Austatud Riigikogu! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu tänast teist erakorralist istungjärku, mille kutsus kokku Riigikogu esimees vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõikele 1  25 Riigikogu liikme ettepanekul ja nende esitatud päevakorraga.
Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole.
Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse täna algatatud sõjalisel ja muul vaenulikul eesmärgil keskkonna mõjutamise keelustamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – riigikaitsekomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse täna algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse täna algatatud veeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – keskkonnakomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse täna algatatud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; viiendaks, Vabariigi Valitsuse täna algatatud investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; kuuendaks, Vabariigi Valitsuse täna algatatud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon  – põhiseaduskomisjon; seitsmendaks, Vabariigi Valitsuse täna esitatud Riigikogu otsuse ""Eesti metsanduse arengukava aastani 2020" kinnitamine" eelnõu, juhtivkomisjon – keskkonnakomisjon; kaheksandaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni täna algatatud Riigikogu valimise seaduse, Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete esitatud arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, sotsiaalminister Hanno Pevkurile ja rahandusminister Jürgen Ligile.
Head ametikaaslased! Viime läbi kohaloleku kontrolli. Olgu veel nii palju enne ära öeldud, et erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24. See tähendab, et tänane istungjärk on otsustusvõimeline.
Head ametikaaslased! Paar sõna erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamisest. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälteenamusega.
Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendumiseni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Head ametikaaslased! Alustame tänase päevakorrapunkti arutamist. Tänases päevakorras on üks punkt: Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse teistkordse menetlemise teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Austatud härra juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon kogunes täna oma teisele istungile kell 11.30. Päevakorras oli Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse arutelu enne teisele lugemisele saatmist. Teile on välja jagatud seletuskiri teistkordse menetlemise teiseks lugemiseks. Selles on üks muudatusettepanek, mille on teinud majanduskomisjon selleks, et täpsustada rakendussätet. Muudatusettepanek sisaldab kolme omavahel sisuliselt seotud ettepanekut.
Esimene ettepanek on tehtud sihiga muuta seaduse punkti 48 ja jätta nimetatud punkti ainult uue liiklusseaduse jõustumise tähtaega edasilükkav säte. Et asi oleks üheselt selge, et siin ei oleks rohkem mingit teksti ja see säte ütleks, et uus liiklusseadus jõustub 2011. aasta 1. juulil.
Teine ettepanek on lisada liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse teksti punkt 49, et muuta uue liiklusseaduse § 281 lõiget 2, mis enne sisaldus punktis 48. Seegi on selguse huvides ja puudutab ühte erinormi, konkreetselt liikluse reguleerijale esitatavaid nõudeid ja koolitamise korda. Pean ütlema, et erinev jõustumine – 1. jaanuar 2012 – oli juba liiklusseaduse esialgses tekstis. Nii et siin ei ole midagi uut, lihtsalt see regulatsioon on toodud eraldi punktis, et oleks kõigil selge.
Kolmas ettepanek on lisada liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse 4. paragrahvi täiendav lõige 5. Selle eesmärk on jõustada punkt 48 ehk uue liiklusseaduse jõustumise tähtaega edasilükkav norm Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval ehk see, et uut liiklusseadust edasilükkav säte jõustub esimesel võimalusel, 1. jaanuaril 2011. Selline on olnud meie soov.
Komisjon arutas muudatusettepanekut oma istungil 23. detsembril ja otsustas ettepanekut toetada. Samuti otsustati saata seadus teisele lugemisele ja pärast muudatusettepanekute hääletamist teine lugemine lõpetada. On ettepanek, et kui teine lugemine lõpetatakse, viia seaduseelnõu kolmas lugemine läbi Riigikogu erakorralisel istungjärgul, mis algab tund aega pärast praeguse istungi lõppu, ja seadus vastu võtta.
Pean teid informeerima ka sellest, et majanduskomisjonile laekus täna tänase kuupäevaga kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Selle on allkirjastanud minister Juhan Parts ja selles tehakse teatavaks, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohal, et mootorsõiduki ja maastikusõiduki joobeseisundis juhtimine peab olema keelatud nii teel kui väljaspool teed. Tegemist on ministeeriumi arvates põhimõttelise küsimusega ning nende hinnangul ei ole mõistlik sõiduki joobeseisundis juhtimist sallida. Samuti tehakse teatavaks ministeeriumi seisukoht, et tavaliikleja peaks andma teed ka sinist märgutuld kasutavale alarmsõidukile. Ettepanekud on tehtud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 874 kohta, aga komisjon tõdes üksmeelselt, et need küsimused on juba kõne all olevas eelnõus reguleeritud ja nende arutelu ei ole mõttekas jätkata. Komisjon on seda teemat juba käsitlenud ja üksmeelse otsuse langetanud. Ka ei ole meil praegu päevakorral enam dokument 874 SE, vaid 874 UA. Need punktid on tõesti juba reguleeritud ja parlament on üksmeelselt toetanud põhimõtet, et ka väljaspool teed tuleb sõidukiroolis kaine olla.
Majanduskomisjoni poole pöördus ka Sotsiaalministeerium, kes soovis liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduses sätestada liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi uue vormi. Komisjon arutas seda teemat esiteks sellest vaatepunktist, kas on õige lisada täna arutatavale dokumendile säte, mida Vabariigi Presidendi tõstatatud teema ei hõlma. Oli erinevaid arvamusi. Ühtepidi arvati, et võib seda teha, kuna ka Sotsiaalministeerium räägib rakendussättest ja praegu me tegelemegi rakendussätete täpsustamisega. Samas kõlas argumente, et oleks mõistlik ja ratsionaalne leida teistsuguseid lahendusi, olgu nendeks siis ministri määrus või valitsuse määrus, et mitte avada selles konkreetses punktis veel kord liiklusseadust ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadust. Selle küsimuse arutelu jäi pooleli, sest komisjonis kadus kvoorum. Siiski jätkasime ka pärast kvoorumi kadumist mõttevahetust vaba vestluse vormis ja jällegi kõlasid seisukohad, et võib-olla on mõttekas leida sellele küsimusele seaduse tasemel lahendus. Vastuargument aga on, et ilmselt on ka ministri määruse tasemel võimalik olukorda reguleerida ja jagada 1. juulil kehtima hakkavad liikumispuudega inimeste parkimiskaardid juba välja. Mööndi, et teatud probleeme võib sellega tekkida aasta alguses, aga kuna kõik parkimiskaardid ei kaota kehtivust kohe – need on välja antud eri ajal ja erineva tähtajaga –, siis avaldati arvamust, et küllap ministeerium leiab lahenduse.
Sellised olid siis ettepanekud ja tänane arutelu. Aitäh!

Tänan! Hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Väino Linde, palun!

Hea ettekandja! Hea istungi juhataja! On rõõm tõdeda, et majanduskomisjon on selle seaduse kallal uuesti tõsist tööd teinud. Aga küsin Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirja kohta, millele sa viitasid. Kas sellest võib teha järelduse, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kogu liiklusseaduse algataja ja autor, on täna veel seisukohal, et see seadus ei pruugi ka praegu täiesti valmis olla, vaid vajab 1. juuliks 2011 veel muutmist, et vältida mingisuguseid üldisemaid väärtõlgendusi, mis ei pruugi seaduse mõttega kokku langeda?

Ma kahjuks ei oska seda kommenteerida. Fakt on see, et kiri, mis täna meile laekus ja on tõepoolest ka täna allkirjastatud, räägib teemadest, mis on nii komisjonis kui ka suures saalis läbi arutatud ja üksüheselt fikseeritud. Teatud segadust see kiri komisjonis tekitas, aga kõik said aru, et need teemad on juba läbi arutatud.

Hannes Rumm, palun!

Lugupeetud Urmas Klaas! Mul on selline küsimus. Nagu näitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevus selle seaduse menetlemisel ja ka see viimane kiri, mida te siin pikalt tsiteerisite, siis nende töö kvaliteet selle seaduseelnõu koostamisel ei kannata mitte mingisugust kriitikat. Aga lõppkokkuvõttes vastutab tekkinud õigusliku praagi eest siiski Riigikogu. Ning kui me räägime liiklusseadusest, siis on tegemist seadusega, mis harva erandina puudutab kõiki Eesti inimesi. Siit minu küsimus teile kui majanduskomisjoni esimehele: kas te olete mõelnud, et Riigikogu majanduskomisjon teie isikus võiks pöörduda Eesti liiklejate poole avaliku vabandusega selle segaduse pärast ja selle infomüra pärast, mis on tekitatud ja mis on häirinud sadu tuhandeid inimesi?

Tänan väga! Ma tahan kõigepealt kasutada võimalust ja öelda, et nende muudatusettepanekute taga, mida ma siin tutvustasin ja mis on ka teile, head kolleegid, välja jagatud, on nii majanduskomisjoni sekretariaadi, Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna kui ka Vabariigi Presidendi õigusnõunike ühine töö. Kõike seda on ühiselt tehtud. Aga loomulikult tuleb möönda, et selle eest, et meie menetluse käigus on olnud üksjagu vigu ja segadust õige mitme kuu jooksul, võlgneme me kõik vabanduse.

Silver Meikar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuigi selle paksu liiklusseadusega on olnud hulk  probleeme, lahendati sellega tegelikult ära ka mitu valupunkti. Minu arvates kõige suurem mure on seotud jalgratturitega. Praegu kehtiva seaduse järgi saavad need inimesed trahvi, kes viivad oma last rattaga näiteks lasteaeda, nii et väikelaps istub rattatoolis. See probleem on uues liiklusseaduses ära lahendatud. Mis on teie sõnum jalgratturitele? Kas oleks võimalik see probleem ära lahendada kehtiva liiklusseaduse muudatuste jõustamisega jaanuari-veebruarikuus?

Vastus on selline, et kuni 1. juulini 2011 kehtivad praegu liiklust reguleerivad normid. Majanduskomisjonile ei laekunud muudatusettepanekute tähtajaks fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt ühtki muudatusettepanekut. Komisjon sõnastas ühe oma muudatusettepaneku, mida ma äsja refereerisin, ja me lähtume nendest ettepanekutest, mis on meil töölaual.

Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Kui me täna muudatused heaks kiidame ja liiklusseadus hakkab kehtima järgmise aasta 1. juulil, siis kõik see, mis puudutab koolibusside temaatikat ja koolibussides püsti seisjate problemaatikat, tuleks järgmises Riigikogu koosseisus kindlasti uuesti läbi arutada, seda just selles kontekstis, mis puudutab õpilaste kooli vedu maapiirkondades. Praegune muudatus, mis hakkab järgmise aasta 1. juulil kehtima, on minu meelest absurdne. Mis te arvate sellest?

Ma tänan küsimuse eest! See arutelu väljub praeguse päevakorrapunkti raamidest. Tuletan aga meelde, et me liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega just nimelt leevendasime neid nõudeid ja lubasime koolibussides õpilastel ka püsti seista, nagu omavalitsused ja omavalitsusliidud taotlesid. Taotlus oli, et kooli sõit ja ekskursioonile sõit ei oleks võrdselt reguleeritud, vaid et juhuveol oleks rangemad reeglid, nii et kõik õpilased peavad kindlasti istuma. Seal on teistsugused kiirused ja sõidetakse tihedamas liikluses. Aga koolibussides on võimalik ka püsti seista, kuna liiklus on nendel teedel enamasti hõredam ja kiirus väiksem. Selle sätte poolt hääletati üksmeelselt.

Silver Meikar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Urmas Klaas! Kas ma eksin, kui ütlen, et selle seaduse puhul ei oleks ma saanud esitada muudatusettepanekut, mis oleks seotud jalgratturite probleemiga? Kas selle probleemi lahendamiseks peaks seda seadust eraldi arutama?

Ma tänan väga! Ettepanekud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse muutmiseks on võimalikud, neid võivad teha kõik. Ma ei kujuta ette, kes oleks saanud Riigikogu liikme Silver Meikari vaba tahet piirata. Mitte keegi!

Head ametikaaslased! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimissoove ka ei ole. Läheme muudatusettepanekute juurde. On laekunud üks muudatusettepanek, selle on teinud juhtivkomisjon. Seisukoht on seda täielikult arvestada. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud.
Head ametikaaslased! Teine lugemine on lõppenud ja selle päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased! Järgmine erakorraline istungjärk on täna, 23. detsembril algusega kell 14.25. Päevakorras on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teistkordse menetlemise kolmas lugemine.
Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 13.23.