Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu kolmanda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõu või arupärimise. Jaanus Marrandi, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon algatab maakogu seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on korraldada maakonna kui haldusterritoriaalse üksuse juhtimine maakogu kaudu, tagada kohalike omavalitsuste ülesannete parem täitmine ning kvaliteetsete avalike teenuste osutamine maakonnas. Me teame, et meil on üsna suuri raskusi haldussuutlikkuse osas just nimelt maakondlikul tasandil. Omavalitsuste liidud küll tegutsevad, aga koostöö maakondlikul tasandil on otseselt seadustamata ja me leiame, et oleks mõistlik anda sellele seaduse kaudu mõistlik vorm. See aitaks lahendada mitmeid, näiteks kas või meie ees seisvaid haridusreformiga seotud probleeme. Mis puutub maakogu ülesannetesse, siis me paneme sellele terve rea kohustusi: kõigepealt maakondliku arendustegevuse koordineerimine, samuti maakondlike ettevõtluskeskuste, koolivõrgu, ühistranspordi, tervishoiu korraldamine jne. Maakogusse valitakse omavalitsusüksuste esindajad vastavalt elanike arvule neis. Ka maavanema valimine antaks maakogu pädevusse. Arvame, et niisugune samm võiks meie riigi halduskorraldust natuke ummikust edasi viia.

Kalev Kallo, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Annan rea Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Teema on valitsuse meetmed töötute raske olukorra leevendamiseks. Sellest on siin saalis küll palju juttu olnud, kuid kahjuks me ei ole ikkagi ammendavaid vastuseid saanud. Ikka veel lõpeb iga nädal kurva statistikaga, milles konstateeritakse, et möödunud nädalal lisandus järjekordselt tuhandeid töötuid. On olnud terveid kvartaleid, mil me pole kuulnud ühtegi uudist selle kohta, et valitsus oleks midagi ette võtnud raskesse olukorda sattunud inimeste abistamiseks. Oleme siin saalis kogenud ainult peaministri halvustavat suhtumist Tallinna linna tegemistesse töötuks jäänud inimeste abistamisel – neid inimesi on nimetatud neoonvestides ringisõitjateks. Kahjuks peaminister ei tea, et paljudele nendele inimestele ja nende peredele on see töö ainukene sissetulekuallikas ja nad on selle eest siiralt tänulikud. Peaminister seda ei tea, sest tema õuelaulikud seda ei kajasta. Ja nii kaua, kui me kuuleme siin ainult, et möödunud nädalal jäi jälle tööta 1500 inimest, ja me ei kuule, et tänu valitsuse tegevusele sai tööd 1600 inimest ehk saldo on pluss 100 inimest, nii kaua on jutud igasugusest neljamiljardilisest toetusest kas lihtsalt enesekiitus, bluff või lausvale. Aitäh!

Tiit Kuusmik, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitab arupärimise minister Siim Valmar Kiislerile, mille teema on ravikindlustamata inimeste ebavõrdne kohtlemine ja alus Tartu Ülikooli ja õiguskantsleri büroo koostöös valminud uuring "Ravikindlustusega hõlmamata isikute olukord Eesti kohalikes omavalitsustes".
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervisekaitsele. Eestis on aga inimesi, kelle puhul see õigus ei ole täielikult tagatud. Tegemist on isikutega, kes ravikindlustuskaitse puudumise tõttu ei suuda tervishoiukulusid tasuda ning seepärast puudub neil ka juurdepääs tervishoiuteenusele. 2008. aastal oli Sotsiaalministeeriumi andmete põhjal selliste inimeste osakaal üle 4% Eesti elanikkonnast. Ravikindlustusega hõlmamata isikutele on riik garanteerinud vaid vältimatu abi, kiirabiteenuse ning teatud psühhiaatrilise abi kättesaadavuse. See tähendab, et ravikindlustuseta isikute abi on tagatud vaid olukorras, kus selle edasilükkamine või andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Sotsiaalministeeriumi andmetel on mõned kohalikud omavalitsused üle võtnud riigi kohustuse tagada isikute õigus tervise kaitsele läbi piisava arstiabi kättesaamise tagamise ning võimaldada oma territooriumil elavate ravikindlustusega hõlmamata isikute juurdepääs kohaliku omavalitsuse rahastatavale üldarstiabile. Arupärijaid huvitab selle uuringu regionaalpoliitiline aspekt ning riigi ja kohalike omavalitsuste kohustuste ja asjaomaste vahendite vahekord. Esitatud on neli küsimust. Arupärimise on allkirjastanud 12 erakonna liiget ja me soovime oma küsimustele vastuseid. Aitäh!

Arvo Sarapuu, palun Riigikogu kõnetooli!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kümme murelikku Keskerakonna rahvasaadikut annavad üle arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Selle teema on teenuste kättesaadavus maal. Olukorra teeb eriti halvaks tõsiasi, et mitmed maa-apteegid on kinni pandud või selle ootel. Suletud on Türi apteegi haruapteek Oisu alevikus, oma järge ootavad Järvamaal Roosna-Alliku ja Väätsa apteek ning üle Eesti on meie teada neid üsna palju. Me taunime nõrka regionaalpoliitikat, mida praegune valitsus ajab, ja tahame teada näiteks niisuguseid asju. Kui oluliseks teenuseks peetakse ravimite kättesaamise võimaldamist maapiirkonnas? Kui palju apteeke ja postkontoreid on suletud? Kokku on seitse küsimust ja me palume need regionaalministrile üle anda. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud härra juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna noorsootöö seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Aitäh!

Austatud Riigikogu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja kolm arupärimist ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab juhatus nende edasise menetlemise.
Läheme teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikme arupärimise kaitseminister Jaak Aaviksoole, viie Riigikogu liikme arupärimise õiguskantslerile ning ühe Riigikogu liikme arupärimise õiguskantslerile.
Head ametikaaslased! Seoses sellega, et homme toimub siin saalis traditsiooniline ELO noorteparlamendi istung, palun ma teil oma töölauad dokumentidest tühjaks teha. Ja nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.

Võime minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole, võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 626. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, võlaõigusseaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 626 on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, seega võib minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 617. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole, seega lähme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 624. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi! Kaheksa minutit

Head kolleegid! Soovin juhtida teie tähelepanu sellele, milline seadus tänase kolmanda lugemise järgse hääletamisega vastu võetakse. Eile, kui energiateemalised arutelud nii siin ruumis kui hiljem rahvusringhäälingus olid haripunkti jõudnud, tekkis mul enesel väga selge võrdlusmoment, mida siis praegu tegemas ollakse. See sai juba mainitud, et mitteseotud asjade sidumine ühte seadusse ei ole sageli mõistlik, aga elektrituruseadusega see juhtunud on. Täna aga toimub Eesti energiasüsteemiga, ja just nimelt ettevõttega Eesti Energia umbes samasugune lugu, nagu Jaroslav Hašek on kirjutanud oma raamatus "Vahva sõdur Švejk". Ta nimelt õpetab seal, kuidas koera müüa. Koer tuleb korralikuks pügada, ära värvida ja siis talle veidikene slivovitši sisse anda, et ta uue peremehe juures rõõmsalt saba liputaks ja näiks noorema koerana. Täpselt sellist noort koera praegu ka meil meisterdatakse.
Toon ka näiteid, et mitte jääda paljasõnaliseks. Seaduseelnõu vastuvõtmisel võib maksumaksjate koormuseks, mis tekib, et toetada uute põlevkiviplokkide ehitamist, kujuneda järgmise 20 aasta jooksul umbes 24 miljardit krooni. See on üht liiki kaaspanus. Teiseks, kui rajatakse 600 megavati ulatuses uusi energiaplokke, mis töötavad põlevkivil, võib see tähendada, et maksumaksjad peavad maksma järgmise 20 aasta jooksul iga aasta 3–4 miljardit krooni nendesamade väliskulude katteks. Kõik see kokku ei ole rohkem ega vähem kui umbes 100 miljardit krooni. Täna meisterdatakse siis kingitust, mille puhul maksumaksjate panus on umbes 100 miljardit krooni ehk veidi vähem kui 100 000 krooni 20 aasta jooksul iga inimese kohta Eestis.
See ei ole viis, mismoodi energiamajandust muuta. See ei ole viis, millisel moel üles ehitada kliima mõjudest rohkem vaba energeetikat. Me ei leia, et sellises kombinatsioonis kaaluvad kõik need positiivsed osad, mis selles eelnõus olemas on, muu üles. Väga selgelt on tegemist fossiilkütuste kasutamise põlistamisega selle eelnõu abil.
Kui analüüsida praegusi probleeme või õigemini nende põhjusi, siis on täiesti selge, et joonistub välja majandusministeeriumi töö ühekülgsus, rutakus ja võimetus kaasata inimesi sisulisse diskussiooni, vastuolude rohkus ja taas ka see, mida on majandusministeeriumile kahjuks varemgi ette heidetud: et majandusministeeriumi juhtimine ei ole sõltumatu, vaid sõltub väga tugevalt ühe ettevõtte ehk Eesti Energia selgetest ärihuvidest. Sellises kombinatsioonis on see seaduseelnõu sündinud. Tõsi, eelnõu annab võimaluse liita võrguga väikeseid tootjaid, mis tähendab seda, et võib-olla hajaenergeetika saab hoogu juurde. Tõsi, see annab võimaluse toetada selgemalt just nimelt efektiivset koostootmist, mis nii taastuva kui taastumatu energiaressursi kasutamisel on väga oluline. Aga kui võtta see arvuline bilanss kokku ja vaadata, kui suur saab olema hüpoteetiliselt kõige ebamugavam kulu maksumaksjale juhul, kui see seaduseelnõu vastu võetakse, ning milline saab olema see energiakasutuse profiil, mida meeletul moel – 100 miljardit krooni 20 aasta jooksul on väga suur dotatsioon, millist lõbu ja mõnu ei naudi siinmail mitte üks teine ettevõtlusvorm –, siis pean oma fraktsiooni nimel ütlema, et meil on ülimalt raske sellise eelnõu vastuvõtmist toetada. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Kalle Pallingu!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Täna Riigikogus kolmandal lugemisel olev elektrituruseaduse muutmise seadus tundub mõnele kaugemale vaatajale vahest tehniline küsimus olevat. Mis vahet seal ikka, kuidas miski energeetika vallas korraldatud on. See ei ole kindlasti nii! Mul on äärmiselt hea meel, et Riigikogu ei käitunud kummitemplina ja otsustas suurema selguse huvides teise lugemise katkestamise kasuks. Samas on üllatus, et nendel kordadel, kui parlament tahab süveneda asja olemusse ja võtta rohkem mõtlemisaega, siis süüdistatakse meid vaenulikkuses ja avalikkus külvatakse üle demagoogiaga. Näide: ega see, et me muudame toetuste maksmise efektiivsemaks, ei ole otseselt seotud töökohtade kadumisega. Puiduhakke kasutamisega energiatootmises loome töökohti, ja koguni 300. Olgu! Aga siis peaks ju olema nii, et kui põlevkivi kasutamine puiduhakke kasutamise kasvades väheneb, kaob selles sektoris sama palju töökohti.
On äärmiselt vastutustundetu hirmutada inimesi ajal, mil tööpuudus on niigi suur. Vahepeal tekkis isegi tunne, et nii olulise seaduseelnõu arutelu, nagu elektrituruseaduse eelnõu seda on, taheti pöörata palaganiks sarnaselt kartulite ja küttepuude kampaaniaga. Oleks aeg, nagu ütles Postimehe korraldatud arvamusliidrite lõunasöögil ka lugupeetud õiguskantsler, rääkida tõtt, süveneda asja sisusse ja teha siis järeldused ja otsused. Ning seda Reformierakond tegigi.
Paljudele võib kogu jutt elektrituruseaduse ümber väga tehniline tunduda, seepärast pean siinkohal vajalikuks veel kord lahti seletada asja sisu. Koostootmise idee on toota sooja ja elektrit koos ning kasutada mõlemad ära maksimaalse efektiivsusega. Sooja tekib paratamatult rohkem ning see tuleb suunata inimestele toasoojaks. Äriplaani ei saa rajada vaid taastuva energiaallika kasutamise eest makstavatele dotatsioonidele. Ükski dotatsioon ei ole igavene. Kui metsasektor suutis poole aastaga august välja tulla, siis on see suurepärane tulemus. Veel pool aastat on neil võimalus müüa oma puiduhaket ka suurte ebaefektiivsete katelde kütmiseks. Selle seadusmuudatuse tulemusena, mis suvel teoks sai, on mitmed ettevõtjad teinud investeeringuid ja leidnud lisaks koostootmisjaamadele kliente ka eksporditurgudel. Kui aga iga seadusmuudatus arvestada otseselt tekkivatesse töökohtadesse, siis oleme me lühinägelikud ja selgelt valel teel. Pikalt käsitletud kondensatsioonirežiimil töötamisel toetuse maksmine sai kesta vaid lühikest aega, kuid selle ajaga ilmnesid väga selged turumoonutused. Oleks rumal oodata ja mitte midagi otsustada.
Teine suur muudatusettepanekute plokk puudutas vaidlusobjektiks olevaid toetusi põlevkivienergeetikale ehk sisuliselt toetust Eesti Energiale põlevkivil põhinevate reservvõimsuste soetamiseks aastateks 2016–2025. Eesti Energia on välja kuulutanud hanke ning küsib hinda kahe katla ehitamiseks. Keegi pole väitnud, et Reformierakond ei hooli Eesti energeetilisest julgeolekust ja reservvõimsuste olemasolust, mis tagaksid meie elektriga varustatuse ja stabiilsema energia hinna avatud turu tingimustes. Energeetikaalased valikud, mis tähendavad mitmekümnete miljardite suurusi kulutusi, ei saa olla kitsaste tagatubade otsused. Need on otsused, mille langetamisel peavad Reformierakonna arvates kaasa rääkima erialaspetsialistid üle Eesti, ettevõtjad ning tarbijad. Seetõttu peame endiselt oluliseks arutelu energeetikavalla valikute üle, olgu elektrituru tulevik milline tahes.
Eesti Energia nõukogu liikmena võin julgelt väita, et teise katla otsus tuleb alles paari aasta pärast, kui on selgunud CO₂ kvoodi kaubandus ja Eesti tuumajaama puutuv investeeringuplaan. Kuigi eilne muudatusettepanekute hääletus näitas väga selgelt, et pea pool parlamendist oleks soovinud veelgi pikemat arutelu, otsustas Riigikogu juba täna mõlema katla toetusskeemi.

Hea ametikaaslane härra Palling! Teil on võimalik võtta kolm lisaminutit. Kas soovite seda?

Jah, soovin küll.

Kas ühe minuti või kolm minutit?

Ühe minuti.

Palun, üks lisaminut!

Reformierakonna arvates oleks võinud otsuse teise katla rajamise või mitterajamise kohta Eesti Energia asemel langetada ka Riigikogu või Vabariigi Valitsus.
Lõppkokkuvõttes on aga Reformierakonna jaoks tähtis mitte otsustusprotsess, vaid siiski Eesti energeetiline julgeolek ning võimalikult odav elekter ja toasoe, samuti energiavarustuse kindlus. Meie arvates tuleb tuumajaama projektiga edasi liikuda ja alustada vastava seadusandliku baasi loomist juba sel aastal. Samuti soovime siinkohal ergutada ka teisi loomingulisi otsinguid Eesti energiabilansi mitmekesistamiseks. Aitäh!

Ma tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Mart Laari! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Isamaa ja Res Publica Liidu saadikurühm on rõõmus, et oleme lõpuks jõudnud (võib küll öelda, et lausa viimasel minutil, kuid ikkagi!) tänase kaaluka otsuse vastuvõtmiseni. Isamaa ja Res Publica Liidu saadikurühm toetab praegu arutusel oleva eelnõu vastuvõtmist.
Väike tõrvatilk meepotis on paraku küll see, et me sellele heale otsusele lisasime ühe teise otsuse, mille kohta võib juba praegu ütelda klassikalise lause "Tahtsime kõige paremat, aga välja tuli nagu alati."
Eelkõneleja üritas siin üles kiskuda mingit poliitilist tüli. Ma ei arva, et seda siinsetes aruteludes tegelikult on olnud, kas või juba sellepärast, et Isamaa ja Res Publica Liidu saadikurühm oli üks neid Riigikogu saadikurühmi, kes suhtusid Reformierakonna ministri ettepanekusse laiendada Eesti Energiale dotatsiooniskeemi suhteliselt suure skepsisega. Just meie lisasime sellesse ettepanekusse ka ajapiirangu, et seda ei rakendataks väga pikalt.
Nüüd, pool aastat hiljem, on samad inimesed valgustatud saanud. Saadakse aru, et võib-olla sai tehtud otsus langetatud kiirustades ning mitte piisavalt järele mõeldes. Nüüdseks on selle tagajärjed, mis puudutavad küttekulude kasvu ja turu moonutamist ja kõike muud, millest siin räägiti, kohale jõudnud. Sellest räägitakse üsna palju ja aktiivselt. Ma ei saa aru, kuidas seda varem ei mõistetud.
Paraku mulle tundub, et arvestades neid probleeme, mida me näeme ja millest kuuleme ka Eesti ettevõtjatelt ning mis ilmselt Eesti riigi ja meie kõigi ees lähemal ajal üsna konkreetseid küsimusi tõstatavad, kui me otsekui selle turgu moonutava dotatsiooni Eesti Energialt ära võtame, siis karistame sellega tegelikult hoopis teisi ettevõtjaid. Nii tekivad Eesti riigil tõsised probleemid. Ehk me oleme jälle tegemas otsust, mis ei ole piisavalt järelemõeldud ja mille tagajärjed pole korralikult analüüsitud.
Loomulikult tuleb arvestada signaale, mis me avalikkusele saadame. Me võime ilusasti rääkida sellest, et töökohti nii palju ei kao. Samal ajal on siiski selge, et metsanduses kaob meie tänase otsuse tõttu töökohti – kes see ikka tühja investeerib. Ja teiseks ka mitmed investeeringud, mis olid plaanis ja mis oleksid loonud töökohti. Näiteks Pärnu koostootmisjaam lükkub paraku edasi või jääb hoopis ära. Ma loodan, et see nii ei lähe.
Teiseks me saadame loomulikult investoritele Eestis sõnumi, et meil siin kehtib põhimõte: mees annab sõna, mees võtab sõna. Ja kõik on justkui kõige paremas korras. Sellest on kahju ja mul on tõsine kahtlus, et me pöördume veel nimetatud sätte juurde tagasi. Ma kardan, et Eesti ettevõtjad vaidlustavad tolle sätte, viidates Eesti võetud rahvusvahelistele kohustustele. Sellisel juhul me võime tõesti tagantjärele tõdeda, et näe, läks natuke viltu, me ei mõelnud selle asja üle piisavalt järele. Kahju, kui nii läheb. Mulle tundub, et tarassbulbalik suhtumine, et mina olen su sigitanud ja mina su ka tapan, pole tegelikult lihtsalt praktiline. Loodan, et see jääb Riigikogus tõesti viimaseks korraks. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nüüd võime asuda eelnõu 605 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele eelnõu 605. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 72 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi ja 4 inimest on erapooletud. Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa!
Head ametikaaslased! Ma palun istungisaalis vaikust! Meil käib praegu eelnõu ettekanne ja ma palun ettekandjat austada! Kellel on vaja rääkida, see võib minna saalist välja. Aga kui te soovite ettekannet kuulata, siis ma palun saalis tasa olla. Palun, ettekandja!

Austatud kolleegid! On mõistetav, et elevus on suur, aga valimiste korraldus vajab siiski ka tähelepanu. Oleks kurb, kui te sellest kergel käel mööda läheksite.
Arutatav eelnõu kujutab endast kahe algatuse ühendamist. Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatuse sisu oli muuta Euroopa Parlamendi valimise seaduses ette nähtud valimissüsteemi ja minna taas üle avatud nimekirjadele. Sellele järgnes mõningase hilinemisega kahe fraktsiooni eelnõu. Nüüd on algatus sellises faasis, et eelnõud on vastavalt põhiseaduskomisjoni otsusele ühendatud ning teie ees. Kuna meie viimased kodukorra muudatused näevad ka sellises faasis ette uue seletuskirja lisamise eelnõule, siis tahaksingi seda pisut tutvustada. See aitab ka meenutada, millest eelnõu räägib ja milline on selle käekäik olnud varasematel aastatel.
Põhiseaduskomisjon algatas 22. septembril 2008. aastal Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 341. Selle sisu oli Euroopa Parlamendi valimisel lahtistele nimekirjadele üleminek. Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogu istungil toimus 12. novembril 2008. aastal. 10. juunil 2009 algatasid Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna fraktsioon analoogse seaduseelnõu numbriga 524. Selle esimene lugemine toimus mullu 27. oktoobril. Tänavu 18. jaanuaril otsustas põhiseaduskomisjon oma koosolekul nimetatud eelnõud ühendada ning suunata ühendatud eelnõu teisele lugemisele täiskogu istungile tänaseks päevaks ettepanekuga teine lugemine lõpetada.
Põhiseaduskomisjoni arvates vastab Euroopa Parlamendi valimise süsteemi muudatus valijate ootustele ning aitab kaasa demokraatia edenemisele. Samuti on põhjendatud Euroopa Parlamendi valimise süsteemi viimine samadele alustele Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel kasutatava süsteemiga.
Olgu öeldud, et tegemist on kolmanda muudatusega Euroopa Parlamendi valimise süsteemis. 18. detsembril 2002. aastal võttis Riigikogu vastu Euroopa Parlamendi valimise seaduse, mille kohaselt sai valija anda hääle erakonna nimekirjale või üksikkandidaatidele. Seega oli tegu nn kinniste nimekirjadega. 9. märtsil 2004. aastal võttis Riigikogu vastu Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt muudeti Euroopa Parlamendi valimise süsteem lahtistel nimekirjadel põhinevaks. Valija hääletas siis ühe kandidaadi poolt. Nimekirja hääled summeeriti, individuaalne häälte arv määras kandidaatide järjestuse.
Esimesed Euroopa Parlamendi valimised Eestis toimusid 13. juunil 2004. aastal lahtiste nimekirjadega. Seevastu 16. novembril 2006. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadus, millega taaskehtestati kinnised nimekirjad valimistel. Seadus jõustus 23. detsembril 2006. aastal. Teised Euroopa Parlamendi valimised meil Eestis toimusid 7. juunil 2009. aastal kinniste nimekirjade alusel. Et avardada meie teadmisi teiste riikide praktikast, palus komisjon koostada ühe tabeli, mis on eelnõu seletuskirja lisa. Et teie aega kokku hoida, ei hakka ma seda ette kandma, aga juhin siiski stenogrammi silmas pidades teie tähelepanu sellele, et põgus pilk sellele nimekirjale näitab, et enam-vähem pooleks on Euroopas riike, kes kasutavad üht või teist valimissüsteemi.
Nüüd komisjoni otsustest. Komisjon teeb täiskogule ettepaneku teine lugemine täna lõpetada ning viia kolmas lugemine läbi s.a 10. veebruaril. Juhin veel tähelepanu, et komisjon on teinud omalt poolt ühe kompleksse parandusettepaneku, et poliitiliselt heaks kiidetud põhimõte oleks läbivalt kogu valimisseaduses ühesugune. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek, see on põhiseaduskomisjoni esitatud ja seisukoht on seda täielikult arvestada. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud ja tänane viies päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni esimehe Kalev Kotka!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Pärast ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist täiskogus on maaelukomisjon arutanud seda eelnõu kolmel korral: 11., 21. ja 25. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega ka teised komisjonid ettepanekuid ei esitanud. Maaelukomisjon ise sõnastas koos Põllumajandusministeeriumiga ühe muudatusettepaneku. See täpsustab energiakultuuride kasvatamisega seonduvat ja annab põllumajandusministrile vajaliku volitusnormi detailsete eeskirjade kehtestamiseks.
Maaelukomisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu 646 teine lugemine täna lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu istungile 10. veebruaril 2010 ning teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Asume eelnõu 646 muudatusettepanekuid läbi vaatama. On laekunud üks muudatusettepanek, selle on teinud juhtivkomisjon. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud, kuues päevakorrapunkt on käsitletud.
Head ametikaaslased! Rohkem meil päevakorras punkte ei ole. Tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.40.