Tere päevast, head ametikaaslased! Alustame täiskogu VIII istungjärgu kuuenda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt küsin, kas on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Hea juhataja! Austatud Riigikogu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatab käibemaksuseaduse § 15 muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Meie ettepanek on täiendada madaldatud maksumääraga maksustatavate kaupade loetelu toiduainetega. Meie ettepanek on viia ka see määr 9%-lt 5%-le. Kõik need muudatused elavdaksid siseturgu ja aitaksid hindu alla suruda. Kõigi nende muudatuste elluviimiseks vajab Eesti ka aega, seetõttu on eelnõu jõustumise tähtaeg 1. jaanuar 2013.

Arvo Sarapuu, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni väga paljud liikmed annavad üle arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Arupärimine on rahvusvahelise hinnangu kohta Eesti kohalike omavalitsuste olukorrale. Euroopa Nõukogu juures töötav uurimisgrupp on avalikustanud uurimistöö "Majanduslanguse mõju Euroopa kohalikele omavalitsustele". Uuring põhimõtteliselt kinnitab neid järeldusi ja hinnanguid, millest Eesti Linnade Liit ja Eesti Omavalitsusliitude Ühendus on pikki aastaid rääkinud. Nimelt on keskvalitsuse poliitilisel juhtimisel teadlikult ebaõiglaselt koheldud Eesti kohalikke omavalitsusi, neile on juurde pandud ülesandeid, aga raha pole lisatud. Kokku on meil kuus küsimust. Esiteks küsime, kuidas minister nimetatud uurimistöö järeldusi kommenteerib. Uuringust tuleb välja, et Euroopa riikide kohalikest omavalitsustest on kõige rohkem kannatanud Eesti kohalikud omavalitsused. Küsime, kuidas on võimalik sellist nõrka positsiooni õigustada. Meil on veel mitu küsimust. Aitäh!

Võtsin juhatuse nimel vastu ühe eelnõu ja ühe arupärimise. Kui need vastavad kodu- ja töökorras sätestatud nõuetele, siis otsustatakse eelnõu menetlusse võtmine kolme tööpäeva jooksul ja arupärimine edastatakse adressaadile viivitamata.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised seaduseelnõud ja määranud ka juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks sai keskkonnakomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks sai põhiseaduskomisjon. Kolmandaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni üleeile algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks sai sotsiaalkomisjon.
Ühtlasi on Riigikogu esimees edastanud Riigikogu liikmete arupärimise justiitsminister Rein Langile.
Nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23.
Tänase päevakorra kohta on kaks täpsustust. Kõigepealt, päevakorra 12. punkti, seaduseelnõu 828 esimese lugemise arutelul teeb algatajate ettekande välisminister Urmas Paet. Teiseks, päevakorra 16. punkti, eelnõu 836 esimese lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni ettekande rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd.

Võime asuda tänase päevakorra punktide menetlemise juurde. Esimene eelnõu tänases päevakorras on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tänase lõpphääletusega me jätkame demokraatia vähikäiguteel uute kõrguste võtmist ja selja taha jääb uus häbiväärne verstapost. See ei ole mitte lihtsalt kahetsusväärne, vaid peaks meid panema mõtlema muutunud eeskujude üle üldisemalt ning eriti selliste uute eeskujude tekkimise põhjuste üle. Pean silmas poliitilist kultuuri. Reegliks hakkab saama valimisseadustega trikitamine mõni kuu enne valimisi. Reegliks hakkab saama ka poliitilise võimu kasutamine, et vähendada peamiselt ühe suure omavalitsuse, Eesti Vabariigi pealinna Tallinna kodanike võimalusi olla kaasatud poliitiliste valikute mõjutamisse Eesti Vabariigis tervikuna ja seal kaasa rääkida. Tallinlaste suurim karistus ei ole mitte nende praegune võimuliit, vaid selle võimuliidu antipoodid Riigikogus, kelle jaoks põhiseaduslikud väärtused näivad olevat üks peenraha kõik.
Mis on täna lõpphääletusele mineva seaduseelnõu suurim viga? Mitte see, et püütakse seadustada korda, mida oleks võinud seadustada ka viimase 15 aasta jooksul, mida oleks võinud ja saanud seadustada ka pisut rohkem kui nelja aasta jooksul, mis on möödunud viimastest presidendivalimistest. Suurim viga on selle ajastatus ja konjunktuursus ning tõeliselt meelehärmi tekitav argumentatsioon selle teostamiseks. See on lihtsalt silmakirjalik. Väärtus, mis on sõnades tõstetud kilbile, on proportsionaalsus ehk valijate tahte parem esindatus oma esindajate kaudu. Olgu, väärtus on igati lugupidamist vääriv ja see on üks põhiseaduse olulisemaid väärtusi muu hulgas. Kuid selle sisu paraku ju ei piirdu mitte ainult proportsionaalse esindatusega volikogus. Juhul kui see väärtus on väärtus ka tegelikkuses, peaks see olema tagatud volikogudevahelise proportsionaalsusega selles mõttes, et inimesed – olenemata sellest, kas nad elavad väikestes või suurtes omavalitsustes – saaksid suhteliselt võrdselt selles protsessis kaasa rääkida. Siis oleks Piirissaarel või Tartu linnas elava kodaniku hääl palju enam teistega võrdne kui praegu. Küll aga paistab, et seaduseelnõu algatajad on hääled juba kokku lugenud ja see mõte ei näi neile sobivat. Me kuuleme seisukohti, et ei-ei, Riigikogu 101 liikme osakaal ei tohi mitte mingil juhul olla väiksem kui üks kolmandik. Ma usun, et siin saalis on peale minu päris mitu inimest, kes teavad, et see ei ole olnud mitte kunagi väärtus omaette, ka mitte põhiseaduse või Vabariigi Presidendi valimise seaduse väljatöötajate jaoks. See on lihtsalt nii juhtunud. Me kuuleme valitsusliitu kuuluvatelt poliitikutelt muu hulgas selliseid seisukohti, et me ei peagi tagama omavalitsustes elavate kodanike proportsionaalset esindatust, sest ega me ei vali ju presidenti rahvale, me valime presidenti Riigikogule. See on üks põhjendus, millega on siin tagasi lükatud võimalus, et selles valimisotsuses saaksid mõjukamalt kaasa rääkida kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Vabandage, aga selline suhtumine ja silmakirjalikkusega manipuleerimine on jama suure tähega. Kehtiva korra alusel arvutatuna on valijameeste kogu esindajate mandaatide vahe neid lähetanud kodanike häälte kaalu peaaegu kümnekordne erinevus. Selles on probleem. Kui proportsionaalsus tõsteti kilbile ja tõepoolest leiti, et see on põhiline argument, miks peaks seda seaduseelnõu muutma ning muutma just nüüd, mõni kuu enne valimisi, siis oleks tulnud mõelda ka teise osa peale. Selles on probleem. Muide, me tegime ka parandusettepanekuid, mis oleksid seda suhet muutnud ja muutnud päris jõudsalt, kuid erinevalt eelnõus ettenähtust oleksime jõustanud selle muudatuse korrektselt ehk alates järgmistest valimistest. Selge vahe oleks siis sisse tehtud omavalitsuste puhul, kus elab vähemalt 5000 hääleõiguslikku kodanikku. Soovin kaks minutit lisaaega.

Kaks minutit lisaaega.

Mis oleks olnud selle tulemus? Tulemus oleks olnud see, et Riigikogu osakaal selles kogus oleks vähenenud umbes veerandini praeguse kolmandiku asemel. Tulemus oleks olnud ka see, et proportsionaalsus oleks oluliselt paranenud, ning lisaks selline tehniline pisiasi, et valijameeste kogu liikmete arv oleks suurenenud umbes 50 inimese võrra. Mõistame aga, et olukorras, nagu siin eespool viidatud, kus presidenti ei valita mitte rahvale, vaid Riigikogule, kus kohalike omavalitsuste valimiste poliitiline realiteet on jõudnud kohale ja hääled on üle loetud, on tõesti võib-olla poliitilisi argumente või eneseõigustust rohkem nendel erakondadel, kellele need tulemused ei meeldinud, kellel on omad plaanid, küll mitte võib-olla legitiimsed. Väga kurb on see, et sellise korra puhul näidatakse tegelikult üles lugupidamatust ka võimaliku järgmise presidendi vastu. Ma arvan, et see ei ole hea tendents. Vabariigi President ei ole valitud Riigikogu jaoks, ta peab Riigikogu üle teatud mõttes järelevalvet, ta on tõesti rahvaesindust tasakaalustav institutsioon ja selles mõttes oleks n-ö otsedemokraatia elementide sissetoomine senisest märksa olulisemal määral olnud äärmiselt oluline.
Lõpetuseks. Eelnõu ajastatus, konjunktuursus, eelnõu koostajate soovimatus kaasata Eesti Vabariigi kodanikke presidendi valimise otsuse mõjutamisse ongi need põhjused, miks Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna esindaja Väino Linde!

Auväärt istungi juhataja! Auväärt kolleegid! Sellist kurjust ja demagoogitsemist, nagu eelmine esineja oma kõnes välja tõi, kohtab siin Riigikogu saalis üpris harva. Tänud meile kõigile selle eest, et me oleme siiamaani üritanud väga asjalikult tuua välja pluss- või miinusargumendid ühe või teise eelnõu kohta.
Täna arutatav eelnõu, mille seaduseks saamist Reformierakond kindlasti toetab, käsitleb ainult seda osa, mismoodi valla- või linnavalitsuse volikogud peaksid valima oma valijamehed valimiskogusse, kui Riigikogu ei saa hakkama talle põhiseadusega pandud ülesande täitmisega. Tallinna võimuliidu võimalikud mured ei ole kindlasti selle eelnõu teema.
Aga kui me räägime sellest muudatusettepanekute reast, mille Keskerakond esitas ja mis sellesse eelnõusse sisse ei läinud, sest põhiseaduskomisjon neid ei toetanud ning neid ei toetatud ka Riigikogu saalis, siis kindlasti need muudatusettepanekud oleksid muutnud praeguse põhiseadusekohase proportsiooni valijameeste kogus hoopis teiseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks, võrreldes sellega, mis praegu on.
Meie fraktsioon kindlasti toetab selle eelnõu täna seadusena vastuvõtmist. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Me võime asuda seaduseelnõu 776 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Enne seaduseelnõu 776 lõpphääletust on vaja teha kohaloleku kontroll. Kuna seaduseelnõu seadusena vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Võime asuda lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 776. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 57 Riigikogu liiget, vastu oli 20, erapooletuid oli 1.
Eelnõu 776 on seadusena vastu võetud.

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on kolmanda lugemisega. Kuna tegu on riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmanda lugemisega, siis palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Kolmandaks lugemiseks 2010. aasta riigieelarve eelnõu kohta muudatusi ei laekunud, küll aga otsustas rahanduskomisjon konsensuslikult teha muudatusettepaneku, mis puudutab seaduse jõustamist. Otsustasime teha ettepaneku jõustada seadus üks päev pärast Riigi Teatajas avaldamist. Samuti tegi komisjon konsensuslikult täiskogule ettepaneku kolmas lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on esitatud üks parandusettepanek ja parandusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Võime ka selle eelnõu puhul asuda lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 812. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 2, erapooletuid oli 1.
Seaduseelnõu 812 on seadusena vastu võetud.

Järgmine eelnõu on rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, tubakaseaduse ja tolliseaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on kolmanda lugemisega. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ... Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kolleeg Arvo Sarapuu jäi küll registreerimisega pisut hiljaks, aga ma usun, et saal nõustub minuga, kui ma siiski avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Arvo Sarapuu!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu aseesimees, hea ja mõistva suhtumise eest! Head kolleegid! Täna toimub Riigikogu saalis seaduseelnõu 779 kolmas lugemine. Sisuliselt jagatakse selle seaduseelnõuga tubakatoodete planeeritud hinnatõus kahele aastale.
Tõesti, kui mõelda, siis ega ikka päris hästi aru ei saa, kas rahanduskomisjoni liikmete hulgas on suitsetajad ülekaalus või on küsimus milleski muus, aga tubakaaktsiisi puhul räägib rahanduskomisjoni esimees, et üleminek peaks olema nii sujuv kui võimalik. Selle aasta alguses tõsteti aga eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 1056 kroonilt 1734 kroonile 1000 liitri kohta, nii et silm ka ei pilkunud ja väga kiire oli millegipärast. Mina küll ei nimetaks seda sujuvaks tõusuks. Tasuks meeles pidada, et Euroopa Liidu kehtestatud miinimummäär eriotstarbelisele diislikütusele on 330 krooni 1000 liitri kohta ehk 21 eurot. Kui me vaatame, milline on tase teistes riikides, siis Belgias on see 21 eurot, Lätis, meie naaberriigis, on see 21 eurot, Prantsusmaal on see, tõsi, natuke kõrgem, aga kõikjal jääb see 20 ja 30 euro vahele. Meie tootjatele lisab see tõstmine, mis on tehtud, 70–80 miljonit krooni lisakulutusi. Nüüd võiks küsida, et kui tubakaaktsiisi tõusu nõutakse meilt 2018. aastaks, miks siis eriotstarbelise diislikütuse puhul on vaja nii järske tõuse ja nii kiiresti. Me oleme esitanud parandusettepaneku, et viia aktsiisimäär tagasi 1056 kroonile 1000 liitri kohta. Seejuures toimuks aktsiisimäära vähendamine samamoodi kahes osas, et vähendada muudatusettepanekute mõju riigieelarvele.
Muidugi oli "tore" kuulata, kui saalis räägiti, et põllumehed saavad kütust mitme krooni jagu odavamalt kui tavaline inimene. Võiks öelda, et tavaline inimene võib kütust osta või mitte osta, ta võib sõita ühissõidukiga, aga põllumees peab ikka põllule minema ja hoolitsema selle eest, et lautades oleksid lehmad lüpstud. Samal ajal me imestame, miks poeletil on eestimaist toodangut suhteliselt vähe või miks on Eesti tomat Hispaania omast palju kallim, ja imestame, miks hinnad on nii palju tõusnud. Ei ole vaja selle üle imestada, kui me aktsiisidele paneme tublisti juurde ja tekitame olukorra, kus maksud sõna otseses mõttes rõhuvad maatootjat. Rääkisin tootjatega, küsisin nende arvamust selle eelnõu kohta ning nad ütlesid, et nemad küll ei ole suutnud välja mõelda, kuidas edasi piima ja teravilja toota, kui igale piimaliitrile-viljakilole tuleb kroon või natuke rohkem peale maksta. Viimaste aastate kahjum on miljard krooni või üle selle. Olukorras, kus Belgia põllumees saab hektari kohta toetust 7000 krooni, saab meie põlluharija vaid 1500. Kuidas on võimalik konkurentsis püsida?
Meie parandusettepanek oleks vähendanud tootjate kulusid 70–80 miljoni krooni võrra, see oleks olnud päris mõistlik. Millegipärast meie ettepanekut ei toetatud. Huumoriga pooleks võib öelda, et lõppkokkuvõttes on suitsumehed saanud võidu põllumeeste üle. Eks ma siis sellise teate ka põllumeestele edasi annan. Aitäh!

Kui rohkem kõnesoove ei ole, siis lõpetan läbirääkimised. Võime asuda eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, tubakaseaduse ja tolliseaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 779. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks.
Eelnõu 779 on seadusena vastu võetud.

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus" eelnõu. Tegemist on teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Tarmo Kõutsi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas otsuse eelnõu enne eelnõu teisele lugemisele esitamist oma 18. oktoobri istungil. Arutluse all oleva Riigikogu otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati 29. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud, mistõttu tuleb otsuse eelnõu käesoleval ehk teisel lugemisel lähtuda otsuse eelnõu esimesele lugemisele esitatud tekstist. 18. oktoobri istungil tutvus komisjon võrdleva õiguse seisukohast lähtuvalt Bundestagi vastava mandaadiga. Otsuse eelnõu kohaselt osaleks Eesti laevakaitsemeeskond nii Euroopa Liidu piraatlusevastases operatsioonis Atalanta kui ka NATO mereoperatsioonil Active Endeavour. Selle aasta seisuga osaleb piraatlusevastases operatsioonis Atalanta kümme Euroopa Liidu riiki ning järgmisest aastast hakkab seal osalema ka meie naaberriik Soome. Euroopa Liitu mittekuuluva riigina on operatsioonist osa võtnud Norra ja ka mitu teist riiki kavatseb sellest osa võtta. Märgin siinkohal daamidele teadmiseks, et Atalanta on Vana-Kreeka mütoloogias jumalanna ja naiskütt.
Piraatluse leviku tõkestamine on Euroopa Liidu ja Eesti jaoks oluline küsimus, millele viitab ka käesolev eelnõu. Täienduseks eelnõu seletuskirjale lisan, et Eesti õiguses on piraatlus karistatav. Nimelt näeb karistusseadustiku § 110 piraatluses osalemise eest karistusena ette kuni 20 aastat vangistust.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 18. oktoobri istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskiri ning teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta  eelnõu teine lugemine Riigikogu 27. oktoobri istungi päevakorda. Ettekandjaks määrati siinkõneleja. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Aitäh! Küsimuseks saab sõna Hannes Astok. Palun!

Hea ettekandja! Tänan ülevaatliku ettekande eest! Kindlasti ma toetan meie mereväelaste osalemist sellel missioonil. Kuna te mainisite nii kenasti, et Atalanta on sõjajumalanna, siis minu küsimuse esimene osa on see, kas sellel missioonil osaleb ka Eesti naismereväelasi. Teiseks huvitab mind, kuidas nimetatud piraatlusevastase võitluse kogemusi on kavas kasutada hiljem Läänemerel meie kodurandade kaitseks.

Küsimuse esimesele poolele vastan nii, et selle meeskonna koosseisus naismereväelasi ei ole, kuid tulevikus ma seda ei välista. Kui rääkida kogemusest, siis tegelikult on see kogemus, mida meie mereväelased sellelt operatsioonilt saavad, väga mitmekülgne. Ma muidugi loodan, et Läänemerel ei pea piraatlusega võitlema hakkama.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kas Eesti võiks kaaluda varianti, et saata sellele missioonile terve sõjalaev?

Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, meil on sellise kapatsiteediga laev olemas – Admiral Pitka, mis on fregati tüüpi laev, ehitatud kaugnavigatsiooniks. Kuid hetkel me seda tõsiselt kaalunud ei ole. Küll on olnud komisjonis sellest juttu. Peame arvestama kuludega. Summa summarum võrduks laeva maksumus sellisel operatsioonil ühe kompanii maksumusega samas regioonis. Nii et raha kõigepealt ja osalus siis pärast seda.

Lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ettekande eest! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Nagu ettekandja ütles, muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud, mistõttu me võime asuda eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 815. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu 815 on otsusena vastu võetud.

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Tegemist on teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Ain Seppiku!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu pärast esimest lugemist komisjoni istungil 19. oktoobril. Nimetatud konventsioon käsitleb eestkostet vajavaid täiskasvanuid ning nende õiguste kaitset kogu Euroopa Liidu õigusruumis. Muudatusettepanekuid ei esitatud. Komisjon otsustas suunata eelnõu 804 täna Riigikogu täiskogu päevakorda teisele lugemisele ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid seaduseelnõu 804 kohta ei laekunud. Võime minna eelnõu lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 804. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu 804 on seadusena vastu võetud.

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Taas on tegemist teise lugemisega. Riigikogu kõnetooli palun ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Jaan Õunapuu!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Minu jutt tuleb lühike. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, milleks oli määratud 18. oktoober, ettepanekuid ei esitatud, seetõttu ka eelnõu sisulist arutelu komisjonis enam ei toimunud. 19. oktoobri istungil otsustas rahanduskomisjon teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning panna eelnõu lõpphääletusele. Otsus oli konsensuslik. Aitäh!

Aitäh! On küsimus Hannes Astokilt. Palun, Hannes Astok!

Aitäh! Hea ettekandja! Tänan põhjaliku ja ülevaatliku ettekande eest! Kas teil komisjonis esimesel või teisel lugemisel oli arutlusel ka see küsimus, et teatavasti valmib sel aastal Albaania ja Kosovo vahel Durrësi–Morinë–Merdari–Priština kiirtee, mis lühendab sõiduaega oluliselt ning avab ka Kosovole kaubavahetuse meresadama Durrëse kaudu? Kas te arutasite ka seda, kuidas mõjutab selle kiirtee valmimine Kosovo väljapääsu merele ja kaubandussuhteid Euroopa Liidu riikidega, sealhulgas Eestiga, ning kas Eesti peaks Kosovoga sõlmima vastavasisulise vabakaubanduslepingu?

Aitäh väga asjaliku küsimuse eest! Pean teile tunnistama, et ei esimesel ega teisel lugemisel komisjon seda ei arutanud.

Küsimused on lõppenud. Suur aitäh, hea ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud, mistõttu me võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele seaduseelnõu 801. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu toetas 54 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud.
Eelnõu 801 on seadusena vastu võetud.

Seitsmes eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Komisjon arutas nimetatud eelnõu oma 19. ja 25. oktoobri istungil. Kuna eelnõu eesmärk on audiitortegevuse seadusest tulenevate terminoloogiliste ja sisuliste muudatuste sisseviimine ning audiitortegevuse seaduse redaktsiooni täpsustamine, täiendamine või muutmine tulenevalt seaduse rakendamisel ilmnenud vajadusest, siis küsis rahanduskomisjon arvamust ka majanduskomisjonilt, kelle valdkonda audiitortegevuse seadus teatavasti kuulub. Majanduskomisjon toetab eelnõu ja põhimõtteliste muudatuste tegemise vajadust ei näe. Muudatusettepanekuid tähtajaks komisjonile ei laekunud. Rahanduskomisjon ise teeb 11 muudatusettepanekut, millest valdav osa on oma olemuselt täpsustavad, muudatuste sisu on selgitatud muudatusettepanekute loetelus iga muudatusettepaneku juures. Lisaks muudatusettepanekute loetelus toodule on eelnõu tekstis tehtud ka tehnilisi ja keelelisi parandusi. Olulisemate muudatustena võib välja tuua audiitortegevuse seaduse kehtivas redaktsioonis vandeaudiitori kutseeksami kohta toodud tähtaegade pikendamist tulenevalt audiitortegevuse seaduse rakendamise planeeritust aeglasemast ajagraafikust ja kehtivas redaktsioonis sisalduva audiitorettevõtja kohustuse tasuda tegevusloamaksu vandeaudiitori kutsetegevuse summaarselt müügitulult asendamist Eestis audiitorteenuste osutamise eest saadavalt tulult tasumisega. Komisjon muutis ka seaduse jõustumise aega, kuna jõustumine 1. novembril on ebareaalne. Täiendavalt arutas komisjon laekunud pöördumistes esinenud ettepanekuid seaduseelnõus muudatuste tegemiseks. Komisjon toetas osaliselt audiitoritelt laekunud ettepanekuid tähtaegade pikendamise osas, ülejäänud audiitorite ettepanekuid ja Siseministeeriumist laekunud ettepanekuid komisjon ei toetanud tulenevalt eelkõige võimalusest, et tekib olukord, kus kutseühenduse liikmete huvi jääb ülekaaluka avaliku huvi varju, ning tulenevalt ka vastuolust direktiiviga. Rahanduskomisjon otsustas edastada eelnõu menetluse raames audiitortegevuse seaduse kohta laekunud ettepanekud majanduskomisjonile arutamiseks.
Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja teha kolmas lugemine 28. oktoobril, s.o homme. Ühtlasi märgin, et eelnõu vastuvõtmiseks on vaja koosseisu häälteenamust. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi seaduseelnõu 790 kohta laekunud muudatusettepanekud, mis kõik on teinud juhtivkomisjon. Esimese muudatusettepaneku esitaja on, nagu öeldud, juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku esitaja on samuti juhtivkomisjon. Kolmanda muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon nagu ka neljanda, viienda, kuuenda, seitsmenda, kaheksanda, üheksanda, kümnenda ja üheteistkümnenda muudatusettepaneku esitaja. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 790 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on samuti teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu oma istungil 18. oktoobril. Muudatusettepanekuid Riigikogu liikmed ega fraktsioonid ei esitanud. Küll aga otsustas sotsiaalkomisjon teha seitse muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud nr 3, 4 ja 5 on seotud euro kasutusele võtmisega alates 2011. aasta 1. jaanuarist. Eelnõuga muudetavate sunniraha ülemmäära ja rahatrahvi määra muutmisega antakse need määrad ka eurodes (jõustuvad 1. jaanuarist 2011). Vastavad sätted euro kasutusele võtmise seaduses tunnistatakse muudatusettepaneku nr 6 kohaselt kehtetuks ja sellega seoses muudetakse muudatusettepanekuga nr 1 ka eelnõu pealkirja. Muudatusettepanek nr 2 on normitehniline parandus. Muudatusettepanekuga nr 7 muudetakse seaduse jõustumise sätteid.
Kõik need ettepanekud tehti konsensusega, nii nagu ka menetluslikud otsused saata eelnõu teisele lugemisele ja teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute juurde. Esimese muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, nagu ka teise muudatusettepaneku esitaja. Kolmanda, neljanda, viienda, kuuenda ja seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 791 teine lugemine on lõpetatud.

Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu on nüüd teisel lugemisel. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli tagasi sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu 800 esmaspäeval, 18. oktoobril. Tähtajaks muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt ei laekunud. Komisjon tegi ise muudatusettepaneku, mis puudutab kroonides toodud rahatrahvi summa asendamist rahatrahvi summaga eurodes. Samuti on teksti viidud sisse keeletoimetaja parandused, mis on alla joonitud. Komisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. Ka see otsus sündis täielikus üksmeeles.

Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Ei soovita, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 800 kohta esitas juhtivkomisjon kaks ettepanekut. Esimese ettepaneku esitaja on juhtivkomisjon ja ka teine ettepanek on juhtivkomisjoni esitatud.
Seaduseelnõu 800 teine lugemine on lõpetatud.

Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu üleminekusätteid käsitleva protokolli muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu puhul on tegemist esimese lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Tere päevast! Selle seaduseelnõu eesmärk on ratifitseerida protokoll, millega suurendatakse ametiajaks 2009–2014 valitud Euroopa Parlamendi koosseisu liikmete arvu 736-st 754-ni, et viia Euroopa Parlamendi liikmete arv vastavusse Lissaboni lepinguga. 2009. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimised viidi läbi Nizza lepingu kohaselt, mis näeb ette, et Euroopa Parlamendis on 736 liiget. Samas, Lissaboni lepingu kohaselt on Euroopa Parlamendis 751 liiget, seega oleks Lissaboni lepingu järgi teatud riikide parlamendiliikmete arv suurem kui Nizza lepingu järgi. Et aga 2009. aasta europarlamendi valimisteks ei olnud Lissaboni leping veel jõustunud ja valimised toimusid Nizza lepingu järgi, tegi Euroopa Ülemkogu otsuse viia pärast Lissaboni lepingu jõustumist Euroopa Parlamendi liikmete arv lepinguga vastavusse. Selle otsuse jõustamiseks on vaja muuta Euroopa Liidu aluslepingutele lisatud protokolli. Selle protokolli kohaselt saaksid ühe koha europarlamendis juurde Bulgaaria, Itaalia, Läti, Holland, Malta, Poola, Sloveenia ja Suurbritannia, kaks kohta saaksid juurde Austria, Prantsusmaa ja Rootsi ning neli kohta saaks juurde Hispaania. Ülemkogul oli soov, et liikmesriigid võiksid selle protokolli ratifitseerida 1. detsembriks s.a. Tänan!

Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister, ettekande eest! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Ene Kaupsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kõne all olev eelnõu oli põhiseaduskomisjonis arutelul 19. oktoobril. Arutelul osalesid Kristi Land, Välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektori kohusetäitja, ja Vilver Oras, Euroopa Liidu õiguse büroo jurist. Arutelul komisjonis probleeme ei tõstatunud ja olulisi küsimusi samuti mitte. Seega tegi komisjon otsuse teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu 807 esimese lugemise arutelu Riigikogu täiskogu s.a 27. oktoobri istungi päevakorda, määrata põhiseaduskomisjoni ettekandjaks siinkõneleja, teha Riigikogu täiskogule eelnõu 807 esimese lugemise lõpetamise ettepanek ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 5. november kell 16.45. Tänan!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 807 esimene lugemine on lõpetatud.
Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 5. novembri kell 16.45.

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ettekandeks palun uuesti Riigikogu kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Selle eelnõuga ratifitseeritakse kolm Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) ühinemisega seotud lepingut. Need on OECD 14. detsembri 1960. aasta konventsioon, Eesti Vabariigi valitsuse ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni vaheline organisatsioonile antavate eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kokkulepe ning Eesti Vabariigi Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni konventsiooniga ühinemise tingimuste kokkulepe. Nende lepingute ratifitseerimisele järgneva ühinemiskirja hoiule andmisega saab Eesti OECD täisliikmeks.
Kui vaadata ajas tagasi, siis Eesti väljendas esimest korda huvi OECD-ga liituda juba 1996. aastal, mil kolme Balti riigi välisministrid saatsid organisatsioonile ühise kirja. 2007. aasta kevadel otsustas OECD nõukogu kutsuda Eesti liitumisläbirääkimisi pidama. Läbirääkimised lõppesid selle aasta kevadel. 3. juunil kirjutasid Eesti peaminister ja OECD peasekretär Tallinnas alla Eesti Vabariigi Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni konventsiooniga ühinemise tingimuste kokkuleppele. Alates 14. detsembrist s.a kuni järgmise aasta sügiseni tähistab OECD oma 50. aasta juubelit. Selleks et juubeliüritustel juba liikmesriigina osaleda, oleks oluline meie liitumisdokumendid hoiustada hiljemalt 14. detsembril.
Meil on OECD-st ka seni juba päris palju kasu olnud. Tänu liitumisprotsessile on Eesti kohta koostatud mitu kõrgetasemelist ülevaadet, samuti oleme saanud oma kogemusi tutvustada rahvusvahelisel areenil. OECD-ga liitumine aitab tugevdada Eesti kui majanduspoliitiliselt eduka riigi kuvandit, samuti rõhutab see meie majanduspoliitika ja majanduskeskkonna stabiilsust. OECD liikmena oleme valmis jagama oma teadmisi näiteks majandusreformide läbiviimise valdkonnas ja loomulikult oleme valmis õppima ka teistelt riikidelt.
Nüüd lähemalt ratifitseeritavatest lepetest. Eesti ja OECD allkirjastasid eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe s.a 17. veebruaril. Selle kokkuleppe eesmärk on anda OECD-le, OECD liikmete ja mitteliikmete esindajatele ning OECD ametnikele ja ekspertidele eesõigused ja puutumatus, mida nad vajavad oma ülesannete sõltumatuks täitmiseks Eestis, näiteks siin visiidil olles. Eesõiguste ja puutumatuse kokkulepe peab jõustuma ühinemiskokkuleppega samal ajal, seega on ka see dokument siia lisatud.
OECD konventsioon määrab OECD eesmärgid ja töökorralduse. OECD eesmärgid on nii liikmes- kui ka mitteliikmesriikide majanduskasv, tööhõive ja elatustaseme tõus ning maailmakaubandusele kaasaaitamine. Uute liikmete OECD-ga ühinemine toimub OECD konventsiooni artikli 16 kohaselt ja tingimuseks on valmidus täita liikme kohustusi. Ühinemiskokkuleppega saab Eesti OECD konventsiooni osaliseks, nõustub järgima OECD töömeetodeid, põhimõtteid ja õigusakte, arvestades ühinemiskokkuleppe lisas toodud märkusi, reservatsioone, erandeid, ning nõustub tasuma ka liikmemaksu. Kehtiva eelarveskeemi kohaselt lähtutakse liikmemaksu määramisel baasaastast 2008, mille järgi Eesti liikmemaks oleks 2,4 miljonit eurot aastas. Seda suurendatakse igal aastal Prantsusmaa inflatsiooni võrra. Liikmemaks tasutakse Välisministeeriumi eelarvest. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Komisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni liikme Ivi Eenmaa!

Proua juhataja! Lugupeetud täiskogu liikmed! Mul on hea meel olla täna siin teie ees selle eelnõuga, sest see eelnõu annab kinnitust nende välispoliitiliste eesmärkide täitumisele, mida Eesti on endale viimase kümne aasta jooksul seadnud, oli selleks eesmärgiks siis liitumine Euroopa Liidu või NATO-ga. Eelnõu annab kinnitust ka viimaste aastate rahapoliitilistele otsustele, mille tulemusel on meil uuest aastast kasutusel euro. Edasise stabiilsuse ja arengu kindlustamiseks on vaja liituda Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga.
Eelnõu jõuab, nagu ka lugupeetud minister märkis, teie ette esimesele lugemisele muudetud kujul. See tähendab seda, et seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Põhjusest lugupeetud minister rääkis. See annaks Eestile tõepoolest võimaluse osaleda juba juubeliistungil täieõigusliku liikmena.
Komisjonis toimus Vabariigi Valitsuse s.a 11. oktoobril algatatud eelnõu arutelu neljapäeval, 21. oktoobril. Ülevaate andsid nii lugupeetud välisminister Urmas Paet kui ka Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna rahvusvahelise koostöö büroo direktor Kairi Saar ning juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo jurist Arnika Kalbus. Arutelu oli üpris elav ja käsitles eelkõige seda, mida see ratifitseerimine meile annab, kuidas seda selgitada inimestele, sest nii mõnigi kord võib selline summa nagu ligikaudu 40 miljonit Eesti krooni aastamaksuna tekitada küsimusi. Aga minister juba vastas nendele küsimustele. Ma ütlen omalt poolt, et juba praeguseks oleme saanud OECD-lt võib-olla rohkem, kui me oleme sinna andnud, kui mõelda selle peale, mida maksavad rahvusvahelised uuringud ühe või teise seisu kindlakstegemiseks.
Kõige tähtsam on muidugi see, et ratifitseerimisega me saame kindlustunnet juurde. See avab meile kindlasti uusi võimalusi uuteks investeeringuteks, sest väga palju on neid riike, kes enne kuhugi investeerimist esitavad küsimuse, kas see riik on OECD liige või ei ole. Sest kõik maailmas teavad, et siin on omad kindlad kriteeriumid ja kui need on täidetud, siis ei pea kartma investeeringute kadumise pärast. Mitmes riigis on ratifitseerimine juba toimunud. Tegelikult oli viis riiki, kellele tehti liitumisettepanek. Lisaks Eestile tehti ettepanek Tšiilile, Venemaale, Sloveeniale ja Iisraelile. Eks see näitab ikkagi ka meisse suhtumist.
Komisjoni arutelul otsustati järgmist: esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul koos sättega, et seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 830 esimene lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 27. oktoobril (see otsus oli konsensuslik) ja esimene lugemine lõpetada, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõike 1 kohaselt teha ettepanek määrata seaduseelnõu 830 esimese lugemise lõpetamisel muudatusettepanekute esitamise tähtajaks seitse tööpäeva (5. november 2010 kell 16 on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg) ning teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 830 Riigikogu täiskogu päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, 10. novembril. Väliskomisjon volitas ettekandjaks teie ees seisja. Need olid menetluslikud ettepanekud. Ma tänan tähelepanu eest ja ootan küsimusi!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Ma tänan teid, ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Ka läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleb lõpetada. Määran eelnõu 830 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 5. novembri kell 16.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Head Riigikogu liikmed! Valitsus teeb ettepaneku lubatud püügivõimaluse ja selle kasutamise andmete, st püügiandmete avalikustamiseks kõigi kalandusettevõtjate kohta. Selleks lisatakse kalapüügiseadusele § 18¹.
Mida see täiendus tähendab? Kehtiva seaduse raames on avalikud kalapüügi ja esmakokkuostu koondandmed veealade ja püügivahendite kaupa, kuid andmeid ei ole seni olnud võimalik avalikustada iga ettevõtja ehk kaluri kohta eraldi. Samas on kalavaru piiratud loodusressurss, mille säästliku kasutamise nõue tuleneb põhiseaduse viiendast paragrahvist. See aga tähendab, et kõigil peaks olema võimalus saada ülevaade ja teave, kes seda rahvuslikku rikkust kasutab ning sellest tulu saab. Kalapüügiseaduse ülesanne on tagada kala- ja veetaimevaru jätkusuutlik kasutamine lähtuvalt kohusetundliku kalanduse põhimõttest. Nagu iga avaliku ressursi kasutamisel, tuleb ka kalavaru puhul riigile selle kasutamisest aru anda. Seega on juba praegu tegelikult need andmed, mille avalikustamisest me räägime, riigil olemas. Kalanduse haldamise läbipaistvuse suurendamiseks oleks need otstarbekas ka avaldada.
Viimastel aastatel on kalavaru paraku pidevalt vähenenud, mis on kaasa toonud järjest suureneva surve kalavarule, ehk kala soovitakse püüda rohkem, kui ressursside jätkusuutliku kasutamise põhimõte seda võimaldab. Järjest aktuaalsemaks on muutunud ka ebaseadusliku kalakaubanduse tõkestamise küsimused. Läbipaistvuse printsiibi sisseviimise kohta on Eesti teinud ettepaneku ka Euroopa Liidu kalanduspoliitika tuleviku aruteludel Euroopa Liidus, sest praegu ei ole teadaolevalt sellisel viisil kalapüügiandmeid avalikustatud veel üheski teises liikmesriigis. Lähim analoog on Island, kes on liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga alustanud. Samuti võiks selline täiendus tekitada kalaressursside kasutamise osas nn naabrivalve efekti, kus kõik kodanikud ja kalaettevõtjad saavad näha iga kalapüügiõigusega ettevõtte reaalseid õigusi ning ka nende õiguste kasutamist ehk registreeritud püügitulemusi.
Seega, eelöeldust tulenevalt leiab Põllumajandusministeerium, et on vajalik ja otstarbekas avalikustada kutselise kalapüügiga seonduvad andmed ka iga ettevõtja kohta eraldi, aidates kaasa nii läbipaistvuse kui ka keskkonnateadlikkuse arengule kogu ühiskonnas. Tänan!

Austatud minister! Teile on küsimusi. Maret Merisaar, palun!

Aitäh! Kas krevetipüügi andmed muutuvad ka avalikuks?

Ma eeldan, et ikka kõik andmed. Siin ei ole öeldud, et liikide kaupa peaks hakkama vahet tegema.

Mart Jüssi, palun!

Aitäh! Kas me võime eeldada, et kui Eesti on mõnes mõttes loonud pretsedendi, et ta avab oma kalapüügiandmed avalikkusele vaatamiseks, siis see tendents leiab laiemat toetust Euroopa Liidus ja võib-olla ka globaalsemas mõttes? Kalavaru on minu arust globaalselt ohustatud ressurss. Kas teil kui välisministril on võimalik seda aspekti kommenteerida?

Loogika ütleb, et lühike vastus peaks olema jah. Kui vaadata mõnede muude andmete avalikustamise senist praktikat, näiteks seda, mis puudutab põllumajandustoetusi, kus ka Eesti oli üks eestvõtjad, siis näiteks põllumajandustoetuste avaldamise praktika levis päris kiiresti päris laialdaselt. Nii et selle analoogi põhjal minu loogika ütleb, et jah, see võiks olla teatud mõttes eeskuju ja survestaja ka teistele.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud välisminister! Kas teie kolleeg põllumajandusminister, andes teile üle selle seaduseelnõu ja toreda kõne, mainis ka seda, et see seaduseelnõu on n-ö vigade parandus, selleks et edaspidi ära hoida ootamatused, kui toimub lihtsalt ülepüük, ning kalureid, kes pole ülepüügis süüdi, karistatakse püügikeelu alla sattumisega? Kas see hoiab edaspidi sellised olukorrad ära?

Ma ei ole muidugi kindel, et ainult see seaduseparandus sada protsenti selle probleemi lahendab. Kui see oleks võluvits nende probleemide lahendamiseks, siis ilmselt praegu Eesti, ütleme, koos Islandiga, ei peaks olema Euroopas esimeste seas, kes seda teeb. Aga kindlasti see on täiendav komponent, ennekõike sellistes väiksemates ühiskondades, kus naabrivalve efekt toimib, eeldades, et see info on olemas.

Kadri Simson, palun, teine küsimus!

Lugupeetud välisminister! Kas te ütlesite eelmises vastuses, et Eesti koos Islandiga ei peaks olema esimeste seas Euroopa Liidus?

Nad on ühed esimesed Euroopas. Ja Island on peagi ka Euroopa Liidus.

Austatud minister! Ma tänan teid väga! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Valeri Korbi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kalapüügiseaduse täiendamise seaduse eelnõu 828 algatas 11. oktoobril 2010 Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõuga on kavas täiendada ainult ühte kalapüügiseaduse paragrahvi. Keskkonnakomisjon arutas nimetatud seaduseelnõu oma istungil. Komisjoni istungil andsid eelnõu kohta selgitusi Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Madis Reinup ning kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo juhataja Gunnar Lambing. Vestluste käigus tunti komisjoni istungil huvi, kas praegu pole tegemist ettevõtjate ärihuve kahjustava eelnõuga. Põllumajandusministeeriumi esindajate sõnul tunnustab ja toetab seda eelnõu kogu kalandussektor. Tänapäeval konkurentsi kalurite vahel püügi osas pole, aga konkurents algab müügi osas, kusjuures hinnad määrab turg.
Keskkonnakomisjon otsustas 18. oktoobri istungil täielikus üksmeeles teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada kalapüügiseaduse täiendamise seaduse eelnõu 828 esimene lugemine Riigikogu VIII istungjärgu kuuenda töönädala päevakorda kolmapäeval, 27. oktoobril, lõpetada kalapüügiseaduse täiendamise seaduse eelnõu 828 esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. november 2010 kell 16. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 828 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 1. novembri kell 16.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme edasi 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuuriminister Laine Jänese!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus kiitis 30. septembril heaks meediateenuste seaduse eelnõu, see on jõudnud Riigikogus esimesele lugemisele ja mul on hea meel seda teile tutvustada. Seaduseelnõu ise on küllaltki mahukas ja keeruline tehniline dokument. Kultuuriministeeriumis väljatöötatud meediateenuste seaduse eelnõu põhisiht on võtta üle Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi 2010/13/EL nõuded. Eelnõu valmistas ette Kultuuriministeeriumi juurde loodud töögrupp, kuhu kuulusid Kultuuriministeeriumi esindajate kõrval Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Ringhäälingute Liidu, Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Kaabellevi Liidu ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad. Euroopa Liidus uuendati 2007. aastal uue direktiiviga teleringhäälingu ala seni reguleerinud piirideta televisiooni direktiivi ning uus direktiiv laienes tavalise teleringhäälingu kõrval ka tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peavad uue direktiivi nõuded üle võtma. Paljud on seda juba ka teinud ja Eestis on see praegu käsil. Meediateenuste seaduse vastuvõtmise korral asendab see ringhäälinguseadust, mis kehtib meil alates 1994. aastast ja mis vajab sisulist uuendamist, sest see töötati välja juba siis, kui ringhäälingus valitses vaid analoogtehnoloogia. Nüüd, digitaaltehnoloogia ajastul on vaja ka uuemat reeglistikku, mis arvestaks ja soodustaks valdkonna arengut ja oleks rohkem ajakindel.
Eelnõu teine siht on uuendada Eesti tele- ja raadioringhäälingu toimimise reegleid ka selles osas, mis ei tulene Euroopa Liidu direktiivist, vaid eelkõige tehnoloogia arengust tingitud muutustest ning vajadusest muuta kogu regulatsioon märksa paindlikumaks, rohkem teenuse eripära arvestavaks. Nii uuendatakse kogu tegevuslubade süsteemi ja luuakse uue nähtusena alused tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajate registreerimiseks. Meediateenuste seadus loob nüüdisaegse, selgema õigusruumi tele- ja raadioringhäälingu alal ning ka tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutamise alused, soodustades nii uute meediateenuste arengut ja levikut. Samas pole meediateenuste seadus tervikuna siiski uus seadus, vaid võtab mõndagi üle praegusest ringhäälinguseadusest. Põhjus on see, et mitu selles seaduses toodud tele- ja raadioringhäälingu põhimõtet on asjakohased nii täna kui ka edaspidi, sest tegu on valdkonna üldtunnustatud ja hästi toiminud printsiipidega. Need jäid kehtima Euroopa Liidu direktiivi uuendamisel ja seega pole põhjust neid muuta ka Eestis. Nimetan siin näitena vastuvõtu ja taasedastamise vabadust ringhäälingus, tegevusvabadust, vastulause esitamise õigust, vihkamise õhutamise keeldu, vajadust kaitsta alaealisi neile sobimatute saadete eest jms. Samuti jäid paika Euroopa päritolu tööde ja sõltumatute tootjate tööde osakaalu nõuded teleprogrammis, mis on endiselt Euroopa Liidu audiovisuaalpoliitika üks aluseid. Uut seadust hakatakse kohaldama kõigile Eestis asuvatele audiovisuaalmeedia ja raadioringhäälingu teenuse osutajatele, st kõigile valdkonnas tegutsejatele, kes on Eesti jurisdiktsiooni all. Põhiosas jäävad samaks ka mitmed mõisted, näiteks Euroopa päritolu audiovisuaalteosed, saade ja programm ning mõned teised, kuid lisandub tellitavate teenuste puhul mõiste "programmikataloog".
Veel lühidalt meediateenuste seaduse eelnõu sisust. Eelnõu toob kasutusele mitu uut mõistet, et tähistada täpsemalt uuenenud valdkonnas toimuvat. Kui ringhäälinguseaduse keskne mõiste oli "ringhäälinguorganisatsioon", siis eelnõu järgi on see "meediateenuse osutaja", see juriidiline või füüsiline isik, kes osutab audiovisuaalmeedia ja raadioringhäälingu teenust ja kellel on toimetusvastutus selle sisu valikul. Meediateenuse osutajaks on teleringhäälingu, raadioringhäälingu või tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutaja.
Täiendatud on ringhäälinguseaduse sätteid poliitilise tasakaalustatuse kohta. See põhimõte säilib, kuid ei kehti tulevikus mitte abstraktselt, vaid see seotakse konkreetselt Euroopa Parlamendi, Riigikogu või kohalike omavalitsuste volikogude valimiste aktiivse valimiskampaania ajaga. Sel ajal kehtib põhimõte, et andes näiteks telekanalis oma seisukohtade tutvustamiseks aega ühele poliitilisele jõule, tuleb anda ka teistele nende soovi korral samaväärne esinemisvõimalus.
Eelnõu loetleb nõuded meediateenuse osutaja kohta antava avaliku info kohta, mille sihiks on teha vaatajale-kuulajale kättesaadavamaks vajalikud kontaktandmed ja muu põhiteave. Näiteks, kelle poole pöörduda mõne probleemi korral, kust leida toimetust. Täiendatud on  alaealiste kaitse ja seaduslikkuse tagamise nõudeid meediateenustes. Uus moment on, et Eestis määratakse aeg, millal päeva jooksul ei tohi edastada alaealistele sobimatuid, sündsusetuid saateid, kus on liiga palju vägivalda või julmust või muud lastele ealiselt sobimatut, mis võib kahjustada nende vaimset, füüsilist või kõlbelist arengut. Eelnõu kohaselt ei saa selliseid saateid edastada ajavahemikus kella 6-st hommikul kuni kella 22-ni, see on ajal, kui alaealised on tavaliselt telekanalite juures. Selliseid ajalisi piiranguid teatud saadete näitamisel kasutavad paljud riigid ja need on põhjendatud ka meil. Kehtima jääb ka ringhäälingus pornograafia ja räige vägivalla propageerimise keeld.
Uus nähtus seaduses on eneseregulatsiooni aktsepteerimine ja talle aktiivsema rolli võimaldamine meedias toimuva korraldamisel. Ringhäälingu alal on eneseregulatsioon Euroopas laialt levinud. Paljudes reeglites, näiteks alaealiste ja teiste vaatajate-tarbijate paremaks kaitseks, lepivad telekanalid kokku, sätestavad käitumiskoodeksid ning järgivad neid vabatahtlikult. Eelnõu loob võimaluse, et näiteks telekanalid töötavad neid ühendava liidu raames välja teatud piiravad reeglid lastele mitte kõige tervislikumate toitude ja jookide reklaamis. Kui seda ei tehta eneseregulatsiooni korras aasta jooksul pärast seaduse jõustumist, peab need reeglid välja töötama Kultuuriministeerium. Selline norm peaks paindlikult suunama telekanaleid ise kaasa aitama, et mõne toidu ja jookide grupi reklaami ohjata, ning eneseregulatsioon on selleks sobilik vorm. Eelnõu jätab samaks telereklaamile seatud põhinõude – seda ei tohi endiselt olla mitte rohkem kui 12 minutit tunni kohta. Samas muutuvad mõned reklaaminõuded paindlikumaks. Nii kaob ära Euroopa Liidu vanast piirideta televisiooni direktiivist pärit nõue pikkade mängufilmide ajal  reklaami näitamise kohta, mis lubas seda teha keskmiselt üks kord 45 minuti jooksul, kuid mille rakendamine oli osalt mitmeti tõlgendatav. Uus kord lubab telekanalil ise rohkem otsustada, millal pikkade filmide ja saadete ajal reklaami näidata, edaspidi on see lubatud üks kord 30 minuti kohta.
Eelnõu toob Euroopa Liidu direktiivi eeskujul sisse tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste mõiste, millele laieneb väike osa seadussätteid, näiteks vihkamise õhutamise keeld, alaealise kaitse nõuded. Uus nähtus on ka tootepaigutus, inglise keeles product placement, äriteate üks uus vorm, mis seisneb saates tasu või samalaadse hüvitise eest toote, teenuse või selle kaubamärgi kaasamises. Klassikalise näitena võib siin tuua James Bondi filmid, kus sõidetakse BMW-ga ja juuakse teatud marki jooke. Sel moel saadakse täiendavat raha filmide ja saadete tootmiseks. See nähtus on laialt levinud ning oleks põhjendatud see ka Eestis seadustada. Iga riik otsustab ise, kas lubada või keelata tootepaigutus, ja Eesti võiks seda lubada, viies meil kehtivad reeglid vastavusse paljudes riikides levinud praktikaga.
Eelnõus on toodud uus tegevuslubade väljaandmise kord. Teleringhäälingus hakkavad load jaotuma vastavalt nende alusel osutatavate teenuste kättesaadavusele. Maapealse ehk eetrileviga teleringhäälingus on kahte tüüpi lube: vabaleviload ja tingimusjuurdepääsuload. Esimeste näited on meil Eesti Televisiooni kanalid, Kanal 2, TV3, Kanal 11, mis on vabalt nähtavad kõigile soovijatele. Tingimusjuurdepääsuga kanalite puhul peab vaataja sõlmima teenusepakkujaga lepingu, et neid näha, kuna nende vaatamiseks tuleb teenuse eest tasuda, näiteks kanal TV6. Seadus eristab nüüd selgelt, et vaba leviga tele- ja raadioringhäälingus jaotatakse load konkursi alusel, kuna vaba levi eetriressurss on endiselt siiski piiratud. Tingimusjuurdepääsuload antakse välja aga ilma konkursita taotleja sooviavalduse põhjal, eeldades, et  kõik seaduse nõuded on täidetud. Eelnõus täiendatakse ja täpsustatakse, kuidas toimub parima pakkuja selgitamine lubade konkursil valikmenetluses. Tõdedes, et kehtivas ringhäälinguseaduses on need alused küllalt üldsõnalised, laiendatakse nüüd hindamisaluseid. Arvesse võetakse programmi mitmekesisust, omanäolisust, omatoodetud saadete osa programmis, sihtrühma, kellele programm on suunatud. Hinnatakse sõna- ja uudistesaadete osa programmis, esitatud äriplaani, taotleja senist tegevust meediateenuse osutamisel ning tema majanduslikku olukorda ja jätkusuutlikkust kavandatud programmi tegemisel. Nagu näeme, on need alused märksa selgemad ning nende põhjal on loakonkursile esitatud taotlusi parem hinnata. Tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajad ei pea taotlema tegevusluba, kuid neile luuakse alused registreerimiseks majandustegevuse registris. See on vajalik, et siduda ka neid seadusega, sest neile hakkavad kehtima mõned nõuded, millest eespool juba räägitud.
Meediateenuste seaduse sätete täitmise järelevalve jääb Kultuuriministeeriumile, kuid mõne aasta pärast tuleks ka Eestil jõuda valdkonda reguleeriva asutuse loomiseni, nagu see on teistes Euroopa maades. Audiovisuaalmeedia teenuseid tuleb üha juurde, vaja on tagada neile kehtestatud põhinõuete täitmine. Liikmesriikide regulaatorasutuste roll kasvab ka Euroopa Liidu direktiivist tulenevalt. Nad peavad aktiivselt suhtlema teiste riikide reguleerivate ametkondade ning Euroopa Komisjoniga, et kasutada uuendatud direktiivis avanenud võimalusi piiriülese leviga telekanalite jurisdiktsiooni täpsustamisel, vastuvõtu ja taasedastamise õiguse tagamisel, võimalike vaidluste lahendamisel seoses ühest riigist teise suunatud telekanalite tööga jms, samuti arvukate andmete kogumisel ja esitamisel Euroopa Komisjonile audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi täitmise kohta. Kuid muidugi on eraldiseisvat regulaatorasutust esmajoones vaja selleks, et Eesti audiovisuaalmeedia ja raadioringhäälingu valdkonnas järgitaks seaduse nõudeid ning sel alal oleks vajalik järelevalve.
Eelnõus muudetakse ka rahatrahvi määrasid rikkumiste korral, näidates selgemalt, milliste sätete rikkumise eest võib mis summas karistada. Väärtegude puhul on näiteks alaealiste kaitse nõuete või äriteadete normide rikkumisel rahatrahvi piirmäär 500 000 krooni. Järelevalvet teostavad ametnikud võivad rikkumise korral teha ettekirjutuse, mille täitmine on kohustuslik.
Eelnõuga kaasnevad muudatused teistes seadustes puudutavad valdavalt valdkonnas kasutatavate mõistete ühtlustamist.
Niipalju siis seadusest kokkuvõtvalt. Informatsiooniks ütlen, et seaduse jõustumine on planeeritud  kahes osas (see on kirjas §-s 79): §-d 74 ja 77 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril ning §-d 50 ja 51 jõustuvad 2011. aasta 1. juulil.

Austatud minister, ma tänan teid! Teile on ka küsimusi. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te mainisite oma ettekandes, et meediateenuste seadusega uuendatakse täiesti kogu tegevuslubade süsteem ja et vabalevi televisioonikanalitel on edaspidi konkurss. Kaks aastat tagasi kaotati eratelekanalitel loatasu. Vähemalt kaks eratelekanalit said sellega mitukümmend miljonit Eesti krooni võitu. Tegelikult oli loatasu omal ajal seotud sellega, et ETV ehk rahvusringhääling ei näidanud eriti reklaami, ja seetõttu pidid rohkem reklaami saavad telekanalid korvama selle loatasuga. Kas uus seadus teeb midagi ka selliseks tasaarvestuseks, et rahvusringhääling on ilma reklaamita ja teised toetavad siis selle võrra rohkem riigieelarvet?

Aitäh! See seadus ei tegele mingisuguse tasaarvestusega. Tuletan meelde, et otsus, mis sündis kaks aastat tagasi, oli seotud sellega, et tol ajal edastati sama programmi nii digitaal- kui ka analoogtelevisioonis. Ja et kiirendada digitaliseerimist ning aidata kaasa digitaaltelevisioonile üleminekule, otsustati tookord eratelekanalid sellest tasust vabastada. Praegu on meil mindud üle digitaaltelevisioonile ja kõik lähtuvad võrdsetest tehnilistest ning ka muudest võimalustest.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kui vaadata mõnd kommertskanalit, siis on päris õudne, isegi uudistesaated, mis kestavad üsna pikka aega, sisaldavad algusest lõpuni vägivalda või siis näidatakse ka kuritegusid jne. Tekib mulje, nagu meil Eestis midagi muud ei olegi. Minule teeb väga palju muret tegelikult üks teine seadus, mis haakub käesoleva seadusega. See on vägivalda ja pornograafiat propageerivate teoste järelkontrolli seadus, kus praegune seisukoht ja paradigma on niisugune, et läheb eetrisse mis läheb, aga pärast vastutad selle eest. Paljudes Euroopa Liidu riikides on siiski linastusload ja näiteks filmidegi puhul otsustatakse, kas see on koguperefilm, on see lastefilm või on see piiratud vaatajaskonnaga film. Kas  teil ei ole olnud mõttes, et midagi sellist võiks ka Eestis sisse seada?

Aitäh! See, millele te vihjate, on nagu pikka aega kehtinud Glavliti süsteem. Niisugust eelläbivaatamist meil plaanis ei ole, ma ei tea, kes seda peaks tegema.  Eeldame siiski, et kõik inimesed, kes tegelevad teleprogrammide loomise ja edastamisega, on seaduskuulekad ning lähtuvad Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, mis keelavad vägivalda, pornograafiat ja kõike seda, millest te rääkisite. Nii et see, kui midagi niisugust on juhtunud, on kindlasti ühe teise ametkonna, mitte Kultuuriministeeriumi valdkond. Sellisel juhul võib politsei poole pöörduda.

Hannes Astok, palun!

Aitäh! Tänan hea ülevaate eest! Lugesin seaduse seletuskirja ja jäin mõttesse ühe asja üle: reguleeritakse küll hoolega kõike, mis levib õhu kaudu ning levib ka kaabli kaudu, aga kas see seadus hakkab reguleerima ka neid kanaleid, mis näiteks levitavad oma tele- ja raadioprogramme internetikanali kaudu? Ega tänapäeval ei ole enam suurt vahet, kas sul on suur monitor või suur televiisor, kõik on üsna sarnane, ka signaal iseenesest liigub samamoodi bittide ja baitide kaudu. Kas see seadus hakkab reguleerima ka neid meediateenuseid, mida levitatakse interneti kaudu? Kas näiteks Delfi läheb selle alla?

Mis puudutab konkreetseid tegevuslube – kui riik on andnud tegevusload, kui need on registreeritud, siis see seadus reguleerib neid. Nende puhul, mida Kultuuriministeeriumi kaudu ei registreerita, on kindlasti muud meetmed. Me saame vastutada ja kontrollida neid kanaleid, edastatagu neid siis kas digitaalse vabalevi või tingimuslevi kaudu, mis on registreeritud meie kaudu. Internetis levivad kõigi maade ja kelle iganes tooted, YouTube'is üles pandud isiklikud filmid jne. Kõikide eest ei suuda kahjuks see konkreetne seadus vastutada. Küll aga on üleüldine teadmine, et kui on midagi, mis häirib, mis on vägivaldne, mis õhutab vaenu jne, siis selles osas on kindlasti põhjust pöörduda järelevalveorganite poole.

Silver Meikar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Tutvusin samamoodi nii seaduse kui ka seletuskirjaga. Tahaksin täpsustada § 13, mis puudutab poliitilist tasakaalustatust aktiivse valimisagitatsiooni ajal. Paragrahvi sisu on selles, et kui  ühele erakonnale, poliitilisele liikumisele antakse oma seisukohtade tutvustamiseks saateaega, siis tuleb anda teisele erakonnale või poliitilisele liikumisele, kellel on teistsugused vaated, sama palju saateaega põhjendamatu viivituseta. Minu küsimus. Erakond X korraldab valimisagitatsiooni ajal kampaania, mille sisu on kas või näiteks selline: rohkem tolerantsust, austame inimõigusi, austame eri rahvusi, austame seksuaalvähemusi! Selle peale nõuab teine poliitiline liikumine endale eetriaega, mille sisu on, ma ei tea, näiteks juudid ahju, peded, ma ei tea kuhu, ahju jne. Kas peab siis andma saateaega?

Kõik, mis on seotud vägivalla õhutamisega, ei ole sobilik ei poliit- ega mingisuguses muus reklaamis. Ma usun, et vastutab see kanal, kes parasjagu need klipid või selle materjali vastu võtab. Nii et veel kord, vastavalt seadusele. Vägivalla ja vaenu õhutamine on meil seadusega keelatud. Nii et vastavalt seadusele.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud minister! Glavlitiga võrdlemine  ei ole vahest päris kohane, sest näiteks Inglismaal  kehtib siiamaani linastuslubade süsteem. Kui te vaatate BBC kava, siis te näete, et kõikide filmide juures on öeldud, millisele auditooriumile need on mõeldud. Meil kahjuks enamik telekanaleid seda oma telekavades ära ei märgi. Aga § 20 räägib alaealiste kaitse ja kõlbluse ning seaduslikkuse tagamisest ning ütleb, et ei tohi edastada alaealiste vaimset, füüsilist või kõlbelist arengut oluliselt kahjustavaid saateid. Kas te oleksite nõus, et me kahe lugemise vahel siin Riigikogus täiendaksime seda, et üldse elanikkonna vaimset, füüsilist ja kõlbelist arengut ei tohi kahjustada? Miks ainult alaealised? Ega aastaga 18 inimese areng ju ei lõpe.

Aitäh! Põhimõtteliselt on loomulikult õige seisukoht, et mitte kellegi, ükskõik kui vana või noor ta ka ei oleks, vaimset seisundit või olukorda ei tohi kahjustada sellega, et edastatakse kas vägivalda või vaenu õhutavat materjali. Aga kindlasti on meie asi seista seadusega eelkõige alaealiste eest. Kui aga arutelude käigus arvatakse, et siia tuleb lisada laiendus, siis on see Riigikogu otsustada.

Maret Merisaar, palun!

Suur tänu! Mulle jäi teie ettekandest kõrva, et on tulemas keeld reklaamida lastele ebatervislikku toitu. Ma tean, et ühel ringhäälingunõukogu üritusel rääkis üks BBC esindaja, et Inglismaal oli see väga keeruline probleem. Vaieldi, mitmeprotsendilise rasvasusega juustu tohib reklaamida, et mis on tervisele ohtlik. Kas teile on  praeguses Eesti telekavas jäänud silma mingid reklaamid, kus soovitatakse just laste tervisele ohtlikku toitu?

Ma ei hakkaks siin tegema reklaami analüüsi. Selle jaoks on teised inimesed, kes analüüsivad konkreetselt. Ma ei ole ka toitlustusspetsialist. Nii et ausalt öeldes jään ma teile selles mõttes vastuse võlgu, kas nüüd ja praegu midagi sellist näidatakse. Ma usun, et kui see seadus jõustub, siis on olemas eksperdid, kes annavad hinnangu. See  ei ole kindlasti poliitiline vaidlus.

Igor Gräzin, palun!

Viimasel ajal oleme täheldanud, eriti rahvusringhäälingus, et rahvusvahelise reklaami osatähtsus on katastroofiliselt suurenenud. See on eeskätt seotud meie n-ö sundkäikudega maailmameistrivõistluste, olümpiamängude ja muude asjade ülekandmisel. Milline on teie seisukoht, ütleme, vaadates erakanalite osa: kas selliste madala, kolmanda sordi programmide edastamine, igasugused kõrgus-, kaugushüpped ja tritsutamised ja palli tagaajamised jne, on nii palju väärt, et risustada Eesti televisiooni programmi küllaltki halvakvaliteediliste kaupade reklaamiga, mis me EBU kaudu endale kaela saame?

Ma palun täpsustada. Kas küsimus oli, et kas tohib edastada mitmesuguseid spordisaateid, või see, kas nende vahel tohib näidata teatud reklaami? Ma ei saanud praegu päris täpselt aru.

Ma palun anda mikrofon tagasi ametikaaslasele Igor Gräzinile, et küsimus selgelt ja täpselt välja öelda!

Küsimus on selline. Niipea, kui me kanname üle spordivõistlusi, mis üheksal juhul kümnest on viletsad, on meil reklaam sees. Kas on vaja spordiülekandeid teha, ja juhul kui me neid teeme, kas siis reklaam, mis sinna otsa tuleb, on kohustuslik?

Kui me räägime eratelekanalitest ja reklaami paigutusest, siis see on ju reklaami paigutajate enda otsus, mis aegadel ja mis saadete juures nad soovivad seda näidata. Ma arvan, et see ei ole küll koht, kus peaks hakkama poliitiliselt turgu reguleerima. Seda reguleerivad ikkagi ettevõtjad  ise.

Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Suur aitäh teile väga põhjaliku ettekande eest! Minu küsimus on reklaami vallast. Ütlesite, et varsti tuleb määrus või täpsustus just reklaami osas. Väga palju on räägitud alkoholireklaami keelustamisest või piiramisest. Kuidas teie sellesse suhtute? Opositsioon on teinud muudatusettepanekuid, ma ise olen teinud ettepaneku viia reklaam hilisemale ajale. Kas selles osas tuleb muudatusi?

Mina usun, et praegu me lähtume sellest, mis ülevõetavas Euroopa Liidu direktiivis olemas on. See on diskussiooni koht, asi ei ole selles, mis on konkreetselt minu maitse või eelistus. Mina ise ei ole sellest üleüldse eriti huvitatud, aga see oleneb ikkagi sellest, kuidas saalis konsensus leitakse. Nii et siin ma jään kindlasti n-ö tagasihoidlikule seisukohale.

Silver Meikar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Jään selle § 13 juurde.  Mu eelmine väide oli kindlasti meelega natuke radikaalne. Aga küsin nüüd täiesti konkreetselt. Tallinna keskkanalil – 14 või mis ta number ka ei ole – on pidevalt saateid, mis tutvustavad, ütleme, üht poliitilist liikumist või selle seisukohti. Kas selle seaduse kehtima hakkamisel võiks siis  mingi teine poliitiline erakond valimiste eel rahulikult öelda, et nii, teil on saatekavas iga päev A, B, C saated, me tahaksime nüüd ka nendes A, B, C saadetes sama palju eetriaega, mis tähendab, et põhimõtteliselt läheks pool ajast siis kellelegi teisele?

Selle seaduse jõustumisel peavad kõik telekanalid, kes levivad Eesti inforuumis ükskõik missugusel viisil, lähtuma seadusest. Ja kui seaduses on see säte sees ning Riigikogu on selle samasisulisena vastu võtnud, siis tuleb sellele alluda.

Helle Kalda, palun!

Aitäh, hea juhataja! Ma siiski jätkan samal teemal. Siin oli diskussioon sel teemal, et kui keegi ütleb televisioonis teisele midagi inetult või on midagi, mis on kahjulik. Minu arust on alkoholi puhul asi juba kindlaks tehtud. Euroopa direktiivid ei täpsusta, kas me peaksime alustama kell 10 või 12. On riike, kus reklaami näitamist alustatakse alles kell 12 õhtul. Te olete selle eelnõu puhul praegu valitsuse esindaja. Mis on siis halvem, kas see, kui üks ütleb, et teine on loll, või on see alkohol, mis praeguses situatsioonis on ühiskonnale väga halb? Missugune on ikkagi valitsuse seisukoht alkoholireklaami suhtes?

Praegune seadus alkoholireklaami kellaaega ei sätesta. Ma arvan, et see on reklaamiseaduse teema, mitte ringhäälinguseaduse teema. Nii et palun arutage seda siis Riigikogus või Riigikogu liikmete osavõtul, kuidas täpselt ja mis kellaajal peaks Eestis seda reklaami edastama. Käesolev seadus seda teemat eraldi ei käsitle.

Igor Gräzin, teine küsimus, palun!

Hea juhataja! Kallis kolleeg! Nagu sa tead, kerkis kuu aega tagasi üles väga palju küsimusi seoses ajakirjanduse eetikaga, ja siis selgus, et elektrooniline meedia on ainus, kes sätestab ajakirjanduse eetika selle sõna otseses mõttes. Tähendab, ajalehed kirjutavad, mida sülg suhu toob, aga raadios ja televisioonis, rahvusringhäälingus tuleb enne natuke ka mõelda – see on see põhierinevus. Kas seoses sellega ei oleks kasulikum täpsustada selle seaduse pealkirja, et meil jääks avalik tee ka kirjutava meedia jaoks? Paragrahvis 1 on nimetatud raadiot ja telet jne, paneme siia juurde ka interneti ning see on siis selle meedia seadus. Et pärast oleks meil siis mingi trükivabaduse või pressiseadus eraldi. Selles mõttes on pealkiri laiem kui sisu, mis jätab ajalehed välja.

Ausalt öeldes, eks seda teemat võib arutada. Ma arvan, et see on saali ja fraktsioonide omavahelise arutamise küsimus. Praeguse seisuga ei ole meediateenuste seaduses, mis on Euroopa Liidu direktiivi nõuete ülevõtmine, seda käsitletud. Ma isiklikult leian, et see valdkond võib siis väga laiaks minna, ja ma ei tea, kas me suudame seadusse sisse kirjutatud internetiteemat ikkagi reaalselt selle seadusega, nende regaalidega ohjata. Me peame kindlasti vastutama ka selle eest, et järelevalve oleks võimalik. Aga nii nagu ka kolleeg Hannes Astok tõstatas teema, on väga keeruline ohjata seda, mis levib internetis. See on tõesti keeruline olukord. See peaks olema siis juba politsei teema, avaliku sõna nõukogu teema jne. Üldiselt me eeldame, et me peame eetikast lugu.

Kadri Simson, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! Ma palun teie tõlgendust sellele paragrahvile, mis räägib poliitilisest tasakaalustatusest aktiivse valimisperioodi ajal. Toome kaks näidet. Üks näide on see, et aktiivse valimiskampaania ajal toimub tipptasemel suusavõistlus, kus Eesti sportlane saab kõrge tulemuse ja üks tore minister annab rahvusringhäälingu uudiste kaudu teada, et valitsus on määranud sportlasele rahalise preemia. Kas see tähendab, et ülejäänud viis Riigikogus esindatud erakonda võivad järgmisel päeval nõuda, et nad tahaksid ka sportlase kohta "Aktuaalses kaameras" häid sõnu öelda? Või negatiivne juhtum, et mõni mitte nii tore minister on sattunud hullu skandaali ja talle on avaldatud umbusaldust. Kas see tähendab, et kui rahvusringhäälingu uudised seda umbusaldust kajastavad, siis on kõigil ülejäänud viiel erakonnal, kes on Riigikogus esindatud, õigus nõuda oma minutit ja öelda, mida nad sellest ministrist ja tema pahateost arvavad? Kas ma saan õigesti aru või teie saate tasakaalustatusest teisiti aru?

Aitäh! Mina saan sellest aru selliselt, et kui valimisperioodil on valimisdebatid ja esinemised seoses oma programmiliste eesmärkide tutvustamisega, siis nende osas peaks kandidaatidel ja erakondadel, kes valimisvõitluses osalevad, olema võrdsed võimalused. Mina saan sellest asjast niimoodi aru.

Raivo Järvi, palun!

Suur tänu! Hea minister! Küsisin minu taga istuvalt ringhäälingunõukogu liikmelt, kas minu küsimus on relevantne, ja ta ütles, et enam-vähem on, aga Kadri Must andis vihje, et tõepoolest on. Minu teada tõstatas Keskerakond sellesama tasakaalustatuse küsimuse mitte seoses valimisperioodiga, vaid justkui kurtes, et teatud erakondadele antakse rohkem kui teistele võimalusi eetris olla. Ehk kui ajakirjanik isegi leiab, et keegi on huvitav ja tol hetkel aktuaalne, siis ei saa ta tingimata teda küsitleda, vaid peab mõtlema, et tal on kohustus küsitleda ka teisi. Kas säärane suure venna sündroom on ka siia sisse pakitud?

Veel kord, siin on sätestatud tasakaalustatus aktiivse valimiskampaania ajal. Tavalisel ajal küsitakse enamasti nende poliitikute käest, kes on seotud teemadega, mis parasjagu on uudistena üleval või mida parasjagu käsitletakse. Ma arvan, et siin ei maksa ka äärmustesse minna. See oleks ehk niisugune lihtne selgitus.

Juhatajana teen stenogrammi huvides repliigi, et eelmise küsimuse esitaja oli Kadri Simson. Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Ka mina küsin natuke samal teemal, mille kolleeg Kadri Simson tõstatas. Kuigi Kadri Simson läks oma küsimusega väga äärmusesse, päris nii suurt võrdsust siit paragrahvist välja ei loe, tekib ka minul küsimus, kuidas saab tagada võrdse või samaväärse esinemisvõimaluse mis tahes teisele erakonnale või poliitilisele liikumisele. Näiteks kohalike valimiste puhul on ühelt poolt parlamendierakonnad, teiselt poolt valimisliit, mis on aktiivne näiteks üksnes Konguta vallas. Me oleme näinud rahvusringhäälingus päris põnevaid valimisdebatte, kus huvitava loosi tulemusena sattusidki ühte valimisdebatisaatesse kaks Konguta valla valimisliitu, aga ma ei usu, et oleks võimalik tagada kõikidele poliitilistele liikumistele samaväärne võimalus. Kuidas te sellesse suhtute ja kas seda punkti ei peaks täpsustama?

Mina eeldan siiski, et hea tahe on võimaldada kõikidele võrdsed võimalused, ja see on siin seaduses väljendatud. Kuidas seda konkreetselt ellu viiakse, sõltub loomulikult nii saateid ette valmistavate ajakirjanike professionaalsusest kui ka programmi koostajatest. Sel ajal, kui toimub aktiivne valimiskampaania ja käivad valimisdebatid, oleks õiglane võimaldada eetriaega siiski kõikidele. Kui on näiteks üks saade või tuleb teha saadete seeria, siis tuleb seda arvestada, andes ette teatud aja, millal ennast huviliseks registreerida. Loomulikult ei ole võimalik ju nii, et keegi astub vahetult enne saadet ukse taha ja ütleb, et ta tahaks ka oma asjast rääkida, kas ta nüüd mahub saatesse või ei mahu. See peab olema planeeritud tegevus. Ma ei ole kindlasti kõige õigem inimene siit puldist ütlema, kuidas täpselt neid programme peab koostama. Arvan, et selleks on inimesed palju aastaid õppinud. Ma lihtsalt usun, et see seadus annab võimaluse nõuda õiglasemat käitumist. Nii et see on hea tahe. Kui otsustatakse, et seda konkreetset paragrahvi tahetakse muuta, siis on ju arutelud fraktsioonide vahel kindlasti teretulnud. Aga ministeeriumi poolt vaadatuna ja Euroopa Liidu direktiivi üle võttes on siiski olnud hea tahe ja soov pakkuda kõigile võrdseid võimalusi.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Käesoleva seaduse täitmise ja selle seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Kultuuriministeerium. Tahakski teada, hea minister, teie arvamust, kui suur peab olema Kultuuriministeeriumis meeskond, kes seda järelevalvet teostab.

Aitäh! Meil ei ole planeeritud koosseisu suurendada. Seesama meeskond, kes praegu meediaküsimustega tegeleb, jätkab seda tegevust.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Hea minister! Veel kord ikkagi sellest §-st 13. Ma täiesti usun, et idee on siiras ja mõistlik, ning ma pean ka õigeks, et meedias on tasakaalustatud esindatus. Aga ilmselt  õigusselguse huvides ma ikkagi kaaluksin selle paragrahvi lahtikirjutamist just sellest lähtuvalt, et suured erakonnad on kohalikel valimistel oma nimekirjadega kas või 200 kohalikus omavalitsuses esindatud ja samas võib poliitilise liikumise nime alla mahtuda ka viiest sõbrast koosnev seltskond, kes kandideerib ühes väikeses omavalitsuses. Nende võrdne kohtlemine näiteks rahvusringhäälingus ei saa olla mõeldav. Kas ma olen väga valel teel?

Ma usun, et igasugused debatid parlamendis on võimalikud. Kui leitakse konsensus ja otsustatakse teha parandusettepanek, siis loomulikult Kultuuriministeerium võtab seadust järgida ja selle osas järelevalvet teostada. Teistsugust seisukohta mul siin hetkel ei ole.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Helmer Jõgi!

Auväärt istungi juhataja! Hea Riigikogu! Kultuurikomisjonis seoses selle eelnõuga küll nii elavat, sisukat ja pikka diskussiooni ei olnud kui praegu saalis. Eelnõu on tõepoolest keerulise sisuga ja tehniline dokument, nagu ka minister mainis. Kultuurikomisjon menetles nimetatud eelnõu oma istungil 12. oktoobril. Selgitusi  eelnõu kohta andsid Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus ning sama ministeeriumi õigusosakonna juhataja Liina Urboja.
Nagu minister ütles, kavatsetakse seaduseelnõuga üle võtta Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi nõuded. Komisjonis esitati mitmeid täpsustavaid küsimusi. Nagu ma mainisin, laialdast diskussiooni ei toimunud, aga küsiti näiteks selliseid täpsustavaid küsimusi, kas teletekst on üks programmi osa. Teletekst ei ole muidugi programmi osa. Küsiti ka seda, mis muutub seoses uue eelnõuga siseriiklikus regulatsioonis. Nagu minister mainis, eelkõige on uuendused seotud lubade süsteemiga. Lisaks uuele lubade jaotusele on seadusesse sisse toodud tellitavate teenuste osutaja registreerimise kord. Nagu ka praegu väljastatakse vabalevis lubasid endiselt konkursi korras, sest sagedusressurss on meil siiski piiratud. Kui praeguses ringhäälinguseaduses on lubade liigitus seotud tehnoloogiaga, siis eelnõu järgi on lubade liigitus nüüd tehnoloogiast sõltumatu. Väike diskussioon tekkis, kas on mõttekas väljastada ka regionaalseid lubasid. Väljastatakse kahte tüüpi lubasid: ühed on üleriigilised, teised on regionaalsed load. Kas on mõtet väljastada regionaalseid lubasid just nimelt levipiirkonna ulatuse kriteeriumi alusel? Kui mingis regioonis on mõni telejaam või raadiojaam levis, siis on ta ju tegelikult IPTV, sellesama interneti lairiba kaudu levis üle terve Eesti. Elioni näite pealt me näeme seda väga hästi, Elion pakub seda teenust. Mõtet on ikkagi regionaalseid lubasid väljastada, et soodustada ja toetada väiksemate tegijate tulekut turule, sest väiksematel tegijatel ja regionaalsetel programmidel on mõnevõrra madalamad nõuded näiteks programmi struktuuri osas, muusikasaadete või omatoodangu osakaalu suhtes ei ole nii kõrgendatud nõudeid.
Poliitilise tasakaalustatuse küsimus oli ka korra üleval. Tõepoolest, need küsimused, mis siin saalis kõlasid, olid ka komisjonis. Aga samas võiks siia lisada, et tegelikult on Eesti Rahvusringhäälingul päris hea kogemus ja päris hea kord, kuidas konkreetsel valimiskampaania perioodil see poliitiline tasakaalustatus tagada. Need reeglid muidugi, mida rahvusringhääling valimiskampaania perioodil järgib, on kinnitanud rahvusringhäälingunõukogu, kus, lugupeetud Riigikogu, istuvad ka meie fraktsioonide esindajad.
Mõnevõrra terav küsimus oli seotud elektroonilise side seaduse §-ga 90, mille menetlemine katkes mõni aasta tagasi. Need on siis muudatused selles paragrahvis, mis on seotud ringhäälingu saadete ja programmide edastamise erinõuetega. See töörühm ja asjast huvitatud pooled, isikud on koos käinud varsti peaaegu kaks aastat, aga  konsensust ei ole siiski leitud ja praegu on vabalevis kättesaadavad ainult avalik-õiguslikud telekanalid. Nii et selle korraga, mis praegu on, me saame kuidagi hakkama, aga seaduslikku regulatsiooni oleks vaja. Loodame, et ühel hetkel see töörühm ikkagi oma töö lõpetab ja me saame eelnõuga edasi minna.
Küsiti muidugi ka nägemis- ja kuulmispuudega inimeste juurdepääsu kohta audiovisuaalmeedia teenustele. Siin ei ole mingeid konkreetseid arve, protsente küll ette pandud, aga  seadusega on antud teatud sund, et selle teemaga tuleb tegelda. Audiovisuaalmeedia teenus tuleb nägemis- ja kuulmispuudega inimestele tõepoolest kättesaadavaks teha ning järk-järgult suurendada nende programmide ja saadete osakaalu, kus on viipekeel sees või heli juures jne, mis kõik on vajalik nende inimeste abistamiseks, et nad saaksid selle teenuse paremini kätte. Euroopa Komisjon  muidugi kontrollib ka, kuidas audiovisuaalmeedia teenus nägemis- ja kuulmispuudega inimestele paremini kättesaadavaks muutub, nii et selle kohta on vaja pidevalt aruandeid esitada.
Eelnõu otsustati saata täiskogu päevakorda tänaseks. Komisjon teeb Riigikogu suurele saalile ettepaneku esimene lugemine lõpetada. See komisjoni otsus oli konsensuslik. Ettepanek on määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10. november. Ettekandjaks otsustati määrata siinkõneleja.

Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Hannes Astok, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Ma vaatan seda seaduseelnõu ja siin on väga pikalt, kümnes lõigus räägitud sponsorteadetest ja tootepaigutusest – see on seitsmes lõigus. Kindlasti on väga oluline see valdkond hästi ära reguleerida. Aga autorikaitsest ja autoriõiguste kaitsest see seadus peaaegu ei räägi ja ringhäälinguseadusega võrreldes on siit kaduma läinud ka punkt, mis varem ütles, et ringhäälingujaamalt võib tegevusloa ära võtta, kui ta ei täida autorikaitse nõudeid. Praegu on see täiesti kaduma läinud.
Kas te arutasite komisjonis ka seda, kuidas selles seaduses ikkagi autorikaitse tingimustele rohkem tähelepanu pöörata? Vastasel juhul, kui autorikaitse nõudeid ei täideta, muutub programm ju piraatprogrammiks, sest autorikaitsega kaetud asjadest raadio- ja televisiooniprogrammid ju ainult koosnevadki.

Aitäh! Väga hea küsimus! Te pidasite praegu silmas meie ringhäälinguseaduse § 11, kus on tõepoolest see n-ö sund sees, et kui autorikaitse õigusi ei järgita, autoriõigused on kaitsmata, siis võib ringhäälinguloa ära võtta. Praeguses eelnõus seda sees ei ole. Komisjonis me seda ei arutanud, aga ma võin vastata oma teadmiste pealt, mis loogikast eelnõu koostajad ja töörühm on lähtunud. Kui me ütleksime eelnõus eraldi, et on vaja täita autoriõiguse seadust, siis me peaksime ka ütlema, et on vaja täita reklaamiseadust, et on vaja täita maksuseadusi jne. Me arvame, et  1994. aastaga võrreldes on meie õigusruum oluliselt edasi arenenud ning autorikaitse küsimused on ju järjest teravamalt ja järjest rohkem Riigikogu päevakordades ja aruteludes olnud. See on minu teadmine, mis loogikaga autorikaitse küsimus eelnõust välja jäi. Aga selles osas olen ma puhtisiklikult teiega nõus, et siin seaduses on tõepoolest ebaproportsionaalselt palju reklaamiasju, kuigi need võiksid samamoodi olla reklaamiseadusega reguleeritud.

Maret Merisaar, palun!

Suur tänu! Seaduse §-s 54 on öeldud, et järelevalvet teostab Kultuuriministeerium. Aga samas me teame, et Euroopas teostab audiovisuaalse meedia üle järelevalvet regulaatorite süsteem ja see ei kuulu ministeeriumide koosseisu. Kas mingisugust ülesannete jaotust ka arutati? Selles seaduses ei ole isegi mingit viidet ringhäälingunõukogule kui sõltumatule regulaatorile. Kas selline järelevalve, mis on ainult Kultuuriministeeriumi käes, vastab täielikult Euroopa Liidu õigusele?

Aitäh! Komisjonis sõltumatu regulaatori küsimust ei arutatud, aga kui vaadata seaduseelnõu sätete vastavust Euroopa Liidu direktiividele, siis seal ei ole kusagil sellist märget, et ei vasta – kõik märked on, et vastab. Nii et usaldame eelnõu koostajaid, kes ütlevad, et eelnõu vastab Euroopa Liidu, Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjoni direktiividele.

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 10. november kell 18. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja 13. päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2009. aastal. Ettekandja on riigikontrolör Mihkel Oviir.
Head ametikaaslased! Lubage teile lühidalt tutvustada selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on riigikontrolör Mihkel Oviiri ettekanne, mis kestab kuni 30 minutit. Pärast seda on ette nähtud küsimused ettekandjale. Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Küsimuste vooru järel on läbirääkimised, mille käigus saavad sõna üksnes fraktsioonide esindajad. Ja loomulikult on kõnepulti teretulnud ka Vabariigi Valitsuse liikmed. Ka õiguskantsleril on õigus esineda sõnavõtuga.
Asume siis ettekande juurde. Palun, härra riigikontrolör, sõna on teil!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma ei esinda täna siin puldis ei masenduses nutukoori, kellele Eesti elu tundub nagu üks pidev matus, ega ka neid, kes elavad illusioonide kütkes ja kellele kõik tundub lust ja lillepidu. Nende kahe äärmuse vahele jääb tavaline elu, päris elu, mille probleemide eitamine võib viia raskete tagajärgedeni. Riigikontrolli asi ongi aidata otsustajatel reaalset olukorda tajuda, vaadelda riigis toimuvat ning selle arengut pisut kõrvalt, pakkuda välja täiendavat ehk teist vaatenurka, kasutamata musti või roosasid prille. See vaatenurk võib olla selline, mis nii mõnegi tekkinud illusiooni hajutab, samas tuleb teinekord Eesti elu jälgides meelde tuletada hoopis munka kultusfilmist "Viimne reliikvia", kes ütles: "Jumal olgu kiidetud, kes lasi tõde jälle sedapidi paista!" Riigikontroll ei käsita oma öeldut kui kivisse raiutud ainutõde, kuid seda ei tohiks pidada ka suvaliseks anonüümseks kommentaariks kuskil netiavarustes. Meie hinnangute taga on rahvusvaheliselt tunnustatud analüüsi- ja auditimetoodika. Riigikontroll vaatab teatavasti minevikku sedavõrd, kuivõrd sellest saab õppida tuleviku tarvis. 2009. aastast on nii töö lõpetaval kui ka uuel Riigikogu koosseisul nii mõndagi õppida.
Head saalis viibijad! Riigi rahanduse hetkeolukorra ja suundumuste mõistmiseks tuleb läbi töötada hulk mahukaid dokumente: riigieelarve ja selle seletuskiri, tegevuskava ehk see, mida Vabariigi Valitsus eelarveraha abil loodab korda saata, eelarvet täpsustavad materjalid ning eelarve aluseks olev majandusprognoos. Seda materjali on vähemalt 800 lehekülge, selle struktuuri muudetakse pidevalt ja ka andmeid korrigeeritakse. Sellises olukorras on valitsuse eelispositsioon avalikkuse informeerimisel üsna kõigutamatu. Valitsuse väidete kontrollimine on äärmiselt töömahukas ka kogenud rahandusspetsialistidele. Tõenäoliselt ei suuda enamik kodanikke ja ilmselt ka Riigikogu liikmeid riigi rahanduse olukorda iseseisvalt hinnata. Kinnitan, et ka Riigikontrollil pole võimalust ega jõudu, et kõike seda detailideni analüüsida, aga me suudame üldjoones põhiprobleemidele keskenduda, seda enam, et oleme hulga teemade arengut jälginud juba aastaid.
Teatavasti on välismaailm Eesti riigi rahandust imetlenud peamiselt tänu kolmele tõsiasjale: väike riigivõlg, väike eelarve puudujääk ja reservide olemasolu. See imetlus on ka põhjendatud. Tõepoolest, me oleme kärpimise MM-il olnud edukad ning see näitab valitsuse ja ka Riigikogu meelekindlust. Aga ma rõhutan, et riigieelarve jätkusuutlikkuse hindamisel ei räägi need kolm näitajat kogu tõde, asi on keerulisem.
Et hinnata, kui tugev ja jätkusuutlik on Eesti riigi rahandus praegu ja eriti tulevikus, peab analüüsima, milliseid tulusid riik teenib, millele oma raha kulutab ning millised on erasektori võimalused käivitada taas stabiilne majanduskasv. Valitsus rõhutab, et riigieelarve tulud on alates 1997. aastast kasvanud, need kasvasid kriisi ajal ja kasvavad ka tänavu. Võin kinnitada, et valitsus räägib tõtt, aga tihti unustatakse see fakt konteksti asetamata. Tulude kasv pole majanduse maksutulude teene. Maksutulud, mis kõnelevad riigi majanduse tegelikust tervisest ja inimeste heaolust, on hoolimata maksutõusust hoopis jõudsalt vähenenud. Kui 2008. aastal moodustasid maksutulud riigieelarvest 83%, siis 2009. aastaks oli maksutulude osakaal kahanenud 74%-ni. Tänavu väheneb maksutulude osakaal riigieelarve kogutulus 72,8%-ni.
Tekib küsimus, mis on seda tulude taset hoidnud. Mille arvel kasv on tulnud? Tulude taset on hoidnud hüppeliselt kasvanud riigi äriühingute dividendid, suurenenud Euroopa Liidu toetused ja muud sellised allikad. Nii mõnegi riigi äriühingu kasumi suurenemine ja järjest mahukam dividendide võtmine ajal, mil eraettevõtete tulud on kahanenud, võib panna küsima, kas pole tegemist elanike varjatud maksustamise või äriühingute majandustegevuse kahjustamisega, kui arvestada nende vajadust investeerida. Ka on selge, et nende mittemaksuliste tuludega ei saa kaugemas perspektiivis sellises mahus arvestada. Nii ongi Rahandusministeerium prognoosinud, et riigieelarve tulude maht jääb perioodil 2011–2014 samaks. See tähendab, et lisaraha valdkondade arendamiseks ei tule. Jälle tekib küsimus, kas jutt enneolematult suurtest riiklikest investeeringutest on siis vale. Ei ole. Ka siin räägib valitsus tõtt. Aga ka seda tõde tuleb taas vaadata kontekstis. Tuleb teadvustada, et me sõltume väga suures osas Euroopa Liidu toetustest. 2010. aastal teeb riik tervelt kaks kolmandikku oma investeeringutest välisraha toel.
Majanduse konkurentsivõime toetamise seisukohalt on olulisimad majandusministeerium ning haridusministeerium, kelle valitsemisala kogu eelarvest moodustavad välistoetused tänavu vastavalt juba 50% ja 34%. Keskkonnaministeeriumi kui mahukate investeeringute elluviija kulud kaetakse 2011. aastal lausa 80% ulatuses Euroopa Liidu maksumaksjate ja heitmekvoodi müügi rahaga. Euroopa Liidu toetused aga on perioodilised. Toetuste jätkumise ja suuruse peale ei saa kindel olla, eelarveperioodide vahetumise ajal tekib rahastamisse tõenäoliselt paariaastane paus. Samuti on Riigikontrolli auditid näidanud, et toetuste jagamisel läheb aur pigem reeglite järgimisele, mitte sellele, kas nendest ka püsivalt kasu on.
Ütlesin mullu ja kordan täna üha veendunumalt, et euroraha kasutamise võimalus on nihestanud meie mõtteviisi ja suhtumist rahasse. Äkitselt on tekkinud kuskilt raha, mida me ise ei ole pidanud välja teenima. See on kergelt tulnud raha. Tuleks mõelda sellele, kas üht või teist kulutust tehtaks ka siis, kui see oleks meie enda maksumaksjatelt korjatud raha. Ma arvan, et paljudel juhtudel mitte. Meenutan aga, et kõike seda, mis eurorahaga püsti pandud, tuleb hakata edaspidi meie enda maksumaksjate rahaga ülal pidama. Kas meil on selleks raha?
Lugupeetud kuulajad! Kui äsja sai räägitud tuludest, siis vaatame ka, millele riik kulutab. Siingi on õige valitsuse väide, et riigieelarve kulud kasvavad. Nagu teate, võib riigieelarve kulud jagada lihtsustatult kahte lehte. Esiteks, fikseeritud kulud.  Need on seadusest tulenevad ja teatud sotsiaalpaketi rahastamise kulud, riigisektori ülalpidamise kulud ja muu säärane, millel üldjuhul pole riigi majandust arendavat toimet. Teine kuluosa on riigi arenduskulud ehk uute tegevuste ja prioriteetide rahastamine.
Kui lähemalt vaadata, siis kasvavad riigi kulud just fikseeritud kulude suurenemise tõttu. Eriti rõhub eelarvet sotsiaalkulude kasv. Riigi nn vaba raha, mida saab paindlikult kasutada majanduskasvu toetuseks ja uuteks algatusteks, jääb vähemalt kuni aastani 2014 tasemele 11–12 miljardit krooni. Meenutan, et kui 2009. aastal sai riik 63,7 miljardit krooni maksutulu, siis sellest 63,2 miljardit läks fikseeritud kulude katmiseks. Nagu näete, läheb praeguseks kogu meie maksutulu tegelikult fikseeritud kulude katmiseks, arenguraha peab järelikult tulema kuskilt mujalt. See asjaolu muudab riigieelarve tasakaalu hoidmise kaugemas perspektiivis raskemaks, kuna demograafiline areng suurendab sotsiaalkulusid. Need söövad juurde kasvava raha ära ning uute investeeringute ja majanduskasvu toetamise võimalusi napib.
Mis meid kaugemas tulevikus ees ootab? Selle kohta on erinevaid stsenaariume ja ennustusi. Alles nädalapäevad tagasi avaldas rahvusvaheline reitinguagentuur Standard & Poor's hinnangu Eesti demograafilisele seisule. Sellest selgub, et tööealiste inimeste osakaal väheneb 2050. aastaks 58%-ni kogu rahvastikust. Praegu on see näitaja uuringu andmetel ligi 68%. Seetõttu suureneb meil agentuuri hinnangul vanadusega seotud kulude osa praeguselt 2%-lt 13,5%-le SKT-st. See tekitab riigile märkimisväärse eelarve puudujäägi ja suure võlakoormuse. Me võime endale sisendada, et midagi sellist ei toimu. Võib-olla, elame-näeme.
Head kuulajad! Rahandusministeeriumi prognoosidest nähtub, et aastatel 2010–2014 ületavad riigieelarve kulud tulusid juba 19,5 miljardi krooni võrra. Eelarve puudujääk tuleb aga kuidagi katta. Lähiaastatel on riik otsustanud reserve hoida ja võtta laenu. Sellest tulebki, et keskvalitsuse võlg suureneb. Aastal 2009 oli see 7,7 miljardit krooni, aastal 2014 on võlg Rahandusministeeriumi hinnangul 42 miljardit krooni. See tähendab, et võlg kasvab rohkem kui viis korda. Siia lisandub kohalike omavalitsuste võlg, mis kasvab prognoosi järgi 8,6 miljardilt 11,1 miljardi kroonile.
Lugupeetud Riigikogu liige Mart Laar ütles hiljuti presidendi kärajatel, et tal tuli kananahk ihule, kui ta luges Riigikontrolli aastaülevaatest, et riik kavatseb oma laenukoormust lähiaastatel viiekordistada. Minul tuli omakorda kananahk ihule tõsiasjast, et Mart Laar sai sellest teada alles Riigikontrolli ülevaatest. Riigikogus on mõned isikud iseloomustanud Riigikontrolli ülevaates toodud infot sõnadega "pooltõde" ja "vildak" ning lisanud, et üldse on selles vähemalt pooled väited ümberlükatavad. Ka rahandusminister teatas seepeale, et jah, selline Riigikontrolli väide laenukoormuse olulise suurenemise kohta on eksitav ja tema sellele alla ei kirjutaks. Veelgi julgemalt väljendus rahandusministri erakonna parlamendifraktsiooni esimees, kes oma kõnes kuulutas: "Kindlasti ei paista kuskilt Riigikontrolli ennustatavat viiekordset laenukoormuse kasvu."
Pean siiski nentima, et need kahtlaseks peetud andmed ei ole Riigikontrolli ennustus ega väljamõeldis. Need andmed käis välja kaks kuud tagasi rahandusminister ise oma majandusprognoosis – lk 59, tabel 22. Seda võlakoormuse hinnangut pole muudetud ka järgmise aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjas, mis on ometi koostatud septembris ja mis tutvustab lähiaastate kõrval ka järgmiste aastate arengut. Info on lk 19 ja 20 joonistel 5 ja 6. Seal prognoositud keskvalitsuse võlakoormus 2014. aastal on 15% SKT-st, summa on siis ligi 42 miljardit.
Rahandusministeeriumi majandusprognoos on eeldatavalt tõsine dokument, mille alusel koostatakse eelarveid. Meenutan, et sellele prognoosile tugineb ka praegu menetluses olev 2011. aasta riigieelarve. Kui prognoosivõimekus on kehv ja valitsuse prognoose pole mõtet tõsiselt võtta, siis tuleks ka nii öelda ning tuua ka välja, milline osa prognoosist usaldusväärne on. Ei saa ju pidada rahuldavaks olukorda, kus avalikkusel pole teada ühtegi pikemaajalist plaani, mida uskuda. Valitsusliikmed lihtsalt aeg-ajalt räägivad, kuidas nad asju näevad.
Ma loodan väga, et nüüd ei saa prognoosi koostanud ametnikud suunist viia prognoos vastavusse poliitiliste väljaütlemistega. Rõhutan, et kui riik pole võimeline usaldusväärseid prognoose koostama, ei muutu eelarvestrateegia kunagi tõsiselt võetavaks arenguplaaniks riigiasutustele olukorras, kus raha hulk, mis on kasutada teenuste pakkumiseks, võib muutuda päevadega. Prognoosi- ja analüüsivõimeliste ametnike pealt kokkuhoidmine läheb meile kõigile lõpuks mõõtmatult kallimaks. Samamoodi teevad minu arvates karuteeneid kärped Maksu- ja Tolliametis ning muudes sellistes asutustes.
Mis puutub Eesti riigi väikesse võlakoormusse, mille üle me uhkust tunneme – ja seda õigustatult! –, siis ei tohi jätta meenutamata, et meie erasektori võlakoormus on jällegi Euroopa Liidu uusliikmete seas suurimaid. See on võrreldes SKT-ga umbes 101% ehk 221 miljardit krooni. See on ülimalt oluline asjaolu, mis avaldab suurt mõju sisetarbimisele, milleta kaugemas perspektiivis meie majanduse areng ei käivitu.
Kahanenud tulude tingimustes on ettevõtjad hädas oma laenudega, raha napib majanduskasvu toetamiseks. Juba paar aastat on ettevõtjad maksnud pankadele rohkem raha tagasi, kui nad on uusi laene saanud. Arenguks võhma ei jää ning turgude jätkuv ebakindlus ei tõota midagi roosilist. Eestis nimelt ei ole kasutatud buumiajal riiki voolanud raha mitte niivõrd tööviljakuse ja ekspordivõimekuse tõstmiseks, kuivõrd kinnisvara vallas ja ehitusäris. Need aga pole suure lisandväärtusega ekspordiharud. Taani, Saksamaa ja Rootsi erasektori suur laenukoormus ei ole neile ilmselt probleem, sest nende tootlikkus ja sissetulekud on Eesti omadest väga palju suuremad. Minu soov ei ole väsitada Eesti ühiskonda ebameeldivate probleemidega, aga nende lahendamiseks peab neid tunnistama.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma ei hakka siin arutama selle üle, kes ja millal majanduskriisi tekke maha magas. See ei aitaks meid väga palju edasi. Meil oli majanduses ennegi probleeme – juba ammu enne seda, kui usaldus rahvusvahelistel finantsturgudel kaduma hakkas. See väljendus kesises oskuses ja stiimulis toota midagi sellist, mis ka kehval ajal leiva ja leivakõrvase lauale tooks.
Küsimus on: kas riik oleks saanud majanduse struktuuri kuidagi mõjutada või kas ta teeb seda praegu? Arvan, et riigil on vaja kasutada läbimõeldult kõiki enda käsutuses olevaid hoobi, et toetada majanduse konkurentsivõimet. Raha teeniv majandus on riigi toimimise eeldus ja seetõttu on oluline riikide suutlikkus oma ettevõtete konkurentsivõime arengut paremini toetada. See võib tähendada finantstuge, aga ka maksupoliitilisi meetmeid, läbirääkimisi Euroopa Liiduga nõuete ülevõtmisel ja riigiabi kasutamisel, vähe koormavat, kuid täpset õiguskeskkonda, tarka hariduspoliitikat ja muud. Kõiki neid meetmeid peab analüüsima eri ettevõtjate probleemide aspektist, sest majandussektori arengu takistused on erinevad. Kinnitan, et kõigil pole vaja raha, mõnel on pidev kvalifitseeritud tööjõu puudus, mõnda segab mõni üksik regulatsioon.
Käesoleval aastal lõppenud auditis leidis Riigikontroll, et riigil pole sellist ettevõtluspoliitikat, mis hõlmaks eespool mainitud komponente tervikuna. Selle auditi tõttu on meile ette heidetud, nagu oleksime ettevõtluspoliitika ühe komponendi, ettevõtlustoetuste põhjal väitnud, et Eestis polegi ettevõtluspoliitikat. Midagi sellist me ei ole väitnud, ei maksa seda meile külge kleepida. Jutt on täiskomplekssest, eri elemente koostoimes arvestavast süsteemist. Riik saab areneda, kui tulud suurenevad, ja uut tulu saab anda ainult reaalne majandus. Ettevõtjatele tuleb luua tulu tootmist ja nende arengut maksimaalselt soodustav keskkond.
Mul on raske uskuda jutte kiirest kosumisest, kui inimeste ostujõud praeguse ja võib-olla suurenevagi inflatsioonitempo juures järgmised neli aastat ei kasva. Ka töötus püsib lähiajal suur. Ma ei näe erilisi muudatusi majandusstruktuuris, kui prognooside kohaselt on ka aastal 2014 Eesti inimeste töö väärt vaid kaks kolmandikku Euroopa Liidu keskmisest. See on majandusministeeriumi prognoos!
Head kuulajad! Isegi kui kriisi mittetunnistamine tegi hilisema kulude kärpimise veelgi pingelisemaks, ei saa salata, et 2009. aasta sedavõrd väike eelarve puudujääk oli Euroopas ainulaadne. Riigi juhtidel jätkus otsustavust euro poole püüelda ja inimestel kannatust neid otsuseid taluda. Aga kas me teame, mis on pingutuste hind?
Vaadake, valitsusele ei anta maksumaksja raha niisama, vähemalt teoreetiliselt on see asi nii. Iga aasta alguses kinnitab Vabariigi Valitsus tegevuskava, kus kõik ministrid näitavad, mida nad eelarveraha eest korda plaanivad saata. Aasta lõppedes peavad ministrid aru andma, kuidas läks. Tegelikult muudetakse aasta jooksul tegevuskava tihti ja selgitusteta ning aruandes ei räägita kinnitatud eesmärkidest. Siinkohal väike näide. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korrigeeris selgituseta tööjõu tootlikkuse eeldatava määra 68%-lt vahetult enne aasta lõppu 60%-le ja tõdes paar kuud hiljem aruandes, et eesmärk on kenasti saavutatud. Tootlikkus oli 60,3% ehk 0,3% isegi ületatud.
Ma räägin teile taas valitsuse tegevusaruande kvaliteedist ja seotusest rahaga, sest see on väga tõsine asi. Valitsus peab oma tegevuse mõjusid hindama. Ei tohi lasta tekkida olukorda, kus eesmärgid unustatakse või need näiliselt alati saavutatakse. Loomulikult ei tohiks tekitada kunstlikke tegevuse kriteeriume, mida kangelaslikult saavutada. Mõõta saab ainult teatud asju. Samuti vajame nii seaduste kui ka tegevuskavade eel- ja järelanalüüsi. Ma palun teid, nõudke valitsuselt sisukat ja selgitustega tegevusaruannet! Siis saaksime selgust, kuidas on riigieelarve 10 miljardi krooni suurune kokkuhoid mõjutanud riigi toimimist ja inimesi.
Lugupeetud kuulajad! Riigikontrolli pakutav info ei saa Riigikogus kellelegi tulla üllatusena, sest me edastame kõik oma aruanded parlamendile, kus riigieelarve kontrolli komisjon ja teised peaksid neid põhjalikult arutama. Aruanded on kõigile kättesaadavad ka meie kodulehel.
Kuigi meie Riigikogu on Eesti iseseisvuse taastamise järel koos istunud juba 18 aastat, tunnetan ma, et Riigikontrolli olemus ja suhe parlamendiga on jäänud paljudele riigikogulastele hämaraks. Ma tajun ikka veel, et nii mõnigi parlamendiliige vaatab mulle etteheitvalt otsa, arvates, et Riigikontroll peaks ühe või teise asja korda ajama. See on sügav eksitus! Riigikontroll on küll sõltumatu analüüsija ja infokoguja, kes töötab teie ja laiemalt riigi ning maksumaksjate heaks, kuid teie kui maksumaksjate valitud esindajate töö on selle info pinnalt edasi tegutseda. Muidugi on lugupeetud rahvaesindajatel õigus ka üldse mitte midagi ette võtta – see on teie õigus. Aga see on ka teie vastutus riigi ja maksumaksjate ees.
Riigikontroll on üks parlamendi infokanaleid. Oleme püüdnud seda rolli täita juba ligi kaks aastakümmet. Nii minu eelkäijad kui ka ma ise oleme saanud Riigikontrolli tööle nii eri valitsustelt kui ka parlamendikoosseisude liikmetelt siirast tunnustust ja asjalikku kriitikat. Oleme selle eest väga tänulikud! Konstruktiivne tagasiside kaalub minu jaoks sada korda üles need juhtumid, kus mõni poliitik teatab, et tal läheb Riigikontrolli aruande peale süda pahaks või et see kõik on üks solgiga ülevalamine.
Siiski ei saa ma jätta mainimata teatud muret. Pean nentima, et ma pole ametis oldud seitsme aasta jooksul varem kohanud täitevvõimu sedavõrd tõrjuvat hoiakut kui praegu, ükskõik, millise probleemi Riigikontroll ka pole välja toonud. Mitmesuguste auditite järeldused on järjest kuulutatud kasutamiskõlbmatuks, ja seda sisuliste selgitusteta. Mitu ametnikku on meile usalduslikult tunnistanud, et kui nad on pidanud Riigikontrolli auditi kohta vastuse koostama, siis on neile antud selge poliitiline suunis: kõik tagasi lükata, millegagi ei tohi nõus olla.
Ma ei arva siiski, et see kõik tuleneb mingist ekstra Riigikontrolli vastu hautavast kurjast või tõmblusrohkest valimiseelsest ajast. Mulle tundub, et see on lihtsalt ühiskonna ja poliitika laiemate trendide peegeldus asutusel, mida ma kõige lähemalt näen. Olen kurb, et ühiskonnas ja poliitikaringkondades on üha enam tunda sättimust tõrjuda alateadlikult ükskõik millised mõtteavaldused, mis ei lähe kokku teatud dogmadega, olgu need siis ühiskondlikud, parteipoliitilised või mis iganes. Kui julged öelda midagi, mis ei lähe kokku partei loosungi või analüüsioskuseta inimeste arusaamadega, võidakse küsida: kas sulle ei meeldi siis Eesti Vabariik? Jah, see on kahjuks üsna tavaline diskussioonitase!
On äärmiselt kahetsusväärne, et üha enam kohtame suhtumist, kus nähvatakse, et see või teine asi ei vääri arutamistki. Kärts katki ja mürts prügikasti! Ma arvan, et see on tupiktee. Eesti ühiskond ei tohi lähtuda oma tuleviku arengu aruteludes mõttepuuslikest või parteipoliitilistest dogmadest. Ideid tuleb analüüsida ja nende üle otsustada, lähtudes kõigekülgsest ratsionaalsest mõjuanalüüsist ja oma võimalustest. Suhtumine, et seda või teist asja me ei kavatse küll arutada, ei vii edasi. Meil tuleks rahulikult, ilma hüsteeriata, arutada hariduse, meditsiini, maksude, sisserännu, sotsiaalhoolekande, riikluse korralduse ja paljude teiste küsimuste üle. Me peame olema vabad vanade jäikade seisukohtade taagast ja laskma mõtte vabaks. Ning alati tuleb ka arutamises ühel hetkel piir tõmmata ja otsus ära teha, mitte jääda lõpmatu jututoa lõksu heietama. Just tegutsemisjulguse taga toppavad praegu Eesti arenguks hädavajalikud reformid. Sellest võite lugeda meie ülevaatest, mis kaks nädalat tagasi sai laiali jagatud. Sealtsamast leiate ka info kohalike omavalitsuste olukorra kohta.
Lõpetuseks pean märkima, et kuigi meie ootused Eesti riigi ja ühiskonna arengule on olnud kõvasti kõrgemad, kui see tegelikus elus on välja tulnud, on meil siiski põhjust rahul olla. Peaminister nentis siin hiljuti, et võrreldes oma saatusekaaslastega on Eestil kahtlemata kõige paremini läinud. Ja ma võin kinnitada, et see ei ole peaministri illusioon – see on tõde. Kuid ainuüksi see teadmine meid enam edasi ei vii. Ja ei vii edasi ka mõtteviis, et kõikides hädades on süüdi riik. Igaüks peaks ka ise vastutustundlik olema. Eesti riigi suutlikkuse suhtes tuleb olla realistlik.
Soovin meile kõigile rohkem asjalikkust ja tervet mõistust, ning seda Eesti edu nimel! Teid ootavad kohtumised valijatega. Ma tänan tööd lõpetavat Riigikogu koosseisu koostöö eest! Aitäh teile!

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Teile on rohkesti küsimusi. Taavi Rõivas, palun!

Austatud riigikontrolör! Kui ma selle kirjaliku aruande osas olin kriitiline, sest minu maitse jaoks oli see liiga loosunglik ja võib-olla liiga karikatuuridega vürtsitatud, siis see tänane ettekanne oli minu meelest suurepärane. Sellist kriitikat, nagu te praegu tegite, on vägagi võimalik arvestada. Täna te puudutasite ka väga korrektselt väidet, mis kirjalikust aruandest on juba oma elu elama läinud – mõtlen väidet, et prognoosi järgi võib keskvalitsuse võlakoorem viiekordistuda. Osa kolleege, kes tausta ei tea, ei tea ka seda, et too prognoos tähendab seda, mis juhtuks, kui me midagi ei teeks. Kas te olete minuga nõus, et kui valitsus sihikindlalt ka koos järgmise Riigikogu koosseisuga võtab tuleva aasta riigieelarve abil ette konkreetseid samme, mis vähendavad defitsiiti ja hoiavad kulusid kokku, siis tegelikkus võib osutuda hoopis teiseks kui see, mida prognoositakse?

Siin oli tegelikult kaks küsimust. Üks, mis puudutas meie ülevaadet riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2009. aastal – et sellesse on sisse pandud igasuguseid karikatuure jne. Probleem on selles, et Riigikontrolli kliendid on nii Riigikogu kui ka avalikkus. Ei ole mõtet koostada niisuguseid ülevaateid ja aruandeid, kui avalikkus neid ei loe, kui neis ei ole midagi, mis rahva tähelepanu köidaks. Sellepärast on need asjad siia sisse pandud. Teine küsimus puudutas seda, et me lähtume prognoosidest. Elu on väga dünaamiline, majanduse areng on dünaamiline. Pool aastat tagasi tehtud prognoos võib olla mõne aja pärast vananenud ja tekivad absoluutselt uued prognoosid. Me peame tõele silma vaatama. Loomulikult oleks meil võimalik ja vajalik hakata neid küsimusi lahendama, mis meie arvates on praegu kõige olulisemad. Tähtsaim on see, et Eesti majandusedu tagab eelkõige majanduse enda areng. Seda ei taga ühekordsed toetused, mida me saame praegu kas Euroopa Liidust või kuskilt mujalt ja mis ühel momendil ära lõpevad. Me peame ise hakkama endale tootma vahendeid, et me saaksime arendada nii sotsiaalsfääri kui ka majanduskeskkonda.

Helle Kalda, palun!

Suur aitäh väga sisuka ettekande eest nii teile kui ka Riigikontrolli töötajatele, kes selle ette valmistasid! Minu küsimus on struktuurifondide raha kasutamisest hariduse vallas. Te ütlesite, et 34% struktuurifondide rahast, mis on väga suur summa, eraldatakse haridusele. Samal ajal selgub Riigikontrolli aktist väga kurioosne fakt – see oli küll ka enne teada –, et meie kõrgkoolilõpetajatest 33% ei leia töökohta. Ja mitte sellepärast, et meil ei ole tööd, vaid nende kvalifikatsioon ei vasta vajadustele hoolimata kõigist täiskasvanute koolitustest, mis on struktuurifondide raha eest Eestis saadud. Kas sellest võib järeldada, et valitsusel või õigemini majandusministeeriumil ja ka haridusministeeriumil puudub asjaomane haridus- ja tööhõiveprogramm?

Ma vastaksin nii, et selle teadmiseks ei ole vaja lugeda Riigikontrolli auditit ühel või teisel teemal. Kui te teete lahti ajalehe, vaatate televiisorit, kuulate raadiot, siis mis on praegu põhiline ettevõtjate probleem? See on kvalifitseeritud kaadri puudumine. Järelikult ei kulutata vahendeid, mis lähevad kvalifikatsiooni tõstmiseks, inimeste koolituse kaudu selle niši huvides, kus seda kõige rohkem vaja oleks. Mulle tundub kurioosne olukord, kus ei ole võimalik leida kvalifitseeritud keevitajaid – selle üle kaevatakse sageli. Järelikult ei toimi turu tegelik vajadus ühelt poolt ja õppeasutuste võimalus teatud kaadrit välja anda teiselt poolt sünkroonis.
Mis puutub kõrgharidusse, siis see on paari viimase aastakümne jooksul nagu paigast ära läinud. Me oleme ette valmistanud väga palju inimesi, keda ühel momendil enam vaja ei ole – olgu need juristid, kelle esindaja minagi siin olen, olgu need kõikvõimalikud avalikud haldajad. Kõik säärased pehmed erialad. Nüüd aga otsitakse insenere, kvalifitseeritud insenere. Teate, kui raske on tööle saada kvalifitseeritud insenere! See on tegeliku elu probleem. Kõik kõrgkoolid ja muud õppeasutused püüavad seda asja ümber mõtestada. Kõik räägivad akadeemilise kõrghariduse taseme tõstmisest. Sellest on korduvalt rääkinud ka Tartu Ülikooli rektor – kuni selleni välja, kuidas paremini siduda tegelikku elu ja spetsialistide ettevalmistamist ning kuidas ikkagi tuleks kõrgharidust rahastada.

Rein Ratas, palun!

Auväärt oma tööd usinasti jätkav riigikontrolör! Tänan teid asjakohase materjali selge esituse eest! Oma aruandes te annate tugeva aktsendi loodusvarade kasutuse strateegiale ja keskkonnakaitsele üldse, mis on iseendast väga kiiduväärt lähenemine asjale. Miks te aga seekord väga põgusalt käsitlete riigi maavarade, eeskätt ehitusmaavarade kasutamise aktuaalset ja keskpikka korraldamist omaniku, see on riigi poolt, alates üldgeoloogilisest uuringust kuni kaevandamisloa väljaandmiseni parima pakkumise tulemusena? Olen rääkinud.

Lugupeetud Rein Ratas! Mulle tuleb meelde, et me sellel teemal rääkisime aasta tagasi. Aasta tagasi te ütlesite, et meil oli audit ja ülevaates sai käsitletud ka ehitusmaavarade kaevandamise riiklikku korraldamist, ning leidsite, et see asi ei ole suutlik, ja küsisite, mis on sellest saanud. Mina vastasin, et sellest me võiksime rääkida järgmisel aastal. Ja nüüd see järgmine aasta ongi käes.
Ma pean ütlema, et selles vallas on progressi märgata. Keskkonnaministeerium on kinnitanud majasisese maapõue kasutamise kaitse aluseid puudutava dokumendi, kus on muu hulgas kirjas, et riigi omandis oleva maavara kaevandamise loa taotlused rahuldatakse reeglina enampakkumise tulemusena, kuigi ka erandid on ette nähtud. Usun, et Keskkonnaministeerium tuleb peatselt Riigikogu ette maapõueseaduse muudatustega. Meie auditite ettepanekud ei ole üldjuhul nii lühikese reageerimisajaga. Konkreetne ettepanek tuleb läbi mõelda, läbi seedida, alles pärast seda jõuab see konkreetsesse akti.
Aga ma tahan veel üht asja öelda. Avalikkus on meie paljude auditite suhtes väga kriitiline olnud – öeldakse, et Riigikontrolli auditid ei ole pädevad jne. Samas võiksin näiteks tuua väga palju juhtumeid, kus pärast Riigikontrolli auditit, mis poliitiliselt on tagasi lükatud ja öeldud, et me ei lähe seda teed, on ikkagi hakatud ette valmistama nende ettepanekute realiseerimist, mis riigikontrolör on teinud. Nii et siin tuleb jälgida mõlemat poolt. Valimiseelne periood vajutab küll kõigele oma pitseri.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud Mihkel Oviir! Kui riigikontrolör silitaks valitsust pärikarva ja kiidaks omavalitsusi ohjeldamatult ning vaataks läbi roosade prillide meie, riigikogulaste poole, siis ta teeks oma tööd väga halvasti. Mind kui kultuuri- ja loodusinimest teeb väga murelikuks olukord meie kultuuripärandi ja looduspärandiga. Vahel tundub, et riik on võtnud väga tõsiselt põhiseaduse preambulit, kus on öeldud, et vankumatus usus oleme loonud riigi, kes tagab eesti kultuuri ja keele lõpmatu säilimise. Tõenäoliselt käib see riigile siiski üle jõu. Näiteks kas või teie 2007. aasta audit ütleb, et iga neljas arhitektuurimälestis on avariiohtlikus olukorras. Võib-olla osa neist ei olegi enam maamunal olemas. Milles on häda ja kuidas sellest hädast välja tulla? Kas äkki riik ja ka seadusandja kaasavad rahvast liiga vähe kultuuriväärtuste ja looduspärandi kaitsmisse ja hoidmisse?

Me oleme kunagi sellel teemal vestelnud. Arvan endiselt, et siin on mitu probleemi. Üks on inimeste üldise kultuuri probleem, suhtumine niisugustesse objektidesse, nende hoidmine. Teiseks, riigi suur probleem on see, et renoveerimine maksab palju. Väga tihti on lood nii, et kunagi jäid objektid õigel ajal erastamata ja nüüd need lagunevad edasi. Meie aga laiutame käsi, sest nüüd on taastamine mitu korda raskem. Ma ei ole valitsuses eriti näinud kultuurivaenulikku suhtumist. Lihtsalt kultuur võib paljude muude prioriteetide kõrval vaeslapse ossa jääda, seda enam, et kõrgkultuur on väga kallis, tipptasemel restaureerimine objektidel on väga kallis ja enamasti on see ju ühiskonna kanda. Need prioriteedid tuleb paika seada.

Jaan Õunapuu, palun!

Lugupeetud riigikontrolör! Aitäh teile väga analüüsiva ja mõtlema paneva ettekande eest! Teie väide täitevvõimu tõrjuva hoiaku kohta sai ka kinnitust rahanduskomisjoni ja riigieelarve kontrolli komisjoni ühisistungil, kus mulle jäi küll vahepeal mulje, et teie institutsioonile tahetakse täiesti üheselt umbusaldust avaldada ja teie tehtud tööd mitte millekski pidada. Aga minu küsimus tuleneb Siseministeeriumi ja politseiameti trahvinõuetest. Nagu siit raamatust võib lugeda, 2009. aastal oli trahvinõudeid üleval ligi 700 miljonit krooni, millest ebatõenäolisi laekumisi 547 miljonit. Ja see summa on kasvanud: tänavu aasta augustis oli see juba 706 miljonit. Riik naeruvääristab ennast! Seadused pole täitmiseks, inimene maksab, kui tahab, ja jätab maksmata, kui tahab. Mis saab?

Siin kõlasid mitu väidet ja üks küsimus. Eks palju olene sellest, kui tundlikud me kriitika suhtes oleme. Väga paljud meist ei taha kriitikat tolereerida, see tekitab meis rohket stressi. Ma ei ole aga ei valitsuses ega mujal otseselt tajunud seda, et riigikontrolörile tahetakse koht kätte näidata. Ega mulle ei olegi niisama lihtne kohta kätte näidata, seda enam, et mul ei ole mingisuguseid muid ambitsioone peale selle, et asi oleks selge.
Mis puutub trahvidesse, siis see on selge – me räägime ju ligi miljardist kroonist – ametkondlik saamatus. Üks küsimus on, kes peaks nende trahvinõuetega rohkem tegelema. Nende sissenõudmise osas on paraku hulganisti juriidilisi probleeme. Me tegeleme iga aasta nende trahvinõuetega, sest see on ju tegelikult üks rahaallikas. Me ütleme, et näete, riigil ripub üleval ligi miljard, aga kogu seda raha ei ole võimalik kätte saada. Aga siin on ka teil võimalus. Kutsuge osapooled siia kokku ja arutage ning analüüsige, kus kohas see takistus on.
Sellel aastal me hakkame samuti auditeerima. Aasta pärast te saate jälle informatsiooni, milline olukord on. Asi on selles, et mina ei saa minna ettekirjutusi tegema. Riigikontrollil kui kõrgemal kontrolliasutusel puudub see mandaat, et ta läheb ja teeb kellelegi ettekirjutuse. Ei ole mõeldav midagi niisugust teha! Mina kannan olukorrast teile ette. Teie võite teha kõiksuguseid asju. Teie pädevus ei ole selles mõttes piiratud.
Kui teil on vaja mingit lisainformatsiooni, siis Riigikontroll on võimeline seda teile andma. Lepime kokku, mille vastu te huvi tunnete, me oleme valmis auditeerima, oma auditiga toetama teie ühte või teist mõtet ja ideed. Ma olen alati valmis kõige konstruktiivsemaks koostööks. Loomulikult tuleb arvestada, kui palju meil inimesi on. Meil on soove, mis Riigikogust tulevad, mõnikord 50–70: tuleks seda ja seda uurida. Kõike uurida kahjuks ei ole võimalik. Kutsun teid üles mõistlikule ja ratsionaalsele koostööle – ma ei ole selles mõttes kunagi pidanud Riigikogus pettuma.

Kalev Kotkas, palun!

Austatud riigikontrolör! Teie ülevaate punkt 284 räägib avaliku teenuse kättesaadavusest ja regionaalministri pehmelt öeldes tagasihoidlikust rollist selle tagamisel. Kas teemaga tegeldes torkas teile ka silma üks markantne näide, mis puudutab Hiiu maakonda? Nimelt on Hiiumaa jaoks regioonikeskuseks Pärnu. Otsebussiliin Kärdla–Pärnu puudub, puudub isegi bussiliin otse Haapsalust Pärnu. Hiidlased saavad üks kord nädalas, ainult reedeti kasutada bussi, mis sõidab Haapsalust Pärnusse läbi Vigala. Kohalolekuaeg on kolm tundi, reisi pikkus 16 tundi ja pileti maksumus umbes 400 krooni. Kas te teate Eestis veel mõnda maakonda, kus avaliku teenuse kasutamine on nii aeganõudev ja kallis?

Minu arvates on avaliku teenuse kättesaamisega tõsiseid probleeme. Kõik need on üksteisega seotud. Me räägime praegu, kuidas oleks võimalik Eestit mingil määral reformida, mida teha omavalitsustega, mida teha maavalitsustega, millised on tõmbekeskused ja millised on piirid. Kõik on nagu äraootaval positsioonil, mis ikkagi saab paljuräägitud haldusreformist ja paljuräägitud riigireformist. Eks siis otsustame need asjad ära. Väga palju asju on meil lihtsalt aastate jooksul ise välja kujunenud, sest pole olnud võimalik reformide lõppu ära oodata. Nagu te teate, tugineb kohtusüsteem ühe territoriaalse jaotuse põhimõtetele, politsei teistsuguse territoriaalse jaotuse põhimõtetele, tõmbekeskused pandi paika oma loogika järgi.  Paljus on lähtutud sellest, et lõplik korraldamine toimub hiljem.
Küsimuse teine pool on avaliku teenuse kättesaamine interneti kaudu, kasutades kõiki tänapäevaseid tehnilisi võimalusi. Me praegu seda auditeerime ja ma mõne aja pärast saan teile ette kanda, millised probleemid tulenevad meie arvates selle nn e-harta täitmisest, millest ma teile rääkisin kaks aastat tagasi. Asja sisu ei ole mitte lairibad ja bitid ja baidid, mis jooksevad kiiresti või vähem kiiresti. Probleem on selles, milliseid avalikke teenuseid oleks inimesel võimalik kätte saada ilma toast välja minemata ja näiteks sinna Pärnusse sõitmata. Teatud teenuste puhul on vaja seda siiski teha ja vaieldamatult on teinekord vaja kohale sõita.
Eks siin ole veel terve rida muid probleeme. Avalik teenus on üks asi, meditsiiniabi kättesaadavus teine asi, koolid kolmas asi jne. Ma lugesin teile ette, mis probleemid tuleks kiiresti ära lahendada. Kõiki kahtlemata teie lahendada ei jõua, aga järgmine Riigikogu kindlasti võtab härjal sarvist kinni.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud riigikontrolör! Minu küsimus puudutab teie asutuses praegu pooleli olevat mobilisatsioonivaru käsitlevat auditit. Nimelt pidite paar nädalat tagasi astuma niisuguse täiesti erakordse sammu, et kui te olite seitse kuud püüdnud ühtedele vajalikele dokumentidele ligi pääseda ja seda oli takistatud, siis te pöördusite abi saamiseks Riigikogu komisjoni poole. Ma tean, et tänu sellele on see teguviis jõudnud ka ajakirjandusse. Täna pärisime kaitseministrilt, miks ta takistab Riigikontrolli tööd, ja tema väitis, et teil polnud mingit vajadust kirja kirjutada – piisanuks sellest, kui te oleksite kaitseministriga otse rääkinud. Kas vastava auditi koostamise takistused on nüüd kadunud ning kas kaitseminister on Riigikontrollile vastu tulnud ja vajalikku abi osutanud?

Lugupeetud küsija! Sellele küsimusele vastamine on veidi komplitseeritud. Me nimelt saatsime oma informatsiooni ametkondlikuks kasutamiseks riigieelarve kontrolli komisjonile. Komisjonis on see asi menetluses ja ma ei pea eetiliseks avalikkuse ees neid küsimusi lahata enne, kui Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjon on menetluse lõpetanud ja oma seisukohad välja öelnud. On asju, mida ei lahata enne avalikkuse ees.

Kalle Laanet, palun!

Hea riigikontrolör! Ma pean tõdema, et tänu teie õigeaegsele märkusele 2005. aastal rakendus Schengen Facility programm täies mahus õigel ajal. Palju tänu selle eest! Minu arvates te olete võimeline konstruktiivseks koostööks, kuigi vahel kuuled nurga taga, et see ei ole võimalik. Te olete mitu korda maininud seaduse eel- ja järelanalüüsi, ideede analüüsi ja asjaomast võimekust. Ka õigusteadlaste päevadel tuli välja, et vajalik analüüsivõimekus justkui puudub. On arutletud, et niisugune tõsise analüüsi üksus võiks olla Justiitsministeeriumi juures. Aga kas sel täitevvõimu juures ikka on kõige õigem koht? Äkitselt peaks selline võimekus olema hoopis Riigikogu juures tublide spetsialistide näol. Mis te arvate?

Ma tänan! See analüüsikeskkond on minu arvates äärmiselt oluline teema. Me võime lõpmatuseni rääkida, et üks või teine eelnõu on selles mõttes läbi töötamata, et pole korralikku juriidilist ja sotsiaalset ekspertiisi ning mõju prognoosi. See on õige. Aga juhtkang on ju teie käes. Te võite öelda, et te enne ei ole nõus eelnõu arutama ja vastu võtma, kui korralik prognoos on olemas. Minu enda seisukoht on, et niisugune prognoosi- või analüüsikeskus võiks olla siin Riigikogu juures. Teie olete lõplik instants. Seda ühest küljest. Ja teisest küljest te teete ka väga palju muudatusi menetluse käigus. Milline aga on menetluse käigus tehtud muudatuste mõju? Praegu te arutate tagantjärele, et menetluse käigus tehti enne viimast lugemist seaduseelnõus mingisugune muudatus ja vaat mis nüüd välja tuli. Tehakse tagurpidi. See keskus peaks olema siin. Siin tuleks kõigepealt hinnata analüüsi, mille on teinud nii harukondlik ministeerium kui ka Justiitsministeerium, ja seejärel muudatusi, mis teie olete siin arutelu käigus teinud.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud ettekandja! Ka minu poolt suur tänu hea ettekande eest! Minu küsimus puudutab Vabariigi Valitsuse ja kohalike omavalitsuste suhteid. Näiteks kohalikud omavalitsused võtavad aluseks teie ülevaate, et parandada oma olukorda konkreetsetes valdkondades või küsimustes, ning tulevad välja ka Vabariigi Valitsuse tasemele. Vabariigi Valitsusel aga on asjast oma arusaam ja oma reeglid. Mis kasu võiks olla kohalikele omavalitsustele sellest ülevaatest, kui mängureeglid on praegu teised? Ja väga kahju, et nendes suhetes ei mängi suurt rolli mitte ainult ametlikud, vaid ka mitteametlikud reeglid.

Kõik, mis puudutab omavalitsusi, on huvitav ja põhimõtteline küsimus. Riigikontroll on seni kõikidel aastatel rääkinud olukorrast kohalikes omavalitsustes ehk kohalike omavalitsuste haldussuutlikkusest ja räägib ka edaspidi. Ma saan aru, et praegu keegi enam ei eita seda, et kohalike omavalitsustega tuleb midagi ette võtta. Et kohalikud omavalitsused ei suuda täita nendele pandud ülesandeid, on näidanud kümned auditid ja siin nagu probleemi ei ole. Lahkarusaamad on praegu ainult ühes: mida teha, millist teed mööda minna. On liitmise tee, on olemas tee, mis seisneb selles, et me jagame omavalitsused gruppidesse ja siis diferentseerime nende ülesanded. On kahetasandiliste ja poolteisetasandiliste omavalitsuste ideed ja nii edasi. Nende taga on eri erakonnad.
Minu arvates tuleks midagi ette võtta. Kui omavalitsus ei suuda täita temale pandud ülesandeid, siis on see minu arvates äärmiselt tõsine signaal. Kõik me saame aru, et ei ole võimalik lüüa ühe vitsaga Tallinna linna ja mõnda väikest valda. See on mõeldamatu. Kui kuskil vallavalitsuses töötab kolm, neli või viis inimest, siis vajalikku kompetentsust lihtsalt ei jätku. Ja Eestis on palju kompetentsust, mida ei ole võimalik sisse osta.

Tõnis Kõiv, palun!

Austatud riigikontrolör! Minagi ühinen kiidusõnadega selle kõne eest, mis ka mõned auditi kohta tehtud märkused arvesse võttis. Sellegipoolest tahan ühele ka komisjonis vaidlusi tekitanud küsimusele veel kord tähelepanu juhtida. Te tõite oma kõnes välja, et riigi soov oma valdavalt monopoolseid teenuseid osutavatest ettevõtetest dividende välja võtta võib kaasa tuua nende ettevõtete osutatavate teenuste hinna tõusu ja sel moel pärssivalt mõjuda kogu majanduskeskkonnale. Teadaolevalt makstakse ju dividende tekkinud kasumist. Ka riigieelarve kontrolli komisjoni ja rahanduskomisjoni ühisistungil kerkis üles küsimus, millised siis on konkreetsed ettevõtted, kelle teenuste hind on seetõttu tõusnud, et omanik võtab liiga palju kasumit välja. Äkki saate siin mõne näite tuua?

Kõigepealt, enamasti omanik kehtestab ise, kui suur kapitali tootlikkus tal peab olema. Ütleme, et Eesti Energial kehtestatakse kapitali tootlikkuseks 8%. Aga kus on öeldud, et see kapitali tootlikkus ei võiks tal olla näiteks 3%? Me võtame ühest küljest sellestsamast Eesti Energiast välja dividende, mis on omaniku vaieldamatu õigus, aga teisest küljest arutame Eesti Energia vajadust investeeringuteks laenu võtta. Sel teemal käib suur arutelu.
Ma olen isiklikult seda meelt, et kui meil oli suur poliitiline eesmärk minna üle eurole, siis me kahtlemata pidime selleks mingisuguseid ohvreid tooma. Need ei ole olnud ainult personaalsed ohvrid, selle eesmärgi nimel on pidanud ohvreid tooma ka riigi- ja muud ettevõtted, kelle areng sai pärsitud. Aga ma olen kogu aeg rõhutanud: see ei saa olla pidev. Dividendide rohke väljavõtmine võib olla ühekordne akt, aga säärane suund ei saa olla pidev, sest lõppude lõpuks maksab kõik Eesti Energia tehtud kulutused kinni tarbija. Kes siis veel, eks ole? Võime teoreetiliselt öelda, et kui kapitali tootlikkuseks oleks kehtestatud näiteks 3%, siis oleks tulnud võib-olla elektri hinda alandada. Me räägime elektri hinna alandamisest kõikvõimalikel juhtudel, näiteks taastuvenergia hindade korrigeerimise kontekstis. See on üks võimalus, millega me tulevikus peame arvestama, et ei ole mõtet võtta välja kogu teenitud kasum. Kasumi võiks hoopis  investeerida ja jätta kuskilt pankadest laen võtmata. Ent see on vaid minu arvamus, te ei pea sellega nõustuma.

Raivo Järvi, palun!

Täna on siin kõik laulnud kiidulaulu riigikontrolörile. Mina lihtsalt mainin professionaalse raamatukujundajana ära, et erinevalt Taavi Rõivasest minule väga meeldib see layout. Kõik on väga hästi jälgitav ja seetõttu on ka mittespetsialistist rahvaesindajal võimalik kiiresti kelgule saada. Aga nüüd kiiresti küsimus sellest aspektist, et järgmise viie aasta jooksul võib riigi võlakoormus viiekordistuda. Te juhite sellele tähelepanu ja üritate mainida võimalusi, mis tähendavad pigem raha ühest taskust teise tõstmist, näiteks töötukassa reservid. Te juhite tähelepanu ka sellele, et ettevõtetest võetakse ehk välja liiga suuri kasumeid. Nüüd on üks moment, kus me peaksime aktiivselt toetama meie majanduse konkurentsivõimet. Kas ma mõistan teid õigesti, et siin on olemas oht, et me hakkame oma majandust subsideerima, nagu teevad seda paljud Euroopa Liidu riigid? Kaugemas perspektiivis see ju head ei too. Á la Prantsusmaa põllumajandus jne.

Lugupeetud küsija! Kõigepealt tahan juhtida tähelepanu sellele, kui palju on erinevaid arvamusi ühe ja sama asja kohta isegi erakonna sees. Taavi Rõivas oli väga pahane selle peale, et meil olid ülevaates kenad pildid sees, Raivo Järvi arvates on see väga hea. Suuda siis kesktee leida! Aga kui minna küsimuse juurde ja rääkida ettevõtluse toetamisest, siis kõige suurem viga on minu arvates öelda, et ettevõtlust tuleb ja saab toetada ainult rahaga. Kui me küsime selle kohta IT-valdkonna inimestelt, mis on minu arvates Eesti jaoks väga oluline valdkond, siis nad ütlevad, et andke meile kvalifitseeritud spetsialiste, me ei taha teie raha. See, et me kulutame koolitusele suuri summasid ja valmistame ette spetsialiste, keda just vaja on, on minu arvates kõige tähtsam, mitte raha.

Jaanus Marrandi, palun!

Lugupeetud härra riigikontrolör! Aitäh suurepärase ettekande eest! Minu jaoks oli selles üks kõige hämmastavamaid näiteid Peterburi Jaani kiriku renoveerimine, mille puhul oli rikutud nii riigihangete seadust kui ka riigieelarve seadust. Kultuuriministeeriumi garantiiga on võetud laen kaks korda ebasoodsamalt, kui seda oleks saanud Eestis, hoone renoveerimiseks, mis kuulub iseenesest Peterburi linnale. Nii olen ma asjast aru saanud. Kuidas ikkagi sellised asjad saavad Eesti Vabariigis juhtuda? Kuidas tagada, et midagi niisugust enam ei korduks? Missugused ikkagi võiksid olla need õppetunnid? Minu arvates on see ikka väga hämmastav näide.

Kõigepealt nii palju, et kui me räägime riigi 2009. aasta majandusaasta koondaruandest, siis Riigikontroll ütleb, et Eesti riigi rehnut on suhteliselt korras. Me võime usaldada suuremat osa sellest informatsioonist, mida meile aruannetes tuuakse. On loomulikult terve rida väikseid vigu, väikseid puudusi, millele me oleme seal tähelepanu juhtinud – neid on umbes 300 tükki. Aga asi ei ole selles.
Oli üks suur probleem: Peterburi Jaani kirikuga oli rängem rikkumine. Ja siin on minu arvates midagi nihkes. Kui oleks tuldud teie ette ja öeldud, et palun lubage meil võtta laenu nii ja nii suure protsendiga, küllap Riigikogu oleks seda aktsepteerinud. Ka isiklikult mulle on Peterburi kirik oluline, see on tähtis kogu Eesti kultuuriajaloos. Ma ei saa praegugi aru, miks oli vaja minna mööda neid kõrvalisi teid. See ei ole mulle siiamaani üheselt selge, et saaks öelda, et oh jah, nii need asjad käivad jne. Omaette probleem on seotud selle kiriku omandiõigusega. Ka sellega tuleb edaspidigi tegelda, sest on vaja, et see kirik – seda ei anta üle Eesti riigile, see antakse üle kogudusele –, oleks selgelt kogudusele kinnitatud. Siis oleks teada, kuhu me ikkagi selle investeeringu oleme teinud. Minu arvates on see vajalik investeering, kuid seda ei oleks tohtinud niimoodi teha. Ja see ongi see suur sisuline juriidiline õppetund. Aga see on hoopis teine probleem.

Valeri Korb, palun!

Lugupeetud härra riigikontrolör! Te oma ülevaates räägite, et kohalike omavalitsuste rahastamise korraldus on põhiseadusega vastuolus. Praegu me juba arutame riigieelarvet ja selles on üks suur osa kohalike omavalitsuste finantseerimine. Ma tahaksingi teie käest küsida: kas see tähendab, et riigieelarve on koostatud põhiseadust rikkudes?

Mis puutub omavalitsustesse, siis nende finantseerimisega on Eesti riigis sellel aastal eriti palju tegeldud. Nagu te mäletate, langetas Riigikohus põhjapaneva otsuse, mille järgi tuleks hinnata omavalitsuste osutatavate teenuste mahtu ja hinda ning see peaks leidma kajastamist ka eelarvetes. Selle tööga on juba pihta hakatud. See võtab kaua aega, sest on ääretult komplitseeritud ülesanne niisugused asjad ära hinnata. Kuid me peame jõudma järgmisel aastal selleks ajaks selleni, et on selgelt määratletud, kui palju üks või teine teenus maksab. Kuni seda tehtud ei ole, ripub selles vallas õhus suur küsimärk, millele juhtis tähelepanu ka Riigikohtu üldkogu oma otsust tehes.

Austatud riigikontrolör! Suur aitäh ettekande eest ja küsimustele vastamise eest! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan!

Aitäh teile kuulamast!

Avan nüüd läbirääkimised. Esimesena palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kuulates riigikontrolöri ettekannet juba ka komisjoni istungil, kus mul oli võimalus käia, läksid mõtted vägisi sinna, et olukord Eesti riigis ongi tegelikult umbes selline, nagu Riigikontroll seda näeb. Ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks peaks Riigikontroll kuidagiviisi kellegi huve kaitsma. Riigikontroll kirjeldab asju täpselt nii, nagu ta neid tegelikkuses näeb. Kui ma tõmban paralleeli Keskerakonna fraktsiooni ja eriti just teatud keskerakondlastega, kes hästi teravalt kritiseerivad olukorda, siis mõtlen teinekord, mida nad vigisevad. Mis neil häda on? Me oleme ju tõepoolest Euroopas väga kihvtid! Meil tuleb euro ning me oleme tiigrid ja pantrid ja lõvid segamini. Siis aga kuulad sõltumatu eksperdi seisukohta, ja hakkad mõtlema, et need vigisevad keskerakondlased ei olegi lõpuni rumalad. Tegelikult juhivad nad aeg-ajalt tähelepanu täiesti õigetele asjadele.
Kõige kummalisem on minu jaoks olnud see, et valitsuskoalitsioon juba teist korda reageerib Riigikontrolli auditile tõelise seakisaga – andke mulle andeks, et ma seda sõna kasutan. See läks kohati ikka nii inetuks, et isegi mulle, palju näinud inimesele, tundus, et enam ma ei suuda. Paratamatult tekib küsimus, mis institutsioon see Riigikontroll meil siis tegelikult on. Ma julgesin ka komisjonis küsida, et, andke andeks, kas Riigikontroll on siis üks selline organisatsioon, kuhu on kokku kogunenud käputäis suvalisi audiitoritunnistusega kodanikke, kes üritavad võimul olevat koalitsiooni kukutada. Või on siiski tegemist põhiseadusliku institutsiooniga, kelle arvamus peaks meile kõigile olema ülimalt tähtis? Küllap õige vastus on, et tegemist on põhiseadusliku institutsiooniga, kelle arvamus ei ole meile mitte üksi tähtis, vaid kelle arvamuse järgi me peaksime oma samme seadma. Seetõttu ma kutsun seadusandjat üles mõtlema selle peale, kas Riigikontrolli roll praeguses Eesti ühiskonnas on piisavalt turvatud. Ehk tuleks Riigikontrollile anda natuke laiemad õigused, et igaühel ei tekiks tahtmist ebasobiva vastuse saamise puhul talle ründavalt sisse sõita.
Meeldib see meile või ei meeldi, aga ega meie riigis asjad päris hästi korras veel ei ole. Ma toon lihtsa näite. Üks küsija saalistki puudutas seda 119-miljonilist – ma võin arvuga eksida – ühesõnaga, üle 100-miljonilist laenu, mis läks Peterburi Jaani kiriku taastamiseks. Täiesti mõistlik projekt ja väga kihvt projekt ja väga õige suunaga projekt. Aga minul tekkis mõte, et kui eraettevõtluses oleks keegi seaduse- või reeglitevastaselt võtnud üle 100 miljoni laenu ja paigutanud selle raha kohta, mis nagu ei olegi selle ettevõtte oma, siis see inimene oleks töölt lahti lastud. Suure tõenäosusega oleks kohale kutsutud majanduspolitsei ja ettevõtja oleks teinud avalduse, kuna tegemist olnuks arvestatava huvide kahjustamisega. Riigi puhul kahjuks nii ei ole. Mitte keegi vastutust ei kanna. Ja kui Riigikontroll sellele tähelepanu juhib, siis oleks see nagu imekena lehekesega sääse eemalepeletamine. Sest mida saab Riigikontroll teha? Ta ei saa midagi menetleda, ta saab teha ainult ettepanekuid. Konkreetsel juhul saab ta teha ettepanekud näiteks prokuratuurile, mida ta suhteliselt suure tõenäosusega ei tee piisavalt veenvalt, et see asi kuhugi jõuaks.
Või siis samuti mitu-mitu korda siit saalist läbi käinud teema, mis puudutab vabadussammast. Tegelikult on see ehtne Eesti inimestele näkku irvitamine. Mitusada miljonit krooni on läinud, andke mulle andeks, kurat teab kuhu! Kõikide inimeste emotsioone tõstma pidanud projektist on saanud naerukoht. Ja mitte keegi ei vastuta! Õhus ripub küsimärk, miks ta nii kallis on ja miks ta läks kallimaks, kui planeeriti. Kas see tähendab seda, et kui me oleme poliitikud, siis me võime langetada otsuseid, mille eest me vastutama ei pea? Noh läks mingi 50 miljoniga eelarve lõhki – las ta läks! Aga muu ühiskond ei saa ju niisuguste reeglite järgi käituda! Praegu on ainult Riigikontroll see ühiskonna valvekoer, kes sellistele asjadele tähelepanu juhib, aga vastutasuks, andke mulle andeks, saab ta lihtsalt sõimata. Mina leian, et selline olukord ei ole normaalne.
Täpselt samamoodi on üles tõstetud küsimus analüüsisuutlikkusest, üles on tõstetud küsimus, kas me magasime kriisi maha. Loomulikult me magasime kriisi maha! Aga peaminister soovitas mulle puldis esinedes arsti juurde minna, kui ma rääkisin, et, härra peaminister, Eestis on vist kriis alanud. Käisin arsti juures ära, arst ütles, et terve olen. Miskipärast ühiskond sai aru, et kriis on käes, aga peaminister ei saanud aru.
See on vastutuse küsimus. Valitsus, Riigikogu ja muud poliitikud – kõigil on  vastutus. Tegelikult on valitsuse näol äriseadustiku kontekstis tegu juhatuse liikmetega, kes tavaelus pannakse vangi, kui nad millegi vastu eksivad. Riigikogu puhul on tegemist nõukoguga, kes peaks kujundama mingeid otsuseid. Riigikontroll ütleb, et meid sõimates ja eitades te tekitate diktatuurieelse seisundi. Meie nagu laseme selle peale kõrvad longu – saame aru küll! –, aga ikka käitume niimoodi. Tegelikult ongi oht, et me oleme juba diktatuurieelses seisundis. Sest Riigikontrollil ei ole enam sisulist õigust meid kritiseerida ja kui ta seda ikkagi teeb, siis ta saadetakse kurat teab kuhu, lämmatatakse ära. Seetõttu ma väidangi, et me peaksime tõsiselt läbi vaatama Riigikontrolli õigusliku staatuse ja andma talle veel rohkem õigusi, juhtimaks tähelepanu probleemidele, mis meie ühiskonnas valitsevad.
Tegelikult on kõige kurvem see, et kõik need asjad, mis välja toodi – eelarveprobleemid, analüüsivõimekuse puudumine jne –, jõuavad mingil ajal majanduse kaudu meie kõigi hoovi niikuinii. Ega midagi parata ei ole. Kui me ühel hetkel ei tunnista endale, et asjad on sellised, nagu need on – vahest me oleme lihtsalt siiani projektipõhiselt hästi hakkama saanud –, siis mina arvan, et see on vale käitumine. Tarka inimest on alati mõistlik kuulata, kui see elu paremaks teeb. Eesti riiki on juhitud projektipõhiselt. Viimane selgepiiriline projekt oli euro, mis saabub 1. jaanuaril. Riigikontroll ütleb selgelt, et ühiskonnal tervikuna ei ole mitte ühtegi kontseptsiooni, mis näitaks, kuhu meie riik valitsuse targal juhtimisel liigub. Tõepoolest ei ole! Viimane projekt saab 1. jaanuaril otsa. Mõelgem koos, kuhu edasi! Igal juhul tuleks Riigikontrolli rolli Eesti ühiskonnas veel suurendada, sest need inimesed ajavad õiget asja. Aitäh!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana palun Riigikogu kõnetooli Valdur Lahtvee!

Lugupeetud proua juhataja! Austatud riigikontrolör! Head kolleegid! Tahan Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel tänada Riigikontrolli põhjaliku ja sisulise ülevaate eest, milles juhitakse tähelepanu riigi tegevusega seonduvatele probleemidele, vajakajäämistele ja nende puuduste likvideerimiseks tehtud ettepanekutele. Ma ei taha tänada Riigikontrolli lihtsalt selle tehtud töö eest – see ongi nende amet ja seda me neilt ootamegi –, vaid selle töö kvaliteedi eest, selle töö põhjalikkuse eest ja selle töö esitluse eest. Täna selgusid sellest aruandest ka need prioriteedid, need põhilised valupunktid, millega nii meil, head kolleegid, valitsusel kui ka järgmistel Riigikogu koosseisudel siin majas tuleb tegelda.
Nii Riigikontrolli aruannetest kui ka muudest analüüsidest, sealhulgas välismaiste ekspertide hinnangutest, lähtub, et Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu seatud eesmärgid ja nende saavutamiseks rakendatavad meetmed tihtipeale ei klapi. Need meetmed ei ole sihitud pikaajalistes arengukavades kokku lepitud eesmärkide saavutamisele ja tihtipeale isegi töötavad nende saavutamisele vastu. Meil puuduvad teadmistepõhine majandus ja loodusseadusi arvestav otsuste tegemise oskus, võimekus, baasteadmised. Me teeme küll väga palju uuringuid, me analüüsime oma otsuste võimalikke tagajärgi, oma eesmärkide püstitamise teid ja meetmeid, mida tuleks rakendada, aga me ei vii neid ellu ega arvesta neist tulenevaid järeldusi. Seda seepärast, et tihtipeale – ja ma kardan, et liigagi tihti – jääb meil puudu poliitilisest tahtest ja meelekindlusest tegutseda selle kutsumuse järgi, milleks meid siia valiti: see on kutsumus tegutseda vaid avalikes huvides. Liiga tihti me tegutseme lähtuvalt mingitest grupihuvidest, ka oma erakonna päevapoliitilistest huvidest olla võimul ühes või teises omavalitsuses, et otsustada üht või teist küsimust. Seetõttu ei ole meie otsused teinekord sihipärased ega pea silmas Eesti riigi ja avalikkuse hüvangut. Nii on näiteks väga selgelt ka Riigikontrolli aruannetest välja tulnud needsamad SKT muutused, mille plusse ja miinuseid meie riigi juhid hingevärinal jälgivad. Kui on kasv, siis me muidugi lööme ohtralt trummi. Meedia muidugi teeb kõik asjaomaste kõikumiste võimendamiseks.
Tegelikult pole me teel rikka heaoluriigi poole, vaid me hakkame jõudma esirinda raiskajate hulgas. Me raiskame oma inimkapitali, me raiskame oma looduskapitali selle rahakapitali teenimiseks, mida praegu meie rahakotid sisaldavad ja mille olemasolu lühikest aega meie heaolus väljendub. Aga see toimub kõik meie tulevaste põlvede arvel. Mul on väga hea meel, et Riigikontroll sellele osutab, ja ma loodan, et me sellest osutusest siin saalis ja ka valitsuses õppust võtame ja hakkame rakendama kompleksseid, majanduse kõiki sisendeid ja väljundeid arvestavaid meetodeid oma majanduse edukuse hindamiseks ning eelkõige oma majanduse suunamiseks tarvilike meetmete kavandamisel ja nende üle otsustamisel. Meie riigi jätkusuutlikkus tuleks tagada meie laste võimalusi kahandamata. Aitäh!

Reformierakonna fraktsiooni esindajana palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tõnis Kõivu! Kolm lisaminutit, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Lugupeetud riigikontrolör! Sooviksin Reformierakonna fraktsiooni nimel markeerida mõningad arengud ja ka ootused seoses Riigikontrolliga.
Kõigepealt on hea meel veel kord tõdeda, et mitmedki mõtted, mis riigikontrolöri tänases kõnes siin Riigikogu ees välja toodi, olid varasemat auditit pehmendavad või sellest natuke erinevad – just positiivses suunas erinevad. Hea meel on tõdeda, et Riigikontroll püüab ja pingutab, ja mitte ainult auditite sisu, vaid ka vormi osas. On ju arusaadav, et audit tuleb avalikkusele n-ö maha müüa ehk arusaadavaks teha. Viimasel ajal ongi Riigikontrolli sõnumid olnud lihtsad ja selged ning need on leidnud meedias rohket kajastust – on näha olnud nii asjaomaseid pealkirju kui ka tsiteerimisi. Samas tuleb tunnistada, et mitte alati ei ole nende pealkirjade taga peituv sisu olnud piisavalt sügav ja asjatundlik, läbimõeldud ja sisukas. Sellest on loomulikult kahju.
Kui Riigikontroll asus auditeerima riigi ettevõtluspoliitikat, oli alust oodata põhjalikku analüüsi, kuidas edasi minna ja võib-olla ka poliitikat muuta. Tegelikult analüüsis ja hindas Riigikontroll vaid ettevõtlustoetusi ja sedagi piiratud ajaperioodi jooksul. Ettevõtlustoetused moodustavad küll märkimisväärse, aga siiski väikese osa riigi ettevõtluspoliitikast. Seega me saime kõlava pealkirja, et riigi ettevõtluspoliitika on läbi kukkunud, ja pealkirjana see sobis. Aga pinda järgnevateks otsusteks riigi poliitika kujundamisel see analüüs kahjuks ei andnud ja sellest on muidugi kahju.
On üldteada, et Eesti riik on majanduskriisi läbinud suhteliselt hästi ja seda just teiste riikidega võrreldes. Meie võlakoormus on Euroopa Liidu väikseimaid, avaliku sektori kulud on kontrolli all. Riigikontroll auditeeris riigi tegevust majanduskriisi ajal. Jällegi oleks oodanud sealt auditist rohkem uut tarkust, mõtet, ideed tulevikuks. Ma toon ühe näite. Kui Riigikontroll näiteks ütleks, et 2011. aasta eelarve tegemisel tuleb arvesse võtta 2010. aasta ehk jooksva aasta tegelik majanduskasv, siis mida on selle ettepanekuga teha? No eriti midagi, sest 2010. aasta neljanda kvartali tegelik majanduskasv selgub ju alles järgmise aasta esimestel kuudel. Kahjuks me võisime analoogset ettepanekut lugeda auditist, ainult et aastaarvud olid siis vastavalt 2009 ja 2008. Riigieelarvet koostatakse ju prognooside alusel. Kui prognoos ei ole pihta läinud või täitunud, siis tehakse korrektiivid, andes uue prognoosi, ja muudetakse eelarvet. Nii on Eesti Vabariigi valitsus ja Riigikogu üheskoos majanduskriisi ajal edukalt teinud.
Me kuulsime nii siit kõnest kui ka lugesime auditist, et Riigikontroll on vaadanud ka Eesti rahanduslikke tulevikuprognoose aastani 2014 ning jõudnud järeldusele, et Eesti riigi võlakoormus kasvab viis korda. See tuleneb nüüd auditist ja õnneks ka siinsamas saalis kõlanud kõnes oli juba rohkem juttu sellest, et tegelikult me räägime ikkagi võla absoluutarvust. Sest tegelikult võlakoormus ju ei kasva viis korda ja seda võib tõesti igaüks Rahandusministeeriumi koduleheküljelt oma silmaga vaadata. Kui avada siin juba korra viidatud suvine majandusprognoos leheküljelt 59, siis seal on tabel, kust võib igaüks vaadata, et Eesti võlakoormus võib praeguselt 8%-lt kasvada aastaks 2014 kuni 18,7%-le. 8 ja 18,7 – ei ole viiekordne vahe! Kusjuures tuleb rõhutada, et see on prognoos ja kui midagi ei tee, siis lähebki nii. Aga nii Rahandusministeerium kui ka valitsus teevad päevast päeva tööd, et laenuvõtmise vajadust ja seega ka võlakoormuse kasvu vähendada. Riigikontrollilt oleks pigem oodanud analüüsi ja ettepanekuid, kuidas avaliku sektori finantsseisu parandada. Oleks oodanud analüüsi ja hinnangut, millist mõju avaldaks näiteks keskvalitsuse laenukoormuse kasvule riigile kuuluvate sihtasutuste vahendite konsolideerimine riigikassa kontserni või näiteks haigekassa ja töötukassa summade konsolideerimine riigikassa kontserni. Seda me auditist ei leia. Lihtne arvutus aga ütleb, et see mõju võiks olla miljardeid kroone.
Riigikontroll pingutab selle nimel, et avalikkus saaks rohkem teada tehtud audititest, et avalikkus huvituks rohkem auditite sisust ja järeldustest. Väga õige! Siinkohal ongi paslik soovitada panustada veel rohkem auditite sisulisse kvaliteeti ja võib-olla vormi pisut vähem, sest auditi aruanne ilus võib olla, aga sisukas see  peab olema. Põhiseadusliku institutsioonina on Riigikontroll maksumaksja raha hästi kasutanud, kui auditid on ümberlükkamatult sügava sisuga täidetud, kui auditites on rohkelt majanduslikku ja õiguslikku analüüsi ning miks mitte ka ideid probleemide lahendamiseks. Nii et jõudu tööle! Aitäh!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Ma ei vaja seekord kindlasti lisaaega. Rohkem kui see aruanne ärgitas mind siia kõnepulti tulema äsjane arutelu. Lühidalt on meie fraktsiooni seisukoht see, et aasta-aastalt on Riigikontrolli töö läinud paremaks, auditid asjalikumaks, koostöö Riigikoguga tõsisemaks. Eriti pärast seda komisjoniarutelu tekkis meie fraktsioonis diskussioon, et mõnele vist ei meeldi, et Riigikontroll meil üldse olemas on. Riigikontrollil on omad ülesanded, omad kohustused, teda ei saa võtta erakonnana ei need, kes on opositsioonis, ega ka need, kes on võimul. Ühtesid ta kindlasti aga segab rohkem kui teisi.
Loomulikult kajastub igas selles meilegi esitatud aruandes mingi hinnang ja ka see on ilmselt Riigikontrolli töö. Mina võiksin ühel või teisel teemal hinnangu andjatega debateerida, kas tehtud järeldus on päris õige. Kas on näiteks kontrollitud, miks riigi mingi rahakulutus ei ole oma eesmärki saavutanud? Mina ei järeldaks mõnel juhul seda, et eesmärk või konkreetne reeglistik seaduse või mingi muu regulatsiooni näol on vale olnud, vaid vahest hoopis seda, et rahahulk, mis selleks on eraldatud, on liiga väike. See on sageli kõige tõsisem põhjus, miks eesmärk jääb saavutamata. Me oleme palju loonud ilusatel, helgetel mõtetel põhinevaid regulatsioone, aga hiljem pole suutnud neid plaane jätkusuutlikult rahastada ja nii on ära kadunud ka eesmärk. Neid näiteid on meil küll ja küll, eriti sotsiaalvaldkonnas.
Avaldan meie fraktsiooni nimel lootust, et see koostöö jätkub ka tulevikus. Soovin aga, et riigikontrolöri ülevaadetes oleks edaspidi rohkem tähelepanu pööratud riigi kaugematele perspektiividele. Me jagame täielikult selles aruandes viisakalt väljendatud kahtlust riigieelarve, riigi tulude ja kulude jätkusuutlikkuses. Ent kas või ülesanne jõuda paari aasta pärast eelarve tasakaaluni valitsussektoris on kindlasti niisugune ülesanne, mis meie elu edasi viib. Nii et järgmistel aastatel ehk jätkub Riigikontrollil meie meelest kõige keerukama teema auditeerimiseks rohkem aega, tahtmist ja jõudu. Kõiki neid plaane, mis riik teeb pikemaks ajaks ette, me praegu veel päris hästi auditeerida ei suuda, seda ka põhjusel, et paljud plaanid jäävadki ilusateks plaanideks. Lühidalt aga meie fraktsiooni poolt aitäh riigikontrolörile ja kogu Riigikontrollile ning jõudu tööle neile!

Lõpetan läbirääkimised. Lugupeetud riigikontrolör! Aitäh selle ülevaate tegemise eest ja Riigikogule tutvustamise eest, samuti arutelus osalemise eest! Lõpetan selle päevakorrapunkti käsitlemise.

Järgmine päevakorrapunkt, mida me nüüd arutama asume, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2009. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks on mul hea meel paluda Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Teie ees on täna riigi 2009. aasta majandusaasta aruanne. 2009. aasta keskne teema selles kontekstis oli riigieelarve puudujäägi vähendamine, milleks andis oma panuse kogu ühiskond.
Aasta jooksul kiideti heaks kaks negatiivset lisaeelarvet ja valitsus võttis vastu neid täiendavad kärpekavad. Kokku rakendati eelarvepositsiooni parandamiseks abinõusid 19 miljardi krooni ulatuses. Riigi majandusseisust ja tulemustest 2009. aastal annab riigi majandusaasta koondaruanne ülevaate, mis on kahtlemata väga oluline järgmise eelarve ja eelarvestrateegia koostamisel.
Esitatud koondaruanne on kokku pandud kõigi avaliku sektori üksuste aruannete alusel. Koondaruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest, mis sisaldab informatsiooni riigi, kohalike omavalitsuste, valitsussektori ja avaliku sektori kohta tervikuna. Riigi konsolideeritud tulem 2009. aastal oli miinus 13,5 miljardit krooni. Võrdluseks nii palju, et aasta varem oli see miinus 7 miljardit. Riigieelarve tulusid laekus 2009. aastal 85,6 miljardit krooni, mis on 0,9 miljardit enam kui 2008. aastal. Riigieelarve kuludena maksti välja 87,3 miljardit, see on 2 miljardit krooni vähem kui 2008. aastal. Riigieelarve kulud ületasid tulusid 1,7 miljardi krooni võrra, aasta varem olid kulud tuludest suuremad 4,7 miljardi krooni võrra.
Austatud Riigikogu! 2009. aasta oli väga keeruline, me pidime kulusid kokku tõmbama suures ulatuses ja leidma ka lisatulusid. Riigi rahanduse seis näitab aga, et jõupingutused puudujäägi vähendamiseks ja taas ülejääki jõudmiseks peavad jätkuma! Tänan!

Suur aitäh! Küsimusi ei ole. Aitäh, lugupeetud minister! Rahanduskomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Lugupeetud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 28. septembril ja 12. oktoobril. Eelnõu tutvustas algataja esindajana riigi pearaamatupidaja Juta Maar. Lisaks toimus 25. oktoobril ühisistung riigieelarve kontrolli komisjoniga, kus kuulati ära riigikontrolöri ja Riigikontrolli töötajate informatsioon koondaruande auditi ning riigi vara kasutamise ja säilimise ülevaate kohta.
Komisjonis üles kerkinud küsimused puudutasid aruande detailsust ja koostamise metoodikat, samuti välistoetuste kasvu 2009. aastal, mis oli teadupärast väga kiire, ning eelarve tegemisel eelarvesse planeeritud dividendide hulka. Eraldi teemana käsitleti üht Eesti Kontserdi võetud laenu ja võimalikku riigihangete seaduse rikkumist laenutingimuste osas. Sellel teemal oli mitmel korral arutelu. Vabamas vormis arutati ka selle üle, kas ei oleks praktiline sarnaselt mitme teise tugiteenusega koondada ka riigi rahaasjad kuidagi tsentraalsemalt, et laenude võtmise ja reservide paigutamisega tegeleksid need, kes seda kõige paremini oskavad. Analoogiliselt toimitakse näiteks kinnisvaraga, mille riik soovib koondada Riigi Kinnisvara AS-i, kus töötavad kinnisvaravaldkonna parimad spetsialistid. Rääkisime ka Riigi Kinnisvara AS-ist, sellest, kuidas kulgeb kinnisvarareform, kui seda võib nii nimetada. Ja samuti rääkisime koondaruande koostamisest.
Komisjon langetas järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 27. oktoobril, esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 3. november kell 18. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Otsuse eelnõu 820 esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. novembri kell 18.

Viimane päevakorrapunkt täna on Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu teema on struktuurivahendite kasutamine. Meenutan, et need vahendid tulevad Euroopa Liidu fondidest ja neid kasutatakse ühenduse määratud eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamine. Sissejuhatuseks vajab märkimist, et septembri seisuga, kui üle poole programmiperioodist 2007–2013 on möödas, on 53,3 miljardist kroonist Eestis välja makstud 22% ja projekte heaks kiidetud 71%. Kuigi toetuste ärakasutamise näitaja võiks olla suurem, oleme liikmesriikide seas selles vallas esikohal.
Ühenduse eraldatava raha tulemuslikumaks kasutamiseks on vaja teha mõned muudatused perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadusesse. Eelnõu olulisemad täiendused aitavad ennekõike suunata toetusraha elujõulistesse projektidesse, sest vaid elluviidud ja sihipäraselt kasutatavad projektid aitavad jõuda toetuse andmise eesmärkideni.
Kõigepealt lisatakse eelnõuga seadusesse meetmeülesed investeerimisprojektide rahastamata jätmise alused. See tähendab, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui investeerimiskohustuse võtmisega rikutakse võlakoormuse piirmäära või kui raha kasutajal puudub omafinantseerimise võime. Kohalik omavalitsus ei tohi sattuda kohustuste võtmisega olukorda, kus need seavad ohtu tema põhifunktsioonide täitmise. Ka kehtiv seadus kohustab taotluste menetlemise faasis hindama kõigi taotlejate finantsvõimekust, kuid mahukamate projektide puhul ei piisa vaid taotleja kirjalikust kinnitusest, et tal on võimalik omafinantseering teha. Kohalike omavalitsuste finantssuutlikkuse süvendatud hindamine tagab vahendite suunamise jätkusuutlikele projektidele. Võlakoormuse piirmäära ületada sooviva omavalitsuse jaoks lükkub toetuse saamine edasi perioodi, mil ta on finantsnäitajad korda saanud. Suure võlakoormuse puhul võib projekt jääda ettenähtud ajal lõpetamata või siis ei suudeta objekti viie aasta jooksul sihipäraselt kasutada ja sel juhul nõuab Euroopa Komisjon riigilt toetusraha tagasi. Alates 2012. aastast lähtutakse hindamisel kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest tulenevatest piirangutest, mis võimaldavad hinnata finantssuutlikkust iga omavalitsuse puhul individuaalsemalt.
Teiseks, et vältida Eesti riigile eraldatava toetuse vähendamist, seatakse toetuse kasutamise sihttasemed. Euroopa Komisjoni ees võetud kohustuste ajaplaan on praegu teada vaid fondide lõikes. Eelnõuga määratakse sihttasemed rakendusasutuseks olevate ministeeriumide kaupa. Sihttasemete täitmise tulemuste analüüsi põhjal tehakse ettepanekuid meetmete ümberplaneerimiseks, et raha võimalikult suures ulatuses ära kasutada.
Kolmandaks, rakendusüksustele antakse õigus peatada toetuse väljamaksed, kui on selge, et projekti ei suudeta lõpetada. Selle meetme abil hoitakse ära lootusetud tagasinõuded ning suunatakse vahendid uute, elujõuliste projektide rahastamiseks.
Neljandaks, toetuse saajale muutub soodsamaks vara sihipärase kasutamise kohustus, mida rakendatakse tagasiulatuvalt programmiperioodi algusest. Toetuse abil soetatud vara säilitamist ja projekti eesmärgi täitmist kontrollitakse infrastruktuuri või tootva tegevuse investeerimisprojektide puhul, väiksematelt ettevõtetelt nõutakse selle kohustuse täitmist kolme aasta jooksul.
Mõned muudatused puudutavad piiriüleste programmide rakendamist. Struktuuritoetuseks loetakse edaspidi muu hulgas ka Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi vahenditest antav rahaline abi. Piiriülese koostöö projektide Eesti-poolsele partnerile laienevad edaspidi struktuuritoetuse seaduses toetuse saajale kohaldatavad sätted. Euroopa territoriaalse koostöö projektides võimaldatakse Eesti-poolsele partnerile omafinantseeringutoetuse andmist, millega leevendatakse Eesti-poolsete partnerite likviidsusprobleemi ning võrdsustatakse nende olukord teiste projektipartnerite olukorraga, arvestades asjaoluga, et teised liikmesriigid aitavad omafinantseeringuid katta. Tänan!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Rahanduskomisjoni nimel  ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjonis oli see eelnõu arutusel 25. oktoobri istungil. Ülevaate eelnõu eesmärkidest andsid Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu struktuurivahendite ja välisvahendite osakonna peaspetsialist Piret Eelmets ning kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik. Teatavasti on eelnõu peamine eesmärk täpsustada toetuse andmise ja administreerimise korda, arvestades ka seda, et vahepeal on siinsamas saalis septembrikuus vastu võetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus.
Diskussiooni käigus tõstatusid põhiliselt ainult kaks sisulist küsimust, millel ma ka lähemalt peatun. Esimene neist oli küsimus, mil määral on eelnõu kooskõlastatud kohalike omavalitsuste ja üleriigiliste omavalitsusliitudega. Ministeeriumi esindajad selgitasid, et kohalike omavalitsuste esindajatel oli võimalik tutvuda eelnõu e-õiguse versiooniga 2009. aasta novembris. Selles oli euroraha saamiseks võlakoormuse piirangust kinnipidamise kriteerium sees. Ühtegi reageeringut siis ei tulnud ja hea tava kohaselt loetakse mittereageerimine olukorraga nõustumiseks.
Edasi käsitleti teemat ka valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste rahandus- ja maksupoliitika töörühma koosolekul 12. mail. Ma sain Rahandusministeeriumi esindajast aru, et seal üksmeelele ei jõutud. Suurele saalile teadmiseks, et täna saatsime rahanduskomisjonist omavalitsusliitudele kirja palvega esitada oma ettepanekud selle eelnõu kohta 10. novembriks. Kui nüüd miski on jäänud sellel perioodil tegemata, siis seda on võimalik praegu veel teha. Täpselt samaks tähtajaks on ka igal Riigikogu liikmel võimalik ettepanekuid esitada. 
Teise küsimusena kerkis taas üles seoses Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmitud kasutusrendilepingutega omavalitsuste võlakoormuse suurenemise tõttu euroraha kasutamise suutlikkus. Väga keeruline lause sai, ma loodan, et te saite minust siiski aru. Need kasutusrendilepingud läksid teatavasti netovõlakoormuse katteks. See oli siin saalis põhjalikuma arutluse all, kui me võtsime vastu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja lubasime siin, et nendega tegeldakse eraldi. Nüüd kerkis see küsimus komisjonis üles. Komisjoni liikmed on tänaseks saanud Rahandusministeeriumist üksikasjaliku ülevaate nende kaheksa omavalitsuse kohta, kellel niisugune probleem tekkis. Sellest ülevaatest oleme rahanduskomisjonis välja lugenud, et probleem on põhiliselt ainult Risti ja Nõo vallal, kusjuures Risti probleem on kestvam. Tema võib finantseerimise plusspoolele Rahandusministeeriumi hinnangul jõuda aastal 2012/13. Samas on seal vahendite projektina üks projekt üleval. Nõo valla tulemuslikkus finantstegevuses näitab positiivseid märke juba järgmisel aastal. See tähendab seda, et probleemina need kaheksa enam üles ei jää, jääb vaid Risti vald üksinda. Seal tuleks rakendada meetmeid selleks, et oma kulud üle vaadata ja jõuda selgusele, kas see projekt on neil jätkatav või mitte. Teatavasti on vastuvõetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses need mehhanismid kõik olemas.
Kerkis üles ka küsimus, mis saab nendest omavalitsustest, kellel on projekt olemas, aga võimalust omafinantseeringuks pole. Selle küsimuse tõstatas Jaan Õunapuu. Jõuti üksmeelsele järeldusele, et kui finantseerimisvõimalust ei ole, siis ei ole õige projekti kinni hoida. Parem lasta teistel need vahendid ära kasutada. Seda peeti õiglaseks ja ausaks kõigi ülejäänud omavalitsuste suhtes.
Menetlusotsused, mis rahanduskomisjon selle eelnõuga seonduvalt langetas, olid järgmised: teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. november kell 18. Tänan väga!

Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Küsimuseks saab sõna Valeri Korb. Palun!

Lugupeetud kolleeg! Kui palju siis on riigis neid kohalikke omavalitsusi, kellel ei jätku raha omafinantseeringuteks?

Seda täpset arvu me komisjonis teada ei saanud, küll aga saime teada, kui paljud on ületanud laenukoormuse piiri 60%. Neid on väidetavalt – Rahandusministeeriumi seletuskirjas on see ka tabelina üleval – 11 omavalitsust, kellel ei ole võimalik enam laenukoormust suurendada. Üldiselt on iga üksiku valla mure meie kõigi mure, aga suurt probleemi nende asjade tõttu ei teki. Aga selle seaduseelnõu mõte on praegu selles, et kui vallal ikka omafinantseerimise võimalust ei ole, siis laenata raha objekti valmisehitamiseks on kaunis lihtne, aga seda objekti tuleb ka ülal pidada. See on juba teine lugu. Ja selle probleemiga Risti vald praegu maadlebki.

Küsimusi rohkem ei ole. Suur aitäh ettekande eest! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Jaan Õunapuu!

Lugupeetud juhataja! Austatud minister ja kolleegid! Sotsiaaldemokraadid leidsid selle seaduseelnõu üle arutledes üheselt, et sellisel kujul ei saa seda eelnõu toetada. Me oleme päri, et tuleb minimeerida raha kaotamise riski, kuid seletuskirjast võib välja lugeda, et raha mittetähtaegse kasutamise tõttu vahendite kaotamise risk aastatel 2010–2011 ilmselt esile ei tule. Probleem võib tekkida aastal 2013, mil sihttasemed väga järsult tõusevad.
Mis puutub rahanduskomisjoni seisukohtadesse ja omavalitsustega kooskõlastamisse, siis tõepoolest, eelmise aasta novembris oli e-õiguses see eelnõu üleval. Kuna tekst, mis tollal omavalitsustele esitati, ei sisaldanud nende jaoks probleeme tekitavaid lõike või lauseid, siis kohalike omavalitsuste üleriigilistelt liitudelt märkusi ega ettepanekuid ei laekunud. Kuid eelnõu menetlus jätkus ja tänavu veebruaris-märtsis peetud aruteludest jäid kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud eemale, nende käest seisukohti ei küsitud. Ma tean, et omavalitsuste üleriigilised liidud hakkavad lähemal ajal arutama sedasama rahanduskomisjoni saadetud kirja, millele Tarmo Mänd viitas. Võrreldes e-õiguses algselt kooskõlastusele esitatud eelnõuga on nüüd seletuskirja kohaselt eelnõu eesmärgi osas tehtud oluline täiendus: seadusega kehtestatakse meetmeteülesed kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse hindamise kriteeriumid. Seda kindlasti üleriigilised liidud tahavad arutada ja nad soovivad täiendavat kooskõlastusringi, et oma seisukohti väljendada.
Samuti on probleemiks kõik see, mis puudutab subjektiivseid valikuid hinnangutes. Ma mõtlen siin lauset seletuskirja leheküljel 21, kus nenditakse: juhul kui projekti algustähtaja edasilükkamine seab ohtu välisvahendite operatiivse kasutusse andmise, võib jätta projekti rahastamata. See võib kaasa tuua subjektiivsust.
Seletuskirjas on välja toodud raha, mis oli Siseministeeriumi eelarvereal aastaks 2009: see oli 2,1 miljonit krooni. Aastaks 2010 seisis seal 3 miljonit krooni, aga ma ei näe mitte kuskilt, kui palju on selle eelarve valguses nähtud ette 2011. aastaks raha Siseministeeriumi eelarvesse, et seadust saaks korralikult rakendada.
Mis puutub nendesse omavalitsustesse, kes on juba nn KOIT-kava objektide kohta positiivsed otsused kätte saanud, siis ma arvan, et ei ole nemad selles süüdi, kui neil praegu ei jätku raha omafinantseeringu katmiseks. See, et me järjekordselt hakkame omavalitsuste rahakraane siin kinni keerama, jälle administratiivseid meetodeid kasutama, tekitab minu arvates Eesti ühiskonnas kohalike omavalitsuste ja riigi keskvalitsuse vahel veel suurema pinge ja lõhe. See on viinud juba selleni, et me ei ole suutnud alla kirjutada omavalitsuste ja riigi koostööprotokollile järgmise aasta eelarve osas. Ma ei pea seda kuigi targaks tegutsemiseks. Räägime korrektselt läbi ja kirjutame korrektse seletuskirja! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek on eelnõu 836 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Kõnesoove rohkem ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Äsja tegi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja see tuleb meil läbi hääletada. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Enne hääletuse juurde minemist on protseduuriline küsimus. Harri Õunapuu, palun!

Lugupeetud juhataja! Kas te olete kindel, et Jaan Õunapuu saab sotsiaaldemokraatide nimel teile ettepaneku üle anda?

Jah, ma olen kindel, kuna minu käes on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe kiri Riigikogu juhatusele, mis kinnitab, et Jaan Õunapuu oli volitatud kõnelema Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Kui rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole, siis võime asuda hääletama.
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 836 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 15 Riigikogu liiget, ettepanekut ei toetanud 33 Riigikogu liiget. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 836 esimene lugemine on lõppenud. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 10. november kell 18.
Head ametikaaslased! Meie tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.59.