Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu teise töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõu või arupärimise. Marika Tuus, palun!

Marika Tuus

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan Keskerakonna fraktsiooni nimel üle järjekordse arupärimise ravimite kalli hinna kohta. Nimelt tõdes Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet arstieetika konverentsil, et Eestis on retseptiravimite eest tasumisel patsientide omaosalus väga-väga suur. Oleme selle näitajaga Euroopas esirinnas, sest meie patsiendid peavad ravimite eest maksma 43% ulatuses ise. Ja mis on väga huvitav: ka haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov ütles samal konverentsil, et just vaesemad kulutavad ravimitele kõige rohkem ja 33%-l elanikest on olukord lausa katastroofiline. Nimelt kõlasid tema sõnad selliselt: "Kui inimestel kulub muude hädavajalike kulutuste tegemisest üle jäävast rahast üle 40% arstiabile, siis loetakse tema olukorda katastroofiliseks." Danilov lisas, et meil on selliseid inimesi 33%. Samuti ütles ta, et Eestis on umbes 200 000 inimest, kes elavad vaesusriskis. Danilov nentis ka, et kõige rohkem saavad ravimitele muidugi kulutada kõige rikkamad, kes võivad siis endale lubada ka hambaarsti juures käimist ja taastusravi, uusi prille ja muud sellist. Lähtuvalt sellest on meil hulk küsimusi härra ministrile.

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Riigikogu istung on alanud ja ma palun saalis vaikust! Saalis on liiga suur lärm. Helle Kalda, palun teid Riigikogu kõnetooli!

Helle Kalda

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda üheksa Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimine riigikontrolör Mihkel Oviirile. Arupärimine puudutab järjekordselt Eesti Omanike Keskliidu rahastatud valimisreklaami. Ilmselt oli väga paljudel meeldiv võimalus saada Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikute valmisreklaam, need olid Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher. See oli tegelikult väga meeldiv. Samas pani imestama, et see reklaam viitab järjekordselt koduomanikele. Kui te mäletate, siis 2009. aasta kohalikel valimistel oli täpipealt sama situatsioon ja ma esitasin koos teiste fraktsiooni liikmetega arupärimise. 19. novembril sain majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi vastuse, kus oli selgitus, et selle reklaami on postitanud need isikud ise ja nad maksavad selle postituse ka ise kinni. Kui vaadata IRL-i esitatud valimiskulude aruannet, siis nähtub, et erakond sellises mahus otsepostituskulusid pole deklareerinud, aga samas ei kajastu see ka kandidaatide endi kampaaniakuludes. End reklaaminud kolmest poliitikust on vaid Priidu Pärna deklareerinud postituskulu 590 krooni ulatuses. Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu ei deklareerinud üldse oma kulusid. Seoses sellega on meil viimase reklaami kohta küsimused Mihkel Oviirile. Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Läheme nüüd teadete juurde. Head ametikaaslased! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud riigivastutuse seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2009. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise minister Marko Pomerantsile.
Head ametikaaslased! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Tänases päevakorras on üks täpsustus. Päevakorra esimese punkti, õiguskantsleri ettepaneku nr 11 arutelul teeb põhiseaduskomisjoni nimel ettekande põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ning juhtivkomisjoni nimel ettekande õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.


1. 14:07 Õiguskantsleri ettepanek nr 11 avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustuse ja talumiskohustuse eest makstava tasu põhiseaduspärasuse kohta

Aseesimees Jüri Ratas

Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on õiguskantsleri ettepanek nr 11 avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustuse ja talumiskohustuse eest makstava tasu põhiseaduspärasuse kohta. Palun Riigikogu kõnetooli õiguskantsler Indrek Tederi!

Õiguskantsler Indrek Teder

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Olen teile esitanud ettepaneku nr 11, milles ma leian, et avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustus ja selle eest sätestatud tasu vastavad normid on vastuolus põhiseadusega, täpsemalt põhiseaduse § 32 lõikega 2. Teatavasti põhiseaduse § 32 sätestab omandipõhiõiguse, nähes ette, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Osundatud paragrahvi lõike 2 kohaselt on igaühel õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Minu ettepaneku kohaselt on asjaõigusseaduse ja selle rakendamise seaduse normides kehtestatud talumiskohustus ja selle eest makstav tasu põhiseadusvastane. Täpsemalt ja kõige lihtsamalt öeldes: sisuliselt see tasu on lähedasem nullile kui mingile reaalsele väärtusele. Oma ettepanekus ma osutan ka sellele, et kõnealusel talumiskohustusel on legitiimne eesmärk. Ühiskonnal on vaja selliseid tehnovõrke ja -rajatisi ning see on igati normaalne, et selline talumiskohustus kehtib. Küll aga peaks selle talumiskohustuse eest vastavalt põhiseadusele olema ka mingi mõistlik tasu. Praegu on see tasu praktiliselt sümboolne ja maaomanikud seda ei taotlegi – sel lihtsal põhjusel, et postikulud võivad olla suuremad kui makstav tasu, nagu mõnel konkreetsel juhtumil on olnud. Seega jõudsin ma järeldusele, et põhiõiguse intensiivne piirang, omandipõhiõiguse piiramine ei ole proportsionaalne.
Teatavasti on Riigikohus analoogses asjas aastaid tagasi, 2004. aastal öelnud, et tasuta talumiskohustus on põhiseadusvastane. Praegu on see talumiskohustus sisuliselt samuti tasuta.
Tooksin ka konkreetse näite, et mitte jääda paljasõnaliseks. Üks inimene saatis mulle avalduse, et tema kinnistul asuvat metsamaad läbib 160 meetri ulatuses 330 kW pingega elektriliin, mida ümbritsev kaitsevöönd ulatub 40 meetrit mõlemale poole elektriliini telge, seega siis 80 meetrit kokku. Arvutuste kohaselt jääb kõnealuse elektriliini kaitsevööndisse seega 12 800 ruutmeetrit, s.o siis 1,28 hektarit avaldajale kuuluvat metsamaad. Sama avaldaja kinnisasja läbib ka 110 kW pingega elektriliin, mille kaitsevööndisse jääb ligi 3000 ruutmeetri suurune ala. Seega jääb 1,58 hektarit avaldaja kinnisasjast elektriliinide kaitsevööndisse. Peab arvestama, et elektriliinide kaitsevööndisse jääval maa-alal on omaniku tegutsemisvabadus äärmiselt piiratud. Võiks tuua näite, et metsamaa sihtotstarbega maa omanik ei või ilma oma maad läbiva elektripaigaldise omaniku loata elektripaigaldise kaitsevööndis ei ehitada ega ladustada jäätmeid, materjale ja muid aineid. Samuti on keelatud puid istutada ja langetada. Samas peab kinnisasja omanik taluma tehnovõrgu omaniku tegevust oma maal. Nii peab kinnisasja omanik lubama tehnovõrgu omanikul maha raiuda elektriliini kaitsevööndisse jäävad puud ja võsa, paigaldada vajaliku tehnovõrgu või rajatise tähised ning korraldada tehnorajatiste hooldus- ja remonttöid. See tähendab, et tuleb lubada kõnealusteks töödeks vajaliku tehnika juurdepääsu tehnorajatistele üle oma maa. Osutatud maa puhul selgub ka, et kompensatsioon, mis omanikule makstakse, on alla 5 krooni aastas: 4,898 krooni aastas. Lisan, et sellesama maa eest peab omanik tasuma maamaksu 117,552 krooni. Seega ületab tasuda tulev maamaks konkreetse näite puhul 24-kordselt maaomaniku võimaliku saadava talumistasu.
Peaks arvestama ka seda, et nende tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud on võrguettevõtjad. Nad on ettevõtjad, kellele too talumiskohustuse eest makstav tasu kuulub ettevõtluskulude hulka. Praegu kehtivad normid, millele ma olen oma ettepanekus osutanud, on tekitanud niisuguse olukorra, et võrguettevõtjale teeb riik väga suure soodustuse, pannes olulise osa või praktiliselt 100% teatud liiki kulust kõrvalseisva isiku ehk maaomaniku kanda. See ei ole põhiseaduspärane. Rõhutan, et praegu on osa avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste abil universaalteenuseid pakkuvate ettevõtjate tegevuskulusid, muu hulgas maa kasutamisega seonduvad kulud, jäetud hoopis nende isikute kanda, kelle maad nood tehnovõrgud läbivad või kelle maal tehnorajatised juhtumisi asuvad.
Õigustuseks on toodud sellinegi argument, et kui maksta maa kasutamise eest õiglast tasu, siis tõusvat ka vastava universaalteenuse hind – on siis tegu elektri või millegi muuga. Punkt 1: see väide ei ole üldse relevantne. Mulle ei ole esitatud ühtegi arvutust, et see tasu suureneks. Punkt 2: väide, et teatud ettevõtluskulul on otseseos lõpphinnaga, on väär. Kolmandaks: me pidavat elama turumajanduses – ja vist tõesti elame –, kus iga ettevõtja ostab vajalikud teenused ja kaubad turuhinnaga. Miks siis on ühele ettevõtjale tehtud ülisuur soodustus? Ja kui me räägime lõpphinnast, siis ei tohiks ära unustada ka seda, et võrguettevõtja kasum ei ole muutumatu suurus.
Ma leian, et sätestatud tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustuse eest makstava tasu regulatsioon on otseselt vastuolus põhiseaduse § 32 lõikega 2. Tuginedes põhiseaduse § 142 lõikele 1 ja õiguskantsleri seaduse §-le 17, teen Riigikogule ettepaneku kõnealune regulatsioon viia kooskõlla põhiseadusega. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Toivo Tootsen, palun!

Toivo Tootsen

Aitäh hea ettekande eest! Kas aitaks nüüd ainult asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 regulatsiooni muutmisest või tuleks teha muudatusi ka teistes seadustes?

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan küsimuse eest! Ma oma ettepanekus juba osutasin, mis norme peaks muutma. Kordan selle üle: need on asjaõigusseaduse § 1581 lõige 1, § 1582 lõige 1 ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lõiked 1 ja 2 koostoimes asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-ga 154. Need on need normid, mis peaks viima kooskõlla põhiseadusega. Põhimõte on selles, et see tasu peaks olema mõistlik ja õiglane.

Aseesimees Jüri Ratas

Tõnis Kõiv, palun!

Tõnis Kõiv

Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt tänan teid ettekande eest ja selle veenva esituse eest! Viimases osas te rääkisite ka sellest, et võrguettevõtjate kuludes on maa kasutamise eest tasumise kohustus kajastatud ja kui seda muuta, siis võiks teoreetiliselt hind kõvasti tõusta. Kas te oma ettepaneku koostamisel kontrollisite ka väidet, et võrguettevõtjatel on asjaomased kulud teoreetiliselt kogu aeg arvestatud maksimaalse summaga, mis tuleks maaomanikele maksta, kuid kuna seda lõpuks ei maksta, siis arvestatakse see erakorraliseks tuluks. Kas siis sellest loogikast lähtudes, sellest väitest lähtudes on üldse alust väita, et hind võiks edaspidi kasvada, kui mingi muudatus tuleks? Aitäh!

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan küsimuse eest! Minu ühene seisukoht on, et puhkenud diskussioon ja spekulatsioon hinnatõusu üle ei ole üldse relevantne. Ma oma ettepanekus ka osutasin, et see tasu oli näiteks Eesti Energia 2007/2008. majandusaasta aruandes ette nähtud natuke üle 28 miljoni krooni. Välja maksti aga 148 000 krooni. Vastavalt mulle saadetud Konkurentsiameti analüüsile on seda tasu lõpphinnas kajastatud 11,86 miljoni krooni ulatuses. Põhimõtteliselt on minu meelest see tasu jutt asjakohatu. Võrguettevõtjatel, niipalju kui mina tean, on see tasu nii marginaalne, et isegi juhul, kui seda kümme korda tõsta, ei tasu see asjaomaseid arvutiprogramme ära, kuna see jääb ikka üliväikeseks. Aga inimesed saaksid vähemalt mingigi mõistliku tasu. Ma rõhutan, et § 32, omandi kaitse, on Eesti ühiskonnas ikka väga oluline põhiõigus. Me oleme vägagi omandikeskne ühiskond ja omandi koha pealt ei tohiks käituda ebaõiglaselt.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaanus Marrandi, palun!

Jaanus Marrandi

Lugupeetud õiguskantsler! Tunnistan, et teie lähenemisnurk on mulle väga meelepärane. Mul on väga hea meel, et te selle teema üles olete tõstnud. Aga ma küsin maaomaniku seisukohalt konkreetsemalt. Te tõite ühe päris huvitava näite poolteise hektari suurusest maaomandist. Kui ma ei eksi, siis oli vastav talumismaks umbes viis krooni. Et asi oleks õiglane, kui suur teie hinnangul võiks see tasu siis olla? Millise summa puhul teie kui õiguskantsler ütleksite, et asi on paigas, tasu on õiglane ja seadus toimib tema mõtte kohaselt?

Õiguskantsler Indrek Teder

Tõesti hea küsimus! Paraku ei saa õiguskantsler seadusandjale täpselt ette öelda, milline seadus peab olema. Siis süüdistataks õiguskantslerit pädevuse ületamises. Ma ei saa midagi dikteerida ega tahagi dikteerida, küll aga võin ma arutleda erinevate lähenemisnurkade üle. Kui seda tasu suurendada ligikaudu kümme korda, siis me võib-olla saame mingi mõistliku summa. See võiks olla sinna kanti, aga pakun seda tõesti vaba arutelu käigus.

Aseesimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!

Indrek Saar

Lugupeetud ettekandja! Aitäh selle teema püstituse eest! Minu arvates on väga oluline ja hea, et te sellele probleemile tähelepanu juhite. Nagu aimata võib, ilmselt suurem osa Riigikogu saalist ei taha mitte mingil juhul teile vastu vaielda ja on teie ettepaneku poolt, mis tähendab, et see teema potsatab siia Riigikokku. Samas on tegemist tehniliselt üsna mitmekesise või mitmeid nüansse sisaldava probleemiga, mille lahendamise võimekust Riigikogu endal ei näe. Vähemalt õiguskomisjon ja põhiseaduskomisjon seda ilmselt tegema ei hakka. Pealegi hakkavad selle Riigikogu volitused peatselt lõppema. Mida te arvate, mis oleks siis väljapääs sellest situatsioonist, et me jälle ei laiutaks käsi ega ütleks, et probleem on, aga midagi teha ei saa, sest mine sa tea, äkki enne valimisi muidu hakatakse kedagi veel hirmutama hinnatõusuga?

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan küsimuse eest! Ma olen selle peale mõelnud. Kui austatud seadusandja aktsepteerib minu ettepanekut, siis minu arvates valimisteni on piisavalt aega ja mingi regulatsioon on koostöös asjaomaste ministeeriumidega võimalik välja töötada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Justiitsministeerium on teemaga päris hästi kursis. See ajatabel – ma ei usu, et see võtaks aastaid. Kui austatud seadusandja ei aktsepteeri seda, siis ma lähen tõenäoliselt Riigikohtusse. Aga pall oleks ikkagi lõpuks tagasi seadusandja väravas. Nii et sellega tuleb nagunii tegelda ja seda võiks mõistliku aja jooksul teha. Ma loodan väga, et see Riigikogu on selleks suuteline.

Aseesimees Jüri Ratas

Valdur Lahtvee, palun!

Valdur Lahtvee

Hea õiguskantsler! Kas teie arvates võiks olla mõistlik selline lahend, et talumise eest võrguettevõtja tasuks maaomanikule maamaksu summa? Kui riik on seadnud maakasutusele piirangud looduskaitselistel eesmärkidel, näiteks sihtkaitsevööndis, siis on riik omaniku maamaksust vabastanud. Omanik ei pea sel juhul maamaksust vabastamist isegi taotlema, vaid see käib automaatselt. On ju riik seadnud piirangud, maad majanduslikul otstarbel kasutada ei saa, ja seetõttu tasub maamaksu riik.

Õiguskantsler Indrek Teder

See on kaalumist vääriv mõte. Seda, et ei peaks maamaksu maksma, tasub arutada, see on üks võimalus. Aga see on tõesti ainult üks võimalus.

Aseesimees Jüri Ratas

Erki Nool, palun!

Erki Nool

Austatud õiguskantsler! Kui siin juba spekuleerimiseks läks, siis me räägime asjast natuke liiga maakeskselt, et elektriliin või gaasitrass läheb läbi kellegi maa. Aga kui on tegu 9-korruselise või 16-korruselise kesklinna majaga? Kas igal inimesel, kelle jalgade alt läheb läbi kanalisatsioonitrass, mis siis, et 10 või 20 meetri sügavuselt, peaksid ka saama viis krooni per nägu või per korter või kinnistu? Niimoodi me võiksime lõpmatuseni matemaatilisi tehteid teha.

Õiguskantsler Indrek Teder

Tänan küsimuse eest! Siin tõusetub see teema, et erinevad tehnovõrgud ja -rajatised riivavad põhiõigust erineva tugevusega. Kui tehnovõrk on maa sees, siis ta tegelikult maaomaniku tegevust kuigi intensiivselt ei piira. Järelikult see režiim võiks olla erinev. Ma tõin näite just kõige tugevama riive kohta, mis ilmneb elektrikõrgepingeliini puhul. See riivab väga tugevalt. Maa-aluse tehnovõrgu puhul on lood teised, selle puhul me võime arutada, kas selline riive on vastuolus põhiseadusega või mitte. Tegu on erinevate režiimidega.

Aseesimees Jüri Ratas

Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Ma tänan, hea juhataja! Austatud õiguskantsler! Kindlasti asjalik ettepanek ja tugi neile, kellel praegu konkreetsed probleemid on ja kes on ka teie poole pöördunud. Aga medalil on ka teine külg. Meediast on läbi käinud kaasusi, mille puhul teatud isikud, kel on siseinfot, ostavad maatükke, millele võib-olla paari-kolme kuu pärast hakatakse juba planeerima või ehitama riiklikult tähtsaid objekte. See võib muutuda riigilt raha välja pressimise kaasuseks. Kas ei peaks muudatustesse olema lülitatud ka mehhanism, mis hoiab ära reaalse ohu, et seda olukorda hakatakse ära kasutama riigieelarvest raha saamiseks?

Õiguskantsler Indrek Teder

Minu ettepanek lähtub ikkagi tõsiasjast, et praegusel kujul see tasu on praktiliselt null. Kui tasu sätestada mõistlikuna, see tähendab, et arvestatakse eri asjaosaliste huve, ka siis ei ole see tasu midagi sellist, mis tähendaks superkasumit. Järelikult teie püstitatud probleem langeb ära, kui see tasu on mõistlik. Sellega ei ole mõtet spekuleerida, sest see ei anna erilist kasumlikku tulemit, ärilist tulemit.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud õiguskantsler! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Väino Linde

Auväärt istungi juhataja! Auväärt õiguskantsler! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekuga seonduvat oma kahel istungil: nii 13. septembril kui ka 21. septembril. Esimesel istungil me arutasime õiguskantsleriga tema ettepanekut väga põhjalikult, õiguskantsler selgitas seal meile oma seisukohta. Ta leidis, et Riigikohus on oma 2004. aasta otsuses öelnud, et tehnorajatiste talumiskohustus, juhul kui see on tasuta, on põhiseadusvastane. Sellest Riigikohtu lahendist lähtudes on ta seisukohal, et nii tugeva omandiõiguse piiramise korral saab see talumiskohustus olla õiglane vaid siis, kui selle eest makstakse mõistlikku tasu. Niisuguse omandiõiguse piiramise eesmärk on mitte just üllas, aga juriidilises keeles legitiimne – need tehnovõrgud ja -rajatised on ikkagi universaalteenuse osutamiseks vajalikud. Aga jah, asjaomaste piirangute eest mõistetav tasu peab olema proportsionaalne. Praegu on see ebamõistlikult väike ja see tähendab vastuolu põhiseadusega.
Komisjon arutas õiguskantsleri seisukohti pikalt. Ta vastas meie küsimustele, meie aga tutvustasime oma seisukohti. Osa komisjoni liikmete seisukohti läks õiguskantsleri seisukohtadega kokku, osa mitte päris. Ei olnud kindel, kas nii väike tasu tehnorajatiste talumise eest on põhiseadusega seonduv küsimus või mitte. Kuid selles oli komisjon küll õiguskantsleriga ühte meelt, et see tasu on ebamõistlikult väike.
Mis siis veel? 13. septembril viis komisjon läbi hääletuse, kas õiguskantsleri ettepanekut muuta asjaomaseid asjaõigusseaduse rakendamise seaduse sätteid tuleks toetada, sest talumistasu väiksus on põhiseadusvastane. Häältega kaks poolt ja üks vastu ei olnud põhiseaduskomisjon õiguskantsleriga nõus, et tegu on põhiseaduse rikkumisega. Põhiseaduse § 32 puudutab tõesti omandiga seotud  piiranguid ja põhiseadus lubab sätestada seadustega ka omandi valdamisele, kasutamisele, käsutamisele kitsendusi. Paljud kitsendused on niisugused, mida omanikud nii või teisiti peavad taluma tasuta, näiteks naabrusõigused, muinsuskaitsealased kitsendused ja muud kahjulikud mõjutused. Tehnovõrkude ja -rajatiste talumine on üks väheseid kitsendusi, mille talumise eest kinnistu omanikele juba kolmas või neljas aasta ka teatud tasu makstakse.
Viidatud 2004. aasta Riigikohtu otsus ei pruugi tänases õigusmaailmas olla päris üheselt võetav. Asi on selles, et too 2004. aasta otsus oli tehtud ajal, mil riik ei olnud veel mingit talumiskohustusega seonduvat tasu kehtestanud. See oli täiesti null. Ka rääkis Riigikohtu otsus tegelikult talumiskohustusest hoopis kinnises ruumis, mitte ainult väljaspool seda. Nii et põhiseaduslikus mõttes võiks siin kindlasti vaielda. Aga nagu ma ütlesin, selles olid põhiseaduskomisjoni liikmed küll ühel meelel, et see tasu on siiski lõpmata väike.
Me tulime selle küsimuse juurde tagasi veel 21. septembril 2010. Siis me arutasime selle veel kord läbi ja just nimelt seisukohast, et kui selle seaduse muutmine ei too endaga kaasa tavatarbijale elektri hinna tõusu, vaid tagaks kinnistuomanikele lihtsalt mõistlikuma tasu kui praegune, siis oleks otstarbekas tõepoolest asuda neid sätteid muutma, millele õiguskantsler on viidanud.
Jutt sellest, kas talumiskohustuse tasu peaks olema võrreldav maamaksuga või mitte, on aga rohkem illustreeriv. Maamaksu osa see ei täida ja see ei moodusta väikestki osa maamaksust, nii et otsest seost siin kindlasti ei ole. Vastasel juhul oleks nii, et kui asuda välja töötama niisugust uut tasu, siis peaks arvesse võtma erinevate piirkondade maamaksud, erinevad tehnorajatised ja ka selle, millega kinnistuomanik seal tehnorajatiste talumise piirkonnas tegeleb, kas seal on mets või karjamaa. Vastavalt sellele on ka kahjulik mõju kinnistu omanikule erinev. Ja võib-olla on võimalik seda seadust muutes tehagi niisugune vähem universaalne seadus või säte, mis võtab kõiki neid asjaolusid arvesse.
Põhiseaduskomisjon lootis selles mõttes kõige paremat ja me arvasime, et võib-olla oleks tõepoolest otstarbekas praegune liialt universaalne ja väike tasu ära muuta ja asuda seadust muutma. Seda oleks kõige mõistlikum teha sellisel moel, et toetada täna õiguskantsleri ettepanekut. Seda seisukohta toetasid 21. septembri komisjoni istungil kõik kohal olnud kuus põhiseaduskomisjoni liiget. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Rein Ratas, palun!

Rein Ratas

Tänan, juhataja! Auväärt kõrge komisjoni esimees! Põhiseaduse ees peaks vist olema võrdsed nii kinnisasja omanik kui ka tehnorajatise omanik. Ainult üks saab talumiskohustusest selgelt kahju, teine saab kasu. Kas kinnisasja kasutamise kitsenduse talumise tasu suurus ei peaks olema seotud kinnisasja kasutusviisiga ja sellest tuleneva saamata jäänud tuluga ehk kahjuga? Olen rääkinud.

Väino Linde

Kindlasti on see üks lähenemisviis ja kõik oleneb sellest, kuidas nüüd Riigikogu enamus otsustab, kas ta toetab õiguskantsleri ettepanekut või mitte. Kui toetab, siis on see signaal, et tuleb asuda seda seadust muutma ja välja töötama uusi talumistasu määramise aluseid. Ja ei ole välistatud, et seda võetakse ka arvesse, mille sa, hea kolleeg, praegu välja käisid. Kui me nüüd ei satu sellega nagu liialt sellisesse konkreetsete situatsioonide sohu või rappa, kust me ei jõua enam välja tulla. Ilmselt peab ikkagi kuidagipidi olema võimalik arvestada, millega kinnistuomanikud just selles kinnistuosas tegelevad: kas see on mets, karjamaa, viljapõld. Sellest ju oleneb kahjuliku mõju suurus ja võib-olla tuleb seda arvesse võtta.
Aga põhiseaduskomisjon ei saanud praegu uute seadussätete tegemist kohustuseks võtta. Me üksnes möönsime, et see tasu on tõesti liialt väike. See ei pruugi küll olla põhiseadusvastane, aga iseenesest see on raudselt liialt väike. Samas on oluline ka see, et teise kandi pealt ei tohi see tasu muutmine tavatarbijale kaasa tuua näiteks elektri hinna määratut tõusu. Kindlasti seda me ei tohi ka lubada.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kaks sekundit tagasi te just puudutasite minu küsimuse põhilist sisu. See on seotud sellega, et hind ju tõuseb, kui ettevõtjad peavad varsti hakkama lõputuid kasutustasusid maksma. Kas ei ole komisjonis jutuks olnud või kas ei oleks üldse mõistlik tekitada olukord, et inimesed, kelle kinnistut läbib elektriliin, gaasitrass või mis iganes, saaksid lihtsalt teatud möönduse, näiteks elektri või gaasi hinna kaudu? Ehk pole mõistlik luua situatsiooni, kus on võimalik hakata sisse nõudma mingeid müstilisi rahanumbreid ja teha elu ülikeeruliseks?

Väino Linde

Ma arvan, hea küsija, et seda võib arutada, aga niisugune natuuras maksmine viib olukorrani, mis ilmselt tänapäeva rahamaailmas võib-olla kõige mõistlikum ei ole: et keegi saab kinnistuomanikuna tükikese odavamat elektrit, keegi ahjutäie head värsket gaasi vähe odavamalt. See ei pruugi olla kõige õigem lähenemisviis. Aga arutada kindlasti võib nendel teemadel.
Mis puutub sellesse, kui palju see tarbijale mõjub ja kuidas tehnorajatiste omanikud tasu kasvu tõttu kannatavad ja kuidas see rahaline osa tegelikult praegu kaetud on, siis sellel õiguskantsler veidi peatus. Aga ma usun, et peagi pärast mind esinev õiguskomisjoni esimees härra Vaher kindlasti käsitleb neid küsimusi täpsemalt. Ma tean, et õiguskomisjon käsitles neid punkte väga süvendatult ja vaagis asja rohkem kui põhiseaduskomisjon.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaanus Marrandi, palun!

Jaanus Marrandi

Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees! Tunnistan, et minu kõrva natukene riivas see konstruktsioon, et "juhul, kui see ei tõsta elektri hinda". Tegelikult õigus peaks olema ju iseenesest absoluutne, meie põhiseaduse mõtet tuleb täita. Kujutagem ette olukorda, et kellelgi on väga viljakas põllumaa. Härra õiguskantsler tõi näite, et praegu makstakse kellelegi talumistasuna 5 krooni, hea põllumaa puhul aga võiks see tasu ulatuda raudselt vähemalt 500 kroonini hektari kohta. Tegelikult võib väga paljudel talupidajatel jääda oma maa kasutamata jätmise tõttu väga palju tulu saamata ja nii tekib olukord, kus linnainimesi varustatakse odavama elektriga nendesamade talumeeste arvel. Kas see pole ebaõiglane lahendus? Ehk ikkagi tuleks põhiseadust käsitleda absoluutsena ja õigusriigile kohaselt?

Väino Linde

Aitäh, kolleeg Jaanus! Ma arvan, et sa praegu nagu murdsid lahtisest uksest sisse. Ma ikkagi ütlesin oma jutu lõpetuseks, et see ei tohi oluliselt mõjutada elektri hinda. Nii või teisiti, talumiskohustuse eest makstav tasu on praegu juba ka elektri hinna sisse arvestatud. Lood on aga nii, et nagu ka õiguskantsleri ettepanekust selgub, paljud kinnistuomanikud ei võta praegu seda raha välja. Välja on makstud sadu tuhandeid, aga tehnorajatiste omanikud on sinna juba arvestanud tegelikult miljoneid. Seega tõesti võib kinnistu omanikele maksta suuremat ja õiglasemat tasu, kui seda praegu on tehtud.
Aga nagu ma alguses juba ütlesin, ka põhiseaduse järgi võib olukord olla selline, kus omandi kasutuse piirangud sätestatakse seadusega ja sel juhul on olukordi, kus selle eest makstakse tasu, ja on olukordi, kus ei maksta. Põhiseaduskomisjonis toodi näide, mis üht nurka pidi haakub tänase probleemiga. Kui kinnistu omaniku maa peal on midagi muinsuskaitselist, kunagine maalinn või midagi sellist, siis ta ei tohi seda ju mingil juhul üles künda ja ta peab tagama sinna juurdepääsu. Rahvas ehk tahab käia vaatamas neid varemeid või mingit ajaloolise väärtusega küngast ja selle talumise eest kinnistu omanik ei saa senti ega krooni tasu. Küll aga võib mingi turismifirma, kes toob bussitäie inimesi seda ilu sinna vaatama, arvestada selle piletihinna sisse, mille kohta ta ei pruugi sugugi olla talumehega eelnevat kokkulepet teinud. Nii või teisiti, probleeme on maailmas alati ja kinnistu omanikel ka. Ma möönan seda.

Aseesimees Jüri Ratas

Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg

Küsin: kas nende arutelude käigus kerkis ka niisugune probleem? Teadaolevalt on maksumaksjad juba pikemat aega leppinud tõsiasjaga, et selleks, et elekter üldse tekitatud saaks, on vaja üleval pidada nii infrastruktuuri, põlevkivist kannatanud tervist ravida, käidelda jäätmeid, mis on pärit põlevkivitööstusest. Ja seda tehakse kõike maksumaksja rahaga, ilma et seda ühelgi moel sisestataks sellisel moel toodetud elektri hinda. Kas seda laadi küsimus kerkis ka üles või võiks kerkida kui üks väga selge kodanike huvide riive teie arutelude käigus?

Väino Linde

Kui ma nüüd õigesti aru sain, hea kolleeg, siis päris sellises kontekstis me nüüd seda õiguskantsleri küsimust ei arutanud, nagu sa praegu välja tõid.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Ken-Marti Vaher

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Õiguskantsler on Riigikogule tehtud ettepanekus nr 11 analüüsinud avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustuse ja selle eest makstava tasu põhiseaduspärasust. Õiguskomisjon arutas nimetatud teemaringi oma kahel istungil, 13. septembril ja 21. septembril. Meie kuulasime oma istungitel ära päris suure hulga eksperte ja ka asjaomaste ametkondade esindajaid, kes nimetatud teemaga kokku on puutunud.
Paari sõnaga alustuseks kõigepealt kokkuvõtvalt õiguskantsleri seisukohtadest. Sisuliselt olid õiguskantsleri menetluses vaatluse all avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustusega seonduv omandipõhiõiguse riive ning selle riive talumise kompenseerimiseks mõeldud hüvitise küsimus. Õiguskantsleri hinnangul peaksid talumistasud olema põhiseadusega kooskõlas, nii et need kompenseeriksid piisaval määral tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustusest tulenevaid omandi piiranguid. Samale seisukohale on enne õiguskantslerit jõudnud ka Riigikohus. Kuid ei Riigikohus ega õiguskantsler ole kujundanud seisukohta, missugune konkreetselt võiks olla või peaks olema see piisav, mõõdukas ja proportsionaalne määr. Seda seisukohta ei suutnud me ka õiguskomisjonis nii lühikese aja jooksul kujundada. Vähemalt vastavad küsimused jäid vastuseta.
Õiguskantsler on asunud seisukohale, et peamiselt on vastuolu § 32 lõikega 2 ja põhiseaduse §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Me kuulasime ära Indrek Tederi lühidalt esitatud argumendid ja lugesime läbi tema põhjalikult koostatud ettepaneku. Samuti kuulasime ära nende Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Justiitsministeeriumi juhtivate spetsialistide seisukohad, kes osalesid 2006. aastal kehtiva regulatsiooni ettevalmistamisel.
Talumistasude probleemistik on erinevate tehnovõrkude ja -rajatiste praktilist haldamist silmas pidades vägagi komplitseeritud. See puudutab paljusid eluvaldkondi ning need vaidlusalused normid sündisid omal ajal väga erinevate ministeeriumide koostöö tulemusena. Seepärast pidasime vajalikuks paluda ka Vabariigi Valitsuse seisukohta ja kutsuda arutelule samuti suuremate võrguettevõtete esindajad – ikka selleks, et tõstatatud probleemi olemust selle lühikese aja jooksul võimalikult paremini mõista. Selle nädala esmaspäeval osalesid arutelul lisaks ministeeriumide ametnikele ja Indrek Tederile ka Eesti Energia, Elioni, Tallinna Vee ja Eleringi esindajad.
Vabariigi Valitsuse ühtset seisukohta meile ei esitatud ja see oli ka vastavalt meie kodukorrale Vabariigi Valitsuse õigus, mitte kohustus see anda. Kuid nii Justiits- kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad kinnitasid, et nimetatud teemat on põhjalikult juba arutatud ja leitakse, et kehtivaid talumistasusid tuleb muuta. Praegune süsteem vajab ilmselgelt ülevaatamist ja täpsustamist. Kuid seda peaks tegema erinevate tehnovõrkude ja -rajatiste eripärast tulenevalt, diferentseeritult, samuti arvestades maaomanike erinevat talumiskoormust. Nii eeldab seaduseelnõu väljatöötamise menetlus kindlasti valitsusasutuste põhjalikku eeltööd ja koordinatsiooni. Peale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Justiitsministeeriumi on sellesse töösse kindlasti kaasatud ka näiteks Keskkonnaministeerium ja Konkurentsiamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi allasutusena. Komisjonis olemasolevast võimalikku paremat lahendusvarianti või -stsenaariumi ega ka tähtaega välja veel ei pakutud. Aega oli selleks liiga vähe.
Tooksin veel esile, et õiguskantsleri ettepaneku aluseks olev analüüs tugineb valdavalt Eesti Energiaga seotud juhtumitele, mis puudutavad näiteks kõrgepingeliine, mille kaitsevööndis tegutsemisele kehtivad ulatuslikud piirangud, ja Eesti Energia esitatud lähteandmetele. Kui aga seadusest tuleneva talumiskohustuse objekt pole kellegi kinnisasjal mitte kõrgepingeliin, vaid näiteks maa-alune kaabel, sidekaabel, siis ei too selle tehnorajatise olemasolu kinnistu omanikule erinevalt õiguskantsleri ettepanekus sisalduvast näitest endaga kaasa kuigi märkimisväärset kasutuspiirangut. Kindlasti on vaja arvestada ja hinnata ka asjaolu, et erinevate tehnorajatistega seotud reaalsed kasutuspiirangud võivad olla väga erinevad, ulatudes märkimisväärsetest piirangutest kinnisasja sihipärasele kasutamisele kuni olukorrani, kus tehnorajatiste olemasolu kinnisasjal riivab omaniku õigusi minimaalselt. Seega, mitte kõigil juhtudel ei pruugi olemasolev talumistasude regulatsioon omandiõiguse piirangu suhtes ebaproportsionaalne olla. Samas mööname, et selliseid juhtumeid kindlasti on, ja nendele tuleb reageerida.
Võrguettevõtjad edastasid komisjonile ka seisukoha, mille tegelikult on võtnud kokku ka õiguskantsler oma ettepanekus Riigikogule. Nimelt, et rääkida võimalikest muudatustest näiteks elektri hinnas on piisavate arvandmete puudumise tõttu ennatlik. Seda eelkõige põhjusel, et siin mängivad tähtsat rolli Konkurentsiamet ja tema kogutavad andmed. Eleringi esindajad avaldasid komisjonis arvamust, et kui tõsta ka nendepoolsed kompensatsioonitasud 10-kordseks, ei too see kaasa mingitki muudatust võimalikus elektri hinnas. Samas Eesti Energia esindajad meile seda kinnitanud veel ei ole. Õiguskantsleri ettepanekus viidatud talumistasu tegelik arvestus elektri hinnas, mis juba täna peegeldub tegelikult tarbijatele esitatavatel arvetel, jäi õiguskomisjoni liikmetele Eesti Energia poolt lõpuni avamata. Õiguskantsler teatavasti viitab 11 miljonile kroonile, mida tegelikult on juba kogutud võimalike talumiskohustuste kompenseerimiseks, samas maaomanikeni see raha praeguse regulatsioonisüsteemi järgi jõudnud ei ole. Komisjon saab sellest ainult järeldada, et kindlasti tuleb praegune regulatsioon, mis kehtestati teatavasti 2006. aastal, üle vaadata. Seda tuleb täpsustada ja põhjalikult muuta.
Nende arutelude tulemusena otsustas õiguskomisjon konsensusega nõustuda õiguskantsleri ettepanekuga osas, et regulatsioon ettepanekus analüüsitud normide vastastikuses koostoimes vajab kindlasti muutmist, nii et see oleks võrreldes kehtivaga märksa diferentseeritum ja paindlikum ning arvestaks proportsionaalselt maaomanikule tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustusega tegelikult kaasnevat omandi kasutamise õiguse kitsendust, samuti avalikku huvi universaalteenuse kättesaadavuse ja hinna osas.
Pelgalt otsustusmenetlusega Riigikogus ei ole nii komplitseeritud küsimuses vastuvõetava ja tasakaalustatud lahenduse leidmine võimalik. Kui me täna langetame jaatava otsuse ehk toetame õiguskantslerit, siis peab Riigikogu esimees määrama vastava juhtivkomisjoni, kes peab hakkama välja töötama võimalikku regulatsiooni. Teatavasti pole aga praegu kehtivat regulatsiooni välja töötanud mitte parlament, vaid selle on esitatud Vabariigi Valitsus. Meie oleme õiguskomisjonina saanud osapooltelt ehk siis majandusministeeriumilt ja Justiitsministeeriumilt, kes komisjoni töös osalesid, kinnituse, et neil on valmisolek olemas. Töö uue regulatsiooni kallal on tegelikult juba alanud ja loodetavasti lähiajal suudetakse kavandada võimaliku eelnõu toorik.
See olekski kokkuvõtteks kõik meie võrdlemisi pikale veninud diskussioonist, mis küll alles debati avas. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor

Nüüd, mil juhatus ilmselt selle komisjoni määrab, kui reaalne on, et 20. oktoobriks õiguskomisjon algatab eelnõu?

Ken-Marti Vaher

See ei ole reaalne ja seda me komisjonis väga avameelselt ka rääkisime. Meil on täna tegu omamoodi paradoksiga. Kodukorraseadus näeb ette, et täna on Riigikogul võimalik hääletada "jah" või "ei" ning loomulikult on võimalik vajutada ka kollasele nupule. Kui me vajutame rohelisele nupule, siis on tõesti Riigikogu esimehel kohustus määrata asjaomase eelnõu väljatöötamiseks juhtivkomisjon. Samas on praeguse Riigikogu koosseisu ametiaega järel üsna vähe kuid.
Ministeeriumid on kõik möönnud vastava mehhanismi väljatöötamise keerukust. Seda on möönnud kõik võrguettevõtjad, kelle juhtumid on väga erinevad. Ja eri võrguettevõtjate poolt peale pandav talumiskohustus on samuti erinev. Me oleme siin maininud, et kõrgepingeliinidest tulenev talumiskohustus on vahest kõige eksplitsiitsem ehk siis kõige selgemalt välja tulev, ja sellele on viidanud ka õiguskantsler. Sellega seotud talumispiirang on väga suur, selle eest makstav kompensatsioon aga väike.
Õiguskomisjon peab väga oluliseks Vabariigi Valitsuse kinnitust, et selle teemaga liigutakse edasi ja regulatsioon töötatakse välja nii kiiresti, kui on võimalik. Mingit tärminit meile kahjuks keegi anda ei saanud ja seda olekski väga raske anda. Seega, mingil määral on tegemist erandiga meie üldiselt väga hästi läbi mõeldud kodukorraseaduse suhtes. Ma näen parlamendiliikmete seas selget tahet probleem lahendada, arvestades nii maaomanike huve kui ka mitme ministeeriumi väljatoodud muret seoses võimaliku kommunaalteenuste hindade tõusuga. Tasakaalupunkt tuleb siin kindlasti leida. Aga see vajab aega ja see vajab eksperte, kes nimetatud teemaga minu mälu järgi 2006. või 2005. aastal tegelesid sadu tunde.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Kotkas, palun!

Kalev Kotkas

Austatud ettekandja! Kas tuleks kõne alla, et Riigikogu võtab vastu otsuse, mis kohustab Vabariigi Valitsust vajaliku eelnõu kiiresti välja töötama?

Ken-Marti Vaher

Meil on muidugi võimalik võtta vastu otsuseid, see on parlamendi ilmselge õigus. Mina aga sain õiguskomisjoni esimehena kindlust Vabariigi Valitsuse esindajatelt, kes on seda tööd juba alustanud. Õiguskomisjoni konsensuslik otsus on, ma rõhutan seda veel kord, anda talumiskohustusega maaomanikele kindlus, ja mitte formaalne kindlus, vaid sisuline kindlus, et teemaga tegeldakse. Muidugi, formaalselt on meil võimalik anda mitmesuguseid signaale. Mina annan täna siit puldist komisjoni juhina signaali, et see on väga tõsine mure ja maaomanike huve tuleb kaitsta, nende eest seista, sest valitsev olukord on ka õiguskantsleri analüüsi järgi ebanormaalne. Samas on selge, et kõigi huve rahuldava lahenduse väljatöötamiseks on vaja nii valitsuse kui parlamendi ühispingutust.

Aseesimees Jüri Ratas

Ain Seppik, palun!

Ain Seppik

Lugupeetud ettekandja! Miks te seda hinnatõusu kardate? Te ju võtsite vastu suurepärase monopolidevastase seaduse, mida te kogu aeg reklaamite, ka väljaspool parlamenti. Mingid hinnad ei tohiks ju enam monopolidel tõusta. Miks te siis nüüd kardate seda monopolide hinnatõstmist? Kas midagi läks viltu jälle?

Ken-Marti Vaher

Aitäh, härra Seppik! Minul on väga hea meel, et monopolide ohjeldamise seadus on vastu võetud. Mis on monopolide ohjeldamise seaduse eesmärk? Lugupeetud juhataja, mul on väga raske lõpetada vastust küsimusele, kui küsija lahkub saalist.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Mina ei saa sekkuda küsimuste ja vastuste sisusse.

Ken-Marti Vaher

Monopolide ohjeldamise seadus, nii nagu hea Ain teab suurepäraselt, puudutas parlamendi enamuse heakskiidetuna kütte-, kaugkütte- ja veemonopoli. Mitu ministeeriumi tõid aga välja mure, mille minu arust on üsna hästi kokku võtnud Justiitsministeerium: talumiskohustuse regulatsiooni eesmärk ei olnud kehtestada maamaksuga võrdset talumiskohustuse tasu ja nende hinnangul ei saaks seda tasu ka suurendada, kuna see tõstaks universaalteenuste hinda. Vaat nii ühemõtteline seisukoht.
Õiguskomisjoni istungile kutsutud võrguettevõtjate esindajad ei olnud nii kategoorilised kui Justiitsministeerium. Nagu ma juba nimetasin, Eleringi kinnitus on, et kui me suudaksime teha vähemalt kaks sammu, et maaomanikele vastu tulla – märgitud oli isegi kümnekordne kompensatsioonitasu tõstmine, mis puudutab põhivõrku –, ei tooks see kaasa mingit universaalteenuse tasu tõusu. Mis tähendab kokkuvõttes, et meil on võimalik minu hinnangul leida tasakaal: ühelt poolt maaomanike huvide arvestamine märksa enam kui seni ja teiselt poolt universaalteenuse tasu tõusu vältimine, mis kindlasti peaks olema meie kõigi eesmärk. IRL-i eesmärk on see igal juhul. Ma ei tea, kas ka Keskerakonna fraktsiooni aseesimees jagab minu mõtet, aga mulle tundus, et õiguskomisjonis oli ka selles osas konsensuslik meelsus.

Aseesimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Ain Seppik, palun! Mikrofon Ain Seppikule!

Ain Seppik

Kuna mind siin aseesimehena nimetati, siis vastavalt kodukorrale on mul õigus midagi vastuseks öelda. Me ei jaga IRL-i seisukohta. Tegelikult võiks seda öelda ka läbirääkimiste käigus, aga kui juba jutt sellele läks, siis olgu kohe öeldud.

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi küsimustega. Indrek Saar, palun!

Indrek Saar

Hea ettekandja, kõigepealt suur tänu, et ilmestasite meie päeva väga ilusa algusega eelmisele küsimusele vastamisel! Aga minu küsimus on selline. Sa tõded õiguskomisjoni esimehena ja selle teema ettekandjana, et siinkohal on Riigikogu käpuli. Tegelikult me midagi mõistlikku otsustada ei saa. Samal ajal peame siiski kohe-kohe hakkama otsust langetama ehk siis hääletama. Kas ei oleks normaalne protseduur, et kui me seisame silmitsi niisuguse probleemiga, siis Riigikogu juhatus eesotsas Riigikogu esimehega püüab sellele leida lahenduse, nii et me saame aru, mida me tegelikult hääletama hakkame ja mis selle asja lahendus on? Kuidas sulle ettekandjana tundub?

Ken-Marti Vaher

Kodukorraseadus kirjutab väga täpselt ette, kuidas menetletakse õiguskantsleri ettepanekut. Praegu seisneb kurioosum selles, et kui ka õiguskomisjon algatab eelnõu, millega soovitakse kehtestada uus, täiendatud, lihvitud, paindlikum regulatsioon talumiskohustuste tasude osas, siis meie menetlusvõimalus selle eelnõu suhtes on ahtakene. Teatavasti kõik eelnõud kukuvad uue parlamendikoosseisu ametisse asumisega menetlusest välja. Samas ma ei kahtle, et ka uuel parlamendil on tahet see probleem ära lahendada.
Mina hääletan täna õiguskantsleri ettepaneku poolt, kui sa seda vastust minu käest tahad. See on väga selge. Samas ma tõin esile loomulikult ka murekohad, mis selle otsusega seostuvad.
Algse regulatsiooni väljatöötaja ei olnud parlament, kuna see töö nõuab nii mitme ministeeriumi ühist tööd ja pingutust ja väga paljude ekspertide kaasamist. Selle väljatöötaja oli Vabariigi Valitsus ja on väga loogiline, et ka võimalikud vead, võimalikud möödalaskmised ja selle, et praegune süsteem tegelikult ei toimi, parandab samuti Vabariigi Valitsus, esitades seadusandliku algatuse parlamendile. Seepärast pean ma õiguskomisjoni juhina väga tähtsaks Vabariigi Valitsuse esindajate kinnitust, et nemad on seda tööd alustanud ja teevad selle korrektselt ära. Usun, et meie peaksime vastama omapoolse selge tahtega. Aga loomulikult on kõigil täna vaba valik otsustada, millisele nupule vajutada.

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh! Tulenevalt sellest vastusest juhin ma küll kõigi tähelepanu tõsiasjale, et hääletusele tuleb meil täna õiguskantsleri ettepanek. Me hääletame õiguskantsleri ettepanekut, mitte õiguskomisjoni ettepanekut. Aga läheme küsimustega edasi, järgmisena saab sõna Jaan Kundla. Palun!

Jaan Kundla

Lugupeetud ettekandja! Kahtlemata on õiguskantsleri tõstatatud küsimus päevakohane ja õiglane ning ma toetan samuti arvamust, et tuleb selle poolt hääletada. Aga kuna see on keeruline küsimus ja selle lõplik lahendamine võtab aega, kas ei ole olemas mingisugust kompromissvarianti, et ajutiselt õiglusele lähemale jõuda ja probleem kiiresti lahendada? Näiteks seesama kas või kümnekordne tasu, millest on juttu olnud. Kui see rahuldab nii võrguettevõtteid kui ka maaomanikke, siis ehk kehtestada valitsuse määrusega ajutiselt selline kord, kuni lõplik seadus välja töötatakse?

Ken-Marti Vaher

Me räägime täna seadusandlikust aktist, mis on parlamendi otsus. Ja seda saab muuta parlamendi otsusega. Mulle tundub, et nii ühe lauaga löömine tõenäoliselt meid ei päästa. Võib-olla päästaks paariks kuuks, aga ära kuulanud õiguskomisjonis ekspertide arvamuse, kardan ma, et see võib tuua pigem probleeme juurde. Ma siiski arvan, et me peaksime võtma selle aja ja kõigepealt andma töö teha ekspertidele, Vabariigi Valitsusele. Mõtleme kaasa, millised võiksid olla võimalikud lahendused, et muuta süsteem märksa paindlikumaks ja ka maaomaniku huve arvestavaks. Loomulikult vaidleme selle üle ka parlamendis. 2006. aastal oli õiguskomisjonil väga tuline vaidlus. Kui me vaatame õiguskantsleri tõstatatud probleemi, et Eesti Energia on 2007/2008. majandusaasta aruandes arvestanud oma eelarves umbes 30 miljonit krooni talumiskohustuse tasude maksmiseks, aga seda on võetud välja umbes 150 000 krooni, siis on ilmne, et kuskil süsteemis on viga. Ei pruugi piisata nende tasude 5-, 10- või 12-kordistamisest, kuskil on süsteemne viga, mis tuleb lahendada. Tõenäoliselt on vaja ette näha ka diferentseerimine, millest komisjonis samuti räägiti. Diferentseerimine eelkõige just selles osas, et teatud võrguettevõtete puhul on ulatuslikumad talumispiirangud ja teatud ettevõtete puhul väiksemad ning vastavalt peaksid ka tasud olema diferentseeritud.

Aseesimees Keit Pentus

Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet

Hea kolleeg! Ma olen kõigega nõus, mis sa ette kandsid, aga mul tekkis küsimus seoses sellega, et sa väga kahtled, et praeguse Riigikogu koosseisu ajal saab selle seaduseelnõu vastu võtta. Lähiajaloost oleme ju riburada pidi saanud kogemusi, et kõigepealt tuleb valitsusest eelnõusid nagu Vändrast saelaudu ja need võetakse siin nädala jooksul sipsti vastu. Kas sinul kui IRL-i peasekretäril ja Juhan Partsil kui IRL-i liikmel ei ole siis võimalust kokku leppida, et MKM teeb eelnõu valmis ja see ongi peagi saalis?

Ken-Marti Vaher

Kui see, hea Kalle, oleks ka tegelikkuses nii lihtne, nagu sa räägid! Nagu sa tead, kui eelnõud jõuavad parlamenti, siis on mõnda neist välja töötatud viis aastat, mõnda kümme aastat. Õiguskomisjoni ettepanek oli loomulikult, et selle eelnõuga jõutaks parlamendi ette võimalikult kiiresti, aga ärme unustame ära, et tegemist ei ole mitte ainult ühe ministeeriumi probleemistikuga. Kuna tegemist on asjaõigusseaduse rakendamise seadusega, on väga suur roll Justiitsministeeriumil ja sellega on seotud ka Keskkonnaministeerium. Me oleme juba debatti tõmmanud asjaomased ministrid ja ministeeriumid, samuti puudutab asi hulka võrguettevõtjaid, kellest nii mõnigi on universaalteenuseid osutav monopol.
Seega huvitatud poolte ring on nii lai, et hopsti seisukohti kujundada on keeruline. Edgar Savisaar ei lahendanud 2005.-2006. aastal ka seda probleemi hopsti, nii nagu ma mäletan, samuti ei ole lahendus saabunud selle peale, et mitme aasta vältel on inimesed pöördunud riigi poole, lõpuks ka õiguskantsleri poole, et lahendada väga erinevaid kaasusi.
Ma veel kord kordan: need riived pole ühe lauaga löödavad, need on väga erinevad. Õiguskantsler toob omagi näidetes välja, kui palju on erineva iseloomuga juhtumeid, ja kõiki neid tuleks arvesse võtta. Hea asi aga kogu selle vägagi keerulise temaatika lahkamisel on see, et meil on nüüd olemas teatud kogemus, mida aastail 2005-2006 ei olnud. Siis seda kogemust ei olnud ja tõenäoliselt sellest tuleneski, et süsteem tegelikult toimima ei hakanud. Me saame sellest nüüd õppida, aga see õppetund vajab ju analüüsi. Aga õiguskomisjoni liikmetena me ootame loomulikult selle regulatsiooni esitamist võimalikult kiiresti.

Aseesimees Keit Pentus

Suur tänu, austatud ettekandja! Küsimusi rohkem ei ole. Alustame läbirääkimisi. Esimesena palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi!

Marek Strandberg

Head kolleegid! Tegelikult on see ülesanne lähedasel kujul Eesti seadustes ühel või teisel moel juba lahendatud. Ma mõtlen looduskaitselistel aladel olevate maade maamaksust vabastamist – maamaksu tasub nende inimeste eest sisuliselt riik. Praegu on sihtkaitsevööndis paiknevad maad automaatselt 100%-liselt maamaksust vabastatud, nende eest tasub riik. Ja kui on tegemist piiranguvööndiga, kus on lubatud osaline majandamine, siis tasub poole maamaksust riik. Meetod on lihtne, ühene, arusaadav.
Me räägime siin väga sageli sellest, kuidas me peaksime aina rohkem ühendama eri registreid, kasutama kõikvõimalikku infotehnoloogiat selleks, et riigi haldus oleks parem. Ütleme ausalt, ei ole midagi lihtsamat kui kõnealused kinnistute alad maamaksu määradega terviksüsteemiks siduda ja saavutada olukord, et inimene ei pea paberitega ringi jooksma, inimese eest jooksevad elektronid, bitid ja failid ning korraldavad selle asja automaatselt ära.
Praegusel juhul ei maksaks maamaksu mitte riik, vaid konkreetse infrastruktuuri omanik. Kui infrastruktuuriks vajaliku maa maksumäär muutub juba selliseks, et me hakkame kuulma tõsiselt võetavaid argumente selle kohta, et kõnealuse infrastruktuuri abil pakutav teenus võib märkimisväärselt kallineda, siis, olgem ausad, on põhjust arvata, et kasutatav tehnoloogia on ilmselt ajast ja arust. Olgu siis jutt näiteks tavalistest elektriliinidest või kõrgepingeliinidest, mille paiknemine kellegi maa peal on juba praegu probleemide allikas.
Ma arvan, et kui sellelaadse omaniku maamaksust vabastamise mehhanismi puhul maamaks hakkab hinda mõjutama, on infrastruktuuri omanikel põhjust hakata kaaluma tehnovõrgu maa alla viimist. Elektrikaablite ja ennekõike riski tekitavate kõrgepingekaablite maa alla viimine ja kõrgepingeliiniühenduste maa alla viimine on täiesti loomulik osa energiajulgeolekust ja varustuskindluse kasvatamisest. Nii et oleks täiesti mõistlik lahendus, kui kõnealune muutus selle esile kutsuks.
Nüüd sellest, et kas teha tühja tööd või mitte. Jah, nii nagu kolleeg Ken-Marti Vaher ütles, langevad Riigikogu uue koosseisu kokkutulemisel menetlusest välja kõik menetluses olnud eelnõud. Kuid ega nad kao kuhugi musta auku, tehtud töö, esitatud argumendid, põhjendused, motiveeritud seisukohad, arvutused ja mis tahes muu asjaomane dokumentatsioon jääb ju arhiveeritult alles ja võib olla hea lähtekoht, kust edasi minna.
Lootuses, et õiguskantsleri ettepaneku vastuvõtmisel need protsessid käivituvad, ja enamgi veel, lootuses, et lahendus ei ole mitte väga keeruline, nii nagu siin korduvalt on rõhutatud, vaid teatud infotehnoloogilisel ja halduslikul moel hoopis jõukohaselt lihtne, on meie fraktsioon selle ettepaneku poolt. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Ain Seppiku!

Ain Seppik

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskantsleri ettepaneku sisu on äärmiselt lihtne ja selge. Maaomanikud on õigustatud saama nende maal asuvate ning avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest õiglast ja põhjendatud tasu. On tõesti selge, et praegune tasu on naeruväärselt väike ega ole kooskõlas liberaalse turumajanduse põhimõtetega. Vastavad näited leiate õiguskantsleri ettepanekust. Seega vajab probleem põhimõtteliselt lahendamist ning detailide õiglase tasakaalu otsimine on juba täitevvõimu ja seadusandja ühine ülesanne. Neid detaile me täna tegelikult arutama ei peaks. Eesti Keskerakonna fraktsioon peab vajalikuks siin Riigikogus omanike õiglasi ja põhjendatud huve kaitsta ning toetab seetõttu õiguskantsleri ettepanekut. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Head ametikaaslased! Me peame nüüd langetama otsuse õiguskantsleri ettepaneku kohta. Panen hääletusele, kes on õiguskantsleri ettepaneku nr 11 poolt. Palun kujundada seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Õiguskantsleri ettepanek leidis toetust. Kuna Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut, teen vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 152 õiguskomisjonile ettepaneku algatada eelnõu asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


2. 15:19 Kohalike maksude seaduse muutmise seaduse eelnõu (774 SE) teine lugemine

Aseesimees Keit Pentus

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud kohalike maksude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Taavi Rõivas

Lugupeetud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 13. ja 20. septembril. Ma tuletan meelde, mis on selle eelnõu sisu, sest see on algatatud juba enne suve. Annan ka ülevaate teise lugemise käigust.
Eelnõu eesmärk on mäletatavasti õigusselguse tagamine ja sellise olukorra välistamine, kus ühes kohalikus omavalitsuses kehtestatav koormis toob kaasa hinnatõusu või selle koormise tasumise kohustuse ka teistes Eesti omavalitsustes. Eelnõuga tunnistatakse kohalike maksude seaduses toodud kohaliku omavalitsusüksuse kehtestatavate maksude loetelus kehtetuks müügimaks ja paadimaks. Vabariigi Valitsus oma kooskõlastuskirjas seda eelnõu toetas.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek, millega soovitakse taastada 2009. aasta aprillini kehtinud olukord, kus kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 11,93% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Komisjoni enamus seda ettepanekut ei toetanud. Seda mitmel põhjusel. Üks ja mitte sugugi vähetähtis on see, et see ettepanek ei ole kuidagi seotud selle eelnõu sisuga, milleks on kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmine. Me teame kõik väga hästi, mis meelt on ka näiteks Vabariigi President olnud nendes küsimustes, kui täiesti erineva sisuga seadusi kokku seotakse.
Rahanduskomisjoni ettepanekuga nr 2 tehakse tehnilised täpsustused ja lisatakse eelnõusse mõned tehnilised sätted, mis tulenevad vajadusest tunnistada kehtetuks sätted, mis reguleerivad Maksu- ja Tolliameti ning kohaliku omavalitsusüksuse vahelist halduslepingut.
Rahanduskomisjoni ettepanekuga nr 3 muudetakse eelnõu jõustumise aeg hilisemaks ehk eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2012. Seda me tegime selleks, et anda omavalitsusüksustele piisavalt aega muudatustega kohanemiseks. Samuti ei ole ilmselt kellelegi saladuseks, et üks linn või suurim linn, kus müügimaks ja paadimaks kehtivad, provotseeris Eesti Vabariigi parlamenti teatud võidujooksule, millest rahanduskomisjon otsustas selgelt keelduda. Küsimus on palju suurem ja põhimõttelisem, kui sellise väiklase võidujooksukatsega püüti näidata.
Komisjon küsis arvamust eelnõu kohta ka omavalitsusliitudelt ja need arvamused me vaatasime läbi 20. septembri istungil. Liidud muudatusi kavandatud kujul ei toeta, kuid nad on avatud ideele, et maksukorralduse seadus ja kohalike maksude seadus tuleks üle vaadata ning kohalike maksude loetelu korrastada. Nende soov on suurem finantsautonoomia.
Küsimused komisjonis puudutasid kohalike omavalitsuste tulubaasi, väga põhjalikult räägiti nendel teemadel, räägiti ka kohalike omavalitsuste ülesannetest, mis on loomulikult selle tulubaasiga seotud.
Paadimaksu kontekstis räägiti, naljatlemisi öeldes, Viljandi paadimehe kohustusest seda maksu tasuda, kui ta on oma paadi ostnud näiteks Tartust, aga on ostnud selle liisinguga ja liisingufirma juriidiline aadress on Tallinnas. See on tegelikult küll näiteks Tallinna paadimaksumääruse sisu, aga juba sellisena on see suure tõenäosusega seadusega vastuolus. Igal juhul me kõik mõistame, et ei ole kindlasti loogiline, et Tartust ostetud ja Viljandi järvel kasutatavatele paatidele peaks saama hoopis teine omavalitsus maksu kehtestada. Paadimaksu puhul oli muidugi jutuks ka see, et paadimaks ka kehtival kujul on väga raskesti kogutav, väga prognoosimatu. Kuidas muidu selgitada olukorda, et Tallinnas on paadimaksu laekumise prognoosi vähendatud üle saja korra? On täiesti selge, et ka see soovitud 10 miljonit krooni, mis Tallinna-suuruse omavalitsuse puhul on küllalt väike summa, jäi väga selgelt ebareaalseks ja nüüd räägitakse üle saja korra väiksematest suurusjärkudest. Samuti rääkisime me sellest, et palju mõistlikum ja loogilisem oleks kohalikel omavalitsustel investeerida sadamate infrastruktuuri, sellesse ka avalikku raha panustada ja koguda selleks vahendeid, muu hulgas sadamatasude näol. See oleks palju kergemini administreeritav, see oleks palju efektiivsem, see õigus on kõikidel omavalitsustel, mis veekogudega piirnevad või mille piires on siseveekogud praegu olemas. See õigus jääb neile loomulikult ka tulevikus.
Päris tõsiselt oli jutuks mõju inflatsioonile. Kõigepealt, esialgsed rehkendused ütlevad, et müügimaksu mõju inflatsioonile võiks olla 0,1, 0,15 või 0,2 protsenti, mis iseenesest ei ole ju teab mis suur arv. Samas on selge, et hindu ta tõstab ja hindu ta tõstab paraku üle kogu Eesti või vähemalt nendes kohtades, kus on samad jaekaubandusketid, mis on esindatud Tallinnas. On selge, et ei tehta erinevaid hinnapoliitikaid eri linnade jaoks, kuna see tähendaks tohutuid lisakulutusi, muu hulgas reklaamtrükiste valmistamisel jne. Seetõttu, isegi kui see mõju hindadele on kümnendik või pisut vähem kui kümnendik Eesti üldisest inflatsioonist, siis ka see kümnendik on liiga palju, sest see väljub selgelt omavalitsuse otsustuspädevusest ja kuidagi kohane ega kuidagi põhjendatud ei ole, et üks omavalitsus tekitab hinnatõusu teistes omavalitsustes.
Komisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu päevakorda 22. septembril ja teine lugemine lõpetada. Samuti tegi komisjon ettepaneku teha eelnõu kolmas lugemine 23. septembril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Esimesena saab küsimuseks sõna Jaanus Marrandi. Palun!

Jaanus Marrandi

Tänan! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Ma ei tahaks teiega siin astuda diskussiooni teemal, kas müügimaks on hea või halb maks või kas seda oleks pidanud rakendama või mitte. Asi on tõepoolest, nagu ka teie ütlesite, tunduvalt põhimõttelisem. Riik ei tohiks käituda väiklaselt ja parlamendipoliitikud ei tohiks pidevalt muutuda munitsipaalpoliitikuteks, mida koalitsiooni liikmetega kahjuks üsna sageli juhtub. Nimelt, asi on tõepoolest põhimõttes, sellel lihtsal põhjusel, et me ei peaks tegelema siin n-ö riigi koalitsiooni kättemaksumängudega. Nii see paratamatult mõjub. Vaatame ka eelnevalt vastuvõetud seadusi, valimisseadusi jne. Miks te arvate, et müügimaksu otstarbekuse üle ei võiks otsustada valijad, kes kohalikus omavalitsuses otsustavad kohaliku omavalitsuse tegutsemise üle?

Taavi Rõivas

Aitäh! Eks me kõik elame mõnes omavalitsuses ja eks meil kõigil on nende omavalitsuste elanikena nii emotsioone kui ka ratsionaalseid kaalutlusi. See, kui Riigikogu liikmed ei ole oma valimisringkonnast või kodukohast võõrandunud, on positiivne. Aga ma ütleksin, et see teema on kõike muud kui munitsipaalpoliitika, seda just seetõttu, et mõne omavalitsuse kehtestatavate maksude mõju ulatub üle kogu riigi. See on see põhjus, miks riik peab sellega tegelema. Kui me sooviksime sekkuda munitsipaalpoliitikasse, siis me oleksime võib-olla pidanud võtma üles selle tüliõuna, mida Tallinna Linnavalitsus meile lahkelt pakkus, ja astuma lõpututesse vaidlustesse, kas ikkagi juba järgmisel aastal on võimalik müügimaksu kaotada või peab selle edasi lükkama või kas riik peab selle kuidagi teiste omavalitsuste elanike taskust kinni maksma või mis need võimalikud lahendused oleksid. Me ei soovinud seda. Me ei sekku munitsipaalpoliitikasse. Jah, kahjuks on tulemus see, et mitte ainult Tallinna elanikud, vaid ka väga paljud teised peavad selle müügimaksu mõju oma nahal veel aasta kauem tundma. See ei ole kindlasti hea. See summa, mida müügimaksuga soovitakse koguda, ei ole tegelikult sugugi väike: iga töölkäija ja iga pensionäri kohta, kes Tallinnas elab, umbes 1000 krooni. Kui me räägime kättemaksust, siis ainuke kättemaks on Tallinna Linnavalitsuse kättemaks oma territooriumil ja kahjuks ka üle Eesti elavatele inimestele. See on minu meelest täiesti ebaõiglane, sest ma tõesti ei saa aru, mille eest linnavalitsus oma elanikke karistab.

Aseesimees Keit Pentus

Kalev Kotkas, palun!

Kalev Kotkas

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Praegu veel jõus olev kohalike maksude seadus näeb ette või annab võimaluse kehtestada üheksa maksu ja tasu. Mis on need maksuteoreetilised, sisulised põhjendused, miks tuleb kaks maksu sealt välja arvata? Miks näiteks lõbustusmaks on hea ja õiglane ja peab alles jääma, aga müügimaks tuleb ära kaotada? Miks mootorsõidukimaks on hea ja õige ja jääb alles, aga paadimaks tuleb ära kaotada?

Taavi Rõivas

Aitäh, hea kolleeg! See on tõsiselt hea küsimus. Tegelikult on ka eelnõu algatajad seda meelt, et tasuks väga põhjalikult ja tõsiselt analüüsida kogu kohalike omavalitsuste maksude loetelu, mõelda see põhjalikult läbi, kaaluda erinevaid makse, sest osa makse, mis kehtestati 1990. aastate alguses, võivad praegu olla kas sobimatud või suisa naeruväärsed, sest nad on mingil põhjusel praktikas rakendamatud. Nende kahe maksu kaotamise vajadus ei tulenenud mitte niivõrd maksuteoreetilistest, kuivõrd praktilistest kaalutlustest, sest praktikas osutusid ühe omavalitsuse kehtestatud maksud kehtivaks mitmel pool mujal. Niikaua kui müügimaks ja paadimaks ei kehtinud nii suures omavalitsuses, niikaua ei olnud ju ka seadusandja sellest piiriülesest mõjust teadlik. Pigem on küsimus selles, et see praktiline mõju avaldus pärast nende maksude kehtestamist Tallinnas. See ei ole saladus. Kaupmehed juhtisid meie tähelepanu sellele, et nad on sunnitud selle maksu mõjul hindu tõstma mujalgi kui ainult Tallinnas (ma pean silmas müügimaksu). Me lugesime ajalehest jaburaid näiteid selle kohta, kuidas paadimaksu küsitakse Lõuna-Eesti elanikelt, kes pole seda paati isegi mitte ostnud Tallinnast, rääkimata sellest, et nad oleksid seda kuskil Tallinna lähedal kasutanud jne, jne. Siin on väga selge praktiline vajadus. Me ei saa pidada õigeks, et üks omavalitsus kehtestab makse tervele Eestile.

Aseesimees Keit Pentus

Teine küsimus Jaanus Marrandilt, palun!

Jaanus Marrandi

Tänan! Lugupeetud härra rahanduskomisjoni esimees! Paraku on tõsiasi see, et siin saalis on kujunenud välja väga ebameeldiv praktika. Pool saali, mõnikord üks pool, mõnikord osa teisest poolest, kehastub ümber munitsipaalpoliitikuteks ja siis peab terve riigi parlament jälgima neid võitlusi siin. Mõnikord istub minust vasakule jääv saalipool, kaelas kollased sallid ja rinnas sildid "Ma armastan Nõmmet" või mida iganes, ja siis me võitleme siin nende seaduste pärast. Seetõttu ei ole võib-olla 90%-l inimestest mingisugust kahtlust, et siin on tegemist teatud kättemaksuaktsioonidega ühelt või teiselt poolt, mis halvavad terve riigi parlamendi töö. Ma küsin hoopis teise nurga alt. Tegelikult on olnud aegu, kui on omavalitsuste finantseerimise üle vaieldud, ja siis on alati soovitatud: aga rakendage kohalikke makse. Nüüd ma küsin: missugused võiksid olla kohalike omavalitsuste uued täiendavad maksuvõimalused oma tulubaasi kohendamiseks? Ehk pakuksite välja neid ideid ja seda, kuidas neid rakendada.

Taavi Rõivas

Aitäh! Kõigepealt ütlen selle sissejuhatuse kohta, et ma ei näe selles midagi väga halba, kui me oma kodukohta armastame, kui me oma kodukohast lugu peame. Miks need, kelle kodukohaks on Nõmme, ei võiks Nõmmet armastada ja seda välja näidata? Selle vastu ei tohiks meil kellelgi midagi olla. Ma ütlen veel kord, et kättemaksust saab siin rääkida üksnes selles kontekstis, et üks linn on otsustanud kätte maksta kogu ülejäänud Eestile ja on kehtestanud maksu, mis koormab meid kõiki. Me tunnetame seda, minnes ostma igapäevaseid toiduaineid suuremates jaekaubanduskettides Kärdlas, Tartus, Viljandis või kus iganes. Seetõttu ei saa seda maksu õiglaseks pidada. Ma arvan, et siin on kättemaksudimensioon siiski kahjuks ka tallinlaste suhtes. Tõesti, linnavalitsus on mingil põhjusel otsustanud neid karistada, jättes raskemate aegade saabudes linnavalitsuse ülalpidamise kulud kärpimata, aga kehtestades uusi makse. Mõnes mõttes on sellel müügimaksul ka positiivne külg, ta näitab meile selgelt, millised omavalitsused saavad oma rahaasjadega hakkama ja millised ei saa. Nagu me oleme korduvalt siin saalis rääkinud, ei ole sugugi mitte kõige väiksema tulumaksulaekumisega omavalitsused need, kes hakkama ei saa. Meil oli eile Läänemaa kuu raames rahanduskomisjonis kohtumine Läänemaa omavalitsustega. Lõviosa Läänemaa omavalitsustest suudab oma rahaga suurepäraselt hakkama saada. See oli väga positiivne kohtumine. Loomulikult on ka nendel muresid, loomulikult on ka nendel ettepanekuid, mis võiksid nende seisu parandada, aga nad ei ole ennast lõhki laenanud ja nad ei ole oma kodanikele selliseid karistavaid makse välja mõelnud. Mis puudutab selle eelnõu raamidest väljuvat arutelu kohalike omavalitsuste tulubaasi üle, siis nii nagu pisut rohkem kui tund aega tagasi infotunnis räägiti, on loomulikult põhjust kohalike omavalitsuste tulubaasi üle arutelusid jätkata. Kas see peab olema üksnes tulumaksuprotsendi arutelu ja tasandusfondi arutelu või peaks rääkima ja mõtlema ka kohalike maksudega seonduvast? See nõuab väga põhimõttelist ja väga põhjalikku arutelu. Seda me selle eelnõuga kindlasti lõplikult ei lahenda.

Aseesimees Keit Pentus

Järgmine küsimus on Kalev Kallolt. Palun!

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Kuulates neid suuresti demagoogilisi vastuseid, tekib tahtmatult küsimus, miks ei analüüsita käibemaksu 2%-list tõstmist. See oli ikkagi hirmus kättemaks kogu Eesti rahvale, seda enam, et see kehtestati kõikidele kaupadele ja teenustele. Tuletan meelde, et müügimaksu ei kehtestata kõikidele kaupadele, näiteks lastekaupadele jne. Teine pidevalt korrutatav lause on, et hinnad tõusid üle Eesti. Kas see on mingisugune ajaleheartiklist pärit väide või on tehtud selle kohta analüüse? Kui on olemas pädevate organisatsioonide pädev analüüs, siis võib-olla te tutvustaksite seda. Aga seni, kuni analüüsi ei ole, on need kõik demagoogilised väited, millel ei ole mitte mingisugust alust. Võin niisama hästi väita, et müügimaksu tõttu ei ole Tallinnas ühegi kauba hind tõusnud.

Taavi Rõivas

Aitäh! See viimane väide ei pea kindlasti paika, sest päris mitmed jaekaupmehed on selle müügimaksu arvel eraldi välja toonud. On täiesti selge, et mõju inflatsioonile on müügimaksul olemas. Ei ole kahtlustki, et see tõstab Tallinnas hindu, sest ega see 250 miljonit krooni ei tule järgmisel aastal Tallinna Linnavalitsuse kukrusse sugugi mitte pühast vaimust, vaid see tuleb ikkagi reaalselt inimeste taskust. Nii see paraku on. See, et müügimaksu puhul on kehtestatud üksikud erandid, muudab müügimaksu administreerimise veel tükk maad raskemaks. Aga fakt on see, et suures kaupluses, kus on väga lai kaupade nomenklatuur, on kaugelt üle 90% kaupadest müügimaksuga maksustatud. Erandite hulk on kaduvväike ja tegelikult me võime öelda, et müügimaks on sisuliselt lausaline maks. Kust tuleb see väide, et müügimaks tõstab hindu kogu Eestis? Mitmelt poolt. Me oleme sellel teemal vestelnud nendega, kes majandusprognoose teevad. Võtke mis tahes prognoos ette ja te näete inflatsiooni mõju, mitmel pool on lahti kirjutatud ka see, kui suurena nähakse ühe või teise maksumuudatuse mõju. Täiesti selgelt on seda öelnud ka suuremate jaekaubanduskettide juhid, kellega me oleme väga palju selles kontekstis viimase poole aasta jooksul vestelnud. See põhjus on suhteliselt lihtne. Pange ennast ühe juhi olukorda, kellel on näiteks kaheksa kauplust Tallinnas, üks kauplus Kuressaares, kaks kauplust Viljandis, kolm Tartus jne. Oleks määratu suur lisakulu teha kõikide nende kaupluste jaoks eraldi reklaammaterjalid, kui näiteks soovitakse aadressita reklaamiga oma sooduspakkumistest inimestele teada anda. Pigem tehakse nii, et kõik hinnad on üle Eesti samad. Nii on administratiivselt palju lihtsam, ei ole mõtet seda lisakulu tekitada. Omakorda tähendab see seda, et müügimaksu mõju, see 250 miljonit krooni või 1000 krooni ühe tööl käiva või pensioni saava tallinlase kohta, jaotatakse tegelikult, vähemalt osaliselt, laiali üle terve Eesti. See on ilmselgelt ebaõiglane. Teiseks, kuidas paadimaks mõjutab kogu Eestit? See on ka üsna lihtne. Ma usun, et te kõik lugesite kevadel artikleid, kus räägiti sellest, et paadimaksumääruses küsitakse paadimaksu paadiomaniku asukoha omavalitsuse järgi. Ma meenutan ühte konkreetset ajaleheartiklit. Paadi omanikuks oli üks liisingufirma, selle firma kaudu paadi ostnud inimene oli Viljandi elanik, kuid selle liisingufirma juriidilise aadressi järgi küsiti sellelt viljandlaselt maksu. See on sügavalt ebaõiglane. Iseenesest ei olegi, ma ütlen veel kord, nii hirmus tähtis see, et paadimaks on suhteliselt olematu mõjuga inflatsioonile ja müügimaksu mõju on umbes 1/10 kogu Eesti inflatsioonist, võib-olla pisut vähemgi. Kas seda on palju või vähe, see ei ole tähtis, tähtis on see, et see mõjutab hindasid suurenemise suunas. See ei ole minu meelest lubatav.

Aseesimees Keit Pentus

Jaan Õunapuu, palun!

Jaan Õunapuu

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Minu küsimus nagu järgneks kolleeg Kotkase küsimusele, mille te väga ilusasti defineerisite väga heaks küsimuseks. Mulle ka tundub, et see niimoodi on, et üheksast seitse jääb ja kahte enam ei pruugi olla. Täna saalis ma juba korra regionaalministri käest küsisin, kas Siseministeeriumil on mingit plaani kohalike maksude osas initsiatiiviga välja tulla, ja ta vastas, et ei, sellist mõtet pole. Teie praegu siit puldist ütlesite, et seda tuleks kaaluda, vaadata ja kohalike maksude teemat riigi tasemel võib-olla aktuaalsemalt käsitleda. Mul on konkreetne küsimus: kas seda tuleks käsitleda nii, et midagi veel ära võtta nendest järelejäävast seitsmest, või tuleks midagi veel juurde panna?

Taavi Rõivas

Aitäh! Ei ole saladus see, et ma ei ole uute maksude kehtestamise fänn. Selles mõttes on minu isiklik seisukoht uute kohalike maksude kohta üsna skeptiline. Samas ei välista ma kindlasti diskussiooni. Kui peaksid head, mõistlikud initsiatiivid tulema, siis päris kindlasti on rahanduskomisjonil põhjust neid põhjalikult kaaluda. Ma lihtsalt tõin välja, et see seadus ei käsitle kohalikku maksustamist täiskomplektina. Kui me seda sooviksime teha, siis me peaksime selle diskussiooni avama eraldi, käima need maksud ükshaaval läbi, ka need, mida ükski omavalitsus praegu ei ole kehtestanud, kaaluma nende maksude otstarbekust, samas kaaluma seda, millised on kohalike omavalitsuste jaoks alternatiivid. Kui parlamendil selline ettepanek ja soov on, siis ma kindlasti seda diskussiooni ei välista. Lihtsalt selle eelnõu raames ei ole me seda nii põhjalikult ette võtnud, see eelnõu tegeleb kitsamalt kahe maksuga, mis on praktikas väga palju probleeme tekitanud.

Aseesimees Keit Pentus

Helle Kalda, palun!

Helle Kalda

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Olles rahanduskomisjoni liige, on mul väga kurb kuulda teie demagoogilist juttu. Mul on väga lühikene küsimus ja ma sooviksin teie käest väga lühikest vastust, aga mitte 15 minutit kestvat juttu. Kas on tehtud analüüs, kui palju müügimaks  mõjutab, või ei ole? Kas jaa või ei? Te ütlete, et keegi kuskil rääkis. See ei ole parlamendi rahanduskomisjoni esimehele kohane jutt. Mina isiklikult pole mitte ühtegi analüüsi näinud, te pole neid esitanud. Te rääkisite sama juttu ka komisjonis. Nüüd palun vastust: kas on ametlik analüüs, et müügimaks mõjutab, või mitte? Jah või ei?

Taavi Rõivas

Aitäh! Vabandust, mida ta mõjutab? Te küsisite, kas müügimaks mõjutab. Kui te nii lahtise küsimuse esitate, siis pean ma sellele ka lahtiselt vastama. Jah, müügimaks loomulikult mõjutab. See ei saa olla olematu mõjuga, kui sellest loodetakse järgmisel aastal saada linnakassasse 250 miljonit krooni. Müügimaks mõjutab, esiteks, tarbijaid Tallinnas. Kui me võtame kõik Tallinna elanikud, siis kõiki, kes mingit tulu saavad, olgu selleks palgatöö, olgu selleks pension, mõjutab müügimaks järgmisel aastal keskmiselt 1000 krooni ulatuses iga inimese kohta. Mina arvan, et see mõju on üsna suur. Kui te küsite, kas müügimaks mõjutab, jah või ei, siis saab vastata, et, jah, müügimaks mõjutab ka kaupmehi, sest kaupmehed peavad infosüsteemid seadistama selliselt, et seal oleks üks uus maks eraldi välja toodud. See ei ole võrreldav mõne teise maksumäära muutusega, mida on oluliselt lihtsam seadistada, vaid nad on pidanud selle maksu täiesti eraldi välja tooma. Nii et vastus on jah, ka kaupmehi see mõjutab ja sugugi mitte positiivselt, vaid vägagi negatiivselt, eriti veel see, et nad peavad sadadest tuhandetest kaubaartiklitest välja valima need üksikud, millele müügimaks ei rakendu, selle asemel et oleks seda võimalik kuidagi selgelt administreerida. Nii et küsimusele, kas müügimaks mõjutab, on vastus jah nii kaupmeeste kui ka tarbijate osas. Ja selles osas, kas ta mõjutab inimesi üle Eesti, tuleb meil tugineda eeskätt kaupmeeste ütlustele, väidetele ja olukorra kirjeldustele. Neid võib kahtlemata käsitleda kui eksperdiarvamusi, sest kes siis veel kui mitte kaupmees oskab öelda, kus müügimaksu mõju kõige täpsemalt tunda on.

Aseesimees Keit Pentus

Rein Ratas, palun!

Rein Ratas

Hea ametivend! Kas on tehtud soliidne, võimalikult erapooletu ja asjatundlik analüüs, kui palju müügimaks on möödunud kuudel mõjutanud Tallinnas kaupade hindu ja kui palju ta on siis mõjutanud hindu väljaspool Tallinna, näiteks Obinitsas, Tartus või Viljandis? Kas jah või ei? Olen rääkinud.

Taavi Rõivas

Aitäh! Kui te küsite, kas seda on omavalitsuste kaupa tehtud, siis loomulikult mitte, sest raske oleks ette kujutada nii põhjaliku analüüsi kulukust. Küll on aga nii Rahandusministeerium kui ka Eesti Pank oma prognooside tegemisel arvestanud müügimaksu ja inflatsiooni mõju. Mäletatavasti, kui rahanduskomisjon Eesti Pangas suve hakul toona uusimate majandusprognoosidega tutvus, siis toodi välja müügimaksu mõju ulatus, aga see oli sellel hetkel veel esialgne, lõpliku summa me saame teada tagantjärele. Selleks et aru saada, et müügimaks, tegelikult mis tahes uus maks, paneb elanikele lisakoormise, piisab mõnikord ka lihtsast loogikast, selleks ei pea alati tegema sadadesse tuhandetesse või miljonitesse kroonidesse ulatuva maksumusega mastaapseid analüüse. Aga ma usun, et seda teemat tasub edasi arendada selles kontekstis, et meil on lähiajal taas kord võimalik rahanduskomisjonis tutvuda Eesti Panga täiesti erapooletu uusima majandusprognoosiga. Küsime nende käest, kas nad on juba tagantjärele välja rehkendanud, kui suur osa inflatsioonis on müügimaksul, kui suur osa on aktsiisidel jne. Rahandusministeeriumi viimases prognoosis, mis minu hinnangul on ka täiesti erapooletu (uskuge mind, seda ei koosta mitte poliitikud, vaid seda koostavad tõesti spetsialistid, selle valdkonna ametnikud), on toodud välja nii erinevate maksutõusude, sealhulgas aktsiisitõusude (viimase aasta jooksul meil ongi ainult aktsiisitõusud olnud), kui ka müügimaksu kehtestamise mõju. Nende kogumõju on välja rehkendatud ning prognoosi tekstis ja slaididel välja toodud, aga vähemalt tekstis ei olnud müügimaksu eraldi välja toodud. Küll aga olen ma vestelnud mitmete prognoosijatega ja nad on selle hinnangulise mõju öelnud olevat umbes 0,15% kogu inflatsioonist. Mida veel? Selleks ei pea iseenesest ju olema majandusteadlane, et mõista, et kui soovitakse saada sisuliselt iga müüdud kauba hinnast 1% ühe omavalitsuse kukrusse ja see omavalitsus on nii suur, et ta mõju ulatub ka üle tema piiride, siis kuskilt see raha peab tulema. Tavaliselt on kaudsete maksude tõusu puhul nii, et pisut üle poole sellest maksab kinni tarbija ja kuni poole maksavad kinni tootja ja jaekaupmees. See on nii olnud erinevate kaudsete maksude puhul ja eeldatavasti on see nii ka müügimaksuga. See on see lähtekoht, mille põhjal on välja rehkendatud, et mõju üle-eestilisele inflatsioonile võib müügimaksu puhul olla umbes 0,15%.

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan ettekande eest! Avan läbirääkimised. Palun esimesena Riigikogu kõnetooli Kadri Simsoni! Kolm lisaminutit, kokku kaheksa minutit.

Kadri Simson

Head kolleegid! Selleks et kohalikud omavalitsused saaksid tõrgeteta toimida, on vaja anda neile vastav riiklik garantii, õigus iseseisvale eelarvele, õigus kehtestada ja koguda kohalikke makse. Pärast eelmise aasta esimese negatiivse eelarve vastuvõtmist peame nentima, et Eesti riik ja valitsev koalitsioon ei usalda omavalitsusi, omavalitsuste tulubaas tehti keset eelarveaastat märksa väiksemaks. Riigikohus langetas s.a 16. märtsil otsuse, mille kohaselt on omavalitsustel õigused, mis aitavad neil täita neile pandud kohustusi, ja kui neid õigusi vähendatakse, siis peaks vastavalt Riigikohtu otsusele vähendama ka kohustusi. Aga linnade ja valdade kohustusi on kriisi ajal pigem suurendatud, need on pigem lisandunud. See, mis seoses tulubaasikärpega maha võeti, oli ju vaid näiline.
Selle kohalike maksude seaduse eelnõu kohta tegi Keskerakonna fraktsioon ühe muudatusettepaneku. Olgem ausad, selle aktsepteerimine oleks siin saalis andnud meile kõigile võimaluse lõpphääletusel rõõmsal meelel seaduse poolt hääletada. See muudatusettepanek oleks kohalikele omavalitsustele tagasi andnud möödunud aastal äravõetud tulumaksuosa. Me ju kõik teame, et sund leida lisatulu oma kohustuste täitmiseks kohalike maksude rakendamise näol on siinsamas saalis vastu võetud negatiivsete eelarvekärbete tagajärg.
Omavalitsused pole raskes seisus siiski mitte ainult elanike tulumaksuosa vähendamise tõttu, millest riigieelarve sai eelmisel aastal keset eelarveaastat priske lisatulu, aga omavalitsusi on löönud ka teised viimastel aastatel tõstetud maksud. Tuletame meelde Reformierakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni tegevust eelmisel aastal, kui kahenädalase etteteatamisega tõsteti käibemaksu 2%. Õiguskantsler ütles, et see on põhiseadusvastane. Tegelikult ei mõjutanud see käibemaksutõus ainult tarbijaid, ta mõjutas ka linnu ja valdu. Käibemaksu 2%-line tõus tõi planeeritult riigieelarvesse ühes kuus 150 miljonit krooni lisatulu. Me käisime rahanduskomisjoniga Eesti Pangas. Taavi Rõivas oli liiga tagasihoidlik. Tegelikult seal öeldi, et 2%-line käibemaksutõus, mida tegi praegune valitsus, mõjutas tarbijahinnaindeksit 0,6% ja müügimaksu mõju on kuus korda väiksem ehk 0,1%. Nii et nüüd vastus küsimusele, millele Taavi ei tahtnud vastata: on tehtud esialgseid analüüse, mis ütlevad, et käibemaksutõusu mõju Eesti tarbijatele oli kuus korda suurem.
Aga kui müügimaks tõstab hindu ainult 0,1% ja me näeme, et hinnad tõusevad märksa enam, üle 3%, siis millest see tuleb? See ei tule Tallinna süül. Sellele annab vastuse Rahandusministeerium, kes on ette valmistanud 2011. aasta eelarve seletuskirja. Ma loodan, et selline seletuskirja lõik, mida ma nüüd tsiteerin, jõuab ka Riigikogu saali. See võib sealt kaduda, sest Eiki Nestoril oli lihtsameelsust see juba rahanduskomisjonis kõne alla võtta ja võib-olla tõesti valitsuskoalitsioonile selline seletuskirja osa ei meeldi. Taavi Rõivas ütles, et kogumõju on välja rehkendatud, aga ükshaaval pole mõjusid välja toodud. Ma loen teile ette seletuskirjas toodud selgituse, miks toimub inflatsioon: "Märtsis pöördusid hinnad pärast kümme kuud kestnud deflatsiooni taas tõusule. Selle taga oli energiatoodete ja toiduainete kallinemine ning maksumuutused. Hindade tõus saavutas kõrgtaseme aastases võrdluses juunis, mil see ulatus 3,5%-ni. Energiatoodete, nagu mootorikütuse ja kaugkütte kallinemise tingis nafta maailmaturuhindade kõrge tase. Eelarve positsiooni parandamiseks tõsteti aasta alguses mootorikütuse, tubaka- ja alkoholiaktsiisimäärasid. Tallinna müügimaksu kehtestamise mõju hindadele osutus juunis marginaalseks." Nii et tõepoolest, see 3,5%-line inflatsioon on ka Rahandusministeeriumi hinnangul maksumuudatuste tagajärg, aga mitte Tallinna süü.
Tuletan lihtsalt meelde, mis on toimunud aktsiisidega. Pliivaba bensiini aktsiis 1000 liitri kohta on tõstetud 1000 krooni suuremaks, kui on Euroopa Liidu miinimummäär, eriotstarbelise diislikütuse aktsiis 1000 liitri kohta on 1400 krooni suurem, kui on Euroopa Liidu miinimummäär, maagaasiaktsiis 1000 m3 kohta on kaks korda suurem, kui on Euroopa Liidu miinimummäär, elektrienergiaaktsiis megavatt-tunni kohta on viis korda kõrgem, kui on Euroopa Liidu miinimummäär.
Nii et tegelikult ei ole neid hindu tõstnud mitte müügimaks ja seetõttu ei saa selle kaotamine hindu alandada. Ma arvan, et see ongi see põhjus, miks seaduse jõustumine lükati 1. jaanuarile 2012. See on ilus trumm, mida põristada, aga müügimaksu kaotamine ei alanda hindu. Tõsi, mitmete aktsiiside vähendamine või käibemaksuerandite tekitamine võiks aidata küll.
Taavi Rõivas mainiski esimesel lugemisel siin saalis, et üks asi, mis talle ei meeldi, on see, et müügimaksul on palju erandeid. Mis need erandid siis on? Elektri- ja soojusenergia, maagaas ja vesi ei lähe müügimaksu alla, mõned esmatarbekaubad, näiteks lastekaubad, ravimid, leib, sai ja piimatooted, on maksuvabad. Euroopas ringi liikudes näeme me selliseid erinevusi päris sageli. Öelda, et seda maksu on keeruline koguda, on meil, kes me tahame olla väga tugeva e-lahenduste võimekusega riik, lihtsalt silmakirjalik. Me peaksime suutma koguda makse natuke keerukamalt, samas õiglasemalt, kui seda on seni tehtud. Tallinnale ei tule ette heita, et näiteks mähkmed, lastekaubad või esmatoidukaubad on maksuvabad, pigem tuleks küsida, miks riik kõikide selliste kaupade käibemaksu tõstnud on. Liikudes Eestis ringi, me ju kõik näeme, et Tallinnas on toidukaubad odavamad kui maakohtades. Need olid odavamad enne müügimaksu kehtestamist ja need on endiselt odavamad. Seega, veel kord: selle seaduse vastuvõtmine ei too kaasa hindade langemist, sest selle maksu mõju hindadele on olnud 0,1%, aga samas oli sel suvel teiste mõjurite tõttu üle 30 korra karmim hinnatõus.
Lõpetuseks tahan peatuda omavalitsuste ärakuulamise teemal, sest kohalike maksude kaotamine puudutab omavalitsusi. Näiteks rahandusminister Jürgen Ligi on Harjumaa Omavalitsuste Liidus julgustanud omavalitsusi kasutama erinevaid kohalikke makse ja ka kõik majanduseksperdid ütlevad, et omavalitsused peavad kasutama rohkem korralisi tulusid, et mitte sõltuda ühekordsest tulust. Tallinna eelarve, muuseas, on sellel aastal 1 miljardi krooni võrra väiksem kui eelmisel aastal. Mingil juhul ei saa öelda, et omavalitsused on kärbetest puutumata jäänud. Ja mingil juhul ei saa öelda, et riigi valesti planeeritud eelarve täitmine omavalitsuste arvel on kuidagi õigustatud. Ma tegin rahanduskomisjonis ettepaneku, et me kutsume selle punkti arutamisele ka kohalike omavalitsusliitude esindajad. Paraku see ettepanek küll protokolliti, aga esindajaid kohale ei kutsutud. Arvamusi paluti kirjalikult, kuid tegelikult sisuliselt seda, miks omavalitsused oma kirjas ütlesid, et nad seda seaduseelnõu ei toeta, ei arutatud.
Ma arvan, et selle seaduseelnõu puhul kõige taunitavam ongi see, et oma valimiskaotuse eest Tallinnas karistatakse kõiki Eesti omavalitsusi. Eesti omavalitsused on kohalike maksude tulubaasi suhtes täiesti õiguskaitsetud. See seaduseelnõu ei ole midagi muud kui praeguse valitsuse pika vinnaga reaktsioon valimiskaotusele Tallinnas.
Keskerakonna fraktsiooni nimel teen ettepaneku teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Toivo Tootsen, palun!

Toivo Tootsen

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on selgelt meeles, et kui Tallinn kehtestas müügimaksu, siis olid ajalehtedes suured üleskutsed, initsieeritud IRL-i ja teiste poolt: "Kaupmehed, viige oma kauplused nüüd Tallinnast välja!" Mis te arvate, mitu kaupmeest oma kaupluse Tallinnast välja viis? Mitte ükski, Tallinna on tegelikult kauplusi juurde tekkinud. Võiks öelda, et see on ju paradoks. Kui Tallinn on teie arvates nii kaupmeestevaenulik, miks nad siis siia Tallinna tulla tahavad? Aga tulla nad Tallinna tahavad. Üks põhjus ongi see, et Tallinn on üsna palju teinud kaubanduskeskkonna parandamiseks. Kaupmeestel on Tallinnas hea olla. Nende läbimüük on siin tunduvalt suurem kui ükskõik kus mujal, sest Tallinn on atraktiivne linn. Mõtelge, kui palju käib siin turiste. Kas nad käiksid siin, kui Tallinn ei oleks tore linn ja kui Tallinn ei oleks ilusasti korras hoitud? Ei käiks. Teine asi on see, et meie infrastruktuur on päris korras. Lühidalt öeldes, iga kauplus, mis Tallinnas tegutseb, iga kauplustekett, mis Tallinnas laieneb, saab aru, et teist nii head kasumi saamise kohta nagu Tallinn Eestis lihtsalt ei ole.
Lihtsameelne oleks arvata, et kui 1% tuli müügimaksu juurde, et see siis paugupealt läks ka hindadele juurde. Mõelge, milline on kaupluste juurdehindluse marginaal Tallinnas ja milline on see näiteks mujal, kas või Obinitsas või ükskõik kus! Siin on see mitu korda suurem. Sellesama müügimaksu maksavad kaupmehed lihtsalt oma kasumi arvel kinni, nad ei pane seda ühelegi hinnale mitte kuskil juurde. Ma arvan, et Taavi Rõivas käib ka kauplustes. Ta ei saa ju öelda, milliste kaupade hind on müügimaksu võrra tõusnud. Mitte ühegi kauba hind ei Tallinnas ega ka kuskil mujal ei ole müügimaksu võrra tõusnud. Jah, tõepoolest, kauplused ja kaubanduskettide omanikud maksavad selle oma kasumi arvel kinni, aga kitsastel aegadel nad võib-olla peaksidki oma tulusid natuke kokku tõmbama, et läbimüüki säilitada. Tegelikult on nad ikkagi veel üsna suures kasumis.
Teine asi on see, mis puudutab paadimaksu. Huviga kuulasin ettekandja tulihingelist etlemist sellel teemal, kuidas paadimaks puudutab kõiki Eesti Vabariigi elanikke, kuna nad liisivad paate jne. Samamoodi kehtib see kõik ju ka mootorsõidukimaksu kohta. Miks te seda seadusest välja ei viska? Seda lihtsalt selle tõttu, et seda Tallinn ei kasuta. Täpselt samamoodi liisitakse ka autosid.
Kolmas küsimus on see: sõbrad, kui palju siis jääb neid kohalikke makse, mida reaalselt üks või teine omavalitsus kasutab? Ma ütlen – null. Aga päris ära te ei saa kohalikke makse ka kaotada, sest mida siis ütleb Euroopa Liit, mida siis ütleb kohaliku omavalitsuse harta? Oh, sõbrad, mul on teist kahju! Tänan!

Aseesimees Keit Pentus

Margus Tsahkna, palun!

Margus Tsahkna

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Müügimaksu ja paadimaksu kaotamise eelnõu on kütnud kevadest saadik kirgi. Seda on tahetud näidata eelkõige võib-olla sellise Toompea ja all-linna vahelise vägikaikaveona. Kindlasti ei ole Eestis olukord kunagi selline, et Toompeal ja riigi tasemel toimetavad poliitikud saavad vaadata Tallinnast mööda, öeldes, et ükspuha, milliseks kujunesid valimistulemused, nemad nendest inimestest ei hooli, kes siin elavad. Meie hoolime küll, kuna siin elab suurem osa Eesti inimestest.
Kui me räägime sellest eelnõust, siis siin on kaks poolt. Üks pool, mis puudutab just nimelt maksu- ja majanduspoliitikat ehk ettevõtjate kohtlemist ühe omavalitsuse poolt. Selle mõjud on palju laiemad kui ainult Tallinna linn või üks omavalitsus. Me räägime siin hinnatõusust, me räägime tegelikult ka majanduslikult väga keerulisel ajal ettevõtjate eksisteerimistingimuste olulisest raskendamisest, me räägime sellest, et ettevõtjatele pannakse peale oluliselt suuremad kulutused, väikeettevõtjatel, väikepoodnikel mõjutab see kindlasti ka n-ö töökohtade pidamise võimekust jne. Nii et siin on väga selgelt tegu ka negatiivse mõjuga meetmega, eriti, kui me räägime Tallinnast. Ma arvan, et siin on riigil õigus sekkuda, et luua selgust.
Teine pool on seesama maksusüsteemi küsimus. Tallinna kehtestatud müügimaks muudab kogu meie väga lihtsat ja selgelt arvestatavat maksusüsteemi palju keerulisemaks. Ma arvan, et see on väärtus, mille üle me peaksime jätkuvalt uhked olema ja jätkuvalt selle süsteemi selguse eest seisma.
Kolleeg Kadri Simsoni selline kõikide omavalitsuste eestkõneleja roll, mida ta on juba korduvalt kasutanud, ei pea kahjuks faktiliselt paika. Tallinn on ainuke omavalitsus, kes tegelikult on nüüd kehtestanud müügimaksu ja ka paadimaksu. Nii et rääkida sellest, kui halvasti mõjub selle seaduse jõustumine kõikidele Eesti omavalitsustele, kuidas see nende tulubaasi reaalselt vähendab, ei vasta tõele. Keskerakond räägib konkreetselt ainult ühest linnast, mida nad sotside toetuse abil valitsevad, ja siin ei ole mõtet esineda kõikide omavalitsuste eestkõnelejana.
Teine pool sellest eelnõust on loomulikult ka poliitiline. Sel ajal, kui riik ja ka väga paljud omavalitsused, enamik omavalitsusi kärpisid oma kulutusi, Tallinn seda ei teinud. Me ei oska täna isegi öelda, milline on Tallinna järgmise aasta eelarve, kuna see on praegusel kujul täiesti läbipaistmatu. Me ei tea seda. Pole ka põhjust arvata, et näiteks propagandale kulutatavaid summasid oleks vähendatud. Ma arvan, et see ei ole nii. On valimiste aasta ja Keskerakond kasutab Tallinnas kogu oma propagandamasinat. Ka jooksvaid kulutusi linnavalitsuse ametnike ülevalpidamiseks, kulutusi mupole jne pole vähendatud. Praegu on Tallinnal näpud põhjas. Maksu kehtestamise reaalne põhjus ei ole mitte mingisugune kohaliku omavalitsuse autonoomia kasutamine, vaid tegelikult lihtsalt eesmärk raha võtta. Järgmisel aastal on Tallinn planeerinud võtta 250 miljonit krooni. Mul on tõesti kahju, et me ei saanud sellele praegu kätt ette panna. See käsi tuleb ette 2012. aastast. See raha võetakse Tallinna linna elanikelt, laias laastus 1000 krooni inimese pealt, kes makse maksab. Kui Keskerakond jagab Tallinnas pensionäridele ühe käega 1000 krooni, siis teise käega võetakse see 1000 krooni ära.
IRL toetab selle eelnõu menetlemist ja seadusena vastuvõtmist ning toetab ka seda muudatusettepanekut, kuna on mõistlik, et riik linnaga võidu ei jookse, nimelt toetab ta seda muudatusettepanekut, mis puudutab selle seaduse jõustumist aastast 2012. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Toomas Tõniste!

Toomas Tõniste

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Mina piirdun paadimaksuteemaga. Esitan retoorilise küsimuse: kes kaitseb kodanikke omavalitsuste rumalate maksude eest? 17. detsembril 2009 tegi Tallinna Linnavalitsus oma elanikele, paadiomanikele toreda jõulukingituse, kehtestades 1. jaanuarist 2010 paadimaksu. See on hea näide selle kohta, mida kõike ei olda valmis tegema 10 miljoni krooni nimel. Just nii palju loodeti saada paadimaksust eelarvesse lisa. Aga kui palju segadust, vassimist, ebaprofessionaalsust, küsitavat arvutusoskust ja mida veel oleme pidanud siinjuures nägema! Paadiomanike arust oli tegemist sõna otseses mõttes räkitiga, kus suurem ja tugevam püüab võtta nõrgemalt jõuga ära raha ei millegi eest. Hoolimata lubadustest, mida Tallinna Linnavalitsus 2010. aasta eelarve menetluse käigus andis, osutus tegelikkus hoopis teistsuguseks. Kuna paljud väikelaevad on omanike ja liisinguandjate asukoha järgi formaalselt määratud Tallinnasse, kuigi tegelikult asuvad mujal, tekkis olukord, kus kohalik maks muutus vormiliselt üleriigiliseks maksuks. Seega, läbimõtlematult kehtestatud paadimaksu peavad kinni maksma ka teiste omavalitsuste elanikud, kes on paadi soetanud liisinguga. Kuid nagu tavaliselt leidis linnavalitsus siingi süüdlase, need on liisingufirmad, kes hakkasid määrust täht-tähelt täitma. Muidugi on siinjuures alati süüdi ka riik, kes on halvad seadused teinud. 2010. aasta linnaeelarvesse oli sisse kirjutatud 10 miljonit krooni tulu paadimaksust, kuid tuleva aasta eelarves on see summa vähenenud 100 000 kroonini. Ilmselt on lõpuks aru saadud, et paadimaksust saadav tulu on marginaalne ja mõttetu. Paadimaksust pole kasu olnud ei linnale ega paadiomanikele, kuna linnakassa jäi tühjaks, aga paadiomanikel oli jama kui palju. Kindlasti ei ole paadimaks selline kultuuripealinna mereäärne lugu, mida me oma paljudele külalistele jutustada tahaksime. Lähiajaloo halbade kogemuste taustal süveneb minus järjest arusaam, et Eesti ei ole nii suur riik, kus iga kohalik omavalitsus võiks lisaks kehtivatele riiklikele maksudele kehtestada veel ka kaheldava väärtusega kohalikke makse. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Palun Riigikogu kõnetooli Jaan Õunapuu! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Jaan Õunapuu

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kohalike maksude teema on minu teada Eesti ühiskonnas aktuaalne olnud väga pika aja jooksul. Saladuseks ei ole ka see, et ainult 1–2% kogu kohalikust tulubaasist laekub kohalike maksudena. Kui tuua paralleele meie lähiriikidega, siis Skandinaavias on näiteid, kus kohalikud maksud moodustavad omavalitsuste tulubaasist poole ja isegi enam.
Ma tahan teemat käsitleda natukene laiemalt kui ainult Toompea ja all-linna omavaheline koha kättenäitamine. See ju tegelikult on nii. Iga asjaga kursis olev inimene ju mõistab teemat ja siin ei ole mõtet ennast millegi või kellegi varju peita. Rahanduskomisjonis teemat arutades, saime informatsiooni nii Eesti Linnade Liidult kui ka Eesti Maaomavalitsuste Liidult. Mulle jäi silma üks seisukoht linnade liidu kirjast, millega nad rahanduskomisjoni poole pöördusid. Nimelt, et nendelt ei ole küsitud seaduse muutmise vajaduse kohta ja linnade liit on suures hämmingus selle üle, miks seda sellisel kujul kavatsetakse teha. Infotunnis küsisin ma regionaalministri käest, kas on oodata riigi tasemel mingisuguseid muudatusi või konkreetseid samme kohalike maksude osas. Ta vastas, et selliseid konkreetseid tegevusi vähemalt Siseministeeriumis tema teada kavas ei ole. Kuid ma tean ka seda, et valitsuskomisjon on eelarveläbirääkimistel kohalike omavalitsustega deklareerinud, et nad on avatud mõttele, et kohalike maksude süsteem tuleks üle vaadata ja vajaduse korral korrastada, ja nad soovivad ka tõhustada sellekohast infovahetust riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. Eestis on äärmiselt tsentraliseeritud maksusüsteem. Kohalik maks on marginaalse osatähtsusega. Omavalitsuste ja valitsuse läbirääkimistel on aeg-ajalt tehtud omavalitsustele etteheiteid, miks nad ei kehtesta kohalikke makse, et neid on liialt vähe kehtestatud. Selles kontekstis on see minu arvates küll väga silmakirjalik. Ühest küljest öeldakse, et palun tehke, teil on see võimalus, aga kui see võimalus on ka antud, siis ei lubata seda kasutada.
Pean vajalikuks rõhutada, et õiguses kehtestada kohalikke makse väljendub kohaliku omavalitsuse iseseisvuse põhiseaduslik garantii. Kui arvestada, et müügimaksu on rakendatud juba alates 1996. aastast ja seda on nende aastate vältel kogunud 43 kohalikku omavalitsust, arvan ma, et Tallinna eelmisel aastal ilmnenud vajadus oma eelarvet kindlustada ei tulnud kellelegi sellise üllatusena, et see reaktsioon oleks pidanud olema nii valus, nagu ta tänaseks päevaks on.
Ettepanek, mille tegi Keskerakond eelnõu kohta, suurendada omavalitsustele laekuvat füüsilise isiku tulumaksuosa uuesti 11,93%-ni, mis annaks omavalitsustele kogu riigis juurde 440 miljonit krooni, millest oli ka Riigikogu saalis täna juttu ja mille üle on nüüd juba 20 minutit kohalike omavalitsuste ja riigi delegatsioonide läbirääkimistel vaieldud, on kindlasti teema, millega tuleks lähemas tulevikus meil kõigil siin saalis väga tõsiselt tegelda. Kohalikud omavalitsused ei tohiks 2011. aasta kontekstis jääda vaeslapse rolli, vaid nende tulubaasi tuleks kindlasti suurendada. See, kui tahetakse karistada Tallinna, ei tähenda seda, et üle 200 ülejäänud Eesti omavalitsuse peaksid sellepärast kannatama.
Kohalike maksude seaduse kavandatud kujul muutmist ei saa toetada, sest selles valitud suund viib eemale Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat ratifitseerides valitud suunast. Ma arvan, et kohalike maksude seadust tuleks hoopiski laiendada, silmas pidades praktilise rakendamise aspekte ning pidades oluliseks Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artiklis 9 sätestatud väärtusi. Aitäh teile!

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Eiki Nestor

Hea juhataja! Austatud Riigikogu! Juhuks, kui ma hoogu lähen, palun ka lisaaega, aga ma katsun viie minutiga hakkama saada.
Looduslikult kauni demagoogia hulk, mis siit kõnepuldist kõlab, ei ole iseenesest ju kunagi väike olnud. Eks ta enne valimisi kipub paraku suurenema. Täna oli siin kõige naljakam see loogika, vaadake, pange asjad kokku: kuna Tallinna volikogu otsus karistas inimesi igal pool mujal Eestis, siis nüüd, vastupidi, karistatakse kõiki volikogusid mujal Eestis. On ju nii? Selles mõttes selliseid arvutusi, mida keegi pole kunagi kuskil teinud, ei ole mõtet siin esitada.
Kui me läheme asja sisu juurde, siis mina ka ei soovi, et Riigikogu saal oleks Tallinna volikogu, ma siiski arvan, et meil on teised ülesanded. Pean teile tunnistama, et 1990. aastate alguses, VII Riigikogu ajal, oli suur ja tõsine debatt teemal, milline see omavalitsuste tulubaas peaks olema. Üks eelnõu, mille Mart Laari esimene valitsus siia tõi, oli kohalike maksude seaduse eelnõu. Seda seadust arutati pikalt. Tänaseks on selge, nii praktiliste näidete kui ka selle eelnõu esitajate poolt toodud näidete varal, et seadus on ajale jalgu jäänud. Minul oli õnn või õnnetus olla Eesti Vabariigi esimene portfellita regionaalminister sellel hetkel, kui seadus jõustus. Pikka aega kestis debatt teemal, miks seda seadust ei ole, ja kõik omavalitsused nõudsid seda seadust. Mul oli au esineda portfellita regionaalministrina Eesti omavalitsusjuhtide ees ja öelda, et lõpuks on Riigikogu selle seaduse vastu võtnud. Selle peale tõusis üks tubli vallavanem püsti ja ütles nii: "Tead, poiss, sina seal Toompeal võid igasuguseid makse kehtestada, meie oma volikogus seda teha ei saa, kuna siis visatakse vallavanema aknad lihtsalt kividega sisse." Loomulikult rääkis mees nii, nagu tema asjast aru sai. Mina pean ütlema, et mina vastasin talle nii, nagu mina poliitilise vastutuse teemast aru saan. Kuid pange tähele üht. Meil on palju juttu kohalikele omavalitsustele pandud kohustustest ja tulubaasist, mis neile antud on, ja me otsime kogu aeg seda tasakaalu ja vaidleme, kas see on ikka täpne või ei ole. Nüüd on Riigikohtu otsus ka olemas. Kohalike maksude seaduses ei ole kuskil öeldud, et vaat see peab tagama mingi osa kohalikule omavalitsusele pandud kohustuste täitmise rahastamisest, seda pole seal ka kunagi mõttes olnud. Kohalike maksude mõte on eelkõige anda volikogule võimalus mingist kohalikust eripärast, on see siis suurusega seotud või geograafilise asendiga seotud, mingist kohalikust eripärast ja vajadusest lähtuvalt see maks kehtestada. Sest need on asjad, mida ei saa ükskõik millisesse tasandusvalemisse toppida või midagi muud teha. See võimalus peab neil olema. Kui kuskil äritegevus kuumeneb, siis tulebki müügimaks, ja kui kuskil on vaja sadamat arendada, siis tulebki paadimaks, ja kui kuskil on mingi teine, kolmas või neljas probleem, siis see maks peab aitama kohalikul omavalitsusel seda lahendada. Kas nad soovivad seda teha, see on nende asi. Kui ei soovi ja leiavad teised vahendid, siis see on ka nende asi. Ehk seost nende kohustuste, muu omavalitsuse rahastamise ja kohalike maksude vahel selles mõttes ei ole.
Minu järgmine küsimus teile kõlab nii: kas Riigikogu peaks seadustega suurendama omavalitsustele antavaid võimalusi neid otsuseid langetada või peaks neid vähendama? Siin ühele kolleegile ei meeldinud paadimaks (jumala õnn, Jaak Salumets, et keegi ei ole korvimaksu kehtestanud, eks ju). Tema leidis, et kohalikke makse ei ole üldse vaja, sest Eesti on nii väike riik. Täiesti tõsiselt võetav ettepanek, muuseas, või teema, mida võiks arutada. Et kui on nii väike riik, kas siis on mõtet üldse kohalikke makse lubada? Mina, vastupidi, arvan, et peaks lubama. Tõesti, skaala, mille piires omavalitsus neid otsuseid langetab, võiks olla palju laiem. Selles mõttes ei ole ma jätkuvalt nõus selle vallavanemaga, kes tookord mu peale pahaseks sai. Ma siiski usun, et kohalike omavalitsuste volikogude ja vallavalitsuste õigusi ise otsuseid langetada peab kindlasti suurendama, nii saame me palju mõistlikumaid ja paremaid lahendusi.
Selle eelnõu kontekstis on muidugi tegemist lihtsalt sellise eelnõuga, mis tegelikult ei sobiks Riigikokku. Kohalikud maksud ja kohalike omavalitsuste tulubaas on teema, mida peaks arutama. Nüüd, kui Tallinn võttis vastu kas pooltoore või poolküpse eelarve (ma ei teagi, mis nime talle anda), on selle eelnõu päevakohasus kadunud. Võtame siis aja maha, arutame tõesti läbi kas või IRL-i siin tehtud ettepaneku ja vastupidi sellele selle, et neid õigusi peaks laiendama. Ma väga soovin, et arutataks ka meie fraktsiooni liikmete esitatud eelnõu, mille alusel riigil ei peaks olema õigust omavalitsuste kohalike maksude kehtestamiseks tehtud otsuseid tühistada niimoodi lihtsalt matsti, et järgmisest aastast nad ei kehti. Arutame kogu selle temaatika läbi ka kohalike omavalitsustega. Ma arvan, et ei ole mingit mõtet selle seaduse teist lugemist täna lõpetada. Teen ka ettepaneku see lugemine katkestada, lihtsalt eesmärgiga, et aeg maha võtta ja kogu see keerukas temaatika läbi arutada.
Ma ei tea, millele autorid selle eelnõu puhul loodavad. Nüüd, kus järgmise aasta küsimus on neil kaotatud, loodetakse ilmselt selle peale, et see teema kerib edasi, kas või ainult seetõttu, et on tõsised küsitavused seoses tema vastavusega põhiseadusele.
Nii et ka meie fraktsiooni ettepanek on eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Palun Riigikogu kõnetooli Georg Pelisaare!

Georg Pelisaar

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Koalitsiooniparteide ettepanekul suurendati eelmisel aastal Tallinna Linnavolikogu vägagi suureks – 79 liikmeni. Täna koalitsiooniparteide esindajaid kuulates tekkis mul tunne, et tegelikult on Tallinna volikogu suurendatud 180 liikmeni. Kuulasin tähelepanelikult ettekandeid. Jutt keerles ju enamalt jaolt just Tallinna eelarve ja müügimaksu ümber. Ma tabasin auväärt rahanduskomisjoni esimehe mitmel korral valeväiteid esitamast. Kui rahanduskomisjoni esimees ütleb, et müügimaks võtab igalt inimeselt aastas keskmiselt 1000 krooni, siis mõelgem sellele, et sel juhul peaks Tallinna eelarvesse laekuma järgmisel aastal mitte 250 miljonit, vaid 400 miljonit krooni lisatulu, aga mõelgem ka selle peale, et siis peaks iga inimene viima aastas poodi vähemalt 100 000 krooni. Mõelgem, kui palju peaks üks näiteks neljaliikmeline pere ostma, et ta saaks 400 000 krooni kauplusesse viidud, ja samas, kui paljudel on üldse sissetulek aastas 100 000 krooni, veel enam, kui paljudes peredes on selline sissetulek iga pereliikme kohta. Kui rahanduskomisjoni esimees võtab vaevaks pisut kaasa mõelda ja arvutada, siis peaks ta häbenema, et ta rahanduskomisjoni esimees olles selliseid väiteid siia suure saali ja kogu riigi ette toob. Kui uskuda rahanduskomisjoni esimeest, siis peaks see mõjutama kogu Eestit ja Eesti peale peaks müügimaksu mõju olema siis umbes 1,3 miljardit krooni. Kui sellesama loogikaga jätkata, siis peaks käibemaksu lisa riigieelarves olema vähemalt 3 miljardit, kui mitte rohkem. Paraku aga see eelarves ei kajastu.
Kui nüüd rääkida müügimaksu keelustamisest, siis peaks kõikidel selle ettepaneku esitajatel ja selle poolt hääletajatel olema piinlik just seetõttu, et põhiseaduses on väga selgelt öeldud, et kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Kui nüüd on hakatud rakendama midagi nendest maksudest selleks, et täita põhiseaduslikke ülesandeid, siis kui riik sekkub kohaliku omavalitsuse tegevusse, on see kõige jämedam põhiseaduse riive üldse. Ma ütleksin, et kui praegustes oludes, kus kohalik omavalitsus on justkui päästerõngas nende inimeste jaoks, kes siin riigis veel elavad, töötavad ja makse maksavad, hakata kohaliku omavalitsuse eelarvet kärpima, samal ajal kasvatades uute maksudega või lisamaksudega riigieelarvet, siis midagi häbiväärsemat ei saa minu arvates ühe riigi parlament teha. Mõelge, kas meil on vaja niisugust seadusmuudatust. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Hea juhataja! Head kolleegid! Taas kord on arutusel teema, mille puhul ma arvasin, et ei ole mõistlik sõna võtta. Aga olles ära kuulanud kõik seisukohavõtud, mis on siin juba kõlanud, ei saanud ma jälle siia tulemata jätta, sellel lihtsal põhjusel, et mind sügavalt häirib see ebastabiilsus, hiiliv diktatuur ja hirm tuleviku ees, mis Eestis kipub maad võtma. Andke andeks, et ma kasutan sõna "seakisa". Seakisa on üks heledamaid kisaliike, mida mina oma elus olen kuulnud. Koalitsiooni poole pealt tulev seakisa on üsna müstiline ja arusaamatu mulle kui kodanikule, Tallinnas mitte elavale inimesele, kellele see müügimaks ju sisuliselt korda ei peaks minemagi. Imelik, et seda seakisa ei tulnud siis, kui poolteisenädalase etteteatamisega tõsteti käibemaksu. See on riiklik maks, see oleks nagu kuidagi rohkem õigustatud. Sellepärast et see ongi ju riik, see ongi ju diktatuur, see ongi ülemvalitseja. Aga kohalik omavalitsus, ükskõik milline kohalik omavalitsus, kes selle diktatuuri sees on päris paljust rahast ilma jäänud, peab endiselt täitma kõiki ülesandeid, mis tema peale on pandud. Millise raha eest, seda diktaator öelda ei kavatse, sest diktaatoril polegi mõistust seda öelda, diktaator ei tea, kuidas ta peaks neid ülesandeid lahendama. Ja siis leidub alati ka selliseid ärigeeniusi nagu üks Reformierakonna juhtpoliitik, kes televiisoris esinedes soovitas kõikidele kullakestele, et makske paadimaks ära, tema teab sõpru, kes on juba tugevama jõuga ette valmistanud selle maksu ebaseaduslikuks kuulutamise, ja küll ta siis selle paadimaksu koos intressidega tagasi saab. Kas see ongi siis nüüd uutmoodi reformierakondlik äri Eestimaal või, küsin mina.
Ma absoluutselt ei õigusta kohalike omavalitsuste makse. Jumala tore oleks, kui neid poleks olemas. Ma ei õigusta mitte ühtegi maksu, mis ei ole mõistlik. Maksud võiksid üleüldse olla lihtsad, arusaadavad ja jätkusuutlikud. Meil kahjuks ei suuda neid kehtestada ei riik, ei kohalik omavalitsus. Seetõttu, kullakesed, on meil mõistlik unustada mõningates põhilistes elu tagavates küsimustes poliitilised vastuolud, istuda maha ja proovida kõik koos, targad ja toredad ja tublid ja ilusad inimesed, aru saada, kuidas nii riik kui ka kohalik omavalitsus, aga mis kõige tähtsam, selle riigi kodanikud sellel väikesel maalapil elatud saaksid. Ja et hommikul ei tabaks neid ei müügimaks, ei piimahinnatõus ega käibemaksutõus. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Kõnesoove rohkem ei ole, lõpetan läbirääkimised. Asume läbi vaatama seaduseelnõu 774 kohta laekunud muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekuid on kokku kolm. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aseesimees Keit Pentus

Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Teise muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, ka kolmanda muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon.
Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud, kuid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 774 teine lugemine katkestada. Peame ka selle muudatusettepaneku läbi hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 774 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu 774 teine lugemine on lõpetatud.


3. 16:39 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (750 SE) teine lugemine

Aseesimees Keit Pentus

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Rein Ratase!

Rein Ratas

Proua juhataja! Auväärt Riigikogu! Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu 750 esimene lugemine lõpetati s.a 16. juunil ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati s.a 1. juuli. Riigikogu liikmed, komisjonid ega fraktsioonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Keskkonnakomisjon oma s.a 13. septembri koosolekul otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku lõpetada eelnõu 750 teine lugemine ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. Olen rääkinud.

Aseesimees Keit Pentus

Küsimusi ei ole. Suur tänu, austatud ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta laekunud ei ole. Seaduseelnõu 750 teine lugemine on lõpetatud. Vabandust, juhataja tegi vea, ta tegi jämeda vea ja tühistab eelneva. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta küll ei ole, aga juhatusele on laekunud ettepanek Reformierakonna fraktsioonilt ja ettepaneku sisu on seaduseelnõu 750 teine lugemine katkestada. Selle ettepaneku peame me läbi hääletama.
Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada eelnõu 750 teine lugemine. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 37 Riigikogu liiget, vastu oli 11, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Seaduseelnõu 750 teine lugemine on katkestatud.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 6. oktoober kell 18.


4. 16:44 Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (733 SE) teine lugemine

Aseesimees Keit Pentus

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Tegu on teise lugemisega. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Erik Salumäe

Austatud proua aseesimees! Head ametikaaslased! Eelnõu 733 esimene lugemine toimus 19. mail. Ühtegi muudatusettepanekut Riigikogust ei laekunud. Küll aga sai juba esimesel lugemisel ära märgitud, et Audiitorkogu on pöördunud õiguskomisjoni poole ühe ettepanekuga. Nimelt, ettepanekuga vaadata läbi uue äriseadustiku § 143 lõike 3 sõnastus. Ma loen ette selle lause, millega nad soovisid eelnõu sõnastuse asendada: "Kui osaühingu mitterahaliste sissemaksete väärtus kokku on 100 000 krooni või enam, peab mitterahaliste sissemaksete väärtuse piisavuse vastavust käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud nõuetele kontrollima vandeaudiitor." Õiguskomisjon, kes arutas eelnõu teisele lugemisele saatmist 14. septembril, kuulas ära nii Justiitsministeeriumi kui ka Audiitorkogu arvamused selle sätte kohta. Justiitsministeerium toetas jätkuvalt seda diferentseeritud lähenemist, mis eelnõus praegu on. Komisjonis seda muudatusettepanekut ka ei algatatud.
Teine teema, mis komisjonis üles kerkis, seondus sellega, kas teoreetiliselt võib tekkida mingi ebavõrdne kohtlemine äriühingute vahel. Kui praegu need äriühingud, kelle omakapitali suurus on langenud alla seaduses sätestatud miinimumi, saavad äriregistrilt hoiatuse, aga tulevikus võib äriühingut asutada üldse ilma sissemakseid tegemata, kas siis on tegemist mingisuguse ebavõrdse kohtlemisega? Justiitsministeerium märkis siiski, et sellise sätte muutmine, mis puudutab praegusi, juba olemasolevaid äriühinguid, kellel on see omakapitaliprobleem, "tooks endaga suuremal või vähemal määral kaasa osaühingu mõiste devalveerimise. Eelnõu seda sätet vastava regulatsiooniga täiendama hakata oleks väga keeruline, kuna siis tuleks analüüsida ka registrite tegevust. Seetõttu on mõistlik seda regulatsiooni esialgu mitte muutma hakata." Õiguskomisjon selle seletusega leppis ning seda sätet selle eelnõuga muutma ei hakatud.
Õiguskomisjoni konsensuslikud otsused olid: eelnõu teine lugemine täna lõpetada ja kui teine lugemine täna lõpetatakse, siis teha lõpphääletus järgmise nädala kolmapäeval. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole.
Seaduseelnõu 733 teine lugemine on lõpetatud.


5. 16:48 Eesti Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse eelnõu (792 SE) esimene lugemine

Aseesimees Keit Pentus

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse eelnõu. Tegu on esimese lugemisega. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli justiitsminister Rein Lang!

Justiitsminister Rein Lang

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Loomulikult on tegemist väga hea eelnõuga. Eesti Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades kirjutasid alla Tallinnas 12. juunil 2002. aastal Eesti välisminister Kristiina Ojuland ja Hiina välisminister Hiina presidendi Eesti visiidi käigus. Selle lepingu koostamise aluseks on 1959. aasta kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioon ja see konventsioon on Eesti Vabariigi suhtes jõustunud 27. juulil 1997.
Miks asi nii kaua veninud on? Kuni 2008. aastani puudus lepingu järele reaalne vajadus, sest ei Eesti Vabariik ega Hiina Rahvavabariik polnud esitanud teineteisele ühtegi õigusabitaotlust. 2008. aastal esitas Eesti Hiina Rahvavabariigile esimese õigusabitaotluse vastastikuseks abiks kriminaalasjades. Arvestades ühelt poolt Hiina jõulist majandusarengut ja riigi olulisuse kasvu maailmas, teiselt poolt rahvusvahelise kuritegevuse globaliseerumist, on otstarbekas ja vajalik ratifitseerida eelnimetatud leping. Hiina Rahvavabariik ratifitseeris lepingu 28. detsembril 2002. Palun leping ratifitseerida! Tänan!

Aseesimees Keit Pentus

On vähemalt üks küsimus. Palun, Silver Meikar!

Silver Meikar

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin lepingus on kenasti sätestatud need juhtumid, kui riik võib keelduda õigusabist, aga arvestades inimõiguste olukorda ja üldse demokraatia olukorda Hiinas, võib-olla tuleks need ka siin saalis veel kord üle käia?

Justiitsminister Rein Lang

Tänan väga! Seletuskirjas on täpselt kirjas, millele see leping laieneb. Võime muidugi protokolli huvides üle korrata. See leping hõlmab järgmisi tegevusi: esiteks, kriminaalmenetluse dokumentide kättetoimetamist; teiseks, isikute ülekuulamist ütluste või seletuste saamiseks; kolmandaks, dokumentide, protokollide ja tõendite edastamist; neljandaks, eksperdiarvamuste saamist ja andmist; viiendaks, isikute asukoha kindlakstegemist ja isikusamasuse tuvastamist; kuuendaks, kohtuliku uurimise läbiviimist, paikvaatlust ja esemete vaatlust; seitsmendaks, isikute kättesaadavaks tegemist tunnistuste andmiseks või uurimistoimingutes osalemiseks; kaheksandaks, vahi alla võetud isikute üleandmist tunnistuste andmiseks või uurimistoimingutes osalemiseks; üheksandaks, uurimise, läbiotsimise, arestimise ja võetuse teostamist; kümnendaks, kuritegevusest saadud tulu ja kuritegude toimepanemise vahendite konfiskeerimist; üheteistkümnendaks, kriminaalmenetluste tulemuste teatamist ja dokumentide edastamist; kaheteistkümnendaks, seaduste kohta teabe vahetamist; kolmeteistkümnendaks, kõiki teisi abistamisvorme, mis ei ole vastuolus taotluse saanud lepingupoole seadustega. Leping ei laiene väljaandmisele, kohtuotsuste täitmisele pööramisele, vabaduskaotust kandvate isikute üleandmisele (s.o vangide vahetusele) ega ka kriminaalmenetluse üleandmisele.

Aseesimees Keit Pentus

Teine küsimus Silver Meikarilt, palun!

Silver Meikar

Aitäh põhjaliku vastuse eest, härra minister! Artiklis 3 on üles loetud need juhud, kui lepingupool võib abiandmisest keelduda. Esimene juhtum on väga selge: kui taotluse aluseks on tegu, mis ei ole taotluse saanud riigi seaduste järgi kuritegu. Aga artikli 3 punkt 1(b) ütleb: "... taotluse saanud riigi seisukohalt on taotluse aluseks olev kuritegu poliitiline." Seda peab siis ka põhjendama. Mismoodi kahe erinevate poliitiliste väärtuste süsteemiga riigid põhjendavad teineteisele, mille pärast ei olda valmis abi osutama? Millised saavad olla need põhjendused ja milline võiks see protseduur välja näha?

Justiitsminister Rein Lang

Aitäh! Kaasuspõhiselt. Reeglina ei osutata kriminaalasjas õigusabi juhtumitel, kui see tegu, mille suhtes õigusabipalve on esitatud, ei ole Eesti riigis kriminaalkorras karistatav.

Aseesimees Keit Pentus

Rohkem küsimusi ministrile ei ole. Suur tänu ettekande eest! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti!

Kalle Laanet

Austatud juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu 13. septembril, esmaspäeval. Kohal olid kõik komisjoni liikmed. Minister seletas, kui hea see eelnõu on ja miks see hea eelnõu on esitatud. Komisjoni liikmed said kohe aru, et tegemist on hea eelnõuga, ja küsimusi ei olnud. Otsustati suunata eelnõu 792 Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele kolmapäeval ehk täna, 22. septembril 2010 ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Komisjoni ettekandjaks määrati mind, Kalle Laanetit. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Küsimusi ei ole. Aitäh, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 792 esimene lugemine on lõpetatud.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 6. oktoober kell 18.


6. 16:55 Ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (784 SE) esimene lugemine

Aseesimees Keit Pentus

Võime edasi minna. Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Algab eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks on mul hea meel paluda Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõrghariduse teemadest kütavad kirgi ju mitmed, aga õppekvaliteet meie kõrgkoolides, nii ülikoolides kui ka rakenduskõrgkoolides laotub oma tähtsuselt kõigi teiste probleemide üle. Õppekvaliteet on kindlasti see, mille jälgimiseks (mitte alati kujundamiseks, sest õppeasutustest suur osa on meil väga iseseisvad) peab riik looma nii mehhanismid ja toetama neutraalseid mehhanisme, mis kvaliteedi hindamisega tegelevad, kui ka looma tingimused, et kvaliteetset õpet saaks igal pool pakkuda, et noored ei saaks petta.
2008. aastal võttis Riigikogu vastu ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse, millega nähakse ette kõrghariduse välishindamise kaks viisi: institutsionaalne akrediteerimine ja õppekavagrupi kvaliteedi hindamine. Tulenevalt sellest, et vahepeal on toimunud institutsionaalse akrediteerimise pilootprojekt, seda on väiksemas mahus tehtud ning on alustatud tegevusi mõlema välishindamisviisi tingimuste ja korra väljatöötamiseks, on tekkinud vajadus seadust täpsustada, lisaks sellele töötab juba mõnda aega kõrghariduse kvaliteediagentuur, mis oma töökorralduses on teinud tähelepanekuid ja vastavalt ka seisab selle taga, et nii mõnedki seaduspügalad oleksid täpsemaks tehtud. Institutsionaalse akrediteerimise definitsiooni muudatustega rõhutatakse enam, et hindama ei tulda mitte kvaliteedi kindlustamise süsteeme, käsiraamatuid, regulatsioone ja muud sellist, vaid õppeasutuse üldist organisatoorset seisundit ning õppe- ning teadus- ja arendustegevuse sisulist toimimist. Kvaliteedi kindlustamise süsteem on üksnes meede, millega õppeasutuse hea juhtimine ja toimimine saavutada. Õppekavagrupi kvaliteedi hindamisel tehtud muudatuste eesmärk on rõhutada õppeasutuse arendustegevuse olulisust. Õppekavagrupi kvaliteedi hindamise eesmärk on saada õppeasutuselt ilustamata teavet probleemide kohta ning kasutada võimalust saada ekspertidelt asjatundlikke soovitusi nende lahendamiseks. Institutsionaalse akrediteerimise puhul on samuti tulenevalt saadud tagasisidest täpsustatud, mis tagajärgi see annab ja kuidas see mõjub õppeasutuse edasisele käekäigule. Negatiivse tulemuse korral on haridus- ja teadusministril võimalus kas anda õppeasutusele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja uuel akrediteerimisel osalemiseks või juhul, kui puudusi ei ole võimalik kõrvaldada, algatada kõikides õppekavagruppides õppe läbiviimise õiguse äravõtmine, avalik-õiguslike ülikoolide ning riigi rakenduskõrgkoolide puhul ka institutsionaalsed ümberkorraldused. Institutsionaalse akrediteerimise negatiivse tagajärje korral satuvad kõige keerulisemasse olukorda üliõpilased. Juhul kui õpingute jätkamine mõnes teises õppeasutuses on vähegi võimalik ja õppeasutusel, mille kvaliteediga on probleeme, ei ole sobivat ideed ega püsivaid koostööleppeid ühegi asutusega, kuhu üliõpilased koostööleppe alusel otse üle läheksid, siis algatab haridus- ja teadusminister läbirääkimised ning menetluse vastavas õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse andmiseks teisele õppeasutusele. Juhul kui sel õppeasutusel ei ole vastavas õppekavagrupis õppe läbiviimise õigust, eelneb õppe läbiviimise õiguse saamisele hindamine, kas õppe läbiviimiseks suudetakse kindlustada vajalik kvaliteet ja ressursid. Eesmärk on tagada, et üliõpilased, kes kord juba on pidanud nendest mitteolenevatel põhjustel õppeasutust vahetama, saaksid õpinguid jätkata stabiilses keskkonnas ega saaks teist korda petta.
Institutsionaalse akrediteerimise läbiviimise kulud võivad Eesti ja välisriikide agentuuridel erineda mitmeid kordi. Välisriigi agentuurilt akrediteerimise tellimisel tuleb arvestada, et Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur kannab akrediteerimise kulud vaid selles ulatuses, mida kataks riigisiseselt korraldatud akrediteerimine. Juhul kui välisriigist tellitav akrediteerimine on odavam, kui oleks riigisiseselt korraldatu, finantseeritakse akrediteerimist riigieelarvest vastavalt reaalselt tehtud kulutustele. 2009.–2011. aastani läbiviidava üleminekuhindamise jooksul, mille alusel on ka kõrghariduse kvaliteediagentuur oma tähelepanekuid teinud, on suurim arv õppeasutusi hindamisel just käesoleval, 2010. aastal, ja õppeasutuste andmete esitamine toimub kas esimesel või teisel poolaastal. Vabariigi Valitsusel on aga otsuseid õppe läbiviimiseks kehtiva seaduse alusel võimalik teha ainult üks kord aastas. Siin on teatud vastuolu. Eelnõuga sätestatakse, et üleminekuhindamise otsuseid võib kinnitada kuni kaks korda aastas. Kaks korda aastas kinnitamine ei suurenda valitsuse halduskoormust, pigem on eriti 2010. aasta õppekavagruppide puhul, mida on mitukümmend, lihtsam korraga menetleda mõistlik arv otsuseid, mitte kõiki ühekorraga. Samuti on üsna vahetult pärast hindamist otsuse kinnitamine kasulikum õppeasutusele, kelle õppekavagruppe on hinnatud juba esimesel poolaastal, ning üliõpilastele, kes saavad kiiremini kindluse, et õppeasutuse tegevust on hinnatud positiivselt. Nagu 2011. aastast jõustuva uues õppekavagrupis õppe avamise regulatsiooni puhul on ka üleminekuhindamise juurde selguse huvides lisatud säte, mille kohaselt kolmandat korda tähtajalist õppe läbiviimise õigust õppeasutusele ei anta. Tähtajalist õigust, st teatud armuaega. Rakenduskõrgkoolile antakse magistriõppe läbiviimiseks õigus õppekavapõhiselt, mitte õppekavagrupipõhiselt, nagu teistel astmetel. See on ka seni üld- ja erisätte suhtest tulenevalt olnud rakenduskõrgkooli seaduses sätestatud, aga mitmed normi rakendajad on sellest erinevalt aru saanud ja seda erinevalt interpreteerinud. Seetõttu on rakenduskõrgkooli seaduses selle muudatusega selge sõnaga sätestatud, et magistriõppeõiguse andmise menetlus toimub konkreetse õppekava põhiselt ja õigus antakse ainult konkreetse magistriõppe õppekava läbiviimiseks. Nii nagu seni kehtinud seaduses, on selleks, et seda magistriõppeõigust saada, olemas ka koostöölepingud ülikooliga.
See on sissejuhatuseks kõik. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus

Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, austatud minister! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Peeter Tulviste!

Peeter Tulviste

Austatud juhataja! Head kolleegid! Nagu vahel varemgi, on tunne, et võiks alustada laulusõnadega, et kõik kuhugi on läinud.
Seda eelnõu arutas kultuurikomisjon 13. skp. Lisaks komisjoni liikmetele olid kohal minister, kes praegu esines, samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna ekspert Tiina Laidvee ning Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen. Minister tegi niisama põhjaliku ettekande nagu täna siin, aga assisteerisid ka tema kaks kolleegi. Ma ütlen lühidalt need mured, mis komisjoni liikmetel selle eelnõuga seoses olid tekkinud ja mis said ka vastused.
Paul-Eerik Rummo, komisjoni liige, küsis, kas võib olla päris kindel, et need dokumendid garanteerivad, et lähenetakse võrdselt kõikidele õppeasutustele, olgu need era- või avalik-õiguslikud või mis tahes. Selle peale meid rahustati ja öeldi, et need dokumendid, mis seda asja reguleerivad, garanteerivad niisuguse võrdsuse. Teine mure oli seotud ülemineku ajagraafikuga. Oli tore kuulda, et lõviosa sellest üleminekust on juba möödas ja praegu on olemas kõik tingimused selleks, et järgmise aasta 15. oktoobriks oleks üleminekuhindamine tehtud. Peeter Kreitzberg väljendas väikeses riigis paratamatult tekkivat muret, kas on välistatud see, et konkurendid vastastikku üksteist hindavad. Selle peale vastasid meie külalised, et regulatsioonid võimaldavad hindajaid endid ka hinnata, otsuseid kommenteerida ja vaidlustada. Sellega kompenseeritakse riigi väiksust. Helmer Jõgi, komisjoni liige, küsis, kas on taotletud õppekavagruppide hindamist mõne teise välisriigi agentuuri poolt. Vastus oli niisugune, et üleminekuhindamisel ei ole sellist asja ette nähtud, aga õppekavagrupi kvaliteedi hindamisel kasutatakse küll väliseksperte.
Kadestamisväärses üksmeeles otsustas komisjon saata selle eelnõu täiskogu päevakorda 22. septembril s.a koos ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. See otsus võeti vastu konsensuslikult. Muudatusettepanekute esitamiseks on aega kümme tööpäeva. Ma tänan!

Aseesimees Keit Pentus

Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu 784 esimene lugemine on lõpetatud. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 6. oktoober kell 18.


7. 17:06 Riigieelarve seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (790 SE) esimene lugemine

Aseesimees Keit Pentus

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tegu on esimese lugemisega. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Valitsus esitab teile arutamiseks riigieelarve seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Sellega soovitakse muuta üheksat seadust. Enamiku muutmise vajadus johtub Riigikogus 2010. aasta 27. jaanuaril vastu võetud audiitortegevuse seaduses sätestatud põhimõtetest, samuti viiakse audiitortegevuse seadusesse muudatused, mille tegemise vajadus on ilmnenud seaduse rakendamisest möödunud poolaasta jooksul.
Seaduse olulisema muudatuse kohaselt asendub ministeeriumide majandusaasta aruannete auditeerimine siseaudiitorite poolt raamatupidamise aastaaruande auditeerimisega Riigikontrolli poolt alates 2012. aastast. Samuti muudetakse riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande ning riigi majandusaasta koondaruande esitamist, audiitorkontrolli ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande kinnitamist käsitlev regulatsioon senisest selgemaks. Täpsustatakse tähtaegu ja viiakse osa senisest riigieelarve seaduse regulatsioonist raamatupidamise seadusesse. Ümbertõstmine on põhjendatud asjaoluga, et majandusaasta aruande ja selle osade struktuur jääb otseselt raamatupidamise seaduse reguleerimisalasse. Muudatuse tulemusena muutub regulatsioon selgemaks, kergemini jälgitavaks, kaovad dubleerimised ja regulatsiooni tühimikud.
Vabariigi Valitsuse seaduse muudatuse tulemusena võib täidesaatva riigivõimu asutuse juht, näiteks minister, moodustada vajaduse korral siseaudiitori ametikoha või luuakse vastav struktuuriüksus. Muudatus sätestab suurema paindlikkuse siseaudiitorite kutsetegevuse korraldamiseks. Meetmega peetakse silmas kuluefektiivsuse suurendamise vajadust. Täidesaatva riigivõimu asutuses rakendatakse siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel ja kutsetegevuse alusena audiitortegevuse seaduses sätestatut. Peamised erinevused seni kehtinud regulatsiooniga võrreldes on, esiteks, nõue lähtuda edaspidi siseaudiitori kutsetegevuses rahvusvaheliselt tunnustatud kutsetegevuse standarditest ja, teiseks, siseaudiitorite allutatus kutsekvalifikatsiooni nõuetele.
Riigikontrolli seaduse muudatuse tulemusena on riigi konsolideerimisgrupi audiitoriks Riigikontroll. Selle rolli täitmisel on Riigikontrolli tegevuse üheks aspektiks koordineerida ja juhendada vandeaudiitori kutsetegevusalaste ülesannete täitmist raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli teostamisel eelnõus sätestatud ulatuses. Samuti tehakse ettepanek, mille kohaselt määrab Riigikontroll õigusaktid ning tehinguklassid, mida ilmtingimata tuleb tehingute seaduslikkuse kontrolli käigus katta. Regulatsioon rõhutab Riigikontrolli grupiaudiitorina ja loob selgemad eeldused töö metoodiliste aluste järjepidevuse tagamiseks. Avaliku sektori vandeaudiitor on Audiitorkogu liige, kõik Audiitorkogu liikmed on allutatud järelevalvele.
Raamatupidamise seaduse muudatustega täpsustatakse regulatsiooni seoses riigieelarve seaduse muudatuste ning riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande ja riigi majandusaasta koondaruande koostamisega. Muu hulgas täpsustatakse riigi majandusaasta koondaruande struktuuri.
Audiitortegevuse seaduse muudatusega laiendatakse normiadressaatide ringi, kellele raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik. Loetelusse lisatakse äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses. Tegemist on normitehnilise muudatusega, sest muudatus riigivaraseaduses on jõustunud. Õigusselguse aspektist omab lisaväärtust kohustuse sätestamine audiitortegevuse seaduses, kõrvuti kõigi teiste normiadressaatidega, kellele on vastav kohustus pandud. Samal ajal sätestatakse äriühingule, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi tulundusasutusele tehingute seaduslikkuse kontrolli kohustus Riigikontrolli määratud ulatuses. Riigi konsolideerimisgrupi üksuste hulgas on ka eraõiguslikke isikuid, kelle osas tehingute seaduslikkuse kontrolli kohustust pole sätestatud. Vastav kontroll konsolideeritava üksuse tasandil on vajalik, et konsolideerimisgrupi kui terviku osas kindlustandva audiitorteenuse kokkuvõte avaldada. Tänan!

Aseesimees Keit Pentus

Kas ministrile on küsimusi? Küsimusi ei ole. Tänan ministrit innuka kõne eest! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi!

Tarmo Mänd

Austatud juhataja! Head kolleegid! Komisjon arutas seda eelnõu läinud esmaspäeval, 13. septembril. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa. Minister juba seda ütles ja komisjon jõudis samale veendumusele, et eelnõu koostamise vajadus tuleneb audiitortegevuse seadusest, mis jõustus selle aasta algusest. Eelnõu eesmärk ongi audiitortegevuse seadusest tulenevalt terminoloogiliste ja sisuliste muudatuste sisseviimine, redaktsiooni täpsustamine või täiendamine ja muutmine tulenevalt seaduse rakendamisel ilmnenud vajadustest.
Komisjon otsustas pöörduda arvamuse saamiseks majanduskomisjoni poole, kuna audiitortegevuse seadust menetles juhtivkomisjonina majanduskomisjon. See arvamus tuleb eeldatavasti teiseks lugemiseks.
Küsimused ja teemad, mis olid komisjonis arutlusel, olid järgmised. Pikka ega põhjalikku arutelu ei toimunud, seisukohad olid kõik konsensuslikud. Sisuliselt puudutati vaid ühte teemat, mis puudutas ministeeriumide siseauditite töö muutmist ja muudatuste otstarbekust. Selgitus oli järgmine. Ministeeriumide siseauditiosakondade ülesandeid vähendatakse raamatupidamise aastaaruande auditeerimise kohustuse võrra, mis on osake nende tööst, ülejäänu jääb justkui alles, funktsioonid ei muutu. Selle võrra suureneb aga Riigikontrolli töömaht, kellest saab siis riigi konsolideerimisgrupi audiitor raamatupidamise aruande ulatuses.
Kõne all oli ka rahanduslik mõju eelarvele ja selleks kujunes Rahandusministeeriumi arvamuse järgi 7 miljonit krooni (see ei ole väga märkimisväärne), mille võrra vähendatakse ministeeriumide samaotstarbelisi eraldisi. Riigikontrolli eelarve mahtu 2011. aasta eelarves plaanitakse vastavalt suurendada 3,5 miljoni võrra, ülejäänud 3,5 miljonit on siis 2012. aasta eelarves, kui see seadus lõplikult jõustub.
Komisjon langetas konsensuslikult kaks tähtsat otsust: võtta eelnõu päevakorda 22. septembril ja esimene lugemine lõpetada, teiseks, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on komisjonil ettepanek määrata kümme tööpäeva, st 6. oktoober kell 18. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Keit Pentus

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 790 esimene lugemine on lõpetatud. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 6. oktoober kell 18.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.16.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee