Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu seitsmenda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid! Nüüd on aeg eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Kõigepealt kutsun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni. Palun!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Teiseks, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende mõlema eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Proua esimees! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine käsitleb eeldatavat konkurentsireeglite rikkumist AS-i Eesti Energia poolt. Arupärimine kõlab järgmiselt. "Käesoleva aasta 3. novembril avaldas ajaleht Postimees advokaadibüroo LAWIN koostatud analüüsi, milles viidati asjaolule, et AS-ile Eesti Energia kuulub eelistatud juurdepääs põlevkivile ning seeläbi rikutakse konkurentsiõiguse sätteid. LAWIN-i advokaatide Toomas Luhaääre, Katri Paasi ja Elo Tamme koostatud analüüs leidis, et olukord, kus 80% põlevkivikaevandamise õigusest on ühe firma käes, rikub konkurentsireegleid. Advokaadid leidsid, et omades eelistatud juurdepääsu põlevkivile, saab Eesti Energia takistada konkurentide juurdepääsu toorainele. [- - -] Diskussioon Eesti Energia käsutuses oleva põlevkivi ümber puhkes juba kevadtalvel, kui oli päevakorral energiafirma börsileminek. Juba siis küsisid asjatundjad, kas energiafirma tegelik väärtus ei peitu mitte põlevkivikaevandamise õiguses." Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Nikolai Põdramägi!

Juhataja! Lugupeetud saalisviibijad! Keskerakonna fraktsiooni 14 liiget esitavad arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile puuetega inimeste toetuste süsteemi kohta. Riigikontroll leidis äsja lõppenud auditis, et praegune puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride toetamise süsteem ei toimi mõistlikult, see ei taga, et abi oleks igakülgne ja jõuaks nendeni, kes seda vajavad. Riik ei suuda inimeste puudest tulenevaid lisakulusid igakülgselt hinnata. Ligi kolmandik puuetega inimestest, kellel oli üheks puudest tulenevaks lisakuluks ravimid, polnud peaaegu aasta jooksul ostnud mitte ühtegi retseptiravimit, vaid 15,4% nendest puuetega inimestest, kellele oli puudest tulenevaks lisakuluks määratud abivahendi soetamise või kasutamise kulu, olid ostnud riigi poolt osaliselt kompenseeritavaid abivahendeid. Lisaks rahalistele toetustele peaksid puuetega ja töövõimetud isikud saama abi rehabiliteerivate ja muude teenuste näol, kuid need teenused pole kõigile ühtmoodi kättesaadavad. Riigikontroll leidis, et riigil ei ole ülevaadet puuetega inimestele pakutavatest teenustest ja nende rahastamisest. Arvestades omavalitsuste erinevat võimekust ja puuetega inimeste ebaühtlast jaotust omavalitsuste kaupa, ei ole tagatud teenuste võrdne kättesaadavus. Teenuseid saavad inimesed siis, kui kohalik omavalitsus on kompetentne neid osutama ja tal on selleks raha. Lisaks on Riigikontroll leidnud, et riik ei soodusta töövõime kaotanud isikute naasmist tööturule ning töövõimetuspensioni maksmisel ei arvestata isiku samal ajal teenitud tulu. Samas on Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit Riigikontrolli seisukohti kritiseerinud ja on leidnud, et tegemist on äärmiselt lihtsustatud lähenemisega puuetega inimeste lisakulude hindamisel. Kaugeltki kõik abivahendid ei ole abivahendite nimekirjas ja on palju ravimeid, mis on käsimüügis. Ajapuuduse tõttu ei saa ma kõiki küsimusi ette lugeda, seetõttu esitan arupärimise kirjalikult. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimised vastavad sellele seadusele, siis edastan nad otsekohe adressaatidele.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni muutmise 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud arhiiviseaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; majanduskomisjoni üleeile algatatud hasartmänguseaduse § 111 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse eile algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni eile algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete kaks arupärimist majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu 814 uueks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 16. novembri kell 18.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Head kolleegid! Palun tähelepanu! Täpsustame päevakorda. Tänase päevakorra 13. punkti, eelnõu 844 esimese lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni ettekande põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt.

Lugupeetud Riigikogu! Eile jäi meil istungi aja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 781 esimese lugemise arutelu. Läbirääkimistel oli veel kõnesoove. Palun kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalev Kotkase!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Enamiku eestlaste jaoks on saared kohad, kus elavad muhedad inimesed, kes teevad nalja ja õlut, ning kus suviti on tore olla. Aga kuidas saarte elanikud talvel oma naha toore hoiavad, see mandrimeest palju ei huvita.
Meil siin Riigikogus tuleb vastata küsimusele, milliseid saari me tahame näha. Kas me tahame näha n-ö vabaõhumuuseumi tüüpi saari, kus saarerahvas etendab 365 päeva aastas Kihnu pulma, turist tuleb, joob õlut ja maksab selle melu kinni? Või me tahame näha oma saari väikeste, isetoimivate ja isereguleeruvate kogukondadena, kust tuleb Eesti rahvale muserdamata psüühikaga, vaimselt ja füüsiliselt terve järelkasv? Palun valime selle teise variandi!
Isetoimiva saare stsenaariumi eeldus on aga õiglase hinnaga, ilmastikukindel ja aastaringne ühendus mandriga. See annab saartele mandriga võrreldes võrdsed tingimused ettevõtluse arendamiseks ja töökohtade loomiseks. Eesti riigi strateegiline huvi on ju ometi, et meie saared oleksid asustatud. Sellest eesmärgist tuleneb riigi ülesanne tagada saartele esmatähtsad avalikud teenused ning kvaliteetne ja mõistliku hinnaga transpordiühendus mandriga.
Seadusandja ei saa reguleerida tuult ja tormi, veeseisu ega jääolusid, need asjaolud jäävad paratamatult saarte transpordiühenduse täiendavateks riskideks. Küll aga on seadusandja võimuses tagada parvlaevaühenduse õiglane ja mõistlik piletihind. Ühistranspordiseadus, kus on võimalik sätestada piletihinna kujundamise üldised põhimõtted, on meil peaaegu ainuke seadus, millega riik saab näidata, et ta tegelikult oma asustatud saartest hoolib.
Kui Riigikogu täna 18 saarte sõbrast Riigikogu liikme algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlusest välja hääletab, jookseb seadusandja järjekordselt n-ö lati alt läbi, vältides isegi selleteemalist diskussiooni. Ainuke tõsiselt võetav argument, mis eile koalitsiooni poole pealt kõlas, oli see, et olukorda saab lahendada ka majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. Kui nii tõsisel probleemil on nii lihtsad lahendused, miks pagan seda siis juba ükskord tehtud ei ole?
Ka sotsiaaldemokraate häirib see silmakirjalik topeltstandardite kasutamine, millele viitas eile kolleeg Ain Seppik. Me kõik teame neid juhtumeid, kui esitatud seaduseelnõu esialgsest variandist ei jää Riigikogus menetledes mitte midagi alles, isegi pealkirja mitte. Siis me nimetame seda normaalseks parlamentaarseks eelnõude menetlemise protsessiks. Praegu ma eelnõu kohta ühtegi tõsiselt võetavat etteheidet ei kuulnud, siiski on koalitsiooni esindajate resümee, et sellisel kujul eelnõu nad ei toeta ja hääletavad selle välja. Miks te väldite saarte transpordi teemat ja miks te kardate selleteemalist diskussiooni? Teeme eelnõu siis koos selliseks, et see sobiks kogu saalile.
Lõpetuseks tahan teile soovitada, et küsige palun lätlastelt, mida nad kõik oleksid valmis tegema oma saarte heaks, kui neil oleks neid kas või üksainus. Aga neile ei ole seda õnne antud. Eestil seevastu on üle tuhande saare. Vägisi jääb mulje, et kui midagi on palju käes, siis ei osata seda hinnata.
Sotsiaaldemokraadid pooldavad ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemist ja praamipileti hinna kujundamise mehhanismi sätestamist seadusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalev Kotkas! Palun, Aleksei Lotman, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja!

Lugupeetud juhataja! On väga vähe lisada sellele, mis kolleeg Kalev Kotkas ütles sotsiaaldemokraatide nimel. Tuleb tunnistada, et see on üks neid juhtumeid, kus rohelised on sotsiaaldemokraatidega väga sarnasel seisukohal. Eile, tõsi, mõni üksik argument selle seaduse vastu sellisel kujul, nagu ta praegu on, tundus mingil määral arutamist väärt olevat. Tõepoolest, arutame siis! See eelnõu on kokkuvõttes kindlasti väga hea ja oluline eelnõu. Kui siin on üksikuid asju, mis vajavad parandamist, siis parandame need menetluse käigus ära, aga rohelised on kindlasti väga seda meelt, et see eelnõu väärib menetlemist ja ka seaduseks saamist juba selle Riigikogu koosseisu ajal. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Palun, kolleeg Ain Seppik! Palun, repliik!

Lugupeetud juhataja! Kuna minu nime mainiti, siis ütlen veel kord topeltstandardite kohta. Ma kutsun kolleeg Tarmo Mändi üles hääletama selle eelnõu menetluse jätkamise poolt ja ma kutsun ka Tarmo Kõutsi, kes on eelnõu algataja, saali! Ehk tal õnnestub tulla.

Lugupeetud kolleegid! Kuna juhtivkomisjon on teinud otsuse see eelnõu tagasi lükata, siis tuleb meil see otsus läbi hääletada.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni otsuse lükata tagasi Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Eiki Nestori, Aleksei Lotmani, Kalle Laaneti, Indrek Saare, Toomas Trapido, Valdur Lahtvee, Marek Strandbergi, Aivar Riisalu, Tarmo Kõutsi, Ain Seppiku, Hannes Rummu, Evelyn Sepa, Mark Soosaare, Sven Mikseri, Kalvi Kõva, Jüri Tamme ja Kadri Simsoni algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 781. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Seaduseelnõu 781 langes menetlusest välja.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 791. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu 800. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2009. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas kõnealust eelnõu teisel lugemisel 8. novembril. Ühtegi muudatusettepanekut selle eelnõu kohta parlamendist ei laekunud. Aruanne koosneb mäletatavasti tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrollaruanne. Lähtudes koondaruande andmetest, menetluse käigus saadud lisainfost ja Riigikontrolli kontrollaruandes kajastust leidnud infost, langetas komisjon järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda 10. novembril, lõpetada teine lugemine ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Inara Luigas!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Igal aastal tuleb see hetk, kui majandusaasta koondaruanne tuuakse siia saali ja Riigikogul on seadustest tulenevalt kohustus majandusaasta koondaruanne ka kinnitada. Loomulikult on Riigikogul õigus teha mitmeid ettepanekuid ja parandusi sellesse seaduseelnõusse. Kuid teades 2009. aasta majandusaasta raskusi, võiks meelde tuletada, kuidas möödus 2009. aasta majandusaasta.
2009. aasta riigieelarve koostamisel lähtus Vabariigi Valitsus ikka sellest, et majandusbuum ei hakka Eesti riigis niipeagi lõppema ja maailma suured majanduskõikumised ei suuda kuidagi kahjustada meie riigi elu. Kahjuks pidime seda suurt eufooriat aga juba kohe tasandama hakkama. Peame siinkohal meelde tuletama, et juba 20. veebruaril võeti vastu esimene negatiivne lisaeelarve ja 18. juunil võeti vastu teine negatiivne lisaeelarve. Samuti tehti majandusaasta jooksul ka mitmeid teisi olulisi parandusi, need tehti 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega. Kogu selle asja juures peaksime meelde tuletama ka seda, et juba esimese negatiivse lisaeelarve juures ei antud opositsiooni liikmetele võimalustki kaasa rääkida, nimelt seoti lisaeelarve usaldusküsimusega. Nende kärbetega, mis tehti kahe lisaeelarvega, seati loomulikult kahtluse alla paljud riigi eelarvestrateegiast tulenevad eesmärgipüstitused. Ainuke eesmärk, mille nimel kõiki kärpeid tehti ja mille nimel pingutati, oli see, et sooviti saada eurotsooni liikmeks. Loomulikult täideti kõik eurokriteeriumid ja saadi sellega väga hästi hakkama, kuid selle juures peaksime täheldama, et kõik need pingutused olid tehtud ainult selleks, et eurotsooniga liituda, inimene ise jäi teisejärguliseks.
Peaksime ära märkima ka selle, et eelmise raske majandusaasta jooksul võeti kasutusele ka mitmed reservid. Väga kahju, et tänaseks päevaks on ära kulutatud erakorraline pensionireserv ja seda mitte ainult pensionide väljamaksmiseks, vaid ka jooksvateks kuludeks. Samuti võeti kasutusele pool stabiliseerimisreservist, mille jääk on ilmselt umbes 4 miljardit krooni, aga pean ütlema, et rahandusminister ei ole suvatsenud kordagi kokku kutsuda stabiliseerimisreservi nõukogu (täpsustan, et praegune rahandusminister).
Kogu selle majandusaasta jooksul on komplikatsioonina tekkinud mitmeid negatiivseid tegureid. Peaksime ära märkima seda, et eelmisel aastal tõusis töötute arv üle 100 000. Samuti on kõikide aktsiiside suurendamisega suurenenud ka inflatsioon. Kõik see on halvendanud inimeste toimetulekut. Suured kaotajad olid eelmisel aastal loomulikult ka kohalikud omavalitsused, kelle toimetulekut kärbiti. Tulumaksu osakaalu vähendati 11,93-st 11,4-ni ja samuti kitsendati kohalike omavalitsuste laenuvõtmise õigust.
Kui majandusaasta aruande kohta esitatud Riigikontrolli kontrollaruandes seisab arvamus, et raamatupidamisarvestuse tase on ministeeriumide valitsemisalades paranenud, siis võiks küsida, kas raamatupidamine on nüüd parem ja kas see on ka hea.
Palun veel kolm minutit!

Kolm minutit.

Lõpetuseks toon isikliku näite. Tegin nimelt Kultuuriministeeriumile kirjaliku arupärimise. Ma soovisin, et kultuuriminister esitaks teatud eraldiste kohta arved, mille alusel kanti eraldised riigieelarvest maha, kuid kultuuriminister ainult tänas esitatud kirjaliku küsimuse eest ja palus võtta otseühendust sellega, kellele eraldis oli tehtud. Ma pöördusin veel kord Kultuuriministeeriumi poole, et esitataks osaliselt arvete koopiad, mille alusel kanti eraldised kuludesse. Ka seekord ei saanud ma vastust ja paluti jälle pöörduda selle poole, kes eraldise sai. Kui pöördusin selle institutsiooni poole, siis sealt öeldi, et mul polegi õigust arveid saada. Seega tekkis surnud ring, mis tähendab, et ei Kultuuriministeerium ega keegi meist ei tea, kuidas kasutatakse näiteks teatud MTÜ-de raha. Ma arvan, et Kultuuriministeeriumis on veel tükk maad minna selleni, kuni raamatupidamine on paremaks muutunud ja kulukandeid ei tehta mitte ainult A4-le kirjutatud arvude alusel. Kui meil tekib ülevaade kõikide rahaeraldiste kasutamisest väiksemates ühikutes, siis tekib Riigikogus kindlasti ka suurem usaldus kogu majandusaasta koondaruande vastu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Inara Luigas! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Seaduseelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid esitatud. Võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2009. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 820. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Otsus on vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun väliskomisjoni liikme Ivi Eenmaa!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Tuletan meelde, et Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu 830 esimene lugemine lõpetati 27. oktoobril. Lähtuvalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõikest 1 ja Riigikogu väliskomisjoni s.a 21. oktoobri otsusest esitas väliskomisjon algataja nõusolekul eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul, lisades eelnõule teise paragrahvi: "§ 2. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval." Muudatus võimaldab Eestil saada organisatsiooni täisliikmeks veel 2010. aastal. 2010. aasta 14. detsembril möödub Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni konventsiooni koostamisest 50 aastat. Väliskomisjoni ettepanekul määras Riigikogu juhatus pärast esimest lugemist muudatusettepanekute esitamise tähtajaks seitse tööpäeva. Seega oli muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 5. november kell 16. Nimetatud tähtajaks muudatusettepanekuid ei esitatud.
Väliskomisjon tegi oma esmaspäevasel koosolekul ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta.
Lõpetuseks lisan omalt poolt, et me teame, et kõik Eesti Vabariigi pikaajalised eesmärgid – liitumine Euroopa Liiduga, NATO-ga, euroga jne – on algselt olnud eesmärgid omaette, aga nad on muutunud või muutuvad ajas vahenditeks millegi uue saavutamiseks. Nii on ka liitumisega Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga. See annab Eestile kahtlemata juurde jätkuvat majandusliku koostöö kindlust, seda muidugi mitte ainult majandusküsimustes, vaid kindlasti ka julgeolekuriske arvestades. OECD on üks neid rahvusvahelisi organisatsioone, kellega liitumiseks on vähe sooviavalduse kirjutamisest. Sinna kutsutakse. Eesti püüdlused organisatsiooniga liitumiseks on kestnud juba vaata et kümme aastat. Kui me täna ratifitseerime teie ees oleva eelnõu, anname Eestile uue võimaluse. Palun teid eelnõu toetada! Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Ivi Eenmaa! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta ei ole samuti muudatusettepanekuid. Me võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu 830. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Proua esimees! Austatud Riigikogu! Majanduskomisjonis oli Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 811 teisele lugemisele saatmise arutelu esmaspäeval, 25. oktoobril, kui komisjoni olid kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud Henry Kattago ja Kadri Mats ning KredExi riskijuht Anto Viigi.
Eelnõu kohta Riigikogu liikmetelt ega Riigikogu komisjonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Ühe muudatusettepaneku esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, kuid võttis selle töö käigus tagasi. Nõnda on põhjust rääkida eelnõu algataja esindaja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi muudatusettepanekutest, mis on läbi arutatud ka eelnõu töörühma nõupidamisel. Üks muudatusettepanek on kokku pandud ka selle töörühma nõupidamise tulemusel.
Laias laastus räägime kahest muudatusettepanekust, neid on teil võimalik jälgida nii eelnõu juures olevast seletuskirjast kui ka muudatusettepanekute loetelust. Põhimõte on selles, et me korrigeerime eelnõu vastavalt euro kasutusele võtmisest tulenevatele nõuetele ehk arvutame kroonides antud summad ümber eurodesse, sellega seoses muudame ka seaduseelnõu pealkirja, toome siia sisse euro kasutusele võtmise seaduse ja reguleerime seaduse võimalikult kiire jõustumise – Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Peab täpsuse huvides ütlema, et ümardamisega seoses tekib riigieelarvele lisakoormus 4,84 miljonit krooni, aga Rahandusministeeriumi hinnangul on see risk minimaalne ja kuna 2010. ja 2011. aasta eelarvetele see kulusid kaasa ei too, siis selles ka probleemi ei nähta.
Majanduskomisjon otsustas 25. oktoobril, et eelnõu menetlemisega tuleb edasi minna, teine lugemine lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, teha kolmas lugemine 11. novembril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik otsused on tehtud konsensuslikult. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Küsimus puudutab sedasama muudatusettepanekut, mis käsitleb euro kasutusele võtmist. Siin on n-ö laias laastus asendatud 30 miljonit krooni 2 miljoni euroga. Ega see ei ole ju adekvaatselt ega kursi järgi eriti täpselt arvutatud?

Arvutuse aluseks on ikkagi kehtiv kurss. Kui te seletuskirja edasi loete, siis näete, et siin on nii kogusumma kui ka eluasemelaenud jm samamoodi ümber arvutatud. See lisakoormus tulebki sellest, et me oleme täpselt arvutanud ja püüdnud anda need arvud ilma komakohtadeta.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Täpsustus ongi see, et see ei ole kindlasti arvutatud täpse kursiga, sest 30 miljonit krooni ei võrdu 2 miljoni euroga.

Jah, me olemegi seda ümardanud. Ma kordan veel kord, et see koormus, 4 miljonit, tulebki sellest, et me oleme ümardanud ülespoole, et saada see täpne arv.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu veel kord, kolleeg Urmas Klaas! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta, nagu te juba kuulsite, on esitatud kaks muudatusettepanekut, mõlemad on esitanud juhtivkomisjon. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 811 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tuletan meelde nimetatud seaduseelnõu esitamise põhjuse. Nimelt, seaduseelnõu on välja töötatud Eesti kohustuse tõttu harmoneerida Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/15/EÜ, mis kehtestab liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise ühised nõuded ja korra.
Eelnõu teise lugemise eelne arutelu toimus põhiseaduskomisjonis 25. oktoobril s.a. Arutelu juurde oli kutsutud ka Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. Nimetatud eelnõu esimese lugemise käigus olid kõik küsimused juba nii Riigikogu liikmetele kui ka komisjoni liikmetele piisavalt selgeks saanud, nii et seekordne arutelu komisjoni istungil piirdus tehniliste otsuste tegemisega. Sellest tulenevalt võeti ka otsused põhiseaduskomisjonis vastu konsensuslikult. Nimetatud eelnõu juurde on lisatud kaks muudatusettepanekut, mõlemad on teinud põhiseaduskomisjon ja need on seotud eelnõu jõustumisega. Nimelt on komisjon eelnõusse lisanud, et eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2011. Sellega seoses, kuna 1. jaanuarist tuleb Eestis kasutusele euro, on ka seaduses toodud rahaline vääring, milleks varem oli Eesti kroon, asendatud euroga. Riigikogu liikmed ei esitanud seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid. Sellest tulenevalt, nagu öeldud, on konsensuslik ettepanek seaduseelnõu teine lugemine lõpetada. Kui Riigikogu on sellega nõus, siis püüame eelnõu homsel istungil seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Nutt! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu ettekandja ütles, on juhtivkomisjon seaduseelnõu kohta esitanud kaks muudatusettepanekut. Me oleme mõlemad muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 793 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni aseesimehe Toivo Tootseni!

Proua esimees! Lugupeetud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda seaduseelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma s.a 12. oktoobri ja 25. oktoobri istungitel. Viimati nimetatud istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena kaitseminister Jaak Aaviksoo, kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Lauri Tumm ja siseauditi osakonna juhataja Meelis Oidsalu.
Seaduseelnõu kohta on riigikaitsekomisjon esitanud viis muudatusettepanekut. Need tulenevad riigikaitsekomisjonis toimunud aruteludest ja riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli ettepanekutest. Eelnõu algataja toetab muudatusettepanekuid. Mõni sõna nendest muudatusettepanekutest, mis põhjalikumalt on lahti seletatud seletuskirjas.
Muudatusettepanek nr 1 viib rahuaja riigikaitse seaduse kooskõlla kaitseväe korralduse seadusega. Seni oli siin väike lahkheli.
Muudatusettepaneku nr 2 kohaselt antakse kaitseväe juhatajale pädevus volitada väljaõppekavade kehtestamine väeliikide ülematele ja Kaitseliidu ülemale. Selle muudatuse eesmärk on tagada efektiivsem väljaõppe korraldus kaitseväes ja Kaitseliidus.
Muudatusettepanek nr 3 tuleneb sellest, et kehtiva rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lõige 3 punkti 22⁴ kohaselt kinnitab kaitseväe juhataja kõik sõjaaja üksuste ja reservüksuste mobiliseerimise ja formeerimise plaanid. Nimetatud kavad moodustavad kaitseväe tegevust korraldavate dokumentide aluse, kuna loovad sisendi teistele ülesannetele. Muudatusettepanekus nr 3 toodud uus sõnastus võimaldab kaitseväe juhatajal kavade kinnitamist delegeerida oma alluvatele ülematele, kel lasub tegelik kavade väljatöötamise, tänapäevastamise ja sünkroniseerimise vastutus ja kohustus.
Muudatusettepanek nr 4 täpsustab, et kaitseministri ettepanekul vaadatakse riigikaitse strateegiline kava üle just Vabariigi Valitsuses igal neljandal aastal, st et kaasatud on kõik ministeeriumid, kuid kogu protsess toimub kaitseministri ettepanekul.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 25. oktoobri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu seitsmenda töönädala päevakorda kolmapäeval (s.o täna) ja komisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon oma s.a 25. oktoobri istungil konsensusega esitada teiseks lugemiseks seaduseelnõu 805 teise lugemise tekst koos muudatusettepanekute loeteluga ja seletuskirjaga. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu 805 teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toivo Tootsen! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Nagu ettekandja ütles, on seaduseelnõu kohta viis muudatusettepanekut. Esimese, teise, kolmanda ja neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, ka viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 805 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Abipolitseiniku seaduse eelnõu läbis esimese lugemise muudetud kujul juba selle aasta alguses, 17. veebruaril. Me oleme seda eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistanud kokku üheksal korral. Oleme seda täiendanud ja muutnud peamiselt Riigikogust laekunud muudatusettepanekutest tulenevalt, meiega on olnud koos meie suur abiline õiguskantsler, oleme mitmeid ettepanekuid ka arvestanud. Lisaks on olnud koostöö Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga ning loomulikult meie teise hea abilise, Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnaga. Abipolitseinike esindajana on paljudel õiguskomisjoni istungitel osalenud härra Tõnsing. Me oleme kõik ettepanekud komisjonis teinud konsensusega.
Ma peatun mõnel muudatusettepanekul, kuigi ka seletuskiri on võrdlemisi põhjalik. Muudatusettepanek nr 3 annab diskretsioonivõimaluse isiku abipolitseiniku kandidaadiks ja abipolitseinikuks võtmisel. See välistab sellise isiku politsei tegevuses osalemise, kes ei sobi käitumise või eluviisi poolest ja kellel on tuntavad käitumishäired. Paragrahvi 6 alusel hinnatakse samuti abipolitseiniku sobivust täita ülesandeid oma iseloomu ja kõlbeliste omaduste poolest.
Muudatusettepanek nr 5 on täpsustav. Kuna abipolitseiniku tegevus on vabatahtlik, tegemist ei ole töösuhtega töölepingu seaduse ega avaliku teenistuse seaduse mõttes, siis selle tõttu kasutatakse ka eelnõus läbivalt mõistet "abipolitseiniku politsei tegevuses osalemine".
Muudatusettepanek nr 6 on selle kohta, mis §-s 3 on tegelikult sellesse eelnõusse väga kontseptuaalselt sisse viidud ehk Eesti õiguses uudne instituut – iseseisva tegutsemise pädevusega abipolitseinik, kes tegutseb politsei ülesandel. Teise astme õpe on see, mille nimetatud tegutsemispädevusega abipolitseinik peab läbi tegema. Selle eelduseks on esimese astme õppe ehk 40 tunni edukas läbitegemine ja osalemine politsei tegevuses vähemalt 100 tundi, mis ekspertide sõnutsi on optimaalne selleks, et inimene suudaks erinevates politseitöö olukordades olla adekvaatne, ja jõuda loomulikult ka järeldusele, et konkreetne isik sobib abipolitseinikuks, kellel on sedavõrd olulised ülesanded.
Muudatusettepanekud nr 4, 8, 10, 22 ja 26 on omavahel seotud. Need puudutavad teist olulist teemat eelnõus ehk tulirelva kandmise aluseid ja tulirelva kasutamist. Me oleme näinud § 8 lõikes 5 ette, et abipolitseinik, kellel on oma ülesannete täitmiseks vaja kanda tulirelva, peab lisaks abipolitseiniku esimese astme õppele läbi tegema ka tulirelvaõppe. See tulirelvaõpe kestab vähemalt 40 tundi ja lõpeb arvestusega relva ja relva kasutamist reguleerivate õigusaktide tundmise kohta, samuti tuleb sooritada relva käsitsemise katse. Eksperdid leidsid, et 40 tundi väljaõpet on piisav, see vastab politsei relvaõppele. Vähemalt kord aastas peab abipolitseinik läbi tegema ka täiendusõppe ja sooritama laskmisarvestuse. See ettepanek arvestab ka õiguskantsleri seisukohta, mis oli lühidalt öeldes järgmine. Tulirelva kandmise ja kasutamise lubamine on õiguskantsleri meelest hädakaitseseisundis mõeldav juhul, kui abipolitseinike väljaõpe ja täiendusõpe on tõhus. Seda me oleme püüdnud eelnõuga sätestada. Komisjon kaalus võimalust näha tulirelvaõppes osalemise ja tulirelva väljastamise eeldusena ette relvaseaduse alusel eelneva relvaloa omamise kohustus. Me aga ei pidanud seda vajalikuks, kuna abipolitseiniku relvaõpe on oma mahu poolest piisav, samuti peab abipolitseinik perioodiliselt läbima tervisekontrolli. Seega eelneb tulirelvaõppele põhjalik tervisliku seisundi kontroll. Tuleb tähele panna ka seda, et abipolitseiniku seaduses tulirelva kandmise õiguse andmise eeldusena ei arvestata eriseaduste alusel antud teenistusrelvade või tsiviilrelvade kandmiseks ja kasutamiseks antud relvaluba, sest nende relvalubade eesmärgid on erinevad. Abipolitseinikule annab ülesande täitmise ajaks tulirelva kandmise õiguse ja väljastab relva politseiasutus. Nagu öeldud, tulirelva võib abipolitseinik kasutada vaid abipolitseiniku ülesannete täitmise ajal üksnes hädakaitses, ületamata seejuures hädakaitse piire. Mille pärast, küsite, lugupeetud saalisolijad. Aga sellepärast, et abipolitseinikule väljastatud relv peab mõjuma heidutusena võimalikele rikkujatele, teisalt peab see andma õigusrikkujale ka õigusselguse tema suhtes vajaduse korral rakendatavate sunnimeetmete kohta. Tuleb rõhutada seda, et nimetatud säte kehtiva õigusega võrreldes kitsendab abipolitseiniku poolt tulirelva kandmise ja kasutamise õigust. Kehtiva abipolitseiniku seaduse alusel on abipolitseinikul õigus politsei väljastatud tulirelvaga politsei tegevuses osaleda. See on oluliselt laiem õigus. Eeltoodud täpsustused vastavad väga suures ulatuses ka õiguskantsleri tähelepanekutele.
Muudatusettepanek nr 9 käsitleb ka väga palju diskussiooni tekitanud kolmandate isikute kaasamist politsei tegevusse ehk võimalust sõlmida mittetulundusühinguga tsiviilõiguslik leping, edaspidi korrakaitseleping, selleks et mittetulundusühing korraldaks abipolitseinike tegevust ja koondaks ka võimalikke abipolitseinikke konkreetses paikkonnas. Me oleme selle paragrahvi teinud sisuliselt analoogseks päästeseaduses sisalduvaga. Seega reguleerib see tsiviilõiguslik leping lisaks võimaliku mittetulundusühingu ja politseiasutuse varalistele suhetele ka koolitusega seonduvaid ja muid organisatoorseid küsimusi.
Muudatusettepanek nr 15, millel võiks veel põgusalt peatuda, on § 19 lõike 3 kohta. See muudatusettepanek on täpsustav, see sätestab, et alkoholijoobe kontrollimisel on abipolitseinikul kohustus anda isik viivitamatult üle politseile. Seda tuleb teha indikaatorvahendi positiivse näidu korral või siis, kui isik alkoholijoobe kontrollimisest keeldub.
Täiendasime eelnõu uue §-ga 22, mis puudutab vallasasja hoiulevõtmist. Seda tegime õiguskantsleri tähelepaneku peale. Ütleme eelnõus selgelt, et abipolitseinikul on õigus teha ettekirjutus, teostada turvakontrolli, kuid puudub õigus võtta turvakontrolli käigus leitud ohtlik asi enda kätte hoiule, see asi tuleb viivitamatult üle anda politseiametnikule.
Lõpetuseks muudatusettepanekust nr 18, mis puudutab jällegi isiku kinnipidamist politseile üleandmise eesmärgil. Abipolitseinik võib isiku kinni pidada, kui isik on näiteks avalikus kohas toime pannud korrarikkumise, kuid tähtis on see, et abipolitseinikul on kohustus kaasata nimetatud isiku suhtes sanktsioonide rakendamisse ja selle konkreetse isiku põhiõiguste riivesse politseiasutus.
Lõpetuseks kaks rakenduslikku küsimust. Esiteks, seaduse jõustumise tähtaeg on 1. jaanuar 2011, mis võimaldab piisava üleminekuaja. Teiseks, me oleme, nagu ma ettekande alguses ütlesin, eelnõu menetlenud juba alates esimesest lugemisest 19. veebruaril. Selle tõttu leidis komisjon, et kuigi väga paljud fraktsioonide esitatud muudatused on eelnõus arvestatud, aga kui kellelgi on veel midagi head öelda või mingeid muudatusi esile tuua, esitada tähelepanekuid muudatusettepanekute näol, siis te saate selleks võimaluse, sest õiguskomisjon teeb täna ettepaneku eelnõu lugemine katkestada. Me seadsime muudatusettepanekute esitamise tähtajaks selle nädala reede ehk 12. novembri. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Komisjon on tõesti head tööd teinud. Abipolitseiniku roll kindlasti järjest tähtsustub ja muutub järjest rohkem vajalikuks. Eriti kui arvestada seda, et järgmise aasta eelarve tõttu peavad ilmselt paljud päris politseinikud üsna pikka aega palgata kodus istuma, kuna ei jätku palgaraha. Aga ma tahan küsida järgmist. Kena on, et on muudetud § 36, ja seda ilmselt abipolitseinikule paremas suunas. Hüvitised jm on muutunud sarnasemaks politsei- ja tollitöötajate hüvitistega. Aga kas on veel midagi, mis meelitaks rohkem inimesi tulema politseinikuna tööle?

Sa mõtlesid tõenäoliselt, et tulema abipolitseinikuks. Ma arvan, et see eelnõu tervikuna tegelikult mõjub, ma loodan väga, nendele isikutele, kes vabatahtlikult tahavad politseitöös osaleda, väga positiivselt. Nagu ma ütlesin, väga oluline muudatus puudutab seda, et abipolitseinikul on võimalik ka iseseisvalt tegutseda politsei ülesandel. See on suur muudatus. Teatavasti on abipolitseinikud siiamaani saanud tegutseda vaid politseiametnikuga koos. Abipolitseinike ülesanded, pädevus ja ka võimalikud meetmed, mida sai võtta, on olnud küllalt segased või vastuolusid tekitavad. Tõesti, § 36 sätestab selgelt hüvitised abipolitseiniku hukkumise ja muu võimaliku kahju kannatamise korral, mis on vägagi sarnased politseiametniku hüvitistega. Ma arvan, et ka see üsna põhjalikult läbi mõeldud võimalus, millised on need vahendid ehk relvad, mida abipolitseinik saab turvalisuse tagamisel kasutada, on väga piisav ja euroopalik. Nende relvade sekka me lisasime eelnõu kõige viimases menetluse faasis näiteks teleskoopnuia. Me puudutasime ka tulirelva kasutamist. Tegelikult on tulirelva kasutamine ühelt poolt väga selgelt piiritletud ja seda on võimalik teha vaid hädakaitseolukorras, aga teiselt poolt ei jäta me abipolitseinikku üksi. Me ei jäta abipolitseinikku mitte mingil juhul hätta olukorras, kui ta näiteks väga suure tõenäosusega satub eluohtliku olukorra lahendajaks. Tal on iseseisva tegutsemise pädevus. Me loodame, et selliseid iseseisva tegutsemise pädevusega abipolitseinikke hakkab olema juba järgmisel aastal. Praegu on Eestis abipolitseinikke ca 2000. Loomulikult, märkimisväärne hulk nendest isikutest on reservis, aga abipolitseinike esindaja, kellega oli ka väga konstruktiivne koostöö, kes esindab paljusid mehi ja ka naisi, kes politseid iga päev abistavad, on meile edastanud selge sõnumi, et seda eelnõu on nad kaua oodanud.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt läheme eelnõu 633 muudatusettepanekute juurde ja asume neid läbi vaatama. Muudatusettepanekuid on esitatud tublisti, vaatame nad üheskoos läbi. Esimene muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ning tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see muudatusettepanek hääletamisele. Teist muudatusettepanekut on arvestatud. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata ning ka see muudatusettepanek ei kuulu Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt hääletamisele. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 11. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 12. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 13. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 14. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 15. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon. 16. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon. 17. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 18. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 19. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et jätta arvestamata, ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt ei kuulu see muudatusettepanek hääletamisele. 20. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada sisuliselt. 21. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et jätta arvestamata, ka see muudatusettepanek ei kuulu tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest hääletamisele. 22. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 23. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. 24. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht pärast mõttevahetust on, et arvestada sisuliselt. 25. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ning juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. 26. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. 27. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 28. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 29. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 30. muudatusettepaneku, mis on ühtlasi viimane, on esitanud juhtivkomisjon.
Head ametikaaslased! Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks katkestada. Määran eelnõu 633 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. novembri kell 16.45.
Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Härra juhataja! Austatud Riigikogu! Tutvustan teile valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle peamine eesmärk on tõhustada finantsjärelevalvet rahvusvaheliste pangandusgruppide üle. Teine eesmärk on parandada Finantsinspektsiooni ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide finantsjärelevalveasutuste koostööd. Finantsinspektsioon teeb juba praegu koostööd mitme riigi finantsjärelevalvega. Kuna Eestis ja Balti riikides on üldiselt esindatud just Põhjamaade finantsgrupid, siis on need grupid põhilised partnerid. Aga Finantsinspektsioon kuulub ka mitmesse järelevalvelisse kolleegiumisse. Need on järelevalveasutuste töögrupid. Kolleegiumi kuuluvad ühe konkreetse piiriülese finantsgrupiga seotud liikmesriikide järelevalveasutuste esindajad. Näiteks on moodustatud kolleegiumid järelevalveks kõigi Eestis tegutsevate suuremate Põhjamaade pangandusgruppide – Swedbanki, SEB, Danske Banki ja Nordea Panga üle. Kolleegiumi juhib selle riigi järelevalveasutus, kus paikneb vastava grupi peakontor. Kolleegiumi juht kutsub kolleegiumi kokku, korraldab selle tegevust ning otsustab, millised järelevalveasutused osalevad kolleegiumi kohtumistel.
Seni ei olnud Euroopa Liidu õiguses kolleegiumide tegevust reguleeritud, ka järelevalveasutuste koostöö oli reguleeritud väga üldisel kujul. Seega, kui seni on kolleegiumid tegutsenud üksnes vabatahtlike kokkulepete alusel, siis selle eelnõuga sätestatakse üsna täpselt kolleegiumi moodustamise alused ja ülesanded. Finantsinspektsioon saab eelnõu kohaselt otsese õiguse nõuda enda kaasamist kolleegiumi tegevusse.
Ühe olulise muudatusena määratakse ära ka olulise tähtsusega filiaali mõiste. Eelnõus sätestatud määratluse kohaselt võib Eestis nendeks pidada nii Danske Banki kui ka Nordea Panga filiaali, esimene on Sampo Pank. Euroopa Liidu üldise finantsjärelevalve korralduse kohaselt teeb filiaali üle järelevalvet selle riigi asutus, kus asub tema peakontor, Danske Banki puhul on siis Taani järelevalve. Eelnõu kohaselt saab Finantsinspektsioon senisest suurema õiguse nõuda teise liikmesriigi finantsjärelevalveasutuste käest informatsiooni.
Eelnõu sätestab ka alused, kuidas Finantsinspektsioon peab üheskoos teiste liikmesriikide järelevalveasutustega rahvusvaheliste pangandusgruppide riske hindama. Selle tulemusena võidakse üheskoos otsustada, kas riskide maandamiseks oleks vaja teatud samme astuda, näiteks piirata pangagrupi poolt laenude andmist. Juhul, kui teiste riikide finantsjärelevalveasutused Finantsinspektsiooni arvamusi eiravad või ei aktsepteeri neid, on Finantsinspektsioonil õigus pöörduda kaebusega Euroopa Liidu pangandusjärelevalveasutuse poole. Nimetatud asutus sündis Euroopa Liidu finantsjärelevalveasutuste reformi tulemusena ja alustab tööd järgmise aasta alguses.
Eelnõuga viiakse sisse ka mitmed tehnilisema iseloomuga muudatused. Esiteks täpsustatakse nõudeid, mis puudutavad pankade poolt suurte laenude andmist. Selle eesmärk on takistada pankade ebaproportsionaalselt suuri kahjumeid ühe konkreetse kliendi või temaga seotud isikute tõttu. Samuti täiendatakse eelnõuga norme, mis puudutavad pangalaenude ja muude sarnaste nõuete pakendamist väärtpaberite vormi. Teatavasti on see olnud üks globaalse finantskriisi põhjusi, kuna investorid ei mõistnud selliste investeerimistoodete tegelikku sisu ega nendega kaasnevaid riske. Eelnõuga täiendatakse selliste väärtpaberite müümisel kehtivaid nõudeid. Uute nõuete kohaselt tuleb selliste toodetega seotud riskide kirjeldamisel tuua välja ka potentsiaalsed huvide konfliktid. Ühtlasi sätestatakse, et sellise toote algne väljaandja peaks selle müümisel teistele investoritele jätma osa riskist enda kanda ehk tal peab olema osalus selles väärtpaberis.
Lisaks täpsustatakse eelnõuga pankade kohustusi seoses likviidsusriski juhtimisega. Viimaste aastate sündmused maailma finantsturgudel on tõestanud, et likviidsete vahendite olemasolu on peamine tegur, mis määrab nii üksikute pankade kui ka kogu pangandussektori toimimise ja püsimajäämise. Muudatusettepanekud on tehtud eesmärgiga kohustada panku tundma kõrgendatud huvi likviidsusriski juhtimise vastu, mille alusel tuleb igal pangal töötada välja strateegia ja poliitika likviidsusriskide juhtimiseks. Samuti kohustavad uued nõuded pangandusjuhte paremini aru saama just oma ettevõtte likviidsusriski eripärast ja sellega seotud riskide juhtimisest.
Kokkuvõttes on eelnõuga tehtavad muudatused olulised finantssektori paremaks toimimiseks. Eelnõuga tehtavad muudatused põhinevad suuresti 2009. aastal vastuvõetud Euroopa Liidu direktiivil. Muutuste tulemusel muutub finantsjärelevalve tõhusamaks, mis suurendab finantsstabiilsust tervikuna nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus. Eesti seisukohast suurenevad Finantsinspektsiooni õigused järelevalveks vajamineva informatsiooni saamisel ja nõudmisel ning seda eelkõige kriisiolukorras. Samuti suurenevad Finantsinspektsiooni õigused osaleda eri liikmesriikide finantsjärelevalveasutuste koostööks moodustatud kolleegiumides. Tänan!

Hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Finantsinspektsiooni õigused suurenevad, selgelt suureneb ka töökoormus ja suurenevad kohustused. Kas on kavas suurendada ka Finantsinspektsiooni isikkoosseisu ja kui palju?

Aitäh! Me oleme selle eelarve külmutanud ja lähtume põhimõttest, et suurem töö tuleb ära teha samade kulutustega. See printsiip on ju ka riigis laiemalt olnud, valitsussektori tegevuskulud on külmutatud. Me saame ülesandeid Riigikogult kogu aeg juurde, aga inimesi ega palgafondi me juurde ei küsi.

Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Austatud minister! Rahanduskomisjon arutas eelnõu oma korralisel istungil. Üldine meelsus eelnõu suhtes oli positiivne. Kui juba finantskriisid ei piirdu ühe riigi territooriumiga, ju ei saa siis ka nendega iga riigi territooriumil igaüks eraldi ja ühekaupa võidelda.
Komisjoni arutelul tekitasid põhilist huvi finantsjärelevalve töö muudatused. Piltlikult öeldes, praegu tohib teiste riikide finantsjärelevalvega koostööd teha. Selle Euroopa Liidu direktiivi ja eelnõu alusel saab see konkreetse vormi ehk meie finantsjärelevalvel on õigus osaleda kolleegiumide töös sellisel juhul, kui peapank allub mõne teise riigi finantsjärelevalvele, aga näiteks tema siin asuval esindusel on küllalt suur mõju meil toimuvale. See pakkus komisjoni liikmetele vist kõige rohkem huvi.
Komisjoni üksmeelne otsus oli esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 24. november kell 18. See otsus langetati nii, et 11 olid poolt, vastu ei olnud keegi ja erapooletuks ei jäänud ka mitte keegi. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni otsuse kohaselt on esimene lugemine lõpetatud. Määran Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 24. novembri kell 18.
Oleme kümnenda päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud.

Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli regionaalminister Siim Valmar Kiisleri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on sätestada valla- või linnasekretäri ametikohale kandideerijale selged ja üheselt mõistetavad haridusnõuded. Kehtiva seaduse järgi võib valla- või linnasekretäriks nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on kas juristi kvalifikatsioon või siis on Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon andnud talle vastava kutsetunnistuse. Nüüdseks on Eesti haridusmaastikul kujunenud välja olukord, kus kõrgkooli lõpetamisel ei väljastata lõpetajale diplomit, millel oleks haridustasemena kirjas juristi kvalifikatsioon. Sellise mõiste sisaldumine seaduses on tekitanud isiku ametisse nimetamisel segadust ning ei ole õigusselguse printsiipi silmas pidades üheselt mõistetav. Sellise rakendamisel segadust ja arusaamatusi põhjustava sätte olemasolule seaduses on mitmel puhul juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler ja sellele vastuolule on viidatud Riigikontrolli auditites.
Eelnõu vastuvõtmisel seadusena säilib valla- või linnasekretäriks nimetatavale isikule senises seaduses sätestatud nõue kodakondsuse ja vanuse kohta, kuid täpsemalt reguleeritakse valla- või linnasekretärile esitatavaid haridusnõudeid. Eelnõus sätestatakse valla- või linnasekretäri ametisse nimetatavale isikule järgmised nõuded omandatud hariduse kohta. Esiteks võib valla- või linnasekretäriks nimetada isiku, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni; teiseks, isiku, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni; kolmandaks, isiku, kellele on käesoleva seaduse jõustumiseni Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon väljastanud kutsenõuetele vastavuse tunnistuse ja kes on töötanud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses vähemalt kaks aastat. Vabandust! Ka teise kategooria puhul, kui inimene on omandanud õiguse õppesuunal riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni, on vajalik töötamine riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat. Magistrikraadi puhul sellist nõuet ei ole.
Seni väljastatud kutsetunnistused jäävad kehtima. Põhjuseks on vältida võimalikku isikute õiguspärase ootuse riivet, kui inimene on teadnud, et pärast hariduse omandamist on tal võimalik saada varasemalt õppimise eesmärgiks seatud ja soovitud amet. Ka pelgalt kutsetunnistuse alusel ametisse nimetatava isiku puhul on nõutav eelnev teenistuskogemus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat. Isikutel, kes on omandanud kutsetunnistuse, kuid kes seaduse jõustumise hetkel ei ole ametis valla- või linnasekretärina, on õigus kandideerida valla- või linnasekretäriks võrdselt õigusharidust omavate isikutega.
Rakendussätete kohaselt saavad ametis olevad valla- ja linnasekretärid jätkata samal ametikohal, sõltumata asjaolust, kas neil on või ei ole eelnõus sätestatud haridust tõendav diplom või kutsetunnistus. Seega on üleminek pehme.
Täiendavalt informeerin, et põhiseaduskomisjonis toimunud arutelul kerkis küsimus, kas seaduseelnõus sätestatud haridusnõuetele vastavad ka isikud, kes on Eestis lõpetanud rakenduskõrgkooli. Me küsisime seda Haridus- ja Teadusministeeriumist. Õiguse õppesuunal ei anna Eesti rakenduskõrgkoolid magistri- ega bakalaureusekraadi.
Lisainfoks, et praegu teadaolevate andmete kohaselt kohalduks eelnõu seadusena jõustumise korral 13 vallasekretärile rakendussäte, mis laseb ametis jätkata isikutel, kes edaspidi nendele nõuetele ei vastaks. Neil ei ole kutsetunnistust ja nad ei vasta ka eelnõuga kehtestatavatele haridusnõuetele, aga nad saavad oma praegusel ametikohal jätkata. Aitäh!

Ka mina tänan teid, austatud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Palun vabandust, et ma viimasel sekundil veel nuppu vajutasin! Ma lugesin seletuskirjast ja kooskõlastuslehelt maaomavalitsuste liidu ettepanekut, mis puudutab vallasekretäri asendamist. Ma saan aru, et asendaja peab vastama samadele nõuetele nagu ametisse nimetatud linna- või vallasekretär. Ma lihtsalt spekuleerin: kui tekib selline olukord, et ei ole võimalik kohalikust omavalitsusest pädevat inimest leida, milline on siis lahendus? Kas see tähendab seda, et inimene ei saa puhata või mingil muul põhjusel töölt ära olla, kas ta on sinna ametisse igaveseks määratud?

See on ka üldine avaliku teenistuse põhimõte, et asendaja peab vastama samadele nõuetele. Lahendus on see, et omavalitsused teevad omavahel koostööd. Näiteks minu informatsiooni kohaselt asendab täna Sonda vallasekretäri Paldiski linnasekretär.

Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Auväärt istungi juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Hea minister! 26. oktoobril tegeles põhiseaduskomisjon teiste väga oluliste küsimuste hulgas selle eelnõu ettevalmistamisega esimeseks lugemiseks. Peab ütlema, et arvamus eelnõu vajalikkuse kohta oli positiivne. Rääkisime samal teemal, mille tõstatas lugupeetud härra Õunapuu, mis saab linna- ja vallasekretäri asendamisest. Eraldi peatusime ka sellel, kuidas see eelnõu seaduseks vormudes kehtima hakkab, mis ajast. Rääkisime rakendussätetest, sellest, et praegu ametis olevad vallasekretärid saavad oma tööd jätkata. See ei ole nüüd see muudatus, mis otseselt kellelegi ametikoha, piltlikult öeldes, maksma läheks, küll aga see kindlasti korrastab kõiki neid nõudeid, mis on valla- või linnasekretärile seadusega kehtestatud.
Komisjoni üksmeelne seisukoht oli, et on ettepanek täna esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on meie palvel kümme tööpäeva – 24. november kell 6 õhtul. Ettepanek, nagu ma ütlesin, on esimene lugemine lõpetada. Komisjon volitas siinesinejat kui ainukest, kes sellest komisjonist on kunagi linnasekretäri ametikohal töötanud, kõik selle teile ette kandma. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 24. november kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.
11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud notariaadiseaduse, päästeseaduse, riigilõivuseaduse, tuleohutuse seaduse, äriseadustiku ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Mul on hea meel näha Riigikogu kõnetoolis justiitsminister Rein Langi. Palun!

Lugupeetud juhataja! Väga hea eelnõu ja väga lühike tekst. Selle eelnõu eesmärk on, et kui 1. jaanuarist 2011 võetakse Eesti riigis kasutusele euro, et siis kõik seadusega kehtestatud tasud ja lõivud oleksid sätestatud eurodes. Sel põhjusel muudetakse ka päästeseadust ja tuleohutuse seadust. Päästeseaduse ja tuleohutuse seaduse muudatusettepanekud palus eelnõule lisada Siseministeerium. Autoveoseaduse muudatuse ehk euro kasutusele võtmise seaduse § 14 lõike 1 muutmise ettepaneku esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Selle eelnõuga ei tehta mingeid põhimõttelisi muudatusi ei notari tasu seaduses, päästeseaduses, tuleohutuse seaduses ega riigilõivuseaduses. Kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses ette nähtud notari tasud ja riigilõivud on eurodesse ümber arvestatud lähtuvalt euro kasutusele võtmise seaduse seletuskirjas toodud eurole ülemineku põhimõtetest. Osaliselt võeti aluseks ka konverteerimised, mis notari tasu seaduses sätestati euro kasutusele võtmise seadusega.
Peale tehniliste muudatuste on siin üks asi veel. Siin on säte, et eelnõuga muudetakse notariaadiseadust selliselt, et aruandekohustuslastel võimaldatakse nii 2010. kui ka 2011. aasta majandusaasta aruandeid esitada registrile notari kaudu. Tuleb tunnistada, et nende aruannete esitamine notari kaudu ei ole olnud suurearvuline, aga sellegipoolest on see olnud üks võimalus aruande esitamiseks. Seda eelkõige välismaalastele, kes ettevõtjaportaali aruannet allkirjastama ja esitama ei pääse, sest praegu puudub neil selleks vajalik autentimisvahend. Digitaalne autentimine ei ole Euroopa Liidus kaugeltki nii kaugele jõudnud kui Eestis. Ma arvan, et on üsna mõistlik lähenemine selline väike täiendus teha.
Olen tänulik ettepaneku eest selle eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Austatud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kuidas teile selles kontekstis tundub, võib-olla oleks meil aeg siiski ülemäära kõrged riigilõivud üle vaadata ja vähemalt mõningas osas, mis puudutab pankrotiavaldusi ja teisi teie valitsuse tekitatud olukordi, mida on massiliselt, natuke leevendada? Kuidas teile tundub?

Mille me siis nüüd tekitasime, hea Ain, kas kõrged riigilõivud või rohkearvulised pankrotimenetlused? Sellest sinu seisukohavõtust ei saanud päris täpselt aru. Aga riigilõivutemaatika on kindlasti Justiitsministeeriumi pideva jälgimise all ja mitte ainult riigilõivud, vaid ka kõikvõimalikud kohtutäituri tasud ja pankrotihalduri tasud. Ma ei näe nii suuri probleeme lõivumääradega. Pärast selle valitsuse suuri ponnistusi on enamik riigilõive suudetud kulupõhiseks teha. Pankrotihalduri ja kohtutäituri tasude puhul on meil minu arvates praegu liiga palju kõikvõimalikku ristsubsideerimist. Ehk siis oleme ausad, väga paljude avalik-õiguslike nõuete täitmise kulud maksavad kinni eraõiguslikud isikud ja see ei ole õiglane. Nii et me analüüsime seda. Mul on väga hea meel, et Riigikogu võttis vastu seaduse, millega tekkis Eestisse kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda. See koda on väga tõsise tähelepanu alla võtnud just nimelt kõikvõimalikud tasumäärad, on tellitud auditid ja ka Justiitsministeerium teeb auditeid. Ma arvan, et järgmise aasta aprillis-mais tuleme selle teema juurde päris kindlasti tagasi. Mitmed tasumäärad ja ka lõivud vajavad muutmist, aga see ei ole selle eelnõu teema.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, see, millest härra minister rääkis, ei ole tõesti väga paljus selle eelnõu teema. Aga mina küsin ikka riigilõivude kohta, see on selle eelnõu teema. Pankrottide arv on oluliselt kasvanud. Tegelikult on pankrot täiesti normaalne nähtus igas majanduses. Ma ei ütle, et see on selle valitsuse süü. Ma lihtsalt tahan öelda, et inimesed ei saa sageli kohtusse pöörduda, kuna pankroti puhul on riigilõivud väga suured, need on ka nõuete puhul suured, peabki pankrotti minema, ei saa nõudeid esitada. Minu küsimus on ikkagi järgmine. Justiitsminister lubas analüüsida. Millal te selle analüüsiga lõpuks lõpule jõuate ja meie ette tulete? Tahaks väga näha, kuidas need erakordselt kõrged riigilõivumäärad on mõjunud meie majanduskeskkonnale.

Aga missugused riigilõivumäärad pankrotimenetluses, hea Ain? Seal ei ole küll mingisuguseid takistusi pankrotimenetluse algatamiseks, pankrotiavalduse esitamiseks. Need lõivud ei ole üldse olnud mingisuguse debati teema. Seal ei näe ma mingit probleemi. Pigem näen ma seda probleemi, et tihtipeale nende pankrottide puhul, kus ettevõte on varatu, ei rakendata üldse juhatuse liikmete suhtes hoolsuskohustuse vastutust, et nad vähemalt korvaksid selle osa, mis pankrotihaldurile makstakse välja riigieelarvest – 6200 krooni. See on üks probleem. Pidev jutt käib sellest, et kohtulõivud on Eestis väga kõrged. Ka sellele küsimusele olen ma siin saalis vastanud. Ma ei pea õigeks, et üldiselt maksavad need maksumaksjad, kes eraõiguslikke vaidlusi ei pea, kinni tsiviilkohtus vaidlejate kohtukulud. Praeguste lõivumäärade korral maksab riik paraku endiselt tsiviilkohtupidamisele veel peale, need kulud ei ole kaetud riigilõivudega. Kas need määrad on igal pool õiged, kas me ei peaks nendele lõivudele-hagihindadele teatud lagesid kehtestama, see on eraldi jutu teema. Me saame oma analüüsi valmis, ma seda ütlesin, järgmise aasta alguses, jaanuaris-veebruaris. Pärast seda peab parlament kindlasti hakkama seda ka arutama. Aga kuna tuleb panna korrelatsiooni nii kohtulõivud, kõikvõimalikud kohtutäituri tasud kui ka pankrotihalduri tasud, siis mõistlik oleks seda teemat käsitleda ühe tervikuna.

Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjonis oli eelnõu arutusel 26. oktoobri istungil. Eelnõu tutvustasid ja komisjoni liikmete küsimustele vastasid Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna õigusloome ja arenduse talituse nõunikud Piret Saartee ja Kadri-Catre Kasak.
Tegemist on tõepoolest euro kasutusele võtmisega seotud ümberarvestustega vastavalt kevadel siinsamas saalis vastuvõetud euro kasutusele võtmise seadusele. Selles küsimuses oli komisjon üksmeelne.
Eraldi tahaks välja tuua vaid ühe arutelu käigus tekkinud küsimuse. See puudutas eurosumma ümardamist ülespoole eelnõu § 6 punktis 1. Selle sättega muudetakse autoveoseadust. Kehtiva autoveoseaduse kohaselt peab tegevusloa omajal esimese sõiduki kohta, millele ta taotleb sõidukikaarti, või sellel, kellele see kaart on antud juba varem, olema vara vähemalt 140 000 krooni väärtuses. Euro kasutusele võtmise seaduse jõustudes hakkab see summa olema 8900 eurot. Eelnõu algataja selgituse kohaselt peab see summa olema 9000 eurot, sest tegemist on maanteeveoettevõtjale direktiiviga kehtestatud kohustusliku kapitali suuruse nõudega. Sellega sai komisjonis tõstatatud küsimus vastuse.
Menetlusotsused, mis rahanduskomisjon seoses selle eelnõuga langetas, olid järgmised: teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 24. november kell 18. Need otsused langetati konsensuslikult. Tänan!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 24. november kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.
12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli siseminister Marko Pomerantsi!

Tere päevast! Tutvustan teile isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on algatatud eesmärgiga sätestada Eesti õiguses Euroopa Liidu ühtse vormiga elamisloakaardi kasutusele võtmine. Elamisloakaardi kui eraldiseisva dokumendi rakendamine on Eestile kohustuslik. Liikmesriikidel on kohustus hiljemalt järgmise aasta 20. maiks hakata riigis püsivalt viibivatele välismaalastele välja andma uut liiki ID-formaadis elamisõigust tõendavat dokumenti. Dokumendile kantakse elamisloa ja tööloa andmed ning biomeetrilised isikuandmed: näokujutis ja sõrmejäljekujutised. Kuna kehtiv isikutunnistuste väljaandmise leping Eesti Vabariigi ja Trüb AG vahel lõpeb selle aasta lõpus ja on sõlmitud uus leping, milles nähakse ette nii isikutunnistuste kui ka elamisloakaartide väljaandmine, siis on otstarbekas alustada Eesti elamisloakaartide väljaandmist alates jaanuarist 2011. Kehtiva seaduse kohaselt antakse isikutunnistus, esiteks, Eesti kodanikele, teiseks, Eestis elamisloa alusel elavatele kolmanda riigi kodanikele ja, kolmandaks, Eestis elamisõiguse alusel elavatele Euroopa Liidu kodanikele ja nende perekonnaliikmetele. Eelnõu kohaselt antakse edaspidi isikutunnistus üksnes Eesti kodanikele ja Euroopa Liidu kodanikele, kolmanda riigi kodanikele antakse edaspidi isikutunnistuse asemel elamisloakaart.
Säästlikkuse ja otstarbekuse kaalutlusel ei ole mõistlik anda välismaalastele kahte eraldiseisvat dokumenti: riigisisest digitaalset isikut tõendavat dokumenti ja elamisloakaarti. Seetõttu on nende funktsioonid ühendatud. Elamisloakaart on isikut tõendav dokument, mis võimaldab välismaalasel füüsilises ja elektroonilises keskkonnas oma isikut tõendada ja digitaalset allkirja anda ning ühtlasi tõendab see välismaalase Eestis viibimise seaduslikku alust.
Elamisloakaardi kasutusele võtmisega lõpetatakse ühtlasi kleebisevormis elamislubade väljastamine.
Seoses asjaoluga, et elamisloakaardile tuleb kanda ka sõrmejäljekujutised, vajab lahendamist probleem, kuidas pääseb Eestisse tagasi isik, kes väljaspool Eestit viibides elamisloakaardi kaotab, või isik, kelle elamisloakaardi kehtivuse aeg lõpeb. Varem oli isikul võimalus esitada elamisloakleebise väljastamise taotlus Politsei- ja Piirivalveametile posti teel, viibides ise välisriigis, ning saada kleebis kätte välisesinduses, aga nüüd nähakse eelnõuga ette elamisloakaardi taotlemise ja väljastamise võimalus välisesinduses ka nende Eesti elanikest kolmandate riikide kodanike jaoks, kes on registreerinud oma Eestist eemalviibimise välismaalaste seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning kelle elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt registreeritud välisriigis. Samuti sätestatakse eelnõus, et ajutiselt, näiteks turismireisil välisriigis viibiv Eesti elamisluba omav kolmanda riigi kodanik, kelle elamisloakaart muutub välisriigis viibides kasutamiskõlbmatuks või läheb kaotsi, saab Eestisse tagasi pöörduda, ilma et tal tuleks selleks taotleda välisesinduses elamisloakaarti. Välisriigi reisidokumendi olemasolu korral väljastab konsulaarametnik kolmanda riigi kodanikule tõendi, mis tõendab elamisloa olemasolu.
Lisaks antakse eelnõuga Vabariigi Valitsusele pädevus sõlmida välisriikidega välislepinguid, mis käsitlevad isikusamasuse kontrollimist ja riigipiiri ületamist võimaldavate dokumentide väljaandmist. See annab volituse sõlmida vastastikkuse põhimõttel välisriikidega kokkulepped, mis võimaldavad isikul oma elukohariiki tagasi pöörduda, ilma et kodakondsusjärgne riik oleks eelnevalt isikule väljastanud reisidokumendi. Selline lahendus on isiku jaoks oluliselt lihtsam ja võimaldab ajutiselt välisriigis viibival välismaalasel kiiremini oma elukohariiki tagasi pöörduda.
Eelnõus kavandatu on kõige otstarbekam, säästlikum ja kliendisõbralikum viis täita Euroopa Liidu määrusest tulenevat kohustust võtta kasutusele elamisloakaart, säilitades samas vastavuse senistele vajadustele ja võimalustele. Aitäh! Palun eelnõu toetada!

Austatud minister! Ma tänan teid! Küsimusi ei näi olevat. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme ... Vabandust, siiski on üks küsimus tekkinud! Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Palun vabandust, ma natuke konsulteerisin! Mõni aeg tagasi rääkisime pikalt halli passiga inimestest. Tahaks teilt kuulda, kas elamisloakaart ja hall pass on omavahel seotud või jäävad need passid üldse minevikku.

Aitäh! Nii nagu eelnõus on öeldud, need inimesed, kes on kolmandate riikide kodanikud, saavad elamisloakaardi. Hall pass jääb reisidokumendiks.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas või, õigemini, põhiseaduskomisjoni päevakorras oli nimetatud seaduseelnõu kahel korral. Esmalt tehti 26. oktoobril Siseministeeriumi palvel menetluslikud otsused, kuna nimetatud eelnõu menetlemisega ei ole meil väga palju aega ja me soovime, et 1. jaanuariks oleks nimetatud eelnõu kindlasti seadusena jõustunud.
Kuid nimetatud seaduseelnõu arutelu leidis aset põhiseaduskomisjoni 9. novembri korralisel istungil. Nimetatud päevakorrapunkti arutelule olid kutsutud siseminister Marko Pomerants ning Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. Komisjoni istungil tutvustas härra minister eelnõu. Komisjon oli eelnõu suhtes äärmiselt üksmeelne. Nimelt otsustati konsensuslikult (5 poolthäälega) teha Riigikogu täiskogule ettepanek nimetatud seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata s.a 12. november kell 16.45. Ka minu palve on eelnõu toetada.

Hea ettekandja! Ma ei näe küsimusi. Ma tänan teid ettekande eest! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 844 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. novembri kell 16.45. Esimene lugemine on lõpetatud ning 13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Kasutan tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest võimalust ning võtan juhataja viieminutilise vaheaja. Istung jätkub kell 15.51.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Istungi juhataja võetud vaheaeg on läbi. Kell on 15.51.
Jätkame kolmapäevast istungit ja oleme järgmise päevakorrapunkti juures, mis kannab numbrit 14. See on Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Mul on hea meel näha Riigikogu kõnetoolis välisminister Urmas Paeti. Palun, sõna on teil!

Selle eelnõu peamine eesmärk on viia konsulaarseadus kooskõlla s.a 1. juulil jõustunud perekonnaseisutoimingute seadusega. Selle eelnõu sisu on see, et ühtlustatakse konsulaarseaduses ja perekonnaseisutoimingute seaduses toodud toimingud, mida teeb konsulaarametnik. Selle eelnõuga täiendatakse konsulaarseaduses aukonsuli pädevust puudutavaid sätteid ja perekonnaseadust.
Eelnõu kohaselt lõpetatakse välisesindustes Eesti kodanike sünni-, surma- ja abieluaktide koostamine. Selle muudatuse põhjus on see, et nende toimingute tegemiseks välisesinduses puudub sisuliselt vajadus, kuna kõiki perekonnasündmusi registreeritakse välisriigi perekonnaseisuasutustes asukohariigi seaduste alusel. Teine põhjus on praktiline. Alates s.a 1. juulist ei koostata perekonnaseisuakti paberil, vaid selle asemel tehakse perekonnaseisukanne rahvastikuregistrisse. Lähtudes eespool toodust, tehakse ka edaspidi välisesindustes neid toiminguid, mille järele on reaalne vajadus, väljastatakse abieluvõimetõendeid riikides, kus ei ole kehtestatud selleks eraldi vormi, väljastatakse väljavõtteid perekonnaseisuandmete kohta, parandatakse välisesinduses tehtud kandeid jne.
Kehtiva konsulaarseaduse kohaselt ei ole praegu Eesti aukonsulil õigust väljastada Eesti isikutunnistust. Paljudes riikides ei ole aga Eesti kodanikul võimalik seda dokumenti kätte saada, sest isikutunnistuse väljastamise õigus on ainult konsulaarametnikel. Eelnõuga nähaksegi aukonsulile ette õigus väljastada peale biomeetriliste andmetega Eesti kodaniku passi ja autojuhilubade ka isikutunnistusi. Nende aukonsulite loetelu, kellele see õigus antakse, kehtestatakse välisministri käskkirjaga kooskõlastatult siseministriga.
Kolmandaks, välisriigis väljaantud dokumentide keelenõuete ühtlustamiseks tehakse muudatus ka perekonnaseisutoimingute seaduses. Kui alates 1. juulist 2010 peavad perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid olema eesti keeles, siis muudatuse kohaselt peavad need olema tõlgitud eesti, inglise või vene keelde, välja arvatud juhul, kui see dokument ongi vene- või ingliskeelne.
Neljandaks, värskelt jõustunud perekonnaseadusega loodi hooldusõiguse instituut, mille järgi vanematel on edaspidi ühine hooldusõigus ja nad esindavad last ühiselt. Varem rakendatud põhimõtte kohaselt oli vanematel õigus last esindada eraldi. Kui kehtiva perekonnaseaduse põhjal on vanemate ainus võimalus ühise hooldusõiguse muutmiseks pöörduda kohtusse, siis praegu täiendatakse perekonnaseadust kaheaastase üleminekuperioodiga, mille jooksul on vanematel vaidluse puudumise korral võimalik esitada avaldus hoolduse muutmiseks ka perekonnaseisuametnikule, et praeguse seaduse järgi minna seejärel üle ainult kohtulikule hooldusõiguse muutmisele. Aitäh!

Austatud minister! Ma tänan teid ettekande eest! Ühtegi küsimust ei ole. Tänan teid! Nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni liikme Toomas Vareki!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Eelnõu 824 esimene arutelu esimesele lugemisele saatmiseks toimus väliskomisjonis 12. oktoobri istungil. Komisjoni istungile oli kutsutud Välisministeeriumi konsulaarosakonna õigusbüroo direktor Viktoria Tuulas, kes andis komisjoni liikmetele ülevaate eelnõu sisust ning eesmärkidest. Komisjoni liikmetel oli enim küsimusi perekonnaseaduse § 214 täiendamise kohta. Komisjon otsustas küsida selle muudatuse kohta arvamust Riigikogu õiguskomisjonilt. Õiguskomisjoni 25. oktoobril antud arvamuse kohaselt ei ole õiguskomisjonil kõnealuse sätte muutmiseks ega täiendamiseks ettepanekuid. Väliskomisjon jätkas eelnõu ettevalmistamist esimeseks lugemiseks 26. oktoobri istungil ning arutelu tulemusena otsustati konsensusega järgmist. Esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 824 Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele kolmapäeval, 10. novembril. Teiseks, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõike 1 kohaselt teha ettepanek määrata seaduseelnõu 824 esimese lugemise lõpetamise korral muudatusettepanekute esitamise tähtajaks seitse tööpäeva, s.o 19. november s.a kell 16. Kolmandaks, juhul kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 824 Riigikogu täiskogu päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, 24. novembril. Väliskomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Hea ettekandja! Ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonid soovivad pidada läbirääkimisi? Ka läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 824 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. novembri kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud.
14. päevakorrapunkt on käsitletud.

Läheme 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Lugupeetud Riigikogu! Selle eelnõu peamine eesmärk on korrastada rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalemise süsteemi ja luua sellele ka selge õiguslik alus. Tegemist on Eesti õiguskorras uue seadusega. Praegu on Välisministeerium korraldanud ekspertide lähetamist tsiviilmissioonidele välissuhtlemisseaduse alusel, mille kohaselt Välisministeerium koordineerib rahvusvaheliste organisatsioonide korraldatavatel ja teistel kriisireguleerimismissioonidel osalemist ja riiklike ekspertide lähetamist välisriikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Päästemeeskonna liikmeid on rahvusvahelistele päästetöödele lähetatud päästeseaduse ja selle alusel kehtestatud valitsuse määruse kohaselt.
Kuid kehtivate õigusaktidega ei ole tsiviilmissioonil osalemine siiski piisavalt reguleeritud. Puudub ühtne süsteem, kuidas eksperte missioonidele lähetada, reguleerimata on mitmed olulised küsimused, näiteks eksperdi lähetamine missioonile ja tema sealt tagasikutsumine, aruandlus, sotsiaalsed tagatised. Tsiviilmissioonide seaduse vastuvõtmisega täidetakse need lüngad õiguslikus regulatsioonis. Eksperdi sotsiaalsete tagatiste regulatsioon annab inimestele ka suurema kindlustunde, mis suurendab ekspertide huvi missioonil osalemise vastu. Samuti saadab selle seaduse vastuvõtmine meie partneritele NATO-s ja Euroopa Liidus ning ka laiemale rahvusvahelisele üldsusele signaali, et Eestile ei ole osalemine tsiviilmissioonidel ajutine tegevus, mida reguleeritakse ad hoc meetmete abil, vaid see on lahutamatu osa Eesti julgeoleku- ja humanitaarabipoliitikast, millel on hästi läbi mõeldud ja ka seadusega reguleeritud perspektiiv.
Rahvusvaheline tsiviilmissioon on missioon, mis täidab humanitaarabi või rahvusvahelise tsiviilkriisiohje ülesandeid. Humanitaarabi eesmärk on looduskatastroofide ja relvakonfliktide tõttu kannatanud inimeste operatiivne abistamine, nende esmavajaduste rahuldamine ja katastroofiolukorra stabiliseerimine. Nii on Eesti eksperdid sel aastal osalenud humanitaarabimissioonidel näiteks Haitil, Pakistanis, Venemaal ja ka Moldovas, aidates kaasa looduskatastroofi tagajärgede leevendamisele.
Tsiviilkriisiohje tähendab mittesõjaliste meetmetega sekkumist kriisi, eesmärgiga takistada selle laienemist ja kaasa aidata selle lahendamisele. Tsiviilkriisiohje meetmed võivad olla väga erinevad, hõlmates näiteks avaliku halduse, politsei-, piirivalve-, pääste-, elanikkonnakaitse-, vaatlus- ja uurimisülesandeid. Nii on Euroopa Liit saatnud tsiviilmissioone konkreetsesse piirkonda selleks, et kaasa aidata äsja loodud riigi ülesehitustööle, näiteks rahvusvaheline tsiviilmissioon Kosovos, kus teiste hulgas osalevad Eesti eksperdid. See missioon on toetanud Kosovo riiklike institutsioonide loomist. Tsiviilmissioonid võivad täita ka piirkonna stabiliseerimise ja julgeoleku suurendamise ülesandeid, nagu näiteks Euroopa Liidu vaatlusmissioon Gruusias.
Eesti osaleb tsiviilmissioonidel eelkõige ekspertide lähetamisega, seetõttu sätestab eelnõu ka ekspertide missioonile lähetamise ja sealt tagasikutsumise ühtse süsteemi, samuti eksperdi õigused, kohustused ja sotsiaalsed tagatised. Teine võimalus, kuidas Eesti võib tsiviilmissioonil osaleda, on missiooni rahaline toetamine. Nii näiteks toetasime äsja Kosovos tegutsevat rahvusvahelist tsiviilmissiooni poolteise miljoni krooniga.
See seadus võiks jõustuda 1. jaanuarist 2011. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ministrile küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ministrit! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri!

Austatud juhataja! Minister! Head kolleegid! Väliskomisjon arutas nimetatud seaduseelnõu oma istungil neljapäeval, 28. oktoobril 2010. aastal. Eelnõu tutvustama olid kutsutud välisminister Urmas Paet, Välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektor Kristi Land ja personaliosakonna rahvusvahelise personalipoliitika büroo direktor Aivar Tsarski. Välisministeeriumi esindajad tutvustasid komisjonis eelnõu eesmärke ja sisu, millele järgnes debatt, kus käsitleti peamiselt pikaajalistele ning lühiajalistele ja kiireloomulistele missioonidele värbamise erinevusi, samuti tsiviilmissioonidel osalevate ametnike sotsiaalseid garantiisid ja hüvitiste maksmise korda.
Pärast arutelu tegi komisjon sellised menetluslikud otsused: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 829 Riigikogu täiskogu kolmapäeva, 10. novembri päevakorda esimeseks lugemiseks ning teha saalile ettepanek esimene lugemine lõpetada, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõike 1 kohaselt teha ettepanek määrata eelnõu 829 esimese lugemise lõpetamise korral muudatusettepanekute esitamise tähtajaks tavapärane aeg ehk kümme tööpäeva ja väliskomisjoni ettekandjaks määrati komisjoni esimees Sven Mikser.
Nende ettepanekutega on komisjon täna siin teie ees lootusega, et see tühimik Eesti seadustes, kui me oleme küll väga täpselt seaduste tasemel reguleerinud oma osalemise rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel, aga oleme seni käsitlenud tsiviilmissioone ühekordsete ad hoc asjadena, saab täidetud ja see kord, kuidas Eesti oma esindajate kaudu nendel missioonidel saab osaleda, ka seaduse tasemel kehtestatud. Aitäh!

Austatud ametikaaslane! Teile on küsimus. Trivimi Velliste, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab natukene üldisemat tausta. Kas komisjonis selle eelnõuga seoses või ka üldisemalt on olnud juttu tsiviilmissioonide strateegiast ja strateegilistest eesmärkidest? Kas me võime oletada, et tsiviilmissioonide osakaal hakkab edaspidi kasvama, näiteks sõjaliste missioonide arvel, või jääb status quo enam-vähem pikemaks ajaks püsima? Kas sellest on komisjonis juttu olnud?

Komisjonis ei olnud otseselt juttu strateegiast, küll aga oleme komisjonis, nii väliskomisjonis eraldi kui ka ühisistungitel riigikaitsekomisjoniga, nagu sa tead, arutanud sõjaliste missioonide strateegiat ka selles mõõtmes, kui suur võiks olla Eesti üksuste arvuline koosseis kaugemas perspektiivis. Ma arvan, et siin väga otsest seost tsiviilmissioonide ja sõjaliste missioonide vahel ilmselt ei ole. Tsiviilmissioonide kontekstis, seda eelnõu komisjonis arutades, me rääkisime ühest küljest pikaajalistest tsiviilmissioonidest, teisest küljest kiireloomulistest ühekordsetest humanitaarse iseloomuga missioonidest, vajadus nende järele sõltub konkreetsetest lühiajalistest kriisidest, katastroofidest jm. Nii et ei, me selle eelnõu kontekstis sellisest soovituslikust piirarvust, kui palju inimesi peaks Eesti tsiviilmissioonidele kaugemas perspektiivis näiteks aasta keskmisena lähetama, komisjonis ei rääkinud, küll aga on ilmselt mõistlik pikaajaliste tsiviilmissioonide kontekstis kõnelda soovituslikust koormusest. Tõsi on see, et tsiviilmissioonide puhul, lähtuvalt eri missioonide erinevast iseloomust ja Eestis olemasolevast võimekusest, see koormus tegelikult jaguneb eri valitsusasutuste või ka valitsusvälistest institutsioonidest või erasektorist tulevate spetsialistide vahel. Siin on erinevus sõjalistest missioonidest kindlasti märkimisväärne.

Austatud ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei näe. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 24. november kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud. 15. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Ma soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 16.06.