Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 12. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd, head kolleegid, on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi, kui on sellist soovi. Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on suur rõõm anda üle võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu, mille Riigikogu õiguskomisjon otsustas oma eilsel istungil üksmeelselt algatada. Selle eelnõu eesmärk on pakkuda makseraskustes füüsilisele isikule tema võlgade ümberkujundamist, selleks et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Nimetatud eelnõul on ühisjooni Eestis juba kehtiva nn saneerimisseadusega, mis teatavasti kehtib ainult juriidiliste isikute kohta. Soovime nimetatud eelnõuga, mille juures on ka mahukas seletuskiri, kehtestada võlgade ümberkujundamise menetluse ka füüsilistele isikutele, nii nagu see on paljudes Euroopa riikides. Tänan!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis juhatus otsustab selle menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd üks teade. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud inimgeeniuuringute seaduse muutmise seaduse eelnõu ning on määranud selle juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Palun, kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Head kolleegid! Palun tähelepanu! Päevakorra täpsustamine. Tänase päevakorra 10., 11. ja 15. punkti, eelnõude 709, 721 ja 723 aruteludel teeb juhtivkomisjoni ettekande rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd.

Lugupeetud Riigikogu! Eile jäi meil istungi aja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 683 esimese lugemise arutelu. Küsimused juhtivkomisjoni ettekandjale said otsa. Asume läbirääkimiste juurde. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Karel Rüütli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Olles aastaid olnud Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liige, teeb mind nõutuks ja murelikuks riigi võimetus kaitsta inimesi uurimisasutuste võimuliialduste ja ebaproportsionaalsete meetmete eest. Me ei tohi unustada, et sellistes situatsioonides on inimene alati nõrgem pool ja need asutused, kes nõuavad teistelt seaduste täitmist ja hindavad seda, peavad tegutsema kooskõlas põhiseadusega. Väited, et prokuratuur ise kontrollib jälitustegevust ja prokuratuuri üle peab järelevalvet kohus, ei vasta alati tegelikkusele. Kohus hindab kogutud tõendeid ja ka tõendite kogumise seaduslikkust ning langetab otsuse konkreetses asjas, konkreetse kohtualuse süü küsimuses. Sellel ei ole midagi ühist Riigikogu poolt prokuratuuri üle peetava põhiseaduslikkuse järelevalvega, mis on meie esitatud seaduseelnõu eesmärk.
Kordan veel kord üle, et jälitustegevuse maht on viimase nelja aasta jooksul sisuliselt kahekordistunud. 2005. aastal taotleti jälituslubasid 519 korral, 2008. aastal juba 916 korral. Taotluste sisuline kontrollimatus kohtu poolt on viinud selleni, et 98–99% prokuratuuri ja teiste jälitusasutuste taotlustest on kohus ka rahuldanud. Juhin tähelepanu sellele, et tegemist on sama suurusjärguga, mille Euroopa Inimõiguste Kohus Moldaavia suhtes on lugenud inimeste põhiõigusi üleliigselt riivavaks.
Seega palun kõigil Riigikogu liikmetel toetada Rahvaliidu eelnõu, mis käsitleb prokuratuuriseaduse muutmist, ja ühtlasi kutsun üles kõiki Riigikogu liikmeid muudatusettepanekuid tegema, selleks et seda seaduseelnõu veelgi paremaks muuta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Karel Rüütli! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu tagasi lükata, siis tuleb meil see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu 683. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 7, erapooletuid ei olnud. Juhtivkomisjoni ettepanek leidis toetust ja seaduseelnõu 683 langes menetlusest välja.

Algab Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu liikme Mai Treiali!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Iga inimese elu on märkimisväärne. Kui see lõpule jõuab, tuleb lahkunuga soliidselt hüvasti jätta, anda lähedastele ja sõpradele võimalus koguneda, meenutada ühiseid mälestusi, esile tuua lahkunu osa lähedaste, sõprade, miks mitte ka kogu ühiskonna elus. Matus moodustab tähtsa osa leinaperioodist. Matuste korraldamine on peredele väga raske emotsionaalne ja ka rahaline katsumus, sellepärast tundus paljudele inimestele ebaõiglasena see, kui valitsuse ettepanek lõpetas möödunud aasta juulikuust matusetoetuse maksmise.
Rahvaliit soovib taastada riikliku matusetoetuse enne 1. juulit 2009 kehtinud kujul. Matusetoetuse maksmise muutmise eesmärk oli toona parandada riigieelarve tasakaalu, kitsendades matusetoetuse saajate ringi riiklikus matusetoetuse seaduses. Sellised kitsendused saavad olla üksnes ajutised ja pärast 1. jaanuari 2011 on eelnõu algatajate arvates vaja pöörduda tagasi varem kehtinud korra juurde.
Eelnõuga muudetakse üheksat sätet, nad taastatakse enne 1. juulit 2009. aastal kehtinud kujul.
2008. aastal maksti Sotsiaalkindlustusameti kaudu matusetoetuseks 50 miljonit krooni, sellest maksti 1 miljon krooni välja valla- ja linnavalitsustele. 2009. aasta eelarves oli matusetoetuseks planeeritud 54,9 miljonit krooni ja toetuse saajaid oli hinnanguliselt 18 000. Olgu märgitud, et nii 2008. kui ka 2009. aastal oli matusetoetuse suurus 3000 krooni. 1. juulil 2009. aastal kehtestatud seadusmuudatusega eeldati 2009. aasta teisel poolaastal kokkuhoidu suurusjärgus 20,1 miljonit krooni. Seega oleks koormus riigieelarvele 20–25 miljonit krooni.
Rahvaliidu fraktsioon on seisukohal, et riik ei tohi kodanikele selga pöörata ega viidata kohustuste mittetäitmise korral majanduslikult keerulistele aegadele. Eesti on ju ratifitseerinud Euroopa sotsiaalharta, milles toodud üks sotsiaalkindlustusliikidest on matusetoetus. Seda kohustust tuleb tingimusteta täita.
Olen eelnõu ettevalmistamise käigus võtnud ühendust nii Tallinna kui ka Tartu krematooriumidega ning vestelnud mitmete matusekorraldajatega ja saanud teada, et ka kõige tagasihoidlikumate matuste kulutused ulatuvad praegu 8000 – 10 000 kroonini. See on summa, mis käib paljudele inimestele üle jõu.
Minu poole on pöördutud paljudel kohtumistel ja mulle on helistatud, imestades, miks küll tegi valitsus ettepaneku matusetoetus, mida viimati maksti 3000 krooni, ära kaotada. Leiti, et see pole ju riigile kuigi suur summa. Paljud inimesed on rääkinud sellestki, et nad on pidanud matuste korraldamisega seoses kasutama isegi SMS-laenu, sest pangad ju laenuvõimalust nii kergesti ei paku.
2009. aastal registreeriti Eestis 16 201 surma. Matusetoetus ei lööks parandamatut haava riigieelarvesse.
Olen püüdnud inimestele selgitada, mis siis ikkagi Riigikogus möödunud aastal seoses matusetoetuse maksmise muutmisega ja ka sellele eelnevate otsustustega on toimunud. Nimelt tõsteti kõigepealt 1. jaanuarist 2009 käibemaks 5%-lt 18%-le ja seda ka matusetarvetel ja matuseteenustel. 18. juunil 2009. aastal võttis Riigikogu vastu seadusmuudatuse, mille kohaselt käibemaks tõusis veelgi, seekord 20%-le. Seda kõike tegi valitsuskoalitsioon põhjendusega, et on vaja parandada riigieelarve tasakaalu. Lisaks sellele kitsendati matusetoetuse saajate ringi füüsilisest isikust matusetoetuse taotlejate osas. Nii hakati riiklikku matusetoetust maksma ainult valla- või linnavalitsusele nende poolt matuse korraldamiseks tehtud kulutuste osaliseks katmiseks, kui surnud inimene on tundmatu või omasteta.
Vastavalt Euroopa Nõukogu sotsiaalkindlustuskoodeksi ja Euroopa Liidu põhimõtetele on matusetoetuse puhul tegemist ühe sotsiaalkindlustuse liigiga. Eesti on esitanud Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi täitmise aruande perioodi 1. juuli 2007 – 30. juuni 2008 kohta ja selle kohta esitati 2009. aastal ka järeldused. Uus aruanne tuleks esitada selle aasta juulis. 2009. aasta järeldustes märgib komitee, et alates sotsiaalkindlustussüsteemide loomise ajast on need ette nähtud halvima rahalise olukorra ja võimaliku majanduskriisi üleelamiseks. Mitmed riiklikud näitajad viitavad üheselt, et kriisi mõju võib olla tõsine ning kujutada reaalset ohtu sotsiaalkindlustussüsteemide rahalisele elujõulisusele ja jätkusuutlikkusele, aga samas meenutab komitee, et võimaldamaks liikmesriikidel vastutada sotsiaalkindlustuse rahalise elujõulisuse eest, on igale riigile pandud kohustus rakendada sel eesmärgil kõiki abinõusid. Komitee loodab, et valitsuste poolt vastu võetud või kavandatud meetmed on asjakohases vastavuses ja igas riigis tagatakse sotsiaalkindlustuse elujõulisus ja jätkusuutlik areng. Nii et igale riigile, ka Eestile, on Euroopa Liidus pandud kohustus rakendada kõiki abinõusid, eriti just nende inimeste või sellesse sotsiaalsesse gruppi kuuluvate elanike puhul, kes on kõige haavatavamad rühmad.
Me leiamegi, et meie riik ei saa ega tohi lihtsalt niisama, käigu pealt tõmmata kriipsu peale ühele sotsiaalkindlustusliigile ja oodata, kuidas sellele sammule reageerivad Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid. Nii ongi Rahvaliidu fraktsioon esitanud seaduseelnõu 696, millega soovitatakse taastada riikliku matusetoetuse maksmine. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Tõnu Juul!

Austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma ei vaidle vastu sellele, et mingi sihtgrupp Eestis kindlasti on, kes vajab matusetoetust, aga minu küsimus teile on selline. Miks te üheülbaliselt jällegi esitasite menetlusse eelnõu, millega taastatakse endine seis, mis oli Eestis enne majanduskriisi? Miks teie tegevus ei lähtu rohkem sihtgrupist, miks te ei taotlenud kohalikele omavalitsustele suuremate rahaliste võimaluste loomist, selleks et abivajajad, kes tõeliselt abi vajavad, seda toetust saaksid?

Aitäh! Juhtisin tähelepanu ka sellele, et Eesti on ühinenud nii Euroopa sotsiaalharta kui ka Euroopa Nõukogu sotsiaalkindlustuskoodeksiga. See tähendab, et matusetoetus on üks sotsiaalkindlustusliikidest, mille asendamine mis tahes võimalustega sotsiaalhoolekandesüsteemis või sotsiaaltoetuse maksmisega ei ole mõeldav ega ratifitseeritud dokumentide kohane.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Hea kolleeg! Matusetoetus on üks näide, aga me võime ju lugeda ette kümneid kärpeid, küll 300-kroonise hambaravihüvitise kaotamine, küll tasuta posti kojukande kaotamine, küll rehabilitatsiooniraha kärpimine, ravimite käibemaksu tõstmine, haigushüvitiste vähendamine jne. Mis sa arvad, kelle huvides see ikkagi tehtud on? Kellele on sinu meelest kasulik see õhuke riik?

Aitäh! Need on kõik olnud niisugused kärped, mis on eeskätt löönud just nende inimeste rahakoti pihta, kelle sissetulek on niigi väike, olgu need siis eakad pensionisaajad, see tohutu töötute armee, kes meil praegu on, või väiksemapalgalised töötajad. Kui rääkida eesmärgist, siis minu arvates on eesmärgiks seatud vahendeid valimata eurole üleminek. Ma arvan, et selline, just väiksema sissetulekuga inimeste kulul euro ükskõik mis hinnaga saavutamine ei tee meile kindlasti au. Arvan ka, et kõik need, kellel on suurem sissetulek, niisuguseid kärpeid või, ütleme, niisugust käibemaksust tulenevat hindade tõusu ja hindade tõusu ükskõik missuguste aktsiisitõusude toimel ei pane justkui tähelegi.

Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud eelnõu algataja! Isiklikult ma väga toetan seda mõtet, et teema oleks vaja veel kord Riigikogu ette tuua ja mingite lahendusteni jõuda. Samas olen arvamusel, et endise olukorra juurde tagasiminek ei ole võib-olla kõige parem lahendus, arvestades praegust majandusseisu ja neid võimalusi, mis tegelikult matusetoetusega kaasnevalt olemas on. Aga ma küsin valitsuse seisukohta. Mind huvitab, mida valitsus ütles selle eelnõu kohta, kas see neile üldse ei sobi või on neil plaanis midagi tulevikus teha. Te olete nendega ju suhelnud.

Aitäh! Alustades teie küsimuse algusest, kus kõlas kommentaar, pean ma veel kord rõhutama, et kui Eesti on ühinenud Euroopa sotsiaalharta ja sotsiaalkindlustuskoodeksiga, siis ei saa teha valikuid, kas me läheme tagasi vana korra juurde või mitte. Matusetoetus kehtestati riikliku toetusena siis, kui Eesti ühines Euroopa Nõukogu sotsiaalkindlustuskoodeksiga. Tõsi, valitsus peab esitama uue aruande selle aasta juulis. Praegu ei ole see olukord, et kokkuleppeid ei täideta, justkui üldse välja tulnudki, st et Eestis ühte ratifitseeritud artikli kohast sotsiaalkindlustusliiki ei rakendata. Me ei tea, missugused ettekirjutused tulevad, aga seda võib arvata. Selle eelnõuga seoses on valitsus arvanud, et eelnõu ei saa toetada. Tuuakse põhjenduseks, nagu tavaliselt, eriti just opositsiooni eelnõude puhul, et raha ei ole. Kuidas on omavalitsustega? Omavalitsused on muidugi need, kes oma inimesi ikka kuidagi aitavad. Aga ühelt poolt on need kindlasti sellised kohustused, mida riik peab täitma, neid ei saa panna ega jätta omavalitsuste õlule. Me ei räägi praegu sellest, et omavalitsuste rahakott on masu vintsutustega jäänud üpriski õhukeseks ja võib arvata, et ka sellel aastal ei ole kohalik eelarve kuigi kopsakas. Nii et siin on selgitus, miks me arvame, et matusetoetuse maksmine on riigi ülesanne. Ma arvan, et arutelu juurde tuleks tõesti selle eelnõu raames tagasi tulla. Me ei ole vastu, kui rahanduskomisjon või Vabariigi Valitsus esitab oma seaduseelnõu. Me oleme nõus, et need eelnõud liidetakse, peaasi, et riiklik matusetoetus saaks kehtestatud, nii nagu seda nõuavad Euroopa sotsiaaldokumendid, mida Eesti on ratifitseerinud.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Ma mäletan, et eelarve arutamisel see muudatusettepanek kord tuli sisse, kord läks välja. Ka koalitsioonil endal, ma ütleksin, oli häbi selliste meetoditega eelarvet tasakaalu ajada. Mõneti meenutas see mulle Ilfi ja Petrovi vanadekodu juhatajat, kellel olid silmad kangesti häbi täis, aga ta ikkagi tassis vaestemaja vara laiali ja müüs maha. Nüüd, kui peaminister kinnitab, et Eesti majandus on jälle õitsvale järjele tõusmas ja kõik olukorrad kasvavad, paranevad, täienevad, mis iganes, me oleme jälle varsti õnne tipul, on võib-olla tõesti ka koalitsioon nõus selle matusetoetuse tagasi tooma.

Aitäh! Ma väga loodan, et see niimoodi on. Aga ma ütlen, et kui on majanduslikult rasked ajad, siis peab riik toetama just inimesi, kellel on raske. Ei saa lihtsalt lükata edasi, et kui ükskord tulevad paremad ajad, siis me toetame kõiki, kellel on raske. Niimoodi lihtsalt ei saa. Me oleme oma põhiseaduses ka üht-teist väga selgelt välja öelnud ja tunnistanud sotsiaalriigi põhimõtteid.

Palun, kolleeg Jüri Tamm, teine küsimus!

Aitäh! Austatud eelnõu algataja! Ma ei hakka siin täna küsima, kui paljud eraisikud on võtnud laenu oma lähedaste matmiseks või kui paljud perekonnad on sattunud laenulõksu, sest see on väga intiimne teema ja vaevalt me seda vastust täpselt teame. Küll aga küsin: olete te teinud ülevaate sellest, kui paljud omavalitsused on matusebüroodele võlgu? Ma tean Pärnu näite põhjal, et need summad on muljet avaldavad.

Aitäh! Mulle on seda rääkinud inimesed, kes on pidanud laenu võtma, aga nad ei taha täpsustada, kui palju nad laenu võtsid. Selles suhtes on sul tõesti õigus. Küll pean ütlema, et me ei ole teinud omavalitsuste kaupa ülevaadet, kui paljudel on matusebüroodele arved maksmata. Ma tean, et väga paljud omavalitsused maksavad matusetoetust, aga ka neid on päris palju, kes üldse ei maksa või teevad mingisuguse valiku. Sain küll seda teada, et see on omavalitsuste jaoks väga raske küsimus, mida raske südamega otsustatakse. Pigem leitakse siiski pisku raha, et aidata. Aga kui ma tegin sellise küsitluse kahes krematooriumis ja mõne matusekorraldaja seas, siis, tõesti, selgus, et see summa, millest ma rääkisin, 8000 – 10 000 krooni, on see kõige väiksem raha. Sinna ei lähe juurde üldse peielaud ega mitte midagi. See on see summa, mis tuleb matuse korraldamise eest maksta, olgu tuhastamismatus või hauamatus. Kui on talvekuud, siis on hauakaevamise kulud muidugi palju suuremad ja summad võivad olla veel suuremad. See on tõesti ainult puusärgi hind ja kõige sinna juurde kuuluva lahkunu minimaalse ärasaatmisprotseduuri hind. Summad iseenesest on väga suured.

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

Aitäh! Hea esineja! Mulle tuleb sotsiaalharta suhtes meelde, et Euroopa on meile mõni aasta tagasi juba märkuse teinud just nimelt matusetoetuse asjus. Kui siin väga paljud ütlevad, et matusetoetust peaks diferentseeritult maksma, siis tegelikult on ikkagi nii, et paratamatult vanemaid inimesi tabab surm rohkem kui teisi ja me teame, et selleks matuserahaks ongi vaid pensioniraha. Aga mis sa arvad, kui koalitsioon pidevalt toonitab, et me peame neid toetusi diferentseerima, miks seda siis tehtud ei ole? Seda on aastaid räägitud.

Ma mäletan ka, et sotsiaalharta aruande kohta märgiti ühes järelduses, et meil on mitmed toetused, sealhulgas matusetoetus, liiga väikesed, mis ei vasta standarditele, mis on ka sotsiaalkindlustuskoodeksi ja sotsiaalharta kohaselt ette nähtud. Siin oli jutt 3000 kroonist. Miks me tahame just 2008. aasta taset taastada? See ongi esialgu selline minimaalne tase. Kui me räägime sellest, kui palju me peaksime matusetoetust maksma, siis ma arvan, et see summa võib praegustes hindades olla 4500–5000 krooni. Me oleme rääkinud 3000 kroonist. Aga nagu ma ütlesin, tegelikult ka see summa ei kata ju minimaalseid matusekulusid veel ära, aga ta on siiski tugi ja ta on tugi selles mõttes, et inimene ei pea minema taotlema omavalitsusest lisatoetust. Toetuse taotlemine on ääretult valus, eriti veel sellistel puhkudel, nagu seda on matused, kus muresid on niigi väga palju. See on ka väärikuse küsimus.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Ma kutsun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Peep Aru. Palun!

Aitäh! Ma loodan, et me saame selle seaduseelnõu menetlemisega edasi minna.

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjonis arutasime seda eelnõu 5. aprillil ja ka seal rääkis meile algatajate esindajana lugupeetud Mai Treial. Seal tehti otsus eelnõu tagasi lükata. Selle põhjuseks oli küsimus, kas me peaksime matusetoetust maksma kõikidele või tuleks asja diferentseerida, lähtuvalt sellest, millised on inimeste rahalised võimalused. Meil oli aluseks Vabariigi Valitsuse seisukoht ja et asi oleks selgem, loen ma selle seisukoha ette: "Vabariigi Valitsus otsustas eelnõu mitte toetada järgmistel põhjustel: riikliku matusetoetuse saajate ringi vähendamine ning piirdumine vaid valla- või linnavalitsusega ei ole mõeldud ajutise lahendusena, riigi rahaliste vahendite ja võimaluste seisukohast ei ole põhjendatud maksta riiklikku matusetoetust kõikide surmajuhtumite korral; lähedase surma puhul on matusekulude kandmine eelkõige perekonna kohustus; kui perekond on raskustes ning vajab abi matusekulude kandmisel, on valla- või linnavalitsuse roll perekonda toetada; riikliku matusetoetusega on ka täna kaetud juhtumid, kus surnud isik on tundmatu või omasteta."
Selle kirja alusel diskuteerisime me komisjonis põhjalikult selle üle, milline on valla- või linnavalitsuse roll, ja jõudsime üheskoos arusaamale, et praegu on valla- ja linnavalitsuste roll õiguses toetada neid inimesi, kes on rahalistes raskustes ja kellel on probleeme oma lähedase matuste korraldamisega, see ei ole valla- ja linnavalitsuste kohustus. Siit tulenevalt ei ole inimeste võimalused üle Eesti kindlasti ühtlased. On selliseid omavalitsusi, kes väga inimestest hoolivad ja ka kõhna rahakoti tingimustes püüavad neid asju inimlikult, rahalise abiga lahendada, ja kindlasti on omavalitsusi, kus probleemid on suuremad.
Kui tulevikku vaadata, siis ilmselt peaks ikkagi mõtisklema ja tegutsema selles suunas, kuidas omavalitsusi, kes kindlasti kõige rohkem tunnevad inimesi ja nende tegelikke võimalusi, riigieelarve kaudu rohkem mingite parameetrite alusel toetada. Selles suunas tuleb mõelda nii Sotsiaalministeeriumis kui ka siis, kui me teeme eelarveid, järgmisel aastal ja järgmistel aastatel. Me peame selle asja juures diskuteerima, kuidas riik saaks toetada neid omavalitsusi, kes suudavad objektiivselt välja selekteerida need inimesed, kes seda abi vajavad.
Põhimõtteliselt on küsimus tõsine ja siin tuleb kõigil edasi nuputada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peep Aru! Kas on küsimusi? Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üks võimalus võib muidugi olla, et antakse omavalitsustele juurde teatud vahendid, et nad saaksid inimestele matusetoetust maksta. Aga ma rõhutan seda, et Eesti on ühinenud Euroopa sotsiaalharta ja sotsiaalkindlustuskoodeksiga. Nendes artiklites, mida me oleme ratifitseerinud, on väga selgesti öeldud, mis on sotsiaalkindlustus. Matusetoetus on üks sotsiaalkindlustusliik, mida Eesti on endale siduvaks pidanud. Siin ei saa olla tegemist sellega, kas me maksame sellesse kindlustusliiki kuuluvat matusetoetust või mitte. Me võime küll rääkida mingitest piiridest ja ülejäänud osas saab kohalik omavalitsus täiendada. Minu küsimus on selles.

Aitäh küsimuse eest! Mul on väga kahju, et Rahvaliit oma eelnõu seletuskirjas ei ole ühtegi sõna kirjutanud Euroopa sotsiaalhartast ja ka eelnõu esitaja rahanduskomisjonis ei rääkinud seal seda juttu. Me ei saanud komisjonis selle üle diskuteerida.

Palun, kolleeg Nikolai Põdramägi!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas koalitsioonierakondadel on plaanis lähiajal välja tulla diferentseeritud matusetoetuse seaduse eelnõuga või ei ole?

See ei puuduta ju ainult matusetoetust, see puudutab toetuste skeeme laiemalt. Ma tean, et Sotsiaalministeeriumis selle teema üle nuputatakse. Aga nagu isegi arvata võite, ega see nuputamine väga lihtne ei ole. Ma loodan, et mingil ajahetkel tullakse välja selle nuputamise produktiga, mille üle saaks siis hakata diskuteerima.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! On olemas sünd, on olemas surm, need on ühe tee algus ja lõpp. Riiklik sünnitoetus on olemas. See on mõistetav niimoodi, et riik premeerib seda, et siia ilma tuli juurde tubli maksumaksja, kes küllap selle sünnitoetuse tasa teenib. Aga kas riik, samast seisukohast lähtudes, ei võiks ikkagi ka riiklikku matusetoetust maksta, et tänada seda tublit maksumaksjat, kes toetas riiki, aga nüüd läks ära teisele poole?

Esiteks, rahanduskomisjonis me ei arutanud seda aspekti, kus on preemia ja kus on tänu. Aga ma ütlen natuke laiemalt, et kindlasti ei ole eesmärk stimuleerida inimesi sünnitama selle jaoks, et riik saaks maksumaksjaid. Eesmärk on tunduvalt laiem: et Eestimaa alles jääks ja siin elaksid Eestimaa inimesed. Sellepärast on vaja inimesi, kes siia maailma sünnivad. Vaatamata rakendatud stiimulitele ei ole ju see eestlaste püsimajäämine kaugemas perspektiivis garanteeritud, me peame edasi pingutama, et asi võiks nii olla. Aga üks väga oluline osa Eesti kultuuris on olnud perekond. Kui me vaatame põhiseadust, siis seal on ju otseselt perekonna kohta öeldud. Ma arvan, et perekonnal ongi eelkõige kohustus olla selline perekond, et siia maailma sünniks palju lapsi, ja, teiseks, et väärikalt saaksid ära saadetud need inimesed, kes on oma maise teekonnaga lõpule jõudnud. Tõesti, kui mõnes perekonnas ei ole selliseid vahendeid, et seda väärikalt teha saaks, siis peaks riik appi tulema. Me diskuteerime nüüd selle üle, kuidas seda korraldada. Ma arvan, et rahaliste võimaluste paranedes tuleb igal juhul selle juurde tagasi pöörduda.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Hea ettekandja! Kui tohib, siis ma lähen edasi teie eelmisest vastusest. Te väga ilusasti rõhutasite, et perekonnal on kohustused ja perekonnal on väga tähtis ja suur roll üldse Eesti ühiskonnas. Ma olen teiega täiesti nõus. Aga küsimus on see, et äkki te oskate nendele inimestele nüüd ka nõu anda. Kui perekonnas tõesti juhtub selline kurb ja traagiline sündmus ning sellel perekonnal ei ole raha, selleks et kadunukene väärikalt ära saata, kuidas siis praegu riik tuleb appi nendele inimestele ja laseb sellel kurval sündmusel võimalikult valutult nende inimeste jaoks leida n-ö väärika lõpu?

Ma arvan, et inimesed, kellel on probleem, peavad eelkõige pöörduma kohalikku omavalitsusse kui inimesele kõige lähemal asuvasse institutsiooni. Kui see on omavalitsus selle sõna sisulises mõttes, inimeste poolt valitud kogu, inimeste poolt usaldatud kogu, ju nad siis tulevad ka inimestele vastu, kui nad seda usaldust tahavad väärida.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Jah, mina võib-olla ei toonitanud komisjonis esinedes seda, et Eesti on ratifitseerinud sotsiaalharta ja sotsiaalkindlustuskoodeksi, aga komisjonis sellel teemal juttu oli, küll nimetasin ma seda, andes seaduseelnõu Riigikogu menetlusse. Aga samas on mul naljakas kuulda, et Vabariigi Valitsus ei võinudki teada, et me oleme harta ja koodeksi ratifitseerinud, et kui nad oleksid teadnud, siis võib-olla oleks olnud hoopis teine vastus. Asi on seda väärt, et me peaksime seda seaduseelnõu arutama. Ma sain küll ka komisjonis aru, et see on omavalitsuste õigus, mitte kohustus. Nüüd ma palungi, kas ei võiks menetlus jätkuda. Võid sa seda niimoodi ka oma seisukohalt avada?

Mina ei esinda siin Vabariigi Valitsust, ma esindan Riigikogu rahanduskomisjoni. Ma rääkisin, et rahanduskomisjonis me sotsiaalharta ja sellest tulenevate kohustuste üle ei diskuteerinud. Ma ei ole rohkem mitte midagi väitnud. Minu jaoks on püha roll kanda ette täpselt see tulem, mis komisjonis oli. Ma ütlesin, et komisjon seda eelnõu ei toetanud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Peep Aru! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 696. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Seaduseelnõu 696 langes menetlusest välja.

Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun kõnepulti ettekandjaks Riigikogu liikme Jaak Aabi!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsioon algatas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu s.a 22. veebruaril. Algatasime sarnase eelnõu ka eelmisel aastal, kuid valitsuskoalitsiooni häältega lükati see siinsamas saalis esimesel lugemisel tagasi.
Eelnõu eesmärk on laiendada töötu õigust osaleda avalikus töös suuremas mahus, kui see seni on seadusega lubatud. Avalik töö on ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust. Põhiliselt on see heakorratöö, mida korraldab kohalik omavalitsus. Enim on seda võimalust töötutele pakkunud suuremad linnad, Tallinn ja Tartu. Avalikus töös saab osaleda registreeritud töötu, avaliku töö korraldamiseks sõlmitakse haldusleping töötukassa ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Kehtiva seaduse kohaselt võib töötu osaleda avalikus töös mitte rohkem kui 50 tundi kuus. Meie ettepanek on suurendada lubatud töötundide arvu 80 tunnini kuus. Millest selline ettepanek tuleneb? Ettepanek tuleneb elust enesest. Nii kohalikud omavalitsused, kes korraldavad avalikku tööd, kui ka töötud, kes osalevad selles töös, soovivad töötundide piirangu leevendamist. Heakorratööd on hooajalise iseloomuga ja teatud ajal on omavalitsustel võimalik seda rohkem pakkuda. Nii avaliku töö korraldamine kui ka selles osalemine on vabatahtlik ja annab töötule võimaluse töö otsimise perioodil aktiivselt osaleda konkreetses tegevuses, olla aktiivne, mitte jääda koju istuma ja käia vaid ennast pidevalt töötuna registreerimas.
Diskussiooni käigus nii eelmine kord siin saalis kui ka sotsiaalkomisjonis on kerkinud üles küsimus, miks omavalitsus ei võiks nende hooajatööde korral sõlmida töötuga tähtajalist lepingut, olgu siis kuuks ajaks, olgu siis kaheks kuuks, kuid pigem on siin vastuseis töötute endi poolt, tihti võib-olla lihtsalt teadmatusest. Töötu, kui ta sõlmib töölepingu, olgu selleks ka ajutine tööleping, kardab selle ajutise töö pärast, mida ta teeb ja millega ta saab ka veidi teenida, kaotada töötu staatust. Need, kes saavad töötuskindlustushüvitist, kardavad, et seetõttu võib neil väheneda töötuskindlustushüvitise määr. Sellised ohud ja kartused ongi tihtipeale takistuseks ja inimene ei ole nõus sõlmima omavalitsusega või selle firmaga, kes heakorratöid korraldab, ajutist töölepingut. Ta leiab, et avalikus töös osalemine sellistel alustel, nagu see praegu toimub, et töötu osaleb ning töötukassa ja omavalitsus sõlmivad omavahel halduslepingu, ei halvenda tema positsiooni töötuna. See ei ole iga kord õigustatud, tõesti, see muidugi ei pruugi halvendada. Aga inimeste suhtumine on selline ja kartused on sellised. Kui seda tööd pakkuda on (see on ju vabatahtlik nii omavalitsuse kui ka töötu poolt), siis see on kindlasti teretulnud ning tuleb toetada ja kiita neid omavalitsusi, kes sellist tööd organiseerivad. Eks see ole ju ka seotud kulutustega, ajakuluga ja probleemidega.
Avalikus töös suuremas mahus osalemine võimaldaks töötul teenida kuni 810 krooni lisaraha. Eriti oluline on see pikaajalistele töötutele, kes ei saa töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust ja peavad hakkama saama sotsiaaltoetustega. Kindlasti on palju motiveerivam ja meeldivam saada raha oma konkreetse töö eest kui ainult sotsiaaltoetuste luugist omavalitsuse käest. Avalikus töös osalevate inimestega on võimalik ka töötukassal kindlasti edaspidi aktiivsemalt tegelda ja neile erinevaid võimalusi pakkuda, eelkõige koolitusi, et inimene saaks ennast täiendada ja oleks uuesti võimeline tööturule tagasi tulema. Sellega, et ta avalikus töös osaleb, inimene näitab, et ta soovib olla aktiivne. Nüüd on töötukassal võimalus teda aidata, et ta nagu uuesti ree peale saaks. Kindlasti on see positiivne võimalus.
Palume teil toetada meie eelnõu, esimene lugemine lõpetada  ja mitte minna kaasa komisjoni otsusega, et see eelnõu tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jaak Aab! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 12. aprilli istungil. Algatajate nimel tutvustas eelnõu Jaak Aab, Vabariigi Valitsuse positsioone tutvustas Anu Alber, kes on Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja, ja temaga oli kaasas Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste.
Vabariigi Valitsus ei toetanud Keskerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, nii nagu ka 2009. aasta sügisel. Meenutan siis neid põhjendusi. Peamine asjaolu on see, et eelnõu ei ole arvestanud avaliku töö eesmärgiga. Avalik töö on lihttöö, mille tegemist võimaldatakse töötutele eesmärgiga säilitada ja arendada nende tööharjumust. Lähtudes avaliku töö eesmärgist ja vajadusest võimaldada töötul ka ajutise lihttöö tegemise perioodil otsida aktiivselt tööd, on osalemise aeg piiratud: mitte kauem kui 8 tundi päevas, 25 tundi nädalas ja 50 tundi kuus. Töö kestuse pikendamine 30 tunni võrra kuus ei aitaks paremini täita avaliku töö eesmärki, milleks on töötul tööharjumuse säilitamine. Pikaajaliste töötute puhul aitaks tööharjumust säilitada võimalus osaleda avalikul tööl erinevatel kuudel, kuid mitte ühes kuus pikema perioodi jooksul. Majanduslanguse olukorras, kus töötute arv on suur, peaks kohalik omavalitsus seadma eesmärgiks avalikul tööl osalevate töötute arvu suurendamise, mitte selle töö kestuse pikendamise. Üks punkt, mille valitsus tõstatas, oli see, et kohaliku omavalitsuse üksus võiks töö puhul, mis kestab 80 tundi kuus, võtta töötu töölepingu alusel tööle, sest 80 tundi moodustab juba poole töölepingu seaduse § 43 lõikes 1 sätestatud tööajast ühes kuus. Töötasu alammäär töölepingu alusel töötamise puhul ja avaliku töö tasu alammäär on võrdsed, tunnitasu on 27 krooni. Need on olulisemad punktid, millele juhiti tähelepanu.
Komisjonis tunti ka huvi, kui palju inimesi 2009. aastal avalikul tööl osales. Neid oli 2009. aastal kokku 1577. Kui meil oli seesama teema arutusel komisjonis 2009. aasta teises pooles, siis saatis komisjon kirjad osasse omavalitsustesse, küsides, kas nad näevad selles regulatsioonis probleemi, kas nad näevad vajadust, et see aeg võiks olla pikem, 50 tunni asemel 80 tundi kuus. Tallinn tõi vastuses välja, et nendel oleks mugavam, kui see aeg oleks pikem, samas oli omavalitsusi, kes leidsid, et praegune 50 tundi on piisav. Üks huvitav mõte oli Võru Linnavalitsuse vastuskirjas, kus nad ütlesid, et avaliku töö eest saadava tasu arvestamine toimetulekutoetuse määramisel sissetuleku hulka ei motiveeri isikuid seda tööd tegema, küll aga on avalikust tööst huvitatud isikud, kellel on regulaarne igakuine sissetulek töövõimetuspensioni näol, või inimesed, kes on töötud, kuid pereliikmete sissetuleku tõttu ei maksta perele toimetulekutoetust. Küll aga leidis Võru Linnavalitsus, et 50 tundi on piisav. Komisjonis oligi põhiarutelu selle üle, et kui tõesti tahetakse seda tundide arvu suurendada, kas ei oleks siis inimestel parem omada just nimelt töölepingut.
Komisjon tegi järgmised otsused. Otsustati saata eelnõu Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele 20. aprillil. Esimese lugemise lõpetamist toetas 5, vastu oli 6 komisjoni liiget ja seega otsustas komisjon seaduseelnõu 695 esimesel lugemisel tagasi lükata.

Suur tänu, kolleeg Maret Maripuu! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Ma mäletan, et aasta tagasi, kui samasugune eelnõu oli siin Riigikogu saalis, ütles komisjoni ettekandja, et ainuke argument, miks suurendada avaliku töö mahtu 50 tunnist kuus 80 tunnini kuus, on see, et omavalitsusel on kergem neid töid organiseerida. Sel hetkel, aasta tagasi, oli tegelikult võimalik avalikel töödel osaleda ainult Tallinnas ja veel kolmes maakonnas. See tähendab, et enamikul inimestest, kes võisid avalikust tööst huvitatud olla, ei olnudki võimalik seda tööd saada, sest omavalitsused ei olnud võimelised seda pakkuma. Kas see olukord on paremaks läinud? Ja kui ei ole, miks siis argument, et omavalitsusel oleks tööd kergem korraldada, ei ole piisav?

Aitäh! Komisjonis otseselt ei olnud täiendavat ülevaadet, kui palju eri omavalitsustes avalikku tööd pakutakse. Teada on, et Pärnu linn ei ole seda kordagi teinud. Kõige suuremad avaliku töö pakkujad on olnud Tallinn ja Tartu, Tallinnas on seda pakutud kõige rohkem. Nagu ma ka ennist ütlesin, komisjoni enamus leidis, et töölepingu sõlmimine peaks mõjuma inimestele emotsionaalselt paremini kui ilma töölepinguta töötamine.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Hea esineja! Olukord on ikkagi natuke kummaline. Kui me vaatame tööpuudust, siis Statistikaameti andmete järgi on meil umbes 130 000 töötut, kuid valitsus ise on minimaalselt, häbiväärselt vähe töökohti loonud. Me teame ka, et aasta lõpuks ei tule neid toetatud töökohti kokku isegi üle 6000. Tallinn tegelikult loob sotsiaalseid töökohti ja pakub avalikku tööd, aga te lihtsalt kiivalt piirate seda. Millest siis selline olukord? Võib-olla te valgustaksite ikkagi neid seisukohti ka, mida komisjonis räägiti opositsiooni poole pealt.

Aitäh! Ma rõhutan veel kord, et keegi ei piira. Läheme siis tagasi selle juurde, mis on avaliku töö eesmärk. Avaliku töö eesmärk on säilida töötul tööharjumus. Kui me räägime avalikust tööst, siis see on ainukene tööturumeede, mille puhul töötaja saab ise otsustada, kas ta tahab seal osaleda või mitte. Kui teiste tööturumeetmete puhul töötu osalemast loobub, siis on olemas sanktsioonid, avaliku töö puhul ei ole. Komisjoni enamus leidis, et avaliku töö eesmärk peaks olema pakkuda võimalikult paljudele töötutele võimalust osaleda avalikus töös, mitte see, et teatud hulk inimesi saaks seda tööd teha pikemalt. Kui omavalitsus tahab neile pikemalt tööd pakkuda, siis võiks inimesega juba sõlmida töölepingu.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind ausalt öeldes need komisjoni argumendid, miks eelnõu on vaja kohe tagasi lükata, väga ei veennud, kuna te ju ütlete, et eesmärk on see, et säilitada tööharjumust, samal ajal ei lase te tööharjumust kujundada. Seda tuleks 50 tunni ulatuses kujundada, mitte 80 tunni ulatuses – see on täiesti ebaloogiline. Öelge, palun, kas otsitud põhjuste kõrval on tegelik põhjus ikkagi see, et selle eelnõu on esitanud Keskerakond ehk opositsioonierakond, või on ka mingeid tõsiseid argumente, miks te nii mõistliku ettepaneku tagasi lükkate.

Aitäh! Eelnõu tagasilükkamise ettepanek ei ole tingitud sellest, et selle eelnõu on esitanud Keskerakond. Probleem on selles, et me ei näe seda kasutegurit, mida teie pakutud eelnõu võiks juurde tuua. Nagu ma ütlesin, kui inimestele tahetakse pakkuda võimalust pikemalt tööd teha, siis me ei näe põhjust, miks ei võiks sõlmida töölepingu, sest töötasu avaliku töö puhul ja töötasu alammäär on üks ja sama. Meie lähtume sellest, et inimestele peaks olema tunduvalt motiveerivam omada töölepingut ja teha tööd, kui teha tööd selles avalikus töös osaledes.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg Maret Maripuu! Te ütlesite, et komisjon saatis mitmesse omavalitsusse kirja ja et Võru linn leidis, et avalik töö ei ole üldse motiveeriv, sest seal teenitud tunnitasu arvestatakse toimetulekutoetusest maha. Mulle jäi mulje, et komisjon on mõistev, et seda ei peaks maha arvama. Kas ma sain komisjoni seisukohast õigesti aru?

Ei, komisjon seda teemat ei käsitlenud. Ma lihtsalt tõin siin ühe näite, mida vastustes kirjutati. Otseselt komisjon ei arutanud toimetulekutoetuse teemat, seda, mida toimetulekutoetuse hulka arvestada.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Hea kolleeg Maret! Sa ütlesid: "Meie arvasime niimoodi." Minu kolleeg Ain ütles: "Aga meie arvasime niimoodi." Kas siis see, et teie arvasite ühtemoodi, on piisav põhjus, et ühe eelnõu arutelu siin lõpetada, mitte minna sellega edasi, või on parlament see koht, kus tuleks arutada iga eelnõu nii palju kui võimalik ja siis otsustada lõpuks hääletamisega, mis sellest saab? Kõik või peaaegu kõik opositsiooni, eriti Keskerakonna esitatud eelnõud on esimesel lugemisel välja hääletatud. Kas sa ikkagi arvad (me oleme sinuga üsna kaua parlamendis olnud), et selline meetod on väga sobilik ja eetiline ühe korraliku parlamendi kohta?

Aitäh! Hea Toivo! Me oleme koos mitu puuda soola ära söönud. Sotsiaalkomisjon on häid ja sisukaid ettepanekuid arutanud tunduvalt pikemalt ja ka praegu me ühe Keskerakonna fraktsiooni poolt esitatud eelnõu, mis puudutab töötukassa temaatikat, arutluse aega algatajate nõusolekul pikendasime, et leida paremaid lahendusi. Aga kui rääkida eelnõust 695, siis mina seda eelnõu isiklikult ka ei toeta, sest see läheb vastuollu nn avaliku töö põhimõttega. Kui omavalitsus tahab pakkuda inimestele pikemaajalist tööd, siis mina pooldan seda, et sõlmitaks tööleping. Häid eelnõusid, kus on head mõtted, on sotsiaalkomisjonis pikalt arutatud ja on püütud leida parimaid lahendusi.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Muidugi, me siin kõik pooldaksime ju seda, et kõigil neil 100 000 töötul oleks tööleping, kuid kahjuks on teie valitsuse poliitika viinud selleni, et meil on 100 000 töötut, kellele teie ka ei saa millegipärast töölepingut pakkuda. Te saate väga hästi aru, et avalikud tööd on tegelikult suhteliselt sesoonsed ja pidevat töölepingut pakkuda on raske, kuid nad võimaldavad inimestel teatud perioodidel üle saada nende raskest olukorrast. Ma küsin veel kord: te ütlesite, et ei näe põhjust, ei näe kasutegurit, aga kas on üldse uuritud praegust seisu, kui palju neid avalikel töödel olijaid siis on ja milline on praegu kohalike omavalitsuste suhtumine? Te ütlesite 2009. aasta kohta, aga praegu?

Aitäh! Meie peame oluliseks, et avaliku töö eesmärk on säilitada töötul tööharjumus. Nagu te ka ise välja tõite, praegu on väga suur hulk töötuid. Meie soov on, et üha rohkem neid inimesi, kes tahaksid tööd teha, selle võimaluse saaksid. Kui me nüüd seda aega pikendaksime 50 tunnist 80 tunnini, siis nende inimeste arv, kes tahaksid tööd teha, ju ei suurene, vaid see aeg pikeneb. Äkki oleks otstarbekam ikkagi võimaldada rohkematel inimestel nendel sesoonsetel töödel osaleda?

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 695 tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamist.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 695 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 48 Riigikogu liiget, vastu 29 Riigikogu liiget ja erapooletuid ei ole.
Eelnõu 695 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, see on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Kadri Simsoni!

Head kolleegid! Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse muutmise soovini on jõudnud nii Keskerakond kui ka tänane valitsus. Miks? Sellepärast, et Riigikogu võttis 2006. aastal vastu sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse, millega võrdsustati alates 1. jaanuarist 2009 sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär minimaalse töötasuga, milleks on 4350 krooni. Kui me võrdleme möödunud aastat ja sellele eelnenud aastat ehk 2008. aastat, siis oli sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 2700 krooni, millest minimaalne sotsiaalmaks oli 891 krooni. Alates 1. jaanuarist 2009 tõusis väikesepalgaliste, osalise tööajaga töötavate inimeste pealt makstav sotsiaalmaks märgatavalt. See tõusmine tuli küll pika etteteatamisega, ent see ei vasta praegusele tööturu olukorrale.
Ma juba mainisin, et praegu on meil laual veebruarikuus algatatud Keskerakonna välja pakutud erandi tegemine. Möödunud nädalal võisime ajalehtedest lugeda, et valitsus on jõudnud samasugusele mõttele ja et valitsus arvab samuti, et madalapalgalistele osalise tööajaga töötavatele inimestele tuleb teha soodustus. Miks? Sest praegu kehtiva korra järgi peab ettevõte näiteks poole kohaga töötaja pealt, kes saab palka 2500 krooni, maksma sotsiaalmaksu ikka sama palju kui 4350 krooni pealt ehk miinimumpalga pealt. See teeb osalise tööajaga töötamise tööandjale väga kulukaks.
Meie ettepanek on mahukam kui valitsuse oma. Valitsus ütleb, et tuleb erandeid teha ainult üle kuue kuu töötuna olnud inimestele. Meie seaduseelnõu on ajendatud viimase aasta jooksul toimunud arengust tööturul ja kaasab mitte ainult osalise tööajaga madalapalgalisi inimesi, vaid ka FIE-dena töötavaid inimesi. Miks? Sellepärast, et töötukassa annab infot töötuna arvele võetud inimeste eelnevast tegevusest ja nii me oleme teada saanud, et möödunud, 2009. aastal on FIE-dest esimeses kvartalis üle 1200, teises kvartalis üle 1600 ja kolmandas kvartalis üle 1700 inimese võtnud ennast töötuna arvele. Nad on lõpetanud ettevõtluse ja öelnud, et enam ei maksa ühtegi maksu, ning on selle asemel ennast registreerinud töötuna. Need arvud on väga suured, eriti kui me võrdleme neid faktiga, et s.a 20. aprilli seisuga oli äriregistrisse kantud üldse ainult 38 729 FIE-t.
Selle eelnõuga, mis on teie ees laual, vähendatakse tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks kehtivat sotsiaalmaksu kuumäära 50%-ni eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Eesti Vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. See on maksu alandamine. Praeguses tööturusituatsioonis on see siiski mõistlik ajutiselt ehk üheks aastaks kehtestada, nii et tuleval aastal oleks kehtiv sotsiaalmaksu määr alandatud. Miks see on mõistlik? Sellepärast et Euroopas on paljudes riikides osaline tööaeg küllaltki populaarne. Eestis on osalise tööaja kasutamine tööandjale kulukas ettevõtmine, kuna sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on võrdne alampalgaga. See sotsiaalmaksu kõrge kuumäär toob praeguses keerulises majandussituatsioonis kaasa laialdasema ümbrikupalkade maksmise ning muud maksudest kõrvalehoidmise viisid. Seesama näide end töötuks registreerinud FIE-dest on üks ilmekas näide. Sotsiaalmaksu kuumäära alandamine aitab töökohti säilitada ning luua uusi väikesepalgalisi töökohti. Raskustes ettevõttel, kelle tootmismaht on vähenenud, on sotsiaalmaksu kuumäära alandamise korral võimalik töötaja temaga kokkuleppel viia üle osalisele tööajale ning sel moel kulusid kokku hoida, mis on märksa parem variant kui töötaja koondamine ja ettevõtte pankrot.
Nagu ma mainisin, on Vabariigi Valitsus lubanud analoogse seaduseelnõu välja töötada. Eri huvirühmad, näiteks Eesti Tööandjate Keskliit, on öelnud, et nad tervitavad sellist tegevust, aga samas nad leiavad, et erand ei tuleks teha üksnes pikaajalistele töötutele, vaid ka neile, kes juba töötavad osalise tööajaga – nii saaks neid töökohti säilitada. Me oleme sama meelt ja see eelnõu hõlmab ka neid inimesi.
Püüan siin algatajate nimel anda ka vastused valitsuspoolsele eitusele. Vabariigi Valitsuse arvamuses on öeldud, et kui eelnõu vastu võetakse, siis vähenevad inimeste pensionid ja muud hüvitised. Tõepoolest, kui inimene on poole kohaga tööl, siis ta eelnõu jõustumisel ei saaks tulevikus täiskohaga tööle vastavat pensioni – poole kohaga töötamise aasta ei lähe täies mahus arvesse. Aga tuleb ju arvestada, et töötuna oleku aja eest ei saaks inimene mitte mingit pensioni.
Me oleme praegu olukorras, kus tööandja peab sotsiaalmaksu maksma täiskoha eest, samas kui inimene töötab osaajaga. Sotsiaalmaksu alampiiri kehtestamine palga alammäära ulatuses on pannud paljud tööandjad esimesena koondama osalise tööajaga inimesi.
Sotsiaalministeerium on oma kirjas väitnud, et sotsiaalmaksu alammäära langetamine vähendaks ravikindlustuse tulubaasi üle 70%. Huvitaval kombel on siin tähelepanuta jäetud, et alampiir ei kehti mitte kõigile töötajatele, vaid ainult madalapalgalistele osalise tööajaga töötavatele inimestele, kes ei moodusta töötavatest inimestest sugugi enamust, ja FIE-dele. Aga neid FIE-sid, kes on registris, on märksa rohkem kui FIE-sid, kes möödunud aastal oleksid maksu maksnud. Maksu- ja Tolliameti andmetel, mida me palusime, oli neid füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes möödunud aastal on vähemalt ühe kuu eest maksnud sotsiaalmaksu, napilt üle 20 000. Nii et neid FIE-sid, kes oma makse korralikult maksavad, on jäänud päris vähe.
On arvutatud, kui palju see riigile maksma läheks. On huvitav, et Vabariigi Valitsus on enda tehtud erandi puhul välja arvutanud, et kui 3000 pikaaegset töötut võetaks soodustusega osaajalisele töökohale, siis maksaks see riigile 10 miljonit krooni. Meie ütleme, et kindlasti tähendab see riigile kulu, sest igasugune maksusoodustus on riigile kulu. Aga ravikindlustuse olukorra parandamiseks ei saa valida töökohtade, töötuse ja maksualandamise vahel – igal juhul on suur töötus määratu pinge nii ravikindlustussüsteemile kui pensionikassale. Ravikindlustuse olukorra parandamiseks tuleb rasketel aegadel kasutusele võtta hoopis jaotamata kasum. Sellise ettepaneku oleme me teinud ka teise seaduseelnõu näol, me oleme sellise seaduse algatanud.
Täna arutatava eelnõu sisu, kui veel kord lühidalt kokku võtta, on see, et see soodustab osaajaga töötamist ja tuleb ka appi füüsilisest isikust ettevõtjatele. Senised andmed hoiatavad, et paljud FIE-d lõpetavad ettevõtjana tegutsemise ja registreerivad ennast töötuks. Kindlasti on nii maksulaekumiste kui ka üldise rakendatuse seisukohalt oluline, et praeguse suure tööpuuduse ajal oleks inimestel motivatsioon tegutseda ausa maksumaksjana, mitte lüüa käega, sest  maksukoormus tundub liiga suur. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi teile ei ole. Nüüd palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Margus Tsahkna!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ütlen alustuseks omaenda isikliku seisukoha, et mulle väga sümpatiseerib, et Keskerakond on viimasel ajal hakanud tulema välja tarkade ja sisulist lahendust otsivate eelnõude ja lahendustega, mis puudutavad just nimelt tööturgu ja töötust. See eelnõu on üks näide selle kohta.
Rahanduskomisjon arutas eelnõu 690 oma 12. aprilli istungil. Vabariigi Valitsus otsustas s.a 18. märtsi istungil seda eelnõu mitte toetada. Komisjoni istungil tutvustas eelnõu algatajate esindajana Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, kes ka siin enne mind kõne pidas. Küsimused ja teemad, mida komisjonis puudutati, olid järgmised.
Esiteks: kuidas eelnõu käsitleb neid, kelle eest riik vastavalt seadusele maksab sotsiaalmaksu? Arutelu tulemusel selgus, et nende eest makstakse muutusteta, st riigieelarvega kehtestatud kuumääralt.
Teine teema oli, milline on eelnõu rahaline mõju. Komisjon leidis arutluse käigus, et keeruline on täpset summat välja tuua, lähenemised on erinevad. Me kuulsime enne Kadri käest Sotsiaalministeeriumi analüüsi tulemusi. Rahandusministeeriumi analüüsi põhjal jääks nende arvates laekumata suurusjärgus pool miljardit krooni. Sellise informatsiooni on valitsus komisjonile esitanud ja see muidugi pani mõtlema. Selle aluseks oli Rahandusministeeriumi analüüs, et kui kuumäära langetataks näiteks 25% võrra, siis jääks 2011. aastal sotsiaalmaksu laekumata 235 miljonit krooni. Just sellise sisuga ametliku kirja komisjon sai. Kuna teisi asjakohaseid arvutusi ei olnud, siis komisjon võttis selle arvu suurusjärguna arvesse.
Kolmas teema puudutas mittetäieliku tööajaga töötavate inimeste ja FIE-de probleeme. Valitsuse seisukoht on, et mittetäieliku tööajaga töötavaid inimesi on väike hulk. Ja mis puutub FIE-desse, siis Rahandusministeeriumi andmetel maksab 90% neist samuti sotsiaalmaksu miinimummääralt.
Ja kuna komisjon pidi otsustama, siis häältega poolt 6, vastu 4, erapooletuid 1 otsustas rahanduskomisjon teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on ka küsimus. Lembit Kaljuvee, palun!

Hea ettekandja! Suur tänu, et sa kiitsid Keskerakonda hea eelnõu eest! Aga lõpuks ikkagi ei saanud aru, miks komisjon siis niimoodi hääletas, et eelnõu edasi ei menetleta. Tegelikult on ju olukord tõsine. Täna me kuulasime oma fraktsioonis maksuameti juhtkonda. Makse laekus märtsis väga kehvasti, alla 4 miljardi. Ja see oleks ju eelnõu, millega saaks ehk riigieelarve seisu parandada. Võiks ju selle kallal tööd edasi teha. Miks seda ikkagi teha ei taheta?

Hea küsija! Kindlasti tuleb selle teema kallal tööd edasi teha ja nii mina kui ka ilmselt teised poliitikud koalitsioonist avaldame selleks ka survet. Tõepoolest, see mis puudutab sotsiaalmaksu, on kahe teraga mõõk. Ühelt poolt on tõsine probleem selle laekumisega ja kui me praegu teeme plaane järgmise aasta riigieelarve kokkupanemiseks, siis see on üks väga tõsiseid muresid, mida lihtsal moel lahendada ei ole võimalik. Väga lihtne on öelda, et äkki sotsiaalmaksu laekub liiga palju vähem, kuid teistpidi, vahest tõepoolest peitub siin üks võimalus sotsiaalmaksu laekumist mingilgi määral suurendada. Tehtavad analüüsid peavad olema väga põhjalikud ja rakendatavad meetmed samuti, kui me kord juba maksuseadusi muutma hakkame. Aga teiselt poolt tuleb arvestada infot, mis on ametlikult komisjoni ette pandud: need kuni 500 miljonit krooni on põhjus, miks koalitsioon sellesse ettepanekusse praegu väga ettevaatlikult suhtub. Hääletustulemused olid sellised.

Toivo Tootsen, palun!

Hea ettekandja! Kena, kui komisjon arvab, et selle teemaga peaks kindlasti edasi minema. Kõige lihtsam oleks seda teha eelnõu edasi menetledes. Ja see on ka õige, et praegu on ainult väga ühepoolsed andmed. Ei ole arvutatud, milliseid kulusid eelnõu seadusena käikuandmine kokku hoiaks, kus sektorites riik saaks säästa. Ei ole tõepoolest välja arvutatud, milline oleks üldine kasutegur. Ma teen küll ettepaneku, et võiks sellega edasi minna. Mida teie arvate?

Mina väljendan siin täna komisjoni seisukohta komisjonipoolse ettekandjana ja see seisukoht on eelnõu tagasi lükata. Aga poliitikuna ma kinnitan, et valitsus tõesti tegeleb nende küsimustega, ja küllap me näeme siin saalis veel eelnõusid, mis just nimelt neid probleeme lahendada püüavad.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud komisjonipoolne esineja! Mul on küsimus kulude kohta. Nagu ma tähele panin, on valitsus endapoolset kulutust hinnanud 10 miljonile, meie ettepaneku kohta aga ütles, et see läheb maksma 500 miljonit ehk pool miljardit. Ja et valdavalt tuleb see FIE-de tõttu. Neid FIE-sid, kes möödunud aastal maksid sotsiaalmaksu vähemalt ühe kuu eest, oli 20 000. Kas komisjonil ei tekkinud arvamust, et 20 000 FIE puhul ei saa see kulutus nii suur olla, nagu valitsus meid hirmutab?

Niipalju kui ma mäletan, komisjon nõnda detailsesse arutellu ei laskunud. Meil oli ees ametlik valitsuse seisukoht, kus on teise punktina ilusasti välja toodud, et eelnõu seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks peaks uus sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär olema just 50% töötasu alammäärast. Rahandusministeerium on analüüsinud, et kuumäära langetamisel 25% võrra ehk kui kuumäär oleks 75% töötasu alammäärast, jääks 2011. aastal laekumata sotsiaalmaksu 235 miljonit krooni. Kui me korrutame selle kahega, siis saame suurusjärgu pool miljardit. See on ametlik valitsuse seisukoht ja see oli üks oluline põhjus, miks komisjon eelnõu praegu tagasi lükkas.

Ain Seppik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et te olete siin komisjonipoolne ettekandja. Minule on teie motiivid siiski arusaamatuks jäänud. Te nimetasite teatud  rahasummat. Ainult rahasumma ei ole aga selle eelnõu sisu, sellel on tükk maad sügavam sisu. Tõepoolest, see on koostatud nii, et sellega võiks hoopis võita. Võitu ei ole analüüsitud. Öelge mulle kohe päris otse – ma küsisin seda ka eelmise eelnõu kaasettekandja käest –, kas on põhjus ainult selles, et eelnõu on esitanud Keskerakond ehk opositsioonierakond. Kas sellepärast komisjon otsustas eelnõu tagasi lükata? Või on teil ka mingeid sügavamaid komisjoni põhjendusi tuua?

Ma vastan täiesti siiralt, hea küsija, et komisjon ei arutanud üldse mitte, kelle esitatud see eelnõu on. See ei olnud motiiv eelnõu tagasi lükata.

Arvo Sarapuu, palun!

Lugupeetud ettekandja! Tegelikult on mõningaid eelnõusid käsitletud nii, et nende sisu pole arutatud ilmselt ei komisjonis ega ka siin saalis. Tuletame meelde, kuidas käibemaksu muudatusi vastu võeti – selle mõju oli hindamata. Praegu on olukord selline, et käibemaksuvõlg riigile on kolm miljardit. Kolm miljardit! Teie kui rahanduskomisjoni liige peaksite nende asjade peale mõtlema. Ma lisan siia veel, et füüsilistest isikutest võlglasi on 140 000, ajatatud maksuvõlgasid on 600 miljonit. Ja siis sellise eelnõu juures, nagu praegune on, te räägite ainult rahast! Meid ei veena väide, et te olete seda arutanud. Minu küsimus on: kui olukord on nii tõsine, kui nii suured summad raha on saamata, miks te nii kerglaselt suhtute sellistesse eelnõudesse?

Aitäh, hea küsija! Siin kõlas ka väike hinnang. Kuid alati, kui hea küsija ka ise mõnikord asendusliikmena rahanduskomisjoni istungil osaleb, on meie arutelud märksa sisukamad olnud ka Keskerakonna poolt. Seetõttu ma soovitan: hea küsija, osale rohkem meie istungitel ja arutame probleeme sisulisemalt.

Rein Ratas, palun!

Hea Margus Tsahkna! Kas komisjon teadis, millise seltskonna esitatud arutatav seaduseelnõu oli? Kas komisjon võis aduda, et vale mees ei või õiget asja teha? Olen rääkinud.

Minu kogemus näitab, et kõik parlamendiliikmed on kirjaoskajad, ja sellest eelnõust võib välja lugeda, et see on Keskerakonna esitatud. Seda adumise poolt ma hinnata ei oska, see jääb igaühe personaalseks asjaks. Kuid otsus, nii nagu komisjoni töökord ette näeb, on langetatud. Oleme rääkinud.

Ain Seppik, palun!

Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! See on muidugi kena, et te minu kurjad ja põhjendamatud kahtlused, et koalitsioon lükkab kõik Keskerakonna eelnõud tagasi, hajutasite. Ma küsin nüüd teise nurga alt. Ega siin parlamendis ei ole juhuslikult tegemist üldse erakondade ebavõrdse kohtlemisega? Te räägite, et raha läheb kole palju. Kui rohelised tahtsid saada täiesti uue ja mina ei tea, kas vajaliku või mittevajaliku kliimaagentuuri loomiseks 86 miljonit, siis sellele andis rahanduskomisjon kohe oma heakskiidu. Käidi Dubais reisimas ja palgati ka rohelisest tegevjuht 30 000-lise palgaga, nagu kirjutab Õhtulehe juhtkiri. Siis ei tekkinud mingit probleemi. Kuidas selle asjaga rahanduskomisjonis on: kas otsus sõltub eelnõu esitanud erakonnast või ei sõltu?

Rahanduskomisjonis ei arutatud küsimust, mis erakonna esitatud eelnõu on. Aga mulle meeldib Ain Seppikult küsimusi saada – mis tahes vastus neile on alati vale. Ent mis puutub rahanduskomisjoni üldisesse töökultuuri, siis piisavalt palju opositsiooni esitatud eelnõusid on menetlusse jäetud. Minu teada ka eelmine nädal oli selliseid, need olid Rahvaliidu algatatud. Nii et mina siin mingit seost ei näe.

Lembit Kaljuvee, palun!

Hea ettekandja! Ma kutsun komisjoni siiski üles seda küsimust arutama. Mis puutub sellesse 500 miljonisse, mis Rahandusministeerium teile ette viskas, siis ma püüdsin ka arvutada. Kui 20 000 FIE-t maksavad sotsiaalmaksu aastas umbes 17 000, siis teeb see kokku 340 miljonit. See 500 miljonit on küll kuidagi nii arusaamatult kokku klopsitud, et võiks meie ettepaneku kallal töötada. Mina kui ettevõtja arvan, et see on väga hea eelnõu ja muudaks seaduseks saanuna Eesti tööjõuturu palju paindlikumaks ja tooks raha eelarvesse sisse. Ära hääleta selle poolt, et see täna menetlusest välja langeb!

Hea ametikaaslane, teie küsimus, palun!

Aitäh soovituste eest! Suur tänu!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Tulenevalt meie kodu- ja töökorrast algab nüüd läbirääkimiste voor. Kõik fraktsioonide esindajad, kes soovivad sõna võtta, palun! Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei alustata. Võime minna juhtivkomisjoni ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 690 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 45 Riigikogu liiget, vastu 26 Riigikogu liiget ja erapooletuid ei ole.
Eelnõu 690 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas head ametikaaslased soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 698. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 68 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi.
Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 665 vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 71 Riigikogu liiget, puudub 30.
Panen lõpphääletusele eelnõu 665. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud härra aseesimees! Head ametikaaslased! Nagu esimesel lugemisel sai juba öeldud, on täna arutusel olev eelnõu, äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ühes menetluslikus paketis euro kasutusele võtmise seaduse eelnõuga 709 ja riigilõivuseaduse eelnõuga 721, mis on samuti täna teisel lugemisel. Kõigi nende kolme vastuvõtmine on kavandatud homsesse päevakorda. Selle eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi ettepanekut ei laekunud.
Õiguskomisjon arutas eelnõu 13. ja 19. aprillil. Koos Justiitsministeeriumi esindajatega käidi siis veel kord läbi rakendussätete osa, mis puudutab eurole üleminekut eelkõige sellest aspektist, kas on olemas mingisugune lõpptähtaeg, milleks seaduse järgi peab põhikirjades olema kajastatud osa- või aktsiakapital eurodes. Vastus oli, et sellist lõpptähtaega iseenesest ei ole, aga kõik äriühingud soovivad kindlasti ise, et nende B-kaardil kajastuks osa- või aktsiakapitali suurus eurodes. Samamoodi on majandusaasta aruannete puhul elementaarne, et näidataks kas osa- või aktsiakapital eurodes, kui kogu muu käive on kirjas eurodes.
Notarite Koda, Siseministeerium ja Justiitsministeerium tõstatasid komisjonis problemaatika, mis seondub perekonnaseisutoimingute seaduse rakendumisega kahes punktis. Üks puudutab seda, et teatavasti 1. juulist saavad notarid tegutseda ka perekonnaseisuametniku õigustes. Nad peavad saama selleks eelnevalt atesteeritud ja volitusnorm selle atesteerimise korra kehtestamiseks tuleks loomulikult seadustada enne 1. juulit. Seetõttu komisjon algatas esimese täiendusena selle, et see volitusnorm jõustuks üldises korras. Teine ettepanek, mille tegi Siseministeerium, puudutab seda, et abiellumise ja abielu lahutamise avaldused, mida menetletakse perekonnaseisuasutuses 1. juulist sõlmitavate või lahutatavate abielude puhul, oleksid juba vormistatud uue seaduse kohaselt. See on meie esimese ettepaneku punkt 2 – ka seda komisjon seega arvestas.
Otseselt ei ole need komisjoni tehtud täiendused eurole üleminekuga seotud, aga kuna see oli niisugune seadus, mille menetluse kiirus võimaldab muudatusi ruttu kehtestada, siis õiguskomisjon otsustas kasutada seda eelnõu ka perekonnaseisutoimingute seaduses täienduste tegemiseks.
Komisjoni konsensuslikud otsused olid: teha ettepanek eelnõu teine lugemine täna lõpetada ja nagu ma varem ütlesin, kolmas lugemine viia läbi homme. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 708 kohta on laekunud kaks muudatusettepanekut, alustame nende läbivaatamist. Mõlemad muudatusettepanekud on esitanud juhtivkomisjon ja viimase seisukoht on, et neid tuleb arvestada täielikult. Esimene muudatusettepanek, teine muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.
Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, see on Vabariigi Valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Head kolleegid! Hea istungi juhataja! Mul on au ja rõõm kanda ette eelnõu 654 menetlemisega seotud asjaolud. Ütlen kõigepealt, et põhiseaduskomisjoni ettepanek on täna eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui te olete samal seisukohal, head siinolijad, siis on meie ettepanek see 22. aprillil – ma usun, et see on homme – ka seadusena vastu võtta.
Tuletan meelde, et see eelnõu näeb ette, et Riigi Teataja hakkab ilmuma elektroonilises vormis. Ka sätestab see nõude, et Riigi Teatajas avaldatakse samuti kõigi kohaliku omavalitsuse üksuste määruste terviktekstid. Vastavalt on ka jõustumise tähtaeg kas kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas või siis konkreetses määruses toodud tähtajal.
Toetatakse ka Riigi Teataja täiendamist uute õigusteenustega. Oluline on teada samuti seda, et Riigi Teataja väljaandmine antakse üle Riigikantseleilt Justiitsministeeriumile.
Pärast esimest lugemist ei komisjonid, fraktsioonid ega ka Riigikogu liikmed eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Ainsana esitas meile oma seisukohad selles küsimuses Andmekaitse Inspektsioon, kes juhtis tähelepanu n-ö alatiseks avaldatud Ametlikes Teadaannetes sisalduva info probleemile Riigi Teataja puhul. Probleem jääb selle eelnõu järgi püsima ka Riigi Teataja elektroonilise versiooni korral. See tähendab seda, et kui mingi teade on Riigi Teatajas avaldatud, siis seda võib guugeldada aastaid ja hulga aastate pärast saadakse ehk kätte informatsioon, mis on vananenud ja võib juba väär olla. See võib olla vastuolus isikuandmete avaldamise reeglitega ja isikuandmete kaitse seadusega. Selle probleemi lahendamiseks tegi põhiseaduskomisjon muudatusettepaneku, mis on meie tabelis nr 4 all.
Kokku pidasime Riigi Teataja seaduse eelnõu teemal pärast esimest lugemist neli komisjoni istungit. Osalema olid palutud Andmekaitse Inspektsiooni esindajad ning Vabariigi Presidendi Kantselei ja Justiitsministeeriumi inimesed. Põhimõtteliselt jõudsime selles osas konsensusele, et me laiendasime eelnõu mõne muudatusettepaneku abil. Kõik kohalolijad olid üksmeelselt sellega nõus.
Me käsitlesime ka küsimusteringi, mis puudutab Riigi Teatajas Vabariigi Presidendi otsuste avaldamist, täpsemalt just neid, mis käsitlevad süüdimõistetutele armuandmist. Seda küsimust käsitlevad muudatusettepanekud nr 1, 6 ja 7. Me leidsime, et Riigi Teatajast on võimalik välja guugeldada armuandmispalve esitanud isikute nimed, see aga on vastuolus isikuandmete kaitse seadusega. Probleem on ka selles, et avaldatud otsustest ei selguks, mis on konkreetsele isikule süüks arvatud, mis paragrahvi alusel ja kuidas on teda karistatud ning millega seoses armuandmispalve esitati. See võib inimesel hiljem takistada normaalsel moel tööd saada. Asusimegi seisukohale, et Vabariigi Presidendi otsus armu anda või mitte on meie õigusruumis suhteliselt erandlik asi. Riigipea ei pea seda põhjendama, ta langetab oma subjektiivse otsuse kas siis ühtmoodi või teistmoodi. Selle peale kaevata keegi ei saa. Leiti, et armuandmisega seonduvad otsused ei peaks Riigi Teatajas edaspidi olema ära märgitud. Samas ei peaks olema ka niimoodi, et avalikkus üldse neid teada ei saa. Me tegime eelnõus muudatuse, et need otsused avaldatakse Vabariigi Presidendi Kantselei kodulehe kaudu kantselei dokumendiregistris ja nende puhul mingeid juurdepääsupiiranguid ei ole. Nii et me muutsime Vabariigi Presidendi töökorra seadust, sätestades, et Vabariigi Presidendi otsus armuandmispalve läbivaatamise kohta avaldatakse Vabariigi Presidendi Kantselei dokumendiregistris. Seda lähenemist peeti igati õigeks.
Põhiseaduskomisjoni esitatud kolmas muudatusettepanek seisneb selles, et Riigi Teataja väljaandja võib avaldatud aktides isiku taotlusel, akti andja või esitaja ettepanekul või kooskõlastatult akti esitajaga asendada isiku eraelu kaitse eesmärgil isikunimed initsiaalide või tähemärkidega, kui puudub avalik huvi isikuandmete jätkuvaks avaldamiseks Riigi Teatajas. Selline võimalus peakski inimestel edaspidi olema.
Viienda muudatusettepanekuga me soovime sätestada, et justiitsminister võib kehtestada Ametlike Teadaannete põhimääruses Ametlike Teadaannete nende tasuliste teenuste loetelu, millega võimaldatakse töödeldavate andmete edastamist, teenuste osutamise tingimused ja tasumäärad. Määrasime tasumääraks kuni 6 eurot ühe teavituse või päringu kohta. Aga teadupärast seni kehtib meil veel armas Eesti kroon. Sellest tulenevalt on eelnõus muudatusettepanekuna vastav üleminekusäte, et kuni selle päevani, millal euro kehtima hakkab, on meil kehtestatud tasumäär kuni 100 krooni.
Jõustumistähtaega on ka muudetud: muudatusettepanekus nr 8 pakutakse selleks 1. juuni 2010.
Tuletan meelde sedagi, et esimesel lugemisel oli juttu sellest, et praegu on Riigi Teataja paberversiooni tellijaid 600 isiku ringis. Tellimused peaksid lõppema 1. juuni seisuga ja uusi tellimusi ei ole kavas vastu võtta. Aitäh!

Tänan! Ettekandjale on ka küsimusi. Trivimi Velliste, palun!

Lugupeetud ettekandja! Nagu me nüüd teame, edaspidi ilmub ja säilib Riigi Teataja ainult elektrooniliselt. Sellegipoolest otsustas komisjon, nagu ma aru saan, et üks eksemplar säilitatakse paberil. Aga kas see üks eksemplar on sellisel juhul üldse vajalik? Ning kui on vajalik, kas siis ei võiks olla juba kaks või kolm eksemplari? Ma saan aru, et see üks eksemplar jääb Justiitsministeeriumisse, kas teine eksemplar ei võiks olla näiteks Rahvusraamatukogus, mis on üle tänava, või siis Tartu Ülikooli raamatukogus. Kuidas nende paberist eksemplaridega on? Kui palju neid võiks olla?

Jah, eelnõu 9. paragrahvi "Aktide esitamine avaldamiseks, avaldamise tähtajad ja säilitamine" 8. lõike punkt 2 ütleb, et "Riigi Teataja väljaandja säilitab alatiselt avaldatud algtekstid paberil, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksuste määrused, mida säilitavad nad ise". See tähendab seda, et Justiitsministeeriumi vastutav ametnik säilitab paberil ühte Riigi Teataja teksti ja hoiab seda vastavalt arhiiviseaduses toodud nõuetele. Seda teksti säilitatakse põhjusel, et kui näiteks selle elektroonilise süsteemiga, mis meil siin Riigikogu saalis toimib praegu suhteliselt hästi, juhtub midagi, siis on meil paberil vajalik teave võtta. Aga see paberil Riigi Teataja ei tähenda seda, et see saab samasugune, nagu ta praegu on. Eelkõige on tegemist väljatrükiga elektroonilise Riigi Teataja tekstist.

Ivi Eenmaa, palun!

Lugupeetud Väino Linde! Ma jätkan sedasama küsimuste seeriat ja tuletan meelde ajaloolise fakti, et aastail 1918–39 välja antud Riigi Teatajaid on Eesti kultuuriloos nii tähtsaks peetud, et need on kõik lastud Taskal nahka köita. Ja tänaseni pole raamatukogud leidnud lahendusi, kuidas digitaalväljaandeid säilitada igaveseks, alatiseks. Minu küsimus: kui palju te arutasite just selle alatise või, nagu meie nimetame, igavese säilitamise küsimusi? Jätan kõrvale teise aspekti – selle, et kultuurilooliselt ja riigi ajaloo seisukohalt on Riigi Teataja Eesti jaoks väga oluline trükis. Ja see trükis enam selle eelnõu vastuvõtu korral ilmuma ei hakka.

Eks ta täpselt nii on, hea küsija. Tõepoolest, ühe olulise trükise päevad hakkavad selles mõttes õhtule jõudma, elektrooniline maailm aga on saanud jälle ühe liikme võrra rikkamaks. Komisjonis oli juttu, et võiks olla paberil mitte üks eksemplar, n-ö sundeksemplar, vaid neid võiks olla rohkem. Aga vastavat muudatusettepanekut komisjonile ei teinud keegi ja komisjon ise lõppkokkuvõttes jäi samale seisukohale mis Vabariigi Valitsus: et ühest paberil eksemplarist peaks piisama. Aga kuidas Riigi Teatajat elektroonilises versioonis tulevastele ja ületulevastele põlvedele säilitatakse, sellest me komisjonis täpsemalt ei rääkinud. Nentisime vaid, et see peab olema talletatud ja säilitatud. Kui tekib mingi probleem, siis on võimalik seda ühte pabereksemplari tarvitada ja teha sellest elektrooniline koopia näiteks skaneerimise abil või mida iganes. Aga § 7 eelnõus ütleb, et Riigi Teataja on internetis tasuta kättesaadav ja et Eesti Rahvusraamatukogus, rahvaraamatukogudes ning valla- ja linnavalitsustes võimaldatakse Riigi Teatajale tasuta juurdepääs. Selles mõttes peaks Riigi Teataja avaldamise eesmärk elektrooniliselt täidetud olema. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on veel küsimusi. Toivo Tootsen, palun!

Hea ettekandja! Kindlasti on hea, et seaduses on sätestatud selle algteksti säilitamine paberil. Ja loomulikult ei keela see seadus ka seda, et väljatrükke võib köita ükskõik millisesse kallisse köitesse. Seda võib teha iga isik, asutus, ettevõtja. Aga võiks siiski eraldada näiteks Rahvusraamatukogule rohkem raha, et ta saaks needsamad tekstid paberil säilitada, ja kindlasti ka mõni omavalitsus või riigiasutus trükib ta ikkagi paberile, et oleks hõlpsam kasutada. See on ju kõigil võimalik?

Jah, hea küsija ja samas ka niisuguse arvamuse avaldaja! Täpselt nii see on plaanitud praegu ka selle eelnõu järgi.

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame nüüd eelnõu 654 muudatusettepanekute läbivaatamist. On esitatud kaheksa muudatusettepanekut, eranditult kõik on juhtivkomisjoni omad. Ja juhtivkomisjon on nende üle otsustades väga üksmeelne olnud, sest on arvestanud täielikult kõiki muudatusettepanekuid. Muudatusettepanek nr 1, muudatusettepanek nr 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, see on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 83¹ muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Ene Kaupsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 83¹ muutmise seaduse eelnõu pärast esimest lugemist ühel korral, oma 13. aprilli istungil. Istungil osales külalisena algatajate esindaja, Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Olivia Taluste. Kuna muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ei laekunud ja ka komisjoni liikmed ei soovinud täiendusi ega muudatusi teha, siis arutas komisjon teise lugemise arutelul üksnes menetluslike otsustega seonduvat. Komisjon otsustas konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 706 teise lugemise arutelu s.a 21. aprilli päevakorda ning ettepanek on teine lugemine lõpetada. Juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis viia kolmas lugemine läbi 22. aprillil ning eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Hea ettekandja, teile ei ole küsimusi. Ma tänan teid! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 706 muutmiseks ettepanekuid laekunud ei ole. Seega, ma usun, et me nõustume juhtivkomisjoni seisukohaga, et teise lugemise võib lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Tänane kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas selle eelnõu muudatusettepanekuid s.a 19. aprilli istungil. Eelnõu algataja esindajana osales komisjoni istungil Rahandusministeeriumi õigus- ja haldusosakonna nõunik Tiit Rebane. Muudatusettepanekute tähtajaks esitas komisjonile maaelukomisjon kolm muudatusettepanekut, millest ühte, see on loetelus nr 21 all, otsustas rahanduskomisjon toetada, kuna tegemist oli ebatäpsusega trahvimäära ümberarvestamisel. Kaks nende muudatusettepanekut – need on nr 6 ja 20 all – komisjoni toetust ei leidnud, kuna need kaldusid kõrvale eelnõu üldisest tasude ümberarvestamise ja ümardamise loogikast ning ka algataja neid ei toetanud.
Ülejäänud muudatusettepanekud on teinud rahanduskomisjon ise ja need on kooskõlastatud ka eelnõu algatajaga. Tegemist ei ole põhimõtteliste muudatustega. Kui muudetakse rahalisi suurusi, lähtuvad ettepanekud eelnõu seletuskirjas toodud ümberarvestamise põhimõtetest. Osa plaanitud muudatusi otsustati sellest eelnõust välja jätta, sest need on kavas teha lähiajal mõne teise Riigikogu menetluses oleva eelnõuga. Sellisel juhul nähakse euro kasutusele võtmiseks vajalikud muudatused ette asjaomastes valdkondlikes seadustes. Näiteks võib tuua, et toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamise seaduses – see on meie loetelus viies punkt – tunnistatakse hulk euro kasutusele võtmise seadusega muudetavaid sätteid kehtetuks ja muudetakse kroonides esitatud summasid. Rahanduskomisjon otsustas ühel häälel teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu istungi päevakorda s.a 21. aprillil ja täna teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, palub komisjon võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu istungi päevakorda homme ja panna see ka lõpphääletusele.

Kas ettekandjale on küsimusi? Inara Luigas, palun!

Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on Eesti Panga kohta ja ma küsin nii: selle seadusega muutub oluliselt Eesti Panga roll meie majandusruumis. Kas sa ei leia, et me oleme Riigikogu rahanduskomisjonis seda teemat vähe käsitlenud? Näiteks Eesti Pangal puudub tulevikus kohustus eraldada oma teenitud kasum riigieelarvesse ja suunata reservidesse. Kui Eesti Pank suunab teenitud kasumi kuhugi, siis kuhu – kas otse Euroopa Keskpanga reservi? Näiteks sellised arutelud on meil olemata. Kas sinu arvates see eelnõu on küps vastuvõtmiseks?

Tänan küsimuse eest! Kas vastab komisjoni aseesimees või Tarmo Mänd – kumma tee ma praegu valin?

Te peate valima tee, et vastab Riigikogu liige, kes tutvustab komisjoni arutelu.

Tänan, härra juhataja! Ma seda tahtsingi teha. Komisjonis see teema sellisel kujul meil arutusel ei olnud. Eelnõu seletuskirjas on Eesti Panga kohta piisavalt andmeid ja selgitusi lähtudes sellest, et Eesti Panga seadust muudeti vastavalt eurole ülemineku kursile juba aastal 2006, pärast seda, kui Eesti oli liitunud ERM2-ga, mis tähendas arvestamist selle vahetuskursi mehhanismi nõuetega. See on olnud väga pikk protsess ja praegu otseselt uusi seadusmuudatusi ette näha ei ole. Probleem on see, millest me ka eile rääkisime, et kuidas tema põhikapitali suhe edaspidi muutub. Arvestades konverteeritavat summat, jääks see 100 miljoni krooni suuruse põhikapitali juures häbematult väikeseks, see oleks olnud 6,39 miljonit eurot. See seisukoht on küll, et tuleks ära muuta Eesti Panga põhikapital tema erireservide arvel. Eesti Panga omakapitali suurus on 350 miljonit eurot. Muudatus tähendaks seda, et erireservidest suurendatakse põhikapital 100 miljoni euroni ja lahendatakse asi ära. Muidu me vist näeksime Euroopas väga nadid välja.
Muus osas Eesti Panga seaduse muutmiseks me ettepanekuid ei tee – peale selle, et kui on emiteerija rolli astutud, siis Eesti Panga Nõukogu funktsioon muutub. Ta muutub järelevalveorganiks, ei jää juhtorganiks jne. Aga komisjonis tervikuna seda arutusel ei olnud ja see ei ole ka otseselt selle eelnõu küsimus.

Aleksei Lotman, palun!

Hea ettekandja! Sa ütlesid, et kahte maaelukomisjoni ettepanekut ei saanud arvestada. Pisut kummaline oli kuuenda parandusettepaneku selgitus. Eelnõu § 37 pani ette sätestada, et lävend, mis on tootjaorganisatsioonil selleks, et ta saaks teatud toetusi – see on 1,5 miljonit krooni – oleks edaspidi eurodes ehk siis 95 867 eurot. Maaelukomisjon pakkus ümardada, et see võiks olla 95 000. Põhjendus, miks seda mitte arvestada, et ei sobi üldise ümardamise loogikaga. Millisel viisil sobib üldise ümardamise loogikaga see, et too poolteist miljonit asendatakse summaga 95 867 eurot? Tegu on ju 1-eurose täpsusega.

See lähtub loogikast, mis on selle seaduse kehtestamisel aluseks võetud. Sama küsimus oli arutusel ka algataja juures. Rahandusministeerium esitas täpselt sellisena oma mittetoetava seisukoha sellest loogikast lähtudes. Hiljem olen ma kuulnud arvamust, et asjaajamine saanuks ka korrektsem olla. Kui maaelukomisjon esitas oma seisukohad otse rahanduskomisjonile, oleks Põllumajandusministeerium pidanud eelnevalt Rahandusministeeriumiga läbi rääkima, et tehakse erand. Komisjon ei olnud selles osas nii resoluutne, et see nüüd mingi katastroofi tekitaks, kuid hääletuse tulemus oli 5 : 4. Aga ma ei välista selle juurde tagasi tulemist, kui see nii eluline küsimus on. Komisjon siiski ei leia, et see on määrav küsimus.

Inara Luigas, palun!

Austatud ettekandja! Ma küsin nüüd konkreetselt euro kasutusele võtmise seaduse kohta. Selles seaduseelnõus ja ka Eesti eurole ülemineku plaanis ning Eesti Panga aruannetes on nimelt selline lause, et selle seaduse vastuvõtmisega tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Kas sul on andmeid, kas valitsus pakub Eesti Vabariigi rahaseaduse asemele mingit muud seadust? Ja mis muutub, kui tunnistatakse kehtetuks Eesti krooni tagamise seadus? Mis saab meie krooni kattevarast? Oskad sa selle kohta mingeid kommentaare anda?

Kui mu mälu mind ei peta, siis see küsimus oli meil arutamisel esimese lugemise eel. Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas andis siin saalis vastuse küsimusele, mis saab meie krooni kattevarast, kui me oleme liitunud eurotsooniga. Me oma kattevaraga tegelemise eest ise nagu ei vastutagi, see toimub üldise euro kattevara raames. Need olid kõik esimese lugemise küsimused.
Mis saab nüüd nendest seadustest? Mina jään praegu vastuse võlgu, sest seda me komisjonis ei ole arutanud ei esimese ega teise lugemise eel.

Hea ettekandja! Ma väga tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime minna eelnõu 709 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimesed viis muudatusettepanekut on esitanud rahanduskomisjon ja seisukoht on neid arvestada täielikult. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Aleksei Lotman, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada!

Kas te, härra Lotman, palute seda fraktsiooni nimel?

Jah.

Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on esitanud maaelukomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 3 Riigikogu liiget, vastu 32 Riigikogu liiget ja 1 erapooletu. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. Muudatusettepanekud nr 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18 ja 19 on juhtivkomisjoni esitatud. 20. muudatusettepanek on maaelukomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ka 21. muudatusettepanek on maaelukomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. 22. muudatusettepanek on rahanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. 23. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, samuti 24. ja 25. muudatusettepaneku. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud. Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Tänane 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Komisjon arutas seda eelnõu kahel istungil: 12. ja 19. aprillil. Eelnõu eesmärk on sama, mis eelmisel eelnõul: tagada Eesti valmisolek eurole üleminekuks. Riigilõivuseadus sätestab eurodes kõik Eestis võetavate riigilõivude määrad, mis praegu on väljendatud kroonides. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta Riigikogust ei laekunud. Komisjon tegi kolm muudatusettepanekut, millest kaks on tehnilist laadi veaparandused, kolmas aga täpsustab jõustamise tähtaega. Seadus jõustub üheaegselt euro kasutusele võtmise seadusega. Komisjoni konsensuslik otsus on teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja panna see seejärel 22. aprillil lõpphääletusele. Tänan tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Nüüd on võimalus asuda eelnõu 721 muudatusettepanekuid läbi vaatama. Esimene, teine ja kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud ja neid on arvestatud täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine ja ühtlasi 11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme 12. päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Robert Antropovi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise eelmise aasta 14. oktoobril. Õiguskomisjoni laekus tähtajaks koguni 65 muudatusettepanekut, mis peamiselt olid juhtivkomisjoni esitatud ning on arvestatud täielikult.
Siinkohal tahan tänada kolleeg Mati Raidmat, kes komisjoni istungitest ja ka töögrupi tööst väga aktiivselt osa võttis, tehes konkreetseid märkusi ja ettepanekuid, et eelnõu paremaks muuta. Vahest Mati Raidma ei pahanda, et neljast muudatusettepanekust kolm leidis toetust, üks aga mitte.
Komisjon arutas seda teemat kuuel korral ja täiendavalt veel kolmel töögrupi istungil. Peale eelnõu algatajate esindajate võtsid aruteludest osa ka Päästeameti ja Eesti Priitahtliku Päästeliidu esindajad.
Paar sõna lühidalt veel eelnõust. Tegemist on Päästeameti, teiste asutuste ning vabatahtlike organisatsioonide ja isikute päästetegevust reguleeriva seadusega. Eelnõu üks eesmärk on tagada õigus ja selgus isikute põhiõigusi riivavate meetmete rakendamisel päästetegevuses, on see siis vahetu sunni rakendamine, küsitlemine, eluruumidesse sisenemine jms või isikuandmete töötlemine või rahvusvaheline koostöö. Lisaks reguleerib päästeseaduse eelnõu vabatahtlikku päästetegevust nii komandode kui ka üksikisikute tasandil. Sarnaselt abipolitseinikuga luuakse seadusega vabatahtliku päästja institutsioon. Pean ütlema, et see viimane plokk, mis puudutab vabatahtlikku tegevust päästetöödel, oligi kõige huvitavam ja selle üle puhkes kõige tulisem diskussioon. Suureks abiks olid meile vabatahtlikud pritsimehed ja nagu ma juba mainisin, ka endine kauaaegne Päästeameti juht Mati Raidma.
Komisjon otsustas, et kui eelnõu teine lugemine täna lõpetatakse, teeme ettepaneku suunata eelnõu Riigikogu täiskogu istungi päevakorda kolmandale lugemisele kolmapäeval, 5. mail, mil võiks eelnõu seadusena vastu võtta. Täna on seega ettepanek teine lugemine lõpetada. Tänan!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Mati Raidma, palun, teie küsimus!

Austatud ettekandja! Palju tänu tänusõnade eest! Aga täpsuse huvides selgitan, et ettepanek nr 4 läks küll käiku minu nime all, aga üle 40 muudatusettepaneku, mis ma tegin, sai protseduuriliste eripärade tõttu esitatud õiguskomisjoni nime all. Aga minu küsimus on selle ühe muudatusettepaneku kohta, mida komisjon ei tahtnud arvestada. See puudutas nõuet, et vabatahtlikel päästjatel peab tule kustutamisel kaasas olema töötõend. Kogu tuletõrje- ja päästeteenistuse ajaloo jooksul, mis on julgelt üle saja aasta pikk, ei ole sellist nõuet esitatud mitte kellelegi, ei vabatahtlikele ega kutselistele. Toonitan: kutselistel ei kehti selline nõue ka praegu. Millest selline eristamine? Ja kas õiguskomisjon astub jõulisi samme, et ka kutselistelt hakata töötõendit nõudma? Ma ei tea, kuhu nad selle panevad, arvestades töökeskkonna eripära.

Tänan küsimuse eest! Kui tõsiselt vastata, siis selle eelnõuga luuakse täiesti uus institutsioon. Nagu ma mainisin, see on abipäästja või nagu me kokku leppisime, vabatahtliku päästja amet. See tähendab seda, et vabatahtlikul päästjal hakkab seaduse jõustudes olema õigus pärast koolituse läbitegemist tegutseda päästetöödel ka iseseisvalt, st olukorras, kus päästeametnikku kõrval ei ole. Kui selline vabatahtlik päästja toimetab sündmuskohal, viib päästetöid läbi või teeb näiteks järelkustutust, käib ja toimetab üksinda kuskil ruumides, siis võib tekkida loomulik vajadus kontrollida, kas tegemist ikka on vabatahtliku päästjaga. See vajadus on tekkinud puhtpraktilistel kaalutlustel ja just tänu sellele, et uus seadus sätestab vabatahtliku päästja ameti. Aga kui poolnaljaga vastata, siis vaata, kui me sinuga noorena ametit õppisime ja kustutustöödel käisime, siis olid tuletõrjuja riided hoopis teistsugused. Need võisid vahest isegi päikese käes sulada koos kõikide dokumentide ja muuga. Aeg on edasi läinud, nüüd on need riided tunduvalt paremad ja kvaliteetsemad. Nii et ma ei usu, et töötõendi sisetaskus kandmine vabatahtlikule päästjale suurt muret valmistab.

Mati Raidma, palun!

Jätkuna esimesele küsimusele täienduseks niipalju, et kutselistel päästjatel ei ole tänaseni töötõendit. Minu teine küsimus on aga filosoofilist laadi. Vormistan selle küsimusena, et mitte eraldi sõna võtta. Ma loen §-st 29 "Vahetu sund", et vahetu sunni definitsioon on: vahetu sund on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga. Ehk siis päästeteenistuses rahvakeeli inimese päästmine. Minu küsimus: kas te ei suutnud omavahel kokku leppida, et defineerida inimese päästmist sõna "sund" kasutades ei ole kena? Ma mõistan, et te tahate korrakaitseseaduse raami suruda ühte üllast eluvaldkonda, aga kas te tõesti ei leidnud paremat lähenemist asjale?

Küsimuse püstitus on õige, kuid ma rõhutan, et vahetu sunni rakendamisel päästetöödel on ju tegemist isiku põhiõiguste riivega. Tõepoolest oli soov kasutada korrakaitseseadusest tulenevaid mõisteid ja õiguskomisjon ei leidnud vahetu sunni paremat definitsiooni, kui kirja sai pandud. Me leppisime kokku, et seaduses nimetatud vahetu sunni all mõeldakse päästetöödel ruumidesse sisse minemist, nende läbivaatamist ja muud sellist tegevust. Nii et seaduses on kirjas "vahetu sund", kuid küsijal on õigus: selle all me mõtleme siiski päästetöid. Kompromiss õnnestus meil leida aga ühe teise nimetuse puhul. Õiguskomisjon soovis analoogiliselt abipolitseinikega nimetada ka vabatahtlikke päästjaid abipäästjateks. Aga me mõistsime asjaga seotud emotsionaalset tagapõhja, mida vabatahtlikud päästjad komisjonile selgitasid: et "abipäästja" nagu alandaks seda ametit ja annaks võib-olla rahvale kuidagi vale signaali. Nii otsustas komisjon konsensusega abipäästja terminit mitte kasutada ja nimetada neid tublisid inimesi vabatahtlikeks päästjateks. Nii et ühes osas me kompromissi saavutasime, korrakaitselise mõiste "vahetu sund" osas paraku see ei õnnestunud.

Ma tänan ettekandjat! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame eelnõu 514 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimesed 30 muudatusettepanekut on esitanud juhtivkomisjon ja neid kõigi on arvestatud täielikult: 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25., 26., 27., 28., 29. ja 30. ettepanek. 31. muudatusettepaneku on esitanud Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda sisuliselt. 32., 33. 34., 35., 36., 37., 38., 39., 40., 41., 42., 43., 44., 45. ja 46. muudatusettepanek on õiguskomisjoni esitatud. 47. muudatusettepanek on Mati Raidma esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 48. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon. 49. muudatusettepanek on Mati Raidma esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda sisuliselt. 50. ja 51. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 52. muudatusettepaneku on esitanud Mati Raidma, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda sisuliselt. 53., 54., 55. ja 56. muudatusettepanek on õiguskomisjoni esitatud, samuti 57., 58., 59., 60., 61., 62., 63. ja 65. muudatusettepanek. Neid kõiki on arvestatud täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine ja ühtlasi 12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Robert Antropovi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Jätkame pääste ja tuleohutuse teemadel. Vabariigi Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise samuti mullu 14. oktoobril. Tähtajaks laekus õiguskomisjoni 24 muudatusettepanekut, mis olid kõik juhtivkomisjoni esitatud ja mida on arvestatud täielikult ja konsensusega.
Komisjon arutas seda teemat kolmel korral, kusjuures kohal viibisid ka eelnõu algataja esindajad. Lühidalt eelnõust veel kord. Eelnõu eesmärk on koguda ühte seadusesse üldisemad tuleohutusnormid – praegu tuleb neid otsida kümnetest tuleohutusmäärustest. Näiteks millised on tuleohutusnõuded ehitiste ja  küttesüsteemide puhul, kuidas tagada ohutus avalikel üritustel ja põlevmaterjali ladustamisel, kuidas metsa all ohutult lõket teha jne. Samuti käsitletakse eelnõus riiklikku järelevalvet ja vastutust tuleohutusnõuete rikkumise eest.
Eelnõu üks põhieesmärk on süvendada inimeste vastutustunnet tuleohutuse tagamisel. Autos oleme ju harjunud sõitma kinnise turvavööga ja kaine peaga, kuid tulega käime sageli hooletult ringi. Tuletan meelde, et enam kui 50% tulekahjudest juhtub just inimeste hooletuse või mingi puuduliku tegevuse tõttu. Tänavu on inimliku hooletuse tõttu hukkunud enam kui 30 inimest.
Üks oluline eesmärk on eelnõul veel. Uus tuleohutuse seadus võimaldab otstarbekamalt rakendada tuletõrje järelevalve ressurssi, suunates seda sinna, kus on tuleoht ja risk suurem, näiteks elamusektorisse, kus tulekahjudes hukkub enim inimesi. Tervelt 90% inimestest hukkub elamusektori põlengutes.
Uudsena on sätestatud tuleohutusalane enesekontroll ja selle korraldus. Ettevõtte omapoolne ohutusvastutus rakenduks pärast seaduse jõustumist umbes 4000 suur- ja ohtliku objekti puhul. Praegu teostab nendel 4000 objektil järelevalvet riiklik päästeamet, tulevikus peab ettevõte ise määrama vastutava isiku ja teostama tuleohutusjärelevalvet.
Komisjon otsustas juhul, kui eelnõu teine lugemine täna lõpetatakse, suunata selle Riigikogu täiskogu istungi päevakorda kolmandale lugemisele kolmapäeval, 5. mail ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Kõigepealt aga on ettepanek teine lugemine täna lõpetada. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame nüüd eelnõu 513 muudatusettepanekute läbivaatamist. Neid on laekunud 24, kõik on juhtivkomisjoni esitatud ja juhtivkomisjon on väga üksmeelselt neid kõiki arvestanud täielikult. Muudatusettepanekud nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23 ja 24. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja 13. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Tänane 14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu esimest korda esmaspäeval, 15. veebruaril ja eelnõu suunati saali esimesele lugemisele tänavu 10. märtsiks. Teist korda arutati eelnõu esmaspäeval, 12. aprillil ja otsustati suunata eelnõu teisele lugemisele tänaseks päevaks.
Paari sõnaga sellest, et seaduseelnõu eesmärk on viia rahvusvaheliste sanktsioonide regulatsioon vastavusse tänaseks kujunenud rahvusvaheliste standarditega. Täpsustatakse Eesti riigis sanktsioonide rakendajate kohustusi ja järelevalvet sanktsioonide rakendamise üle ning antakse õiguslik alus rahvusvahelisest sanktsioonist erandi taotlemiseks ja õiguskaitse võimalused isikutele, kelle suhtes rahvusvahelisi sanktsioone rakendatakse. Seaduseelnõu koostamisel on arvesse võetud ennekõike Euroopa Liidu ja ÜRO nõudeid, samuti rahvusvahelisi standardeid rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonnas. Kõige rohkem mõjutab eelnõu 632 finantssanktsioonide rakendajaid, pannes neile konkreetsed kohustused. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroost saab ka täiemahuline finantssanktsioonide järelevalve asutus.
Muudatusettepanekute tegemise tähtajaks oli laekunud üks väike tehniline muudatus: et seaduse §-des 22, 23 ja 24 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus. Esialgses tekstis nähti kohtuvälise menetlejana ette politseiasutust või rahapesu andmebürood. Komisjon kiitis selle muudatuse heaks ja otsustas suunata seaduseelnõu 632 Riigikogu täiskogu istungi päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, 21. aprillil ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada. Otsus langetati konsensusega. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Läheme eelnõu 632 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Neid on laekunud üks ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja 14. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased! Meil on praegu selline hetk, et järgmist ettekandjat ei ole saalis. On üks võimalus, et arutlus jääb ära, teine võimalus on, et juhataja võtab vaheaja. Ma võtan viieks minutiks vaheaja ja täpsustan olukorda. Jätkame Riigikogu istungit kell 16.38.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Mul on väga hea meel, et Eesti Vabariigi rahandusminister on üles leitud ja me võime oma päevakorraga edasi minna. 15. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Mul on hea meel kutsuda Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi, kes on Euroopast elusa ja tervena tagasi jõudnud. Palun, sõna on teil!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma tõesti jõudsin tagasi! Olen teie ees eelnõuga, mis muudab mitut maksuseadust, kuid sisulisi muudatusi on vaid tulumaksuseaduses. Kõige olulisemad ja mahukamad neist puudutavad heategevuslikele annetustele kehtestatud maksusoodustusi. Need on vajalikud, kuna Euroopa Komisjon heidab Eestile ette, et välisriikidesse tehtud annetusi ja Eestisse tehtud annetusi koheldakse ebavõrdselt. Praegu on tulumaksust vabastatud vaid sellised annetused, mida tehakse Eesti valitsuse koostatud nimekirja kantud mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, Eesti kirikutele, teistele usulistele ühendustele ning osale Eesti riigi omavalitsusasutustele. Võrdse kohtlemise tagamiseks annab eelnõu inimestele ja äriühingutele võimaluse teha maksuvabasid annetusi ka teiste Euroopa majanduspiirkonna riikide mittetulundusühingutele ning usulistele ühendustele, kes vastavad Eestis kehtivatele tulumaksusoodustuste tingimustele. Sellega seoses hakatakse Eestis asutatud usulisi ühendusi, kes praegu saavad maksusoodustusi automaatselt, tulevikus samuti tulumaksusoodustuse nimekirja kandma. See ei puuduta aga enne 2011. aastat registreeritud usulisi ühendusi – nende privileegid säilivad.
Vastukaaluks maksusoodustuse laiendamisele kaotab eelnõu tulumaksusoodustuse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele, haiglatele ja ülikoolidele tehtavatelt annetustelt. Asutuste rahastamine peaks loogiliselt toimuma riigieelarve üldistest vahenditest, mitte tulumaksuraha ühest taskust teise tõstmise teel. Mõistlik ei oleks ka Eesti riigieelarvest teiste riikide asutuste toetamine, mis oleks alternatiiv, aga see alternatiiv oleks ka ainus, kui me tahaksime maksusoodustuse säilitada.
Põhimõtteline muudatus tehakse tööandja aktsiaoptsioonide maksustamise reeglites. Praegu on tööandjate antavad optsioonid maksustatavad erisoodustusena ja see on ka Euroopa tava, et aktsiaoptsioone käsitletakse nagu töötasu. Eelnõu muudab töötajate tasustamise optsioonide abil soodsamaks, sätestades vabastuse nii tulu- kui ka sotsiaalmaksust sellistele optsioonidele, mida ei realiseerita enne kui kolm aastat pärast optsiooni saamist. Lühema tähtajaga optsioonide osas muudetakse maksustamise reeglid arusaadavamaks. Välistatakse optsiooni maksustamine enne selle realiseerimist. See loogika vastab samuti meie tulumaksuloogikale, mille kohaselt investeeringud on maksuvabad. Siin võib optsioone mõneti käsitada inimestesse, nende oskustesse investeerimisena.
Ülejäänud tulumaksuseaduse muudatused on tingitud kas väiksematest vastuoludest EL-i õigusega või praktikas ilmnenud probleemidest. Kehtestatakse näiteks maksuvabastus FIE ettevõtte tasuta üleandmisel või pärandamisel tema abikaasale või sugulasele, kes jätkab ettevõtte tegevust. Märksõnana võiks siin nimetada talusid. Piltlikult öeldes, kui talu läheb isalt pojale, siis ei tohiks sellest tekkida maksukohustust, mis praegu kipub tekkima. Aga tingimus on muidugi, et see raha ei lähe ettevõttest välja, vaid ettevõtlus jätkub. See vastab meie investeeringute tulumaksuvabastuse põhimõttele tulumaksuseaduses. Täpsustatakse ka teiste Euroopa Liidu riikide residentide õigust Eestis maksusoodustusi kasutada.
Paar sõna veel eelnõus olevatest teistest seadusmuudatustest. Sotsiaalmaksuseaduses, töötuskindlustuse seaduses ja kogumispensionide seaduses tehakse väike tehniline muudatus. Nimelt täpsustatakse maksudeklaratsiooni esitamise korda tööandja pankroti korral. Tehnilist laadi on ka maksukorralduse seaduse muudatused. Et uue perekonnaseaduse rakendussätetega muudeti muu hulgas ka tulumaksuseadust, parandatakse mõned selle käigus tekkinud ebakohad.
Muudatused on valdavalt mõeldud jõustuma 1. jaanuaril 2011 ja erilist mõju riigieelarvele neil ei ole. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 723 tänavu 12. aprilli istungil. Eelnõu tutvustasid ja küsimustele vastasid rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja nõunik Elo Haugas.
Maksueelnõu tutvustamisel peatus minister põhiliselt kolmel asjal: residentide ja mitteresidentide võrdse kohtlemise tagamisel seoses maksusoodustustega, aktsiaoptsioonide maksustamisel ja FIE tegevuse maksuvaba üleandmise võimaldamisel.
Komisjonis arutati pikemalt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele tehtud annetustelt maksusoodustuste kaotamist. Eelnõu algataja esindaja selgitusel on praegusel juhul otstarbekam mitteresidentide ja residentide võrdse kohtlemise tagamiseks nimetatud maksusoodustus kaotada. Riik ei peaks maksutulust loobumise hinnaga toetama teiste riikide asutusi. Samuti on avaliku sektori rahastamine maksusoodustuse kaudu rahvusvahelises praktikas pigem ebatavaline. Tavapäraselt võimaldatakse maksuvabu annetusi vaid nimetatud kolmanda sektori organisatsioonidele. Avalikule sektorile tehtud annetus ei peaks olema maksuvaba, selline oli komisjoni üksmeelne arvamus.
Samuti käsitleti komisjonis pikemalt optsioonide maksustamisega seonduvat. Kuna minister valgustas seda pikemalt, siis ma sellel rohkem ei peatu.
Veel oli elava arutelu all FIE tegevuse maksuvaba üleandmise küsimus, mis on nüüd selle eelnõuga reguleeritud. Seda valgustas minister samuti pikemalt ja ma ei pea vajalikuks seda enam üle seletada.
Komisjoni üksmeelne ettepanek oli esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks s.a 5. mai kell 18.

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 5. mai kell 18. Esimene lugemine on lõppenud ja 15. päevakorrapunkt käsitletud.

Tänane 16. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud juhataja! Riigikogu liikmed! Toote nõuetele vastavuse seadus puudutab ühte olulisimat Euroopa Liidu siseturu põhivabadust – kaupade vaba liikumist. Kaupade vaba liikumine Euroopa Liidus on reguleeritud olnud mitme õigusaktiga. Tähtsaimad neist on üldine toote ohutuse direktiiv, määrus turujärelevalve ja akrediteerimise kohta ja otsus toodete turustamise ühtse raamistiku kohta. See seaduseelnõu käsitleb Eestis Euroopa Liidu siseturu kaupade vaba liikumist.
Praegu kehtib neli seadust: need on toote ja teenuste ohutuse seadus, tehnilise normi ja standardi seadus, toote nõuetele vastavuse tõendamise seadus ja seadmete energiatõhususe seadus. Selle teie poolt valitsusele ette pandud seadusega soovime me kodifitseerida nimetatud suhteliselt keerulised õigusnormid. Lõpptulemusena peaks kogu reeglistik saama tunduvalt selgem: seni mitmes seaduses laiali olnud, kuid ühest eesmärgist lähtuvad reeglid hakkavad olema ühes seaduses.
Toote nõuetele vastavuse seaduse eesmärk on tagada, et tooted on ohutud ja vastavad kokkulepitud nõuetele. Selle eesmärgi saavutamiseks sätestab seadus nõuded, kuidas hinnata toote ohutust olukorras, kus toote kohta ei ole õigusaktiga nõudeid kehtestatud. Ka sätestab see toodetega seonduvate isikute õigused ja kohustused, võimaldab valitsusel kehtestada toodetele täpsemaid tehnilisi nõudeid, sätestab reeglid, kuidas toodete nõuetele vastavust tõendada tuleb, ning alused ja nõuded toodete ohutust ja nõuetele vastavust tagava kvaliteedi infrastruktuuri toimimiseks. Veel käsitleb see seadus vastavushindamisasutusi, akrediteerimist, standardeid ja turujärelevalvet. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi! Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Majanduskomisjon arutas toote nõuetele vastavuse seaduse eelnõu oma 12. aprilli istungil. Peale majandus- ja kommunikatsiooniministri tutvustasid meile eelnõu siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse nõunik Ago Pelisaar ja peaspetsialist Kristel Kõiv. Minister andis meile ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust, teda täiendasid Ago Pelisaar ja Kristel Kõiv. Majanduskomisjon sai teada, et eelnõu jõustumise ajaks on plaanitud s.a 1. oktoober. 1. juunist soovitakse panna jõustuma vedelkütuse seaduses tehtavad muudatused.
Eelnõu 702 jõuab teieni muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga. See tuleneb vajadusest korrastada osa sätete sõnastusi ja täiendada väärismetalltoodete seaduse muudatusi. Normitehnika eeskirja nõuetest lähtuvalt on muudetud muudetavate seaduste järjekord, need on nüüd tähestikulises järjekorras. Majanduskomisjon neid muudatusi toetas.
Majanduskomisjon tegi järgmised otsused: saata Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga 21. aprillil, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 28. aprill kell 12. Need olid konsensuslikud otsused. Sellega ma lõpetan. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Fraktsioonid läbirääkimisi avada ei soovi. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 702 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 28. aprilli kell 12. Eelnõu esimene lugemine ja ühtlasi 16. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme 17. päevakorrapunkti juurde, see on Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi!

Lugupeetud juhataja! Riigikogu liikmed! See eelnõu on eelmises päevakorrapunktis arutatud eelnõu jätk. Kuna toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamiseks on vaja muuta paljusid seadusi – kokku on neid 26 –, siis õigusloome nõuete kohaselt otsustati, et rakendamiseks koostatakse eraldi seaduse eelnõu. Rakendusseaduse sisu on kehtetuks tunnistavatele seadustele viitavate sätete muutmine ja dubleerivate sätete kõrvaldamine kokku 26-st seonduva seaduse eelnõust. Teine eesmärk on see, et peale toote nõuetele vastavuse seaduse ka käesolev toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamise seadus jõustuks 1. oktoobril 2010, välja arvatud mõned sätted, mis jõustuksid 1. juulil 2010. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu samuti 12. aprilli istungil. Külalisteks olid minister Juhan Parts, Ago Pelisaar ja Kristel Kõiv. Kuna tegemist on tõesti toote nõuetele vastavuse seaduse jätkuga, siis komisjon arutas neid eelnõusid koos ja tegi konsensusega järgmised otsused: saata Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga, arutada seda täiskogu 21. aprilli istungil, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 28. aprill kell 12. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 703 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 28. aprilli kell 12. Esimene lugemine on lõpetatud ja 17. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Tänane 18. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaugkütteseaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud juhataja! Riigikogu liikmed! Kaugkütteseaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu eesmärk on sätestada täpsemalt soojusvarustuse katkestamise õigus. Valitsuse ette pandud eelnõu kohaselt tuleb kehtiva seaduse tarbija üldmõiste kõrval eraldi täiendavalt kasutusele tarbija erijuht: kui tarbijaks on isik või isikud (korteriomanik, korteriomanike ühisus, korteriühistu), kes kasutavad ostetavat soojusvarustusteenust eluruumi kütmiseks, ei saa soojusettevõtja seadusest tulenevalt õigust soojusvarustuse katkestamiseks kasutada talveperioodil enne, kui võlakohustuse täitmise teate saamisest on möödunud 90 päeva ja selle aja jooksul ei ole võlgnevust kui soojusvarustuse võimaliku katkestamise aluseks olevat asjaolu likvideeritud. Senine tähtaeg oli seitse päeva, ja seda ka talvel.
Me loodame, et seadusmuudatuse tulemusel me suudame motiveerida elamu- ja korteriomanikke ühelt poolt ja võrguettevõtjat teiselt poolt läbirääkimisi pidama ja lahendusi leidma, kui kellelgi on võlad tekkinud. Loodetavasti aitavad sellised läbirääkimised kaasa vastastikuste kohustuste-nõuete selgitamisele, kokkuleppe saavutamisele või vajadusel kohtusse pöördumisele. Suunates isikuid võla likvideerimise küsimustes läbi rääkima, tagame kaudselt ka selle, et isikud ei kaota võlgade kuhjumise tõttu oma kodu. Nagu me teame, annab kehtiv õigus võimaluse pikaajalise võlgnevuse korral suunata võlgniku eluase sundmüüki. Muudatusel iseenesest ei pruugi märkimisväärset mõju olla, kuna soojusvarustuse katkestamine võrguettevõtja poolt on äärmuslik samm, samuti ei ole see kõikide kortermajade puhul tulenevalt soojuse müügi lepingu osalistest ja nende vastutuse eripärast ka võimalik. Samas näeb kaugkütteseadus sellise võimaluse ette ja sellest tulenevalt on vaja muuta soojusvarustuse katkestamise kord eluruumide osas selgemaks. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Hannes Astoki!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas eelnõu 716 oma 12. aprilli koosolekul. Külalistena osalesid minister Juhan Parts ning majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst. Minister andis meile sellest olulisest seaduseelnõust umbes samasuguse ülevaate, nagu ta andis täna siin saalis. Meil oli komisjonis sel teemal ka väikene debatt: kuidas on võimalik jõuda situatsioonini, et soojatarbijad ehk siis elanikud ja kaugkütteettevõtted oleksid lepingulises otsesuhtes. See ilmselt on küllaltki komplitseeritud, arvestades mõõtmisega seonduvaid probleeme ja eeskätt korterelamute torustikusüsteemidest tingitud eripärasid, kuid me kindlasti tahame sellega edasi minna. Arutelu oli konstruktiivne ja selle tulemusel leiti ka, et eelnõu kahe lugemise vahel on otstarbekas asjaomaseid küsimusi komisjonis täiendavalt arutada. Majandusministeerium lubas edastada komisjonile jooksvalt informatsiooni, kuidas probleemidele lahenduste väljatöötamine sujub. Samuti otsustas komisjon, et arukas on saata menetletav seaduseelnõu Riigikogu täiskogule lugemiseks tänaseks, teha ettepanek eelnõu 716 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. mai kell 18. Kõik need otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 5. mai kell 18. Esimene lugemine on lõppenud ja 18. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased! Meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile kõigile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 16.59.