Ühesõnaga, see proportsionaalne tulumaks, mis on Margus Tsahkna sõnade kohaselt sangpomm Eesti majandustõusu jala küljes, on olnud ka ajendiks selle seaduseelnõu algatamisel. Kui tõele au anda, siis hiljem IRL-i spin-doktorid muutsid Margus Tsahkna blogipostituse pealkirja poliitiliselt korrektseks. Aga mõte, et praegune lihtsakoeline maksusüsteem on jäänud ajale jalgu, on täiesti mõte, mis väärib nõus olemist.
Eesti läks proportsionaalsele tulumaksule üle olukorras, kus oli tegemist vaese ühiskonna väikeste tuluerisustega ühiskonnaliikmete vahel ja algelise maksuhaldusvõimega. Selline süsteem, mis toimis hästi oma riigi ülesehitamise faasis, ei sobi enam praeguse ühiskonnakorralduse ega ka meie arengu eesmärkidega.
Seega kannab üleminek astmelisele tulumaksule endas kolme eesmärki. Esiteks, tagada Eesti riigi eelarveline võimekus ja arenguks vajalikud maksutulud; teiseks, suurendada maksusüsteemi rolli majandusprotsesside juhtimisel ja kujundamisel, ning kolmandaks, tagada ühiskonna suurem sidusus nii erinevate tulu saajate kui Eesti eri piirkondade lõikes. Progresseeruv maksumäär võimaldab efektiivsemalt jaotada tulumaksukoormust erinevat tulu teenivate maksumaksjate vahel ning kokkuvõttes suurendada ka maksutulude laekumist riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetesse. Arvestuslikult eeldatakse maksutulude voo suurenemist 3,5 miljardi krooni võrra aastas.
On aeg endale tunnistada, et praeguste väikeste riigieelarve tulude juures pole meil võimalik efektiivselt üles ehitada ei haridus- ega meditsiinisüsteemi ega tagada infrastruktuuri arengut. Eesti eelarves on Euroopa Liidu toetused jõudnud juba ühe viiendikuni ja tuleb ausalt vastata küsimusele, mis saab siis, kui see ebakindel rahavoog ja varade müügist laekuv raha ära lõpeb. Meie praegust maksustruktuuri vaadates tuleb tunnistada, et peale tulumaksude osakaalu suurenemise teiste maksude suurendamise võimalusi enam ei ole. Ka Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon on hoiatanud, et ajutised meetmed tuleb asendada teistsuguste maksustamise põhimõtetega. Kui seda ei tehta, siis ei jää kolme negatiivse eelarve tegemine ning miljarditesse ulatuv eelarve puudujääk lühiajaliseks probleemiks, vaid selline pideva kärpimise ideoloogia saadab meid veel mitmel järgmisel aastal.
Astmelisel tulumaksul on selge reguleeriv roll. Paljud maailma juhtivad majandusinstitutsioonid, nende hulgas IMF, Euroopa Komisjon ja OECD, on väga selgelt rõhutanud tulumaksu kui automaatse stabilisaatori tähtsust. Ja liigagi sageli süüdistatakse Eestit fiskaalpoliitika protsüklilises mõjus, mille üks oluline komponent on ka proportsionaalse tulumaksu süsteem. Kui seda lihtsalt öelda, siis kiire majanduskasvu ajal viib see majanduse ülekuumenemiseni ja vastupidi, majanduse kokkutõmbumise faasis võimendab majanduslangust veelgi. Seda see meie praegune lihtsakoeline maksusüsteem teeb.
Vaadates meie majandustsüklit viimase kümnendi vältel, ei saa olla mingit kahtlust, et majanduskasv on olnud tasakaalust väljas ja langus on olnud liiga järsk ja kontrollimatu. Astmeline tulumaks võimaldab selliseid järske kõikumisi automaatselt siluda ja probleeme pehmendada. Euroopa Liidu riigid on kriisiperioodil oma maksusüsteemi väga selgelt progresseeruvamaks muutnud. Nii on vähendatud eelkõige madalamate tuluastmete maksukoormust ja suurendatud suurematululiste osa koos maksuvabastuste laiendamisega.
Astmeline tulumaks võimaldab vähendada tulu erisusi ühiskonnas ja suurendada sotsiaalset sidusust ja solidaarsust ühiskonnas. Õigluse aspekt on muutunud Euroopa kontekstis väga oluliseks teemaks ka maksusüsteemi puhul. Meie poolt välja pakutud astmelise tulumaksu süsteemi puhul väheneb madalatululiste inimeste maksukoormus. Seega on vale väita, et astmeline tulumaks vähendab kõikide kulusid, nagu on oma pressiteates väitnud rahanduskomisjoni esimees. Veel kord kordan üle: vastavalt sellele eelnõule kõikide alla keskmist palka saavate inimeste tulumaksukoormus väheneb. Ja sellise tulu saajad moodustavad ligi 2/3 palgasaajatest.
Madalapalgaliste inimeste maksukoormuse vähenemisel on ka igapäevane praktiline tähtsus. Täna on alla keskmist palka saavate inimeste maksukoormus liiga suur, neid on tõsiselt mõjutanud ka viimaste aastate rängad kaudsete maksude tõusud. Väga paljud, kes saavad palka, on ometi langenud sellisesse olukorda, et nad peavad taotlema sotsiaaltoetusi. Siin tekibki küsimus, miks peab riik enne kokku korjama maksud ja siis jagama need toetusteks tagasi – selle saaks automaatselt ära teha astmeline maksusüsteem.
Tahan rääkida sellest eelnõust veel ka selle sihiga, et ei tuleks küsimusi selle kohta, mida saab tegelikult teada eelnõu mõttega läbi lugedes. Astmelise tulumaksu süsteemi puhul ei hakka uued astmed kehtima mitte vastavalt palga suurusele, vaid vastavalt maksustatava tulu suurusele. Ja, lugupeetud inimesed, kes te veel saalis olete ja mind kuulata suvatsete, näiteks ka teises pingis, ma tooksin kolleeg Tõnu Juulale ühe näite kahe lapse emast Marist, kes astmelise tulumaksu korral võidab. Võidab, kuigi ta on saanud palka 15 000 krooni – see on üle keskmise palga. Kuidas see võimalik on? See on sellepärast nii, et vastavalt astmelisele tulumaksule ei maksustata mitte tema palka, vaid tema maksustatavat tulu. Ja enne võetakse tema sissetulekust maha tulumaksuvaba miinimum, tema teise lapse pealt tulumaksuvaba miinimum, tema kogumispensionimakse, tema töötuskindlustusmakse ja vabatahtlik pensionisammas, kui selline on. Kui ta on kulutanud laste haridusse, võetakse ka need summad maha, kodulaenu intress võetakse maha, nii kaua kuni see veel kehtib. Ja keskeltläbi võib nii öelda, et ühe kahe lapse ema maksuvaba tulu praeguses olukorras on üle 6000 krooni. Järgmised 5833 krooni maksustatakse 18%-ga, mis on väiksem protsent kui tänane 21%-ne maksumäär, ja sellest võidab ta juba 175 krooni kuus. Kuid tema sissetuleku järgmised 2997 krooni maksustatakse juba teise maksuastme määra järgi, mis on 26%, ja selle summa pealt tuleb tal maksu maksta juurde 150 krooni enam kui senise maksusüsteemi puhul. Seega võidab ta oma 15 000-se palga juures iga kuu küll ainult 25 krooni, aga aasta peale on see sümboolsed 300 krooni.
Nii et see maksusüsteem, mis ei maksusta mitte palka, vaid maksustatavat tulu, on soodne suurematele mitme lapsega peredele, on soodne neile, kes on teinud kulutusi haridusele ja kodule. Kõik sõltub maksustatava tulu suurusest.
Teine asi, mida tuleb silmas pidada, on see, et kõrgemasse maksuastmesse minnes maksustatakse ainult see tulu, mis ületab maksuastme piiri. Mitte ei ole siin tegemist kunagi 25 aastat tagasi siin territooriumil kehtinud maksusüsteemiga, kus kõrgemas maksuastmes maksustati kogu sissetulek.
On väidetud ka seda, et astmelise tulumaksu süsteem tekitab klassiviha rikaste vastu. Aga seda aitab ära hoida just nimelt see, et astmelise tulumaksu süsteem on kolmeastmeline. On ka keskmine maksuaste. Ei ole rikkad ja vaesed, vaid on pehmemad üleminekud. Tõepoolest peab nentima, et astmelise tulumaksu eesmärk on maksustada jõukamad kõrgema maksumääraga kui vaesemad, aga see on täiesti kooskõlas maksustamise teooria ja euroopaliku tavaga. Kellele on rohkem antud, see peab ka ühiskonnale rohkem tagasi andma – selline on maksuteoreetiline ja euroopalik arusaam õiglusest.
Suurem maksukoormus on ette nähtud alates tuluastmest, mis ületab kahte keskmist kuupalka, ja nii suure tulu saajaid on Eestis praegu 80 000 inimese ringis. Nad moodustavad kõikidest tulusaajatest 12%.
Astmeline tulumaks võimaldaks viia läbi maksusüsteemi tegeliku uuendamise, mis on suunatud Eesti ettevõtluse konkurentsivõime suurendamisele ja ühiskonnas tasakaalu saavutamisele. Eesti ettevõtluse tegelik maksukoorem on sotsiaalmaksude kõrge tase. Siin me ei räägi ainult kõrgepalgaliste sotsiaalmaksu alandamisest, vaid mis tahes palka saavate inimeste sotsiaalmaksust. Seega on astmelise tulumaksu eesmärk ka sotsiaalmaksude vähendamine ja maksukoormuse ülekandmine tulumaksude tasemele. Ega meil muid võimalusi ei ole. Me ei saa suurendada tarbimismakse, mis on niigi hävitavalt mõjunud meie siseturule, mis panevad meid sõltuvusse välisteguritest nagu turistide hulk või laenuintressid. Suurte tarbimismaksude tõttu on meil tekkinud selline situatsioon, kus toiduainete hindade puhul on inflatsioon kaks korda kõrgem kui Lätis ja kordades kõrgem kui Soomes – just nimelt lisatud aktsiiside ja käibemaksude pärast.
Tulumaksude suurendamine võimaldab stabiliseerida ja tasakaalustada meie maksubaasi ning vähendada sõltuvust ebakindlast saastekvootide müügist või tarbimistsüklist.
Ma tahaksin rääkida veel ka maksude kogumise tehnilisest poolest. On öeldud, et lihtsat maksu suudab Eesti riik kokku korjata, aga keeruline maks käib meile üle jõu. Astmeline tulumaks tegevat maksude kogumise tehniliselt keerulisemaks ja segasemaks. Aga mõelge nüüd! Seda püütakse väita riigis, kes kiitleb oma IT-saavutustega! Praegu korraldab suurem osa tulusaajaid oma maksuasju interneti vahendusel. 91% tuludeklaratsioonidest esitatakse interneti vahendusel. Ja ka uus maksusüsteem poleks maksuametile tehniliselt üle jõu käiv ülesanne. Kui sellega saab hakkama kogu Lääne-Euroopa, siis ehk tuleb sellega toime ka Skype'i kodumaa.
Olgu veel lisatud, et maksusüsteemi ei tee keeruliseks mitte maksuastmed, vaid mitmesugused maksuvabastused ja mahaarvamised. Aga need on meil praegu ka olemas. Selles suhtes toob astmeline tulumaks kaasa hoopis tulumaksusüsteemi lihtsustumise. Kui mõelda praegustele maksukogumistele ja siis selle raha sotsiaaltoetustena jälle tagastamisele, siis praegusel hetkel on veel võimalik anda maksuleevendus nendele peredele, kellel on niigi väga raske toime tulla.
Veel püütakse väita, et suureneb tulude varjamine. Aga kui vaadata meie tulude struktuuri, siis näeme, et 95% tulumaksuga maksustatavast tulust saadakse palga näol. Ja seda ei ole võimalik nii lihtsalt varjata. Need tulud, mida on lihtne varjata – näiteks rentimised või vara müük – need on juba ammu füüsilise isiku tulu tasandilt lahkunud, väga paljud teevad selliseid tehinguid juba ettevõtte katuse all. Seega maksudega manipuleerimise ala on tegelikult väga kitsas.
Kokkuvõtteks tuleb nentida, et astmeline tulumaks võimaldab Eesti tuua 21. sajandisse ja meie maksusüsteemi efektiivsemaks muutmisel edasi minna. Astmeline tulumaks annab meile võimaluse panustada Eesti riikluse arengusse vastavalt oma võimetele. See ei ole mitte ainult kingitus kõige nõrgematele, kuigi maksukoormus väheneb kõigil, kes teenivad alla keskmise palga. See on ka võimalus saada riigile maksuraha näol lisatulu, mida meil hädasti vaja on, sest mingil hetkel saavad ühekordsed tulud paratamatult otsa.
Ja veel tahan ma ühe veidra vastulause siin juba ette ümber lükata. See on väide, et mitte ükski riik ei ole Euroopas läinud proportsionaalselt süsteemilt üle astmelisele. Aga saab ka seda nentida, et proportsionaalsele tulumaksule pole üle läinud mitte ükski kõrgelt arenenud Euroopa Liidu riik. Miks? Meie lihtsakoelisele süsteemile on üle läinud ainult vaesed Ida-Euroopa riigid, peamiselt slaavikeelsed. Ja neist ainult Tšehhi Vabariik on meist kõrgema elatustasemega, kõik teised on väikest tulu teenivad ja küsitava maksuhaldussuutlikkusega riigid – näiteks Bulgaaria, Rumeenia, Venemaa, Ukraina. Kui me vaatame kaarti, kus kehtib meie lihtsakoeline maksusüsteem, siis me oleme selgelt Ida-Euroopa mõjusfääris. Kas see on seltskond, kuhu me tahame kuuluda? Need riigid ei saa lihtsalt keerulisema maksusüsteemiga hakkama.
Peatselt möödub 20 aastat meie taasiseseisvumisest. 20 aastat pärast taasiseseisvumist võiks Eesti euroopaliku maksude kogumisega hakkama saada küll. Aitäh!
