Austatud Riigikogu! Head ametikaaslased! Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu kolmanda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole.
Läheme teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete esitatud arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Head ametikaaslased! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 72 Riigikogu liiget, puudub 29. Asume tänaste päevakorrapunktide juurde.

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonid soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime asuda hääletama?
Panen lõpphääletusele eelnõu 761. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Toomas Trapido!

Head kolleegid! Meil on au juba mitmendat korda esitada tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Samasuguse eelnõu on esitanud ka sotsiaaldemokraadid. Nii et võib öelda, nagu tihti ütleb siin minister Lang, et see on väga hea eelnõu. Oleme seda korduvalt esitanud, et ta lõpuks saaks vastu võetud.
Eelnõu sisu on lõpetada erisoodustuse maksustamine kulutuste korral, mis tööandja teeb töötaja tervise heaks. Erinevalt varem esitatud eelnõudest oleme märksa kitsendanud nende kulutuste ringi, mida tööandja saaks erisoodustusmaksuvabalt töötaja heaks teha. Oleme kitsendanud seda ringi selliselt, et erisoodustusmaksuvabad oleksid ainult need kulutused, kui tervishoiuteenust osutab ja ravimit väljastab sellekohase tegevusloaga tervishoiuteenuse või apteegiteenuse osutaja.
Praegu on raviteenuste ja retseptiravimite eest tasumine erandlik ning oleme küsinud Maksu- ja Tolliametilt, kui palju selliste teenuste puhul tööandjad reaalselt töötajate kulusid katavad. Seda summat ei ole võimalik välja tuua. Me järeldame sellest, et see on ilmselt väga väike või siis Maksu- ja Tolliamet ei ole ...

Hea ettekandja, ma palun teilt vabandust! Austatud ametikaaslased! Meil on pooleli ühe seaduse eelnõu arutelu, aga saalis on tõsiselt suur lärm. Ma palun vaiksemalt! Palun austame ettekandjat!

Aitäh! Niisiis kordan veel, et Maksu- ja Tolliamet ei ole täpselt suutnud välja tuua nende kulutuste mahtu, mida praegu tööandjad teevad, makstes midagi töötajate tervise huvides.
Kuna me oleme seda eelnõu mitu korda esitanud, siis on juba teada ka vastuargumendid. Üks vastuargument on see, et tööandjad hakkavad kinni maksma töötajate tervishoiukulusid ja maksavad selle võrra vähem palka. Riigil jääb osa praegusest tulu- ja sotsiaalmaksust sel moel saamata. Sellele vastuargumendile on meil omakorda mitu vastuargumenti. Nimelt ei saa lõputult kinni maksta inimeste tervisekulusid. Ei saa teha mitut pimesooleoperatsiooni, kui natuke karikatuurselt seletada. Ja ka muude kulutuste korral on selge piir ees – selleks on inimese tervislik seisund. Kõigele lisaks oleks nende kulutuste kinnitajaks arst, tööandja või töötaja ei saaks neid lõputult oma mõistuse järgi teha. Kindlasti lisanduks aga tervishoiusektorisse raha ja me teame, et seal seda kuigi palju ei ole.
Veel riigimaksude laekumisest. Oleme küsinud haiglate liidult ja haigekassalt, kui palju mingi tervishoiuteenuse hinnast läheb riigimaksudeks. Haigekassa ja haiglate liidu juhtide hinnangul on see näitaja 25–30%. Toon teile ühe näite. Oletame, et tööandja maksab kinni mingi konkreetse protseduuri, mis maksab 1000 krooni. Seda protseduuri teostab tervishoiuasutus ja sellest 1000 kroonist 250–300 krooni läheb riigile selle protseduuri hinnas sisalduva sotsiaalmaksu, tulumaksu, käibemaksu, kõikide teiste maksude tõttu. Nii et riik selle seaduseelnõu vastuvõtmisel kindlasti ei jää mingitest tuludest ilma. Pigem võib neid juurde tulla sel eeldusel, et praegu on tööandja panus töötaja tervisekulude katmisel väga minimaalne.
Lõpetuseks tahaksin meelde tuletada – ma arvan, et selleks on sobilik koht ja aeg –, et Riigikogu tegi 15. juunil 2010 otsuse teha Vabariigi Valitsusele ettepanek käivitada pensionireformiga seonduvad rahvatervist parandavad tegevused. Riigikogu tegi valitsusele ettepaneku anda seoses pensionireformiga 2010. aasta ehk siis selle aasta oktoobrikuuks, mis algab homme, Riigikogule ülevaade rahvastiku tervise arengukava tegevustest eeldatava eluea pikendamiseks ning tervena elatud aastate hulga suurendamiseks. Riigikogu ootab valitsuselt konkreetseid meetmeid tervena elatud aastate hulga suurendamiseks ning eeldatava eluea pikendamiseks, meetmeid tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võimalusi lisakindlustusmehhanismide käivitamiseks jne.
Meie oma eelnõuga oleme pakkunud välja ühe võimaluse, kuidas inimeste tervist reaalselt parandada, seda tööandja ja töötaja koostöös. Nagu ma olen korduvalt öelnud, ei too see meie hinnangul riigile kaasa suuri lisakulusid.
Ütleksin ühe asja veel siia juurde. Me kõik tegelikult praegu ennustame, kas toob kaasa lisakulusid või ei too kaasa lisakulusid. Aga võib-olla me suudaksime oma seadusandlusega liikuda edasi järgmisele tasemele, kuhu on jõudnud paljud, ütleme siis, küpsemad riigid: nimelt sellele tasemele, et kui me võtame vastu mingi eelnõu, mis tekitab küsitavusi, mille kohta on erinevad seisukohad, siis me hindame selle seaduse toimimist näiteks aasta või kahe jooksul. Ja siis võiks teha uue otsuse: kui ei tööta, siis tühistame, aga kui töötab, siis teeme veelgi paremini. Nii et nagu ma juba ütlesin: see eelnõu on vajalik ja me palume seda toetada. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Hea ettekandja, palun korra vabandust! Palun olge kiiremad, ma ootasin praegu kolm kuni viis sekundit neid küsimusi. Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja, selle paindlikkuse eest! Ega meil nüüd nii kiire ka ei ole. Lugupeetud eelnõu eestkõneleja! Selle eelnõu vastuvõtmisega me looksime regulatsiooni, kus tööandjal oleks edaspidi selle asemel, et töötaja palka tõsta, kasulikum pakkuda talle võimalust, et ma maksan sinu eest mõne teenuse kinni. Vaidlus ei ole selle eelnõu puhul mitte selles, kas riigile kulutusi lisandub või ei lisandu, vaid selles, kas töötajal jääb vabadusi vähemaks või ei jää. Töötaja peaks saama oma töö eest palka ja tal peab olema õigus ise otsustada, mida ta oma rahaga teeb, kas läheb arsti juurde, läheb jooksma või teeb midagi kolmandat, neljandat või viiendat. Miks rohelised soovivad selle eelnõuga liikuda suunas, et töötaja vabadusi jääks vähemaks?

Vabadusi kindlasti ei jää vähemaks. Me ju eeldame, et tööleping sünnib tööandja ja töötaja vahelises kokkuleppes. Loomulikult võib olla üksikuid selliseid tööandjaid, kes sinu välja käidud võimalust kulude vähendamiseks kasutaksid, aga me eeldame, et enamik tööandjaid siiski ei peta riiki. Teiseks, ma ei usu hästi, et töövõtja nõustuks sellega, et tema töötasu seisneks valdavalt näiteks tema hammaste ravis või tablettides. Ilmselt tahab ta ka süüa osta ja muid kulutusi teha. Nagu öeldud: on selge piir, kuhumaani nende tervise parandamise kuludega saab minna.

Väino Linde, palun!

Austatud ettekandja! Kas see eelnõu, kui see vormuks seaduseks, ei või anda ettevõtjatele võimalust hiilida legaalsel teel kõrvale teiste võimalike maksude maksmisest? Siin on ju võimalik kasutada teinekord raha asemel hoopis mingisuguse teenuse võimaldamist oma töötajale.

Praegu puudutab meie eelnõu väga selget valdkonda ehk siis töötajate tervist ja meil ei ole plaanis valdkondi juurde haarata. Veel kord: me räägime kogu aeg partnerlusest, usaldusest ja koostööst. Seepärast ma ei mõista mõtteviisi, et ettevõtja justkui kogu aeg tahab petta nii töötajaid kui riiki. Tegelikkuses on juba hulk ettevõtteid, kes ühel või teisel moel hoolitsevad oma töötajate tervise eest.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid, ettekandja! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 20. septembril. Oma sisult see rahanduskomisjonile midagi uut ei ole, seda laadi eelnõusid on esitatud Riigikogule ka varem. Roheliste fraktsiooni eelnõu eesmärk on vabastada tööandja erisoodustusmaksust nendel juhtudel, kus tööandja on teinud töötajate tervise huvides kulutusi. Võrreldes mitme teise eelnõuga on roheliste fraktsiooni idee natuke kitsam. Nimelt, kui jääks kehtima selline sõnastus, mis Riigikogule välja on pakutud, siis vabastataks tööandjad erisoodustusmaksust nendel juhtudel, kui nad tasuvad tervishoiuteenuste eest ja retseptiravimite eest. Need tervishoiuteenused peaksid olema kirjas tervishoiuteenuste hinnakirjas ja ka retseptiravimid on meil küllalt kindlalt määratletud. Selles mõttes on eelnõu reguleerimisala erisoodustusmaksu kaotamise osas kitsam kui varasemad eelnõud.
Komisjoni arutelu algas loomulikult Vabariigi Valitsuse seisukohtade tutvustamisega. Vabariigi Valitsus on kõigi sellesisuliste eelnõude puhul olnud ühel ja samal arvamusel. Kui teiste, laiemat maksuvabastust soovitanud eelnõude puhul on Vabariigi Valitsusele jäänud mulje eesmärgist, et tööandjad hakkavad töötajatele maksma palka spordisussides ja võimlatundides, siis selle eelnõu puhul küsis Vabariigi Valitsus, kas tööandjad hakkavad nüüd töötajale maksma palka pimesooleoperatsioonides ja tablettides. Ja nii naljakas, kui see ka ei ole, suurem osa rahanduskomisjoni liikmeid seda rumalust ka usub. Seetõttu häältega 6 poolt ja vastu 2 oli komisjoni otsus teha ettepanek eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada ja eelnõu tagasi lükata.

Austatud ettekandja! Teile on ka küsimus. Tõnis Kõiv, palun!

Hea ettekandja! Komisjoni hääletustulemus oli muidugi väga ilmekas – tasakaal ei olnud sugugi lähedal, ülekaal oli väga ühene. Minu küsimus puudutab aga seda, et kui ettevõtja seaduslikult maksude maksmist optimeerib ehk siis maksab nii vähe kui võimalik, kas siis on tegemist pettusega. Ja teine pool: kui tööandjat motiveerida maksma palka või palgatõusu teenustes, mitte nüüd päris nii ekstreemsetes, nagu sa nimetasid, vaid näiteks ravimite puhul on see ju reaalne kulu, mis inimesel tekib, ja kui tööandja selle enda kanda võtab, siis ta maksab talle ju tegelikult palgalisa. Kuidas sa saad sellega nõus olla, et palgalisa võiks muutuda teenuste eest maksmiseks ja et inimene raha kätte ei saagi?

Hea kolleeg! Ma pean siin esinema rahanduskomisjoni nimel. Seda kõigepealt. Ja rahanduskomisjon on veendunud, et kui keegi maksab makse vastavalt seadustele, siis ta ei peta kedagi ja et see on väga tore. See on vastus esimesele küsimusele.
Vastus teisele küsimusele: teema on tõesti meie komisjonis olnud pikalt ja laialt arutusel. Tegelikult on seda laadi eelnõude eesmärk olnud üks. Meie tervishoiukulude üldistes huvides on, et tehtavad kulutused inimeste tervise heaks oleksid tehtud haigekassa poolt, inimeste endi poolt ja ehk veel kellegi teise poolt, kes seda iganes teha tahab. Ja kui me panime Riigikogu otsusega Eesti tööandjad 5.–9. haiguspäeva eest maksmise kohustuse kehtestamisega sellest huvituma, et töötajate seas ei oleks üldhaigestumist – tööandja kulud on siis väiksemad –, siis minu arvates – see on minu isiklik arvamus, mitte komisjoni arvamus – on mõistlik, kui tööandja nende omakulude vähendamise nimel tehtava investeeringu eest ei peaks makse maksma. See on loomulik ja loogiline, aga komisjoni enamus on olnud kogu aeg teistsugusel arvamusel.

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 759 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele rahanduskomisjoni ettepaneku eelnõu 759 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu 15 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Head ametikaaslased! Meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.22.