Tere hommikust, head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu esimese töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Ma palun Riigikogu kõnetooli Georg Pelisaare!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Teatavasti avaldati 9. jaanuaril meedias teade, et Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev on andnud käskkirja "Piiriäärsete territooriumide määratlemine, kus välisriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ja välismaise päritoluga juriidilised isikud ei saa soetada omandiõigusi maatükkidele". Selles käskkirjas tuuakse ära 380 piiriäärse territooriumi nimetused. Nende hulgas on ka Pihkva oblastisse arvatud Petseri rajoon. Selle käskkirja järgi ei tohi välisriikide kodanikud ega kodakondsuseta isikud olla nendel piiriäärsetel aladel asuvate maatükkide omanikud. Seega said setud jõulukingituseks teadmise, et nendel ei ole edaspidi õigust omandada oma sünnikodusid ega põlistalusid.
Teatavasti sätestab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 122 üheselt, et Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste lepingutega. Kuna aga Venemaa Föderatsioon pole siiani ühtegi teist piirilepingut heaks kiitnud, tuleb pidada jätkuvalt kehtivaks Tartu rahulepingut ja selles määratud maismaapiiri.
Kõigest eeltoodust tulenevalt on mul üheksa Riigikogu liikme nimel arupärimine peaminister Andrus Ansipile. Me soovime teada, kas ja milliseid Eesti kodanike põhiõigusi Venemaa presidendi käskkiri riivab, kuidas kavatseb Eesti valitsus kaitsta oma kodanike huve Petserimaal, kas peaministri hinnangul Tartu rahuleping kehtib ja kas kehtivad ka sellest tulenevad Eesti Vabariigi territooriumil elavate Eesti kodanike õigused.

Ma palun Riigikogu kõnetooli Väino Linde!

Tere hommikust, head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Annan üle põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lapse õigustega tegelemine on üks õiguskantsleri tegevuse paljudest valdkondadest, kuid et see paistaks ka rahvusvahelisel tasandil välja eelkõige eraldiseisva üksuse, laste ombudsmani ametikoha kaudu, täiendatakse õiguskantsleri seadust ühe lausega. Õiguskantsleril on edaspidi ühene volitus tegutseda ka laste ombudsmanina, et pidada järelevalvet laste õiguste üle, aga samuti järelevalvet laste kohustuste üle. Õigusi ei ole mitte kunagi võimalik vaadata ilma õigustega käsikäes käivate kohustusteta. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Mart Nuti!

Lugupeetud härra juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Lubage anda üle eri fraktsioonidesse kuuluvate 12 Riigikogu liikme allkirjaga pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu. See on valminud koostöös Fenno-Ugria Asutuse hõimupäevadega. Nende palve Riigikogu soome-ugri toetusrühmale oli, et oktoobri kolmas laupäev võiks hõimupäevana olla Eestis riiklik tähtpäev. Me pidasime oma moraalseks kohuseks seda menetleda. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud härra juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu.
Esiteks, keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Teiseks, investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust välisminister Urmas Paet. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud neli eelnõu ning ühe arupärimise. Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Liigume teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete esitatud arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Head ametikaaslased! Selle nädala kolmapäeval, 12. jaanuaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Laine Jänes ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler.
Nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Tänases päevakorras on üks täpsustus. Tänase päevakorra viienda punkti, eelnõu 895 esimese lugemise arutelul teeb ettekande rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas.

Asume tänase päevakorra esimese punkti juurde, milleks on õiguskomisjoni algatatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud härra aseesimees! Head ametikaaslased! Mul on au ja rõõm olla ettekandega täiskogu saalis selle aasta esimesel seaduseelnõu arutelul.
Halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu käsitletakse siin juba neljandat korda. Mäletatavasti oli sellenimeline eelnõu lõpphääletusel 15. detsembril 2010, kuid ei saanud vastuvõtmiseks vajalikku 51 poolthäält. Kuna seda teemat on siin juba nii palju käsitletud, siis ma väga üksikasjalikku ettekannet tegema ei hakkagi, vaid käsitlen lihtsalt mõnda aspekti.
Kõigepealt, uue halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu väljatöötamisel ja menetlemisel õiguskomisjonis osalesid aktiivselt nii eri kohtuastmete kui ka Eesti Advokatuuri esindajad ning kõigis küsimustes on nendega saavutatud kompromisslahendused. Ka õiguskomisjon on teinud alati kõik otsused konsensuslikult, nii eelmise menetluse ajal kui ka selle eelnõu algatamisel.
Eelnõul 755, mis oli eelmine kord menetluses, oli väga põhjalik seletuskiri. Paberi kokkuhoiu mõttes ei hakanud me uue eelnõu jaoks seda seletuskirja paljundama. Kes soovib sellega tutvuda, võib need vanad materjalid leida dokumendi- ja asjaajamisosakonnast.
Ma markeerin lihtsalt uue halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu mõnda olulisemat aspekti. Võrreldes kehtiva olukorraga võib suurimaks muudatuseks pidada seda, et uus seadustik ei sisalda enam üldviidet tsiviilkohtumenetluse seadustikule. See on seni põhjustanud mitmeid vaidlusi seoses tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldatavusega. Eelnõus on kodifitseeritud hulgaliselt Riigikohtu praktikat halduskohtumenetluse küsimustes, mis kehtivas seadustikus on jäänud lahenduseta. Senisest enam soodustatakse asjade lahendamist kokkuleppel. Asutakse juurutama spetsiaalset lepitusmenetlust kompromissi saavutamiseks ning ette on nähtud vastustaja poolt kaebuse õigeksvõtmise võimalus. Eelnõu annab märkimisväärse panuse kohtumenetluse kiirendamiseks haldusasjades. On loodud massmenetluse instituut olukordade jaoks, kus ühe kohtuasja raames on vaja kaasata suur hulk kolmandaid isikuid.
Oma lühikese ettekande lõpuks ütlen komisjoni konsensuslikud otsused: eelnõu esimene lugemine täna lõpetada ja paluda Riigikogu esimehel määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. jaanuari tööpäeva lõpp. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 902 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 14. jaanuari kell 16.45. Esimene lugemine on lõpetatud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on sotsiaalkomisjoni algatatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon algatas Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Naistearstide Seltsi ettepanekul kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu eelmise aasta 16. juunil.
Eelnõu eesmärk on laiendada kunstliku viljastamise tervishoiuteenuse saamiseks õigustatud isikute ringi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on naise kunstlik viljastamine keelatud, kui rasedus või sünnitamine ohustab naise või lapse elu või tervist, samuti muude meditsiiniliste vastunäidustuste korral. Loetelu, milliste meditsiiniliste vastunäidustuste korral on naise kunstlik viljastamine keelatud, kehtestab sotsiaalminister. Et võimaldada viljatusravi osutamist naisele, kelle puhul tegelikult meditsiinilist põhjendust selle keelamiseks ei ole, muudetakse eelnõuga kehtetuks kehtiva seaduse § 5 lõike 3 teine lause. Kehtetuks tunnistatava sätte kohaselt on naise kunstlik viljastamine keelatud juhul, kui tal esineb mõni sotsiaalministri 2003. aasta 4. aprilli määruses nr 57 loetletud vastunäidustustest. Kuna tegelikkusele vastav vastunäidustuste loetelu on ajas muutuv, ei ole kehtiva regulatsiooni alusel võimalik teha kunstliku viljastamise protseduuri osale patsientidele, kellel tegelikult tänapäevaste teadmiste järgi vastunäidustust ei ole. Konkreetse patsiendi raseduse vastunäidustuse üle peab otsustama arst, tuginedes arstiteaduse reeglitele.
Eelnõu on arvamuse saamiseks arutlusel olnud ka Vabariigi Valitsuses. Valitsus toetas seda eelnõu. Oma arvamuskirjas on valitsus välja toonud, et kuna iga haigusjuht on erinev, siis on ministril väga raske ammendavat loetelu koostada ja otsuse peaks tegema raviarst. Samuti peab valitsus oluliseks, et juhindutaks Eesti Naistearstide Seltsi koostatavast viljatusravi juhendist.
Komisjon arutas eelnõu 9. detsembril ja võttis vastu järgmised menetluslikud otsused. Otsustati saata eelnõu 787 Riigikogu täiskogu istungile 11. jaanuaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks palub komisjon määrata 14. jaanuari kell 16. Ettekandjaks määrati mind. Kõik need otsused tegid komisjoni liikmed täielikus üksmeeles. Aitäh!

Tänan! Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 787 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 14. jaanuari kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Ester Tuiksoo algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on võrdsustada pensioniosaku aastakoefitsient 1-ga pensionikindlustatutel, kelle eest on sotsiaalmaksu tasutud vähemalt miinimumpalgalt ja kelle aastakoefitsient on väiksem kui 1. Sellega tagatakse tulevikus õiglane ja ühiskonnale panuse andmist väärtustav pension muu hulgas lapsehoolduspuhkusel olevatele lastevanematele, üliõpilastele, kaitseväeteenistuses olevatele isikutele ja teistele, kelle eest on riik või kohalik omavalitsus tasunud sotsiaalmaksu kuupalga alammääralt.
Vanaduspensioni suurus on praegu seotud töötasuga nii, et vaid keskmist palka saanutel on aastakoefitsient võrdne 1-ga. See tähendab, et need, kelle eest on tööandja sotsiaalmaksu tasunud miinimumpalga suuruse summa pealt, peavad töötama kolm aastat, selleks et saada pensioniosaku aastakoefitsiendiks lõpuks 1. Selline süsteem jätab alla keskmist töötasu saavad inimesed olukorda, mis tähendab tulevikus oluliselt väiksemat pensioni. Keskmine brutopalk oli 2009. aastal 11 874 krooni ehk 759 eurot, kuid tuleb arvestada, et selle muudab suuremaks väike osa elanikkonnast, kellel on keskmisest kõrgem palk. Enamikule jääb see kättesaamatuks. Keskmist või sellest madalamat töötasu sai 2009. aastal ligi 353 600 inimest. Viimaste aastate statistika näitab, et ligikaudu 70%-l töötajatest on keskmine pensioniosaku aastakoefitsient alla 1. Probleem on eriti suur just maal, kus sageli ka miinimumtasu eest töötamine on juba privileeg.
Nende andmete põhjal tehtud arvutused näitavad, et selleks ajaks, kui uued pensionisätted saavutavad täieliku mõju, s.o pärast 1999. aastat tööturule sisenenud inimeste jõudmisel pensioniikka, võib madala palga tõttu ca 10%-l tekkida küll õigus vanaduspensionile, ent väikese aastakoefitsientide summa tõttu jääb saadava pensioni suurus miinimumtasemele. See tähendab rahvapensionimäärale lähedast pensioni saavate inimeste osakaalu olulist suurenemist. Nii ohustab madal pension ka praeguseid õpetajaid, politseinikke, päästeteenistujaid ja teisi riigipalgal olevaid teenistujaid, kellel on meie igapäevaelu toimimisele kaasaaitamises suur roll. Kindlasti peame meeles pidama, et pensioni teine ja kolmas sammas, mis pensionisüsteemis eksisteerivad, vastavad ju täielikult sissetulekule. See raha, mis kogutakse teise ja kolmandasse sambasse, on otseselt seotud sissetulekuga. Mis siin salata, kui teine sammas on tööturule sisenejatele kohustuslik ja ka juba varem väga paljud inimesed, kellel see kohustuslik ei olnud, ühinesid teise sambaga, siis kolmas sammas on kättesaadav siiski vaid neile, kellel igapäevaelust midagi ka kogumiseks üle jääb. Kahjuks väga paljudel inimestel (nende andmete põhjal võiks öelda, et alla keskmist palka saavatel inimestel) selline võimalus puudub. Kui me tulevikus (me peame seda vaatama, sest see eelnõu on suunatud tulevikku) liidame riiklikule pensionile teise ja kolmanda samba väljamaksed, siis näeme, et pensionid võivad hakata erinema isegi rohkem kui praegu palgad. See pole kindlasti normaalne olukord. Me peame vaatama tulevikku ja tegema muudatusi, et just nimelt riiklik pension oleks solidaarsem ja võrdsem. Vahed võivad tulla sisse teise ja kolmanda samba puhul, kus tõesti on üksüheselt arvestatud inimeste sissetulekut.
Praegu maksab riik alla kolmeaastast last kodus kasvatavate vanemate eest sotsiaalmaksu miinimumpalga pealt. See on ebaõiglane süsteem lasterikaste perede suhtes. Vaatan siin paremale poole. Isamaa ja Res Publica Liit on väga tugevalt tulnud välja emapalga ideega. Kutsun Isamaa ja Res Publica Liitu seda eelnõu toetama, kuna me soovime just nendele emadele, kes kasvatavad kodus lapsi, anda suuremat pensioniosaku koefitsienti.
Lõpetuseks. Eestil Euroopa Liidu liikmena tuleb oma pensionisüsteemi kujundamisel järgida Euroopa Liidu Nõukogu Laekeni tippkohtumisel kokku lepitud ühiseid eesmärke, mille kohaselt peame tagama, et vanemaealised ei satuks vaesusriski ja nende elatustase oleks piisav. Samuti peame tagama, et nad saaksid osa oma maa majanduslikust heaolust ning saaksid aktiivselt osaleda avalikus, sotsiaalses ja kultuurielus. Me peame tagama kõigile inimestele asjakohase pensionikorralduse kättesaadavuse, võimaldades neil teenida õigust pensionile, et mõistlikul määral säilitada elatustaset pärast pensionile jäämist. Me peame edendama põlvkonnasisest ja põlvkondadevahelist solidaarsust. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Selle eelnõu headusest rääkides te illustreerisite näite varal, et 1999. aastal tööturule sisenenud madalapalgalised võidavad sellest väga palju. Küllap on teil õigus. See tegi südame soojaks eeskätt seetõttu, et ka mina sisenesin tööturule 1999. aastal. Samas on praegune valitsuskoalitsioon prioriteediks pidanud eeskätt praeguste pensionäride pensione, mitte minuealiste inimeste pensione. Kas te peate põhimõtteliselt õigeks teha eelnõu, mis muudab tasakaalu minuvanuste inimeste kasuks, võttes praegustelt pensionäridelt kehtiva korraga võrreldes lootuse kiiremaks pensionikasvuks?

Küsija on tõenäoliselt millestki valesti aru saanud. Need kulutused tulevad kaugemas perspektiivis ja kümnete aastate peale ette tõesti suuremad. Eelnõus tehakse ettepanek ka neil, kes on läinud pensionile väikese pensioniosakuga, võrdsustada pensioniosaku koefitsiendid tagasiulatuvalt 1-ga. Olemasolevate pensionäride pensione eelnõu suurendab, mitte ei vähenda.

Eiki Nestor, palun!

Mul on sisuline küsimus. Praegu koosneb pension kõigile võrdsest baasosast ja teisest osast, mis sõltub palgast. See baasosa on keskmisest pensionist üle 33%. Kui teie eelnõu seadusena vastu võtta, siis tekib olukord, et nende inimeste pension, kes teenivad alampalgast vähem, sõltub palgast, need, kes teenivad alampalgast kuni keskmise palgani, saavad kõik ühepalju ehk nende pension nii palju palgast ei sõltu, ja neil, kes teenivad üle keskmise palga, sõltub pension jällegi palgast. Millega seda põhjendada?

Hea küsimus. Aitäh! Me oleme võtnud pensionikoefitsiendi suurendamist ühe võimalusena. Arutlusel on olnud erinevaid võimalusi. Me esitasime eelmise koosseisu ajal ka sellise eelnõu, kus me tegime ettepaneku võrdsustada 1-ga mediaanpalk (mitte keskmine palk, vaid selline palk, millest pooled inimesed saavad vähem ja pooled inimesed rohkem). See ettepanek on kindlasti suurema solidaarsusastmega. Teatud osas see võrdsustatakse just miinimumpalga ja keskmise palga vahest.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et eelnõu jõustumise korral tuleb maksta praegustele vanaduspensionäridele lisaks kokku ligi 10 miljonit krooni aastas, mis teeb ühe pensionäri kohta pisut vähem kui 2,5 krooni kuus lisaks. Kas see pisut vähem kui 2,5 krooni (nüüd alla 20 sendi) on väärt seda, et tulevase pensionitõusu ootus on praegustel pensionäridel selle tõttu väiksem? Selle eelnõu rakendumise tulemusel tekib minuealistel inimestel küll lootus suuremale pensionile, aga üksnes selle tõttu, et praegused pensionid ei saa enam nii kiiresti tõusta.

Tänan küsimuse eest! Veel kord ütlen: see eelnõu ei piira kuidagi olemasolevat riikliku pensionikindlustuse seadust ega pensionide tõusmist. See eelnõu on suunatud tulevikku just nimelt pensioniosaku koefitsiendi võrdsustamise, solidaarsemaks tegemise näol. Kindlasti on küsimus kõige rohkem just õigluses. Nagu te teate, kui te käite rahvaga kohtumas, siis on üks esimesi küsimusi, miks peab töötama kolm aastat miinimumpalga eest, et saavutada pensioniosaku koefitsienti 1. See on paljuski õiglustunde küsimus. Ei tasu jälle hirmutada, et see eelnõu võtab praegustelt pensionäridelt mingi raha ära. See annab juurde ja annab juurde rohkem kui see 2,5 krooni. Mitte kõigil ei ole pensioniosaku koefitsient olnud alla 1 ja kui see ära jagada, siis see eelnõu annab rohkem juurde. See summa suureneb aastate jooksul, aastaste väljamaksete kasvades. Nii et hirmutada inimesi sellega, et me tahame praegustelt pensionäridelt mingit raha ära võtta, ei ole kindlasti õige.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tõesti on muljet avaldav kuulata veendunud juttu sellest, kuidas ühest ja samast kassast kellelegi rohkem makstes ei pea samal ajal teistele vähem maksma, sest raha tuleb rohkem välja makstes ju lihtsalt juurde. Tavaliselt raha muidugi juurde ei tule. Oleks väga kohane ja aus välja öelda, et kui kellelegi maksta rohkem, siis peaks vähemalt samas ulatuses kellelegi teisele vähem maksma. Nii et ma palun vastust küsimusele, mis selle eelnõuga paratamatult kaasas käib: kellele tuleks selle eelnõu jõustumise korral hakata pensioni vähem arvestama ja maksma?

Tänan küsimuse eest! Küsimused on ikka ühte suunda! Nagu ma ütlesin: kellelegi ei tule vähem maksta. Selleks tuleb riigil pingutada, et pensionid välja maksta. Tuletan meelde, et kui Keskerakond oli valitsuses, siis me suunasime sotsiaalministri ettepanekul ja rahandusministri toetusel 5 miljardit krooni pensionireservi, mida enam ei eksisteeri, ehk kõik on arvestatud mingite riigikassa vahendite ja reservide hulka ning see raha on ka ära kulutatud. Too valitsus tegi õige otsuse, ta tegi tulevikku vaatava otsuse. Tänu sellele otsusele ei ole tulnud pensionidega midagi drastilist ette võtta. Selliseid otsuseid tuleb veelgi teha. Sest kes saaks öelda, et meie pensionid on mõistlikul tasemel või et need on liiga suured, nii et me ei peaks pingutama, tagamaks pensionäridele normaalne äraelamine?

Eiki Nestor, palun!

Ma ei jäta, Jaak, jonni! Ma küsin nüüd veel konkreetsemalt selle eelnõu alusel. Kui üks inimene saab 4000 krooni palka ja teine saab 8000 krooni palka, siis nende pension on erinev (sellel, kes saab 8000 krooni, on suurem pension), kui aga üks saab 6000 krooni ja teine 10 000 krooni palka ning see vahe on samasugune, siis nad saavad ühesugust pensioni. Miks?

Nagu ma ütlesin, see on valik solidaarsuse suurendamiseks. On olemas erinevaid valikuid ja meie tegime selle valiku. Ma pean rõhutama, et selleks, et pensioniosak mõjutaks riiklikku pensioni üldse vähem (nagu sa ise ütlesid, moodustab baasosa riiklikust pensionist praegu ainult 33%), tuleb baasosa suurendada nii, et see moodustaks kindlasti üle poole. Siis ei mängi need osakud pensioni suuruse juures üldse nii suurt rolli.

Tatjana Muravjova, palun!

Tänan! Kallis ettekandja! Palun öelge, millist mõju avaldab teie eelnõu pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele!

Tänan küsimuse eest! Pensionisüsteem on jätkuvalt jätkusuutlik. Riik on võtnud kohustuse, et pensionisüsteemi jätkusuutlikkus tagada. Seda tuleb teha praegu, seda tuli teha minevikus, kui me, nagu ma rääkisin, panustasime sellesse veel lisaks sotsiaalmaksule, ja seda tuleb teha ka tulevikus. Ma ei näe mingit põhjust öelda, et see eelnõu kuidagi jätkusuutlikkust vähendaks.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Minu küsimus on seotud sellega, et teie erakond on siin saalis korduvalt rääkinud teile teadaolevast elanike dramaatilisest väljavoolust Eestist. Milliseks teie hinnangul ja teie arvutuste järgi peaks kujunema sisemajanduse kogutoodang inimese kohta, et selline pensionimudel, nagu te pakute, võiks võimalik olla? Kui kiiresti selline sisemajanduse kogutoodang, mis eeldatavalt peaks olema sellise pensionisüsteemi tekkimise eeldus, peaks tekkima ja kasvama?

Tänan küsimuse eest! Väga hea küsimus. Ma usun, et siis, kui Eesti suudab leida sellise arengumudeli, kus sisemajanduse kogutoodang mõistlikult kasvab. Mul on võimalus tuua näide selle kohta, et see siiski praeguses perspektiivis eriti mõistlikult ei kasva. IMF on prognoosinud, et Eesti reaalne sisemajanduse kogutoodang, kogutoodang reaalhindades, kasvab kümne aasta jooksul, 2003–2013, vaid 3%. Vaid 3%! Samas oleme tagunud vastu rinda, et me oleme ühed kiired kasvajad, kõige kiiremad kasvajad Euroopas. Ei ole. Järelikult, see majandus ja maksumudel, mis Eestis viimasel ajal on olnud, ei ole jätkusuutlik. Siin on see küsimus. Küsimus ei ole pensionisüsteemis, küsimus on Eesti riigi maksu- ja majanduspoliitikas, selles, kuidas me suudame selle kasvu tagada. Praegu me läheme väga kiiresti üles ja tuleme niisama kiiresti alla. Sellise maksu- ja majandusmudeli puhul me võime viie rikkaima hulka jõudmisest ainult unistada, nagu jänes oma kõrvade nägemisest. Seda ei ole öelnud mina, seda on öelnud IMF.

Valdur Lahtvee, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas ma sain teie viimasest vastusest õigesti aru, et te olete seisukohal (seda on öelnud IMF ja te meile seda tsiteerisite), et meie majanduskasv ei võimalda suurendada pensionikassasse pandavaid vahendeid sellisel määral, et teie ettepanek saaks piisavalt rahalist katet?

Tänan! Väga hea küsimus. Meie ettepanek on suunatud tulevikku ja tulevikku peavad samuti olema suunatud need otsused, mida tehakse siin saalis ja mida hakkab tegema järgmine valitsus. Ma usun, et need otsused hakkavad olema niimoodi tulevikku suunatud, et meil on siis piisavalt vahendeid nii pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks kui ka muude eluvaldkondade korraldamiseks.

Austatud ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Tatjana Muravjova!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Ester Tuiksoo algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 831 oma istungil eelmise aasta 6. detsembril. Eelnõu tutvustas algatajate esindaja Jaak Aab.
Eelnõu eesmärk on tõsta keskmisest töötasust madalamat sissetulekut saanud isikute pensioni, võrdsustades nende aastakoefitsiendi 1-ga.
Vabariigi Valitsuse seisukohta tutvustas Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna pensionipoliitika juht Vilja Kuzmin.
Ma tahan meelde tuletada, et vanaduspensioni esimene sammas koosneb kolmest osast. Esimene on baasosa, teine on staažiosak ja kolmas on kindlustusosak. Mainin, et baasosa on 100% solidaarne. Näiteks 2010. aastal oli see summa 1793 krooni. Baasosa moodustab keskmisest pensionist 35%. Staažiosak arvestab töötatud aastaid, töötatud aastad korrutatakse aastahindega. Nagu me näeme, siin arvestatakse iga aasta, olenemata sellest, millist palka inimene sai, nagu üks staažiaasta. Kindlustusosak võtab alates 1999. aastast lisaks töötatud aastatele arvesse ka sissetuleku. Näiteks keskmine palk annab koefitsiendi 1, pool keskmist palka annab koefitsiendi 0,5. Kindlustusosaku suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega. Mainin, et staažiosaku ja kindlustusosaku aastahinne oli 2010. aastal 67 krooni 94 senti. Nagu me näeme, sõltub kindlustusosak täielikult palgast ja töötatud ajast. Solidaarsuskomponent puudub täiesti. Praeguste pensionäride jaoks on kindlustusosaku osakaal kaduvväike, seda tulenevalt pensionile jäämise ajast. Valdav osa nende pensionist on teenitud välja enne 1999. aastat, arvestus aga algas 1. jaanuarist 1999. Lisaks riiklikule vanaduspensionile koosneb Eesti pensionisüsteem kohustuslikust kogumispensionist ja täiendavast kogumispensionist. See tähendab, et väljamakstavates pensionides suureneb inimese enda panusest sõltuva raha osakaal ja väheneb solidaarse baaspensioni osakaal. 2007. aastal tegi Riigikogu otsuse solidaarsuse suurendamiseks. Selleks nähti ette baasosa kiirem indekseerimine koefitsiendiga 1,1 võrreldes aastahinde indekseerimisega koefitsiendiga 0,9. See oli tehtud selleks, et ka 30 aasta pärast oleks pensioni solidaarsuse määr samal tasemel kui praegu ehk 35%.
Eelnõuga pöördutakse suures osas sisuliselt tagasi pensionivalemi juurde, mis kehtis kuni aastani 1999. Tahetakse keskmisest palgast madalama sissetulekuga isikute panust arvestada kunstlikult suuremana nende tegelikust panusest sotsiaalmaksu maksmisel. Tööandjal ja töötajal kaoks motivatsioon sotsiaalmaksu maksta. Kaugemas perspektiivis tekiks märkimisväärne kulude suurenemine. Riikliku pensionikindlustuse kulud suureneksid kaugemas perspektiivis kuni 30%. Suurel määral kaoks seos riikliku pensionikindlustuse tulude ja kulude vahel. Ühe ebaõigluse likvideerimine tekitaks uue ebaõigluse. Eelnõuga tahetakse võrdsustada inimest, kes töötab ainult kaks tundi päevas, selle inimesega, kes töötab terve päeva. Kindlustuskoefitsient ei võta arvesse töötamise koormust, aga töötasu sõltub töötamise koormusest. Tehtud muudatusettepanek viib osaajaga töötava isiku väiksema aastakoefitsiendi täistööajaga töötava isiku koefitsiendiga samale tasemele. See suurendaks oluliselt nende isikute ebavõrdset kohtlemist. Meil on 63 000 osaajaga hõivatud inimest.
Sotsiaalkomisjonis selgus, et Rahandusministeerium on tellinud Praxiselt uuringu sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse kohta, et arvestada sotsiaalseid riske, tuua pensionisüsteemi juurde solidaarsust ja arvestada selle mõju pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele. Töötatakse välja Eestile sobilik mudel. Uuringu tulemused saavad valmis selle aasta juuni lõpus. Teie ettepanek tähendab tegelikult pensionireformi.
Vabariigi Valitsus eelnõu ei toetanud, sest ta ei taha teha ennatlikke samme.
Komisjoni liikmed märkisid, et pensionid on 2005. aastast kuni praeguseni tõusnud kahekordseks. Näiteks, 2005. aastal oli pension 2302 krooni ja 2010. aastal 4768 krooni. Ei ole mõtet toimivat pensionisüsteemi praegu puutuda, tuleb oodata Praxise uuringu ja analüüsi tulemusi.
Komisjon otsustas saata seaduseelnõu 831 Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele 11. jaanuaril ja esimest lugemist mitte lõpetada (poolt oli 5, vastu 4, erapooletuid 0). Sotsiaalkomisjon otsustas seaduseelnõu 831 esimesel lugemisel tagasi lükata. Tänan!

Tänan, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kogu kogumispensionide süsteemi kehtimise aja jooksul on olnud näha, et kaks kolmandikku inimestest ei saa aastakoefitsiendiks 1. On selge, et kui asi niimoodi edasi läheb, siis hakkab umbes kolmandik inimesi, kui neil jõuab kätte pensioniaeg, saama ainult rahvapensioni. Ma küll kahtlen selles, et palk on ainukene motivatsioon, miks tööd teha. Ma arvan, et riigi jaoks peaksid olema olulised kõik töötajad, ka need, kelle palk ei ole alampalgast suurem või kes ei saa mitmekordset alampalka. Kuidas te sellesse suhtute? Kas on oluline, et riigis oleks igasuguse palgaga töötajaid, või rõhutatakse, et väärtuslikud on ainult kõrgepalgalised?

Selge see, et kõik töötajad on võrdsed ja nad on riigile vajalikud. Aga ma siiski veel kord mainin, et tegelikult on Riigikogu juba teinud sammu solidaarsuse suurendamiseks. Me tagasime selle, et ka 30 aasta pärast moodustab solidaarne osa pensionist 35%. Seda ei ole vähe.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma millegipärast arvan, et n-ö panust ühiskonda ei saa ega tohigi mõõta ainult sotsiaalmaksu maksmise põhjal. Palun väga vabandust! Eesti õpetajad, Eesti meditsiinitöötajad, Eesti päästeteenistujad teenivad kaugelt alla keskmise palga. Kui teie tulete siit puldist ütlema, et nende panus ühiskonda on väheväärtuslik, et nad oma vähem kui keskmise palga eest ei ole väärt isegi ühte pensioniaastat, siis see väärib küll teistsugust avaldust. Millele tuginedes te väidate, et nende panus on väheväärtuslik ja nad oma kaugelt alla keskmise palga suuruse sissetulekuga ei vääri ühte pensioniosaku aastat?

Ma oma kõne alguses mainisin, et esimese samba pensioni moodustavad kolm komponenti. Baasosa on 100% solidaarne ja siis on staažiosak. Kui te arvate, et palk mõjutab pensioni väga palju, siis te eksite, sest iga staažiaasta arvestatakse ka nende inimeste jaoks. Nende pension ei sõltu ainult palgast.

Mai Treial, palun!

Aitäh! Pensionikindlustatuid on üle 760 000 ja 565 342 inimesel jäi aastakoefitsient aastal 2009 alla 1. Võib öelda, et tegelikult on meie aastakoefitsientide arvutamise kord üsna vildakas, samuti pensionide indekseerimise süsteem. Me saaksime rääkida õiglasest süsteemist siis, kui vahekord oleks 50% : 50%, siis oleks see õiglane ja võiks ehk kuidagi rahule jääda. Inimesed saaksid siis oma osa juurde panna. Minu küsimus on: kas teie arvates on kogumispensionisüsteemis üldse puudusi või võikski tõesti niimoodi edasi minna?

Mina vastan sellele küsimusele nii, et ei ole olemas ühtegi süsteemi, mis oleks ilma puudusteta. Me peame ühiskonnas selle üle võib-olla debatti alustama. Te ise viibisite sotsiaalkomisjonis ja kuulsite, et riik juba mõtleb selle peale. Seetõttu on ta tellinud uuringu, et vaadata, millised pensionimudelid võiksid edaspidi Eestis eksisteerida.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Te oma kõnes peatusite pikalt sellel, et ei tohiks suurendada ebavõrdsust, mida teie sõnade kohaselt see eelnõu endaga kaasa tooks. Mind küll tõsiselt huvitab, kuidas ebavõrdsus suureneb, kui hea erialase ettevalmistusega, kõrgharidusega, ühiskonnale äärmiselt oluliste erialade n-ö kandjad, kelle sissetulek või palk on kaugelt alla keskmise, on tasustatud ebaõiglaselt ja te tahate kinnistada ka ebaõiglase pensioni maksmise ning räägite, et see, mis valitsus on välja mõelnud, on kõige õiglasem ja solidaarsem viis. Äkki te seletate selle korra üle.

Mina saan teie küsimusest aru niimoodi, et kõrgharidusega inimene teeb tööd, mille eest talle ei maksta väärilist palka. Aga see on selle inimese ja tööandja vaheline küsimus. Me elame turumajanduses. Kui inimene ei ole osanud ennast, ma palun väga vabandust väljenduse eest, paremini müüa, siis on see ikkagi tema teha. Ta peab leidma endale parema töö, suurema palgaga ja paremate tingimustega.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma ei vaidle vastu, et praegune süsteem oli üsna õiglane siis, kui see sündis ja kui oligi ainult esimene sammas. Praegu on täielikult rakendunud ka teine ja kolmas sammas. Esimesest sambast moodustab solidaarne osa kolmandiku. Kui arvestada esimest, teist ja kolmandat sammast koos, siis on see solidaarne osa väga väike. Kas teie kui Riigikogu liige, kellel läheb üks aasta arvestuses vähemalt nelja aastana kirja, olete tõepoolest ka praegu veendunud, et see süsteem on õiglane?

Ma veel kord kordan, et mitte ainult sotsiaalkomisjoni liikmed ei mõtle sellele, vaid ka valitsus mõtleb selle peale, kuidas süsteemi solidaarsemaks teha. Sotsiaalkomisjon ei toetanud seda eelnõu sellepärast, et me tahame vaadata, millise mudeli pakub Praxis. Seal tegelevad selle probleemi lahendamisega väga asjatundlikud inimesed, kes on välja töötanud ka praeguse pensionisüsteemi. Me saame uuringu resultaadid selle aasta juuni lõpus. Sotsiaalkomisjon teeb ettepaneku arutada uut pensionimudelit pärast Praxise uuringute lõpetamist.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui kõnepuldis oli Jaak Aab, siis küsis kolleeg Tõnis Kõiv, kuidas saab niiviisi olla, et pensionikassast võetakse rohkem raha ja makstakse pensionäridele ning kassasse laekub vähem ja sinna jääbki vähem raha. Samas, 2009. aastal võttis valitsus IRL-i ja Reformierakonna juhtimisel kasutusele erakorralise pensionireservi. See reserv on peaaegu ära kasutatud ja nulli viidud. Kuidas te seda kommenteerite? Kuidas te julgesite pensionäride raha niiviisi laiali jaotada ning võtta selle kasutusele jooksvate kulude katteks? Kuidas te kindlustate selle, et pensionäride raha seal ikkagi taastataks?

See raha läks ju pensionide väljamaksmiseks. Valitsus annab endale aru, et need vahendid on sihtotstarbelised, ja otsustas pensione mitte kahandada. Selle tõttu see raha väheneski. Aga see ei tähenda, et see kassa edaspidi ei täitu.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, austatud juhtaja! Austatud ettekandja! Ma arvan, et te võib-olla ei mõelnud väga tõsiselt, kui te vastasite ühele eelmisele küsimusele nii, et turumajanduses peab igaüks leidma kõrgepalgalise koha, et saada väärilist pensioni. Kvalifitseeritud inimesed peaksid muidugi saama õiglast tasu ja väljateenitud pensioni. Kui te soovite seda täpsustada, siis ma annan teile selle võimaluse. Seda oli päris valus kuulata. Ma arvan, et ka teile ei ole uudiseks, et lõunapoolsetes maakondades on pensionikoefitsient väga tõsine teema. Kuidas nendele inimestele vastata? Palun andke mulle nõu!

Esiteks, ma ei ole väitnud, et need inimesed, kes saavad väiksemat palka, peavadki väiksemat pensioni saama. Seda esiteks. Ma ei sidunud neid kahte asja. Teiseks, ma ütleksin, et te võimendate kindlustusosaku mõju üle. Selge see, et kui te ütlete inimesele, et miinimumpalga puhul on ta koefitsient 0,4, siis on see lihtsalt emotsionaalne asi. Ka minul tuli inimestega kohtuda ja ma seletasin, et tegelikult koosneb pension kolmest osast ning ainult viimane osa on seotud inimese panuse arvestamisega.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Miks peaks see ebaõiglus, mis on palgasüsteemis, kanduma teie meelest üle pensionidesse? Kas siis õpetajate, kultuuritöötajate ja teiste madalapalgaliste viga on tõesti see, et nad ei oska ennast müüa?

Vaadake, nemad saavad palka riigieelarvest. Kui me räägime praegusest eelarve seisust, siis tuleb meelde tuletada, et me elame ikkagi kriisisituatsioonis. Kõigil inimestel, kes saavad palka eelarvelistest vahenditest, me pidime palka kahandama. See on lihtsalt reaalsus.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite siit kõnepuldist, et inimene peab ennast paremini müüma ja otsima paremate tingimustega tööd. Mul on tunne, et teil vist üldse ei ole ettekujutust, milline olukord on Kagu- ja Lõuna-Eestis. Inimesed on seal õnnelikud, kui nad saavad tööd. Inimesed on õnnelikud, kui nad saavad tööd ka miinimumpalga eest. Nad teenivad vähem, nad ei jaksa maksta ei teise sambasse ega kolmandasse sambasse. Miks nad peavad kaotama nii töötasus kui tulevikus ka pensionis?

Ma arvan, et kriisiaeg hakkab mööduma. Tegelikult arvud näitavad seda. Küll saabub see aeg, et need inimesed saavad väärikat tööd väärika palga eest.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Tatjana Muravjova! Avan läbirääkimised. Kõigepealt palun kõnetooli kolleeg Taavi Rõivase Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Aitäh! Palun kolm minutit lisaaega!

Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Pensionisüsteemi detaile mittetundvale inimesele võib see tunduda väga hea eelnõuna. Ma olen nõus nende ametikaaslastega, kes ütlesid, et see teema on inimestega kohtudes kõne all, aga see on kõne all üksnes seetõttu, et eksisteerivad valearvamused, eksisteerivad müüdid, mis tegelikult tõele ei vasta. Ma püüangi selgitada, miks kogu selle seaduseelnõu headus on tegelikult näiline.
Kõigepealt vaatame mõjusid eelarvele. Kui me vaatame seaduseelnõu seletuskirja, siis siin on toodud järgmise viie aasta mõjud eelarvele, mis on väga tagasihoidlikud. See tagasihoidlikkus tähendab seda, et praegustel pensionäridel, kes töötamise ajal olid madalapalgalised, on võimalik saada kuus lisaks keskmiselt 2,5 krooni ehk 16 eurosenti, kui rehkendada 2011. aasta arvudega. Kõik arvutused on tehtud eelnõu seletuskirja usaldades. Samas, kui me teame, et selle eelnõu keskpikk mõju on tervelt üks kolmandik pensionikassa mahust (see on nüüd ametlik rehkendus), siis tulemus saab olla üksnes see, et selle 2,5 lisakrooni hind on lähiaastate väiksem pensionitõus. Sisuliselt pakutakse selle eelnõuga meile võimalust tõsta minuealiste inimeste pension eelisseisundisse praeguste pensionäride pensioniga võrreldes, mis minu meelest on ebaõiglane ja lühinägelik. Praeguse valitsuskoalitsiooni prioriteet on olnud maksta praegustele pensionäridele nii suuri pensione kui riigile vähegi jõukohane. Minu meelest on väga lühinägelik puhtalt populismi laineharjal sõitmise nimel sellest printsiibist taganeda.
Mul oli au olla teie ees selle parlamendikoosseisu kõige esimese eelnõuga, mis kandis numbrit 1. See eelnõu käsitles pensione, see oli pensionide erakorralise tõusu eelnõu. Sellest ajast on printsiipi, et tuleb maksta täpselt nii suuri pensione kui vähegi jõukohane, järgitud igal aastal. Selle tulemus on see, et ka kõige sügavama kriisi ajal pensionid kasvasid. Kui me vaatame pensionide ja palkade võrdlust, siis see suhtarv on oluliselt kasvanud pensionide kasuks. Taas kord: ma ei mõista, miks Keskerakond soovib seda süsteemi muuta.
Mul on väga hea meel, et suur osa opositsioonist ei ole selle lühinägeliku eelnõuga kaasa läinud. Ma mõistan, et nii sotsiaaldemokraatide kui ka Erakonna Eestimaa Rohelised liikmete hulgas on inimesi, kes pensionisüsteemi peensusi tunnevad ja saavad aru, et see eelnõu on praegustele pensionäridele kahjulik. Rääkida sellest, et me peaksime eelistama minuealisi inimesi praegustele pensionäridele, ükskõik kui suurt või väikest palka need minuealised inimesed saavad, ei ole printsiibis õiglane. Mina usun päris tõsiselt sellesse, et sel ajal, kui minuealised inimesed pensionile jäävad, olgu nende palk praegu siis alla keskmise või üle keskmise, on Eestis elatustase märkimisväärselt kõrgem. Me ei peaks praegu muretsema mitte niivõrd minuealiste inimeste pensionide pärast, vaid praeguste pensionäride ja õige pea pensionile jäävate inimeste pensionide pärast.
Aga ma mõistan, et enne valimisi on kiusatus teha kõikvõimalikke populistlikke avanguid. Eks neid tuleb nii vasakult kui ka paremalt. Aga ma kutsun siiski üles pensionisüsteemi pelgalt valimisloosungite nimel mitte ära rikkuma. Minu meelest on see, mida me oleme aastate jooksul teinud, väga hea süsteem. Me kõik võiksime endale aru anda sellest, et pensionid peaksid tõusma Eestis kõigil. Eeskätt peaksid pensionid tõusma praegustel pensionäridel. Pensionitõusu mootoriks saab olla üksnes ja ainult majanduskasv. Ma kutsun kõiki üles mõtlema selles suunas ja pakkuma ka valimisdebatil ideid selles suunas, kuidas saavutada kiiremat majanduskasvu, et pension saaks kasvada kõigil. Kutsun üles mitte lõhkuma praegust pensionisüsteemi ühekordsete populistlike avaldustega. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Taavi Rõivas! Palun kõnepulti kolleeg Marika Tuusi Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eelnevat populismi ja suurepalgaliste kaitsmist oli tõesti lihtsalt valus kuulata.
Selle eelnõuga, mis muudaks pensioni baasosa solidaarsemaks ja madalapalgaliste töötajate pensioniosaku koefitsiendi õiglasemaks, tuleme välja juba õige mitmes kord. Kuid iga kord on Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning kahjuks ka sotsiaaldemokraadid sellele vastu olnud. Ka Riigikogu eelmise koosseisu ajal, 2007. aastal esitas Keskerakonna fraktsioon samasuguse eelnõu, kuid tollane Keskerakonna koalitsioonipartner Reformierakond ei toetanud seda. Samas, Reformierakonna liikmed kohtadel, näiteks Jõgeva- ja Tartumaal, süüdistasid Keskerakonda ja levitasid artikleid, milles süüdistasid meid indeksi muutmata jätmises. Reformierakonna liikmed käisid välja lubaduse, et kui neid valitakse, siis nad teevad selle järgmises koosseisus ära. Täna on need kampaaniameistrid ka siin saalis, aga mida ei ole, see on seadusmuudatus.
Rahvaga kohtumistel, nagu juba öeldud, on inimestel esimene küsimus, miks on pensioniindeks nii ebaõiglane ja miks ei ole seda solidaarsemaks muudetud. Kordan veel, et see ikka meelde jääks: praegu on nii, et suur osa inimestest ei teenigi ühe tööaastaga välja täit pensioni aastakoefitsienti ja miinimumpalga saajal tuleb koefitsiendi 1,0 saavutamiseks ligi kolm aastat tööl käia. Nii et kolm aastat ühe staažiaasta eest. Selle seaduseelnõu eesmärk on see olukord lõpetada. Soovime, et ka näiteks kõrgharidusega kultuuritöötajad või lasteaiaõpetajad või kas või poemüüjad saaksid tulevikus tõesti inimväärset pensioni. Lõpetada tuleb olukord, kus kohustuslik pensionikindlustus on kasulik just jõukamatele ja kõrgepalgalistele, samal ajal jääb madalapalgalistel see tase aga selliseks, et nad ei kindlusta endale korralikku toimetulekutki. Me ei saa lubada, et see ebaõiglane ja väärtustamata palk kanduks edasi nende inimeste igakuisesse pensionisse.
Oleme koos endise Rahvaliidu fraktsiooniga sel teemal ikka olnud ühel pool rindejoont, lahkarvamusel oleme olnud sotsiaaldemokraatidega. Teatavasti tehti kunagi väga õige samm, kui elatusraha asendati pensioniga. Kuid me pole nõus sellega, et pensioni suurus hakkas alates 1999. aastast liiga palju sõltuma sellest, kui palju inimene teenib. Tol korral võeti põhimõtteks, et kolmandik pensionist on kõigil võrdne ja kaks kolmandikku sõltub palgast. Veelgi vähem saab aga nõustuda Reformierakonna põhimõttega, mida on siin saalis täna korduvalt välja öeldud, et palga suurust nimetatakse inimese tööpanuseks. Kas siis õpetaja või meditsiiniõde panustab ühiskonda vähem kui näiteks kõrgepalgaline? Kuidas saab palga suurus olla töö mõõdupuuks? Tõsi, kolme aasta eest muudeti küll pisut staažiaastasüsteemi, kuid sellest võidavad ainuüksi praegused noored, mitte aga inimesed, kes hakkavad varsti pensionile jääma, ja töötavad pensionärid. Praeguste palkade ebaõiglus ei tohi edasi kanduda. Just sellepärast tulebki muuta õiglasemaks nende pension, kes hakkavad varsti pensionile minema või kes juba on pensionil. See eelnõu on tagasiulatuva mõjuga ja ka nende pension, kes on juba pensionile jäänud, muutuks õiglasemaks.
Aga olles juba kord siin teie ees, tahan öelda, et enne valimisi olen hakanud märkama väga huvitavaid artikleid lehtedes just pensionide suuruse ja suurendamise kohta. Videviku jõulunumbris teatas reformierakondlasest Riigikogu liige Urmas Klaas, et viie aastaga on pensionid kahekordistunud. IRL-i poliitik Margus Tsahkna arvas, et need on koguni nelja aastaga kahekordistunud. Kui nüüd noorpoliitikul on midagi ajaarvamisega segamini läinud ja ta peab silmas 2005. aasta suurt pensionitõusu, mille algataja oli Keskerakonna fraktsioon, siis seda teab küll iga pensionär, et Isamaa ja tollane Res Publica oma häältega 2005. aasta pensionitõusu ei toetanud. Seadus võeti vastu ju napi enamusega. Tegelikult peeti tol korral lausa sõnavõtte, milles öeldi, et pensionide tõstmine sööb ära praeguste noorte pensioni. Päris huvitav on lugeda ka neid artikleid, kus räägitakse, et euro tõstab pensione. See on jälle demagoogia. Oleks ju tore, kui sel aastal pensionid tõuseksid, aga valitsus on välja öelnud, et 2011. aastal need ei tõuse. Pensionid on õige pisut langenud, kui võrrelda eelmise aasta kolmanda ja teise kvartali pensione, siis seitsme krooni võrra.
Aga Keskerakonna fraktsioon kutsub teid hääletama selle hea eelnõu poolt, mis muudaks väikesepalgaliste pensioniindeksi õiglasemaks ja solidaarsemaks. Eriti rõhutan seda Res Publica ja Isamaa puhul, kelle emapensioni mõte ongi ju selles eelnõus sees. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Igor Gräzin! Te ei saa sõna, fraktsiooni nimel on juba esinetud. Ma palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana! Igor Gräzin! Teie fraktsiooni esindajana esines juba Taavi Rõivas.

Mind mainiti kõnes.

Mina küll ei kuulnud.

Juttu oli Jõgevamaalt valitud reformierakondlasest. Kui palju neid on?

Vabandust, lugupeetud Igor Gräzin! Praegu esineb Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana.

Head kolleegid! Täna on siin juttu olnud, et meie pensionis on kõigepealt kõigile võrdne osa ja siis on palgast sõltuv osa. Meil on naaberriik Soome. Mis te arvate (teen teile viktoriini), kui suur on Soomes kõigile võrdne pensioniosa? Mitu protsenti keskmisest pensionist? Kuna ma usun, et te pole seda asja uurinud, siis ma vastan teie eest: Soomes on see protsent 0 ehk seal kõigile võrdset pensioniosa, mida meil baasosaks nimetatakse, üldse ei ole ega ole kunagi olnud. Ei ole olnud seetõttu, et Soome riigis on väga korralik palgapoliitika, mis põhineb kokkulepetel, ja palgavahed on väikesed. Need väikesed palgavahed kanduvad üle pensionisüsteemi ja ka pensionidel on väikesed vahed.
Eestis mõtles Endel Eero selle süsteemi 1990. aastate lõpul välja ja kõik Riigikogu fraktsioonid, kes olid 1998. aastal Riigikogus, hääletasid selle poolt, muuseas, üksmeelselt. Kõik hääletasid selle poolt, mina ei mäleta, et keegi oleks vastu olnud sellele ettepanekule, mille Koonderakonna valitsus siia tõi. Sellest ajast on meil pension sõltuvuses palgast.
Tegelikult on vaidluskoht hoopis mujal. Tookord oli baasosa kolmandik keskmisest pensionist ja ülejäänu tuli palgast sõltuvalt. Nüüd on see juba 35%, viie aasta pärast on see protsent veel suurem ja umbes aastal 2045 saavad kõik inimesed, kes töötades said keskmisest vähem palka, esimesest sambast ühepalju pensioni. Nii et see on ajas muutuv suurus. Kõigile võrdne baasosa on Eestis olemas. On olemas seetõttu, et natukenegi leevendada palgasüsteemis olevat ebavõrdsust. See, muuseas, ei ole ühegi pensionisüsteemi kohustus. Seda ei saa ühelegi pensionisüsteemile kohustuseks teha. Meil tuli seda paraku teha. Vaidlusküsimus on tegelikult selles, kui suur see baasosa ehk kõigile võrdne osa olema peaks. Ma kutsun eelnõu autoreid üles edasi mõtlema. Jaak sai minu küsimusele vastates viisakalt hakkama, aga tal ausalt öeldes ei olnud ju midagi vastata. Kui eelnõu autorid oma mõtteid edasi viivad, siis nad võiksid pakkuda teisi lahendusi. Selle eelnõu kõige suurem viga on see, et nendel inimestel, kes teenivad alampalgast vähem, sõltub pension palgast, need, kes teenivad alampalgast keskmise palgani, saavad kõik ühepalju pensioni, ja neil, kes teenivad üle keskmise palga, sõltub pension jälle palgast. Seda kellelegi ära ei seleta. Nii nagu Jaak mulle ei seletanud. Ei saagi seletada, ega ma ta peale ei pahanda. Ta teab ise ka, et seda ei saa seletada.
Minu kindel veendumus on, et kui üks inimene teenis detsembris 10 000 krooni ja teine 5000 krooni, siis ka nende pensionis peaks olema erinevus. See on eelfinantseeritavate pensionisüsteemide paratamatus ja see on loogiline, see sõltub sissemakstavast summast. Üks tegi täiskohaga tööd, teenis 10 000 krooni, teine tegi sedasama tööd 5000 krooni eest, poole lühema tööajaga, ja nende pension peab olema erinev. See on õiglane, andke mulle andeks.
Aga sellised eelnõud tekivad sellepärast, et ikka, kui rahvasaadikule on mingi seadus liiga keeruline, ta ei suuda seda seletada ja jääb hätta, siis ta lubab selle asja ära parandada. See on rahvasaadikute puhul loomulik.

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 831 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis hääletame selle ettepaneku läbi.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Ester Tuiksoo algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 831. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Seaduseelnõu 831 langes menetlusest välja.

Järgmine päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Möödunud sügisel oli meie fraktsiooni ja Riigikogu liikmete koostöös sündinud tulumaksuseaduse eelnõu meie menetluses. Seal oli kaks ideed, mis käsitlesid füüsilisest isikust ettevõtjaid. Nendest üks läks eelnõusse sisse, kui Vabariigi Valitsuse eelnõu meie eelnõuga ühendati. Mõte oli lühidalt selles, et meie pakutud variandis sai teistsugusel kujul, kui valitsus esialgu välja oli pakkunud, võimalikuks füüsilisest isikust ettevõtja majandamise üleminek näiteks tema pojale või tütrele. Aga tookord jäi eelnõude ühendamise tõttu välja teine mõte, mis lühidalt öeldes on lihtne ja loogiline. Teatavasti, 4.–8. haiguspäevani jätkab tööandja oma töötajatele palga maksmist. Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul kahjuks tekib aga haigestumise korral olukord, et nad ise endale palga maksmist jätkata ei saa, kuna nad on haiged ja tööd ei tee. Meie ettepanek on lihtne: võimaldada füüsilisest isikust ettevõtjal varem laekunud, makstud ja deklareeritud maksude alusel arvata oma ettevõtlustulust haigestumise korral maha teatud kindel summa. Seda summat maksustataks tulumaksuga, nii nagu ka haiguspäevade eest maksmisel seda tehakse, aga see summa oleks mahavõetav koormusest, mis on seotud sotsiaalmaksuga. Logistiliselt Eestis tänu sellele, et meil on sotsiaalmaks alates 1999. aastast isikustatud (selles mõttes jõuame eelmise eelnõu juurde tagasi), siin mingit keerukust ei peaks olema. Tuleks anda ainult üks rahandusministri määrus selle kohta, kuidas seda kõike täpselt teha. Sellisel moel oleks meie suhtumine füüsilisest isikust ettevõtjatesse, kes ka jäävad paraku haigeks ja sellel ajal tulu teenida ei saa, seoses riigimaksudega aus ja õiglane. Lühidalt öeldes on see kõik.

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Küsimus kolleeg Taavi Rõivaselt.

Aitäh! Hea ettekandja! Ei ole saladus, et füüsilisest isikust ettevõtjatel on võimalik oma tuludest maha arvata väga laias ampluaas ettevõtlusega seotud kulusid. See eelnõu looks ühe väga põhimõttelise ja väga ulatusliku kulu juurde. Kuidas te hindate, kas, ütleme, pahatahtlike FIE-de puhul ei teki siin võimalust ise haigestumist või haigestumise tõele vastavust kontrollida ja olla näiteks regulaarselt iga aasta juunis kuu aega haige ning selle aja tulu maksuvabalt välja võtta?

Tänan selle küsimuse eest! See oli ka Vabariigi Valitsuse põhiline argument selle eelnõu puhul. See ei ole isegi küsimus suhtumisest füüsilisest isikust ettevõtjatesse, vaid arstidesse. Mina austan Eesti arste ja usun, et nemad annavad haiguslehe siis, kui inimene on haige. Nii et see, kas haiguslehti antakse või võetakse, on minu meelest teise debati koht. Me peaksime Eesti riigis väga palju asju uuesti läbi mõtlema, kui me kujutame elu ette sellisel moel, et kellel aga tuju tuleb, see jalutab arsti juurest läbi ja võtab endale haiguslehe. Nii see asi ei ole ja nii ei saa ka elu korraldada. Mina arvan, austatud küsija, et haigusleht antakse siis, kui inimene on haige, mitte siis, kui tahetakse näiteks maksukoormust vähendada.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas, teine küsimus!

Aitäh, hea ettekandja! Kui lubate, siis ütlen, et see seisukoht on muidugi sümpaatselt naiivne. Küllap on täiesti juhuslik see, et näiteks olümpiamängude ja teiste suuremate spordivõistluste ajal inimeste haigestumine hüppeliselt kasvab. Ilmselt on see seotud olümpiamängude ja viiruste liikveloleku korrelatsiooniga. Aga minu teine küsimus on hoopis filosoofilisem. Kes see FIE õigupoolest on? Selles eelnõus te soovite teda käsitleda kui töövõtjat, samas, üldise käsitluse järgi on ta pigem ettevõtja, pigem on ta alternatiiv väikesele osaühingule ehk ta on skaala teises otsas. Mis ta teie hinnangul õigupoolest olema peaks ja kas teda peaks käsitlema rohkem kui töövõtjat või rohkem kui ettevõtjat?

Kuna minu arvamus haiguslehtede võtmise või andmise kohta oli naiivne, vähemalt küsijale näis nii, siis ma ütlen, et mina pean küüniliseks seda, kui kõiki Eesti kodanikke peetakse potentsiaalseteks maksude mittemaksjateks. Kui suhtuda kõikidesse nii, et nad kindlasti makse ei maksa, siis see on ka inetu. Debatt selle üle, kes FIE-d on, on nüüdseks ülemaailmne. Siin peab lähtuma ühest põhimõttest: ei ole vahet, kas inimene saab tööd tehes palka või raha. Sotsiaalsete garantiide poole pealt me peaksime püüdlema sinnapoole, et loodavad tingimused oleksid ühesugused. Muidugi, eeldus on see, et need inimesed maksavad ka makse täpselt ühtemoodi. Selles mõttes me peaksime andma neile võrdseid võimalusi enda kindlustamiseks ka selleks juhuks, kui nad haigeks jäävad. Vaat seda võimalust eelnõu püüabki luua. Alused on ju täpselt olemas. Riigil on teada, kui palju see isik varem on teeninud, kui palju ta on tulu deklareerinud. Selle alusel ta võib oma kohustusi vähendada. Ma isegi arvan, et paljud nendest, kes praegu lähtuvad sellest loogikast, mida küsija mainis, võivad oma tulusid selle võrra rõõmsamana välja tuua.

Palun, kolleeg Tõnu Juul!

Austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma olen samuti seisukohal, et praegune maksustamissüsteem ei ole FIE-de jaoks tervikuna õiglane. Ilmselt peaks järgmise Riigikogu üks esimesi tööülesandeid olema see süsteem uuesti üle vaadata. Aga eelnõu kohta tahan küsida, millise rahalise lisakoormuse tekitaks see haigekassale, kui see eelnõu seadusena vastu võetaks.

See ei peaks tekitama mingit suurt koormust. Arvestades seda, et äriregistris on praegu 23 406 FIE-t ja nende makstavad sotsiaalmaksusummad on kaunis väikesed (nad maksavad valdavalt ju madalama määra järgi), ma arvan, et see suurt koormust kaasa ei too. Aga mis siin teha võiks, selle kohta on erinevaid ideid. Minu meelest on nendest kõige paeluvam või administratiivses mõttes kõige atraktiivsem loamaksu mõte. See tähendab, et kõik maksaksid korraga mingisuguse summa ära ja siis tegutseksid FIE-na edasi. Administreerimise mõttes on see idee suurepärane, aga ma kardan, et see idee kukub läbi pärast seda, kui see summa leitakse. Kui välja arvutatakse, milline peaks olema see summa, ühe FIE loamaksu suurus, siis see idee enam nii atraktiivne ei pruugi olla. Aga tegemist on keeruka valdkonnaga. Ma ise loodan, et me suudame Eestis õppust võtta võib-olla kõige rohkem sellest, kuidas meie naaberriikides füüsilisest isikust ettevõtjaid maksustatakse. Tõesti, ka seal on see keerukas ja bürokraatlik, nõuab palju vaeva nii maksjalt kui ka kontrollijalt, aga nad vähemalt ise usuvad, et neil on õnnestunud luua enam-vähem õiglane asi.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ka mina nõustun eelkõnelejaga. Tegelikult praegune süsteem ei innusta eriti FIE-ks registreerima ega FIE-na tegutsema. Ka sinu eelmisest vastusest selgus, et on muid ideid. Äkki tuleks kogu FIE-de teema eraldi ette võtta ja kõik aspektid läbi kaaluda? Võib-olla tuleks seal midagi laiemalt muuta kui ainult ühte konkreetset aspekti, millest me siin täna räägime? Võib-olla vajaks kogu see süsteem täiustamist, et inimesed saaksid innustust FIE-na tegutsemiseks?

Ma meenutan oma kõne algust. Me tulime välja kahe ideega. Nendest üks läks läbi mõistlikul moel, paremal moel, kui näiteks valitsuse eelnõus esialgu kirjas oli. Teine idee jäi eelnõude ühendamise tõttu n-ö ripakile. Meil oli loomulikult kohustus see teie ette tuua. Aga see, et see teema vajab pidevat tööd ja tegemist ning läbimõtlemist, on muidugi õige.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Ma palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 13. detsembril möödunud aastal. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor. Eelnõu eesmärk on algatajate sõnul võrdsustada füüsilisest isikust ettevõtjate olukord haigushüvitise osas palgatöötajate olukorraga. Seda kontekstis, kus haigekassa maksab haigushüvitist alates 9. haiguspäevast ja 4.–8. päevani maksab palgatöötajale haigushüvitist tööandja.
Komisjonis kõne all olnud küsimused ja teemad käsitlesid Vabariigi Valitsuse kirjalikult antud arvamuses toodud mittetoetamise põhjuseid. Eelkõige olid kõne all erinevad töötegemise põhimõtted töötaja ja FIE puhul. Töötaja töötegemist iseloomustab alluvussuhe oma tööandjaga. Sellest tulenevalt sisaldab tööõigus suurel hulgal töösuhte nõrgemat poolt kaitsvaid tagatisi, alates töölepingu lõpetamise tähtaegadest ja hüvitistest kuni miinimumnõueteni puhkusele, töötasule ja -ajale. Seevastu FIE suhe oma lepingupartneriga ei ole alluvussuhe ning üldjuhul on tegemist võrdsete partneritega. Iseseisvuse määr on oluliselt suurem. Seetõttu on FIE-de ja töötajate puhul tegemist väga erinevas olukorras olevate isikutega.
Teine küsimus, mida arutati, käsitles kontrolli puudumist. Kui töötajatele või teenistujatele hüvitise maksmisel on väljamakse tegija, kas tööandja või haigekassa, huvitatud sellest, et hüvitise maksmine oleks põhjendatud, siis FIE-de puhul puudub teine osapool, kes enne soodustuse rakendamist haiguslehte kontrolliks.
Füüsilisest isikust ettevõtja ja füüsilise isiku haigushüvitise tuluna arvestamine oli kolmas teema, mida arutati. Eelnõu kohaselt loetakse arvestuslik haigushüvitis FIE, mitte füüsilise isiku tuluks, olemuslikult on aga tegemist siiski füüsilise isiku, mitte FIE ettevõtlusega seotud tuluga. See teema toobki meid selle põhimõttelise aruteluni, mis ka varem on rahanduskomisjonis ja siin saalis toimunud: millisena me FIE-t õigupoolest näeme, kas me näeme teda pigem ettevõtjana, pigem ettevõttena või pigem töövõtjana ehk palgatöötajana. Ei ole lõpuni loogiline rakendada elemente osaliselt ühelt poolt ja osaliselt teiselt poolt, näiteks muuta maksukoormus nii soodsaks kui võimalik ja samal ajal rakendada maksimaalseid ja töövõtjate garantiidega võrdseid sotsiaalseid garantiisid. Nendel kahel eesmärgil on teatav vastuolu, mida, ma usun, me kõik mööname. Selle tõttu me peame valima, kui üldse, siis pigem ühe võimalikest suundadest. Mõlemat, kuigi FIE-de jaoks kahtlemata head asja, ei saa.
Ma rõhutan omalt poolt ka seda, et ei ole ju mingi saladus, et FIE-del on võimalik kõikvõimalikke kulusid ettevõtlusega seotud tuludest maha arvata. Ma kaldun arvama, et ei ole juhus, et FIE-de keskmine kasum on aasta-aastalt olnud peaaegu et krooni pealt sama nagu maksuvaba tulu määr. Kui riigis tõuseb maksuvaba tulu määr, siis tõuseb ka FIE-de kasumlikkus. Ma kaldun arvama, et see ei ole juhuslik. Pigem on FIE-de puhul siiski võimalik väga palju kulusid tulust maha arvata. See muudab FIE oma olemuselt üsnagi atraktiivseks ettevõtlusvormiks nendele, kelle käive on väga väike ja kes peavad kulude väga suures ulatuses mahaarvamist oluliseks.
Rahanduskomisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu päevakorda 11. jaanuaril ja lükata esimesel lugemisel tagasi. Selle ettepaneku poolt oli 6 ja vastu oli 5 komisjoni liiget. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun kõnepulti kolleeg Kalev Kotkase Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austet istungi juhataja! Head kolleegid! Nagu eelnõu ettekandja juba ütles, on sotsiaaldemokraadid FIE-de ravikindlustuse teemaga teie ees juba teist korda. Esimesel korral oli see teema arutlusel koos FIE-de ettevõtete üleandmise maksuvabastusega. Kui "talu isalt pojale" tasuta üleandmise teemaga oli koalitsioon tookord kenasti nõus ja meil oli põhjust koalitsiooni selle eest kiita, siis tänane plaan meie eelnõu välja hääletada heakskiitu kuidagi ei vääri.
Füüsilisest isikust ettevõtjatele keegi 4.–8. haiguspäevani hüvitist ei maksa, sest neil kui iseseisvatel ettevõtjatel pole tööandjat. Neil pole aga ka olnud võimalust haigestumise kompenseerimiseks midagi täiendavalt oma ettevõtlustulust maha arvata. Eelnõu näeb ette anda FIE-dele võimalus haiguse tõttu saamata jäänud ettevõtlustulu kompenseerimiseks arvata ettevõtlustulust maha eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud summa. Seega, see eelnõu ei mõjuta kuidagi haigekassa väljamakseid, see vähendab vaid pisut sissemakseid. See on vastuseks kolleeg Juuli küsimusele.
Lisaks otsesele eesmärgile võrdsustada FIE-de ja palgatöötajate olukord haigushüvitiste osas on meie eelnõul ka "teise ringi efekt". See avaldab FIE-le survet, et ta oma ettevõtlustulu ausalt deklareeriks, sest see mõjutab otseselt tema võimalikku haigushüvitist järgmisel aastal. Siin kõlanud väited, nagu meie pakutud uuendus paneks FIE-d kuidagi oma ettevõtlustulu optimeerima ja et FIE-d võtavad haiguslehti, mitte perearstid ei anna neid, on tegelikult suhteliselt küüniline umbusaldusavaldus nii FIE-dele kui ka perearstidele.
Meie pakutud lahendus ei ole sisuliselt mitte midagi uut. Selline lahendus Soomes töötab ja teeb seda hästi. Üks endast lugupidav riik peaks kõiki ettevõtlusvorme ka ravikindlustuses võrdselt kohtlema. Seetõttu teeb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu esimene lugemine täna siiski lõpetada, et saaks selle olulise diskussiooniga sisukalt edasi minna. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalev Kotkas! Palun kõnepulti kolleeg Aleksei Lotmani Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Ma teen hästi lühidalt. Kui me räägime, et me tahame, et meie rahvas oleks ettevõtlik, et väikeettevõtlus ja majanduse mitmekesisus edeneksid, siis miks me üldse tõsiselt kaalume seda, et esimesel lugemisel välja visata üks pisike eelnõu, mis natuke vähendaks väikeettevõtluse diskrimineerimist meie maksuseadustes? Laskem ikka väikeettevõtjal ka mõne päeva haige olla. Ma väga tõsiselt pöördun koalitsiooni liikmete poole ja palun teil ümber mõelda. Selle eelnõu väljaviskamine esimesel lugemisel oleks väga rumal mõte.

Aitäh, kolleeg Aleksei Lotman! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna aga juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 841 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu 841. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Seaduseelnõu 841 langes menetlusest välja.

Viimane päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni algatatud vedelkütuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon algatas selle eelnõu eesmärgiga korrastada viimaste aastate jooksul kujunenud lubamatut olukorda kütuseturul, kus käibemaksupettuste ulatus mõjutab seaduskuulekate ettevõtjate konkurentsivõimet turul. 2010. aastal jäi vedelkütuse müügilt riigieelarvesse laekumata käibemaksu kokku ca 732 miljonit Eesti krooni. Tekkinud on olukord, kus kütuse müügiga tegeleb sadu riiulifirmasid, mis pärast mõnda tegutsemiskuud ja käibemaksu tasumata jätmist on muudetud varatuks ja on tegevuse lõpetanud. Seetõttu peab riik võtma meetmeid, mis muudaksid kütusesektori võimalike käibemaksupettuste tegijate jaoks senisest oluliselt vähem atraktiivseks ning teeksid taas võimalikuks võrdse konkurentsi.
Selleks nähakse eelnõus ette järgmised meetmed. Esiteks, kõikidele kütusemüüjatele kehtestatakse minimaalne tagatis, 100 000 eurot, käibemaksu tasumise tagamiseks. Teiseks, vedelkütusega tegelemiseks vajalikke registreeringuid hakkab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel menetlema Maksu- ja Tolliamet, kellel on pädevus ja suurem kogemus maksupettuste avastamisel ning ennetamisel. Kolmandaks sätestatakse ranged nõuded saatedokumentidele kütuse vedamisel. Neljandaks keelatakse soetada kütust müüjalt, kellel puudub registreering kütusemüügiks. Seda ei pea loomulikult kontrollima kütuse soetamisel tanklast.
Nimetatud minimaalne tagatis, 100 000 eurot, vastab ametnike ja spetsialistide hinnangul ühe isiku poolt ühes kuus tekitatava kahju keskmisele suurusele, mis möödunud aastal oli ca 1,55 miljonit krooni. Samas annab eelnõu Maksu- ja Tolliametile kaalutlusõiguse nõuda riski hindamisele tuginedes ka suuremat tagatist. Minimaalse tagatise nõude kehtestamine on aga vajalik, kuna valdkonnas äri alustavate ettevõtete puhul on võimatu pahauskselt esitatud äriplaani või muude andmete pinnalt piisavat tagatist määrata. Väiksemaid tanklaid ei tohiks minimaalne tagatis välja suretada, sest neil on valdavalt ikkagi reaalne vara, sealhulgas tankla ehitised ja maa tagatise seadmiseks, samas peaks see aga väga selgelt mõjutama nn riiulifirmade tegevust.
Juhin tähelepanu, et kütusefirmade esindajad on välja toonud, et nimetatud 100 000 euro suurune tagatis ei pruugi olla piisav, kui arvestada illegaalse turu kogumahtu, mis, ma kordan, on 732 miljonit Eesti krooni ehk peaaegu 50 miljonit eurot. Kütusefirmade esindajad on teinud ettepaneku, et tagatis võiks ulatuda suisa ühe miljoni euroni.
Komisjon ootab ettepanekuid kõnealuste algatuste veelgi paremaks muutmiseks s.a 25. jaanuariks kella kuueks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Toomas Tõniste!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on küsimus väiksemate kütusefirmade kohta. Kui me räägime tagatisest, näiteks pangagarantiist, siis sisuliselt tähendab see pärast eelnõu seadusena jõustumist automaatselt 20 000 krooni (nüüd on see summa eurodes) lisakulutust aastas. Samas nende jaoks, kes tahavad suurt pettust teha, on sinna n-ö sisse arvestatud, et kasum on selle võrra väiksem. Kuidas see eelnõu ikkagi väldib suuremaid pettusi? Ma saan aru, et on suured ettevõtted, kellel on see huvi, et siis kaovad väikesed konkurendid kõrvalt ära. Aga me ei tohiks väikeettevõtlust liigselt ahistada.

Aitäh! Selle summa ja siin tasakaalu leidmisega peab rahanduskomisjon veel enne teist lugemist kindlasti tegelema. Aga vaieldamatult on ka väikeste tanklate puhul kindlasti kasulikum kõigile, kes soovivad legaalselt tegutseda, kõigile, kes maksud ära maksavad, see, kui turul ei ole tervelt 732 miljoni krooni eest kütust, mida saab müüa käibemaksu võrra odavamalt. See vahe on üle 1,5 krooni või üle 10 eurosendi, mis on kütuse hindu ja marginaale arvestades kindlasti väga suur. Ma usun, et kõikidele legaalsetele turuosalistele on see eelnõu meelepärane. Mis puudutab petuskeeme, siis Maksu- ja Tolliameti kirjelduse järgi toimib see petuskeem järgmiselt. Kütust ostetakse legaalselt maaletoojalt (see ei ole päris korrektne termin), sisuliselt ostetakse kütust legaalselt hulgimüüjalt, liigutatakse seda kütust võib-olla ilma täiendava katteta või minimaalse kattega läbi mitme väga väikese firma, mille eesotsas on tihti tankistid. Üks nendest firmadest jätab lihtsalt käibemaksu tasumata ja teised küsivad selle käibemaksu riigilt tagasi. Tagajärg ongi see, et riigil jääb sellelt kütusekoguselt käibemaks saamata. Eks selliseid kuritegelikke skeeme ole erineva mahuga, aga Maksu- ja Tolliamet on hinnanud, et see minimaalne tagatis, 100 000 eurot, peaks seda tegevust oluliselt vähendama. Ma kordan üle, et kütuseturu osalised ise peavad seda tagatist, 100 000 eurot, liiga väikeseks ja on teinud ettepaneku suurendada seda summat ühe miljoni euroni. Rahanduskomisjonil seisab kahtlemata ees väga suur töö mõlema arvu kaalumisel. Ei saa välistada varianti, et kehtestades praegu ühe määra, peame tulevikus seda muutma vastavalt reaalsele olukorrale ja sellele, kuidas turg käitub.

Austatud ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonid soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 25. jaanuar kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Ma soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 11.43.