Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame VIII istungjärgu teise töönädala teisipäevast istungit. Kas on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun Riigikogu kõnetooli Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mitmel Keskerakonna fraktsiooni liikmel on arupärimine siseminister Marko Pomerantsile. Alates s.a 1. juunist töötab Siseministeeriumi personaliosakonna juhatajana Isamaa ja Res Publica Liidu liige Eero Kosk. Enne nimetatud ametikohale asumist töötas Eero Kosk Tallinna volikogu IRL-i fraktsiooni nõunikuna. Personaliosakonna juhataja ülesanneteks on aga personalipoliitika kujundamine ning strateegiline planeerimine. Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed on ka Siseministeeriumi personaliosakonna nõunikud. Siseministeeriumis on alanud laiem politiseerimine ning haldusala areng läbi poliitilise filtri. Tegemist on avaliku teenistuse alustalade õõnestamisega. Seoses eeltooduga ning olukorra tõsidusega palume vastata järgmistele küsimustele. Kas ministri hinnangul on tegemist juhusega, et ministeeriumi personaliosakonnas töötavad ministriga ühte parteisse kuuluvad isikud? Kes tegi otsuse võtta personaliosakonna juhatajana tööle Isamaa ja Res Publica Liidu liige Eero Kosk? Kas Siseministeeriumi personaliosakonna politiseerimisega on alustatud terve ministeeriumi politiseerimist? Kas Siseministeeriumi personaliosakonna uus poliitiline suund on kuidagi seotud uue avaliku teenistuse seadusega? Aitäh!

Võtsin juhatuse nimel vastu ühe arupärimise. Kui see vastab meie kodu- ja töökorras sätestatule, siis edastatakse arupärimine adressaadile viivitamatult.
Nüüd kaks teadet. Esiteks, homme, see on s.a 22. septembril, osalevad infotunnis valitsusliikmetest peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Laine Jänes ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Teiseks, Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete esitatud arupärimise põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile.
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13 Riigikogu liiget.

Võime minna tänase päevakorra punktide menetlemise juurde. Esimene eelnõu, mida täna arutama asume, on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud ravimiseaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu. Tegu on esimese lugemisega. Ma palun algatajate ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Marek Strandbergi! Enne seda, kui Marek Strandberg sõna saab, on mul kõikidele kolleegidele palve olla Riigikogu saalis vaiksemalt!

Head kolleegid! Kõnealune ravimiseaduse muutmise eelnõu on oma loomult väga lihtne. See puudutab muutust §-s 41, mis näeb ette seda, kes võiks olla apteegi tegevusloa omaja. Muutus, mille me sisse viime, on järgmine. Algselt on see paragrahv minu mäletamist mööda selline, et tegevusloa omaja võib olla täidesaatva riigivõimu asutus, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ning eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud mittetulundusühing ja praeguses seaduses on seal kirjas ka tulundusühistu. Meie jätame sealt tulundusühistu välja, nii et tegemist on siis eraõigusliku juriidilise isikuga, mis võib olla nii osaühing, aktsiaselts kui uue redaktsiooni järgi ka tulundusühistu.
Seadusmuudatuse eesmärk on muu hulgas kaasa aidata ühistegelisele ettevõtlusele ja seda toetada, ning mitte ainult traditsioonilistes valdkondades, vaid ka ravimimüügi koha pealt. Põhjendan kohe, miks. Nagu maailmapraktika näitab, on paljudel puhkudel, eriti juhtudel, kui tegemist on sotsiaalselt oluliste, ühiskonna ja inimeste vajadustele orienteeritud tegevustega, lisaks tavapärastele osaühingutele-aktsiaseltsidele küllaltki mõistlik üles ehitada tulundusühistuid, mis lähtuvad kas müüvate-tootvate osapoolte ühisest huvist või tarbijate ühisest huvist, vahet väga pole. Me ju teame, kui tihedaks on muutunud apteekide puhul konkurents sellel turul ehk ravimiturul, ja me teame ka seda, et apteekide ketistumine tähendab otse ja kaude teatud monopoolse situatsiooni teket paljude apteekides müüdavate kaupade hinnakujunduses, aga ka nende valikus – nii ravimivormide kui ka ravimivorme toetavate ühendite valikus.
On selge, et on mõistlik, kui seal, nagu igal pool mujalgi, kaubavalik oleks laiem ja hinnakonkurents oleks selgem. Me oma eelnõuga soovimegi tekitada olukorda, kus oleks ka praegu veel sõltumatutel apteekidel võimalik ühineda tulundusühistuteks, et pakkuda meie inimestele paremat teenust kohapeal. Apteekrite ühistegemise ja -toimetamise valmidus, niipalju kui meile teada, on täiesti olemas. Ma arvan, et selline ravimiturul toimetavate ettevõtete vormide mitmekesistamine on täiesti selgelt tegevus, mis apteegiteenust ja ravimite kättesaadavust Eestis parandaks, ravimite hinda stabiliseeriks, ravimite ja kõikvõimalike muude apteegis müüdavate kaupade valikut mitmekesistaks.
See ongi lühidalt kõik. Eelnõu ei sisalda arusaadavalt ühtegi uut terminit ega mõistet. Nagu kehtiv seadus, nii on ka see muudatuse vastuvõtmise korral tekkiv seadus kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõju on ennekõike suunatud juba mainitud majanduskeskkonna mitmekesistamisele ja selle tõttu loomulikult ka majanduse elavdamisele. Seaduse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi. Seadusest oodatavad tulud on otseselt seotud sellega, et meie lootus on, et selline lisavõimalus aktiveerib praegu eraldiseisvaid apteeke ühinema tulundusühistuteks. Mingisuguseid seadusega kaasnevaid lisarakendusakte või midagi muud meie arvates välja töötada pole vaja. Ka jõustuma peaks see seadus üldises korras. Aitäh!

Aitäh! On ka küsimusi. Esimesena saab küsimuseks sõna Mart Nutt. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Sa mainisid, et eelnõu ei sisalda ühtegi uut terminit ega mõistet. Kas see eelnõu sisaldab siis ainult vanu termineid ja mõisteid?

Eelnõu sisaldab vanu termineid ja mõisteid ehk, nagu ma ka sissejuhatuses ütlesin, nimistust, millised organisatsioonid ei või omada apteegina toimimise tegevusluba, võetakse välja üks ettevõtteliik, see on tulundusühistu. Ühtegi uut mõistet ega asja sinna juurde ei tule. See ühe sõna ärajätmine tekitab olukorra, et seaduse mõttes tekib praegu eraldiseisvatel apteekidel võimalus liituda ning vajaduse ja soovi korral üles ehitada tulundusühistud.

Küsimuseks saab sõna Jaak Aab.

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Juttu oli sellest, et olemasolevad apteegid, kes veel kettides ei ole, võiksid tulundusühistuna teatud ketiks ühineda. Aga kas eelnõu ettevalmistamise käigus on teil olnud juttu sellest või on olnud ka selliseid signaale, et sellise ühistulise vormi puhul tekib ka uusi apteeke juurde?

Me ei oska seda ennustada, kas neid tekib juurde. Me oleme näinud lihtsalt olukorda, et on väga palju apteekritele, koolitatud proviisoritele kuuluvaid väikeapteeke, mille tellimused hulgiettevõtetelt, kellelt ostetakse ravimeid, on nii väikesed, et hind muutub kõrgeks. Küsimus ei ole mitte ainult konkurentsis, vaid küsimus on ka selles, et sellise hulgihinnaga või, ütleme, mittehulgihinnaga ostetud ravimeid on väga raske edasi müüa ja pakkuda maapiirkondades apteegiteenust. Meie teadmine on, et selline seadusmuudatus innustaks eraldiseisvaid apteeke ühinema tervikvõrguks, mille majandamine tekitaks neist ravimihulgifirmadele huvipakkuva partneri, ja see tekitaks olukorra, kus ühistegeline ettevõte suudaks oma võrgustiku kaudu pakkuda oma tarbijatele-ostjatele tooteid soodsama hinnaga ja suuremas valikus. Seda enam, et praegu on väga paljud apteegiketid juba faktiliselt seotud konkreetse hulgiettevõttega, kelle tütarettevõttena või seotud ettevõttena need apteegiketid on loodud. Me leiame, et selline majanduse mitmekesistamise võimaluse pakkumine sellise lihtsa seadusmuudatusega loob eelduse, loomulikult ei saa me garanteerida, et midagi sellist sünnib, vaid me saame luua eelduse, et vajaduse ja huvi korral ning tahtmise korral need praegu üksikuna tegutsevad apteegid leiaksid endale muu koostöövormi kui liitumine mõne olemasoleva ketiga.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Kas, Marek, sulle on teada see probleem, mis on näiteks tekkinud Viljandimaal ja ka Pärnumaal mitmetel apteegiomanikel, kes on pidanud mõnes alevis, väiksemas linnas või maakohas väikest apteeki juba pikemat aega, võib-olla aastakümne või teisegi, aga siis saabub sinna apteegikett, kes ta välja tõrjub? Ajalooliselt võttes, kuni tänapäevani välja ei ole apteeker mitte ainult kaupmees, vaid ta on kergemate haiguste puhul ka hea nõuandja ja tohter. Nendel inimestel on tekkinud suhetes kohalike elanikega usaldusvõrgustik. Ka see on ju omaette suur väärtus. Kas see teie seaduseelnõu, roheliste eelnõu toetab sellist mõttekäiku või, vastupidi, toob kaasa just nende apteekide kadumise maapiirkondadest?

Meie hinnangul toetab see sellise apteegipidamise säilimist, sest ühistegeline ettevõte ehk n-ö tulundusühistu tähendaks seda, et säiliksid kõik need väikesed apteegid, mis olemas on, ja nad oleksid suutelised moodustama müügi jaoks ühise lao, ühise kokkuostu ja muu sellise, milles üksikapteek praegu alla jääb. Ehk väikeapteegid, mis Eestis on üle sajandi maapiirkondades olnud, faktiliselt säilitaksid oma ilme, säilitaksid oma valiku mitmekesisuse. Ühistegelisel alusel ehk tulundusühistuna paraneks nende võime soodsama hinnaga osta ja edasi müüa hulgiladudest pärinevat kaupa. Meie arusaamist mööda ja ka nendesamade sinu kirjeldatud apteekrite arusaamist mööda säiliks nende vahetu tegutsemise vorm täpselt samasugusena, lihtsalt nende konkurentsivõime n-ö kettidega võrreldes paraneks.

Austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekande eest! Juhtivkomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Merisaare!

Lugupeetud kuulajad! Sotsiaalkomisjon arutas nimetatud eelnõu teisipäeval, 14. septembril. Sotsiaalministeeriumist olid kohal sotsiaalministri nõunik Timo Vaarmann ja Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Dagmar Rüütel. Roheliste fraktsiooni algatatud ravimiseaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu tutvustas Maret Merisaar kui algataja esindaja. Eelnõuga soovitakse laiendada ravimite käitlemise tegevusloa omajate ringi tulundusühistutega, kusjuures rohelised peavad selle tegevuse all silmas jaemüüki, aga mitte hulgimüüki ega ravimite tootmist. Konsensusega otsustati esimene lugemine lõpetada ja saata eelnõu täiskogu päevakorda 21. septembril 2010. aastal ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks seada 5. oktoober 2010. Sotsiaalministeeriumi nimel võttis sõna Dagmar Rüütel, kes ütles, et tegelikult tuleks muuta veel ka § 42 lõikeid 3 ja 4, sest tulundusühistutel on liikmed, mitte aktsionärid või osanikud, ja sellepärast tuleks lisada sõna "liikmed" nendesse sätetesse, lauseosa "juriidilise isiku osanikuks või aktsionäriks" tuleks asendada lauseosaga "juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks". Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on ka küsimus, vähemalt üks. Annan küsimuseks sõna Mark Soosaarele. Palun!

Lugupeetud ettekandja! Teie ülevaatest sotsiaalkomisjonis toimunud arutelu kohta ei saanud täpselt aru, kas Vabariigi Valitsus toetab seda eelnõu või mitte.

Vabariigi Valitsus toetab seda eelnõu, kuid tuleb parandada § 42 lõiked 3 ja 4.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, austatud ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 758 esimene lugemine on lõpetatud. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 5. oktoober kell 18.

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab eelnõu esimene lugemine. Riigikogu kõnetooli palun rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Lugupeetud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas veel enne suve algatatud eelnõu 14. septembril. Selle eelnõu eesmärk on 2011. aastaks kavandatud sigarettide 20%-lise aktsiisimäära tõusu hajutamine kahele aastale, et vähendada määra järsust tõusust tulenevat salaturu kasvu ohtu. Ehk eelnõuga asendatakse sigaretiaktsiisi 20%-line tõus järgmiste aktsiisitõusudega: 10% aastal 2011 ja 10% aastal 2012. Samuti määratakse eelnõus kindlaks, millal on tegemist käitlemiseks mittelubatud tubakatoodete ehk, rahvakeeli öeldult, salasigarettide suure kogusega. See aitab kaasa salasigarettide turu piiramisele karistusmeetmete efektiivsemaks muutmise teel. Selgituseks ütlen niipalju, et sigarettide aktsiisi tõus kuni aastani 2018 on paratamatu, sest Euroopa Liidus on juba kokku lepitud uutes miinimummäärades, mis ületavad selgelt Eesti praegust taset, aga, nagu ma ütlesin, meil on aega aastani 2018. Rahanduskomisjoni enamuse, et mitte öelda kogu rahanduskomisjoni arvamus on, et see üleminek peaks olema nii sujuv kui võimalik, et vältida sellistest äkilistest tõusudest tekkida võivaid ahvatlusi. Tubakatoodete suurt kogust ei nimeta me sugugi mitte deklaratiivsetel põhjustel, vaid küsimus on selles, et karistused salasigarettide käitlemise eest kasvavad väga oluliselt siis, kui tegemist on suure kogusega. Praegustes seadustes on see suur kogus selgelt välja ütlemata, kasutatakse kohtupraktikat, seetõttu on see suur kogus kujunenud suuremaks, kui tegelikult enamik kurjategijaid salasigarettide vedamisel kasutab. Selle probleemi soovib rahanduskomisjon nüüd lahendada.
Sigarettide aktsiisi fikseeritud määr tõuseb praeguse eelnõu järgi 525 kroonilt 600 kroonile ehk 38,35 eurole alates 2011. aasta jaanuarist ja sigarettide proportsionaalset määra, s.o 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast, ei muudeta. Ehk proportsionaalse määra alusel arvutatud aktsiisisumma tõuseb ligikaudu 10% fikseeritud määra tõstmise tõttu. Samas ütlen kohe ära, et määra tõusu protsendid ja absoluutnumbrid ei ole ilmselt lõplikud, kuna kõik importijad ja kõik komisjoni liikmed on seda meelt, et tuleb veel põhjalikult arutada, kuidas see miinimummäär efektiivselt rakenduks, et kõige odavamate sigarettide puhul hind ikkagi, ütleme, ei muutuks atraktiivsemaks, arvestades üldist hinnataset.
Vabariigi Valitsus oma arvamuses toetas eelnõu, aga juhtis tähelepanu, et tubakatoodete suure koguse põhjendatud suuruse selgitamiseks oleks vaja teha lisaanalüüs. Nende esialgse hinnangu kohaselt oleks otstarbekas seda kogust suurendada, seda nii tubakatoodete kui ka alkoholi puhul. Nad on lubanud koos Maksu- ja Tolliametiga suure koguse ulatust ja määramise aluseid analüüsida ning sellest rahanduskomisjonile teatada. Aga nagu öeldud, printsiip on sama. Suures koguses olgu siis kaubikuga või, mis veel hullem, veokiga sigarettide üle piiri toomise eest peab karistus olema proportsionaalne. See ei tohi olla rahaliselt atraktiivne tegevus ja karistuse hirm peab olema proportsioonis teo kasumlikkusega.
Küsimused ja teemad, mis komisjonis tõstatusid, puudutasid seda, kas minimaalne aktsiisimäär on efektiivne ja kuidas see võiks mõjutada aktsiisilaekumist. Rääkisime aktsiisilaekumise hetkeseisust, komisjoni informeeriti, et aktsiisilaekumine on kavandatust parem. Loomulikult oli põhjalikult kõne all aktsiisitõusu mõju salaturule ja arutelu objektiks oli see, kuidas neid mõjusid minimeerida. Arutasime tubakatootjate ja importijate ettepanekuid, mis huvitaval kombel, arvestades seda, et tegemist on ju omavahel konkureerivate organisatsioonidega, suures osas, ma julgen öelda, kattuvad või vähemalt mõtlevad nad samas suunas. Viimane teema oli, nagu ma ütlesin, see, et need määrad ei pruugi lõplikult selliseks jääda, sest koostöös Rahandusministeeriumiga me püüame enne teist lugemist leida efektiivse miinimummäära, millest tõepoolest ka kasu oleks.
Rahanduskomisjon oli selle küsimuse arutelul harvanähtavalt üksmeelne, kõik otsused, mis me selles küsimuses langetasime, olid konsensuslikud. Konsensuslik oli ka otsus esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk ettepanekuid ootame 5. oktoobriks. Aitäh!

Suur tänu! Läheme küsimuste juurde. Esimesena saab küsimuseks sõna Maret Maripuu. Palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kuigi sa sellel põgusalt peatusid, ma ikkagi küsin veel selle minimaalse aktsiisi kohta. Nagu me kõik teame, tegime me üheskoos 2009. aasta suvel aktsiisiseaduses selle muudatuse, et alates 1. jaanuarist määrati sigarettidele ka minimaalselt makstav aktsiisimäär. Minimaalset aktsiisi rakendatakse 22-s Euroopa Liidu liikmesriigis ja samuti mitmes riigis, mis ei kuulu Euroopa Liitu, eesmärgiga piirata odavate sigarettide kättesaadavust noortele. See meede loob lisaks fikseeritud määrale sigaretiturule ka laiahaardelisema n-ö maksupõranda, mis toetab just rahvatervise eesmärke. Kas komisjon analüüsis, kuidas see meede on praeguseni töötanud, ja kas seda aktsiisitõusu ajatades te arvestate ka rahvatervise aspekte, mitte ainult salaturuga seonduvat?

Aitäh! Kuna see miinimummäär on Eestis kehtinud nii lühikest aega, siis mingit ammendavat analüüsi loomulikult teha ei ole võimalik, aga võib küll öelda, et rahanduskomisjon on seda meelt, et miinimummäär peab olema efektiivne. Kui me räägime sigaretiaktsiisist, siis kehtib Eestis kaks arvutust. Üks on protsent sigaretipaki jaehinnast, ligikaudu kolmandik sellest jaehinnast, ja odavamate sigarettide puhul on veel täiendav määr, ütleme, kindlaksmääratud fikseeritud summana, milleni see igal juhul peab ulatuma, just nendel põhjustel, mida hea küsija välja tõi, ehk eeskätt sigarettide leviku piiramiseks noorte seas, samuti rahvatervise argumendist lähtuvalt. Kui seda proportsionaalset määra on vahepeal tõstetud, siis võib tõepoolest tekkida oht, et see absoluutsummana kindlaksmääratud lagi muutub ühel hetkel ebaefektiivseks või see protsent hinnast osutub suuremaks kui miinimummäär. Et tagada, et seda ei juhtuks ja et ka odavatel sigarettidel oleks see aktsiisiosa tõepoolest pisut suurem, selleks me kaalumegi kõikide importijate ettepanekuid ja Rahandusministeeriumi ettepanekuid, et leida võimalikult mõistlik lahendus. Üldiselt on komisjoni enamus seda meelt, et odavamatel sigarettidel peab see efektiivne miinimummäär olema, selleks et inimeste tervist sigarettidega võimalikult vähe kahjustataks.

Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Tegelik põhjus on ikka vist see, et aktsiisid on nii kõrgele tõstetud, et kõrvale tekib salaturg. Ma arvan, et need aktsiisimäärad, mis praegu on mitte ainult tubakal, vaid ka näiteks kütusel, sunnivad mõtlema. Minu küsimus ongi sellega seotud. Kui praegu on tubakaaktsiisiga asjad viltu läinud, siis samamoodi viltu on asjad läinud ka erimärgistatud kütuse puhul, kus Euroopas nõutakse aktsiisitaset 0,33 krooni liitri kohta, aga meil on viidud see 1,736 kroonini liitri kohta. Kas te arutasite seda, et kuna ka kütuse osas on kõrvale tekkinud salaturg, kas ei oleks siis mõistlik ka seda aktsiisi vähendada või ajatada?

Aitäh! Kui aktsiisimuudatused sunnivad mõtlema, siis mõelgem! Tõepoolest, me peame kaaluma salaturu mõju, aga ma ei ole mingil juhul nõus selle väitega, et aktsiisimuudatused on kuidagi untsu läinud. Vastupidi, ma ütlesin enne ja kordan üle, et 2018. aastast kehtivad Euroopa Liidus uued miinimummäärad ja me peame nendele 2018. aastal üle minema. On meie valik, kas me teeme seda järk-järgult, ca 10% kaupa, võib-olla mõnel aastal on see tõus 5%, eks me näe, või teeme seda ühe ropsuga või kahe ropsuga. Minu hinnang ja rahanduskomisjoni hinnang on see, et seda on mõistlik teha järk-järgult. Seda mitmel põhjusel. Esiteks, loomulikult, kõige olulisem nendest põhjustest on see, et kui aktsiisi tõsta väga suure protsendi võrra korraga, siis muudab see samal hetkel salasigaretid oluliselt atraktiivsemaks, võrreldes maksustatud sigarettidega. Aga minu sõnum kõigile suitsetajatele on see (see võib-olla ei ole kõige õigem riigieelarve laekumise seisukohast, küll aga rahvatervise seisukohast), et me ei pääse sigaretiaktsiisi tõusust järgmise kaheksa aasta jooksul, tahame seda või mitte, selle taga on Euroopa Liidus kokkulepitud määrad, nii et kui kaalute suitsetamisest loobumist, siis loobuge.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Seletuskirja preambuli sissejuhatuses on nagu põhjus ära toodud, et eelnõu eesmärk on 20%-lise aktsiisimäära tõusu hajutamine ja määra järsust tõusust tuleneva salaturu kasvu ohu vähendamine. See oli ka siis selge, kui see 20%-line aktsiis määrati, aga siis see järsk tõus kiideti heaks. See oli alles üsna hiljuti. Kas praegune koalitsioon suudabki majandussituatsiooni ainult nii lühikeseks perioodiks ette näha ja üllatus tuleb kohe kiiresti kätte? Siis meil vist küll ei ole mingit kindlustunnet tuleviku majanduse suhtes.

Aitäh! Eks tagantjärele on alati hea tark olla. Aga ma julgen arvata, et kui me vaatame ikkagi ka viimastel aastatel toimunut, siis kuigi me ise, kõik siin Riigikogu saalis, oleksime tahtnud olla palju ettenägelikumad, on vist aus endale tunnistada, et ega teised mujal maailmas sugugi meist ettenägelikumad ei olnud, pigem vastupidi. Eesti on tegelikult majandusmuutustest ühena esimestest aru saanud, ühena esimestest neile reageerinud. Eesti tegi need otsused, mis olid vajalikud, sel hetkel, kui neid oli vaja teha. Kui me räägime kulukärbetest või millest iganes, siis ega sellest ei ole pääsenud peaaegu ükski Euroopa riik. Võtame näiteks kas või Hollandi. Nemad on kavandanud kärpida oma valitsussektori kulusid 20% järgmise kolme aasta jooksul, mil seda on kindlasti palju raskem teha, kui siis, kui meie seda tegime. Ma oleksin valitsuskoalitsiooni lühinägelikkuses süüdistamisega väga ettevaatlik. Ma pigem ikkagi vaataksin seda, milline on rahvusvaheline olukord. Ma ütleksin, et rahvusvahelises võrdluses ei näe Eesti oma toimetamistega sugugi halb välja.

Väino Linde, palun!

Aitäh! Kui siin juba niisuguseks veidi filosoofilisemaks küsimiseks läks, siis, hea ettekandja, ma küsin, kas ma sain sinu üle-eelmisest vastusest õigesti aru, et kui juhtuks ime ja näiteks seoses euro tulekuga kõik Eesti suitsetajad, nii pühapäevatõmbajad kui ka igapäevased konitegijad, loobuksid nii legaalsest tubakast kui ka salatubakast, et see oleks siis ka ikkagi mitte ainult rahvatervise mõttes kasulik tegu, vaid ka riiklikust perspektiivist pikemalt vaadatuna positiivne?

Aitäh! Jah, eks see oleks täiesti huvitav rehkendus, kui palju laekub sigaretiaktsiisist versus kui palju me kulutame meditsiinivahendeid selleks, et suitsetamisest tekkivaid ja suitsetamisega kaasnevaid tõbesid ravida. Ma arvan, et me pigem oleksime rõõmsamad, kui me ühiskonnana tervikuna vähem suitsetaksime ja neid mõjusid tervisele ei oleks. Samas oleks ilmselt naiivne eeldada, et lähemate aastate jooksul õnnestub nii radikaalselt Eesti inimeste harjumusi reformida. Küll aga on see tegelikult Euroopa Liidu ühine poliitika. Seda aktsiisitõusu kavandatakse Euroopas eeskätt rahvatervise põhjustel, eeskätt selleks, et inimene sigaretipaki järele (teadupärast on see ju kassas kõige atraktiivsemal kohal üldse) kätt sirutades kümme korda järele mõtleks, kas ikkagi on mõtet see väljaminek teha. See on Euroopas üldiselt kokkulepitud trend, et sigaretipakk läheb kallimaks. Seetõttu on minu sõnum kõikidele suitsetajatele: arvestage sellega, et suitsu hind poes paratamatult tõuseb, ja kui te suudate leida endas tugevust loobuda, siis loobuge.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud ettekandja! Väino Linde napsas minu küsimuse ära, ma sain juba vastuse kätte, et tõenäoliselt, kui tuleb valida kahe valiku vahel, kas aktsiisiga täiendada riigieelarvet või seada esikohale tervis, siis ilmselt on vastus, et valitakse tervis. Tõepoolest, Eestil on võimalus muutuda esimeseks mittesuitsetajate riigiks, me võiksime seda võimalust tegelikult kasutada ja teistele rahvastele eeskujuks olla. Kui me selle saavutame, kas me ei peaks siis ka mõningaid teisi seadusi üle vaatama, sest näiteks kultuurkapitali me toidamegi praegu tubakaaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja hasartmängumaksust?

Aitäh! Ma olen üldjoontes nõus sellega, et see võimalus meil on. Meil igaühel isiklikult on võimalus mitte suitsetada, mina olen seda 30 aastat edukalt praktiseerinud ega tunne, et mu elus millestki puudu oleks. Samuti on parlament asutusena eeskujuks, minu teada oleme me maha lammutanud viimasegi suitsuruumi. Vabandage, kui ma eksin! Ma ei ole nende ruumide sage külastaja olnud, õigemini, ma ei ole neis kunagi käinud, aga selline info on minuni jõudnud, et me oleme ka selle viimase suitsuruumi maha lammutanud ja sellega ilmselt üksteise harjumusi mõjutanud. Paraku on ühiskonnas seis üldiselt ikkagi selline, et neid inimesi, kes suitsu teevad, on üksjagu. Sellest annab tunnistust ka see, et aktsiisilaekumised tegelikult mitte ei kahane, vaid hoopis kasvavad. Paratamatult me täna nii optimistlikult rahvatervise seisukohast veel rääkida ei saa. Eelarve laekumistele mõjub suitsetamine (kuidas öelda, kahjuks või õnneks, väga raske valik) positiivselt ja sedakaudu on see väga otseselt kasulik ka kultuuri rahastamisele. Aga nagu ma enne ütlesin, kui meil on valida, kas saada eelarvesse aktsiise ja maksta samal ajal haigekassa eelarvest hulgaliselt kinni suitsetamisest tekkivate tõbede ravi raha või viia mõlemad read nulli ja selle võrra on meil tervem rahvas, siis minu valik oleks kindlasti tervem rahvas.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas sa selgitaksid meile valitsuse aktsiisipoliitikat selles suhtes, miks tervisele kahjuliku suitsu aktsiis on Euroopas nõutust madalam, aga väga vajaliku põllumeeste kütuse aktsiis on meil mitu korda suurem, kui Euroopa nõuab? Millest selline poliitika tuleb?

Aitäh! Kõigepealt, nendes Euroopa uutes miinimummäärades lepiti kokku alles sel suvel, nii et me ei saa rääkida veel sellest, et meil oleks olnud aega nendele kuidagi reageerida. Samas, selle eelnõuga me nende miinimummäärade poole liigume. Jah, on ju küll ja küll näiteid riikide kohta, kus sigaretipakk maksab poes suisa 75 krooni. Aga kui me teeksime Eestis nii järsu aktsiisitõusu, siis ei pea tegema väga suurt majandusanalüüsi, et mõista, et hüppeliselt kasvab salaturu atraktiivsus. Salaturu puhul kaasneb lisaks sellele, et meil ei laeku kultuurivaldkonnale ja muudele valdkondadele, spordile näiteks, aktsiisist vahendeid, loomulikult ka terviserisk ja mitmed muud probleemid. Ega ei ole ju saladus, kust need salasigaretid tulevad, ja ei ole saladus, et see riik, kust need salasigaretid tulevad, asub Eesti naabruses. Kindlasti on seetõttu salasigaretitemaatika Eestis tükk maad aktuaalsem kui näiteks Saksamaal või Hispaanias. Geograafilise asukohaga tuleb ka ikkagi kindlasti arvestada. Kui rääkida valitsuse aktsiisipoliitikast tubaka puhul, siis see on selline mõõduka, pideva tõusu poliitika ehk sigaretid ei muutu elatustaseme tõustes elanikkonnale kättesaadavamaks. Eesti on kindlasti arvestanud sellega ja peabki arvestama sellega, et me läheme üle Euroopas kehtivatele miinimummääradele. Meil on järgmiseks kaheksaks aastaks ajagraafik ette antud. See on tõepoolest poliitilise valiku koht, kas teha seda ühe ropsuga, kahe ropsuga või aasta-aastalt väikeste ja sujuvate tõusudega. Nii valitsus kui ka rahanduskomisjon, ma julgen öelda, on täiesti konsensuslikult, eranditult seda meelt, et see võiks olla sujuv üleminek, sest kui me teeksime seda väga järsult, siis salaturg lihtsalt täidaks selle tühimiku, mis inimestel ostujõus puudu jääb. Seda me tegelikult ei soovi.

Marek Strandberg, palun!

Mul on tegelikult kaks küsimust ühes, loodetavasti on nad seotud ja õnnestub neile vastata. Kas võiks olla pigem mõistlikum tõsta aktsiisi alumist piiri või n-ö põrandat sedavõrd, et kõik lettidel olevad sigaretid maksaksid ühepalju ja ei tekiks olukorda, kus selle, n-ö mõttetu kauba kvaliteeti hakataks kaaluma sõltuvalt hinnast? Arusaadavalt, mida kõrgemal on see põrand, seda ahvatlevam on see turg ka salaturupidajatele. Minu küsimus on see: millised võiksid olla need innovatiivsed võtted, mille abil seda salaturgu vältida? Ma olen kuulnud näiteks digitaalsest, unikaalsel koodil põhinevast ja kontrollitavast maksumärgist, samuti on tänapäeval võimalik väga kavalalt keemiliselt ja spektraalselt tekitada erinevaid maksumärke. On sellel teemal olnud ka arutelusid?

Aitäh! Alustan küsimuse lõpust: rahanduskomisjon on Maksu- ja Tolliametiga paaril korral kohtunud ja ka nendel teemadel põhjalikult arutlenud. Aga ma ei ole kindel, kas see, kui ma näiteks nendest tehnilistest seadmetest, mida kasutatakse, või nendest võtetest, mida kasutatakse, praegu siin avalikult räägiksin, tegelikult meie ühist eesmärki täidaks. Võib-olla on Maksu- ja Tolliametil kasutusel veel vahendeid salaturuga võitlemiseks, mille kohta kurikaelad midagi ei tea. Seetõttu ei oleks vist praktiline, kui ma nendest siin avalikult räägiksin. Loomulikult ma hea meelega, niipalju kui minul seda infot on, pärast omavahelistes vestlustes seda teiega kindlasti jagan. Mis puudutab sigaretituru jaotust kallimate ja odavamate markide vahel, siis, jah, põhimõtteliselt on loomulikult võimalik odavamate ja kallimate markide hinnavahet vähendada sellega, et me seda miinimummäära tõstame, aga ma ei usu sellesse, et on võimalik täiesti ära kaotada eri kaubamärkide erinev positsioneerimine tubaka importijate ja tootjate poolt. Niipalju kui mina olen märganud, on igas riigis ikkagi erineva hinnaga sigarette, osa on n-ö premium-margid, osa on rahvalikumad või soodsamad margid. Me saame aktsiisipoliitika abil teha seda, et me muudame need odavamad või rahvalikumad margid piisavalt mitteatraktiivseks ehk selle hinnavahe minimaalseks. Aga ma ei usu, et meil oleks võimalik kuidagi ette kirjutada tubakatootjatele, et nad edaspidi erinevaid positsioneeringuid üldse ei kasutaks. Ma arvan, et kallimad margid jäävad, nagu ka odavamad, lihtsalt see vahe muutub.

Toivo Tootsen, teine küsimus, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ega ma ei tundnudki niipalju muret selle tõttu, miks suitsudel on üleliia madal aktsiis, ma tundsin muret selle tõttu, miks on erikütuse aktsiisimäär ebaproportsionaalselt suur. Ma saan aru, et riigikassasse on raha vaja, nii et järelikult maksavad suitsetajatelt saamata jäänud aktsiisi kinni põllumehed ja kalurid selle erikütuse ülemäära suure aktsiisiga. Kas on nii?

Aitäh! Ei ole. Räägime siis ülemäära suurest aktsiisist. Igaüks meist, kes tangib kütust, maksab neli-viis korda rohkem aktsiisi, maksab kütuseliitri eest 5–6 krooni rohkem, kui teevad seda põllumehed, kalurid, laevaomanikud. Kusjuures väikelaevadele see muuseas ei laiene, see laieneb küll suurtele laevadele, aga mitte sellele, kui ma peaksin soovima oma väikest paati tankida. Siia alla kuuluvad raudtee, ehitus, kaevandus ja veel hulk sektoreid. Nii et rääkida sellest, et need sektorid, kes saavad soodsamat kütust, maksavad midagi kinni teistes valdkondades, on täiesti väär. Pigem on vastupidi, igaüks meist, kes oma isiklikku autosse kütust valab, maksab tegelikult paratamatult osaliselt kinni ka nende sektorite odavama kütuse. Ma möönan, et osas sektorites on see madalam aktsiisimäär põhjendatud, aga mulle küll tundub, et neid sektoreid, kus kütuseaktsiis on neli-viis korda madalam kui kõikidel ülejäänud inimestel, on pisut liiga palju ja mitte kõigi puhul neist ei ole see tegelikult sajaprotsendiliselt ja argumenteeritult põhjendatud. Ei ole ka saladus, et seetõttu jääb riigieelarvesse igal aastal laekumata umbkaudu 1,3 miljardit Eesti krooni, mida on näiteks poolteist korda rohkem kui lastetoetustele kuluvat raha. Ehk tuues pisut meelevaldse näite: kui me kaotaksime ühe ropsuga ära kõik kütuse erisoodustused, siis oleks meil võimalik lastetoetust 2,5-kordistada. Seda ma räägin sellepärast, et me saaksime aru, et tegelikult, hoides osale tarbijatele odavamat aktsiisimäära, teeme me neile väga suure teene, mitte vastupidi, mitte nemad ei tee väga suurt teenet ülejäänud ühiskonnale. Erisoodustus või erimärgistus on privileeg, mitte õigus.

Kalev Kallo, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ettekandja erilise osavusega ei vasta sellele, mida küsiti, vaid räägib hoopis teisest asjast. Seda küsimust on juba kaks korda esitatud. Küsimuses ei võrreldud autokütuseaktsiisi erikütuseaktsiisiga, küsimus oli algusest peale esitatud niimoodi, miks meie erikütuseaktsiis on tunduvalt kõrgem kui Euroopa Liidu nõutud miinimummäär. Küsimus oli see ja sellele paluks ka vastata. Euroopa miinimummäär on tublisti alla krooni liitri kohta, meil on kõvasti üle krooni. Nii et võrdlus oli Euroopa Liidu nõutud miinimummääraga, mitte meie autokütuseaktsiisiga, mida maksavad kõik inimesed. Paluks vastata!

Aitäh! Kui juba komplimentide tegemiseks läks, siis ma omakorda kiidan küsijat erakordse ande eest küsida asju, mis absoluutselt selle eelnõu raamesse ei kuulu. Aga kui mind juba kiideti, siis ma püüan olla selle kiituse vääriline ja siiski sellele küsimusele vastata. Ma loodan, et te mõistate, et see eelnõu, mille rahanduskomisjon algatas, ei käsitle kütuseaktsiisi. Väga mitmes valdkonnas Euroopa Liidus ei olegi Euroopa miinimummäärasid tsentraalselt ette kirjutanud. Ma julgen öelda, et lõviosas valdkondades saame me ise otsustada, kui kõrge ühe või teise aktsiisi või pigem mitte aktsiisi, aga, ütleme, tasu me määrame. Aga tõepoolest, erimärgistatud kütusel on olemas miinimummäär, mis on erakordselt madal, mis taas kord ei tähenda seda, et kõik riigid peavad oma aktsiisimäära täpselt selle miinimummäärani sättima, vastupidi, sellest miinimummäärast allapoole ei tohi sättida. See on selle miinimummäära loogika. Ma julgen küll öelda, et vaatamata sellele, et erimärgistatud kütus on Eestis maksustatud kõrgema aktsiisimaksuga, kui on Euroopa miinimummäär, on ikkagi kohane rääkida sellest, kui suur on see aktsiis võrreldes tavatarbija aktsiisimääraga. Ta on 4–5 korda madalam. Ei ole midagi teha, selleks et inimesed, kes meie arutelu kuulavad, mõistaksid, millisest suurusjärgust me räägime, ma arvan, ei ole mingil juhul kohatu võrrelda bensiini või diislikütuse hindu Statoili, Neste või Olerexi tanklas. Tõsi on, et ikkagi väga mitmed sektorid saavad kütust tanklast osta 5–6 krooni odavamalt kui meie. See on pigem soodustus kui karistus. Ma usun, et te nõustute minuga.

Aitäh! Enne järgmisele küsijale sõna andmist juhin küsijate tähelepanu sellele, et me arutame alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ma palun küsimustega jääda selle eelnõu raamidesse, siis on vastajal võimalik sedasama teha! Küsimuseks annan sõna Marika Tuusile. Palun!

Aitäh! Ka mind huvitab tubakaaktsiisi tõstmine võrdluses Euroopaga ja ka võrdlus teiste kaupadega. Kui me praegu tubakaaktsiisi tõstame ja hajutame seda tõstmist paari aasta peale ja selle tagajärjel ei pruugi inimeste tervis paraneda, siis miks me näiteks elektri puhul oleme teinud nii, et kodutarbijale on elektriaktsiis viis korda kõrgem Euroopa elektriaktsiisist ja äritarbijale lausa üheksa korda kõrgem?

Aitäh! Ma mõistan kiusatust küsida iga sõna kohta selle eelnõu pealkirjast, aga nii nagu see eelnõu ei käsitle kütuseaktsiisi, ei käsitle ta absoluutselt ka elektriaktsiisi. Mis puudutab küsimuse esimest poolt ehk seda, kas me tõstame selle eelnõuga tubakaaktsiisi, siis vastus on ei. Selle eelnõuga me tubakaaktsiisi kehtiva seadusega võrreldes pigem langetame. Me oleme juba varem teinud otsuse, et järgmisest aastast peaks kehtiva seaduse järgi tubakaaktsiis tõusma 20%, selle eelnõuga me seda tõusu vähendame nii, et see ei tõuse 20%, vaid 10%. Seisukoht, et see on inimeste tervisele kahjulik, on minu meelest samuti täiesti meelevaldne. Ma arvan, et see, kui me pisutki vähendame sigarettide kättesaadavust ja pisutki paneme inimesed tubakatoodete ostukorvi panemisel mõtlema, kas see asi on ikkagi väärt seda kõrget hinda, siis on see igal juhul samm inimeste tervise parandamise suunas, mitte vastupidi.

Küsimused on nüüd otsa saanud. Kas tegu on protseduurilise küsimusega? Protseduuriliseks küsimuseks saab sõna Toivo Tootsen.

Aitäh! Kuna tegemist on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõuga, siis ma arvan, et need küsimused, mis puudutasid aktsiise, olid kõik õigustatud ja asjakohased.

Asjakohased olid küsimused, mis puudutasid selle eelnõu sisu. Need küsimused on nüüd otsa saanud. Suur tänu austatud ettekandjale! Nüüd on võimalik pidada läbirääkimisi. Kas on kõnesoove? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 779 esimene lugemine on lõppenud. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest on eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 5. oktoober kell 18.
Head ametikaaslased! Istung on lõppenud. Soovin teile edukat tööd komisjonides!

Istungi lõpp kell 10.54.