Austatud Riigikogu, head ametikaaslased! Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Marika Tuus, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel üle anda arupärimine regionaalminister Siim Valmar Kiislerile ja teemaks on kohalikud teed. Jutt on teede halvast olukorrast. Nagu me teame, on kohalike teede korrashoid pandud seadusega omavalitsustele ning maakondlikud omavalitsusliidud on korduvalt teinud ettepanekuid seoses teeseaduse täitmise ja sellega, et saada teehoiuks lisavahendeid. Ma toon näiteks, et ainuüksi Tartumaal oli jaanuaris ja veebruaris teede talihooldusele kulunud ligi kaks korda rohkem vahendeid, kui riik oli ette näinud. Meil on selle kohta mitu küsimust. Milliste valdkondade arvel on kohalikud omavalitsused pidanud ressursse kokku tõmbama, et täita teeseadusest tulenevaid ülesandeid? Kas vastav analüüs on üldse tehtud? Kas kiidate heaks olukorra, et kohalikud omavalitsused peavad hakkama laenuraha investeerimise asemel kasutama seda raha kohalike teede korrashoiuks? Mida minister on viimase kuue kuu jooksul teinud, et tagada kohalike omavalitsuste finantsilist jätkusuutlikkust?

Nikolai Põdramägi, palun Riigikogu kõnetooli!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Keskerakonna fraktsioon esitab sotsiaalministrile arupärimise koduõendusest. Tervishoiuteenuste kättesaadavus on meie inimese tervise jaoks esmatähtis. Hooldusravi üks osa on kindlasti ka koduõendus, kus patsiendil on võimalus viibida kodus, kuid saada sellest hoolimata vajalikku ravi ja nõustamist. Sotsiaalministeerium propageerib järjest rohkem koduõendust, kuid selle rakendamine on tänasel päeval raskendatud. Teenuse osutamiseks peab õde olema läbinud spetsiaalse koolituse, mille kättesaadavus on väga piiratud. Ükski Eesti tervishoiukõrgkool ei paku koduõendusalast täienduskoolitust. Riigi tellimust sellele koolitusele ei ole. Täiendusõppe kättesaadavust piirab ka asjaolu, et erakoolitajaid on hetkel vaid üks ning koolituse kolm etappi koos vaheaegadega kestavad ajaliselt liialt kaua – poolteist aastat. Samuti on ühe osa hind – 4000 krooni – meditsiiniõele liiga kallis. Seetõttu on meil sotsiaalministrile neli küsimust. Loeksin ühe neist ette. Sotsiaalministeerium on oma prioriteediks seadnud koduõenduse, kuid ei ole ala edendamiseks ette näinud koolitust. Eesti riigis on kolm tervishoiukõrgkooli, kuid riiklik tellimus nimetatud koolitusele puudub. Kas ja millal on plaanis olukorda muuta ja esitada ka sellele koolitusele riiklik tellimus? Lisaks sellele on veel kolm küsimust.

Olga Sõtnik, palun teil tulla Riigikogu kõnetooli!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Koos Keskerakonna fraktsiooni kuue kolleegiga esitame arupärimise kultuuriminister Laine Jänesele seoses ERR-i saadete andmisega erakanalile.
Lugupeetud kultuuriminister! Eesti elanikkonnast on ligi kolmandik mitte-eestlased ja vajadusele suurendada nendele suunatud meedia osakaalu Eestis on juba aastaid tähelepanu juhitud. Nüüd on aga ERR otsustanud anda alates mai algusest venekeelse "Aktuaalse kaamera" eratelekanalile TV3+, selle asemel et ise luua venekeelseid saateid juurde. ERR-ile on seadusega pandud austav ülesanne kaasa aidata põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Sellel eesmärgil edastab ERR võimaluste piires saateid, mis vastavad kõigi rahvusrühmade, sealhulgas vähemuste infovajadustele, aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule ning tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise. Kuna ERR on avalik-õiguslik meediaorganisatsioon, on tal erinevalt erameediast kohustus olla oma saadete, programmide ja muude teenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu. Samuti peavad ERR-i programmid ja muud meediateenused kaasa aitama ühiskonna liikmete ja rühmade omavahelisele kommunikatsioonile ja ühiskonna sotsiaalsele sidususele ning kajastama erinevaid arvamusi ja tõekspidamisi. Rahvusringhäälingu nõukogu planeerib ERR-i tegevust, korraldab selle juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kuna nõukogu istungite protokollides puudub viide venekeelse AK üleviimise arutelule ning otsustamisele, on ilmselgelt tegu järjekordse näitega ERR-i nõukogu sisulise rolli vähendamisest tema vastutusele usaldatud avalik-õigusliku institutsiooni tegevuse juhtimisel. Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Andres Jõesaar on samaaegselt ka Tele2 äriklientuuri ja sisuteenuste direktor. Kuna Tele2 ja TV3 kuuluvad Rootsi ettevõttele Investment AB Kinnevik, siis ei saa sellist tegevust kuidagi erapooletuks pidada. Lähtuvalt sellest informatsioonist on meil ministrile viis küsimust.

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm arupärimist ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetluse.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete esitatud arupärimise Jürgen Ligile.
Head ametikaaslased! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll

Kohalolijaks registreerus 89 Riigikogu liiget, puudub 12.

Asume nüüd tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Rohelise investeerimisskeemi kasutamine selgete reeglitega oleks leidnud kindlasti meie fraktsiooni toetuse. Eelnõu, mille järgi võib ilma pikema analüüsi ja kirjaliku jäljeta sõlmida nii kvootide müügiks kui ka raha jaotamiseks halduslepingu ükskõik kellega, meie heakskiitu ei pälvi. Seetõttu me hääletame vastu.

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ning me võime asuda eelnõu 726 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele eelnõu 726. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 52 Riigikogu liiget, vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 726 on seadusena vastu võetud. Esimene päevakorrapunkt on käsitletud.

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid, Riigikogu liikmed! Selle eelnõu algatas meie komisjon juba peaaegu aastakene tagasi ja eelnõu eesmärk on vältida erakondadesse kuulumise puhul topeltliikmesust. Võib öelda, et eelnõu on tänaseks saanud päris uue teksti, mille on läbi arutanud nii põhiseaduskomisjoni liikmed kui ka Vabariigi Valitsuse esindajad. Eelkõige oli selle teksti, mis meil nüüd muudatusettepanekute kaudu on eelnõus, esitamise initsiaatoriks aga Andmekaitse Inspektsioon. Nüüd on meil eelnõus üheselt öeldud, et erakonna liikmete nimekirja peab erakonna juhatus just nimelt kohtu registriosakonna juures. Juhatus peab pidama arvestust kõigi erakonnaga liitumiste, sellest väljaarvamiste ja väljaastumiste kohta, aga kõik need nimekirja märkimised tehakse nüüd operatiivselt, hiireklõpsuga. Mingeid selliseid tähtaegu, nagu oli varem, et juhatus peab tagama selle nimekirja täiuslikkuse ja tegelikkusele vastavuse kas korra aastas, kvartalis või kuus, ei ole. See eelnõu ütleb üheselt, et erakonna liikmete nimekirja peetakse kogu aeg ja et seda nimekirja, mis on autentne, õige, peabki erakonna juhatus kohtu registriosakonna juures.
Komisjonis oli arutusel ka see, mis saab siis, kui isik astub erakonnast välja või heidetakse välja või ta liitub teise erakonnaga, kas sellest peaks jääma maha märge, et ta ikka oli eelmises erakonnas kirjas. Komisjonil oli arutada kaks võimalust – kas see inimene lihtsalt kustutatakse nimekirjast, nii et teda enam selles nimekirjas näha ei ole, või tehakse tema nime taha märge, et erakonda kuulumine on lõppenud, ta on välja arvatud. Komisjon otsustas üksmeelselt, et õige on ikkagi teha nimekirja selle isiku nime taha märge, mis ajast ta enam ei kuulu sellesse erakonda ja millega seoses on tema erakonda kuulumine lõppenud.
Mis veel on oluline muudatus eelnõus? Kui varem pidi justiitsminister enne valimisi teatud päevade jooksul andma Vabariigi Valimiskomisjonile õige nimekirja Eesti erakondadesse kuuluvatest isikutest, siis selle eelnõu järgi vabastatakse justiitsminister niisuguse kohustuse täitmisest, sest Vabariigi Valimiskomisjon võib mis tahes ajahetkel näha iga erakonna liikmeskonna tegelikku seisu.
Põhiseaduskomisjoni ettepanek on täna eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Tänan! Hea ettekandja! Teile on ka vähemalt kaks küsimust. Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Mis saab nendest inimestest, kes on praegu mitme erakonna nimekirjas? Kas nad kustuvad teiste erakondade nimekirjast automaatselt ja kas programm kuidagi kontrollib enne, kui keegi ühe erakonna liikmeks või sinna nimekirja registreeritud saab, ega ta ei ole juba olemas teises nimekirjas?

Inimene loetakse kuuluvaks sellesse erakonda, millesse ta on astunud hiljem. Loeb tema hilisem tahteavaldus, mis näitab tema soovi kuuluda ühte või teise poliitilisse erakonda. Selle eelnõu I osa lõpus on ka punkt 3, mis ütleb, et kui isik on kantud mitme erakonna liikmete nimekirja, tuvastab register, millisesse erakonda on isik hiljem astunud, ning märgib varasema erakonna liikmete nimekirjas isiku väljaastumise ajaks uude erakonda astumise aja 2011. aasta 20. jaanuariks.
Peaks ütlema veel, et kogu see ilu, mis selles erakonnaseaduse ja valimisseaduse muutmise seaduse eelnõus ära on toodud, peaks meie ettepanekul hakkama kehtima 1. jaanuaril 2011, juhul kui olete nõus sellega, et me suuname selle eelnõu pärast teise lugemise lõppemist ka kolmandale lugemisele ja ta ka seadusena vastu võtame.

Jaan Kundla, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! See on väga hea, et nimekirju tuleb korrigeerida pidevalt, kohe, nagu sõnastuses oli. Aga kui pikk on see aeg, see "kohe", kas see on päev või nädal või mõni muu tähtaeg pärast selle inimese avalduse esitamist?

Aitäh! Selle, kuidas erakonna juhatus otsustab ühe isiku vastuvõtmise või väljaarvamise, sätestab eelkõige selle erakonna põhikiri. Selle tänase muudatusega ütleme meie seda, et nii väljaarvamise kui ka erakonna liikmeks astumise registrit peab juhatus ja teeb selle märke kohe, kui niisugune olukord ilmneb. Aga ma tean sinu probleemi, et võib juhtuda, et ühe või teise erakonna juhatus näiteks ei vabasta ühte või teist isikut erakonna liikmesusest. Selle kohta on siin eraldi säte, mis ütleb, millal on võimalik paluda ennast erakonnast vabastada. Ei pea tingimata tegema avaldust just erakonna juhatusele, vaid piisab teatamisest kohtu registriosakonnale ja siis tehakse see juba registris n-ö hiireklõpsuga ära. Ka sellisel moel saab oma tahteavaldusest kohe teatada ja ei pea arvama nii, nagu küsija võib-olla arvab, et keegi võib kuskil midagi venitada.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Erakondade roll on Eesti riigiõiguses väga oluline ja see on ka vastavalt kindlaks määratud. Pole mingi saladus, et suure osa erakondade sissetulekust tagab riik ehk suure osa erakondade tegevus on valdavalt riigi rahastatud. Nüüd on siis järgmine samm, et erakonnaliikmete ehk poliitiliste vaadete registrit hakkab pidama riik. Mis sa arvad, mida Veneetsia komisjon võiks sellise lähenemise kohta öelda? Kuidas diagnoosida Eesti demokraatiat, kui meil on sisuliselt tänasest või sellest hetkest, kui see seadus sellisel kujul vastu võetakse, tegemist riigiparteidega?

Aitäh! Ma ei saa jagada seda seisukohta, et meil on tegemist riigiparteidega, ei selle eelnõu tähenduses ega ka kõigi varasemate seaduste muudatuste osas.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ühes muudatusettepanekus, mida komisjon on aktsepteerinud, on öeldud, et isikukoodi asemel avaldatakse sünniaeg. Mis põhjusel üldse on erakonnaliikme puhul oluline sünniaeg, kas riik kavatseb hakata sünnipäevi pidama või miks peab inimese sünniaja avalikustama? Miks see nii tähtis on?

Aitäh! Meil on, nagu sa ise lugesid, eelnõus märgitud, et on tarvis ära märkida ka isikukood. Kuid kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega, mida ei taha avalikustada, siis leiti niisugune kompromiss, et teatatakse sünniaeg, sest samanimelisi isikuid on meie riigis päris palju. Aga kui vastata küsimusele, miks erakonda kuulumise puhul on vaja teada isikukoodi, siis põhjus on selles, et selle kaudu saab tuvastada, kas tegemist on Eesti Vabariigi kodanikuga, kas tegemist on alaliselt Eestis elava või algselt Euroopa Liidu kodanikuga või ei ole see teps mitte nii. See on see põhjus, mispärast on siia lisatud isikukoodi nõue.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Komisjonis arutati ka roheliste ettepanekut vähendada erakonna moodustamiseks vajalike liikmete arvu tänaselt 1000-lt 300 peale. Selle ettepaneku tegijate arvates oleks väga hea suurendada poliitilist mitmekesisust Eestis, mitte vähendada. Millised olid komisjoni seisukohad ja arusaamad, miks hääletati valdavalt selle põhimõtte vastu ja millise motivatsiooniga üks komisjoni liige siiski selle poolt hääletas?

Aitäh! Vaat selle ühe liikme motivatsiooni kohta tuleb ilmselt temalt endalt küsida. Küll aga on see 1000 erakonna liikmete minimaalarvuna oma otstarbekust juba tegelikkuses tõestanud, seda esiteks. Teiseks möönis komisjon, et käesolev eelnõu ei käsitle üldse erakonnaseaduse selle osa muutmist, mis on seotud erakonna liikmete arvu muutmisega. Ma arvan, need olid põhilised seisukohad, millest komisjoni liikmed lähtusid. Lisaks võib veel kommenteerida, et Eestis on kahtlemata ka muid võimalusi osaleda aktiivselt poliitilises elus kui kuuluda ühte või teise suurde erakonda. Meil on siin eelnõu, mis räägib juba ju võimalusest kohalikul tasemel peaaegu et erakond moodustada. Need on valimisliidud MTÜ tähenduses, mille kaudu, tõsi küll, ei saa veel riigi juhtimises osaleda, aga ikkagi.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Ma palun täpsustada seda aspekti, mis saab siis, kui keskregistris andmete kontrollimisel selgub, et mõni erakonna liige on samal ajal teise riigi kodakondsuses või koguni teise riigi erakonna liige. Siit edasi mõeldes, kas hirm nn riigipartei ees ei teki mitte sellest, et esmakordselt hakatakse ka kontrollima neid aspekte, mida seadus küll ette näeb, aga erakondade võimekus kontrollida on väike?

Aitäh! Tõepoolest, Eesti erakondade võimekused on kindlasti erinevad ja erinevad võivad olla ka erakondade soovid ühte või teist seaduses toodud nõuet täita. Aga ma usun, et kui võimekus ongi erinev, siis vahest antakse endast parim, et edaspidi seda seadust siiski hästi täita. Kuid selles seaduseelnõus on tõesti sätestatud, et kohtu registriosakond märgib erakonna liikmete nimekirja liikmesuse lõppemise ühe asjaoluna, et isik ei ole Eesti kodanik ega Eestis püsivalt elav Euroopa Liidu kodanik. Nii et selle seaduseelnõu mõtte valguses ei saa siin niisuguseid surnud hingi kindlasti pidada.

Jaan Kundla, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan oma eelmist küsimust. Mittetulundusühingute seadus ja ka sellest tulenev erakonnaseadus sätestab, et erakonna liige loetakse välja astunuks sellest hetkest, kui ta on üle andnud lahkumisavalduse juhatusele. Aga juhatus võib selle fikseerida alles hoopis pikema aja pärast ja siis kaob see operatiivsus tegelikult ära. Kas seda ei peaks kuidagi täpsustama?

Ei pea, sest ma arvan, et selles eelnõus, mis meil praegu siin on, on see küsimus päris asjakohaselt lahendatud. Nagu ma ütlesin, kui ei soovita esitada erakonnast väljaastumise avaldust erakonna juhatusele, on see võimalik esitada kohe ka otse kohtu registriosakonnale. Ja sellest hetkest, kui nimekirja tehakse siis märge, lõpeb ka avalduse tegija liikmesus selles erakonnas.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Küllap on sulle teada, et põhiseaduskomisjon on tellinud ühe uuringu, ja selle järgi maailm selliseid erakonnaliikmete avalikke nimekirju ei tunne, ükski demokraatlik riik sellisel kujul inimeste poliitiliste vaadete kohta andmebaasi ei pea. Ühtlasi on meil tegemist ka salajaste valimistega, kuigi oma poliitilisi vaateid peab deklareerima avalikult. Kuidas sinu hinnangul on Eestis inimesed kaitstud poliitiliste vaadete tõttu tagakiusamise eest? Kui palju inimesi kaotab oma töö, kui paljud ei saa ühel või teisel viisil elada oma n-ö professionaalset elu seetõttu, et nad juhtimisi kuuluvad parasjagu mitteõigesse erakonda?

Aitäh! Hea küsija! Kui sa tahad täpsemalt vastuseid saada, siis tuleks sul võib-olla rohkem heita pilku all-linna valitsuse tegemistesse. Aga põhimõtteliselt on nii, et kui erakond, Vabariigi Valitsus, linnad ja kogu avalik võim rajab oma tegevuse seadustele, siis niisugust ohtu ja võimalust ei tohikski tekkida. Kahjuks ei saa aga seadusrikkumisi mitte keegi, mitte kuskil ega kunagi absoluutselt välistada.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Tekib selline mulje, et korrastamise nimel loob riik erakonna kaudu sellise absoluutse kontrollfunktsiooni juba isiku tasemel. Kuidas sa ikkagi hindad, kas see ei ole inimese vabaduse piirang? Inimesel on ju vabadus valida ühte või teist maailmavaadet, poliitilist sümpaatiat, ühendust, kuhu kuuluda, aga praegu on ta juba päris või ma ei tea, kui absoluutselt kontrolli all.

Aitäh! Seda seisukohta põhiseaduskomisjon ei jaganud. Kui me eelnõu ette valmistasime, siis leidsime, et see seaduseelnõu, nii nagu kõik varasemadki seadused, mis käsitlevad erakondadesse kuulumist ja seda, et Eesti Vabariigis on erakondade nimekirjad avalikud, on vastavuses Eesti Vabariigi põhiseadusega ja sugugi ei riku südametunnistuse vabadust. Sellest tulenevalt ei näe ma praegu sellist probleemi, nagu sa soovid üles tõsta. Küll aga on see eelnõu oluline just nimelt seetõttu, et üks või teine erakond koosneks tõepoolest nendest isikutest, kes sellesse erakonda kuuluvad, et seal ei oleks näiteks topeltliikmeid.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas sa selle all-linna puhul, kus poliitilistel põhjustel ametnikke vahetatakse, pidasid silmas Harju Maavalitsust?

Aitäh, hea uudishimulik küsija! Ma mõtlesin, et sealt Harju Maavalitsuse hoonest võiks üks sadakond meetrit siia Toompea poole tulla.

Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud hea kolleeg ettekandja! Jätkaksin samast kohast. Kui see puudutab ainult teie nimetatud meetrite ulatuses Toompea poole tulevat organit, siis minu küsimus on: millest lähtuvalt siis ikkagi mitmed maavanemad oma ametikoha kaotavad? Kui jälgida erakondadesse kuulumist, siis peamine põhjus on just nimelt see. Miks peaksid siis erakondade nimekirjad olema nõnda üheselt selged, et alati on võimalik vaadata, kas üks või teine ametnik tuleks vabastada, kui ta ei kuulu sobivasse erakonda?

Aitäh! Ma loodan, et sina, hea küsija, ei kavatse sellist muudatusettepanekut ka ühessegi tulevasse seadusesse teha. Praegune eelnõu ei käsitle seda küsimust kindlasti ühestki aspektist. Ma ei saa selle eelnõu raamides küll olla niisugusel seisukohal, nagu sa välja tahtsid tuua.

Maret Merisaar, palun!

Suur tänu! Kas kõnealuses valdkonnas on komisjon kunagi arutanud ka kampaaniakulutuste ülempiiri sätestamist?

Aitäh! Põhiseaduskomisjon on seda sinu esitatud küsimust arutanud küll ja arutab kindlasti veel ühe teise seaduseelnõu raamides, mis käsitleb erakondade rahastamisega seonduvat. Aga selle eelnõu valguses me seda küsimust tõesti ei ole käsitlenud, sest see eelnõu käsitleb siiski erakondadesse kuulumist ja topeltliikmesuse vältimist.

Mari-Ann Kelam, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Läbipaistvus ja korrastatus on kaks väga suurt väärtust, mida nõutakse Euroopa poolt vaadates ja üldiselt ka mujal maailmas. Mulle tundub, et see seaduseelnõu aitab meil selles suunas liikuda. Kas teie arvates on minu hinnang selles suhtes õige, et see seadus toob meile rohkem korrastatust ja läbipaistvust ning hajutab igasuguseid kahtlusi?

Aitäh, hea küsija! Mul jääb üle ainult sinu seisukohaga nõustuda, et see oligi eesmärk, millest tulenevalt põhiseaduskomisjon omal ajal selle eelnõu üldse ju algatas.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Minu hea kolleeg Keskerakonnast algatas siin väga huvitava mõttevahetuse selle üle, kas Eestis on tegu riigierakondadega. Kui me vaatame näiteks Keskerakonna nime, siis nemad kirjutavad oma erakonna nime ette Eesti, järelikult riigi nime, ja nii ka paljud teised erakonnad. Kuidas on siis võimalik teha vahet, kas see kuulub Eesti riigile või on see Eesti riigis tegutsev? Võtame näiteks Eesti lipp ja Eesti Keskerakond, kuidas teie seda asja lahti seletate? Millal on siis riigipartei ja millal lihtsalt tegutseb riigis?

Aitäh! Selle eelnõu raamides ma nii väga seda teemat üles ei võtakski, välja arvatud puhtjuriidiliselt. Sõna "Eesti" erakondade nimes tähendab eelkõige ikkagi seda, et tegemist on tõepoolest üle-eestiliste erakondadega, mida meil siinsamas Maarjamaa pinnal moodustada saab. See on see põhjus, mispärast mitmed erakonnad on selle oma nime ette kirjutanud.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on seotud muudatusega, mis annab võimaluse luua uus erakond mitte 1000, vaid juba 300 liikmega. Ütelge, palun, mispärast oli valitud see number 300, aga mitte 500. Milline oli põhjus teha muudatus selles suunas?

Aitäh, hea küsija! Seda on mul põhiseaduskomisjoni esindajana väga raske, õigemini, võimatu kommenteerida, sest selle numbri 300 esitajaks ei olnud mitte põhiseaduskomisjon, vaid ühe siin Riigikogus esindatud fraktsiooni esindajad. Kindlasti tundub see number nendele sobivam, kellel on parlamendis praegu mõnevõrra vähem esindajaid kui mõnel teisel erakonnal. Aga mine võtta kinni, mis see tegelik põhjus oli.

Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kuna põhiseaduskomisjon on selle seaduseelnõu algatanud ja on seda menetlenud, siis on ta kindlasti tutvunud ka teiste Euroopa riikide kogemustega. Seetõttu mind huvitab, kus see on reguleeritud sarnaselt sellega, mida teie kavandate, st erakondade nimekirja kandmine, sealt kustutamine ja nimekirja kättesaadavus igale kodanikule?

Aitäh! Põhiseaduskomisjon seda eelnõu ette valmistades nendel küsimustel, mis sa, hea küsija, välja tõid, ei ole peatunud.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Me võime minna eelnõu 516 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.
Muudatusettepanekuid on viis, kõik need on esitanud põhiseaduskomisjon ehk juhtivkomisjon. Esimene, teine, kolmas, neljas. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame hääletuse ettevalmistamist. Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused

Poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu 24 ja 1 erapooletu. Muudatusettepanek leidis toetust.
Viienda muudatusettepaneku on samuti esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja teine päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Käesoleva seaduseelnõu esimene lugemine lõpetati s.a 13. aprillil. Riigikaitsekomisjon arutas seaduseelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 3. mai istungil. Riigikaitsekomisjon otsustas 3. mai istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 13. mai istungi päevakorda. Ettekandjaks määrati siinkõneleja.
On ka muudatusettepanekuid. Lähemalt neist. Riigikaitsekomisjon kui juhtivkomisjon on esitanud kolm muudatusettepanekut ning need tulenevad siinkõneleja, komisjoni liikme Trivimi Velliste ja nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli ettepanekutest ning ka komisjonis toimunud aruteludest.
Muudatusettepanekuga nr 1, mis lähtub põhiseaduskomisjoni 23. veebruari arvamusest, soovitakse eelnõu § 60¹ lõikest 11 (uue numeratsiooni järgi lõikest 10) jätta välja sätted, kus käsitletakse volituste andmist väeosa ülemale ajateenija seaduses konkreetselt sätestamata põhiõiguste ja vabaduste piiramiseks väljaõppe kaalutlusel ja eesmärgil. Põhiseaduskomisjon leidis, et kui eelnimetatud säte konkreetselt sisustada ja määratleda piiramise alus ning ulatus, siis võib see säte eelnõusse jääda. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Kaido Varend leiab, et eelnimetatud säte on vastuolus põhiseadusega. Ühtlasi lähtub muudatusettepanek osaliselt ka Vabariigi Valitsuse 18. veebruari s.a seisukohtadest, mis edastati riigikaitsekomisjonile kaitseministri 1. mai kirjaga. Eeltoodust lähtuvalt jäeti mõiste "väljaõppe kaalutlusel" eelnõu § 60¹ lõikest 10 läbivalt välja.
Muudatusettepanek nr 2 võimaldab seaduse alusel korraldada ajateenija väljaõpet, saavutamaks sõjaaja ametikohale vastav tase.
Muudatusettepanek nr 3 muudab kaitseväeteenistuse seaduse § 61 lõike 3 keeleliselt korrektseks.
Riigikaitsekomisjon otsustas konsensusega esitada teiseks lugemiseks seaduse 671 tekst koos muudatusettepanekute loeteluga. Lisaks otsustas komisjon konsensusega volitada komisjoni esimeest ja nõunikku-sekretariaadijuhatajat koostama eelnõu teise lugemise seletuskirja. Ühtlasi otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu 671 teine lugemine lõpetada. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ka läbirääkimisi selles päevakorrapunktis ei soovita.
Alustame eelnõu 671 muudatusettepanekute läbivaatamist. Neid on laekunud kolm ja kõik need on juhtivkomisjonilt. Esimene, teine ja kolmas muudatusettepanek. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni soov on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kolmas päevakorrapunkt on käsitletud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Tarmo Kõutsi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 2010. aasta 3. mai istungil ja otsustas konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu 719 esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda. Riigikaitsekomisjoni kui eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja.
Arutluse all oleva riigikaitsekomisjoni algatatud eelnõu algatas riigikaitsekomisjon Riigikogu liikmete Igor Gräzini, Mart Nuti, Toivo Tootseni ja Raivo Järvi ettepanekul.
2008. aasta 17. detsembril võttis Riigikogu vastu lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse, millega lisati tsiviilkäibes keelatud külmrelvade nimistusse tääknoad. Eelnimetatud seaduseelnõu esimese lugemise seletuskirjast nähtub, et tääknuga keelustati järgmistel põhjustel: "Tääknoa lisamine tsiviilkäibes keelatud külmrelvade nimistusse on põhjendatud sellega, et tääknoa kasutamine ei haaku tsiviiltoimingutega, vaid selle põhifunktsiooniks on tulirelva külge kinnituva täägiga torke sooritamine. Analoogselt torketäägiga, mis on tsiviilkäibes keelatud, on tääknoa oluline tunnus tulirelva külge kinnitamise võimalus. Sellest tulenevalt on nii torketääk kui ka tääknuga külmrelvad, mis kuuluvad tulirelva juurde lahingutegevuses kasutatavaks lähivõitluseks. Jahipidamises vajalikud ja ka koduses talumajapidamises looma tapuks kasutatavad külmrelvad on spetsiaalsete soontega jahinoad või -pussid, mida ei ole mõeldud tulirelva külge kinnitada."
Eelnimetatud seadusmuudatus muutis paljud Eestis elavad isikud seadusrikkujateks, sest neile ei antud isegi võimalust tääknoa võõrandamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning põhiseaduse § 32 kohaselt on omand puutumatu.
Riigikaitsekomisjonile teadaolevalt on tääknoa omamine Eestis üpris levinud. Kahe maailmasõja tagajärjel on Eestisse jäänud hulgaliselt tääknuge. Saab väita, et Eestis enim levinud ja hinnatav Saksa vintpüssi Mauser K98 või K98/k soonega tääknuga (toodeti aastatel 1898–1945) oli ja on ka jätkuvalt kasutuses mitmetes talumajapidamistes nii loomade tapuks kui ka tööriistana. Tääknoal on lõikeserv ja seetõttu pole ta monofunktsionaalne nagu torketääk.
Selleks et omada koduses majapidamises tääknuga või seda kollektsioneerida, tuleb Eestis praeguse õiguse kohaselt sooritada relva tundmise eksam ning seejärel saada kollektsioneerimisluba ning ka soetamisluba. Lisaks tuleb iga kord tasuda riigilõiv. Isegi siis, kui isikul on relvaluba või ta on sooritanud relva tundmise eksami ja tal on kollektsioneerimisluba, ei ole tal võimalik eraisikuna Euroopa Liidu riikidest või mujalt maailmast vabalt võõrandatavat tääknuga Eesti riiki tuua, sest seda saab teha vaid juriidiline isik ning strateegilise kauba sisseveo loaga. Tääknuga loetakse Eestis 2009. aasta 26. jaanuarist strateegiliseks kaubaks, sest ta kuulub relvaseaduse § 20 järgi tsiviilkäibes keelatud külmrelvade hulka ja kui füüsiline isik püüab mujal riikides, sealhulgas Euroopa Liidu riikides vabalt võõrandatavat tääknuga Eesti Vabariiki tuua, siis on see tegu karistatav karistusseadustiku § 392 järgi.
Juhin tähelepanu, et Eesti on teadaolevalt ainus Euroopa Liidu riik, kus tääknuga on tsiviilkäibes keelatud. Riigikaitsekomisjon on seisukohal, et ülimalt vähetõenäoline on võimalus omandada tsiviilkäibes keelatud sõjaväe tulirelv, mille püssiraua külge oleks võimalik kinnitada enne 1946. aastat toodetud tääknuga. Tääknuga ei ole põhimõtteliselt ohtlikum kui vabalt tsiviilkäibes olevad jahipüssid või kööginoad. Enamik vägivallakuritegudest, mille puhul kuriteo toimepanemiseks kasutatakse külmrelvi, pannakse toime olmes kasutamiseks mõeldud terariistadega (kööginoad, kirved, hangud jne) või siis tavapäraste tasku-, jahi- või pussnugadega, mida relvaseaduse kohaselt saab lugeda piiramata tsiviilkäibes olevateks. Ühtlasi on tsiviilkäibes lubatud ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduva külmrelvana mõõk, pistoda ja kortik. Riigikaitsekomisjonile teadaolevate andmete põhjal Saksa vintpüssid Mauser K98 ja K98/k (98 tähendab tema tootmise algust ehk, teisisõnu, 1898. aastal alustati nende vintpüsside tootmist) ja veelgi vanemad vintpüssid ühegi Euroopa riigi sõjaväe põhirelvastusse ei kuulu. Seega ei ole enne 1946. aastat toodetud tääknoad enam sõjaväerelvad.
Eeltoodust lähtuvalt leidis riigikaitsekomisjon, et enne 1946. aastat toodetud tääknugade keelustamine tsiviilkäibes ei ole vajalik abinõu ja sellest tulenevalt on see ebaproportsionaalne põhiseaduse § 11 mõttes, mis käsitleb piirangute vajalikkust, sobivust ja mõõdukust.
Vabariigi Valitsus toetas oma 22. aprilli 2010. aasta istungil riigikaitsekomisjoni algatatud seaduseelnõu. Riigikaitsekomisjon palus arvamust ka Riigikogu õiguskomisjonilt, kelle valdkonda relvaseadus kuulub. Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri 6. aprilli 2010. aasta kirjast tulenevalt toetas ka õiguskomisjon seda seaduseelnõu. Eelnõu toetava seisukoha saatis riigikaitsekomisjonile ka Okupatsioonide Muuseumi direktor Heiki Ahonen.
Riigikaitsekomisjon otsustas 2010. aasta 3. mai istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu 719 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt kümme päeva, ettepanekud tuleb esitada s.a 27. maiks kella 18-ks. Tänan!

Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Mari-Ann Kelam, palun!

Suur tänu! Minu küsimus puudutab kollektsionääre. Teatavasti tegid nad suurt lobitööd, et relvaseaduse muudetud kuju taas muuta, et nad saaksid edasi kollektsioneerida. Kas võiks öelda selle alusel, et selline ettepanek on tehtud ja selline muudatus sisse viidud, et tegelikult tasub Eesti kodanikul teha lobitööd ja et Riigikogu ja Eesti seadusandlus võivad olla paindlikud, kui seadustes leidub vajakajäämisi?

Tänan küsimuse eest! Selle seaduse mõttes on kõige rohkem kaitstud just kollektsionäär, kellel on võimalik ka praegu tääknuge soetada. Selle seadusparanduse mõte ongi laiendada tääknugade omandamise võimalust ka tavakodanikele, mitte ainult kollektsionääridele. Nendele, kes on seaduslikult ennast vormistanud kollektsionäärideks, see seadus suuri takistusi ei tee.

Mart Jüssi, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg! Ma lugesin selle seaduseelnõu koos seletuskirjaga läbi. Minu arust on probleemide tõstatus ja lahendus üsna üheselt mõistetav, välja arvatud üks asi, mis natuke segaseks jääb, see on see suhteliselt resoluutne 1946. aasta piir. Kui minul ei ole relvadega olnud väga palju kokkupuudet ja kui ma soetan endale ühe tääknuga meenutava eseme, millel on need tunnused, mis on ka siin nimetatud, aga sinna ei ole peale stantsitud või seal ei ole muul moel ära näidatud aastanumbrit, millal see toodetud on, siis tekib mul küsimus, kas on mingisugune põhimõtteline muudatus olnud relvastuses, mis välistab selle, et pärast 1946. aastat võib olla toodetud tääknuge, mis oma olemuselt ikkagi vastaksid enne 1946. aastat toodetud tääknoale. Kuidas ma võiksin sellest aru saada?

Tänan küsimuse eest! Hea küsija! Kui sa soovid oma (ilmselt vana) tääki panna tänapäeva tulirelvale külge, siis küllap see ei õnnestu. Miks me lähtusime just aastast 1946? Esimene põhjus olid kaks maailmasõda, mille käigus toodeti väga suurel arvul teatud tüüpi vinttulirelvi ja nende külge kinnitatavaid tääknugasid. Pärast sõda selline masstoodang väga tuntavalt kahanes. Teine põhjus, miks me niimoodi arvasime, on see, et need relvad, mis olid kasutusel Esimeses ja Teises maailmasõjas, teatud ajast alates enam kasutusel ei ole. Tänapäeval armee saja-aastase vintpüssiga tõepoolest ei toimeta.

Helmer Jõgi, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas riigikaitsekomisjonile on teada, kui palju pärast 2008. aasta seadusmuudatust, millega tääknoad tsiviilkäibest välja võeti, on fikseeritud õigusrikkumisi, et inimestel olid kodus need tääknoad, mida kasutati kapsa raiumiseks, või oli külaseppadel palju tööd, et bajonetid vanadelt tääknugadelt maha lihvida?

Tänan küsimuse eest! Ei, meil ei ole neid andmeid. Küll on olnud ka meediaväljaannetes küllalt palju arvamusavaldusi just sel teemal, et inimestel on käes palju külmrelvi, mida kasutatakse igapäevases elus, ja et tekib küsimus, mida nendega nüüd teha. Kuid seda võib küsida Siseministeeriumilt, võib-olla on tehtud vastav uuring.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud eestkõneleja! Kas oli juttu ka sellest, et võtta üldse need aastanumbrid maha? Kui me läheme Solarise keskuse esimesele korrusele, siis võib tuhande krooni eest osta oluliselt hirmuäratavamaid nn külmrelvi, mis annavad kindlasti silmad ette igasugustele tääkidele. Neid võib iga koolipoiss osta. Aga siin me piirame mingite aastaarvudega. Nagu ka Mart Jüssi eelnevalt kõneles, et ega ikka ei pea teadma, kui ajaloolane ega kollektsionäär ei ole, mis ajast mingi asi pärineb.

Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, meil oli eraldi arutlusel see nn aastaarvu küsimus. Aga hetkel on valmimas uus relvaseadus ja ma olen veendunud, et uue relvaseaduse valmimise käigus suudame me kogu selle problemaatika ilusasti selgeks teha. Kuid millal see seadus Riigikogusse jõuab, seda on raske ennustada. Ma arvan, et see ei juhtu lähema aasta jooksul. Seetõttu käsitleb meie parandusettepanek pigem olukorra reguleerimist hetkel, kuni uue seaduse valmimiseni.

Mati Raidma, palun!

Aitäh! Ajendatult eespool esitatud küsimustest: kui Riigikogu liikmed parandusettepanekute esitamise tähtaja sees esitavad riigikaitsekomisjonile ettepaneku see aastaarv sealt välja võtta, siis milline on teie arvamus, kas komisjon arutab seda ja kas on loogiline, et see aastaarv sealt kaob?

Lähtuvalt meie eelnenud arutelude meeleolust ja hoiakutest ma pigem eeldan, et me pooldame selle aastaarvu väljajätmist.

Robert Antropov, palun!

Aitäh! Senini on tääknugade kasutamine tsiviilkäibes olnud keelatud. Kuid me teame, et neid on kasutusel sadu, kui mitte tuhandeid. Kuidas praktiliselt hakkab välja nägema tääknugade legaliseerimine? Kas nüüd kõik need talumehed ja jahimehed peavad politseisse tulema ja oma tääknoad ette näitama? Kes on Eestis see tark inimene või institutsioon, kes hakkab hindama, kas tääknuga on valmistatud enne 1946. aastat või ei ole, ja mis kulud sellega kaasnevad?

Tänan küsimuse eest! Tõepoolest on alates 2008. aastast nende tääknugade kasutamine tsiviilkäibes keelatud, enne seda ei olnud see keelatud. Enne seda ei pidanud keegi politseisse minema ja oma kodus kasutatava tääknoa ette näitama. Ma eeldan, et kui me selle seadusmuudatuse vastu võtame, siis niisugune olukord jätkub, et ei pea minema ette näitama ja tõestama, kui vana see nuga on.

Helmer Jõgi, palun!

Aitäh! Ajendatud sellest aastaarvu arutelust tekkis mul küsimus, kuidas üldse jõuavad piiratud tsiviilkäibesse need relvad, mille külge on võimalik tääknuga kinnitada (jätame välja kollektsioneerimise), või kui nad jõuavad, mis tunnused neil relvadel siis peaksid olema.

Tänan küsimuse eest! Üldjuhul ei jõua militaarkäibes olevad tulirelvad tsiviilkäibesse mitte mingil muul moel kui ainult kollektsionääride erakogudesse ja deaktiveeritud kujul.

Hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid! Juhatajana tahan teha komplimendi heale ametikaaslasele Mari-Ann Kelamile. Võiks arvata, et tegemist on teemaga, mis huvitab ja paelub ainult meesterahvaid, kuid ka tema küsis küsimuse, mis näitab, et see teema on palju laiemat huvi pakkuv. Aga, head ametikaaslased, kas te soovite pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 27. mai kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Tänane istung on ammendatud ja lõppenud. Ma soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.57.