga, siis kuhu me lõpuks jõuame? Kindlasti mitte jõukate ja haritud rahvaste hulka. Aitäh!

Tänan, austatud ettekandja! (Aplaus.) Teile on ka küsimusi. Lauri Luik, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma vaatan, et see eelnõu on kavas teil ...

Hea ametikaaslane härra Gräzin, palun mitte segada küsimuse ajal! Lauri Luik, palun lõpetage küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma vaatan, et see eelnõu on teil kavas jõustada tagantjärele ehk siis 1. jaanuarist aastal 2011. Kuna see eelnõu eeldab ka 10 miljoni euro suurust summat, siis küsin: milliselt eelarverealt te olete plaaninud selle võtta?

Aitäh! Kultuurikomisjonis me arutasime seda küsimust ja seal ma vastasin sellele, et eks see ole suuresti riigi prioriteetide küsimus. 150 miljonit krooni ehk 9,6 miljonit eurot ei ole selline summa, mis riigieelarvele üle jõu käiks. Praegu on riigieelarve ligi 200 miljoni euro suuruses defitsiidis ja kui muud võimalust või muud varianti ei ole, siis võiks puudujääki selle summa võrra suurendada. See on igati korrektne ja mõistlik, arvestades seda, millist ülekohut me oleme väga paljudele noortele inimestele põhjustanud.

Igor Gräzin, protseduuriline küsimus, palun!

Austatud juhataja! Ma toetan teie initsiatiivi tagada Riigikogu saalis Riigikogu tööks vajalik normaalne kord. Vastasel korral pole minu arvates kõrvalisi inimesi saali sisse vaja. Televiisorid on olemas, väljak on olemas – mis iganes! Tähendab, palun arutame seaduseelnõu, see on meie kohustus!

Hea ametikaaslane Igor Gräzin! Ma olen sellega päri, et Riigikogu istungi juhataja peab tulenevalt meie kodu- ja töökorrast Riigikogu istungisaalis korra tagama. Ja seda ma ka teen. Ma olen tänase istungi käigus ametikaaslasi ja külalisi mitu korda palunud ettekandjat kuulata. Kui nendest sõnadest jääb väheks, eks siis tule võtta vaheaeg ja paluda seda uuesti. Aga läheme nüüd küsimustega edasi. Ma usun, et kõik on arusaajad ja haritud inimesed. Erki Nool, palun!

Hea eeskõneleja! Tundub, et esimest korda elus te saite aplodeerimise osaliseks, muidu poleks teie reaktsioon nii õnnelik olnud. Aga loodame, et saate tulevikus veelgi aplodismente kuulda. Te olete tubli noor mees, juba kolm ja pool aastat siin võidelnud erinevate asjade eest. Ma küsin teilt küsimuse, mida ma eelmine kordki küsisin. Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaste küsitlusel selgus, et nende kõige suurem mure on auto parkimise kohtade vähesus ülikooli ees. Kas te selle kõige suurema mure olete suutnud selle kolme aastaga ära lahendada?

Ma olen oma elus saanud väga palju aplause, ja seda ka siin Riigikogu saalis. Aga mis puutub parkimisse õppehoonete ees, siis minu arvates on see ülikoolide küsimus. Eelnõu, mis on täna esimesel lugemisel Riigikogu saalis, on hea näide kodanikuühiskonna ja Riigikogu liikmete koostööst. Mina kui endine üliõpilasliider tõstatasin selle teema seetõttu, et tudengid andsid Riigikogule üle pöördumise 13 000 allkirjaga. Võimalus rahvaesindajana selline eelnõu esitada oli kõigil 101 Riigikogu liikmel. Praegu on Sotsiaaldemokraatlik Erakond sellega välja tulnud ja me võiksime üliõpilastele tõesti vastu tulla. Nad on pärast valitsuse 2009. aastal tehtud otsust väga keerulisse olukorda sattunud.

Marika Tuus, palun!

See on mõistagi hea eelnõu, ka Keskerakond on sellega välja tulnud. Olukord on ju selline, et koalitsioon rahandusministri näol on teada andnud, et enamikku kärpeotsuseid tagasi ei pöörata. Ja et kärped ei olnud tehtud mitte euro nimel, vaid lihtsalt oligi vaja Eestil sotsiaaltoetusi kärpida. Ma küsin: kuidas läheb sinu meelest üliõpilaste sotsiaalsete garantiide kaotamine kokku IRL-i loosungiga tasuta kõrgharidusest? Ja kuidas sa suhtud minister Lukase sõnadesse, et kui tema teha oleks, siis ta taastaks õppelaenude hüvitamise. Mis sa arvad sellest? Ühe ministri otsene tööülesanne on kaitsta oma ideid ja neid valitsuses ka läbi suruda. Miks ta seda teinud ei ole?

Ma tõesti loodan, et Isamaa ja Res Publica Liit toetab seda eelnõu ja selle edasist menetlemist. Aga mis puutub haridusministeeriumi seisukohta ja väidetavasse võitu, siis minu arvates seni riik eelarves kuigi suurt võitu saavutanud ei ole. Ma tõesti loodan, et valitsuskoalitsioonil jätkub julgust eelnõu toetada ja et selle edasise menetlemisega tullakse kaasa.

Raivo Järvi, palun!

Suur tänu! Austatud ettekandja! Meile kõikidele on teada, et kui majandussurutise ajal eelmist eelarvet vastu võeti, siis oli hariduse eelarverida ainuke, mida ei kärbitud. See näitab, kui palju riik on alati haridust väärtustanud. Me teame ka seda, et näiteks Suurbritannias tõsteti majandussurutise tingimustes õppemaksu lausa kolm korda. Reaalid lihtsalt on sellised. Kas saaksite anda põgusa ülevaate, mis üldse praegu Euroopa Liidus toimub – ma mõtlen neid riike, kus aetakse terve mõistusega rahanduspoliitikat?

Mis puutub Euroopasse, siis paljudes riikides on tudengite õppetoetuste süsteem olemas, või siis vähemalt sotsiaalsed garantiid üliõpilastele selleks, et nad saaksid täiskoormusel korralikult õppida. Eesti häda on, nagu ma oma kõnes juba tähelepanu juhtisin, see, et meil ei ole vajadustepõhist õppetoetuste süsteemi. Loomulikult ma olen nõus, et see eelnõu tuleb uuesti välja töötada. Mul on hea meel, et Isamaa ja Res Publica Liit on lubanud ministri suu läbi selle eelnõuga välja tulla. Seda on lubatud juba mitu aastat ja ma loodan, et see õige pea ka sünnib. Eestil on aga veel väga pikk tee minna, enne kui me suudame oma üliõpilasi elementaarsel tasandil toetada, et nad saaksid õpingutele pühenduda.

Mari-Ann Kelam, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Mul on hea meel näha, et Eesti inimesed näitavad üles aktiivsust, tulevad Riigikogusse ja avaldavad siin oma arvamust, proovides Riigikogule survet avaldada ja teda mõjutada. See on normaalne kodanikuühiskonna toimimisviis ja väga kiiduväärne. Aga minu küsimus on teile, austatud ettekandja. Võib-olla kõigile ei jäänud kõrvu teie lause, et kõrgharidus on inimõigus. Mida te siis arvate: mis on põhilised inimõigused? Kui kaugele te inimõiguste mõistet laiendate? Kas ka selleni, et meil on inimõigus elada paremas kliimavööndis või kuidas teie arvates saab igaühele garanteerida mugava elu?

Minu arvates Eesti riik peab seisma selle eest, et igal noorel inimesel oleks ligipääs haridusele. Selle lausega pean ma silmas seda, et inimese vaesus, tema päritolu, tema rahvus ei tohi takistada tal Eestis head haridust saada.

Erki Nool, palun!

Aitäh! Minu küsimus kattub natuke eelkõnelejate omadega. Eelnõu näeb ette, et seadus hakkab kehtima tagasiulatuvalt ja selle seadusega on seotud ka finantsiline kulu. Reaalselt peaks see raha võetama haridusministeeriumi eelarvest. Öelge, palun, millise rea peal peaks haridusministeerium raha kokku tõmbama, et seda kulu kompenseerida.

Eks see suuresti sõltu haridusministrist, mis ridadel ta kärpimist ette näeb, et tudengite õppelaenu kompenseerida. Aga sellisel juhul peab see olema kogu valitsuse väga selge prioriteet. Ma usun, et see konkreetne rida suudetakse omavahel kokku leppida.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me kõik loodame, et Eesti riigil hakkab jälle hästi minema, nii nagu see oli mõni aasta tagasi. Usun, et kunagi see nõnda ka läheb. Aga kas te peate õigeks taastada õppelaenude hüvitamise süsteem täiel määral, nagu see oli enne kriisiaega? Kas õppelaenu tuleks hakata jälle hüvitama samadel tingimustel, mis kunagi kehtisid?

Ideaalne oleks, kui Eesti riik töötaks välja korraliku õppetoetuste süsteemi ja see oleks peamine üliõpilastele sotsiaalsete garantiide tagamise vahend. Paljud meie üliõpilased asusid õppima ja võtsid õppelaenu teadmises, et riik kustutab nende laenu, kui nad asuvad kas avalikku sektorisse tööle või saavad lapse. Praeguses kontekstis ma pean nende tudengite suhtes õigeks seda, et see kord taastatakse, eriti kui me arvestame, et pensioni teise samba puhul valitsus selle möönduse tegi. Summad, mis riik kulutab teise samba sissemaksete taastamiseks, on kordades suuremad kui summad, mida läheks vaja selleks, et õppelaenude kompenseerimine taastada.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Ma küsin õppelaenu teise külje kohta. Kaup, mida selle laenuraha eest, kui juba kommertslikuks ja kaubanduslikuks minna, ostetakse, on ju haridus ise. Kas võetav laen ja selle raha eest pakutava hariduse kvaliteet on teie meelest üldse tasakaalus? Küllap teate ka väga paljude üliõpilaste arvamust selle kohta. Seda tasakaalu on üsna raske uskuda. Kui kõrge saab olla selle kauba kvaliteet, kui Eesti ülikoolides kandideerib õppejõudude leidmiseks korraldatud konkurssidel ühele professorikohale näiteks 0,9 isikut. Kogu kaupa tudeng nagu ei saagi. Kas see on probleem?

Mis puutub kõrghariduse kvaliteeti, siis selles suunas on vaja kindlasti edaspidigi jõupingutusi teha. Õppelaen, mida enamik noori võtab, on aga paljudele paraku väga tähtis sissetulekuallikas, et oma õpinguid finantseerida. Nii et see on teatud mõttes paratamatus. Samas tuleb arvestada, et Eestis on arvukalt erialasid, mille puhul nõutakse kõrgharidust, aga kus saadav keskmine palk on Eesti keskmisest kõvasti väiksem. Need noored, kes selle eriala valisid, läksid näiteks kultuuritöötajaks õppima, teadsid seda, et nad saavad kunagi küll väiksemat palka, aga kuna nad hakkavad tööle avalikus sektoris, siis neile õppelaen kompenseeritakse. Nüüd on need noored riigi otsuse tõttu jäänud väga raskesse olukorda ja minu arvates toimiti nende suhtes ebaõiglaselt, kui neile esialgsed tingimused ühepoolselt lihtsalt üles öeldi.

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Austatud ettekandja! Olles väga paljude teie seisukohtadega nõus, küsin ma huvi pärast, mis kaalutlustel te olete oma eelnõust välja jätnud doktorandid. Doktorantuuris õppivad inimesed annavad oma panuse Eesti Vabariigi hariduse hüvanguks ju kogu täiega. Mis kaalutlustel olete selle sihtrühma välja jätnud?

Selles eelnõus käsitletakse neid üliõpilasi, kes on võtnud õppelaenu, ja selles mõttes doktorandid eraldi sealt välja ei jää.

Raivo Järvi, palun!

Te ei nimetanud enne riike, kelle järgi me joondunud oleme – on need siis teie mudeli järgi kas Portugal, Kreeka või Küpros. Küsin nüüd lihtsamalt. Euroopa Liit on väga terava luubi alla võtnud riikide rahandusliku tervise ja on teada säärane lendlause, et, andke andeks, kust tuleb papp. Ja sellepärast ma küsin: kas te olete kursis sanktsioonidega, mida rakendatakse riikide vastu, kes ei järgi riigi rahandusliku tervise kriteeriume?

Aitäh, hea küsija! Me räägime 9,6 miljonist eurost ehk 150 miljonist Eesti kroonist. See on selline summa, mis ei tee ühtegi riiki rikkaks ega ei tee ka ühtegi riiki vaeseks. Praegu on küsimus lihtsalt riigi prioriteetides või kui täpne olla, siis valitsuse prioriteetides. See ongi minu vastus. Ei ole mõtet võrrelda Eestit selle seaduseelnõu valguses ei Kreeka ega Portugaliga – see oleks lihtsalt kummaline.

Mari-Ann Kelam, palun!

Suur tänu taas! Ma siiski ei jäänud rahule teie vastusega minu küsimustele. On selge, et te soovite aidata inimestel oma õppelaenuprobleemidega toime tulla, aga see ei tõsta kõrgharidust inimõiguse tasemele. Kas te olete tutvunud üldise inimõiguste hartaga? Mis seal on loetletud? Kas seal on kõrgharidust või üldse haridust nimetatud? Ma arvan, et mitte. Vanasti oli niimoodi, et ainus inimõigus oli õigus elule, siis õigus vabadusele ja siis õigus võimalusele midagi oma elust teha, aga see ei tähenda, et see kõik on sulle hõbekandiku peal ette kantud. Tahaksin ka korrata oma kolleegide küsimust. Väga tore on nõuda ja öelda, et otsustage ise, kust te selle nõude täitmiseks raha võtate. Ma tahan vastust kuulda, kust see raha peaks tulema.

Eesti on väikene riik ja me oleme väike rahvas. Hiljuti tegi president üleskutse, mille loosung on "Talendid koju!". See eelnõu aitab kindlasti kaasa sellele, et väga paljud noored hakkavad mõtlema, milleks meil riik on – kas riik on neile partner ja mida riik neile tuleviku kindlustamise mõttes pakub. Me võiksime oma noori inimesi vähemalt nii palju väärtustada, et me nendele täna pakutud moel vastu tuleme. Nagu ma korduvalt olen öelnud, 9,6 miljonit eurot ei ole nii suur summa, mis muudab Haridus- ja Teadusministeeriumi kas rikkamaks või vaesemaks. Tegu on väga selgelt prioriteetide küsimusega. Praegu me oleme riigieelarvega defitsiidis suurusjärgus 200 miljonit eurot ja sinna see 9,6 miljonit juurde panna – kui mõtelda järgmiste aastate kontekstis juba täpsemalt, kust me selle raha leiame, siis see oleks minu arvates igati mõistlik. Niisuguse möönduse me oleme ju teinud pensioni teise samba puhul, kuigi nood summad on kordades suuremad.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Täna on koalitsiooni poolelt kõlanud küünilisi küsimusi, kust tuleb papp. Hiljuti ütles Sarkozy, miks me peame Euroopas näiteks Iirimaad toetama, kui neil on ettevõtte tulumaks poole väiksem kui ümbritsevates riikides. Meil on see null ja hiljuti kuulsime, et pangad on saanud üle miljardi kasumeid, mis viiakse riigist välja maksuvabalt. Kas te nõustute minuga, et ka meil tuleks euroopalikult läheneda ja kas või väikenegi ettevõtte tulumaks kehtestada? Ehk sealt see papp tulebki?

Kindlasti on see üks võimalus. Ja neid maksumeetmeid, mida oleks võimalik rakendada, on veelgi. Eks kõik olegi väga selgesti erakondade poliitiliste eelistuste ja valikute küsimus. Aga teie nimetatud ettevõtte tulumaks on kindlasti üks võimalus, jah. On ju ka teada-tuntud tõde, et summad, mis Eestist maksuvabalt välja viiakse, maksustatakse teistes riikides. Selles mõttes me kingime selle raha lihtsalt teistele riikidele.

Mati Raidma, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te mainisite ühe rahaallikana riigieelarve defitsiiti. Täie teadmisega informeerin, et defitsiidis ei ole üldse raha. Aga et kujundada oma seisukohta, on mul selline küsimus. Sotsiaaldemokraadid on võidelnud ka päästjate palkade suurendamise eest, mis nõuab suurusjärgus sama suurt summat. Kui teil on valida, kas te jätate päästjate palgad kõrvale, et tudengite toetuste süsteemi ikkagi läbi suruda?

Ma arvan, et selliseid vägivaldseid võrdlusi on kohatu teha. Nagu ka eelmine küsija ütles, küsimus ongi prioriteetides, selles, mida me endale eesmärkideks seame. See, et me oleme oma riigi tulude poole nii õhukeseks ära hööveldanud, on ka järgmiste valimiste mõtlemiskoht: 6. märtsil ütleb valija väga selgelt välja, mida ta sellest arvab. Mida arvatakse sellest, kuhu Eesti riik on jõudnud ja mis suuna ta on võtnud. Või siis ei arvata sellest mitte midagi. Aga loomulikult on ka päästjate palk äärmiselt oluline küsimus. Usun, et nad on üliõpilastega kaalukaussidel võrdsed.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Meenutan siin saalis viibijatele ja ka üliõpilastele, et sama eelarvega, millega meil kärbiti õppelaenude kustutamise hüvitisi, anti kliimaagentuurile 86 miljonit krooni. Sisuliselt võeti tudengitelt raha ära ja anti ühe erakonna ehk Eestimaa roheliste allorganisatsioonile täiendavad vahendid. Kas teie arvates on selline vahetus olnud õiglane ja kuidas seda võib iseloomustada?

Neid kuluartikleid, mis eelmistes eelarvetes kirjas on, ja seda, mida konkreetselt on valitsus  nendega silmas pidanud, on mul raske kommenteerida. Aga kindlasti oleks see raha üliõpilastele eraldatuna läinud märksa rohkem asja ette kui selles teises valdkonnas.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Noorus on olevik ja alles siis, teatud tingimustel, tulevik. See seaduseelnõu, mida meie fraktsioon peab mõistlikuks, kuna meil on samasuguseid mõtteid olnud ...

Hea küsija, palun vabandust! Head ametikaaslased, ma palun omavahel jutud lõpetada, kui esitatakse küsimust või kui siin saalis vastatakse! Palun austame oma ametikaaslasi! Saalis on liiga suur lärm. Palun, Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Mul on küll mikrofonihääl, aga väikest võimendust oleks võib-olla jah tarvis. Üliõpilased on tihedalt seotud rahvusvahelise koostööga. See seaduseelnõu pakub Eestile üsna väikese raha eest võimaluse kogu Euroopa Liidus heas mõttes taas silma paista. Kas üliõpilasorganisatsioonid teistes Euroopa Liidu riikides ja miks mitte kaugemalgi ei ole sellele initsiatiivile tähelepanu pööranud ja seda oma kirjavahetuses toetanud?

Seda, et Eestis on üliõpilastel nii viletsad sotsiaalsed garantiid, on märgatud ka igal pool mujal Euroopas. Isiklikes vestlustes olen kuulnud, et väga paljude noorte jaoks ongi küsimus, miks me peaksime Eestis õppima ja panustama Eestis haridusele, kui me saame minna väljapoole Eestit õppima. Tihtipeale on mujal haridus märksa laiapõhjalisem ja sotsiaalsed garantiid, mis ühel hetkel teistes riikides meie edukatele õppijatele tagatakse, on oluliselt paremad ja tagavad hilisema hakkama saamise palju paremini kui Eestis. Selles valguses on iga pingutus, mis me noorte õppurite toetamiseks teeme, kiiduväärt ja tänane eelnõu on lihtsalt väikene osa sellest. Nagu ma ka varem olen öelnud, lõplikult on võimalik üliõpilaste sotsiaalsed garantiid tagada ikkagi korraliku õppetoetuste seadusega. Usun, et sellest saab Riigikogu järgmise koosseisu olulisi väljakutseid.

Evelyn Sepp, palun!

Austatud ettekandja! Ma tänan selle ettekande eest! See on olnud äärmiselt sisukas ja ka vastused on olnud selle ettekande väärilised. Teema muidugi on ülitõsine. Me saame siin saalis suures osas kõik aru, et kulu, mis tänase ettepaneku realiseerimiseks teha tuleks, ei ole eelarve mõttes üldse arvestamisväärne. Pisut teeb nõutuks see suhtumine, et selle suhteliselt väikese kulu üle otsustamisel peaks nagu väga vajalikke ettevõtmisi üksteisele vastandama. Kuidas sa kommenteeriksid sellist väärtushinnangute skaalat, kus ühes otsas lokkab päris massiivne poliitiline korruptsioon, mille näiteks olgu toodud seesama kliimaagentuur, kus kergel käel liigutatakse sadu miljoneid, või seesama õnnetu äpardunud võidusammas, mis on juba mitusada miljonit maksma läinud. Selle raha eest saanuks tervet põlvkonda kõrgharidusega noori toetada ja ära toita. Kuidas sa hindad seda väärtushinnangute skaalat, mis siin saalis praegu avaldub?

Eks see loomulikult kahetsusväärne ole, et me mõningatel juhtudel oleme teinud väga kergekäelisi otsuseid. Kõnealune konkreetne probleem puudutab kümneid tuhandeid noori inimesi. Minu arvates on kõige hullem, et ühel hetkel me lubasime noortele inimestele väga selgelt, et kui te tulete õppima ja võtate õppelaenu, siis tingimused on sellised. Jah, me saame aru, et vahepeal tekkis riigil keeruline olukord. Me olime nõus kõik püksirihma pingutama, et raske aeg üle elada, aga nagu ma nüüd ka väga paljudes reklaamides olen kuulnud, praegu läheb meil paremini. Nende noorte inimeste suhtes oleks igal juhul õiglane, et me neile, kes asusid õppima ja võtsid teatud tingimustega arvestades laenu, need tingimused taastame. See on ühele soliidsele ja korralikule riigile väga kohane käitumine, mis Eestile praegu sugugi üle jõu ei käi.

Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Riigieelarvet saab alati kavandada teatud kindla täpsusega, kuna me ei oska ette näha, kui palju riigile tulusid laekub, kaasa arvatud maksutulusid. Eelmisel aastal osutus suurusjärk selliseks, et riigile laekus makse eeldatust rohkem 105 miljonit eurot. Kas mul on õigus, et see summa on märksa suurem kui selle eelnõu maksumus?

Jah, teil on täiesti õigus. (Aplaus.)

Toomas Tõniste, palun! Head pealtvaatajad, juhatajana on mul kohustus tagada siin saalis kord. Palun teid austada selle saali kodu- ja töökorda! Usun, et te mõistate mind. Toomas Tõniste, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Kui juttu on kuludest, siis alati huvitab mind ka tulude pool. Selle kohta me ei ole teilt siiani korralikku vastust saanud. Kas te tõesti mõtlete, et ettevõtted on selle pärast miljardeid Eestist välja viinud ja Eestil on makse saamata jäänud, et meil ettevõtte tulu seni, kuni see sealt välja pole võetud, ei maksustata? Minu teada on see olnud nii sellepärast, et dividendid on mujal riikides vähem maksustatud. Just sellepärast on Eesti riik väga suurtest summadest ilma jäänud.

Ma ei öelnudki, et ettevõtete tulumaks on kindlasti väljapääs, et ettevõtetelt tuleb raha ära võtta ja anda üliõpilastele. Nagu hea kolleeg Kalev Kallo ütles, on see kindlasti üks võimalus, ja ma juhtisin sellele ka tähelepanu. Ja nii nagu hea kolleeg Eiki Nestor enne nentis, 150 miljonit krooni on väike summa, arvestades kas või seda, et 2010. aasta eelarve ülejääki laekus 105 miljonit eurot. Arvan, et kõik on puhtalt tahte küsimus, prioriteetide küsimus. Ja see, kuidas me selle lahendame, näitab mingil määral ka riigi suhtumist meie tulevikku, noortesse ja õppuritesse.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma usun, et väga paljud nendest üliõpilastest, keda see eelnõu puudutab, hääletasid eelmistel valimistel Reformierakonna ja IRL-i poolt. Mis sa arvad, kas nad suudavad ennast nii palju kokku võtta, oma mõistuse tööle panna ja järgmistel valimistel õige valiku teha?

Ma loodan väga, et noored ning ka eakad ja kõik muud valijad väga tähelepanelikult jälgivad debatte, jälgivad eri erakondade seisukohti ja teevad oma otsuse lähtuvalt sellest, millised on nende poliitilised eelistused järgmiseks neljaks aastaks. Soovitan tõesti noortel inimestel väga põhjalikult jälgida otsuseid ja arutelusid, mis siin Riigikogus sünnivad.

Peep Aru, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma esitan väite, et viimastel aastatel on valitsussektori ja riigi eelarve olnud defitsiidis. Kas mul on õigus?

Jah.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Helmer Jõgi!

Auväärt istungi juhataja! Hea Riigikogu! Esitan teile ülevaate kultuurikomisjonis toimunud arutelust. Riigikogu kultuurikomisjon arutas seaduseelnõu 865 oma 10. jaanuari istungil. Arutelule olid kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Maris Mälzer. Kantsler Janar Holm tutvustas valitsuse seisukohti eelnõu kohta. Tuletan vahest hästi lühidalt teile need seisukohad meelde. Need on järgmised.
Vabariigi Valitsus on seisukohal, et õppelaenu riigipoolse kustutamise kohustus ei saa olla seotud õppeasutusse õppima asumise ajaga, nagu seda põhjendavad eelnõu algatajad. Avalikku sektorisse tööle asunul õppelaenu kustutamine ei ole õppuri sotsiaalne garantii, mis tal tekkis õppima asudes. Tegu on avaliku sektori töötaja soodustusega, mis tekib teatud tingimuste täitmise korral. Seega on Vabariigi Valitsus seisukohal, et õiguspärane ootus ei saa tekkida õppelaenulepingu sõlmimisega. Vabariigi Valitsus toob esile ka isikute ebavõrdse kohtlemise tööjõuturul. Mitte kõik ei võtnud laenu, laenu võeti erinevas mahus, osalt finantseeriti õpinguid ka oma rahaga. See oli ka üks motiividest, miks 2009. aastal raskes majanduslikus olukorras tehti selline otsus, mida tahetakse täna arutatava eelnõuga muuta. Tuletan siinkohal meelde, et Riigikogu otsusega jätkati õppelaenude kustutamist isikutel, kellel oli selline õigus siiski tekkinud 1. juuliks aastal 2009.
Veel Vabariigi Valitsuse seisukohtadest. Valitsusele ei ole mõistetav, miks seovad eelnõu koostajad kuni viieaastast last kasvatava vanema riigipoolse õppelaenu kustutamise soodustuse saamise õppeasutusse õppima asumise ajaga. Ka ei oldud Vabariigi Valitsuse seisukohavõtus nõus eelnõu rakendamisega seotud kulude arvestamise korraga, sest see on seletuskirjas ebatäpne ja mitmeti mõistetav. Seletuskirjast nimelt ei ilmne, kas 150 miljonit krooni – ma räägin nüüd vanas rahas – on täiendav eelarve kulu või riigipoolne kulu tervikuna aastas.
Samas möönavad valitsus ning Haridus- ja Teadusministeerium, et tõepoolest oli üliõpilaste hulgas piisavalt neid, kes õppelaenu võttes sidusid oma tulevikuplaanid töökohaga, kus neile laieneb riigipoolse õppelaenu kustutamise soodustus. Sellel soodustusel on meie riigis olnud oluline mõju motiveeritud inimeste tööleasumiseks avalikus sektoris. Valitsus ei toeta õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu algatatud kujul, kuid avaldab lootust, et juba 2012. aasta riigieelarve kavandamisel peaks meil olema vajadustepõhine õppelaenu ja õppetoetuste süsteem, mis arvestaks isikute sotsiaal-majanduslikku olukorda.
Nüüd komisjoni küsimustest. Komisjonis küsiti eelnõus ettenähtud rahaliste vahendite katte kohta, sest nagu siin ka enne jutuks oli, eelnõu jõustumine oleks seatud tagasiulatuva mõjuga. Algatajate arvates on vajalike summade jaoks katte leidmine poliitiliste prioriteetide küsimus. Küsiti ka kohtuprotsesside kohta – sel teemal on vist mitu kohtuprotsessi juba olnud, üks vähemasti kindlasti. Kantsler oskas vastata, et kohtus ei võetud seisukohta õiguspärase ootuse printsiibi suhtes, millele rõhuvad eelnõu algatajad. Konkreetses kohtuasjas oli kohalik omavalitsus teinud toiminguid, mis olid ebatäpsed. Tunti huvi ka, kui paljusid inimesi see eelnõu puudutab. Maris Mälzeri arvates on see arv raskesti prognoositav, kuid loomulikult on tegemist arvestatava hulga noorte inimestega. Maris Mälzer rõhutas ka, et kui muu Euroopaga võrrelda, siis on meil õppurite sotsiaalsete garantiidega suuri probleeme.
Arutati samuti, kas 2009. aastal tehtud otsus oli ajutist laadi, ja tõmmati paralleele pensionisambaga, millest täna ka juba juttu oli. Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindaja toonitas, et üliõpilaste õiglustunnet riivas eelkõige see, et reeglite muutmisest teatati nii lühikest aega ette. Vastamata jäi küsimus, kuidas tagantjärele jõustuva seaduse korral leida vajalikku raha – eelarve on ju niigi defitsiidis. Kõlas ka mõte, et küsimus ei pea ilmtingimata lahenduse leidma käesoleva aasta riigieelarve raamides, selle võiks vahest edasi lükata.
Keegi komisjoni liikmetest ei vaidlustanud, et tuleb leida süsteemne lahendus tudengite sotsiaalsetele garantiidele, kuid küsiti, kas kriisieelse olukorra taastamine oleks praegu parim lahendus.
Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda tänaseks, see on siis 20. jaanuariks, ja teha täiskogule ettepanek eelnõu 865 tagasi lükata. Muudatusettepanekute tähtaeg võiks olla 3. veebruar kell 18. Hääletustulemus oli poolt 4, vastu 4, erapooletuid komisjoni liikmeid ei olnud. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Evelyn Sepp, palun!

Austatud ettekandja! Te ütlesite, et üks argument, miks komisjon seda eelnõu ei toetanud, oli see, et eelarve on defitsiidis. Ja sellega põhjendati tehtud muudatust üleüldse, et eelarve sattus raskesse olukorda. Kui mälu mind ei peta, on ka käesoleva aasta eelarve defitsiidis. Seda on ametlikult tunnistanud nii rahandusminister kui ka kõik teised, kes on eelarve eelnõu kaitsnud. Mis te arvate, mitu komakohta täna arutatava eelnõu vastuvõtmine oleks eelarve puudujääki suurendanud, kui see muidugi üldse suurendanud oleks?

Hea küsija! Mulle tuleb meelde eilne Riigikogu istung, kus hea kolleeg Eiki Nestor pidas meile manitsuskõne, et komisjoni kaasettekandja peab jääma teatud formaadi piiresse. Austades Riigikogu enda kehtestatud formaati, ma vastan sellele küsimusele niimoodi, et komisjon säärastesse arvutustesse ei laskunud ja sellest vaatevinklist küsimust ei käsitlenud.

Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Mina jään küll oma küsimusega komisjoni arutelu piiridesse. Te nimetasite hääletustulemusi: neli oli poolt ja neli oli vastu, erapooletuid ei olnud. Kuna see on minu jaoks väga oluline eelnõu ja ma arvan, et ka tudengite jaoks on see väga vajalik eelnõu, siis palun nimetage konkreetselt, kes olid need neli, kes olid komisjonis poolt, ja kes olid need neli, kes olid vastu. Ning kuidas erakondlik häälejaotus oli?

Mul on raske hinnata, kas teie küsimus jääb formaati või ei jää. Paraku koosoleku protokoll ei kajasta nimeliselt, kes olid poolt ja kes vastu. Aga ma loetlen teile istungil viibinud komisjoni liikmed. Komisjoni koosolekust võtsid osa Eldar Efendijev, Helmer Jõgi, Peeter Kreitzberg, Lauri Luik, Georg Pelisaar, Karel Rüütli ja Peeter Tulviste. Lisaks komisjoni nõunikud ja asendusliikmena oli Lauri Vahtre asemel kohal Trivimi Velliste. Komisjoni istungilt puudusid Mailis Reps, Paul-Eerik Rummo ja Lauri Vahtre.

Marek Strandberg, palun!

Hea kolleeg! Püüan olla korrektne ja küsin nii, nagu peab: kas komisjon arutas tõsiasja, et kõnealune eelnõu on üliõpilastele paljuski tähenduslik mitte ainult raha mõttes, vaid ka moraalselt. Selle vastuvõtmine võiks neid mõjutada olema riigi ja valitsuse suhtes leplikum, lojaalsem või mis iganes. On ju meil väga suuri summasid kulutatud riigi maine kõikvõimaliku kujundamise peale – küll ehitades Shanghais igasuguseid maju, kus on sead sees, küll muul moel. Kas komisjon arutas seda, et sellise seaduse abil võiks sidet kodanikkonnaga parandada? Ja kui ei arutanud, siis mina ei pahanda, kui te oma isiklikku arvamust selles küsimuses avaldaksite.

Eks isikliku arvamuse avaldamise võimalus teki varsti pärast seda, kui ma siit Riigikogu kõnepuldist ära lähen. Aga see teema on arutelu all olnud kolm ja pool aastat. Kogu aeg on oldud veendunud, et meil oleks tarvis vajadustepõhist tudengite toetamist. Me arutasime seda päris selle Riigikogu koosseisu töö alguses ka haridus- ja teadusministriga. Nii et seda teemat on nende aastate jooksul piisavalt arutatud, seekordsel komisjoni istungil sellest aspektist arutelu aga ei tekkinud.

Rein Ratas, palun!

Tänan, juhataja! Hea ettekandja! Õiguskindlus on sõnakindlus riigi tasandil ja õiguskindluse põhimõtete austamisele täna arutatav seaduseelnõu apelleeribki. Õiguskindluse põhimõttest tulenevalt ei ole ju näiteks kärbitud ka varasemat riigikoguja eripensioni, mis ei kehti teatavasti enam ei praeguse ega ka eelmise Riigikogu koosseisu kohta. Kui me nüüd kipume õiguskindluse põhimõtet rikkuma üliõpilasi puudutava regulatsiooni osas, siis miks me peame seda nii pühaks ja puutumatuks, kui on vaja otsustada varasema Riigikogu eripensioni üle? Miks me seda soodustust ei kaota? Kas teie komisjonis arutati seda, et vähemalt osa rahast võiks tänase eelnõu katteks saada selle eripensioni kaotamisest? Olen rääkinud.

Aitäh huvitava ja õigustatud küsimuse eest! Aga ma lugesin teile ette Vabariigi Valitsuse seisukoha, kunas tekib õiguspärase ootuse printsiip nendel, kes on laenu võtnud. Mis puutub eripensionidesse, siis sellest seisukohast on siin räägitud küll ja küll. Komisjonis eripensionidest selle eelnõu kontekstis ei räägitud.

Heljo Pikhof, palun!

Austatud ettekandja! Teadupärast pole Riigikogu komisjonides toimuv salastatud, vähemalt kultuurikomisjonis mitte. Enne te lugesite Jaan Õunapuu küsimusele vastates üles, kes komisjoni istungil viibisid, aga ei öelnud seda, kes ja kuidas hääletas. Ma küsin teie käest: kas te seda mäletate, kuidas teie hääletasite? Ja soovin vastust, kas te olite poolt või vastu.

Kaks küsimust, aitäh! Kas-küsimusele on alati lihtne vastata. Jah, ma mäletan.

Jaan Õunapuu!

Aitäh! Te küll avaldasite enne minu küsimuse peale kahtlust, kas see puudutab komisjonis arutatut, aga ma arvan, et midagi rohkem komisjoni istungil arutatuga kokku langevat ei saagi olla. Pean silmas seda, kes on konkreetse eelnõu menetluses eelnõu vastuvõtmise poolt, kes on vastu ja kes erapooletu. Ma küsin ikkagi veel selle kohta. Ma ei taha oma jonni jätta. Nimetan nüüd kaheksa nime ja tahaksin saada teie kinnitust, kas kõik täpselt nii oli, nagu ma pakun – analoogselt Peep Aruga, kes küsis ka härra Rüütli käest enne viimase küsimuse.
Kas Reformierakonnast Helmer Jõgi ja Lauri Luik ning Isamaaliidust Peeter Tulviste ja  Trivimi Velliste olid edasisele menetlemisele vastu ning poolt olid Pelisaar ja Efendijev Keskerakonnast ning Rüütli ja Kreitzberg sotsiaaldemokraatide ridadest? Kas mul on õigus?

Aitäh küsimuse eest! Te liigute õigel teel.

Nikolai Põdramägi, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui kultuurikomisjon ei teinud omale isegi seda selgeks, kui paljusid üliõpilasi see seaduseelnõu puudutab, siis järelikult ei arutatud seda nii olulist küsimust põhjalikult. Kuidas saab sel juhul teha lõplikke otsuseid? Öelge siis kohe otse välja, et raha ei ole, ja jutul lõpp!

Aitäh, hea küsija! Ma ei jaga hinnanguid. Ma räägin seda, mida arutati kultuurikomisjonis ja mida kajastab kultuurikomisjoni istungi protokoll.

Karel Rüütli, palun!

Hea ettekandja! Kultuurikomisjonis arutati seda eelnõu väga põhjalikult ning nagu ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja seal rõhutas, oli soodustus, mis siiamaani õppelaenude puhul kehtis, iseenesest äärmiselt vajalik. Teie ise, kui mu mälu mind ei peta, ütlesite aga seda, et vajadus selliste soodustuste järele hakkab ära kaduma, sest enne oli meile avalikku sektorisse noori inimesi vaja. Päästjad, õpetajad, lasteaiakasvatajad jne on kõik avaliku sektori töötajad. Kas see tähendab, et meil enam ei ole noori inimesi riigitööle vaja? Kas see on Reformierakonna ametlik seisukoht?

Mina tõstatasin küsimuse arutelu aluste kohta. Jäi mõnevõrra segaseks, kuidas me käsitleme õppelaenu kustutamist – kas sotsiaalse garantiina või teatud riigipoolse soodustusena. Aga nii mitmeski avalikus diskussioonis on väljendatud muret, et meil on avalikku teenistusse pürgijaid paljuvõitu: enam kui pooled tudengitest. Küsitlusi on ju toimunud. Enam kui pooled tudengitest, kes lähevad õppima, tahavad siduda oma tuleviku just nimelt avaliku teenistusega. Just selline murelik seis meie ühiskonnas meediast välja paistab. See oli minu küsimuse ajend.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Vastates Jaan Õunapuu küsimusele, te avaldasite juba pool saladust. Ma kordan uuesti oma küsimust: kas teie olite kultuurikomisjonis sotsiaaldemokraatide eelnõu 865 edasise menetlemise poolt või vastu?

Mind on küll õpetatud, et küsimusele küsimusega vastata ei ole eriti viisakas, aga miks teid huvitab komisjoni iga liikme seisukoht? Selle seisukoha te saate siin teada, kui me hääletame selle eelnõu poolt või vastu.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kahjuks ma ei olnud sellel komisjoni istungil ja seetõttu ma pean siit küsima. Viitasite siin negatiivses kontekstis, et avalikku teenistusse pürgijaid on võib-olla liiga palju ja tung sinna on liiga suur. Mina jään selles suhtes eriarvamusele, sest meie avalike teenuste pakkumise kvaliteeti saab alati tõsta ja selle eest suuremat vastutust võtta. Iga inimene on seda aeg-ajalt tundnud. Mul on aga küsimus: kas samasugune probleem vaevab riiki ka õpetajaametisse pürgijate puhul? Mõtlen nii lasteaedu kui ka koole. Mina isiklikult olen kogenud, et aineõpetajaid on ka praegu raske leida. Kas me ei peaks siiski tunnistama, et selline õppelaenude kustutamine kas osaliselt või täielikult võiks rohkem noori panna huvi tundma õpetajaameti vastu?

Auväärt ametikaaslane! Mul on tõesti kahju, et sa ei olnud komisjonis. Oleksime saanud seal sisulist diskussiooni pidada. Nagu ma juba mainisin, komisjoniski kõlas see seisukoht ja Vabariigi Valitsuse hinnangus tunnistati ka, et õppelaenu kustutamise soodustus aitas tõesti leevendada haridusvaldkonnas ning teaduses töötavate inimeste põuda. Nii et sellel meetmel on igal juhul olnud positiivne mõju.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleeg! Oma kõnes sa nimetasid, et mitte kõik ei võtnud laenu. Täna me räägime rohkem rahast ja ehk ikkagi täpsustate, kui palju noori inimesi jäi raskesse olukorda pärast seda, kui 1. juulil 2009 muudeti õppetoetuste ja õppelaenu seadust.

Ka komisjon püüdis sellele küsimusele vastust saada, aga te ju saate ise ka aru, et suhteliselt raske on hinnata, kui paljud lõpetanud lähevad avalikku teenistusse tööle, kui palju lõpetab, kui palju on laenu võtnud. Nii et see arv on väga hinnanguline ja ka seda küsimust analüüsinud üliõpilaskondade liidu esimees ei andnud meile täpset vastust.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mailis Repsi! Kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu! Head külalised! Täna me arutame väga piinlikku seaduse muutmise vajadust. Nimelt on riik murdnud üht oma lubadust – lubadust noortele inimestele, kes läksid ülikooli õppima teadmisega, et just selle eriala valimise korral on neil võimalus saada hiljem õppelaenu kustutamise toetust, kui nad pingutavad ning õigel ajal lõpetavad. Ja see vajab tänapäeval väga suurt pingutust. Noored on võtnud õppelaenu, et katta oma kulusid, sest meie praegune õppetoetuste süsteem tavaliselt ei lase neil täielikult õppimisele pühenduda. See on võimalik vaid siis, kui perel on võimalik noort väga palju toetada, ja alati see ei ole nii.
Praeguses olukorras püütakse küll inimesi veenda, et kriis on möödas, aga tegelikult rahvas seda oma rahakotis ei tunneta. Suur osa üliõpilasi ja nende perekondi on võib-olla veelgi raskemas seisus kui mõne aasta eest, kui kriis algas, sest siis oli veel inimestel säästusid, mis nüüdseks on läbi. Noor inimene läks teatud eriala õppima, lootes riigi peale. Kindlasti ei osanud ka ükski parlamendiliige tol ajal seda seadust heaks kiites või Vabariigi Valitsuse liige arvata, et mõne aasta pärast, kui läheb raskeks, on just üliõpilased need, kelle pealt lasteaedade ja noorsootöö kõrval esimesena võiks kokku hoida.
Milles me praegu võime kindlad olla? Valimiste ajal lubatakse nii mõndagi. Reformierakond lubab, et võite kindlad olla. Mina pean tunnistama, et pärast selle õppelaenu kustutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelu siin saalis võime kindlad olla selles, et riik ei tunnista oma vigu. Ükshaaval on üliõpilastel võimalik tõepoolest kohtus oma õigust nõuda ja seda nad ka teevad. Aga kas me tõepoolest peame ära ootama iga üksikjuhtumi menetluse kohtus? Kui palju on neid vaja – üks, kaheksa, kakskümmend? Millal saab täis kogus, mis paneb meid Riigikogus tunnistama, et tõepoolest läks natuke pahasti, et me ei teatanud piisavalt ette, et noortel tõesti olid riigi suhtes omad ootused?
Me ei menetle täna seaduseelnõu, mis eeldab riigieelarve defitsiidi sellises mahus suurendamist, mida on võimatu ette näha. Me ei räägi eelnõust, mis räägib korralikust, süsteemsest üliõpilaste toetamisest, vaid me räägime vigade parandusest. Ja eriliselt küüniline on vigade paranduse juures hakata pärima, kust tuleb raha. See ei ole oluline. Kui riik kohtus kaotab, siis maksab ta kinni nii oma vea kui ka kohtukulud. Võib-olla tõesti peab ükskord üliõpilane jõudma välja kõige kõrgemasse kohtusse ja sealt tiiruga tagasi tulema, aga ma siiski loodan, et me jõuame enne teatud seaduse täpsustamise ja muutmiseni.
Teine huvitav moment on praegu see, et kuni jaanuari lõpupäevadeni ehk siis 25. jaanuarini me loeme kõikjale üles pandud sinistelt reklaamlehtedelt, et Isamaa ja Res Publica Liit lubab meile tasuta haridust. Tõenäoliselt me saame tasuta haridusest veidi erinevalt aru. Üliõpilased saavad tasuta haridusest aru nii, et see tähendab tõepoolest tasuta harimist. See tähendab seda, et sul on võimalik minna ülikooli tasuta õppima ja sellele lisanduvad ka normaalsed tagatised, et sa saad tasuta õppida. Aga kui me täna väidame, et riigil ei ole võimalik leida mõnikümmend miljonit, tunnistamaks, et ta tegi vea, siis tekib küsimus, kui palju on neid noori inimesi, kes usuvad, et pärast 6. märtsi keegi veel mäletab tasuta hariduse loosungit. Vahest on tegemist järjekordse sellise lubadusega nagu mõne aasta eest, mil räägiti õpetajate topeltpalgast, ja siis paari aasta pärast seletati, et see oli metafoor, seda polevatki mõeldud, et iga õpetaja palk nii palju tõuseb.
Nii või teisiti oleme praegu kurvas seisus. Me oleme saanud üliõpilaste käest kirjeldusi, kus on selgelt välja toodud, missugune olukord tegelikult oli. Keset suvepuhkust anti noortele vaid mõnepäevase etteteatamisega teada, et nüüd kohe tehke avaldus, või muidu on juba hilja. Konkreetselt iga inimese olukorrale ei mõeldud. Me sunnime praegu noori inimesi minema oma riigi vastu kohtusse, sest nad on langenud suure ebaõigluse osaliseks.
Ma loodan, et Riigikogu liikmed on lugenud Eesti Üliõpilaskondade Liidu saadetud üksikuid lugusid. Iga lugu on hea näide, selgitamaks, miks me täna seda eelnõu menetleme. Eraldi võiks välja tuua loo ühest noorest inimesest, kellel jäi puudu täpselt 13 päeva, muidu oleks ta uue seaduse tingimustele vastanud. Kas tõepoolest keset juuli palavust seda seadust vastu võttes Riigikogu suures kärbete tuhinas ei mõelnud, et 10, 13 või 15 lisapäeva ei viiks riiki rohkem üht- või teistpidi kaldu? Paljude noorte suhtes oli nii lühikese aja kehtestamine äärmiselt ebaõiglane.
Soovin siinkohal kõigile kolleegidele jõudu mõtlemaks, kuidas me saame pakkuda noortele veel suuremat tuge, kuidas oleks võimalik kunagi aastate pärast – kahjuks ma eriti ei usu sellesse, et see juhtub kohe pärast valimisi – tõepoolest süsteemse, laiapõhjalise ja sotsiaalset garantiid pakkuva õppetoetuste süsteemini. Aga seniks palun kõrvaldame ära vead, mis riik on teinud! Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Liisa-Ly Pakosta! Kaheksa minutit.

Austatud kolleegid ja head külalised! Mul on väga hea meel, et me täna siin saalis seda küsimust arutame ja et meil ka uskumatult palju noori inimesi koos oma lastega külas on. Muidu jäänuks tõesti tunne, et ajame siin saalis ainult vanainimeste asja. Tegelikult ma väga loodan, et noored inimesed hakkavad rohkem huvi tundma kõikide seaduseelnõude vastu, millest me räägime, ja et ka lapsi siia majja sagedamini satub. Nii et aitäh kõigile tulemast!
Samas on mul väga kurb meel, et eelnõu algatanud sotsiaaldemokraadid on selle teema nii ülekäe siia saali toonud ja nagu Karel Rüütli ka ausalt välja ütles, pelgalt häälte kogumiseks.
Räägin nüüd nendest kahest asjast – heast meelest ja kurvastusest – pisut pikemalt ja argumenteeritumalt. Üks Isamaa ja Res Publica Liidu tuumväärtusi on tõepoolest tasuta kõrgharidus. Me tahame kaotada ühe peamise põhjuse, miks õppelaenu praegu võetakse – s.o õppemaksu kõrghariduse omandamiseks. Selline süsteem, kus kõrgharidus oleks tasuta kättesaadav, ei ole maailmas sugugi mitte tavaline.
Teine sama ettevõtmise oluline külg on kehtestada juba alates 2012. aastast tudengitele lisaks tulemuspõhistele toetustele ka sotsiaalset olukorda arvestavate õppetoetuste süsteem. Ma palun väga meid selles osas toetada, et ka vajaduspõhised õppetoetused saaksid üliõpilastele kehtestatud! Korralik õppetoetuste süsteem on tõepoolest vajalik ja see eesmärk on meil sotsiaaldemokraatidega suures osas ühine.
Selles eelnõus on mulle väga sümpaatne nii sisu kui õiguskindluse põhimõtte poolest just lastevanemaid silmas pidav osa ehk siis välja käidud 3,1 miljonit eurot, millest saaks hüvitada lastevanemate õppelaenud. Lastega peredele õppelaenu hüvitamine on iseenesest sisuliselt õige, sest see soodustab sünnitamist nooremas eas ja võtab arvesse seda, et tudengid ei saa oma töötasu põhiselt nii suurt vanemahüvitist, nagu need naised või mehed, kes on juba mõnda aega tööl käinud.
Kogu selle küsimuse arutelu Riigikogus juhtis kultuurikomisjon, mille esimees on Peeter Kreitzberg. Ma küll arvasin, et kultuurikomisjon võtab oma sotsiaaldemokraadist juhi Peeter Kreitzbergi eestvõttel selle küsimuse pisutki sisulisemalt ette ja leiab katteallika vähemalt sellele 3,1 miljonile eurole. Aga mitte nii, et tühja, käime eelnõu ruttu läbi, saadame suurde saali ja vaatame, mis edasi saab. Küll riik kuskilt selle raha leiab.
Iga kõrgharitud inimene teab Tolstoi metafoori Lollidemaa imede põllust. "Buratino seikluste" imede põld, kus sa paned õhtul raha mulda, kastad seda nagu murulauku ja hommikuks kasvab puu, millel lehtede asemel on raha, mis tuleb lihtsalt kokku korjata – see tegelikus elus ei toimi. Ma tõesti oleks soovinud, et see küsimus oleks kultuurikomisjonis korralikult läbi arutatud.
Veidi ka õiguskindlusest. Lapsevanemana on mul piinlik, et pärast kärbete perioodi, mis Eestis on olnud, ei ole jäänud ühtegi erakonda, kes poleks õiguskindluse põhimõtte vastu eksinud. Austatud Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid, kes te olete täna siin õiguskindlust alla kriipsutanud! Minu viies laps, kolmandat põlve tallinlane, jäi ilma igasuguse õiguskindluseta sünnitoetusest ilma, sest Tallinna linn otsustas selle mürtsti ära kärpida. Õiguskantslergi on viidanud, et see kärbe oli ekslik. Majanduse taastudes ehk tekib meil tõesti olukord, kus kõik Eesti erakonnad, sealhulgas sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond, pööravad õiguskindlusele mingisugustki tähelepanu. Isamaa ja Res Publica Liidu nimel ma küll luban seda.
Ja lõpetuseks: Facebookis ja ka minu blogis on inimesed õppelaenu teemal väga aktiivselt minu poole pöördunud ja palunud selles osas kas selgitust või midagi ette võtta. Pean tunnistama, et ega väga head selgitust, miks just selles osas loodetud taastamist pole, ei olegi. Minu arvates võiks Riigikogu oma testamendis jätta selle küsimuse järgmisele parlamendikoosseisule ühe esimesena lahendada, nii et leitaks ka vajalik katteallikas. Aga katteallikat teadmata, Buratino Lollidemaa imepuule lootes ma ei saa seda eelnõu toetada. Loodan ka seda, et Riigikogu komisjonid, sealhulgas kultuurikomisjon Peeter Kreitzbergi juhtimisel, võtavad edaspidi nende eelnõude menetlemise tõsisemalt käsile. Usun, et see küsimus saab lahendatud – kui mitte enne, siis 2012. aastal vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemiga. Aitäh teile kuulamast!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi! Kaheksa minutit.

Me ju räägime siin väga õigest asjast, milleks on hariduse kvaliteet ja jätkusuutlikkus. Ühele eelkõnelejale küsimust esitades ma ju küsisin, kuidas hariduse kvaliteediga lood on. Eks see nigel ole. Eespool esitatud küsimusest võis nii aru saada, et siin saalis olevate ja formaalselt täitsa haritud inimeste haridus on tegelikult olematu ja nende maailmamõistmine täiesti puudulik. Kuidas saab öelda, et see haridus on kvaliteetne, kui 2002. aastal, mil hariduse kvaliteet oli ilmselt parem, Tallinna Tehnikaülikoolis haldusjuhtimise lõpetanud inimene kinnitab, et erakonna allorganisatsiooniks on riigiasutus. See on ikka päris piinlik hariduse puudujääk, mis valitseb ka siin saalis. Pole parata! Aga eks seegi kinnita veel kord, et haridusega tuleb tegelda.
Mina küsin ühe sügava küsimuse. Samas ütlen kohe ette, et seda eelnõu tuleb minu arvates menetleda, ning mitte selle tõttu, et hääli saada või mingi muu säärase eesmärgi tõttu, vaid ennekõige selle tõttu, et riigil tuleks oma asjaajamise kalkust pehmendada. Tollel pehmendamisel on loomulikult rahaline hind. Kui me oleme raamatupidajalikult lõpuni korrektsed, siis jah, me võime väita, et kõik peavad parema eelarvepositsiooni nimel surema, aga minu arvates see nii ei ole.
Probleem ei ole ainult õppelaenudes. Probleem on tunduvalt laiem, kompleksne. Ja see, et üliõpilased on pead tõstnud ja kõnelema hakanud, on ainult hea. Küsin siis nii: miks haridust peab üldse sellisel moel laenuraha eest ostma? Kusjuures me tegeleme laenutemaatikaga rohkem kui hariduse kvaliteedi temaatikaga. Olgem ausad, et meie kõrghariduse kvaliteedi näitajad on suhteliselt kesised. Kui ikkagi ülikoolides on professorikohad täidetud konkursiga, kus konkureerijaid on alla ühe ühele kohale, siis, olgem ausad, on kvaliteet umbes sama hea kui kinnisvarabuumi lõpus laenurahaga ostetud papist ja nüüdseks hallitavatel majadel kuskil põldude peal, kus varem sõid lambad ja lehmad. Nii et tegelikult hariduse kvaliteet on fundamentaalne küsimus. Noor inimene, kes pistab pea välja ja vaatab, mil moel tal on võimalik õppida, on tõepoolest hädas, sest isegi laenuraha eest ei saa ta seda, mida võiks oodata.
Me räägime riiklikest jätkusuutlikest otsustest. Seejuures tuleb meil rääkida ka hariduse kvaliteedist. Kõrghariduse diplom ei anna automaatselt töökohta – seda me teame. Üksnes hariduse hea kvaliteet võimaldab inimesel paremini toime tulla. See on tõepoolest riigi maitseküsimus, kas emakeelset haridust antakse laenuraha eest või selle eest, et inimesed on andekad ja andekus vajab väljaarendamist. See on üks kultuuri osa.
Haridus ei ole äri! Haridus ei tähenda tavapärast majandustegevust, millesse saab kuidagimoodi investeerida. Väikse rahva jaoks on see kultuuri osa, vägagi arusaadavalt kultuuri osa. Ja ütleme nii, et praegu on hariduse, sealhulgas kõrghariduse, kraadiõppe kvaliteet tegelikult ainukene, mille parandamisega peale hakates on võimalik kümne aasta perspektiivis majanduse alustalad hoopis teistsuguseks muuta. Mitte maksusüsteem ei tooks haridusse rohkem raha, vaid hoopis muud asjad. Küsimus on majanduse jätkusuutlikkuses ja ennekõike investeeringutes, maksusüsteem võib olla milline tahes.
Olgem ausad, meie riik pole õhuke mitte selle tõttu, et meil on liiga madalad maksud. Meie riik on õhuke, sest kuidagi näotul moel on jäetud tähele panemata üks majanduse kasvu peamisi allikaid – see on õige investeerimine tööviljakuse kasvatamisse. See on üks põhilisi põhjuseid, miks välisinvesteeringud, mis on meie jaoks ju olulised, ei liigu Eesti poole. Meil ei ole piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu.
Kui nende omavahel seotud probleemide peale täna kohe mõtlema ei hakka, siis võib inimestel veel kaua aega jääda mulje, et haridus, mille nad oma laenuraha eest saavad, tagab neile mingi töökoha ja võimekuse. Tegelikult mulle tundub, et see nii ei ole.
Maailmapildi terviklikkus on kallis asi, eestikeelse maailmapildi terviklikkus veel eriti kallis asi. Aga ega millestki muust meie ühiskonna tugevus ei tulene. Ja nendel eelmainitud põhjustel, samuti sel põhjusel, et ma siin saalis küsimuste-vastuste voorus kuulsin, et seostatakse täiesti seostamatut, et teadmistele tuginemise asemel kasutatakse mingit poliitilist pendlimängu või kaardiladumist, on minu arvamus see, et me peaksime tänast eelnõu kindlasti edasi menetlema. Ja kordan: mitte häälte saamise sihiga, vaid usalduse tagasivõitmise sihiga. Mis sellest välja tuleb, on iseküsimus, aga ma arvan, et kõikide eelräägitud probleemide terviklik püstitamine on oluline. Loodan südamest, et järgmises Riigikogu koosseisus on teadmistest lähtuvaid rahvasaadikuid märksa rohkem.
Sellega ma praegu lõpetan. Meie fraktsioon, olgu veel kord selgelt öeldud, toetab selle eelnõu menetlemise jätkamist. Aitäh teile!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Lauri Luige!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud üliõpilased! Reformierakonna jaoks on kvaliteetne haridus üks prioriteete. Vähemalt sama oluline on ka hariduse kättesaadavus ning abi vajavate tudengite sotsiaal-majandusliku olukorra paranemine. Me teame väga hästi, miks me maailma majanduskriisi keskmes olime sunnitud valusaid valikuid tegema. Nende hulka kuulub ka otsus jätkata õppelaenu hüvitamist vaid neile, kes on õpingud lõpetanud ja asunud tööle avalikku sektorisse või kasvatavad kuni viieaastast last. Vastasel juhul oleksime praegu kõrvuti nende Euroopa riikidega, kes vaevlevad ülisuure defitsiidi, välisvõlgade ning maksutõusude käes.
Õppelaenu hüvitamine avaliku sektori töötajatele ei ole oma olemuselt sotsiaalne tagatis, vaid omal ajal vastavalt toonastele võimalustele-vajadustele loodud motivaator, et tublid inimesed suunduksid tööle ka avalikku sektorisse. Tegu on soodustusega, millele noorel inimesel tekkis õigus siis, kui ta oli võtnud õppelaenu, lõpetanud õpingud õppekava täies mahus ning olnud ka tööl avalikus sektoris teatud aja või kui tal oli kuni viieaastane laps. Seega ei saanud tekkida õiguspärast ootust enne, kui inimene oli võtnud õppelaenu, kooli lõpetanud, avalikku sektorisse tööle asunud ning töötanud seal teatud aja.
Kuidas edasi minna? Kindlasti tuleb praegust õppetoetuste ning stipendiumide süsteemi muuta. Haridusministeerium oleks sellele pidanud juba ammu tähelepanu pöörama. Õppetoetused tuleb muuta vajaduspõhiseks: abi peab saama tõesti toetust vajav tudeng ning seda suuremas mahus kui praegu. Kõrgharidust peavad saama omandada kõik noored, olenemata oma varanduslikust seisust. Stipendiumide süsteemi tuleb reformida nii, et õppetulemustest sõltuva stipendiumi suurus kataks ka nn vaese Einsteini õppekulud. Andeka ja usina tudengi kvaliteetse kõrghariduse omandamine ei tohi jääda finantside taha. Stipendium peab võimaldama keskenduda ainult õppimisele.
Oleme seisukohal, et haridus on investeering iseendasse ja oma helgemasse tulevikku. Seetõttu peame tähtsaks, et lisaks kasvavatele riigi investeeringutele suureneks ka erakapitali osakaal kõrghariduses. Maksuvabade haridusfondide loomine on vaid üks võimalikke variante, suunamaks inimesi enam investeerima oma lapse ja iseenda haridusse. Kindlasti ei tohi lasta võimust võtta mõtetel keelata erakapitali kaasamine kõrgharidusse sootuks.
Kokkuvõtteks: meie siht on kvaliteetne kõrgharidus või lihtsas keeles öelduna see, et need, kes ülikooli lõpetavad, oleksid elus konkurentsivõimelised, saaksid hea töökoha, kus makstakse kõrget palka. Meie arvates vajab kõrghariduse rahastamise süsteem reformimist. Kindlasti ei toeta me haridusmaksu kehtestamist. Haridusinvesteeringute edasine kasv, erakapitali enamal määral kaasamine kõrgharidusse, õppetoetuste muutmine vajaduspõhiseks ning õppetulemustest sõltuvate stipendiumide suurendamine on põhitegurid, mis peavad tagama kvaliteetse ning kättesaadava kõrghariduse, sealhulgas abi vajavate tudengite sotsiaal-majandusliku olukorra paranemise. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Peeter Kreitzbergi!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Mul ei olnud küll mingit plaani siia kõnepulti tulla, aga kuulsin, et Liisa-Ly Pakosta on väga mures, miks komisjoni esimees nii lolli eelnõu üldse esimesele lugemisele laskis. Võiksin IRL-i fraktsiooni paluda, et ärge laske nii rumalaid esinejaid pulti. Te teate väga hästi, kuidas Riigikogus eelnõusid menetletakse. Ei ole võimalik ühtegi seaduseelnõu blokeerida – ei komisjoni esimehel ega komisjonil. Kõik seaduseelnõud tulevad esimesele lugemisele. Aga ma ei tahaks siin hakata Liisa-Ly Pakostaga viisakusi vahetama, kuigi mul oleks selleks päris palju põhjusi ka seoses mõne teise eelnõuga. See ettepanek on mul aga küll, et võiks austada kõiki Riigikogu liikmeid, kellel on soov mõni seaduseelnõu esitada. Me ei näe ju siin tegelikult mitte midagi muud kui absoluutset soovimatust lahendada tõsine probleem, mis tekitab umbusku kogu Eesti riigi vastu. Ja kui selleks otsitakse nii labaseid põhjendusi ja süüdistusi, siis on minu arvates Riigikogu tööd tervikuna väga raske teha.
Ma olen alati mõelnud, et on üks väga hea propagandaloosung, et naisi ja mehi oleks Riigikogus võrdselt. Ja ma olen alati mõelnud, et seadused, mida kõik naised mis tahes  fraktsioonidest võiksid väga tõsiselt võtta, on lapsi ja noori inimesi puudutavad seadused. Paraku on siin Riigikogus väga raske leida selliseid lapsi ja noori puudutavaid eelnõusid, mille puhul meie naised paneksid pead kokku, olenemata oma fraktsioonist. Ikka ja jälle tuleb mõni ja põrutab hullemini, kui üks meesterahvas seda teha suudab. Minu ettepanek on küll:  enne, kui te seda seaduseelnõu hakkate maha hääletama, proovige asja võtta tõsiselt. Iga seaduseelnõu on parandatav. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse me tegime üle 600 muudatusettepaneku. Mitte üks paragrahv ei jäänud paigale, aga me ei ütelnud selle kohta, et see on täielik sõnnik, sõbrad, võtke see tagasi. Soovitan selle seaduseelnõu menetlusel täpselt samamoodi käituda. Aitäh! (Aplaus.)

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 865 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame seda ettepanekut hääletama. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 865 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 32, erapooletuid ei olnud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Jaanus Marrandi ja Jaan Õunapuu algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 11.47.