Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XI Riigikogu, VIII Istungjärk, täiskogu korraline istung
Kolmapäev, 20.10.2010, 14:00

Toimetatud

14:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Keit Pentus

Tere päevast, austatud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu viienda töönädala kolmapäevast istungit. Kas on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun esimesena Riigikogu kõnetooli Vladimir Velmani! Palun!

Vladimir Velman

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan kultuuriminister Laine Jänesele üle arupärimise, mis puudutab integratsiooniprogrammide rahastamist. Meile teada olevatel andmetel on Kultuuriministeeriumi haldusalas integratsiooniks ette nähtud raha ümber jagatud teistele valdkondadele. Näiteks Kumu on väidetavalt saanud halduskulude, kütte ja elektrikulu katteks ca 2 miljonit krooni, mis algselt paiknes Kultuuriministeeriumi eelarves integratsioonireal. Hullem lugu on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed rahastamisega. Pärast rahvastikuministri koha kaotamist, millega Kultuuriministeerium sai integratsiooni sihtasutuse oma haldusalasse ning hakkas üldse integratsiooni eest vastutama, on integratsiooni sihtasutuse riigieelarvelisi eraldisi vähendatud ca 35%. Riigilt integratsiooniks saadud raha liigub aga täiesti muudesse, integratsioonist eraldi seisvatesse valdkondadesse. Väidetavalt on raha ümberjagamise põhjus see, et nii saab kokku hoida integratsiooni sihtasutuse administreerimiskulusid. Ajal, kui tegutses rahvastikuministri büroo, oli integratsiooni sihtasutuse eelarve ca 120 miljonit, nüüdseks on see kahanenud  ca 65 miljonini. Selle põhjus on eelmainitud riigieelarve vahendite vähendamine 35% ning Euroopa fondidest raha maksmise lõpetamine. Siit ka meie küsimused, millele ootame vastuseid. Arupärimisele on alla kirjutanud kümme Keskerakonna fraktsiooni liiget.

Aseesimees Keit Pentus

Kalev Kotkas, palun!

Kalev Kotkas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon algatab riigivaraseaduse § 66 täiendamise seaduse eelnõu. Eelnõu kandev idee on soov kõrvaldada praktilises elus ilmnenud ebaõiglus ja anda oksjoni võiduhinnaga maa väljaostu eesõigus ka isikule, kes kasutas nimetatud maad maa ajutise kasutamise lepingu alusel maa riigi omandisse jätmise ajal. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Jaak Aab, palun!

Jaak Aab

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel annan üle arupärimise õiguskantsler Indrek Tederile. Arupärimise sisu on järgmine. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 sätestab riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatavad tervishoiuteenused ja tegevused. 2007. aastal me võtsime siinsamas saalis vastu seadusmuudatuse, et alates 1. jaanuarist 2008 on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkti 10 järgi riigil kohustus rahastada riigieelarvest tervishoiuteenuste osutajate ehitise kulumit ehk nn kapitalikulu, mis sisaldub haigekassa tervishoiuteenuste hindades ja mida ka praegu makstakse, seda tehakse aga haigekassa eelarvevahendite arvel. Üks aasta seda eraldati, see oli aastal 2008, kuigi väiksemas mahus. Järgmistel aastatel riigieelarvest neid summasid eraldatud ei ole.
Tahame teada õiguskantsleri hinnangut sellisele olukorrale, et valitsuse esitatud riigieelarve eelnõus neid summasid sees ei ole ja ka muudatusettepanekuid, mis me oleme teinud, arvestatud ei ole. Seda raha riigieelarvest eraldatud ei ole. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Olen juhatuse nimel võtnud vastu ühe seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Kui need vastavad meie kodu- ja töökorras sätestatud nõuetele, siis otsustatakse eelnõu menetlusse võtmine kolme tööpäeva jooksul ja arupärimiste edastamine adressaatidele viivitamatult.
Nüüd on mul teile teateid, mis puudutavad eelnõude menetlusse võtmist ja juhtivkomisjonide määramist. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud notariaadiseaduse, päästeseaduse, riigilõivuseaduse, tuleohutuse seaduse, äriseadustiku ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; viiendaks, rahanduskomisjoni üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 21. oktoober kell 12;  kuuendaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni üleeile algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; ja seitsmendaks, õiguskomisjoni üleeile algatatud sihtasutuste seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete kolm arupärimist sotsiaalminister Hanno Pevkurile, peaminister Andrus Ansipile ning rahandusminister Jürgen Ligile.
Head ametikaaslased! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 89 Riigikogu liiget, puudub 12 rahvasaadikut.
Täpsustame tänast päevakorda. Päevakorra 10. punkti, s.o seaduseelnõu 814 esimese lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni nimel ettekande põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. Tänase päevakorra 14. punkti, seaduseelnõu 823 esimese lugemise arutelul teeb algatajatepoolse ettekande sotsiaalminister Hanno Pevkur. Päevakorra 16. punkti, seaduseelnõu 817 esimese lugemise arutelul teeb algatajatepoolse ettekande keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Nüüd võime asuda tänaste päevakorrapunktide arutamisele.


1. 14:08 Tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (723 SE ja 631 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Keit Pentus

Esimene eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse ning Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tegu on selle kolmanda lugemisega. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 89 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse ning Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 723 ja 631 on seadusena vastu võetud.


2. 14:09 Eesti Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse eelnõu (792 SE) teine lugemine

Aseesimees Keit Pentus

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse eelnõu. Tegu on selle teise lugemisega. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti!

Kalle Laanet

Austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu tänavu 11. oktoobril. Kõigepealt andis ülevaate proua Raini Laide, kes teatas, et ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud, kuid juhtis tähelepanu, et eelnõu esimesel lugemisel leidis Riigikogu liige Silver Meikar, et lepingu sätted tuleks uuesti üle vaadata. Sellest tulenevalt palus ta Justiitsministeeriumi esindajal selgitada, mis allakirjutatud lepingu muutmisega kaasneb. Justiitsministeeriumi esindaja selgitas, et vastavalt lepingu artiklile 24 võib seda muuta igal ajal pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega, st et Hiinale saab Välisministeeriumi kaudu teha diplomaatilisi kanaleid pidi soovitud ettepaneku, millele Hiina omakorda peaks vastama. Ja juhul, kui me tahame lepingut lõpetada, tuleb sellest teatada samuti Välisministeeriumi diplomaatiliste kanalite kaudu. Meie jaoks lõpeb leping 180 päeva möödumisel lõpetamise ettepaneku tegemisest.
Rohkem küsimusi ei olnud, kommentaare ka mitte. Komisjon otsustas suunata eelnõu 792 Riigikogu täiskogu istungi päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, 20. oktoobril ehk täna ja teha ettepaneku eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kas on soov avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta laekunud ei ole ja me võime asuda eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime asuda hääletama?
Panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu toetas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu 792 on seadusena vastu võetud.


3. 14:12 Ülemaailmse Postiliidu 24. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (789 SE) teine lugemine

Aseesimees Keit Pentus

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 24. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu. Tegu on teise lugemisega. Palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Urmas Klaas

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus on parlamendile saatnud Ülemaailmse Postiliidu 24. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 789. Majanduskomisjonis oli selle eelnõu arutelu teisele lugemisele saatmiseks päevakorras 11. oktoobril. Selleks ajaks ei olnud komisjonile muudatusettepanekuid laekunud, keeletoimetajal samuti ei olnud märkusi eelnõu kohta ja nii ei olnud ka suurt midagi arutada. Nagu esimest lugemist arutades, nii oli komisjon ka enne teist lugemist seisukohal, et selle eelnõu menetlemisega tuleb edasi minna, ning me otsustasime teha täiskogule konsensusliku ettepaneku Ülemaailmse Postiliidu 24. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine läbi viia 20. oktoobril ja see seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh! Annan küsimuseks sõna Väino Lindele. Palun!

Väino Linde

Hea ettekandja! Kas sa võiksid selgitada, kas meil on vana kombe kohaselt organiseeritud kogu selle postiliidu 24. kongressi materjalide tundmaõppimist?

Urmas Klaas

Tänan väga, lugupeetud kolleeg! Kahtlemata on Ülemaailmse Postiliidu funktsioon väga tähtis ja valitsus üsna põhjalikult süvenes nendesse materjalidesse. Kogu see tõlkimise töö ei olnud sugugi kerge, aga nüüd on ta kenasti meie parlamendiliikmete töölaudadel ja võimalik on seda tänase päeva jooksul ka veel tudeerida.

Aseesimees Keit Pentus

Tänan! Küsimuseks saab sõna Igor Gräzin. Palun!

Igor Gräzin

Kui need materjalid täies ulatuses avaldatakse, siis palun need teha kahes eksemplaris, sest mina olen ka nende lugemisest huvitatud. Selles protokollis on tegelikult üks probleem. Kas see on üleval olnud või ei ole? Vaadake, asi on selles, et kõikvõimalikud riiklikud ja poolriiklikud postiasutused on asunud konkureerima ja turgu moonutama nn kullerteenustega ja mõisted "postipakk", "saadetis" ja "kaubasaadetis" on äärmiselt segased. Praegune postiliit on selline tubli nõukogulik asutus, kes jätkab kurssi harmoonilise ühiskonna ülesehitamisele, aga samal ajal torpedeerib eraettevõtlust sidevaldkonnas. Kas see teema üldse kajastub nendes paberites? Nendes, mis meil käes on, seda ei ole, aga need vihjavad, nagu see probleem oleks lahendatud.

Urmas Klaas

Tänan väga! Ma muidugi mõistan kiusatust avada diskussiooni Eesti Posti teemadel, aga lugupeetud kolleeg kindlasti mõistab, et konkreetse eelnõu puhul on meil vaja otsustada, kas lõppaktid ratifitseerida või ratifitseerimata jätta. Komisjoni ettepanek on ratifitseerida. Neid teemasid, millest te siin rääkisite, me arutasime postiseaduse menetluse ajal, aga see oli juba mõni aeg tagasi.

Aseesimees Keit Pentus

Nüüd on kõik küsimused vastuse saanud. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoovi ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta esitatud ei ole, mistõttu saame asuda ette valmistama eelnõu lõpphääletust. Kas võime minna hääletamise juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 24. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu vastuvõtmist toetas 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 789 on seadusena vastu võetud.


4. 14:18 Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (819 SE) teine lugemine

Aseesimees Keit Pentus

Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu on meie päevakorras järgmine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Taavi Rõivas

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Kuna muudatusettepanekute tähtajaks, 15. oktoobriks parandusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud, siis teisel lugemisel rahanduskomisjonis enam sisulist arutelu ei toimunud. Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh! Läheme nüüd küsimuste juurde. Esimesena saab küsimuseks sõna Peep Aru. Palun!

Peep Aru

Hea ettekandja! Võib-olla oleks tarvilik laiemale avalikkusele selgitada, kas selle ratifitseerimise või õigemini heakskiitmisega kaasneb Eesti riigile rahalisi kulutusi ja kui kaasneb, siis millised need on.

Taavi Rõivas

Kuna IMF-i põhikirja viimase versiooni heakskiitmisest on möödunud üle kümne aasta ja selle kümne aasta jooksul on Eesti majandus väga kiiresti kasvanud, siis vastavalt meie majanduse mahu kasvule kasvab ka Eesti sissemakse Rahvusvahelise Valuutafondi kapitali. Samas ei tähenda see riigieelarve mõttes meile kulu, kuna tegemist on pigem reservi paigutusega ja suure tõenäosusega tehakse see paigutus Eesti Panga reservide arvel. Ent kuni see põhikiri ei ole kõikide riikide poolt ratifitseeritud, on lõplikest detailidest veel vara rääkida. Aga ükski muu riigieelarve kulu selle tõttu kindlasti tegemata ei jää.

Aseesimees Keit Pentus

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, hea ettekandja! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Nagu juhtivkomisjoni esimees ütles, eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja me saame asuda kohe eelnõu lõpphääletust ette valmistama. Kas võime minna hääletamise juurde?
Panen lõpphääletusele seaduseelnõu nr 819. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu toetas 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 819 on seadusena vastu võetud.


5. 14:21 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (764 SE) teise lugemise jätkamine

Aseesimees Keit Pentus

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli teise lugemise jätkamise ettekannet pidama põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Väino Linde

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tuletan esmalt meelde, et see oli tänavu 29. septembril, kui Riigikogu katkestas meie komisjoni ettepanekul selle eelnõu teise lugemise. Muudatusettepanekute esitamise tähtaja jooksul ühtegi täiendust ei tulnud ei komisjonidelt, fraktsioonidelt ega Riigikogu liikmetelt. Komisjon ise arutas seda eelnõu 11. oktoobril ja meie ettepanek on, head kolleegid, pärast muudatusettepanekute läbivaatamist teine lugemine lõpetada. Ja kui see nii saab olema, siis meil on ettepanek, et eelnõu kolmas lugemine toimuks 21. oktoobril, see on homme. Selle poolt olid kõik seitse kohal viibinud põhiseaduskomisjoni liiget. Vastu ega erapooletu ei olnud keegi.
Komisjon tegi selle istungi ajal eelnõu muutmiseks kaks ettepanekut. Need on teil tabelis nr 1 ja 2, eelnõus on need punkti 39 all. See tähendab seda, et praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb kõik teabe valdaja arhiivis sisalduvad teabekandjad vaadata üle kolme aasta jooksul ja hiljemalt 1. jaanuariks 2011, kuid põhiseaduskomisjonis selgus, nagu ma siin eelmine kord juba rääkisin, et sellega ei olnud Siseministeeriumi allasutused mitmesugustel põhjustel hakkama saanud. Kompromissina on pakutud muudatusettepanek lükata selle kohustuse täitmise tähtaeg ühe aasta võrra edasi. Arhiveerimine toimub teabekandjate kaupa, mitte eraldi materjalide või leht lehe kaupa. Selle kompromissiga olid nõus Vabariigi Valitsust esindanud Justiitsministeerium ja ka Siseministeerium, kelle allasutused peaksid täpsemalt selle arhiveerimisega tulevikus tegelema. Selle küsimuse me saime komisjonis edukalt ära lahendada.
Teine muudatusettepanek käsitles seaduse kehtima hakkamist. Esialgu oli eelnõus märgitud 1. november, kuid arvestades, et täna on juba oktoobri keskpaik, me tegime muudatusettepaneku nr 2 kaudu sellise kavala nipi, et jätsime eelnõust välja konkreetse kuupäeva, millal eelnõu seadusena kehtima hakkaks, kui ta välja kuulutatud on. Nii et ta hakkaks kehtima üldises korras, kümnendal päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist. See tuleneb meie põhiseadusest. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Suur tänu! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi kaks muudatusettepanekut, mis seaduseelnõu kohta esitatud on ja mida komisjoni esimees põhjalikult tutvustas. Esimese muudatusettepaneku esitas, nagu öeldud, juhtivkomisjon. Ka teine muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Seaduseelnõu 764 teine lugemine on lõppenud.


6. 14:26 Ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (784 SE) teine lugemine

Aseesimees Keit Pentus

Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu on järgmine eelnõu, mida me arutama asume. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Peeter Tulviste!

Peeter Tulviste

Hea juhataja! Head kolleegid! Selle kuu 11. kuupäeval olid meie komisjoni istungi päevakorda võetud praegu kõne all oleva eelnõu muudatusettepanekud. Paraku ainsatki ettepanekut ei laekunud. Komisjon omalt poolt tegi selle eelnõu kohta viis muudatusettepanekut, mis kõik on selgitavat või normitehnilist laadi. Haridus- ja Teadusministeerium toetas esitatud ettepanekuid ja komisjon otsustas saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda 20. oktoobriks. Omalt poolt teeb komisjon ettepaneku lõpetada teine lugemine ja kui teine lugemine täna lõpetatakse, siis kolmas lugemine võiks toimuda homme. Tänan!

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh! Küsimusi ei ole. Suur tänu, austatud ettekandja! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame nüüd läbi muudatusettepanekud, mis seaduseelnõu 784 kohta esitatud on. Esimese muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, samuti teise, kolmanda, neljanda ja viienda muudatusettepaneku esitaja. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Seaduseelnõu 784 teine lugemine on lõppenud.


7. 14:28 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (812 SE) teine lugemine

Aseesimees Keit Pentus

Võime päevakorraga edasi minna. Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Taavi Rõivas

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu teisel lugemisel 18. oktoobril. Teadupärast tuleneb riigieelarve muutmise seaduse tegemise vajadus aasta jooksul toimunud suurtest majanduskeskkonna muudatustest. Et riigiasutuste seatud eesmärke saavutada, tuleb muutunud oludega kohanduda. Peamiselt on tegemist tehniliste muudatustega. Me oleme siin saalis juba läbi arutanud kõige olulisema sisulise muudatuse, milleks on 280 miljoni krooni eraldamine Estonian Airi enamusosaluse omandamiseks. Lisaks on laekunud veel mõned ettepanekud eelnõu muutmiseks, sealhulgas muudatusettepanek Erakonnalt Eestimaa Rohelised, mida komisjon toetas. Selle muudatuse sisu oli kanda Siseministeeriumi valitsemisala kulud kohaliku demokraatia edendamiseks üle tuleva aasta eelarvesse. Need kulud jäid tänavu tegemata seetõttu, et vastav seadusmuudatus ei ole veel seaduseks saanud ega jõustunud ja need kulud on otstarbekas teha järgmisel aastal.
Kõige üldisemalt öeldes on lõviosa nendest muudatustest tehtud eesmärgiga täpsustada kulude majanduslikku sisu, majanduskulud versus investeeringud, ja nii kohustuste tekkimise kui projektide elluviimise aegu. Samuti oli vaja täpsustada prognoositud kulude mahtu ja eraldiste saajate arvu, mis mõne toetuse või eraldise puhul on vägagi volatiilne olnud. Nüüdseks on selgemaks saanud, kui suur teatud vahendite osas kasutamata jätmise ulatus on. Mõned kuluartiklid määratakse ülekantavaks, aga see on pigem erandlik kui üldine nähtus.
Komisjonis üles kerkinud küsimused puudutasid kõige enam kuuendat muudatusettepanekut, mis seisneb üürilepingute lõpetamisega saadavas kokkuhoius. Esimesel aastal tekib lisakulu, aga järgmistel aastatel märgatav kokkuhoid üüritulus. Teiseks tekitas küsimusi kümnes muudatusettepanek, millega Ämari lennuvälja ja Tapa–Lehtse maantee rekonstrueerimise vahendites tehti muudatus. Need tööd on seotud kaitseväe objektidega. Elavat arutelu esile kutsunud teema oli nii esimesel kui ka teisel lugemisel ravikindlustamata isikute vältimatu ravi kulude kasutamata jäämine. Seis on selline, et esimesel lugemisel tegime muudatusi kogusummas 28,8 miljonit krooni ja teisel lugemisel veel täiendavalt 3,7 miljonit krooni. See kõik tuleneb sellest, et ravikindlustamata isikute erakorralise ravi vajadus on olnud eelarve tegemise ajal prognoositust märksa väiksem. See on üks nendest kuludest, mis on olnud tõesti väga muutuv – see on kasvanud ja kahanenud väga kiiresti. Samuti arutasime komisjonis kulude ülekandmise vajaduse ja lubatavuse teemat üldisemalt.
Rahanduskomisjon teeb Riigikogule ettepaneku lõpetada teine lugemine ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. oktoober kell 12. Selle ettepaneku poolt oli 7 komisjoni liiget, 2 inimest jäid erapooletuks. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh! Küsimuseks saab sõna Inara Luigas!

Inara Luigas

Lugupeetud ettekandja! Infotunnis regionaalminister seletas meile, et 3 miljonit krooni kohaliku demokraatia edendamiseks viiakse üle järgmise aasta eelarvesse. Sinagi nimetasid seda. Aga sa ei puudutanud punkti, mis räägib Põllumajandusministeeriumis olevast segadusest. Kas sa seletaksid meile veel kord, et 1,4 miljonit krooni läks vist mingi näpuvea tõttu valesti  2010. aasta eelarve reale ja viiakse nüüd üle järgmise aasta eelarvesse. Ole hea, palun selgita meile veel kord seda!

Taavi Rõivas

Selle konkreetse muudatuse puhul, nagu hea komisjoni liige hästi mäletab, me otsustasime ju aja maha võtta ja seda sõnastust täpsustada. Praegusel kujul ettepaneku võttis Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon tagasi, ettepaneku saab korrektsena esitada kolmandaks lugemiseks. Tõepoolest, ka see muudatusettepanek puudutas kulutusi, mis jäid 2010. aastal tegemata ja mida ka aasta lõpuks ei ole võimalik ära teha, ent nende ülekandmine on muudatusettepaneku tegijate hinnangul oluline.

Aseesimees Keit Pentus

Küsimusi rohkem ei ole. Suur aitäh, austatud ettekandja! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, sel juhul ei avata ka läbirääkimisi. Asume nüüd läbi vaatama seaduseelnõu 812 kohta laekunud muudatusettepanekuid. Esimene muudatusettepanek on küllaltki mahukas ja juhtivkomisjoni esitatud. Teise muudatusettepaneku esitaja on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Seaduseelnõu 812 teine lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. oktoobri kell 12.


8. 14:35 Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (813 SE) esimene lugemine

Aseesimees Keit Pentus

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegu on selle esimese lugemisega. Mul on hea meel paluda ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Rein Lang.

Justiitsminister Rein Lang

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on au sisustada päris märkimisväärne osa teie järgnevast ajast. Praegusel juhul on muidugi tegemist väga hea seaduseelnõuga. Selle eelnõu väljatöötamise eesmärk oli ära hoida Eesti suhtes uute Euroopa Liidu rikkumismenetluste algatamine ja tagada juba algatatud rikkumismenetluste lõpetamine. Sellest tulenevalt saab muudatused, mis õiguskorda teha soovitakse, jagada laias laastus kolmeks. Need on mitme direktiivi ülevõtmiseks vaja minevad muudatused, ettepanekud võlaõigusseaduse täpsustamiseks ja ettemaksuga seonduv regulatsioon.
Esiteks direktiivide ülevõtmiseks vajalikud muudatused. See ongi selle eelnõu peamine eesmärk ehk siis viia võlaõiguses sisalduv tarbijalepingute regulatsioon paremini kooskõlla Euroopa Liidu direktiividega, mille puudulikule või ebatäpsele ülevõtmisele on Euroopa Komisjon tähelepanu juhtinud. Tähelepanekud, millele reageerides on Eesti direktiivide puuduliku ülevõtmisega võlaõigusseadusse ka nõustunud ja mille suhtes ei ole veel rikkumismenetlust algatatud, on Eestile edastatud kolmes kirjas. Ma arvan, et nende kirjade rekvisiite ei ole mõistlik hakata siin üles lugema, aga kellel huvi on, siis see on seletuskirjas ilusasti kirjas.
Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus nr 2129 aastast 2009. See keskendub direktiivi 1999/44/EÜ artikli 6 lõike 1 puudulikule ülevõtmisele. Vaidlus Euroopa Komisjoniga käib selle üle, kas võlaõigusseaduse § 230 lõikes 1 kasutatud väljend "varasema müüja või tootja ehk müügigarantii andja lubadus" tähendab ka reklaamis välja antud lubadust. Eesti on alati väitnud, et tähendab. Euroopa Komisjon on soovinud, et me võlaõigusseaduse § 230 lõiget 1 täpsustaksime ja lisaksime ka viite reklaamile. Selle põhjapaneva muudatuse eelnõu ka teeb.
Eelnõu teine eesmärk on teha kehtivasse õigusesse mitu muudatust, et viia võlaõigusseadus paremini kooskõlla nende tarbija lepingulisi õigusi reguleerivate sätetega, millele Euroopa Komisjon ei ole seni küll tähelepanu juhtinud, kuid millega seoses võiks tulevikus probleeme tekkida. Siin tuleb silmas pidada nelja regulatsiooni.
Näiteks võlaõigusseaduse § 42 lõike 3 punkti 2 muutmine. Kehtivas õiguses kasutatakse terminit "nõue", kuid see on asjakohase direktiivi sättega võrreldes liiga kitsas. Direktiiv on nr 93/23/EMÜ. Kasutada tuleks hoopis terminit "õiguskaitsevahend".
Või siis võlaõigusseaduse § 42 lõike 3 punkti 30 muutmine, kuhu lisatakse, et edaspidi loetakse tühiseks ka sellised tüüptingimused, millega tingimuse kasutajal lubatakse jätta endale teise poole tasutud raha, kui teine lepingupool lepingut ei sõlmi või ei täida ning sealjuures ei nähta teisele poolele ette sama suurt hüvitist juhuks, kui tingimuse kasutaja ise lepingut ei sõlmi või ei täida. Muudatus peaks tagama poolte tasakaalu, sest kui majandus- või kutsetegevuses tegutseval isikul on õigus nõuda midagi tarbijalt, peab ka tarbijal olema õigus nõuda midagi teiselt poolelt.
Muudatus on ka võlaõigusseaduse § 821 lisamine, mida tehakse direktiivi nr 2000/35/EÜ artikkel 3 lõike 1b täpsemaks ülevõtmiseks. Kehtiv õigus ei reguleeri küllalt täpselt, millal algab viivise nõudmise õigus, kui puudub selgesõnaline kokkulepe rahalise kohustuse täitmise kohta.
Muudetakse ka võlaõigusseaduse § 194 lõikeid 6 ja 7 ning lisatakse samasse paragrahvi ka lõige 61. Need muudatused tulenevad Euroopa Kohtu 3. septembri 2009. aasta lahendist C-480/07. Selles lahendis ütleb kohus, et kui tarbija taganeb seaduses sätestatud tähtaja jooksul tarbijalepingust, siis ei ole lepingu teisel poolel õigust temalt nõuda mitte mingisugust hüvitist. Muudatuse tulemusena peaks kõnealune kohtulahend olema inkorporeeritud ka Eesti õiguskorda.
Ja viimane muudatus, millele ma soovin tähelepanu juhtida, on nn ettemaksu temaatika. Nimelt, võlaõigusseaduse § 213 lõige 4 ja ka võlaõigusseaduse § 637 lõige 6 koosmõjus nende praeguse sõnastuse järgi ei või tarbijalemüügi puhul – sama kehtib muide ka tarbija töövõtu kohta – ostjat kohustada ettemaksuks enam kui poole ulatuses ostuhinnast. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 237 lõikes 1 sätestatust on sellise keelu rikkumise tagajärjeks pooltevahelise kokkuleppe tühisus. Selline lahendus on nüüd küll problemaatiline, kuna jääb segaseks, kas tühiseks tuleb lugeda üksnes kokkulepe ettemaksu tasumise kohta või kogu leping tervikuna. Viimane võib kõne alla tulla lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa §-st 85 ja tugineb see argumentatsioonil, et müüja ei ole lepingu sõlmimisest huvitatud, kui ta ei saa ostjalt nõuda ettemaksu kogu ostuhinna ulatuses. Seega ei teeni vähemalt minu arvates võlaõigusseaduses väljapakutud keeld praegusel viisil, nii nagu ta täna on sõnastatud, tarbija huve, kuna puudub õiguskindlus selles osas, milline on ettemaksu kokkuleppe rikkumise tagajärg. Juhul, kui tühiseks saab lugeda kogu lepingu täies ulatuses, toob see sisuliselt kaasa selle, et tarbija kaotab õiguse nõuda kauplejalt lepingu täitmist.
Õigusselguse saavutamiseks lepingulistes suhetes viiakse seni võlaõigusseaduse § 213 lõikes 4 ja § 637 lõikes 6 sätestatud keeld nüüd juba muudetud kujul tarbijakaitseseadusesse. Sisuliselt tähendab see seda, et poolt ostuhinda ületava ettemaksu nõudmise piirang kujutab endast edaspidi vaid avalik-õiguslikku keeldu, mille rikkumine annab Tarbijakaitseametile õiguse kaupleja tegevus sanktsioneerida, kuid millega vastuollu minek ei mõjuta tarbijaga sõlmitud lepingu kehtivust üldiselt. Eelnõus välja pakutud tarbijakaitseseadusesse lisatav ettemaksu regulatsioon võtab arvesse seda, et teatud juhtudel on täie ostuhinna või töövõtjale makstava tasu suuruse ettemaksu nõudmine lepingu olemust arvestades ka põhjendatud ning ka tarbija enda huvi võib olla suunatud sellele, et ta saaks ettemaksu tasuda täies ulatuses, mistõttu pole ka õige sätestada absoluutset ettemaksupiirangut.
Muu hulgas sätestab eelnõu tarbija ja kaupleja huvide tasakaalustamise vahendina rahalise piirmäära, alla mille ettemaksupiirang ei kehti. Eelnõus on selleks rahaliseks piirmääraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
Valitsuse esindajana olen tänulik ettepaneku eest selle eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Suur tänu! Küsimusi ei näi olevat. Aitäh, lugupeetud minister! Ettekandeks juhtivkomisjoni nimel palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Hannes Astoki!

Hannes Astok

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas eelnõu 813 ehk võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu oma 28. septembri istungil. Meile andsid seaduse saamisloost, sisust ja eesmärkidest, seejuures koos täpsete viidetega kõikidele direktiividele, hea ülevaate justiitsminister Rein Lang, ministri nõunik Madis Timpson ja õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.
Üldiselt on tõepoolest tegu suurepärase eelnõuga, kuigi on ka üksikuid tõrvatilku meepotis, mida komisjon koos ettekandjatega muidugi arutas. Küsimus on praegu kehtivas võlaõiguses, mis sätestab, et ühe poole ettemaksu nõudmine on ebaseaduslik ja vastavad tehingud on tühised. Seega on siis hetkeseisuga tõepoolest kõikides interneti portaalides tehtavad tehingud tarbijatega, mille puhul tehakse kehtiva seaduse kohaselt 100% ettemakse, tühised ja pooled peaksid sellise lepingu kohaselt saadu nõude korral tagastama.
Nagu teiegi mõistate, nii sai ka komisjon sellest aru, et tegelikult on selline säte ajale jalgu jäänud. Näiteks kui te tellite interneti vahendusel ajakirjandust, mida on lihtne ja mugav teha, siis tegelikult olete te teinud tühise tehingu. See pole ei kauba tarnija ega ostja huvides.
Justiitsministeerium valgustas meile ka seaduse saamislugu ja puhkenud vaidlusi kõnealuse ettemaksu kohta. Nii selgitas Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhtaja Indrek Niklus meile, et Tarbijakaitseameti arvates praegune regulatsioon ei taga täielikku tarbija kaitset. Tarbijakaitseameti asjaomased argumendid said meile ka ette kantud. Näiteks Tarbijakaitseamet leiab, et 50%-lise ettemaksu piirangu kaotamine võimaldaks tarbijat senisest enam petta, ilmselt veel täiendava 50% ulatuses.
Komisjon arutas seda teemat ja selle käigus toodi välja ka teistsuguseid argumente. Nimelt, praegu on pettuse risk selles, et tarbija tasub oma ettemaksu ja tal jääb kaup saamata. Kui nüüd seadustatakse, et on võimalik ette saada ainult 50%, siis kindlasti tekivad hoopis suuremad riskid kauba tarnijal. Tekib küsimus, et kui ta on kauba ostjale tarninud 50%-lise ettemaksuga, siis millised on tema võimalused kätte saada ülejäänud 50%? Kas maksmine toimub siis kauba üleandmise hetkel? Kui kulukaks see tegelikult osutub? Jne, jne. Komisjon otsustas selle temaatika arutelu kahe lugemise vahel ja teise lugemise käigus jätkata.
Üldiselt andis komisjon võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõule positiivse hinnangu, otsustas selle saata tänaseks Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 3. november kell 18. Kõik need otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kõnesoove ei ole, seega me läbirääkimisi ei ava. Seaduseelnõu 813 esimene lugemine on lõppenud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 3. november kell 18.


9. 14:48 Riigivastutuse seaduse eelnõu (818 SE) esimene lugemine

Aseesimees Keit Pentus

Järgmine eelnõu päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud riigivastutuse seaduse eelnõu, täna on selle esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli tagasi justiitsminister Rein Langi!

Justiitsminister Rein Lang

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Traditsiooniliselt on muidugi väga hea eelnõuga tegemist. Lühidalt öeldes kõrvaldatakse sellega riigivastutuse süsteemi rakendamise käigus ilmnenud puudused ja õiguskorda viiakse sisse paar uut regulatsiooni. Eesmärk on muuta kogu õiguskaitsesüsteem tõhusamaks. Aga mis muudatused need siis on?
Kõigepealt olgu märgitud, et liidetakse riigivastutuse seadus ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus üheks seaduseks. Samuti luuakse regulatsioon õigusvastase vabaduse võtmisega seonduvate kahju hüvitamise nõuete lahendamiseks. Näiteks kui isik on alusetult saadetud psühhiaatriahaiglasse, siis pole enam tähtsust, kas vabaduse võtmise otsustanud kohtunik pani sealjuures toime kuriteo või mitte. Eelnõuga luuakse ka täiesti eraldi alus süüteo menetluses õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Praegune õigusemõistmise käigus õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise süsteem ei ole eesmärgipärane, kuna see ei arvesta kahjukannataja reaalse sissetulekuga. Näiteks kui isik on eeluuritavana vanglas viibinud ja hiljem õigeks mõistetud, makstakse talle saamata jäänud tulu eest hüvitist 1015 krooni päeva kohta ja seda olenemata sellest, kas tal tegelikult jäi mingi tulu saamata või mitte. Eelnõu järgi hüvitataks isikule 145 krooni mittevaralist kahju ning tõendatud saamata jäänud tulu. Näiteks keskmist palka teeniv inimene saab sellel juhul riigilt hüvitist 545 krooni päeva kohta. Samas kui isikul üldse sissetulek on puudunud, siis ei saa ta standardina suuremat hüvitist kui 145 krooni. Siin olgu võrdluseks öeldud, et Saksamaal on see summa 11 eurot.
Uudsena nähakse eelnõuga ette ka riigivastutuse nõuete loovutamine. Loovutamine võib olla vajalik juhul, kui isikul puuduvad reaalsed võimalused oma õigusi kaitsta. Loovutamine on lubatud üksnes kahju hüvitamise nõude ja alusetult saadud asja või raha tagastamise nõuete puhul.
Ühtlasi loobutakse eelnõuga juriidiliste isikute mittevaralise kahju hüvitamise piirangust. See tähendab, et tulevikus on füüsilisel ja juriidilisel isikul võrdne õigus nõuda avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Eelnõuga luuakse ka alus Eesti kui taotleva riigi tekitatud kahju hüvitamiseks rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames, kui tegu on olnud karistusõigusliku mõjutusvahendi või süüteo menetlusliku meetme kohaldamisega. Teiste sõnadega piiritletakse, millal Eestilt saab taotleda rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames tekkinud kahju hüvitamist.
Viimase peamise muudatusena märgin ära, et laiendatakse õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamise võimalusi ja nähakse ette riigipoolne vastutus olukorras, kus kohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi ja sellest tulenevalt tekkis isikule kahju. Samuti näeb eelnõu ette isiku õiguse nõuda kahju hüvitamist, kui kohus rikub isiku õigust õigusemõistmisele mõistliku aja jooksul ning ennetav õiguskaitsevahend ei ole olnud kasutatav või ei olnud mõjus.
Riigivastutuse seaduse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 1. jaanuariks 2012, et tagada selle samaaegne jõustumine uue halduskohtumenetluse seadustikuga, mis loodetavasti veel selle Riigikogu koosseisu ajal saab ka vastu võetud.
Enne, kui ma lõpetan, juhin tähelepanu asjaolule, et tulenevalt põhiseaduse § 104 lõike 2 punktist 14 on selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Oleme jälle tänulikud komisjoni ettepaneku eest esimene lugemine täna lõpetada. Tänan!

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh! Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Põhiseaduskomisjoni esindajana teeb nüüd ettekande põhiseaduskomisjoni liige Igor Gräzin. Palun!

Igor Gräzin

Proua esimees! Austatud härra minister! Kuna me oleme siin väga kitsas oma inimeste ringis, siis ma kasutan juhust, et Eesti Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmete ja töötajate nimel soovida meie justiitsministrile õnne muusikaauhinna puhul ja ühtlasi avaldada meie ühist lootust, et esimene samm Euroopa laulufestivalide tippudesse on astutud ja võib-olla saab ka Eurovisioni Eesti Televisioon tagasi! Rein, palju õnne!
Seadus muidugi ei ole kaugeltki mitte nii hea, nagu siin juttu oli, aga ega tal midagi otseselt viga ka ei ole. Ma ainult juhin tähelepanu sellele, mida komisjon täpselt arutas. Komisjon arutas seda, et on olemas niisugused seadused – vaat umbes sellised! (Näitab üht paberipakki.) Nii, ja kui me paneme selle ka veel siia juurde (näitab teist paberipakki) ja paneme need kõrvale, siis me saame selle. See on palju parem kui see! Ja see ongi kõik see, millele see asi taandub. Kuid asja sisu seisukohalt tekkisid mõningad probleemid. Kõik, mis härra minister siin rääkis, on täiesti õige. Ma ainult nimetan, mis koha pealt komisjonis küsimused tekkisid.
Esimene moment oli see, et riik ei saa kahju tekitada asja ees, teist taga. Riiki kui asja ees, teist taga pole olemas, on olemas riigiametnikud, kes on ühes või teises kodaniku õiguse rikkumises süüdi. Minister tegi ettepaneku ja me pidime paraku nõustuma, sest argumendid olid arukad. Aga tõepoolest praegu mingisuguseid regressioonihagisid inimõigusi rikkuvate ametnike vastu esitada ei saa. Samas on selge, et kui riigiametnik rikub inimõigusi või ahistab ebaseaduslikult kellegi vabadust, siis ei tekita ta kahju mitte ainult sellele inimesele, vaid ka riigile, kaasa arvatud riigi prestiižile. See on koht, kust tuleks edasi rääkida.
Teine asi on see, et me oleme liialt kontsentreerunud juhtumile, kui inimene seadusvastaselt vangi pannakse. Seda viga juhtub väga harva, küll on palju tavalisem, et inimene lastakse ebaseaduslikult töölt lahti. Vastust, kuidas see asi laheneb, ei oska komisjon kahjuks anda ja ma kardan, et ei oska ka minister anda, sest kõrgeaulised kohtuhärrad Tartus selle üle alles mõtlevad. Jutt on advokaat Vaike Õiglase kohtuasjast Tartu Riigikohtus. Vastust sellele, et nõutakse mittetraditsiooniliselt tõendatud saamata jäänud tulu, ei ole. Seoses sellega too vaidlus komisjonis üldse tekkis.
Komisjon nimetas, et oleks tore, kui meil oleksid tulevikus mõistlikud menetlustähtajad, millega moraalsed ja muud kohustused, mis võivad riigile seoses ebaõige käitumisega langeda, võiksid väheneda. See mõjuks hästi ka meie eelarvele ja riigi autoriteedile.
Otsustati teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu esimese lugemise arutelu päevakorda 20. oktoobril, see on täna. Gräzinile öeldi, et ta peab selle ettekande tegema, ja Riigikogu täiskogule tehakse ettepanek esimene lugemine lõpetada. Rõhutan, et seda otsustati konsensusega. Juhatusele teeme ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. november kell 18.  Aitäh! Kammerlikus auditooriumis on alati meeldiv esineda!

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh! On ka vähemalt üks küsimus. Küsimuseks saab sõna Imre Sooäär. Palun!

Imre Sooäär

Hea Igor! Sa näitasid kahte värvi pabereid: üks paberipakk ühes käes ja teine teises käes. See ja see. Võib-olla sa stenogrammi huvides täpsustaksid tulevastele põlvedele, kummas käes sa seda õiget hoidsid. Väga raske on tulevikus aru saada, kumb oli kumb.

Igor Gräzin

Stenogrammi jaoks: õige pakk on hall ja vale on valge. Üldiselt valged lehed on seni kehtiv riigivastutuse seadus, seni kehtiv riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus ja kolmandaks haldusmenetluse seadus. Need on kõik need vanad seadused ja uus riigivastutuse seadus koondab asjaomase hajali oleva riigi vastutuse ühte kohta.

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh! See selgitus oli nüüd nii põhjalik, et rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, austatud ettekandja! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 818 esimene lugemine on lõppenud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 3. november kell 18.


10. 14:58 Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (814 SE) esimene lugemine

Aseesimees Keit Pentus

Läheme päevakorraga edasi. Järgmine eelnõu, mida me arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegu on esimese lugemisega. Taas palun Riigikogu kõnetooli justiitsminister Rein Langi!

Justiitsminister Rein Lang

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Muidugi on tegemist väga hea seaduseelnõuga. Selle eesmärk on tagada veelgi paremini prokuratuuri sõltumatus ebasoovitavatest mõjutustest ning täiendada prokuratuuri aruandekohustust ja vastutust. Samuti ühtlustatakse seaduse terminoloogiat ja kõik see peaks looma eeldused veelgi paremaks õigusriigilikuks õigusemõistmiseks.
Nüüd siis mõned muudatused, mis teie ees olev eelnõu seaduseks saamisel Eesti õiguskorras kehtestab. Esmalt toon välja selle, et täpsustatakse prokuratuuri kohta riigiasutuste süsteemis. Rõhutatakse, et tegemist on täidesaatva võimu asutusega, mis on oma põhiülesannete täitmisel täidesaatvast muust võimust sõltumatu. Samuti on prokurör oma ülesannete täitmisel sõltumatu ega tohi alluda ebakohastele juhistele, mis pärinevad teistelt riigiorganitelt, ühiskondlikelt huvigruppidelt või mujalt. Teiseks täpsustatakse prokuratuuri aruandluse korda. Riigi peaprokurör esitab kord aastas aruande Riigikogu põhiseaduskomisjonile ning võib samas igal ajal pöörduda sama komisjoni poole seoses tekkinud teravate probleemidega. Kolmanda muudatusena toon välja, et korraldatakse natukene ringi prokuröride palga ja tööaja korraldus. Eelnõus sisaldub volitusnorm, mis võimaldab seoses teatud piirkonnas töötamisega palgamäära diferentseerida tegelikele oludele sobivamaks. Kehtiva seaduse kohaselt on diferentseeritud, s.o kõrgendatud palgamäära võimalik kehtestada tervikuna teatud piirkondades, näiteks Ida-Viru maakonnas, mis ei ole aga praktikas osutunud ammendavaks motivaatoriks prokuröride suunamisel teenistusse teise Eesti piirkonda. Tööaja osas kehtestatakse uus regulatsioon valveaja kohta kooskõlas uue töölepingu seaduse ja rahvusvaheliste kohustustega.
Neljandaks korrastatakse prokuröri distsiplinaarvastutuse regulatsiooni, muu hulgas pikendades distsiplinaarsüüteo aegumise tähtaega kolme aastani ning kõrvaldades hulk paralleelseid pädevusi teenistusliku järelevalve osas. Distsiplinaarmenetluse algatab justiitsminister, riigi peaprokurör või juhtivprokurör, kui on ilmnenud distsiplinaarsüüteo tunnused. Uus on regulatsioon, et algatamine võib toimuda nii pädeva ametiisiku enda algatusel kui ka tuginedes taotlusele, mille on esitanud asjast huvitatud isik. Taotluse esitamiseks on seatud 6-kuuline tähtaeg arvates päevast, mil taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Justiitsministril ei ole eelnõu kohaselt õigust algatada distsiplinaarmenetlust kõigi prokuröride suhtes, nagu see on praegu, vaid ainult kõrgemate prokuröride suhtes. Kui menetluse näiteks riigi peaprokuröri suhtes algatab minister, võib ta otsustada, et arutab ise ka distsiplinaarasja. Üldjuhul kuulub asja arutamise pädevus aga distsiplinaarkomisjonile. Distsiplinaarkaristuse määrab riigi peaprokurör või kõrgemate prokuröride suhtes minister. Erand on see, et riigi peaprokuröri teenistusest vabastamiseks pöördub minister valitsuse poole. Eelnõu kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määramise vaidlustada halduskohtus. Kehtiv seadus edasikaebe korda ei sätesta.
Eelnõus laiendatakse ametisaladuse hoidmise kohustust ka kolmandatele isikutele, kellele asjaolud võivad olla avaldatud näiteks seoses aruandmisega Riigikogule või muul põhjusel. Ja viimase suurema muudatusena mainiksin ära, et täpsustatakse prokuröri abi pädevust üldmenetluses. Kui seni jätab seadus ebaselgeks, mida abi üldkorras menetletavas asjas täpselt teha võib – öeldakse üksnes, et ta tegutseb kõrgema prokuröri juhendamisel – siis eelnõu kohaselt täidab ta neid ülesandeid, milleks teda on konkreetses kriminaalmenetluses volitanud kõrgemalseisev prokurör.
Jällegi palju tänu komisjonile ettepaneku eest esimene lugemine täna lõpetada! Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Palun, kolleeg Ain Seppik!

Ain Seppik

Lugupeetud minister! Ei tahaks teid siit ilma küsimusteta ära lasta. Kõik see on õige, mis te rääkisite, ja võib-olla ka vajalik, kuid komisjonis on tõusetunud millegipärast korduvalt üks küsimus. Ma tean oma kolleegide käest, et prokuratuuri sõltumatusega on justkui midagi lahti. On arvatud, et ta tuleks muuta täiesti sõltumatuks – ma ei tea küll, millest veel sõltumatumaks, kui ta praegu on. Ja mul ongi küsimus: kas te olete kuidagi seda sõltumatust püüdnud piirata? Siin on ju kirjas ka, et teilt võetakse ära õigus algatada kõikide suhtes distsiplinaarmenetlust. Kas probleem on justiitsministri liiga tugevas võimus ja prokuratuuri mõjutamises või olen ma millestki valesti aru saanud?

Justiitsminister Rein Lang

Millegipärast alati, kui sa, Ain, esitad küsimuse Riigikogu saalis, siis selgub, et sa oled millestki valesti aru saanud. Kindlasti ei ahista justiitsminister prokuratuuri. Selle eelnõu jõhvikas on ikkagi prokuratuuri kohustus Riigikogule aru anda ehk siis prokuratuuri ja Riigikogu ehk seadusandja sidustamine. Selles osas on kasutatud analoogiat Andmekaitse Inspektsiooniga, mis on ju ka täiesti sõltumatu järelevalveasutus ning teostab muide väga tõsiselt riigivõimu. Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor käib üks kord aastas Riigikogu põhiseaduskomisjonis ja teeb sellele komisjonile aruande. Ning ka Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor võib suvalisel ajal pöörduda Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole, otsimaks lahendust mingitele teravatele probleemidele. Justiitsministeeriumi arvates oleks selline prokuratuuri ja seadusandja sidustamine väga mõistlik, nii et võiks kasutada seda Andmekaitse Inspektsiooni analoogiat. Sest vastasel juhul, oleme ausad, hakkavad levima kõikvõimalikud nurgatagused jutud, et keegi kuskil suunab oma karvase käega prokuratuuri tegevust. Nagu ma asjast olen aru saanud, on sellised nurgatagused jutud mingil kombel ka Ain Seppikuni jõudnud. Ma kinnitan, et need jutud ei vasta tõele.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Väino Linde!

Väino Linde

Hea ettekandja, minister! Mina küsin selle eelnõu kohta selles valguses, et vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele kannab minister teatud vastutust oma allasutuste ja oma haldusala toimimise eest. Kui see eelnõu vormub seaduseks, kas ministri vastutus prokuratuuri kui ühe allasutuse eest suureneb või väheneb? Mis sellega juhtub?

Justiitsminister Rein Lang

Ma loodan, et see printsiip jääb samaks, nagu ta on praegu. Mille eest vastutab justiitsminister? Justiitsminister vastutab selle eest, et prokuratuur saaks sõltumatult kõigist ebakohastest mõjutustest oma tööd rahulikult teha. Tal peavad olema selleks piisav koosseis, piisavalt korralikud palgad, köetud toad, töövahendid ja autodes bensiini. Selle eest vastutab Justiitsministeerium. Aga ei justiitsminister ega teised Justiitsministeeriumi ametnikud saa sekkuda prokuratuuri konkreetsetesse menetlustesse. Samamoodi ei saa me sekkuda Andmekaitse Inspektsiooni konkreetsetesse menetlustesse. Nii et siin on olemas väga suur analoogia.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra justiitsminister! Nüüd ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde!

Väino Linde

Auväärt siinolijad! Lugupeetud istungi juhataja! Põhiseaduskomisjon valmistas ka käesolevat seaduseelnõu ette siin Riigikogus arutamiseks ja tegi seda oma 18. oktoobri istungil. Meie ettepanek teile, head kolleegid, on üpris tavapärane: kindlasti me toetame selle eelnõu menetlemist. Me toetame seda, et prokurörid saaksid edaspidigi olla meie riigis oma ametis sõltumatud, teha oma igapäevast tööd kallutamatult – kunagised klassikud on siin küll üritanud väita, et nad seda ei saa. Kindlasti peab prokuratuuri kogu tegevus olema selles mõttes sõltumatu.
Meie ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oleks ka tavapärane: need tuleks esitada hiljemalt 3. novembril kell 6 õhtul. Seega oleks teil siis kümme päeva aega muudatusi esitada, head kolleegid, kui peate seda tarvilikuks.
Komisjonis olid peale justiitsministri meile eelnõu kohta selgitusi andmas ka riigi peaprokurör Norman Aas ja ministeeriumi vastava talituse nõunik. On väga tänuväärt, et eelnõus on sätted selle kohta, et prokuröri abile võib prokurör anda lisaülesandeid just nimelt seoses konkreetsete kriminaalmenetluses olevate asjadega. On ka kirjas, kuidas toimub prokuröride valveaja reguleerimine, kui palju ületunde on lubatud prokuröridel teha, kuidas toimub vastav tasustamine. Oluline on, et eelnõu käsitleb ka võimalikel juhtudel prokuröride distsiplinaarvastutusele võtmist. Vastavad karistused, menetluse algatamine, ametist kõrvaldamine – kõik on üpris täpselt eelnõus reguleeritud. Komisjonis oli juttu, et võib-olla oleks tarvis seda 5. jagu täiendada ja lisada konkreetsed distsiplinaarkoosseisud, mida saaks kindlasti lugeda prokuröride distsiplinaarsüütegudeks. See peaks olema sarnane sellega, nagu see on kohtunike puhul ette nähtud – meil on üks täiendav eelnõu Riigikogus menetluses ja seal on see väga täpselt välja toodud –, aga need on sätestatud ka teiste oluliste ametikandjate puhul, näiteks kohtutäiturite puhul. Me arvasime, et selles osas oleks tarvis eelnõu kindlasti täiendada.
Mõnevõrra küsitav tundus komisjonile selle eelnõu seletuskirja üldine suunitlus. Seletuskiri üritas viia prokuratuuri kui täitev-korraldava organi otsekui põhiseaduslike institutsioonide tasemele. Kindlasti seletuskiri iseenesest ei ole mingi seadustekst, aga vahel võib osutuda vajalikuks sellest seaduse tõlgendamisel abi saada. Selle eelnõu seletuskirja suunitlus ei olnud komisjoni liikmete arvates see, mis oleks võinud olla.
Eelnõus on punkt 3, mis täiendab prokuratuuriseadust lausega, et prokuröril on keelatud alluda ebakohastele juhistele. Möönsime komisjonis, et see on õiguslikult sisustamata termin ja raske on öelda, mida see peaks kätkema. Kolleegid, kes on filoloogiat rohkem õppinud, küsisid minult, kas kohastele juhistele peab prokurör alluma ning kuidas vahet teha kohase ja ebakohase juhise vahel. Komisjonis pakuti välja, et ehk oleks asi üheselt mõistetav, kui kasutataks mõisteid "seaduslikud juhised" ja "ebaseaduslikud juhised". Komisjon veel mõtleb selle üle ja kindlasti on valmis vastu võtma asjaomaseid muudatusettepanekuid.
Põhiseaduskomisjon põhimõtteliselt tervitas seda, et riigiprokurör saaks endale seaduse jõustumisel Riigikogus n-ö kodukomisjoni näiteks põhiseaduskomisjoni näol, kus ta käiks oma tegevusest aru andmas ja prokuratuuri probleemidest rääkimas. Loomulikult ei räägiks ta mitte konkreetsetest kriminaalasjadest, konkreetsetest olukordadest, vaid keskenduks teatud üldistustele. Me möönsime, et riigiprokuröri ülevaade ei ole seotud meie inimeste põhiseaduslike õigustega, nende riivetega, siis võib-olla võiks see nn kodukomisjon olla ka mõni teine komisjon. Nii või teisiti on selge, et ka praegu on riigi peaprokuröril võimalus Riigikogu komisjonidesse rääkima tulla. Teda on ka mitmel korral seda tegema palutud – näiteks on seda teinud õiguskomisjon ja Riigikogu erikomisjon, kes tegeleb julgeolekuasutuste järelevalvega. Nii et paljuski on need küsimused võimalik sellisel moel lahendada.
Aga nagu ma ütlesin, head kolleegid, me teeme ettepaneku täna see esimene lugemine lõpetada. Tänan!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Küsimusi ettekandjale ei ole. Veel kord aitäh! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 3. november kell 18. Seaduseelnõu 814 esimene lugemine on lõppenud.


11. 15:14 Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu (803 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmisena on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun kõnepulti justiitsministri!

Justiitsminister Rein Lang

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu kohta ma saan ilma igasuguste süümepiinadeta öelda, et tegemist on väga hea eelnõuga. Kõigepealt pean peatuma asjaoludel, miks sellist eelnõu üldse vaja on. Ei ole vist eriline saladus, et paljude ettevõtlike inimeste arvates on majandustegevuse vabadust Eestis üsna ebamõistlikult piiratud. Kehtivas õiguses on muu hulgas probleem see, et ettevõtluspiirangud on väheohtliku iseloomuga tegevuste puhul kohati ebaproportsionaalselt koormavad, seda eelkõige kaubandustegevuse valdkonnas. Samas aga on riigil vahel võimatu näiteks tarbijatele või keskkonnale ohtlikke ettevõtteid tõhusalt kontrollida ning vajadusel nende majandustegevus keelata, seisma panna. Samuti on majandushaldusõigus killustunud ning eksisteerivad vaid partikulaarsed lahendused. Majandustegevust reguleerivad normid on laiali enam kui sajas keerulises seaduses ning veel rohkemates määrustes, mille kehtestamisel ei ole lähtutud ühtsetest põhimõtetest. Kõik ministeeriumid on sisuliselt omaette vürstiriigid, kus kasutatakse oma seadusandlust, oma mõisteid ja oma loogikat. Piltlikult öeldes kehtib ühes kohas nael, teises kulden ja kolmandas tukat. Nii ongi ettevõtja igapäevaseks reaalsuseks saanud vajadus suhelda eri ministeeriumide haldusalasse kuuluvate asutusega täiesti erinevatel alustel. Eksisteerib 18 eri registrit, kuhu ettevõtjal tuleb ennast eraldi kanda. Selline olukord ei ole normaalne ja vaevalt et see ettevõtjate silmis atraktiivne on.
Et kuidagi sellist ettevõtja jaoks ebamugavat olukorda muuta, moodustati 2007. aastal Justiitsministeeriumi juhtimisel nn kodifitseerimiskomisjon, kuhu kuulusid peale Justiitsministeeriumi esindajate veel ka meie tööandjate keskliidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi esindajad. Samuti on eelnõu arutatud mitme muu esindusorganisatsiooniga.
Siinkohal jõuamegi selle eelnõu eesmärgi juurde. Ma formuleeriksin selle nii, et majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eesmärk on piirata ettevõtlusvabaduse piiramist. Eelnõu on kantud eesmärgist, et õiguskeskkond muutuks ettevõtjale arusaadavamaks ja lihtsamaks. Eelnõuga soovitakse süstematiseerida kõikvõimalikke ametkondlikke teatamiskohustusi, registreeringuid, tegevuslubasid, litsentse, tunnustamisotsuseid, kooskõlastusi ja muid sääraseid kohustusliku autoriseerimise skeeme.
Selle eelnõu maht on suhteliselt väike ja seadus üsna õhuke. Kuigi eelnõuga muudetakse kokku 60 ettevõtlusega seotud seadust, on eelnõu üldosa ise kompaktne, sisaldades vaid 70 paragrahvi, samas kui näiteks Austrias mahustab samasugune seadustik ligikaudu 400 paragrahvi. Võrdluseks veel nii palju, et nüüdseks eeskujulikult süstematiseeritud Eesti tsiviilseadustik koosneb ligikaudu 2000 paragrahvist.
Eelnõuga jaotatakse majandustegevuse järelevalve mehhanism kaheks. Kõigepealt on teatamiskohustusega tegevusalad, kus ettevõtja peab tegevusest registripidajale teatama, kuid kande puudumine ei tähenda keeldu tegutseda. Teiseks on loakohustusega tegevusalad, kus tegutsemiseks tuleb eelnevalt saada haldusorgani luba ning ilma selleta tegutsemine on illegaalne. Samuti lähtub eelnõu põhimõttest, et loakohustuse seadmine peab olema väga rangelt põhjendatud. See on lubatav vaid juhul, kui tulenevalt ettevõtte tegevusala potentsiaalsest ohtlikkusest on vaja tema suhtes enne tegevuse alustamist teostada kontrolli. Majandustegevuse nimetamine illegaalseks olukorras, kus näiteks kontrollitakse mõnel ettevõtjal ühe dokumendi olemasolu, on praegu tõenäoliselt ebaproportsionaalne ning ka põhiseadusliku ettevõtlusvabadusega vastuolus.
Kuna eelnõu on eelkõige suunatud ettevõtjatele, siis alljärgnevalt ma peatungi muudatustel, mida see ettevõtjatele kaasa toob. Põhimõtteliselt võiks eelnõu ettevõtja jaoks jagada kuueks teemaks, millel ma alljärgnevalt peatun lähemalt.
Esimene teema on teenuste direktiivi eeliste laiem kasutamine. Sisuliselt tähendab see seda, et teenuste direktiivi eeliseid laiendatakse ka muudele majandustegevuse valdkondadele, sealhulgas kaupmeestele. Sellised eelised on näiteks õigus suhelda haldusorganitega ühtse kontaktpunkti kaudu, tegevusloa tähtajatus üldise reeglina ning tegevusloa fiktsioon ehk vaikimisi kehtima hakkamine juhul, kui haldusorgan ei ole tegevusloa taotlust tähtajaks lahendanud. Teenuste direktiiv võetakse seega Eesti õiguskorda üle nüüd ka sisuliselt, seni kehtis see vaid deklaratiivselt. 28. detsembril 2009 hakkas Eestis kehtima Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus, mis selle direktiivi on deklaratiivselt üle võtnud. Sellega kehtestati vaid osa rakendussätetest, mis on vajalikud teenuste direktiivi sisuliseks ülevõtmiseks. Nii näiteks on tegevuslubade tähtajalisus, mis teenuste direktiivi kohaselt saaks olla vaid piiratud juhtudel põhjendatud erand, kehtiva õiguse kohaselt pigem üldine reegel.
Teiseks vähendatakse ettevõtjate halduskoormust seoses majandustegevuse registri ehk siis lühendatult MTR-i registreeringutega. Majandustegevuse registri registreeringutelt võetakse nende praegune tegevusloa iseloom. Seadustiku jõustamisega seoses tuleb vastata küsimusele, kas ei oleks otstarbekas suurem osa kehtivaid n-ö pehmeid tegevuslubasid, milleks ongi majandustegevuse registri registreeringud, nende nn õhukese kontrollieseme tõttu üldse muuta ümber teatamiskohustuseks. Ja muide ei ole üldse välistatud, et ka teatamiskohustust teatud tegevusalade puhul poleks vaja. Juhul, kui osa või koguni enamiku registreerimiskohustuste puhul leitakse, et nende teatamiskohustuseks muutmine ei ole põhjendatud, siis ei kaasne ju nende tegevusloaks ümbernimetamisega kohustust nende kontrolliese paksemaks muuta.
Samuti tühistatakse ebamõistlikult koormav registreeringu õigsuse iga-aastase kinnitamise kohustus. Arvestades asjaolu, et enamiku n-ö päris tegevuslubade puhul puudub nii analoogiline kohustus kui ka haldusorgani kohustus teostada iga-aastast järelevalvet, on kõnealune nõue praegu ilmselt ebaproportsionaalselt koormav. Sisuliselt muudab see majandustegevuse registri registreeringud üheaastasteks tegevuslubadeks, mille puhul on üldse nende kooskõla teenuste direktiivi nõuetega küsitav.
Kolmanda teemana ma peatun nn ühtse kontaktpunkti ja elektroonilise menetluse põhimõtetel. Eelnõuga luuakse liidestatud majandustegevuse registrite süsteem. Eelnõus valitud infotehnoloogilise lahenduse kohaselt ühte tervikregistrit ei looda. Olemasolevad eri seaduste alusel peetavad registrid jäävad iseseisvate andmekogudena alles, kuid nende õiguslik tähendus ühtlustatakse ning funktsionaalsus liidestatakse. Oluline on, et kõikide registrite andmed kajastuvad ühel ja samal veebilehel, milleks on www.eesti.ee. Registriandmed on iga ettevõtja kohta eraldi registrisse kantud majandustegevuse üldandmed ja tema tegevuslubade, ettekirjutuste, majandustegevuse keeldude, temaga seotud isikute majandustegevuse keeldude ning tema majandustegevusega seotud kohtuotsuste andmed. Kõikvõimalikke paberkandjal tegevuslubasid ning teisi ettevõtjatele adresseeritud otsuseid asendavad registrisse kantud andmed ja vajadusel saab sealt alati teha väljatrüki. Kogu menetlus hakkab käima Eesti teabevärava ning ettevõtjaportaali kaudu.
Kogu ettevõtja tegevuslubadega seotud menetlus toimub edaspidi reeglina elektroonilises vormis vastava veebilehekülje vahendusel, milleks on siis ettevõtjaportaal ja teabevärav ehk juba eespool mainitud eesti.ee. Menetlus võib vajadusel käia ka notari kaudu. Alternatiivina saab mis tahes teadete ja taotlustega, sealhulgas kogu tegevusloaga seonduva menetluse edaspidi läbi viia ka notar, kui ettevõtja seda soovib.
Ja lõppkokkuvõttes jäävad selle eelnõu järgi kehtima ka kõik vanad reeglid. Registripidaja või notari tegevus ühtse kontaktpunktina ei mõjuta teadete ja taotluste suhtes kehtivaid tähtaegu, asutuste pädevust ega ettevõtja õigust esitada mis tahes teateid ja taotlusi paberil või elektrooniliselt otse pädevale haldusorganile. Vaba valik!
Neljandaks ma peatuksin väga lühidalt tegevuslubade andmisel. Eelnõuga ühtlustatakse ja lihtsustatakse tegevuslubade andmise reegleid. Praegu kehtivad peaaegu kõikide tegevuslubade andmise kohta erinevad reeglid ligi sajas eri seaduses ning sageli arvuliselt veel rohkemates määrustes, kusjuures erisuste tegemiseks puuduvad sageli mis tahes põhjendused. Tegevusloa menetluses saab taotleda eelotsust või sõlmida halduslepingu, millega täpsustatakse siduvalt üle üksikud majandustegevusele kehtestatud nõuded. See peab tagama ettevõtja õiguskindluse, et ta võib tegevusloa taotluse lõpliku lahendamiseni eelotsust usaldada ning nõuda ka konkretiseeriva lepingu sõlmimist. Eelotsust või halduslepingut saab taotleda enne reaalselt nõuete täitmise juurde asumist ja rahaliste investeeringute alustamist ka asjakohase kava alusel. Luuakse üldnorm, võimaldamaks lihtsustatud korras tegevusloa üleandmist. Kõnealune norm on rakendatav eelkõige ettevõtte pärimise või võõrandamise, samuti äriühingute ühinemise või jagunemise korral.
Viienda teemana märgiksin seda, et eelnõuga muudetakse tegevuslubade kehtetuks tunnistamise alused selgemaks. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tehakse lubatavaks vaid tegevusloaga seotud tingimuste ning hoolsuskohustuste rikkumise korral. Tegevusloa kontrolliese on tingimused, mille täitmist tegevusloa andmisel kontrollitakse, ning kõrvaltingimused on tegevusloas näidatud tingimused, mida tegevusloa saanud ettevõtja peab täitma. Üksnes selliste tegevusloaga vahetult seotud tingimuste rikkumine võib olla aluseks ettevõtjalt tegevusloa äravõtmiseks. Seejuures saab ettevõtja tegevusloa äravõtmist ära hoida, kui ta tõendab, et on teinud kõik temast mõistlikult sõltuva, et rikkumist vältida, ehk on täitnud ettevõtja hoolsuskohustust.
Viimase suurema punktina ma markeeriksin ära selle, et eelnõuga soovitakse tõhustada mitteusaldusväärsete ettevõtjate üle teostatavat järelevalvet. Selleks luuakse üldnorm majandustegevuse nõudeid rikkunud ettevõtja või temaga seotud isiku majandustegevuse keelamiseks. Kõnealust keelamisnormi saab rakendada kõikide selliste majandustegevuse nõuete rikkumise korral, mis ei ole aluseks tegevusloa kehtetuks tunnistamisel. Ja sellega kõrvaldatakse lünk Eesti õiguskorrast, mis loakohustuseta tegevusaladel võimaldas majandustegevuse nõudeid tahtlikult või süstemaatiliselt rikkuda ja seeläbi ka ebaõiglast konkurentsieelist saada, ilma et sellele järgneks oht majandustegevuse õigusest ilma jääda.
Ja ongi eesmärkidest ja suurematest muudatustest enam-vähem kõik.
Oma ettekande lõpuks ma sooviksin kirjeldada majandustegevuse alustamise protsessi tulevikus, lähtudes eeldusest, et teil on olemas arvuti ja sellel internetiühendus. Esimene etapp on ettevõtte asutamine. See jaguneb järgmisteks käikudeks. Esiteks, Euroopa Liidu ettevõtja, näiteks Soome ettevõtja, soovib alustada Eestis teenuse pakkumist. Toidu käitlemine on tema ametlik soov, eesti keeles tähendab see söögitegemist. Ühesõnaga, soov on olemas. Teise käiguna otsib ettevõtja üles sellise värava internetist nagu eesti.ee – selle portaali – ja teeb kindlaks reeglid selles valdkonnas tegutsemiseks. Need reeglid on sellises andmekogus, mille nimi on EMTAK. Kolmandaks, ettevõtja autendib end eesti.ee portaalis, kasutades selleks digitaalset allkirja, ja annab teada soovist Eestis tegutsemiseks asutada uue ettevõtte. Sealtsamast väravast ehk siis portaalist eesti.ee suunatakse ettevõtja automaatselt äriregistrisse. Ettevõtja koostab ettevõtte asutamise avalduse äriregistri ettevõtjaportaalis elektrooniliselt, alates 1. jaanuarist, muide, ei ole ka kapitali vaja sisse maksta. Seejärel ettevõtja istub arvuti taga midagi muud tehes kümme minutit, ootab ära äriregistri otsuse ja vaatab seda ettevõtjaportaalist.
Teine etapp on teatamis- ja loakohustuste täitmine. Seega süsteem pakub ettevõtjale tema päringu alusel automatiseeritud korras valikuid teatamiskohustuse või tegevuslubade taotlemiseks. Vastavalt tegevusvaldkonnale pakub süsteem teatamis- või loakohustuste loetelu, see on sealsamas EMTAK-is kõik olemas. Kasutaja valib tegevusloa ja täidab vajaliku eeltäidetud e-vormi ning kirjutab sellele digitaalselt alla. Nüüd maksab ta tegevusloa taotluse menetlemise eest riigilõivu – loomulikult e-pangas – ja saadab selle avalduse X-tee süsteemi kaudu õigesse registrisse. Teatamiskohustusega tegevusala korral alustab ettevõtja pärast teate täitmist tegevust. Loakohustusega tegevusala puhul võib kasutaja alustada tegevust üksnes asjaomase tegevusloa saamisel. Kasutaja võib liikuda uuesti eesti.ee portaali, kus ta saab pidevalt jälgida tegevusloa menetlemist. Kasutajale teatatakse tema e-posti aadressile, et tegevusloa menetlus on lõppenud. See teavitus sisaldab viidet kas registriandmetele või haldusaktile, kui selle resolutiivosa või põhjendus ei nähtu täielikult registri andmetest. Kasutaja ise uuesti autendib ennast eesti.ee portaalis ning vajadusel prindib selle tegevusloa välja. Ja siis läheb too näiteks toodud Soome ettevõtja oma naabri juurde ja hakkab seal selle kõigega hooplema.
Ma usun, et teie ees olev eelnõu muudab ettevõtlusega tegelemise Eesti Vabariigis lihtsamaks. Ja mis saab ühel täie mõistusega inimesel selle vastu olla, et riigis on rohkem ettevõtlusega tegelevaid inimesi. Olen väga tänulik majanduskomisjonile tema otsuse eest teha ettepanek selle eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Suur tänu!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra justiitsminister, väga põhjaliku ettekande eest! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Paul-Eerik Rummo!

Paul-Eerik Rummo

Aitäh ettekandjale põhjaliku ettekande eest selle parimas mõttes tõeliselt ambitsioosse eelnõu kohta! Mina tahan küsida, kui suur on praegu Eesti valmisolek selle ühe akna või ühtse kontaktpunkti printsiibi rakendamiseks. On selleks vaja astuda veel pikki asjaomase tehnoloogia arendamise samme või oleme juba väga lähedal sellele, et see saaks täie jõuga toimida?

Justiitsminister Rein Lang

See on väga hea küsimus! Põhimõtteliselt on see probleem seotud ressurssidega. Me teame täpselt, milliseid tarkvaraarendusi on vaja, et see ühtne värav tööle hakkaks. Meil oli ka Majandusministeeriumiga väga tõsiseid vaidlusi, millal see seadus peaks ikkagi jõustuma. Kui ma õigesti mäletan, siis pandi eelnõus jõustumistähtajaks 1. jaanuar 2014, ja seda just sellepärast, et väidetavalt ei ole Eesti registreid pidavatel asutustel piisavalt raha, et vajalikke tarkvaraarendusi teha. Justiitsministeeriumi kogemus aga üldiselt on selline, et seades endale ambitsioosseid eesmärke, võib ka ressursse kontsentreerida. Teen majanduskomisjonile ettepaneku selle seaduse jõustumistähtaega kindlasti põhjalikult arutada ja lõppkokkuvõttes on see ju ikkagi eelarve küsimus. Ja eelarve võtab Eesti Vabariigis vastu Riigikogu.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik

Lugupeetud minister! Tegemist on tõepoolest väga huvitava, ambitsioonika ja vajaliku eelnõuga, mille kallal väga mitmed osapooled on kolm aastat töötanud. Aga ühte osapoolt – vähemalt jäi mulle selline mulje – ei kaasatud. Need on kohalikud omavalitsused. Samas on ka nendele selles valdkonnas mitmed ülesanded pandud, kas või seoses nende registreeringutega MTR-is jne. Miks te pole neid kaasanud eelnõu väljatöötamisse?

Justiitsminister Rein Lang

Päris nii ei saa öelda, et omavalitsusi ei ole kaasatud. Kaasati ikka! Vaadake, see ongi üks oluline uuendus, et seda tulevast registrit peaks pidama riik, mitte enam omavalitsus. Ma ei näe mingit põhjust, mispärast Eestis peaks olema 230 – või kui palju neid omavalitsusi parasjagu ongi – ettevõtete registrit. See on sulaselge raiskamine! On teatud asjad, mida Eesti riik peab tegema tervikuna. Muide, üks selliseid asju on ka avalikus kohas käitumise nõuded, see on korrakaitseseaduse eelnõus kirjas. Ei ole mõistlik, et Eestis on 230 valda, kes kõik kehtestavad eraldi avalikus kohas käitumise nõuded. Samamoodi piisab minu meelest Eestile ka ühest majandustegevuse registrist.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra justiitsminister! Nüüd ma palun ettekandjaks kõnepulti majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi!

Urmas Klaas

Lugupeetud proua esimees! Austatud kolleegid! Austatud ministrid! Majanduskomisjonis on Vabariigi Valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu arutelul olnud kahel istungil, kõigepealt 28. septembril ja ka eilsel istungil. Aga majanduskomisjon on ka töörühma vormis õige mitmel korral seda eelnõu käsitlenud. Oleme komisjonis eelnõu kohta informatsiooni saanud justiitsminister Rein Langilt, Justiitsministeeriumi asekantslerilt Martin Hirvojalt, õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse juhatajalt Illimar Pärnamäelt ja ministri nõunikult Madis Timpsonilt.
Üldiselt võib öelda, et majanduskomisjonis on samamoodi nagu ka täna suures saalis kõlanud seisukoht, et tegemist on väga vajaliku eelnõuga, mis tuleks seaduse vormi valada. Ma ei asu loomulikult pärast ministri nii põhjalikku ettekannet seda eelnõu üksikasjalikult tutvustama, aga ütlen seda, et majanduskomisjoni kahel koosolekul on olnud samamoodi päevakorral küsimus selle eelnõu jõustamise tähtajast. Seniste konsultatsioonide tulemusel oleme jõudnud seisukohale, et aastat 2014 me peame natuke liiga pikaks jõustamistähtajaks. Me hea meelega näeksime, et seadus jõustuks kiiremini. Eks see ole tarvis läbi rääkida nii Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui Rahandusministeeriumiga.
Komisjoni langetatud otsused olid konsensuslikud: saata eelnõu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 20. oktoobril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute tähtajaks määrata 3. november kell 12. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Veel kord aitäh! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, seega läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. novembri kell 12. Eelnõu 803 esimene lugemine on lõppenud.


12. 15:39 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu (799 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun järjekordselt ettekandjaks härra justiitsministri!

Justiitsminister Rein Lang

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Jälle üks väga hea eelnõu. Selle eelnõu puhul tuleks ka kõigepealt peatuda eelnõu eesmärkidel ja seejärel peamistel muudatustel, mida õiguskorda sisse tahetakse viia.
Keskkonnaõiguse kiire areng viimase aastakümne jooksul on toonud kaasa vajaduse kõik saavutatu kokku võtta ja süstematiseerida, teisisõnu, on kätte jõudnud aeg keskkonnaõiguse kodifitseerimiseks. Erineva edukusega on keskkonnaõiguse kodifitseerimise katseid tehtud üsna paljudes riikides: Rootsis, Belgias (nii Flandrias kui ka Valloonias), Saksamaal, Hollandis, Taanis, Prantsusmaal. Keskkonnaõiguse reforme on läbi viidud ka mitte päris kodifitseerituna, näiteks Poolas, Ungaris, Sloveenias. 2007. aastast on keskkonnaõigust hakatud kodifitseerima ka Eestis.
Kodifitseerimise põhjused on lühidalt öeldes järgmised. Esiteks, väline ülereguleerimine. Keskkonnaalast regulatsiooni sisaldavaid õigusakte on liiga palju, nad osaliselt dubleerivad üksteist ja suurendavad ülemääraselt halduskoormust. Teiseks, sisemine ülereguleerimine. Õiguslik regulatsioon on liiga partikulaarne ja üksikasjalik ning ettevõtjatele ja teistele keskkonna kasutajatele kohati ülemääraselt koormav. Kolmandaks, puudub keskkonnaõiguse süstematiseeritud ja harmooniline kontseptsioon. Senine õigusloome on paraku olnud üsna fragmentaarne ja paljus juhuslik.
Teie ees olev keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu sätestab keskkonnaõiguse põhimõisted, keskkonnakaitse põhimõtted, igaühekohustused, käitaja kohustused, keskkonnaalased õigused ja uue integreeritud keskkonnaloa menetluse. Need eelnõu osad moodustavad keskkonnaõiguse üldosa kitsamas mõttes, mida meie õiguses seni üldse ei ole olnud.
Üldosa ja sellele järgnev eriosa peavad kahe peale moodustama ühtse terviku. Üldosa ja eriosa on omavahel seotud paljude seostega, millest osa on ilmselged, teised veidi varjatumad. Eriosa väljatöötamisel tuleb lähtuda üldosast, aga samas ei ole välistatud ka üldosa edasiarendamine. Tagada tuleb nii keskkonnaseadustiku üldosa ja eriosa vormiline ühtsus (s.o põhimõistete osas), kui ka sisuline ühtsus, eelkõige põhimõtete ja põhikohustuste, keskkonnaalaste õiguste ja haldusmenetluse osas. Ehk, nagu öeldud, jääb eriosa ülesandeks üldpõhimõtete täpsustamine, pidades silmas keskkonnaalase põhiõiguse sisu, olulise keskkonnahäiringu tunnuseid, loamenetluse erandeid keskkonnakaitse eri valdkondades, üldise hoolsuskohustuse ja käitaja kohustuste täpsustamist. Eriosa peaks minu parimate teadmiste kohaselt valmima veel selle aastanumbri sees.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eesmärk on lühidalt öeldes järgmine.
Keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara. Teiseks, säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele, aga ka tulevastele põlvedele. Kolmandaks, bioloogilise mitmekesisuse säilimine ja kaitse. Neljandaks, keskkonna hea seisund ning keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine.
Nagu näeme, on eesmärgi püstitamisel ühendatud inimkeskne ja looduskeskne lähenemine. Keskkonda kaitstakse selleks, et tagada inimestele nende tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond, aga keskkonda kaitstakse ka selle sisemise, inimese tervise ja heaoluga mitte seotud väärtuse pärast. See väljendub eelkõige looduslike elupaikade ja liikide kaitses.
Lühidalt kokku võttes on eelnõu eesmärk koondada kõik keskkonnaalased õigusaktid ühte seadustikku ja lahendada kehtivas õiguses esinevad vastuolud. Praegune keskkonnaõigus on laiali mitmes seaduses ja sageli killustunud, dubleeriv ja kohati ka põhjendamatult erinev.
Aga nüüd peamistest muudatustest õiguskeskkonnas. Keskkonnaseadustiku üldosas määratletakse esmakordselt Eesti keskkonnaseadustiku mõisteaparaadi tuumik. Kehtivas keskkonnaõiguses kasutatakse mõisteid ebajärjekindlalt ja korrapäratult. Eelnõus sätestatakse keskkonnahäiringu, keskkonnaohu, keskkonnariski, käitaja, käitise, heite, heite piirväärtuse, keskkonnakvaliteedi piirväärtuse, saastamise ja saastuse mõisted.
Esmakordselt Eesti keskkonnaõiguses sätestatakse õigusaktis keskkonnakaitse põhimõtted ja avatakse lühidalt ka nende sisu. Sätestatakse keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte, lõimimispõhimõte, vältimise põhimõte, ettevaatuspõhimõte, põhimõte, et keskkonna kasutamisega seotud kulud kannab seaduses sätestatud juhtudel keskkonna kui rahvusliku rikkuse kasutamisest kasu saaja (elik lihtsamalt: saastaja maksab), ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte.
Esmakordselt Eesti keskkonnaõiguses sätestatakse keskkonnaalased põhikohustused, mida võib nimetada ka igaühekohustusteks. Nende kohustuste allikas on Eesti põhiseaduse §-s 53 sätestatud üldine keskkonnaalane hoolsuskohustus. Need kohustused koormavad iga isikut, seda ka nende igapäevases tegevuses. Igaüks peab võtma meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks, kuivõrd seda saab mõistlikult oodata. Kõik isikud peavad teadma, millised ohud kaasnevad nende tegevusega, et neid ohte oleks võimalik vältida või vähendada.
Eelnõus sätestatakse ka käitaja põhikohustused. Ka nende allikas on Eesti põhiseaduse §-s 53 sätestatud üldine keskkonnaalane hoolsuskohustus. Lähtutakse põhimõttest, et igaühekohustustele lisaks tuleb eristada käitaja kohustusi, mis seonduvad käitise tegevusega ja kohustavad käitajat vältima keskkonnaohtu ja rakendama ettevaatusabinõusid keskkonnariski vähendamiseks. Käitaja hoolsuskohustuse näol on tegemist nn asjatundja hoolsusega. Neid kohustusi tuleb täita mõistlikkuse põhimõtet arvestades. Tegemist on normatiivse ettevaatuse sõnastamisega keskkonnaseadustikus. Käitaja mõistega ja käitaja põhikohustustega seotud erisusi reguleeritakse (eri valdkondade eripära arvestades) keskkonnaseadustiku eriosas.
Eelnõu neljanda peatüki ehk keskkonnaalaste õiguste regulatsiooni eesmärgid on järgmised: tagada igaühele tema tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond, tagada isikute teavitatus keskkonnaasjades, sealhulgas teavitatus keskkonnaohust ja ohu vältimise meetmetest, suurendada keskkonnateadlikkust, koguda keskkonnaotsuste tegemiseks teavet, legitimeerida avara kaalutlusruumiga keskkonnaotsuseid, tagada isikute kaasamine keskkonda oluliselt mõjutavate otsuste tegemisse, võimaldada isikutel end tõhusalt kaitsta negatiivsete keskkonnamõjude eest ja võimaldada isikutel laiaulatuslikku keskkonnakasutust, tagades maaomanike ja avalike huvide kaitse. Valitsusvälistele keskkonnakaitseorganisatsioonidele eriõiguste andmise eesmärk on anda neile võimalus kaitsta keskkonnaasjades avalikku huvi, võimaldades muuta ühiskonda avatumaks ja demokraatlikumaks, arvestades keskkonnaprobleemide ja eraeluküsimuste tihedat seost ja olulisi puudujääke keskkonnanõuete jõustamises.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse keskkonnaalaseid õigusi puudutavat peatükki on väga oluliselt mõjutanud Århusi konventsioon keskkonnateabe kättesaadavusest, osalemisest keskkonnaalases menetluses ja juurdepääsust õiguskaitsele keskkonnaalal.
Neljas peatükk sätestab ka reeglid võõra maatüki ja veekogu kasutamise kohta. Eelnõu lähtub põhimõttest, et maatükk ei ole üksnes omandiõiguse objekt, vaid ka osa keskkonnast. Põhiseaduse § 5 kohaselt on loodusvarad ja ressursid rahvuslik rikkus. Eelnõu 4. peatüki 2. jaos sätestataksegi üldnormid, millega määratakse kindlaks, mis ulatuses võib igaüks kasutada keskkonda, hoolimata sellest, et ta ei ole vastava maa omanik.
Keskkonnaalase loamenetluse regulatsiooniga soovitakse hõlbustada keskkonnalubade saamise menetlust nii loa taotleja kui ka teiste asjast huvitatud isikute jaoks. Senise vee erikasutusloa, ajutise vee erikasutusloa, välisõhu saasteloa, erisaasteloa, kaevandamisloa, kiirgustegevusloa ja jäätmeloa asemel on eelnõuga kavandatud ühtse keskkonnaloa andmine. Seega piisab ühe loataotluse esitamisest ning avalikkuse ärakuulamine toimub ühes menetluses, mitte enam seitsmes menetluses. Ühtlustatud on seni eriseadustes sätestatud loa andmise ja kehtetuks tunnistamise menetlusi käsitlevat regulatsiooni, jättes seadustiku eriosas võimaluse erandite tegemiseks üldistest põhimõtetest. Samuti on selle jao sätteid võimalik kasutada teiste keskkonnaalaste tegevuslubade andmise menetluse reguleerimisel vastavate viidete teel. Keskkonnaloa andmisega seotud erisused sätestatakse keskkonnaseadustiku eriosas, arvestades kõikide keskkonnavaldkondade eripära.
See oli ilmselt üpris keerukas jutt.
Selle eelnõuga tuleb Eesti õigusesse tegelikult sisse väga suur hulk uusi mõisteid. Võib-olla on see esialgu hoomamatu, aga nende mõistete kasutusele võtmine ei peaks tulevikus oluliselt hõlbustama mitte ainult juristide, vaid igaühe arusaama sellest, miks keskkonda on vaja kaitsta ja kuidas seda kaitstakse. Nagu ma ütlesin, saab selle seadustiku eriosa valmis selle aasta lõpuks. Ma väga loodan, et see jõuab Riigikogu käsitlusse veel selle Riigikogu koosseisu ajal. Olen väga tänulik keskkonnakomisjonile otsuse eest selle eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra justiitsminister, ettekande eest! Palun nüüd küsimusi! Kolleeg Trivimi Velliste.

Trivimi Velliste

Suur tänu, proua esimees! Härra minister! Minu küsimus puudutab keskkonna käsitlemist just harmoonilise tervikuna. Te rõhutasite oma ettekandes, et keskkonna puhul on tegemist nii bioloogilise mitmekesisusega kui ka kultuurilise mitmekesisusega. Minu küsimus nüüd ongi see, kas me kontseptuaalselt, n-ö paradigma mõttes ei peaks senisest tunduvalt enam omavahel lõimima just seda bioloogilist mitmekesisust ja kultuurilist mitmekesisust. Kui tuua näide, siis praktilises keskkonnakaitses on ju eriti hästi omavahel läbi põimunud tavaline klassikaline keskkonnakaitse ja muinsuskaitse näiteks mõisaparkide, kalmistute või pühade hiite kaitsmisel, kus loodus- ja inimtekkeline kultuuripärand on läbi põimunud ja mõlemad on riiklikult kaitstavad. Kas seda ei tuleks senisest enam teha koos?

Justiitsminister Rein Lang

Mis asi see keskkond tervikuna on? See arutelu käib muide praegu ka ehitus- ja planeerimisseaduse menetlemisel. Mulle tundub, et Justiitsministeeriumi eestvedamisel hakkab peale jääma arusaam, et ebakohane ehitis on samasugune saaste nagu müra või prügimägi. Meie arusaama kohaselt peaks tulevases Eestis ka sellise ehitussaaste vastu võitlemine olema keskkonnaküsimus. Aga see ei ole praegu keskkonnaseadustiku üldosa teema, vaid pigem ikkagi ehitus- ja planeerimisseaduse teema. Aga selle mõtteviisiga, mida sa praegu väljendasid, olen ma 100% nõus. Ei ole võimalik vägivaldselt eraldada loodusobjekti kaitset muust keskkonnast, mis on inimese kätega loodud, eriti sellest, mida praegu kaitseb muinsuskaitseseadus. Aga see on hoopis laiem teema.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Aitäh, Rein, põhjaliku seletuse eest ja selle tõesti keerulise materjali meile tutvustamise eest! Võtan eelmise küsimuse mõtteliinist kinni ja küsin sellist asja. Teatud kontekstis on ka näiteks GMO-sse võimalik suhtuda samamoodi nagu saastesse. Kuna keskkonnakaitseluba ja keskkonnaluba on tõesti uued mõisted selles kontekstis, siis kas on ka sellele mõeldud, et GMO-st võib tulla täpselt samasugune probleem nagu kiirgusest või mõnest teisest asjast?

Justiitsminister Rein Lang

Aitäh! Ma ei saa ennast kohe kuidagi lugeda bioloogiaspetsialistiks. Mulle tundub, et see GMO-de üle maailmas peetav vaidlus on väga sarnane karupoeg Puhhi ja Notsu marsiga läbi tormi. Kui Notsu oli hirmul, et mis siis küll juhtub, kui puu neile selle tormiga kaela kukub, siis Puhh mõtles natuke ja ütles, et aga äkki ei kuku. Me ju tegelikult ei tea, mida GMO-de kasutamine loodusele kaasa toob. Nii vastaste kui ka pooldajate puhul on tegemist paljuski usuküsimusega, ega mingeid selgeid andmeid ju praegu ei ole. Üks pool surub nende kasutuselevõttu peale sellepärast, et muuta inimväärsemaks kümnete ja kümnete miljonite inimeste elu, kes kannatavad näiteks alatoitluse all. Samas toovad vastased jällegi põhjendatud argumente, et võõrliikide istutamine kuskile muusse keskkonda võib teha halba, võtame kas või näiteks signaalvähkide toomise Saaremaa veekogudesse, mis on põhjustanud looduskatastroofi. Mina ei oska öelda, kellel õigus on. Ma ei tea seda. Aga GMO-de teema ei ole selle seaduse teema, see on hoopis teise seaduse teema. Eestis on GMO-de kasutuselevõtu kohta eraldi seadus olemas. Ega ülearu tõsist debatti selle seaduse vastuvõtmisel ju ei olnud, ametkond tegi paberi ja Riigikogu kiitis heaks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mart Jüssi!

Mart Jüssi

Aitäh! Lugupeetud minister! Selles uues seaduses on teostunud ettepanek anda keskkonnaload välja tähtajatult, mis iseenesest on ju mõistlik, kui hakata selle peale mõtlema. Aga teisest küljest kaob ära üks võimalus asja ohjata ja kontrollida. Vanade lubade tähtaja lõppemisel tuli neid uuendada ja taas kord tõestada, et kasutatakse parimaid tehnoloogiaid ja et kõik on normide piires. Kas te ei näe ohtu, et kui lubasid antakse välja juba teatud hulk, siis see tähtajatus võib nii palju tähelepanu hajutada, et me ei pruugi märgata, kui mõnes loas sätestatud tingimused ei vasta enam aja nõuetele? Kas seaduse eriosas on see kaitseriiv olemas?

Justiitsminister Rein Lang

Aitäh! Seda, et need load tähtajatud on, ma kindlasti toetan. Iseasi on, milline on selle loa andmise sisu. Kindlasti ei peaks olema nii, et luba antakse tähtajatult ühe teatud tehnoloogilise skeemi kasutamiseks. Kui mõeldakse välja uus ja moodsam tehnoloogia, mille rakendamine võib olla kallim, siis oleks ju mõistlik see uus tehnoloogia ka kasutusele võtta. See on küll, jah, päris kindlasti eriosa teema. Aga printsiibis ma kindlasti toetan seda, et igasugused load on tähtajatud. Tähtajalisus loob lihtsalt uut bürokraatiat ja, nagu näitab praktika, ei anna mitte midagi juurde.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu veel kord, härra justiitsminister, nii ettekande kui ka küsimustele vastamise eest! Palun kõnepulti keskkonnakomisjoni esimehe Mart Jüssi!

Mart Jüssi

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Ministrid! Ametikaaslased! Ma pean siit kõnetoolist ütlema, et ka minu arvates on tegemist ühe väga hea seaduseelnõuga. Ma tulen selle juurde tagasi hiljem, kui ma komisjoni arutelu olen siin ära kirjeldanud. Siis te saate aru, miks ta ka minu arust nii hea on.
Keskkonnakomisjon arutas seda eelnõu 27. septembril s.a. Seda kommenteerima ja esitlema olid kutsutud Justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja, justiitsministri nõunik Kätlin Ots, Tartu Ülikooli keskkonnaõiguse dotsent Hannes Veinla, Keskkonnaministeeriumist kantsler Rita Annus ja Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõuniku kohusetäitja juhataja ülesannetes Andres Kruus. Martin Hirvoja rääkis meile selle eelnõu koostamise taustast. See on kokku pandud õigusteadlaste ja praktikute ühistööna. Hannes Veinla tutvustas meile selle eelnõu sisu üldiselt, avas termineid, mida selles eelnõus kasutatakse, tõi näiteid ja andis üldise ülevaate.
Mina läheneksin sellele eelnõule natuke teisest aspektist. Ma soovitan kõigil Riigikogu liikmetel seda eelnõu lugeda, sest see on tõepoolest omapärane. See on täiesti uus ja puhas tekst, seda on hea lugeda. Me oleme harjunud muudetud seaduste lugemisega, kus mõte tihtipeale takerdub. Siin on näha, et on tehtud väga hea töö, uut puhast teksti on hea lugeda.
Ütlen siin ka Hannes Veinla poolt meile edastatud mõtte, et kui tükk aega on olnud õhus üks filosoofiline küsimus, et kui me kaitseme keskkonda, kes siis kaitseb inimest, siis see seadus teatud mõttes sellele küsimusele vastab, sest selle seaduse pealkiri on "Keskkonnaseadustiku üldosa seadus". Ehk siin ei ole tegemist keskkonnakaitse seadusega, vaid see on seadus, mis kirjeldab inimese ja meid ümbritseva ruumi suhteid ökoloogiliselt. Ökoloogia on teatavasti selline teadusharu, mis uurib isendi ja tema elupaiga vahelisi suhteid. Teatud mõttes on see natuke intrigeeriv seadus, just selles mõttes, et esimesel lugemisel võib jääda mulje, et see ei ole piisavalt täpne, et see ei kirjelda piisavalt täpselt ja küllaldase detailsusega olukordi, kus me igapäevases elus keskkonnaga silmitsi seistes oleme. Aga kui seda seadust tähelepanelikult lugeda, siis näeme, et just selles väga hästi valitud sõnastuses on toodud meile see telg, mille ümber ühest küljest keerleb inimene, teisest küljest loodus.
Muidugi on see kohati tõlgendatav ühte- või teistpidi. See ongi selle seaduse üks omapärane võlu, et ta annab võimaluse filosoofiliselt vaadata ühte ja sama probleemi kord looduse, kord inimese poole pealt. Mina isiklikult kuulasin ja paljud minu kolleegid kuulasid väga suure huviga komisjoni istungil peetud ettekannet. See ettekanne on keskkonnakomisjoni protokolli lisana saadaval, aga ma ütlen, et see seadusetekst iseenesest on väga hea selle suhteliselt mitmekesise eluvaldkonna avamiseks.
Üks küsimus, mis tekkis komisjonis selliste üldiste filosoofiliste vestluste kõrval, on see, miks tuleb see üldosa seadus praegu ja kas me saame seda menetleda, arutada ja mõista ilma eriosata. Tegelikult on ajaline nihe nende kahe seaduse vahel taotluslik, sest üldosa peabki teatud mõttes ette valmistama üldise ruumi või õhkkonna, et me jõuaksime natuke mõelda selle peale, mis on keskkond ja mis on tema kaitse, mis on meie õigused ja kohustused keskkonna suhtes.
Kordan siiski ennast ja ütlen, et lugege kõik seda seadust. See vastab mõnes mõttes ka kolleeg Enn Eesmaa küsimusele, kuidas neid asju mõista. See seadus kirjeldava tekstina on iseenesest väga hea abimaterjal ka nende mõningate filosoofiliste asjade mõistmisel.
Keskkonnakomisjon, olles kuulanud ära ettekande ja olles arutanud mõningate natuke filosoofiliste aspektide üle, mida eelnõu tõstatab, tegi konsensusliku ettepaneku eelnõu siin saalis läbi arutada ja esimene lugemine täna lõpetada. Julgetel, kes tahavad esitada väljakutse Eesti õigusteadlaste ja -praktikute paremikule, on võimalus teha selle seaduse täiendamise ja muutmise ettepanekuid 3. novembrini 2010. See on praegu minu ja komisjoni poolt kõik. Tänan teid tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Mart Jüssi! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Trivimi Velliste, teine küsimus!

Trivimi Velliste

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma jätkan sama küsimust, mille ma juba esitasin härra ministrile ja millele ta väga kiiduväärsel kombel vastas, et ta toetab seda lõimimise kontseptsiooni. Ma küsin komisjoni seisukoha kohta. Kuidas komisjonis hinnatakse, kui tõenäoline on, et Eesti ühiskonnas võiks kiiresti juurduda see mõtteviis, et me saame omavahel lõimida muinsuskaitse ja tavalise keskkonnakaitse ka ressursside mõttes, et näiteks Keskkonnaamet ja Muinsuskaitseamet võiksid midagi koos teha, näiteks ühiseid õppekogunemisi või seminare või isegi inspekteerimisi?

Mart Jüssi

Tänan! Selle konkreetse eelnõu kontekstis me komisjonis seda teemat küll ei arutanud, aga ma lugesin selle eelnõu tähelepanelikult läbi just ootuses, kus kohas ma leian näiteks kultuuripärandi ja selle laiema pärandi mõiste, nii nagu me oleme omavahel ka siin vahel arutanud. See on siia sisse tegelikult üsna otsesõnu kirjutatud, et me käsitleme keskkonda, ütleme, tervikpärandina, sellisena, nagu ta meieni on jõudnud ja nagu me ta edasi peame andma. Selles eelnõus on see motiiv esindatud, aga muidugi ei ole me jõudnud veel arutada just seda teist poolt, kui palju peaksid hakkama need eri valdkonnad lõimuma või koos töötama.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Enn Eesmaa, teine küsimus!

Enn Eesmaa

Aitäh! Austatud ettekandja! Tavaliselt, kui me selliseid seaduseelnõusid menetleme, me räägime ka sellest, kuivõrd see kõik on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja seadustega. Ma saan aru nii, et nii mõnedki direktiivid võetakse üle alles siis, kui on valminud ka eriosa. Praegu me räägime põhi- ja üldosast. Tõenäoliselt see arutelu tuleb ja me need vastused saame siis, kui ka eriosa on valmis.

Mart Jüssi

Tänan! Jah, niimoodi see on. Ka selle seaduse jõustumise kohta on siin eraldi kirjas, et see jõustub eriosa jõustamise kaudu. Aga ma olen ühte meelt ministri öelduga. See on tänapäevane seadus, see on tõesti 21. sajandi alguse seadus selles mõttes, et see käsitleb meid tänapäevases kontekstis, suhtes keskkonnaga. Ma arvan, et selliste seaduste edasiarendamine võib isegi viia mõningate direktiivide muutmiseni, mitte vastupidi. Sellepärast, et see mõte, mis on siin esitatud, ongi just see, mis näitab, kuidas me peaksime oma keskkonda suhtuma.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Mart Jüssi! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mark Soosaar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Mark Soosaar

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Hea komisjoni esimees! Austatud kolleegid! On üsna meeldiv hoida käes meie seadusruumi kodifitseerimise üht esimest pääsukest, sest tõepoolest oleks normaalne, kui suured eluvaldkonnad oleksid meil filosoofiliste alusdokumentidega kaetud. On meeldiv ka see, et põhiseaduse §-d 5 ja 53, mis käsitlevad Eesti looduse, Eesti elukeskkonna ja loodusvarade-loodusressursside mõistlikku kasutamist, leiavad juba konkreetsemat lahtimõtestamist ja see eelnõu liigub just sellise õigusselguse suunas.
SDE fraktsioon on alati olnud seda meelt, et kõik eelnõud peaksid saama läbida esimese lugemise ning Riigikogu täiskogu võiks oma täiendus- ja parandusettepanekud teha kahe lugemise vahel. Ka siin on tegemist juhtumiga, kus meil on mõningaid mõtteid, mida ma juba enne muudatusettepanekute esitamist kindlasti saalile tutvustan. Nimelt, põhiseaduse § 32 räägib omandist, omandi kaitsest. Ma olen sellest puldist rääkinud, et see ilus ütlemine, et omand on püha, on pärit Prantsuse põhiseaduse esimesest variandist aastast 1789. Peaaegu kõigis põhiseadustes on ka täiendavad laused, kuidas see omandi pühadus kaitstud on. Meie põhiseaduses, mis pärineb aastast 1992, on üks lause, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seda positsiooni me leiame üsna paljudes teistes seadustes, mis püüavad saavutada tasakaalustatud lahendusi erahuvi ja üldise huvi vahel. Näiteks toon planeerimisseaduse, looduskaitseseaduse jt.
Selles seaduses on kahjuks juhtunud niimoodi, et suur ehk nn ülekaalukas huvi võib olla tähtsam kui üldine huvi. See on päris tõsine mõtlemiskoht. Kui me rääkisime sellest, et eraomand on püha ja et üldine huvi oli 1992. aastal vastuvõetud põhiseaduses ja meie põhiseaduslikus mõtlemises tagasihoidlikult väljendatud, siis nüüd on aeg edasi läinud. Meie kartus riigi ees, mis 1992. aastal oli väga suur, on tõenäoliselt muutunud palju väiksemaks, ent samal ajal me peaksime mõtlema sellele, et üldine, avalik huvi on siiski alati suurem, palju laiem, palju tähtsam kui erahuvi. Kui me praegu selle koodeksiga teeme otsa lahti ja ütleme, et igasugune väga suur huvi võib olla kaalukam kui üldine huvi, siis me astume küll kõrvale sellelt rajalt, kus me peaksime liikuma.
Käesolevast seaduseelnõust paistab välja küllaltki ebaühtlane tase, sest see läheb kohati väga detailseks, on pandud paika, kuidas võõra maa peal võib telkida ja lõket teha, samal ajal on seal kõrval üldfilosoofilised arusaamad ja käsitlused. Siin võib-olla tasuks ministeeriumil ja valitsusel kui algatajal mõelda, et keskkonnaseadustiku üldosa peaks olema tõesti korralik, üldine sild põhiseaduse ja keskkonnaseadustiku eriosa vahel, sest siin ei saa päris hästi aru, kas see on üldosa või läheb see juba konkreetseks. Loogiline oleks mõned looduskasutuse paragrahvid siit kindlasti eriosasse ümber tõsta, see oleks seadusloome arhitektuuri seisukohalt õigem.
SDE fraktsioon loodab, et neid parandusi valitsuskoalitsioon muudatusettepanekute näol toetab. See ongi meie sõnum täna Riigikogu täiskogule. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Mark Soosaar! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu 799 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. novembri kell 16.
Eelnõu 799 esimene lugemine on lõpetatud.


13. 16:12 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (822 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks rahandusminister Jürgen Ligi!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Mul on suur heameel tutvustada seda tähtsat dokumenti, 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, ning ühtlasi tänada kõiki, kes on selle valmimisele kaasa aidanud. See töö ei ole olnud sugugi kerge ja sellepärast tuleb tänada nii pühendumise, koostöö kui ka tulemuse eest.
Tuleva aasta eelarvel on tugev toetuspind 2010. aasta ja korrigeeritud 2009. aasta eelarve näol, meie võimalusi on realistlikult arvestatud ja ümber hinnatud. Saabuva aasta eel ei ole me enam suurte kärbete surve all, vaid saame keskenduda stabiilsele arengule ja raha kõige kaalutletumale kasutamisele. Järgmise aasta eelarve näitab, et me ei ole viimase poolteise aasta jooksul teinud vajalikke otsuseid puhtalt soovist ühineda euroalaga, vaid eesmärgiga säilitada riigi rahaasjade tervis ning tagada riigi areng. Uus rahaühik on selle eest väärtuslik lisaboonus, mis omakorda majanduse ja sotsiaalset arengut toetab ning eelarveseisu parandab. Majanduskriis põhjustas enamikus riikides SKT vähenemise ja eelarvekulude kasvu suhtena SKT-sse. Väikestes avatud majandustes, sealhulgas Eestis, oli langus eriti järsk, kuid me suutsime neis oludes tõhusalt reageerida, meie kulu- ja tulukõverad liikusid erinevalt teistest riikidest ühtlasemas tempos ning kulude struktuur paranes. Heaolu ja eelarve tervise nimel ei pääse ükski riik otsustamisest, küsimus on vaid selles, millal ta seda teeb. Peame taas tänama Eesti rahvast, kes on seda nii hästi mõistnud. Vastupidi suuremale osale Euroopast pole Eestis maksude tõstmise vajadust, sest me pole võtnud kanda ülemäärast võlakoormust. Eesti maksukoormus tuleval aastal isegi langeb, 35%-lt 34,9%-le SKT-st. Üks madalamaid maksukoormusi ja kõige väiksemad laenukulud Euroopa Liidus on Eesti majanduskeskkonna väga suur konkurentsieelis. Hea meel on tõdeda, et ka meie maksupoliitilised valikud, tööjõu ja tulude maksustamise asemel pigem tarbimise maksustamine, on leidnud Euroopas väga palju järgimist.
Ent kõigile erakondadele tahan panna südamele, et heldeteks lubadusteks meie eelarve ega majandus ruumi ei paku. Sama oluline on tulevikuski tagada meie maksusüsteemi stabiilsus, lihtsus ja läbipaistvus. Pelgalt eristumine ja tool Riigikogus ei saa olla kellelegi õigustus Eesti eeliseid lammutada. Moonutused ja erandid, mida siin hiljuti hellitati sõnadega "poliitilised valikud", tähendavad tegelikult ebaefektiivsust, ebaõiglust, maksudest möödahiilimist, ka poliitilist korruptsiooni ja igal juhul võimatust edaspidi sotsiaalselt hädavajalikke kulusid rahastada.
Järgmisel aastal kasvavad riigi tulud üle 2%, 5,7 miljardi euroni. Tulude kasv on eelkõige seotud maksuliste tulude suurema laekumisega, suurim osakaal selles on käibemaksul ja sotsiaalmaksul. Mittemaksuliste tulude panus eelarvesse 2010. aastaga võrreldes väheneb ligi 4% võrra. Poole vähem on planeeritud eelarvesse tulusid maamüügist ning varadelt laekuvast tulust, sealhulgas väheneb riigiettevõtetelt dividendidena võetav tulu 25%. Tuleb rõhutada, et dividenditulu kavandamisel on lähtutud ettevõtete konservatiivsetest prognoosidest selle aasta tulemi kohta ning investeerimisplaanidest. Ettevõtetelt ei võeta kaugeltki maksimaalseid dividende, mis konservatiivselt hinnates moodustavad kokku 67% teenitud puhaskasumist, sellepärast ei ole põhjust nimetada dividende ühekordseteks tuludeks. 2011. aastal kasvab toetuste laekumine 12%, 1,9 miljardi euroni, sealhulgas välistoetusi on järgmisel aastal kavandatud 1 miljard eurot. Enim suureneb välistoetuste kasutamine 2010. aastaga võrreldes Keskkonnaministeeriumis, Siseministeeriumis ja Sotsiaalministeeriumis.
Eelarve üks olulisim eesmärk on riigi stabiilse rahandusliku keskkonna tagamine, mida see eelarve ka teeb. Kuigi järgmise aasta eelarve maht kasvab 5%, 6 miljardi euroni, ei ole seal liigseid soove ega ülearuseid lubadusi. Kulude kasv tuleneb eelkõige seotud tuludest ehk välisvahenditest ja saastekvootide müügist. Eelarve mahu suurenemise tingib ka kogumispensioni sissemaksete taastamine ning pensioniväljamaksete suurenemine seoses pensionäride arvu kasvuga.
Eelarve pikaajaline ja ka järgmise aasta prioriteet on haridus, kasv on siin ligi 8%. See on võtmeküsimus ühiskonna kvaliteedi, inimeste valikuvõimaluste ning majandusprobleemide lahendamisel. Kui me võrdleme Euroopa tasemega, siis Eesti on siin SKT-st kulutatud protsendi poolest Euroopas neljas.
Majanduse seisukohalt on oluline, et tegemist on kõigi aegade suurimate investeeringute eelarvega. Investeeringute maht kasvab järgmisel aastal 16%, 16 miljardi kroonini ehk üle 1 miljardi euro. Lisaks riigieelarvele rahastatakse investeeringuid Riigi Kinnisvara AS-i eelarve kaudu ning ülemäärase saastekvoodi müügi tulu arvel. Olenemata sellest, et Eesti on eelarvet tugevalt konsolideerinud, oleme samal ajal panustanud Euroopa Liidu keskmisest enam majanduse stimuleerimisse investeeringute näol. Osalt on mõistuspärane, et Eesti on mahajäämuse vähendamise eesmärgil üks enam riigi investeeringuid tegev riik Euroopa Liidus. Samal ajal on investeeringud üks meetmetest ka sisenõudluse hoidmiseks ja majanduskasvu soodustamiseks. Prognoosina võib öelda, et selline investeeringute protsent ei kesta, varem või hiljem peame hakkama lootma rohkem erasektorile.
Tähelepanuväärsemate kulutustena saab välja tuua ka kaitsekulutuste kasvu 1,9%-ni SKT-st ning sotsiaalvaldkonna kulutuste suurenemise 154 miljoni euro võrra. Sotsiaalkulud suurenevad 2010. aastaga võrreldes eelkõige riikliku pensionikindlustuse kulude kasvu tõttu ning maksete taastumise tõttu kohustusliku kogumispensioni sambasse. Aktiivseteks tööturumeetmeteks suunab riik enam kui 30 miljonit eurot. Toetamaks põllumeeste suutlikkust kasutada eurotoetusi, suureneb riigi otsetoetuste maht 36 miljoni euroni. Ettevõtete arenguks ja kasvuvõime tugevdamiseks suunatakse ettevõtlustoetusteks üle 80 miljoni euro, mida on tänavuse aastaga võrreldes 10% enam.
Eelarve koostamisel oli kindel põhimõte, et riigi ülalpidamiskulud järgmisel aastal ei suurene. Kõik lisandunud ülesanded tuleb ära teha töö tulemuslikkust suurendades. Samal ajal suurendame riigi efektiivsust finantsjuhtimise, personaliarvestuse, kinnisvarahalduse ja IT tsentraliseerimise teel.
Omavalitsuste tasandus- ja toetusfondi on järgmiseks aastaks kavandatud vahendeid tänavusega samas mahus. Arvestades, et järgmiseks aastaks on oodata tulumaksu 1,1% kasvu, võib omavalitsuste tulude osakaal SKT-s kujuneda 2011. aastal suuremaks kui aastatel 2003–2007 keskmiselt. Muidugi saavad omavalitsused kasu erinevatest riigi kulutustest, sealhulgas 16%-lisest investeeringute kasvust. Suurimad investeeringutoetused on siin kavandatud vee- ja kanalisatsiooniprojektidele, milleks on eraldatud 108 miljonit eurot. Lisaks suunatakse eelarvega regionaaltoetustesse 61 miljonit eurot enam, tagamaks avalike teenuste kättesaadavus maakondlikes ja kohalikes keskustes.
Riigieelarve strateegiaga oleme seadnud eesmärgiks alates 2011. aastast parandada struktuurselt tasandatud eelarvepositsiooni poole protsendi võrra SKT-st ning järgmise aasta eelarve on seda eesmärki arvestades koostatud. Nii riigieelarve kui ka valitsussektori nominaalne puudujääk on 2011. aastal 1,6% SKT-st ning struktuurne puudujääk on 0,6%. Võrreldes riigieelarve strateegias seatud eesmärgiga suutsime eelarvepositsiooni 0,4 protsendipunkti võrra parandada ja võrreldes prognoosiga on see protsent 0,6. Vähem oluline ei ole ka põhimõte, et võimaliku ülelaekumise puhul suuname raha defitsiidi vähendamisse, mitte kuludesse. 1,6% puudujääk tuleneb eelkõige kogumispensioni sissemaksete taastamisest, millest tuleb kulu 79 miljonit eurot. Seetõttu on järgmise aasta eelarve ka pisut suuremas puudujäägis kui tänavune. 2012. aastal pingestab maksete täielik taastamine eelarvet veelgi.
Juba on kuulda olnud kriitikat, justkui rahastaks riik defitsiidis eelarvet sotsiaalkindlustusfondide arvel. Tegelikkuses on olukord vastupidine. Sotsiaalkindlustussüsteemi puudujääk 2011. aastal on 1,5% SKT-st.
Eesti seniseid jõupingutusi eelarve tasakaalustamisel on tunnustanud nii IMF, OECD kui ka Euroopa Komisjon. Nad kõik on julgustanud meid ülejäägis eelarveni jõudma seni seatud graafikus, s.o 2013. aastaks. Järgmisel aastal oleme paraku veel puudujäägis, nagu sai mainitud, juhul kui ei tule olulisi uusi arenguid majanduskeskkonnas või ka poliitmaastikul, miks mitte.
Eksivad need, kes ennustavad, et pärast eurootsuse kättesaamist hakkab see valitsus eelarve defitsiiti pingevabamalt suhtuma. Eesti peab säilitama oma poliitika põhiolemuse, pikaajaliselt tasakaalus eelarve. Ainult see tagab stabiilse arengu ja edu kriiside ületamisel. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra rahandusminister, ettekande eest! Teile on palju küsimusi. Alustab kolleeg Marika Tuus.

Marika Tuus

Aitäh! Austatud härra rahandusminister! Tänan teid põhjaliku ettekande eest, kuigi väga paljuski ei saa ma teiega nõustuda. Aga alustame üsna elulistest asjadest. Ma ei loe küll eelarvest välja, et tõuseks toimetulekupiir, mis on juba mitmed aastad olnud külmutatud. Me teame, et registreeritud töötutest on suurem osa pikaajalised töötud. Nemad peavad ju läbi ajama 1000-kroonise toimetulekutoetusega esimese pereliikme puhul, teiste puhul on see veel väiksem. Aga täiesti häbiväärne on see, et me oleme suhtelise vaesuse määra poolest Euroopas häbiväärsel esimesel kohal. Meist paremas seisus on Läti, Leedu, isegi Kreeka. Ma küsin: miks Eesti riik ei taha ikkagi toetada neid kõige kehvemaid?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kõigepealt, mina ei nõustu teiega peaaegu kunagi mitte milleski, vähemalt ei nõustu ma sellega, mida te siin saalis ütlete. Aga küllap te õgvendasite seda võrdlust, et Eesti on suhtelise vaesuse poolest esikohal, küllap see käis töötute vaesusriski kohta. Nagu ma olen siin puldis juba öelnud (ma ei tea, mis andmetele te viitate), töötus ongi olukord, kus suhtelise vaesuse risk on väga reaalne. Kui vaadata Eesti riigi panust töötute toetamiseks, siis see on umbes seitse korda suurem, kui see oli eelmise kriisi ajal napilt kümme aastat tagasi. Meil on hoopis uued süsteemid, hoopis suurem toetus, hoopis suurem aktiivsete tööturumeetmete osakaal kuludes.
Nii et kõike tuleb vaadata kontekstis. Samal ajal, neid Euroopa saavutusi, millega te siin võrdlete, tuleb tänapäeval vaadata ikka täiesti teise pilguga. Euroopa on oma heaolu saavutanud kaks ja kolm eelarvet ette ära kulutades ning tegeleb praegu kulutuste kärpimisega. Lõppude lõpuks kinnitas ka äsjane Nobeli preemia määramine ju seda talumehetarkust, et rahaline toetamine mõjub tööpuudust suurendavalt. Erinevad Euroopa valitsused on seda endale tunnistanud ja ka neid programme kärpinud. Viimane, kelle kohta ma seda lugesin, oli Saksamaa. Sõnastus oli umbes selline, et ei ole normaalne, et töötu abiraha küünib väikese palga tasemele. Loomulikult on see üle igasuguste mõistlike piiride. Ka meil, kui liita kõik toetused, on sellel siiski mõju aktiivsusele tööturul. Teiselt poolt peame loomulikult arvestama oma rahaliste võimalustega. Sotsiaalkulud järgmise aasta eelarves kasvavad. Ma mälu järgi ütlen, et suurusjärgus 8%. Ei ole võimalik, et sotsiaalkulud igas võtmes kasvaksid veel rohkem. Igal juhul tuleb teha valikuid. Mina pean vaese sotsiaalministri kohta küll ütlema, et konkureerivate ministrite poolt on ta teist aastat väga tugeva surve all. Talle heidetakse seda ette, ehkki Riigikogu antud reeglistik on ees ja loomulikult on sotsiaalkulude kasv kriisiaegne paratamatus. Sellel ajal ongi sotsiaalkulude kasv protsentuaalselt teiste kuludega võrreldes reaalsus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Rein Ratas

Tänan, austatud esimees! Auväärt rahandusminister! Ka mina tahan teid tänada kainelt asjaliku ettekande eest. Lubage küsida: kasvuhoonegaaside kvoodi müügi abil ja rohelise investeerimisskeemi kohaselt rahastatavaid projekte on kavandatud mahus 400 miljonit krooni. Kasvuhoonegaaside kvoodi müügist saadud raha on kavas suunata kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavatesse keskkonnahoidlikesse projektidesse. Kui kaugele on jõutud nende projektide valikuga ja kas neid on piisavalt? Olen rääkinud.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kõigepealt võin öelda, et saastekvoodi maht, mida projektidesse paigutatakse, on praeguseks üle kahe miljardi krooni, aga neid uudiseid tuleb aeg-ajalt juurde. Eesti on osutunud rahvusvahelisel turul usaldusväärseks kvoodimüüjaks. Miks ma seda mainin? Sel teemal on riikides ka suuri skandaale olnud, selle tõttu, et raha ei ole läinud lubatud kohta, on kukkunud ka ministrid. Projektidega tegeldakse aktiivselt. Ma kardan, et ma ei jõua teile praegu kiiruga seda programmide loetelu leida. Kui te staadiumi kohta küsite, siis kõige operatiivsem on kaasata sinna omavalitsuste projekte ja seda tehakse. RKAS on üks aktiivne partner. Põhimõtteliselt, kui eelarvetehniliselt vaadata, siis see raha laekub Keskkonnaministeeriumi eelarvesse, kust rahastatakse eri ministeeriumide projekte. See raha muudetakse eelarvetehniliselt jällegi ülekantavaks rahaks. Räägin seda selleks, et äkki pakub huvi, kuidas seda raha sealt üles leida. See ongi keeruline, kõigepealt müüakse kvoot. Kuigi sellele vastab kohe kohustuslik kulu, mis on kokku lepitud kvoodi ostjaga, käsitleb Eurostat seda lahus, ühel aastal tulu ja teisel aastal kulu. Me ei tahaks seda eelarvepilti rikkuda. Me püüame tulu ja kulu viia võimalikult lähestikku, aga selge, et raha laekumise ja ärakasutamise vahel tekib ajaline nihe. Nii et kui Riigikogu näeb selliseid eelarvetehnilisi liigutusi, siis need on täiesti ausad, sisulised ja ei ole pildi ilustamiseks loodud, vaid siin on praktiline vajadus, kulu ja tulu võiksid olla ikkagi lähestikku.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eelarve ei ole väga lahti kirjutatud ja ma ei näe alati, kuhu te selle raha panete. Teil on saanud traditsiooniks, et igal aastal eraldatakse eelarvest teatud miljonid omanike keskliidule. Ma ei oska kuidagi välja lugeda, kui palju see liit sel aastal raha saab. Äkki te ütleksite, kui palju omanike keskliit raha saab? Ja kui omanike keskliit saab raha, mispärast siis üürnike ühendus raha ei saa?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma jään natukene hätta, seda tuleks seletuskirjast otsida. Suurusjärk on tõenäoliselt sama. Ma pean kahetsusega ütlema, et ma vajaksin lisaaega, et kontrollida, kas siin on mingi muutus tehtud. Ma ei ole kummaski kulus surmkindel. Nende asutuste või organisatsioonide profiil on riigieelarves muude mittetulundusorganisatsioonide ja sihtasutustega võrreldes kuidagi ebaproportsionaalselt kõrgele tõstetud. Aga kuidas konkreetne minister, kelleks minu teada on majandusminister, on selle raha paigutanud, selle ma pean üle kontrollima ja ma kindlasti teen seda.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Toivo Tootsen

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Küsimus puudutab finantseerimistehinguid. Eelarves on laenude andmiseks ette nähtud 177 miljonit eurot. Seletuskirjast loen, et üle 100 miljoni euro sellest on ette nähtud laenuandmiseks Läti Vabariigile. Ise me võtame 500 miljonit eurot laenu, teisisõnu, me võtame 500 miljonit laenu, et sellest 100 miljonit anda lätlastele. Eelmises infotunnis selgus, et ega need lätlased seda laenu meie käest nagu eriti võtta ei tahagi. Küsimus: mis saab sellest rahast edasi, mis siin eelarverea peal ilusasti olemas on?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Meil on selleks võimalused reservidena alati olemas, on võimalus ka laenu võtta, kuna me oleme siiski oma konsolideerimisega laenuturul kindlalt sees. Keegi ei ütle meile, et me peame üle 10% intressi maksma või ei saa üldse laenu. Aga ega me ilma Lätita ei saa ju. See otsus sai tehtud eelmise aasta kõige kriitilisematel hetkedel, kui Läti selgelt vajas rahvusvahelist abi, kui Lätile tuli appi Euroopa Liit ja kui Euroopa Liidu partneriks oli IMF ja Läti ise maine poolest. Aga suuresti Läti tõttu oli meie piirkond üks suur hädaorg turgude poolt vaadates, keegi ei uskunud sellesse piirkonda. Oli kaks põhjust, miks see olukord normaliseerus. Üks oli kindlasti see (andke andeks, et ma seda rõhutan), et Eesti täitis eurokriteeriumid. Keegi ei uskunud, et siin on täiesti võimekas riik olemas. Teine põhjus on see, et lätlastele tuldi selgelt appi, Läti ei saanud enam turult isegi üle 10%-ga laenu. On päris seaduspärane, et partnerid tulevad appi. Meie tulime appi kõigepealt Euroopa seltskonnas ja eraldi ajasime seda asja Põhjamaadega. Meil oli väga põnevaid istumisi Balti ja Põhjala ministrite rühmas, enne kui Läti olukord hakkas normaliseeruma. Aga jah, kas Läti seda vajab, see on ebaselge. Ta pidi esimese arvestuse järgi saama seda laenu tänavu. Praegu võib juhtuda, et ta ei vaja seda ka järgmisel aastal. Aga vara on hõisata, sest Läti eelarve pinged ja ka poliitilised pinged on kahtlemata väga suured.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Vladimir Velman

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Teie kolleeg valitsuses, sotsiaalminister Hanno Pevkur lubas kevadel, et läheb riigieelarve läbirääkimistele sooviga tõsta toimetulekutoetuse määr 1200 kroonile. Nüüd selgus, et sellest mõttest ei tule midagi välja, kuna teie kui rahandusminister ei ole sellega nõus. Kuidas te hindate täna, kui hinnad on reaalselt tõusnud, kas 1000 krooniga kuus on tõesti võimalik ära elada ning kas te olete ka täna toimetulekutoetuse määra tõusu vastu?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kõigepealt, toimetulekutoetus on olemuslikult niisugune top-up, mida makstakse muude toetuste järel, juhul kui nendest teatud kriteeriumide järgi puudu jääb. 1000 krooniga elamisega võib kelkida mõni Riigikogu liige, aga üldiselt 1000 krooniga inimesed ikka ei ela küll. Neil ongi raske. See on bioloogiliselt võimalik, aga mitte sotsiaalselt. Ma ei näe, kas see tubli Riigikogu liige on veel elus, praegu vist ei paista olevat. Ei tasu liiga tugevasti kampaaniat teha, hakkab tervisele ja hügieenile. Mis puudutab toimetulekutoetust, siis kõigepealt võrdleme hindu. Hinnad ka langesid. Ei ole korrektne see väide, et kriisi tõttu on vajadus kulutuste järele otseselt kasvanud, et see, et meil on kriis, on põhjus toimetulekutoetuse tõstmiseks. Ei, põhjust võib otsida sellest, et madalate sissetulekute suurendamine võib elavdada siseturgu, aga mitte see pole põhjus, et kui ümbrus jääb vaesemaks, siis kõige vaesemad automaatselt ja loogiliselt kannatavad proportsionaalselt rohkem. Ei ole niimoodi. Toimetulekutoetuse määr 1000 krooni on muidugi näruselt väike summa, aga sel ajal, kui kõik tulud vähenevad ja ka hinnad jupp aega langesid, siis sealt põhjendust otsida ei ole päris õige. Kuigi ma mõistan, et see summa on pisikene. Kordan üle: oludes, kus Sotsiaalministeeriumi eelarve on väga mitmes osas väga kiiresti kasvanud, on keeruline eeldada, et see kasvab kõikides osades. Ma võin teile tuua ka selle loetelu, millised väljaminekud on selle valdkonna eelarves kasvanud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Suur aitäh! Austatud minister! Kui eelmise paari aasta riigieelarve miinuste hulka tuli kindlasti lugeda seda, et sageli olid eelarve eelnõud koostatud liigoptimistlikest eeldustest lähtuvalt, siis järgmise aasta eelarve puhul on realismi osa kahtlemata tunduvalt suurem. Minu küsimus on aga selline: kuivõrd on järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga, mis on aastateks 2011–2014 vastu võetud? Osaliselt sa juba vastasid oma sissejuhatavas kõnes, aga võib-olla tooksid mõne momendi veel juurde. Kui taktika on paindlik, siis kuidas on suhe strateegiaga?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Me võtsime eesmärgi vähendada eelarve struktuurset defitsiiti aastas poole protsendi võrra. See on see, mida teeb kogu Euroopa eelarvepoliitika, see on rahandusministrite seatud eesmärk. Meie järgisime seda palju kindlamalt aluselt. Vahepeal on toimunud nihkeid, majandus on kevadel tehtud strateegiaga võrreldes kosuma hakanud. Me oleme suutnud kõik ühiselt, kogu Eesti ühiskond ja rahvas, parandada eelarvepositsiooni ka peale selle, mis Rahandusministeeriumis tehakse. Me ei ole seda positsiooni parandamist ära kulutanud ei sel ega kuluta ka järgmisel aastal. Need lisamaksukulud ei lähe kulutamisele, vaid miinuse kiiremale vähendamisele. Põhjusi on erinevaid, aga ma ikkagi väga rõhutan, et teine sammas muudab järgmisel aastal olukorra veel raskemaks ning tulevik toob meile ja kogu maailmale kindlasti kriise. Kes jõuab enne valmistuma hakata, et eelarvega ülejääki jõuda, on väga suur võidumees. Me näeme praegu seda laiemalt. Euroopa riigid on headel aegadel lubanud endale miinust ja neil seda puhvrit ei olnud. Mis me siin Baltikumist räägime, siin on kontrast päris suur.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Personalikuludeks on tuleva aasta riigieelarves planeeritud 8,7 miljardit Eesti krooni. Seega kasvavad personalikulud 2010. aastaga võrreldes 344 miljonit krooni. Tahangi küsida teilt, hea minister, kuidas mõjutab planeeritud personalikulude kasv näiteks õpetajate, politseinike või päästetöötajate palku.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Personalikulud põhimõtteliselt ei kasva, kui me riigikaitse välja arvame, personalikulud ikkagi külmutati. Kuna kaitseväel on laienemise kavad, siis sinna kulub üksjagu. Aga idee poolest, jah, on kulutused personalile külmutatud kõigis valdkondades, nagu ma ütlesin. Selle külmutamise sees saab muidugi iga haldusala teha struktuurseid reforme. Mingil määral tegi seda isegi haridusministeerium. Ei saa salata seda, et õpilaste arv jätkuvalt väheneb, nii ülikoolidesse astujate kui ka gümnaasiumilõpetajate arv tegelikult aasta-aastalt väheneb. Nii et suhteliselt on õpetajad siin paremas positsioonis, kui suudetakse tööd ümber korraldada. Aga see oli väga selge. Kõik vaatasid, et kui ikkagi külmutatakse, siis külmutatakse ja jätame selle erandijutu. Midagi ei ole parata, see on poliitiline reaalsus, et üldist printsiipi peab järgima.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Põllumajandustootjatele on ette nähtud riigi otsetoetus ehk top-up, mida igal aastal lubatakse liikmesriikidel teatud määral maksta. See pisutki võrdsustab vanade ja uute liikmesriikide ebavõrdseid konkurentsitingimusi. Sellel aastal on maksimaalne määr, mida riik võib maksta, 680 miljonit, aga eelarves on 560 miljonit. Ma mäletan, et eelmisel aastal oli jutt, et kui asi läheb paremaks, tulud laekuvad paremini, siis leitakse põllumajandustootjatele top-up'i raha juurde. Mul on niisugune omapärane küsimus: kas te rohkem raha juurde ei leia või kavatsete seda juurde leida enne valimisi?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ega see lõpuni tõsine küsimus ei olnud, aga te mainisite õigesti seda lubatud määra. Selle määra täitmine on suurem kui käesoleval aastal, nii et suhteliselt see osa suureneb. Mis ma veel oskan öelda? Eesti ei olegi maksnud seda 100%. Ma ei tea, võib-olla ühel aastal see nii oli. Jah, ühel aastal oli, aga ma ei taha seda aastat meenutada, seal on muudki unustamisväärset, mille tagajärgi me nüüd taluma peame. Keegi ei saa Eesti riigis minu arust aastal 2011 väita, et tema peab saama maksimumi, mis saada on. See ei ole lihtsalt eetiline. Kui võrrelda põllumajanduse kulusid ja tema osa SKT-s, siis paneb kukalt kratsima. Mul on hea meel, et põllumeestel läheb natuke paremini. Mis puudutab paremaks minemist, millele te viitasite, siis juhin tähelepanu, et eelarve sundkulud ei luba väita, et läheb paremini. Lisaallikad on meil väga suuresti seotud CO2-ga, eks ole, ja ka euroraha on seotud kuludega, euroraha nõuab kaasfinantseerimist, sotsiaalkulud kasvavad. Ma võin selle rea teile ette lugeda, aga kindlasti neid küsimusi tuleb veel. Väga erinevad sotsiaalkulud kasvavad. See kõik sööb selle kasvu ära, nii et paindlikkust tegelikult juurde ei tule. Põllumeestele selles mõttes ruumi ei ole juurde tulnud. Kogumispensionid – 1,2 miljardit kasvu, pensionikulud – 461 miljonit (ma räägin lihtsuse mõttes kroonides), vanemahüvitis – 293 miljonit, puuetega inimeste toetused – 66 miljonit, ravikindlustuskulud – 61 miljonit krooni. Ei saa päris väita, et valitsus inimesi ei toetaks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Eelnõu seletuskirja kohaselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves kavandatud 2011. aastaks äriühingute aktsiakapitalide suurendamiseks ja riskikapitalifondi osakute soetamiseks finantseerimistehinguid summas 350 miljonit krooni. Summa ei ole küll väga suur, aga mitte ka väga väike. Siit minu küsimus: kuidas on seda täpsemalt kavas kasutada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

See on üks võimalus, mille realiseerumist on mul raske täpselt lubada. Ma peaksin selle rea üles otsima, mida ma nüüd kiiruga ei suuda. Kui me sellest aastast räägime, siis selline tehing oli näiteks Estonian Airiga. Arengufond saab põhikapitali (mis ei ole küll aktsiakapital) raha juurde. Eesti Energia on potentsiaalselt lisakapitali saaja, aga järgmisel aastal seda tõenäoliselt ei juhtu. Ent kuna tegu on finantseerimistehingu reaga, siis on see pigem potentsiaalne võimalus kui konkreetne plaan. Ma luban, et see on hinnang, mille realiseerumisest väga palju ei sõltu, tähendab, eelarve tervis sellest otseselt ei sõltu, likviidsus natuke sõltub.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Hiljuti oli uudis selle kohta, et Eesti on järjekordselt ühes pingereas kukkunud. Tegemist oli soolise võrdõiguslikkuse indeksiga. Sellest lähtub ka minu küsimus. Ma ei tea täpsemalt, mida see indeks mõõdab, aga nendes riikides, kus soolist võrdõiguslikkust on natuke rohkem kui meil, vaadatakse erinevaid seadusi, sealhulgas riigieelarvet, läbi soolise võrdõiguslikkuse prisma ehk hinnatakse, kuivõrd see seadus soodustab või ei soodusta selle edendamist. Kas te olete seda eelarvet sellest vaatevinklist analüüsinud ja vaadanud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ei ole ega kavatsegi seda teha. Ma olen eelarvet analüüsinud kogu aeg erinevate edetabelite järgi, sealhulgas nende järgi, millel on otsene seos riigieelarvega. Ma võin siin öelda, et ma alati tean, millise edetabeliga on tegemist, ja rõõmustan juhtude üle, kui Eesti edetabelis heas mõttes tõuseb, mitte ei lange. Aga soolise võrdõiguslikkuse edetabeli nimel ei hakka ma siin pingutama, ausalt.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Kui kõrvutada Rahandusministeeriumis kokku pandud eelarvekava, mis kandis 14. septembri kuupäeva, selle eelarvekavaga, mis 24. septembril avalikkusele välja anti, siis selgub, et eelarvesse on juurde kirjutatud 1,5 miljardit krooni tulusid. Rahandusministeeriumi esialgne eelnõu nägi ette, et riigiettevõtetelt loodetakse 2011. aastal korjata omanikutulu 945 miljonit krooni ehk 62% vähem kui tänavu, aga valitsuse aruteludes kasvatati dividendid 1,8 miljardini. Samuti suurendati ettevõtte tulumaksu, käibemaksu ning sotsiaalmaksu laekumise prognoosi. Siit minu küsimus: palun seletage meile, millisel prognoosil põhines see optimism, mis lubas 1,5 miljardit krooni tulusid nädalaga juurde kirjutada.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Sellist tulude juurdekirjutamist ei olnud ja prognoosi muutumist ei olnud. Küll aga on see arv mõjutatud erinevatest otsustest. Näiteks see, et dividende otsustati võtta ettevõtetest rohkem (aga nagu ma kõnes rõhutasin, kaugel võimalikust maksimumist), mõjutas kohe ettevõtte tulumaksu laekumise paranemist. Ma peaksin natuke kontrollima, milline otsus mõjutas käibemaksu laekumist, aga kindlasti ei parandatud käibemaksu prognoosi lihtsalt kulude katmise eesmärgil. Ma peaksin üle kontrollima, kas selle vahemiku sees, mida te mainisite ja mis mul nii perfektselt ei ole näppude vahel kui teil, on mõju ka CO2 kvoodi müügil, kuidas see näiteks mõjutab käibemaksu. See ilmselt ei mõjuta, see on müük. Aga need prognoosid johtuvad konkreetsetest otsustest. Mul tekib siin igasugu mõtteid, mida ma kõiki ei julge välja käia. Üks meede näiteks tulumaksu osas, millega me korrigeerisime prognoosi, oli otsene lisaraha Maksu- ja Tolliametile. Selle taga oli analüüs, kui palju jääb, ütleme, maksuriski katmata, ja selleks me eraldasime lisaraha, mis lubas täiesti puhta südametunnistusega, analüüsil põhinedes suurendada tulumaksu ja ka sotsiaalmaksu prognoosi. Nii et mingit niisama juurdekirjutamist ei ole olnud. Ma ikkagi väga kahtlustan, et kvoodikaubandusel on seal ka oma osa. Neid kuupäevi on minu jaoks eelarve sees lihtsalt nii palju, et palja kuulmise järgi ma ei pane ritta, millal miski toimus. Aga ei ole olnud mingit võltsimist ega juurdekirjutamist, ausõna! See on üks asi, mida iga aasta lõpus tahetakse teha, et paneme juurde näiteks tulusid maade müügist. Igal aastal tahetakse seda teha ja on rasked vaidlused selle ümber, aga need tahtmised kipuvad kahjuks ka teoks saama. Ent sel aastal oli vastupidi, me loobusime sellest. Me loobusime osast maade müügist põhjusel, et eelarvepositsioon paranes niigi soovitust kiiremas tempos ja meil on pigem vaja leevendada olukorda 2012. aastal. Ma mõtlen, kas tubakaaktsiisi laekumise muutmine võis sellesse vahemikku jääda. Aga kõik need olid ikkagi põhjendatud otsused. Käsi südamel ütlen, et mina selle eelarve tuludes ei kahtle. Seal ei tehtud ebaausaid ümardamisi.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Helle Kalda

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on Politsei- ja Piirivalveameti rahastamise kohta. Ei ole saladus, et sellel aastal oldi sunnitud koondama 129 politseinikku ja saatma politseinikke veel sundpuhkusele. Kui vaadata 2011. aasta eelarvet, siis eelarves on täpselt sama summa, mis oli 2010. aastal. Kas sellel aastal plaanitakse veel politseinikke koondada või plaanib valitsus saata politseinikke uuesti sundpuhkusele? Kas ei ole see ohtlik meie sisepoliitikale?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma pean ausalt ütlema, et valitsus ei saada kedagi puhkusele ega koonda kedagi. Need on ikka ministri otsused. Eelmise aasta kärbete ajal ma muidugi ei olnud selle protseduuriga, mis seal toimus, üldse rahul. Pean tunnistama, et minu eelistus oli vajaliku summa ulatuses sõnastada prioriteedid. Valitsuses jäi pika, mis seal salata, tüli järel peale selline mehaaniline kärbe. Elus oli asi küll palju keerulisem, nagu ma ka valitsuses pikalt selgitasin. Kokkuvõttes tuli mehaanilise kärpe ja poliitiliste valikute kombinatsioon, sest mitte kõiki tulusid ja kulusid ei saa mehaaniliselt, ühtemoodi kärpida. Seda te võisite ka kuulda. Ma ei hoidnud seda arvamust enda teada. Sisejulgeoleku rahastamisest rääkides rõhutan kõigepealt üle, et ega nüüd, kui majandus on natuke kosunud, ei tähenda see, et kõik kriisieelsed peod algavad uuesti. Võtame või sisejulgeolekualased kulud, mis tollal kiiresti kasvasid. See aeg ei tule tagasi. Selles ongi kriisi õppetund. Ega eelarvest ei tehta mõttetuid kulutusi, need kulutused on kõik vajalikud. Ei ole niimoodi, et me keerame sama summa tagasi, sest te ju lubasite, või tööandja ju ütles, et minge küsige palk tagasi, sest ta ütles, et nii jääb ainult aastaks. Ei ole sellist olukorda. Buumi õppetund ja kriisi õppetund ongi see, et tuleb koomale võtta igas valdkonnas. Neid valdkondi tähtsuse järgi järjestada on äärmiselt keeruline. Ma siin ühe tõstsin kõige kõrgemale, ka see on vaieldav – haridus. Kultuuri jätsin mainimata, aga kultuurikulutused suurenevad 20%. Sisejulgeoleku rahastamise kohta ma mõne fakti teile ütlen. Päästeametis kasvavad tegevuskulud 19,2 miljonit krooni, minu andmetel läheb see raha varustuseks. Politsei- ja Piirivalveameti tegevuskulud kasvavad 50,7 miljonit krooni (ma ei ütle praegu eurodes, kuigi need arvud on mul olemas). Raha eraldatakse tehnika jaoks, personalikulud ei kasva. RKAS-i kaudu rahastatakse Jõhvi Politsei- ja Piirivalveameti hoone ning Narva Politsei- ja Piirivalveameti ühishoone rajamist, töökeskkond läheb sellega meeldivamaks. CO2 kvoodi müügi tulust kavandatakse rahastada 59 sisejulgeolekuobjekti summas 124 miljonit krooni. Nii et ma kinnitan üle: palgafondid on kõigis valdkondades külmutatud, mis ei tähenda, et juhid ei võiks teha valdkonna sees eelistusi. Eelistus võib seisneda ka selles, et vähema arvu inimestega tehakse ära sama töö, nii nagu valdavas osas riigisektoris tehakse umbes sama arvu inimestega ära suurem töö, sest riigisektorile pannakse iga nädal mõni ülesanne juurde.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Jaanus Marrandi

Tänan! Lugupeetud härra minister! Ma sirvisin eelarvet üsna hoolega, püüdsin vaadata eri ministeeriumide personalikulusid. Tõepoolest, enamikul juhtudel on personalikulude kasv üsna väike või kulud koguni vähenevad ja töötajate arv on ka vähenenud. Ainult üks erand torkas silma, see on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ma mäletan varasematest aegadest, et kui teie koalitsioonipartner Isamaa ja Res Publica Liit oli opositsioonierakond, siis üks nende põhilisi katteallikaid igasugustele muudatusettepanekutele oli alati see, et võtame personalikuludelt 10% maha ja asi klaar. Praegu tundub, et selle erakonna poliitikas on toimunud väikene muutus, vähemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonnas. Ma küsingi: kuidas te hindate, kas tõepoolest on toimunud teie koalitsioonipartneri poliitikas väike muutus või millega te põhjendate, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi personalikulud on suhteliselt kõige enam suurenenud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Seletuskirjas on see vastus kindlasti olemas. Põhimõtteliselt ei ole selline suurenemine lubatud. Ma olen täiesti veendunud, et see kokkulepe on pidanud. Ma peaksin üle kontrollima, milline struktuurne muudatus on teile sellise mulje jätnud. Katsume üle kontrollida ja kas või rahanduskomisjoni kaudu teile teada anda, mis seal täpselt on toimunud. Minul seda rida pole.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Taavi Rõivas

Aitäh! Austatud minister! Kuigi Riigikontroll ei ole veel oma viimast aruannet parlamendile ega isegi mitte parlamendi komisjonidele tutvustanud, on see juba meedia vahendusel avalikuks saanud. Sinna on pooltõeste algandmete ja minu hinnangul üsna vildakate järelduste koosmõjul jõudnud üks avastus, et Eesti riigi võlakoorem lähiaastatel viiekordistub. Kui mõned ametikaaslased ei oleks sellest innustunud, siis ma sellist asja üldse teie käest ei küsiks, aga kuna seda on juba tsiteeritud ka Riigikogu tasandil, siis võib-olla oleks kohane see asi ära klaarida ja rääkida sellest, kui palju järgmisel aastal või lähemas tulevikus Eesti avaliku sektori võlakoorem tegelikult kasvab.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma pean sellist väidet eksitavaks ja sellele alla ei kirjutaks. Ma arvan, et tõenäosus, et olukord selliseks kujuneb, on olematu. Küll aga on tegu ühe hüpoteesiga, mis põhineb teatud eeldustel. Küllap on need andmed ametlikest dokumentidest välja nopitud, aga seal on kindlasti jäänud arvestamata hulk asjaolusid. Arvatavasti on siin aluseks olnud (ma palun vabandust, mul ei ole olnud aega selle aruandega tutvuda) riigi eelarvestrateegia. Vahepeal on ju Eesti eelarvepositsioon teatavasti oluliselt paranenud, ka järgmise aasta positsioon on parem, kui loodeti, selle aasta oma on niikuinii parem. Me üritame tõsiselt jõuda hiljemalt 2013. aastaks ülejääki, aga ma ei välistaks, et tasakaal saavutatakse 2012. Kosumise märgid on siiski olemas. Mis ei ole realiseerunud, on näiteks Läti laen. Mis ei ole realiseerunud ega realiseeru, on selle aasta Euroopa Investeerimispanga laenulimiidi kasutamine 1,5 miljardi ulatuses. Mida ei ole selles numbris kindlasti arvestatud, see on reservide kasutamine. Kui me järgmisel aastal planeerime reserve kasutada üle 2 miljardi krooni, siis ka selle võrra (seda on hinnanguliselt 2,36 miljardit) väheneb laenuvajadus. Muidugi, kui me räägime viiekordistamisest, siis viis korda null on null, aga viis korda ..., mis ma peaksin ütlema, võib-olla kolm, kolm on väga väike number – see ei anna tegelikult väga suurt arvu. Miks see väide veel eksitab ja selliste dramaatiliste avalduste kujul eriti? Laenukoormust ei arvestata juba ammu ka Eestis mitte keskvalitsuse laenuna, vaid kogulaenuna, avaliku sektori laenuna. Valitsuse osa selles laenukoormuses on tegelikult pisike. Nii et protsent laenukoormuse SKT-s jääb meil igal juhul Euroopa väikseimaks, isegi juhul, kui me tõesti võtame maksimaalses kaalutletud ulatuses Eesti Energia rahastamiseks laenu. Ka see maksimaalses ulatuses võtmine on ebatõenäoline. Nii et viis on suur number. See, mida korrutatakse, on väike, ja see viis ise ei teostu, ma olen selles täiesti veendunud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Nikolai Põdramägi!

Nikolai Põdramägi

Tänan, Riigikogu esimees! Lugupeetud rahandusminister! Haigekassa eelarvepositsioon on eelarve seletuskirjas hinnatud stabiilseks, kuid arvestades Eesti demograafilist situatsiooni, on pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks vaja seletuskirja andmetel võtta lisameetmeid. Küsingi: milliseid meetmeid on plaanis võtta, et tagada haigekassa jätkusuutlikkus?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Haigekassal on oma eelarve. Haigekassa eelarve on piiratud kättesaadavuse vist 2% paranemisega ja teenuste hinna 1% paranemisega. See on üks otsus, mis on langenud. Aga üldjoontes me haigekassa teemal langetame kogu aeg otsuseid. Haigekassa eelarve iseenesest on alati kasvanud, igal aastal on kasvanud, tal on kohustusi vähendatud. Tema viimase, ma pakun, viie aasta kulud on kasvanud 1,4-kordseks, mis ei olegi nii hull olukord, aga loomulikult on inflatsioon ja nõudlus sellel alal väga kiire. Kogu vananeva Euroopa, aga ka kogu maailma probleem on see, kuidas lahendada tervishoiu rahastamise küsimus. Nobeli auhinda me sellele siin ei taotle ega hakka lahendusi välja pakkuma, sest neid täpselt ei tea, igal juhul on üks suuremaid väljakutseid, kui te lubate, praegu eelarveteemadel kogu maailmas see, kuidas rahastada meditsiini, mis aina kallineb, sööb ära aina suurema osa eelarvest. Meditsiin on tõenäoliselt võimeline ära kulutama kõik SKT-d. Alati on vaja langetada otsuseid, mis piirini me inimest ravime või elus hoiame, aga seda räägivad juba arstid. Äärmiselt keeruline probleem, aga sellega tuleb tegelda. Järgmise aasta kontekstis suuri lahendusi ei ole, küll aga on haigekassa kulud järgmise aasta eelarves paarisaja miljoni ulatuses suuremad, kui on tulud, see on tõsi.

Aseesimees Keit Pentus

Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on lühikene ja puhtpraktiline küsimus. Siit saalist on kõlanud täna mitmeid küsimusi ja te pole nendele küsimustele vastanud, te olete osutanud, et küsimustele vastamine nõuab eelarvesse tungimist, nõuab aega jne, jne. Te pole täna kordagi eelarvet lahti teinud. Kas tulevikus võiks mõelda nii, et te tulete oma arvutiga ja lööte lõbusalt kõik numbrid siia tabloole üles? Kui siis küsitakse toimetuleku kohta või omanike keskliidu kohta vm, siis oleks kõik selge, nähtav ja oleks meilgi nauditavam jälgida. Küsimus on see: miks Rahandusministeeriumil siin arengut ei ole, kui me oleme ikkagi väga kõrgelt arenenud IT-lahendustega riik?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Täna hommikulgi tegin sellise ettepaneku ja sain Riigikogust vastuse, et see ei ole teostatav. Ma tegin ettepaneku saavutada uus tase ja reageerida küsimustele elektroonsete materjalidega. See ei pidavat olema võimalik. Meil on olemas ka inimesed selleks, kes oleksid kiiresti õiged numbrid üles otsinud. Kui te nüüd vaatate eelarve mahtu, siis näete, et ei ole ilmselt realistlik, et ma kõigile Riigikogu liikmetele vastaksin niimoodi, et ma hakkaksin seda paksu raamatut lappama. Ma olen väga palju arve täna nimetanud, aga ma ei tahaks ka olla see, kes pakub Riigikogu liikmetele abi selle raamatu lugemisel. Ka endal võtab see hulk aega. Katsuge põhimõttelisemaid küsimusi esitada. Täpsemad küsimused saate näiteks teie personaalselt esitada rahanduskomisjonis, kus tütarlastel on nobedad näpud ja väga hea mälu, nad aitavad mind. Ise ma ei tahaks iga kord takerduda raamatu lappamisse.

Aseesimees Keit Pentus

Marika Tuus, teine küsimus, palun!

Marika Tuus

Aitäh! Ma pean teid pisut ka kiitma, sellepärast et õnneks ei ole meil eelarved enam sellised, et prognoose ja eelarvet tehakse 2,6% majanduskasvule tuginedes, aga tegelikult me maandume 16% langusel, mis oli ka maailma kontekstis ikkagi enneolematu tulemus. Selle valitsuse prognooside asjatundmatust on ju hiljuti kritiseerinud ka Riigikontroll. Kuid ma küsin: kuna peaministri optimismist võib välja lugeda, et meil ikka läheb juba natuke paremaks, kas te siiski ei kaalunud eelarve koostamisel soojusenergia käibemaksu määra langetamist? See on praegu, võib öelda, peaaegu kõige teravam küsimus ja iga päev meie poole selles küsimuses pöördutakse.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Teie kui südametunnistusega poliitiku kohustus on siis küsijatele selgitada, et selline samm oleks praegusi probleeme arvestades lubamatu, sest energia maksusoodustused (enamasti on tegemist fossiilse energeetikaga) ei sobi, need on inetud. Kui me tahame sotsiaalseid probleeme lahendada, siis tuleb neid lahendada teistmoodi. Mis puutub 16% langusse, siis mina sellist langust ei tea. Mis puudutab Riigikontrolli auditit, siis, ausalt öeldes, selle põhjal, mis ma olen kokkuvõtetest lugenud, on mul sellele kõvasti etteheiteid. Ma väidan, et audit on jäänud eelarve tegijatele alla. See ei ole nii professionaalne, kui on olnud eelarve tegemine Eesti riigis. See, et kriisi ette ei nähtud, on ju tagantjärele prognoosimine. Palju õnne täppisteaduse eest, aga valel ajal! Hetkel, kus Eesti on oma sammud astunud, on täiesti vale aeg tulla selliste uudistega välja. Muide, see kriitika käis minueelse aja kohta. Mina olin siis rahanduskomisjoni esimees, aga mul ei olnud prognoosiaparaati. Vaatamata sellele ei heida ma prognoosiaparaadile mitte midagi ette. See prognoosiaparaat töötas vähemalt niisama hästi, kui töötas pankade, Euroopa Komisjoni, IMF-i prognoosiaparaat. Selle kohta võin teile saata materjale. Sellest on palju räägitud, kuid ütlen veel, et Eesti Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosid on olnud väga selges korrelatsioonis teiste prognoosidega. Nad on läinud lihtsalt ajas aina halvemaks, nagu kõik teisedki. Nüüd lähevad nad uuesti paremaks.

Aseesimees Keit Pentus

Nelli Privalova, palun!

Nelli Privalova

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kaitseministeeriumi valitsemisalas suurenevad sihtotstarbeliste eraldiste tulemusel Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse kulud selle aastaga võrreldes 9% ehk 900 000 krooni. Millega te põhjendate sellist tõusu ning miks eraldasite kogusummana 10,85 miljonit? Töötajaid peaks seal olema alla 15.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma muuga ei põhjendagi kui kaitseuuringutega. See on selle keskuse missioon ja selle otsuse on langetanud kaitseminister oma eelarve piires. Mina ei oska teda selle eest kritiseerida. Ma võiksin teda kritiseerida mõne teise kulu eest, mis eelarves on, aga ma arvan, et see kulu on suhteliselt hästi kasutatud, sest see läheb ajudesse. Ajusid on riigikaitses alati napilt, muskleid on alati rohkem. Selline ajude juurdetulek võimaldab ehk paremini vabaneda dogmadest, valedest ohuhinnangutest ja valedest vastumeetmetest.

Aseesimees Keit Pentus

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Seletuskirjas on mainitud, et üldiselt on põhiseaduslikud institutsioonid oma keskmise palga taseme poolest jätkuvalt väga erinevad. Kuidas on plaanis keskmise palga tasemeid tasakaalustada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei arva, et minu ülesanne on praegu sellega tegelda. Meil on palgafondid ju külmutatud. Riigikontroll, tõsi, on saanud tegevuskuludeks raha juurde, kuna neile lisatakse funktsioone. Kord tekkinud tasakaalustamatus rasketel aegadel muidugi nii lihtsalt ei kao. Teisest küljest ei näita ikkagi ka keskmine palk suurt midagi. See on mingisugune tunnetuslik arv, millele tuleb sisse vaadata, tuleb vaadata, mis on nende inimeste roll, milline on nende ettevalmistus. Aga ka põhiseaduslike institutsioonide palgatasemed on põhimõtteliselt külmutatud.

Aseesimees Keit Pentus

Tiit Kuusmik, palun!

Tiit Kuusmik

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! On teada, et sisenõudlus on aastate võrdluses tasapisi languses olnud 2008. aasta kevadest alates. Samas annab riigieelarve seletuskiri teada, et 2011. aasta prognoosi järgi peaks käibemaksu laekumine suurenema. Siit küsimus. Palun selgitage, mille tõttu siis prognoositakse käibemaksu laekumise suurenemist, kui tarbimise suurenemise kasvu esialgu eeldada ei ole.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kas see oli käibemaksu prognoos, mille kohta küsimus oli? Käibemaks on osa üldisest majanduskäibest. Kui on majanduskasv, siis on lootust, et käibemaksu laekumine suureneb, eriti nominaalselt võttes. Tõsi, meie majanduse käive kipub kasvama ekspordi tõttu, mis on üks käibevaene ala. Aga selline on prognoos olnud. Üksikute maksuliikide prognoosi tuleks mul teie jaoks järele vaadata. Kõige parem on muidugi jälle süüvida seletuskirja, aga ma ei tea, kas te viitsite oodata, kuni ma siin lappan. Mõnikord püüan ma täpsustada neid vastuseid järgmise küsimuse ajal, aga see pigem raiskab aega.

Aseesimees Keit Pentus

Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor

Ma ei palu ministril kausta lapata, küsimus tuleb lihtne. Mind on, nagu sa tead, tükk aega huvitanud see poliitiline otsus, et valitsussektori tasakaalus on jõutud numbrini –1,6% SKT-st. Kui ma komisjonis su käest küsisin, ega ma siis ka ei saanud õiget vastust, miks 1,6. See, kui on seatud eesmärgiks mingi aja pärast jõuda uuesti valitsussektori eelarvega tasakaalu, on arusaadav. Ma küsin näiteks lihtsalt nii: kas sina rahandusministrina oled kindel, et kui me järgmisel aastal valitsussektori tasakaalu osas oleksime näiteks arvu –2,6 juures, kas see mitte ei aitaks meil jõuda hoopis varem kogu valitsussektori eelarvega tasakaalu, näiteks 1% eest SKT-st teha investeeringuid, mis iganes? Kust see 1,6 ikka tuli?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma kõigepealt ütlen, et vastus on ei, kas-küsimusele on vastus ei. Kindlasti teeb see olukorra raskemaks ja eks investeeringutel ole ka teatud mõistlik piir. See, kui me tõstame seda aastas 16%, tähendab juba survet hindadele. Juba on probleem, ettevõtted näevad, et nad saaksid teenida rohkem, ja ütlevad lepinguid üles. Ehitushinnad enam ei lange, vaid kipuvad kerima aasta arvestuses, ja kui vaadata üksikute projektide kaupa, siis on asi juba päris tõsine, riskid järjest kasvavad. Investeeringutega ei ole mitte niimoodi, et me kallame ühest klaasist vett teise, vaid need on konkreetsed projektid, see on konkreetne riigi vajadus ja konkreetsed vajadused peavad olema proportsioonis. Meil oleks olnud võimalik näiteks teedesse ka sel aastal rohkem raha panna. Me nägime seda rohkem ette, kui suutsime ära kasutada. Sama lugu on põllumajanduses. Nii et eelarvesse kirjutatud arvud ei tähenda seda, et me suudaksime selle raha praktiliselt absorbeerida, seda ei ole vaja. Mis puudutab seda põhiküsimust, millest sa alustasid, siis ma ütlen, et rahanduskomisjonis said sa õige vastuse. Meil oli eesmärk jõuda võimalikult kiiresti tasakaalu, me kaalusime seda nii- ja teistpidi, sõltuvalt sellest, kuidas prognoosid muutusid ja mis on realistlik aasta. Me kaalusime Euroopa poliitika ühtlustamise eesmärgil ka 0,5% struktuurset paranemist aastas, võtsime selle eesmärgiks või võtsime selle käiku, mis on tegelikult üsna lõtv eesmärk võrreldes sellega, mida me mõni aasta oleme teinud, näiteks kui me 2009. aastal jõudsime lausa struktuursesse ülejääki üldise puudujäägi taustal. See realistlikkus seisnes väga erinevates indikaatorites, sinna kuulusid näiteks võimalus europrojekte ära kasutada, vajadus lõpetada investeeringuid, olemasolevad tegevuskulud. Ma arvan, et tegelikult oli see vastus ka rahanduskomisjonis olemas, aga kui on huvi rohkem köögipoolt vaadata, siis võib saata pakse pabereid. Ma ei tea, kas see on nii huvitav. Meil üldiselt on teatud indikaatorid, mille järgi me seda tegime, ja vahepeal me seda korrigeerisime, vahepeal lasime enda eesmärgis ka lati allapoole. Kui maksutulud hakkasid paranema, siis võtsime eesmärgiks vähendada selle võrra defitsiiti, mitte seda ära kulutada ja mitte suurendada selle võrra kontrollnumbreid.

Aseesimees Keit Pentus

Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh! Hea minister! Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kasvab tublisti, mis on ühtepidi tore. Aga minu küsimus puudutab seda, kuidas ja kui sügavalt te valitsuses süvenesite selle raha kasutamise kavatsustesse. Näiteks ma loen, et Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutusele antakse 70 miljonit eurot. See on 1,1 miljardit krooni, päris suur summa. Kuidas seda jagatakse? Kas tõesti on sellised arvud põhjendatud ja kui sügavalt te nendesse asjadesse süvenesite?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Pean ausalt ütlema, et mina isiklikult mitte väga põhjalikult. Kui eelarveprotsessi vaadata, siis rahandusministri põhiroll on ilmuda valgel hobusel või mitte, aga hakata lahkarvamusi lahendama. Enne seda on teinud tublid ametnikud analüüsi, nad on neid soove ja raha kasutamist muidugi hinnanud. Aga see küsimus ei ole päris tühjast. Ka minul on kõhklusi, kui üks ministeerium suunab nõnda palju raha põhitegevuseks sihtasutuste kaudu, mille üle kontroll on kaheldamatult nõrgem, mille palgapoliitika suunamine on keerulisem, näiteks on keerulisem saavutada seal võrdsust, ja läbipaistvust on seal igal juhul vähem. Aga me oleme ennast ka sihtasutuste juhtimisse seganud. Ma usun, et ka selle sihtasutuse nõukogus on Rahandusministeeriumi inimene. Ma ei ole jõudnud selle hinnanguni. Tegelikult on haldusalades juhtimiskvaliteet nii ja naa, mõnes on see parem, mõnes halvem. Sihtasutused seda kvaliteeti minu arvates halvendavad.

Aseesimees Keit Pentus

Georg Pelisaar, palun!

Georg Pelisaar

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Eelarveseadus on minu arvates aasta-aastalt läinud üldsõnalisemaks ja läbipaistmatumaks. 2011. aasta eelarve eelnõust selgub, et näiteks Kultuuriministeeriumi jaos on kõik avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma eraldistega ühes reas, ühes summas – need on siis Rahvusooper Estonia, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Rahvusringhääling. Võib küll öelda, et seletuskirjas on ju kõik olemas, aga varasematel aastatel on olnud ka eelarveseaduse eraldi ridadel avalik-õiguslike juriidiliste isikute eraldised kirjas. Millest tulenevalt on nüüd tehtud erinev liigendus ja on see ainult Kultuuriministeeriumis nõnda või ka mujal, teiste ministeeriumide puhul?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! See on põhimõtteliselt nii ka mujal. Millest tulenevalt? See on üks raske otsustamise küsimus. Minu laual oli ka ettepanek olla palju radikaalsem, teha eelarvet palju üldisemaks ja palju asju rääkida tõepoolest seletuskirjas täpsemini, veel täpsemini ja kõige täpsemini üle. Sellel on mitu head omadust. Esiteks, erinevalt sellest, mida tihti Riigikogus ette heidetakse, sellega eelarve arusaadavus tegelikult paraneb. Kui seal on vähem ridu ja nad on ühtlasemalt esitatud, siis on eelarvest kergem aru saada ja huvi äratanud rida saab seletuskirjast hästi põhjalikult kontrollida. Aastate jooksul on sattunud eelarvesse selliseid poliitilisi ridu, mis kuidagi ei ole proportsioonis sellega, et analoogsed read puuduvad. Natukene me oleme eelarvet selles mõttes rookinud ja ühtlustanud, aga põhimõtteliselt on tema detailsus siiski endine. Ebaproportsionaalseid ridu on maha võetud. Ma ei ütle, et see on ideaalvariant, saab nii- ja teistpidi, lihtsalt vaestel ametnikel on jällegi rohkem tööd, kui me otsustame rohkem lahti kirjutada, ja vaestel Riigikogu liikmetel tuleb tegelikult rohkem vaeva näha eelarve mõistmisega. Ma olen vaadanud eelarvet mõlemalt poolt ja mulle tegelikult radikaalne variant meeldis, aga ma loobusin sellest, sest need küsimused olid ette teada. Teada oli tolleks hetkeks ka üks teatav pretsedent Eesti omavalitsuses, mis ikkagi mõneti mõistlikku ideed kompromiteeris. Ma jätsin ütlemata, et vähem ridu tähendab ka seda, et Riigikogu ei pea tegelema asjadega, milleks tal ei ole tegelikult ei jaksu ega pädevust. Valitsus kui täitevvõim peaks saama paindlikumalt raha kasutada. Kui ühel real jääb raha üle, siis saaks kasutada seda teisel real, oma otsusega loomulikult. Aga kui ta peab iga sellise ümbertõstmise tooma Riigikokku, siis see ei ole väga tõsine tegevus. Selle aasta eelarve muutmise käigus me näiteks massiliselt muutsime ridu, kus tegevuskulud muutusid investeeringuteks ja vastupidi. Sellel ei ole mõtet, sest ainus põhjus oli, et see raamatupidamislik piir jookseb kuskilt sealt ning mingisuguse kauba hange, mis oli planeeritud investeeringuna, osutus odavamaks ja muutus tegevuskuluks, või vastupidi. See ei ole praktiline, see ei anna midagi juurde Riigikogule ega Eesti riigi juhtimise kvaliteedile. Aga mis parata, poliitiline tahe, kui soovite, umbusk on see põhjus, miks me loobusime radikaalsest variandist.

Aseesimees Keit Pentus

Enn Eesmaa, palun!

Enn Eesmaa

Aitäh! Austatud minister! Selge on see, et 90 miljardi krooni suurusest eelarvest on mõnekümne miljoni krooni suurune kulu suhteliselt väike ja rahandusminister ei pea tõepoolest kõike täpselt teadma. Kuid on selliseid objekte ja on selliseid teemasid, kus ka sellist mõnekümne miljoni suurust kulu vaadatakse kui mitte luubi, siis vähemalt teleskoobiga. Üks nendest on kindlasti Vabadussõja võidusammas ja kõik sellega seonduv. Kuivõrd oled sa täna kindel, et see summa, mis on võidusamba kulude katteks järgmise aasta eelarves toodud, on põhjendatud ja sinu kui arbiitri arvates, kes sa neid asju arutasid, kõigiti arusaadav?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma pean tunnistama, et see tundlik teema on teinud mind juba täiesti tundetuks. Ei ole kindel. Ei ole rahul sambaga, ei ole rahul asjaajamisega. Olen süüdi, et see projekt tekkis, aga ei ole süüdi selles, et see asi seda rada läks. Mina poleks seda raha sinna kulutanud, ütleme ausalt. Seda konkurssi oleks võidud nimetada läbikukkunuks, aga selle asemel hakati mõtlema välja uusi eksperimente, mis nüüd kätte maksavad. Ma ei ole selle üle üldse õnnelik, aga me peame harjuma sellega, mis meil on. Sümbolina on tal tähtsus olemas.

Aseesimees Keit Pentus

Kalev Kotkas, palun!

Kalev Kotkas

Tänan, proua eesistuja! Austatud rahandusminister! Põllumajandusministeeriumi eelarve selle rea peal, kus on eraldised mittetulundusühingutele, on ühe arvuna kirjas 4,07 miljonit krooni. Seletuskirjas on klassikaline komplekt nominente: põllumeeste keskliit, talupidajate keskliit, liikumine Kodukant ja loomakaitse selts. Kas rahandusminister on pühendatud sellesse saladusse, kui palju keegi nendest MTÜ-dest tegelikult raha saab? Kui jah, siis ole hea, anna meile teada.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ei ole pühendatud. Ma arvan, et minu ametnikud saavad mind aidata ja aitavad mul, juhul kui ma seda ise ei tee, seletuskirjast üles otsida, kas see jaotus on ette määratud. Pigem mulle tundub, et see on ikkagi ministri suveräänne otsus, keda ta eelistab. Seal olid loomad ja kes kõik veel, mulle ei jäänud need kõik meelde. Vabandust!

Aseesimees Keit Pentus

Teine küsimus Valeri Korbilt, palun!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Haritud spetsialistid on Eesti jaoks kulda väärt. Tahan kuulda teie kommentaari, härra minister, kuidas toetab 2011. aasta riigieelarve tänaste ja homsete doktorantide olukorda.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Haridusministeeriumi eelarve üldine kasv on 7,9%, sinna kuulub ka doktorantide kulu. Nii et küll ta toetab. Aga ju suudate teie rohkem küsida, kui jaksan mina otsida. Ei mäleta neid viimase hetke muutusi enam, et julgelt raporteerida. Küll ta toetab. Võib-olla on praktiline, kui te kuulate üle siin haridusministri või küsite minu käest seda asja kas komisjonis või kirjalikult tagantjärele.

Aseesimees Keit Pentus

Arvo Sarapuu, teine küsimus, palun!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! 2009. ja 2010. aasta tulubaasi kärbe on kohalikel omavalitsustel juba võtnud nende kohaliku elu korraldamiseks mõeldud rahast 1,3 miljardit krooni. Selle võrra on linnas või vallas vähem tänavavalgustust, teid, lasteaedade ja koolide vahendeid. Kui ma vaatan tulubaasi kärpe otsuste jätkumist 2011. aastal, siis kohapealse elukorralduse igapäevase toimimise ja arendamise vahendite hulgast on see välja viinud juba 740 miljonit krooni, sealhulgas 440 miljonit krooni üksikisiku tulumaksu ja 300 miljonit krooni tulude ühtlustamise vahendeid. Mul on niisugune küsimus: mis te arvate, kui pikalt võiks siis sellist tulubaasi kärbet hoida? Kas ei oleks mõistlik ka kohalikele omavalitsustele nende oma tulubaas ikkagi tagasi anda?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei saanud aru, mis te seal algul rääkisite, ei jõudnud jälgida. Tulumaksu laekumine omavalitsustele konservatiivse prognoosi järgi suureneb 1,1%, tasandusfond jääb samasse suurusjärku. Omavalitsused saavad eri projektide kaudu väga suuri summasid. Regionaalprogrammid minu veendumuse kohaselt – võite üle kontrollida ja ümber lükata – moodustavad 2,2 miljardit. See on väga järsk hüpe. Mingit tulubaasi kärbet ei ole. Ärge luisake, see ei vasta tõele. Kui te tahate taastamisest rääkida, siis ma oleksin siin väga ettevaatlik. Omavalitsustel on mõningane ruum ka pärast müügimaksu kaotamist oma tulubaasi kujundada, kuid eelkõige on nad hulk aega jätnud kasutamata võimaluse piirata oma kulusid. See oli riigi rahanduse probleem pikka aega. Nad tekitasid krooniliselt defitsiiti. See ajutine seadus kehtib ka järgmisel aastal, kuid ülejärgmisel aastal on neil täiesti uus finantsjuhtimise seadus, uus paindlikkus. Mis puudutab tulumaksuprotsenti, mis teid nähtavasti huvitab, siis mina arvan, et ei oleks mõistlik seda tõsta. Ma arvan, et siin taga on ainult küüniline kaalutlus, kui keegi ütleb, et see on koht, mille kaudu omavalitsuste tulubaasi parandada. Mina väidan, et regionaalpoliitika on see, kui me suurendame tasandusfondi, mitte ei viska seda raha Tallinnale ja ümbritsevatele valdadele, kes poole sellest endale saavad. Kui me tõstame protsenti, siis see ei ole regionaalpoliitika. See on selline regionaalpoliitika, mille kohta ütles üks siseminister, et see kõik tuleb suunata Tallinnasse, sest näete ise, siin elavad inimesed hästi ja majad on terved. Mina ei arva, et see on regionaalpoliitika mõte. Nii et ei maksa hakata taastama seda, mis tegelikult ei vajagi nii väga taastamist. Aasta-aastalt me ju suurendasime omavalitsuste tulubaasi protsentuaalselt. Kui riik tulumaksukoormust mitmest otsast vähendas, siis omavalitsustel jäi kõik alles ja nende osakaal kasvas. Tulumaksuprotsent ei ole see teema, kust kaudu aetakse omavalitsuste asja, väidan mina. Regionaalasja vähemalt.

Aseesimees Keit Pentus

Teine küsimus Vladimir Velmanilt, palun!

Vladimir Velman

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Kõigepealt tahan tänada teid teie vastuse eest minu esimesele küsimusele! Aga nüüd teise küsimuse juurde. Eelarve seletuskirjast selgub, et töötuse osas on järgmisel aastal rõhuasetus kvalifikatsiooni parandamisel ja konkurentsivõime suurendamisel. Senini tööturumeetmed soovitud tulemust ei ole andnud, koolitused ei ole sageli konkreetse inimese vajadusele vastanud. Kui palju planeeritakse eelarves vahendeid aktiivsetele tööturumeetmetele ning mis muutub töötu jaoks järgmisel aastal koolituse kvaliteedi osas?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma võin teile kokkuvõttes öelda, et aktiivsete tööturumeetmete hulk on lühikese ajaga, mõne aastaga umbes kolmekordistunud. See ei ole kokkuvõttes väga suur summa. Selle paberi, kus see täpne arv peal on, olen ma kuskile teiste paberite alla ära matnud. Jällegi, seletuskirjast te leiate need arvud. Seda summat võib alati ebapiisavaks nimetada, aga eks koormus ole väga suur, töötute arv on väga suur ja riigi administratiivne võimekus, et seda asja korraldada, niisama ei kasva, eriti oludes, kus tegelikult on probleeme ka turu leidmisega või sellega, et oli vaja leida inimestele õige koolitus, teadmata, mis täpselt võiks see valdkond olla, kus nad võiksid töötada. See on üks väga keeruline valdkond ja seda täpselt rahastada on raske.

Aseesimees Keit Pentus

Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Sellest palju kiidetud seletuskirjast me leiame, et dividenditulu on planeeritud järgmisel aastal vähem kui sel aastal, aga see on siiski piisavalt suur. Tahtmatult tekib mõte, kas mitte Eesti Energia soov hinda tõsta ja Tallinna Sadama tasud, mis on ühed kõrgemad siin regioonis, ei olegi sellest tingitud, et riik tahab liiga palju dividenditulu ja firmad peavadki selle nimel töötama, et riigile dividenditulu teenida.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma pean tunnistama, et see kõige tähtsam sõna teie küsimuses kadus ära, te rääkisite mikrofonist mööda. Ma ei saanud aru, mille kohta te küsisite. Kas te saaksite korrata? Mis see küsimus täpselt on?

Aseesimees Keit Pentus

Palun Kalev Kallol vajutada klahvile "Sõna"! Ma palun küsimust korrata, sest nõustun rahaministriga, et sageli on siia ette küsimusi väga halvasti kuulda! Palun küsijatel rääkida mikrofoni! Kui Kalev Kallo on vajutanud klahvile "Sõna", siis ma palun uuesti anda mikrofon Kalev Kallole!

Kalev Kallo

Aitäh! Ma olen püüdnud küll kogu aeg mikrofoni rääkida. Küsimus oli selles, et kuigi dividenditulu taotlus järgmise aasta riigieelarves on vähenenud, on see siiski üpris suur. Tahtmatult tekib mõte, et Eesti Energia soov hinda tõsta ja Tallinna Sadama kõrged sadamamaksud on seotud sellega, et riik tahab liialt palju dividenditulu ja seetõttu peab need hinnad kõrgel hoidma. Kas ei oleks siiski mõistlik firmadelt dividenditulu mitte nii palju võtta, sest ka nemad töötavad praegu kriisitingimustes?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei oska kinnitada teie hinnangut, et sadamatasud on liiga kõrged. Ma väidan, et sellises strateegilises kohas nagu Tallinna Sadam tuleb võtta, mis võtta on, ja täpselt vaadata, et see loomulikult ei lämmataks kaubandust. Ma olen täiesti kindel, et Tallinna Sadama puhul ei ole sadamatasud probleem. Kui te tahate seda ümber lükata, siis täpsustage. Dividenditulu, nagu ma ütlesin, võetakse puhaskasumist, aga tasakaalu järgi võib võtta isegi ärikasumi ulatuses. Statistikareeglite järgi võetakse ainult kaks kolmandikku välja. Tallinna Sadam ei ole kuidagi kannatanud. Küll aga on Tallinna Sadama puhul olnud tihti küsimus, kas nende investeeringud on olnud kõige täpsemalt avalikes huvides, kas need on olnud äriliselt kaalutletud ja eelkõige, kas riigieelarve investeeringud, mis selle tõttu, et vähem dividende välja võetakse, jäävad tegemata, poleks mitte kaalukamad kui mõni kai. See on täiesti põhimõtteline otsustamine. Kui palju ja kui kiiresti peaks ikkagi Tallinna Sadam investeerima? Me oleme jõudnud mingisuguse tasakaaluni arusaamises. Aga et neile liiga tehakse, seda ei saa mitte kuidagi väita, ja mitte kuidagi ei saa minu arvates väita, et Tallinna Sadama kaubaveo areng oleks sadamatasudega seotud. Olen täiesti kindel, et see on eksitav arvamus.

Aseesimees Keit Pentus

Teine küsimus Olga Sõtnikult, palun!

Olga Sõtnik

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Tulen tagasi oma eelmise küsimuse juurde. See on muidugi väga kahetsusväärne, et Vabariigi Valitsuse jaoks ei ole soolise võrdõiguslikkuse edendamine mingi eesmärk ega väärtus. Aga mis siis on Vabariigi Valitsuse jaoks prioriteedid? Nimetage palun kolm kõige tähtsamat valdkonda, mis teie arvates kajastuvad järgmise aasta eelarves.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Need on lühidalt öeldes stabiilne areng, majandus ja sotsiaalkaitse. Neid numbrilisi arenguid olen ma siin korduvalt nimetanud. Investeeringud – see on raudselt märk ka sellest, et toetatakse stabiilselt majandust ja kompenseeritakse erasektori puudujääki. Kasv on 16%, see on väga suur kasv. Ettevõtlustoetused – 10%. Me võime seda kritiseerida, aga teise suupoolega kritiseerivad needsamad kriitikud seda, et me majandust ei toeta. Ka Riigikontrolli kriitikast võis seda välja lugeda. Haridus – ma nimetasin seda kõige olulisemana just selle tõttu, et ta sellise abstraktsema väärtuse kõrval on ühteaegu, mitte küll esimeses järjekorras, aga siiski ka oluline majandusele ja kogu meie arengule kaugemas perspektiivis. Kultuurieelarve 20% kasv – see on väga oluline. Nüüd on üle kolme juba öeldud. Riigikaitsekulude suurenemine 1,9%-ni tähendab meie rahvusvahelist usaldusväärsust ja julgeolekut. Prioriteete saab paljuvõitu, aga kui üksainsam välja tuua, siis ikkagi olukorra stabiliseerimine eelkõige riigi rahanduses ja paranemise tagamine. Kui niimoodi öelda, siis see ei ole küll midagi formaliseeritavat, aga siiski. See, et meie eelarve defitsiit on kontrolli all ja väheneb, lubab meil olla kindel, et me suudame stabiilselt rahastada ka kõiki tundlikke ja vähem tundlikke valdkondi.

Aseesimees Keit Pentus

Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kui te vastasite hea kolleegi Helle Kalda küsimusele, siis te kasutasite sellist fraasi, et te olete selle vastu, et peod algaksid uuesti, ja et Kaitseministeeriumi valdkonnas peaks ajudesse investeerima. Ma olen sellega absoluutselt nõus. Aga miks te arvate, et näiteks siseturvalisuse valdkonnas segumasinasse investeerimine peaks motiveerima inimesi paremini töötama, võib-olla oleks ikkagi targem investeerida nendesse inimestesse, kes seal töötavad? Ma olen ka sellega nõus, et me ei peaks kapaga andma kõigile võrdselt, aga me peaksime investeerima nendesse inimestesse, kes seda väärivad. Minu küsimus on: kas te ei arva, et võib-olla peaks ikkagi toetama investeeringuid ka siseturvalisuse valdkonnas töötavatesse inimestesse?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ausalt öeldes vihkan seda väljendit "investeeringud inimestesse", sest sel juhul me taandame inimese mingiks rahamasinaks. See tähendab ikka hoopis midagi muud. Palgakulude külmutamine ei välista kuidagi seda, et inimeste oskusi ei suurendata. Kui ma nimetasin ajusid riigikaitses, siis see oli küll väga abstraktsel tasemel öeldud, mitte konkreetselt üksikute inimeste kohta. Ma pidasin silmas targemat riigikaitset, juttu oli kaitseuuringute keskusest. Sisejulgeoleku eelarve kasvab, töötingimused paranevad, kindlasti on võimalik varustust parandada. Ma detaile küll teadmata väidan, et ka politsei või piirivalve silmad on selle tõttu terasemad ja analüüs täpsem. See on see aju, mida ma silmas pean. Kui võimalused paranevad, siis hakkavad ka palgad kasvama. Praegu seal eelarves sellist paindlikkust ei ole.

Aseesimees Keit Pentus

Mai Treial, palun!

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Te rõhutasite, et üks järgmise aasta eelarve prioriteet on sotsiaalkaitse. Aga kui ma vaatan sotsiaalkaitsekulutusi, siis peab ütlema, et toetusi ei tõsteta, olgugi et elukallidus näitab jätkuvat tõusutendentsi, olgu näiteks toodud kommunaalteenuste või toidukorvi maksumuse kallinemine, rääkimata muudest maksutõusudest. Kui näiteks vaadata laste- ja peretoetusi, siis, tõsi, laste- ja peretoetused küll kasvavad, aga rohkem tõuseb vanemahüvitis. Ülejäänud peretoetustele – lapsetoetus, lapsehooldustasu ja sünnitoetus – jääb peaaegu 60 korda vähem raha kui vanemahüvitise väljamaksmiseks. Öelge, palun, kuidas peaksid pered järgmisel aastal toime tulema ja miks te nii olete planeerinud.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Minu väga selge ilmavaateline veendumus on see, et perede põhiline toimetulekuviis ei ole mitte riigi rahaline toetus. Vastupidi, pered, kellel on lapsed, on põhilised maksumaksjad. See pilt on teil lootusetult tagurpidi, kõigist küsimustest on näha, et teile tundub, nagu toodaks riik kuskilt inimestele toetust. Tegelikult on ju vastupidi: kõigepealt võtab ta inimestelt, sealhulgas lastega peredelt, raha ära, et pärast tagasi anda. Vanemahüvitis on ajaliselt väga piiritletud ja sotsiaalselt väga õrnale ajale suunatud toetus. Võrrelda seda eluaegsete rahaliste toetustega – see on minu meelest naeruväärne idee. Lapsevanem käib tavaliselt tööl, teenib raha, saab palka ja maksab makse, aga mitte ei ela sellest, et ootab riigilt andamit. Teine aeg, kui riigilt saab loomulikult rahalist andamit oodata ja seda põhjendatult ka antakse, on pensioniiga. Seal vahepeal ei ole mitte rahalised toetused, vaid eelkõige teenused: haridus, tervishoid, ringid – sellised asjad. Aga mitte sularaha peo peale. Kust see sularaha tuleb? Kes selle teenib, kui ei teeni tööeas inimesed, kellel on lapsed? Teil on maailm pahupidi.

Aseesimees Keit Pentus

Teine küsimus Heimar Lengilt, palun!

Heimar Lenk

Aitäh! Mulle tundub, härra rahandusminister, et teie maailm on jälle teistpidi pahupidi. Teile meeldib rohkem rääkida eelarve strateegiast. Sellepärast ma räägin ka sellest ja tulen veel kord tagasi toimetulekutoetuse juurde. Toimetulekutoetuse määr 1000 krooni ei võimalda inimesel isegi tervislikult toituda, vaevalt, et jääb ellu.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Seda on näha, jah.

Heimar Lenk

Aga te ei tõstnud seda toetust. Küll te panite kõvasti juurde kaitsekuludele. Kas ma võin teha järelduse, et teie kui rahandusministri ja Eesti valitsuse prioriteet on kahurid, mitte aga inimese tervis?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kui te avalikkust oma sõna ja teoga veenate selles, et inimesed elavadki 1000 krooniga kuus, siis palun esitage andmed, kui paljud elavad 1000 krooniga kuus. Kui paljud elavad tõesti ainult toimetulekutoetusest? See on tõenäoliselt ebatäpne. 1000 krooni ongi väike summa. Aga ma olen korduvalt öelnud, et sotsiaalkulude kasv on niivõrd tugev pinge eelarves, et on ebarealistlik arvata, et kõik sotsiaalkulud saaksid korraga kasvada. See on ebarealistlik. Toimetulekutoetus on ajale jalgu jäänud, ma möönan seda, ma ei eita seda. Aga eelarvel on oma piirid. Iga asi omal ajal.

Aseesimees Keit Pentus

Nikolai Põdramägi, teine küsimus, palun!

Nikolai Põdramägi

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 paneb riigile kohustuse rahastada riigieelarvest tervishoiuteenuse osutaja ehitiste kulumit, nn kapitalikulu. Seda viimase kahe aasta jooksul tehtud ei ole, seda tehakse haigekassa kulude arvel. 2011. aasta riigieelarves selles osas muudatusi ei paista. Miks? Või hakatakse kapitalikulusid siiski katma riigieelarvest?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Pange nüüd see paber, mille pealt te maha loete, kõrvale ja võtke seadus asemele. See, et teile kuskil fraktsioonis küsimusi ette kirjutatakse, ei tähenda, et te ei peaks sellesse süvenema. Sellist seaduse paragrahvi ei eksisteeri, mis käsib valitsusel maksta kapitalikulusid. Küll aga vahendab valitsus struktuurivahendeid tervishoiu rahastamisse ja katab ka eelarvest tervishoiu toetuseks muid kulusid. Ma ei väida, et seda oleks ülearu, aga seda tehakse. See üks õnnetu paragrahv seal annab valitsusele võimaluse, aga tegelikult tuleks see paragrahv sealt kustutada. Kohustust see ei pane. See on süsteemitu paragrahv, mingisugune poliitiline kokkulepe, millel, nagu näete, elus ei ole väärtust, sest alati on tähtsamaid asju.

Aseesimees Keit Pentus

Inara Luigas, teine küsimus, palun!

Inara Luigas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma puudutan oma küsimusega veel kord valitsussektori võla arenguid. Te ütlesite ka oma sissejuhatavas kõnes, et Eesti riik paistab silma just sellega, et avalikul sektoril on väike laenukoormus teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes. Kuid me teame, et erasektori laenujääk on 260 miljardit krooni. Seega, me võime oletada, et Eesti riigi majandusruumi laen on ikkagi väga suur. Te olete alati nagu loosungiks pidanud ja Reformierakond on loosungina esitanud seda, et avaliku sektori laenukoormus on väike. Kuid sellel aastal ja ka järgmistel aastatel on teil kavas katta eelarvekulusid võõrkapitaliga, võttes laene ja emiteerides võlakirju. Kuidas te arvate, kas selline eelarve on kaugemas perspektiivis jätkusuutlik?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Vabandust, see oli nii keeruline küsimus! Ma püüan sellest kas-küsimusest kinni hakata, ma enam ei mäletagi, kust te alustasite. Kas-küsimusele on vastus jah, Eesti eelarve on jätkusuutlik, Eesti eelarve kuulub Euroopa kõige jätkusuutlikumate hulka. Kas Eesti rahvas on jätkusuutlik, see on küsitav. Lapsi on meil liiga vähe. Kas inimkond üldse on jätkusuutlik, on jälle väga küsitav, sest globaalprobleemid on rängad. Aga kui rääkida eelarve jätkusuutlikkusest, siis Eesti on mudel. Eesti on sedavõrd mudel, et ma võin teile rääkida loo, mida ma küll juba täna olen korra rääkinud. Üks riik, kelle eelarve jätkusuutlikkus oli eile rahandusministrite arutelul kõva kriitika all, viitas oma ettekandes Eestile, et neil on Eesti mudel, et neil on tegelikult kõik hästi, sest neil on Eesti mudel. Ta ütles seda korduvalt. Ta sai selle peale kahjuks küll kriitikat just nimelt samas võtmes, et neil on teised probleemid ja see ei ole Eesti mudel. Seda ütlesid nii Euroopa Komisjon kui ka Eesti rahandusminister. Öeldi, et seal on tegemist millegi muuga ja see ei ole jätkusuutlik mudel. Kuigi tasakaalunumbrid olid neil kosmeetiliselt talutavad, oli struktuurne olukord seal väga halb. Ühekordseid meetmeid oli palju kasutatud, kulude kärpimise asemel oli kehtestatud ajutisi makse ja tehtud fundamentaalselt erinevaid asju, kui tehti Eestis. Nii et jätkusuutlikkuse koha pealt on Eesti esimeste hulgas, kui mitte kõige esimene. Aga kõigi nende asjade hulgast kiputakse välja jätma siiski rahvastiku vananemise riskid, mis on juba uus mõõde, rääkimata muudest globaalsetest riskidest.

Aseesimees Keit Pentus

Nelli Privalova, teine küsimus, palun!

Nelli Privalova

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Alates tuleva aasta 1. jaanuarist tekib füüsilistel isikutel samuti võimalus väärtpaberitulude maksukohustus tulevikku lükata. Kuidas mõjutab see tulumaksu laekumist 2011. aasta eelarvesse?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kuidas 2011. aastal on planeeritud tulumaksu laekumine, kas see oli küsimus? Ikka analüüs, ikka prognoos ja omad mudelid on seal, hinnatakse tööhõivet, hinnatakse palgataset, see on kõige suurem osa, aga arvestatakse ka muid tulumaksuallikaid. Neist kõige keerulisem on alati ettevõtte tulumaksu prognoosimine, mis on hästi volatiilne. See sõltub väga palju majandusotsustest, mida tehakse ettevõtetes nii arengu kui ka dividendide koha pealt. Ma väidan, et me oleme päris heal joonel prognooside koha pealt. Kui tahate köögipoolt kuulda, siis külastage rahanduskomisjoni. Me võime selle teema tuua ka sinna eraldi arutelule. Kõigi maksude prognoosi võib tuua arutelule.

Aseesimees Keit Pentus

Kadri Simson, teine küsimus, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tahtsin küsida muud, aga Nelli Privalova küsimus vajab lihtsalt jätkamist. Ma tutvusin köögipoolega ja vaatasin, et tulumaksu laekumise prognoosimiseks te pidite vaatama, mis toimub hõivatute arvuga. Seletuskirjas on kirjas, et 2010. aasta kokkuvõttes on majanduse aeglase kosumise taustal oodata hõivatute arvu jätkuvat vähenemist eelmise aastaga võrreldes, kokku ligikaudu 30 000 inimest vähem. Järgmisel aastal olete mõõdukalt optimistlikud, ütlete, et majanduse kasvutempo kiirenedes 2011. aastal kasvab hõivatute arv 0,8%. See tähendab, et 5000 inimest on rohkem tööl kui sellel aastal. Samas, üksikisiku tulumaksu prognoosite järgmisel aastal käesoleva aastaga võrreldes 220 miljonit krooni enam. Kas te seletaksite lahti selle arvutuse tagamaa, kas te teoreetiliselt võiksite öelda, kui palju riigieelarve võidaks, kui näiteks järgmisel aastal saaks 10 000 inimest rohkem tööd, kui te olete prognoosinud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Oleks tore, kui tööd saaks lausa 50 000 inimest rohkem ja sel juhul saaks prognoosid ka ümber teha. Aga me oleme realistid ja lähtume tõsiasjast, et maailm vaatab praegu otsa töökohtadeta kasvule. Ma ei jõudnud jälgida kõiki pabereid ja arve, mida te nimetasite, kust te midagi olete noppinud, aga praegu ikkagi ei ole Eestis tegemist mitte 30 000 uue töötuga, nagu te mulje jätsite, või hõive langusega, vaid juba hõive tõusuga. Aga globaalne trend on kahjuks, jah, see, et kui majandus ka kosub, siis töökohad tulevad ikka väga raskelt. See on tõsine probleem. See ei ole Eesti spetsiifiline probleem, aga me oleme tõesti pidanud prognoose tööhõive poolest korrigeerima negatiivses suunas. See ei ole ju käskkiri, mis sel teemal välja antakse, vaid see on ikkagi realistlik prognoos. Tööhõive nõuab paranemiseks kõigepealt majandusstruktuuri paranemist, mis praegu toimub ekspordi suunas, toimub tootlikkuse kasvu suunas. See on kõik positiivne, aga et jõutaks töökohtade arvu suure kasvuni, selleks peab kosuma ka sisetarbimine. See on üldine mudel, millest ei räägita praegu mitte ainult Eesti puhul. Sisetarbimine tekitab alati rohkem töökohti. Kui vaadata näiteks USA majandust, mida te ka kindlasti olete saanud vähemalt visuaalselt jälgida, siis seal käib üksteise teenindamine, tehakse üksteisele võileibu ja pannakse kohvi topsi ning see ongi majandus, raha aga teenitakse kuskil mujal. Ma ei tahaks, et Eesti majandus päris nii hakkaks arenema. Meile on ikka oluline, et suurema lisandväärtuse ja ekspordi tõttu paraneks meie majandus ka tarkuse suunas, mitte ainult üksteise teenindamise suunas, aga ikkagi peab paranema ka sisetarbimine.

Aseesimees Keit Pentus

Tiit Kuusmik, teine küsimus, palun!

Tiit Kuusmik

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Riigieelarve seletuskirjast võib välja lugeda, et 2011. aastal plaanitakse välja töötada alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, samuti tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu ja viia tulumaksuseadus Euroopa Liidu õigusega kooskõlla. Kas te võite täpsustada, milliseid põhimõtteid on kavas rakendada ja milliseid muutusi on seoses sellega plaanitud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma jään vastuse võlgu. Neid muudatusi me teeme ju kogu aeg. Millist seal täpselt on mõeldud, ma ei tea. Tunnistan ausalt, et neid muudatusi tuleb väga palju peale. Ma ise käsitlen neid nii mitu korda kirjavahetuse, ministeeriumisisese arutelu ja valitsusringi käigus, et mul on tihti isegi raske jälgida, mis staadiumis miski on, kas see on juba Riigikokku jõudnud. Ma ausalt ei tea, millele on seal viidatud. Neid muudatusi on tehtud kogu aeg, suuremaid ja väiksemaid. Andke mulle andeks, aga midagi väga suurt ei ole tulumaksuteemal küll juhtumas. Mingid nüansid on, on see siis midagi maksukorralduslikku või midagi muud. Ma ei oska praegu öelda.

Aseesimees Keit Pentus

Lauri Laasi, palun!

Lauri Laasi

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Lähen ajas natuke tagasi ja siis tulen jälle tänasesse päeva. Talvel te väitsite seoses ühe rahvusringhäälingu saate sisuga, et rahvusringhäälingu rahastamine tuleks üle vaadata. Mina sain teie jutust nii aru, et te viitasite eelarve vähendamise vajadusele. Kas te pidasite seda eelarvet koostades silmas ja milliseks siis rahvusringhäälingu eelarve võrreldes eelmise aastaga kujunes? Kas teie erakonnakaaslasel Allikmaal on põhjust kurvastada või rõõmustada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud härra Laasi! Te valetate. Ma ei viitsi sellele valele vastata. See on räige vale, mis te ütlesite. Ma ei ole öelnud, et eelarve tuleb üle vaadata. Eelarvet me vaatame üle kogu aeg, aga mitte selles mõõtmes, nagu teie siin vihjate.

Aseesimees Keit Pentus

Tänan! Etteruttavalt palun nii küsijatel kui ka vastajal jääda viisakuse piiresse! Lembit Kaljuvee, teine küsimus, palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh! Hea minister! Mul on jälle küsimus miljardi krooni või 70 miljoni euro kulutamise kohta Haridus- ja Teadusministeeriumis. Vaatan siin, et riiklik koolitustellimus ülikoolidele on 71,6 miljardit eurot. Päris suur summa. Tegelikult on ülikoolidele raha jagamine olnud päris tõsine probleem nii ülikoolide vahel kui ka üldsuse jaoks. Kas te seda küsimust arutasite, kas praegune süsteem on õige või ei ja kas teile see süsteem meeldib?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Siiski miljonit, mitte miljardit. Miljard oleks muidugi väga suur summa ja 71 miljardit oleks veel suurem summa. Aga me oleme arutanud hariduse rahastamisega seoses väga erinevaid teemasid. On ka ideoloogiline vaidlus, kas me peaksime tegema näo, et haridusest võidab ainult ühiskond, või me tunnistame, et vähemalt proportsionaalselt niisama palju võidab inimene ise ja inimene võiks ise ka panustada. See on olnud pigem see huvitavam vaidlus rahastamise teemal. Brittidel on valminud uuring, mis ütleb, et kaks kolmandikku kõrghariduse kasust saab osaks indiviidile endale suurema tulu ja kergema elu või, ütleme, rikkama elu näol. Ühiskond saab sealt vähem. See on andnud kogu aeg põhjust kaaluda, kas seda, et umbes 55% tudengitest maksab õppemaksu, ei ole liiga vähe. Konkreetselt kõrgkoolide rahastamine vaadatakse läbi ametnike tasemel. Ega me iseseisvate akadeemiliste asutuste iseseisvusse küll ei sekku, nemad teevad oma otsused ise ja need on hariduskvaliteedi seisukohalt, ma loodan, parimad, mida on võimalik teha.

Aseesimees Keit Pentus

Helle Kalda, teine küsimus, palun!

Helle Kalda

Aitäh, lugupeetud juhataja! 2010. aastal on Vabariigi Valitsuse reservfondis 131 miljonit krooni. Aastal 2011 on see summa suurem, seda on 180,8 miljonit krooni pluss veel see, mis praegu üle viime – 12,4 miljonit krooni. See tähendab, et kokku on 193,1 miljonit krooni. Kas te olete sellega nõus, kui ma teen muudatusettepaneku, et politsei saaks siit 31 miljonit krooni, et ta ei peaks koondama, ja selle võrra vähendataks Vabariigi Valitsuse reservfondi, mis on minu arust üle paisutatud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma olen nõus kõigega, kui te ütlete, et te olete numbreid täpselt lugenud, aga ma tõesti ei kuulnud, mis valdkonnast te rääkisite. Ei, ma ei ole nõus sellega, et valitsuse reservfond on see koht, kust alati saab raha võtta. See on planeeritud siiski ettevaatlikult. Varem oli seisukoht, et see võiks olla 1% eelarvest, praegu ma sellel seisukohal, muide, enam ei ole. Kui asja ajada tõesti mõistlikult, mitte iga küsijat rahaga tagasi saata, saab väga vähesega hakkama. Teie ütlete, et selle raha peaks saama politseinik, ja keegi teine ütleb, et õpetaja, ja keegi kolmas ütleb, et hoopis keskkonnainspektor – see ei ole tõsine arutelu. Seal peavad olema ikkagi mõistlikumad kaalutlused taga. Valitsusel tuleb ette erakorralisi olukordi, mida tuleb erakorraliselt lahendada. Ma pean ütlema, et viimase aja taotlused kipuvad olema mitteerakorralised, raha taotletakse selleks, et leevendada pigem enda juhtimisvigu või planeerimisvigu, ja neid ei saa rahuldada. Ma ei välista, et reservfond kokkuvõttes väiksem on, ma ise oleksin ka sellega nõus. Ma ei välista seda, aga ma ei kutsu küll üles seda sel moel laiali jagama.

Aseesimees Keit Pentus

Teine küsimus Georg Pelisaarelt, palun!

Georg Pelisaar

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Te teate ilmselt niisama hästi kui meie siin saalis, et OECD on juhtinud oma sotsiaalprogrammide analüüsis tähelepanu Eesti vanemahüvitise puudustele. Analüüsis jagati inimesed sissetulekute järgi kümnesse rühma ja selgus, et Eesti peretoetustest läheb tervelt 59% viiele rikkamale rühmale ja peasüüdlane sellises tulemuses on mõistagi vanemahüvitisesüsteem. Te ütlesite küll, et peretoetuste kulud ka riigieelarves kasvavad järgmisel aastal, näiteks peretoetused kasvavad võrreldes selle aastaga ligi 300 miljonit, aga sellest 290 miljonit krooni kasvavad tegelikult vanemahüvitise kulud. Kas te ei leia, et otstarbekas oleks olnud jagada raha hoopis teistele peretoetustele?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Nagu ma juba korra vastasin, minu hinnang on ei. Minu arust ei ole pered eelkõige saajad, vaid kõigepealt maksumaksjad. Kusagilt peab maksuraha tulema. Ei ole nii, et me eluaeg toetame inimest rahaliselt. Mina arvan, et inimesi tuleb toetada rahaliselt aegadel, kui nad on kaitsetud ja vajavad abi, ning olukordades, kui nad on kaitsetud ja vajavad abi. Enamik perekondi tuleb meie ühiskonna mõõtmes normaalselt toime ja sularahasaadetisi tegelikult ei vaja. Pigem tuleks üle vaadata neid laustoetusi, sest neil ei ole paljude perede eelarves mitte mingisugust tähendust, küll aga moodustavad need väga suure summa eelarves. Ma oleksin väga nõus, kui Riigikogu lepiks kokku (seda ta seni pole suutnud), et see 300-kroonine lapsetoetus kõigile, kaasa arvatud Riigikogu liikmete perekondadele, suunataks paljulapselistele, kehvemini toimetulevatele peredele jne, et kõik ei saaks seda ühtemoodi. Mis puudutab vanemahüvitist, siis seda makstakse olukorras ja ajal, kui inimene on kaitsetu ja kui pere on kaitsetu. Seda ei tule võtta kui sotsiaalabi, seda tuleb võtta eelkõige kui demograafilist meedet, mis on ennast ära tasunud. Ka üks kuulus seda meedet kritiseerinud asutus tunnistas, et see on parandanud sündimust ja parandanud seda just paremini toimetulevates peredes. Nende perede finantspanus selle aja mahavõtmisega seoses ongi suur, neil on tihti nii palju kohustusi, et nad ei saagi aega maha võtta. Siin tuleb riik appi kõigile nende panuse järgi. Pärast panustavad needsamad inimesed maksumaksjatena taas keskmisest rohkem, kui te pidasite silmas suurema toetuse saajaid. Me peaksime täiustama süsteemi selles suunas, et ei oleks manipuleerimisi. Vahel neid ikkagi on. Minu arust siin mõningad mõtted on. Aga et aus maksumaksja saab võimaluse lapse soetamiseks aega maha võtta, see on minu arvates väga õilis asi ja väga õilis toetus. Palju vähem õilis on tekitada sellist ülalpeetavamentaliteeti kõigis maksumaksjates. See ei ole normaalne, et me kogu aeg räägime, et toetame peresid rahaliselt. Pered on ju maksumaksjad. Enamik käib tööl ja järjest rohkem inimesi käib tööl, olukord leeveneb ka tööturul.

Aseesimees Keit Pentus

Maret Merisaar, palun!

Maret Merisaar

Suur tänu! Eelarve eelnõus on kirjas, et rahvusringhäälingu 2011. aasta eraldise suurus jääb 2010. aasta tasemele. Eile oli rahvusringhäälingu nõukogus juhatus siiski väga mures, et neil puudub õiguskindlus. Te täna ka ütlesite härra Pelisaare esimesele küsimusele vastates, et mõningatel juhtudel jätab valitsus endale võimaluse teha kohendusi ühe rea piires ilma Riigikogult selleks uuesti nõusolekut küsimata. Kas te saaksite anda rahvusringhäälingu juhatusele mingisuguse kindlustunde, et nende eelarvet ei muudeta raamatukogu või Estonia kasuks väiksemaks?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Nagu ma ka vihjasin, on võimalik kokku leppida detailide puhul, mis kohati eelarves suurenevad, selle tagajärjel tekib lihtsalt eelarvesse ebaühtlus. Mina olen täiesti kindel, et kultuuriminister ei tõsta (mina ei ole küll see persoon, kes peaks seda kindlustunnet andma, vaid kultuuriminister peaks selle kindluse andma) raha ümber näiteks rahvusringhäälingult Estoniale või Estonialt raamatukogule. See kokkulepe peab, mis on sõlmitud. Mina usun Eesti riigi järjepidevusse ja antud lubadustesse. Kui on tõesti kriisiolukord, siis võetakse lubadusi tagasi, aga ma ei näe põhjust, et kultuuriminister seda teeb. Me võime seda Riigikogus kaaluda, kas mingid read lahti kirjutatuna ei annaks, ütleme, suuremat kindlust raha saajatele. Aga ma arvan, et ükski kultuuriminister ei lähe neid vahekordi muutma. Samas võib ju tekkida olukord, et tõesti jääb mingi asi näiteks ERR-il tegemata ja ta ise tunnistab, et teeb seda järgmisel aastal. Ma ei saa seda välistada, äkki ei piisa ülekantavatest kuludest. Ma ei kujuta seda ette, kas seal paindlikkusargumendil võib tähtsust olla. Pigem mitte. Pigem on oluline see lubadus, mis kehtib.

Aseesimees Keit Pentus

Teine küsimus Rein Rataselt, palun!

Rein Ratas

Tänan, proua juhataja! Hea rahandusminister! Pikaajalise majandussurutise ajal on suurenenud inimeste vajadus õigusabi järele. Kas järgmise aasta riigieelarves on arvestatud kasvava vajadusega riigi õigusabi järele? Olen rääkinud.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! See oli üks lahkarvamusi justiitsministriga, kes soovis seda summat suurendada. Eelmisel aastal andsin ma sellele soovile järele, sel aastal me leppisime valitsuses kokku, et see taotlus on võrdlemisi proportsionaalne üldise tegevuskulu teemaga. Ei ole vaja öelda, et olemuslikult selles valdkonnas probleem suurenes. Me ei ole sellega nõus, sest õigusabi ei tähenda mitte eelkõige abi, vaid tegelikult tähendab see advokaaditasusid. Kui te niimoodi küsiksite, siis ma arvan, et selle teema sotsiaalne tundlikkus muutuks hulga väiksemaks. Advokaatidel on võimalik käia ühte jalga riigi tegevuskuludega ja mitte oma honorari suurendada.

Aseesimees Keit Pentus

Jaan Õunapuu, palun!

Jaan Õunapuu

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Järgmise aasta eelarve koosneb umbes viiendiku ulatuses Euroopa struktuurifondide vahenditest. Kuulasin eile rahanduskomisjonis regionaalministrit, ta rääkis 6 miljardi kasutamisest. Ta väitis, et järgmise aasta lõpuks saab tal 4,2 miljardit krooni kulutatud, see tähendab, et üle kahe kolmandiku. Mis saab siis, kui Euroopa Liidu laienedes me ei ole enam saaja, vaid ise maksja riik ja kui tuleb uus programmiperiood? Kas need võimalikud vaakumvaheaastad, mida 2007–2009 olid, kuidagi mõjutavad tulevikus eelarve koostamist? Kui see oleks juhtunud sellel aastal või järgmisel aastal, kust oleks siis need vahendid leitud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma nüüd mõtlen, mida te täpselt küsisite. Vahepeal kadus ka heli minu jaoks ära. Andke mulle andeks, aga siin ees on halb akustika ja helitugevus kõigub. Ma ei ole kindel, kas ma sain küsimusest õigesti aru. See oli nii pikk ka. See on üks põhjus, miks ma olen paar korda segaduses olnud. Katsuge rohkem mikrofoni rääkida. Kui ma sain õigesti aru küsimuse algusest, kui ma kuulsin seda õigesti, siis küsimus käsitles seda, mida me teeksime ilma eurorahata või mida me teeme siis, kui see euroraha väheneb. Või oli küsimus selles, kas me suudame selle raha ära kasutada? Ma proovin vastata järjest. Kõigepealt, meil seda põletavat muret ei ole, et me ei suudaks seda raha ära kasutada, küll aga algas selle raha kasutamise kiirendamine eelkõige eelmise aasta teisest poolest, isegi natuke varem. See oli teadlik ja mõeldud kriisimeetmena. 2012. ja 2013. aastal euroraha osa eelarves väheneb. See raha on ikkagi mõeldud vaesematele liikmetele ja vajadus selle järele ja selle raha maksmine on tugevas seoses riigi üldise elatustasemega. Nii et ma ei muretseks selle pärast liiga palju. Ma muretsen pigem rohkem selle pärast, kas kõike, mida euroraha eest tehakse, tehtaks ka siis, kui tegu oleks oma rahaga. Ma ei ole selles sugugi kindel, eriti kui ma kuulan, kuidas omavalitsused räägivad sellest, kuidas nad rääkisid raha välja. Kui oleks tegemist oma raha jagamisega, oma maksumaksja raha jagamisega, siis tehtaks kindlasti kollektiivselt mõistlikumaid otsuseid. Mulle tundub, et üks asi, mis seda euroraha vähendab, on jõukuse kasv ja teine põhjus on see, et me hakkame raha paremini lugema, kui seda vähe on. Praegu on nii, et ka eelarvetesse kirjutatakse suured summad, mida ei jõuta ära kasutada. Selle kohta on näiteid.

Aseesimees Keit Pentus

Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Katsun rääkida aeglaselt ja selge häälega. Politsei- ja Piirivalveamet väidab, et selleks, et 2012. aastal ei oleks vaja koondada, ei oleks palgavabasid päevi ja saaks säilitada 2010. aasta palgataseme, on vaja leida – ja mitte kuskil, vaid ma arvan, et parlamendis – 31 miljonit lisakrooni. Kas teie toetate seda taotlust?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Sõltub ju allikast. Kui Riigikogu niimoodi kokku lepib. Aga arvamus, et me naaseme nüüd endiste palgakulude juurde ja kriisist midagi ei õpi – ma ütlesin juba, et see on vale. See ongi vale! Siseministeeriumi kärbetega, see on üks ministeeriumidest, ei ole ma põhimõtteliselt rahul olnud, sest need sisaldasid vabu päevi. Ei tohiks petta iseennast ja järeltulijat sellega, et  kinnimaksmata või andmata teenus jäetakse selliselt varju, et inimestel on vabad päevad. Isegi kokkleppel ei tohiks seda teha. Ma ei olnud sellega rahul. Aga see ei ole ainus ministeerium, kes niimoodi tegi. Kui ei ole jaksu maksta kinni kõiki tööpäevi, siis tulebki ausalt tunnistada, et teenust saab vähem anda. See ongi riigi võimekuse küsimus igas valdkonnas. Kõlab jõhkralt, aga sisejulgeolek ei ole siin mitte erand. Sisejulgeoleku kulud ju samal ajal kasvavad. Mina küll ei kujuta ette sellist riigieelarve menetlust, kus iga amet tuleb ja räägib, et meil on nii palju puudu, andke Riigikogus juurde. Me tapsime selle meetodi ära alates 1990. aastatest ja oleme praegu jõudnud olukorda, kus niisama lihtsalt juurde ei kirjutata. See on juba seadusega keelatud.

Aseesimees Keit Pentus

Mai Treial, teine küsimus, palun!

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma sain teie vastusest oma eelmisele küsimusele ja ka ühe kolleegi küsimusele aru, et te ei pea millekski OECD raporti seisukohti. Te ei pea millekski ka 2009. aasta Eesti inimarengu aruandes välja toodud tõdesid ja võimalikke lahendusvariante, samas ei tee te sisuliselt regionaalse arengu tasakaalustamatuse leevendamiseks eriti midagi. Rahvaliit on omalt poolt pakkunud välja lahendusi, mis annaksid võimaluse toetada näiteks neid peresid, kus on väga suur abivajadus, need on töötute pered, kus kasvavad lapsed. Vabariigi Valitsus, teie kaasa arvatud, ei ole soovinud neid ettepanekuid toetada. Minu küsimus ongi siit selline, et kui me räägime pensionäridest ...

Aseesimees Keit Pentus

Kolleeg Treial, teil on seaduse järgi ette nähtud küsimuse esitamiseks üks minut, mis on läbi.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei saanudki teada, mida te teada tahate. Teie kirglikkusest võiks järeldada, et teie isiklikult toetate kogu aeg lapsi, peresid, aga meie ei taha seda teha, me oleme kadedad. Mina korraldan riigi rahandust, vaatan, et see oleks raamides, et tema elujõud oleks tagatud ka tulevikus. Ma ei tõsta sealt välja üksikuid lahtreid ja ei väida, et see minu isiklik teene on ja teie karuteene on, et see teoks ei saa. OECD on mulle väga suur autoriteet, inimarengu aruanne lõiguti, aga te ju ei täpsustanud, mida ma seal kritiseerin. Meil on praegugi üks OECD kokkuvõte kirjas, mis ütleb, kuidas riik valdkonniti raha eraldab. Mul on OECD-ga väga hea koostöö, kohtusin nende delegatsiooniga, see oli kas eelmisel või üle-eelmisel nädalal, meie vahel oli väga hea üksteisemõistmine. Kui ma selle kõik teile ette loeksin, siis te oleksite hämmastunud, millega te kõik nõus ei ole. Nii et asjata viitasite OECD-le. OECD-l on Eesti valitsusega väga sarnane mõtteviis, väga sarnane! Nad on head analüütikud, nad saavad aru, kuidas raha mõistlikult jagada, mitte ei mõtle, kuidas seda rohkem välja lubada.

Aseesimees Keit Pentus

Teine küsimus, Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Mina räägin jälle palkadest. Valitsus on deklareerinud, et tuleval aastal riigitöötajate palgakulud ei suurene, ja sedasama te ütlesite ka puldist, vastates minu esimesele küsimusele. Aga samas Riigikogule esitatud riigi tuleva aasta eelarve eelnõus eraldi töötasuridasid me ei näe. Ja siit küsimus: kuidas võib Riigikogu olla kindel, et valitsus järgib enda poolt väljaöeldut?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Valitsus on olnud seaduskuulekas. Mina ei tea juhtumit, kus valitsus oleks seadust rikkunud. Need rahalised, eelarvelised piirid, mis valitsus ise on Riigikogule kinnitamiseks andnud, on ju täitmiseks. Milles siin probleem on?

Aseesimees Keit Pentus

Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva

Aitäh, istungi juhataja! Hea minister! Küsimus kohalike teede hoiuks määratud raha kohta. Aitan teid ja ütlen, et käesoleval aastal on see 11,24% suurem kui möödunud aastal, see tuleneb aktsiisi prognoositust suuremast laekumisest. See on väga hea. Aga minu küsimus teile on selline: kas teie prioriteetide tabelis, kuidas mingeid kulusid tulevikus suurendada, on ka kohalike teede hoiuks määratud raha suurenemine? Me teame väga hästi, kui raske oli möödunud aasta kohalike teede hoius. Kevadine suurvesi lõhkus truupe, teid, oli palju lund jne. Kas me võime eeldada, et kunagi jõuab kohalike teede hoiu raha samale tasemele nagu näiteks 2008. aastal?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kunagi kindlasti. Aga kuidas ma nüüd ütlen, minu jaoks ei ole see kõige kõrgem prioriteet, et just teedesse raha panna. Kuna enamik teerahadest on seotud struktuurivahenditega, siis ma, vastupidi, olen analüüsile toetudes nurisenud, et panna raha asfaldisse ei ole kõige intelligentsem raha kasutamise viis. Meie teedevõrk areneb proportsionaalselt muu riigiga, olles kogu aeg natukene ees, ma ei tea, kas see on mõistlik. Kohalikud teed on tõesti selle tõttu pisut kannatanud, et need projektid on seotud jällegi kaasfinantseerimise rahaga ja selle tõttu surutakse ka teede raha numbreid kokku. Te ütlesite selle kasvu protsendi tõenäoliselt õigesti, aga hea meelega muidugi kontrolliks. Aastate perspektiivis on kohalike teede jaoks antav raha ikkagi kasvanud. Ma ei julge öelda, et on olnud aeg, kus üldse ei anta, aga põhimõtteliselt on kohalikud teed ju omavalitsuse funktsioon. See on selline riiklik vastutulek, et seda raha üldse antakse. Sellega mindi vahepeal päris lahkeks, nii et riiklikud teed hakkasid kannatama. Keeruline jagamine, aga samas rahakott on väga-väga suur, teedele läheb 4,5 miljardit.

Aseesimees Keit Pentus

Teine küsimus, Jaanus Marrandi, palun!

Jaanus Marrandi

Tänan! Lugupeetud härra rahandusminister! Kahtlemata on selle eelarvega suur töö ära tehtud ja selle eest tõsine tunnustus teile! Samas, kui vaadata seletuskirjast sisemajanduse kogutoodangu prognoose, võib-olla maksulaekumise prognoosi ja eelarve tuleviku prognoosi, siis on näha, et Eesti riiki ootavad ikkagi pikemate aastate jooksul ees üsna keerulised ajad. Ühiskondlikud ootused, teatud sotsiaal-majanduslikud ootused on lähema paari-kolme aasta jooksul üsna selges vastuolus meie eelarve poliitiliste võimalustega. Nii on vähemalt siit seletuskirjast võimalik välja lugeda. Selgelt on ka näha, et ega neid maksutulusid meil tulemas ei ole, ja võiks järeldada, et maksupoliitiliselt on Eesti üsna ummikusse jooksnud. Kuidas kaugemas perspektiivis saaks maksupoliitika vastuolusid lahendada? Muidu ei suuda me täita eelarvet nii, nagu vaja on.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Maksupoliitika ei ole kuidagi kulutamisega vastuolus, sest selle eesmärk on koguda makse, mida kulutada. Kui te räägite puudujäägist, siis eelarvestrateegia ei kinnita, et eelarve struktuuriline probleem oleks nii tõsine, kui on see väline pilt, et meil on miinus eelarves suurem kui see sisuline miinus, juhul kui me taandame majandustsüklite mõju. Nii et me oleme struktuurilises tasakaalus tõenäoliselt juba ülejärgmisel aastal.
Küll aga on vananemise riskid kogu vanas maailmas tõepoolest suuresti arvestamata. See on tõesti mure. Kui te küsite, kust ma alustaksin, siis ma viitaksin jälle autoriteetidele, sest mina ei ole kindlasti Riigikogule väga suur autoriteet – ise ju teie hulgast pärit. Olin paar nädalat tagasi diskuteerijana ühel väga kõrgetasemelisel paneeldiskussioonil ja seal kõlas minu jaoks täiesti ootamatutest suudest väga eestilik seisukoht ja väga minulik seisukoht, et kõige valutum viis rahastamist parandada on kaotada maksusoodustused. See on kõige valutum ja sellest tuleks alustada. Nii on see olnud ka riigiti, et need kaotatakse, vaatamata sellele, mis sõjad toimuvad, ja kui veel on vaja, siis tõstetakse käibemaksu, tarbimismakse. On mindud ka varamaksude kallale, aga varamaksude kohta pean ma ütlema, et meie varad on väga koormatud laenudega, ja seepärast mina seda kardan. Ühtegi varamaksu ma kindlasti välja ei pakuks. Ma arvan, et Eesti ei ole olukorras, kus ta peab neid kehtestama, see on väga ränkade tagajärgedega, sest tihti ei kata tulud ära neid kulusid, mida varad põhjustavad.
Kui siin kurdeti vanemahüvitise üle, siis ma tahaksin kuulata ikkagi ausat kurtmist. Siin räägiti tuludetsiilidest – minge ühe väikelapse koju ja mõelge selle peale! Vaadake sellele emale ja sellele perele otsa, mis murede otsas nad on lihtsalt põhjusel, et inimene, kes on maksnud hulk aega korralikult makse, on võtnud aja maha, pärast hakkab ta ju uuesti maksma. Ma ei saa aru, miks te neid kogu aeg hirmutate. Selle asemel tunnistage üles, et veel hullemini, kui nii tohib üldse väljenduda, ebaproportsionaalsemalt jaguneb eluasemelaenu intressi soodustus. Seda saavad ainult kõige jõukamad. See on kõige suurem maksuprobleem, millest tuleks alata. See on asi, mis küttis meil kinnisvarabuumi, ajas hinnad täiesti põhjendamatult üles. Rahaline võit peredele oli tühine. See jagunes väga ebaühtlaselt, paarile jõukamale detsiilile. See on jällegi üks asi, mida ma iga kord pean kommenteerima OECD-le, IMF-ile, Euroopa Komisjonile. Ma kohtun nendega regulaarselt, seal on parimad analüütikud, keda meil iseenda omade kõrvale võtta on. Tulge paati, hoiame ära järgmise kinnisvarabuumi ja kohendame eelarvemiinust! Selle raha saaks tõesti anda sotsiaalselt täpselt ka hädavajajatele eluasemekuludeks või näiteks toimetulekutoetuseks. Võime teha sellise muudatuse kohe selle eelarve menetlemise käigus ja mina ütlen, et see oleks õilis tegu. Aga ma arvan, et valimised segavad.

Aseesimees Keit Pentus

Teine küsimus, Lauri Laasi, palun!

Lauri Laasi

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Minu eelmisele küsimusele, mis puudutas rahvusringhäälingu eelarvet, te vastasite, et ma valetan. Kasutasin siis vahepealset aega ja otsisin interneti avarustest üles selle meili, mis te 3. veebruaril rahvusringhäälingule saatsite. Seal te väljendate oma rahulolematust selle üle, kuidas "Aktuaalne kaamera" käsitles eluasemelaenu intressidega seotud teemat. Tsiteerin teid: "2009. aastal maksis too maksusoodustus kinnisvarabuumile 580 miljonit. Palju too rahvusringhäälingu eelarve oligi? Palju maksab uus maja või palgafond? Kas teie olete seda raha vähem väärt, et pean selle muu hulgas teilt kokku hoidma?" Kirja lõpus lubategi, et leiate need kokkuhoiuvõimalused. Te ütlesite, et ma valetan, ja see on väga ränk süüdistus. Ma küsin nüüd, kas te olete oma lubaduse ellu viinud ja rahvusringhäälingu eelarves kajastuvad ka need lubadused eelarvet koomale tõmmata?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kui te lugesite sealt välja mingisuguseid lubadusi, siis nii palju võiksite aus olla, et võtate stenogrammi ja võrdlete seda teksti, mida ma ei saa kontrollida, enda väljendatud tekstiga. Ma väidan: te valetasite. Ma olen korduvalt seletanud, mis oli selle isikliku meili sisu. Ma olen seda korduvalt seletanud! Ärge ehtige ennast nende sulgedega! Võõrast kirjavahetust ei ole üldse ilus kommenteerida, ammugi aasta hiljem.

Aseesimees Keit Pentus

Toivo Tootsen, teine küsimus, palun!

Toivo Tootsen

Aitäh! Lugupeetud minister ja kauaaegne kolleeg! Küsimuste vooru algul sa mainisid, et näiteks aktiivsete tööturumeetmete jaoks on järgmisel aastal eraldatud tunduvalt rohkem raha kui eelmise kriisi ajal. Usun seda täielikult, sest eelmise kriisi ajal, 6-7 aastat tagasi oli ka eelarve 2-3 korda väiksem kui praegune eelarve. Teiseks, siis ei olnud neid Euroopa Liidu toetusrahakesi nii palju. Ma küsingi nüüd, kui palju järgmise aasta eelarvest läheb aktiivsetele tööturumeetmetele ja kui palju sellest rahast tuleb Euroopa Liidu fondidest.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Veel kord, kui te tahate, et ma leiaksin siin üksikuid ridu, siis me jääksimegi siia. Mul on selle kohta isegi memo olemas, ma tean täpselt, kus see on, aga ma tean ka täpselt, et see ei ole mul kaasas. See paberite lehitsemine ei ole minu arust kõige praktilisem asi. Kui on tõsine huvi, siis ei pea minister aitama teid selle raamatu lehitsemisel. Praegu mälu lihtsalt petab ja aeg ei võimalda seda välja otsida. Aktiivsed tööturumeetmed, vaatame, mis siin toimub. Suurusjärk on null koma protsenti SKT-st, seda arvutatakse tegelikult ... Mulle tuuakse spikker. Umbes 400 miljonit krooni on, pool protsenti SKT-st.

Aseesimees Keit Pentus

Jaak Aab, esimene küsimus, palun!

Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Täiendava kokkuhoiumeetmena valitsussektori eelarvepositsiooni parandamiseks peatati alates 1. juulist 2009 poolteiseks aastaks kogumispensionide sissemaksed. Vastav kulu on 2011. aasta eelarves kavandatud summas 1,2 miljardit krooni ehk nad taastatakse teatud osas, mitte täielikult. Kui suur on tulevaste aastate kulu sellele? Riik on võtnud selle tõesti pikaajalise kohustuse. Kuidas te hindate, kas me suudame selle täita sellise graafikuga, nagu praegu on ette nähtud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! See on 2012. aastal umbes 2,5 ja siis vist aastast 2014  tuleb veel 1 koma millegagi miljardit otsa, mul ei ole seda tabelit selle eelarve kontekstis mõistagi kaasas ja ma ei suuda nii kiiresti reageerida. Aga ma usun, et te olete väga täpselt kursis. See on suur koormus. Kui tahate kuulda minu isiklikku arvamust, siis samba sissemaksete peatamine on leidnud järgimist ja seda peetakse mõistlikuks, seda käsitletakse kui sundsäästmist raskel ajal. Aga et seda minnakse tagantjärele "kompenseerima", see minu arust mõistlik idee ei olnud. Minu arust ei ole normaalne, et me teeme näo, nagu suudaksime kriisi endale massiliselt kompenseerida. Kriis jätab korvamatu haava ja seda ei ole mõtet püüda rahaliselt kinni toppida, tuleb elada uutes oludes. Aga see on riigi lubadus ja ma ei sea seda kahtluse alla. Meie kohustus on teha järgmised eelarved vastavalt sellele lubadusele ja kõik muud valdkonnad kannatavad selle all.

Aseesimees Keit Pentus

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Omavalitsused on olnud pidevalt hädas projektide kaasfinantseerimisega. Te olete kindlasti eelarve ettevalmistamise käigus teinud analüüse ja teate, et kaasfinantseerimise pärast jäävad ära mitmed projektid ka 2011. aastal. Kas teil on ülevaade, kui suur võiks see osa olla rahaliselt, kui palju omavalitsustel jääb kaasfinantseerimise pärast projekte teostamata?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Sellel numbril ei ole piiri, see on nii, et kellel raha ei ole, see ei ehita. Antakse ikkagi neile, kellel on jõudu ja oskusi raha kasutada, on kaasfinantseerimine ja on ka mõistlik idee. Nii ongi, seda võib lõputult venitada. Samas on riigil ka valmis mõeldud retsept, kuidas veeprojektide puhul omavalitsustele appi tulla, isegi juhul kui nad on ennast lõhki laenanud. Mis puudutab 60% laenupiiri ja veel enam seda 100% laenupiiri, mis hakkab kehtima 2012. aastal, siis nende omavalitsuste arv tegelikult suur ei ole. Küsimus on lihtsalt, kui suurt tükki nad lähevad hammustama, üle 60% laenu probleem on paarikümnel omavalitsusel, kui ma ei eksi, siis 25-l.

Aseesimees Keit Pentus

Ain Seppik, palun!

Ain Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra minister! Minule meeldib teie ettekanne oma tõupuhta ideoloogia ja maailmavaate poolest. Ei jahu te siin mingit roosamannat ega niisugust kunstlikku sotsiaalsust nagu peaminister, te ütlete otse välja, nii nagu see teie maailmavaate järgi on. Kuid minu küsimus on regionaalprogrammi kohta. Setumaa, Kihnu ja Peipsiveere on endiselt elus, kuid aastate eest oli siin ka saarte programm. Ma arvan, et nii nagu need piirkonnad, kes kahtlemata vajavad toetust, vajavad seda oma elu arendamiseks ka saared. Saareelu on juba kord selline, nagu ta on, nagu te isegi väga hästi teate, kuigi olete sealt ära tulnud. Kas selle programmi taastamist on kaalutud? Ja kui ei ole, siis mis te sellest arvate?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh küsimuse eest! Saarte programm on nüüd küll hea küsimus regionaalministrile. Ma ei püüa teha tarka nägu, et ma seda tean. Saarte programmi sisu ma tean üsna ebatäpselt, aga saarte poliitika suhtes on mul mitmesuguseid mõtteid. Ma nägin rõõmuga, et näiteks Saaremaa on majanduse edetabelis Eesti maakondade seas tõusma hakanud, Hiiumaa kahjuks on langenud. Kahjuks on muidugi pisisaarte suhtes hakatud siin ka ebarealistlikke ootusi heietama, et seal, kuhu keegi on kolinud, tuleb muudkui midagi tagada. Aga see on vana vaidlus. Ma ei oska saarte programme detailselt seletada, aga ma arvan, et siin tuleks ikkagi rakendada kainet meelt ja mõelda, mis mingi asi maksab, mis kuskil elamine maksab, kas me  jaksame kõike kinni maksta, võtmata ära saarel elamise eeliseid.

Aseesimees Keit Pentus

Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

Eiki Nestor

Minister ei peaks ka küsimustele vastates väsima. Siin oli üks küsimus kuluridade ühendamise kohta. Kultuuriministeeriumis on avalik-õiguslike isikute kuluread ühendatud, näiteks rahvusringhääling, rahvusraamatukogu ja Estonia ooperiteater on nüüd ühe rea peal. Ministri vastusest sellele küsimusele võis järeldada, et see annab kultuuriministrile võimaluse vajaduse korral nende kolme avalik-õigusliku suuruse vahel raha ümber tõsta, nii nagu ta õigeks peab. Kas see oligi siis eesmärk?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ei, härra Nestor, te moonutate mu sõnu. Ma lõpetasin sellega, et ma ei oska kindlalt öelda, kas see argument võiks sellel juhtumil oluline olla, pigem mitte. Umbes selline oli mu sõnastus. Ja argumendina ma tõin juhtumid, kus ERR näiteks tunnistab, et see projekt ei teostu sel aastal, et teeme seda järgmisel aastal, et võib-olla üleviidavatest kuludest ei piisa jne. Tegu oli hüpoteetilise olukorraga. Aga mu enda usk on see, et ükski kultuuriminister tegelikult ei kaalu ümbertõstmist. See võib juhtuda ainult sel juhul, kui kaks neist kokku lepivad, üks ütleb, et tema ei jõua ära kulutada, teeme siin valitsuse otsusega ümbermängimise, Riigikokku ei jõua enam minna – see on selline olukord. Aga ma ütlen, et see kaalutlus kehtib pigem hoopis teistsugustes olukordades, väga tihti see kehtibki. Aga avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul, ma usun, ei juhtu seda pigem kunagi. Ma arvan, et need piirid on selged. Nii on ka kõrgkoolid asja omavahel ära jaganud, nad teavad täpselt, kelle eelarve kui suur on. Ma usun, see kõik on seletuskirjas ilusti kirjas. Nii on jäänud ja kunagi pole olnud kobisemist, et keegi on tagaselja avalik-õiguslikelt isikutelt ära võtnud. Avalik-õiguslikelt tagaselja, mõelge! See ei kõlba!

Aseesimees Keit Pentus

Karel Rüütli, palun!

Karel Rüütli

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! CO2 kvoodi müügist on planeeritud saada eelarvesse tulu üle 2 miljardi krooni. Ma olen aru saanud, et koostatakse justkui nimekiri, pannakse pingeritta objektid, mida hakatakse CO2 kvoodi müügist saadud tuludest rahastama. Palun, kas te selgitaksite veel kord, millal, kes ja kus otsustab, milliseid objekte hakatakse rahastama.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Sel teemal on muidugi käinud kibe töö pikka aega. Rahandusminister isiklikult sellega ei tegele. Bürokraatlikult käib see niimoodi, et kvoodi müügi korraldamise on võtnud enda kätte Riigikantselei eksperdid. Koostöös müügi korraldajate seltskonnaga eelkõige Rahandusministeerium koondab neid projekte. Seda tööd me alustasime juba eelmisel aastal, järjestame neid ja langetame lõpuks otsused. See koostöö on hästi sujunud. Nende projektide ettevalmistamisega on tegelikult tuli taga. Haridusministeerium muutis näiteks oma investeeringuid viimases lõpus hästi kiiruga, lihtsalt selgus, et kui üldiselt eelarves pitsitab, siis CO2 rahaga ei pitsita. See töö käib, kui te tahate sellest täpsemat ülevaadet saada, siis seda võib mõnes Riigikogu komisjonis täiesti presenteerida, see on väga loogiline huvi.

Aseesimees Keit Pentus

Evelyn Sepp, palun!

Evelyn Sepp

Aitäh! Austatud ettekandja! Kui üldiselt võitlevad põhiseaduslikud institutsioonid oma tegevuse õigustamise ja rahastamise pärast üsna kirglikult ja põhjalikult ning annavad ka Rahandusministeeriumile aru, milleks nad raha tahavad, mida teha ja kui palju kulutada nad kavatsevad, siis sellise üheisikulise institutsiooni, nagu seda on Vabariigi President, kellest on ka palju juttu olnud, nii tema isikust, tegevusest kui ka viimasel ajal tema esindatusest, tegevuskulud eelarves on peaaegu 51 miljonit ja selle juures puudub igasugune sisu või tegevuse kirjeldus, välja arvatud õppelaenude tagasimakse 60 000 krooni. Milleks Vabariigi President kavatseb järgmisel aastal ca 51 miljonit krooni maksumaksja raha kulutada? Kuna meil ei ole teda võimalik küsitleda, siis ehk olete teie sellega kursis.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kuidas see nüüd oligi? Kõigepealt te väitsite, et põhiseaduslikud institutsioonid võitlevad kirglikult. Ausalt öeldes minuga nad pole küll saanud kirglikult võidelda. Nad on saanud oma kulusoovidele üsna jahedaid vastuseid ja praktiliselt ei ole nendest soovidest midagi rahuldatud, sest need on olnud seotud tegevuskuludega. Investeeringute puhul või siis näiteks RKS-i maksete puhul on asi natuke keerulisem olnud.
Mis presidenti puutub, siis temaga ma isegi ei kohtunud sellel teemal, sest ta leppis nende vastustega, mis talle saadeti. Minul ei ole mingit kahtlust, et presidendi institutsioon läheb riigile maksma, läheb maksma inimeste, ekspertide, investeeringute, komandeeringute ja kõige näol. Oleme sellele ka piiri peale pannud, et ta rohkem maksma ei läheks, aga vihje, et see oleks kuidagi raisku läinud raha – mina küll ei julgeks seda kinnitada. Ma näen ju presidendi tegevusi, minu arust on tegemist väärika institutsiooniga.

Aseesimees Keit Pentus

Teine küsimus, Ain Seppik, palun!

Ain Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra minister! Millalgi septembri lõpus kirjutas Äripäev, et riigi abikäsi aitas ootamatult täita Neinar Seli taskut. Mina mõtlesin, et jälle nad mustavad häid liberaale, ja pidasin seda jõhkraks laimuks. Aga asi on selles, et tegemist ei ole Neinar Seli taskuga, vaid selle Taskuga, mis on büroohoone ja kuhu Neinar Selile ootamatult saabus kohtute raamatupidamiskeskus. Ma loen eelarvest, et Justiitsministeeriumi personalikulude all on kohtute raamatupidamiskeskuse kulusid ootamatult suurendatud 1,4 miljoni krooni võrra. Tsentraliseerimine peaks ju tähendama kulude vähendamist. Kuidas te selle läbi lasite? Ja kui te sellest midagi ei tea, ega see ei ole siis kuidagi selle Taskuga seotud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ausalt öeldes selliseid kollaseid pealkirju mina ignoreerin. Ma keerasin lehte ja loobusin selle artikli lugemisest, see oli minu jaoks tülgastav. Aga oma ametikoha tõttu olin ma muidugi kohustatud järele küsima ja mulle kinnitati, et tegu oli konkursiga – ma ei tea, kas konkreetne ajaleht seda üldse ütles – ja et tegu oli väga ebavõrdsete pakkumistega, millest mõni oli küll odavam, kuid ei vastanud elementaarsetelegi nõuetele. Seal räägiti mingitest kommunikatsioonidest, mida ma ei hakanud kuulama. Aga kui majal ikka ei ole korralikke pistikuidki, siis ma saan täiesti aru, miks üks riigiasutus eelistab tänapäevast pinda. Ma ei sekku nendesse hangetesse põhimõtteliselt. Oleks väga tobe, kui ma seda teeksin, siis oleks selliseid artikleid ju palju rohkem. Aga ma ei saa ka ühelgi oma erakonnakaaslasel keelata oma vara välja rentida ja hankekonkurssidel osaleda.

Aseesimees Keit Pentus

Ester Tuiksoo, teine küsimus, palun!

Ester Tuiksoo

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Ooperi- ja balletiteatrite hooned on maailmas tavaliselt riikide uhkuseks. Eestil on samuti plaanis ehitada uus teatrihoone ja Estonia on üks väheseid teatrikollektiive, kes on käinud ka Riigikogus oma muret väljendamas. Kas te oskate öelda, kui palju on 2011. aasta eelarves eraldatud vahendeid selle hoone ehituseks?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kuna te nii ilusasti ja viisakalt küsite, siis ma kasutan selle võimaluse ära ja vastan sellele, mida mult enne ebaviisakalt küsiti. Ma olen kultuuriministri ees korduvalt püstitanud põhimõttelise küsimuse, mis on tema eelistused investeeringute osas ja kuidas ma saan aidata. Tema praegune eelistus on Eesti Rahva Muuseum, mida ma igati aktsepteerin ja mis ilmselt saab teoks. Aga ma olen talle vihjena öelnud, et minu arust väärib oma kaalult esimese kahe hulgas kohta ka ERR-i maja. Ja mis puudutab neid inetuid etteheiteid, mis mulle on seoses selle teemaga tehtud, siis ma olen suhelnud ka ERR-i juhatusega ja nad saavad must väga hästi aru. Nad saavad väga hästi aru, miks ma kunagi selle meili kirjutasin, ja mulle on isegi öeldud, et see on sulatõsi, kui poleks olnud seda viimast lauset, mis oli kahemõtteline. Nii et ERR-i maja on minu jaoks kindlalt eespool kontserdimajast, mis on natuke kaugem tulevik. Ta peab valmima järjekorras. See on mu arvamus.
Ei kahtle, et kriitika Estonia kontserdisaali suhtes on erialaliselt põhjendatud, aga ta ajab ikkagi asja praegu ära. Kas see laialipillutatud rahvusringhääling ka ajab, selles ma kahtlen natuke rohkem. Ma arvan, et tarbijate hulk, mis televisioonil ja raadiol on, võib-olla siiski õigustab selle projekti lõpuleviimist enne uue kontserdimaja ehitamist. Ma olen lihtne mees, ma ei saa muusikast aru, ei oska seda hinnata. Telekat vaatan küll.

Aseesimees Keit Pentus

Karel Rüütli, teine küsimus, palun!

Karel Rüütli

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Te ei vastanud minu eelmisele küsimusele, kes, millal ja kuidas langetab otsuseid, kuidas CO2 kvoodi raha hakatakse jagama. Minu arvates on kuidagi kahtlane, kui Riigikantselei koondab informatsiooni enda kätte. Ei tundu eriti veenev ja läbipaistev see protsess! Kas te ei karda, et tegemist on liiga suure poliitilise suvaga ja avalikkus võib järjekordselt hakata seda rahajagamist tõlgendama koalitsioonipoolse katuseraha jagamisega enne valimisi?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma üldse ei karda. Ma kardan pigem seda, et te ei viitsi kuulata, mis ma räägin. Sellel teemal käib kibe tegevus, kus ma bürokraatia mõttes võin olla ebatäpne. See, mida teeb Riigikantselei, on olnud müügi korralduse enda kätte võtmine. See, mida teeb Rahandusministeerium ja mida teevad kõik teised ministeeriumid, on projektide ehk kulupoole koondamine ja otsused langetatakse siiski valitsuse tasemel. Ma ei karda üldse, et siin sohki tehakse, ausõna ei karda. Nende projektide alusel oleme ju tegelikult esitanud ka riigieelarve seaduse, kus ikkagi juba arvestatakse CO2 rahaga. Tõsi, meil ei ole hetkel juurde panna sellist täpset nimekirja, mis ei ole veel valmis. Kui te tahate sellest midagi ka tegelikult teada, siis, nagu ma ütlesin, toome selle mõnda komisjoni ja teeme ettekande, saan ka mina targemaks. Mina usaldan riigiaparaati ja ma küll ei usu, et keegi siin raha kõrvale paneb. Minul on prioriteedid mujal, ütlen ausalt, umbusaldamise koha peal minu prioriteet ei ole.

Aseesimees Keit Pentus

Peep Aru, palun!

Peep Aru

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kasutan sulle arusaadavat sporditerminoloogiat: kas tänase poolmaratoni lõpuks on midagi jäänud ka kripeldama, mida sa tahaksid veel täiendada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Eks kipitab siit ja kipitab sealt – eks aastad, mis seal salata. Aga eelarve teemal on minu hing küll hästi rahul ja mul on selles mõttes hea meel, et arutelu on olnud valdavalt viisakas, mida ta ka enne valimisi peaks olema.

Aseesimees Keit Pentus

Austatud minister, suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekande ja küsimustele vastamise eest! Rahanduskomisjoni ettekandeks on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas. Palun!

Taavi Rõivas

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas järgmise aasta riigieelarvet 12. ja 19. oktoobril. Algataja esindajana tutvustas eelnõu mõistagi rahandusminister Jürgen Ligi, aga meil on juba toimunud ka detailsem kohtumine regionaalvaldkonna rahastamise teemal regionaalminister Siim Valmar Kiisleriga. Vastavalt opositsioonisaadikute ettepanekutele on kavas ära kuulata veel keskkonnaminister ja majandus- ja kommunikatsiooniminister, nad mõlemad siis enne eelnõu teist lugemist.
Aruteluteemad ja küsimused komisjonis puudutasid eeskätt järgnevat. Investeeringute kasv, mis teadupärast on üle 16%. Investeeringute maht järgmise aasta eelarves ületab 16 miljardit krooni. Kuna sellekohaseid küsimusi on täna siin juba esitatud, siis ma seda pikemalt ei kommenteeriks. Komisjonis pälvis elavat huvi informatsioon, et järgmisel aastal langeb maksukoormus 0,6% võrra, ja see ei ole mitte üksik langus, vaid tänaseks tehtud otsuste tulemusena on ette näha maksukoormuse languse trendi järgnevatelgi aastatel, lisaks võimalikud poliitilised otsused, mis võivad loomulikult ka tulla.
Juttu oli välisvahendite kasutamisest. Seda teemat puudutas tänase arutelu käigus vähemalt hea kolleeg Jaan Õunapuu, kui mitte teisedki. Ehk siis kõne all oli hüpoteetiline olukord, kui 2013. aasta lõpuks on kõik välisvahendid ära kasutatud ja järgmise finantsperspektiivi jooksul ei peaks enam välisvahendeid eraldatama. See küsimus sai kaheosalise vastuse. Esiteks ei ole põhjust kahelda, et ka järgmises finantsperspektiivis on Eestil, ütleme siis, järelejõudmise investeeringute tegemise vahendid kindlasti olemas. Sellest mahust on täna võib-olla vara rääkida, aga ta ei ole kindlasti suurusjärgu võrra väiksem kui seni. Teiseks ei ole ju investeeringute taseme hoidmine eesmärk iseeneses. Kui ükskord saab üks või teine märkimisväärne investeering tehtud, olgu selleks siis kas või neljarealine Tallinna–Tartu maantee, ütleme, Tallinnast kuni Mäoni, siis on ju selge, et lähema 10-20 aasta jooksul seda tööd uuesti teha vaja ei ole. Ehk siis ideaalis on need investeeringud ikkagi sellised, mis jäävad kestma pikaks ajaks, me ei pea neid iga aasta üha uuesti ja uuesti tegema.
Teemaks tuli ka top-up´i üleminev 82 miljonit krooni, mis puudutab seda, et ühel aastal jäi top-up'i summa aasta lõpus üles. See on justkui pärandina aastast aastasse nihkunud ja jääb Põllumajandusministeeriumil igal aastal välja maksmata, see kantakse üle kohe järgmise aasta alguses. Sellele teemale üheselt head lahendust komisjon seni veel leidnud ei ole, aga võimalik, et me tegeleme sellega edasi.
Teemaks oli ka riigieelarve läbipaistvus ehk osa komisjoniliikmete väitel on riigieelarve esitatud vähem lahtikirjutatuna. Toodi esile, et ministeeriumide lõikes on see erinev. Positiivse näitena toodi Kultuuriministeeriumi, negatiivset näidet eraldi ei nimetatud. Siinkohal ma juhiksin kõikide kolleegide tähelepanu aga sellele, et kui te võtate eelarve kõrvale ka väga põhjaliku seletuskirja koos lisadega, siis peaks saama valdavale osale küsimustest ikkagi vastused. Ja kui seletuskirjast, mis on tõesti üsna mitme sentimeetri paksune, on ebamugav otsida ja mõned tabelid on liiga väikesed, siis kasutage elektroonilist versiooni, mis on kättesaadav Riigikogu intranetist ja avalikkusele kättesaadav parlamendi kodulehelt. Ma võin oma kogemusest öelda, et sealt ei ole otsinguga küll ükski asi jäänud üles leidmata. Kui on põhjalikke metoodilisi ettepanekuid, siis nendest me võime rääkida, aga oma isikliku arvamusena ütleksin siiski, et kui esitada eelarve veel paksemana, kui see eelarve praegu siin koos seletuskirjaga on, siis võib väga paljudel kolleegidel tekkida tõsiseid probleeme selle läbilugemisega. Sest tõepoolest, ka praegusel kujul selle otsast lõpuni läbilugemine võtab, kui mõttega lugeda, nädala kohe kindlasti.
Eraldi küsiti Energia- ja Kliimaagentuuri kohta, millele teadupärast eraldati vahendeid 2009. aasta lisaeelarvega. Ei 2010. ega 2011. aastal eraldi vahendeid ette nähtud ei ole. Üks hästi põhimõtteline küsimus, mille esitasid eeskätt sotsiaaldemokraadid, oli see, miks on järgmise aasta riigieelarve defitsiit just nimelt 1,6%. Selle küsimuse foon oli minu tagasihoidlikul hinnangul see, et kas ta ei võiks olla näiteks 2,8 või et Maastrichti kriteeriumide sissemahtumiseks võiks see defitsiit olla ka suurem. Vastus, mille minister andis, oli see, et meie eesmärk on tulla miinusest välja ja me oleme arvesse võtnud, et tegevuskulud on külmutatud. Samas me oleme sunnitud ette nägema vahendeid pensioni teise samba taastamiseks, mis on käesoleva aasta eelarvega võrreldes väga suur täiendav kulu. Samuti on soov viia alustatud investeeringuobjektid maksimaalselt lõpuni. Valitsus on väga selgelt välja öelnud ka eesmärgi jõuda hiljemalt 2013. aastal eelarvega tasakaalu. Ehk siis see vastus on selline, et kui tahes pisike defitsiit on ikkagi defitsiit ja seda ei maksaks suurendada ajal, mil Eesti majandus kõikide prognooside järgi, nii kodu- kui võõramaiste prognooside järgi, kasvab Euroopas ühena esimeste hulgas või on Euroopa ühe kiireima kasvuga, mis Eesti Panga hinnangul on veelgi suurem kui selle prognoosi järgi, mille põhjal me eelarve tegime ehk siis Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi. On väga küsitav, kas meil oleks moraalset õigust sellises olukorras eelarve defitsiiti kasvatada. Nii et selles mõttes on see eelarve väga selge samm tasakaalule lähemale. Isegi kui tänavu teatud struktuuriliste erisuste tõttu on eelarve defitsiit veelgi väiksem, mis loomulikult on meile positiivne uudis, ja järgmisel aastal ta justkui suureneks, siis arvestades seda struktuurilist olukorda on järgmise aasta eelarve samm tasakaalule lähemal.
Eraldi teemaks oli ka ettevõtetelt väljavõetavate dividendide hulk, mis nagu täna siin juba öeldud, on 25% väiksem kui käesoleval aastal. Ka käesoleval aastal ei võetud kogu ärikasumi ulatuses kõikidest ettevõtetest dividende välja, järgmisel aastal on see arv umbes 2/3 ettevõtete kasumist. Ja kui me vaatame neid strateegilisi dokumente tuleviku kohta, siis varadelt saadavate tulude osakaal väheneb lähematel aastatel veelgi. Nii et ilmselgelt need otsused, mis olid vajalikud eeskätt 2009. ja 2010. aasta eelarve kontekstis, ei kordu samas ulatuses lähitulevikus.
Rahanduskomisjon langetas järgmised otsused: võtta eelarve päevakorda 20. oktoobril, lõpetada esimene lugemine ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, st 3. november kell 18. Selle poolt oli 10 rahanduskomisjoni liiget ja vastu 1. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Kadri Simson Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Kadri Simson

Head kolleegid! Lubage mul alustuseks tunnustada rahandusministrit ja eelarve kokkupanemisel osalenud ametnikke. Nad väärivad tunnustust selle eest, et 2009. aasta tõmblemine on asendunud plaanipärase tegevusega, ja kindlasti väärivad nad tunnustust ka selle eest, et nad on riigi võimalikke tuluallikaid planeerinud 1,5 miljardi võrra konservatiivsemalt, kui eelarve lõpuks meile siia laua peale tuli.
Aga me oleme täna olukorras, kus me saame vaadata tagasi ja öelda, et Eestil on seljataga rasked ajad. Raskemad kui enamikul Euroopa riikidel. Kolm aastat majanduslangust on nõudnud Eesti inimestelt erakordselt palju mõistvust, kannatlikkust ning valmisolekut loovutada märkimisväärne osa oma senisest sissetulekust. Me elasime üle Euroopa ühe kiireima majanduslanguse ja siin riigis on olnud valitsusel julgust otsustada. Kuid vajaka on jäänud valmisolekust mõelda väljapoole oma kitsast maailmamullist, sest enamik Euroopa riike on seadnud kriisis esikohale inimesed, meie valitsus aga eelarve. Puudu jääb ka arusaamisest, et mitte kõik Eesti inimesed ei teeni väga kõrget palka, mis annaks neile vajaliku puhvri kriisiaja kärbete üleelamiseks. Arusaamine, et viimastel aastatel lisatud maksukoorem on paljudele peredele liiga raske kanda, aitaks seda eelarvet märksa inimnäolisemaks muuta. Ja vaadates praegu siin saalis ringi, on ilmne, et meil on puudu veel ühest asjast, ja ma arvan, et see on kõige vähem andeksantav. Puudu jääb lihtsast huvist selle eelarve vastu, mis mõjutab järgmisel aastal kõigi Eesti inimeste elu. Ma arvan, et kõige ilmekam näide selle kohta on üks pilt, mis tehti siin saalis, kui peaminister andis eelarve Riigikogule üle. Üks esimeses pingis istuv noor Raplamaa saadik vaatas sellel ajal huvipuudusest hoopis kallite BMW-de pilte. Ka praegu ei ole huvi nendes ridades ülearu elav olnud.
Aga mis selles eelarves endas puudu on? Ma kardan, et see eelarve ei paku lahendust, kuidas kriisist välja tulla. See eelarve pakub paigalseisu. Ta pakub sellesama jätkamist, mis meil juba sellel aastal mureks on olnud. See eelarveprojekt ei anna inimestele võimalust tõusnud hindade, vähenenud sissetulekute ning kärbitud toetuste olukorras toime tulla. Me ei saa vaadata ükskõikselt pealt, kui sellise paberi peal hästi välja nägeva eelarve hinnaks on, et Eesti arengu jaoks olulised otsused lükatakse määramatuks ajaks edasi.
Riik, mis oma inimestest lugu peab, ei saa rahulduda meie lihtsakoelise maksusüsteemiga, mis koormab väiksema sissetulekuga inimesi nii, et nad seda koormat kanda ei jõua, ja jagab hüvesid kõige jõukamatele. Me ei saa rahul olla sellega, et kaudsete maksude ränk tõus möödunud aastal, mis asetab maksukoormuse ebavõrdselt just kõige nõrgemate inimeste õlgadele, nüüd põlistatakse. See koormus langeb ebaõiglaselt just pensionäride ja lastega perede õlgadele. Seetõttu on imelik siin saalis kõlanud valitsuspoolne väide, et seekord makse ei tõsteta. Neid makse tõsteti juba möödunud aastal, neid tõsteti mitu korda enam, kui vaja oli.
Peaminister ironiseeris eelarvet üle andes, et loomulikult tulevad eelarve tulud kodanike taskust. Kuid olukorras, kus viimase aasta eelarveotsused on just väiksema sissetulekuga inimeste eelarved viinud sellisesse seisu, et juba esmavajalikkugi ei saa endale lubada, ei saa peaminister hoobelda sellega, et ta püüab eelarve tasakaalu küsimustes maailmameistri tiitlit. Tuleb vaadata, kelle kanda on pandud eelarvekoormus. Need tulud tulevad täna ebavõrdselt, just väiksema sissetulekuga inimestelt.
Ma pean paraku ütlema, et see eelarve ei paku lahendusi ka meie ees seisvatele kõige valusamatele küsimustele. Tööpuudus säilib kõrgena, samas kui lisatud aktsiisid ja käibemaks tekitavad jätkuvalt survet hindu tõsta. Eestil on sellel aastal tööga hõivatute tase taasiseseisvusaja madalaim. Ärge tulge mulle rääkima, et tööta inimesed on ise süüdi! Eesti tööturupoliitika on Euroopa üks alafinantseeritumaid ja meie noorte tööpuudus ulatub 40%-ni. Ja need noored on need inimesed, kellest sõltub Eesti tulevik. Me ei ole nii suur riik, et võiksime tööjõuga pillavalt ringi käia, aga need inimesed on kasutamata ressurss. Minu küsimus rahandusministrile oli siin, et kui rohkem inimesi saaks rakendust, kui hea mõju oleks sellel riigieelarvele. Ja tõepoolest, hõive mõju eelarvele on kindlasti märkimisväärne, sest see aitaks inimesed abivajaja staatusest välja ja neist saaksid maksumaksjad. Täna vajavad nad aga abi ja tuhande krooniga, mis on toimetulekutoetuse määr, ei saa hakkama mitte keegi. Sellega ei ole võimalik ära elada juba sel aastal, sellega ei ole võimalik ära elada tuleval aastal, kui on eurohinnad. Muidugi on lihtne öelda, et teisiti ei ole lihtsalt võimalik, ja siis mõtlemine ära lõpetada. Tegelikult on küsimus meie prioriteetides.
Mis puudutab seda, et raha ei ole, siis ma tuletaksin meelde vana tarkust, et iga suur asi koosneb väikestest asjadest. Eelarve seletuskirjas on paljud väikesed kulud peidetud, kuid me oleme selle valitsuse ajal näinud ühte sellist seika. Igal valitsuse ametisoleku aastal on eraldatud 2 miljonit MTÜ-le Eesti Omanike Keskliit. See on üks MTÜ, mida kasutavad mõned Riigikogu liikmed päris häbematult oma isiklikuks valimiskampaaniaks. Kui sellised killud kokku korjata, siis näebki, et mõnes mõttes on siin saalis raha ülegi.
Keskerakonna fraktsioon teeb omalt poolt riigieelarve seaduse eelnõusse kindlasti muudatusettepanekuid. Me teeme muudatusettepanekuid, mille siht on aidata inimestel toime tulla, näiteks ettepanek alandada toasooja käibemaksu. Me teeme ettepanekuid toetada neid inimesi, kellel pole enam mitte kuskilt kärpida, kelle toimetulek on juba täna juuksekarva otsas. Meie jaoks on esmatähtis nii inimeste kui ka valdade ja linnade eelarve tasakaal. Meie jaoks on olulised lahendused, mis aitavad meil kriisist välja tulla ilma inimvara ülemäärase kaotuseta. Ja kui eelarve lõppversioonis on see saavutatud ja me näeme, et koalitsioon mõtleb meiega kaasa ning on avatud diskussioonile, on Keskerakonna fraktsioon valmis ka eelnõu toetama. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Ma palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Eiki Nestor

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Juhuks, kui ma lähen hoogu, palun lisaaega!

Esimees Ene Ergma

Igaks juhuks kaheksa minutit.

Eiki Nestor

Aitäh! Ma üldiselt arvan, et selle aasta riigieelarve koostamine läks sama rahulikult kui see arutelu siin. Tavapärast debatti teemal, miks te kuskile liiga vähe juurde lisasite, ei olnud ja ei olnud ka tavapärast debatti, miks te kuskilt liiga palju ära võtsite. See annabki tunnistust, et eelarvet oli selles mõttes lihtsam teha, et midagi ei olnud jagada ja midagi ei olnud ka maha võtta.
Sellegipoolest tulen uuesti ühe põhimõttelise küsimuse juurde ja selle põhimõttelise küsimuse nimi ongi see miinus 1,6% SKT-st, et miks see on eesmärk. Ma siin võib-olla noore Riigikogu liikmena käitusin üleannetult, et ma pakkusin ministrile võimalust kasutada ühte poolt, see on siis investeeringuid. Ministri vastus oli, et meil on investeeringuid niigi palju.
Milline on tegelikult valik? Valik on see, et kui meil praegu põhineb kogu kasv ainult ekspordi kasvul, kas me ei võiks siis mõelda selle peale, et me sisetarbimise toetamisest riigieelarve kaudu mingit pidi võidaksime ja võitu saavutame? Nii languse ajal kui ka selles eelarves on ainukene moodus, mida me kasutame, investeeringud. Ka väga mõistlik moodus ja seda tuleb kiita! Aga peale selle on ju ka muid mõistlikke võimalusi. Hea küll, Eesti on väike riik ja me ei saa kasutada võib-olla kogu seda arsenali, mis on Saksamaa, Prantsusmaa või Briti poliitikutel, aga mingid võimalused on ju meilgi! Ehk tegelikult see 1,6% SKT-st kui suurus jääb mulle ikkagi veel siiamaani arusaamatuks, sest ruumi, ka näiteks vähemalt 1% SKT jagu, astuda samme, mis elavdaksid meie majandust sisetarbimise suurendamise näol, on. Neid samme me täna kuskil ei näe. Ja võimalusi on ju seal mitmeid.
Teine meie jaoks oluline teema on, et mille abil see 1,6 saavutatud on. See on seotud mingit pidi ka järgmise eelnõuga, aga ma loodan, et Riigikogu saab täie tervise juures olles väga hästi aru, et keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste miinus on suurem kui 3% sisemajanduse kogutoodangust. Selle 1,6-ni me oleme tegelikult jõudnud sel teel, et me ei luba haigekassal kasutada reserve ja et me töötuskindlustusse kogume raha hetkel, kui sealt peaks rohkem välja maksma, kui sinna sisse läheb.
Kiita tahaks ka valitsust, nii nagu kombeks on. Kogumispensioni maksete taastamine on kindlasti positiivne osa sellest eelarvest. Palun vabandust kõigilt neilt lugupeetud rahvasaadikutelt ja muidu poliitikutelt, kellega sellel teemal paar aastat tagasi debatti pidasime ja kelle ideed kogumispensioni katkestamise osas olid mõnevõrra teistsugused. Kõigil, saage aru, oli kartus, kas sissemakse sinna kogumispensionisse ikka taastub või mitte, et mine tea, võib-olla lükatakse veel edasi ja veel edasi. Ilmselt on tolleaegne mõte, et ju on 1. jaanuar 2011 sissemaksete taastamiseks kõige sobilikum kuupäev, millest poliitikutel ei õnnestu mööda vaadata, osutunud õigeks. Selles mõttes on asi õige ja valitsust tuleb selle sammu eest kiita! Kuigi taastatakse pooles määras, aga see taastamine on kogu arutatava eelarve kõige positiivsem asi.
Kriitilise poole pealt rääkides on mulle aga täiesti üllatuseks, et valitsus on käitunud samamoodi kui üks linn. Too küll kiirustades. Ma usun, et me ilma mingi kuluallikata, mida ju vaja ei ole, võiksime siiski omavahel kokku leppida. See küsimus, millised eelarveread on kokku kirjutatud ja millised lahti kirjutatud, on alati olemas. Võtke see eelarve lahti ja vaadake haridusministeeriumi – seal on kõik teile üksipulgi välja toodud. Siis lehitsete paar lehekülge edasi, jõuate Kultuuriministeeriumi juurde ja näete, et seal ei ole mitte midagi lahti kirjutatud. Andke mulle andeks, austatud Vabariigi Valitsus, ja andke mulle andeks, austatud minister Ligi, aga kui Riigikogu on seaduse tasemel pidanud õigeks sätestada mingi suurus avalik-õigusliku isikuna, siis väärib see suurus kindlasti ka omaette kulurida riigieelarves. Selles mõttes peavad seletuskirjas toodud rahasummad, mis on ette nähtud rahvusringhäälingule, Estonia teatrile ja rahvusraamatukogule, saama kindlasti ka riigieelarves lahti kirjutatud. See ei ole, andke mulle andeks, mingi probleem ja ma isegi ei kujuta ette, kuidas saab selle vastu vaielda. Praegusel juhul, kus need numbrid on kokku pandud, tekitab see rohkem küsimusi ja kahtlusi, mida iganes. Minister ütles täna, et kes ikka julgeb anda avalik-õiguslikele isikutele raha teistmoodi, kui seletuskirjas kirjas on. Mina vastan juba kaks-kolm nädalat küsimusele, mis jõud on seletuskirjal. Teate isegi, mis jõud tal on. Kirjutame need summad lahti ja ongi kõik korras!
Muudatusettepanekuid esitab kindlasti ka meie fraktsioon. Seotud on need mitmete kuluallikatega ja uskuge mind, me leiame neile katteallikad. Ühest nendest tahaksin siiski rääkida, ja kui austatud juhatus ei pahanda, siis ma hüüaksin: uu-uu, rahvasaadik Reinsalu, kus sa oled, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, kes juba selle aasta veebruaris lubas toimetulekutoetuse piiri tõsta? Et kui sa jätkuvalt kuulud valitsuskoalitsiooni, siis kuhu su lubadused on jäänud? Ma austan poliitikuid ja saan aru nende tööst, aga kui keegi lihtsalt ajab rahvale kärbseid pähe, siis see ajab mul hinge täis. Vabandage, aga seetõttu ma pidasingi praegu vajalikuks hüüda rahvasaadik Reinsalu siia saali! Ma usun, et need vähesed miljonid, mis on vajalikud selleks, et toimetulekupiir tõuseks 1200 kroonile, Riigikogu leiab. Leiab lihtsalt sellel põhjusel, et ma ei tea, kuidas teiega on, aga selle nädala uudistest häirib mind üks asi – Eesti Vabariik, Euroopa Liidu liige, järgmisest aastast läheme üle eurole, aga üks Norra proua aitab siin vaeseid. Miks me siis ise ei saa seda teha? Häbi on!

Esimees Ene Ergma

Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Palun kõnepulti kolleeg Peep Aru Reformierakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Peep Aru

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tänane asjalik tööõhkkond esimesel eelarve lugemisel annab küll kindluse, et me saame ka teise ja kolmanda lugemisega edukalt hakkama. Seda järgmise aasta eelarvet on juba nimetatud uue majanduskasvu eelarveks ja eelarve tasakaalu poole liikumise eelarveks. Kuulanud ministri ettekannet ja neid küsimusi-vastuseid, ütlen, et minule need mõlemad iseloomustused meeldivad, ja ma sain kindlust, et see eelarve tõesti selline on.
Majanduskriis ei ole kaugeltki veel läbi, kuigi kevadet me õhus tunneme. Ja korras riigieelarve on parim eeldus kriisist kiireks väljumiseks. Alalhoidliku eelarvepoliitikaga riikidel ei ole täna ega tulevikus suure võlakoormusega kaasnevaid tagasimakseid ja intressikulusid. Seda rohkem saab keskenduda eelarve tasakaalu või ülejääki viimisele ja mitmesuguste eluprobleemide lahendamisele.
Kahjuks tuleb öelda, et ikka ja jälle kohtame veel seda arusaama – ka tänastest uudistest võis seda lugeda –, et me oleme teinud raskeid kärpeid euro saamise nimel. Julgen siinkohal küll veel üle rõhutada, et euro ei ole olnud meie eesmärk, vaid meie eesmärk on olnud korras rahanduspoliitika. Ja küll on hea, et me boonusena sellele korras rahandusele oleme saanud ka euro. Kindlasti on euro riigi usaldusväärsuse ja edasise majanduskasvu parim toetaja.
Järgmise aasta eelarves ei ole viimasele paarile aastale iseloomulikke kärpeid ja maksutõuse. Küll on külmutatud riigi tegevuskulud, avalikus sektoris palgad ei kasva. Valitsus on planeerinud valitsussektori eelarve defitsiidiks 1,6% SKT-st. Ühelt poolt on selline 3,8 miljardi suurune eelarve defitsiit üks väiksemaid Euroopa Liidus, seda ka protsentuaalselt, kuid teiselt poolt vaadates on see väga suur summa.
Eesti Reformierakond toetab kindlasti valitsuse eesmärki saavutada võimalikult kiiresti, hiljemalt aastaks 2013 eelarve tulude ja kulude tasakaal, et seejärel hakata kasvatama reserve võimalike tulevikukriisidega toimetulekuks. Tuginedes Eesti Panga hiljutistele prognoosidele, näeme ka võimalust jõuda selle tasakaaluni enne 2013. aastat. Kindlasti ei paista kusagilt Riigikontrolli ennustatavat viiekordset laenukoormuse kasvu. Aga teame, et positiivne rahandus- ja majanduskeskkond võimaldab järk-järgult vähendada töötust, tõsta pensione, anda head haridust, elada turvalises riigis.
Mis meid siis kulutuste poole pealt järgmisel aastal ees ootab? Kõigepealt kajastab see eelarve pingelist tööd Euroopa Liidu vahendite kasutusele võtmisel ning see eelnõu kajastab ka täiendavate vahendite saamist üleliigsete saastekvootide müügist. Seetõttu on järgmise aasta eelarves kõigi aegade suurim investeeringute summa: nimelt 7% SKT-st.
Väga suur osa investeeringutest on suunatud maaelu arendamiseks ja regionaalselt tasakaalustatuma Eesti heaks. Regionaaltoetusi on üle aegade kõige rohkem, kokku 2,2 miljardit krooni ehk kasv käesoleva aastaga võrreldes on tervelt 950 miljonit krooni. See tähendab aga korras koole, lasteaedu, töökohti, turismiarendust. Teede ehituseks, remondiks, korrashoiuks on tuleva aasta eelarves ette nähtud üle nelja miljardi krooni. Investeeringutest tulenevat positiivsust saab nautida või sellest saab osa iga Eesti inimene. Ükskõik, kus me Eestimaal ringi liigume, näeme, et Eestimaa areneb, ja järgmine aasta aitab sellele arengule kindlasti kaasa.
Hea meel on ka selle üle, et sotsiaalsed tagatised ei vähene, sotsiaalkulutused tervikuna kasvavad 8%. Pensionide väljamakseteks kuluv summa suureneb seetõttu, et kasvab pensionäride arv ja pensionisaajate staaž, 461 miljoni krooni võrra. Riik täidab oma lubaduse: taastatakse teise samba pensionimaksed. Kindlalt on paigas vanemahüvitise süsteem ja teised peretoetused ning hüvitised. Võitlusse tööpuudusega paigutatakse raha samal tasemel kui sel aastal, teatavasti on töötuid vähem, järelikult on ka kasutatavad summad iga töötu kohta suuremad.
Eesti Reformierakond on rahul, et aastast aastasse suurenevad rahaeraldused haridusse, on ju see meie parema tuleviku võti. Hariduskulud kasvasid sügava kriisi ajal ja jätkavad kasvamist ka järgmisel aastal, täpsemalt 7,9%, võrreldes selle aasta tasemega. Hariduskulude all on päris oluliselt suurendatud omavalitsustele minevat summat, et uusi õppekavasid saaks ka tegelikkuses ellu viia. Selliseid tähtsaid tegevusi, mis järgmisel aastal edasi arenevad, võib leida kõikide ministeeriumide tegevusvaldkondadest ja see on tore, et Eesti elu areneb.
Head kolleegid! Eesti Reformierakonna arvates on tegemist tugeva ja tasakaaluka eelarveprojektiga, mida igal juhul tuleb toetada, aga kindlasti tuleb lugemiste käigus eelarvet veel paremaks teha. Ma soovin meile kõigile asjalikku ja konstruktiivset arutelu, et saaksime eelarve detsembris korralikult vastu võtta. Ühtlasi tahan tänada erakonna nimel kõiki maksumaksjaid ja kõiki eestimaalasi, et me ühiste pingutustega oleme teel veel parema Eesti poole. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Peep Aru! Palun kõnepulti kolleeg Mart Laari Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Mart Laar

Austatud esimees! Austatud kolleegid! 2011. aasta eelarve esimene lugemine on jõudmas lõpusirgele. Seda on põhjalikult arutatud, küsitud ja vastuseid saadud. Tegelikult on see ju alles arutelude algpunkt, järgnevad ettepanekud, arutelud komisjonides ja alles siis selle eelarve lõplik vastuvõtmine. Kui seda eelarvet Riigikogule üle anti, ütlesin, et see on vastutustundlikult koostatud eelarve, ning oli rõõm tõdeda, et ka mitmed sõnavõtjad opositsiooniridadest andsid nii oma küsimustes kui ka sõnavõttudes sedasama mõista. Selles eelarves on mitmeid olulisi punkte. Selles on olulisi punkte sotsiaalse turvalisuse suurendamiseks, nagu pensioni teise fondi sissemaksete taastamine ja mitmed teised. Selle üle oli mul arutelu kuulates siiralt hea meel.
Teiseks on kindlasti oluline, et kui me läheme eelarve arutamisega edasi, siis need ettepanekud, mis selle eelarve paremaks ja täpsemaks muutmisel kindlasti tulevad, puudutaksid tõesti reaalseid küsimusi ja pakuksid ka reaalseid katteallikaid. Sest vaadates ilmselt mõlema valitsuserakonna poolt –  eespool kõneleja juba natukene mainis seda –, on meie kõige suurem väljakutse selle eelarve puhul olnud see, kuidas koostada tõesti vastutustundlik eelarve, millega me liiguksime eelarve tasakaalu suunas, aga mitte sellest kaugemale. Mul on tõesti hea meel, et me ühisel jõul oleme sellest algsest sihtmärgist, mis meil oli ja mis oli eelarve tasakaalust kaugemal, jõudnud eelarvega olukorda, mis on sellele tasakaalule lähemal. See on silmapaistev positiivne samm ja ma usun, et see on samm, mis aitab meil lahendada ka mitmeid muid meie ees seisvaid probleeme. Seda enam ma pöörduksin ka palvega opositsiooni poole: kui teie ettepanekud tulevad, siis palun andke neile konkreetne ja tõesti pädev katteallikas. Ei maksa esitada ettepanekuid, mis puudutavad võimalikust progressiivsest tulumaksust lähtuvaid hiigelsummasid eelarvesse, sest me kõik teame, et progressiivset tulumaksu võib muude küsimuste taustal ju arutada, kuid eelarvesse ei anna see mitte raha juurde, vaid võtab sealt raha vähemaks. Selles suhtes, kui ettepanekuid teha, siis näidata ka katteallikad, kust tuleb midagi ära võtta. Kindlasti on iga küsimust võimalik arutada ja teha siis kas positiivne või negatiivne otsus, aga igal juhul on võimalik seda tõsiselt arutada.
Teine oluline küsimus, mille puhul mul oli natuke kahju, et seda eelarvearutelude käigus eriti esile ei tõstetud, ka mitte opositsiooni poolt, kuigi ma usun, et see on ka neile südamelähedane teema, on hariduskulude suurendamine. See on väga oluline samm, see on seda olulisem samm, et kui me vaatame üldpilti nii eelarvest kui muust, siis see, et me oleme valitsusega suutnud kõigi nende raskete aegade jooksul haridust prioriteetseks pidada, on Eesti tulevikule kahtlematult äärmiselt oluline ja positiivne otsus. See näitab ka seda, et kõigi nende kärpimiste ajal pole kärbitud kõiki ühe puuga, vaid nendel rasketelgi aegadel on mõeldud Eesti tulevikule. See on kahtlemata positiivne ja õige.
Kolmandaks, kui tulla selle juurde, millest mul natukene kahju on või mis mind kummastas, siis on need küsimused ja väited, mis äsja kõlasid selle kohta, et riigieelarve pole piisavalt läbipaistev. Ma võin aru saada Keskerakonnast. Keskerakond on ikka teinud ühte ja rääkinud teist, see ei ole mulle kuidagiviisi üllatav. See, et Keskerakond, kes on Tallinnas võtnud vastu kõigi aegade kõige läbipaistmatuma eelarve, teeb siin Riigikogus etteheiteid riigieelarvele, et see polevat piisavalt läbipaistev. Kuid teie, lugupeetud ja austatud sotsiaaldemokraadid – kallid inimesed, ärge nüüd teie seda juttu küll tulge rääkima! Austatud sotsiaaldemokraadid! Kui te räägite eelarve vähesest läbipaistvusest, siis palun, ma esitaksin sama üleskutse, mis omal ajal Lauluväljakul esitati: rääkige Tallinna volikogus sama juttu. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Mart Laar! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a  3. novembril kell 18. Seaduseelnõu 822 esimene lugemine on lõpetatud.


14. 19:32 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (823 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Valitsus on toonud parlamendile arutamiseks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse. Selle seaduse üks olulisemaid eesmärke on kindlasti see, et oleks tagatud eelkõige just aktiivsete tööturumeetmete rahastamise jätkusuutlikkus.
Kui vaadata eelnõu sisu, siis selle eelnõu kohaselt lisandub tänastele aktiivsete tööturumeetmete rahastamise põhimõtetele, mille järgi aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse riigieelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, täiendav võimalus, milleks on töötuskindlustusmaksed. On selge, et töötuskindlustusmaksed, mis on juba kogutud töötuskindlustusfondi – nii töötajate sihtfondi kui tööandjate sihtfondi –, ei ole see koht, kust oleks võimalik tööturuteenuseid rahastada. Seetõttu on ettepanek, et kui eelnõu saab seaduseks, siis seadus jõustuks 1. jaanuaril ja sellest hetkest hakataks ka koguma vahendeid eraldatavatesse sihtkapitalidesse. Seejärel oleks juba alates juulist võimalik kogutud raha kasutada.
Eelnõu sisu poole peal on kindlasti äärmiselt oluline, et luuakse võimalus kehtestada tööhõiveprogramm. Praegu on tööhõivemeetmed, aktiivsed tööturumeetmed sätestatud kas siis tööturuteenuste ja -toetuse seaduses miinimumloeteluga või Euroopa Sotsiaalfondi rakendamiseks ministri määrusega kehtestatava tööhõiveprogrammiga. Selle eelnõu kohaselt kehtestaks tööhõiveprogrammi Vabariigi Valitsus ja kehtestamise eelduseks on Eesti Töötukassa nõukogu ettepanek. Just nimelt ettepanek, rõhutan seda siin juba varakult. Kui te loete esitatud eelnõu, siis lisatava § 41 lõikes 2 on öeldud, et sotsiaalminister kuulab ära töötukassa nõukogu arvamuse. Arvestades töötukassa osapoolte ehk siis tööandjate ja ametiühingutega peetud läbirääkimisi, on ettepanek asendada see sõnastusega, et tööhõiveprogrammi ettevalmistamisel arvestab minister nõukogu ettepanekut, just nimelt kirjalikku ettepanekut, mitte nõukogu arvamust.
Eelnõu sisuks on lisaks tööhõiveprogrammile see, et töötuskindlustusvahenditest luuakse sihtkapital. Praegu kogutakse töötuskindlustusmaksetest töötajate ja tööandjate sihtfondi vahendeid. Aga selleks, et aktiivsete meetmete rahastamisel oleks väga selge alus, tuleb moodustada sihtkapital ja selle sihtkapitali sees on üks äärmiselt oluline põhimõte. See põhimõte on see, et kui praegu on töötuskindlustusmaksete proportsioonid 1/3 ja 2/3, siis selle teenusteks kogutava sihtkapitali siseselt on võimalik neid proportsioone muuta ja muuta väga paindlikult. Muuta just tulenevalt sellest arvestusest, kummale sihtrühmale on vaja rohkem teenuseid, kas tööandjatele või töötajatele.
Selle eelnõuga antakse töötukassa nõukogule senisest oluliselt suurem roll aktiivsete tööturumeetmete korraldamisel ja üldse tööturu korraldamisel. Ehk nii tööandjad kui töötajate esindusorganisatsioonid saavad senisest oluliselt suurema õiguse reguleerida ja korraldada inimeste abistamist Eesti Töötukassa kaudu. On oluline mainida, et mõlemad töötukassa osapooled ehk nii tööandjad kui ametiühingud peavad osalema nende maksete kasutamise otsuse tegemisel. Kui vaadata seda üldist põhimõtet, mida ma juba kord ka mainisin, siis jääb meil kolm aktiivsete tööturumeetmete rahastamise alust. Olgu need alused siis uuesti üle korratud: riigieelarve, töötuskindlustusmaksed ja järgmisel aastal ka Euroopa Sotsiaalfondi vahendid.
Tööhõiveprogrammist veel niipalju, et nagu juba juttu oli, kehtestab selle Vabariigi Valitsus sotsiaalministri esitatud töötukassa nõukogu ettepanekut arvestades. Tööhõiveprogrammi oluline märksõna on, et kui meil praegu on aktiivsete meetmete jaoks tööturuteenuste ja -toetuste seaduses teatud miinimumstandardid – olgu siin näiteks ühe märksõnana toodud ettevõtluse alustamise toetus, mille maht on kuni 20 000 krooni –, siis selle eelnõu kohaselt on kindlasti soov jätkata nende standarditega, mis meil on juba kehtestatud ja kus ettevõtluse alustamise toetuseks on 70 000 krooni.
Kui see eelnõu saab vastu võetud, siis julgen lubada, et aktiivsete tööturumeetmete rahastamise kogumaht järgmisel aastal ei ole väiksem, kui see on 2010. aastal. See omakorda tähendab, et kui jagada aktiivseteks meetmeteks ettenähtud vahendid ühe töötu kohta või 10 000 töötu kohta, ükskõik, millist suhtarvu kasutada, siis on neid vahendeid rohkem, kuna registreeritud töötuid on 2010. aastaga võrreldes vähem.
Mul on väga suur soov ja palve, et auväärt parlament lõpetaks täna eelnõu esimese lugemise, nii nagu ka juhtivkomisjon on ettepaneku teinud, ja suunaks eelnõu teisele lugemisele. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra sotsiaalminister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Kalvi Kõva

Aitäh, istungi juhataja! Hea minister! Nagu ma aru saan, moodustub see sihtkapital ka nendest maksetest, mis tulevad töötajatelt. Kas ei oleks ikkagi õiglasem, kui seda sihtkapitali rahastaksid riik ja tööandjad?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Üldine töötuskindlustuse põhimõte on, et sissemakseid teevad nii töötajad kui tööandjad. Ja kui me räägime aktiivsete meetmete rahastamisest, siis aktiivsete meetmete iseloomust olenevalt on erinevat tüüpi kasusaajaid. Kui me räägime näiteks palgatoetusest kui meetmest, siis palgatoetusest saab otseselt kasu tööandja ja minu nägemuse järgi võiks kindlasti rääkida sellest, et palgatoetuse meetme rahastamiseks kasutatakse tööandja sihtkapitali makseid. Kui me räägime töötajapoolsetest maksetest, siis valdav enamik koolitustest on suunatud töötaja võimekuse ja kvalifikatsiooni tõstmisele ehk otsene kasusaaja on töötaja. Nii et koolituse või ümberõppe vahendeid võiks rahastada töötajate maksetest. Aga nagu ma ütlesin, on täiesti teadlikult jäetud selle sihtkapitali sisese reguleerimise võimalus, need proportsioonid ei ole samad, mis on kindlustusmakse proportsioonid. See annabki võimaluse tööturu osapooltel omavahel kokku leppida, milliseid teenuseid, kui palju ja kelle maksetest osutatakse.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Karel Rüütli

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et töötuskindlustus on loodud riigi, tööandjate ja töövõtjate kõigi ühenduste koostöös. Kas see konkreetne eelnõu on kõigi tööturu osapooltega läbi arutatud ja mida nad sellest eelnõust arvavad?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Seda eelnõu on arutatud või, ütleme, seda põhimõtet on arutatud mõlema osapoolega kaks korda. Esimest korda siis, kui me arutasime laiemalt töötukassa laiendatud koosviibimisel aktiivsete meetmete rahastamist ja töötukassa võimalikke tulevikustsenaariume. Teist korda arutasime juba konkreetsemalt, kui eelnõu oli valmisversioonis. Kui ma õigesti mäletan, oli see arutelu 1. oktoobril. Nende kahe kohtumise tulemusel, eelkõige just viimase kohtumise tulemusel, on antud rahanduskomisjonile ka muudatusettepanekute loetelu, kus mõlema osapoole soovid on kirja pandud. Nii et seda eelnõu on arutatud ja arutamise tulemusena, nagu ma ütlesin, on tehtud rahanduskomisjonile ettepanekud, kuidas eelnõu veelgi paremaks muuta.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial!

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Tegelikult tundub see küll niisugune eelnõu olevat, kus töötegijale tullakse tema oma rahaga kosja. Kui te ütlesite, et on saavutatud teatud kokkulepped ja need kokkulepped on rahanduskomisjonis olemas, siis olge kena, palun tutvustage, missugused need kokkulepped on, millega töötegijad või töötajate esindus on nõus olnud.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

 Need kokkulepped on vormistatud eelnõu 823 muudatusettepanekuna. Peamine sisu on just nimelt tööhõiveprogrammi ettevalmistamine ja see, milline on töötukassa ehk siis nii riigi esindajate kui ka mõlema tööturu osapoole esindajate sõnaõigus tööhõiveprogrammi koostamisel. Kui algses versioonis ja ka täna teie ees olevas versioonis on, nagu ma ütlesin, § 41 lõike 2 (eelnõu § 1 punkt 2) viimane lause, et sotsiaalminister kuulab ära nõukogu arvamuse, siis tööturu osapooled pidasid vajalikuks, et töötukassa vormistab väga selge kirjaliku ettepaneku omapoolsete seisukohtadega. See sõnastus on saanud nüüd ka kirja. Ehk me kinnistame veelgi tugevamalt mõlema tööturu osapoole vastutuse ja õiguse tööhõiveprogrammi koostada ja öelda valitsusele selgelt oma  nägemus, milliseid tööturuteenuseid, kui palju ja millise raha eest peaks ühel või teisel aastal olema.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Seletuskirjast võib lugeda, et häda on käes, et 2013. aastani kavandatud sotsiaalfondi raha saab juba järgmise aasta juuliks läbi. Ma küsisin eelarve menetlemisel midagi analoogset ka rahandusministrilt. Ta küll hästi ei kuulnud ja ega ta ka ei vastanud mulle väga konkreetselt. Üldisemalt puudutab see seda perioodi, kui Euroopa struktuurifondide vahendid hakkavad kokku kuivama või neid ei ole enam üldse. Mu küsimus on selline: kui need Euroopa toetused otsa saavad, kas valitsus kasutab siis sama praktikat ja hakkab muuks otstarbeks kogutud vahendeid kasutama eelarveaukude lappimiseks?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Ma saan vastata siinkohal ainult aktiivseid tööturumeetmeid silmas pidades. Me oleme vaadanud ka teiste riikide praktikat. Ka teistes riikides kasutatakse töötajate ja tööandjate makseid mitmesugustesse kindlustusfondidesse selleks, et pakkuda aktiivseid tööturumeetmeid. See on igati loogiline. Minu mäletamist mööda on siin saaliski sõnavõttudes kõlanud mõte, et töötuskindlustuse eesmärk peaks olema taastada olukord, mis oli enne kindlustusjuhtumi tekkimist, ehk inimese tööle saamine. Passiivsete meetmetega ainuüksi ei õnnestu inimest tööle aidata. Selleks on vaja aktiivseid meetmeid ehk on vaja tõsta inimese kvalifikatsiooni, vajaduse korral maksta palgatoetust jms. Ja kui töötaja maksab töötuskindlustusmakset, siis oleks igati loogiline ja mõistlik eeldada, et töötaja saab lisaks passiivsetele meetmetele ehk hüvitisele või töötutoetusele nendest sissemaksetest enda koolitamiseks vahendeid.
Mis puudutab raha otsasaamist, siis minu arust on see olnud valitsuse poolt ainuvõimalik viis käituda kriisiolukorras. Kui meil olid 2012. ja 2013. aastaks planeeritud vahendid, siis olukorras, kus kriis oli väga sügav, oli ainuvõimalik teha otsus tuua Euroopa Sotsiaalfondi vahendid nii palju kui võimalik ettepoole, et aidata abivajavaid inimesi. Selles mõttes, mis puudutab Euroopa Sotsiaalfondi ja konkreetselt aktiivseid tööturumeetmeid, olen mina veendunud, et see oli ainuvõimalik otsus. Mis puudutab kõikvõimalikke teisi eurovahendeid, siis selle koha pealt mina kindlasti vastust anda ei taha ega oskagi. Mina vastutan Euroopa Sotsiaalfondi raha kasutamise eest. Meie otsus tuua Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamine ettepoole on viinud, jah, selleni, et need vahendid saavad järgmise aastaga kasutatud, ja efektiivselt kasutatud, ning selleks, et tagada kindlustussüsteemi jätkuv toimimine, ongi käesolev eelnõu teie ees.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Jaanus Marrandi

Tänan! Lugupeetud härra minister! Töötuskindlustuse seaduse üle on siin saalis väga ägedad debatid käinud. Tookord toodi välja, et seda seadust on vaja muuta paindlikkuse suurendamiseks. Paindlikkus tähendab, et ühest küljest on kergem inimesi vallandada, teisest küljest aga hõlmatakse need inimesed kohe tööturumeetmetega – aktiivne poliitika. Paraku on meil aga läinud nii, et kui me vaatame hiljutist Praxise uuringut, siis sealt selgub, et vallandamine ja koondamine on küll lihtsam, aga samas on Eesti Euroopas kõige viimane raha poolest, mis ühe töötu kohta kulutatakse. Teisalt oleme kõige esimesed n-ö vaesusriskis elavate töötute poolest. Mis te arvate, kuidas seda olukorda muuta? Kuidas kulutada töötu kohta oluliselt rohkem raha, et see paindlikkus ka toimima hakkaks? Kas te peate praegust olukorda õigeks ja kuidas seda ikkagi muuta?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Seda olukorda saab muuta selle seaduse vastuvõtmisega.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! OECD on teinud Eestile märkusi ka selle kohta, et Eesti maksab töötutele inimestele väga tagasihoidlikke hüvitisi. Kahjuks ma ei jaga teie optimismi ka selles, et need tööturumeetmed, mida praegu rakendatakse, oleks meid väga hästi edasi viinud. Seal on võrdlemisi palju puudujääke ja ka selles on puudujääke, et Eesti ei ole osanud ära kasutada kõiki neid rahalisi vahendeid, mida oleks võimalik Euroopa Liidu fondide kaudu saada. Samas mulle tundub, et selle seaduse vastuvõtmisega minnakse ikkagi kindlalt seda teed, et veel kord töötajate rahaga riigieelarve aukusid lappida. Ma küsin teie käest: kes küll kaitseks Eestis töötegijat?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Selle rahaga aidatakse kindlasti suuremat hulka abivajajaid. See on selle seaduse väga suur eesmärk, et neid vahendeid, millega saaks inimesi aidata, oleks rohkem. Kui inimesed saavad selle seaduse tulemusel suuremat abi aktiivsete meetmete näol, olgu selleks ükskõik milline meede, kas koolitusmeede, ümberõpe, täiendusõpe, palgatoetus  või tööpraktika, siis see kõik aitab kaasa, et inimesed paremini toime tuleksid. Nii et selles mõttes kannab eelnõu väga selgelt ühte eesmärki – see on inimeste aitamine.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Indrek Saar!

Indrek Saar

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kehtiva korra alusel langetab tööhõiveprogrammi kohta otsuse töötukassa nõukogu. Meie ees oleva eelnõu alusel hakkab sellesama tööhõiveprogrammi kohta otsuseid langetama töötukassa nõukogu asemel Vabariigi Valitsus. Kas teile ei tundu, et kuna ka kindlustusmaksed võetakse kasutusse, siis me oleme jõudmas töötukassa osalise natsionaliseerimiseni? See on minu esimene küsimus. Teine küsimus täiendavalt selle juurde. Vanemad olijad siin Riigikogu saalis mäletavad aegu, kus oli üks erakond, kes esindas liberaalseid väärtusi või liberaalset maailmavaadet, keda vist esindate ka teie. Kuidas see teie erakonna väidetava maailmavaatega kokku sobib?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Ma pean täpsustama, et teil on olnud ebakorrektsed nõuandjad. Praegu kinnitab tööhõiveprogrammi sotsiaalminister ainuisikuliselt ja see tööhõiveprogramm tuleneb Euroopa Sotsiaalfondi rakendusmäärusest, nii et töötukassa nõukogu tööhõiveprogrammi kindlasti ei kinnita. Selle eelnõuga suurendatakse oluliselt töötukassa nõukogu rolli ja töötukassa nõukogule ehk mõlemale tööturu osapoolele antakse õigus kujundada meetmed ja leida võimalused, kuidas inimesi aidata. Sellepärast ongi pandud ette, et töötukassa nõukogu teeb ettepaneku. Mis puudutab tööhõiveprogrammi, siis kuna seadus saab anda delegatsiooninormi, on eelnõu kohaselt delegatsiooninorm antud Vabariigi Valitsusele. Mingisugusest natsionaliseerimisest siin kindlasti juttu ei ole. Mis puudutab liberaalset maailmavaadet, siis minu arust on see eelnõu väga mõistlik ja räägib sellest, et kui inimesed teevad sissemakseid kindlustussüsteemi, siis nende endi tehtud sissemaksete tõttu võiksid nad eeldada ka suuremat teenust. Ja selle suurema teenuse tagamiseks ongi see eelnõu tehtud. Samamoodi on liberaalsemat teed minek see, et tööandjatele ja töötajate esindusorganisatsioonidele antakse senisest oluliselt suuremad õigused.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Mul on väga kahju, et kolleeg peab siin niisugust demagoogiat ajama ja rahvasaadikutele valetama. Oleks tulnud  ja ausalt öelnud, et ESF-i raha on otsas, meil ei ole millegagi rahastada ja seetõttu on kuskilt raha vaja. Oleks olnud aus jutt. Aga küsimus on mul lihtne. Miks peavad töötud tööandjatele peale maksma, et neid tööle võetaks? Sest selle seaduse vastuvõtmisel muutub üks aktiivne tööturumeede, mis on väga mõistlik, töötute endi rahastatavaks. Miks peab töötu maksma tööandjale peale, et see võtaks ta tööle?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Kogu austuse juures, Eiki, ma küll väga täpselt aru ei saanud, kuidas töötu peale maksab. Ma ütlesin, et sihtkapitali kasutamine on väga selgelt tööturu osapoolte kokkuleppeks jäetud. Ehk kui me räägime sellest, et maksimaalne sihtkapitali kasutus võib olla 30% töötuskindlustusmaksetest, siis selle sihtkapitali kasutamise lepivadki tööturu osapooled omavahel kokku. Lepitakse kokku, kui palju ja milliseid meetmeid rahastatakse töötajate maksetest ning kui palju ja milliseid meetmeid rahastatakse tööandja maksetest. Ma küll ei saa aru, kuidas see töötu mingil moel peale maksab, et teda tööle võetaks. Võib-olla sa pärast täpsustad?

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Jaanus Marrandi

Tänan! Lugupeetud härra minister! Ma tulen ikkagi oma küsimuse juurde tagasi, nende debattide juurde, mis siin saalis selle n-ö paindlikkuse ümber on toimunud. Tegelikult on ju töövõtjaid kogu selle perioodi jooksul petetud. Uuringud näitavad, et paindlikkuse asemel on saadud kõige rohkem vaesusriskis elavaid töötuid Euroopas ja teiselt poolt on inimese kohta kõige vähem raha kulutatud. Seega paindlikkust pole olnud. Töövõtjaid on üsna armetult alt veetud. Miks siis nii on läinud, et hoolimata teie poliitilistest tõekspidamistest, mida teie siin saalis olete esitanud ja kaitsnud, on teistmoodi läinud? Ja kui vaadata praegust arutelu käiku, siis on sellelsamal pettusel ka väga kurb järg tulemas, mis ei tohiks töövõtjate usaldust teie vastu mitte kuidagi suurendada.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Ma jään jätkuvalt oma seisukoha juurde. Oma eelmises küsimuses te küll mainisite töötuskindlustuse seaduse arutelu, aga ma eeldan, et te mõtlesite töölepingu seaduse arutelu ning paindlikkust töösuhte alustamisel ja lõpetamisel. Paindlikkus on nii töösuhte alustamisel kui lõpetamisel. Näiteks, kui te võtate ette töölepingu seaduse, siis te näete sealt väga selgelt, et töösuhet on võimalik alustada ka suulise kokkuleppe alusel: lähete tööandja juurde vestlusele, lepite kokku, et alustate täna tööd, ja see vormistatakse kirjalikult mõni aeg hiljem. Ehk paindlikkus on läinud mõlemat pidi suuremaks.
Mis puudutab konkreetselt seda eelnõu, siis ma kordan teile veel kord üle: jah, selle eelnõu eesmärk ongi suunata inimeste abistamiseks rohkem vahendeid, kui neid täna on. See ongi üks eesmärkidest. Samamoodi antakse selle eelnõuga ju töötajale, kordan veel kord, õigus eeldada, et kui saabub kindlustusjuhtum, st ta jääb töötuks, siis on tal õigus lisaks passiivsetele meetmetele saada omaenda sissemaksetest ka aktiivseid meetmeid ehk otseselt neid meetmeid, mis võiksid teda tööle tagasi aidata. See on minu arust igati lihtne ja loogiline. Minu arust see suurendab töötajate võimalusi ja õigusi, võrreldes tänasega.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Marika Tuus

Aitäh! Austatud minister! Te libisesite kuidagi väga ruttu üle nendest tabelitest, mis praegu meie käsutuses on. Need on Tartu Ülikooli ja Praxise viimased uuringud, mille tulemused on meie jaoks ääretult halvad. Tööpoliitika kulu ühe töötu kohta –  me oleme selles tabelis kõige viimased. Meist tunduvalt eespool on Leedu ja paljud teised riigid, Poola on seal kuskil keskel. Miks me oleme kõige viimased? Ja teine tabel, suhtelise vaesuse määr töötute hulgas – seal me oleme jälle nendest 30 riigist kõige esimesed. Kas ei ole piinlik? Kuidas teie ministrina neid arve kommenteerite?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Mul ei ole seda tabelit käepärast, aga kas te ütleksite ilma mikrofonita, kas see võrdlus pärines 2007. aastast? 2008. aastast. 2008. aasta märtsikuus oli Eestis läbi aegade kõige väiksem tööpuudus. On selge, et kui tööpuudus on väike, on ka aktiivsetele meemetele suunatavad vahendid oluliselt väiksemad. Mul ei ole praegu käepärast 2008. aasta aktiivsete tööturumeetmete mahtu, aga see oli 200–300 miljoni kandis. Aga ma ütlen veel kord, et kui vaadata 2009. ja 2010. aastat ning 2011. aasta riigieelarvet, siis seal on aktiivsete tööturumeetmete maht üle poole miljardi. See summa on kasvanud ja näiteks SKT-ga võrreldes on aktiivsete meetmete rahastamine märkimisväärselt kasvanud, sellepärast et SKT kukkus 2009. aastal päris oluliselt, samas aktiivsete tööturumeetmete maht kasvas päris oluliselt. Nii et ma hea meelega vaataksin ka 2009. ja 2010. aasta võrdlusi sellessamas tabelis, siis me oleme targemad. Ja veel kord: selle eelnõu eesmärk ongi tuua aktiivsetesse meetmetesse raha juurde, see on kuni 30% maksetest. See eelnõu ongi tehtud selleks, et Eesti oleks seal tabelis kõrgel kohal.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Eiki Nestor

Teine küsimus on täpsustus ministri palvel. Üks aktiivne tööturumeede on toetatud töökohad ehk palgatoetus tööandjale. Kui me moodustame nüüd sihtkapitali, siis seda saab rahastada töötajate tehtud sissemaksetest ja see tähendab olukorda, kus töötud maksavad tööandjale peale, et neid tööle võetaks, kuna see on tegelikult teine raha.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh, Eiki! Ma arvasin, et sa seda mõtled, aga kuna ma ei teadnud, kas sa seda mõtled, siis ma ei osanud enne vastata. Hea meelega vastan. Ma ütlen veel kord, et selle sihtkapitali siseselt saavad töötajad ja tööandjad määrata, milliseid makseid ja kui palju makstakse. Samamoodi on ju praegugi. Kui töötuskindlustusmakse protsent jaguneb 1/3 ja 2/3 sissemaksetest, siis ju täna maksavad tööandjad ise pankrotihüvitised ja töötajate maksetest lähevad koondamishüvitised. Seal on ju sama loogika, et kui mõlemad pooled teevad sihtkapitali sissemakseid, siis sihtkapitalist tulevad teenused on suunatud erinevatele sihtgruppidele. Ja kui tööandjad ja ametiühingud omavahel lepivad kokku, et palgatoetust rahastatakse ainult tööandja maksetest, siis jumala eest, mina olen sellega 100% päri. Kui nad selle kokkuleppe saavutavad, siis märgitaksegi ära, et sihtkapitalist kasutatakse näiteks 5% tööandja maksetest palgatoetuse maksmiseks. Ja nii ongi, see 5% saab olema väga selge ja konkreetne suurus, osapooled saavad selle kokku leppida ning valitsus on siis kindlasti valmis seda aktsepteerima ja tööhõiveprogrammis kinnitama. Selle jaoks ongi see paindlikkus mõeldud, et tööturu osapooled võtaksid suurema vastutuse selle eest, mis tööturul toimub, ja otsustaksid ka sihtkapitalisiseselt, kuidas ühte või teist makset kasutatakse.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

Marika Tuus

Aitäh! Kui teile need andmed ei sobinud, siis ma toon näiteks OECD suvise raporti, kus oli välja toodud vaesuse määr töötute hulgas, 61%. Ja kui te ütlete ikka, et kõik need näitajad puudutavad mingit varasemat aega, siis ma küsin, miks me ise ei tee kõikvõimalikke leibkonnauuringuid ja vaesusuuringud. Ka Riigikontroll juhtis sellele ju hiljuti tähelepanu.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! See läheb küll teemast kõrvale, aga kindlasti võiks meie üldine töötute abistamise tase olla ja peaks olema kõrgem, selleks ka see eelnõu. Veel kord ütlen: see suurendab seda võimalust. Mis puudutab leibkonnauuringuid, siis minu mäletamist mööda tehakse leibkonnauuring kord nelja aasta jooksul ja järgmisel aastal ongi leibkonnauuring tulemas. Statistikaamet teeb seda ja mina ei ütle Statistikaametile ette, kui tihti nad seda teevad ja millal nad seda teevad. Minu arust on see järgmisel aastal tulemas, aga seda saab kindlasti täpsustada ja vajaduse korral võin selle info ka teile edastada, millal täpselt tuleb järgmine leibkonnauuring.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Ma pean tunnustama teie sõnakasutust, mis juristile omaselt on väga korrektne ja täpne. Te räägite kogu aeg tööturu osapoolte vahelistest arutamistest ja korduvatest arutamistest. Aga kas selle teema osas on olemas ka tööturu osapoolte kokkulepe ja kas see kokkulepe on saavutatud konsensusega või häältega 2 : 1?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Kui te mõtlete konkreetset eelnõu, siis selle puhul ei ole toimunud mingit hääletust. On toimunud kaks arutelu laiendatud ringis, mitte ainult töötukassa nõukoguga, kuhu kuulub täna ka ametiühingute keskliidu esimees. Sellesse laiendatud ringi olid nii ametiühingud kui ka tööandjad veel isikuid kaasanud. Loomulikult oli seal erinevaid arvamusi. Näiteks ametiühingud soovisid, et tööandjad rohkem panustaksid. See oli ka üks kompromissikoht, kus öeldi, et jah, see 30% jääb vabaks. Et kui osapooled lepivad omavahel kokku, et tööandjad panustavad rohkem ja töötajad vähem, siis valitsusele on see täiesti aktsepteeritav. Sellepärast jäetigi välja see suhe üks kolmandik ja kaks kolmandikku konkreetselt aktiivsete meetmete rahastamiseks. Nii et loomulikult me oleme püüdnud eelnõu tegemisel arvestada mõlemaid osapooli, aga kindlasti oli nii tööandjate kui töötajate poole peal selle eelnõu arutusel ja ka põhimõtete arutusel enne eelnõu kirjutamist seisukohti, mis võib-olla ei ole eelnõus kajastamist leidnud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Indrek Saar, teine küsimus!

Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma jään endiselt selle juurde, et kuigi väljend "natsionaliseerimine" on loomulikult väga krõbe, on see, millega valitsus ja teie konkreetselt ministrina selle seaduseelnõu raames tegelete, selge võimu tsentraliseerimine. Te krahmate enda kätte otsustuspädevuse, mida teil varem ei ole olnud. Ma saan aru, et komisjoni läbirääkimistes te olete natukene tagasi andmas, aga ma ei saa siiski aru, et kui meil on olemas töötukassa, kes võiks sedasama tööhõiveprogrammi raha kasutamist otsustada, miks on siis ministril vaja täiendavalt kontrollida selle kaudu, et te reserveerite endale vetoõiguse, et teie kinnitate nende ettepanekud. Miks on seda vaja tänapäeva ühiskonnas, kus me räägime detsentraliseerimise vajadusest?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Me oleme püüdnud osaliselt lähtuda ka sellest, milline on teise avalik-õigusliku isiku ehk Eesti Haigekassa juhtimisskeem. Eesti Haigekassa juhtimisskeemis on tervishoiuteenuse hindade puhul samamoodi, et haigekassa nõukogu edastab sotsiaalministri kaudu ettepaneku Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. See on avalik-õiguslike isikute puhul täiesti aktsepteeritav ja arvestatav skeem. See skeem on Eesti õiguskeskkonnas täiesti olemas ja minu arust on see igati mõistlik, sest me peame arvestama ka seda, et riigieelarve on üks tervik. Nii haigekassa nõukokku kui töötukassa nõukokku kuuluvad tööandjate esindajad ja ametiühingute esindajad ehk siis töötajate esindajad. Sellest tulenevalt olemegi sellise skeemi välja pakkunud. Kui sotsiaaldemokraatidel on soov teha muudatusettepanek, siis kindlasti parlament ja rahanduskomisjon seda ettepanekut arutavad ja langetavad seejärel otsuse.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Evelyn Sepp

Aitäh! Austatud minister! Pean isiklikult tunnistama, et minu jaoks jääb selle järjekordse institutsiooni ja sihtkapitali moodustamise vajadus arusaamatuks. Seda eelkõige põhjusel, et kui me ei räägiks praegu riiklikust kontekstist, siis on see kingituste tegemine kingisaaja enda raha eest. Üldiselt on teada, milline on tööturuameti pakutavate koolituste kvaliteet, loogika ja efektiivsus. See ei ole kuigi suur, nagu me kõik teame. Minu küsimus puudutab aga pigem seda, et te soovite tööandjatelt raha kokku korjata, kulutada organisatsiooni jaoks eraldi raha, aga samas ei ole te näiteks nõus vabastama erisoodustusmaksu alt tasemekoolituse kulusid ehk siis seda, millega töövõtja saaks ennetada olukorda, et ta jääb töötuks.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Ma siis selgitan natukene, miks on sinna vahele vaja sihtkapitali. Sihtkapitali vajadus on väga lihtne: seda on vaja selleks, et määrata maksimaalne lubatud piir, kui palju on töötuskindlustusmaksetest võimalik n-ö eraldada aktiivseteks meetmeteks. Kui seda piiri ei oleks ja kui ei oleks eraldi sihtkapitali, siis võiks teoreetiliselt rääkida sellest, et ka passiivsete meetmete rahastamiseks ettenähtud vahendeid kasutatakse aktiivseteks meetmeteks, ja tööandjatel puudub kindlus, et nad saavad töötuskindlustushüvitisi, kui tekib kindlustusjuhtum. See on n-ö vormiline seletus, miks sihtkapital on sinna vormelina sisse kirjutatud. Peab olema selge vahe, et sihtkapitalist rahastatakse aktiivseid meetmeid, sinna ei tohi rohkem panna kui 30% kogutavatest maksetest ehk 70% peab jääma selleks, et garanteerida töötuskindlustushüvitisi, nii maksejõuetushüvitisi kui töötushüvitisi.
Mis puudutab kõikvõimalikke teisi maksukorralduslikke muudatusi, siis see ei ole selle eelnõu eesmärk ja ma ei taha hakata seda isegi kommenteerima. See on puhtalt Rahandusministeeriumi teema, kõik maksuerisused, maksuerisustega seonduv. Mina seisan siin selle eest, et töötuks jäänud inimestele oleks võimalik anda rohkem kaitset ja võimalusi tööturule tagasi tulla, ja selle jaoks on eelnõu ka esitatud.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandjana kõnepulti rahanduskomisjoni liikme kolleeg Eiki Nestori!

Eiki Nestor

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu, komisjonis kaitses eelnõu Vabariigi Valitsuse nimel rahandusminister Jürgen Ligi isiklikult ja kohal oli ka Hanno Pevkur. Rahanduskomisjoni ettepanekul olid kutsutud komisjoni istungile need osapooled, kes on olnud töötuskindlustuse loomise juures algusest peale: Eesti Tööandjate Keskliitu esindas Tarmo Kriis ja Eesti Ametiühingute Keskliitu Harri Taliga.
Küsimused, mida komisjonis esitati, olid samad. Ei häbenetud välja öelda, erinevalt suurest saalist, et eelnõu väljatöötamise põhjus on see, et Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid ei tohi ja ei ole võimalik kasutada järgmisel aastal samas mahus kui näiteks sel aastal, ja seetõttu tuldi välja nende ideedega, mis eelnõus on.
Kohalolnud ütlesid järgmist. Eesti Tööandjate Keskliit teatas, et ta toetab eelnõu suunda, ja nõustus nende muudatustega, mis komisjonis kõlasid suusõnaliselt ja mida minister ka täna siin välja ütles. Eesti Ametiühingute Keskliit teatas, et nad ei toeta käigupealt põhimõtete muutmist ja teevad ettepaneku kogu süsteem üle vaadata, mis tähendaks just seda, et riik, tööandjad ja töötajad tuleksid uuesti kokku ja arutaksid need põhimõtted läbi.
Jutuks oli töötukassa nõukogu pädevus. Teatavasti on tööhõiveprogramm Euroopa Sotsiaalfondi raha kasutamise programm, mille kinnitamise õigus ongi ministril ja mitte kellelgi teisel, ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondi raha kasutamisel ei anna see eelnõu ka tulevikus kellelegi teisele volitusnorme. Nii et selles osas, kui te tähelepanelikult loete, ühtegi muudatust te ei näe. Siin ma pean ministrit täpsustama, tema vastused rahvasaadikute küsimustele ei olnud kõige korrektsemad.
Juttu oli sellest, et sihtkapitali enda puhul ja tema kasutamise koha pealt tekib selline olukord, kus lõppkokkuvõttes hakkab sihtkapitali kasutamine tööhõiveprogrammi elluviimiseks, mis on töötukassa kohustus, sõltuma Vabariigi Valitsuse otsusest ehk seega läheb otsustuspädevus töötukassalt osaliselt Vabariigi Valitsusele. Siit ka need küsimused, mis olid täna seotud töötuskindlustuse osalise natsionaliseerimisega.
Juttu oli ka sellest, millest täna küsimustes juttu ei olnud. Nimelt on Eesti koolihariduses üks tõsisemaid probleeme – ja see ei ole keerukas mitte ainult meil, vaid ka mujal  –, kas see haridus, mida noored inimesed ja ka mitte enam väga noored omandavad, vastab sellele, mida meie tööturg vajab. Komisjoni istungil olnud Tarmo Kriis väitis, et sageli tekib olukordi, kus vajalike oskustega töötajaid ei ole. Avaldati kahtlust, mis soovid sellise korralduse puhul Vabariigi Valitsusel, kes peab need avalikud huvid, tööturuhuvid viima vastavusse sellega, kuidas hariduse korraldaja tegutseb, tulevikus üldse on. Et juhul kui töötuskindlustus oma sihtkapitalist need kulud kinni maksab, kui suur on siis Vabariigi Valitsuse huvi, et kutseharidus või rakendusharidus, mida meil antakse, vastaks sellele, mida tööturul vaja on.
Pärast tõsist ja töist arutelu otsustati 5 poolt- ja 4 vastuhäälega eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtaeg on 3. november kell 18.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Eiki Nestor! Kuidas sa nii kiiresti jõudsid?

Eiki Nestor

Aitäh, austatud juhataja! Ma olengi kiire inimene ja palun ka lisaaega.

Esimees Ene Ergma

Kaheksa minutit.

Eiki Nestor

Selle eelnõu arutamise käigus ja ka  täna siin saalis on minu käest palju küsitud, kust need maksemäärad, mis töötuskindlustuses kehtivad, see proportsioon 1/3 ja 2/3, millest ka minister rääkis, on tulnud. Tulnud on see väga lihtsalt, see kindlustusliik loodi kunagi tegelikus koostöös tööandjate ja töötajate ühingutega, mitte niimoodi, et arutasime ja nüüd ma toon teile siia eelnõu, mis mulle meeldib. Mis aga tegelikult ei meeldi ühtedele põhimõtteliselt ja teistele ka mitte. Tookord arutati kõik asjad ikka tegelikult läbi ja lepiti kokku. Sotsiaaldialoogi vorm on kokkulepe, mitte et minister arutab kellegagi midagi. Aga see on ilmselt nüüd uuem vorm.
Põhimõte oli järgmine ja väga lihtne. Tõesti, mujal maailmas on see väga eripärane. Põhimõte lähtus sellest, et mõlemast töötuskindlustuse alafondist saavad need, kes sinna maksavad. Need numbrid  ja proportsioonid arvutati välja lihtsalt: kui töötajatele maksta selliseid hüvitisi, kui nad töötuks jäävad, sellistel tingimustel, siis peaks sissemakse olema niisugune, ja kui tööandjad kindlustavad oma riskid, mis neil tekivad pankrotiga, kui ei suudeta palka maksta, siis see maksab niipalju. Sealt tuligi see vahekord. Kui me nüüd põhimõtteliselt muudame seda vahekorda, siis on vaja minna tõesti alustalade juurde ja arutada uuesti läbi, kes kui palju töötukassasse maksma peab. See, millest minister siin rääkis, et selle 30% piires võib siis jälle arutada, jagada seda raha üht- või teistpidi, aga ei pea kokkuleppele jõudma, see ei maksa nagu midagi. Tegelikult tuleks siis tõesti hoolikalt läbi mõelda, kes, kus on panustanud ja kui suur on kellegi panus töötuskindlustusse. See on minu esimene arvamus.
Minu teine arvamus on, et tegemist on põhimõttelise petmisega. Ma palun väga vabandust, et ma seda sõna siin kasutan, aga nii see on. See on täpselt sama olukord, kus teie kindlustate oma auto ja siis ühel päeval öeldakse teile, et sellest peetakse üleval ka liikluspolitseid. Või te kindlustate oma maja ja siis ühel päeval saate teada, et sellest peetakse üleval ka Päästeametit. Ja see on põhimõtteliselt vale. Töötuskindlustus sellisel kujul, nagu ta meil on, loodi teatud põhimõtete, teatud loogika järgi. Kui neid muuta, siis tuleb minna alustalade juurde. Lepime siis need asjad uuesti kokku. Nende põhimõtete kõige kurvem näide ongi see, mille kohta ma ministri käest küsisin ja mille peale ta teatas, et sihtkapitali nõukogu, kui ta on arutanud, võib siis järjekordselt valitsuse ja tööandjate häältega otsustada, et töötajate raha võetakse ka selle jaoks, et maksta peale tööandjale, kui ta töötu tööle võtab. Andke mulle andeks, aga mina pean seda põhimõtteliselt valeks. Inimesed on kindlustanud oma toimetuleku selleks ajaks, kui nad on töötud. Nad ei ole maksnud kindlustusse raha selleks, et tööandjad neid tööle võtaksid. Sellise kindlustusliigi loomist ma ei pea põhimõtteliselt õigeks, see on väga julm.
Inetu oli mõnes mõttes ka komisjonis väljendatud Eesti tööandjate seisukoht, mis kõlab umbes nii, et igaüks, kes on koolis käinud ja hariduse saanud, jääbki tema juurde ja nad peaksid ise kõige selle eest maksma. See on tasulise hariduse kontseptsioon. Kui sedapidi edasi minna, siis tuleb välja, et meil tööd ei antagi, meil pakutakse teenust, tööl käimise võimalust, mida sina siis enda omandatud haridusega kasutad teatud vaevatasu eest. Andke mulle andeks, see on ikka primitiivsemast primitiivsem lähenemine kogu asjale.
Asja vigur, kui te eelnõu sisusse süüvite, on milles? Vaadake, kui need mõlemad osapooled on sihtkapitali oma raha pannud ja Vabariigi Valitsus on tööhõiveprogrammi kinnitanud, siis ta võib kinnitada sellise tööhõiveprogrammi, et kogu sihtkapitali raha läheb käiku, ja kui sellest jääb väheks, võidakse võtta kasutusele ka töötukassa reservid, peaasi, et see programm saaks täidetud.
See eelnõu on üleminekusätetega, järgmiseks aastaks natuke üle 100 miljoni krooni, kuna ESF-i vahendeid ei ole. Mõelge natukene, mis võib tulevikus juhtuda!  Ma arvan põhimõtteliselt, et Eesti riik ei saa taandada ennast vastutusest, mis tal on inimeste hariduse ees, ükskõik, kas nad käivad koolis, kas nad on vahepeal juba tööl käinud, kas nad on töötuks jäänud, mida iganes teinud. Töötukassa nõukogu ja juhatuse võimalused sellise skeemi puhul, nagu see on – tööhõiveprogrammi kinnitab valitsus, sihtkapitali puhul osamakse määra kinnitab valitsus –, muutuvad olematuks. Praegu need kuus inimest, kes seal on, vastutavad naha ja karvadega kõige selle eest, mis töötukassas juhtub. Tulevikus valitsus otsustab, nendel vastutuse võimalus puudub. Tegemist on täieliku juriidilise lollusega.
Lõpetuseks kaks lauset. Mingit pidi loen sellest eelnõust välja ühe vana tuntud, vabandage väljenduse eest, vaenu, mis on meie kahes ministeeriumis avalik-õiguslike isikute vastu. Võrdlus haigekassaga, mille minister siin tõi, oli täiesti vale. Vaadake, ravikindlustuses kinnitab Vabariigi Valitsus tervishoiuteenuste hinnad, tööturuteenuste puhul on need hinnad juba seaduses. Võtke riigieelarve paragrahvid lahti ja te näete, kui suur see hind on. See, mida praegu tahetakse teha, tähendaks ravikindlustuse võrdluses seda, et Vabariigi Valitsus hakkab jagama, kelle käest ja kui palju raviteenuseid ostetakse, PERH-i käest nii palju, Tartu Ülikooli käest nii palju, Rakvere Haigla käest nii palju ja Viljandi Haigla käest nii palju. See ei ole Vabariigi Valitsuse pädevus. Seal ei ole ühtegi nii tarka inimest, kes teaks, kui suur see peaks olema. Täpselt sama asi on tööhõiveprogrammiga. Ühel juhul istuvad need inimesed haigekassa nõukogus ja teisel juhul istuvad need inimesed töötukassa nõukogus. Uskuge mind, nemad on palju targemad. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 823 esimesel lugemisel tagasi lükata.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaak Aab Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Jaak Aab

Austatud esimees! Head saalis viibivad kolleegid! Meeldivalt palju on teid veel. Täna siin saalis loetava tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõus on nii minu arvates kui ka Keskerakonna fraktsiooni arvates mitmeid küsitavusi, küsimusi ja probleeme. Kõigepealt esimene asi, mis seisneb selles, et Vabariigi Valitsuse algatatud tööturgu ja tööhõivet käsitlevale eelnõule on Riigikogu juhatus millegipärast määranud juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. See otsus jätkab viimasel ajal kujunenud kummalist tava, kus sisuliselt sotsiaalkomisjoni puudutavad eelnõud suunatakse millegipärast teistesse komisjonidesse. Tuletan meelde kas või uut töölepingu seadust, mida menetles õiguskomisjon, või ka siin saalis hiljuti käsitletud sama temaatikaga sotsiaaldemokraatide eelnõu, kus õiguskomisjoni liige jäi sisulistele küsimustele vastates ikka päris tõsiselt hätta. Miks peavad siis õiguskomisjon või rahanduskomisjon menetlema eelnõusid, mille sisu, taust ja mõjud nende komisjonide liikmetele kaugeks ja arusaamatuks jäävad? Saab teha vaid ühe loogilise järelduse: valitsus on Riigikogu juhatusele, valitsuskoalitsiooni liikmetele kas andnud tellimuse või korralduse neid sotsiaalselt problemaatilisi eelnõusid sotsiaalkomisjoni mitte suunata. Valitsuskoalitsioon kardab, ja õigesti kardab, et sellised eelnõud saaksid sotsiaalkomisjonis kas õiglaselt hukkamõistva või ka siis sotsiaalselt hävitava hinnangu. Või kardetakse seda, et valitsuskoalitsiooni teerull selles komisjonis millegipärast hakkab puksima. Aga sellise praktikaga kannatab oluliselt eelnõude menetlemise kvaliteet. Me oleme seda siin saalis näinud. See selleks.
Nüüd aga eelnõu sisust. Eelnõu eesmärk eraldada rohkem raha aktiivsetele tööturumeetmetele on igati õige ja kindlasti tervitatav. Kuid ka väga õige eesmärk ei pühitse iga abinõu, mida selle elluviimiseks kasutada tahetakse. Olen siit puldist korduvalt ja korduvalt kutsunud valitsust üles pöörama rohkem tähelepanu aktiivsele tööturupoliitikale ja teinud ettepanekuid eraldada selleks ka rohkem raha. Keskerakonna fraktsioon on viimaste aastate jooksul algatanud mitmeid sellesisulisi eelnõusid, aga valitsuskoalitsioon on need ilma pikema aruteluta välja hääletanud.
Tundub, et viimaks on nagu tahetud hakata liigutama. Aga kuidas seda siis tehakse? See vahend võetakse lihtsalt töötukassasse töötajate, tööandjate makstavatest töötuskindlustusmaksetest. Kokkulepe on selline, et neid vahendeid kasutatakse töötuskindlustushüvitiste väljamaksmiseks – see oli kokkulepe. Püütakse läbi ajada ikkagi kellegi teise arvel.
Oleme pidevalt kuulnud, kuidas valitsus muretseb tööpuuduse pärast. Avalikkusele – inimestele, ka töötutele – on jäänud mulje, et tööpuudus on valitsuse tõsine prioriteet. Tegelikkuses on aga kõik teisiti. Kui palju on siis Eesti riik oma tuludest viimastel aastatel panustanud aktiivsetesse tööturumeetmetesse, s.o koolitusse, tööpraktikasse, palgatoetusse? Jätame siin korraks kõrvale need Euroopa rahad või siis töötajate, tööandjate makstud rahad ja võrdleme arve. 2006. aastal, kui hakkas tööle tööturuteenuste ja -toetuste süsteem, mille kallal tõesti tegi tööd juba Marko Pomerants ja mis minu ministriks oleku ajal siin seadusena kinnitust sai, 2006. aastal, kui töötus oli pea olematu, eraldati selleks Eesti riigis teenitud vahendeid 215 miljonit krooni, 2011. ehk tuleval aastal 66 miljonit krooni. Aga milline on meie tööpuudus praegu? See on lihtsalt häbi, raha eraldatakse üle kolme ja poole korra vähem, kui seda tehti 2006. aastal! Rohkem arve ei ole siin tõenäoliselt enam vaja tuua. Me olime juba tookord suhteliselt madalal tasemel selle poolest, mida me panustame aktiivsesse tööturupoliitikasse, nüüd on see tase veelgi madalam. Vahepeal on aga olnud tõsine kriis, on olnud tõsine tööpuuduse kasv. Riik peab selgelt sellesse rohkem panustama ja mitte võtma seda vahendit kuskilt mujalt. Keskerakonna fraktsiooni nimel teen ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Ja kuna kaks fraktsiooni on teinud ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil see soov läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 823 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
HääletustulemusedEttepaneku poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 3. novembril kell 18. Seaduseelnõu 823 esimene lugemine on lõpetatud.


15. 20:31 Keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (809 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine seaduseelnõu on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine tuleneb vajadusest täpsustada mõningaid keskkonnatasude rakendamisega seotud õiguslikke regulatsioone ning sõnastada mõningad seaduse sätted konkreetsemalt. Jäätmete saastetasu ja maavarade kaevandamisõiguse tasu arvestamise ning maksmise sätete täpsustamise vajadus on tekkinud igapäevatöös.
Seaduseelnõuga tunnistatakse kehtetuks liiva ja kruusa allpool põhjavee taset kaevandamise korral kaevandamisõiguse tasu arvutamise koefitsient 0,5, mis praegu annab osale liiva ja kruusa kaevandajatele põhjendamatu konkurentsieelise. Seaduseelnõuga täpsustatakse seda, kui ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkiva kaevise kasutamise korral kaevis võõrandatakse või seda kasutatakse väljaspool kinnisasja. Sellisel juhul määrab Keskkonnaamet kõigepealt maavaraliigi, millega võrdväärseks kaevis tunnistatakse.
Seaduseelnõuga täpsustatakse kõrgendatud tasumäära rakendamist juhul, kui maavara kaevandamise loas on mitmele maavarale antud üks ühine maksimaalne lubatud kaevandamise aastakogus. Selline olukord võib kõige sagedamini tekkida siis, kui ühes mäeeraldises asuvad koos kruus ja liiv, mille kaevandamiseks on antud ühine kaevandamisluba ja ühine aastas kaevandada lubatud maksimumkogus.
Täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse osa segaolmejäätmete ja segaolmejäätmete sortimise jäägi ehk prügi ladestamise saastetasu kandmist ning ühtlustatakse selle osa suuruse määramist. Kohaliku omavalitsuse eelarvesse ei kanta mitte kõikide olmejäätmete saastetasu, vaid olmejäätmete hulka kuuluvate segaolmejäätmete ja segaolmejäätmete sortimise jääkide ladestamise saastetasust 75%. Täpsustatakse, et kõik kohalikud omavalitsused, kelle haldusterritooriumil kogutud olmejäätmeid ja nende sortimise jääke prügilasse viiakse, peavad saama saastetasu tagasi samadel alustel, et vältida käitaja suva. Näiteks kui prügilasse toodud prügikoormast läheb ladestamisele 80% ja taaskasutamisele 20%, siis kantakse kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste, kelle prügi selles koormas on, eelarvesse võimalikust saastetasu summast 80%.
Eelnõus tehtud täpsustus likvideerib vaadeldava seaduspunkti mitmeti tõlgendamise võimaluse ning lubab soodsama saastetasumääraga, s.o 10 krooni tonni eest, maksustada vaid konkreetset asbestijäätmete voogu, mitte igasugust ehitus- ja lammutusprahti. Eelnõuga välistatakse väärtõlgenduste võimalus. Näiteks võib juhtuda nii, et tavalise ehitusprahi hulka visatakse mingi kogus asbesti ja sellega võidakse siis tunduvalt alandada saastetasu summat. Saastetasu määr asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide jäätmete ja neid sisaldavate lammutusjäätmete korral on teatavasti ainult 10 krooni tonni eest, kui ehitusjäätmetel on see 188 krooni tonni eest. Selle seadusmuudatuse eesmärk on lõpetada sortimata asbesti sisaldavate segajäätmete ladestamise eest soodustingimustel saastetasu maksmine. Samuti teisendatakse seaduseelnõuga saastetasu määrad kroonides määradeks eurodes.
Ongi kõik. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! On küsimusi. Palun, kolleeg Väino Linde!

Väino Linde

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea kunagine kolleeg Riigikogust, hea minister! Küsin eelnõu pinnalt. Sa rääkisid põllumajandustööde käigus tekkinud kaevise kasutamisest ja kaevise võõrandamisest. Mind huvitab, kas see kaevise võõrandamine võib endaga kaasa tuua ka näiteks kaevise ümberpaigutamise looduses.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Tänan küsimuse eest! Mis puudutab kaevisest väljatulevat pinnast, siis seda ähvardab küll oht, et see võidakse võõrandada. Mis puudutab süvendi ümberpaigutamist looduses, siis siiani ei ole selliseid juhtumeid täheldatud ja võimalust seda küsimust seadusega reguleerida ei paku ka see eelnõu.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Tõnis Kõiv

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kui kella peale vaadata, siis just praegu või mõni hetk tagasi algas Tuhala nõiakaevu ümber selline loits või nimetame seda siis kuidagi teistmoodi – rahvaüritus. Kas meil menetluses olev eelnõu 809 muudab või täpsustab midagi ka sealsete plaanidega seoses?

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Tänan küsimuse eest! Arvan, et see seaduseelnõu ei puuduta Tuhala teemat. Aga juhul kui kellelgi peaks kunagi tulema plaan seal midagi kaevandada, siis kaevandustasu määrad on eurodesse ümber arvestatud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Jüri Tamm

Aitäh! Austatud minister! Missuguse konkurentsieelise annab Tallinna Sadamale 0,5%-lise koefitsiendiga liiva kaevandamine mere põhjast? Nagu ma tean, kasutab Tallinna Sadam seda oma rajatiste tarbeks. Kelle ees see konkurentsieelis siis tekib ja mis alusel?

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Aitäh, härra Tamm, selle küsimuse eest! See seadusmuudatus puudutab kindlasti Tallinna Sadamat, aga nii nagu seletuskirjast saab lugeda, on veel ka teisi ettevõtteid, kes kasutavad veealuse kaevandamise tehnoloogiat, nagu näiteks AS Silikaat ja OÜ Kiiu Soon. Ja juhul, kui nad seda liiva turul müüvad, annab see neile loomulikult konkurentsieelise. Ma ütlen siia juurde, et kunagi see koefitsient tõepoolest sellisel kujul kinnitati, aga sellest on aastaid mööda läinud ja tänapäeval ei ole vee alt kaevandamise tehnoloogia iseenesest enam midagi erilist, see on suhteliselt kättesaadav kõigile. Sellest tulenevalt seda vajadust, mis kunagi oli – kasutada teist ja odavamat tasumäära –, praegu enam ei ole ja selle tõttu on ettepanek määrad ühtlustada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jüri Tamm, teine küsimus!

Jüri Tamm

Austatud minister! Minu küsimus puudutas Tallinna Sadamat konkreetselt, sest tema ei ole ju siseturul konkurentsis. Tema konkurents on palju laiem, ja kui ta nüüd saab konkurentsieelise selle tõttu, et ta alandatud koefitsiendiga kaevandab merepõhjast liiva oma ehitiste tarbeks, siis see on ju positiivne. Miks te selle seadusega Tallinna Sadama siia sisse kirjutasite ja riigiettevõttele negatiivset mõju avaldate?

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Aitäh! Kui te loete seaduse teksti, siis Tallinna Sadama nime ei ole siin kusagil. Ja kuna tegemist on liiva kaevandamisega veepinna alt üldiselt, siis me eraldi Tallinna Sadama seadust ju ei kirjuta.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra keskkonnaminister! Ma palun kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Kalle Pallingu!

Kalle Palling

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas 13. septembril Vabariigi Valitsus. Riigikogu juhatus määras juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Keskkonnakomisjon arutas eelnõu oma 11. oktoobri istungil. Eelnõuga täpsustatakse välisõhuheitmete ja jäätmete saastetasu ning maavarade kaevandamisõiguse tasu arvestamise ning maksmise sätteid, nagu eelkõneleja siin juba täpse ülevaate andis.
Komisjon otsustas konsensusega teha ettepanek lõpetada keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 809 esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. november kell 16.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kalle Palling! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 809 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. novembri kell 16. Eelnõu 809 esimene lugemine on lõpetatud.


16. 20:41 Kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (817 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Meie viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun veel kord kõnepulti keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Käesoleva seaduseelnõu on ette valmistanud majandusministeerium tulenevalt sellest, et kehtiva kemikaaliseaduse puhul on päevakorrale tulnud kolm üksteisega seonduvat probleemi. Esiteks ei ole üheselt arusaadav, et enne kui ohtlikku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitama asuda, tuleb rakendada ohte ennetavaid meetmeid, ning riik peab seda ka kontrollima. Teiseks on valitsusel praegu piiramatu kaalutlusõigus sekkuda ettevõtlusvabadusse, keelates või peatades ettevõtte tegevuse või seda piirates. Kehtiva õiguse raames ei ole seda õigust sisuliselt aga võimalik rakendada. Kolmandaks sisaldab kehtiv seadus ka vastutuskindlustuse kohustust. Paraku on seadus andnud sellele vale rolli ja jätnud samas täpsustamata olulised kindlustuslepingu tingimused ning selliselt on kehtiv kemikaaliseadus vastuolus kindlustustegevuse seadusega.
Nende probleemide lahendamiseks on eelnõus ette nähtud tegevusloa nõue. Sisuliselt on ka kehtivas õiguses tegevusloa nõue olemas, kuid see väljendub erinevate määruste kaudu ning tegevusloa menetlus ei ole seaduse tasemel lahti kirjutatud. Kehtiva õiguse kohaselt moodustavad tegevusloa Tehnilise Järelevalve Ameti ja päästekeskuste antavad kooskõlastused. Eelnõu kohaselt hakkaks tegevusluba andma Tehnilise Järelevalve Amet, kaasates sellesse ka päästekeskusi.
Eelnõuga kaotatakse Vabariigi Valitsuse roll ettevõtlusvabaduse piiramisel. Ettevõtlusvabadust ehk õigust tegutseda võib piirata üksnes seaduses sätestatud alusel ja korras. Kehtiv kemikaaliseadus ei sätesta sellist piirangute rakendamise korda ja ka piirangute aluste õigsus on küsitav. Eelnõuga tuuakse seadusesse tegevusloa institutsioon. Tegevusluba võib nõuete rikkumise korral kehtetuks tunnistada ja seega on edaspidi tegemist tavapärase riikliku järelevalve toiminguga ning Vabariigi Valitsusel puudub otseselt vajadus sekkuda üksikotsuste tegemisse.
Eelnõu viib kindlustustegevuse seadusega kooskõlla ka vastutuskindlustuse nõude, sätestades olulised miinimumnõuded, millele vastutuskindlustus peab vastama. Samuti annab eelnõu regulatsioon vastutuskindlustusele tema õige tähenduse. Vastutuskindlustuse olemasolu ega selle suurus ei saa olla tegevusõigust mõjutav asjaolu. Vastutuskindlustus on üksnes lisatagatis õnnetuse korral kahjude korvamiseks. Primaarne on regulatsioon, mis on suunatud õnnetuse vältimisele, ja õnnetuse põhjustaja enda vastutus.
Eelnõu mõjud. Eelnõu negatiivne mõju ettevõtetele peaks jääma minimaalseks. Sisulisi majandustegevuse nõudeid ei muudeta, muutub üksnes nende nõuete kontrollimise mehhanism tegevusloanõude sõnaselge sätestamise näol. Seda arvestades on sätestatud, et juba tegutsevate ja nõuetele vastavate ettevõtete tegevusload vormistab Tehnilise Järelevalve Amet  omaalgatuslikult. Positiivne mõju on kindlasti ka regulatsiooni korrastamisel. Senine regulatsioon on olnud raskesti hoomatav, laiali pillutatud mitmesse määrusse. Mõningast mõju võib avaldada vastutuskindlustuse nõude täpsustamine.
Eelnõus on sätestatud vastutuskindlustuse miinimumsumma, milleks on 400 000 eurot ehk meie tänases rahas 6,2 miljonit krooni. Samas sõltub vastutuskindlustuse mõju kindlustusmaksetest, mitte aga kindlustussummast. Keemiatööstuse liidu hinnangul on enamiku suurõnnetuste ohuga ettevõtete puhul miinimumsummast suurem kindlustuskate niikuinii juba olemas.
Tänan tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi ettekandjale ei ole. Ma kutsun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Ester Tuiksoo. Palun!

Ester Tuiksoo

Austatud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! On väga meeldiv, et vähemalt üks pool saali on tihedam kui teine pool! Austatud minister! Majanduskomisjon arutas esmaspäeval, 11. oktoobril Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 817 esimesele lugemisele saatmist. Komisjoni istungile olid kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse nõunik Ago Pelisaar ning Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Priit Laaniste. Ministeeriumide esindajad esitasid ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust ning andsid täiendavaid selgitusi.
Seaduse algatamise eesmärk on lahendada kemikaaliseaduse rakendamise praktikas esile kerkinud olulised probleemid. Esiteks ei ole üheselt arusaadav, mida peab ettevõtja tegema, kui ta soovib asutada ohtlikku või suurenenud ohuga ettevõtet. Selle probleemi lahenduseks sõnastatakse seaduses üheselt mõistetavalt tegevusloa nõue ühes selle juurde kuuluvate menetlussätetega. Teiseks on Vabariigi Valitsusele kehtiva seadusega antud piiramatu otsustusvõimalus piirata ettevõtlust üksikaktide korras. Tegemist on põhimõtteliselt õige instrumendiga, kuid puudub õigusriigi põhimõtteid järgiv ja põhiseadusest tulenev rakendusmehhanism. Seetõttu asendab eelnõu Vabariigi Valitsuse rolli riikliku järelevalve asutuste rolliga. Juhul, kui nõudeid rikutakse, rakendavad majandustegevuse piiramiseks meetmeid selleks volitatud riikliku järelevalve asutused.
Kolmas probleemidering on seotud vastutuskindlustuse sätetega. Eelnõuga täpsustatakse vastutuskindlustuse sisu, sealhulgas menetlusnõudeid. Seadusest tulenevad ülesanded on jagatud Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala vahel. Eestis tegutseb hetkel ca 45 suurõnnetuse ohuga ettevõtet ning ca 500 ohtlikku ettevõtet. Ohtlikele ettevõtetele vastutuskindlustuse nõue ei kohaldu, kuid igal sellisel ettevõttel on riske hinnates võimalik selline kindlustus sõlmida.
Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 817 otsustati saata Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 20. oktoobril. See otsustati konsensusega. Teiseks otsustati samuti konsensusega teha Riigikogu täiskogule ettepanek 817 SE esimene lugemine lõpetada ja, kolmandaks, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. oktoober kell 12.
Tänan!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Ester Tuiksoo! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 817 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 27. oktoobri kell 12. Seaduseelnõu 817 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Meie istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 20.50.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee