Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu üheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt saab üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab riigilõivuseaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Inara Luigas!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise lemmikminister Jürgen Ligile. Arupärimise sisu on järgmine. Rahandusministeerium taotleb valitsuselt riigieelarvest täiendavalt 11,6 miljonit krooni eurole üleminekuga seotud reklaamitegevuse läbiviimiseks. See raha kulutatakse eurokommunikatsiooni projektijuhi ning teda toetava tööjõu värbamiseks, internetilehekülje avamiseks ning käigus hoidmiseks, tutvustavate brošüüride ettevalmistamiseks, koolitusteks ning erinevate sihtrühmade teavitamiseks. Seoses sellega on meil rahandusministrile järgmised küsimused. Esiteks: "Igasugune euroteemalise info jagamine on ühiskonnas hea ning vajalik, kuid miks ei olnud seda kulutust arvestatud 2010. aasta riigieelarve koostamisel, kui valitsus oli sedavõrd kindel euro tulekus?" Teiseks: "Kuidas tagatakse kampaania käigus, et rahvani jõuaks igakülgne info eurost ehk nii euro positiivsed kui ka negatiivsed küljed?" Kolmandaks: "Kas ja kuidas veenate kahtlejaid selles, et kavandatavast reklaamikampaaniast ei kujune valitsuskoalitsiooni valimiskampaania järgmisteks valimisteks riigi raha eest?" Edasi on meil veel neli küsimust, nagu näiteks: "Projekti majandamiskulude alla on märgitud ka uuringud 700 000 krooni ulatuses. Milliseid uuringuid selle raha eest tellitakse? Kui peaministri sõnul on euro tulek kindel, siis mida me nüüd veel uurime?" Minuga on ühinenud veel viis Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Proua juhataja! Head kolleegid! Kuna kaitseminister Jaak Aaviksoo antud vastused infotunnis palgasegaduse kohta kaitseväes meid ei rahuldanud, siis anname kaitseministrile võimaluse vastused sügavamalt läbi mõelda, need ette valmistada ning siis uuesti siia tulla ja veel kord vastata meie arupärimisele. Meeldetuletuseks nii palju, et 23. märtsil ilmus Postimehes artikkel pealkirjaga "Kaitsevägi trikitas sõdurite palkadega". Välismissioonide 166 sõdurit avastasid detsembris palka saades, et sellele on ootamatult lisandunud 20 000 krooni. Mehed pidasid seda jõulukingiks, aga jaanuaris võeti raha neilt tagasi. Kui üks sõdur hakkas asja uurima, siis selgus, et eelmise aasta eelarves oli 3,2 miljonit krooni üle jäänud ning selle tänavusse aastasse üle kandmiseks ei suudetud leida mingit muud võimalust kui hoiustada summa kuuks ajaks 166 sõduri pangaarvele. Käsk niimoodi talitada olevat tulnud Kaitseväe Peastaabist. Seoses sellega on meil viis küsimust ja palume kaitseministril neile vastata. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, austatud esimees! Auväärt Riigikogu! Annan üle Eesti Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni üheksa liikme arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Arupärimine käsitleb Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgi likvideerimas käinud inimesi ja Afganistani sõja veterane. Eestis on juba pikemat aega kestnud olukord, et sotsiaalsete garantiide andmisel eelnimetatud veteranidele tehakse vahet kodanikel ja mittekodanikel. Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas kaks aastat tagasi seaduseelnõu, et võrdsustada toetused kõigile Tšernobõlis käinutele, kuid see lükati tagasi. Tšernobõli saadeti Eestist mehi avarii tagajärgi likvideerima kolme aasta jooksul, kokku oli neid ligikaudu 5000 inimest. Riik toetab praegu ainult oma kodanikest veterane. Õnneks maksavad mõned kohalikud omavalitsused, näiteks Maardu, veteranidele ühekordset toetust, näiteks 200 krooni kuus. Seda pole palju, aga see-eest makstakse seda kõigile kodakondsusest olenemata. Kohalike omavalitsuste toetused, kuna osale neid makstakse, osale mitte, suurendavad veelgi ebavõrdsust veteranide vahel, mis niigi tuleneb represseeritud isiku seadusest. Lisandub veel Afganistani sõja probleem. Palume ministril oma neljale küsimusele vastata. Olen rääkinud.

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja kolm arupärimist. Kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus selle menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimised vastavad sellele seadusele, siis edastan need otsekohe adressaatidele. Palun, kolleeg Kadri Simson, protseduuriline küsimus!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Mul on protseduuriline küsimus. Nimelt ei ole Riigikogu liikmete töölaudadel praegu meie tänase istungi päevakorda. Vaid Riigikogu kodulehel on see kättesaadav. Tänase istungi päevakorras Riigikogu kodulehel on näha, et valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine on päevakorrast välja langenud. Kas see vastab tõele?

Jah, see vastab tõele. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Hea Riigikogu esimees! Esmaspäeval te kutsusite kokku täiendava istungi, minnes mööda Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikest 3, mis näeb ette, et täiendavast istungist teavitatakse massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva ette. Te viitasite erandile, mis on võimalik vaid kaalukate põhjuste olemasolu korral ja kuna täna on olukord selline, et pensioniea tõstmine 65 aastani on selle nädala päevakorrast väljas, siis kas te oskate nimetada mõnda kaalukat põhjust, mille  põhjal te olete sel nädalal veel valmis kodukorra tavast mööda minema ja mõne fraktsiooni palvel selle seaduse vastuvõtmiseks täiendava istungi kokku kutsuma?

Ma lähtun järjekordselt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Kolmas lugemine on päevakorrast väljas, kuna me ei ole lõpetanud teist lugemist ja me tegeleme sellega täna. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Me oleme kõik saanud massiteabevahendite kaudu teada, et mõni fraktsioon mõtleb selle peale, et võiks sellel nädalal veel täiendava istungi kokku kutsuda. Kuulub teie kui Riigikogu esimehe ainupädevusse seda tähtaega lühendada. Esmaspäeval te andsite Ain Seppiku pärimise peale seletuse, mis oli kaalukas põhjus esmaspäeval see otsus teha. Ma tsiteerin nüüd Riigikogu stenogrammi, te ütlesite: "Ma annan teile nüüd selgituse. Tõepoolest, selle seaduseelnõu arutelu nõuab väga põhjalikku arutelu ja väga pikka aega, muidu ei jõua me ... Oot, oot, oot, üks moment! Vaadake edasi! Muidu me ei jõua läbi ka selle nädala päevakorda." Ma küsin nüüd teie käest: kas te kinnitate, et kui me läbime selle nädala päevakorra ilma pensionikindlustuse seadust vastu võtmata, siis seda kaalukat põhjust enam ei ole ja teie täiendavat istungit lühema etteteatamisega kui kolm päeva kokku ei kutsu?

Lugupeetud kolleeg Kadri Simson! Ma ei tea, mida räägitakse massiteabes, mis seal  väljas on, ja seda ma ei kommenteeri. Massiteave ei anna ju meile teada, mida me peame tegema, ja ma ei tea seda. Mis puutub sellesse, et me ei jõudnud aruteluga lõpuni, siis tõepoolest, me arutasime eelnõu väga põhjalikult. Minu teada oli neli tundi ainuüksi küsimuste voor ja pärast seda üle nelja tunni ettekannete voor. See oli hästi põhjalik arutelu ja ma arvan, et olete minuga selles osas nõus. Ja kuna me ei jõudnud sellega lõpuni, siis on tänases päevakorras ainult selle seaduseelnõu teine lugemine, mis jäi pooleli täna hommikul kell 9. Kolmandat lugemist selle nädala päevakorras ei ole, see on päevakorrast välja võetud. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Te saate ju aru, et ma vajan teie kinnitust, et te teist korda nädalas ei riku Riigikogu kodu- ja töökorra tava ega kutsu kokku täiendavat istungit lühema kui kolmepäevase etteteatamisega. Kas te annate selle kinnituse?

Ma ei ole rikkunud Riigikogu kodu- ja töökorra tava. Kui te loete Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, siis te saate aru, et on võimalik kokku kutsuda ka lühema ajaga etteteatamisel, kui on kaalukaid põhjusi. Aga praegu ei ole minu laual ühtegi paberit. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Palun, missuguse kodu- ja töökorra seaduse paragrahvi järgi me jätkame täna riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arutelu?

Kui istungil jääb päevakorra arutelu pooleli, siis see jätkub järgmisel päeval. Ma võin teile paragrahvi hiljem nimetada, peas see mul ei ole. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Palun, jah, öelge mulle see paragrahv! Mina lugesin seda seadust ja ma ei näe seal kuskil kirjas sätet, mis ütleb, et kui täiendaval istungil jääb arutelu pooleli, siis jätkatakse järgmisel korralisel istungil.

Täiendav istung on täpselt samasugune tavaline istung nagu korraline istung. Sellel ei ole mingisuguseid erilisi nõudeid. Täiendav istung oli kokku kutsutud aja juurdesaamiseks. Täiendaval istungil ei ole teisi reegleid, seal tehakse täpselt samamoodi kui korralisel istungil. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Ausalt öeldes paneb mind väga imestama, kui lõdva käega te Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega ringi käite. Et täiendav istung kokku kutsuda ja see läbi viia, tuleb järgida päris mitmeid parameetreid. See on siiski pisut teistsugune kui tavaline istung. Ma palun, lugege kodu- ja töökorra seadusest ette need paragrahvid, mis lubavad teil selle täna läbi viia!

Palun! Juhataja vaheaeg viis minutit.
V a h e a e g

Kolleegid! Iga esmaspäev me kinnitame nädala päevakorra. Nädala päevakorras on kolm päeva, kus me saame tööd teha. Need on teisipäev – kas ma võin seletada? –,  kolmapäev ja neljapäev. Esmaspäev on tavaliselt päev, kus on kavas arupärimised ja päevakorra kinnitamine – need on kaks väga tähtsat punkti – ja samuti vaba mikrofon. Kui päevakord on kinnitatud, siis hakkame seda arutama. Kui me näiteks teisipäeval ei jõua mõnda punkti arutada, siis see lükkub automaatselt kolmapäevasesse päevakorda. Näiteks me jõudsime läbi arutada ühe seaduseelnõu, kaks-kolm eelnõu jäi arutamata. See on meie tavaline töökord, kuidas me püüame nädalaks kinnitatud päevakorra läbi arutada. Sellepärast ongi selline tava, et kolmapäeviti võib mõningaid põhjalikku arutelu nõudvaid eelnõusid käsitleda väga pikka aega. Kui täiskogus jääb midagi arutamata neljapäeval, siis on meil võimalus pikendada istungit ühe tunni võrra ja kui vaja, siis läheb päevakorrapunkt automaatselt üle järgmise nädala teisipäevasesse päevakorda. Minu meelest on see kõik väga loogiline. Loogika on selles, et esmaspäeval kinnitatud päevakord tuleks, kui vähegi võimalik, läbi arutada samal nädalal, aga kui juhtub, et seda ei saa teha, siis need punktid, mida me ei suuda sel nädalal käsitleda, lähevad järgmise nädala päevakorda esimesteks punktideks. See on olnud meie kauaaegne tava. Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh, proua juhataja! Teie peent juriidilist mõtiskelu oli põnev kuulata. Aga ma küsin pisut teise nurga alt eilse täiendava istungi kohta. Te kutsusite täiendava istungi kokku eile kell üks. Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele on võimalik töönädalal täiendav istung kutsuda kokku siis, kui selle seaduse kohaselt ei toimu parajasti komisjonide või fraktsioonide töö. Alatiste komisjonide töö teisipäeval algab kell kaks ja kestab kodu- ja töökorra seaduse järgi päevakorra ammendumiseni. Ma küsin: kui te enne seda kella kahte teisipäeval kutsute kokku täiendava istungi samaks teisipäeva pärastlõunaks, mis on kõige varasem kellaaeg, milleks seadus lubab sellist istungit kokku kutsuda?

Seda ei ole kodu- ja töökorra seaduses kirjas. Me kutsusime istungi kokku õhtul kella kuueks, sest selleks ajaks on tavaliselt kõikide komisjonide istungid juba ammu läbi. Palun, kolleeg Mai Treial!

Ma olen teist, proua esimees, väga lugu pidanud, ja arvan, et saan ka edasi pidada, aga ma väga loodan, et te olete kogu Riigikogu esimees, mitte ainult koalitsiooni esimees. Ma olen väga kurb, et ma ei kuulnud kodu- ja töökorra seadusest paragrahvi selle kohta, kuidas käituda siis, kui on tegemist täiendava istungiga. Te seletasite mulle vastates asjade käiku Riigikogu korralisel istungil. Ja pealegi, Riigikogu liikmed töötavad seitse päeva nädalas.

Kuidas me tegutseme? Ma veel kord kordan. Esmaspäeval kinnitatakse nädala päevakord. Teie ise olite ka saalis, kui kinnitati kogu selle nädala päevakord. Eraldi ei ole reguleeritud, et me peaksime midagi tegema iga päeva kohta eraldi. Me oleme seda palju-palju kordi teinud ja küllap te olete sellega juba harjunud, et kui mõnel päeval, näiteks teisipäevasel päeval, jäävad seaduseelnõud menetlemata, siis lähevad need üle kolmapäevasesse päevakorda. Nii on korralistel istungitel ja täpselt samamoodi on täiendaval istungil. Sellel ei ole eraldi mingisugust korda. Ja seekord me ei lülitanud oma päevakorda mingit uut seaduseelnõu, eks ole. Teisipäevases päevakorras oli selle seaduseelnõu arutelu. Et meil oleks võimalus selle üle rohkem diskuteerida, kutsuti kokku täiendav istung. Kuna meil on ka praegu pikk päevakord ees, siis me jätkame selle eelnõu arutamist, mis oli ette nähtud selle nädala jooksul, ja läheme edasi järgmiste eelnõudega. Nagu te näete, järgmine on riigikaitsekomisjoni algatatud seadus, mis oli meil eilses päevakorras, siis tuleb maaelukomisjoni eelnõu. Eelnõu 652 kolmanda lugemise arutelu selles päevakorras enam ei ole, kuna seda on võimatu teha. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Te ütlesite, et täiendav istung on nagu tavaline istung. Ja siit minu küsimus: kas meie tänane täiendav istung on nagu tavaline teisipäevane istung või nagu tavaline kolmapäevane või neljapäevane istung? Millise istungi reglemendi järgi me töötame täiendaval istungil täna?

Täiendav istung on eriline ainult selle poolest, et tal on teised protseduurireeglid. Täiendava istungi otsustab Riigikogu juhatus ja Riigikogu juhatus, kui ta otsustab selle läbi viia, teeb ka selle täiendava istungi päevakorra. Ja täiendaval istungil on veel see väga suur protseduuriline erinevus, et täiendaval istungil peab saalis olema kogu aeg Riigikogu koosseisu enamus, kui me arutame ükskõik millist seaduseelnõu, välja arvatud, kui me hääletame seadust, mille puhul ei nõuta Riigikogu koosseisu enamust. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Lugupeetud proua Riigikogu esimees! Kuidas on olnud siiani Riigikogu praktika, kui täiendav istung on jäänud pooleli? Kas see päevakorrapunkt on lülitatud järgmise päeva korralise istungi päevakorda või on see lülitatud järgmise nädala päevakorda?

Üldiselt on praktika olnud, et me lülitame selle järgmise istungi päevakorda. Me arutame ju seda punkti pidevalt ja selle punkti arutelu oli olemas. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Te ütlesite, et praktikas on tehtud nii ja nii. Nimetage üks täiendav istung, millal nii tehti nagu praegu! On teil meeles, millal oli eelmine täiendav istung?

Istungi jooksul me otsime teile selle üles. Ma praegu peast ei tea seda täpselt öelda, aga teile on ju vaja anda täpne vastus. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Eks ma olen samas puntras, mille kohta ma siin eile küsisin: et kuidas saab korralistel istungitel täiendava istungi eelnõu lugemine jätkuda. Need on erinevad istungid ja neid reguleeritakse kodu- ja töökorra seaduses erinevalt. Kuid minu küsimus on järgmine. Ma olen praegu segaduses meie tööajagraafiku osas. Kas ma saan õigesti aru, et meie tänane istung võib kesta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 47 alusel homme hommikul kella 10-ni?

Täpselt.

Aitäh teile!

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Lugupeetud juhataja! Te rääkisite heale kolleegile Mai Treialile, kuidas me töötame. Ma sain nii aru, et esmaspäeval me kinnitasime päevakorra, teisipäeval kell üks me lõpetasime päevakorra ning tulenevalt kodukorra seadusest me jätkame, kui me ei lõpeta teisipäeval ära, kolmapäeval. Kas see tähendab seda, et kuna meil oli päevakord kinnitatud, siis me alustame oma tänast istungit sellest momendist, kui see eile kell üks pooleli jäi? Me ei kinnitanud esmaspäeval teisipäevaõhtust päevakorda. Me jätkame oma tööd täna sellest momendist, nagu see eile kell 13 pooleli jäi, sest sellise päevakorra me oleme kinnitanud. Kas ma olen õigesti aru saanud? Te ju lugesite kodukorraseadusest meile ette, kuidas käib päevakorra kinnitamine. Järelikult Heljo Pikhof läheb saali ette ja hakkab meile vastama. Kas ma sain õigesti aru?

Esiteks, me kinnitame esmaspäeval nädala päevakorra ja töötame selle järgi. Fraktsioonidel tekkis soov anda pensionikindlustuse seaduse eelnõu aruteluks võimalikult rohkem aega. Ma näen ka praegu, et eelnõu pakub väga suurt huvi, ja me kõik nägime, kui palju aega läks selle arutelu peale eilsel korralisel istungil ja täiendaval istungil. Nüüd on see eelnõu tänases päevakorras, arutelu on pooleli. Palun hakkamegi nüüd tänast päevakorda arutama! Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Ma soovin teha täpsustuse stenogrammi huvides. Kolleeg Heimar Lenk on juba kahes küsimuses järjekindlalt nimetanud praegu rakendatavat istungit täiendavaks istungiks. Palun kinnitage talle, et tegu on tavalise korralise istungiga, mille rakendamine praegu käib. See on stenogrammi huvides oluline.

Praegu on korraline istung. Palun, Helle Kalda!

Äkki te vastaksite siis, milliste täiendava istungi protseduurireeglite järgi me alustame täna selle jätkamisega? Mina seda ei leia. Jah, ma leian, et me peaksime jätkama sellest momendist, kui me teisipäeval kell 13 lõpetasime, aga nimetage, palun, üks seadussäte, mille järgi me täna jätkame sealt, kus me täna kell 9 lõpetasime. Millise kodukorraseaduse sättega see kokku läheb?

Meil jäi teisipäevase päevakorra arutelu pooleli ja nüüd me lähemegi sellega edasi. Palun, kolleeg Sven Mikser!

Et meie tulevane töö oleks pisut prognoositavam, siis ma küsin, kuidas te tõlgendate olukorda, et juhul kui töönädala teisipäeval kutsutakse pärastlõunaks kokku täiendav istung ja teisipäevasel korralisel istungil on jäänud teisipäevaseks korraliseks istungiks kinnitatud päevakord ammendamata, siis kas täiendaval istungil peab seda igal juhul jätkama sealt, kus ta teisipäeval pooleli jäi, või võib võtta ka eraldi päevakorra.

Ei pea. Täiendaval istungil on oma päevakord, mille teeb juhatus. Palun, kolleeg Sven Mikser!

Siit minu järgmine küsimus. Juhul kui teisipäeva korralise istungi päevakorda ei ammendata ja teisipäeva pärastlõunaks eraldi päevakorraga kokku kutsutud istungi päevakorda ka ei ammendata, kumma pooleli jäänud päevakorraga siis jätkatakse kolmapäevasel korralisel istungil?

Jätkatakse selle küsimusega, mis jäi pooleli. Teisipäevases päevakorras jäi see eelnõu pooleli ja see jäi pooleli ka täiendaval istungil. Ning me jätkame nii, et me lõpetame selle ühe punkti menetlemise päevakorra täitmiseks ja edasi läheme juba teiste punktidega. Palun, kolleeg Sven Mikser!

Proua juhataja! Te ei mõistnud minu küsimust. Kui teisipäevasel korralisel istungil jääb päevakord ammendamata ehk punkti arutelu jääb pooleli ja teistsuguse päevakorraga kokku kutsutud täiendaval istungil teisipäeva pärastlõunal jääb arutelu samuti pooleli, kuna kell saab kolmapäeva hommikul kell 9, siis kumma pooleli jäänud punkti arutelu kolmapäeva korralisel istungil jätkatakse?

See täiendav istung, nagu te väga hästi teate, kutsuti kokku selleks, et selle nädala päevakord läbi arutada. Ja me võiksime juba hakata sellega tegelema. Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Kas te mõistsite mu teoreetilist küsimust kodukorra kohta? See on pretsedendi mõttes kahtlemata oluline.

Palun esitage juhatusele kirjalik küsimus ja siis me saame selle ära lahendada! Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Mul on teie vastuseid kuulates jäänud mulje, et ainuke, mis õigustab teie seadusetõlgendamisi, millele vastavaid konkreetseid seadusparagrahve te ei suudagi nimetada, on see, et teie koduerakonnal ja Reformierakonnal on koos Tarmo Männi häälega 51 häält. Te põhimõtteliselt loote väga ohtliku pretsedendi, kui tõlgendate kodukorda nii, nagu te soovite. Seetõttu oli kolleeg Sven Mikseri küsimus väga asjakohane.

Lugupeetud kolleegid! Kui te meie kodukorda silmas peate, siis me oleme pidevalt täpselt niimoodi tegutsenud. Te ei ole lihtsalt seda tähele pannud. Kui on protest, siis palun see ka kirjalikult! Igor Gräzin, palun!

Ma tahan Sveni täpsustada. Tema küsimus oli ülimalt asjakohane. Sven küsis väga õiget asja, aga nagu noored mehed ikka, pani ta täie rauaga kraavi: ta nimelt kasutas sõna "pretsedent", millega praegu tegemist ei ole. Kas ma saan õigesti aru, et nii eilsel korralisel kui ka täiendaval istungil jäi pooleli üks ja seesama küsimus? Järelikult Sven Mikseri küsimusel puudub igasugune mõte, ja kõige vähem on sellel pretsedendi mõte. Ta rääkis variandist A ja variandist B, mis praegusel juhul langevad absoluutselt kokku. Järelikult pretsedenti ei teki.

Jah, te saite õigesti aru. Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Austatud juhataja! Kogu lugupidamisega kolleegide vastu, kes öösel ennast korralikult välja puhkasid, juhin ma tähelepanu, et enamik praegu küsitud küsimusi ei ole olnud protseduurilised küsimused. Ma teen ettepaneku ja küsin teie käest, kas te oleksite valmis kodukorra § 63 lõike 1 alusel istungit edasi juhatama ja minema päevakorra juurde?

Aitäh ettepaneku eest! Aga palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh, austatud juhataja! Ma tulen tagasi kolleeg Sven Mikseri küsimuse või õigemini teie vastuse juurde. Asi ei ole mitte selles, kas me hakkame juhatusele kirjalikult küsimusi esitama, vaid väga põhimõtteliselt selle tagamises, et me jätkaksime täna õige päevakorraga õigest kohast. Kui te ei suuda seda käigult lahendada, siis ma teen ettepaneku võtta juhatuse vaheaeg ja anda meile selles küsimuses ammendav tõlgendus. Me ei saa enne istungit alustada, sest me ei tea tegelikult, millise päevakorra järgi ja kust kohast seda peaks alustama.

Me töötame selle nädala kinnitatud päevakorra järgi. Punkt 1. Täiendaval istungil arutati ka selle nädala päevakorra punkti, mitte mingit muud päevakorrapunkti. Täiendav istung jäi pooleli ja nüüd me tahaksime selle teemaga edasi minna. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Ma tulen veel teie ütlemise juurde tagasi. Te ütlesite nii: "Tavaliselt jätkatakse täiendava istungi päevakorraga järgmisel istungil." Tavaliselt. Öelge, palun, millal see enne nii on olnud. Kas saab otsida arhiivist välja need istungid, millal tavaliselt nii on tehtud?

Võib-olla ma väljendusin natuke mittetäpselt. Ma tahtsin öelda, et jätkatakse pooleli jäänud seaduseelnõude arutelu. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Pigem tahaksin ma küsida kolleeg Igor Gräzini käest, kas a + b võrdub siis a + b-ga. Tahan öelda, et see ei ole võrreldav. Oma korralisel istungil me lõpetasime küsimustele vastamisega, kui puldis oli sotsiaalkomisjoni esindaja. Vahepeal oleme jõudnud kaugemale, sellepärast need kaks istungit ei ole omavahel võrreldavad. Ma ei ole tõesti saanud kuulda seda paragrahvi sätet, mis lubaks meil edasi tegutseda.

Veel üks kord: täiendaval istungil jäi meil pooleli selle nädala päevakorrapunkt. Palun läheme nüüd edasi.
Teated. Olen edastanud ühe Riigikogu liikmete esitatud arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, kaks arupärimist sotsiaalminister Hanno Pevkurile, ühe arupärimise justiitsminister Rein Langile, ühe arupärimise põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile, ühe arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile ja ühe arupärimise haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 91 Riigikogu liiget, puudub 10.

Läheme nüüd päevakorra juurde. Meil jäi istungiaja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 652 teise lugemise arutelu. Jätkame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eesti Keskerakonna fraktsioon soovis panna hääletusele muudatusettepaneku nr 53. Kadri Simson, palun!

Mul ei ole protseduuriline küsimus, mul on palve seoses selle muudatusettepanekuga. Kolleeg Evelyn Sepal on protseduuriline küsimus.

Kolleeg Evelyn Sepp, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Me ei saanud küll päris ammendavat kommentaari ega kuulnud selget juttu selle kohta, millise päevakorraga me jätkame. Minul näiteks on selline küsimus. Korralisel istungil ei saanud ma selle päevakorrapunkti raames kasutada oma õigust kahe küsimuse küsimiseks. Nüüd on mul väga põhimõtteline küsimus: kas te võtate mult ära õiguse korralisel istungil selle päevakorra raames oma küsimusi esitada? Mina sain oma küsimusi esitada täiendaval istungil täiendava päevakorra alusel arutusel olnud küsimuses.

Kahjuks tuleb mul teie protest tagasi lükata, kuna see on teie enda küsimus. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja kuna kõik teie vastused viitasid sellele, et teil on plaan kokku kutsuda täiendav istung, et pensioniea tõstmine kiirkorras vastu võtta, olen ma sunnitud paluma Keskerakonna fraktsiooni nimel enne hääletamist kümme minutit vaheaega.

Hea kolleeg Simson! Kuna Eesti Keskerakonna fraktsioon soovis panna hääletusele muudatusettepaneku nr 53 ja võttis ka vaheaja, siis ma panen selle ettepaneku ilma vaheajata hääletusele. Ettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 37 liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 54 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja see on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja samal põhjusel, et seadust kiirkorras vastu ei võetaks, olen ma sunnitud paluma kümme minutit vaheaega.

Jätkame 14.57.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 54. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
55. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun Keskerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Jätkame kell 15.08.
V a h e a e g
 

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 55. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
56. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun, Kadri Simson!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust võtan Keskerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Istung jätkub 15.18.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi. Panen hääletusele 56. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 14, vastu 46 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
57. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Kadri Simson!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Enne hääletamist palun Keskerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Istung jätkub 15.28
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 57. muudatusettepaneku, mis on Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 12, vastu 47 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
58. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun, Kadri Simson!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun Keskerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Istung jätkub 15.38.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 58. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 6, vastu 46 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust. 59. muudatusettepanek, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Kadri Simson!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Istung jätkub 15.48
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 59. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 7, vastu 46 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
60. muudatusettepanek, esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Kadri Simson!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust võtab Keskerakonna fraktsioon kümme minutit vaheaega.

Istung jätkub 15.58.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 60. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 7 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
61. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Kadri Simson, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist võtan Keskerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Istung jätkub 16.08
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 61. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 10 Riigikogu liiget, vastu oli 38, erapooletuid ei olnud. Seega ettepanek ei leidnud toetust.
62. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun, Kadri Simson!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust ma palun Keskerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Istung jätkub 16.18.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 62. parandusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 7, vastu 38 Riigikogu liiget, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.
63. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun, Kadri Simson!

Lugupeetud istungi juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun Keskerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Istung jätkub 16.28
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi. Panen hääletusele 63. muudatusettepaneku, mis on Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 9, vastu 39 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
64. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun, Kadri Simson!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun Keskerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Istung jätkub 16.38.
V a h e a e g

Vaheaeg sai otsa.
Panen hääletusele 64. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 15, vastu 39 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
65. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun Keskerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Istung jätkub 16.48.
V a h e a e g
 

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 65. muudatusettepaneku, mis on Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 16, vastu 39 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
66. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümme minutit vaheaega.

Istung jätkub 16.58.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 66. muudatusettepaneku, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 25 ja vastu 40 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
67. muudatusettepanek, esitaja on Keskerakonna fraktsioon. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas võime minna hääletamise juurde?
Panen hääletusele 67. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 21, vastu 40 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
68. muudatusettepanek, esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas võime minna hääletamise juurde?
Panen hääletusele 68. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 24, vastu 40 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
69. muudatusettepanek, esitaja Keskerakonna fraktsioon. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele 69. muudatusettepaneku, esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 25, vastu 40 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
70. muudatusettepanek, esitaja Keskerakonna fraktsioon. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 70. muudatusettepaneku, esitaja on Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 28, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
71. muudatusettepanek, esitaja on Keskerakonna fraktsioon. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 71. muudatusettepaneku, mille esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 24, vastu 40 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
72. muudatusettepanek, esitaja on Keskerakonna fraktsioon. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 72. muudatusettepaneku, esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 28, vastu 44 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
73. muudatusettepanek, esitaja on Keskerakonna fraktsioon. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 73. muudatusettepaneku. Esitaja on Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 28, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
74. muudatusettepanek, esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 74. muudatusettepaneku, selle esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 28, vastu 44 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
75. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 75. muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 27, vastu 42 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
76. muudatusettepanek, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 76. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 25, vastu 43 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
77. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 77. muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 24, vastu 45 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
78. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Ain Seppik!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 78. muudatusettepaneku, esitajaks Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused

Poolt 25 Riigikogu liiget, vastu 47 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. 79. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 79. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 22 Riigikogu liiget, vastu 48. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
80. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 80. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 22 Riigikogu liiget, vastu 47. Ettepanek ei leidnud toetust.
81. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 81, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 26 Riigikogu liiget ja vastu 48. Ettepanek ei leidnud toetust.
82. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni arutelu tulemusena leidis komisjon, et see tuleb jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 82. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 26 Riigikogu liiget, vastu 48 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
83. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 83. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28 Riigikogu liiget, vastu 48 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
84. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 84, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28, vastu 49 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
85. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 85, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 27 Riigikogu liiget, vastu 48. Ettepanek ei leidnud toetust.
86. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata.
87. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 87. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30 Riigikogu liiget, vastu 48, 1 erapooletu. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
88. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 88. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28 Riigikogu liiget ja vastu 48 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
89. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 89. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30 Riigikogu liiget ja vastu 47 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
90. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Ain Seppik, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 90. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30 Riigikogu liiget, vastu 48 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
91. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 91. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30 Riigikogu liiget, vastu 47 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
92. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Teeme seda. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 92, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28 Riigikogu liiget ja vastu 47 Riigikogu liiget. See muudatusettepanek ei leidnud toetust.
93. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 93, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 29 Riigikogu liiget ja vastu 48 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
94. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 94. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 31 Riigikogu liiget ja vastu 47 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
95. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Ain Seppik, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 95. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tänan, et võtsite seisukoha ja hääletasite! Poolt 26 Riigikogu liiget, vastu 48 Riigikogu liiget, 1 erapooletu. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
96. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 96, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28 Riigikogu liiget, vastu 46 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
97. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 97. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30 Riigikogu liiget, vastu 48 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Järgmine muudatusettepanek on nr 98, see on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 98. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 24 ja vastu 47 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
99. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 99. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28 Riigikogu liiget ja vastu 46 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
100. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 100. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 29 Riigikogu liiget ja vastu 45 Riigikogu liiget. 100. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 101 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 102 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 103 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 104 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 105 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 106 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 107 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 108 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 109 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 110 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 111 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata.
Head ametikaaslased! Oleme jõudnud muudatusettepaneku nr 112 juurde, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 113 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 114 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 115 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on ikkagi jätta see arvestamata. 116. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 117. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 118. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 119. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 120. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 121. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 122 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 123. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 124. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 125. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 126. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 127. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 128. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon seisukoht on jätta see arvestamata. 129. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 130. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 131 on esitanud § 117 lõike 2 kohta Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 132 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 133 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 134 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 135 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 136 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 137 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 138 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ja võime kõik koos nüüd proovida: muudatusettepaneku nr 139 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palun enne hääletust kümme minutit vaheaega.

Head ametikaaslased! Kuulutan välja vaheaja. Meie istung jätkub 17.43.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Kell on 17.43 ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud kümneminutiline vaheaeg on läbi.
Asume hääletama ettepanekut nr 139, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 37 Riigikogu liiget ja vastu 50 Riigikogu liiget, erapooletuid Riigikogu liikmeid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Seega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Samas on kaks fraktsiooni teinud ettepaneku – need on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon – eelnõu 652 teine lugemine katkestada. Taavi Rõivas, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Nagu ma aru saan, on laekunud kaks ettepanekut, mis vähemasti ettepaneku esitaja osas ei kattu. Tulenevalt eilsest ja tänasest küllalt pikast arutelust: kas kodukord võimaldab neid ettepanekuid identsetena käsitada ja neid koos hääletada?

Ma tänan teid, härra Taavi Rõivas, selle hea küsimuse eest! Kui me võtame lahti  Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse, siis ta ei käsitle mõistet "identsed". Aga Riigikogu praktika on olnud säärane, et kui teisel lugemisel tulevad ettepanekud, mis kõik peavad õigeks eelnõu lugemise katkestada, siis me hääletame neid koos. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma siiski palun, tõkestage see järjekordne istungi venitamine Taavi Rõivase poolt! (Naer.)

Ma tänan! Ma olen juba asunud seda hääletust ette valmistama. Eiki Nestor, palun, protseduuriline küsimus!

Muidugi on tore, et noored terava keele ja terava mõistusega härrad tulevad siia saali. Aga kui Taavi Rõivas kodukorraseadust vaataks, siis ta näeks, et ühel juhul on tegu muudatusettepanekute loeteluga ja teisel puhul hoopis teise protseduuriga.

Tänan! Kas võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 652 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 38 Riigikogu liiget, vastu 52 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teine lugemine on lõppenud ja meie esimese päevakorrapunkti käsitlemine samuti. Ma tänan teid selle menetlemise eest!

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on riigikaitsekomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Toivo Tootseni!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seaduseelnõu 662 enne teisele lugemisele esitamist oma 15. märtsi 2010. aasta istungil. Selle eelnõu esimene lugemine lõpetati 25. veebruaril s.a. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut riigikaitsekomisjonile ei esitatud, mistõttu tuleb eelnõu teisel lugemisel lähtuda seaduseelnõu 662 esimese lugemise tekstist muudetud kujul.
Meeldetuletuseks märgin, et arutluse all oleva seaduseelnõu eesmärk on viia karistusseadustiku 24. peatükk "Riigikaitsealased süüteod" kooskõlla kaitseväeteenistust reguleerivate seaduste ja teiste õigusaktidega.
Vabariigi Valitsus toetab seaduseelnõu.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 15. märtsi s.a istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskiri, teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu üheksanda töönädala päevakorda teisipäevaks, s.a 23. märtsiks ja riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrata siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon 15. märtsi istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 662 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Imre Sooääre!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Maaelukomisjon arutas komisjoni enda algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu oma istungil neljapäeval, 18. märtsil. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta tähtajaks muudatusettepanekuid ei esitanud. Ka juhtivkomisjon ei teinud ettepanekuid ning seetõttu teiseks lugemiseks eelnõu uut teksti ei esitatud. Komisjon arutas küll valitsuses selle eelnõu kooskõlastamisel tekkinud küsimusi. Peamine arutlusobjekt oli kooskõlastamisel tekkinud probleem, et eelnõu seletuskirjast ei selgunud täpselt, miks need ligikaudu 50 inimest, kellele seaduse praegune sõnastus toetuse taotlemisel probleeme võib tekitada, ei ole oma maad registreerinud ja kui palju võib sellist maad olla. Küsimusi tekitas valitsuses eelnõu menetlemisel ka seletuskirja viimase lause lõpp, kus mainitakse, et eelnõuga kavandatud seadusmuudatus on nende taotlejate suhtes soodustava iseloomuga, keda eelnõu puudutab. Eelnõu seletuskirjast ei selgunud, miks peaks osale taotlejatele tegema teistega võrreldes soodustuse. Maaelukomisjon täpsustas, et kõnealuse seadusmuudatuse puhul on tegu tootmisest lahtiseotud täiendava otsetoetusega, mille saamise õigus määratakse ajaloolise referentsi alusel. Kui kedagi huvitab, kust see tuleb, siis ütlen, et ajalooline referents tuleneb kehtiva seaduse §-st 16. Täiendavate otsetoetuste puhul, mida makstakse Eesti riigieelarvelistest vahenditest, on ka riigil õigus kehtestada kriteeriume toetuse saamiseks. Tootmise kohustusest lahtiseotud täiendava otsetoetuse saamiseks tuleb lisaks määratud ajaloolisel referentsil põhinevale toetusõigusele tõendada, et taotleja on jätkuvalt põllumajandusega tegelev isik, see tähendab, et ta peab vastama kehtiva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele: ta peab kasvatama ühe loomühiku ulatuses põllumajandusloomi või omama oma kasutuses ühe hektari põllumajandusmaad. Maana võib lisaks registris olevale põllumajandusmaale arvesse võtta ka sellise põllumajandusmaa, mille suhtes ei kehti registrisse kandmise kohustust. Siiski võib 2009. aasta täiendavate otsetoetuste taotlemise andmetele tuginedes väita, et ligi 7000 taotlejast hinnanguliselt 50 taotlejat kasutavad maad, mis ei ole registrisse kantud ja mis registrisse kandmisele ka ei kuulu. Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral säilib ka neile ajaloolisel referentsil põhinev täiendava otsetoetuse toetusõigus. Seega ei anna seaduse muutmine kellelegi soodustust, vaid likvideerib kitsenduse eemaldamisega toetuse taotlejate ebavõrdse kohtlemise ning parandab kehtiva sätte ebatäpsuse.
Ka valitsus otsustas komisjoni algatatud eelnõu toetada. Eelnevast lähtudes otsustas maaelukomisjon, esiteks, esitada eelnõu 701 teiseks lugemiseks uus seletuskiri, kus muudatuse sisu oleks täpsemalt lahti kirjutatud. Nimetatud seletuskiri on siin saalis Riigikogu liikmetele laiali jagatud ja ilmselt täiendavat tutvustamist ei vaja. See on kõigile kättesaadav. Teiseks otsustati saata maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 701 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 23. märtsil 2010 ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Me oleme küll jõudnud 24. märtsi, aga ma usun, et te aktsepteerite seda. Otsustati, et kui eelnõu 701 teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele 24. märtsil 2010, mis nüüd tuleb veidi edasi lükata. Kõik komisjoni otsused olid tehtud konsensusega. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 701 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud maakogu seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jaanus Marrandi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Teie ees on eelnõu 675, maakogu seaduse eelnõu. Eelnõu tutvustamise alustuseks peaksime meenutama selle üsna pikka eellugu. Selle eelnõu esimene variant valmis juba 2003. aastal minister Jaan Õunapuu juhtimisel ning see oli omavalitsuste ja valitsuse esindajate Toila nõupidamise üks tulemus. Kui minna veelgi kaugemale, siis meenuvad aastad 1993–1994, kui vahetult pärast teise tasandi omavalitsuse kui eelmise haldussüsteemi jäänuki kaotamist moodustati maakogu, millel küll ei olnud väga selgeid funktsioone ning mis üsna kiiresti seadusest välja võeti ja kui institutsioon kaotati.
Praegune eelnõu on hoopis teistsuguse iseloomuga ja on kutsutud ellu, lahendamaks neid probleeme, mis kohalike omavalitsuste ees reaalselt on. Ja nii nagu ei saa jões kaks korda samasse vette astuda, on ka see eelnõu kantud hoopis teistsugusest ideoloogiast, kui oli omaaegne kahetasandiline omavalitsus. Selle eelnõu kohaselt, kordan veel kord, muutuks maakond omavalitsuslikuks tasandiks. Tänaseks on kujunenud olukord, et maavalitsused, kes peaksid täitma ühelt poolt riikliku järelevalve rolli ja teiselt poolt tagama maakonna tasakaalustatud arengu, ei suuda täita ei ühte ega teist. Üsna kummaliselt on tekkinud vastuolu, kus maavalitsustele seadusega pandud kohustusi pole justkui vähendatud, aga oluliselt on vähendatud nende eelarvet, mistõttu on paljuski raskendatud ka seadusega pandud kohustuste täitmine. Järelevalveroll on nihkunud väga paljudel juhtudel ministeeriumide esindajatele ja tasakaalustatud arengu tagamisest pole eelarve praegust olukorda ja suhtelist määramatust arvestades paljuski juttugi. Algatajad peavad äärmiselt oluliseks regionaalse tasandi arengut. Omavalitsused ei ole suutelised ise mitmeid ülesandeid täitma ja praegu puudub õieti seadustatud võimalus omavalitsusüleste ülesannete täitmiseks. Maakondlikud omavalitsusliidud, mis võiksid seda teha, on aga piiratud mittetulundusühingu vormiga.
Eelnõu 675 kohaselt moodustatakse omavalitsuslik institutsioon maakonna omavalitsusüksustest ja selle esindusorgan formeeritakse demokraatlikel põhimõtetel delegeerimise alusel vastava maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude liikmetest. Esindusnormid kohalikele omavalitsustele lähtuvad kohalike omavalitsusüksuste elanike arvust valimiste aasta 1. juuni seisuga.
Esindusnormide väljatöötamisel tuleks arvestada kahe kriteeriumiga. Esiteks, igast kohaliku omavalitsuse üksusest on vajalik vähemalt kahe esindaja olemasolu, et tagada mitte üksnes võimulolijate, vaid ka opositsiooni esindatus. Muidu võib oluline osa elektoraadist jääda maakondlikul tasandil esindamata. Teiseks on vajalik, et suurte linnade esindajate arv regionaalses omavalitsuslikus institutsioonis ei oleks üle poole esindajate arvust. Järelevalvet moodustatava regionaalse omavalitsusliku institutsiooni üksikaktide ja toimingute üle peab maakonnaülene riiklik regionaalne struktuur, üldaktide üle peab järelevalvet õiguskantsler. Maavanem nimetatakse ametisse maakogu poolt neljaks aastaks.
Maakogu pädevusse kuuluvad järgmised maakondlikud omavalitsuslikud ülesanded: esiteks, maakondlik arendustegevus, sealhulgas maakondlikud arendusprojektid, maakonna arengukavad, maakonnaplaneeringud, osalemine maakondlike arenduskeskuste töös jms; teiseks, maakondlike ettevõtluskeskuste toetamine; kolmandaks, struktuurifondide vahendite koordineerimine; neljandaks, turismiarendus ja mainekujundus; viiendaks, maakondliku ühistranspordi korraldus; kuuendaks, tervishoiu korraldamine maakondlikul tasandil; seitsmendaks, maakonnamuuseumid; kaheksandaks, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö maakondlik koordineerimine; üheksandaks, koolivõrgustiku koordineerimine ja korrastamine; kümnendaks, osalemine infrastruktuuri arendamises.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu arutelul nii põhiseaduskomisjonis kui ka Vabariigi Valitsuses oli üheks argumendiks asjaolu, et maakogu seaduse eelnõu ei pidavat mahtuma olemasolevasse õiguslikku raamistikku. Juhin tähelepanu, et seda eelnõu tulekski võtta kui põhimõttelist ettepanekut haldusreformiks, kui eelnõu, mis võiks käivitada sisulise haldusreformi. Eelnõu viimane paragrahv ütleb, et eelnõu jõustub rakendusseaduse jõustumisel. Seega oleks praegune maakogu seaduse eelnõu selge poliitilise tahte väljendus ja rakendusseadusega muudetaks teisi seadusi vastavalt vajadusele. Maakogu seadust võib lugeda tegelikult ka omalaadseks kompromissiks ja abikäeks praegusele valitsuskoalitsioonile haldusreformialaste vaidlusküsimuste lahendamiseks.
Regionaalminister Siim Valmar Kiisler on rääkinud võimalustest, et maakond võiks olla vald, sellisel juhul oleks maavalitsus sisuliselt vallavalitsuseks ja maavanem vallavanemaks. Reformierakond on kategooriliselt vastu igasugustele reformidele territoriaalses halduses. Meil on tegelikult kaks varianti, üks variant näeb ette, et vallad liituvad oluliselt suuremateks valdadeks ja Eestisse jääb ainult mõnikümmend valda, ja teine variant on see, et valitsuse juhterakonna, Reformierakonna ideede kohaselt, jumala eest, ühtegi valda ei liidetaks, küll aga jagataks ümber funktsioonid maakondliku tasandi ja valla tasandi vahel ning ülesanded oleksidki täidetud.
Lugupeetud kolleegid! Maakogu seaduse eelnõu on, kordan veel kord, selge kompromiss kahe suuna vahel ja looks aluse inimestele paremaks teenuste osutamiseks. Oleks mõistlik seega saavutada kokkulepe kahe valitsuserakonna ja ka opositsioonierakondade vahel, sest ühel või teisel moel on regionaalse tasandi loomist toetanud ka Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Regionaalse omavalitsusliku tasandi loomine toetaks ka lahenduse leidmist äsja Riigikohtus üles kerkinud probleemile. Põhiseadusvastaseks on tunnistatud olukord, kus omavalitsustele riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud ja kohaliku elu küsimuste lahendamiseks mõeldud raha puhul on rahakotid n-ö ühised, pole eristatud riiklikud funktsioonid ja kohalikud funktsioonid ega nende täitmiseks kuluv raha. Riigikohtu üldkogu otsuse kohaselt nõuab põhiseadus, et seadustes oleks täpselt kirjeldatud, millised valdadele ja linnadele pandud kohustused on riiklikud kohustused ja millised on kohalikud. Riiklike kohustuste täitmise kulud tuleks katta riigieelarvest. Seadused peavad eristama riiklike kohustuste täitmiseks ettenähtud raha kohaliku elu küsimuste lahendamiseks mõeldud rahast. Sisuliselt tähendab see seda, et kahe eri liiki ülesande jaoks peavad valdadel ja linnadel olema kaks eraldiseisvat rahakotti. Praegu see nii ei ole ja ilmselge on, et kui sellised rahakotid ka oleksid, siis oleks seal praeguses majandusolukorras puhumas tuul.
Maakogu seaduse eelnõu vastuvõtmisega seoses, hinnates ümber omavalitsuste funktsioone, määrates täpsemalt kindlaks riigi funktsioonid, tehes väga selge inventuuri, määrates ära teenuste standardid, on tegelikult võimalik korrastada kogu meie regionaalne ja ka kohalik haldus ning oleks võimalik juba aastaid ja aastaid kuuma kartulina veeretatud haldusreformi ideed ka ellu viia. Paraku tundub, et sageli on mitmetele poliitilistele jõududele kasulik hoida omavalitsuste finantseerimine ja haldusreform tervikuna n-ö pidevas ooteseisundis ja väheste regulatsioonidega kaetud. See aga ei ole riigi ega tema kodanike huvides. Maakogu seaduse vastuvõtmine annaks selleks kõigeks alused. Eesti Vabariigi kodanikud saaksid paremat teenust. Hiljaaegu oli inimarengu aruandes juttu ebavõrdsest regionaalsest arengust, mille põhjal võis järeldada, et Eesti on Euroopas üks suuremate regionaalsete erinevustega piirkond. Kui me nende asjadega ei tegele, siis regionaalsed erinevused ainult suurenevad. Kordan veel kord, et maakogu seaduse eelnõu vastuvõtmise korral oleks võimalik asjadel n-ö sarvist haarata.
Ma loodan, et Riigikogu erinevad poliitilised jõud toetavad seda eelnõu. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Austatud ettekandja! Kahtlustus või koguni süüdistus, et maakogude loomise ettepanek ei mahu väljakujunenud süsteemi, on tegelikult üsna õõnes. Kunagi süüdistati umbes samades pattudes ka Kopernikut ja Galileid, ometi oli neil mõnevõrra õigus. Tõenäoliselt ei ole tarvis selle seaduse rakendamise puhul muuta Eesti Vabariigi põhiseadust. Ütle, palun, kas komisjonis oli tegelikult ka sisulisi argumente selle eelnõu tagasilükkamiseks, kas toimus adekvaatne mõttevahetus.

Ma arvan, et komisjonis oli päris selge mõttevahetus nendel teemadel. Samas, minu hinnangul jäid kõlama erinevate poliitiliste jõudude väga selged väljakujunenud poliitilised arusaamad, kuidas haldus peaks riigis olema korraldatud. Peab tunnistama, et need arusaamad on praegu üsna erinevad. Me oleme jäänud liiga pikalt toppama olukorda, et need eriarvamused justkui oleksid sellises kivinenud staadiumis. Ükskõik missugune poliitiline jõud peaks suutma iseennast natuke ületada, et oleks võimalik kokku leppida. Maakogu loomise poliitiline käik võimaldaks leida lahendusi haldusreformi teemadele. Kordan veel kord: see oleks väga hea mõte.

Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Haldusreformi vajadusest on räägitud väga palju ja peaaegu kõikidel valimistel on sellest ühe või teise erakonna platvormis tõsiselt juttu tehtud. Kas komisjonis arutati ka seda, millise seisukoha võttis valitsuskoalitsioon selle eelnõu kohta ja mis olid nende peamised argumendid?

Kahtlemata seda arutati. Nii nagu ikka, on igal komisjoni arutelul vaja teha otsus, kas eelnõu lugemist jätkata või mitte. Ma olen nii nagu hea küsijagi 100% veendunud, et komisjoni otsus mitte lõpetada esimest lugemist on väga selge valitsuskoalitsiooni arvamuse väljendus.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Seda seaduseelnõu arutas põhiseaduskomisjon 15. märtsi korralisel istungil. Lisaks komisjoni liikmetele olid arutelu juurde kutsutud Jaanus Marrandi, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liige, Olivia Taluste, kes on Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik, ning Ave Viks, Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist.
Jaanus Marrandi tutvustas eelnõu sisu päris põhjalikult, ma ei hakka tema komisjonis toodud argumente üle kordama, kuna need on põhimõtteliselt juba välja toodud. Nii nagu ka küsimustele vastates, märkis ettekandja, et Vabariigi Valitsus ei toeta nimetatud seaduseelnõu. Siseministeerium on saatnud selle kohta oma seisukoha. Ma lühidalt refereerin seda võrdlemisi mahukat dokumenti. Kui on soov sellega tutvuda, siis see on põhiseaduskomisjonis olemas. Siseministeerium toob valitsuse eitava seisukoha põhjendusena välja järgmist. Esmalt, väljatöötatud seaduseelnõu ei haaku riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste pädevusi reguleerivate ega eelnõus osutatud valdkondi reguleerivate seadustega. Eelnõu §-des 1 ja 2 on avatud seaduse reguleerimisala ja eesmärk, kuid eelnõu ei käsitle sisuliselt ega arusaadavalt maakogu vastutust, korraldust ega suhteid kohalike omavalitsusüksuste ja riigiorganitega. Samuti hägustub eelnõuga olemuslikult piir omavalitsuste ja riiklike ülesannete täitmise vahel ning selles küsimuses ei paku täiendavat selgust ka eelnõu seletuskiri. Maavanema ametikoha selline ümberkujundamine tõstatab küsimusi maavanema ja maavalitsuse täiendavate funktsioonide edaspidise korralduse kohta. Tervikuna jääb selgusetuks maakogu tegevuse rahastamine. Nagu ma rõhutasin, on Vabariigi Valitsuse seisukoht tunduvalt põhjalikum, kui ma seda praegu refereerisin. Kui on selle kohta küsimusi ja kui on huvi selle dokumendiga tutvuda, siis kahtlemata on kõik Riigikogu liikmed teretulnud.
Põhiseaduskomisjoni arutelus puudutati ka neid aspekte, mida eelnõu esitaja Jaanus Marrandi välja tõi, nimelt, selle eelnõu seost haldusreformiga. Siin peab tõdema, et ka komisjoni teised liikmed märkisid oma seisukoha haldusreformi küsimuses ära. Komisjoni liige Mart Nutt ehk ettekandja lisas, et haldusreformiks on Eestis aeg küll enam kui valmis, kuid selle eelnõu ideoloogia esindab hoopis teistsugust haldusreformi suunda, kui peab õigeks Mart Nutt ehk siis mina ja selle tõttu ma sellist lähenemist haldusreformi arengu seisukohalt ei toeta. Ka komisjoni esimees Väino Linde teatas, et komisjon ei näi jagavat seda ideoloogiat ja neid seisukohti, mida see eelnõu taotleb.
Sellest tulenevalt tegi komisjon järgmised menetluslikud otsused. Väino Linde pakkus, et seaduseelnõu oleks otstarbekas esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut ka hääletati. 4 poolt-, 2 vastuhäälega ja 0 erapooletuga otsustas põhiseaduskomisjon, et tuleks Riigikogule teha ettepanek seaduseelnõu 675 esimesel lugemisel tagasi lükata. Mainin ära ka teised menetluslikud otsused: Riigikogu täiskogu võiks seda 23. märtsi istungil arutada ning põhiseaduskomisjoni ettekandjaks määrati Mart Nutt.
Niisiis, kordan üle: Riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanek on seaduseelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Tänan! Teile on vähemalt üks küsimus. Karel Rüütli, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et koalitsioonierakondadele, Isamaa ja Res Publica Liidule ning Reformierakonnale Rahvaliidu maakogu seaduse eelnõu ei sobi. Väga pikka aega on Eestis räägitud ja rõhutatud, et haldusreform oleks vaja mingilgi kujul läbi viia. Kas koalitsioonil on lähiajal plaanis välja tulla oma haldusreformi kavaga ja kas töö sellega juba käib?

Aitäh! Koalitsioonis on mitmeid arvamusi haldusreformi koha pealt. Ühest küljest on küsimus, milline haldusreform võiks olla, kas see võiks olla maakonna tasandi haldusreform ehk maakonna tasand viiduna omavalitsuse tasandile. On ka teisi ettepanekuid, näiteks et omavalitsusüksused võiksid põhineda praeguste omavalitsuste baasil, aga olla suuremad, ja haldusreform võiks olla läbi viidud praeguste omavalitsusüksuste liitmise kaudu. On ka seisukohti, et haldusreformi ei ole pakutud variantides üldse vaja. Ma ei ole kohanud valitsuskoalitsioonis seisukohti, et võiks toetada haldusreformi selle mudeli järgi, nagu on hetkel välja pakkunud Rahvaliidu fraktsioon. Aga ma ei taha ka enda kui komisjoni ettekandja volitusi ületada, sest neid haldusreformi variante komisjon läbi ei arutanud.

Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Sa oled olnud Riigikogus väga kaua aega ja olid Riigikogus ka siis, kui haldusreformiga, nii nagu väitis ettekandja, tegeles Õunapuu. See oli teie valitsuskoalitsiooni ettepanek. Miks see tookord takerdus ja miks te täna ei või siit edasi minna, kui te tookord koalitsioonis leidsite, et see oleks vajalik?

Aitäh! Nüüd ma küll, selleks et vastata teie küsimusele, peaksin oma volitusi ületama. Mõnes teises kontekstis vastan ma sellele küsimusele meelsasti, aga hetkel on minu volitused piiratud komisjoni ettekandega.

Ärgem ületagem volitusi! Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kui palju siis põhiseaduskomisjon arutas seda, et haldusreform on vaja läbi viia ja kui kiiresti see oleks vaja läbi viia?

Aitäh! Põhiseaduskomisjon ei keskendunud haldusreformi teemale, vaid keskendus seaduseelnõu teemale. Sellist üldist arutelu haldusreformi teemal selle eelnõu raames põhiseaduskomisjonis ei toimunud. Mõned põhiseaduskomisjoni  liikmed, näiteks teie ees seisev Mart Nutt, avaldasid oma isiklikku arvamust.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 675 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame oma kodu- ja töökorra seaduse kohaselt seda ettepanekut hääletama. Ma asun hääletamise ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 675 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 49 Riigikogu liiget, vastu 31 Riigikogu liiget ja 0 erapooletut. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 675 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Mart Jüssi! Head ametikaaslased! Ma palun tähelepanu! Me jätkame oma päevakorra viienda punkti, eelnõu 710 arutelu. Ma palun saalis vaikust! Palun austage ettekandjat!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Keskkonnakomisjoni nimel toon ma täna teie ette igati asjakohase eelnõu, sellepärast et esmaspäev oli ülemaailmne veepäev. Eelnõu 710 käsitleb just nimelt veega seotud valdkondi. See eelnõu on tekstiliselt mahukas, aga sisult üsna lihtne. Põhiaspektid, mida ma tahan välja tuua, on seotud mitmete raamdirektiivide ja Euroopa direktiividega, mille Eesti seadused peavad selgelt sätestama.
Seal on kolm põhivaldkonda, mida ma siin praegu lühidalt kajastan. Esiteks, veepoliitika raamdirektiivi ülevõtmine. Me oleme tegelikult selle direktiivi mõtte üle võtnud juba rakendusmäärustes, aga praegune olukord seoses veega ja veega seotud seadustega eeldab selle lahtikirjutamist seadussätte tasandil. See puudutab vee kvaliteeti looduslikes ja tehislikes veekogudes, selle kvaliteedi hoidmist heana, ning juhul, kui see kvaliteet pole hea, siis selle kvaliteedi taastamisele suunatud meetmete pakette ja eesmärke.
Teine põhiline valdkond, mida me eelnõus käsitleme, on vee keemiline reostus. Just kemikaalide direktiivist tulenevalt on paljud ohud seotud veega ja veekasutusega. Sätestatakse ainete klassid ja nendega seotud ohud ning nende ohtude vältimise võimalused. Samuti on oluline aspekt see, et eelnõuga täiendatakse veeseaduse sätteid, mis käsitlevad põhjavee kaitset. Põhjavesi on puhta vee n-ö reservuaar, puhta vee allikas, ja ohuna puhtale veele nähakse just nimelt puurauke, nende tekitamist, nende kasutamist ja nende kasutusest väljajätmist. Need valdkonnad on väga detailselt reguleeritud ehk seadus kohustab vastutustundlikult kasutama puurauke ja neid tamponeerima, kasutusest ära võttes tagama selle, et puuraukude kaudu ei satuks põhjavette meile ja loodusele ohtlikke aineid.
Kolmas valdkond, mis selles seaduseelnõus on reguleeritud ja detailselt lahti kirjutatud, on mõneti uudne, aga ka ajakohane. See on üleujutatavate alade direktiiv. See võib nüüd, seoses lume sulamisega, olla päevakajaline. Aga üldiselt on eelnõus reguleeritud ja kirjeldatud need meetmed, mis on vajalikud selleks, et vältida inimese tegevusele, ka looduskeskkonnale ohuks olevaid üleujutusi, ja nende mõjude pehmendamise meetmete paketid.
Need on põhivaldkonnad, mida esitatav eelnõu käsitleb.
Selle eelnõu arutelu toimus keskkonnakomisjoni istungil 16. märtsil, kus me kuulasime ära Keskkonnaministeeriumi eksperdid, kes andsid meile teavet ja seisukohti seaduseelnõu üksikute nüansside kohta. Keskkonnakomisjon otsustas konsensuslikult 23. märtsil seda eelnõu saalis tutvustada. Mind määrati ettekandjaks. Samuti tegime konsensusliku otsuse esimene lugemine lõpetada ja määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. aprill 2010 kell 16. Need otsused olid konsensuslikud. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Mari-Ann Kelam, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud keskkonnakomisjoni esimees! Oli jutuajamist ja diskussiooni just puurkaevu ja puuraugu probleemide üle. Mul oleks huvitav kuulda, milline on see seis. Kas mingil instantsil Eestis on teada, kui palju neid on, kui paljud neist on ohtlikud ja mida see kõik endaga kaasa toob?

Aitäh! Lähtudes selle eelnõu eesmärgist kaitsta põhjavett, ongi üks praegu Eesti Vabariigis käimasolev tegevus olemasolevate puurkaevude kaardistamine koos nende kaevudega seotud riskihinnangute tegemisega. Ühest küljest käsitleme muidugi kõiki uusi põhjavee kättesaamiseks puuritavaid puurauke, kuid me teame, et meil on teatud pärand vanemast ajast, väga palju on jäänud puurkaeve ja puurauke kasutusest välja. Praegune töö ja ka selle eelnõu mõte on need kasutuseta puurkaevud kaardistada, hinnata nendega seotud riskid ja koostada tegevuskava, mis väldiks nende puurkaevude kaudu põhjavee reostust. See töö meile teadaolevalt praegu toimub. Eelnõu kindlasti seda tööd täpsustab ja kiirendab.

Nüüd, Aleksei Lotman, palun teie küsimus!

Aitäh! Ma olen kohanud sellist väidet, et üleujutuste direktiiv kohustab meid eemaldama kõiki koprapaise. Olen ise seda direktiivi lugenud ega leidnud sealt midagi niisugust. Kas ma saan õigesti aru, et ka see eelnõu lähtub samast loogikast nagu mina, ehk sellest eelnõust ei teki riigile kohustust kõik koprapaisud eemaldada?

Aitäh! Seda eelnõu lugedes ei tekkinud ka minul sellist arusaamist, et koprapaisu käsitletakse mingi erijuhtumina, millega me peaksime põhjalikult tegelema. Üleujutuste direktiiv käsitleb valdavalt üleujutatavate alade kaardistamist ja nendel aladel olevate ehitiste ja inimtegevuse riskihinnanguid. Üleujutamise põhjusena nähakse siin valdavalt looduslikke tingimusi ja ei ole mainitud ühtegi looma. On küll ilmastikust tulenevad ja võimalikust kliimamuutusest tulenevad üleujutused, aga siin ei ole mainitud koprapaisu kui erijuhtu. Kuid kui koostatavate kaartide lahutusvõime võimaldab hinnata, et ühe või teise koha peal paisu tegemine tekitab üleujutusi ka kobraste tõttu, siis ma arvan, et see annab riskihinnangu, aga ei tegele kobrastega per se.

Hea ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 710 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 7. aprilli kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse § 102 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni aseesimehe Aleksei Lotmani!

Lugupeetud juhataja! Kolleegid! Minu poolt maaelukomisjoni nimel tutvustatava eelnõu näol on tegemist ühe väiksemat sorti vigade parandusega. Eelmisel aastal võtsime vastu riigivaraseaduse, mis on üldiselt vist üks üsna hästi väljakukkunud seadus. Aga nagu vahel ikka, jääb suure asja tegemisel pisiasju kahe silma vahele ja vahel polegi need nii väga pisiasjad. Praegusel juhul jäid seadust ettevalmistanud ametnikel ja ka meil, kes me seda seadust siin menetlesime ning lõpuks ka vastu võtsime, kahe silma vahele paarsada talunikku ja looduskaitsetöötajate aastatepikkune töö. Asi on selles, kolleegid, et meil on palju selliseid kaitsealasid, kus teatud laadi inimtegevus, selline, mis laias laastus sarnaneb sellel maal aastasadade vältel viljeldud traditsioonilise looduskasutusega, on hädavajalik. Samas on igasugune muu tegevus seal väga tugevalt piiratud või suisa keelatud. Meil on suhteliselt hästi toimiv looduskaitseseadus, mis võimaldab selliseid kaitse-eesmärke laias laastus täita ka eramaal. Just selle tõttu ei tehtud maareformi käigus takistusi selliste maade tagastamisele või ostueesõiguse korras erastamisele. Ent mööngem, et seaduse jõuga omanikule riigi tahte pealesundimine peidab endas alati ka potentsiaalse konflikti seemet. Seetõttu langetati omal ajal õige otsus, et üldises korras, st selliste maade puhul, mis ei kuulu tagastamisele ega ostueesõiguse korras erastamisele, neid maid ei erastata, vaid nad vormistatakse riigi omandisse. Teisalt ei ole riigi poolt selliste maade hooldamise jooksev korraldamine sugugi kuluefektiivne lahendus. Hoopis tõhusam on anda selliste maade hooldamine põllumeeste kätte. Kui riik need talunikule või mõnele teisele tootjale välja rendib, jääb riigile alles kaks kontrollihooba: lisaks seadusele ka omaniku oma. Samas annab mõistlikult korraldatud rent piisavad tagatised ka põllumehele, tegemaks pikaajalisi kavasid ja vajalikke investeeringuid. Nii ongi talitatud. Viis aastat tagasi sõlmis riik esimesed rendilepingud kaitsealadel paiknevate maade sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Need lepingud sõlmiti viieks aastaks. Need nägid ette, et kui viieaastase tähtaja möödudes ei ole pooltel vastastikuseid pretensioone, siis kuuluvad lepingud pikendamisele. Lepingud ongi üldiselt hästi töötanud. Seega on nii põllumeeste kui ka riigi ühine huvi neid valutult ja võimalikult väiksema bürokraatiaga pikendada. Kui tähtaeg hakkas kukkuma, alustasid keskkonnaametnikud ettevalmistusi, kuid siis selgus, üllatus-üllatus, et vahepeal muudetud seadusega on riik endale näppu lõiganud ja ise võtnud endalt õiguse oma lepingulist kohustust täita. Kujunenud olukord on äärmiselt kahetsusväärne, sest, esiteks, rikub lepinguid korralikult täitnud maahooldajate õigustatud ootusi, teiseks, segab kaitsealuste maade järjepidevat hooldamist, kolmandaks, seab kahtluse alla majandamise jätkusuutlikkuse ja, neljandaks, vähendab riigi usaldusväärsust kohalike elanike partnerina looduse kaitsmise korraldamisel.
Kujunenud olukorras otsustas Riigikogu maaelukomisjon, et seadusandja peab riigi au päästma. Arutasime seda teemat koguni kahel korral. Esimest korda 16. märtsil. Komisjon oli enamikus kohal, puudusid kolleegid Heimar Lenk, Arvo Sarapuu ja Imre Sooäär, juhatas tavapäraselt komisjoni esimees Kalev Kotkas ja kutsutud oli Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk, kellelt me saime kinnitust nendelesamadele asjadele, millest ma teile praegu rääkisin. Seetõttu otsustas komisjon algatada riigivaraseaduse rakendusparagrahvi ehk konkreetselt § 102 muutmise seaduse eelnõu ja sätestada selles eelnõus kaitstaval loodusobjektil paikneva või seda sisaldava maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja hooldamiseks enne kehtiva seaduse jõustumist sõlmitud kasutuslepingute pikendamise võimalus kuni viieks aastaks, kui see on enne lepingus sees olnud. Kui Riigikogu juhatus otsustab võtta eelnõu menetlusse, teha ettepanek saata eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks 23. märtsiks ja määrata mind, teie alandlikku teenrit Aleksei Lotmanit eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks. Kõik otsused tehti konsensusega, sest meil ongi selline tubli konsensuslik komisjon.
Teist korda arutasime seda eelnõu 22. märtsil, seekord olid lausa kõik kohal. Juhatas nagu ikka Kalev Kotkas. Tegime järgmised otsused: teha täiskogule ettepanek maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse § 102 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetada, teiseks, määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. märts kell 18 ja kui eelnõu lugemine lõpetatakse, saata eelnõu teisele lugemisele 8. aprilliks. Kõik otsused tehti konsensusega nagu ikka. Tänan tähelepanu eest, kolleegid!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Hea ettekandja! Ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 713 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 31. märtsi kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime asuda lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 658. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 49 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu 658 on seadusena vastu võetud.
Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Hea juhataja! Lugupeetud rahvasaadikud! Vabariigi Valitsuse nimel esitan teile kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on pälvinud arvestatavat avalikku tähelepanu ja tugevat toetust missioonidel osalevate kaitseväelaste poolt. Tegu on nimelt kaitseväeteenistuse seadusesse sisseviidava muudatusega, mille kohaselt kaitseväelase hukkumise korral väljamakstava hüvitise kuukeskmise brutopalga 150-kordses ulatuses väljamaksmise alustes tehakse järgmised muudatused. 50% ettenähtavast hüvitisest makstakse hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ja teistele isikutele, kes olid hukkunu ülalpidamisel perekonnaseaduse kohaselt. Selles osas on seadus samasugune nagu seni, kui 100% hüvitisest maksti välja nimetatud isikutele. Muudatus seisneb selles, et poole summa puhul on kaitseväelase enda määrata see isikute ring, kellele kaitseväelase hukkumise korral ühekordset hüvitist makstakse. Kaitseväelane on oma otsustes vaba. Nendeks isikuteks võivad olla kõik füüsilised isikud kaitseväelase äranägemisel, kaasa arvatud eelnevalt nimetatud lähedased, lapsed, vanemad jne.
Usun, et seaduseelnõu vastab mitte ainult kaitseväelaste soovile, vaid ka ühiskonnas üldiselt valitsevale hoiakule, mis usaldab kaitseväelast vastava hüvitise määramisel oluliselt suuremas ulatuses, kui tegi seda seni kehtiv seadus. Palun teid seda eelnõu toetada!

Austatud minister! Ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 15. märtsi istungil. Sellel istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Madis Kraav, õigus- ja haldusküsimuste asekantsleri abi Elin Pärnamäe ja õigusosakonna jurist Kristi Purtsak. Eelnõu eesmärk on, nagu kuulsime ka kaitseministri ettekandest, riigi makstava ühekordse hüvitise saajate ringi laiendamine ning poole hüvitise summa osas kaitseväelasele otsustusõiguse andmine. Pärast põhjalikku arutelu komisjonis otsustas riigikaitsekomisjon s.a 19. jaanuari istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu 698 esimeseks lugemiseks Riigikogu üheksanda töönädala päevakorda kolmapäevaks, 24. märtsiks. Ettekandja on kaitseminister Jaak Aaviksoo, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on  Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt kümme tööpäeva ehk s.a 8. aprill kell 18. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Hea ettekandja! Tänan ka teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 8. aprill kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.
Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Mul on hea meel kutsuda Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Palun!

Lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus teeb ettepaneku ratifitseerida Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi kokkulepe.
Mõni sõna selgituseks. Esiteks, tegemist on järgmise etapiga riigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri koostöös. Me võime öelda, et asjaolu, et me oleme jõudnud nii kaugele selles koostöös, on oluline samm edasi, see on ühtepidi riigile suuremate kohustuste võtmine Euroopa kosmosealases koostöös, aga teistpidi on see suuremate ja mitmekesisemate võimaluste loomine meie ettevõtetele, ülikoolidele, teadlastele, tudengitele jne. See kokkulepe tähendab otseselt ka varalisi kohustusi. Me võtame endale iga aasta vähemalt 1 miljoni euro suuruse rahalise sissemakse kohustuse. Samas loob selle koostööleppe sisu võimaluse Eesti ettevõtjatele, et lülituda reaalsete teenuste või toodete pakkumisega ka Euroopa Kosmoseagentuuri koostöövõrgustikku. Nii et see rahaline summa mingil kujul kindlasti, kui isegi mitte öelda, et suuremas ulatuses, tuleb tagasi. Need rahalised vahendid on ette nähtud ka teie kinnitatud eelarves.
Valitsuses me samuti analüüsime vajadust tugevdada eri ministeeriumide koostööd selles vallas. Tõenäoliselt on asjakohane luua alaline valitsuskomisjon, kus on esindatud eri ministeeriumid, teemaga rohkem seotud ametkonnad ning võib-olla ka huvigruppide esindajad. Ka see samm, mis on teatavasti ettevalmistamisel, tuleneb juba selle teile ettepandud seaduse ratifitseerimise vajadusest.
Kokkuvõtvalt: see on igati positiivne samm, loodetavasti ka Riigikogule see meeldib ja te toetate seda. Aitäh!

Kas on küsimusi? Ma tänan teid, austatud minister! Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Hannes Astoki!

Lugupeetud eesistuja! Head kosmosehuvilised Riigikogu liikmed! Majanduskomisjon arutas nimetatud seaduseelnõu esmaspäeval, 15. märtsil. Seda tutvustas meile majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Ta rääkis sedasama juttu, mida täna siin saalis. Oli ka küsimusi. Uuriti, mis reaalset kasu Eesti inimestele sellest kokkuleppest võib sündida. Näiteks proua Tuiksoo küsis, mis kasu saab põllumajandus. Üks näide, mis vastuses välja toodi, oli põllumajandusmaade, aga ka metsade ja muude kõlvikute uuringud satelliidisüsteemide kaudu.
Komisjonile see eelnõu väga meeldis. Arutluse tulemusena tehti ettepanek saata eelnõu tänaseks kuupäevaks Riigikogule lugemiseks (konsensuslik ettepanek), tehti täiskogule ettepanek eelnõu 699 esimene lugemine lõpetada (samuti konsensuslik ettepanek) ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. märts kell 12 (konsensusega). Sellisel moel saaksime lähenevaks kosmonautikapäevaks selle eelnõu seadusena kinnitada. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? On. Aleksei Lotman, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Küsimus on väga tihedalt seotud selle eelnõuga, kuid mitte päris otseselt selle eelnõu kohta. Kas te komisjonis arutasite, kuidas Eesti ametkonnad võiksid omavahel paremini koordineerida erinevate satelliidiandmete kasutamist, selleks et suurendada kuluefektiivsust ehk suurendada seda kasu, mida see leping meile toob?

Aitäh küsimuse eest! Seda küsimust komisjonis ei arutatud.

Veel on teile, härra Astok, küsimusi. Vähemalt üks. Silver Meikar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ühes teises organisatsioonis, mille liige me oleme, on meile hästi oluline artikkel 5. Ma küsin selle artikli 5 kohta, mis on selles koostöölepingus. Siin on kirjas: "5.1. Eesti Vabariik ja agentuur vahetavad järgmist teavet: a) praeguste ja tulevaste kosmoseprogrammide sisu ja kavandamist käsitlev teave." Minu küsimus on see: kas te oskate jagada meile teavet, milline on praegu Eesti Vabariigi teostatav kosmoseprogramm?

Seda küsimust me põgusalt käsitlesime. Komisjonis toodi meile mitmesuguseid näiteid selle kohta, kuidas ühed või teised Eesti ettevõtted kavatsevad või planeerivad seal osalemist, samamoodi räägiti teadusteemadel. Aga ma arvan, et sellele küsimusele põhjalikuma vastuse andmiseks mul hetkel siin kõnepuldis materjale napib.

Helmer Jõgi, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas komisjonis avaldati ka lootust, et kui see kokkulepe ratifitseeritakse, siis on Eestil tulevikus võimalus saada kosmoseriigiks?

Selle kokkuleppe ratifitseerimisega ja selle lepingu allakirjutamisega võime kindlasti ennast vähemalt moraalselt pidada kosmoseriigiks. Ma arvan, et selle lepingu ratifitseerimine Eesti riigi poolt annab sellele väitele ka väga selge sisu, kui Eesti asubki väga tõsiselt teadusuuringute, rakendusuuringute ja rakendustegevuste kaudu Euroopa kosmoseprogrammis osalema. Nii et me võime siira rõõmuga vaadata õhtusesse taevasse ja nähes seal satelliite tiirlemas, mõelda sellele, et see on üks osa Eestist kosmoses.

Mati Raidma, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Hiljaaegu moodustasime me siin Riigikogus kosmoseuuringute toetusrühma. Kas teil komisjoni arutelude käigus ei tekkinud ideed kaasata ka toetusgrupp ja selle liikmed sellesse arutellu?

Niipalju kui ma käigu pealt suudan meenutada, siis minu meelest on kosmoseuuringute toetusrühma liikmeid ka majanduskomisjonis. Nii et sedakaudu toetusrühm osales. Kindlasti olete te kõik, nii kosmoseuuringute toetusrühma liikmed kui ka teised Riigikogu liikmetest kosmosesõbrad, oodatud meie komisjoni istungile, kui me seda eelnõu enne teist lugemist menetleme. Nii et tere tulemast!

Mart Jüssi, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen õhtuti, kui ma riigitöö olen lõpetanud, ka selline kosmosekasutaja. Sellepärast on minu uudishimu siin üsna kohane. Millised on need selle kosmoseprogrammi valdkonnad, mis Eesti jaoks on prioriteetsed? Kas te olete need komisjonis läbi arutanud ja kas ma saaksin lühiülevaate selle kohta, mis on need kosmosekasutuse viisid, mida Eesti saaks eelisarendada?

Aitäh! Sellest oli komisjonis juttu. Kosmosekasutuse viisid on kindlasti Eesti jaoks eeskätt rahumeelsed kosmosekasutuse viisid ja seotud inimkonna üldise hüvangu ning arenguga. Põhiliselt on küsimus Eesti võimekuses. Ühelt poolt on siin oluline see, mida me suudame panustada, millistes tehnoloogiaarendustes kaasa lüüa. Siin on meil kindlasti mitmeid võimekusi, aga üks suuremaid võimekusi on just uuringute tulemuste töötlemise võimekus, kõigi nende satelliidipiltide töötlemise võimekus, nende seostamine muude andmetega ja nende n-ö tõlkimine mingisuguseks mõistlikuks ja kasutatavaks informatsiooniks n-ö lihtsatele inimestele. Teine pool on kindlasti kõikvõimalikud sidelahendused, milles Eestil on ka teatav võimekus. Ilmselt me rakettmootorite tootmises ei ole Euroopa viie tugevaima riigi seas. Aga mine tea, mis impulsse see meile annab. Nii et selles mõttes võtkem seda asja hästi avatult. Minu meelest on selle lepingu ratifitseerimine väga hea signaal kõigile Eesti ettevõtjatele, kellel vähegi on soovi, tahtmist ja usku oma tehnoloogiavõimekuse arendamisse. See on kindlasti üks koht, kus Eesti ettevõtjad saavad kaasa lüüa ja kus Eesti saab ka kosmosega seotud tehnoloogiate tellimiseks raha tagasi hulga rohkem, kui ta ise sisse paneb.

Mart Jüssi, palun!

Aitäh! Täpsustan lihtsalt üldiseks teadmiseks. Me oleme järelikult selles olukorras, kus me rohkem tarbime seda, mida meile kosmosest antakse, kui seda, mida me sinna n-ö ise panustame. Kas see on see tasakaal? Kas see oli komisjonis niimoodi ka arutlusel?

Sellist tasakaalupunkti me komisjonis otseselt ei kaalunud.

Raivo Järvi, palun!

Suur tänu! Sellesama küsimuse jätkuks. Kas nüüd see ratifitseerimine annab meile, ma ei tea, mingi lisavõimaluse, lisaboonuse, lisajuurdepääsu olemasolevatele võimekustele, kui me oleme nüüd n-ö klubi liikmed?

Jah, ma arvan, et see ongi üks kõige olulisemaid väljundeid selle leppe puhul. Eesti ettevõtjatel on võimalik võrdsetel alustel teiste riikide ettevõtjatega osaleda kosmosetehnoloogiate (väga lai spekter, mõistagi) arendamises, koostööprojektides. Kogu see teadmiste ja oskuste ülekanne, mis tänu sellele võiks toimuda Eesti ettevõtetes, annab kindlasti Eesti ettevõtetele väga uusi ja suuri võimalusi kõrgtehnoloogilistes arendusprojektides osalemiseks ja seetõttu ka laiemas mõttes oma konkurentsivõime arendamiseks.

Silver Meikar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mulle väga meeldis teie mõttekäik, et kui me vaatame õhtul üles ja näeme mingit satelliiti, et siis me tunneme, et see on osa meist ja meie riigist. Ma arvan, et see kosmoseagentuuriga liitumise teema on hea ööistungi teema. Aga ma soovin küsida natuke laiemalt. Igasuguste seaduste ja lepingute puhul on oluline õigusselgus. Sellesama õigusselguse huvides küsin: kus algab ja kus lõpeb kosmos?

Ma jään teile hetkel ilmselt teadusliku definitsiooni võlgu ja ma ei tea, kas ka istungi juhataja seda une pealt saab öeldud. Ma parem ei defineeriks, sest ma ei tea seda. Ma julgen seda tunnistada. Aga ma tean ilusat laulu, mis algab sõnadega: hallo, kosmos, hallo, maa.

Mati Raidma, palun!

Aitäh! Riigikaitsekomisjoni esimehena muutusin ma natuke murelikuks, kui ettekandja rõhutas rahumeelse sektori ainuvõimalust Eesti jaoks. Ka riigikaitselises ja julgeolekusfääris on meil suur huvi nende arengute vastu. Seda pidage palun silmas tulevastes aruteludes! Tegemist ei ole ründe-eesmärgiga, aga riigikaitselised ja julgeolekuaspektid on tähtsad.

Head ametikaaslased! Me oleme hetkel küsimustevooru juures. Kõigil teil on võimalus oma fraktsioonide esindajana esitada oma seisukohti läbirääkimistel. Kas ametikaaslastel on Hannes Astokile veel küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat!

Ma tahan võib-olla lõppsõnana ...

Kahjuks meil ei ole siin kodu- ja töökorra järgi võimalik lõppsõna esitada, te olete kõik oma sõnad juba öelnud.

Aga muidu jääb niisugune väga sõjakas mulje!

Te olete kõik oma sõnad siin praegu ära öelnud. Aitäh teile, Hannes Astok! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Pole ühtegi kõnesoovi. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 699 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 31. märtsi kell 12. Esimene lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Ma soovin teile jõudu teie töös.

Istungi lõpp kell 18.56.