Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu kohta ma saan ilma igasuguste süümepiinadeta öelda, et tegemist on väga hea eelnõuga. Kõigepealt pean peatuma asjaoludel, miks sellist eelnõu üldse vaja on. Ei ole vist eriline saladus, et paljude ettevõtlike inimeste arvates on majandustegevuse vabadust Eestis üsna ebamõistlikult piiratud. Kehtivas õiguses on muu hulgas probleem see, et ettevõtluspiirangud on väheohtliku iseloomuga tegevuste puhul kohati ebaproportsionaalselt koormavad, seda eelkõige kaubandustegevuse valdkonnas. Samas aga on riigil vahel võimatu näiteks tarbijatele või keskkonnale ohtlikke ettevõtteid tõhusalt kontrollida ning vajadusel nende majandustegevus keelata, seisma panna. Samuti on majandushaldusõigus killustunud ning eksisteerivad vaid partikulaarsed lahendused. Majandustegevust reguleerivad normid on laiali enam kui sajas keerulises seaduses ning veel rohkemates määrustes, mille kehtestamisel ei ole lähtutud ühtsetest põhimõtetest. Kõik ministeeriumid on sisuliselt omaette vürstiriigid, kus kasutatakse oma seadusandlust, oma mõisteid ja oma loogikat. Piltlikult öeldes kehtib ühes kohas nael, teises kulden ja kolmandas tukat. Nii ongi ettevõtja igapäevaseks reaalsuseks saanud vajadus suhelda eri ministeeriumide haldusalasse kuuluvate asutusega täiesti erinevatel alustel. Eksisteerib 18 eri registrit, kuhu ettevõtjal tuleb ennast eraldi kanda. Selline olukord ei ole normaalne ja vaevalt et see ettevõtjate silmis atraktiivne on.
Et kuidagi sellist ettevõtja jaoks ebamugavat olukorda muuta, moodustati 2007. aastal Justiitsministeeriumi juhtimisel nn kodifitseerimiskomisjon, kuhu kuulusid peale Justiitsministeeriumi esindajate veel ka meie tööandjate keskliidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi esindajad. Samuti on eelnõu arutatud mitme muu esindusorganisatsiooniga.
Siinkohal jõuamegi selle eelnõu eesmärgi juurde. Ma formuleeriksin selle nii, et majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eesmärk on piirata ettevõtlusvabaduse piiramist. Eelnõu on kantud eesmärgist, et õiguskeskkond muutuks ettevõtjale arusaadavamaks ja lihtsamaks. Eelnõuga soovitakse süstematiseerida kõikvõimalikke ametkondlikke teatamiskohustusi, registreeringuid, tegevuslubasid, litsentse, tunnustamisotsuseid, kooskõlastusi ja muid sääraseid kohustusliku autoriseerimise skeeme.
Selle eelnõu maht on suhteliselt väike ja seadus üsna õhuke. Kuigi eelnõuga muudetakse kokku 60 ettevõtlusega seotud seadust, on eelnõu üldosa ise kompaktne, sisaldades vaid 70 paragrahvi, samas kui näiteks Austrias mahustab samasugune seadustik ligikaudu 400 paragrahvi. Võrdluseks veel nii palju, et nüüdseks eeskujulikult süstematiseeritud Eesti tsiviilseadustik koosneb ligikaudu 2000 paragrahvist.
Eelnõuga jaotatakse majandustegevuse järelevalve mehhanism kaheks. Kõigepealt on teatamiskohustusega tegevusalad, kus ettevõtja peab tegevusest registripidajale teatama, kuid kande puudumine ei tähenda keeldu tegutseda. Teiseks on loakohustusega tegevusalad, kus tegutsemiseks tuleb eelnevalt saada haldusorgani luba ning ilma selleta tegutsemine on illegaalne. Samuti lähtub eelnõu põhimõttest, et loakohustuse seadmine peab olema väga rangelt põhjendatud. See on lubatav vaid juhul, kui tulenevalt ettevõtte tegevusala potentsiaalsest ohtlikkusest on vaja tema suhtes enne tegevuse alustamist teostada kontrolli. Majandustegevuse nimetamine illegaalseks olukorras, kus näiteks kontrollitakse mõnel ettevõtjal ühe dokumendi olemasolu, on praegu tõenäoliselt ebaproportsionaalne ning ka põhiseadusliku ettevõtlusvabadusega vastuolus.
Kuna eelnõu on eelkõige suunatud ettevõtjatele, siis alljärgnevalt ma peatungi muudatustel, mida see ettevõtjatele kaasa toob. Põhimõtteliselt võiks eelnõu ettevõtja jaoks jagada kuueks teemaks, millel ma alljärgnevalt peatun lähemalt.
Esimene teema on teenuste direktiivi eeliste laiem kasutamine. Sisuliselt tähendab see seda, et teenuste direktiivi eeliseid laiendatakse ka muudele majandustegevuse valdkondadele, sealhulgas kaupmeestele. Sellised eelised on näiteks õigus suhelda haldusorganitega ühtse kontaktpunkti kaudu, tegevusloa tähtajatus üldise reeglina ning tegevusloa fiktsioon ehk vaikimisi kehtima hakkamine juhul, kui haldusorgan ei ole tegevusloa taotlust tähtajaks lahendanud. Teenuste direktiiv võetakse seega Eesti õiguskorda üle nüüd ka sisuliselt, seni kehtis see vaid deklaratiivselt. 28. detsembril 2009 hakkas Eestis kehtima Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus, mis selle direktiivi on deklaratiivselt üle võtnud. Sellega kehtestati vaid osa rakendussätetest, mis on vajalikud teenuste direktiivi sisuliseks ülevõtmiseks. Nii näiteks on tegevuslubade tähtajalisus, mis teenuste direktiivi kohaselt saaks olla vaid piiratud juhtudel põhjendatud erand, kehtiva õiguse kohaselt pigem üldine reegel.
Teiseks vähendatakse ettevõtjate halduskoormust seoses majandustegevuse registri ehk siis lühendatult MTR-i registreeringutega. Majandustegevuse registri registreeringutelt võetakse nende praegune tegevusloa iseloom. Seadustiku jõustamisega seoses tuleb vastata küsimusele, kas ei oleks otstarbekas suurem osa kehtivaid n-ö pehmeid tegevuslubasid, milleks ongi majandustegevuse registri registreeringud, nende nn õhukese kontrollieseme tõttu üldse muuta ümber teatamiskohustuseks. Ja muide ei ole üldse välistatud, et ka teatamiskohustust teatud tegevusalade puhul poleks vaja. Juhul, kui osa või koguni enamiku registreerimiskohustuste puhul leitakse, et nende teatamiskohustuseks muutmine ei ole põhjendatud, siis ei kaasne ju nende tegevusloaks ümbernimetamisega kohustust nende kontrolliese paksemaks muuta.
Samuti tühistatakse ebamõistlikult koormav registreeringu õigsuse iga-aastase kinnitamise kohustus. Arvestades asjaolu, et enamiku n-ö päris tegevuslubade puhul puudub nii analoogiline kohustus kui ka haldusorgani kohustus teostada iga-aastast järelevalvet, on kõnealune nõue praegu ilmselt ebaproportsionaalselt koormav. Sisuliselt muudab see majandustegevuse registri registreeringud üheaastasteks tegevuslubadeks, mille puhul on üldse nende kooskõla teenuste direktiivi nõuetega küsitav.
Kolmanda teemana ma peatun nn ühtse kontaktpunkti ja elektroonilise menetluse põhimõtetel. Eelnõuga luuakse liidestatud majandustegevuse registrite süsteem. Eelnõus valitud infotehnoloogilise lahenduse kohaselt ühte tervikregistrit ei looda. Olemasolevad eri seaduste alusel peetavad registrid jäävad iseseisvate andmekogudena alles, kuid nende õiguslik tähendus ühtlustatakse ning funktsionaalsus liidestatakse. Oluline on, et kõikide registrite andmed kajastuvad ühel ja samal veebilehel, milleks on www.eesti.ee. Registriandmed on iga ettevõtja kohta eraldi registrisse kantud majandustegevuse üldandmed ja tema tegevuslubade, ettekirjutuste, majandustegevuse keeldude, temaga seotud isikute majandustegevuse keeldude ning tema majandustegevusega seotud kohtuotsuste andmed. Kõikvõimalikke paberkandjal tegevuslubasid ning teisi ettevõtjatele adresseeritud otsuseid asendavad registrisse kantud andmed ja vajadusel saab sealt alati teha väljatrüki. Kogu menetlus hakkab käima Eesti teabevärava ning ettevõtjaportaali kaudu.
Kogu ettevõtja tegevuslubadega seotud menetlus toimub edaspidi reeglina elektroonilises vormis vastava veebilehekülje vahendusel, milleks on siis ettevõtjaportaal ja teabevärav ehk juba eespool mainitud eesti.ee. Menetlus võib vajadusel käia ka notari kaudu. Alternatiivina saab mis tahes teadete ja taotlustega, sealhulgas kogu tegevusloaga seonduva menetluse edaspidi läbi viia ka notar, kui ettevõtja seda soovib.
Ja lõppkokkuvõttes jäävad selle eelnõu järgi kehtima ka kõik vanad reeglid. Registripidaja või notari tegevus ühtse kontaktpunktina ei mõjuta teadete ja taotluste suhtes kehtivaid tähtaegu, asutuste pädevust ega ettevõtja õigust esitada mis tahes teateid ja taotlusi paberil või elektrooniliselt otse pädevale haldusorganile. Vaba valik!
Neljandaks ma peatuksin väga lühidalt tegevuslubade andmisel. Eelnõuga ühtlustatakse ja lihtsustatakse tegevuslubade andmise reegleid. Praegu kehtivad peaaegu kõikide tegevuslubade andmise kohta erinevad reeglid ligi sajas eri seaduses ning sageli arvuliselt veel rohkemates määrustes, kusjuures erisuste tegemiseks puuduvad sageli mis tahes põhjendused. Tegevusloa menetluses saab taotleda eelotsust või sõlmida halduslepingu, millega täpsustatakse siduvalt üle üksikud majandustegevusele kehtestatud nõuded. See peab tagama ettevõtja õiguskindluse, et ta võib tegevusloa taotluse lõpliku lahendamiseni eelotsust usaldada ning nõuda ka konkretiseeriva lepingu sõlmimist. Eelotsust või halduslepingut saab taotleda enne reaalselt nõuete täitmise juurde asumist ja rahaliste investeeringute alustamist ka asjakohase kava alusel. Luuakse üldnorm, võimaldamaks lihtsustatud korras tegevusloa üleandmist. Kõnealune norm on rakendatav eelkõige ettevõtte pärimise või võõrandamise, samuti äriühingute ühinemise või jagunemise korral.
Viienda teemana märgiksin seda, et eelnõuga muudetakse tegevuslubade kehtetuks tunnistamise alused selgemaks. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tehakse lubatavaks vaid tegevusloaga seotud tingimuste ning hoolsuskohustuste rikkumise korral. Tegevusloa kontrolliese on tingimused, mille täitmist tegevusloa andmisel kontrollitakse, ning kõrvaltingimused on tegevusloas näidatud tingimused, mida tegevusloa saanud ettevõtja peab täitma. Üksnes selliste tegevusloaga vahetult seotud tingimuste rikkumine võib olla aluseks ettevõtjalt tegevusloa äravõtmiseks. Seejuures saab ettevõtja tegevusloa äravõtmist ära hoida, kui ta tõendab, et on teinud kõik temast mõistlikult sõltuva, et rikkumist vältida, ehk on täitnud ettevõtja hoolsuskohustust.
Viimase suurema punktina ma markeeriksin ära selle, et eelnõuga soovitakse tõhustada mitteusaldusväärsete ettevõtjate üle teostatavat järelevalvet. Selleks luuakse üldnorm majandustegevuse nõudeid rikkunud ettevõtja või temaga seotud isiku majandustegevuse keelamiseks. Kõnealust keelamisnormi saab rakendada kõikide selliste majandustegevuse nõuete rikkumise korral, mis ei ole aluseks tegevusloa kehtetuks tunnistamisel. Ja sellega kõrvaldatakse lünk Eesti õiguskorrast, mis loakohustuseta tegevusaladel võimaldas majandustegevuse nõudeid tahtlikult või süstemaatiliselt rikkuda ja seeläbi ka ebaõiglast konkurentsieelist saada, ilma et sellele järgneks oht majandustegevuse õigusest ilma jääda.
Ja ongi eesmärkidest ja suurematest muudatustest enam-vähem kõik.
Oma ettekande lõpuks ma sooviksin kirjeldada majandustegevuse alustamise protsessi tulevikus, lähtudes eeldusest, et teil on olemas arvuti ja sellel internetiühendus. Esimene etapp on ettevõtte asutamine. See jaguneb järgmisteks käikudeks. Esiteks, Euroopa Liidu ettevõtja, näiteks Soome ettevõtja, soovib alustada Eestis teenuse pakkumist. Toidu käitlemine on tema ametlik soov, eesti keeles tähendab see söögitegemist. Ühesõnaga, soov on olemas. Teise käiguna otsib ettevõtja üles sellise värava internetist nagu eesti.ee – selle portaali – ja teeb kindlaks reeglid selles valdkonnas tegutsemiseks. Need reeglid on sellises andmekogus, mille nimi on EMTAK. Kolmandaks, ettevõtja autendib end eesti.ee portaalis, kasutades selleks digitaalset allkirja, ja annab teada soovist Eestis tegutsemiseks asutada uue ettevõtte. Sealtsamast väravast ehk siis portaalist eesti.ee suunatakse ettevõtja automaatselt äriregistrisse. Ettevõtja koostab ettevõtte asutamise avalduse äriregistri ettevõtjaportaalis elektrooniliselt, alates 1. jaanuarist, muide, ei ole ka kapitali vaja sisse maksta. Seejärel ettevõtja istub arvuti taga midagi muud tehes kümme minutit, ootab ära äriregistri otsuse ja vaatab seda ettevõtjaportaalist.
Teine etapp on teatamis- ja loakohustuste täitmine. Seega süsteem pakub ettevõtjale tema päringu alusel automatiseeritud korras valikuid teatamiskohustuse või tegevuslubade taotlemiseks. Vastavalt tegevusvaldkonnale pakub süsteem teatamis- või loakohustuste loetelu, see on sealsamas EMTAK-is kõik olemas. Kasutaja valib tegevusloa ja täidab vajaliku eeltäidetud e-vormi ning kirjutab sellele digitaalselt alla. Nüüd maksab ta tegevusloa taotluse menetlemise eest riigilõivu – loomulikult e-pangas – ja saadab selle avalduse X-tee süsteemi kaudu õigesse registrisse. Teatamiskohustusega tegevusala korral alustab ettevõtja pärast teate täitmist tegevust. Loakohustusega tegevusala puhul võib kasutaja alustada tegevust üksnes asjaomase tegevusloa saamisel. Kasutaja võib liikuda uuesti eesti.ee portaali, kus ta saab pidevalt jälgida tegevusloa menetlemist. Kasutajale teatatakse tema e-posti aadressile, et tegevusloa menetlus on lõppenud. See teavitus sisaldab viidet kas registriandmetele või haldusaktile, kui selle resolutiivosa või põhjendus ei nähtu täielikult registri andmetest. Kasutaja ise uuesti autendib ennast eesti.ee portaalis ning vajadusel prindib selle tegevusloa välja. Ja siis läheb too näiteks toodud Soome ettevõtja oma naabri juurde ja hakkab seal selle kõigega hooplema.
Ma usun, et teie ees olev eelnõu muudab ettevõtlusega tegelemise Eesti Vabariigis lihtsamaks. Ja mis saab ühel täie mõistusega inimesel selle vastu olla, et riigis on rohkem ettevõtlusega tegelevaid inimesi. Olen väga tänulik majanduskomisjonile tema otsuse eest teha ettepanek selle eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Suur tänu!