Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu viienda töönädala neljapäevast istungit. Head kolleegid! Nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Auväärne juhataja! Auväärne Riigikogu! Eile võttis Riigikogu vastu tulumaksuseaduse muudatused, mis on väga mõistlikud. Sellega sai ka meie fraktsiooni üks idee rakendatud. Aga pool probleemist jäi alles ja seetõttu esitame Riigikogu menetlusse eelnõu, mis muudab tulumaksu- ja sotsiaalmaksuseadust ning võimaldab füüsilisest isikust ettevõtjal, kes on haige, selle võrra reguleerida neid tulusid, mida me maksudega maksustame. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Marika Tuus!

Marika Tuus

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Annan Keskerakonna fraktsiooni nimel üle arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Me soovime küsida, miks Eesti ei ole taotlenud raha Euroopa Liidu globaliseerumisfondist. See fond alustas oma tegevust juba 2007. aastal, ta toetab aktiivset tööjõupoliitikat. Fond jagab igal aastal laiali umbes 500 miljonit eurot. Eri riigid on seda raha taotlenud, meie mitte. 13 liikmesriiki on selle aja jooksul esitanud 65 taotlust. Teiste hulgas on raha taotlenud Hispaania, kus on suur tööpuudus, Leedu ja väga paljud teised. Me küsimegi, miks ei ole Eesti seda seni teinud ja miks on peetud paremaks Euroopa Sotsiaalfondi raha lõppemisel hakata rahastama tööturuteenuseid töötuskindlustusmaksetest. Loomulikult küsime ka, kas edaspidi on see taotlemine plaanis. Küsime ka tööpuuduse kohta, kuidas on plaanis seda vähendada. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Peeter Kreitzberg

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Esitan menetlusse kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle sisu on lühidalt selles, et kui 2008. aastal võeti vastav seadus vastu, siis nähti ette üleminekuaeg, mis oleks pidanud lõppema 1. jaanuaril 2011. Kahjuks ei õnnestunud ära teha seda tööd, mis oli ette nähtud. Eelnõu näeb ette lisada üleminekuajale veel kolm aastat. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetluse kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile.
Head kolleegid! Üks teade. Olen edastanud Riigikogu liikmete esitatud kaks arupärimist kultuuriminister Laine Jänesele ja õiguskantsler Indrek Tederile.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.


1. 10:04 Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (758 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Tänase päevakorra esimene punkt on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud ravimiseaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 758. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid oli 1.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 10:06 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (764 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 764. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 10:07 Ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (784 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 784. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 10:08 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, tubakaseaduse ja tolliseaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (779 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Taavi Rõivas

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Meeldetuletuseks ütlen, et rahanduskomisjoni algatatud eelnõu eesmärk on hajutada järgmisele aastale kavandatud sigarettide aktsiisi määra tõus kahele aastale ning kehtestada seadusega, kui suur on tubakatoodete suur kogus, millest alates tuleks kohaldada karistusseadustikus tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest ettenähtud karistusi.
Menetluse käigus juhtisid mitmed sigarettide importijad ja tootjate esindajad tähelepanu eelnõus pakutud sigarettidelt makstava minimaalse aktsiisisumma ebaefektiivsusele. Rahandusministeeriumi ettepanekul soovib komisjon üksmeelselt neljanda muudatusettepanekuga tõsta sigarettidelt tasutavat minimaalset aktsiisisummat. Maret Maripuu esitatud teine muudatusettepanek sisaldas muu hulgas analoogset muudatust ja seetõttu leidis see komisjonis osalist arvestamist.
Menetluse käigus arutas komisjon mitmeid ettepanekuid, mis tõstaksid sigarettide aktsiisi määra struktuuris fikseeritud osa ja langetaksid proportsionaalset osa. Rahandusministeeriumi hinnangul vähendaks selline muudatus kallimatelt sigarettidelt makstavat aktsiisi ja seetõttu ka eelarvelaekumisi. Ettepanekute tegijate üks eesmärk oli sigarettide kättesaadavuse vähendamine, kuid nimetatud eesmärgi täitmisele aitab kaasa sigarettide miinimumaktsiisi tõstmine ehk juba viidatud neljas muudatusettepanek. Senine fikseeritud ja proportsionaalse osa suurus sigarettide aktsiisis on järginud põhimõtet, et nende osakaal sigarettide levinuimas hinnas oleks 50 : 50. Seda järgib ka käesolev eelnõu.
Valitsus toetas tubakatoodete suure koguse määratlemist seaduses, kuid pidas põhjendatud suuruse selgitamiseks vajalikuks lisaanalüüsi. Nüüdseks on see analüüs Rahandus- ja Justiitsministeeriumi koostöös ning Maksu- ja Tolliameti abil tehtud. On leitud, et tubakatoodete põhjendatud suur kogus on kümme kasti sigarette. Komisjon tegi vastava muudatuse üksmeelselt (muudatusettepanek nr 5).
Eelnõu on täiendatud ka biokütuse aktsiisivabastust käsitlevate sätetega (muudatusettepanek nr 1), kuna alates 5. detsembrist seab Euroopa Liit lisatingimusi sellise aktsiisivabastuse kasutamiseks. Uue nõudena saab biokütuse aktsiisivabastust kasutada üksnes juhul, kui kütus vastab teatud keskkonnasäästlikkuse nõuetele. Täpsemalt on seda selgitatud muudatusettepaneku tekstis. Praegu on biokütus aktsiisist vabastatud Euroopa Komisjonilt Eestile antud riigiabi loa alusel. See luba kehtib 2011. aasta 27. juulini. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole otstarbekas uut riigiabi luba taotleda, sest biokütuse aktsiisivabastuse meede on osutunud väga ebaefektiivseks biokütuse kasutuselevõtu eesmärkide saavutamisel. Kui kavandatud osakaal on 5,75% bensiini ja diislikütuse kogutarbimisest, siis tegelikkuses on see osakaal vaid 0,33%. Samuti tõi biokütuse aktsiisivabastus kaasa riigieelarve tulude vähenemise 2008. aastal ca 40 miljoni krooni võrra ja 2012. aastal võiks see hinnanguliselt olla juba 125 miljonit krooni, samuti on vaja kulutusi riigiabi administreerimisele. Sellest tulenevalt nähaksegi seaduses ette biokütuse aktsiisivabastus kuni riigiabi loa lõppemiseni, järgmise aasta 27. juulini.
Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Jüri Tamm

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Ma tahan uurida tubakaaktsiisi tõusuga seonduvat. Kas te komisjonis arutasite, missugune hakkab olema odavate sigarettide lõpphind ja milline on selle suhe näiteks Lätis müüdavate samade sigarettide hinda? Kas see mõjutab kaubandust piiri lähedal?

Taavi Rõivas

Aitäh! Kuigi hinnakujundus sõltub ka muudest teguritest peale aktsiisi, võib eeldada, et nii odavamad kui ka kallimad sigaretid selle eelnõu tulemusel järgmisel aastal kallinevad ligi kolme krooni võrra paki pealt. See tähendab, et odavamate sigarettide jaoks on protsentuaalne hinnakasv oluliselt kiirem. Ma tuletan lihtsalt meelde, et kehtiva seaduse järgi oli hinnatõus veel oluliselt kiirem ja oleks rahanduskomisjoni hinnangul piiriülest salakaubandust oluliselt kasvatanud. Mis puutub aktsiisimääradesse meie naaberriikides, siis Lätis on hinnad üldiselt Eesti hindadega võrreldavad. Trendid on nendel sarnased, ka nemad on kohustatud 2018. aastaks viima minimaalse aktsiisisumma sama suuruseni, kui meie peame tegema, ja kasv on mõlemas riigis lähiaastatel paratamatu. Küll aga on suurem probleem see, et meie teine naaberriik Venemaa on aktsiisimäärad hoidnud väga palju madalamal. Sealsed tubakahinnad on lausa mitu korda odavamad kui Eestis. Loomulikult mõjutab see salakaubandust. Tõsi on ka see, et suur osa Venemaalt tulevatest sigarettidest jõuab Eestisse just nimelt Läti kaudu. Ehk probleemiks ei ole mitte Läti maksumärgiga sigaretid, vaid Venemaalt pärit sigaretid, mis illegaalselt läbi Läti Eestisse tuuakse.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial!

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kindlasti said kõik Riigikogu liikmed kirja lugupeetud eksperdilt Andrus Lipandilt. Tal on selle seaduseelnõuga seoses päris mitmeid muremõtteid. Ta kirjutab, et eelnõuga kavandatav sigarettide jaemüügi proportsionaalne hinnatõus 2011. aastal, ca 8 eurosenti sigaretipakilt, suitsetajate tarbimiskäitumist oma kosmeetilise iseloomu tõttu ei muuda ega täida ka direktiivis seatud eesmärke. Kuidas te seda kommenteerite ja kuidas te olete selles eelnõus arvestanud lugupeetud eksperdi seisukohtadega?

Taavi Rõivas

Aitäh! Ma selle konkreetse teemakäsitlusega nõus ei ole, sest, esiteks, selle pöördumise aluseks on võetud eelnõu algne versioon, mis, ma usun, hakkab teie kaasabil muutuma, seda muudatusettepanekute tõttu. Neljas muudatusettepanek mõjutab odavamate sigarettide hinnatõusu oluliselt rohkem kui teie viidatud summa. Teiseks, mis puudutab direktiivi kohest ülevõtmist, siis direktiiv on kehtestanud meile teadupärast eesmärgid aastaks 2018 ja need eesmärgid lepiti kokku alles sel suvel. Kui eeldada, et Eesti peaks neile minema üle kohe, siis see tähendaks ikkagi väga kiiret tubakatoodete hinna tõusu, mis tekitaks väga suurt turuanomaaliat salasigarettide osakaalu suurenemise näol ja legaalse turu vähenemise näol. Ma hindaksin, et sellised järsud käigud pigem vähendaksid aktsiisilaekumisi ega oleks kasulikud ka rahva tervisele, sest salasigaretikaubandus muutuks veelgi ahvatlevamaks, veelgi kasumlikumaks. Pigem sooviksin ma seda trendi murda kui soodustada.

Esimees Ene Ergma

Kolleeg Evelyn Sepp, palun!

Evelyn Sepp

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Üldiselt on tubakatooted selline tootegrupp, mille müümist või tarbimist me peaksime n-ö taluma väga pika hambaga. Selles mõttes peaks hinnakujundus olema selgelt sihitud sellele, et tarbimisharjumusi muuta, mitte sellele, et harjutada inimesi lihtsalt kiiremini kohanduma. Aga minu küsimus puudutab järgmist. Seoses erinevate alkoholihindadega me väga sageli räägime sellest, kuidas meie põhjanaabrid harrastavad elavat alkoturismi Eestisse, ja nüüd käime meie võib-olla Venemaal või Lätis sigarette ostmas. Kui palju ikkagi Eesti hinnakujunduse puhul tehakse reaalset koostööd lähi- või piiriüleste riikidega ja hinnatakse neid mõjusid, et hindu vastavalt kujundada, selleks et vältida seda turismi ja mõneti ka salakaubatransiiti?

Taavi Rõivas

Aitäh! Eesti aktsiisipoliitika sõltub vaieldamatult sellest, et Eesti idanaaber on Venemaa ehk Euroopa Liitu mitte kuuluv riik, kus tubakatoodete hinnad on oluliselt odavamad kui Euroopa Liidus. Seetõttu ei ole me oma hinnapoliitikas võib-olla nii vabad kui Kesk- või Lääne-Euroopa riigid. Meil oleks väga naiivne seda mitte arvestada, et meie piirinaabri juures on hinnad mitu korda madalamad. Samas on meie hinnaliikumised Läti ja Leeduga, ma julgen öelda, sünkroonis. Eks ka Lätis ja Leedus tehakse neid muudatusi üsna aktiivselt. Paratamatult on Euroopa Liidus kokku lepitud ühtsetes miinimummäärades, mis on oluliselt kõrgemad kui ka selle eelnõuga pakutavad, ca 20% on see miinimummäär kõrgem kui see, mis järgmisel aastal Eestis kehtima hakkab. Miinimummäär järgmisel aastal Eestis on 73 eurot 1000 sigareti kohta, 2012. aastal on see 80 eurot ja 2018. aastaks peab see Euroopa Liidus kokkulepitu kohaselt jõudma 90 euroni. Samamoodi peab see 90 euroni jõudma Lätis ja Leedus. Põhimõtteliselt võib öelda, et me liigume selgelt Euroopa Liiduga ühes suunas, samas ei saa me endale lubada nii kõrgeid aktsiisimäärasid, nagu seda on teinud Soome ja Rootsi, seda eeskätt põhjusel, et sel juhul on oluliselt raskem takistada salasigarettide levikut.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Igor Gräzin

Jätkan kolleeg Evelyni sõnavõttu. Ma ausalt öeldes ei kujuta väga hästi ette, kui suur peab olema see janu, mis ajab inimese Venemaalt viina ostma. See peab olema midagi sellist, mis on üle mõistuse. Tegelikult teeb mulle natuke muret see, et Euroopa Liitu tassitakse kivi kivi haaval laiali ja õõnestatakse Euroopa ühtsust. Sellepärast tahan küsida järgmist. Üldiselt on see aktsiisitõus ju Euroopa käsk. Juhul, kui see on nii, siis ma leian, et on ääretult ebaeuroopalik seda käsku arutada. Käsud on täitmiseks.

Taavi Rõivas

Aitäh! Ma arvan, et mitmed kolleegid on hämmingus, et mis on toimunud, kui Igor Gräzinist on saanud Euroopa ühtsuse suurim kaitsja siin parlamendisaalis. Otseselt ei saa öelda, et tegemist on käsuga. Tõepoolest, eesmärk on aastal 2018 jõuda 90-eurose miinimumaktsiisimäärani. See, milliste sammudega me sinna jõuame, on siiski meie enda teha. Rahanduskomisjon on täiesti konsensuslikult olnud seda meelt, et me peaksime seda tegema samm-sammult, mitte nii, et me korraga tõstame aktsiisimäärasid väga järsult. Põhjenduseks on peamiselt küsimus salaturust. Muidugi, ma julgen olla skeptiline selles osas, kas janu on nii suur või ei ole nii suur, et üle piiri salaalkoholi tuua. Paraku siiski maksuameti andmed ütlevad, et nii salaalkoholi kui ka salasigarettide toomine on salakaupmeestele väga kasumlik, seetõttu me suurendame karistusi sigarettide illegaalse üleveo puhul. Tarbija jaoks võiks see kättesaadavus muutuda sedakaudu, et salakaupmehe risk muutub oluliselt suuremaks, kui see siiani oli.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Jah, muidugi on salasigarettide, salaalkoholi ja mille iganes oht. Ma arvan, et te kindlasti arutasite ka komisjonis, kui suur võiks praegu olla arvatav salasigarettide ja salaalkoholi kogus, osatähtsus, mis iganes, ja kuidas meie jõustruktuurid, kes sellega peavad tegelema, on hakkama saanud ja mida siis täiendavalt ette võetakse.

Taavi Rõivas

Aitäh! Jah, tõepoolest me oleme mitmel korral kohtunud Maksu- ja Tolliametiga ja seda teemat käsitlenud. Kui me räägime maksuaukudest ehk saamata jäävast maksutulust, siis hinnanguliselt, kui ma nüüd peast õigesti mäletan, suurusjärk, mis võiks illegaalse sigaretikaubanduse tõttu saamata jääda, on üle poole miljardi krooni. Seda on ühelt poolt küllalt palju, aga seda on samas kindlasti vähem sellest, kui palju jääb riigil saamata käibemaksu. Sellised maksuaugud on loomulikult igal pool ja selle maksuaugu vähendamisega tegeldakse maksuametis väga intensiivselt. Ma ei saa ilmselt väga detailselt kirjeldada neid meetodeid, mis on kasutusele võetud, kuna meie arutelu on avalik, aga rahanduskomisjonis on ka nendest meetoditest põhjalikult juttu olnud. Üks konkreetne asi, mis maksuametit peaks aitama, ongi see, et me määratleme suure koguse. Me oleme juba eelmisel aastal teinud seadusmuudatuse, et üle Vene piiri või kolmandatest riikidest võib Eestisse tuua legaalselt korraga kaks pakki sigarette. Varem oli see kogus suurem. Siis korraldati teadupärast bussireise, sõideti täiesti legaalselt üle Vene piiri ja tuldi suitsuplokkidega tagasi. Nüüdseks on vähemalt see väike auk suletud, mis ei tähenda, et ei otsitaks uusi võimalusi. Seetõttu, kuna tõepoolest on olnud küllalt palju juhtumeid, kus sigarette tuuakse ka näiteks üle Läti piiri lausa kaubikutega, siis sellisel juhul, kui need kogused on väga suured ja potentsiaalne kasum on väga suur, tuleks rahanduskomisjoni hinnangul rakendada kriminaalvastutust. Selleks et kriminaalvastutust saaks rakendada, peame me üheselt kindlaks määrama, kui suur on see suur kogus. See suure koguse määratlus – kümme kasti – aitab Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti hinnangul nende süstemaatiliste salakaubavedajatega või lausa organiseeritud salakaubavedajatega tõhusamalt tegelda.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Evelyn Sepp

Aitäh! Mul on hea meel just sealtsamast jätkata. See pool miljardit saamata jäänud maksukrooni on küll piisavalt atraktiivne, et seda püüda. Kui palju on järgmise aasta riigieelarves ette nähtud raha nende vahendite tugevdamiseks, mis aitavad võidelda selles sektoris salakauba vastu, mis aitavad lahendada kuritegusid ja tõhusat järelevalvet teha? Küsimuse jätk või teine pool on see, et loomulikult võib olla eesmärk tõsta aktsiisi, aga see on siiski kõigest vahend. Kui palju on kõigi nende meetmetega 2018. aastaks plaanitud tubakatoodete ostmist või tarvitamist vähendada?

Taavi Rõivas

Aitäh! Alustan lõpust. Seda analüüsi rahanduskomisjon eelnõu algatades eraldi ei teinud. Usun, et need analüüsid on olemas Euroopa tasemel, kuna suvised direktiivimuudatuse arutelud olid väga tõsised ja nii tubakatootjad kui ka Euroopa Liidu ametnikud neid analüüse kindlasti tegid. Tõsi, juba praegu on suitsetamine Eestis väga kallis hobi. Ma ei ole ise küll kunagi suitsumees olnud, aga arvan, et mitmed kolleegid võivad kinnitada, et see hobi maksab vähemasti 1000 krooni kuus, selle hobiga tegelemine on väga kallis ja see muutub jätkuvalt kallimaks. Minu selge sõnum avalikkusele on (kuigi ma tean, et ka tubaka importijad meid praegu väga intensiivselt jälgivad), et kui keegi kaalub, kas suitsetamisest loobuda või mitte, siis kindlasti tehke seda, sest suitsetamine muutub Eestis veel kallimaks. Mis puudutab järgmise aasta riigieelarvet, siis maksuaukudega võitlemiseks eraldati maksuametile lisaraha. See oli üks erandlik tegevuskulude suurendamine, mida valitsuskabinet eraldi arutas. Seal taga oli Rahandusministeeriumi põhjalik analüüs, kui palju on sellega võimalik riigieelarvesse lisatulu saada. See on ka vastus kolleeg Kadri Simsonile, kes muu hulgas eile "Foorumis" ja ka siin riigieelarve arutelul rääkis sellest, et valitsus on planeerinud maksutõuse. See ei vasta tõele, tegemist on maksulaekumise paranemisega, mis osaliselt tekib seetõttu, et maksuametile eraldatakse lisavahendeid maksuaukudega võitlemiseks. Samas, see pool miljardit on küll suur summa, ma olen nõus, kuigi päris nulli ei ole seda maksuauku salatubaka puhul võimalik viia ja ilmselt mitte kuskil riigis. Sellest poolest miljardist veel tõsisem probleem ja mitu korda tõsisem probleem on aga maksuauk käibemaksu puhul. Sellised skeemid, mida on ka ajakirjanduses kajastatud, kus esitatakse arveid ja küsitakse käibemaksu tagasi ning vahepeal lähevad ettevõtted sulgemisele või lastakse pankrotti, on palju tõsisem probleem. Maksuametile lisavahendite eraldamise mõte oli see, et ta tegeleks kõikide maksuaukudega.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Mark Soosaar

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui mu mälu ei peta, siis eelnõu esimesel lugemisel me rääkisime sellest, et alkoholi- ja tubakaaktsiisi esimene eesmärk ei ole sugugi mitte riigieelarve täitmine, vaid see, et inimesed elaksid tervislikumalt, rikuksid vähem oma tervist ja väheneksid ka kulutused nende ravimiseks. Mida te sellest arvate? Ideaalis ei peaks inimesed üldse mitte alkoholi tarvitama ja üldse mitte suitsetama ning seetõttu ei peaks ka aktsiisi üldse laekuma. Me peaksime ideaalis kunagi sinna jõudma. Kuidas te suhtute sellesse, et just nendesamade aktsiisidega on pöördvõrdeliselt seotud Eesti Kultuurkapital, ja kas te peate seda õigeks? Ma arvan, et kultuurirahvas ootab ka sellist sõnumit teilt kui rahanduskomisjoni esimehelt. Praegu on see peamine toetusallikas kultuuri rahastamiseks. Kas ei peaks kultuurkapitali nendest aktsiisidest lahti siduma?

Taavi Rõivas

Aitäh! See on nüüd hoopis teine ja hoopis põhjalikum arutelu kui need konkreetsed aktsiisimuudatused. Kultuurkapital on aktsiisidega siiski seotud pigem võrdeliselt, mitte pöördvõrdeliselt. Ka need muudatused, mis meil viimastel aastatel olnud on, on aktsiisilaekumisi kasvatanud ja väga oluliselt kasvatanud. Aktsiisilaekumine väheneks hüppeliselt siis, kui me aktsiisi tõstaksime väga kiiresti, liiga kiiresti, üle selle taluvuspiiri, sest siis lihtsalt suureneks salaturu osakaal. See on see õrn piir, mida me peame kogu aeg ära tabama, kuhumaani on aktsiisitõus efektiivne nii rahalises kui ka tarbimiskäitumise mõttes. Ega meie eesmärk ei ole ju see, et me teeme legaalse sigareti nii kalliks, et seda ei tarbita, ja legaalsete sigarettide suitsetamine väheneb, aga samas suureneb salasigarettide suitsetamine. See oleks ju selline Pyrrhose võit, mida me keegi ei soovi.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Kui on mõistetav Igor Gräzini innukus, et on vaja üle võtta Euroopa kehtestatud tubaka aktsiisi määr, siis kas see innukus oli üle kolme korra suurem siis, kui põllumeestele kehtestati erikütuse aktsiisi määr? Sellist aktsiisimäära, mis põllumeeste erikütusele on kehtestatud, ju Euroopa Liit ei nõua ehk see on Euroopa Liidu omast tunduvalt kõrgem. Minu küsimus ongi sellega seotud. Jah, tubaka osas võib Gräzini innukust mõista, sest on selge, et suitsetamist võib ka maha jätta, aga kuidas on põllumeestel võimalik maha jätta seda tegevust, mida põld ja farm iga päev nõuavad? Kuidas seda mõista, et ühes osas me oleme liiga innukad ja teises osas on innukus väiksem?

Taavi Rõivas

Aitäh! Tõsi on see, et põllumeeste jaoks on Eestis kütus peaaegu kolmandiku võrra odavam kui teiste tarbijate jaoks. Tõepoolest, Euroopa Liit ei nõua meilt selle erandi kaotamist. Küll aga on muude maksueranditega ja suurte soodustustega, mida me oleme ise kehtestanud, mõnel korral olnud nii, et me oleme ka Euroopa Liidu eeskirjade tõttu pidanud neist loobuma. Aga õnneks on nii, et mõnes valdkonnas me saame siin Eestis ikka ise ka otsuseid langetada. Päris kõikides küsimustes ei ole meile asjad Euroopast ette kirjutatud. Tubakaaktsiisi miinimummäär paraku nende hulka ei kuulu. Ma usun, et selleks on ka üsna veenvad põhjendused. Ka head küsijad on siin varem maininud, et on ju teatud loogiline eeldus, et Euroopa Liidu riigid rakendaksid sarnast aktsiisipoliitikat, et vähendada sellist riikidevahelist kaubandust, mis ei ole mitte tavalises mõttes kaubandus, vaid mis on esile kutsutud selleks, et aktsiisilt kokku hoida.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mart Nutt!

Mart Nutt

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! Tubaka salakaubanduses on piiriülene käitlemine või piiriülene sigarettide sissetoomine medali üks külg. Aga on olemas teine külg, mis puudutab varustus- ja turustuskanaleid. Nende kontrolli alla saamine on äärmiselt oluline, et sellele kaubandusele mingisugune kontroll peale saada. Ma võin öelda, et see kanal, mis puudutab püsiklientide varustamist käest kätte, on võib-olla raskemini jälgitav, aga avalikel turgudel salasigarettide müümise kontrolli oleks päris lihtne intensiivistada või tugevdada, näiteks kas või koostöös Tallinna munitsipaalpolitseiga. Kas selles suunas on midagi ette võetud ja kuidas te näete perspektiivi nende turustuskanalite kinnikeeramisega seoses?

Taavi Rõivas

Aitäh! Minul isiklikult mupo suhtes väga suuri lootusi ei ole, sest mulle tundub, et neile antud ülesanne on eeskätt linnakassa täitmine, mitte avaliku korra tagamine ja seadusrikkumiste vähendamine. Vähemasti jääb selline mulje näiteks Õismäe hoovide parkimiskorraldusest. Küll aga ma usun, et Maksu- ja Tolliamet kuulab seda parlamendi arutelu teravdatud tähelepanuga, ja ma usun, et nad tegelevad ka turgudega piisavalt tõsiselt. Mul on rahanduskomisjoni juhina väga raske detailselt nende töömeetodeid kommenteerida, sest me tõepoolest neid ette ei kirjuta, aga ma usun, et nad teavad selle probleemi ulatust ja selle probleemiga kindlasti tegelevad.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine küsimus!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea kolleeg! Võib-olla seletaksid ikkagi lahti, kuidas meie põllumeestele see kütus odav on. Ma ei saanud päris hästi aru, võimalik, et kuskil on siin mingi viga. Kui erikütuse aktsiis Euroopa Liidu riikides on 21 eurot, Belgias ja Hollandis on see 30 ja 40 euro vahel ning Prantsusmaal on see üle 40 euro, siis meil on see 69 eurot. Kuidas meil 69 euroga see odavam on? Järsku sa seletad seda?

Taavi Rõivas

Aitäh! Seletan hea meelega. Eesti põllumeestele on kütus odavam kui ükskõik kellele meist, kes me täpselt samasugust diislikütust kasutame oma isiklikus autos, see on odavam kui nendel ettevõtetel, kes kasutavad diislikütusega autosid näiteks pakiveoks, näiteks leiva ja saia poodi vedamiseks. Nemad maksavad täpselt seda hinda, mida me bensiinijaamas tabloolt näeme. Aga põllumeestele kehtib Eestis aktsiisi soodusmäär, mis tähendab seda, et nende kulutus kütuseliitrile on ligikaudu viis krooni väiksem. Ehk kui meie maksame ca 18 krooni, siis nendel on samal ajal kütuse hind ca 13 krooni. See on erand, mida Euroopa Liit Eestile ei keela. Sellel erandil on omad selged põhjused. Aga samas on tõsi see, et selle tõttu, et me mitte ainult põllumajanduses, vaid ka ehitustel, kaevandustes, laevanduses, rongides kasutame väiksemat aktsiisimäära, selle tõttu, et nemad saavad kasutada odavamat kütust kui tavatarbija, jääb meil igal aastal laekumata peaaegu 1,5 miljardit krooni. 1,5 miljardit krooni on poolteist korda rohkem kui lastetoetusteks kuluv summa. Me peame siin parlamendis endale igal juhul iga kord, kui selliseid maksusoodustusi tehakse, aru andma, et see maksab ja see maksab väga palju. Aga sellegipoolest põllumeestele see soodusmäär kehtib, nende jaoks on kütus odavam kui tavatarbija jaoks. Mingeid suuri muudatusi selles vallas praegu ette näha ei ole.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik

Aitäh, proua juhataja! Kolleegid väidavad, et Belgia põllumehed maksavad kütuse eest vähem kui Eesti põllumehed. Kust tuleb see Eesti põllumeeste konkurentsieelis Belgia põllumeeste ees?

Taavi Rõivas

Aitäh! Me arutame praegu aktsiisimuudatusi, mis puudutavad tubakaaktsiisi. Ma hea meelega tegelikult diskuteeriksin Euroopa aktsiisipoliitika üle laiemalt, aga selge on see, et kui me vaatame kütusehindu Eestis ja Belgias, siis kütuse koguhind on väga selgelt pigem Eesti kasuks. Me võime arutada väga põhjalikult, milline peaks see maksusoodustuse määr olema. Aga nagu ma ütlesin, Eesti põllumeestele, kalameestele, ehitajatele ja teistele sektoritele tehtud soodustus on märkimisväärne, nemad ostavad kütust peaaegu kolmandiku võrra odavamalt kui tavatarbijad ja see erand maksab Eesti riigieelarvele peaaegu 1,5 miljardit krooni. Kui teil on ettepanek seda soodustust veelgi suurendada (ma juhin tähelepanu, et see aktsiisimäär, mida nad maksavad, ei ole sugugi nii väga suur, sest suurema osa nende kütuse hinnast ei moodusta kaugeltki mitte aktsiis, vaid hinna muud komponendid), seda määra lausa nulli viia või veelgi vähendada, siis tehke ettepanek riigieelarve eelnõu kohta ja nähke ette ka katteallikas. Aga ma ütlen veel kord, et poolteist miljardit krooni, mis läheb kütuse maksueranditele, on väga suur summa ja see on poolteist korda suurem summa kui kõik lastetoetused Eestis kokku. Ma soovitan väga tõsiselt ka selle peale mõelda. Soovitan mõelda ka selle peale, et tegelikult see, et Eesti põllumees saab osta kütust ligikaudu viis krooni odavamalt kui tavatarbija, ei ole mitte karistus, vaid see on soodustus.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Me oleme teinud muudatusettepaneku alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, tubakaseaduse ja tolliseaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse kohta. See muudatusettepanek räägib sellest (selle tõttu olid ka need küsimused), et eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäär on praegu 89,22 eurot 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse või kerge kütteõli kohta ning alates 1. jaanuarist 2012 on eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäär 67,49 eurot 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse või kerge kütteõli kohta.
Miks me sellise ettepaneku tegime? Kui keegi läheb kas supermarketisse, väiksemasse kauplusse või külapoodi, siis ta näeb, et toiduainete hinnad on tõusnud ja need tõusevad veelgi. Ärge nüüd ikkagi naiivsed ka olge. Kui me tõstame põllumeeste sisendite hinda, siis ei maksa pärast imestada, et toiduainete hinnad on poes läinud kõrgemaks, ja ei maksa rääkida, et see on ainult suurte poodide küsimus, sest konkurents Eestis on väike. Jah, ma võin ühest küljest nõustuda sellega, et me väikses riigis mängime suurt riiki. Jah, tõsi, väikses riigis on see häda, et konkurents on väiksem. Suurtes riikides on see suurem. Aga see ei puuduta neid aktsiise, selles mõttes, et kui me väikses riigis aktsiisidega nii jõuliselt mängime, ma tahan öelda, et me oleme väga jõuliselt põllumeeste aktsiise tõstnud, siis see tähendab seda, et kui põllumees hakkab oma toodangut müüma, siis ta igal juhul paneb selle tõstetud aktsiisi sinna hinnale juurde. Esimene asi on see, et hinnad tõusevad, sest sisendite hind on tõusnud.
Teiseks. Kui me kuulame siin põllumeeste juttu, siis sageli öeldakse, et mida need põllumajandustootjad ikka seletavad. Sageli öeldakse ka üsna mürgiselt, et õppigu tööd tegema või et nad ei oska müüa või ei leia turgu. Kui me võrdleme Euroopa tootjate tingimusi ja ütleme otse välja, et teistele Euroopa tootjatele makstakse toetusi aktsiiside ja muude instrumentide kaudu ümmarguselt seitse korda rohkem kui Eesti tootjale, siis kuidas saab see olla võrdne konkurents, nii et Eesti tootja suudaks oma toodanguga olla tugevam, parem ja konkurentsivõimelisem kui need teised?
See muudatusettepanek, mille Keskerakonna fraktsioon tegi, on asjakohane, see on mõistlik, see viib aktsiisitaseme tagasi endisele tasemele, mis on samamoodi mõistlik. Ma ei hakka neid arve siin üle kordama, seletuskirjas on kõik näha. Kui ma enne küsisin lugupeetud ettekandjalt küsimusi, siis oli selge, et mina küsisin ühte asja ja ettekandja vastas hoopis teist asja. Võib-olla on mõistlikum edaspidi rääkida asjadest otse, nii nagu nad on, ja rääkida ka hinnatõusu põhjustest, nagu nad on. Ma arvan, et eriotstarbelise kütuse aktsiisi määra tagasiviimine endisele tasemele 1. jaanuaril 2012. aastal on põllumajanduse ja maatootja jaoks ülimalt oluline. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Arvo Sarapuu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.
Seaduseelnõu kohta on seitse muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist. Esimese on esitanud juhtivkomisjon. Teise on esitanud Maret Maripuu, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. Kolmanda on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees Ene Ergma

Palun! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 22 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid oli 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
Neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 779 teine lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Istung on lõppenud. Head töötuju!

Istungi lõpp kell 10.48.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee