Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Kultuurikomisjon arutas kutseseaduse muutmisega seonduvat oma 18. oktoobri istungil ja pärast arutelu otsustati algatada kutseseaduse muutmine. Nüüd selle otsuse põhjustest ja sellest, mida kehtivas kutseseaduses muudetakse.
Põhimõtteliselt seob kutsesüsteem haridussüsteemi tööturuga. Selles mõttes on see seadus meile väga oluline. Seos tööturuga tekib kompetentsipõhise kvalifikatsiooniraamistiku kaudu.
Seaduseelnõus on kavas edasi lükata kolm tähtaega. Need tähtajad on seotud õppeasutusele esmataseme kutse andja õiguste andmisega. Teiseks, kõik kutsestandardid on vaja viia vastavusse kehtiva kvalifikatsiooniraamistikuga. Teatavasti on selles raamistikus kaheksa taset. Me oleme harjunud viie tasemega, aga 2008. aastal kehtima hakanud kutseseadus näeb ette kaheksa taset. Samuti on tähtaja muutmine seotud ka kutse andja konkursside korraldamisega.
Nüüd täpsemalt nende tähtaegade muutmise vajaduse tekkimise põhjustest. Kehtiva kutseseaduse § 26 lõike 2 kohaselt kanti enne kutseseaduse jõustumist tähtajatut tegevusluba omanud kutse andjad kutseregistrisse tähtajaga kuni 2011. aasta 1. jaanuar. Selle aja jooksul oli plaanitud avaliku konkursiga uuendada kõik kutse andjad. Vahepeal on aga selgunud, et seaduse rakendamiseks ettenähtud ajaga ei olnud võimalik kõiki neid konkursse korraldada. Kutse andja konkursi korraldamine ja selle ettevalmistamine võtab planeeritust rohkem aega. Aastal 2008 olid seaduse algatajad liiga optimistlikud. Siia lisandus uus faktor, mida me ei teadnud tol ajal, kui me kutseseaduse siin Riigikogus vastu võtsime. Oluliselt aeglustav tegur nende konkursside korraldamisel on see, et alates 2008. aastast on Sihtasutus Kutsekoda tegelemas suure arendustööga, mis on seotud Euroopa Sotsiaalfondi programmiga "Kutsete süsteemi arendamine". Seal olid kavas suured ümberkorraldused.
Praegu on kutseregistrisse kantud 86 kutse andjat kümnes valdkonnas ja kümnes valdkonnas on plaanis 2010. aastal korraldada uute kutse andjate konkurss. Ühe konkursi läbiviimise aeg on 3–4 kuud. Ma ei hakka neid valdkondi ette lugema, kus on sel aastal plaanis konkurss korraldada. Nii järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal on plaanis korraldada 30 konkurssi. Planeeritud tempo võimaldaks kutse andjate konkursid ära teha 2014. aastaks. Siin peab arvestama sellega, et esmataseme kutse andja õiguse taotlus laieneb ka õppeasutustele ja siis on esmataseme kutse andjaid praegusest oluliselt rohkem. Me teame, et esmataseme kutse andmise õiguse tekkimine õppeasutustele on paljuski seotud õppekavade üleminekuhindamisega kõrghariduses, mis praegu toimub ja mis peab lõppema aastal 2011. Teiseks on plaanis hakata kutsehariduses õppekavu akrediteerima.
Enne kutseseaduse jõustumist kehtinud kutsesüsteemi alusel kehtestatud kutsestandardid kehtivad kuni kutsestandardi kehtivusaja lõppemiseni või selle vastavusse viimiseni uue kvalifikatsiooniraamistikuga. Käesoleval ajal kehtib peaaegu 700 kutsestandardit. Nendest 235-l lõpeb kehtivustähtaeg aastal 2011 ja ülejäänutel aastal 2012. Seaduse rakendamise tähtaja planeerimisel eeldati, et ettenähtud aja jooksul jõutakse kutsestandardit uuendada, sest vahetult enne seaduse vastuvõtmist 2008. aastal proovis Kutsekoda uut, kompetentsipõhist kutsestandardivormi.
Nagu ma juba mainisin, 2008. aastast on Kutsekoda ESF-i programmi "Kutsete süsteemi arendamine" rakendaja. Programmi eesmärk on uue kutsesüsteemi kontseptsiooni ja kvaliteedi tagamise printsiipide väljatöötamine, uue Eesti kutsete kataloogi koostamine, metoodika tänapäevastamine kutsestandardite koostamisel. Programmis ettenähtud ulatuslikud arendustegevused kutsesüsteemi kvaliteetsemaks muutmisel tekitasidki selle ajanihke. 2010. aasta jooksul on uuel kutsestandardi koostamise metoodikal põhinevat kompetentsipõhist standardit katsetatud ja täiendatud. Eelmise aasta lõpuks oli koostatud 37 uut kompetentsipõhist standardit ja selle aasta lõpuks peaks koostatama veel 100 kutsestandardit, mis seostuvad kaheksatasemelise raamistikuga. Aga samas on ülejäänud 600 kutsestandardi kehtivusaeg lõppemas järgmise aasta lõpuks ja kui me nüüd ei pikenda neid tähtaegu, mis on seaduseelnõus ette antud, siis oleks kutsesüsteemi töö halvatud.
Õppeasutustel tekib õigus taotleda kutse andja õigusi, kui nende õppekava vastab kutsestandardile ning on riiklikult tunnustatud. Õppeasutusel pole kohustust kutse andja õigusi taotleda. Kutse andja õiguste taotlemine ise on väga töömahukas protsess ja on olemas teatud ohud, et õppeasutused ei ilmuta järgmise aasta jooksul suurt aktiivsust esmataseme kutse andja õiguste taotlemisel. Kutseõppeasutustel on küll olemas selge huvi seda õigust saada, aga seda saab teha alles pärast seda, kui kutseõppeasutuste õppekavad on akrediteeritud. Kutseõppeasutuse seaduse muudatusettepanekud peaksid jõudma Riigikokku selle aasta lõpuks. Esmataseme kutse andja õiguste saamise korda tahamegi muudatusettepanekutega lihtsustada, sest suur osa kõrgkoole vastavad kutse andja tingimustele. Nende õppekavad, õppekavarühmad on akrediteeritud praegu toimuva üleminekuhindamise käigus ja neile võiks lihtsustatud korras anda esmataseme kutse andja õiguse.
Sellised olid põhjused, miks kultuurikomisjon otsustas teile lahkelt esitada kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle otsuse poolt oli enamus komisjoni liikmetest (7 poolt ja 2 jäid erapooletuks), vastuhääli ei olnud. Meie ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 11. november.
