Head ametikaaslased! Head külalised! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu kümnenda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Toivo Tootsen, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on tõhustada õiguskaitset ja õiguse realiseerimist riigilõivumäärade vähendamise teel. 2009. aasta 1. jaanuarist muutusid riigilõivumäärad tsiviilkohtumenetluses mitmekordseks. Praeguseks on liigselt kõrged riigilõivumäärad saanud takistuseks põhiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud tõhusa õiguskaitse teostamisele. Eelnõu algatajad on seisukohal, et kõrged riigilõivud ei saa olla tõhusad, kui need piiravad igaühel oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumist. See eelnõu peaks selle asja natukene rohkem korda ajama. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu. Meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.
Head ametikaaslased! Läheme teadete juurde.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud võlaõigusseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud toiduseaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on maaelukomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon; viiendaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni üleeile algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; kuuendaks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon; seitsmendaks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud kutseõppeasutuse seaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; kaheksandaks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud kalmistuseaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Jüri Tamme lahkumise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete esitatud arupärimised justiitsminister Rein Langile ja rahandusminister Jürgen Ligile.
Head ametikaaslased! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22.

Head ametikaaslased! Alustame tänase istungi päevakorra punktide arutamist. Eile jäi meil istungi aja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 874 esimese lugemise arutelu. Riigikogu liikmetel oli veel küsimusi juhtivkomisjoni esindajale. Kõnetoolis on majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas. Jätkame küsimuste esitamist. Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea majanduskomisjoni esimees! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel andsin menetlusse liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, kus nähti ette selle seaduse rakendamise aja pikendamist ühe aasta võrra ehk 1. jaanuarini 2012. Riigikogu juhatus on selle seaduseelnõu menetlusse võtnud. Kas te näete võimalust, et me võiksime muudatusettepanekuid, mis on tulnud komisjonilt, ja seda Keskerakonna seaduseelnõu koos menetleda?

Aitäh! Kõigepealt pean oluliseks alustada informatsiooniga, et majanduskomisjon otsustas oma eilsel koosolekul, et seoses esimese lugemise katkestamisega eile istungi aja lõppemise tõttu tuleks selle eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaega nihutada 10. detsembri kella 10-ni.
Kahtlemata, majanduskomisjon väga põhjalikult arutab kõiki laekunud muudatusettepanekuid ja ka Keskerakonna algatatud eelnõu. Ma usun, et me langetame üheskoos igati õige otsuse.

Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Liiklusseaduse jõustumise korral kaob noortel, kellel oma ea tõttu pole veel mootorsõiduki juhtimise luba, võimalus õppida ja harjutada näiteks ATV-ga või mootorrattaga sõitmist omal maal, tähendab, eramaal. Meil oli ka infotunnis juttu sellest, et väga tõsised probleemid on traktoritega, kas või oma aiamaa harimise puhul, kui ei ole näiteks juhiluba. Kuidas te sellesse suhtute? Need küsimused puudutavad § 94 ja § 95. Kas te olete komisjonis neid ettepanekuid arutanud ja kas see tähendab seda, et need piirangud tuleks maha võtta? Kuidas te seda kommenteerite?

Tänan! Praegu menetluses olevad liiklusseaduse parandused ehk eelnõu 874 tõepoolest ühes punktis sellise regulatsiooni kehtestaks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui selle ettepaneku autor on põhjendanud seda vajadusega tagada liiklusohutus. Minu isiklik seisukoht on ja ka komisjonis hiljem toimunud konsultatsioonide põhjal võin öelda, et selline regulatsioon oleks ilmselge üleregulatsioon. Isiklikult ma seda ei toeta.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Kas sulle meenub, kas nende kõikide liiklusseaduse arutelude käigus üldse kordagi tekkis küsimus, kas selle seaduse puhul, mis on tõenäoliselt üks enam õpetamist nõudev seadus üleüldse (jättes loodusseadused muidugi kõrvale), on kogu see õpetamise pool piisavalt ette valmistatud? Kui ma õigesti mäletan, siis ka endale ei tulnud see õpetamise tagamise ja ettevalmistamise küsimus pähegi. Kas kordki näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist on keegi osutanud sellele, et tõepoolest on sisuliselt mõeldud õpetamise tagamise peale? Mulle tundub, et ei ole, aga kui sul on mingeid mälestusi, siis oleks hea, kui sa neid jagaksid.

Aitäh! Majanduskomisjoni eelmisel istungil või paar istungit tagasi me küsisime selle kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajalt Priit Venelt ja tegime kriitikat, et tõepoolest ei ole seaduse õpetamisel ja tutvustamisel ilmselt põhjalikult vaeva nähtud. Saime vastuse, et Maanteeameti koduleheküljel on olemas link, kust on võimalik infot hankida. Väga ebameeldiva üllatusena kuulsin täna hommikul, et näiteks abipolitseinikud olid Maanteeametisse väljaõppele kutsutud alles sellel esmaspäeval, 6. detsembril. See fakt on ju ka iseenesest vastus sinu küsimusele.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Eile oli võimalik ajalehest lugeda, et üks Vabariigi Valitsuse ministritest, põllumajandusminister, avaldas häälekalt protesti selle seaduseelnõu vastu ehk sisuliselt teise valitsusliikme Juhan Partsi vastu. Milline on majanduskomisjoni plaan või äkki on juba tehtudki midagi, et kahe valitsusliikme erimeelsused saaksid lahti ja selgeks räägitud?

Aitäh! Kõige enam on põllumajandusega seotud inimesi puudutanud see, mille kohta kolleeg Treial küsis. Selles küsimuses ma ka oma arvamust ja komisjoni konsultatsioonide põhjal tehtud järeldust tutvustasin. Kindlasti on mõttekas muudatusettepanekute menetlemise käigus kuulata mõlema ministri seisukohti. Kui nad esitavad avalikkuses nii vastandlikke arvamusi, siis loomulikult peab komisjon selguse saamiseks mõlemat valitsusliiget küsitlema.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Austatud esineja! Täna infotunnis ma sellesama teema avasin ja küsisin majandusministrilt, miks on ikkagi nii, et ilma juhiloata ei saa enam oma põllutükki künda või naabrimehele appi minna või ka oma lapsed selle tööga tuttavaks teha. See teema on teile tuttav. Minister vastas, et tema küll ka lapsena kündis põldu, aga praegu seda enam teha ei tohiks. Teie ütlete, et komisjonis tuleb see kõne alla. Olete te seda meelt, et kui me parandusettepaneku teeme, siis ka koalitsioon seda toetab?

Hea esineja! Vabandust! Head ametikaaslased! Siin ees on kuulda väga suurt lärmi. Mul on teile siiras palve, et võtame vaiksemalt. Kui kellelgi on väga vaja teemasid arutada, siis tehke seda väljaspool täiskogu istungite saali, sest see lärm segab neid ametikaaslasi, kes siin kõnetoolis esinevad, ja neid, kes kuulavad. Ma palun olla vaiksemalt! Palun, esineja!

Kolleeg Tuus! Teil on väga põhjendatud küsimus, sest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist tulevad selles küsimuses väga vastandlikud seisukohad. Eile sain ma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist analüüsi. Liiklusseaduse eelnõu välja töötanud osakond kirjutab meile, majanduskomisjonile, et nad loobuvad sellest nõudest. Ma ei tea, kuidas minister seda siis täna ei tea, kui meie saime eile selle kohta memo. Nad põhjendavad seda seisukohta sellega, et Tööinspektsiooni andmetel ei ole viimase kolme aasta jooksul traktoritega toimunud 42 tööõnnetusest ükski juhtunud traktori juhtimise käigus, vaid enamik õnnetusi on juhtunud traktorist mahatuleku või sellele pealemineku ajal, ning teine suurem grupp õnnetusi on toimunud traktoriseadmete remondi käigus. Noorim kannatanu on olnud 21-aastane. Eeltoodust võib järeldada, et juhtimisõiguse puudumine ei ole väljaspool teid õnnetusi põhjustanud. Võttes arvesse arutelu teravust, oleks nende arvates mõistlik praegu loobuda juhtimisõiguse nõude laiendamisest väljapoole teid.

Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Tavaks on ikka olnud see, et erialaliitude asjalikke arvamusi kuulatakse ja võetakse arvesse, samamoodi spetsialistide arvamusi. Hellat Rumvolt kui üks Eesti suurim liiklusasjatundja kirjutab sellest, et uus liiklusseadus vajab muutmist. Ta ütleb ka otse välja, et palju asju on lihtsalt ära vassitud. Autokoolide liit teeb ettepaneku, et uue liiklusseaduse jõustumine tuleks pool aastat edasi lükata. Kui ma tuletan meelde varasemat praktikat, kui liiklusseadust on täiendatud, siis seda on süstemaatiliselt õpetatud televisioonis, raadios jm. Minu küsimus on selline: mida te arvate Hellat Rumvolti mõttest ja erialaliidu mõttest?

Kui sellised ettepanekud meile muudatusettepanekute esitamise käigus laekuvad, siis me kindlasti neid väga tõsiselt arutame.

Väino Linde, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minnes nüüd üldisest konkreetsemaks, küsin ma selle eelnõu punkti 25 kohta, mis on leheküljel 4, kus räägitakse viivistasust ja selle aegumise võimalusest. Viimane lause ütleb, et täitmisele pööratud viivistasu sissenõue aegub, kui viivistasu ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul viivistasu otsuse tegemisest. Seletuskirjast nähtub, et aluseks on võetud väärteotrahvi aegumine, mis praegu samuti seaduse järgi aegub nelja aastaga. Aga kuna järelmid sellele isikule on ikkagi küllalt erinevad, ühel puhul järgneb karistatus, mida võetakse hiljem arvesse, teisel puhul mitte, siis kas see neli aastat ei ole nagu liiga pikk aeg? Äkki oleks õige seda tähtaega edasise menetlemise käigus vähendada neljalt aastalt kas kolmele või kahele aastale?

Aitäh! Teie küsimuses on kindlasti iva sees. Võib-olla küsimus ise on ka vastuseks. Kindlasti on see mõttekoht. Muudatusettepanekute arutelu käigus tuleb ka sellele rohkem tähelepanu pöörata, mis veel kord viitab sellele, et teemaga on tarvis põhjalikult töötada.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Uus liiklusseadus räägib päris mitmest printsipiaalsest muudatusest, millest siin on ka diskussiooni käigus räägitud. Päris sageli võib ajakirjandusest lugeda näiteks politseinike kommentaare, et ega nad ei kavatse seda, teist või kolmandat asja kontrollima hakata jne, mis on juba iseenesest enam kui kummaline. Aga mul on selline küsimus. Tervisetõenditega seoses jõustub 1. jaanuarist uutmoodi korraldus. Kas analüüsiti seda, et tõenäoliselt peavad uue tõendi hankima kümned tuhanded kui mitte sajad tuhanded inimesed? Teatavasti tuleb perearstidele selle eest maksta ja ka ARK-i tuleb maksta, see teeb päris mitusada krooni kokku. Mis selle mõte on? Kas perearstidel on olemas suutlikkus need kümned tuhanded või sajad tuhanded tõendid välja kirjutada ja see tervisekontroll läbi viia? Milline on selle mõju tegelikult?

See tervisetõendite teema oli üks enam arutatavaid teemasid. Ilmselt ka seetõttu tuli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja parandusettepanekuga, mis ka selles eelnõus sisaldub. Ettepaneku mõte on selles, et inimesed, kelle tervisetõend aegub kuue kuu jooksul enne juhiloa aegumist, võivad tervisetõendi vormistamise edasi lükata ja ühitada selle uue juhiloa taotlemisega, kuus kuud enne juhiloa aegumist aegunud tervisetõendi kehtivus pikeneb veel kuue kuu võrra. Aga kindlasti on olnud inimeste jaoks probleem ka see, kus kontrollida tervisetõendi kehtivust. Selle kohta on olemas Maanteeameti koduleheküljel lingid, kust saab seda kontrollida. Segadust on olnud üksjagu, aga konkreetses küsimuses on, ma arvan küll, segadusest tänaseks üle saadud, eriti kui nüüd see kuuekuuline puhver siia vahele tuleb, kui tuleb.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Nii liiklusseadus kui ka see eelnõu pööravad suurt tähelepanu juhilubade hoiulevõtmisele, sellele, kes neid hoiule võtab, kes saadab ettekirjutused, kes korjab sunniraha jne. Aga kas on mõtet selle probleemiga üldse nii palju tegelda, kui uuest aastast, tänu sellele, et meil on kõik registrid olemas, ei peagi juhil enam olema kaasas ei juhiluba ega nn tehnilist passi, kindlustuspoliisi ega tervisetõendit, sest kõik on arvutis olemas? Järelikult, milleks on vaja seda füüsilist juhiluba?

See on ilmselt toodud sisse selguse huvides, eelkõige praeguse praktika järgi, kui juhiluba peab olema ja juhtimisõiguse kaotanu tõendab oma mittekehtivat juhtimisõigust justkui kehtiva juhiloaga. Tulevikus on kõik registripõhine ning võib arvata, et seetõttu niisugust küsimust ei peagi reguleerima. Aga selles punktis, ma saan nii aru, on eelkõige arvestatud politsei ja vabariigi liikluskomisjoni ettepanekuga.

Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Liiklus on üks neid valdkondi, mis nõuab ülimat täpsust. Ka liikluse õpetamisel on oluline, et kõik oleks üheselt mõistetav. Uue seaduse rakendamisel tekib loomulikult alati probleeme, sest on mingi üleminekuperiood, kui on pisut selgusetu, kas eksamid tuleks anda uue seaduse või vana seaduse järgi. Sellest tulenevalt on ilmselt kõigile mõistetav, et liikluskoolitajad on praegu mures selle tähtaja pärast, mis eeldab tõepoolest väga kiiret ümberkohanemist. Aga mis sisuliselt muutuks või mis oleks halvasti, kui me lükkaksime selle seaduse jõustumise edasi? Te olete ilmselt seda arutanud.

Siin on mitu aspekti, millele peab vastama. Esiteks on nõnda, et liiklusseaduse võttis parlament vastu enne jaanipäeva ja uus seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2011. Siin on ikkagi päris pikk vahe. Tõsi, vahepeale jäid suvepuhkused ja võib-olla ka suvepuhkustejärgsed puhkused, aga ikkagi on aega üksjagu olnud. Üksjagu segadust kahtlemata on tekitanud ka üks Eesti kirjastus, kes on välja andnud kehtima hakkava liiklusseaduse, avaldades selle juures aga esimese lugemise seletuskirja. See ei ole enam ministeeriumi või parlamendi probleem, vaid põhjus on lihtsalt see, et taheti midagi kiiresti välja anda. Sellega tekitati muidugi väga suur segadus, aga vastutust selle eest ei saa keegi siin kindlasti enda peale võtta. Ka autokoolides on ju erinevaid seisukohti. Tõepoolest avaldas autokoolide liit oma seisukoha, aga on ka autokoole, kes ütlevad, et ei ole probleeme, et nemad jõuavad küll. Siin ei ole ka pilt üksüheselt mustvalge, nii et see analüüs peab siingi olema põhjalikum. Kolmandaks, jättes kõrvale autokoolid, olen ma tõesti hämmingus selle üle, kuidas tegutsevad riiklikud struktuurid, näiteks Maanteeamet alustab alles nüüd abipolitseinike koolitamist uue liiklusseaduse valguses. Nii et neid momente on siin palju. Edasi, jällegi mäletame ju varasemast praktikast, et liiklusseadus on alati väga palju kirgi üles kütnud ja seda on ju tõesti kümneid ja kümneid kordi täiendatud-parandatud, ka eelnevat versiooni. Nii et see ümbertegemine on kogu aeg käinud. Samas jällegi, kui teie viimasele küsimusele vastata, siis Eesti liiklus on nii uue liiklusseaduse kui ka praegu kehtivate regulatsioonide järgi ikka ühesugune. Liiklus on parempoolne, foorituledel on endine tähendus, liiklusmärgid küll täienevad, aga põhiolemuselt jäävad nad samaks. Samas on uues liiklusseaduses üsna mitmeid regulatsioone, mida on kindlasti kaua oodatud. See puudutab näiteks jalgratturite liiklemist kõnniteedel teatud juhtudel. On ka vastuargumente, et kui need muudatused on sellised, millega ei olda tuttavad, siis on jälle probleeme. Siin on kindlasti üks suur kaalumise koht.

Hea ettekandja, austatud majanduskomisjoni esimees! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma näen ka kõnesoove. Avan läbirääkimised ja kutsun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Eesti inimesed on viimastel aastatel näidanud üles sügavat tahet muuta Eesti liikluses olukord paremaks. Liiklusstatistika on eriti liiklussurmade osas näidanud viimastel aastatel väga positiivset trendi. Möödunud aastal me saavutasime olukorra, et meie liikluses hukkus ainult sada inimest. See arv on varem olnud mitu korda suurem. Me näeme nüüd ise liikluses osaledes, et hullumeelsust, närvilisust ja, andke mulle andeks, lollimängimist jääb teedel järjest vähemaks. Seetõttu on ilmselt põhjendatud ka see, et inimesed on liiklusseaduse kohta, ma arvan, tagasisidet andnud meile niisama palju kui kõikide teiste seaduste peale kokku. Kirjutatakse ajakirjanduses, võetakse ühendust Riigikogu liikmetega, ollakse sügavas mures. Kui tsiteerida head kolleegi Marek Strandbergi, siis liiklusseadus on vist tõepoolest üks enim inimestele õpetatav seadus.
Praegu on ühiskonna selge ootus meie suunas see, et me ei langetaks kiireid otsuseid, et me ei langetaks otsuseid, näidates oma jõudu. Inimesed on ju näidanud kodanikualgatuse korras liikluse parendamise kaudu oma siirast soovi saada paremaks inimeseks, selle tõttu ei ole meil õigust käituda niimoodi, et vaat, me oleme siiani jõudnud, ja ministeerium surub peale, ütleb, et majanduskomisjon ei saanud hakkama, et erakonnad ei saanud hakkama. Mina arvan, et me ei tohiks sellisele survele järele anda.
Ma toon mõne näite debati kohta, mis liiklusseaduse üle üleüldse toimusid. Siin ma küll ei esinda erakonda, vaid oma isiklikku seisukohta. Selle diskussiooni käigus tegin ma ettepaneku, et möödasõidumanööver tuleks lahti kirjutada. Me kõik teame, et mööda sõites me ületame lubatud sõidukiirust, kas see meeldib meile või ei meeldi. Kui meie ees liikleja sõidab 75–80 kilomeetrit tunnis, siis me oleme temast ohutuks möödumiseks sunnitud sõitma 100-, 105-, võib-olla isegi 110-kilomeetrise tunnikiirusega. Me aga igal juhul teeme selle manöövri. Mina olen ise saanud, muuseas, sellise manöövri käigus politsei käest karistada. Mina tegin ettepaneku, et defineerime ära, mis asi on möödasõit, ja ärme võtame vastu seadust, mida inimesed liikluses möödasõitu sooritades 100% rikkuma hakkavad. Selle peale ütles mulle ametnik: "Aga, Riisalu, mina ei saa sind usaldada, sina hakkad Tallinnast vasakus reas sõitma, sõidad Tartusse välja ja ütled terve tee, et oled möödasõidul." See oli Eesti Vabariigi ametniku hinnang minule, Eesti Vabariigi parlamendi liikmele. Aitäh talle selle eest!
Nüüd sellest palju emotsioone tekitanud maastikusõidukite ja traktorite kasutamisest oma eramaal. Ma olen 100% nõus sellega, et seal peaks kehtima kainuseprintsiip ehk inimene mehhanismi roolis ei tohiks mingil juhul olla alkoholi tarvitanud. See on igal juhul tema lähedaste ja kelle iganes huvides. Seda kontrollivadki tegelikult kõige rohkem lähedased. Politseinik ju igale põllule ei jõua. Kas meil on põhjust ja õigust asuda seda seaduse jõuga reguleerima, lootes sellele, et meil on nii vähe politseinikke, et nad sinna põllule ei lähe? Ehk te saate seal edasi sõita, kuigi seadus on selline, aga teie võite seda seadust rikkuda ja meie lubame, et me teid ei kontrolli. Minu jaoks ei ole see argument.
Või vaesed jalgratturid, kes said nüüd õiguse ülekäigurajalt üle sõita ilma ratta seljast maha tulemata. Inimlikust seisukohast on see ju väga õige, aga mitte keegi nendest jalgratturitest ei hakka loogiliselt ... Ma võtan lisaaega ka igaks juhuks.

Kui palju?

Kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega.

Aitäh! Jalgrattur alateadlikult teab, et ta võib sõita, aga ta ei suuda järgida seda jalakäija kiirust, mida me seadusega temalt eeldame. Juba ilmusid ka ajaleheartiklid, juba oli ka kodanike hulgas siirast muret, et jalgratturid on sattunud kõrgendatud ohu olukorda. Ühed väidavad, et see on ebanormaalne, et nad peavad maha tulema. Ka neil on õigus. Teised ütlevad, et kui nad maha ei tule, las siis sõidavad jalakäija kiirusega. Ka neil on õigus. Aga ma arvan, et õigus on ka minul, kui ma arvan, et me hakkame küllalt ja küllalt nägema, kuidas autojuht ei suuda õigel ajal reageerida, kui jalgratas sööstab oma normaalse 20-kilomeetrise tunnikiirusega jalakäijate ülekäigurajale.
Me oleme kuidagiviisi ka seni elanud ja kuidagiviisi oleme suutnud liiklussurmasid vähendada, nagu ma rääkisin. Järelikult tekib küsimus, kas vana oli nii halb, et me peame minema, nagu öeldakse, selle Pandora laeka kallale, mis tegelikult õigustatud ootuste kaudu suurendab liiklusohtlikkust. See ei pruugi alati olla kõige õigem käitumisnorm.
Seda loetelu võiks lõputult jätkata. Me kindlasti kõik ei tea väga paljudest seadustest mitte midagi ehk need on ühed keerulised paragrahvide kogumid, mis meid väga palju ei huvita. Kui maksuamet uksele ei koputa, siis me oma olemuselt kurjategijad ei ole, me elame ära ja meil on täiesti ükskõik, kuidas riik toimib. Liiklus ja veel mõningad eluliselt olulised asjad on meie jaoks tähtsad, sest kui me vaatame kas või neid karistusi, mida inimeste suhtes kohaldatakse, siis suur osa nendest on ju liikluskaristused. Seda enam on tegemist sensitiivse valdkonnaga.
Selle tõttu kutsun mina Keskerakonna fraktsiooni nimel majanduskomisjoni ja Eesti Vabariigi Riigikogu üles olema mõistlikud, langetama adekvaatseid otsuseid ja toetama Keskerakonna eelnõu, millega liiklusseaduse rakendumine 1. jaanuarist 2011 lükatakse edasi ühe aasta võrra, 1. jaanuarile 2012. Teeme oma töö ilusasti lõpuni, laseme politseinikel väljaõppe ära teha, laseme autokoolidel valmis trükkida normaalsed materjalid, õpetame uued autojuhid, kes lähikuudel liiklusesse sisenevad, välja vastavalt sellele, millised seadused meil kehtivad, oleme mõistlikud ja teenime oma rahvast. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Peep Aru!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mind ajendas Reformierakonna nimel liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu arutamisel siia pulti tulema eilses Postimehes ilmunud põllumajandusministri artikkel "Kas karjakust peab tegema autojuhi?". Autor räägib praegu arutlusel olevast seaduseelnõust. Artiklis ütleb ta selgelt, et selle eelnõu saali jõudmise taga on liikluskoolitajad, kes võiksid seaduse jõustumise korral saada kümnetesse miljonitesse kroonidesse küündivat lisatulu. Autor ütleb ka, et seadusandjal ei ole jätkunud seni taipu neid püüdlusi läbi näha. Tema arvates aga on asjaga seotud ametnikud ja poliitikud olnud tähelepanelikumad. Siinkohal ei hakka ma rääkima sellest, kas seadusandjate hulgas ka juhuslikult mõni poliitik on, aga räägin hoopis sellest, kuidas seda tüüpi eelnõu sellisel kujul saali jõuab.
Liiklusseaduse me võtsime teatavasti vastu suvel pärast pikka arutelu ja see hakkab kehtima järgmise aasta 1. jaanuarist. Vahepealsel perioodil on nn uuest liiklusseadusest palju räägitud, nii poolt-, vastu- kui ka kõhklevate argumentidega. Aruteludel on selgunud ka kitsaskohti. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valmis seaduse kohta ca 40 muudatusettepanekut. Et aasta lõpuni on siin saalis jäänud vähe tööaega, pöördus ministeerium majanduskomisjoni poole, et see kiiruse huvides eelnõu algataks.
Nagu ikka, heategu ei jää karistuseta. Kõrvuti asjalike ja vajalike muudatustega esitati ettepanek, et väljaspool teed mootorsõiduki juhtimisel peaks olema tulevikus nõutav juhtimisõigust tõendav dokument. Selle nädala esmaspäeval Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnike komisjonile edastatud memos on kirjas: "Teiste riikide praktika kohaselt väljaspool teed mootorsõiduki juhtimisel üldiselt juhtimisõigust ei nõuta. (Panen rõhu sõnale "üldiselt". – P. A.) Võttes arvesse arutelu teravust antud küsimuses, oleks mõistlik hetkel loobuda eelnõus juhtimisõiguse nõude laiendamisest väljapoole teed." (Paneks rõhu sõnale "hetkel". – P. A.) Olgu siinkohal öeldud, et Reformierakond sellist muudatusettepanekut ei toeta, ei hetkel ega ka tulevikus.
Kuidas edasi? Liiklus on väga tõsine asi. Iga möödalaskmisega võivad kaasneda õnnetused ja suured kahjud nii inimeste tervisele kui ka varale. Tõsine asi vajab põhjalikku analüüsi ja kaalutud otsuseid. Kas suvel vastu võetud uus liiklusseadus sai hea, kui selle kohta tuleb enne jõustumist nii palju muudatusettepanekuid? Kas kõik muudatusettepanekud, mis esitati, on vajalikud, kas asjalike paranduste varjus on meile ette söödetud mittevajalikke, liigselt karmistavaid ja võib-olla, refereeritava artikli autori arvamusele toetudes, mõnele kasulikke ettepanekuid?
Soovin Reformierakonna fraktsiooni nimel majanduskomisjonile tõsist süüvimist ja põhjalikku kaalumist, et liiklusseadusele tuginedes saaks ka tulevikus ohutult liigelda. Tõsiselt võiks kaaluda põllumajandusministri ettepanekut, et praegused liiklusseaduse muudatused võiksid seaduse asemel prügihunti rännata.
Lugupeetud põllumajandusministrile ning majandus- ja kommunikatsiooniministrile soovitaks küll avalikkuse ees võitlemise asemel ühe laua taha istuda ja kokku leppida, enne kui lapsused avalikkuse ette jõuavad. Siis ehk ei jääks üles ka huvigruppide suure raha nimel tegutsemise kahtlus, muidu tuleb välja nagu veneaegses ütlemises: "Üks seab teele kunstlikke takistusi ja teine ületab neid kangelaslikult, ikka üleüldise õnne nimel." Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 874 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 10. detsembri kell 10.
Esimene lugemine on lõpetatud ja esimese punkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakond on algatanud seaduseelnõu, millega ta proovib ühiskonnas alustada debatti, et käsitleda meie ees lähiaastatel seisvat ilmselt kõige tõsisemat probleemi. Me oleme majanduskriisi selgelt ületanud: Eesti majandus näitab ärkamise märke nagu ka kogu Euroopa. Seega seisame lähiaastatel probleemi ees, kelle abil Eestimaal ettevõtlust ja selle kaudu majandust edendada. Juba praegu on kuulda ettevõtjate jutte sellest, et Eestis ei ole häid spetsialiste. See on selge signaal, et meil valitseb teatud mõttes tööjõupuudus. On algatatud mitmesuguseid aktsioone, millest tuntuim on vahest "Talendid koju!". Need kõik on väga õiged algatused. Kui me ei ole võimelised koju tagasi meelitama oma kodanikke, kes räägivad meiega sama või meie jaoks arusaadavat keelt, siis oleme lähiaastatel valiku ees, millistest regioonidest hakata defitsiidi katteks tööjõudu sisse tooma. Ka teine valik on olemas. Eestimaa majandus, kus domineerib ekspordile orienteeritud tootmissektor, võiks ju lakata eksisteerimast, sest valitseb tööjõupuudus.
Väga palju on analüüsitud, miks inimesed on Eestist lahkunud. Mitte keegi ei tea, kui palju neid tegelikult on ära läinud. Statistiline töötus on 130 000 ringis, töötukassa väitel umbes 70 000. See arv muutub iga päev. Erinevalt oma kolleegidest Keskerakonnas olen mina julgenud pahatihti küsida, kus need inimesed on. Neid pole näha, nad ei tee häält oma olukorra parandamiseks. Kui osa minu kolleege arvab, et need inimesed on heitunud, siis mina arvan, et suhteliselt suure tõenäosusega nad ei viibi Eestis. Nad on siit lahkunud ja me isegi ei tea, kuhu ja kui palju neid tegelikult läinud on. Töötukassa saab ju arvele võtta ikkagi aktiivses tööeas olevaid isikuid, kes on reaalselt tööturul tegutsenud ja siis töötuks jäänud.
Need väited, mida ma siin esitan, on ju kõigile teada. Ma usun, et iga Eesti riiki kalliks pidav poliitik tegelikult tunnistab endale õhtul enne magama jäämist, et probleem on olemas. Keskerakonna seaduseelnõu on selge katse seda probleemi teadvustada ja, mis seal salata, selle lahendusi seadustada. Eelnõus on väga selgeid seisukohti, kuidas inimeste kojutulek atraktiivsemaks ja põhjendatumaks muuta.
Näiteks punkt nr 1 räägib munitsipaalelamuehituse vajalikkusest, et tagada naasjatele võimalus normaalsetel alustel elamispinda soetada (tegelikult üürida). Üldjuhul on ära läinud noored inimesed, kellel ei ole ajaloolistel põhjustel vara, mida vanematelt pärida. Kui nad otsustavadki Eestisse tagasi tulla, siis tekib neil väga tõsine küsimus, kus elada. Suuremad kohalikud omavalitsused, mis seal salata, kipuvad ju tavaliselt olema tõmbekeskused ka majanduslikus mõttes. Seetõttu ma leian, et nad võiksid elamuehituse programmidega tegelda ja seda tuleks igal juhul riiklikult soodustada.
Seaduseelnõu järgmine paragrahv räägib seadusega tagatud soodustustest kutseõppe lõpetanud noorte töölevõtmisel. Töötuid on noorte hulgas 20%, kui mitte öelda, et rohkem. See on ilmselt taas kord arv, mida me väga täpselt ei tea. Seda lihtsal põhjusel, et noored inimesed on eriti aktiivsed ja altid Eestist lahkuma.
Oponendid võiksid küsida, mis on mingil kohalikku elu reguleerival seadusel pistmist kojutulijatega. Tuleb tunnistada, et mõnes mõttes on neil õigus. Aga praegune Riigikogu on näinud väga imelikke seaduseelnõusid. Ma arvan, et noorte töötuse küsimus haakub siiski otseselt kojutuleku teemaga. Kutseõppe lõpetanute töölerakendamise soodustused võiksid ju olla preventiivse iseloomuga, et noored ei lahkukski välismaale. Teatud mõttes see ju ongi nende kojutoomine.
Väga palju tuleb siiski tunnustada kogu Eesti riiki ja tema praegust olukorda. Nimelt eksporditoetuste puhul, mis on ka seaduseelnõu §-s 3 välja toodud, on riik päris palju ette võtnud. Loomulikult saab alati rohkem teha. Viimastel kuudel on aga riigi tasandil teadvustatud, et Eesti keskmiste ja väikeste ettevõtete eksporditurgude leidmisele kaasaaitamine on riigi otsene kohustus ja mõistlik tegevus, sest väikesed ettevõtted ei ole mitte mingil juhul võimelised ise neid kulusid katma. Ühel hiljutisel kohtumisel loomemajanduse inimestega kerkis üles näiteks vajadus, et me võiksime ka loomemajanduse arvata ettevõtluse hulka. Praegu me toetame ettevõtjate messidel käimist, aga ei toeta kunstnike osalemist kunstinäitustel. Tegelikult on eripärane, loomemajandusest pärinev valmis asi ju toodang, mille kaudu on võimalik Eestit maailmas tutvustada ja ka Eesti majandust elavdada. Paragrahvi 3 puhul tuleb tunnistada, et eksporditoetuste seisukohalt ongi meie seaduseelnõu võib-olla natuke ajale jalgu jäänud, sest seaduste menetlemine on aeglane protsess. Asjad liiguvad aga õiges suunas – selle eest koalitsioonile väga suur tunnustus.
Paragrahvis 4 me räägime keeleõppe probleemidest ja õpilaskodudest. Eestimaa eri paikades me kohtame viimasel ajal perekondi, kust vanemad on lahkunud välismaale tööle ja lapsed on jäänud kas vanavanemate juurde või päris omapäi. Inimesed peaksid aru saama, et nad on oma riigile olulised. Üks tähtis asi, mida me peaksime praegu tegema, on toetada õpilaskodude loomist, et need lapsed ei tunneks ennast mahajäetuna, ei sööstaks esimesel võimalusel oma vanemate juurde välismaale, vaid elaksid pigem siin inimväärset elu, õpiksid oma maad armastama ja veenaksid vanemaid koju naasma. Teine oluline probleem, miks inimesed väidavad, et neil ei ole võimalik koju tulla, on see, et lapsed käivad juba koolis ja kuhu neid ikka panna, nad õpivad teises keeles jne. Need lapsed ei oskagi enam eesti keelt, nad ei saa Eesti koolis hakkama. Seetõttu teeme ettepaneku pöörata riigi tasandil tähelepanu sellele, et proovida luua võimalusi suuremates tõmbekeskustes, kuhu eestlasi on rohkem kokku kogunenud, et Eesti lapsed ei unustaks oma emakeelt.
Järgmises paragrahvis ehk §-s 5 me räägime sellest, et me tegelikult ei tea, mis meie kõige kallima ressursi ehk inimestega toimub. Me peaksime looma korra, et meil oleks arusaam, kes on kes, kus ta elab, mida ta teeb ja millal ta potentsiaalselt võiks meile tagasi tulla.
Paragrahvis 6 me räägime füüsilisest isikust ettevõtjatest – inimestest, kes võiksid Eestisse tagasi tulles suuta seda ettevõtlusvormi kõige operatiivsemalt rakendada. See muudaks nad tööturul atraktiivsemaks ja ma arvan, et annaks neile võimaluse ka oma isiklikke oskusi ettevõtluses paremini realiseerida. Selle punkti kaitseks võin ma tuua hulganisti näiteid enda heade tuttavate kohta, kes elavad Ameerika Ühendriikides. Nad kõik töötavad seal samal põhimõttel ja väga kõrgelt kvalifitseeritud erialadel. Nad loovad väärtusi, mida nad on sageli sunnitud sealsel turul ise müüma, sest kahjuks ei ole mitte kõigil täieõiguslikku luba Ameerika Ühendriikides elada. Nad tahaksid tagasi tulla. Kui nad küsivad minu käest, mida nad Eestis tegema hakkaksid, siis väidan, et nad ei pea mitte midagi erilist tegema. Neil on kaks võimalust. Nad kas tulevad ja registreerivad ennast siin FIE-ks, mis tähendab, et nad tegutsevad sisuliselt samamoodi nagu praegu Ameerikas, või nad teevad endale väikse ettevõtte, kas või ühemehefirma, ja alustavad tootmist. Toodangu realiseerimine on Euroopas samamoodi võimalik nagu Ameerikas. Euroopas elab ju 500 miljonit inimest. Kui rääkida sellest kõigest kui paketist, et me aitame oma inimestel Euroopa turge avastada, sedapidi julgustades neid siia tulema ja tegema oma kätega midagi valmis, ning me mõtleme kõik koos, kuidas see ära müüa ja selle eest raha kätte saada, siis kindlasti võiks see olla argument, sealjuures mitte vähetähtis argument.
Paragrahvis 7 me räägime eluasemelaenu intresside kompenseerimisest. Ühelt poolt võib öelda, et see ei ole kõige tugevam punkt selles eelnõus, sest Eestis elavad inimesed võiksid küsida, miks nemad midagi ei saa. Teiselt poolt võib jälle vastu väita, et üldjuhul esimene põhjus, miks inimesed praegu kodust, oma lähedaste juurest ära lähevad, on minu arvates päris kindlasti see, et headel aegadel ennast lõhkilaenanud kodanikud üritavad lõpuni võidelda oma kodu eest. Nimelt, suur osa äraminejaid on sunnitud lahkuma, sest nad on siin võlaorjusesse sattunud. Kui sul laene ei ole, sa elad korralikus majas ja sõidad enam-vähem normaalse autoga, sul on enam-vähem normaalne töökoht, siis pole hullu midagi – sa saad hakkama ka 800 või 1000 euroga. Kui sul on aga 1000-eurone laenumakse, mis on praegu Eestis täiesti tüüpiline, siis peaksid sa teenima vähemalt 2000 eurot. Esimese hooga ei ole see nüüdisaegses Eestis just kõige lihtsam. Läheme appi!
Paragrahvis 8 me räägime kodanikega sidepidamise vahenditest ehk pigem vajadusest nendega sidet pidada. Olgem ausad, me kõik mäletame, kuidas pärast Teise maailmasõja lõppu tekitas suur põgenikevool Eesti territooriumilt olukorra, kus igal pool maailmas asutati aastate jooksul Eesti Maju. Hiljuti me asutasime Eesti Maja Soomes. Tegelikult on see väga normaalne areng, aga teist otsa pidi – järsku peaks neid maju olema palju rohkem, sellepärast et väga palju eestlasi on meie jaoks lootusetult kadunud.
Rohkem ei olegi mul suurt midagi öelda. Ma olen seaduseelnõu põhiolemuse käsitlemise lõpetanud. Kutsun lugupeetud kolleege ja lugupeetud Riigikogu, kes eelkõige esindab oma valijaid, meiega koos arutlema selle üle, kuidas oma head kaasmaalased jälle koju tagasi tuua. Nende abiga saaks tõsta Eesti majanduse enneolematutesse kõrgustesse, et vältida vajadust hakata tõsiselt mõtlema selle peale, keda ja kust siia kas või ajutiselt tööle ja elama paluda. Minu arvates on see seaduseelnõu piisavalt hea selleks, et algatada ühiskonnas asjaomast tõsiselt võetavat programmi ja diskussiooni ning lõpuks minna deklaratsioonidelt üle tegudele. Me kõik ju tunnistame, et probleem on olemas. Aitäh!

Tänan, hea ametikaaslane! Teile on vähemalt üks küsimus. Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Suur tänu hästi atraktiivse ja emotsionaalse ettekande eest! Ma tahan saada selgust, kui suurele hulgale inimestest on see eelnõu suunatud, sest siit on läbi käinud igasuguseid arve. Mingi aeg tagasi – see info pärines vist sinu erakonnakaaslaste allikast – oli juttu, et Eestist on justkui viimasel ajal lahkunud 130 000 inimest. See tundus olevat ülepaisutatud arv. Nüüd ma näen, justkui väljaspool Eestit olekski ainult 130 000 inimest. Samas on küsimus selles, et see eelnõu puudutab – mina olen ikkagi nii aru saanud – ennekõike neid hilisväljarändajaid, kes on siit lahkunud pärast Eesti taasiseseisvumist. Kas mingisugust täpsemat ülevaadet ei ole, kui palju on neid inimesi, kes on siit pärast Eesti taasiseseisvumist, viimasel 20 aastal välja rännanud? Kui paljude inimeste huvides me seda juttu räägime? Lõppkokkuvõttes tekib siin ilmselt ka rahalisi küsimusi.

Aitäh, hea kolleeg! Küsimus on väga õigustatud. Meie eelnõust on aga palju kordi välja tulnud see, millele me saame praegu tegelikult tugineda. Me saame tugineda teatud statistilistele arvudele. 130 000 inimest on minu teada vist Tartu Ülikooli uuringu põhjal välja öeldud arv. Isegi kui see hilisväljarändajate arv on 130 000, nagu sa õigesti nimetad, siis oleks meil nendest vähemalt pool vaja tagasi saada. Just umbes nii palju kvalifitseeritud tööjõudu läheb lähiaastatel minu arvates vaja kogu Eesti majandusel. Kõiki me nagunii tagasi ei saa.
Teatavasti jagunevad inimesed kaheks. Ühed ongi sündinud kosmopoliidid ja teised on sellised, kes lähevad ära häda sunnil, proovides igal võimalusel, igal nädalavahetusel kodus käia. Ma arvan, et just nendele inimestele peaksime suunama nende meetmete pearaskuse. Me ei saa tagasi kodanikku, kes on otsustanud, et ta läheb ära ja elab kus iganes, kellele Eestimaa pole oluline, kes abiellub välismaalasega. See on täiesti selge, et teda me ei saa tagasi.
Maailmas silmad lahti ringi käinuna – nii lähiriikides kui ka üle ookeani – julgen ma täna aga väita, et inimesed põlevad soovist siia tagasi tulla. Nad lihtsalt ei julge. Me peame andma neile signaali, et ka siin saab elada, meil on Euroopa ühiskodu. Kas te kujutate ette inimest, kellel ei ole võimalik näiteks enam oma asukohariigist välja sõita sellepärast, et ta on illegaal? Nimetame seda nii, nagu on õige. Loomulikult saab ta internetist vaadata Kanal 2 uudiseid, aga need ei peegelda ju tegelikkust. Tegelikust olukorrast me saame aru alles siis, kui me toimime samas majandusruumis, kui me hingame koos nende inimestega, kellega me kodumaal olles koos hingaksime. Selles on kogu küsimus.

Tänan! Ja nüüd hingan ma sinnapoole. Urmas Klaas, palun!

Suur tänu! Lugupeetud kolleeg! Kuulates teie ettekannet, jäi küll mulje, et ei tea, kus kohas te elate – justkui inimesed ei julge Eestisse tulla, kardavad ja jagunevad ainult kahte suurde rühma. Aga see selleks. Ma tahan küsida, kas te olete selle eelnõu väljatöötamisel tutvunud ka mõne teise riigi asjaomase kogemuse või suisa mõne ajaloolise kogemusega. Siin räägiti hilisümberasujatest jne. Kas eelnõu ettevalmistamisel on ka sellist uurimistööd tehtud?

Aitäh, hea kolleeg! Te ei saanud minu väljaütlemisest päris lõpuni aru. Ma olen seisukohal, et tagasi ei julge tulla need inimesed, kellel puudub vaba liikumise võimalus. Vastates sellele osale teie küsimusest – mis ajast me teineteist teietame? –, sinu küsimusest, ütlen ma seda, et muuseas, neid tagasitulijaid küll on, sest praegu on Eesti majandusruum tõepoolest väga atraktiivseks muutunud, aga need, kes ei saa Eestisse tulla, tõepoolest kardavad. Muuseas, see on ka teiste riikide baasil isikliku kontakti kaudu läbi uuritud, suheldes mitmekümne inimesega, ja seda hilisminevikus.
Loomulikult tuleb teiste riikide kogemusi uurida. Ega ma ei saa öelda, et selle eelnõu väljatöötamisel seda väga sügavuti oleks tehtud. Aga ma võin näiteks tuua munitsipaalehituse küsimuse, mis on üsna palju kriitikat leidnud. Kui üks minu hilisem lähisugulane koos oma abikaasaga 1984. aastal Eestist paadipõgenikuna lahkus, siis võimaldati neile päris kiiresti munitsipaalkorter Stockholmi linnas. Ütleme nii, et nad olid ka vabasse maailma pöördujad, kes elasid täiesti normaalselt. Mida see Põhjamaade kogemus tegelikult näitab? Mida nad siis praegu endale rendivad? Ka Eestist Helsingisse minejad? Need inimesed rendivad Helsingi linnalt elamispinda, sest nad ei jõuaks seda endale kuidagiviisi kommertsalustel muretseda – see maksab liiga palju. Nii on! See on kindlalt asi, mida saab praegu väita.
Maksuteemat ja ettevõtlusvorme on täna siin selgelt üsna Eesti-keskselt käsitletud. Mis seal salata, ma ei tea, kas suur osa nendest vormidest, näiteks FIE-ndus, on üldse mujal maailmas levinud.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Tänan! Igal juhul on kodanike Eestisse tagasitoomine väga hea mõte, aga paljudel juhtudel see päris hästi ei aita ka. Ma küsin ühe võib-olla ekstreemsevõitu küsimuse. Kas selle seaduse alusel võiks näiteks Neeme Järvi Eestisse tagasi tuua?

Neeme Järvi tagasitoomisega me tegelesime riigi tasemel ja saime väga hästi hakkama ehk see läks meil ehteestlaslikult korda. Minu head sõbrad küünikud väitsid, et mingit Kohtla-Järve linnaorkestri dirigenti pole siia üldse vajagi. Nii et ütleme siis: "Talendid koju!"

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Minu probleem, Aivar, on selles, et me hakkame looma teatud soodustusi välismaalt tagasitulijatele võrreldes Eestis elavate inimestega, kes on majanduslikult väga raskes olukorras. Tähendab, see, mis me anname välismaalt tulijale, on parem kui see, mis me anname Eestis elavale inimesele. Mul on küsimus. Ma sain aru, et esimene tingimus, et see abipakett tööle hakkaks, on järgmine: inimene peab olema illegaal, ta peab olema välismaal ebaseaduslikult. Kui ta seda on, siis ta kvalifitseerub. Unregistered alien – see on esimene nõue. Teine küsimus on see, kui kaua ta peab välismaal ebaseaduslikult olema, et ta välismaalaseks muutuks. Kas nädal, kaks või kolm? Kas peab olemas olema USA kohtuvõimude otsus väljasaatmise kohta jne?

Teie, hea kolleeg, peaksite ilmselt vähem osalema poliitikas ja rohkem töötama advokaadina, sellepärast et teie küsimused on pehmelt öeldes head, samas väga demagoogilised. Nad ei pea sugugi illegaalid olema. Ma lihtsalt rõhutan, et nad pahatihti on illegaalid. Muuseas, ka suur osa Eesti inimestest töötab praegu lähivälismaal – Soomes, Rootsis, Norras – mitteametlikult. Nad ise tunnistavad seda.
Ma ei tea, kas sina, hea kolleeg, üldse lahtiste silmadega ringi ei käi ega saa aru, mis Eestis tegelikult toimub. Soomes töötavad ehitusmehed, kes saavad reedel oma palga kätte ja täidavad imeilusaid laevu, mistõttu meie suurim börsifirma ainult õitseb, ei ole ju tegelikult Soome mõistes seaduslikult tööl. Väga paljud neist töötavad küll ametlike töölubadega ja on ka tööjõurendiettevõtteid. Mina aga võitlen selle eest, et vähendada illegaalset välismaal viibimist, mis on inimestele asukohariigi seadustega peale surutud. Eesmärk on inimene stressiseisundist välja tuua, et ta saaks õitseda omal maal. Kas sellest on siis nii keeruline aru saada?

Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Seda, mida ma tahan nüüd küsida, on veidi käsitletud, aga ikkagi. Millest on tingitud asjaolu, et eelnõu autorid on üritanud käsitleda Eestimaal elavaid ja töötavaid inimesi teistsugusena võrreldes meie inimestega, kes elavad ja töötavad välismaal? Eelnõu lugedes on mul mitu korda tekkinud tõsine kahtlus, et see on põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise printsiibiga vastuolus. Eelnõus toodud võimalikud eelised omistatakse lihtsalt ühele inimeste grupile, ei võeta sugugi arvesse seda, et seaduse ees peaksid ikka kõik inimesed võrdsed olema: nii need, kes töötavad välismaal, kui ka need, kes töötavad Eestimaal.

Kui mulle õigesti meenub, siis üks osa Eesti Vabariigi Riigikogust menetles hiljuti võlakaitse seadust. Seadus käsitleb võlgu olevaid inimesi ja nendele appi minekut. Huvitav, mille poolest on siis võlakaitse seadus, mis kaitseb võlgu võtnud inimesi, parem kui meie seadus, mis räägib kojutulijatele teatud intressisoodustuste tegemisest? Paneme siis siia juurde ka need inimesed, kes vajavad kohapeal kaitset. Minul ei ole selle vastu mitte midagi. Erinevalt teist mina ja Keskerakond armastame oma rahvast! Teie sõidate neist lihtsalt teerulliga üle. Surgu ära, kui tahavad!

Palun, kolleeg Igor Gräzin, teine küsimus!

Sa ise tead, milline see võlakaitse seadus on, nii et las see olla. Räägime millestki, mis on korralik. Vasta ühele väga lihtsale küsimusele. Kui kaua pean ma olema välismaal legaalselt või illegaalselt, et sina võtaksid mind kui välismaalast, kes on kolm korda parem kui eestlane?

Kauem kui kolm aastat.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu! Nüüd ma palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Andres Herkeli!

Proua esimees! Austatud kolleegid! Selle huvitava sisuga seaduseelnõu arutelu põhiseaduskomisjonis toimus teisipäeval, 23. novembril. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid arutelul Aivar Riisalu algatajate esindajana ning Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse nõunik Marko Soll, kes esindas Vabariigi Valitsuse arvamust. Aivar Riisalu tutvustas seda eelnõu tänasega võrreldes ehk ligilähedase värvikusega. Tõsi, teerullidest komisjonis õnneks juttu ei olnud – siinkohal mindi vist saalis liiale. Komisjoni liikmed esitasid ka küsimusi.
Esimene küsimus oli tegelikult komisjoni esimehelt härra Lindelt. Sedasama küsis ta siin saalis, st kas eelnõu mõned punktid, eeskätt tagasipöördujale eluasemelaenu intresside kompenseerimine, ei riku võrdse kohtlemise printsiipi. Aivar Riisalu mainis nii nagu tänases kõneski, et siinkohal on eelnõus teatud nõrk punkt sees. Nimelt, ta ütles ka komisjonis, et mõningane vastuolu tõepoolest eksisteerib, kuna kodumaale tagasitulijale riiklike meetmetega eluasemelaenu intresside kompensatsiooni võimaldades võib tekkida küsimus, kas ei peaks nii talitama ka kõigi teiste puhul. Komisjoni liige Igor Gräzin rõhutas, et eelnõu puudutab sisulisi probleeme, mis on reguleeritud eri seadustega. Seetõttu on eelnõu sisu laialivalguv, fookustamata. Tegemist ei ole niivõrd seaduse, seadusnormatiivse dokumendiga, kuivõrd tegevusjuhisega. Ene Kaups küsis, mitu inimest loodetakse eelnõu alusel hinnanguliselt kodumaale tagasi saada. Vastus ei olnud väga selge ega täpne.
Lähen nüüd Vabariigi Valitsuse seisukoha juurde, mida vahendas härra Soll. Märgin, et valitsus võttis eelnõu suhtes mittetoetava seisukoha. Eelnõus esitatud muudatused ei toeta pealkirjas väljatoodud eesmärke, vaid pigem hoopis laiemaid eesmärke. Seletuskirjast ei selgu, kust on võetud eelnõu kuludeks ette nähtud 630 miljonit krooni. Lisaks toob valitsus esile isikute ebavõrdse kohtlemise võimaluse, kuna seadusmuudatuse jõustumise korral võib praegu Eestis viibivatele kodanikele langeda osaks ebavõrdne kohtlemine, nagu eespool osutatud.
Komisjonil oli selle seaduseelnõu analüüsimisel võimalik kasutada teisigi arvamusi ja ekspertiise. Võib-olla kõige olulisem oli Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna esitatud materjal, kus oli toodud võrdlus teiste riikide analoogiliste meetmetega. Tõepoolest, väga paljud riigid töötavad selle nimel, et mõjutada kodanikke koju pöörduma. Paslik on aga esile tuua siin väljendatud seisukoht, et eelnõus pakutud meetmed on üsna lühiajalise mõjuga ning seetõttu ei ole neil tõenäoliselt märkimisväärset kaalu põhimõtteliste muudatuste saavutamiseks. Teiste riikide kogemus näitab, et lühiajalised erisoodustused kodanikke niisama lihtsalt tagasi ei too. On esile toodud ka rahvastikuteadlase Luule Sakkeuse arvamus, et käesoleval ajal ei toimu siiski nii suurt kodanike väljavoolu Eestist, kui meile on mõne hinnangu järgi silme ette maalitud.
Oma seisukoha esitas ka Riigikogu rahanduskomisjon, nentides, et sisult ei täida eelnõu pealkirjas püstitatud eesmärki. Rahanduskomisjoni puhul on vist oluline rõhutada ka seisukohta, et ebareaalne on seletuskirjas toodud väide, nagu kompenseeriks Eestisse tagasipöördunud isikutelt laekuv maksutulu eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud riigieelarvest – 2011. aastal hinnanguliselt 630 miljonit krooni. Oli veel teisigi argumente.
Kõike seda arvesse võttes otsustas komisjon teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu täna Riigikogu täiskogu istungi päevakorda, komisjoni esindajaks määrati siinkõneleja ning otsustati teha ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Andres Herkel! Palun nüüd küsimusi! Palun, kolleeg Toivo Tootsen, esimene küsimus!

Aitäh, hea ettekandja! Teie jutust võis aru saada, et üks põhiline takistus on see, et me ei saa tagasipöördujatele lubada või seadusega anda mingeid soodustusi, kui me ei anna selliseid soodustusi ka kõigile teistele. Ma sain aru, et samal ajal arutati komisjonis ka seda, et siin toodud meetmed ei ole piisavad, küllalt head jne. Kas komisjon on arutanud, millised oleksid tõhusad meetmed, mis võimaldaksid meil inimesed, talendid jälle kodumaale tagasi tuua? Kas oleks vaja näiteks asutada talentide tagasitoomise agentuur, näha selle jaoks riigieelarves ette 100 miljonit ja siis on asi lahendatud?

Aitäh! Päris nii seda küsimust võib-olla püstitatud ei olnud. Küll aga võin ma öelda, et kindlasti on Eesti viimaste aastate rahandus- ja majanduspoliitika loonud tingimused selleks, et Eesti oleks kestlikult, tulevikku vaatavalt elamisväärne koht. Osutagem kas või eurole üleminekule, mis on tõenäoliselt väga tähtis saavutus sellel teel.
Mis puudutab neid meetmeid, siis eeskätt ühe, võib-olla ka kahe puhul tuleb rääkida võrdse kohtlemise printsiibist. Selle seisukoha, et lühiajalistest meetmetest ei piisa, lugesin ma teile õigus- ja analüüsiosakonna dokumendist ette. Kindlasti on aga osa asju töös, nagu nentis täiesti ausalt ka ettekandja, näiteks see, mis puudutab eelnõu §-s 3 toodud ekspordiga seotud küsimusi jne. Argumentatsioon kaldub pigem sinnapoole, et see eelnõu on tõesti fookustamata.

Palun, kolleeg Rein Aidma!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Jätsin oma küsimuse meelega sinu vastata, et mitte emotsionaalselt ülepingutatud vastust saada. Kas selle 630 miljoni krooni, võimaliku katteallika üle arutleti ka komisjonis? Kas see tuleb siis näiteks pensionäride või õpetajate arvel? Kas komisjonis oli juttu, mille arvelt tuleb see 630 miljonit võtta?

Aitäh! Võib-olla käsitleti rahanduskomisjonis seda küsimust pikemalt. Nenditi, et see 630 miljonit on katteta. Tõenäoliselt ei pea vett ka seisukoht, et seda on võimalik katta siia saabujate tulumaksust.

Palun, kolleeg Urmas Klaas, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Austatud ettekandja! Mulle väga meeldis teie seisukoht, et me oleme tegelnud ja peame jätkuvalt tegelema Eesti kui meie ühise kodu elukeskkonna tervikliku arendamisega, et see oleks meile kõigile meeltmööda jne. Kuidas võttis selle seisukoha vastu eelnõu algataja?

Aitäh! Seda peab küsima eelnõu algatajalt. Küsimus oli praegu minule esitatud, seega ma ei tea, kuidas härra Riisalu sellele vastaks. Komisjonis väljendas ta väga emotsionaalsel viisil seisukohta, et probleem on olemas ning kui me oleme rahvuslased, siis tuleb seda probleemi lahendada just nende meetmetega, mis eelnõus kirjas on. Kõigist muudest siin iga päev rakendatavatest meetmetest me komisjonis võib-olla nii filosoofiliselt ei kõnelnud.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Aitäh! Eesti on väike riik. Meil on vähe rahvast ja selle tõttu on meil eri aegadel olnud erinevad prioriteedid. Väga pikka aega on meie prioriteet olnud sündimuse suurendamine. Me oleme väga rõõmsad iga saja lapse üle, kes meile lisaks on sündinud. Me tunneme sellest siirast rõõmu ja me oleme selle peale kulutanud võrdlemisi palju raha. See ei ole mahavisatud raha! Mitukümmend tuhat eestlast elab mujal. Kas ei oleks otstarbekas kulutada ka selle peale võrdlemisi palju raha, et see rahvas, tööjõud siia tagasi tuua? Paljud nendest on saanud koolituse ja kasvatuse siinsamas Eestis. Lühidalt, kas on olemas või tulemas riiklik tööjõu tagasitoomise programm?

Aitäh! Ma ei võta vastutust konkreetse programmi kohta midagi väita, kuid sellesuunaline tegevus kahtlemata käib ja see on meie huvides. Kindlasti ei ole vaja kõiki tagasi tuua, sest on väga hea, kui osa Eesti inimesi on välismaal ja omandavad kogemusi ning tulevad millalgi tagasi, aga nad ei tule mitte kõik korraga. Kindlasti on põhjust asjaomaseid meetmeid kasutusele võtta. Ega keegi ei arva, et probleemi üldse ei ole – kahtlemata on see olemas. Nagu ma viitasin, on aga kindlasti olulisema kaaluga makromajanduslikud tulemused, mida Eesti on suutnud näidata ja paistab, et suudab näidata ka edaspidi. See muudab meie majanduse ja elukeskkonna vastupidavaks. Lühiajalised meetmed maksusoodustuste kujul võivad viia põhiseadusliku vaidluseni.

Palun, kolleeg Väino Linde, teine küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas sa võiksid stenogrammi huvides, nagu meil tavatsetakse öelda, veel kord teha kokkuvõtte alustest, millest lähtuvalt Vabariigi Valitsus ei toetanud seda eelnõu?

Aitäh! Vabariigi Valitsus on teinud väga põhjaliku analüüsi ning toonud eelnõu iga paragrahvi (kokku oli neid üheksa) puhul välja oma kriitika. Üldistatud märkuses öeldakse, et eelnõu sisu ei täida pealkirjas seatud eesmärki tuua Eesti kodanikud koju. Tegemist on pigem kaudsete seostega, et seda eesmärki saavutada. Lisaks puuduvad seletuskirjas seaduse mõjude tervikanalüüs ja vajalike kulutuste hinnang. Edasi käsitletakse paragrahv paragrahvi haaval maksusoodustusi sotsiaalmaksuseaduses ja eluasemelaenu intresside puhul, mille korral saab tuvastada võrdse kohtlemise printsiibi rikkumise. Hulk sätteid on deklaratiivse iseloomuga. Näiteks Välisministeeriumi kohustatakse välisriigis viibivate Eesti kodanikega sidet pidama. Kahtlemata tehakse seda ka praegu. Mida siit veel välja tuua? Kas või kutseõppeasutuse seaduse alusel lõpetanutele palgatoetuse maksmine. Ei ole sugugi aru saada, kuivõrd hoiab see meede inimesi Eestis ja miks makstakse just kutseõppeasutuse lõpetanule, mitte kõrgkooli lõpetanule.

Suur tänu, kolleeg Andres Herkel! Rohkem teile küsimusi ei ole.
Avan läbirääkimised. Kutsun kõnepulti kolleeg Igor Gräzini Reformierakonna fraktsiooni esindajana. Palun!

Ma palun kaheksa minutit!

Kaheksa minutit.

Kolleeg Aivar Riisalul on Riigikogus täita üks väga suur ja oluline funktsioon: ta paneb su rääkima isegi siis, kui sa seda ei taha või ei ole enne sellele mõelnud. Nüüd tuleb siis dispuuti jätkata.
Esimene põhjus, miks see seadus tuleks tagasi lükata, on puhtformaalne. Jätame kõrvale sisu, st kas on hea tagasi kutsuda või mitte tagasi kutsuda jne. Kui kellelgi on see projekt ees, siis vaadake, mida sellega muudetakse: kutseõppeasutuse seadust, sotsiaalmaksuseadust, riikliku statistika seadust, toetuste andmist ekspordiplaani alusel, välisteenistuse seadust, tulumaksuseadust jne. See, mis teie ees on, ei ole seadus – 821 ei ole seaduseelnõu. See on pigem poliitiline või vabariiklik programm vms ehk programm, mis on suunatud millegi saavutamisele.
Tuleme nüüd õigusteooria juurde tagasi. Siin puudub nii ühtne reguleerimise objekt kui ka ühtne reguleerimismeetod. Näiteks on siin tsiviil- ja finantsõiguslikke sätteid. Finantsõigus on haldusõiguse alaosa. Ühesõnaga, nii ei saa teha. See eelnõu on minu arvates tehniliselt, formaalselt ebaõige.
Nüüd teisel teemal. Ma arvan, et me ei ole päris lõpuni läbi mõelnud – ja võib-olla on sellele viidanud ka mõningad hiljutised sündmused riigis –, mida me tegelikult mõtleme väljendi "Talendid koju!" all. Nii imelik kui see ka ei ole, ei käi talendikus, kodakondsus ja rahvuslik kuuluvus alati kokku. Kui me tahame, et meil oleksid väga andekad ettevõtjad, siis me otsime neid kogu maailmast. Kui me ütleme, et nad peavad olema Eesti kodanikud, siis me ei otsi enam kogu maailmast, vaid me võtame kogu sellest intellektuaalsest pool'ist ühe väikese osa. Nii viskame aga väga paljud talendid välja.
Mis juhtub aga nendega – mõtlen eeskätt neid, kes on majanduse seisukohast olulised –, kes on nõus tulema Eestisse kolmeks aastaks vähimagi soovita eesti keel ära õppida, kes keelduvad kategooriliselt lugemast "Kalevipoega" ja muid selliseid asju ning vihkavad laulupidusid? Neil on ainult üks oskus – nad löövad äri püsti. See ei ole "Talendid koju!", see on "Talendid Eestisse!", sellepärast et nad ei ole eestlased. Siinkohal on meil kaks asja segi aetud. Kas see on rahvuse taassünd, renessanss 1860. aastate mõttes või hoopis talentide, ärimeeste siiatoomine 21. sajandi mõttes? Need kaks asja ei käi teineteisega kokku. Me lihtsalt lähtume klassikalisest lausest, mis kuulub nõukogude kirjanike Ilfi ja Petrovi kangelasele Ostap Benderile, kes ütles igas lootusetus olukorras "Välismaa aitab meid!", sest muud ei osanud ta öelda.
Kallid sõbrad keskerakondlased, välja arvatud Riisalu, kes saab majandusest aru! Kogu see seadus meenutab mulle ideed, miks ei võiks riikliku verepanga juhatajaks panna krahv Dracula, kes on vereküsimustes väga kompetentne. Vaadake, missugune sadism siin on! Sadism pole mitte ainult Neeme Järvis – see on kõigis nendes, kellest ma rääkisin. Küsimus on selles, miks nad peavad siia tulema. Riisalu ütles, et nad teevad head raha. Nõks on ju selles, et astmelise tulumaksu ülemine ots on praegu tühjavõitu. Idee on aga tuua hästi teenivad mehed siia, panna nad siin tööle ja siis tõmmata nende rahakott tühjaks. Kui astmeline tulumaks kaoks, ega neid siis ei kutsutaks, aga raha peab ju kuskilt tulema. Nii et kallid kaasmaalased välismaal! Teid ootavad head töökohad ja teenitud raha äravõtmine. Seda aga ainult siis, kui peaks juhtuma uskumatu – kui Keskerakond peaks valitsusse saama. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Igor Gräzin! Palun kõnepulti kolleeg Evelyn Sepa Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nii värvikast ettekandest või sõnavõtust veel värvikamalt jätkata on suhteliselt raske. Ma panin tähele ühte väga huvitavat asja, mida peaministri partei esindaja just mainis. Ta vastas küsimusele, mis on selle seaduseelnõu kõige suurem viga: see seadus on programm, mis on mõeldud millegi muutmiseks. Jumala tõsi, õigesti saite aru! Seadusi võetaksegi vastu selleks, et olukorda muuta. Need, kes on olukorra muutmise vastu, on – palun väga vabandust! – stagnatsiooni poolt.
Kui nüüd pisut tuure maha võtta ja sellele seaduseelnõule veel kord veidi rahulikumalt otsa vaadata, siis mida selle kohta öelda. Parafraseerin ühte oma lemmikministrit: tegemist on väga hea seadusega. Tegemist on väga õigeaegse seadusega, mille põhjalikum läbitöötamine ja kiire vastuvõtmine on Eesti jaoks võtmeküsimus.
Kuigi selged majanduskriisi tunnused ilmnesid Eestis juba 2006. aastal, siis mida tegi meie valitsus? Ta põrutas 2008. aastasse välja, ilma et oleks olnud nõus üldse tunnistamagi, et meil on mingi probleem. Praeguses olukorras me küll tunnistame probleemi olemasolu, aga meil on küllalt aega, et rääkida, kuidas praegu ei ole lahenduste otsimiseks veel õige aeg. Aga millal siis on?
Kui rahvastikuteadlased kirjutavad analüüse, mis tuginevad teaduslikele uuringutele, opereerivad nad hilisväljarändajate arvuga vahemikus 100 000 – 200 000. Sellist infot sisaldab nii inimvara raport kui ka inimarengu aruanne. Me võime siinkohal teha kompromissi ja opereerida näiteks 130 000 inimesega. Igal juhul on 130 000 eesti keeles kõnelevat inimest, mis on peaaegu 25% tööealisest elanikkonnast, Eesti jaoks mitte vähem kui riikluse ja rahvuse säilimise küsimus. Me ei tea, mida tähendab ajutine väljaränne. Me teame aga, et need inimesed ei ela Eestis, sest külad ja linnad on tühjad, ettevõtjatel ei ole võimalik tööjõudu palgata. Lisanduvad muud probleemid, mis selle kõigega kaasnevad.
Siin räägiti ka, et see seaduseelnõu tooks kaasa tohutu ebavõrdse kohtlemise. Mida aga ebavõrdse kohtlemise puhul analüüsitakse? Analüüsitakse seda, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt ehk gruppe, mis ei ole võrreldavad, ei saa n-ö ühe joonlaua alusel mõõta. Meie räägime võrdsusest selles mõttes, et Eestis ei ole mingit mõistlikku alternatiivi loodud ega selle peale isegi mõeldud nende inimeste puhul, kes on siit valdavalt olnud sunnitud lahkuma seetõttu, et Eesti riigil ei ole nende jaoks olnud aega ega kohta. Meie infrastruktuur on ju igas mõttes n-ö alaarenenud olnud, töökohad on siit kadunud. Neid inimesi me kohtlemegi võrdselt.
Selles seaduses on tõesti palju osi, mida tavaliselt reguleeritakse erinevates seadustes. Vaatame nüüd aga ka seda, milles on probleem. Majandusteadlased kasutavad selle nähtuse kirjeldamiseks silotorni näidet: iga ministeeriumi krahv istub oma rahapataka otsas, teda ei huvita see, mida kõrvalministeeriumis tehakse, kuidas raha kulutatakse. Eesti riiki juhitakse n-ö projektipõhiselt, aga peaks juhtima valdkonna- ehk programmipõhiselt. Kui me tõesti muudaksime oma õigusloomekultuuri ja ütleksime, et meil on sedasorti probleemide ring, siis see eeldab ka lahenduste kompaktsust. Sel juhul ei oleks nii, et igaüks puistab raha oma ministeeriumis, mistõttu ei suudeta arenguid ega protsesse koordineerida, analüüsida nende tegelikke mõjusid, neid isegi mitte ajastada. Hiljem ei ole võimalik hinnata ka tulemusi. See ongi probleem.
Ma võtaksin kuni kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit.

Mis siis veel? Küllap te möönate ka seda, et nii kaua, kuni me tegeleme ainult retoorilise "Talendid koju!" semantikaga, tekib küsimus, millest alustada. Ega talent ei tule siia lihtsat tööd tegema. Majandusarengu eeldus on ka lihtsa töö tegemine, aga seegi, et inimesed saavad hakkama, nad ei ole psühholoogiliselt ega moraalselt mandunud, nad tunnevad ennast vajalikuna. Mõlemad osad peavad olema ühiskonnas võrdselt arenenud ja inimestel peab olema koht, mis vastab nende huvidele ja võimalustele. Kui neil siin kohta ei ole, siis me lõpptulemusena kõik kaotame sellest.
Mis juhtub, kui me ei pööra sellele valdkonnale tähelepanu, ironiseerime siin ja paneme käed laua alla või taskusse? Praegune Riigikogu koosseis lõpetab paari kuu pärast, järgmine koosseis elab pärast valimisi mitu kuud sisse. Reaalselt ei saa me selle probleemi lahendamise juurde asuda mitte varem kui aastal 2012. Ma ei tea, kas siin istub palju inimesi, kes oleksid valmis võtma enda peale riske ja vastutust selle eest, mis on selleks ajaks juhtunud Eesti inimestega, kes on n-ö sunnitud töörände tõttu kaotanud oma pere, majandusliku ja moraalse seotuse Eesti Vabariigiga. Te peate paratamatult olema valmis vastama küsimusele, kes tulevad nende asemele. Nii lihtne see ongi, sest loodus tühja kohta ei salli.
Kui meile ei sobi motiveerida Eesti inimesi Eesti jaoks töötama, siis peame paratamatult motiveerima inimesi oma lähiriikidest siia tulema. Kas see on meile odavam? Kindlasti ei ole see meile rahaliselt odavam. Kas see on perspektiivikas tee rahvuse, keele ja kultuuri säilimise nimel? Julgen selles kahelda. Kas see võib ühel hetkel olla Euroopa mõttes möödapääsmatu lahendus? Täiesti võimalik, sest sellest räägivad üldiselt kõik arenenud riigid, aga Eesti poliitikas ei ole sellest kombeks rääkida. Ja oma sõnades eriti rahvuslikud jõud, kes hääletavad komplekssete lahenduste vastu, on tegelikult kõige suuremad Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise vaenlased. See on paradoks – see võib olla valus ja teile mitte meeldida, aga kahjuks nii see on.
Me saame aru küll, et niisugune tore Eesti Televisiooni sari nagu "Riigimehed" räägib sellest, et me ei saa ju tegelda nendega, keda ei ole. Ja kui Eestis vaeseid ei ole, siis me nendega tegelda ei saa. Head inimesed! Olge selles küsimuses siiski riigimehed ja seda ilma jutumärkideta. Probleem vajab kiiret lahendamist. Teil on võimalik esimene lugemine lõpetada ning eelnõu menetluse käigus täiendada ja toetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku see eelnõu tagasi lükata, seega tuleb meil see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu 821. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 27 ja erapooletuid 2. Ettepanek leidis toetust ja seaduseelnõu 821 langes menetlusest välja.

Alustame kolmapäevase päevakorra punktide menetlemist. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõigepealt palun kõnepulti lugupeetud kolleegi Jaak Aabi Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Selle eelnõu menetlemisel on olnud juba päris põhjalikult juttu sellest, mis on selle sisu ja mis on selle seaduse (kui me selle eelnõu täna seadusena vastu võtame) probleemid. Selle seaduseelnõu eesmärk eraldada rohkem raha aktiivsetele tööturumeetmetele on igati õige ja tervitatav, kuid ka väga õige eesmärk ei pühitse iga abinõu selle elluviimiseks.
Oleme siit puldist korduvalt ja korduvalt kutsunud valitsust üles pöörama rohkem tähelepanu aktiivsele tööturupoliitikale ja teinud ettepanekuid eraldada selleks ka rohkem raha. Töötus on suhteliselt kõrgel tasemel vähemalt teist aastat järjest, aga väga radikaalseid ja väga otsustavaid tegusid ei ole siiski nähtud. Keskerakonna fraktsioon on viimaste aastate jooksul algatanud mitmeid sellesisulisi eelnõusid, mille aga valitsuskoalitsioon on ilma pikema aruteluta välja hääletanud.
Viimaks on siis valitsus liigutama hakanud. Aga kuidas seda tehakse? Lihtsalt võetakse töötajate ja tööandjate töötukassasse makstud töötuskindlustusmaksetest raha tööturupoliitika tegemiseks. Püütakse läbi ajada kellegi teise arvel.
Oleme pidevalt kuulnud, et valitsus muretseb tööpuuduse pärast. Avalikkusele, inimestele, sealhulgas töötutele, on jäänud mulje, et tööpuudus on valitsuse prioriteet. Tegelikkuses on kõik teisiti. Kui palju on siis Eesti riik oma tuludest panustanud aktiivsetesse tööturumeetmetesse (koolitusse, tööpraktikasse, palgatoetusesse)? Jätame kõrvale Euroopa rahast või töötajate ja tööandjate makstud rahast tehtud kulutused, kui me räägime Eesti riigi ja selle valitsuse prioriteedist. Me oleme tihti kuulnud siin ühte arvu – 3,8 miljardit sellel aastal. Lõviosa sellest rahast moodustavad tegelikult töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus, mis ei tähenda aktiivset tööturupoliitikat.
Rahanumbrid ja tendentsid on aga selged, kui me vaatame, mis toimus mõni aasta tagasi, ja vaatame, mis toimub praegu. Riigieelarvest eraldati aktiivseks tööturupoliitikaks, tööturumeetmeteks 2006. aastal 215 miljonit krooni. Milline oli siis töötuse protsent? Me olime tol ajal üks väikseima töötusega riik Euroopas. Aastal 2008, kui hakkasid ilmnema esimesed märgid töötuse kasvust, eraldati ainult 97 miljonit krooni, aastal 2009 118 miljonit krooni ja 2011. aasta eelarves, mida me hakkame kohe hääletama, vaid 66 miljonit krooni. 2006. aastal eraldati riigieelarvest riigis teenitud tulude arvel üle kolme korra rohkem raha, kui seda tehakse 2011. aastal. Veel kord tuletan meelde, millised olid tööpuuduse numbrid siis ja millised on need nüüd.
Otsus lõpuks ometi panustada aktiivsesse tööturupoliitikasse on teretulnud, kuid võtta see raha töötuskindlustushüvitiste maksmiseks ette nähtud rahast on igal juhul lubamatu. Mida siin imestada! Eks paremerakondade poliitika olegi selline, et uppuja päästmine on tema enda asi. Abivajaja on ise süüdi selles, et ta hädas on, maksku siis ka igasugune abi kinni. Solidaarsest ja sidusast ühiskonnast oleme valgusaastate kaugusel ja kaugeneme sellest veelgi. Valitsus maksab tööturupoliitika kinni töötajatelt ja tööandjatelt töötukassasse korjatud rahast.
Sinna hakkab tõesti veidi raha tekkima. Selle asemel, et seda sealt võtta valitsuse tööturupoliitika, riigi tööturupoliitika jaoks, võiks mõni aeg koguda seda reservi. See on üks võimalus, et olla paremini valmis võimalikuks järgmiseks tööpuuduse kasvuks, järgmiseks majanduslanguseks, mis vastavalt majandusseadustele kindlasti kunagi tuleb. Teine võimalus, millest siin on palju räägitud, on kasutada seda raha esialgse sihtotstarbe kohaselt ja maksta suuremat töötuskindlustushüvitist. See ju uue töölepingu seaduse puhul ka kokku lepiti, aga seda kokkulepet rikuti.
Eeltoodud põhjustel Eesti Keskerakonna fraktsioon ei toeta selle seaduseelnõu seadusena vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jaak Aab! Palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõu kolmandal lugemisel tahan ma juhtida teie tähelepanu kahele asjaolule. Esimene nendest on minu jaoks kurb, see on seotud täidesaatva võimu suhtumisega avalik-õiguslikesse isikutesse. See ei ole esimene kord, kui selliseid pingutusi tehakse, ja ma kardan, et see ei ole ka viimane kord. Kui me oleme püüdnud kaasata riigi juhtimisse ja probleemide lahendamisse kodanikuühiskonda, erinevaid huvigruppe, siis kuskil ministeeriumides pesitseb kindel teadmine, et see on vale ja see on midagi väga halba. Kui minister üksinda oma nõunike ringis saab otsuseid langetada, vaat siis on ta tõeline täidesaatva võimu esindaja, aga kui ta peab need teemad enne läbi arutama tööandjate ja töötajatega, muude huvirühmadega, siis ta ei ole seda mitte. Austatud riigiametnikud, kes te ilmselt ka järgmise nelja aasta jooksul nendele avalik-õiguslikele isikutele püüate mingitpidi ära teha! Uskuge, teie ministrid on ikka teie ministrid. Kui ministritel ei jätku kas teadmisi, julgust või oskusi ametnike huvidest lähtuvast suunast üle vaadata, siis neist tulevadki sellised sotsiaalse sidususe ministrid.
Teine teema on tõsisem, sest esimese teema puhul me suutsime Riigikogus läbi vaidluste vähemalt normaalse kompromissini jõuda. Teine põhjus, miks tuleb selle eelnõu vastu hääletada, on veelgi lihtsam. Juhul kui teie, austatud rahvasaadikud, lähete mõnda kindlustusseltsi ja seal midagi kindlustate, siis te lepite kokku, mida te kindlustate, ja lepite kokku, kui palju te selle eest maksate. Töötuskindlustus on selle poolest eriline, et siin on maksjaid kaks: töötajad ja tööandjad. Selle seadusega me sisuliselt muudame seda, mida kindlustus kinni maksab. Kui me seda muudame, siis oleks olnud loogiline ja õige võtta vastu ka sotsiaaldemokraatide ettepanek, et panustamine kindlustusse oleks senisest ja praegusest erinev. Kui kindlustusest saadavate teenuste ringi jõuavad ka koolitus, toetatud töökohad ja muud vajalikud aktiivse tööhõive meetmed, siis oleks loomulik, et tööandjate osakaal selles maksemääras tõuseks. Siit tulenes ka meie ettepanek, et tulevikus panustaksid tööandjad ja töötajad võrdselt. Sotsiaaldemokraadid ei ole kategooriliselt nõus selle natuke võib-olla isegi koomilisena tunduva väitega, mis meil komisjoni arutelul esile tuli, kui Eesti tööandjad teatasid, et haridus ongi asi, mille eest igaüks ise maksma peab, millest võib teha järelduse, et Eesti tööandjad on sellised heategijad, kes pakuvad töölkäimise teenust ja on heal juhul nõus ka selle eest maksma, juhul kui neil selleks raha on. Meie seda seisukohta ei jaga. Haritud töötaja ei ole mitte ainult selle töötaja võit, vaid ka tööandja võit.
Meie hääletame selle eelnõu vastu.

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Palun kõnepulti kolleeg Tõnis Kõivu Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni nimel kinnitan, et meie hääletame kindlasti selle eelnõu poolt, sest peame seda heaks eelnõuks, sellesama lihtsa põhimõtte järgi, et Reformierakonna jaoks on oluline toetada seda tüüpi poliitikat, mis aitab töötuid tagasi tööle, ja seda tüüpi poliitikat, mis on suunatud uute töökohtade loomisele. See seaduseelnõu annab töötule kindlustunde, et talle ei ole garanteeritud mitte ainult hüvitiste maksmine, vaid samamoodi on talle garanteeritud teenuste osutamine, mida tal on vaja kasutada, selleks et uuesti tööd saada, puudutavad need siis ümberõpet, täiendusõpet, individuaalset nõustamist või mida iganes.
Selle seaduse juures on veel märkimisväärne, et juba eelnevalt mainitud tööturu osapoolte kaasamine töötukassas otsustamisse on kokku lepitud mitte just väga tihti juhtuval moel. Nimelt on Riigikogu rahanduskomisjon teinud tõsist tööd selle nimel, et seaduseelnõu sõnastus sõnahaaval läbi rääkida. Tulemuseks on selline kompromisslahendus, millega on peale tööturu osapoolte ehk tööandjate ja ametiühingute nõus olnud ka kõik rahanduskomisjoni eri erakondadesse kuuluvad liikmed. Ma väidan, et see on hea kompromiss, mis on seadusesse kirja saanud. See on kaasamise kompromiss. Ma olen mõnes mõttes imestunud, et nende osapoolte esindajad, kes olid kompromissi saavutamisse kaasatud ja olid selle kompromissiga nõus, väidavad siinsamas puldis, et tegelikult on asi ikkagi halb.
Seaduse vastuvõtmisega anname me töötutele kindlustunde, et on olemas raha nii töötuskindlustushüvitise maksmiseks kui ka teenuste saamiseks. See ongi ju tegelikult kindlustuse põhimõte. Kindlustus peab tagama selle, et kui jäädakse töötuks, siis kindlustusrahast, mis on makstud, makstakse välja nii hüvitis kui ka püütakse taastada endine olukord. Töötu jaoks on endine olukord see, et ta on jälle tööl. Vastuvõtmisel olev seadus aitab töötut paremini tööle.
Nii et Reformierakonna fraktsioon toetab seda seadust. Kutsun ka teid kõiki seda seadust toetama, sest see on hea seadus! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Tõnis Kõiv! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Me võime nüüd minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu oli 27, erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kolmas lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Eelarve on peaaegu et valmis ja see on valmis täna vastuvõtmiseks. Rahanduskomisjon arutas eelnõu erakorralisel istungil 2. detsembril ja seejärel 6. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 29. novembriks, laekus 15 ettepanekut ja rahanduskomisjon koostas kuus ettepanekut, mis on tehtud peamiselt ministeeriumidelt laekunud taotluste ja info ning komisjoni laekunud pöördumiste alusel. Ma ütlen kohe ära, et muudatusettepanekute arv ei ole lõpuni ülevaatlik, sest nii mõnigi muudatusettepanek koosneb väga mitmest punktist, väga mitmest eraldisest ja eraldiste ligikaudne arv on tegelikult pigem lähemal 50-le kui 20-le.
Rahanduskomisjoni ettepanekutega suurendatakse eraldisteks ja investeeringuteks kavandatavaid vahendeid. Sealhulgas luuakse näiteks Riigikogu Kantselei juurde komisjon erakondade rahastamise järelevalveks. Lisakulutusi on vaja võlakaitseseaduse jõustumisest tulenevalt, aga ka näiteks Tallinna Tehnikaülikooli investeeringute kaasfinantseerimiseks, ka ühistranspordi dotatsioonide suurendamiseks, samuti on mitmeid eraldisi tegevustoetusteks eri organisatsioonidele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele. Komisjon arvestas Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanekut 28,3 miljoni krooni täiendavaks eraldamiseks, et parandada Hiiumaa ja Saaremaa püsielanike transpordivõimalusi ja majanduse konkurentsivõimet. Lahtiseletatult tähendab see seda, et 28,3 miljoni krooniga on võimalik muuta kõikide hiidlaste ja saarlaste jaoks poole odavamaks nii praamipilet, auto praamipilet kui ka mitmed kaubad, kuna selle ettepaneku üks osa on kaubavedude odavamaks muutmine ja lisaks saarte majanduse täiendav elavdamine selle kaudu, et ka kaubaveod toimuvad tulevikus soodustingimustel.
Väga palju on viimasel ajal olnud juttu ERSO-st ja sellest, kuidas ERSO endise juhi töö tulemusel või, õigem oleks öelda, tagajärjel tekkis selle väga olulise asutuse eelarvesse tõsine auk, kui raha sai otsa enne eelarveaasta lõppu. Käesoleva aasta probleemid suutis Kultuuriministeerium oma vahenditest ära lahendada, aga selleks, et see probleem ei muutuks püsivaks, ja selleks, et eelmise juhtkonna, ütleme, eelarvedistsipliini eiramised ei nuheldaks muusikute kaela, otsustas rahanduskomisjon lisada ERSO eelarvesse järgmisel aastal viis miljonit krooni. Aga selleks, et erinevad või, vastupidi, just sarnased asutused saaksid võrdselt koheldud, pidasime oluliseks toetada täiendavalt ka Rahvusooperit Estonia ja Teatrit Vanemuine.
Lisavahendid on eelarves ette nähtud ka õiguskantsleri ametkonnale. Selgitustes on märgitud kaks tegevusala: kohalike omavalitsuste auditeerimine või nende tegevuse õiguspärasuse kontroll ja lasteombudsmani funktsioonide täitmine. Ma rõhutan, et lasteombudsmani puhul sisulised debatid selle institutsiooni loomise vajalikkuse üle ei ole veel sugugi tulemuseni jõudnud ja seetõttu võib öelda, et kuni ei ole ametlikult lasteombudsmani funktsiooni loodud, saab neid vahendeid kasutada peamiselt kohalike omavalitsuste tegevuse õiguspärasuse kontrolliks. See, kas parlament otsustab lasteombudsmani institutsiooni luua või mitte, mõjutab seda, kas järgmisel aastal osa nendest vahenditest läheb ka selle tegevuse katteks.
Eraldi soovin ma peatuda opositsiooni ettepanekutel. Opositsiooni ettepanekuid oli kolmandal lugemisel nii nagu ka teisel lugemisel võimalik teatud ulatuses arvestada. Arvestada oli võimalik neid ettepanekuid, mille tegijad olid koostöövalmid realistlike katteallikate otsimisel. Ma rõhutan üle, et võimalus muudatusettepanekuid esitada oli absoluutselt kõikidel opositsioonierakondadel ja opositsiooni liikmetel ning nii mõnegagi neist sai veel eraldi üle räägitud, kas oleks võimalik ühte või teist katteallikat muuta või ühte või teist ettepanekut korrigeerida. Tulemus on see, et muudatusettepanekute täiendamise, parandamise ja reaalsete võimalustega vastavusse viimise järel oli võimalik arvestada Erakonna Eestimaa Rohelised tehtud ettepanekuid kokku 16 miljoni krooni ulatuses. Need on osaliselt eraldised mitmetele mittetulundusühingutele, sealhulgas naabrivalve tegevusele, priitahtlikele pritsimeestele, aga ka Vabariigi Presidendi koostöö kojale ja veel väga mitmele mittetulundusühingule. Nende hulgas on ka Tallinna Loomaaia investeeringud kolme miljoni krooni ulatuses. Huvitaval kombel on loomaaia investeeringud väga hea illustratsioon muudatusettepanekule, mille puhul rohelised olid valmis koostööd tegema. Teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanek, mis samuti loomaaia investeeringuid puudutas ja mis oli tehtud ebakorrektse katteallika, lausa ebaseadusliku katteallika arvel, jäi arvestamata. Aga mul on hea meel, et lõpuks see oluline asutus need investeeringud tehtud saab, sest alainvesteeringud linnaeelarves tuleb riigil, kui võimalik on, kompenseerida.
Kõikide nende muudatuste tulemusena riigieelarve tasakaal ei halvenenud, vähenes Vabariigi Valitsuse reserv ja suurenesid riigieelarve tulud ligikaudu 150 miljoni krooni võrra. Sealhulgas on nii tulud varadelt kui ka konkreetseid laekumisi näiteks digilevi sageduste müügist. Aga nagu öeldud, eelarve tasakaal nende muudatuste tulemusel mitte grammigi ei halvene.
Eelarve tasakaal on olnud üks teema, mille kohta on nii komisjonis kui ka avalikkuses olnud kõige rohkem küsimusi. Ma tuletan meelde, et nii mõnigi kolleeg küsis, miks on selle eelarvedefitsiidi suurus 1,6% SKT-st, aga mitte näiteks 2,6%. Ma arvan, et igaüks, kes on natukenegi kursis rahvusvahelise meediaga ja sellega, mis toimub väga paljudes Euroopa Liidu riikides, kus majanduskriisi asemel on tegemist väga tõsise riikliku võlakriisiga, mõistab, et see defitsiit eelarves tuleb hoida nii väike kui võimalik, samas nii suur kui vajalik, selleks et liikuda selgelt tasakaalu suunas. Paraku on nii, et 100% tasakaalus eelarve ei ole praegu veel Eestile jõukohane, kuna kriisist väljumisel on vaja teatud lisakulutusi, aga selle eelarvega me liigume väga selgelt tasakaalu suunas ja Eesti eelarve hakkab olema kui mitte kõige esimene, siis kindlasti üks esimesi Euroopa Liidus, mis tasakaalu jõuab. See on valitsusliidul väga selgelt fikseeritud ka riigi eelarvestrateegias.
Lisaks varem nimetatud opositsiooni ettepanekutele oli komisjonil võimalik toetada ka kahte muudatusettepanekut, mille on esitanud Riigikogu liikmed. Ester Tuiksoo tegi ettepaneku projekti "Eesti toit" finantseerimiseks. Siin oli küll viimase hetkeni üleval arutelu, millise rea peale see summa täpselt peaks minema, aga nüüdseks on parim lahendus leitud. Lahendus seisneb selles, et projekt saab järgmisel aastal vähemalt 0,7 miljonit krooni. Samuti on komisjon pidanud õigeks toetada muudatusettepanekut, millega eraldatakse vahendeid MTÜ-le Jõgevamaa Kodukandi Ühendus. See muudatusettepanek tehti Mai Treiali initsiatiivil. Miks ma neid üle kordan? Sel lihtsal põhjusel, kuna muudatusettepanekute nimekirjas on kõikide ettepanekute näol tegemist rahanduskomisjoni ettepanekutega, siis on headel kolleegidel ilmselt huvi teada, kelle initsiatiivil üks või teine ettepanek tehtud on.
Küsimused ja teemad komisjonis puudutasid ka rahvusringhäälingu täiendavaid investeeringusummasid. Komisjon otsustas eraldada 15 miljonit krooni ühekordset täiendavat investeeringumahtu. See puudutab otseselt rahvusringhäälingu uue maja projekti lõpuleviimist. Kahetsusväärsel kombel on täna meedias olnud väga palju erinevaid spekulatsioone selle ümber, mis uue majaga toimuma hakkab. See info on olnud kuidagi vastukäiv ka heade kolleegide puhul, kes on seda kommenteerinud. Aga tegelikkus on see, et järgmisel aastal saavad nii projekt kui ka tööprojekt valmis ja siis on võimalik hakata otsustama, kui palju see maja lõplikult maksma läheb, kes selle maja ehituse läbi viib, kas rahvusringhääling ise (praegu küll pigem tundub, et seda teeb partnerina Riigi Kinnisvara AS), mille arvel seda ehitust finantseeritakse, mis saab senistest hoonetest jne.
Oli küsimusi ka Teatri Vanemuine lisafinantseerimise kohta. Taust on see, et tegemist on teatrite rahastamise süsteemi kokkulepitud tegevuskulude sihttaseme saavutamisega.
Eraldi olid kõne all ministeeriumide eraldised, mis nii mõneski kohas said muudatustes täpsemalt lahti kirjutatud.
Komisjon langetas järgmised otsused: teha Riigikogule ettepanek lõpetada eelnõu kolmas lugemine ja panna eelnõu lõpphääletusele (selle poolt oli 9 ja vastu 3 komisjoni liiget). Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja koosseisu häälteenamust tulenevalt eelnõule lisatud seadusmuudatusest, mis kuulub põhiseaduse §-s 104 nimetatute hulka. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Keit Pentus!

Aitäh! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab muudatusettepanekut, millega õiguskantsler saab juurde lisavahendeid, muu hulgas lasteombudsmani ülesannete täitmiseks. Kas sellest rahaeraldisest piisab, et neid ülesandeid saaks täitma hakata, või eeldab konkreetsete ülesannete juurdeandmine ikkagi ka lisaotsuseid?

Aitäh! Kuna see teema on olnud ka sotsiaalkomisjonis väga põhjaliku arutelu all ja ühese, kindla seisukohani minu teada ei ole jõutud, samuti ei ole parlament ühegi seadusega seda institutsiooni veel loonud, siis minu hinnangul on ikkagi väga selgelt tegemist õiguskantsleri tegevuskulude suurendamisega. Seda raha saab ta praeguste seaduste alusel kasutada kohalike omavalitsuste tegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks. Kui Riigikogu järgmise aasta jooksul peaks otsustama luua lasteombudsmani institutsiooni õiguskantsleri juurde, mis teadupärast ühe alternatiivina praegu arutelul on, siis on võimalik neid vahendeid osaliselt kasutada ka lasteombudsmani funktsiooni täitmiseks. Aga samas on kindlasti kohane ka see, et kõikvõimalike uute funktsioonide võtmisel tuleb arvestada, et mitte kõik Riigikogus kolmandal lugemisel tehtavad muudatused ei lähe automaatselt sisse ühe või teise asutuse baasi järgmiste aastate eelarvete tarvis, nii mõnigi asi on mõeldud ühekordse lisatoetusena. Nii et enne, kui mingeid konkreetseid uusi töökohti luua või uusi tegevusi kavandada, on kindlasti paslik see teema ka parlamendis põhjalikult läbi arutada.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Jätkan sealt, kus eelmine küsija just lõpetas. Hiljaaegu oli tõesti sotsiaalkomisjoni ja põhiseaduskomisjoni ühisistung, kus me ei võtnud vastu lõplikku otsust, kas luua Eesti Vabariigis täiendav lasteombudsmani ametikoht või mitte ja kas teha see õiguskantsleri ametkonna juurde või mitte, küll aga on õiguskantsler praegune üldine ombudsman, mis tähendab, et ta on üldine õigusvahemees kõigile inimestele, on nad siis vanurid, puuetega inimesed või lapsed. Sellest tulenevalt on mul järgmine küsimus. Rahanduskomisjon on teinud muudatuse, et suurendada Õiguskantsleri Kantselei tegevuskulusid kuue miljoni krooni võrra, ja on märkinud selgituseks: "Laste ombudsmani üksuse ja kohaliku omavalitsuse kontrolli üksuse loomise kulud." Siit ei pruugi tulla välja see järeldus, mille ettekandja praegu esitas, et peaks võib-olla täiendavaid seadusmuudatusi tegema.

Aitäh! Hea küsija! Ma vaatan ka selle muudatusettepaneku selgituse teksti. Võib-olla tõesti on see selgitus pisut ebatäpne. See tuleneb otseselt sellest taotlusest, mille õiguskantsler esitas. Selgituse ühel real ei ole kindlasti õigustloovat jõudu selles mõttes, et selle tulemusena oleks uus institutsioon automaatselt loodud. Seadusmuudatust, et lasteombudsmani institutsioon õiguskantsleri juurde luua, selle eelarvega kaasas ei ole. Õiguskantsler küsis lisafunktsioonide täitmiseks kokku tegelikult oluliselt suurema summa kui kuus miljonit krooni. Vastavalt võimalustele olime sunnitud seda vähendama kuue miljoni kroonini. Seda, millises ulatuses on vaja seda kulutada kohaliku omavalitsuste kontrolliga tegelemiseks ja kas üldse on seda võimalik ja vajalik kasutada lasteombudsmani institutsiooni loomiseks, näitab aeg. Mõlemaks on seda võimalik kasutada siis, kui vastav õiguslik raamistik on üheselt paigas. Eelarvetehniliselt on tegemist Õiguskantsleri Kantselei tegevuskuludega. Ehk võib öelda, et selle selgituse täpsus annab teatud varuvariandi või mänguruumi selleks puhuks, kui Riigikogu peaks otsustama lasteombudsmani institutsiooni luua ja kohalike omavalitsuste kontrolliga on võimalik juba kohe aasta algusest tegelema hakata.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! Minus tekitab küsimusi täiendava 16 miljoni krooni eraldamine mitmesugustele sihtasutustele ja MTÜ-dele. Samal ajal kogu ühiskonnale nii vajaliku Päästeameti normaalseks tegevuseks napib raha, nii et ei jõuta kõiki töötunde kinni maksta ja päästjad peavad töötama osaliselt tasuta. Siseministeerium koos päästjatega on riigi sisejulgeoleku tagaja, aga selleks on vaja tagada tingimused. Mille poolest on need sihtasutused ja MTÜ-d riigi seisukohast tähtsamad kui päästeteenistus?

Aitäh! Rahanduskomisjonis me sellist vastandamist kindlasti ei teinud. Ma arvan, et Eestis on neid valdkondi, mis lisaraha vajavad, väga palju. Anname endale aru, et tegevuskulud kogu avalikus sektoris on külmutatud. Need ei ole kaugeltki mitte veel tagasi parimate aastate tasemel, vähemalt enamikus valdkondades mitte. See tähendab seda, et lisavahendite vajadus on veel mitmel pool. Mis puudutab konkreetseid eraldisi näiteks Eesti Koostöö Kogu rahvuste ümarlauale, Vana Võrumaa programmile või Võru Instituudile, liikumisele Kodukant, toetust Eesti Priitahtliku Päästeliidu tegevusele ja mitmele teisele, siis nagu ma ütlesin, tegemist on opositsiooni ettepanekuga, mis algselt oli oluliselt mahukam, aga mida läbirääkimiste tulemusena oli võimalik, ütleme, mahutada riigi võimaluste piiresse. Tegemist on ühekordsete eraldistega, mida on võimalik ühekordsete katteallikate arvel teha. Paraku on nii, et kuna me leidsime täiendavate katteallikatena eeskätt ühekordseid tulusid, siis oleks mittekorrektne nende arvel teha püsivaid kulutusi, mis aastast aastasse edasi kanduksid. Selles mõttes see katteallikas teatud määral dikteeris võimalused, mida me saame üldse teha. Ma võib-olla varem seda ei maininud, aga ka näiteks Rahvusooperi Estonia puhul on tegemist ühe väga konkreetse projektiga, mille finantseerimiseks need vahendid antakse. Nii mitmelgi juhul on tegemist konkreetsete ühekordsete eraldistega.

Palun, kolleeg Ivi Eenmaa!

Ma tänan teid, proua juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Eesti Vabariigi kunagise rahandusministri, väga hea rahandusministri Siim Kallase arvates ei ole olemas häid eelarveid või väga häid eelarveid, eelarved saavad olla kas halvad või väga halvad. Aga minu küsimus teile kui väga hästi edasi liikunud rahanduskomisjoni esimehele on see: nimetage kaks või kolm märksõna, mis teie arvates 2011. aasta eelarvet kõige enam iseloomustaksid.

Aitäh! Ilmselt on minu kogemus Siim Kallase kogemusega võrreldes (mitte ilmselt, vaid kindlasti) oluliselt piiratum, seetõttu julgen seda eelarvet praegusi võimalusi arvestades päris heaks pidada. Minu meelest näitab selle eelarve headust ka tõsiasi, et opositsioon ei esitanud kolmandaks lugemiseks mitte ühtegi väga põhimõttelist, väga suurt, väga paikapanevat muudatust, mis vähemalt minu arvates näitab väga selgelt, et suures plaanis ollakse selle eelarvega rahul.
Ma olen kindlasti nõus nii opositsiooni kui ilmselt ka Siim Kallasega, et kõik ei saa 100% ühegi eelarvega rahul olla. See on ju loogiline. Ma usun, et ka maksumaksjad ei saa lõplikult, 100% meie tehtud tööga rahul olla, aga tuleb arvestada, et suurtes asjades on jõutud kokkulepeteni, tuleb arvestada, et vähemalt minu arvates mitte keegi tegelikult siin saalis ei vaidlusta, et kui me investeerime üle 16 miljardi krooni, siis see läheb Eesti arenguks, see läheb konkreetsetesse linnadesse, küladesse, see kõik läheb Eesti elu arenguks. Kui nimetada eelarve prioriteete või märksõnu, siis vaadates seda, mis toimub maailmas, kus majanduskriis on asendunud väga mitme riigi jaoks riigivõlakriisiga, siis ka see, et me selle eelarvega uut riigivõlga tohutus koguses juurde ei tekita, on Euroopas erakordne. See on, ma arvan, meie kõigi töö tulemus. Nii et minu arvates võib selle eelarvega, arvestades Eesti praeguseid võimalusi, selgelt rahule jääda.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin uuesti õiguskantsleri büroole mineva raha ja selle kasutusvõimaluste kohta. Sain ma õigesti aru, et neid miljoneid, mis õiguskantsleri büroole lähevad, on võimalik kasutada kahel otstarbel, lasteombudsmani jaoks ja kohalike omavalitsuste kontrollimise tugevdamiseks, ja juhul kui seadusandja lasteombudsmani jaoks vajalikku raamistikku ei loo, siis saab õiguskantsleri büroo täiesti seaduslikult ja korrektselt kasutada seda lisaks antud raha omavalitsuste kontrollimise tugevdamiseks? Sain ma õigesti aru?

Täpselt nii. Täiendavalt veel niipalju, et eelarvetehniliselt on see täiendav eraldis, kuus miljonit krooni, Õiguskantsleri Kantselei tegevuskulude real ja selgitusse on märgitud see, mis oli kirjas õiguskantsleri taotluses. Seda, kas lasteombudsmani institutsioon järgmisel aastal luuakse või ei looda, ei ole rahanduskomisjon otsustanud. See eeldab loomulikult veel täiendavaid poliitilisi arutelusid, sest seda seadusmuudatust või -täiendust eelarvega kaasas ei ole.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud ettekandja ja hea kolleeg! Sa oled mitmes intervjuus ütelnud, et kui me oleksime arvestanud opositsiooni ettepanekuid, siis oleks kaitsekulutusi vähendatud 60%. Opositsioonis on praegu kolm erakonda. Ma tean, et Keskerakond ei ole teinud ühtegi sellist muudatusettepanekut ja ka sotsid ei ole teinud ühtegi sellist muudatusettepanekut. Kas sa suudad ütelda mõne opositsioonis oleva erakonna ühegi muudatusettepaneku, mis oleks vähendanud kaitsekulutusi?

Aitäh! Ma olen rääkinud muudatusettepanekutest, mis tehti teiseks lugemiseks. See on tõepoolest nii. Rahanduskomisjoni ametnikud rehkendasid need katteallikad kokku ja kui kõik opositsiooni ettepanekud (need tulid loomulikult eri erakondadelt) oleksid korraga läbi läinud, siis oleksid kaitsekulutused järgmisel aastal vähenenud käesoleva aastaga võrreldes 61,4% ehk peaaegu kolm korda. Seda, kes ja millises ulatuses täpselt kaitsekulutusi katteallikana kasutas, võib muudatusettepanekute tabelist järele vaadata. Aga ma mäletan, et ka eelmise aasta eelarve kohta neid muudatusettepanekuid tehti ja vähemasti siis oli üks muudatusettepanekute tegijatest Keskerakond. Kas ka seekord Keskerakond seda tegi? Ma usun, et te tüürite oma küsimusega sinna, kas seal hulgas oli Keskerakond. Ma ei oska seda öelda. Ma ei võtnud seda eraldi fookuse alla. Küll aga võin ma öelda, et kui kõik opositsiooni ettepanekud, sealhulgas Keskerakonna ettepanekud, oleksid läbi läinud, siis oleks Eesti maksukoormus järgmisel aastal oluliselt suurem ja Eesti areng seetõttu oluliselt aeglasem.

Palun, kolleeg Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Mul on väga hea meel leida siit eelnõust, et komisjon on pidanud võimalikuks täiendavalt toetada Võrumaa programmi ning Võru Instituuti, et saaks veel edukamalt võru keelt arendada, uurida ja õpetada ning pöörata erilist tähelepanu võru keele ja kultuuri tänapäevastele väljunditele. Küsin lihtsalt uudishimust: kas see valmisolek eraldada neid summasid nendeks otstarveteks oli komisjoni ühine arvamus või oli selle ümber ka mingeid vaidlusi või kõhklusi?

Aitäh! Selles küsimuses komisjonis küll mingit vaidlust ega vastuseisu ei tekkinud. Mul on hea meel, et tegelikult oli väga palju neid muudatusettepanekuid, mida toetas kogu komisjon või komisjoni väga selge enamus. Võib öelda, et nii mõnigi muudatus, mis tehtud sai, ei ole pelgalt koalitsiooni muudatus, ei ole pelgalt ettepaneku esitaja muudatus, vaid on kogu rahanduskomisjoni poolt täielikult aktsepteeritud muudatus. Neid oli tõepoolest rohkem kui paari varasema eelarve puhul.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, austatud esimees! Hea ettekandja! Te mainisite oma ettekandes, et ERSO sai järgmiseks aastaks täiendavalt viis miljonit krooni. On ju ilmselge, et see viis miljonit krooni tuli juurde tänu ERSO eelmise juhi vaprale eneseohverdusele ja tema ohvriks toomisele. Kas olete siis päri sellega, et ERSO eelmine direktor väärib tõsist tänu ja kiitust Eesti sümfoonilise muusika hädaorust väljatoomise eest? Olen rääkinud.

Aitäh! Ma tunnustan seda peent irooniat, mis selles küsimuses sisaldus. Loomulikult ei saa eelarvedistsipliini jämedat rikkumist nimetada vapraks eneseohverduseks, see on üks mis selge. Pole midagi teha, ükskõik millise asutuse, ükskõik kui tähtsa asutuse juht peab siis, kui tegemist on riigieelarvelise asutusega, eelarve võimalustega arvestama. Kui ei ole võimalik arvestada, siis tuleb võimalikult adekvaatselt probleemiga tegelda. Ma ei tahaks kindlasti juurutada praktikat, et ongi normaalne, et juht kulutab kogu eelarveaastaks planeeritud raha juba enne oktoobrit ära ja siis hakkab riik lisavahendeid andma. Sest kujutage vaid ette, kui selline asi juhtuks mõnes suures ministeeriumis, kus eelarve on miljardite kroonide suurune. Samas ei ole asi niivõrd summas, asi on väga põhimõtteline ja väga tõsine. Rahanduskomisjon Kultuuriministeeriumi taotlusel otsustas siiski ERSO-le lisavahendeid leida, sest need inimesed, kes iga päev ERSO-s töötavad, ei ole ju selles eelarveaugus süüdi. Nemad ei peaks olema ka need, kes selle eelarveaugu pärast kannatavad. Samuti ei ole selles eelarveaugus, mille, nagu öeldud, praeguseks juba lahkunud juht endast maha jättis, süüdi ka ERSO kuulajad, kõik kultuurilembesed inimesed, kes ERSO kontsertidel käivad. Eks see natukene raske otsus oli, sest siin oli nagu kaks poolust. Me ei tahtnud mingil juhul panna halvemasse olukorda neid kultuuriasutusi, kes oma eelarve piires väga raskeid otsuseid on pidanud tegema. Sest mööngem, tegelikult oli mitte ainult kultuuriasutustes, vaid ka meditsiiniasutustes, haridusasutustes, väga mitmel pool vaja teha väga raskeid otsuseid. Seetõttu me otsustasime eraldada lisavahendeid mitte üksnes ERSO-le, vaid ka Rahvusooperile Estonia ja Teatrile Vanemuine.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Aitäh! Ma võtan riigikaitsekulutusi üsna valuliselt, sest ma olen olnud selle komisjoni esimees ja nüüd olen aseesimees. Opositsiooni juhtivad jõud on praegu Keskerakond ja sotsid. Sa rääkisid oma intervjuus, et opositsioon tegi ettepaneku vähendada riigikaitsekulutusi 60%. Kas sa täpsustaksid seda, et ettepanekut ükskõik millises ulatuses riigikaitsekulutusi vähendada ei teinud ei sotsid ega Keskerakond?

Aitäh! Ma ei ole erakondade kaupa enda mäletamist mööda kunagi avalikkuse ees seda rõhutanud, küll aga olen ma öelnud, et tegemist on olnud opositsiooni muudatusettepanekutega. Ma arvan, et kõikidel huvilistel on võimalik tõde teise lugemise muudatusettepanekute tabelist järele vaadata. Praegu toimub kolmas lugemine, me arutame seda ja siin neid muudatusi tehtud ei ole. Mul ei ole teise lugemise materjale hetkel ees, et ma saaksin 100% kindlusega väita, et Keskerakond ja sotsid neid katteallikana kasutanud ei ole, aga kui te ütlete, et te ei ole seda teinud, siis ma usun teid ja usun, et te räägite tõtt. Ma tean, et te varem olete seda teinud, aga see ei ole tähtis. Ma ei usu, et sotsid või Keskerakond sooviksid halba Eesti riiklusele, et nad sooviksid Eesti kaitsevõimet hävitada. Ma tõesti ei usu seda. Ma kasutasin seda pigem ühe näitena selle kohta, et kõiki muudatusettepanekuid ei ole ilmselt tehtud päris lõpuni läbi kaaludes, et kõiki katteallikaid ei ole 100% läbi mõeldud. Ma rääkisin siiralt sellest, et meil ei olnudki võimalik neid muudatusettepanekuid toetada. Mis puudutab konkreetselt Keskerakonna tehtud muudatusettepanekuid, siis ka seal oli mõne puhul (mitte kõigi puhul, kaugeltki mitte) katteallikaid, mis on konkreetselt seadusega vastuolus. Ma pean silmas CO₂ kvootide müügist saadavate tulude ühepoolset jaotamist. Ma ei välista, et nii mõnigi nendest objektidest tegelikult CO₂ kvootide müügist rahastatavate objektide sekka jõuab, aga sinna saab objekt jõuda üksnes kahepoolsete läbirääkimiste tulemusel. Riigikogul ei ole võimalik ühepoolselt otsustada, et see objekt sinna saab ja teine ei saa. Me rääkisime sellest ka komisjonis. Ma spetsiaalselt palusin Riigikogu Kantseleilt õiguslikke juhiseid, kuidas sellisel puhul tulevikus komisjonis talitada, et ei juhtuks nii, et tahtmata puhtõiguslike küsimuste tõttu ühte või teist muudatust välja praakida, peab komisjon saatma parlamendi ette ettepaneku, mida tegelikult ei olegi korrektne hääletada, sest katteallikas on ebaseaduslik. Kindlasti oli katteallikaid, mis ei sobinud, veelgi. Aga need kaks illustreerisid kõige reljeefsemalt pisut läbimõtlematut lähenemist.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Teie vastused mõnele küsimusele tekitasid mulje, et teil on väga erinevad hinnangud. Näiteks hindasite te opositsiooni ettepanekuid ühelt poolt nagu liiga väiksemahuliseks ja seega nõrgaks, teiselt poolt te hindasite, et kui need kokku panna, siis tekib oht eelarve tuludele. Ütelge, palun, kuidas te saate hakkama kahe väga erineva hinnanguga, kui te hindate opositsiooni ettepanekuid.

Aitäh! See on väga hea küsimus. Opositsioon tegigi erinevaid muudatusettepanekuid. Osa puhul oli probleemiks see, et katteallikat ei olnud võimalik aktsepteerida kas sel põhjusel, et Eesti kaitse-eelarve oleks siis ainult kolmandik käesoleva aasta kaitse-eelarvest, või seetõttu, et katteallikas ei olnud üldse seaduslik, sest isegi Riigikogu ei saa kahepoolset lepingut ühepoolselt kehtestada. Mis puudutab teisi muudatusettepanekuid, siis oli tõepoolest ka neid ettepanekuid, mis kujutasid endast väga konkreetsete objektide väga väikeste summadega üksikut toetamist. Ma pean mõistlikuks, et me teeme riigis investeeringutoetusi konkreetsete kriteeriumide alusel. Näiteks on nende 16 miljardi krooni puhul alati väga selgelt teada, kus need kirjas on, kas teehoiukavas, need on prioriseeritud, need on põhjendatud. Samamoodi on CO₂ kvootidest rahastatavate objektide puhul, seal on selged kriteeriumid: esiteks, kui palju CO₂ emissioon ühe või teise objekti renoveerimise tõttu väheneb, teiseks, kui paljudele inimestele see mõju avaldab, kolmandaks, kui efektiivne see on, ütleme piltlikult, kui palju CO₂ kasutus väheneb ühe krooni, euro või miljoni krooni kohta. Need on kõik väga selged kriteeriumid, mille järgi investeeringuotsuste tegemine on kõigile arusaadav, läbipaistev ja loogiline. Ma ei pidanud ühes oma kommentaaris tõepoolest mõistlikuks seda, et me lisaksime 16 miljardile väga segaste põhjendustega veel kümneid objekte, mille kogumaht ulatub võib-olla 1 promillini sellest 16 miljardist, isegi seda mitte, see oli vist promillist kümnendik või viiendik. Selliste väga kosmeetiliste muudatuste tegemine ei olnud minu hinnangul põhjendatud.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Olen rahanduskomisjoni liige, osalesin rahanduskomisjoni istungil, mis toimus vabal nädalal, ja osalesin ka komisjoni istungil, mis toimus sellel nädalal, kus arutati kolmandale lugemisele esitatud muudatusettepanekuid. Peab ütlema, et kodukorraseaduse alusel peate te rääkima sellest, mida räägiti komisjonis. Kogu see jutt, mida te praegu saalile räägite, mida te praegu Eesti rahvale räägite, on ju lausvale! Me ei arutanud mitte ühegi muudatusettepaneku katteallika puhul, et need ei vasta reeglitele ja sellepärast ei toetata ei Keskerakonna ega Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatusettepanekuid. Palun jääme ikkagi selle juurde, mis on kodukorraseadusega ette nähtud, selle juurde, mida arutati enne kolmandat lugemist, ja tunnistage, et komisjoni istungil katteallikate arutelu ei toimunud!

Aitäh! Ma palun vabandust, kui mõni küsimus või mõni vastus on väljunud väga kitsalt eelarve kolmanda lugemise kahe arutelu raamest, aga ma pean oma kohuseks selgitada ka nende otsuste tagamaid laiemalt ja vastata otseselt küsimusele. Ma pigem eelistan seda kriitikat, kui te ütlete, et ma räägin liiga detailselt, sellele kriitikale, kui te ütlete, et ma räägin küsimusest mööda. Kui minu käest küsitakse konkreetselt teise lugemise muudatusettepanekute kohta, selle kohta, mis põhjustel neid ei arvestatud ja miks ma ühte või teist asja olen öelnud, siis minu jaoks ei ole probleem ausalt vastata ja seda selgitada. Kui hea kolleeg seda selgitust soovib, siis ma hea meelega selle annan. Olgem ausad, lisaks nendele kahele komisjoni arutelule on toimunud väga põhjalik eeltöö. Eelarve on väga põhjalik dokument. Siin võib headel kolleegidel küsimusi tekkida. Ma ei pea paljuks nendele vastata ega pea paljuks vastata ka nendele kolleegidele, kellel mõni küsimus siin saalis jääb küsimata, aga te võite iga kell ka pärast eelarve vastuvõtmist tulla ja küsida ning ma hea meelega selgitan eelarvet. See eelarve on koos kõikide muudatustega tõepoolest seitse sentimeetrit paks ja on selge, et kõikidel rahvasaadikutel ei ole võimalik kõiki neid asju endale detailideni selgeks teha.

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud hea kolleeg! Meil toimub täna kolmas lugemine, me ei aruta teisel lugemisel olnud muudatusettepanekuid. Kolmandale lugemisele ei ole esitatud mitte ühtegi muudatusettepanekut, millest teie täna räägite. Keegi ei küsi teie käest ühtegi küsimust teise lugemise muudatusettepanekute kohta. Ma ütlen veel kord: sellist arutelu komisjonis ei toimunud.

Aitäh! Ma ei tea, kas ma mõistsin valesti või te küsisite praegu teise lugemise kohta.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud ettekandja! Komisjon on ise oma tarkusest teinud mitmeid tähelepanuväärseid ja vajalikke rahaeraldisi. Mul puudub igasugune soov nendega vaielda ja väga paljude puhul ma ka hääletaksin poolt. Paraku on nad ühtekokku kokku võetud. Aga ma mõtlesin, et ma ei hakka siin kellelegi näpuga näitama ja lihtsalt küsin. Muudatusettepanekus on kirjas, et Põllumajandusministeeriumile eraldatakse 31 956 eurot, ja sellel eraldisel on juures selgitus, et see läheb Mulgi Kultuuri Instituudile. Miks see eraldis on Põllumajandusministeeriumi real, mitte Kultuuriministeeriumi real?

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma ei tea, kas ma tohingi vastata või saab hea kolleeg Helle Kalda pahaseks, sest seda me ju kolmandat lugemist ettevalmistaval arutelul eraldi ei arutanud. Aga tegemist on Põllumajandusministeeriumi taotlusega, niipalju võin ma öelda, selle ettepaneku initsiaator on Põllumajandusministeerium.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Eelarve, mida me täna arutame, on selles mõttes eriline, et ta on viimane, kus on kroonid ka veel sees, kuigi eurod juba tulevad. Vähemalt seletuskirjas on veel juttu kroonidest. Millegipärast on ka selle eelarve saamislugu tüüpiline krooniaja eelarve saamislugu. Võib öelda, et ühtpidi on see eelarve kokku lepitud nii valitsusliidus kui ka Riigikogu teatud rahvasaadikute vahel. Aga teistpidi võib ilmselt öelda, et see eelarve on ka kokku lapitud. Nii et see on kokku lepitud ja kokku lapitud eelarve.
Järgmise aasta eelarve on kokku lapitud kvoodiraha arvel, ühest küljest, ja teisest küljest sotsiaalkindlustuse arvel. Me peame arvestama, et näiteks 2012. aasta eelarvet tehes ei ole nendest teadmistest ehk selle aasta lappimistest mitte mingisugust kasu. Selle eelarve tegemisel on ka siin saalis antud lubadusi ja hiljem nendest lubadustest lahti öeldud. See on ilmselt tüüpiline krooniaja eelarvepoliitika ja mitte ainult parlamendi sees, vaid ka laiemalt.
Rääkida tahaks aga sellest, et kas me mõtlemegi, et eelarvete tegemine peaks nii jätkuma. Ma olen veendunud, et tegelikult me vajame uut eelarvepoliitikat, sellist eelarvepoliitikat, kus me õpiksime kavandama riigi tulusid ja kulusid pikema aja peale ette. Tõsi, see on mõnevõrra keerulisem, see ei ole ühe koalitsiooni sisemiste kokkulepete asi ja väga sageli ei välju see mitte ainult ühe koalitsiooni seest, vaid väljub ka ühe valitud Riigikogu raamest. Näitena toon siinkohal pensionireformi. Selle reformi, mille näiteks Ungaris on parempoolne valitsus veelgi nigelama ettevalmistuse tõttu lauskihva keeranud. Me ju teame, et Eestis on pensionide väljamaksmisel veel järgmise 25 aasta jooksul tõsiasi, et me peame katma puudujääki. Me teame ka seda, et ilmselt on kõik erakonnad, kes Riigikogus praegu on, selle reformi põhimõtteliselt heaks kiitnud, aga ometi me ei ole suutnud luua selle reformi läbiviimiseks stabiilset rahastusallikat ja igas eelarves lahendatakse seda probleemi uuesti, lahendatakse järgmiseks aastaks, ülejärgmiseks aastaks. Pidevalt on see probleem lahendamata. Meie ettepanek on lihtne: loome mingi kindluse. Lepime näiteks kokku, et pensionireformi üleminekukulud (ja need on veel 25 aastat kulud) kaetakse riigi pikaajaliste võlakirjade abil. Mis on sellise kokkuleppe võidud? Laename me muuseas niikuinii, ka järgmise aasta eelarves te näete, et laenu võetakse rohkem kui sellel aastal. Selle mõtte ja idee võidud on lühidalt öeldes järgmised. Kõigepealt, kogumispensioniga liitunud ei pea muretsema, kas riik nende pikaajalist rahapaigutust kaasrahastab või mitte. Teiseks, pensionil olijad ei pea muretsema, et ega järsku mingite kärbetega mis iganes krokodillide komisjonid nendele kallale ei tule. Kolmandaks, päris mitmed valitsused, kes on võimul järgmise 25 aasta jooksul, ei pea igal eelarveaastal lahendama probleemi, kust seda katet leida. Neljandaks, investorid leiaksid võimaluse rahapaigutuseks, mis ühest küljest tõotaks neile tulu, aga teisest küljest toetaks ka Eestis vajalikku reformi. Eelarvepoliitika muutuks selliseks, et ta tekitab suuremat kindlust pikemaks ajaks ette.
Teine mõte, mis siin tekib, on see, et seda uut eelarvepoliitikat tehes me peaksime õppima ka nendest vigadest, mis me siiamaani teinud oleme. Me oleme väga uhked, et meil on õnnestunud headel aastatel reserve koguda. Kui teie käest, kõigi erakondade käest küsida, kas nii peaks käituma, siis te kõik ütleksite jah. Aga nüüd tuleb välja, et nendel halbadel aastatel me neid reserve ei kasutanud. Võikski kokku leppida, et ka tulevikus neid reserve kogutakse, aga võiks ka kokku leppida, et kogutakse sihtotstarbepäraselt, et neid ka kasutataks. Mitte nii nagu nüüd, kus me neid reserve eelarve tasakaalu huvides kasutusele ei võtnud. Miks me neid siis kogusime? Mis kindlust me tulevikuks lõime? Ühepäevaliblikamentaliteedi alusel unustasime selle kõik. Kui tulevad järgmised tõusuaastad, kas te siis usute, et keegi suudab kaitsta põhimõtet, et on vaja reserve koguda? Kui me soovime seda põhimõtet kaitsta, siis tuleb seda teha veendunult ja kokku leppida mitte ainult selles, et me neid reserve kogume, vaid ka selles, et me neid siis, kui vaja on, ka kasutame. Muidu ju puudub asjal mõte.
Kolmandaks, uut moodi eelarvepoliitika peaks tähendama ka arusaamist, et nii parlamendi kui ka valitsuse võimalused ühiskonnas midagi muuta on piiratud, juhul kui me senisest julgemalt ei kasuta maksuerandeid. Ei ole vahet meie praegusel rahapoliitikal ja sellel poliitikal, mida me eurot kasutades kasutusele võtame. Võimalused on ikka piiratud. Isegi võib-olla mõjusam kui riigieelarve on näiteks see poliitika, mida me teeme maksudega. Olgu näiteks toodud kas või tasemekoolituse mittemaksustamine, mis viiks ettevõtlust targema töö ja kõrgemate palkade poole, või käibemaksuerandid, mis toetaksid kodumaist tootmist, suurendaksid sisenõudlust. Miks me neid võimalusi ei kasuta?
Meie hääletame selle eelarve vastu ja mitte ainult sellel põhjusel, et me oleme opositsioonis võimul oleva valitsusega, vaid ka seetõttu, et me oleme opositsioonis eelarve sellise koostamispoliitikaga. Me läheme üle eurole ja tehkem ka euroopalik eelarve, kavandagem riigiasju ja mõelgem nende peale pikemaks ajaks ette, et me ei peaks igal aastal eelarveid lappima, vaid et oleks kindlus nii neil, kes otsuseid langetavad, kui ka neil, kes neid otsuste langetajaid valinud on. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Ma palun kõnepulti kolleeg Toomas Vareki Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on täna Riigikogu saalis kolmandal lugemisel ja läheb ka lõpphääletusele. Tegemist on eelnõuga, mida koalitsioon on taevani kiitnud. Tõepoolest, Eesti Vabariik saab vähem kui kuu aja pärast euro ning me oleme Euroopa musternäidis eelarvedefitsiidi poolest, kuid sellega kõik positiivne eelarves ka piirdub. Kui me hakkame riigieelarve ridade taha vaatama, siis me ei leia sealt midagi rõõmustavat.
Head koalitsiooni liikmed! Eelarve ridade taga peituvad reaalsed inimesed, kuid nemad ei tule teile meelde isegi enne valimisi. Tööpuudus on jätkuvalt suur, töötute hinnanguline arv oli 2010. aasta kolmandas kvartalis 106 000 inimest ning selle olulist vähenemist pole lähiajal näha. 2011. aastaks prognoositakse töötuse määra vähenemist 15,4%-le, 2012. aastaks 13,6%-le, 2013. aastaks 11,4%-le ja 2014. aastaks 9,4%-le. Enne kriisi olnud tööhõivetasemele jõutakse alles pärast 2014. aastat, kui me üldse sinnani jõuame. 2010. aasta teises kvartalis oli kauem kui aasta tööd otsinud 58 200 inimest, rohkem kui kaks aastat tööd otsinute arv kasvas 19 300 inimeseni.
Mida annab neile inimestele 2011. aasta riigieelarve? Ka need inimesed peavad ellu jääma, hoolimata hinnatõusudest ja küttearvete suurenemisest, mida on põhjustanud valitsus oma maksupoliitikaga. On kurb fakt, et kümned tuhanded haritud, elujõulised, aktiivsed inimesed on lahkunud tööd otsima väljapoole Eestit. Sõnades on loodud ja luuakse pidevalt uusi töökohti, kuid see ei ole kajastunud tegelikkuses. Eestile on iga inimene oluline ning oma tööd siin Riigikogus tehes peame kõik mõtlema eelkõige sellele, mida üks või teine seadusmuudatus tähendab inimestele. Praeguse valitsuse poliitika räägib vaid eelarvedefitsiidist, inimeste toimetulekuprobleeme aga eiratakse. Ei saa pidada ainsaks päästerõngaks toimetulekupiiri tõstmist 200 krooni võrra, eriti kui hinnatõusud on selle tõusu juba ammu ära nullinud. Pealegi, toimetulekupiiri tõstmist toetasid ju kõik Riigikogu fraktsioonid.
Valitsuse kärpepoliitika on rängalt tabanud kohalikke omavalitsusi. Kohalike omavalitsuste olulisus on suurenenud ja suureneb rasketel aegadel veel märgatavalt. Just omavalitsus on see üksus, kuhu inimene oma murega esimesena pöördub ning kust ta loodab abi saada. Paraku on valitsus selle unustanud. 2009. aasta teise lisaeelarvega vähendati kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93%-lt 11,4%-le. Samuti annab kohalike omavalitsuste rahakotile valusa hoobi üksikisikute tulude vähenemine, mistõttu laekub ka omavalitsustele vähem tulumaksu. Seega on kohalike omavalitsuste tulusid kärbitud kahekordselt: valitsuse tegevuse ja majanduskriisi tõttu. Tõsi, tulumaksu laekumine on viimasel ajal üksikutes omavalitsustes paranenud, kuid kohalike omavalitsuste tulubaas oleks tulnud siiski kas või osaliselt taastada. Seejuures kuulus kärpimiste juurde lubadus, et tegemist on ajutise lahendusega, ning olukorra paranedes lubati 2009. aasta kärped üle vaadata. Peaminister kiitleb, kui hästi läheb Eestil muu Euroopaga võrreldes, aga kui meenutada, et on paras aeg paari aasta tagused lubadused ehk kärped üle vaadata, siis on jutt hoopis teine. Saa siis nüüd aru, mis on tähtis, kas kiidulaul või kodanikele igapäevaste, esmaste teenuste normaalse kättesaamise tagamine. Reageerimata on jäänud ka Riigikohtu 16. märtsi lahendile kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia kohta.
Hindade tõus on küsimus, millest ei saa mööda minna. Ka meie, Riigikogu liikmed, käime ju poodides ja näeme, mis seal toimub. Üks hinnatõus ajab teist taga. Piimaliitrile on paar krooni otsa tulnud, samuti on kallinenud pagaritooted, aga need on ju esmased toidukaubad.
On kahju, et järgmise aasta riigieelarves ei leitud või, õigem on öelda, ei tahetud leida lisaraha Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti palgakuludeks. Küsimus on tegelikult vaid 31 miljonis kroonis, mida need ametiasutused on tagasihoidlikult juurde palunud, et tagada politseinikele, piirivalvuritele ja tuletõrjujatele elamisväärsed palgad. Küsimus on meie enda sisejulgeolekus. Mitmed päästedepood on suletud ning politseinikke on saadetud sundpuhkusele. See vähendab inimeste kindlustunnet. Esmaspäeval kuulsime vabas mikrofonis meie kolleegi sõnavõttu sellest, kuidas ta oma naha peal tunda sai, mida ikkagi tähendab päästedepoode sulgemine. Tulekahju korral, kui iga minut on arvel, on suur vahe, kas päästeauto sõidab sündmuskohale 5, 10 või 25 kilomeetri kauguselt.
Palju on kiidetud riigieelarve erakordselt suurt mahtu, kuid kahjuks ei ole ka sellepärast põhjust rõõmust lakke hüpata. Riigieelarve maht on paisunud suureks tänu eurotoetustele. Ei saa pidada väga jätkusuutlikuks olukorda, kui riigieelarve tuludest viiendiku moodustavad eurotoetused. Ka CO₂ kvootide müügi tulu on erandlik.
Eesti probleemid on jätkuvalt tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastamine, keeruline olukord sisejulgeolekus, toasooja kõrge hind, toiduainete hinna kiire tõus ja põllumeeste kasutatava kütuse kõrge aktsiis. Kahjuks 2011. aasta eelarve sellisel kujul nendele probleemidele lahendust ei paku ning seetõttu Keskerakonna fraktsioon seda riigieelarvet ei toeta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Varek! Palun kõnepulti Peep Aru Reformierakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Järgmise aasta eelarvet iseloomustab konservatiivsus, tasakaalukus ja sotsiaalne sidusus. Selles eelarves ei ole viimasele paarile aastale iseloomulikke kärpeid ega maksutõuse. Küll on külmutatud riigi tegevuskulud. Avalikus sektoris palgad ei kasva.
Eelarve prioriteetideks olevad kultuuri-, haridus-, majandus-, keskkonna- ja riigikaitsevaldkonnad suunavad riiki edasisele arengule ja püsimisele. See on uue majanduskasvu eelarve. Tuleva aasta eelarves on läbi aegade suurim osakaal investeeringutel – 7% SKT-st.
Siin on kõlanud väiteid selle kohta, millisesse õnnetusse olukorda me oleme sattunud, et saame AAU-dest raha ja kasutame paremini Euroopa Liidu vahendeid. Minu meelest on see väga hea, et riik on leidnud uusi võimalusi ning tegelikult suunatakse rohkem ja kiiremini raha investeeringutesse.
Riik planeerib järgmisel aastal investeerida 16 miljardit krooni, mida on 2,4 miljardit rohkem kui sellel aastal. Väga suur osa investeeringutest on suunatud maaelu arendamisse ja regionaalselt tasakaalustatuma Eesti heaks. Kõigi aegade suurim regionaaltoetuste summa (2,2 miljardit krooni) ning teede remondiks, ehituseks ja korrashoiuks planeeritav 4 miljardit krooni tähendavad, et investeeringutest tulenevat positiivsust saab tunda iga Eesti inimene. See toob paremas korras teed, koolid, lasteaiad, rohkem töökohti ja turismiarendust.
2011. aastal sotsiaalsed tagatised ei vähene, sotsiaalkulutused tervikuna kasvavad 8%. Pensionide väljamakseteks oleme kavandanud 19,8 miljardit krooni, mida on pensionäride arvu ja pensionisaajate staaži kasvust tulenevalt 461 miljonit krooni rohkem kui sellel aastal. Pensionide tulevane kasv saab põhineda üksnes majanduskasvul, mitte sotsiaaldemokraatide pakutaval valitsussektori defitsiidi kasvatamisel. Milleni selline asi viib? Seda me nägime juba siis, kui sotsid olid Rahandusministeeriumis.
Järgmise aasta eelarvega täidetakse lubadus uuesti taastada riigi sissemaksed teise pensionisambasse. Eesti iibe tõusule kaasa aidanud vanemahüvitise süsteem ja teised peretoetused ning hüvitised püsivad muutumatuna. Võitlusesse tööpuudusega panustatakse vähemalt selle aasta kulutuste tasemel. Väheneva tööpuuduse tingimustes tähendab see aga, et iga töötu kohta tuleb suurem rahahulk.
Riigieelarve menetlemise käigus toetust juba leidnud ja täna veel leidvad muudatusettepanekud teevad eelarvet veelgi paremaks. Opositsiooni, eelkõige Keskerakonna ööpäevapikkusele vastuseisule vaatamata jäid koalitsioonierakonnad ja Erakond Eestimaa Rohelised kindlaks kõrgemate riigiametnike palgatõusu edasilükkamisele ning toimetulekupiiri tõstmisele. Keskerakonna silmaklappidega elunägemist oli kuulda siit puldist ka täna.
2011. aasta riigieelarve kolmandaks lugemiseks ettevalmistamise käigus leidsid rahanduskomisjonis toetust veel mitmed meie elu paremaks tegevad muudatusettepanekud. Loodan, et need saavad täna seaduse jõu.
Esmalt nimetan ettepanekut 28,3 miljoni krooni täiendavaks eraldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, et teha Hiiumaa ja Saaremaa püsielanikele, saartel registreeritud autodele, saarte kaubavedudega seotud autodele ning turismibussidele 50% sõidusoodustus. Loodan, et Riigikogu tahe parandada saarte elanike heaolu ja kohaliku ettevõtluse konkurentsivõimet ka üsna ruttu ministri määruse näol teoks saab. Ministeeriumile eraldati ka rongi- ja praamiliikluse normaalseks korraldamiseks täiendavad 20 miljonit krooni.
Kindlasti vajab toetamist lisaraha eraldamine kultuurivaldkonda. ERSO tegevuskulude suurendamine viie miljoni krooni võrra peaks lõpetama pahatahtlikult tekitatud finantskriisist tuleneva saaga. Tagatakse orkestri töörahu ja kindlustunne. Eesti Olümpiakomiteele täiendavalt eraldatavad 13,5 miljonit krooni võimaldavad normaalse ettevalmistuse järgmisteks olümpiamängudeks. Eesti Rahvusringhäälingule antavad 15 miljonit krooni aitavad lõpetada kauaoodatud uue maja projekteerimise. Täiendavalt planeeritavatele kulutustele oleme leidnud rahanduskomisjonis eelarvedefitsiiti mitte suurendavad katteallikad.
Maailma õnnetumaks teinud majanduskriis ei ole veel läbi. Korras riigieelarve on parim eeldus kriisist kiireks väljumiseks. Alalhoidliku eelarvepoliitikaga riikidel ei ole suure võlakoormusega kaasnevaid suuri tagasimakseid ega intressikulusid. Seda rohkem saab keskenduda eelarve tasakaalu või ülejääki viimisele ja erinevate eluprobleemide lahendamisele. Tuletan siinkohal meelde, et konservatiivsus peab jätkuma, sest valitsussektori eelarve on järgmisel aastal endiselt defitsiidis, seda 1,6% ulatuses SKT-st. See on küll üks väiksemaid defitsiite kui mitte kõige väiksem defitsiit Euroopa Liidus, kuid riigisiseselt on 3,8 miljardit väga suur summa. Seda enam ei mõista ma neid ettepanekuid, mis siit on kõlanud, et seda defitsiiti tuleks veelgi suurendada.
2011. aasta eelarve on eelarve tasakaalu poole liikumise eelarve. Meil on kõik võimalused saavutada tasakaal 2013. aastal, aga miks mitte ka varem.
Eesti Reformierakonna fraktsioon toetab rahanduskomisjonis juba toetuse saanud muudatusettepanekuid, koos nendega ka 2011. aasta eelarve seaduseks saamist.
Täna arutatav eelarve on ka ajalooline, sest tõesti viimast korda räägime eelarve menetlemise käigus ja kontekstis Eesti kroonidest. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peep Aru! Palun kõnepulti kolleeg Mart Laari Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Oleme jõudnud eelarve menetlemise lõpusirgele. Selles suhtes on igati arusaadav ja andestatav, kui enne valimisi siit kõnetoolist kõlavad üsna tõsised süüdistused kogu valitsuskoalitsiooni vastu, sest kuidas sa enne valimisi ikka pead rääkima. Samas ei saa ma jätta mainimata, et etteheited, nagu valitsuskoalitsioon oma eelarves oleks unustanud inimesed ja tegeleks ainult eelarve tasakaaluga (mis on ka tegelikult inimeste eest hoolitsemine), ei ole lihtsalt, tagasihoidlikult öeldes, päris täpsed.
Vaatame, mis on selle eelarvega tehtud ja mis on need peamised punktid, mis selles eelarves on prioriteetselt tõstatatud. Selle eelarve üks kahtlematuid prioriteete lisaks sellele, et ta tõesti suundub tasakaalu poole ja on vastutustundlikult tehtud, on haridus. Kulla opositsioon! Kas te tõesti tahate väita, et hariduskulutuste jätkuv kasvatamine ja selle prioriteediks seadmine on midagi, mis tõendab, et valitsuskoalitsioon ei hooli inimesest? Ma palun väga vabandust, mulle tundub, et haridus on see, mis on praegu meile kõige olulisem! Kui te väidate lihtsalt nagu laia käega, et inimene valitsuskoalitsiooni ei huvita, siis see paneb mind küsima, kas haridus ei ole Keskerakonna meelest oluline.
Vaatame sellele eelarvele veel otsa. Praegu on ajakirjandusest käinud üsna sageli läbi kõik need rasked otsused, mida tehakse Ungaris, selleks et riiki majanduskriisist välja tuua. Ma ei taha kommenteerida, on need otsused õiged või valed, kuid igal juhul on selge, et need otsused puudutavad praegu väga paljusid pensionäre. Meie oleme nendest otsustest vabad, meie liigume selle eelarvega täpselt vastupidises suunas. Kui Ungaris võetakse sealt raha ära, siis vastavalt sellele, nagu meil lubati kriisi ajal, kui kärbiti ja katkestati sissemaksed teise pensionisambasse, tõstetakse see raha selle eelarvega sinna tagasi. See ei ole üldse väike summa, see on väga suur summa, vaadates kõiki teisi eraldisi, mis on eelarvest tehtud. Me räägime eelarvest ja unustame sellised asjad lihtsalt ära. Sellest on kurb meel, kuna selles eelarves on need olemas.
See eelarve on mõeldud Eesti arengu jaoks, see eelarve on mõeldud Eesti inimese jaoks. Mul on hea meel, et me selle loodetavasti ka vastu võtame. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Toomas Trapido! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Nagu ma riigieelarve esimese lugemise ajal ütlesin, on meie erakonnal riigieelarvega seonduvalt kolm prioriteeti: inimeste toimetulek, energiatõhusus ja innovatsioon ning kodanikuühiskond. Nendest ma lühidalt nüüd riigieelarve kontekstis räägingi.
Kõigepealt on mul väga hea meel, et kõigi Riigikogu fraktsioonide ja valitsuse üksmeelse otsusega me tõstame 2011. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmisega selgelt ajale jalgu jäänud toimetulekupiiri 200 krooni võrra, mis on küll väike samm, aga samm õiges suunas. Kaugemas perspektiivis peab olema meie kõigi eesmärk tagada Eestis elavate inimeste põhivajaduste (ja mitte ainult söögi- ja eluasemevajaduse, vaid ka näiteks info- ja kultuurivajaduse) katmine. Siin on meil veel palju arenguruumi. Kas me teeme seda toimetulekupiiri tõstmisega näiteks kahe kolmandikuni miinimumpalgast, kodanikupalga kehtestamisega, europarlamendi väljapakutud miinimumsissetulekuga või muul moel, see olgu valimiste teema ja järgmise Riigikogu koosseisu otsustada. Aga igal juhul veel kord suur tänu kõigile selle vajaliku ja üksmeelse otsuse eest!
Teiseks, meie n-ö leivateema ehk energiapoliitika. Siinkohal on mul siiras palve näha igapäevaste kemplemiste ja naljategemiste taustal n-ö metsa ehk kooskõlalist, maailma parimat kompetentsi ja parimaid lahendusi kasutava Eesti riigi energiategevuste suunamist ja, mis veelgi olulisem, elluviimist. See sõnum on jällegi eelkõige järgmisele Riigikogule ja järgmisele valitsusele. Meie arusaama kohaselt peab Eesti energiavaldkonda suunama keskne riigiasutus, mis koondab oskusteavet ning on innovatsiooni eestvedaja. Selleks asutuseks on meie nägemuses Kliima- ja Energiaagentuur, mis lähitulevikus loodetavasti ka täieõiguslikuks riigiasutuseks saab.
Nüüd kodanikuühiskonnast. Meie erakond ja eriti meie fraktsioon pärinevad mõnes mõttes kodanikuühiskonnast. Mul on hea meel öelda, et aastate jooksul on kodanikuühiskonna teema käsitlemine muutunud ka Riigikogu saalis tõsisemaks, paraadkõnedest ja pidupäevade ajal kodanikuühiskonna mainimisest on edasi liigutud tegudeni. Kui siin küsitakse või mõeldakse, kas kodanikuühiskonda tasub raha panna, et riik on ju see, kes peab asju tegema, ja et riigiasutustel on raha puudu, siis ma ütlen täie teadmise ja vastutustundega, et kodanikuühiskonda pandud ühe krooni eest tehakse tavaliselt kümne krooni eest tööd.
Nüüd nendest ettepanekutest, mida me oleme riigieelarve kohta esitanud kodanikuühiskonna paketina. Ma soovin kõik need ette lugeda, sest ma olen uhke nende organisatsioonide üle, kes on Eesti kodanikuühiskonna lipulaevad. Mul on hea meel nende tegevuste üle, mida tänu sellele riigieelarvele ellu viiakse, ning mina isiklikult ja meie fraktsioon ei kavatsegi häbeneda seda, et me oleme sellised ettepanekud teinud. Haridus- ja teadusvallas toetatakse riiklikku polaar- ehk kliimauuringute tegevuskava. Eesti saab ülemaailmse polaaruuringute võrgustiku täieõiguslikuks liikmeks. Eesti on juba saanud kosmoseuuringute võrgustiku täieõiguslikuks liikmeks, aga uurime siis ka oma koduplaneeti. Toetatakse andekate laste loodusteaduste eriõppe programmi, milles osaleb juba 1400 õpilast, Gaia haridusprogrammi ja kogukonnakooli mudeli arendamist. Sellest kuulete ilmselt tulevikus. Toetatakse ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, Eesti Looduseuurijate Seltsi, Eesti Loomakaitse Seltsi, Eesti Patsientide Esindusühingut, liikumist Kodukant, MTÜ-d Eesti Naabrivalve, ülemaailmse kodanikualgatuse "Teeme ära!" koordineerimist ja sellealase konverentsi korraldamist Eestis. See võib tekitada ka teatud kahinaid ja mõtteid, aga "Teeme ära!" on täiesti selgelt kujunenud Eesti üheks suuremaks ekspordiartikliks. Nüüdseks on maailmas selles osalenud umbes 1,3 miljonit inimest ehk niisama palju, kui on eestimaalasi kokku. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal ulatub nende inimeste arv tõenäoliselt kümnete, kui mitte sadade miljoniteni. Edasi, toetatakse Rahvaste Õiguste Instituuti, Arengukoostöö Ümarlauda, Eesti Naisteühenduste Ümarlauda, Eesti Priitahtlikku Päästeliitu, Eesti Koostöö Kogu rahvuste ümarlauda, Eesti Loomakaitse Liitu ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liitu, mis kahetsusväärselt oli mitu aastat riigieelarvest n-ö välja kukkunud. Kultuurivaldkonnas toetatakse ajalooliste looduslike pühapaikade programmi jätkamist, Tallinna Loomaaia investeeringuid, uue asjana toetatakse merelise kultuuripärandi kaitset, konserveerimist ja hädaabitöid, juba mainitud Vana Võrumaa programmi ja Võru Instituuti. Sotsiaalvaldkonnast toetatakse terviselepingu juhtprojekti ja ühe väga tegusa kodanikuühenduse, MTÜ Abikäsi kaudu toetatakse puuetega inimeste töölerakendamist. Mul on tõesti hea meel, et selline komplekt tegevusi saab toetust. Loomulikult me sellega seoses seda riigieelarvet ka toetame.
Lõpetuseks tahan öelda seda, mida on siin teistmoodi väljendudes öelnud paljud teised esinejad: tere tulemast, esimene euroriigieelarve! Aitäh!

Aitäh! Lõpetan läbirääkimised ja me võime asuda läbi vaatama 2011. aasta riigieelarve kolmandaks lugemiseks esitatud muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekuid on kokku 21. Esimese muudatusettepaneku, küllalt mahuka muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku esitaja on samuti juhtivkomisjon. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Seda ettepanekut juhtivkomisjon arvestanud ei ole ning tulenevalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5 see ettepanek hääletamisele ei kuulu. Neljanda muudatusettepaneku esitaja on maaelukomisjon. Ka neljandat muudatusettepanekut juhtivkomisjon arvestanud ei ole ja nagu eelmine ettepanek ei kuulu ka see muudatusettepanek meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt saalis hääletamisele. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata ning tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek saalis hääletamisele ei kuulu. Kuues muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Ka see ettepanek ei kuulu meie kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt saalis hääletamisele. Seitsmes muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, kodu- ja töökorra seaduse kohaselt ei kuulu see ettepanek saalis hääletamisele. Üheksas muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on selle ettepaneku jätnud arvestamata ja ettepanek ei kuulu saalis hääletamisele. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, seda ettepanekut on juhtivkomisjon täielikult arvestanud. 11. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata, tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest ka see ettepanek saalis hääletamisele ei kuulu. 12. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata, see ettepanek ei kuulu meie kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt hääletamisele. 13. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. 14. muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata ja ettepanek ei kuulu saalis hääletamisele. 15. muudatusettepaneku esitaja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, ka see ettepanek ei kuulu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt hääletamisele. 16. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata, ettepanek saalis hääletamisele ei kuulu. 17. muudatusettepanek on samuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata, ettepanek saalis hääletamisele ei kuulu. 18. muudatusettepanekuga on sama lugu, esitaja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja muudatusettepanek hääletamisele ei kuulu. 19. muudatusettepaneku esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata, ettepanek ei kuulu hääletamisele. 20. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, ka 21. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon.
Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud ja võime asuda ette valmistama riigieelarve lõpphääletust. Enne lõpphääletusele panemist on meil vaja teha kohaloleku kontroll, sest 2011. aasta riigieelarve vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Võime asuda lõpphääletuse juurde. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 822. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 55, vastu 32, erapooletuid ei olnud. (Aplaus.)
Head ametikaaslased, palju õnne! Eesti esimene eurodes koostatud riigieelarve ehk Vabariigi Valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine eelnõu, mida menetlema asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja Tagatisfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on kolmanda lugemisega. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime asuda lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja Tagatisfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu 810. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Eelnõu 810 on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime minna lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 653. Palun hääletada!
Hääletustulemused
67 Riigikogu liiget on poolt, vastu ei ole ükski Riigikogu liige, 4 Riigikogu liiget jäid erapooletuks.
Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 653 on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime asuda lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 824. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 824 on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Seetõttu küsin, kas on soovi pidada läbirääkimisi. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime asuda lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 809. Palun hääletada!
Hääletustulemused
70 Riigikogu liiget on poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Seaduseelnõu 809 on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Mark Soosaare!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma püüan teile selgitada, mispärast on sotsiaaldemokraadid otsustanud mitte hääletada eelnõu vastuvõtmise poolt. Ma ei peatuks väga põhjalikult sellel puust ja punaseks tehtud selgitusel, mida ma eile püüdsin anda roheliste erakonnale, et nad teeksid endale selgeks, mis on kastmõrd, kuidas ta töötab, kus ta meres asub, kuidas räimeparvi püüab. Sotsiaaldemokraatide muudatusettepanek, mis on absoluutses kooskõlas Euroopa kalandusreformiga, lükati tagasi, millest, nagu siinolijad eile kuulsid, võis näha, et rohelised ei ole asjast aru saanud. Sotsiaaldemokraatide seisukoht on, et rannakaluritele on vaja luua võrdsed võimalused. Mitte nii, et kes ees, see mees, see saab rohkem ja teised vaadaku vesise suuga pealt.
Kalapüügiseadus on muutunud kahjuks järjest keerulisemaks ja nagu ka eile siin saalis sai räägitud, ei piisa enam põhiharidusest, keskharidusest ja varsti võib-olla enam kõrgharidusestki, et sellest seadusest aru saada. Ammu on aeg kirjutada uus kalapüügiseadus, mis tagaks, et meie üks olulisi traditsioonilisi elualasid ehk rannakalapüük säiliks ja kestaks. Rannakalapüük meie saartel ja rannikualadel on väga tähtis alustegevus, et rannarahvas võiks viljelda oma kultuuri ja olla jätkusuutlik.
Aga selles seaduses on veel mitmeid momente, mille kohta selgub, kui neisse süveneda, et need on äärmiselt absurdsed. Kas te kujutate ette olukorda, et näiteks autojuhiload oleksid kalapüügiseaduse eeskujul ajaloolised autojuhiload, mida on võimalik edasi anda ainult pärimise teel oma esimese ringi sugulastele või osta, müüa, vahetada ja välja rentida? Aga kahjuks just niimoodi on lood ajalooliste kalapüügiõigustega. Kümmekond aastat tagasi, kui need sisse seati, loodeti, et need aitavad kaasa sellele, et rannakalapüük oleks jätkusuutlik ja tõesti isadelt poegadele edasiantav. Kahjuks on juhtunud niimoodi, et asjaõigusseaduse alusel on ajaloolist kalapüügiõigust (kalapüügiõigus, muide, muutub ajalooliseks siis, kui kutseline kalur on kolm aastat merel kala püüdnud ehk ajalugu mõõdetakse kolme aastaga) võimalik müüa, vahetada ja edasi anda.
Juhtunud on see, et näiteks Pärnumaal on mitmed kalade kokkuostjad ostnud kokku ka ajaloolisi kalapüügiõigusi, nad rendivad neid välja ja rendilepingusse kirjutatakse sisse, et kalur peab tooma püütud kala just sellele kokkuostjale selle kokkuostja kehtestatud hinnaga. Öelge mulle, palun, kas selline ongi vabaturumajandus Euroopa Liidus! Ma arvan, et siin on tegemist tõelise kõverpeegliga. Ajalooliste kalapüügiõiguste kokkuostmine ja ühtede isikute kätte koondumine on tekitanud olukorra, et noored kalurid, kes vahepealsetel aastatel läksid Soome või Iirimaale tööle, tulevad nüüd tagasi, aga nad ei saa enam jätkata isade tööd ehk ei saa omandada ajaloolist kalapüügiõigust, sest nende õiguste arv on fikseeritud, neid juurde ei tule, neid on täpselt nii palju, kui palju neid on kunagi välja antud.
Kogu see poliitika vähendab rannakalapüügi jätkusuutlikkust, mis on väga sügavas vastuolus Euroopa kalandusreformi põhimõtetega. Loodan, et Riigikogu järgmine koosseis võtab kalapüügiseaduse väga tõsiselt ette ja tegeleb sellega, kuidas hoida elus meie rannarahvast ja rannakalapüüki.
Ma loodan, et minu selgitus oli piisav, et mõista, mispärast me nendele seadusmuudatustele, mis teie laual on ja kolmandal lugemisel peaksid heakskiidu saama, oma heakskiitu ei anna.

Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja võime asuda lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 828 ja 724. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 50 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 on erapooletu.
Seaduseelnõu 828 ja 724 on seadusena vastu võetud.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus" eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Jaan Kundla!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati 24. novembril 2010. Riigikaitsekomisjon arutas otsuse eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 6. detsembri 2010. aasta istungil. Sellel istungil kiitis komisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise seletuskirja. Eelnevalt oli riigikaitsekomisjon oma 15. novembri 2010. aasta istungil konsensusega otsustanud, et juhul kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis tehakse Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada see teiseks lugemiseks Riigikogu kümnenda töönädala päevakorda kolmapäevaks, s.a 8. detsembriks. Ettekandjaks määrati siinkõneleja. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. detsembril 2010 kell 9.30 eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud, mistõttu tuleb otsuse eelnõu teisel lugemisel lähtuda otsuse eelnõu esimese lugemise muudetud kujul tekstist.
Lähemalt eelnõust. Põhjala lahingugrupp on 15-päevases valmiduses olev 1500 kaitseväelasest koosnev Euroopa Liidu reageerimisüksus. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti jaoks oluline olla tegev ka Euroopa Liidu ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas. Lahingugruppi kuuluv Eesti kergejalaväerühm asub valmisolekuperioodil Eestis ning rühm on komplekteeritud kutseliste kaitseväelastega. Lahingugrupi kasutamise otsustab Euroopa Liidu Nõukogu konsensuse alusel, mis tähendab, et lahingugrupi kasutamine saab toimuda ainult Eesti nõusolekul.
Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu 850 teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Küsimusi ei ole. Suur tänu ettekande eest! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid otsuse eelnõu 850 kohta ei ole esitatud, mistõttu võime asuda lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus" eelnõu 850. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 48 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus" eelnõu on otsusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Tõnu Juuli!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Arutlusel oleva otsuse eelnõu kohaselt jätkab Eesti panustamist NATO juhitaval rahvusvahelisel missioon KFOR, mille aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr 1244. Eelnõu kohaselt täidab Eesti oma NATO-liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi. Praegu teenib KFOR-i peakorteris Prištinas üks Eesti kaitseväelane. Lisaks kaitseväele panustab Eesti seitsme inimesega Kosovo tsiviilmissiooni EULEX.
Parandusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 6. detsembri 2010. aasta istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskiri. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu 851 teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime minna otsuse eelnõu 851 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu 851. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 42 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Eelnõu 851 on otsusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Jaak Salumetsa!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas otsuse eelnõu 852 enne teisele lugemisele saatmist oma 6. detsembri 2010. aasta istungil. Kuna muudatusettepanekuid tähtajaks ei saabunud, siis otsustas riigikaitsekomisjon oma 6. detsembri 2010. aasta istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu 852 teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Küsimusi ei ole. Suur aitäh! Palun vabandust! Ühel pisut hiljaks jäänud Riigikogu liikmel on küsimus. Sõna saab Mark Soosaar.

Lugupeetud kolleeg Jaak Salumets! Ma ei saanud täpselt aru, kui kauaks me siis oma kohustusi Bosnias ja Hertsegoviinas pikendame ja kas võib juhtuda, et seda tähtaega tuleb veelgi pikendada.

1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 ehk pikendatakse aasta võrra.

Kas on veel küsimusi? Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Me võime asuda otsuse eelnõu 852 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 852 "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas". Palun hääletada!
Hääletustulemused
41 Riigikogu liiget on poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Otsuse eelnõu 852 on otsusena vastu võetud.

Jätkame seaduseelnõude arutelu. Järgmine punkt päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud notariaadiseaduse, päästeseaduse, riigilõivuseaduse, tuleohutuse seaduse, äriseadustiku ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjonis oli eelnõu arutusel 6. detsembri istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmed, komisjonid ega fraktsioonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu algataja ettepanekuid tutvustasid komisjonile ja vastasid komisjoni liikmete küsimustele Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik ning õigusloome ja arenduse talituse juhataja Kaidi Lippus.
Järgnevalt annan lühikese ülevaate muudatustest, mida rahanduskomisjon eelnõus tegi. Rahanduskomisjon otsustas täpsustada notari tasu seaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses ja kohtutäituri seaduses euro kasutusele võtmisega seotud ümberarvestusi. Muudatusettepanekud lähtuvad eesmärgist arvutada euro kasutusele võtmisega seotud avalik-õiguslike teenuste tasu isikute jaoks soodsamas suunas. Euro kasutusele võtmisega seonduvalt muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, mille kahes paragrahvis ümber arvestamata jäänud kroonisummad teisendatakse eurodeks. Samuti otsustas rahanduskomisjon arvestada Notarite Koja ettepanekut ning muuta notari tasu seaduse § 40² lõiget 1. Muudatusega nähakse muu hulgas ette võimalus notaritasu maksmisest vabastamiseks kõigi pärimismenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute puhul. Ülejäänud muudatusettepanekud on peamiselt normitehnilist laadi.
Kõiki muudatusettepanekuid toetati komisjonis konsensuslikult, samas on ilmnenud vajadus eelnõu täpsustada, seetõttu otsustas rahanduskomisjon teha ettepaneku eelnõu teine lugemine täna katkestada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks reede, 10. detsember kell 12. Tänan tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Ehkki juhtivkomisjon tegi ettepaneku seaduseelnõu 833 teine lugemine katkestada, peame enne vaatama läbi laekunud muudatusettepanekud. Neid on kokku kaheksa.
Esimese muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, teine muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjoni esitatud, ka kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka neljas, viies, kuues, seitsmes ja kaheksas muudatusettepanek.
Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Tulenevalt juhtivkomisjoni ettepanekust on seaduseelnõu 833 teine lugemine katkestatud.
Määran eelnõu 833 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 10. detsembri kell 12.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks on mul hea meel paluda Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor!

Austatud Riigikogu liikmed! Austatud juhataja! Komisjon arutas seda eelnõu oma koosolekul ja kiitis kõik muudatusettepanekud üksmeelselt heaks. Nendest kõik peale ühe on redaktsioonilised. See üks muudatusettepanek, millel on ka sisuline pool, räägib sellest, et meie Finantsinspektsioon saab kokkuleppel teise riigi finantsinspektsiooniga võimaluse avaldada seda teavet, mis rahvusvahelise koostöö kaudu tema juurde jõuab. Esialgu oli eelnõus ainult meie Finantsinspektsiooni kohustus informeerida teiste riikide finantsinspektsioone, nüüd aga on meie inspektsioonil ka see õigus olemas.
Meeldetuletuseks üks lause: eelnõu mõte on tihendada järelevalveorganisatsioonide koostööd.
Eelnõu kohta langetas komisjon pärast muudatusettepanekute läbivaatamist üksmeelse otsuse teine lugemine lõpetada.

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Tänan, hea ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vaatame nüüd läbi seaduseelnõu 834 kohta esitatud muudatusettepanekud, neid on kokku viis. Esimese ettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, teise muudatusettepaneku esitaja on samuti juhtivkomisjon, ka kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka neljas ja viies muudatusettepanek.
Seaduseelnõu 834 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine punkt on keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Erki Noole!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 866 esimene lugemine lõpetati 25. novembril s.a ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 2. detsembril s.a. Fraktsioonidelt, komisjonidelt ega Riigikogu liikmetelt muudatusettepanekuid ei esitatud. Keskkonnakomisjon otsustas konsensusega lõpetada jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise ja saata seaduseelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Suur tänu, hea ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Kuna muudatusettepanekuid seaduseelnõu 866 kohta ei esitatud, siis on keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine lõpetatud.

Järgmine eelnõu, mida arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu. Tegemist on teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud proua aseesimees! Head ametikaaslased! Pärast eelnõu esimest lugemist laekus üks muudatusettepanek Riigikogu liikmelt Robert Antropovilt. See puudutas rakendussätetesse riigihangete seaduse muutmise sätete lisamist. Samuti saabus kogu eelnõu kohta põhjalik arvamus Eesti Advokatuurilt ning laekus ka pöördumine Eesti Maksumaksjate Liidult, kes tegi ettepaneku muuta rakendussätetega riigilõivuseadust. Kuid eelnõu algataja Vabariigi Valitsus maksumaksjate liidu ettepanekut ei toetanud. Sellest on maksumaksjate liitu loomulikult informeeritud.
Riigikogu liige Aleksei Lotman pöördus komisjoni poole märgukirjaga, viidates halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu teatud sätete ühtlustamise vajadusele.
12. novembril toimus õiguskomisjonis eraldi kohtumine advokatuuri esindajaga ning vaadati läbi terve advokatuuri arvamus. Konstruktiivse arutelu tulemusena jõuti kõigis punktides peale ühe kompromisslahenduse kaudu konsensuseni.
Komisjoni istungitel arutati halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu 18. novembril ja 6. detsembril. Nendel istungitel olid külalisteks Tartu Ringkonnakohtu esimees Ivo Pilving, Riigikohtu halduskolleegiumi nõunik Juhan Siider, advokatuuri esindajana vandeadvokaat Toomas Pikamäe, Justiitsministeeriumist avaliku õiguse talituse nõunik Signe Reinsalu ja ministri nõunik Madis Timpson. Eriliselt tahan ma siinkohal esile tõsta härrasid Pilvingut ja Pikamäed, kes kogu selle eelnõu menetluse jooksul on väga konstruktiivselt, pühendunult ja operatiivselt osalenud selles protsessis ning otsinud ja leidnud neidsamu kokkuleppeid, mis siin eelnõus kajastuvad.
Robert Antropovi muudatusettepanekust ajendatuna vormistas õiguskomisjon uued muudatusettepanekud, millest tulenevalt võttis Riigikogu liige Robert Antropov oma ettepaneku tagasi. Komisjoni töö tulemusena on muudatusettepanekute loetelus kokku 22 muudatusettepanekut, mis kõik on õiguskomisjoni poolt konsensusega algatatud. Eelnõu juures on loomulikult põhjalik seletuskiri. Ma ei hakka peatuma kõikidel muudatusettepanekutel, vaid markeerin mõningaid.
Nagu eelnevalt ütlesin, jäi õiguskomisjoni kohtumisel advokatuuri esindajatega üles üks lahkarvamus. See puudutab eelnõu § 65, milles sätestatakse haldus- ja süüteomenetluses kogutud tõendite kasutamine halduskohtumenetluses. See, mis praeguseks eelnõus on (seda käsitleb neljas muudatusettepanek), on komisjoni istungitel saavutatud kompromiss, kuid tuleb märkida, et advokatuur oleks soovinud näha selles paragrahvis ka lõiget 3 järgmises sõnastuses: "Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ütlus või seletus ning kohtuistungil ülekuulatud isiku ütlus või seletus on vastuolus, lähtub kohus kohtuistungil antud ütlustest ja seletustest." Seda täiendavat lõiget eelnõu autorid ei toetanud, viidates sellele, et kohtul peaks siiski olema otsustusvabadus, kuidas ta milliseid tõendeid hindab. Tegelik kohtupraktika on üldiselt olnud selline, nagu advokatuur pakkus, küll aga oleks selle kohustusliku juhisena seadusesse sissekirjutamine ebasobiv.
Järgnevalt peatun muudatusettepanekutel nr 16 ja 20, mis on ajendatud Robert Antropovi algsest ettepanekust ning puudutavad riigihangetega seotud kohtumenetlust. Eelnõusse on lisatud terve uus peatükk, mille eesmärk on lahendada põhiseaduspäraselt hankemenetluse kiiruse ning kohtukorralduse ja kohtumenetluse printsiipide vaheline kollisioon. Ettepaneku nr 16 kommentaarides on loetletud ligi kümme elementi, mis selles uues peatükis väärivad tähelepanu. Kes ei taha läbi lugeda seda peatükki, siis teadku, et siin on kõik need momendid kokkuvõtlikult olemas.
Kolmandaks peatun ettepanekul nr 17, mis on ajendatud Aleksei Lotmani tähelepanujuhtimisest. Sellega on ühtlustatud nii halduskohtumenetluse seadustikus kui ka Riigikogu menetluses olevas keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõus olevad regulatsioonid, mis puudutavad valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooni määratlust.
Märgin veel eelmise ettepaneku kohta, mis puudutas riigihankeid, et need on loomulikult läbi arutatud ja läbi räägitud ka Rahandusministeeriumi ja advokatuuriga ning sealt on saadud nendele positiivne hinnang.
Komisjoni konsensuslikud ettepanekud on täna teine lugemine lõpetada ning teha lõpphääletus järgmisel kolmapäeval, 15. detsembril. Aitäh!

Aitäh! On küsimusi. Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eesti juristkonna jaoks on vaieldamatult tegemist ühe väga olulise eelnõuga. Teistpidi võttes võiks see mõnes mõttes otseselt puudutada ka meid kõiki. Võib-olla sa siiski ütled veel täna üle, mis selle uue halduskohtumenetluse seadustiku eesmärk ikkagi on ja millal see kehtima hakkab. Mis ajaks peaksid siis olema selgeks saanud kõik need sätted, mis siin eelnõus kirjas on?

Ma hakkan pihta lõpust, sellest, millal see seadustik kehtima hakkab. Sellega tutvumiseks ja selle õppimiseks ülikoolis on antud piisav aeg, see hakkab kehtima 1. jaanuaril 2012. Võib eeldada, et rohkem kui aasta jääb selle jõustumiseni aega. Põhiprobleem, mis on senises halduskohtumenetluse seadustikus, on üldine viide tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamisele. Kui rääkida eelnõu eesmärgist, siis esimene eesmärk ongi olnud see, et tuua konkreetsetesse sätetesse sisse, millal rakendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja millal mitte. Samuti on senisest enam soodustatud asjade lahendamist kokkuleppel, on toodud sisse lepitusmenetlus, on toodud sisse võimalused, kuidas kiirendada halduskohtumenetlust. Uue menetlusliigina on ette nähtud lihtmenetlus. On toodud sisse massmenetluse instituut, kus on palju menetlusosalisi. Neid momente on siin palju. Kes soovib neid veel nägemismäluga fikseerida, siis esimese lugemise seletuskirja leheküljel 1 on väga pika lõiguna kõik see välja toodud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi seaduseelnõu 755 muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, teine muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes ja kaheksas muudatusettepanek. Ka üheksanda muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, nagu ka 10., 11., 12., 13., 14. ja 15. muudatusettepaneku esitaja. Ka 16. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 17., 18., 19., 20., 21. ja viimane, 22. muudatusettepanek.
Seaduseelnõu 755 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Tere õhtust, lugupeetud kolleegid, Riigikogu liikmed ja istungi juhataja! 25. novembril vaatas põhiseaduskomisjon oma istungil selle eelnõu läbi eesmärgiga suunata see teisele lugemisele. Ütlen ära ka menetlusliku otsuse. Meil on ettepanek täna selle eelnõu teine lugemine katkestada, konsensusega (poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid ka ei olnud) niisugune ettepanek meil komisjonis tekkis. Samas on meil ettepanek (samuti oli poolt 6 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid ka ei olnud), et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks võiks olla juba järgmise aasta 14. jaanuar, kell kolmveerand viis õhtul, teiste sõnadega kell 16.45.
Mida siis eelnõu kohta võiks ja saaks öelda? Eelnõu teist lugemist ette valmistades pöördus põhiseaduskomisjon juba eelnevalt arvamuste saamiseks Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide poole, ma mõtlen siin Riigikohut ja õiguskantslerit. Veel küsisime arvamust Eesti Advokatuurilt ja Eesti Kohtunike Ühingult. Eesti Advokatuur selgitas meile lühidalt, et neil selle eelnõu kohta märkusi ei ole. Küll aga oli Riigikohtul ja õiguskantsleril päris mitu seisukohta selle eelnõu mitme sätte kohta ja nad nägid mitmeid probleeme. Peab ütlema, et need oma olemuselt erinevad institutsioonid tegid selle eelnõu mitme sätte kohta päris ühetaolist kriitikat.
Oluline tähelepanek on see (see oli eelnõu esimeses seletuskirjas kirjas ja sellele me ka viitasime komisjonis eelnõu esimesele istungile suunates), et eelnõu seletuskirjast johtus, nagu oleks ka prokuratuuri näol tegemist peaaegu et põhiseadusliku institutsiooniga. Meile saadetud arvamustes leidsid need organid, mida ma enne mainisin, et prokuratuur on endiselt ikkagi üks täitevvõimu osa ja tegutseb Justiitsministeeriumi haldusalas ning ei peetud veenvaks püüdu prokuröre kohtunikega teatud mõttes samastada.
Eelnõus oli selline säte, et prokuröridel oli täiendav keeld alluda ebakohastele juhistele. Nii kohtunike ühing, Riigikohus kui ka õiguskantsler juhtisid tähelepanu, et niisugune termin "ebakohane juhis" on õiguslikult sisustamata. Tegelikult on see säte ka ebavajalik, sest see kõik tuleneb ka juba praegu kehtivast seadusest, prokuratuuriseadusest, mille kohaselt on prokurör nii või teisiti oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse ja oma siseveendumuse alusel.
Siin olid veel sätted selle kohta, et nagu andmekaitse juht peaks ka riigiprokurör hakkama vähemalt aastas korra käima n-ö oma kodukomisjonis Riigikogus, milleks peaks eelnõu autorite arvates olema põhiseaduskomisjon, ja andma oma tegevusest ülevaadet. Meile esitatud arvamustes oldi suhteliselt kriitilised selles osas, kas see ülesanne peaks olema just põhiseaduskomisjonile antud. Võib juhtuda, et niisugune ülevaate andmine võib teatud mõttes prokuratuuri iseseisvust isegi võib-olla pärssida, aga selline igapäevane töö, millest prokurör võib tõesti Riigikogu komisjonile ülevaadet anda, on seotud karistusseadustiku rakendamisega, kriminaalmenetluse seadustikuga ja paljude muude seadustega, mida kõiki tegelikult olemuslikult on ju menetletud Riigikogu õiguskomisjonis, kus on selles osas kindlasti pädevad inimesed. Kaheldi selles mõttes prokuröri põhiseaduskomisjoni tuleku tarvilikkuses, et ei peetud seda otstarbekaks, kui eelnõus ei olnud mingit viidet põhiseaduslike õiguste teatud riivete osas või ülesannete või tegevuse kohta aruande esitamisele.
Muudatusettepanekuid esmalt muudatusettepanekute esitamiseks määratud tähtajaks ei esitatud. Komisjon otsustas tähtaega pikendada, selleks sai 16. november 2010 ja, oh imet, selleks ajaks laekusid ühe põhiseaduskomisjoni liikme poolt tema nimel vormistatud muudatusettepanekud, mis olid paljuski ajendatud tegelikult nende institutsioonide tähelepanekutest selle eelnõu kohta, millele ma juba enne viitasin. Põhiseaduskomisjon otsustas 25. novembril neid muudatusettepanekuid toetada. Põhjendused on ära toodud, head kolleegid, siin tabelis. Nii et paljuski on see eelnõu tehtud muudatusettepanekute abil lühemaks, selgemaks ja konkreetsemaks. Seetõttu on ka selle eelnõu edasine menetlus, ma loodan, kindlasti kiirem. Ka komisjoni istungil kohal olnud Vabariigi Valitsuse esindaja ei vaielnud nendele muudatusettepanekutele vastu ja möönis, et selline lähenemine on igati mõistetav ja seaduspärane.
Mõned komisjoni liikmed tõstatasid veel küsimusi selle kohta, et äkki on vaja seaduses ära märkida, kuidas prokuratuur peaks oma tegevust avalikustama, võib-olla PR-tegevust rakendama või kuidas ta peaks tegutsema niimoodi, et see isikute aule ja väärikusele kõige vähem kahju tekitaks jne. Seda teoreetilist käsitlust põhiseaduskomisjon väga pikalt küll ei võtnud eelnõu tänase menetlemise ettevalmistamise aluseks, aga me ei välista, et huvilised kolleegid, kui selliseid on, võivad eelnõu kohta muudatusettepanekuid teha ka selles liinis.
Nagu ma ütlesin, meie ettepanek on vaadata esitatud ettepanekud täna läbi ja menetlus katkestada. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Suur tänu, hea ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Enne kui jõuame komisjoni ettepaneku juurde seaduseelnõu 814 teine lugemine katkestada, vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku esitaja on Väino Linde ja juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Teine muudatusettepanek on samuti Väino Linde esitatud, ka seda ettepanekut on juhtivkomisjon täielikult arvestanud. Kolmanda muudatusettepaneku esitaja on Väino Linde, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Neljanda muudatusettepaneku esitaja on samuti Väino Linde ja seda ettepanekut on juhtivkomisjon täielikult arvestanud. Viies muudatusettepanek on samuti Väino Linde esitatud, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Sama lugu on ka kuuenda muudatusettepanekuga, esitaja on Väino Linde, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Väino Linde, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Viimane ehk kaheksas muudatusettepanek on samuti Väino Linde esitatud, ka seda muudatusettepanekut on juhtivkomisjon täielikult arvestanud.
Tulenevalt juhtivkomisjoni ettepanekust seaduseelnõu 814 teine lugemine katkestada on eelnõu teine lugemine katkestatud.
Määran eelnõu 814 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. jaanuari 2011 kell 16.45.

Järgmine eelnõu, mida arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Ester Tuiksoo!

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! 22. novembril arutas majanduskomisjon Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 817 teisele lugemisele saatmist. Komisjoni istungile oli kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse nõunik Ago Pelisaar, kes esitas ülevaate muudatusettepanekute sisust ja andis vastuseid komisjoni liikmete küsimustele.
Käsitleti kümmet muudatusettepanekut. Kõiki neid ettepanekuid toetati konsensusega. Otsustati saata seaduseelnõu 817 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 8. detsembril koos muudatusettepanekute loeteluga. Teiseks otsustati teha täiskogule ettepanek lugemine pärast muudatusettepanekute läbihääletamist lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis panna eelnõu kolmandale lugemisele 15. detsembril 2010 ning eelnõu seadusena vastu võtta. Kõiki neid otsuseid toetati konsensusega. Tänan!

Küsimusi ei ole. Suur tänu, hea ettekandja! Kas läbirääkimiste pidamise soovi on? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi seaduseelnõu 817 muudatusettepanekud. Neid on kokku kümme.
Esimese muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, teine muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjoni esitatud, ka kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes muudatusettepanek.
Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 817 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine eelnõu, mille arutamise juurde asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse eelnõu. Vabandust! Me muutsime esmaspäeval nädala päevakorda ja see eelnõu jäi tänasest päevakorrast välja. Küll aga asume nüüd arutama Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu puhul on tegemist esimese lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli justiitsminister Rein Langi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Loomulikult on tegemist väga hea eelnõuga. Selle eesmärk on karistusseadustikku üle võtta muudatused, mis tulenevad kahest Euroopa Liidu direktiivist, esiteks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivist 2008/99/EÜ, mis sätestab keskkonna kaitsmise kriminaalõiguse kaudu, ja teiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivist nr 2009/123/EÜ, millega omakorda muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuse kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest. Nende direktiivide kohaselt tuleb seal loetletud õigusrikkumised liikmesriikidel kuritegudena sätestada. Selle eelnõuga muudetaksegi karistusseadustikku selliselt, et need direktiivid riigisisesesse õigusesse üle võtta.
Mis siis õiguskorras muutub? Kehtiva karistusseadustiku kohaselt on keskkonna saastamine karistatav üksnes juhul, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid sätestama täiendavalt kriminaalkaristuse ka ohu põhjustamise puhul. Kuna mitmed direktiivis käsitletavad rikkumised, näiteks jäätmete ebaseaduslik käitlemine, käitise ebaseaduslik käitamine, osoonikihti kahjustavate ainete ebaseaduslik käitlemine, on kehtiva õiguse kohaselt meil käsitletavad väärtegudena, tuleb nüüd ette näha vastavad kuriteokoosseisud.
Vabariigi Valitsus toetab palavalt komisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, lugupeetud minister! Õiguskomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Ain Seppiku!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Härra minister rääkis selle seaduseelnõu sisu ära ja ma ei hakka seda kordama. Komisjon arutas seda eelnõu 22. novembri s.a istungil ja jõudis konsensuslikule otsusele suunata eelnõu 862 täna täiskogu istungile ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute õiguskomisjoni esitamise tähtaeg on tavaline, selleks on kümme tööpäeva ehk 22. detsember kell 16.45. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Suur tänu, hea ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu 862 esimene lugemine on lõppenud. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 22. detsember kell 16.

Järgmine eelnõu, mida arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ka selle eelnõu puhul on tegemist esimese lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud stenogramm! Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõus on kaks suuremat teemat, esiteks, Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli ülesannete täpsustamine ja, teiseks, ülikooli juhtimismudeli, juhtimisstruktuuri muudatused. Eelnõu koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli ühine töörühm.
Eelnõu algatus tuli Tartu Ülikoolilt ja selle nõukogult, kes esitas ettepanekuid peamiselt ülikooli uue juhtimiskontseptsiooni kohta.
Osa muudatusettepanekuid tuli Haridus- ja Teadusministeeriumist. Need puudutasid muu hulgas rahvusülikooli mõiste sisustamist seaduses. Rahvusülikooli mõiste on seaduses olnud ka seni, ainult et mainimisi, ilma et seda mõistet oleks rohkem avatud, sisustamisest rääkimata. Ühel mõistel, eriti kui ta on nii pidulik – rahvusülikool –, ei ole lihtsalt verstapostina mõtet seal seista, vaid siis tuleb anda talle ka sisu. Nii et need kaks teemat, juhtimisstruktuur ja rahvusülikooli staatus, olid peamised, mida arutati.
Uue juhtimiskontseptsiooni koostamisele eelnenud debatid ülikoolis olid pingelised, kuid ülikooli nõukogu 4. juuni 2010. aasta istungil otsustati üksmeelselt, et juhtimissüsteem vajab muutmist. Sisuga täitmist vajab ka rahvusülikooli roll, nagu ma juba kõnelesin.
Kõigepealt Tartu Ülikoolist kui rahvusülikoolist. Eelnõuga täpsustatakse Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli ülesandeid, sealhulgas kohustatakse ülikooli looma vähemalt kümme eesti keele, kultuuri ja ajalooga tegelevat professuuri järgmistes valdkondades: Eesti kultuur (Eesti kirjandus ja kultuur, folkloristika, etnoloogia ja etnograafia), eesti keel (eesti keele ehitus, ajalugu ja murded, sugulaskeeled ja nende ajalugu, tänapäeva keelekorraldus), Eesti ajalugu (Eesti maa ja rahva ajalugu, arheoloogia).
Rahastamise täpsed alused lepitakse kokku tulemuslepingus. Rahaliseks mahuks on kavandatud ca 20 miljonit krooni aastas. Iga viie aasta tagant toimub nende valdkondade sihtevalveerimine, mis hõlmab vastavaid seaduse alusel moodustatud professuure.
Rahvusülikoolina on Tartu Ülikoolis muidugi esirinnas teadustegevus, aga ka kohustus edendada eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust, säilitada ülikooli omandis olevat rahvuslikku kultuuripärandit ning pakkuda avalikkusele selle ülesandega seonduvaid teenuseid. Riigi panus nende ülesannete täitmise tagamiseks on praeguse arvestuse järgi suurusjärgus 30 miljonit krooni aastas. See puudutab peamiselt ajaloolise hoonestikuga seotud kulusid.
Juhtimisstruktuurist. Eelnõus on Tartu Ülikooli juhtimisorganitena nimetatud nõukogu, senatit ja rektorit.
Nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustuskogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ning tagab ülikooli eesmärkide täitmise. Ülikooli pikaajalise arengu suunamine toimub ülikooli arengukava ja selle rakenduskava vastuvõtmise, ülikooli tegevuse hindamise ning eesmärkide täitmist toetava eelarve planeerimise kaudu. Lisaks annab nõukogu hinnangu riikliku koolitustellimuse raames esitatava tulemuslepingu täitmisele. Nõukogu otsustab ka laenuvõtmise ning kinnisvaraga seotud tehingute tegemise põhimõtted.
Senat on ülikooli akadeemiline otsustuskogu. Senat vastutab ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kvaliteedi.
Rektori ülesanded sarnanevad teiste ülikoolide rektorite ülesannetega: ülikooli igapäevase tegevuse juhtimine, sealhulgas vastutus rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Rektor teostab oma pädevuse piires ning lähtudes nõukogu ja senati otsustest kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu, ühtlasi esindab rektor ülikooli suhetes riigi ja teiste partneritega.
Lähenemine ülikoolide juhtimisele on Euroopa riikides ajalooliselt olnud erinev, kuid aina enam liigutakse mudelite poole, kus ülikooli juhtimine pole ainuüksi ülikooli liikmeskonna siseasi, või, õigemini, liigutakse nüüd jälle, sest nagu te väga hästi teate, ülikool kui institutsioon keskajal asutatigi näiteks Bolognas ja üldisemalt Põhja-Itaalias kokkutulnud üliõpilaste, n-ö vabade juristide poolt, et kuulata mõnda endast targemat inimest, palgati õppejõude, kes lasti siis lahti, kui nad enam ei meeldinud, ja palgati järgmised. Paljud ülikoolid on olnud ju linnade ja kuurvürstide moodustatud, nende juhtimine ongi olnud n-ö avaliku huvi käes, kui seda võib nii laialt tõlgendada. Nii et juhtimismudeleid on olnud tõepoolest igasuguseid.
Eesti mudel on seni taganud ülikoolidele ulatusliku autonoomia ilma väliste liikmete olulise osaluseta otsustusprotsessides. Seetõttu on ühiskonna esindajate roll ülikooli strateegiliste valikute tegemisel olnud piiratud ning ühiskonda ja ülikooli sidustav kuratoorium on vaid nõuandva kogu staatuses. Näiteks Skandinaavia maad suurendavad seni valdavalt riigiasutustest ülikoolide autonoomiat ning samal ajal tõstavad ülikooliväliste liikmetega otsustuskogude vastutust ka strateegilise arengu eest (arengukava koostamine, rektori valimine, eelarve kinnitamine jne). Need ülesanded ei puuduta akadeemiliste otsuste tegemist, mis on endiselt ülikooli liikmeskonna pädevuses.
Teist tüüpi juhtimismudel jagab vastutuse suuremal määral ülikooli liikmeskonna ja peamiselt ülikoolivälistest liikmetest moodustatud kogu vahel. Mõlemal kogul on pädevus osaleda põhikirja vastuvõtmisel, eelarve heakskiitmisel, nii rektori valimisel kui ka tema umbusaldamisel. Lisaks on ülikooli liikmeskonna pädevuses akadeemiliste küsimuste lahendamine ning peamiselt ülikoolivälistest liikmetest koosnev kogu otsustab ülikooli arengu küsimusi.
Tartu Ülikooli juhtimiskontseptsiooni aruteludel esitati väga erinevaid ettepanekuid. Tartu Ülikooli kuratoorium on esitanud ettepanekud, mis sarnanevad enam-vähem Skandinaavia maade näidetega ja mille kohaselt ülikooli põhikirja võtaks vastu ja rektori valiks väliste liikmete enamusega kõrgeim otsustuskogu ehk ülikooli uus nõukogu. Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu väljatöötamisel on siiski lähtutud pigem teisest, Austria tüüpi mudelist, mille on omalt poolt kinnitanud Tartu Ülikooli praegune nõukogu. Aitäh!

Küsimused. Esimesena saab küsimuseks sõna Ene Ergma. Palun!

Suur tänu! Hea minister! Minu poole pöördus üks Tartu Ülikooli professor, kes tõi välja teatud vastuolu. Kas te võite öelda, kumb, kas senat või nõukogu on TAKS-i mõttes teadus- ja arendusasutuse või ülikooli teadusnõukogu?

Sisuliselt on see senat, aga teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus on meil ka praegu menetlemisel, nii et me saame neid asju paralleelselt vaadata.

Ene Ergma, teine küsimus, palun!

Tahangi seda öelda, et ilmselt peaks olema väga täpselt kindlaks määratud, et see on senat, sest nõukogus võivad olla inimesed, kes on ülikoolist küllaltki kaugel ja kellel ei pea olema isegi teaduskraadi. See asi tuleks väga korralikult paika panna.

Küsimust ei olnud. Läheme küsimustega edasi. Helmer Jõgi, palun!

Aitäh! Et auväärt minister ei peaks ainult stenogrammile rääkima, siis ma tahan ta käest küsida, kuidas suhtub muu akadeemiline kogukond ja üldsus Tartu Ülikooli kavadesse ja plaanidesse oma juhtimisstruktuuri muuta?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Tartu Ülikool ise on ju terve universum, ütleme, terve üldsus. Tartu Ülikoolis on erinevaid seisukohti ja osa neist on ka ajakirjanduse vahendusel avalikkuse ette toodud. Küll aga kiitis praegu seaduses pakutud juhtimisstruktuuri versiooni ülikooli nõukogu pärast debatte heaks. Kui rääkida sellest, kuidas ülikoolist väljaspool seisev avalikkus debatte on jälginud, siis oma seisukohti on avalikult väljendanud näiteks Tallinna Ülikooli rektor, ka Tallinna Tehnikaülikooli rektor, aga need seisukohad, mis kindlasti on üldises diskussioonis olulised, ei puuduta konkreetselt niivõrd Tartu Ülikooli seaduse muutmist. Küll aga, kui Riigikogu avab nüüd Tartu Ülikooli juhtimisstruktuuri arutades üleüldse avalik-õiguslike ülikoolide juhtimisstruktuuri arutelu, siis selgub, kas ollakse analoogilist mudelit valmis laiendama ja kas see debatt üldse tekib või jääb Tartu Ülikool ainsaks sellise avatud mudeli kaudu juhitud ülikooliks Eestis. See on iseenesest õigustatud, kuna tal on niikuinii rahvusülikoolina eristaatus. Aga selle debati juurde jõuab kindlasti juba järgmine Riigikogu koosseis.

Helmer Jõgi, teine küsimus, palun!

Aitäh eelmise vastuse eest! Auväärt minister! Kas te panete oma mõttes väljendite "emakeelne ülikool" ja "rahvusülikool" vahele võrdusmärgi või ei pane?

Ma tänan selle küsimuse eest! Ma nimetasin, et teadustegevus on Tartu Ülikooli nii põhikirjaline ülesanne kui ka auasi ja et Tartu Ülikool on Eesti peamine teadusülikool. Teadustegevuses tuleb intensiivselt kasutada ka muid keeli, peamiselt inglise keelt. Seetõttu on teadusülikoolis eesti keele kõrval käibel kahtlemata inglise keel, aga paljudel erialadel ka teised keeled. Küll aga on rahvusülikooli roll eesti keele ja kultuuri säilitamine ning nendes valdkondades, mis on tema pädevusse usaldatud, peab ta eestikeelse õppe kindlasti säilitama bakalaureuseõppe tasemel ja ka magistriõppe tasemel. See, et seal kõrval on ingliskeelseid õppekavu ja et teadusest suur osa tehakse inglise keeles, on ka ajakohane.

Rohkem küsimusi, austatud minister, ei ole. Aitäh ettekande eest ja küsimustele vastamise eest! Juhtivkomisjoni ettekande teeb kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg. Palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Kultuurikomisjon arutas käsitletavat eelnõu 22. novembril. Meile tutvustas eelnõu minister Tõnis Lukas. Lisaks olid kohal Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ja Tartu Ülikooli kuratooriumi esimees Jüri Raidla.
Peamised küsimused olid seotud uue nõukogu koosseisu formeerumisega, sellega, kes peaks tegema ettepaneku nende 11 liikme määramiseks, ja samuti arutati, mõneti võib-olla etteruttavalt, seda, mis eelnõus võiks olla ka teisiti.
Selgus, et Tartu Ülikooli kuratoorium on mitmes küsimuses võtnud mõnevõrra teistsuguse positsiooni, kui on praeguses eelnõus, ja mitmed komisjoni liikmed toetasid kuratooriumi positsiooni. Igal juhul andis rektor teada, et tegemist on tõeliselt uue juhtimismudeliga, mis aga paljudes maailma ülikoolides on ammu levinud ja kannab seda eesmärki, et ülikooli kui avalik-õigusliku institutsiooni tegevus oleks sidestatud avaliku huviga.
Küsimus, mille üle ka vaieldi ja mis on akadeemilises ringkonnas alati mõnevõrra kuum küsimus, oli see, et kui tuleb viis liiget väljastpoolt akadeemilist ringkonda, kas neil peaks siis olema ka mingi kvalifikatsioon või mingisugused isikuomadused, et nad üldse võiksid tegutseda uues loodavas ülikooli nõukogus. Seda teemat arutati päris pikalt, aga Jüri Raidla argumentatsioon veenis ilmselt kõiki, et seda omaduste nimekirja ei ole nagunii võimalik kõikehõlmavalt paika panna ja las see jääda avatuks. Kui tekivad esimesed kogemused ja vajadus seda nimekirja moodustada, siis tullakse selle probleemi juurde tagasi. Praegu selleks vajadust ei nähta.
Need olid olulisemad küsimused, mida komisjonis arutati.
Komisjon võttis vastu otsuse suunata eelnõu esimesele lugemisele 8. detsembril ja ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli 8 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Komisjoni ettepanek on, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oleks 22. detsember kell 16. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Suur aitäh, hea ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 858 esimene lugemine on lõppenud.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 22. detsember kell 16.

Viimane eelnõu, mida täna arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud arhiiviseaduse eelnõu. Taas on tegemist esimese lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli tagasi haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Arhiiviseaduse eelnõu sätestab Rahvusarhiivi ja teiste avalike arhiivide tegevuse alused. Avalikud arhiivid on riigile kuuluv Rahvusarhiiv ja kohalike omavalitsuste arhiivid, seda juhul, kui kohalik omavalitsus on seaduse jõustumise ajaks arhiivi moodustanud. Praegu tegutseb kolm kohaliku omavalitsuse arhiivi: Tallinnas, Narvas ja Maardus.
Võrreldes kehtiva arhiiviseadusega ei kõnele eelnõu enam eraarhiividest kui tegevusloa alusel arhiiviteenust osutavatest ettevõtetest. Eraarhiivinduse korraldamiseks piisab üldistest majandustegevuse reeglitest, mistõttu on eelnõus arhiiviteenuse tegevuslubade süsteemist loobutud. Samasugune muudatus sisaldub Riigikogu menetluses olevas majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõus, mille eesmärk on kaotada põhjendamatud piirangud ettevõtlusvabadusele ja vähendada ettevõtjate jaoks bürokraatiat. Riigiarhivaar Priit Pirsko tõi esile, et eraarhiividega ei ole olnud Eesti riigis nende eksisteerimise ajaloos ühtegi suuremat probleemi ja eraarhiivid on oma tegevusega professionaalselt hakkama saanud. Nii et nende tegevust täiendavalt või dubleerivalt kontrollivat mehhanismi ei ole tarvis. Eraarhiivist saab tegelikult kõnelda ka isikudokumentide kogu tähenduses. Ajaloo- ja kultuuriväärtusega dokumendid ladestuvad ühiskonna kõigis valdkondades ning selliste dokumentide alaline säilitamine on riigi ja avalikes huvides. Eelnõu kohaselt on põhjendatud juhtudel võimalik anda väärtuslike eraõiguslike dokumentide korrastamiseks, kirjeldamiseks ja säilitamiseks abi riigieelarvest. Nii on varemgi toimitud, näiteks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku arhiivide puhul, samuti president Lennart Meri arhiivi puhul.
Rahvusarhiivi ülesannetest. Põhiülesandeid on igal arhiivil kolm: dokumentide väärtuse hindamine, et koguda arhiivi väärtuslikke dokumente ehk arhivaale, arhivaalide säilitamine ja arhivaalide kasutamise korraldamine. Mõistet "arhivaal" on selles seaduses täpsustatud. Arhivaalideks ei nimetata dokumente, mis kuuluvad küll tähtajatult hoiustamisele, aga mida siiski hoiustatakse asutuse eksisteerimisega seotud perioodi jooksul ja mis kaotavad pärast seda, kui asutust enam ei ole, oma tähtsuse. Arhivaalid on need, mis on igavikulise tähtsusega, mis võetakse arhiivi ja püsivad seal ka siis, kui asutus on ammu oma eksistentsi lõpetanud. Kehtiva seadusega võrreldes on neis põhitoimingutes sätestatud kaks suuremat muudatust. Lühendatud on avalike arhivaalide asutustest arhiivi üleandmise tähtaega 20 aastalt 10 aastale, seda üldreeglina, vajaduse korral tähtaega pikendatakse, seda eelkõige digitaalse teabe kestmise tagamiseks. Dokumentide hindamisel on üle mindud senisest tõhusamale metoodikale, makrohindamisele, mis tähendab, et iga dokumendi sisu kaalumise asemel keskendutakse kahele üldisemale mõõdupuule: asutuse koht riigi struktuuris ning asutuse funktsioonide olemus. Lisaks antakse Rahvusarhiivile teatud tingimuste olemasolu korral õigus koguda ka eraõiguslikke dokumente. Nendeks tingimusteks on kokkulepe dokumentide omanikuga, Rahvusarhiivi käsutuses olevate vahendite (eelarve, hoidlapinnad) piisavus ning avaliku huvi olemasolu dokumentide säilitamiseks. Samuti nähakse Rahvusarhiivi ülesandena ette tegelemist arhiivinduslike teadusuuringute ja arhiiviallikatele tugineva teabe publitseerimisega.
Suur osa tänapäeva arhiivindusest on seotud digiteerimisega, millel on oma loogika, ja kõike seda seaduses ei sätestata. Aga arhiivide kompetents digitaalarhiivinduses nii olemasolevate dokumentide digiteerimisel kui ka elektrooniliselt sündinud dokumentide arhiveerimisel on ikkagi väga suur ja Eestis erakordne. Nii et tegelikult on see ka haldusdokumentatsiooni ja digitaaldokumentatsiooni kompetentsi keskus.
Rahvusarhiiv tuleb selle seadusega alates 2012. aasta algusest Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse. See sätestatakse seaduses esmakordselt, enne niisugust väidet ei olnud, teda juhtis Riigikantselei. Euroopa Liidu liikmesriikides on arhiivid enamasti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, kuid esineb ka teisi lahendusi (Siseministeerium, Justiitsministeerium, teaduse eest vastutav ministeerium). Meid, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning arhiivindust, ühendab kindlasti arhiivi teadusalane kompetents.
Haridus- ja Teadusministeeriumi juures jätkab tegutsemist nõuandva õigusega arhiivinõukogu. Arhiivinõukogu ülesanne on arhiivinduse arengu põhisuundade läbivaatamine ja ettepanekute tegemine. Nõukogu annab samuti arvamuse riigiarhivaari konkursi kandidaatide kohta. Aitäh tähelepanu eest!

Aitäh! Küsimused. Küsimuseks saab sõna Trivimi Velliste. Palun!

Aitäh, proua aseesimees! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus puudutab just arhiivi ja Rahvusarhiivi tulevikku seoses Eesti kui e-riigiga. Kas me võime ette kujutada, et edaspidi näiteks Rahvusarhiiv ja Rahvusraamatukogu moodustavad täieliku n-ö informatsioonilise terviku, nii et kõik on viidud ühte süsteemi ja tegemist on tinglikult küll kahe asutusega, aga nad on väga ühtsed oma andmebaaside ja informatsiooni kättesaadavuse mõttes, või jääb neile siiski nagu mingi nähtamatu vahesein vahele?

Aitäh! Rahvusraamatukogu on üks paljudest raamatukogudest, mis on moodustanud konsortsiumi. See konsortsium tegeleb digiraamatukogundusega, mis vahendab kõikvõimalikku kirjavara, mis ei seisa parasjagu riiulitel. See tähendab, et tegelikult Rahvusraamatukogu, ülikoolide teadusraamatukogud ja veel mõned raamatukogud on ka suured digiteerimise kompetentsikeskused. Nii et olemuslikult on need kokkulangevad. Kuidas tulevik välja näeb? Ma ei tea. Teie tunnete hästi minevikku ja äkki te näete ka tulevikku minust paremini ette. Väga täpselt on siin raske prognoosida. Aga digiteeritud materjalide hoidmine, nende turvamine, nende dubleerimine võimalike ohuolukordade tõttu on arhiivinduse ja raamatukogude süsteemis sarnane küsimus ja kindlasti tehakse koostööd.

Hea minister! Rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh ettekande eest! Juhtivkomisjoni ettekande teeb kultuurikomisjoni liige Georg Pelisaar. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu kultuurikomisjon arutas arhiiviseaduse eelnõu oma istungil 22. novembril. Arutelust võtsid mõistagi osa haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja ka riigiarhivaar Priit Pirsko. Saime teada arhiiviseaduse põhilisest olemusest ja tulevastest toimimisvormidest. Kultuurikomisjoni liikmed tundsid huvi, mis saab tulevikus maa-arhiividest ning kus ja kui kindlana hakatakse edaspidi hoidma digitaalset arhiivi. Vastused olid sellised, et maa-arhiive on jäänud järjest vähemaks, praegu töötab neid vaid neli, ja nad täidavad ka edaspidi kõiki neid funktsioone, mida praegugi. Rahvusarhiivi digitaalne osa on praegu suurusjärgus 80 terabaiti ja seda säilitatakse suurtel serveriketastel kahes eri kohas, nii Tallinnas kui ka Tartus, ja säilitatakse veel ka tagatiskoopiat ehk puutumatut koopiat eraldi spetsiaalsetel lintidel. Kultuurikomisjon oli sellega oma uudishimu rahuldanud ja saanud vastused tekkinud küsimustele.
Üksmeelselt otsustati saata eelnõu esimesele lugemisele Riigikogu täiskogusse 8. detsembril. Komisjoni ettepanek oli esimene lugemine lõpetada (selle poolt oli 8 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Komisjon paneb ette, et muudatusettepanekuid võiks esitada 22. detsembril kella 16-ni.

Aitäh! Küsimusi on. Sõna saab Trivimi Velliste. Palun!

Aitäh, proua aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab tagatiskoopiate asukohta. Ega komisjonis ei olnud juttu sellest, et võib-olla oleks mõistlik üks tagatiskoopia hoida igaks juhuks ka kusagil välismaal? Kuigi, ütleme, selline ettevaatusabinõu võib esialgu tunduda liialdusena, aga arvestades selle informatsiooni erakordset tähtsust ja arvestades vähemalt teoreetilist võimalust, et alati võib midagi juhtuda, ei ole võib-olla tehniliselt võimatu ega majanduslikult ülikallis hoida seda ühte tagatiskoopiat kusagil väga kindlas kohas välismaal. Ega sellest komisjonis juttu ei olnud või kas see arutelu võiks komisjonis puhkeda?

Aitäh, hea küsija! Tõsi on, et nimetati, kus hoitakse serveriketastel asuvat informatsiooni, arhiivimaterjali, aga kus asuvad tagatiskoopiad, sellest juttu ei olnud. Ma küll loodan, et need on kindlas kohas, ja usun, et me saame selle küsimuse tõstatada järgmisel komisjoni istungil.

Kas on veel küsimusi? Küsimusi rohkem ei ole. Suur aitäh, hea ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 854 esimene lugemine on lõpetatud. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 22. detsember kell 16.
Head ametikaaslased! Tänane istung on läbi.

Istungi lõpp kell 18.40.