Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu neljanda töönädala kolmapäevast istungit. Praegu on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on au anda kaheksa Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine käsitleb riigihangete probleeme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Ajakirjanduses on viimasel ajal korduvalt avaldatud infot, et riigihanked maantee-ehituses ei möödu probleemideta. Nii on olnud probleeme ja vaidlusi Tallinna–Narva maantee Loo–Maardu ning Kukruse–Jõhvi teelõigu riigihangetega. Praegu on päevakorral 2008. aastal alustatud Tallinna–Tartu maantee Aruvalla–Kose lõigu riigihange ja sellega seonduvad vaidlused. Seda võib kahtlemata seletada nii ärikultuuri kui ka õiguspraktika puudumisega. Riigihangete korraldamise põhimõtted on avalike vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, menetluse läbipaistvus ja kontrollitavus, pakkujate võrdne kohtlemine ning konkurentsi tagamine ja konkurentsi moonutamise keeld. Nii arvavad arupärijad. Arupärijad on esitanud viis küsimust, millele palume majandus- ja kommunikatsiooniministrilt vastust. Aitäh!

Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe arupärimise. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile.
Teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud kalapüügiseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on väliskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on väliskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Ester Tuiksoo üleeile algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon (muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a. 26. oktoober kell 18).
Olen edastanud Riigikogu liikmete kolm arupärimist sotsiaalminister Hanno Pevkurile, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ning rahandusminister Jürgen Ligile. Palun, head kolleegid, teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Nüüd päevakorra täpsustamine. Tänase päevakorra neljanda punkti, eelnõu 811 esimese lugemise arutelul esineb algatajate ettekandega haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Aleksei Lotman Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! GMO-de keskkonda viimise seadus on vajalik ja oleks juba ammu pidanud saama siin saalis hääletatud. Aga päris see seadus see ikkagi ei ole, mida rohelised või ükskõik kes pikemalt ette vaatav inimene näha tahaks. Kuigi tehniliselt hädavajalikud asjad reguleeritakse siin natuke paremini kui praegu kehtivas seaduses, jääb selles seaduses siiski väga tugevalt vajaka ettevaatusprintsiibi arvestamisest. Sellepärast rohelised seda seadust sellisel kujul toetada ei saa, kuigi, jah, vastu me ka hääletama ei hakka, sest, nagu öeldud, praeguse olukorraga võrreldes teeb see seadus asja natuke paremaks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 768. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon otsustas ühendada valitsuse algatatud eelnõu, mis on meie ees olnud numbri 723 all, ja kahe opositsioonifraktsiooni algatatud eelnõu nr 631, sest osa nendest eelnõudest kattus.
Kõigepealt räägin kahe ühendatud eelnõu ühisosast. Mõlemad eelnõud reguleerisid FIE-de ettevõtete maksuvaba üleandmist. Pärast eelnõude ühendamist ja komisjoni tehtud muudatusi on võimalik FIE ettevõtte vara maksuvabalt üle anda või pärandada isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust. See teema on ühiskonnas olnud väga teravalt päevakorral ja mul on hea meel, et me selle eelnõuga selle probleemi lahendame. Juhin tähelepanu, et loobutud on algselt valitsuse eelnõus sätestatud piirangust, mis võimaldas FIE ettevõtte vara maksuvabalt üle anda vaid abikaasale või otse- või külgjoones sugulasele.
Põhiosa ühendatud eelnõust moodustab valitsuse algatatud eelnõu 723. Selle üks olulisemaid teemasid on Eesti isikute ja Euroopa Majanduspiirkonna isikute võrdse kohtlemise tagamine maksustamisel. Euroopa Komisjon on maksusoodustuste osas algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse ebavõrdse kohtlemise lõpetamiseks. Eelnõuga laiendatakse mõningaid maksusoodustusi kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna residentidele. Näiteks võimaldatakse teha maksuvabu annetusi kõikidele majanduspiirkonna MTÜ-dele, sihtasutustele ja usulistele ühendustele. Osa soodustusi kaotatakse aga täielikult, näiteks kaotatakse tulumaksusoodustus riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusele, haiglale, ülikoolile tehtavalt annetuselt. Ebamõistlik alternatiiv soodustuse säilitamiseks olnuks toetada Eesti riigieelarvest absoluutselt kõiki analoogseid annetusi kogu Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil.
Eelnõuga muudetakse ka töötajale antud osalusoptsioonide erisoodustusena maksustamise korda. See, head ametikaaslased, on väga põhimõtteline uuendus, mis päris kindlasti oluliselt parandab Eesti ettevõtluskeskkonda. Nimelt võimaldab see senisest oluliselt soodsamalt kaasata ettevõtte omanikeringi võtmetähtsusega töötajaid. Kui seni on optsioonid juba väljastamisel olnud maksustatud erisoodustusmaksuga, siis nüüd on tehtud täiesti oluline ideoloogiline murrang ja optsioone maksustatakse alles realiseerimisel. Oluline on ka see, et tulu- ja sotsiaalmaksust vabastatakse osalusoptsioon, kui selle alusvaraks on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus ja kui osalus omandatakse pärast kolme aasta möödumist optsiooni andmisest. Ehk püüdes välistada võimalust, et palga asemel oleks võimalik võtta välja osalustasu ja seda kohe omanikule või põhiomanikule tagasi müüa, on siia toodud see kolme aasta piirang, aga sellegipoolest saab tüüpiline kaasus, kui ettevõte soovib oma võtmetöötajad teha ettevõttes väikeosanikeks, tänu sellele eelnõule oluliselt soodsama võimaluse.
Komisjon arutas seda eelnõu 27. ja 28. septembril ning 11. oktoobril. Komisjon tegi konsensuslikult ja koostöös algataja esindajaga eelnõus 21 muudatust, millest enamik on täpsustavat või tehnilist laadi. Kõikide muudatuste kohta on muudatusettepanekute loetelus esitatud ka põhjalik selgitus. Eraldi toon ma siin välja kolm teemat, mis muudatustega eelnõusse sisse toodi.
Esiteks, muudatusettepanekuga nr 18 võimaldatakse tulumaksusoodustusega MTÜ-l analoogselt äriühingute ja teiste mittetulundusühingutega teha tulumaksuvabalt reklaamkingitusi väärtuses kümme eurot. Seega kõrvaldatakse senine põhjendamatu ebavõrdsus osa MTÜ-de ja ettevõtete vahel.
Muudatusettepanekuga nr 19 sätestatakse krediidiasutustele ja kindlustusandjatele investeerimiskontosüsteemiga kaasnevate õiguste kuritarvitamise vältimiseks Maksu- ja Tolliametile täiendava teabe andmise kohustus, kui isikutele väljamakstavalt tulult tulumaksu kinni ei peeta. Nimetatud teavituskohustus ei too ettevõtetele kaasa märkimisväärset lisakoormust.
Kolmandaks, muudatusettepanekuga nr 20 lükatakse kolme kuu võrra edasi kohustusliku pensionifondi osakute osalise vahetamise avalduste vastuvõtmise alguse aega, et registripidajal ja kontohalduril oleks järgmise aasta 1. aprillini aega tegelda tarvilike infosüsteemide muudatustega pärast infosüsteemide eurole üleviimist. Muudatusega ei kaasne sisulisi muudatusi osakute vahetamises. Samasugust praktikat on rakendanud ka teised parlamendikomisjonid, teades, et eurole üleminek nõuab pankadelt väga märkimisväärseid pingutusi. Me kõik oleme ühiselt huvitatud, et nad saaksid sellele tööle põhjalikult keskenduda, et ei tekiks mitte kõige väiksemaidki häireid. Ilmselt on mõistlik, kui seadusandja ei pane samale ajahetkele veel kümneid ja kümneid lisakohustusi, olgugi et need võivad olla oluliselt väiksemad. Seetõttu otsustasime, et 1. aprill on mõistlikum tähtaeg, siis jõuab mõlema teemaga piisava intensiivsusega tegelda.
Komisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu järgmisel nädalal kolmandale lugemisele. Selline ettepanek otsustati teha konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Alustuseks tahan tunnustada rahanduskomisjoni eelnõude 723 ja 631 ühendamise eest. Mõlema eelnõu, nii sotsiaaldemokraatide ja Rahvaliidu kui ka valitsuse algatatud eelnõu n-ö kandev osa puudutab ettevõtte üleminekut ühelt omanikult teisele, mis on ju turumajanduse loomulik osa. Ühendatud eelnõu seaduseks saamisel võime öelda, et nüüd on meie seadusruumis üheselt tõlgendatavalt ja ammendavalt sätestatud reeglid ka FIE ettevõtte tulumaksuvabaks ja koos sellega ka sotsiaalmaksuvabaks üleandmiseks. Nii saab õiglase lahenduse ka lubamatult pikalt lohisema jäänud probleem, mis on seotud talu isalt pojale üleandmisega. See on saamas lahendust sõnastuses, mis järgib sotsiaaldemokraatide ja Rahvaliidu algatatud eelnõus 631 sätestatud loogikat.
Kuid selle eelnõuga ei lõpe veel kõik FIE-de probleemid. Meie eelnõus oli veel üks oluline osa, mis on praeguseks välja jäänud. See puudutas soovi võrdsustada FIE-de olukord haigushüvitiste osas palgatöötajate omaga olukorras, kus haigekassa maksab haigushüvitist alates 9. haiguspäevast, 4.–8. haiguspäevani maksab palgatöötajale haigushüvitist aga tööandja. FIE-le keegi 4.–8. haiguspäevani hüvitist ei maksa, sest temal kui iseseisval ettevõtjal puudub tööandja. Pakkusime probleemile n-ö Soome tüüpi lahendust.
Kuna probleem jääb jätkuvalt alles, siis tulevad sotsiaaldemokraadid pakutud lahendusega eraldi eelnõuna uuesti Riigikogu ette. Jääme lootma, et rahanduskomisjonil jagub mõistvat suhtumist ja riigimehelikkust ka FIE-de haigushüvitise probleemi lahendamiseks. Täna arutatav eelnõu annab selleks igatahes lootust. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Kalev Kotkas! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbihääletamise juurde. Seaduseelnõu kohta on 21 muudatusettepanekut, vaatame need järjest läbi. Esimese on esitanud juhtivkomisjon, see tähendab, et seda on täielikult arvestatud. Teise, kolmanda, neljanda ja viienda on esitanud juhtivkomisjon, on täielikult arvestatud. Kuuenda, seitsmenda, kaheksanda, üheksanda, kümnenda ja üheteistkümnenda on esitanud juhtivkomisjon. 12., 13., 14. ja 15. on esitanud juhtivkomisjon. 16., 17. ja 18. on esitanud juhtivkomisjon. 19., 20. ja 21. on esitanud juhtivkomisjon, need on leidnud täielikku arvestamist. Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.
Seaduseelnõude 723 ja 631 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Keeleseaduse eelnõu näol on tegemist 1995. aastal vastu võetud keeleseaduse uue redaktsiooniga. Põhiliselt on korrastatud ja loogilisemaks muudetud seaduse ülesehitust, mis on vahepealsete muudatuste käigus oma selguse kaotanud. Keelevaldkonna õiguslik regulatsioon on vajanud kaasajastamist juba pikemat aega, sest keeleseaduse vastuvõtmisest saadik 1995. aastal on Eesti keeleolukord ja keeleseadus ise muutunud. Keeleseadust on muudetud 17 korda ja muudatuste osa ületab seaduse esialgse teksti. Eesti ja vene keele kõrval kasutatakse Eesti Euroopa Liitu astumise tulemusena ka paljusid teisi keeli, eriti inglise keelt. Eesti keel on saanud üheks Euroopa Liidu ametlikuks keeleks, seetõttu on praeguse keeleseaduse eelnõu arutelu eeldused ja olukord teistsugune, kui oli asjade seis 1995. aastal.
Keeleseaduse eelnõus reguleeritakse keelepoliitikat ja keelevaldkonna juhtimist, asjaajamis- ja suhtluskeelt, eestikeelset teavet ja teenindamist, eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele oskuse hindamise aluseid, riiklikku järelevalvet ja vastutust keeleseaduse nõuete rikkumise eest. Eelnõuga ei muudeta senist keelepoliitika suunda, vaid korrigeeritakse vajakajäämisi, mis on ilmnenud senise järelevalvepraktika ning keelevaldkonna seirete põhjal. On tehtud päris põhjalik keelestrateegia elluviimise seire ja sellest lähtudes on keelestrateegiat analüüsinud teadlased ja muud keeleinimesed teinud oma ettepanekuid. Suure osa nendest ettepanekutest on kokku võtnud Eesti keelenõukogu, kes on omakorda esitanud need uue seaduse kavandamiseks. Nii et ettevalmistus on olnud kaunis laiahaardeline, sellesse on kaasatud paljusid keelevaldkonnas kaasarääkijaid.
Igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele nii ametiasutustes kui ka teenindusasutustes – see on raudne põhimõte ka tänapäeval, kui keeleseaduse käsitlusvaldkond on laienenud ja me räägime sellest, et meil on keelte paljusus. Me peame eesti keelt võõrmõjude ja väärastumise eest hoidma ning seda väärtustama. Me peame seda ikkagi korralikult kasutama, mitte ainult võitlema selle eest, et mõni teine keel ei saaks Eestis tugevalt kanda kinnitada. Selle eest, et eesti keel Eestis keelekasutuses domineeriks, on riik seni kindlalt seisnud ja seisab ka edaspidi. Vahest ei nõua see enam kõigis sätetes ülerõhutamist, sest see on iseenesest mõista, et Eestis on ainukene riigikeel eesti keel, ja see määrab ka tema staatuse eri tegevusvaldkondades.
Põhiliste muudatustena võrreldes kehtiva keeleseadusega võib eelnõust välja tuua järgmist. Seaduse tasandil määratletakse riigi keelealased ülesanded, sealhulgas Riigikogu kohustus analüüsida keelepoliitikat ja eesti keele arengut vähemalt kord kahe aasta jooksul. See on keelenõukogu ja seirekomisjoni ettepanek. Määratletakse Eesti keelenõukogu roll Vabariigi Valitsust nõustava komisjonina. Eristatakse selgelt ametlik ja avalik keelekasutus, ametlik keelekasutus seotakse kirjakeele normi järgimise kohustusega. Avalikus keelekasutuses, mille hulka kuulub ka ajakirjanduskeel, eeldatakse keelekasutuse hea tava järgimist ja see hea tava lepitakse kokku keelehooldekeskuse ja ajakirjanike liidu koostöös.
Väga palju rõhku on selles seaduses pandud tarbijakaitse küsimustele. Seadus näeb ette, et informatsiooni kättesaadavus ja eesti keeles antud informatsiooni arusaadavus on vaja tagada senisest paremini. Täpsustatud on avalikkusele suunatud teabekeele nõudeid. Avalikku kohta paigaldatud sildid ja viidad, ettevõtte liigi nimetus ja välireklaam peavad olema eestikeelsed. Välireklaami hulka kuulub ka poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam. Loomulikult on endiselt lubatud eestikeelset reklaami tõlkida mõnda võõrkeelde. Samuti peab eesti keeles esitama kaubamärgis sisalduva olulise teabe, kui kaubamärki kasutatakse reklaamis või tegevuskoha tähisena.
Täiendatud on audiovisuaalse teose võõrkeelse teksti tõlke nõudeid. Tõlge peab vastama algtekstile nii sisult kui ka vormilt, seega tuleb subtiitrites edasi anda ka näiteks võõrkeelse murde või slängi nüansse. Samas tähendab see ka, et kui võõrkeeles räägitakse korrektses kirjakeeles, peab ka tõlge vastama eesti kirjakeele normile. Nii telekanalite kui filmilevi kaudu näidatavate filmide subtiitrites ette tulevatele ebatäpsustele, vigadele ja küündimatule keelekasutusele on keeleinimesed pidevalt tähelepanu juhtinud. Nõue on kooskõlas seaduse üldise eesmärgiga kaitsta eesti keelt.
Töölepingute ja tarbijalepingute puhul hakkab kehtima eeldus, et leping sõlmitakse eesti keeles, kui muud keelt kokku ei lepita. Selle paragrahvi eesmärk on kaitsta lepingulise suhte nõrgemat poolt, töötajat või isikut, kes osaleb lepingulises suhtes mitte seoses oma igapäevase majandustegevusega. Majanduse rahvusvahelistumise tingimustes on võõrkeelseid lepinguid kasutama hakanud ka kohalikud ettevõtted, näiteks kindlustusettevõtted ja kulleriteenuseid osutavad firmad, samuti on sellised ehitusettevõtete alltöövõtulepingud. Keeleinspektsioon on selle kohta hulgaliselt kaebusi saanud inimestelt, kelle arvates võõrkeelsete lepingute kasutamine rikub nende õigust eestikeelsele asjaajamisele ning suhtlemisele ega anna neile võimalust saada piisavalt teavet lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kohta.
Võlaõigusseadus sätestab eesti keeles koostamise nõude ainult üksikute lepinguliikide puhul – näiteks ehitise ajutise kasutamise leping, kindlustusleping –, kuid ka nende puhul ei ole sellest nõudest alati kinni peetud, rääkimata võimalusest tagada muudel juhtudel lepingupoolte õigus lepingukeelt valida. Samas ei piira säte lepinguvabadust ning pooltel on siiski õigus kokku leppida, kui nad seda soovivad, ka muukeelse lepingu sõlmimises.
Eesti keele tasemeeksamite puhul on uus võimalus, et lisaks neile, kes on omandanud eesti keeles tasemehariduse, ei pea keeleoskust eraldi tõestama ka kutseeksami eesti keeles teinud isikud. Nende puhul on küll oluline, et nad töötaksid kutsetunnistusel märgitud kutsealal, sest selline eksam on suunatud paljuski just vastava tegevusvaldkonna keele oskuse tõestamiseks.
Täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteedi tagamiseks on välja töötatud skeem, mille kohaselt kõik isikud, kes korraldavad eesti keele õpet täiskasvanute koolitusena, peavad taotlema koolitusluba. Koolitusloa saamiseks peavad nad muu hulgas esitama õppekava, milles on kirjas, millise keeleoskuse taseme saavutamisele on kursus suunatud.
Omavalitsusüksus, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena selle kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada lisaks eesti keelele omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt.
Kui Eestis registreeritud asutusel, äriühingul, mittetulundusühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal on avalikkusele suunatud võõrkeelne veebileht, siis peab asjaomane asutus või organisatsioon tagama, et see veebileht sisaldab ka eestikeelset teavet tema tegevusvaldkonna või pakutavate kaupade või teenuste kohta. Ka on selle seaduse mõte, et riigi- ja munitsipaalasutustes kasutatakse eestikeelset arvutitarkvara.
Nii et seadus on tervik, muudetud ja läbi kirjutatud on paljud seni kehtiva keeleseaduse normide aspektid. Ning minu hinnangul on uus seadus ajakohane ka selles mõttes, et see on senisest rohkem orienteeritud tarbijakaitsele ja tarbija õigustele. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Alustame kolleeg Kalvi Kõvast.

Aitüma, hää ministriherr! Ma küsü õkva uman keelen. See om võro kiil, mis Euroopa mõisten om piirkunnakiil. Ja ma küsügi, et millen siis säälsest piirkunnakiil ja kõik tuu, mis piirkunnakiilt reguliir, vällä jäi.

Jäi välja sellepärast, et ei oleks probleemi teil siin võro kiile kasutamises, sest praegu te esitasite oma küsimuse eesti keeles. Te võite kasutada tulevikus nii silte kui muid tähiseid, mida te tahate, Võrumaal, aga võite ka siin saalis kasutada võro kiilt praeguse seaduse alusel, kuna seda käsitatakse eesti keelena. Aga ma ootan huviga teie järgmisi etteasteid siin.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seaduses on olemas selline mõiste nagu keelekasutuse hea tava. Te veidi puudutasite seda oma kõnes, aga ehk saate siiski natukene pikemalt seletada, mis asi see hea tava siis on. Kes hakkab seda head tava määrama ja mis saab näiteks nendest ajakirjanikest, kes sellest heast tavast ei lähtu? Kas neid hakkab samuti kontrollima Keeleinspektsioon? Kas on ette nähtud mingisugused trahvid või sanktsioonid keele väära kasutamise eest? Nii et palun teil pikemalt sellel terminil peatuda.

Aitäh väga hea küsimuse eest! Selles küsimuses kadus nii põnevus kui teravus juba eelmisel aastal. Tõepoolest, esialgses versioonis oli ajakirjanduslik keel või avalik keelekasutus ka kirjakeele normile allutatud, kuid selles küsimuses puhkes avalik diskussioon. Juhtumisi käsitlesid kõigi päevalehtede juhtkirjad ja kõik elektroonilised kanalid ühel ja samal päeval seda teemat, jõudes järelduseni, et see ahistaks ajakirjanduslikku keelekasutust. Selle diskussiooni raames on jõutud seisukohani, et kirjakeele norm selles mõttes, et selle eiramisel saaks sanktsioone kehtestada, ajakirjanduslikule keelele ei laiene. Selle asemel on kokku lepitud keelekasutuse heas tavas. Keelekasutuse hea tava määratleb keelehooldekeskus, seda loomulikult koostöös Eesti Keele Instituudi ja ajakirjanike liiduga. Nende volitatud esindajad lahendavad konkreetsed juhtumid, kui peaks probleeme tekkima. Nii et ametlik ja avalik keelekasutus on seaduse tähenduses väga selgelt eraldatud ja sanktsioonid hea tava rikkumise eest määravad ajakirjanikud ise oma vastavates organites.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Austatud minister! Teile on palju küsimusi, aga mina püüan juba ellu adapteerida neid punkte ja paragrahve, mis seaduses on. Ma olen pärit Ida-Virumaalt ja muidugi nõuab see piirkond mõne küsimuse täpsustamist. Näiteks toon 4. peatüki § 16 punkt 5, et avalikel üritustel peab korraldaja tagama olulise võõrkeelse teabe tõlke eesti keelde, ja 6. peatüki "Riiklik järelevalve", mille § 33 punkt 8 annab õiguse kontrollida keelekasutust avalikus teabes ja avalikel üritustel. Mul on selline küsimus: kas näiteks korteriühistute esimehed-esinaised, kui nad võtavad sõna ametlikul avalikul üritusel, peavad tingimata tagama tõlke eesti keelde ja seda ka siis, kui 100% osalejatest on venelased?

Oluline teave peaks olema kättesaadav ka eesti keeles. Muide, siit on välja jäänud esialgses variandis olnud mõisted "kuulutused" ja "teated". See tähendab, et kui korteriühistus on mingil põhjusel mõttetu panna teade, et koosolek on sellel ja sellel kellaajal, üles kahes keeles, siis praeguse seaduseelnõu sõnastuse järgi võib see olla ka näiteks vaid venekeelne. Aga iseenesest tahab see seadus anda võimaluse ka teistsugusteks juhtudeks. Ei ole näiteks välistatud, et väiksem ühistu tahab kasutada ukraina keelt omavahelises suhtluses. Kuid otsused, mis langetatakse, peavad olema kättesaadavad ka eesti keeles, kui mõnel liikmel selle vastu huvi on. Ei saa välistada, et eriti suuremad ühistud rikuvad üksnes venekeelse infovahetusega kellegi õigust Eesti territooriumil eesti keeles informatsiooni saada. Tuleb ette, et eestikeelset teavet pole üldse võimalik saada.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Lugupeetud härra minister! Arutatavat eelnõu lugedes sain ma sellest nii aru, et kui kokku tuleb, ütleme, mittetulundusühingu või korteriühistu juhatus, siis peavad nende vormistatud protokollid olema kindlasti riigikeeles. Niisuguseid momente võib sellest eelnõust välja tuua palju. Tahan teilt, härra minister, küsida: kas sellised eelnõu sätted ei piira paljude selliste inimeste sõnaõigust, kes peavad meie Eestit oma kodukohaks ja on korralikud maksumaksjad?

Seaduse mõte on see, et informatsioon peab olema eesti keeles kättesaadav. Kui see on tagatud suhtluses, teeninduses ja ametiasutustes, siis ei piira see ebaproportsionaalselt või liigselt õigust saada informatsiooni mõnes teises keeles, mis on konkreetses piirkonnas üldisem suhtluskeel. Eesti Vabariigis saab keeleseaduse põhilisi mõtteid olla eestikeelse teabe kättesaadavuse tagamine ja see peaks uue seadusega olema endiselt garanteeritud.

Palun, kolleeg Andres Herkel!

Austatud minister! Minu küsimus on § 6 kohta, mis on keelevaldkonna korraldamine. Jätame kõrvale Riigikogu arutelud, me kahtlemata tervitame neid. Aga siin on suhteliselt hajusas vormis üles loetud terve rida ministeeriumi funktsioone, mis puudutavad oskussõnavara ja keeletehnoloogiate arendamist, tarkvara kasutamise toetamist jne. Ausalt öeldes esimese hooga lugedes tundus see tekst pisut mittesiduvana, võib-olla te selgitate laiemalt, mida ministeerium on teinud ja mis on kavas? Meie väikese kõnelejaskonnaga keele puhul on tegelikult tegemist võtmevaldkondadega.

Kui te peate silmas § 6, siis selle seaduse formaadis on jäädud senise jaotuse juurde, et Keeleinspektsioon tegeleb järelevalve ja inspekteerimisega ning keelepoliitikat kujundab Haridus- ja Teadusministeerium. Vastavalt neid funktsioone kellelegi üle andes suurendatakse selle seadusega näiteks keelenõukogu rolli. Osa keeleõppega seotud funktsioonist on aga antud üle omavalitsustele.
Kindlasti rahastab riik mingite projektide-programmide raames suurt osa vastavast teadustegevusest, aga lõppkokkuvõttes vastutab nende valdkondade arendamise ja keelepoliitika kujundamise eest ikkagi Haridus- ja Teadusministeerium. Selle tõttu on siin püütud need valdkonnad üles lugeda. Iga konkreetne valdkond on muidugi eraldi sisustatav – võib-olla on sellest vähem räägitud. Keeleõppest on palju juttu olnud, samuti mitmesugustest meetmetest keeleõppekulude katmisel ja keeleõppe nõuete kujundamisel, aga riik tellib ja rahastab ka eestikeelse oskussõnavara loomist ja selle uurimist, samuti sõnaraamatute-leksikonide koostamist. Seda on instituutidelt pidevalt ja aina tõusvas joones tellitud. Viimastel aastatel on senisega võrreldes hüppeliselt kasvanud näiteks Eesti Keele Instituudi tegevuse rahastamine. Me oleme jõudnud keele uurimisel ja eesti keele säilitamisel väga tähtsate algatusteni, kaasa arvatud suure seletava sõnaraamatu koostamiseni, mis sisaldab 150 000 eestikeelsest sõna ja väljendit.
Lisaks puhtale teadusele käib keeletehnoloogia arendamine, mille projekte saavad instituudid rahastada ka Teaduskompetentsi Nõukogu ja sihtfinantseerimise kaudu. On eraldi riiklik programm selleks, et arendataks pidevalt edasi arvutitarkvara, mis eesti keelega – nii selle kõnelemisega kui selle tõlkimisega heal rahvusvahelisel tasemel – hakkama saaks. Siin me oleme tõesti rahvusvaheliselt esirinnas. Kui lähtuda sellest, et maailmas on 6000 keelt, siis me võime öelda, et tehnoloogilises arengus on Eesti 25 esimese hulgas. Ja see on saavutatud tänu riiklikele programmidele. Neid ülesandeid täidab Haridus- ja Teadusministeerium. Lühidalt võikski öelda, et keelepoliitikat kujundab ja vastavate meetmete eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Üks valik on siin lihtsalt esile toodud.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitümä, hüä juhataja! Austõt ministri! Vot nüüd tiä äi, kas ikkõ vai naarta, et ku olõs sa mullõ varõmbide ütelnu, et siin saalin või seto kiilt kõnõlda, sis ma olõs kõik kõnõ pidänü siin seto keeleh. A ma võta nüüd nigu normis tuud, et ma nakagi säädüseelnõusit kaitsma siin seto keeleh ja siis näütes ku väliskülälistega kohtumisel kõnõlõ seto keeleh, kuis tuu tõlgõ tetäs, õks tuu om siis ti asi. Ja sedasi edesi, kui nigu stenogrammi kullõlda, et kuis sääl kõnõlõmist lühendäs või pikendäs. A ma taha tuud küsta, et mul om siin täämbä kümnes pääväkõrrapunkt ja siis om siin punkt Finantsinspektsiooni säädüs ja rahasäädüs ja siin om viil Tagatisfondi säädüse muutminõ ja mul om viil kaasettekanne ka, kas ma või sis kümnenda pääväkõrrapunkti man ettekande seto keeleh tetä?

Aitäh! Setud on lõbus rahvas ja saavad aru, kui hea on neil Eestis elada, kuigi Venemaa Föderatsioon pakub sõnutsi viimasel ajal justkui paremaid tingimusi. Kui me räägime põhjusest, miks piirkondlike keelte käsitlus eelnõust välja jäi, siis selle taga on tõepoolest see, et meie põhiseadusest lähtuvad tingimused ja Euroopa regionaalkeelte käsitlus läksid omavahel risti, neid ei olnud väga hea ja õige ühitada, nii et kõik pooled väga rahul oleksid. Üks eesmärk oli, et seadus ei paneks keeltele ega allkeeltele, murretele päitseid pähe. Raske oli seda teha. Teiseks on käinud pidevalt diskussioon, mida tähendab piirkonnakeel näiteks Ida-Virumaal? Kuidas me lahendame igasugustest fondidest raha taotlusi ja keeleregulatsioone? Selle, mida tähendab suurtes regioonides eesti keelest erinevate keelte püsi- ja põhikasutus, me oleme ju ära reguleerinud. Meil ei olnud mõtet minna sellega uuele ringile ja hakata uut keelefilosoofiat ajama. Nii et jah, praegune lahendus tähendab seda, et te võite eelnõusid, mille ettekande komisjon teile usaldab, siin setu keeles kaitsta ja setu keeles küsimusi esitada ning teha sellise üleskutse ka kõigile teistele. Ma loodan, et komisjon ei ehmata selle peale ära, nii et teile ettekannet rohkem ei usalda.
Aga see, lugupeetud Riigikogu liikmed, on valitsuse variant ja selle üle te peate otsustama. Kui see seaduseks saab, siis praeguse tõlgenduse järgi tõepoolest oma puuti saab pidada ja silti ei pea dubleerima eesti keelde ja ka siin saalis võite kõnelda selle käsituse järgi setu keeles. Käsitusi võib erinevaid olla, aga selle käsituse juurde jäid spetsialistid pidama.

Palun, kolleeg Nikolai Põdramägi!

Lugupeetud minister! Minu küsimus võib esialgu tunduda pisut naljakana, aga tegelikult on asi naljast kaugel. Kas ma saan õigesti aru, et kui Eestimaal avalikus kohas mõnes muus keeles peale eesti keele esined, peab olema eestikeelne tõlge? Aga kui ma laulan mõnes teises keeles, kas siis peab ka olema eestikeelne tõlge?

Tegelikult on teil õigus, et see asi on naljast kaugel. Kõik sõltub auditooriumi vajadustest ja sellest, kuidas te auditooriumi hindate ja mil määral sellest lugu peate. Näiteks eile Narvas esines ansambel Subrjadki erinevates eesti murretes, aga üldiselt siiski vene keeles. Auditoorium oli rahvusvaheline – diplomaadid, väga kirju seltskond –, ja lühidalt seletati nende laulude sisu ära. Seda te näete tihti, et kui on teiskeelne seltskond, siis räägitakse rahvale arusaadavas keeles, tõlgitakse näiteks Viljandi folgil või kuskil mujal laulude sisu ära, et publik paremini aru saaks. See võimalus on enamasti olemas. Viimasel ajal olen ma sattunud ettevõtmistele, kus on tõlgitud laulud ka viipekeelde, ja minu meelest on see väga tähelepanuväärne praktika. Soovitan võimalusel sedagi teha. Seadus ei käsi teil, kui te, härra Põdramägi – te olete koorilaulja ka –, laulate kusagil seltskonnas, laulda mõlemas keeles üksteise järel ühte ja sama laulu.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Aitäh, lugupeetud minister! Paragrahvis nr 4 öeldakse, et ametlik keelekasutus on käesoleva seaduse tähenduses keelekasutus riigi ametiasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes jne, ja öeldakse, et ametlik keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile. Kogu lugupidamises ja austuses murrete vastu küsin teie käest: kas Eesti Vabariigi Riigikogu on ametiasutus?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Ma ütlen siis veel kord: seadus iseenesest, seaduse säte ei keelaks näiteks setu keeles rääkida, juhul kui kirjakeele norm vastavaks kujuneks. Aga loomulikult kirjakeele normiga see kuigi selgelt kokku ei lähe. Mina kutsun teid küll üles laskma siin ka murdekeeles kõnelda, näiteks ka hiidlastel ei oleks sellest probleemi. See, kuidas te kavatsete Riigikogus sanktsioone rakendada, kuulub Riigikogus kujundatava hea tava alla. Aga põhimõtteliselt, nii nagu see meie väitlus poolnaljast alguse sai, seadus iseenesest Riigikogu järgi kirjakeelenormi painutama ei sunni. Ma tahan juhtida teie tähelepanu sellele, et piirkondlikult võib ettevõtlusvabadust kasutades ja kultuurielu arendades rahulikult kõike teha kohalikus keeles – kuni igasuguste siltideni välja.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Hea ettekandja! Tahan küsida § 16 kohta, mis räägib teabekeelest. Selle kolmandas lõikes on juttu kaubamärgi kasutamisest isiku tegevuskoha tähisena. Meil siin võib Riigikogu trepiaknast näha ühte hotelli, kus on suur silt, mis paistab siiani välja, see on Grand Hotel Tallinn. Kas selle seaduseelnõu valguses peaks seal kõrval olema täpselt niisama suur eestikeelne vaste kõrval – Tallinna Suurhotell või midagi sellist?

Sama suur ei pea olema, aga eesti inimene peab vähemalt aru saama, millega see ettevõte tegeleb. Hotelli puhul on asi selge, see sõna kirjutatakse mitmes keeles enam-vähem ühtmoodi, aga paljudel puhkudel, kui kirjas on ainult ettevõtte nimi, tuleb eesti keeles märkida ukse juurde, mis on ettevõtte tegevusvaldkond. Kaubamärkide kujundamise kohta on Keeleinspektsioonile tõesti laekunud väga palju igasugust kriitikat. Keeleinspektsioon kindlasti soovitab kaubamärkide puhul kasutada eestikeelseid dubleerivaid lahtiseletusi.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan! Hea minister! Kas minu väga heade ametikaaslaste Kalvi Kõva ja Inara Luigase teile äsja esitatud küsimused vastasid eesti kirjakeele normile või ei? Kas jah või ei? Olen rääkinud.

Ei, need ei vastanud. Aga kirjakeele normi ei pane paika seadus, kirjakeele normi ei ole siin määratletud. Kui me räägime seadusest, siis seadus justkui lihtsalt blanko ei keela murde kasutamist, aga kirjakeele normile need ei vasta, jah.

Palun, kolleeg Väino Linde, teine küsimus!

Kui siin sel teemal, mida eelkõnelejad küsisid, juba juuksekarva lõhkiajamiseks läks, siis ma küsin eelnõu § 4 valguses järgmist. Meie kaks head kolleegi rääkisid siin äsja võru ja setu keeles. Kas nende esinemist kajastav kinnitatud stenogramm kui Riigikogu ametlik dokument peaks olema eesti kirjakeeles, põhjaeesti murdes, või peaks see ikkagi olema kirjas nii, nagu nemad rääkisid?

See stenogramm peaks olema avaldatud kirjakeele normi järgides. Me ei saa küll lausa öelda, et põhjaeesti murdes, aga jah, eesti kirjakeele norm on kujunenud Põhja-Eestis räägitava keele baasil.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Hea minister! Konstruktiivne küsimus: kuidas on meil lood mitmete ametikeeltega, eesti oskuskeelega? Ma mäletan, aastaid tagasi kogunes üks seltskond, kes hakkas eestikeelset merendusterminoloogiat koostama. Tollal valitses selles valdkonnas vene keel ja kõik said sellest aru, aga see ei olnud eestikeelne terminoloogia. Praegu on nii mõnelgi alal valitsev mõni teine keel, näiteks inglise või prantsuse keel. Kui me nüüd projitseerime ennast tulevikku, kas me oleme suutelised leidma inimesi, kes suudavad kõike vajalikku tõlkida eesti keelde, kasutades oskuskeelt?

See sõltub Eesti rahva valmidusest vaeva näha. Riiklikud programmid on olemas sõnavara väljatöötamiseks, samuti näiteks eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamiseks ja väljaandmiseks, just selleks, et seal uuemat eestikeelset teadussõnavara kasutada. Eri valdkondades on seletavaid sõnaraamatuid ka välja tulnud. Aga tõsi on, et paljudes valdkondades murrab rahvusvaheline keelekasutus teaduskeelena nii sisse, et näiliselt eestikeelne loeng ei olegi enam väga eestikeelne, sest sõnatüved on kõik laenatud. See, kui palju me oleme ekstra nõus vaeva nägema, oma sõnavara välja töötama, kuigi see eluliselt vajalik ei olegi, sõltub meist. Riik käivitab selleks spetsiaalseid programme ja rahastab neid. Ma loodan, et kõigi teadus- ja muude tegevusvaldkondade inimesed näevad vaeva selle nimel, et meil oleks eestikeelne terminoloogia tulevikus olemas ja areneks ka edasi.

Palun, kolleeg Silver Meikar, teine küsimus!

Lugupeetud minister! Kinnitan kohe alguses, et mulle kohutavalt, väga-väga meeldivad igasugused murded, nii setu, võru kui ka muud. Näiteks kuulan alati, kui võimalik on, kihnukeelseid uudiseid, mida meie rahvusringhääling iga nädal pakub. Aga ma jätkan selle koha pealt, kus hea kolleeg Väino Linde pooleli jäi. Kui stenogramm peab olema eesti kirjakeeles, siis paratamatult tähendab see teatavat tõlkimist. Seaduses ei ole ühtegi paragrahvi, mis puudutaks asjaajamist eesti keele murdes. Küll on paragrahv "Asjaajamine võõrkeeles" ja seal on olemas säte, § 12 lõige 4: suulises suhtlemises riigiasutustega, kui peab suhtlema tõlgi vahendusel, katab kulud eesti keelt mittevaldav isik. Minu küsimus on: kui keegi räägib siin setu või võru keeles ja tema teksti peab tõlkima, kes katab kulud?

Jah, ma läksin siin ilmselt allkeeltele võimaluste andmisel natuke liiga hoogu. Ma näen, et Riigikogu üldine suundumus on see, et see on liigne luksus ja et kirjakeele normi ei hakata painutama, nii et tegelikult peaks nii võru kui setu kui kihnu rahva esindajad siin kõnelema vastavalt kirjakeele normile. Teie olete seadusandjad ja ma arvan, et nii see siis on.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Hea minister! Küsisin seda teie töörühma liikme Mart Nuti käest, aga ta arvas, et ma peaksin ikka ministri käest küsima, sest tema nii täpselt ei oska vastata. Ma siis küsin ministri käest, teemaks on rahvusvähemused. Mis selle keeleseaduse järgi on rahvusvähemus? Kas selle all mõeldakse ainult neid rahvusvähemusi, kes on saanud seaduse järgi registreeritud kultuuriautonoomia, või järgmisest paragrahvist tulenevalt kõiki püsielanikke, kes on rahvastikuregistri andmetel teatud piirkonda sisse kirjutatud? Kas teatud piirkondades peab tagama ukraina, armeenia, aserbaidžaani ja väga paljude teiste lugupeetud rahvusvähemuste suhtluse emakeeles või tuleb seda teha ainult nende vähemuste puhul, kes on kultuuriautonoomia seadusega registreeritud? Aitäh!

Minu parema arusaamise järgi on kultuuriautonoomia see põhiline tingimus.

Palun, kolleeg Helmer Jõgi!

Kui neid on üksikuid. Omavalitsuse keel, üldine kasutatav keel on veel natuke teine asi.

Lugupeetud minister ...

Hea minister, aitäh! Ma näen, et keeleküsimuses on diskussioon siin saalis päris elav. Kolleegide küsimustetulv ajendas mindki küsimust esitama. Muidugi on huvitav arutleda eesti keele erikujude ehk murrete üle. Aga ma tahan küsida järgmist. Kas meil piisab keelepoliitika paremaks arendamiseks, konkreetsemaks suunamiseks, võib-olla väljatöötamiseks ainult keelenõukogust, mis ministri juures töötab, ja inspektsioonist, millel on rohkem kontrollifunktsioon kui keelepoliitikat suunav funktsioon? Vahest tuleks hakata rääkima keeleameti moodustamisest – paljudes valdkondades on meil ju ametid moodustatud?

Hea küsimus! Keeleameti funktsioonid oleksid printsiibis tõesti laiemad. Me oleme siiski jäänud praeguse ülesannete jaotuse juurde: poliitikat kujundab Haridus- ja Teadusministeerium, Keeleinspektsiooni tegevusväli on natukene kitsam. Samas tegeleb praegu keelepoliitilise tegevusega näiteks ka Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Eksamite korraldamine tundlikus valdkonnas, nende kavandamine on ju ka tegelikult keelepoliitika elluviimine. Kui aga Riigikogu on valmis selle diskussiooni juurde tagasi tulema, siis ma arvan, et keeleameti moodustamine oleks igati kaalumist väärt. See oleks märk, et keelepoliitikat peetakse tähtsaks.

Palun, kolleeg Paul-Eerik Rummo!

Ma jäin mõtisklema eesti keele erikujude kasutamise üle selles saalis peetavates sõnavõttudes ja ka küsimuste esitamisel. Kas selline lahendus oleks teie meelest vastuvõetav, et siin saalis võib kasutada eesti keele mis tahes esinemiskuju ehk kõnekeeles öeldes murdeid, aga stenogramm kui ametlik dokument vastaks eesti kirjakeele normile? See, mida kolleeg Meikar nimetas tõlkimiseks, kuulub tegelikult nagu hariliku redigeerimise juurde. Niikuinii meie stenogrammi redigeeritakse – spetsialistid käivad meie ebakorrektsest ja ebatäpsest keelekasutusest üle, selleks on ka raha olemas. Kui me ei nimeta seda tööd mitte tõlkimiseks, vaid redigeerimiseks, kas siis oleks probleem maha võetud?

Ma arvan, et Riigikogu sisemise keelekasutuse korraldamisel tuleb see kõne alla. Aga olgem ausad, me oleme siin tegelikult murdesõnu ennegi kasutanud. Kindlasti nendel, kes on siin aastaid kõnelnud, on kõnepruugis ikka ette tulnud libastumisi kirjakeele normi suhtes. Ei parlamentaarse suhtluse keeles ega kõnekeeles üldse saa kirjakeele normi täpselt järgida. Vaevalt me kujutaksime ette, et me siin väga rangelt kirjakeele reegleid täidaksime, seda ei saagi teha. Nii et siiamaani on tõenäoliselt murdelised sõnakasutused ja väljendid ilusasti kas ära redigeeritud või samamoodi kirja pandud. Küllap saab seda head praktikat jätkata.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Hea minister! Te nimetasite oma ettekandes ka filmide tõlkimist. Mul oleks väga hea meel, kui Keeleinspektsioon hakkaks kontrollima ka meie kanalitel näidatavate multifilmide ja muude lastefilmide tõlkimist. Ingliskeelne väljend on näiteks "väga naljakas", ütleme, "väga naljakas koer", aga eesti keeles öeldakse: "Küll sa oled idioot!" Osa tõlkeid on täiesti absurdini läinud, eesti keeles kõlavaid selgeid ebaviisakusi inglise keeles tegelikult ei öelda. Aga kui vaadata Keeleinspektsiooni kohta kirja pandut, siis ma sealt ei leidnud, et ta filmide tõlget peaks uurima. Võib-olla seda peaks täpsustama. Aga ma tuleksin tagasi § 9 juurde. Selles on jutt omavalitsusüksustest, kus vähemalt pooled püsielanikud on rahvusvähemusest. Kas see tähendab, et me räägime ainult näiteks soome ja rootsi rahvusvähemusest või me räägime ka muude rahvuste esindajatest – ma juba mainisin päris mitmeid?

Austatud küsija! Ma olen veidi segaduses. Te räägite rahvusvähemustest, siin seaduses ei räägita aga rahvusvähemustest, jutt on vähemusrahvustest. Ja see, mida silmas peetakse, on ka selgelt defineeritud: seadus lähtub kultuuriautonoomiast. Vähemusrahvuse mõistet kasutatakse käesolevas seaduses vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse § 1 tähenduses. Sellega on määratletud ka selle sätte kasutamine.

Evelyn Sepp, palun!

Austatud minister! Lugenud seda seaduseelnõu, tekkis mul väike mure, et ühelt poolt Eesti püüab avaneda välisturgudele, mis tähendab ka seda, et me ootame siia väga palju rahvusvahelist ettevõtlust ja üldse ettevõtlusvaldkonna või erasfääride rahvusvahelistumist. Selle seaduse sätete valguses on vist päris hea, et Eesti Õhk tagasi osteti. Ma ei kujuta ette, kuidas Eesti Õhu nõukogu vastasel juhul oma koosolekuid oleks pidanud ja kõiki oma dokumente vormistatud. Ilmselt oleks pidanud hakkama neid tõlkima, mis äriliselt polnuks ehk kuigi mõistlik. Aga mu konkreetne küsimus puudutab § 4 lõiget 1. Siin räägitakse muu hulgas notaribüroodest ja notari vormistatavatest dokumentidest, mis peavad kõik olema ametlikus keeles. Kuidas te seda ette kujutate? Kas notar hakkab tõlkima kõike, mis tema letis sisse antakse, et täita seda seadussätet? Kas see ei ole pisut ebaproportsionaalne?

Notariaalne keelekasutus on väga oluline, see on tegelikult ametliku keelekasutuse üks ja väga tähtis osa. Paljudest ettepanekutest lähtudes on ametlik keelekasutus kokku lepitud kuni valitsuseni välja. Ka on teada, et neid asju peaks rohkem jälgima. Kuidas peaks Keeleinspektsioon jõudma kõige sellega tegelda? Keeleinspektsioonile on niigi esitatud väga palju mitmesuguseid taotlusi ja te teate, et Keeleinspektsioonil on seadusest tulenevate keelenõuete kontrollimisega väga palju tegemist, kaasa arvatud ka praegusest seadusest lähtudes. Suur osa silte ja muud informatsiooni, mis avalikus ruumis on, ei vasta keeleseadusele. Hakata veel notariaalset keelt täpsemalt kontrollima – see oleks kindlasti lisakoormus nii nendele konkreetsetele asutustele-büroodele kui ka Keeleinspektsioonile. Miks? Sest kui eesti keelt kasutatakse, peaks see ametliku keelena olema korrektne ja vastama normile. Kui ta läheb päris käest ära, tähendab see võimalust mitmepidisteks tõlgendusteks. Kui me räägime notariaalsest keelest, siis te teate ju, et on mitmeid kohtuasju algatatud üheainsa sõna erineva tõlgenduse tõttu. Lõpuks nõutatakse kirjakeele normi tõlgendus keeleinstituudist ja sellest lähtuvalt tehakse otsus, kas inimese õigusi on sellise sõnakasutusega rikutud või mitte. Kuskilt peab see õiguslik alus tulema. Kui see on täiesti vaba, normi pole fikseeritud, siis ei saa ka vaielda, mismoodi ühe või teise sõna juriidilise kasutuse korral saaks erinevat mõistmist reguleerida või lahendada probleeme tarbijate ja muude inimeste õiguste kaitsmisel.

Teine küsimus, Rein Ratas, palun!

Hea minister! Käsitletava seaduseelnõu § 1 ütleb ilusasti ja väga õilsalt, et seaduse eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt. Rõhutan viimast: kaitsta eesti keelt. Kas on selles eelnõus ka mõni säte – ma ei ole seda suutnud siiani leida –, mis kaitseb meie keelt selle risustamise eest? Näiteks enesekriitika korras ütlen ma, et ka selle maja sisekirjades ja jutuajamistes on küllaltki levinud parasiitsõna staff. Olen rääkinud.

Jah, kirjakeele normi järgimine ametlikus kõnepruugis on üks neid viise, kuidas keelt moondumise eest kaitsta. Aga me peame arvestama, et keel peab siiski arenema. Ega keele puhul saa rõhku panna ainult sõnale "kaitse". Samas on keele kaitsega seotud kõik need tegevused, millest me kõnelesime, näiteks keeletehnoloogiline areng ja muud niisugused asjad, mis riik peab tagama, et eesti keel oleks ka tulevikus kasutatav.

Olga Sõtnik, palun, teine küsimus!

Lugupeetud härra minister! Mul on väga konkreetne ja lühike küsimus: kas selle seaduse mõistes vene keel on vähemusrahvuse keel?

Selle seadusega on fikseeritud omavalitsusüksustes enamuse poolt tarvitatav keel ka eraldi. Nii et vene keel selle seaduse mõttes, kui me räägime tema kasutuse areaalist ja selle kindlustamisest, on osaliselt ametliku keele staatuses juhul, kui nii ja nii palju elanikke omavalitsusüksuses seda keelt kõneleb. Siis selle keele kasutamine ei nõua kultuuriautonoomia seaduse järgi registreerimist.

Eldar Efendijev, teine küsimus, palun!

Austatud minister! Mina tahan jälle ühe praktilise küsimuse esitada, see on § 12 punkti 3 kohta, mis täpsustab asjaajamist. Näiteks Narvas peab nüüd kõik ametlikud paberid elanikele väljastama eesti keeles ja on arusaadav, et nad ei saa sellest aru ja peavad neid tõlkima. Praktiliselt peab omavalitsus töös hoidma tervet suurt tõlkebürood, sest 97% elanikest on venekeelsed. Sisuliselt tuleb kõigil elanikel need tõlkimiskulud oma rahakotist kinni maksta, sest ametnikud ei pea tõlkima. Nad võivad seda teha, aga ainult selle taotleja raha eest. Selline on tulevik!

Omavalitsusorganite otsused peavad praegu olema eesti keeles ja ametliku muu keele kasutuse puhul peab olema eestikeelne tõlge olemas. See ei tähenda, et venekeelne asjaajamine ei võiks seda mingitel juhtudel vahepeal dubleerida, aga informatsioon peab olema saadav ka eesti keeles.

Evelyn Sepp, teine küsimus, palun!

Austatud minister! Ma luban endale mõningat hämmastust selle üle, et samal ajal, kui teie esinete siin eesti keele korrektse kasutuse suure kaitsjana, soovivad teie erakonnakaaslased siin Riigikogus Balti Assamblee üleminekut inglise keelele, selle asemel, et kasutada seal ka eesti keelt.
Aga mu küsimus puudutab neidsamu notariaaltoiminguid ja tõesti ka ettevõtluskeskkonna tarbetut koormamist nendes sfäärides, kus eesti keelt pole äritegevusest tulenevalt vaja kõnelda. Mida on ettevõtlusorganisatsioonid öelnud nende uute kulukate kohustuste kohta? Milliseid arvutusi te olete teinud? Kui palju see toob Eesti ettevõtetele, ka notaritele näiteks või notariaaltoiminguid teha soovivatele inimestele kaasa täiendavaid kulusid? Me ju teame, et väga paljudele inimestele jääb õigusabi kättesaamatuks seetõttu, et riigilõivu ei jõuta maksta, kuidas siis veel nende tõlketeenuste eest suudetakse tasuda, kui notari juurde on vaja minna?

Seadus määrab, et ametlik keelekasutus laieneb notari, kohtutäituri, vandetõlgi büroodele ja muudele avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutustele. Ettevõtlusorganisatsioonid on kogu selle menetluse käigus teinud teatavat kriitikat, kuid praegu on debatt selles faasis, et ministeeriumidevahelises kooskõlastusringis need kohad, mille puhul me eriarvamustest üle ei saanud, jäid seadusest välja. Kõik see, mida te näete, on eri ministeeriumide sätestatud ja heaks kiidetud. Ning viimasel ajal ei ole ka ettevõtlusorganisatsioonid teada andnud, et neid üks või teine punkt siin eelnõus oluliselt segab. Töögrupp on kinnitanud, et nendega on asjad lahendatud.

Lauri Laasi, palun!

Austatud minister! Vastus siin ühele eespool kõlanud küsimusele jäi nii küsimuse esitajale kui ka mulle natuke arusaamatuks, seega küsin üle. Kas vene keel on selle seaduse kohaselt vähemusrahvuse keel või ei ole? Ootan lühikest vastust: kas ei või jaa?

Käesolevas seaduses kasutatakse vähemusrahvuse mõistet vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse § 1 tähenduses ja selle paragrahvi järgi registreeritud keeled on vähemusrahvuste keeled. Mis puutub vähemusrahvuste keeltega seotud õigustesse, siis vene keele kasutamise õigus tuleneb teatud piirkondades püsielanikkonna enamuse määratlusest. See tähendab, et kui enamus püsielanikkonnast räägib mõnes teises keeles, antud juhul vene keeles, siis käsitletakse selle omavalitsuse õigusi vene keelt kasutada selle seaduse mõttes. Nii et õigus kasutada omavalitsusesiseses asjaajamises vene keelt tuleneb sellest, et teatud piirkonnas moodustavad enamuse venekeelsed inimesed.

Paul-Eerik Rummo, palun!

Kas ma saan õigesti aru, et küsimus, mis on siin mitu korda eri nurga alt üles tõstetud rahvusvähemustesse kuulumise ja vastava keele kasutuse õiguse suhtes, on tekkinud ilmselt sellest, et viidatakse vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusele ja küsijad ilmselt kujutlevad, et viide sellele seadusele tähendab seda, et konkreetse keele õigused kehtivad ainult sellisel juhul, kui vastaval rahvusrühmal on kultuuriautonoomia? Kas ma saan õigesti aru, et mitte seda ei ole mõeldud, vaid vähemusrahvuse definitsioon on selles seaduses välja pakutud vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduses esitatud kujul?

Jah, nii on. Kas siin on eri paragrahvides liigseid dubleerimisi, seda võib kultuurikomisjon menetluse käigus arutada, kui on tegemist erineva arusaamisega.

Austatud minister, aitäh ettekande ja küsimustele vastamise eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kultuurikomisjoni ettekandeks palun nüüd Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Paul-Eerik Rummo!

Lugupeetud proua eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Kultuurikomisjon tutvus uue keeleseaduse eelnõuga oma koosolekul 23. septembril, kus eelnõu olid tutvustamas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Jaak Viller ning Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Nimetatud härrad esitasid eelnõu tutvustuses põhimõtteliselt kõik needsamad seisukohad ning needsamad põhjendused eelnõu vajalikkuse kohta, mida me praegu härra ministri ettekandes kuulsime.
Küsimusi, mis komisjoni liikmetel tekkis, oli ka omajagu. Põhiliselt olid need ametliku eesti kirjakeele normi kasutamise kohustuse ning avaliku eesti keele kasutuse mõistete täpsema eristamise kohta. Nimelt, kas me kõik ikka saame ühel viisil aru, mis on ametlik keelekasutus ja mis on muu avalik keelekasutus. Samamoodi olid kõne all ka siin saalis äsja mitu korda üle küsitud teemad, mis puudutasid eesti keele erikujude ehk siis murrete kasutamist: mis vahe on eesti keelel eesti kirjakeele normi tähenduses, eesti keele erikujudel ja rahvusvahelises tarbes käibel oleval mõistel "regionaalkeel". Mis erinevused ja mis seosed nende mõistete vahel on ja mis sellest praktilises keelekasutuses õiguslikus mõttes tuleneb.
Need olid põhilised teemad, aga kõne all olid ka mitmesugused kummalised ärinimetused, mis on Eestis käibel, mis on Eestis registreeritud ettevõtete äriregistris kirjas, samuti need nõuded, mida ettevõtetele esitatakse nüüd avaliku keelekasutuse vallas. Üldiselt me saime oma küsimustele vastused kätte.
Komisjon jõudis konsensuslikule seisukohale teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ning kui asi nii läheb, siis muudatusettepanekute tähtaeg on 27. oktoober kell 6 õhtul. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Küsimuseks saab sõna Mart Nutt. Palun!

Austatud ettekandja! Iseenesest keeleseadus ei tegele regionaalkeele teemaga, vähemasti praegu arutusel olev eelnõu. Aga kuna te mainisite, et regionaalkeele küsimus tõstatus komisjoni istungil, siis palun täpsustage, kas seal keegi ekspertidest andis vastuse, kuidas seda regionaalkeelt siis Eesti kontekstis oleks võimalik määratleda. Sest vähemus- ja regionaalkeelte harta, kust mõiste "regionaalkeel" tuleneb, ütleb selge sõnaga, et regionaalkeel ei ole ei immigrantide keel ega ole ka mitte selle keele murre. Mis siis regionaalkeele eripära Eesti kontekstis olla võiks? Kas see võiks olla näiteks vanausuliste kõneldav keel Peipsi rannikul või on see rannarootslaste kõneldav keel või on sellena ikkagi vaadeldav näiteks võru keel, mida mõned peavad murrakuks?

Selliste detailideni komisjonis teema käsitlemine ei läinud. Küsimust käsitleti sama nurga alt, mis ka praegu saalis esile tuli: missugune on võru keele või setu keele või ka teiste tavalises kõnepruugis öeldult siis eesti keele murrete seis eesti keele kui Eesti riigikeele suhtes? Neid käsitatakse selles seaduses ja peaks käsitatama ka sellest seadusest tulenevas praktikas kui eesti keele erikujusid ehk kui eesti keelt. Ning nendes esitatud tekstid ei eelda ka avaliku kasutuse juhtudel tõlget eesti kirjakeelde. See oli meie vaatenurk.

Suur aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun esimesena Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Inara Luigase!

 Aitümä, hüä juhataja! Hüä kolleegi! Hüä sõbra! Täämbä sai jälki üts asi seost maailmast selgembäst ja ma sai nigu veidokõnõ rõõmu rohkõmb, et saa uma emakeeleh kõnõlda seoh suurõh saalih. Õt kaemõ sis edespidi, kuis tuu tõlgõ käües vai korrigiirmine vai kuis ta siäl stenogrammi jääse.
Aga ma tahasi õks säädüsest ka veidokõnõ kõnõlda. Ja säädüsest tahasi kõnõlda tuud, et – ma kõnõlõ nüüd eesti keeleh – ametlik keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normidele. No ku seto kiil vastas normõlõ, siis om väegä hüästi, siis nakamõ umavaihel kõnõlõma ja ma panõ ussõ pääle sildi – kui Kalvi pand sildi ussõ pääle uma kabinetti, et siin võib pruuki võro kiilt, siis ma panõ ussõ pääle sildi, et siin saa pruuki seto kiilt. Ja siis ku tulõva väliskülalise, siis ma naka seto keeleh kõnõlõma, siis Riigikogu esi kaes, kuis ta tõlkmisega hakkama saa.
Siin om säädüseh selgelt kirotatu, et kiräkiil om riigi kiil ja omavalitsustõh piät kõnõlõma eesti keeleh. Ma tuugi üte näite te’le. Ma olõ eloaig umah kodokandih kõnõlnu seto keeleh. Ma olõ olnu kümme aastat Mikitamäel vallavanõmb ja ma olõ kõnõlnu sääl seto keeleh. Ku ma no lää sinnä uma kodokotussõhe tagasi ja minu mano tulõ määnegi vanemb inemine ja nakas muka kõnõlõma seto keeleh ja ma naka talle kiräkeeleh vasta kõnõlõma, siis ta nakas minno naardma. Ta naard minno vällä ja ütles ka, ku uhkõs ma olõ lännu. Ta ütles mullo: "Kulõ pühüseline, sa mõistäi inämb sukungi umma kiilt kõnõlda, uhkõst olõt lännu!" Tuu tähendas toda, et mi jääme uma keele mano ja olgu säädüse määndse omma.
Ja ma ütle, ministri, et seo säädüs om sul väega halvastõ õks ette valmistõt. Ku sa ütskõrd kõnõlõt, et ta vastas kiräkeele normõlõ, siis sä kõnõlõt, et seo ei vasta kiräkeele normõlõ, et om määndsegi viil säädüse ja normatiivi, mis kõrraldasõ seto keele kasutamist.
Ma taha üteldä tuud, et ku seto kiil minevä aasta kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistuhe, seto leelo, siis sobisi tuu sinnä kandmist, a seto kiil ku piirkonna kiil või vorm või nimetäge teda kuis tahes, tuu ei sobi Eesti Vabariigi keeleseadusõhe. Ma ei tiä mis riigih me eläme! Kas tõesti nii kitsas om, et seto kiil ja võro kiil või uma piirkonna kiil säädustädä keeleseaduseh ja üteldä är, koh mi võimõ kõnõlda ja koh võ’õi.
Siis tahasi viil üteldä toda, et õga seto omma julgõ rahvas. Kui seto lats sünnis perrehe, siis naatas jo seto keeleh hällülaulu laulma. Ja mi arvamõ, et midä rohkõmb mi uma latsile seto kiilt edäsi kõnõlõmõ ja näile kiilt külge annamõ, toda uhkõmba omma seto rahvas esi. Õgah maailma riigih väärtustatas noid erisusi, mis riigih toimusõ, ka keele kotsilõ, a mi riigih olõ’õi kotust keelesäädüseh.
Ma mälehta tuud aigu ku ma kuuli lätsi ja tillokõnõ lats olli viil ja lätsi edimeste klassi nii mõistäs kiräkiilt ja siis sai poiskõistõ käest tappa ka viil päälekauba. Ja aabitsa olliva sääntse väegä hüä ja kõik naksimõ mi a-st pihta, es vaiva umma pääd. Ku ma põhikuuli edäsi lätsi, siis ma mõistse kiräkiilt küllaltki häste. Urmas, sa segägui! Ku sa tahat peräst küsta, siis ma või suka kõnõlda. (Naer.) Es kõnõlõ. Hindä ette kõnõli. No tuu om väegä hüä, ku sa hindä ette kõnõlõt.
Ma taha tuud üteldä, et seto keele kõnõlõmine ja seto keele edäsiandmine lastõlõ om viil üte tähendüsega. Tuu erisus ei ole mitte kasvatus tolle pääle, et mi piäsegi määntsegi erinevä olõmä, a ku mi olõmõgi tõistmuudu ja kõnõlõmõ säänest kiilt, siis tuu tähendäs toda, et mi kõik piäme veidokõnõ sallvamba olõma tõnõtõõsõ suhtõh. Midä erinevämbä mi olõmõ, toda rohkõmb mi piäsegi tõnõtõist armastama.
Mullõ tulõ miilde nüüd sääne lugu, et ku ma tehnikumi jäl käve, sis küüsti mu käest, et kost poolõ päält sa olõt, et Võhandust siitpuult vai säältpuult. Kui säältpuult olõt, siis olõt seto. No sis kaeti võõrildõ veidokõnõ. A peräst ku lätsi ülikuuli, siis üteldi, et kas sa olõt Setomaalt vai. Siis nakasiva ao ka muutuma, siis kõik tahtsõva, et ma näidega seto keeleh kõnõlõsi.
Ja lõpõtusõst ma tahagi üteldä tuud, et tekui säändsit säädüsi, hirmutagui rahvast säändsiti säädustega, tuupää mullõ tundus vahepääl, et teil, valitsusõl, omgi niiviisi, et ku midägi om tõistmuudu, siis sobi-ii valitsusõlõ kohegi säädüstehe sisse panda ja heidütägui rahvast. Laskõ näil kõnõlda seto keeleh, laskõ näil kõnõlda võro keeleh! Ja ma tahasi õks viil üldä tuud, et olõsi väega hüä, ku valitsus lövvasi ka piirkonnakeelele kotusõ keelesäädüse. Aitümä!

Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja. Peeter Tulviste, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! On küllalt riike, mille parlamentides niisugust arutelu keele üle, nagu meil täna on, on raske või võimatu ette kujutada. Ja peamine põhjus on ehk see, et Eesti identiteedis on keele tähtsus palju suurem kui enamiku teiste rahvaste identiteedis. Tooksin näiteks kas või armeenlased ja juudid, kummalgi ei ole mitte ligilähedaseltki nii tähtis keel, mis tõenäoliselt on seletatav sellega, et need on kaks rahvast, millel mõlemal langevad kokku keelkonnapiirid ja usupiirid. Teiste sõnadega, usk seob neid inimesi piisavalt tugevasti selleks, et ei oleks tarvis enam keelt rõhutada. Meil aga küll. Ja sellepärast arvan, et oli päris õige alustada lõimimist just nimelt keelest. Õigus on ka nendel, kes ütlevad, et keel üksi palju ei tähenda, aga ilma keeleta Eestis naljalt kedagi omaks ei võeta. Nii et ei ole nõus nende kriitikutega ja arvan, et õige oligi keelest alustada.
Esimene keeleseadus võeti meil vastu aastal 1995. Vahepealse ajaga on muutunud palju. Paljud, kes varem ei kõnelnud eesti keelt, on seda õppinud. Ja kindlasti on olnud oma osa ka sellel seadusel. Aga nagu me kõik vananeme, on ka see seadus vananenud, ja see on ka põhjus, miks me täna temaga tegeleme.
Tahan veel öelda, et kui te vaatate seda teksti, siis midagi tõsiselt uudset on seal vähe. See, et keelenõukogu on viidud seadusesse ja seda hakkab kokku seadma Vabariigi Valitsus, on tõenäoliselt rohkem sellepärast, et tõsta selle regulatsiooni staatust. Samuti on kindlasti oluline see, et nüüd, kui me selle seaduse vastu võtame, siis Riigikogu võtab endale ühtlasi kohustuse analüüsida meie keelepoliitikat ja eesti keele arengut.
Ja lõpuks: üks põhjus, mis ka sunnib seda seadust uuel kujul vastu võtma, on see, et vanal kujul oli temasse tehtud juba 17 parandust ehk nagu kolleeg Mart Nutt ilusasti ütles, selle nööbi ümber oli juba tekkinud terve pintsak. Ja see ei ole päris õige vahekord. Aitäh!

Suur aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Seaduseelnõu 808 esimene lugemine on lõppenud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 27. oktoober kell 18.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Mul on hea meel paluda ettekandeks Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänases majandusolukorras on tekkinud vajadus muuta riigi poolt majanduse kasvufaasis loodud regulatsioone. Just sellepärast, et need ei hakkaks ettevõtjate majandustegevust pärssima, vaid aitaksid jätkuvalt kaasa majanduse ülessoojendamisele ja elavdamisele, et uut kasvuperioodi ette valmistada.
Esimene selle konkreetse eelnõuga tehtav muudatus ongi tehnilist laadi. Kehtivas seaduses on sees viide Euroopa Komisjoni kehtetule määrusele, mis defineerib mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtte mõiste. Eelnõuga asendatakse kehtetu viide kehtiva viitega, seejuures ei muutu mõiste sisu. Lisaks kaotatakse nõue, et toetuse, garantii või laenu taotleja peab olema registreeritud Maksu- ja Tolliametis. Kuna EAS ja KredEx toetavad nii alustavaid ettevõtteid kui ka FIE-sid, siis on selline kohustus liigselt piirav ja tal ei ole nende garantiide, toetuse või laenu väljastamisel tähtsust. Maksu- ja Tolliametis registreerimise kohustust reguleerib käibemaksuseadus ja sellest lähtume edaspidi ka selle seadusmuudatuse puhul.
Teise muudatusega laiendatakse riikliku tagatise saajate ringi. Kehtiva seaduse kohaselt ei või KredEx anda riiklikku tagatist välisriigi krediidiasutuste konsolideerimisgruppi kuuluvale liisinguettevõttele, kes tegutseb Eestis, kuid kelle üle ei teosta järelevalvet Eesti Finantsinspektsioon. Selliseid ettevõtteid on ja see säte seab nimetatud liisinguettevõtted põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda, võrreldes Eestis registreeritud krediidiasutuste tütarettevõtteks olevate liisinguettevõtetega. Muudatusega kaotatakse selline ebavõrdne kohtlemine.
Kolmanda muudatusega suurendatakse KredExi väljastatavate riiklike tagatiste kogusummat kahele miljardile kroonile. Tänane KredExi riiklike tagatiste portfell on sisuliselt 1,5 miljardi piiril. Nõudlus riiklike tagatiste järele on jätkuvalt püsiv. Kuna 2009. aastal väljastas KredEx riiklikke tagatisi üle 100% rohkem kui 2008. aastal, siis ei kulu käenduste portfell piisava kiirusega, ei amortiseeru. Keskmine tagatislepingu kestus on praegu 2,3 aastat. KredExi portfell on nii sektorite kui ka käendussummade mõttes hästi hajutatud, suuri riske on selles portfellis praegu vähe ja oht, et kahjusid tuleb kanda riigieelarvest, on olematu. Piirsumma suurendamine ei eelda riigipoolseid täiendavaid rahaeraldisi, vaid võimaldab suurendada tagatud laenude mahtu.
See on kõik.

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, austatud minister, ettekande eest! Majanduskomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Proua juhataja! Head kolleegid ja minister! Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 811 esimesele lugemisele saatmist arutati komisjonis 28. septembril. Sellel korral olime palunud meile eelnõu tutvustama majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi, KredExi juhataja Andrus Treieri ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialisti Kadri Matsi.
Head kolleegid! Minister Lukas tutvustas teile üldjoontes eelnõu ning kuna eelnõul on kaasas seletuskiri, siis on loomulikult võimalik sealt veel täiendavat infot ammutada. Seletuskiri on põhjalik, sisaldades ka illustreerivaid jooniseid.
Mis komisjoni liikmeid selle eelnõu juures huvitas, oli KredExi laenutagatiste portfelli tervis praegu. Nagu selgus, on see summa 1,4 miljardit krooni, portfell hõlmab ligikaudu 800 ettevõtet, keskmine risk on tõesti 2 miljonit krooni ja selliselt on see hajutatus hea. Võib-olla on huvitav märkida, et tegevusaladest on jõulisemalt esindatud elektroonikatööstus ja puidutööstus. Komisjoni liikmeid huvitas ka see, kas ei peaks kohe suurendama laenutagatiste mahtu mitte 2-le, vaid 2,5 miljardile kroonile, et siis mitte enam selle teema juurde hiljem tagasi tulla. Ministri selgitus oli, et tark on siiski minna edasi samm-sammult ja see 500-miljoniline samm vastab praegustele vajadustele.
Oluline on märkida, et käesolev eelnõu eeldab euro kasutusele võtmise seaduse muudatust ja seda ka tehakse. Sellega seoses pöördub ilmselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui eelnõu algataja veel ise meie poole muudatusettepanekutega. Meie soov oli, et kuna see toob võib-olla kaasa mõju riigieelarvele, siis tuleks siin kindlasti teha koostööd Rahandusministeeriumiga.
Komisjon langetas otsused saata kõne all olev eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks 13. oktoobril, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 20. oktoober kell 12. Kõik otsused on tehtud konsensuslikult. Aitäh!

Tänan! Nüüd küsimused. Esimesena saab küsimuseks sõna Kaia Iva. Palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas komisjonis oli ka ettevõtjate esindajaid, kui seda teemat arutati? Milline on nende hinnang sellele meetmele? Minu tagasiside praegusel hetkel on, et ettevõtjad on väga rahul ja leiavad, et see suurendab oluliselt nende ekspordivõimet. Kiidetud on ka KredExi tööd. Muutused olevat lausa sellised, et ei usuta, et tegemist on riigiasutusega, positiivses mõttes.

Aitäh! Me ei kutsunud esimesele lugemisele ettevõtlusorganisatsioonide esindajaid. KredExi portfellist ja vajadustest tegi ülevaate KredExi juhataja Andrus Treier. Oluline on võib-olla mainida seda, et konkreetselt üks teema, mida me selle eelnõuga käsitleme, on riiklike tagatiste võimaldamine ka tegevusluba omavatele krediidiasutustele ja just liisinguettevõtjatele. Selle järele on vajadus. Kui me räägime siin ka elektroonikatööstuse kasvupotentsiaalist, siis selliste liisinguettevõtete kaudu käib uuema tehnoloogia kasutusele võtmise rahastamine. See on oluline.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajatel on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 811 esimene lugemine on lõpetatud. Ühtlasi määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 20. oktoobri kell 12.

Järgmine eelnõu meie tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu puhul on samuti tegu esimese lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Käesoleva kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu kõige ulatuslikumad muudatused on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimisega. Need muudatused on seotud Euroopa Liidu Nõukogu määruse rakendamisega. Määrus jõustus 1. jaanuaril 2010 ja sellega loodi süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Loodud süsteemi keskne element on püügisertifikaatide kontroll. Need sertifikaadid tuleb esitada igasuguse kolmandate riikide kalalaevade poolt merest püütud kala ja sellest valmistatud toodete importimisel Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Kala püüdnud laeva lipuriik peab kinnitama püügisertifikaadi, et kala on püütud seaduslikult, ning see dokument peab kala importimisel Euroopa Liitu kaasas olema. Keskkonnaministeerium on selles küsimuses keskne asutus, kes on vastutav määruse rakendamise ja koordineerimise eest. Seaduses sätestatakse Keskkonnaministeeriumi ülesanded selle määruse rakendamisel ning antakse volitusnorm Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks, millega määratakse ekspordi ja reekspordi sertifikaadi esitamise tähtajad. See on vajalik Eesti kalalaevade püütud kala eksportimiseks kolmandatesse riikidesse, kes võrdsuse printsiibil nõuavad püügisertifikaatide esitamist ka Euroopa Liidu kalalaevadelt pärineva kala riiki sissetoomisel. 10. detsembril 2009 kehtestas Vabariigi Valitsus oma korraldusega "Merest püütud kala ja sellest valmistatud kalatoodete püügisertifikaatide kinnitamiseks volitatud asutuse määramine" asutustevahelise tööjaotuse. Maksu- ja Tolliamet kontrollib püügisertifikaate kolmandate riikide kalalaevadelt pärinevate kalandustoodete impordi korral, mis saabuvad Eestisse nii mere-, õhu- kui ka maatranspordiga. Keskkonnainspektsioon kontrollib püügisertifikaate kolmandate riikide kalalaevade otselossimise korral Eesti sadamates. Põllumajandusministeerium kinnitab püügisertifikaadid Eesti lipu all sõitvate laevade püütud kala ekspordi korral. Seadusega määratakse ka dokumendid, mis kalandustoodete impordi, ekspordi ja reekspordi korral tõendavad kolmandatest maadest tuleva kala päritolu.
Selle seadusega määratletakse rikkumised, mida loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks. Need on seotud Euroopa Liidu määruses toodud tõsiste rikkumiste loeteluga, kuhu on lisatud veel kaaspüügile kehtestatud nõuete rikkumine ja keelatud püügiviiside kasutamine. Sätestatakse maksimaalne sanktsioon, mille suuruseks võib koos keskkonnale tekitatud kahju hüvitamisega olla tõsise rikkumise teel saadud kalandustoodete vähemalt viiekordne väärtus. Kahju hüvitamise määr võib olla kuni kümnekordne, kui kalavaru on kahjustatud eriti suurel määral ehk kalapüük on toimunud seadusega keelatud viisil, näiteks on kala püütud elektri abil. Seadusega määratakse ka sanktsiooni norm asjakohase Euroopa Liidu määrusega sätestatud kalandustoodete impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumise eest. Need määrad on kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule ja kuni 500 000 krooni juriidilisele isikule, mis on karistusseadustiku järgi maksimaalselt võimalikud trahvimäärad. Lisaks sätestatakse, et juhul kui riigil kaasneb kulutusi imporditud ebaseaduslike kalandustoodete käitlemisel, saab need kulud kalandustoodete importijalt sisse nõuda. Kalandustoodete impordi, ekspordi ja reekspordiga seotud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnainspektsioon.
Sätestatakse veel kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määr isendi kohta samas vahemikus kõikidele kalaliikidele, kaotades erandi lõhe puhul. Kahju hüvitamise määr ei või eelnõu kohaselt olla väiksem kui 20 krooni ega suurem kui 1500 krooni. Sellega võrdsustatakse need määrad kõikide ohustatud kalaliikide puhul, mille hulka kuulub ka lõhe.
Järgnevalt muudatused, mis puudutavad harrastuskalapüüki. Esiteks, kalastuskaartide taotlemise aja ühtlustamine, mis algab kõikide taotlusviiside puhul esimesel taotlemise päeval alates kella 9-st, et tagada kõigile taotlusviisidele võrdsed võimalused. Seni sai elektrooniliselt taotlusi esitada alates kella 00-st, kuid kohapeal sai taotlusi esitada teatavasti hommikul alates kella 9-st. Teiseks, kalastuskaardiks saab olema elektrooniline dokument keskkonnaregistris, millega kaob ära vajadus anda selle vastuvõtmisel allkiri ja kanda kalastuskaarti kaasas. Nüüd on kontrollimisel vaja esitada vaid isikut tõendav dokument. Kontroll hakkab käima elektroonilisi vahendeid kasutades otse registri kaudu. Kolmandaks muudatused, mis seonduvad kalapüügieeskirjas sätestatavate nõuete täpsustamisega. Esiteks, kalapüügieeskirjas sätestatakse delegatsiooninorm tähistamise nõude laiendamiseks ka nendele vahenditele, mida kasutatakse püütud kala hoidmiseks veekogus, et oleks võimalik veekogul kalade omanik tuvastada. Teiseks nähakse ette delegatsiooninorm kala liigilisuse või alamõõdulisuse osakaalu määramiseks kogu saagis. Saagist võetakse kindel kogus kala, kus alamõõdulised kalad loetakse üle. Sama meetodit saab kasutada ka segapüügil ühe liigi kindlakstegemiseks. Praeguses olukorras peab järelevalvet teostav inspektor näiteks lubatud alamõõdulise kala kaaspüügil kõik kalad üle lugema, mis suurte koguste puhul on väga raske ja sageli praktiliselt võimatu.
Need on kõik põhilised muudatused seoses selle seaduseelnõuga. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Nüüd küsimused ja esimesena saab küsimuseks sõna Jaan Õunapuu. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Mul on küsimus, mis puudutab harrastuskalapüüki. Te mainisite muudatust, mis puudutab hommikust kella 9-st kellaaega detsembrikuu esimesel tööpäeval. Ma tean, et kaluritel, just harrastuskaluritel, on tekkinud probleeme selle informatsiooni kättesaamisega ja seda eelkõige võib-olla Peipsi-äärses piirkonnas, kus ei olda nii väga eestikeelses keeleruumis. Mulle on ette heidetud, et miks sellest rohkem ei räägita, et Läti kalamehed korjavad interneti teel kell 12 öösel kalastusõigused üles ja nemad jäävad õiguseta. Kas selles osas, mis puudutab teavitamist, on Keskkonnaministeeriumis midagi ette võtta?

Tänan selle küsimuse eest! Kui kalurid kurdavad, et äkki ei jõua informatsioon kohale või ei ole kohale jõudnud, siis viimasel ajal oleme tihendanud koostööd just nimelt kalurite organisatsioonidega, nende esindajatega. Seda eriti Peipsi ääres, kus me mõni aeg tagasi sõlmisime Peipsi kaluritega ühistegevuse protokolli. Selles sai ära nimetatud ka tegevused, mida me koos teeme. See protokoll oli ajendatud eelkõige sellest, et ohjeldada ja piirata ebaseaduslikku püüki, aga seal sees on ka punktid, mis räägivad informatsiooni vahetamisest ja edastamisest. Kui selles osas on puudujääke olnud, siis ma usun, et süvendatud koostöös just nimelt kaluriorganisatsioonidega me suudame selle informatsiooni kohale viia.

Maret Merisaar, palun!

Suur tänu! Sain täna põllumajandusminister Helir-Valdor Seederilt vastuse oma kirjalikule küsimusele, mis puudutas kalanduspoliitikat, aga ma küsiksin ka teie suhtumise kohta. Kuidas te arvate, kas juurdepääs kalavarudele peaks sõltuma sellest, kui säästlikul moel tegutseb kalapüüdja? Näiteks, kas kalastuslubade väljaandmisel peaks arvestama selliseid kriteeriume nagu väiksem kõrvalpüük ja tagasiheide, vähem kahjulikud püügivahendid, energia tarbimine tonni väljapüügi kohta, vaatama, milline on töökohtade iseloom, kas töökoht vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöötajate konventsioonis toodud nõuetele? Kas peaks arvestama püügivahendite mõju püütud toodete kvaliteedile ja kas peaks arvestama varasemate nõuete täitmist?

Aitäh, proua Merisaar! Ma loodan, et Põllumajandusministeerium andis nendele küsimustele asjaliku vastuse. Loogiliselt võttes peaks loomulikult kõiki neid asju arvestama. Teine küsimus on aga praktiline maailm, kus me tegelikult tegutseme. Kas me suudame kõiki neid tingimusi ka niimoodi üles sättida, et nad on juriidiliselt vettpidavad ja kaluritele arusaadavad, et me suudame ka siis, kui juurdepääsud kalaressurssidele, nagu te ütlesite, on jagatud, ja tekivad vaidlused, neid jaotuspõhimõtteid kaitsta.

Mart Jüssi, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Võtan selle eelnõu arutusel kinni ühest seletuskirjas toodud põhimõttest, et kogu selle protsessi eesmärk on vähendada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki. Ära hoida ja lõpetada, see on üks rahvusvaheline üldine strateegia. Julgen siin taas avada harrastuspüügil kasutatava võrgu ja jadaõnge teema, sest ega nad ei ole oma olemuselt eriti kalasid säästvad, usun, et seal esineb väga olulisel määral seda ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata püüki. Kas me julgeme selle seaduse menetluse juures ja praeguse Riigikogu koosseisu ajal võtta selle teema ette ja enne järgmist hooaega koos ministeeriumiga ära lahendada? Milline on teie tänane seisukoht selles küsimuses?

Aitäh, härra Jüssi! Kui te küsite minu isiklikku seisukohta, siis ma olen seda varemgi välja öelnud, et minu arvates nakkevõrk ei ole harrastuskalapüügi vahend. Harrastuskalapüük on ikkagi selline sportlik vaba aja veetmise viis, võrgupüük teatavasti väga palju sportlikku pinget ei paku. Aga kuna see võrk on meil praegu harrastuskalapüügivahend, siis on pikaajalise vaidluse ja kompromissidega saavutatud kokkulepe. Teatavasti puudutab see seaduseelnõu 724. Keskerakond tegi esialgu ju ettepaneku võrgupüük harrastuskalapüügi nimekirjast välja arvata, praegu ma tean, et see ettepanek on tagasi võetud.
Ütlen, et selline tasakaalupunkti otsimine tegelikult käib. Ja küllap see otsus kas ühele või teisele poole minulgi sünnib. Kas ta juhtub sellel sügisel – raske uskuda. Küsimus on selles, et näiteks harrastuskalapüügi arengukavas aastateks 2010–2013 on nakkevõrk harrastuskalapüügivahendina ette nähtud, ja ma arvan, et kuni selle arengukava perioodi lõpuni nakkevõrk harrastuskalapüügivahendiks jääb. Praegu oleks mõttekas leppida kokku või arutada, mis siis saab edasi aastast 2013. Et ega selliseid muutusi päevapealt kehtestada ei saa ja need otsused ühele või teisele poole toovad kaasa üsna palju pingeid, sest seltskond jaguneb umbes pooleks.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Keskkonnakomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Kalle Pallingu!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 798 algatas 13. septembril s.a Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõuga on kavas teha kalapüügiseaduses 33 muudatust. Nagu keskkonnaminister ennist mainis, sätestatakse seaduseelnõuga eelkõige kalapüügiseaduse muudatused, mis on vajalikud Euroopa Liidu määruse rakendamiseks, mille eesmärk on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimine, ärahoidmine ja lõpetamine. Samuti reguleerib eelnõu harrastuskalapüügi ja kutselise kalapüügi teatud valdkondi, kalalaevade registri nõudeid, elektroonilise püügipäeviku juurutamist, harrastuskalapüügil kasutatavate püügivahendite täpsustamist jne.
Keskkonnakomisjonile andsid eelnõu kohta selgitusi Põllumajandusministeeriumist kalamajandusosakonna juhataja Madis Reinup, kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo juhataja Gunnar Lambing ning kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo peaspetsialisti asetäitja Egle Järlov. Keskkonnaministeeriumist osales istungil kalavarude osakonna juhataja Ain Soome.
Komisjon otsustas oma 28. septembri istungil konsensusega teha täiskogule ettepanek lõpetada kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 20. oktoober kell 16.

Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas fraktsioonide volitatud esindajatel on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 798 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 798 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 20. oktoobri kell 16.

Jätkame nüüd Vabariigi Valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu arutamisega. Tegu on selle eelnõu esimese lugemisega. Palun rõõmuga Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Juhin kõigepealt tähelepanu, et 2010. aasta riigieelarve muutmise puhul ei ole tegemist lisaeelarvega, see on üheksa aasta jooksul esimene kord, kus valitsus ei tule lisaeelarvega Riigikokku, ei negatiivse ega positiivsega. Kuigi meil on sel aastal tulud laekunud paremini, kui oli prognoositud, ja kuigi tuluna on laekunud raha ka CO₂ kvoodi müügist, on meie põhimõtteline hoiak, et me ei kuluta täiendavalt saadud raha ära, vaid kasutame seda defitsiidi vähendamiseks, mis sel aastal on tagasihoidlike hinnangute järgi 1,3%, st ta võib tulla ka väiksem. Tänavu muudame eelarveseadust varasemate aastatega võrreldes ka varem, mis on finantsjuhtimise seisukohalt eelarve täitjatele kahtlemata mugav. Muudatuste tulemusel täpsustuvad ministeeriumide jooksva aasta kulud, kulude ja tulude kogumaht ei muutu, millele viitab ka see sõnaühend "muutmise seadus" pealkirjas.
Nüüd muudatustest. Riigieelarve kuluridade ümbertõstmine mõjutab kõiki haldus- ja valitsemisalasid peale Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli ja Õiguskantsleri Kantselei. Valdavalt on muudatused tehnilised ning seotud eesmärgiga viia kulud kooskõlla majandusliku sisuga. Muudatustega suurenesid eraldiste arvel investeeringud 24 miljoni ja tegevuskulud 11 miljoni krooni võrra, aga juhin tähelepanu, et investeeringute ja tegevuskulude vahelised muudatused on puhtalt tehnilised ja seotud põhivara piiriga. Kui on näiteks mingi hange, mis osutub piirist kõrgemaks, siis on tegemist investeeringuga, kui ta osutub odavamaks, siis tuleb ta investeeringutest kanda tegevuskulusse, aga raha otstarve tegelikult ei muutu. Nii et hästi tehniline muudatus.
Lisaks juba seaduses sätestatule võimaldatakse eelnõuga kanda järgmisse aastasse üle veel 198 miljonit krooni kulusid, millest 139 miljonit on eraldised ja 59 miljonit tegevuskulud. Samuti muudetakse ülekantavaks ka 500 miljoni krooni ulatuses kasutamata saastekvootide müügist laekuva tulu arvel tehtavad kulud Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarves, mille kandmine on vajalik, sest tulu tegelik laekumine sõltub rahvusvahelisel turul kvoote ostvate riikide vajadustest ning sõlmitavatest lepingutest. Reaalselt laekub aga sellel aastal saastetasukvoodi müügist oluliselt suurem summa, kui 2010. aasta eelarvega oli kavandatud, ehk üle 2 miljardi krooni. Kogu selle summa saab üle kanda ning kasutada seda aastatel 2011–2012. Kõigi nende ülekandmistega on 2011. aasta eelarvet koostades arvestatud.
Ühe muudatusena kajastub eelnõus – see on nüüd sisulisem – Estonian Airi aktsiakapitali suurendamiseks 280 miljoni krooni ümbertõstmine Rahandusministeeriumi valitsemisalast. See antakse majandusministri käsutusse. Eesmärk on parandada lennuühendusi ja osta välja kolm lennukit Bombardier, aga selleks on vaja sõlmida või oli vaja sõlmida teatud hulk lepinguid. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud minister! On ka vähemalt üks küsimus. Küsimuseks saab sõna Helle Kalda. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! See küsimus tõstatus ka komisjonis, aga te jäite vastuse võlgu. Kordan seda täna siin saalis. Me teame, et selleks aastaks eraldati raha kliimaagentuurile. Meil on saalis olnud mitu korda arutusel küsimus, et seda raha ilmselt ei suudeta ära kulutada. Ei näe aga, et eelarves oleks selle üleminek. Kas tänaseks on selge, kas agentuur kulutab selle raha ära või tuleb muudatusettepanek, et see läheb üle?

Aitäh! Seda küsimust mina küll komisjonist ei mäleta. Mina mäletan, et te küsisite 2011. aasta eelarve menetlemisel, kas eelarves on selline agentuur, ja vastus on, et ei ole. Selle praeguse summa saatusest on mul kehvavõitu ülevaade, aga ma püüan täpsustada, kas sellest summast aastalõpuks on midagi alles.

Helle Kaldalt teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma loodan, et ma lõpuks selle vastuse siiski saan. Aga mul on ka teine küsimus. Vabariigi Valitsus vähendab toimetulekutoetust 21,5 miljonit krooni ja kirjas on, et ei kasutata ära. Pöördusin kohalike omavalitsuste poole ja kõik väidavad, et neil jääb raha puudu. Minu küsimus: kas selleks aastaks planeeriti siis kohalikele omavalitsustele nii palju suurem summa või millest see tuleb, et kohalikud omavalitsused vajavad tunduvalt suuremat summat, mille kontrollarvud nad on andnud Sotsiaalministeeriumile, ja nüüd me hoopis vähendame?

Aitäh! Sellistele mitteametlikele jutuajamistele ma ei oska toetuda. Kindlasti antakse toimetulekutoetuse raha vajaduse piires ja tegemist on ilmselt mingi müraga. Neid summasid kantakse omavalitsustele regulaarselt üle.

Jaan Kundla, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kas Energia- ja Kliimaagentuurile eraldatud raha kasutamine mitte just eriti otstarbekalt ei lõhna ka kriminaalasja järele ja kas eelarves ei peaks see omakorda kuidagi numbriliselt kajastuma?

Palun vabandust, mis see märksõna oli, kas võiks küsimust korrata?

Sellist võimalust meil ei ole. Aga kui te vajutate uuesti klahvile "Sõna", siis on võimalik uuesti ...

Kui küsimus oli kliimaagentuuri kohta, siis mina ei tea küll kriminaalsüüdistusest midagi. Riigikontroll on juhtinud tähelepanu, et see moodustis, mis on minu teada majandusministri haldusalas osakonna staatuses, on asutatud ebatavaliste protseduuridega ja Riigikogu on eraldanud selle raha suurema analüüsita. Aga nagu ka riigikontrolör mind siin täiesti õigesti tsiteeris, mina ei tea, millega täpselt tegemist on, millega ta tegeleb, milline tema eelarve on. Muidugi ma võiksin seda paremini teada. Aga võib-olla on praktilisem, kui küsite otseallikast, sellelt agentuurilt endalt või siis vastavalt ministrilt. Kõigi struktuuriüksuste eelarvet ei jaksa rahandusminister endale meelde jätta.

Rein Ratas, palun!

Tänan! Auväärt rahandusminister! Kõigepealt tahaks teid õnnitleda Euroopa tšempioniks tuleku puhul! Lubage küsida järgmist. Selle eelnõu järgi kavandatakse Keskkonnainspektsiooni eelarvet suurendada 1 miljoni krooni võrra täiendavaks tasustamiseks Keskkonnaministeeriumi personalikulude arvel, lk 17. Kas siin on peetud silmas Keskkonnainspektsiooni töötajate töötasude suurendamist või täiendavate töökohtade loomist? Olen rääkinud.

Aitäh! Tegu on ministeeriumi haldusala sisese palgakulude ümbertõstmisega, kuhu ma ei ole pidanud praktiliseks süüvida. Siin võib olla tegemist kohtade täituvuse muutusega, aga vaevalt siin on tegemist palkade tõstmisega. Selleks puudub nüüd küll poliitiline otsus, et me tõstame rasketel aegadel riigitöötajate palka. Seda me oleme lubanud mitte teha.

Austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ettekande ja küsimustele vastamise eest! Rahanduskomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 21. septembril ja 28. septembril. Algataja esindajana tutvustas eelnõu rahandusminister Jürgen Ligi. Eraldi oli meil ühes majanduskomisjoniga kohtumine majandusministeeriumi esindajatega, sealhulgas majandusminister Juhan Partsiga, seda siis selle eelnõu vist kõige huvitavamal teemal, mis puudutab Estonian Airi enamusosaluse omandamist ja selleks eraldatavat 280 miljonit krooni.
Teadupärast ei ole tegu lisaeelarvega, kuigi kõnekeeles on seda terminit juba selle eelnõu menetlemisel kasutatud, tegemist on tavapäraste ümbertõstmistega. Vastavalt riigieelarve seadusele võib Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmiseks, kulude kogumahtu muutmata, algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Seda on tehtud ka varasematel aastatel ja sellega on nüüdki tegu.
Nagu siin varem juttu oli, on siis kõige sisulisem ja põhimõttelisem muudatus seotud Estonia Airi aktsiakapitali suurendamisega. Kui me tuleme nüüd küsimuste ja teemade juurde, mida komisjonis arutati, siis loomulikult pöörasime ka meie sellele kõige rohkem tähelepanu. Kuna meil toimus ühisistung majanduskomisjoniga, oli meie huvi suunatud sellele, et kui Eesti riik omandab rahvuslikus lennukompaniis enamusosaluse, kuidas aitab see siis kaasa sellele, et reaalselt paraneks oluliselt lennuühendus maailmaga. Pöörasime sellele tõsist tähelepanu, oli väga huvitav arutelu. Ma julgen olla selles osas küllalt optimistlik, pingutusi selles suunas tehakse ja teatud lisavõimalusi enamusosaluse omandamine meile kindlasti annab.
Teine suurem teemade plokk, millest juttu oli, puudutas kasvuhoonegaaside kvoodiga seotud tulude laekumist ja vahendite kasutamist. Teadupärast võivad siin tulla muudatused seoses sellega, kuidas tegelikult tehinguid tehakse ja lepinguid sõlmitakse. Selle puhul on erakordne, et kui tulud langevad ühte perioodi ja kulud teise, siis ta võib mõjutada mõlema aasta tasakaalunumbreid. Seal tekivad võib-olla väikesed anomaaliad, aga küllap me õpime sellega harjuma. Iseenesest on ju tegemist erakordselt tubli saavutusega, Eesti Vabariik on väga oluliselt efektiivistanud kasvuhoonegaaside müüki ja võib öelda, et on maailmas esirinnas nendelt tehingutelt, mis viimasel ajal on toimunud. Eesti investeeringute seisukohalt on see loomulikult väga tänuväärne, sest suur osa nendest investeeringutest läheb energiasäästuks, mis on ühelt poolt keskkonnasõbralik ja teiselt poolt võimaldab tulevikus oluliselt vähem energiale kulutada.
See teema, mida puudutas hea komisjonikaaslane proua Helle Kalda siin saalis, ehk millest on tekkinud toimetulekutoetuste ülejääk, oli ka rahanduskomisjonis arutusel. Minister selgitas, et kuna 2010. aasta esimeseks pooleks planeeriti toimetulekutoetuse kulusid tervelt 2,1 korda enam, kui oli 2009. aasta teisel poolel, see oli rohkem kui kahekordne kasv, siis 2010. aasta teises pooles, võrreldes 2009. aasta teise poolega, oli väiksem kasv. Kuna need kasvud olid ühel hetkel väga kiired, siis igaks juhuks varuti eelarvesse tõepoolest rohkem, kui reaalselt kasutati. Kindlasti ei ole siin tegemist sellega, et riik ei taha kellelegi, kes seda tegelikult vajab, toetust välja maksta. Ma usun, et ka komisjonis sai see teema põhjalikult läbi arutatud.
Samamoodi oli teemaks ravikindlustamata isikute vältimatu ravi raha ülejääk. See puudutab isikuid, kellel kõnekeeli öeldes ei ole haigekassakaarti, nendele tuleb teadupärast osutada vältimatut ravi. Ka seal olid teatud üleminevad summad. Aga siin on mitmesugused põhjused. Kuna 2009. aastal kasutati ka samasugust eelarve tegemise moodust ehk siis tõsteti raha 2010. aastasse üle, siis seetõttu jäi 2010. aastal samuti üle ja need vahendid ei kulunud kõik ära.
Arutelu teemaks oli, kas HIV/aidsi- ja tuberkuloosiravimite soetamiseks eelarve suurendamine on seotud ravimite kallinemisega. Saime vastuse, et ei, see ei ole seotud mitte ravimihinna kasvuga, vaid reaalselt ravimivajaduse suurenemisega tulenevalt sellest, et ravisaajate hulk on kasvanud.
Samuti oli küsimus, kuidas on ikkagi tagatud pensionide väljamaksmine. Ma arvan, et see on üks küsimus, mida võib küll igal rahanduskomisjoni istungil küsida, kui teemaks on eelarve. Ikka ja jälle on saadud kinnitust, et mitte mingeid probleeme ega maksehäireid ei ole. Need summad sõltuvad ju pensioniindeksist. Siin puudub igasugune probleem või põhjus pensionide väljamaksmise pärast muretseda. Nii et ma kinnitan ka siinkohal, et pensionid saavad loomulikult välja makstud täpselt nii, nagu kõik teised riigieelarve eraldised.
Rääkisime ka kulude ülekantavaks määramisest. Siin oli küsimusi konkreetsetes nüanssides, aga nendega ma suurt saali ei koormaks, kui need küsimused teil tekivad, siis heameelega vastan.
Komisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu päevakorda 13. oktoobril, lõpetada esimene lugemine, muudatusettepanekute tähtajaks määrata 15. oktoober kell 15. Selle otsuse poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi ja erapooletuid oli 1. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vabariigi Valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 812 esimene lugemine on lõpetatud. Ühtlasi määran eelnõu 812 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 15. oktoobri kell 15.

Jätkame tänast istungit Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõuga. Selle eelnõu puhul on taas tegemist esimese lugemisega. Palun Riigikogu kõnetooli tagasi majandusminister Jürgen Ligi!

Austatud Riigikogu! See eelnõu teeb ettepaneku kiita heaks järgmised muudatused: esimene muudatus käsitleb hääleõiguse ja osalemise küsimusi ja teine fondi enda igapäevase tegevuse finantseerimise võimaluste laiendamist. Hääletamise ja osalemise tõhustamist käsitlev muudatus on osa IMF-i kvoodi- ja hääleõigusreformist, mille eesmärk on tagada dünaamiliselt arenenud majandusega riikide (nende hulka arvatakse ka Eesti) parem esindatus ja tugevam hääleõigus IMF-is. Selleks muudetakse IMF-i põhikirjas liikmesriigi häälte koguarvu arvutamise süsteemi, alaesindatud liikmesriikidele, sealhulgas Eestile, luuakse võimalus kvoote suurendada. Kvooti ei saa muuta ilma liikmesriigi nõusolekuta ja see tuleb riigi sees eraldi otsustada.
Hääletamise ja osalemise tõhustamist käsitleva muudatusega nähakse põhikirjas ette aktsionäride nõukogu pädevus võtta vastu eeskirju, mis teatud juhtudel võimaldavad nõukogu liikmel määrata kaks asendajat. Eesmärk on Aafrika valijaskondade haldussuutlikkuse parandamine.
IMF-i tegevuse rahastamise tagamiseks on tehtud ettepanek muuta IMF-i põhikirja. Peaeesmärk on vähendada IMF-i tulude sõltuvust laenutegevusest saadavast intressitulust. IMF-i põhikirja muudatuste jõustumisel antakse IMF-ile volitused investeerimispoliitikat vajadust mööda kohandada ning võimaldatakse kasutada IMF-i kullavarude osalise müügi tulusid investeeringuteks. Tulu neilt investeeringutelt on fondil võimalik kasutada oma eelarve rahastamiseks.
See olekski kõik. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Rahanduskomisjoni ettekande teeb rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas. Palun!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 28. septembri istungil. Ülevaate eelnõust andsid ja komisjoni liikmete küsimustele vastasid Eesti Panga rahvusvaheliste suhete ja poliitikabüroo juhataja Maris Leemets ja Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin Põder.
Komisjoni arutelude keskmes olid küsimused, kui palju muutub Eesti osalus IMF-is ning kuidas see mõjutab riigieelarvet. Nii nagu minister just äsja ütles, kuna Eesti majandus on pärast viimast IMF-i põhikirja muudatust, mis toimus 1999. aastal, väga kiiresti arenenud, siis on päevakorrale tõusnud teiste seas ka Eesti osaluse suurendamine. Kui Eesti kvoot 1999. aastal kehtima hakanud põhikirjaga oli 65,2 miljonit SDR-i, siis nüüd kasvab see ligikaudu 28 miljoni SDR-i võrra. SDR on lühend Special Drawing Rights' ist. Kuidas seda selgitada? See on selline valuutaekvivalent, mis koosneb neljast komponentvaluutast, need on USA dollar, Jaapani jeen, euro ja Inglise nael. Ma kohe püüan leida need numbrid Eesti kroonides. Eesti kvoodi suurenemine Eesti kroonides, mis ilmselt annab meile pisut täpsema ülevaate kui see number SDR-ides, on 25% sellest kvoodist, mis tuleb sisse maksta, see on 128,4 miljonit krooni ja 75% on 382,5 miljonit krooni. Ehk siis kokku me räägime pisut enam kui poolest miljardist kroonist. See ei tähenda, et me peaksime selle raha kirjutama riigieelarve kulupoolele ja selle arvel mõne riigieelarve kulu tegemata jätma. Kvoodi sissemakse näol on tegemist riigi välisvaraga, mis tähendab, kui väga lihtsalt väljendada, et tegemist on Eesti reservipaigutusega. Meil ei olnud sellest komisjonis juttu veel otsustustasandil, küll aga arutlesime, kuidas oleks võimalik või mõistlik seda reservipaigutust kõige täpsemalt teha. Kõne all oli võimalus, et riigi seisukohalt võib olla kõige mõistlikum, kui selle kvoodi maksab sisse Eesti Pank, ehk kasutada Eesti Panga reservisid.
Rahanduskomisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. oktoober kell 15. Need otsused langetati konsensuslikult.

Suur aitäh! Küsimusi ei ole.

Aitäh!

Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu  819 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 819 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 15. oktoobri kell 15.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Selle eelnõu puhul on tegu esimese lugemisega. Ettekandeks palun taas Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud Riigikogu! Eesti ja Albaania vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping põhineb OECD mudellepingul, millesse on riikide kokkuleppel tehtud mõningad muudatused. Topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimise eesmärk on investeeringute soodustamine, mõistagi isikute võrdse kohtlemise tagamine ning topeltmaksustamise kõrvaldamine. Eesmärgi saavutamiseks jagab leping maksuõigused lepinguosaliste riikide vahel, hoides ära diskrimineeriva maksustamise ning tõkestades maksudest kõrvalehoidmist. Lisaks tavapärasele maksuhaldurite vahelist teabevahetust reguleerivale sättele sisaldab see ka maksunõuete täitmisele pööramise korral tehtavat koostööd reguleerivaid sätteid. Topeltmaksustamise vältimise leping määratleb maksustamise võimalused, mis realiseeruvad lepinguosalise riigi maksuseaduste sätete kaudu juhul, kui vastav maksustamine on seadusega ette nähtud. Välislepingute ülimuslikkuse riigisisese õiguse üle sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus ja selle kohaselt Eesti seaduste ning ratifitseeritud välislepingute vahelise vastuolu korral kohaldatakse välislepingu sätteid.
Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Küsimusi pole. Rahanduskomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Jaan Õunapuu!

Proua juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Rahanduskomisjoni päevakorras oli eelnõu selle aasta 20. septembri istungil. Ülevaate eelnõu eesmärkidest andis Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist proua Margit Aav.
Nagu juba minister ütles, põhineb see leping OECD mudellepingul ja samasugused lepingud on Eestil sõlmitud enam kui 40 riigiga. Kuna tegemist on n-ö tüüplepinguga, siis komisjonis seoses eelnõuga küsimusi ka ei tekkinud.
Rahanduskomisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2010. aasta 18. oktoober kell 18. Otsused langetati konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh, küsimusi ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 801 esimene lugemine on lõpetatud ja eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määran s.a 18. oktoobri kell 18.

Järgmine eelnõu on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun Riigikogu kõnetooli taas tagasi rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on vähendada maksuhalduri halduskoormust ning muuta maksuvõlgade sissenõudmine ja pettuste vastu võitlemine tõhusamaks. Olulisemad muudatused on järgmised. Esiteks, kui maksumaksja asukoht ei ole teada, siis pärast seaduse vastuvõtmist avaldab maksuhaldur dokumendi kokkuvõtva osa Ametlikes Teadaannetes senise kahe asemel ainult ühe korra. Teiseks, rahandusministrit volitatakse kehtestama ühtsed nõuded elektroonilisel kujul säilitatavatele raamatupidamisdokumentidele, määruse regulatsiooni aluseks on võetud OECD juhend. Muutub maksukohustuslasele makstava intressi arvestus. Muudatuse kohaselt arvestatakse maksukohustuslasele intressi, kuni raha on ettemaksukontole laekunud, ja ettemaksukontolt kantakse raha isiku nõudmisel tema pangakontole viivitamata. Muudatuse jõustumisel vähenevad riigi halduskulud ja maksuhalduri koormus. Täiendatakse tänaseid eelarestivõimalusi, maksuhaldurile antakse õigus pöörata kohtu loal sissenõue ka maksukohustuslase varalistele õigustele (näiteks kütus). Lisaks antakse maksuhaldurile õigus taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole, kui on selgelt näha muude täitetoimingute võimatus. Maksuintressidele seatakse ülempiir, milleks on maksuvõla suurus. Muudatuse jõustumise hetkeks tekkinud ning nõuet ületavat intressivõlga ei kustutata, kuid muudatuse jõustumise päevast intressi juurde ei arvestata.
Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, lugupeetud minister! Küsimusi ei ole. Rahanduskomisjoni ettekande teeb taas rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas. Palun!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Komisjon arutas maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 21. septembril. Ülevaate eelnõust andis minister Jürgen Ligi. Lisaks sellele, mida austatud minister täna siin ütles, võib-olla ainuke teema, millel veel väga põhjalikult peatuti, oli eelaresti temaatika, mis lihtsalt kohutas komisjoni liikmeid selle sõna küllalt karmi olemuse tõttu. Kui minister selle lahti seletas, millal ja mismoodi seda kohaldada saab, siis tundus see igati loogiline ja ainumõeldav lahendus. Rohkem mingeid põhjalikke diskussioone sel teemal ei olnud. Otsustasime konsensusega teha täiskogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 27. oktoober kell 18.

Suur tänu! Küsimusi ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 802 esimene lugemine on lõpetatud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 27. oktoober kell 18.

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, krediidiasutuste seaduse ja Tagatisfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Nende pealkirjas nimetatud kolme seaduse muutmise põhjus või eesmärk on finantsstabiilsuse edasine tagamine. Mäletatavasti võttis Riigikogu ühe sarnase seaduse vastu 2009. aasta alguses ja need muudatused puudutasid eelkõige riigieelarve seaduse muutmist, mille põhiline eesmärk oli lihtsustada, kiirendada laenude ning garantiide andmist finantskriisi olukorras pankadele. Selle seaduse puhul on tegemist uue muudatustepaketiga, mille eesmärk on suurendada hoiustajate kindlustunnet ning muuta finantsjärelevalve kriisiolukorras senisest operatiivsemaks ja efektiivsemaks. Kindlasti peaks rõhutama, et mingit operatiivset probleemi siin ei ole, see on lihtsalt raamistiku loomine tuleviku tarvis.
Aga nüüd muudatustest. Esiteks tõstetakse eelnõuga hoiuste tagamise piirmäära 50 000 eurolt 100 000 euroni hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Hüvitiste väljamaksete tähtaega lühendatakse seniselt kolmelt kuult 20 tööpäevani. Need nõuded hakkavad kehtima järgmise aasta algusest ja tulenevad Euroopa Liidu regulatsioonist.
Teiseks muudetakse seaduseelnõuga finantsjärelevalve kriisiolukorras operatiivsemaks ja efektiivsemaks, selle kohaselt suurenevad Finantsinspektsiooni õigused sekkuda ohu- ja kriisiolukordades pankade tegevusse ja neid kontrollida. Samuti suurenevad Finantsinspektsiooni õigused nõuda pankadelt vajalikku informatsiooni kriisiolukorras ning see regulatsioon võimaldab edaspidi ka panga jagunemist, mis hetkel on seadusega keelatud.
Kolmanda muudatusena antakse riigile võimalus kaaluda Eestis tegevusloa saanud pankade omanikelt nende aktsiad sundvõõrandada. Selle meetme näol ei ole tegemist praktilise vajadusega, vaid eelkõige ennetava meetmega, mille kasutamist saab riik kaaluda siis, kui kõik teised sammud stabiilsuse kindlustamisks on juba astutud või kui need ei ole andnud soovitud tulemust. Sundvõõrandamise ülim eesmärk on kaitsta hoiustajate huve ja laiemalt vältida seda, et ühe panga probleemid võiksid hakata mõjutama teiste pankade ja kogu majanduse toimimist. Teatud mõttes on tegu distsiplineeriva meetmega ehk sundvõõrandamise võimalus peaks sundima panga omanikke käituma alati sellisel viisil, et hoiustajate huvid ei saaks kahjustatud. Samas, kui  mõne panga aktsiate sundvõõrandamine saab reaalsuseks, peab riik maksma aktsionäridele sundvõõrandamise eest õiglast hüvitist. Samasugune regulatsioon on kehtiv mitmes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, ka Lätis ja Leedus, Suurbritannias, Austrias, Saksamaal.
Kokkuvõtteks. Kuigi Eesti majandus näitab juba taastumise märke, on majanduses jätkuvalt ohumärgid olemas. Eelkõige on eelnõu puhul tegemist siiski tulevikku suunatud muudatustega ja kindlustunde tagamisega. Sellega ma lõpetaksin. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Rahanduskomisjoni ettekande teeb rahanduskomisjoni liige Inara Luigas. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teen siis lühidalt. Komisjon arutas seda eelnõu 27. septembril 2010. aastal. Algataja esindajana oli meil komisjonis ja tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna juhataja Thomas Auväärt. Selle seaduseelnõu muudatused toovad endaga kaasa sisuliselt kiirema ja efektiivsema finantsjärelevalve, õigusi antakse juurde Finantsinspektsioonile, kellel on tulevikus suurem õigus sekkuda krediidiasutuste tegevusse, küsida neilt täiendavaid aruandeid jne. Samuti käsitleti komisjonis sundvõõrandamise õiguse andmist riigile. See on täiesti uus peatükk, mis lisatakse krediidiasutuste seadusesse, ja nii nagu mainis ka minister, on sundvõõrandamine siiski riigi viimane võimalus sekkuda krediidiasutuste tegevustesse.
Komisjonis arutati ka seda teemat, et pangad saavad õiguse jaguneda, mis praeguste seaduste järgi pole lubatud. Samuti vaadati läbi hoiuste hüvitamise piirmäär. Hoiuste hüvitamise piirmäärast niipalju, et kui enne oli piirmäär 50 000 eurot, siis selle seadusega määratakse piirmääraks 100 000 eurot. Samuti vähendati hüvitiste maksmise lõpuleviimise aega – kui enne oli kolm kuud, siis nüüd on hüvitiste väljamaksmise aeg 20 tööpäeva.
Komisjonis vaadati üle veel Tagatisfondi seaduse muudatused ja käsitleti ka Tagatisfondi hoiuste tagamise fondi sissemakseid, seda, kuidas need formeeruvad. Praegune sissemaksetest moodustatud reserv on 2,2 miljardit krooni.
Põgusalt käsitleti hoiuste struktuuri. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda 13. oktoobril, esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata kümme tööpäeva, st 27. oktoober kell 18. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi ei ole. Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 810 esimene lugemine on lõpetatud. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 27. oktoober kell 18.

Viimane eelnõu meie tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogu kõnetooli on hea meel paluda taas rahandusminister Jürgen Ligi!

Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel tulla siia. Selle käibemaksuseaduse muudatuse kohaselt laieneb alates järgmisest aastast kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra valiku võimalus kõigile käibemaksukohustuslastele, kelle aastakäive ei ületa 200 000 eurot. Seni on see võimalus olnud ainult füüsilisest isikust ettevõtjatel. Kui arvestuse üldkorra alusel tekib käibemaksukohustus kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel, siis kassapõhise arvestuse korral tekib see kauba või teenuse saajalt makse laekumisel ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib ettevõtluse tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumisel.
Teiseks, maksupettusevastase meetmena sätestatakse kinnisasja ja metallijäätmete käibemaksuga maksustamise erikord. Selle järgi maksustatakse kinnisasja ja metallijäätmete käive saaja poolt. Saaja poolt maksustamist ehk pöördmaksustamist rakendatakse vaid juhul, kui tehing toimub maksukohustuslaste vahel. Pöördmaksustamine aitab ära hoida kinnisasja ja metallijäätmete käibe korral sagenenud käibemaksupettust, kus üldjuhul kauba ostja arvab küll käibemaksu saadud arve alusel oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha, kuid müüja jätab saadud käibemaksusumma riigieelarvesse tasumata.
Kolmandaks sätestatakse maksuvabastus sihtasutuse poolt spordirajatise või spordivahendi kasutamise teenuse osutamisel, millega sihtasutused võrdsustatakse selles lõigus mittetulundusühingutega.
Neljandaks muudetakse soojus- ja jahutusenergia käibe tekkimise kohta. Muudatus puudutab piiriüleseid tehinguid. Samamoodi nagu võrgu kaudu edastatava maagaasi ning elektrienergia käibe puhul maksustatakse tarbija asukohariigis võrgu kaudu edastatava soojus- ja jahutusenergia käive. Võrgu kaudu edastatava energia piiriülest müüki ei käsitleta ühendusesisese käibena. Tänan!

Suur aitäh! Küsimusi ei ole. Rahanduskomisjoni ettekande teeb rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Komisjon arutas nimetatud eelnõu 27. septembri istungil. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Marek Uusküla. Eelnõu eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused ning sätestada kassapõhise käibemaksu arvestuse erikorra laiendus.
Komisjon keskendus arutelus põhiliselt kahele teemale. Kõigepealt leidis pikemat käsitlust kassapõhise käibemaksu arvestuse erikorra laiendamine FIE-de kõrval ka äriühingutele, kusjuures käibe piiriks seati, nagu minister mainis, 200 000 eurot aastas. Väidetavalt on selle taotlusega esinenud väikeettevõtjate liit ja soostunud on ka kaubanduskoda. Tegemist on kahtlemata väga edumeelse majanduspoliitilise otsusega, mis oluliselt parandab väikeettevõtte finantsmajanduslikku olukorda.
Asja sisu on lühidalt järgmine. Teatavasti raamatupidamises, mis on tekkepõhine, on maksuarvestus ka tekkepõhine. Erikorra kohaselt ehk kassapõhiselt tekib kohustus aga siis, kui kassasse on laekunud raha. See on üks oluline eelis, mis praegu väikeettevõtlusele laieneb ja ettevõtete olukorda kergendab.
Teine väga oluline maksupoliitiline abinõu on see, et seadus annab võimaluse pikendada maksetähtaega kuni kolmeks kuuks, kuid mitte üle kalendriaasta piiri. See annab ettevõttele võimaluse oma tegevust paremini planeerida. Nii et tegelikult annab kassapõhise maksuarvestuse korra rakendamine väikeettevõttele võimaluse maksetähtaega pikendada ja oma rahavoogusid paremini planeerida, mis ongi selle eelnõu kõige tähtsam majanduspoliitiline sisu.
Komisjon arutas ka pöördmaksustamise kohustuse kehtestamist kinnisasja müügile ja metallijäätmetele. See sätestab kohustuse, et maksud tasub ostja. Tekkis küsimus, kas see metsamaterjalidele ei laiene. Algataja seisukoht oli küllalt resoluutselt eitav, sest see kord on meil korra olnud ja tekitanud palju probleeme eeskätt seetõttu, et hakati mängima toote nimetusega ja tagantjärele ei saadud teada, mida oli täpselt müüdud. Seetõttu oli raskusi maksude laekumisega. Minister mainis siin, et see ongi maksupettusevastane meede, mida komisjon väga üksmeelselt toetas. Lisaks on vahepeal olukord muutunud. Euroopa direktiivid annavad meile võimaluse kehtestada erikord loetletud kinnisasja ja metallijäätmete müügi puhul, kuid mitte metsamaterjalide müügil.
Sellised olid meie komisjoni üksmeelsed hoiakud. Komisjon langetas konsensuslikult järgmised otsused: võtta eelnõu päevakorda 13. oktoobril, s.o täna, lõpetada esimene lugemine ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata kümme tööpäeva, st 27. oktoober kell 18. Tänan tähelepanu eest!

Suur aitäh! Küsimusi ei ole. Kas läbirääkimiste avamise soovi on? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 797 esimene lugemine on lõpetatud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 27. oktoober kell 18.
Head ametikaaslased! Meie tänane istung on läbi, kohtume siin saalis homme kell 10.

Istungi lõpp kell 16.46.