Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu kolmanda töönädala kolmapäevast istungit. Kas soovitakse üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Proua juhataja! Head kolleegid! Mida aeg edasi, seda kummalisema pöörde võtavad arengud seoses Vabadussõja võidusambaga. Siit tulenevalt on meil arupärimine kaitseminister Jaak Aaviksoole. Selle aasta 27. jaanuaril ilmus ajalehes Eesti Päevaleht artikkel, millest ilmneb, et Vabadussõja võidusamba ehitanud Sans Souci  ja Kaitseministeeriumi vahelise lepingu kohaselt oleks esimeselt lepingupoolelt olnud võimalik oma kohustuste täitmata jätmise eest välja nõuda 30% kogu samba maksumusest. See summa ületab 18 miljonit krooni, mille jaoks samba ehitajad pidid ostma spetsiaalse kindlustuse. See selgub Andmekaitse Inspektsiooni nõudmisel lõpuks tsenseerimata versioonis avaldatud ministeeriumi ja Sans Souci sambapüstitamise üldlepingust. Teadmata põhjusel loobus Kaitseministeerium nõudest, millele tal oleks olnud õigus. Seoses sellega on meil kaitseministrile neli küsimust. Miks loobus Kaitseministeerium samba ehitamisel ebaõnnestunud ettevõttelt kohustuste täitmata jätmise eest lepingust tuleneva nõude esitamisest 18 miljonile kroonile? Kes langetas otsuse 18 miljoni krooni nõudest loobumiseks? Kes katab riigile tekitatud kahju seoses saamata jäänud 18 miljoni krooniga? Kas kaitseminister kavatseb seoses sellega tagasi astuda? Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Riigikogu õiguskomisjon algatab liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on täpsustada mõningaid asjaolusid ja aspekte automaatse liiklusjärelevalvega seonduvalt. Aitäh!

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Koos nelja kolleegiga Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonist esitan arupärimise õiguskantsler Indrek Tederile. Arupärimine puudutab erakondade sisedemokraatiat ning kinnipidamist põhikirjast ja mittetulundusühingute seadusest. Eestis vastutavad poliitilise demokraatia olukorra eest erakonnad, eelkõige Riigikogus esindatud erakonnad. See paneb erakondadele kõrvuti kõigile võrdselt kehtiva vastutusega seaduste täitmise eest suurema vastutuse erakondade sisedemokraatia reeglitest kinnipidamisel. Erakondade rahastamine toimub riigieelarvelistest vahenditest, mis paneb erakondadele lisakohustuse seadusest tulenevate protseduuride õigeaegse ja täpse täitmise osas. Maksumaksjal on õigus teada, kuidas tema raha kasutatakse, kes tema raha kasutavad ja kas neil inimestel, kes seda raha kasutavad, on selleks olemas pädevad volitused. Nimelt on selgunud, et ühel parlamendierakonnal, valitsuserakonnal, Isamaa ja Res Publica Liidul ei ole olnud 53 päeva vältel volitusi, ei ole olnud pädevat juhatust, erakonna esimehel ei ole olnud volitusi. See on ajavahemik, mil anti üle majandusaasta aruanne, mil tehti riiklikult küllalt tähtsad ja olulised otsused. Avalikkusel on õigus teada, kas erakonna tegevus oli sel ajal seaduspärane, erakonnaseadusele ja ka mittetulundusühingute seadusele vastav. Sellepärast oleme koostanud seitse küsimust õiguskantslerile, et saada neis asjades selgust.

Aitäh! Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Ka minu arupärimine on adresseeritud õiguskantslerile. Viimasel ajal, kui Riigikogu on mõne seaduse vastu võtnud, on tekkinud küsimusi, kas need seadused on peensusteni kooskõlas põhiseadusega. Paraku polegi see vahel nii olnud. Minul on tekkinud küsimus, kas Riigikogu valimise seadus, Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ning Riigikogu liikme staatuse seadus on kooskõlas põhiseaduse ja selle mõttega. Nimelt just selles osas, mis puudutab üksikkandidaadi rolli enne Riigikogu valimisi, valimiste ajal ja pärast valimisi. Selle kohta esitangi küsimused õiguskantslerile. Kokku on kuus küsimust.

Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Eks ta nii ole, et ühtedelt tuleb rohkem algatusi arupärimiste näol ja teistelt jälle eelnõude näol. Meie fraktsioon ei loobu oma ponnistustest, mille sihiks on see, et aidata neid, kellel praegu on ilmselt kõige keerulisem ja kehvem. Me esitame tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teemaks on ravikindlustusega hõlmamata isikute võimalus pääseda perearsti juurde. Me ei vaidlusta viimasel ajal vaidluse all olnud teemat, kui palju neid inimesi on. Neid on vähemalt 60 000 ja võib arvata, et nende arv kasvab. Meie ettepanek on lihtne: alates järgmisest aastast võiksid nad pääseda perearsti juurde samadel alustel kui ravikindlustatud isikud ja selle teenuse osutamise peaks perearstidele kinni maksma riigieelarvest. Vajadused selles valdkonnas muudatusi teha on kindlasti suuremad, aga ma usun, et nende muudatuste aeg saabub siis, kui ka Eesti riigi tulude ja kulude vahekord on parem. Järgmisel aastal tuleb vähemalt see väike liigutus ära teha. Aitäh!

Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja kolm arupärimist. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlemise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimised vastavad sellele seadusele, siis edastan nad otsekohe adressaatidele.
Head kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; riigikaitsekomisjoni eile algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eile algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Olen edastanud viie Riigikogu liikme arupärimise siseminister Marko Pomerantsile, kümne Riigikogu liikme arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile ja nelja Riigikogu liikme arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.

Alustame tänase päevakorra punktide käsitlemist. Tänase päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, ma ei ava läbirääkimisi. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 634. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 625. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 581. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas  fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Head Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 573. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse eelnõu 488. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastu oli 2, erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Jätkub Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma kutsun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi.

Proua Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Riigikogu katkestas elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise ja täna me jätkame teist lugemist. Vahepeal on majanduskomisjon oma kahel istungil, neljapäeval, 21. jaanuaril, ja esmaspäeval, 25. jaanuaril, viinud läbi selle eelnõu teise lugemise ja valmistanud ette teist lugemist siin täiskogus. Koos on käinud ka majanduskomisjoni poolt selle eelnõu arutamiseks moodustatud töörühmad.
Pärast eelnõu teise lugemise katkestamist esitasid muudatusettepanekuid Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eesti Keskerakonna fraktsioon, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja Riigikogu liige Eiki Nestor. Lisaks nendele muudatusettepanekutele laekus töögrupi arutelude tulemusel veel muudatusettepanekuid mõne seaduseelnõu sätte täpsustamiseks ja lähtuvalt esitatud muudatusettepanekutest tuli ettepanekuid eelnõu algataja esindajalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Kõik need muudatusettepanekud on läbi arutatud eelnõu algataja esindajaga ja muudatusettepanekute esitajatega nii töögrupi nõupidamistel kui ka majanduskomisjoni kahel istungil. Etteruttavalt peab ütlema, et valdav osa muudatusettepanekuid käsitles toetusi ja toetustega seonduvat.
Kolleegid! Teile kõigile on välja jagatud muudatusettepanekute loetelu, teil on teise lugemise jätkamise arutelule esitatud seletuskiri ja loomulikult ka aktualiseeritud eelnõu tekst. Majanduskomisjon tegi oma 21. jaanuari istungil järgmised menetluslikud otsused. Nimelt otsustas komisjon saata elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule teise lugemise jätkamiseks 27. jaanuaril s.a (poolt 10, erapooletuid 1, vastu 0), teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada (samasugune hääletustulemus) ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 28. jaanuaril ning eelnõu seadusena vastu võtta (samuti poolt 10, erapooletuid 1 ja vastuhääli ei olnud).
Muudatusettepanekute arutelu toimus samuti 21. jaanuaril, aga muudatusettepanekute hääletus 25. jaanuaril. Nüüd jagan ma jällegi selguse huvides muudatusettepanekud sisulistesse plokkidesse, vaatlen neid selliselt ning nimetan nende sisuliste teemade juures ka muudatusettepanekuid.
Kõigepealt, ettepanek elektrituru sisuline avamine edasi lükata. Seda selliselt, et vabatarbijatele ei panda kuni 31. detsembrini 2011 kohustust vabatarbija õigusi kasutada. Selle muudatusettepaneku esitasid kolleegid Eesti Keskerakonna fraktsioonist. Muudatuse vajadust põhjendasid nad sellega, et vabatarbija saab nii võimaluse osta 2011. aasta lõpuni elektrienergiat fikseeritud hinnaga ning see peaks muudatusettepaneku autorite arvates olema suurtarbijatele sobilik. Eelnõu algataja esindaja selgitas majanduskomisjonis nii nagu ka eelnõu eelmisele lugemisele eelnenud aruteludel, et ta ei toeta elektrituru avamise edasilükkamist, kuna Euroopa Liiduga liitumise lepingus võttis Eesti endale kohustuse avada elektriturg järk-järgult, nii et 2009. aasta 1. jaanuariks on turg avatud 35% ulatuses. See on sätestatud Euroopa Liidu direktiivis 2008/3/EÜ. Samamoodi kõlasid seal need põhjendused, mida ma olen ka siin suures saalis juba esitlenud ja millel peatunud, et turu tegelik avamine on vajalik Euroopa Komisjoni majanduse elavdamise kavas planeeritud 100 miljoni euro suuruse toetusraha saamiseks, mis on vajalik täiendava alalisvoolu merekaabli rajamiseks Eesti ja Soome vahel ning ka elektribörsi reaalseks käivitamiseks. Me loomulikult hääletasime seda ettepanekut ja ettepanek komisjoni toetust ei leidnud.
Teine muudatusettepanekute plokk (see on kõige mahukam) on seotud toetuste maksmisega taastuvast allikast toodetud energia puhul. Siin on omakorda kaks teemaderingi. Üks seondub täpsema regulatsiooniga, kui põletatakse biomassi. Teine teemadering seondub oma tarbeks toodetava elektri puhul toetuse maksmisega ja selle mõõtmise korraldusega. Biomassi põletamise temaatika kajastub muudatusettepanekutes nr 8 ja 9. Komisjoni toetuse leidis Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanek, mille järgi alates 2010. aasta 1. juulist makstakse toetust elektrienergia eest, kui see on toodetud biomassist koostootmisrežiimil, välja arvatud siis, kui see biomassist toodetud elektrienergia on toodetud kondensatsioonirežiimil. Oluline on ka täpsustav regulatsioon selle kohta, kuidas koostootmise täpsem juhis tekib. See sünnib Vabariigi Valitsuse määruse näol, kusjuures Vabariigi Valitsus oma määruse tegemisel arvestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekuga ning majandus- ja kommunikatsiooniminister võtab aluseks Konkurentsiameti ettepaneku. Selliselt on see teema ettepanekus nr 8 fikseeritud ja komisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud.
Toetus oma tarbeks toodetava elektri eest ja selle mõõtmine vaatab meile vastu muudatusettepanekutest nr 6 ja 7, nagu ma ütlesin. Sisu on selles, et ka neid tootjaid, kes taastuvast allikast elektrit toodavad ja selle ise ära tarbivad, tuleb võrdselt kohelda. Peab ütlema, et see teema oli komisjonis mitmel korral ka eelnevate lugemiste käigus üleval. Toona Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja eelnõu algataja esindajana põhjendas, et ei leita head, sobivat metoodikat, kuidas ikkagi hinnata neid koguseid, et siin ei oleks mingisugust valskuse tegemise võimalust. Aga kuna Reformierakonna fraktsioon ja roheliste fraktsioon olid pakkunud oma versioonid, kuidas seda teha, kusjuures seda ei olnud ka väga keeruline välja mõelda, sest eelnõu esimeses, kooskõlastusringile läinud tekstis oli see juba kord fikseeritud, aga siis sealt välja võetud, siis suutis eelnõu algataja esindaja pakkuda sellise sõnastuse ja metoodika, mis on ka toetust leidnud. Komisjon toetas seda regulatsiooni konsensuslikult.
Järgmine teema seondub uute põlevkiviplokkidega. See kajastub ettepanekutes nr 14 ja 15, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Sisu on selles, et seaduses oleks kirjas toetusmehhanism ühe põlevkivikatla rajamiseks, mis jätab Riigikogule võimaluse teha teise põlevkivikatla kohta otsus vastavalt vajadusele ehk lähiaastatel. Selline oli ka ettepaneku esitaja argumentatsioon, rõhuasetusega sellel, et nii kaaluka ja kuluka otsuse puhul peab tekkima avaliku arutelu võimalus ning võimalus uurida ka teisi variante võimaliku energiadefitsiidi tekke puhuks tarbimise tipp-perioodil. Need ettepanekud komisjonis toetust ei leidnud.
Neljandat ettepanekute plokki on võimalik kokku võtta sellise sõnastusega, et siiani ei ole tootja ja süsteemihalduri omavahelised suhted olnud piisavalt selgelt ja pariteetselt reguleeritud, võrgueeskiri jätab ettepanekute autori arvates energiatootja kahjuks tõlgendamise võimalusi. Ühesõnaga, on tarvilik täpsemini sõnastada tootja ja süsteemihalduri suhted ning ka võrgueeskirjale üht-teist täpsemalt ette kirjutada. Mul on hea meel selle üle, et ettepanekutes nr 3 ja 5 on komisjon leidnud kompromissi ja suutnud üldjuhul muudatusettepanekute esitajatele pakkuda sobiliku sõnastuse.
Pean oluliseks mainida ka muudatusettepanekut nr 4, mille sisuliselt tegi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Selle mõte on selles, et ka väiksemate, alla 15-kilovatise võimsusega tootmisseadmete, kui nad toodavad energiat taastuvast energiaallikast, ühendamine võrguga oleks võimalik lihtsustatud tingimustel. Põhiliselt puudutab see maapiirkondi. Ka siin leidsime me sobiliku lähenemise võrgueeskirja täpsustamiseks, leidsime, et  võrgueeskiri peab lähtuma §-st 42. See on kirjas ettepanekus nr 4. See leidis komisjonis täielikku mõistmist ja toetust.
Nii, head kolleegid, need on muudatusettepanekud ja menetluslikud otsused, millest ma juba eespool rääkisin. See on esialgu kõik. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea kolleeg! Sa mainisid, et tegemist on kuluka seadusega. Võib-olla ütled mõne arvu ka.

Aitäh! Ma ei saa seda teha. Esiteks mainin seda, et ma rääkisin kulust põlevkiviplokkide puhul. Me teame, et praegu on eelnõu tekstis juttu kahest plokist ja aastasest sisulisest toetusest 1,2 miljardit krooni, mis teeb 20 aasta vältel 24 miljardit krooni. Siin rääkisin ma kulukusest. Terve eelnõu ja kogu toetuste paketi kogusummat ei saa ma öelda, sest see sõltub ka sellest, mis ettepanekuid Konkurentsiamet teeb ja kui palju siit veel uut infot tuleb.

Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Aitäh! Minu küsimus puudutab samuti muudatusettepanekut nr 14 ehk neid rahasummasid. Võib-olla sa, Urmas, paari sõnaga ütled, ega me ei jaga laskmata karu nahka. Nende summade puhul on vaja ju ka kooskõlastust Euroopa Liidust, kas see kuulub riigiabi alla või mitte. Mida sa selle kohta ütled?

Aitäh! See on tõsi. Siin on kaks momenti. Esiteks see, et ka eelnõu algataja esindaja ütles meie komisjoni viimastel kokkusaamistel seda, et nad ei saa kinnitada, et on reaalne vajadus kahe põlevkiviploki järele. Teiseks kinnitas ta, et Euroopa Komisjonilt ei ole hinnangut, ja nagu ma olen aru saanud, ei ole ka Euroopa Komisjoni poole pöördutud hinnangu saamiseks, kuivõrd selline investeeringutoetuse mehhanism vastab Euroopa Liidu riigiabi reeglitele. Seda informatsiooni praegu ei ole. Komisjonis kerkis mitmel korral, nii enne teist lugemist kui ka praegu, üles küsimus, kas on õige siduda toetust ainult CO₂ kvoodi müügiga.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Tubli Reformierakond on olnud põhimõtteliselt ikka ja jälle erisuste vastu, näiteks toiduainete käibemaksu puhul. Samas te aga toetate, nagu võis aru saada, erisust suurtele koostootmisjaamadele ja kondensatsioonijaamadele toetuse maksmisel biomassi põletamisel. Millest selline vahetegemine, et kõik on võrdsed, aga ühed kipuvad ikka olema võrdsemad? Millest on see tingitud? Olen rääkinud.

Tänan! Esindan komisjoni esimehena ja juhtivkomisjoni ettekandjana praegu majanduskomisjoni. Võin öelda, et ettepaneku autor põhjendas ettepanekut sellega, et kui põhimõtteliselt on tegu taastuvast energiaallikast toodetud energiaga, siis on igatepidi loogiline ja põhjendatud koostootmise nõue, et kõik, mida me sellest ressursist saame, leiab ka rakendust, ja sellisel juhul peaks seda toetama. Me teame ju, et Narvas on koostootmise nõuetele vastavaid tootmisseadmeid, ja teame ka seda, et Konkurentsiamet viib läbi nende tootmisseadmete ekspertiisi, et siis kindlamalt öelda, kui palju seal ikkagi on see koostootmise nõue täidetud. Ma ei näe siin vastuolu.

Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!

Aitäh! Hea ettekandja! Lugedes majanduskomisjoni koosoleku protokolli, jäi mulle silma, et Erakonna Eestimaa Rohelised parandusettepaneku kohta, kus me panime ette samasugust toetusskeemi rakendada ka salvestusjõujaamadele või salvestusseadmete kasutatava võimsuse kohta, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja öelnud, et ta ei toeta seda parandust, sest sellise jaama rajamine ei ole piisavalt analüüsitud ega põhjendatud. Teame seda, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tellinud elektrimajanduse arengukava ja energiamajanduse arengukava tegemise käigus väga palju uuringuid Tallinna Tehnikaülikoolilt, millest enamikus väidetakse, et tuulepotentsiaali ei saa Eestis nii palju kasutada, kui võiks. Seda seetõttu, et ei ole salvestusjõujaamasid. Millest selline vastuolu? Kas teil komisjonis seda vastuolu ei märgatud ja kas ükski tark komisjoni liige ei küsinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajalt, miks on äkki selline vastuoluline seisukoht välja pakkuda?

Aitäh! Peab ütlema, et salvestusjõujaamade temaatikat me tõesti käsitlesime. Te refereerisite täpselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate seisukohta. Majanduskomisjonis aga põhjalikumat diskussiooni sellel teemal ei tekkinud.

Palun, kolleeg Rein Ratas, teine küsimus!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Võib-olla te vastate küsimusele, mis püha lehm see koostootmine siis on. Pigem oleks võib-olla õigem esitada tingimus, et toetust saab vaid see biomassi kasutaja, kellele biomass on toimetatud ja kellel see on eelnevalt varutud, kasutamata fossiilkütust, fossiilenergiat. Olen rääkinud.

Aitäh, hea kolleeg! Vaat lehmade küsimust seekord tõesti ei arutatud. Loomulikult on võimalik iga küsimust arutades seda teravdada ja näidata sellises valguses, nagu küsijale parasjagu meeldib. Aga kordan veel kord: aluseks on võetud koostootmine kui protsess, kui metoodika põhimõtteliselt. Tähtis on ka see, et toetuse määramine oleks kaalutletum, läbimõeldum, et eelneksid ekspertiisid, mida praegu kahjuks, tuleb välja, piisavalt ei tehta. Ka koostootmise täpsema juhise tegemine on antud just nimelt sellise regulatsiooni järgi, nagu ma enne refereerisin: Konkurentsiameti ettepanek, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Vabariigi Valitsus.

Palun, kolleeg Jüri Tamm, teine küsimus!

Aitäh! Ma küsin veel kord üle täpsustuseks muudatusettepaneku nr 8 kohta. Kas selle ettepaneku puhul on tegu efektiivse koostootmisega, toetatakse koostootmise puhul jaamu sellistel ajahetkedel, kui elekter jõuab inimeste kodudesse ja soe vesi radiaatoritesse, mitte aga sellistel hetkedel, kui elekter jõuab kodudesse, aga soe vesi soojendab merd või jõge?

Aitäh, kolleeg Jüri Tamm! Absoluutselt õige. Niiviisi see on, jutt käib koostootmisest.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Hea kolleeg Urmas! Ma ei lootnud esimest küsimust küsides, et sa ütled täpse arvu, mis selle seaduse n-ö kulupool on. Aga ühe või teise muudatusettepaneku koha pealt oleks korrektne olnud arvud anda, sest enamik selles saalis istujatest vist ei tea, kui suurte arvudega tegelikult tegemist on. Milline on seoses selle seadusega tulevikus koormus meie riigieelarvele?

Aitäh! Siin on muidugi mitmed kohad, mille puhul me oleme lubanud ka ettevõtjatele, kes selle seaduse põhjal peavad tööle hakkama, et me edaspidi kindlasti koos Konkurentsiametiga ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga juhendite kehtestamist käsitleme ja lepime nendes alustes kokku või vähemalt selgitame neid üksteisele. Kindlasti on ka selle taga teatud summad. Aga ma väidan, et olulises osas on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ikkagi selle välja arvutanud ja komisjoni liikmetele selle informatsiooni ka toonud.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Vaadates praegu eelnõuga seoses tehtud poliitilisi valikuid, saan ma muudatusettepanekute hääletustest aru, et toetust ei leidnud see variant, et Eesti Energia saaks elektritootmisel põletada hakkepuitu. Samas on tehtud teatud kulutused, et hakkepuitu selleks põletada saaks. Olen kuulnud räägitavat suurusjärgust 100 miljonit krooni. Kui riigi dotatsioon ära langeb ja hakkepuidu põletamine katki jääb, kas siis võib öelda, et need investeeringud, mis sinna tehtud on, on tehtud ilmaasjata? Miks niivõrd kiired suunamuutused? Võib-olla oleks pidanud kohe alguses võtma seisukoha, et ei hakata üleüldse neid investeeringuid tegema.

Aitäh! Komisjonis oli arutelu, kus selgitati, et põhiliselt pole selle meetme näol tegemist mitte niivõrd energiapoliitikaga ja energeetikateemaga kuivõrd metsamajanduse küsimusega. Täpne on öelda ka seda, et see jutt ei käi mitte kõigi Narva jaamade kohta. Seal, kus koostootmisrežiimi tingimused on täidetud, on võimalik ka toetust edasi saada. Meile on selgitatud, et aasta vältel on puiduturul toimunud positiivsed nihked, nõudlus hakkepuidu järele on turul kasvanud, nii eksporditurud on tõusmas kui ka kodumaised vajadused kasvavad. Keskkonnainvesteeringute Keskuses on implementeerimisel sellised toetusmeetmed, mis just nimelt võimaldavad ka kohapeal rajada väiksemaid jõujaamu, biomassil põhinevaid, ja nii ei lähe need võimsused ja vajadused vastuollu.

Palun, kolleeg Toomas Tõniste!

Aitäh! Mulle jääb ikkagi arusaamatuks, et kui mingite reeglite alusel on tehtud investeeringud, näiteks metsatöösturid on investeerinud uutesse masinatesse, võtnud inimesi tööle, ostnud kokku maid, kus kasvab võsa, just eesmärgiga, et teenida ja anda inimestele tööd, nad on seda turgu elavdanud, kes siis hüvitab need investeeringud või kuidas te seda poolt näete.

Aitäh! Ma olen täna piisavalt refereerinud seda, mida komisjonis on arutatud. Ma jään nende selgituste juurde ega pea õigeks rollivahetust. Ma arvan, et läbirääkimiste käigus on võimalik vajaduse korral neid küsimusi avada. Aga ütlen veel kord, et me teame ju, et ükski toetus ei saa olla ega pea olema igavene. Kui meede, mis kutsuti ellu aasta tagasi, on juba puiduturul efekti tekitanud, siis on need ka argumendid, millest peab lähtuma.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Te esinete siin üsna reipas võtmes, tegelikult justkui probleemi ei ole ja hakkepuidu töötlejad leiavad endale alati uusi võimalusi ja turge ning ka turuhind võimaldab seda. Samas on majandusminister, teie koalitsioonikaaslane, intervjuudes olnud ikkagi üsna kuri. Ma saan aru, et ilma tööta jääb 300–400 inimest, kes on vastavad investeeringud teinud. Kogu see küsimus on majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt niimoodi püsti pandud, justkui ilma selle dotatsioonita jääksid need 300–400 inimest tööta ja asi on väga kurb. Ehk te nüüd selgitate, millest tulenevad majandus- ja kommunikatsiooniministri sellised suhteliselt karmid väljaütlemised ja tegevused. Kuidas te komisjonis sellel teemal ühise keele leidsite?

Aitäh! Ma ei saa vastata majandus- ja kommunikatsiooniministri eest, sellest te saate kindlasti aru. Töökohtadest on juttu olnud. Ma olen ka lisainfot taotlenud. Kordan ennast selles mõttes, et kui me näeme, et metsasektoris üks ostja asendub teisega, kui on reaalne nõudlus hakkepuidu järele, kui turg on olemas, siis järelikult ei kao töökohad ega kao ka investeeringud, sest turg on olemas. Loomulikult ei väida ma, et siin mingeid probleeme ei ole ja et kohandumine sünnib iseenesest, aga põhimõtteliselt on need põhjendused, mida muudatusettepaneku esitaja on toonud ja mida ka läbirääkimise käigus avati, tõsiselt võetavad argumendid.

Palun, kolleeg Kalle Palling!

Aitäh! Mina olen ikkagi aru saanud, et metsandussektor ja energeetika on kaks eraldi valdkonda. Mida teie majanduskomisjoni esimehena arvate, kas metsanduse kitsaskohti ja metsasektori kitsaskohti peaks ümber korraldama või reguleerima elektrituruseaduses?

Aitäh! Need on kindlasti omavahel seotud. Me ei saa eitada, et metsandussektor kui oluline energeetiline ressurss mõjutab seda valdkonda, ja paratamatult leiab see ju ka kajastust elektrituruseaduses ja samade teemaasetuste juures. Me ei saa seda kindlasti eitada. Kui me tegime aasta tagasi selle muudatusettepaneku, siis me ju sellise hinnangu ka andsime. Küsimus on, kuidas me seda ressurssi, ka metsast tulevat taastuvenergeetilist ressurssi kasutame, kas me kasutame seda efektiivse koostootmise printsiibil või iseenesest väga lihtsalt: mina kütan kodus puudega ahju, selle eest ma ei saa toetust. Keegi ei saa. Aga nende mõttevahetuste käigus, mis enne teise lugemise jätkamist on toimunud, on selgitatud ja ka komisjonis on just nimelt selgitatud ja töörühmas arutelul olnud, et sellel meetmel on aasta vältel positiivne mõju olnud ja nüüd tuleks põhimõtteliste printsiipide juurde naasta.

Palun, kolleeg Marko Mihkelson!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Kas seda seaduseelnõu arutades oli teie komisjonis küsimuse all ka see, kuidas need ettepandud muudatusettepanekud, mis puudutavad ennekõike sedasama biomassitemaatikat, mõjutavad Eesti kui usaldusväärse riigi kuvandit just nimelt välisinvestorite jaoks? Kuidas sellised sammud võiksid mõjutada meie välisinvesteeringute keskkonda, mis teatavasti on äärmiselt oluline ja strateegiline küsimus Eesti jaoks? Teiseks, kas need võiksid esile kutsuda nõudeid Eesti riigi vastu?

Aitäh! Ilmselt vihjate te siin ühele kirjale, mis eile Fortumi esindajatelt ka Riigikogu fraktsioonidele tuli. Ma olen pöördunud selles küsimuses nii Justiitsministeeriumi kui ka Välisministeeriumi poole. Meil on olemas peaminister Tiit Vähi allkirjaga Eesti ja Soome vaheline investeeringukaitse leping 1992. aastast, millele on selles kirjas viidatud. Nõue on, et investeeringuid käsitletaks võrdselt, ja seda tehakse. Ühtegi äri ei saa üles ehitada dotatsioonidele. Kui me dimensioonime üle taksopeatused ja taksode arvu, siis me ei saa öelda, et me peame selle üledimensioonitud taksopargi kinni maksma. Igal pool mujal see nii ei ole, miks see peaks siin nii olema? Aga kinnitan veel kord, et selle Eesti ja Soome vahelise lepingu valguses olen seda küsimust arutanud ekspertidega nimetatud ministeeriumidest ja siin vastuolu ei nähta.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti kõigepealt kolleeg Aivar Riisalu.

Proua juhataja! Head kolleegid! Selle elektrituruseaduse puhul tuleb tõdeda, et see on, ma arvan, kui mitte viimaste aastate, siis päris kindlasti viimaste kuude kõige kirglikum seadus, mis meil selle Riigikogu koosseisu menetluses on olnud. Kui see seadus jõustub, võiks ju hüüatada peaaegu retooriliselt, et Eestis ei ole pärast selle seaduse jõustumist miski enam endine. Miks ei ole miski enam endine, see tuleb eelkõige sellest, et me ühte Eesti kirjanduse klassikut aluseks võttes astuksime nagu tormisele merele: meie stepslist välja tulev elektrivool võib olla ühel päeval ühesuguse hinnaga ja teisel päeval teistsuguse hinnaga. Ja kui me oleme harjunud, et kusagil tossavad mingid jaamad, kusagilt tuleb elekter ning pikkade aastate jooksul me enam-vähem teadsime, mis ta maksta võiks, ja teadsime väga täpselt, kust ta tuleb, siis see aeg on nüüd möödas.
Selle seaduse menetlemine näitas meile väga selgelt ühte päris olulist nüanssi erinevate lepete sõlmimisel. Nimelt, kui peeti Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi, siis ilmselt mitte keegi selles protsessis osalejatest ei teadvustanud endale väga selgelt, mida toob endaga kaasa olukord, kus mingile täiesti kardinaalselt muutuvale süsteemile minnakse üle järk-järgult. Seda ei saagi kellelegi ette heita sel lihtsal põhjusel, et Euroopa Liiduga liitumine oli meie jaoks kindlasti ülioluline, võib-olla kogu eestluse kestmise ajaloo üks olulisemaid samme, kus me tõepoolest lõime oma rahvale eeldused püsida pikalt ja kaua.
Kahjuks see teadmine, et selline järkjärguline kohustus sai võetud nendele institutsioonidele ja eelkõige ettevõtetele, kes selle järkjärgulise ülemineku esimeses etapis korraga aru said, et nende jaoks saabub kõigepealt see olukord, kus miski ei ole enam endine, tundus üsna valuline. Ja nende reaktsioon selle seaduse menetlemisel oli seda valulisem ja kusagilt maalt ka jõulisem.
Seadus tõi endaga kaasa väga arvestatavaid vaidlusi, tõi kaasa vaidlusi isegi koalitsioonierakondade vahel, mida opositsioonierakonnal oli päris huvitav jälgida Loomulikult ei hoidnud me pöidlaid pihus ega lootnud, et valitsus peaks selle tagajärjel kukkuma. Aga natuke andis see opositsioonierakonnale lootust küll sellele, et kaine mõistus ei ole Eestimaalt kuhugi kadunud ja et kainet mõistust suudetakse rakendada isegi olukorras, kus see võib-olla poliitiliselt kõige kasulikum ei ole. Aktiveerusid erinevad lobigrupid. Selgelt oli tunda, kuidas rohelise energia pooldajad ja nende tubli fraktsioon siin Riigikogus võitlesid oma asja eest. Kahjuks kippusid väga mõistlikele asjadele aeg-ajalt tiivad lühikeseks jääma.
Taas kord tuleb opositsioonierakonnana tunnistada, et ka täna oli võimalus meil ühes üsna olulises salvestusmehhanismi puudutavas elektritootmise osas siin saalis targemaks saada, mida ilmselt tulevikus tasuks meil väga tõsiselt arvestada. Üsna selgelt oli näha, et kõik need mehed, kes praegu kusagil väiksemates jaamades koostootmisrežiimil hakkepuitu ahju ajavad, saavad aru, et hakkepuidu hinnakujundus on Eestis ääretult oluline. See tekitas jälle pingeid ja vaidlusi. Kuidagi kõrvale jäi see kontingent, kes oleme me ise, meie emad, õed, vennad, lapsed. Paari aasta jooksul toimub ju meie elektrimajanduses muutus. Suhteliselt suure tõenäosusega toimub meie elektrimajanduses ka selline hinnatõus, mis hakkab lööma meie kõigi rahakoti pihta. Ma arvan, et siin saalis viibivate inimeste tutvusringkonnas ilmselt ei ole kodanikku, kes ilma elektrita hakkama saab. Tegelikult puudutavad need seadused seega ühiskonna praktiliselt kõiki liikmeid, 99,999% inimesi tarbib ju elektrit ühel või teisel viisil. Mis nendest saama hakkab, seda me praegu väga täpselt ei tea.
See oli ka üks põhjus, miks Keskerakond on seisukohal, et meil ei ole põhjust praegu taganeda Eesti energeetika arengukavast. Me ei tohiks hakata oma põlevkivijaamu mitte mingil juhul praegu kokku pakkima, neid mitte toetades. Julgeoleku seisukohalt võiks meil, vaatamata elektribörsile ja kõigele sinna juurde kuuluvale, oma strateegiline energeetika lähiaastakümnetel veel säilida. Ja ehk me suudame siis ka välja mõelda, kuhu me tegelikult läheme. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Marek Strandbergi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Tegelikult on maailmas kujunenud praegu olukord, kus roheline ilmavaade peaks pigem ütlema juba seda, et me oleme energiamajanduses ja energiakasutuses jõudnud sellise arusaamani, et taastuvenergia kasutamine ei vajagi mingit dotatsiooni. Seda ühel juhul – kui kogu sellele energiamajandusele, mida maailmas laialt kasutatakse ehk tuleviku arvel võlgu elamise majandusele ja sellest tulenevate kaupade hindadele tekiks tõepoolest õige korrektsioon ja õige hind. Ei ole see esimene kord ega jää ka viimaseks korraks, kui siit kõnepuldist ütlen, et põlevkivi kasutamine energeetikas tähendab seda, et meie kõik teiega, kõik Eesti maksumaksjad, doteerime iga kilovatt-tunni elektrienergia tootmist põlevkivist 1,5–2 krooniga. See on meeletu dotatsioon, mida makstakse tervisekulutuste ja keskkonnakulutuste, infrastruktuuri rajamise tõttu, mida maksavad kõik maksumaksjad ühiselt ja mille kohta on meil praegu olemas väga konkreetne teadmine – nende väliskulude kohta. Need väliskulud ei sisaldu hinnas ja nii kaua, kuni ka kogu muu maailma tuleviku arvel elamise energeetika väliskulud ei sisaldu hinnas, ongi dotatsioon taastuvenergiale ja nendele tehnoloogiatele õigustatud.
Nüüd siin juba jutuks olnud murest selle pärast, et kui uus seadus tekitab vastuvõtmisel olukorra, kus tuleb toetuse saamiseks hakata arukalt kasutama ka sedasama taastuvat ressurssi, siis seda ei ole kunagi lõpmatult. Taastuva ressursi hulk on määratud päikeseenergia hulgaga, mis maa peale langeb, ja ka see on piiratud väärtus. Ma ei ole kuulnud, et Soome avalikkus, valitsus või mingid ettevõtjad väga muretseksid selle pärast, et vaadake, et me saame teatud aegadel osta Eestist väga odavat elektrit, aga meie mure on seotud sellega, et Eesti maksumaksja maksab kinni selle saaste korvamise keskkonnas ja tervisekahjud. Me oleme kuidagi ebavõrdses situatsioonis. Ja ma arvan, et selle tõttu, kuna see praegu nii toimib, ei ole põhjust ka muretseda, et me kuidagimoodi oleksime ebavõrdselt kohelnud kedagi, kes on tänu meie kõigi maksumaksjate tohutule, miljarditesse kroonidesse ulatuvale iga-aastasele toele saanud enda majanduse jaoks väga odavalt põlevkivielektrit.
Tuleb öelda, et üleminek, mitte ainult Eestis, vaid terves maailmas, n-ö säästlikumale, rohelisemale ja mõistlikumale energiamajandusele ongi vaevaline. Poliitiline sekkumine nendesse energiasuhetesse on möödapääsmatu, kuna see on niivõrd pingeliselt kõiki inimesi puudutav temaatika, väga laiu ettevõtlusringkondi puudutav temaatika ja on üldselge, et energiaturg ei saa kunagi olema otseses mõttes vabal konkurentsil põhinev turg, vaid väga tugevalt poliitiliselt mõjutatud turg. Ja nagu te lähi- ja kaugemastki ajaloost teate, ei ole need mõjutused mitte ainult poliitilised, vaid teatud juhtudel ka väga tugevalt sõjalised, milles loomulikult on meilgi jätkuvalt väike osa mängida.
Nüüd sellest konkreetsest eelnõust ehk sellest, mille pärast on meil natuke kurb meel, et see üleminek ei ole tõepoolest nii pehme, kui ta võiks olla, aga lõppkokkuvõttes, kui eelnõu sellisel kujul, nagu see parandusettepanekutega kirjeldatud on, vastu võetakse, on avalikkuse jaoks selge signaal, et energiat, olgu ta pärit millisest allikast iganes, tuleb kasutada mõistlikult ja see mõistlikkus ongi sisse kirjutatud selles, et kui ei ole võimalik pakkuda puidust või mis iganes biomassist või taastuvallikast tõhusat koostootmist, siis tegelikult ei vääri see toetamist. Me võime öelda, et see on võib-olla liiga kiire, aga me ei tea, mis on õigeaegne. Me võime küsida, et mis on selle tulemus? Keegi võib öelda, et kohtuasi Eesti ja Soome vahel. Samahästi võin mina siit puldist öelda, et vastupidi, lahenduseks on see, et hakatakse investeerima sellesama koostootmise tulemusena tekkiva soojuse kasutusse, näiteks kasvuhoonetesse. Kui te võrdlete praegu, kui palju maksab Eestis valdavalt gaasi või elektri abil toodetud kurk, võrreldes sellega, mis muud kurgid lõunamaisel alal, siis te saate aru, et investeerimisruumi on veel küll ja miks mitte selleks, et kasutada oma kodumaist kasvuhoonetoodet ka talvisel ajal, teha neid investeeringuid. Investeeringud on needki, väga jätkusuutlikud ja pikaajalised. Ehk mõelgem selle peale, et tegelikult tekitab see seadusmuudatus väga selge ahvatluse leida uusi investeeringuid, ja leppigem sellega, et üleminek uuele majandusele ei ole kunagi olnud pehme või valutu.
Kui pea 200 aastat või rohkemgi veel tagasi hakati rääkima, et orjade pidamine ei ole kõige mõistlikum viis saada mehaanilist energiat, siis oli kindlasti väga palju neid, kes ütlesid, et teate, meie ülemere-majandus kukub kokku, majandus saab otsa, kõik lõpeb. Me teame, et tegelikult see nii ei olnud. Praegu oleme me ka teatud mõttes orjapidajad, elades oma planeedi tuleviku arvel, ja minu meelest on kõik poliitilised otsused, ka väga järsud, ka väga palju rahvusvahelisi probleeme tekitada võivad otsused, mis sellist tuleviku arvel elamist ühel või teisel moel vähendada võiksid, igatahes mõistlikud. See, kui järsult või kaalutletult me neid teha suudame, sõltubki omavahelisest koostööst ja mul oli hea kuulda, et ka täna Riigikogu saalis kolleeg Riisalu sai natuke targemaks, kui ta küsis ühe või teise energiasüsteemi toimimise kohta. Neid küsimusi peaks esitama sagedamini ja vastused ära kuulama. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ma ei hakka siin rääkima, kui oluline on täna elektrituruseaduse muutmise seadus vastu võtta ja et sellega on kiire. Te kõik teate seda kindlasti. Ma peatuksin põhiliselt Reformierakonna esitatud kaheksandal muudatusettepanekul, millega soovitakse kaotada toetus biomassist kondensatsioonirežiimil toodetud elektrienergiale. Ehk teisisõnu, me muudame mängureegleid poolel teel. Alles me nägime neid positiivseid vilju, mis aitasid elavdada metsatööstust – need sajad uued töökohad, mis on tekkinud, firmad, kes olid sisuliselt pankroti äärel, ärkavad praegu jälle ellu. On tehtud suuri investeeringuid, aga nüüd me ütleme, et me mõtlesime ümber, teeme teistmoodi. Mõne arust siin ei olnud see hea idee. Ma tahaksin ikkagi juhtida teie tähelepanu sellele, et arvatavasti tähendab see muudatus hakkepuidu kasutamise lõpetamist ka Narva Elektrijaamades, mis omakorda toob kaasa hakkepuidu nõudluse vähenemise aastas 300 000 – 400 000 tihumeetrit. Ekspertide hinnangute kohaselt on Eesti metsavarud niigi alakasutatud. Metsanduse arengukavas ettenähtud raiemahust realiseeritakse napilt pool. Kusjuures eriti suur on väheväärtusliku lehtpuidu alakasutus. Hinnanguliselt rikneb, mädaneb igal aastal kolm miljonit tihumeetrit lehtpuitu. Ja me tahame, et see niimoodi jääkski – see on see, mida me täna oma otsusega ütleme, et nii ongi tore. Me ei taha uut metsa, las Eesti mets mädaneb.
Need jutud, et see hinnatõus hävitab mööblitööstuse ja muu, on pastakast välja imetud. Tegelikult me teame, et puidu hinnad on paari aasta jooksul ligi kolm korda kukkunud. See, et nad natuke tõusevad, ei hakka kohe kindlasti kedagi hävitama.
Juhin ka tähelepanu Fortum Power and Heat Oy kirjale, mis üsna kokkuvõtlikult ütleb, et me oleme loonud tingimused, Eestisse on tehtud investeeringuid, on loodud koostootmisjaam Tartusse ja Pärnusse. Aga täna me ütleme, et mõtlesime jälle ümber. Nad ütlevad, et see riigi kavandatav soov rikub Soome-Eesti vahel sõlmitud investeeringukaitse lepingut. Kuulsime siin majanduskomisjoni esimehe väidet, et ei riku – eksperdid olla nii öelnud. Aga ta rikub kindlasti nende tulevaste Soome ja muude riikide investorite soovi investeerida Eestisse, kui meil on olukord, kus üks päev me ütleme, et saate toetust, tulge oma investeeringutega siia, ja teine päev ütleme, et ei saa, sest üks huvigrupp tegi lobi ja nüüd me leidsime, et me toetame kedagi teist. Niimoodi ei tohiks need asjad Eesti riigis küll toimuda.
Kokkuvõttes tahan ma öelda: ma loodan, et täna saadakse siin ikkagi aru, et biomassi kasutamise asemel jälle põlevkivi ahju viskamine ei ole keskkonnasõbralik tegevus. Tegelikult hävitame me sellega jälle osa oma ellu ärkama hakanud metsatööstusest. Nii et igal juhul soovitan ma toetada selle eelnõu terviklahenduse vastuvõtmist, aga soovin, et oleksite muudatusettepaneku nr 8 vastu. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Lembit Kaljuvee!

Härra juhataja! Kallid kolleegid! Ma tahaksin teid kõigepealt tänada selle eest, et te eelmisel korral teisel lugemisel selle seaduseelnõu lugemise katkestasite. See oli tõesti hea. Ma tahan nüüd tänada neid inimesi, kes selle eelnõu kallal kahe lugemise vahel tööd tegid. Olen selgelt veendunud, et see seadus saab tänu sellele katkestamisele parem, kui ta oleks eelmises variandis olnud. See, et me nende muudatusettepanekutega tegeleme, on hea. Aga nüüd veel veidi seadusest endast.
Tegelikult on see seadus nagu kaheosaline. Üks pool on, et me avame turu, teine pool, et me toetame, doteerime. Nüüd nendest kahest poolest väga lühidalt. Mis puutub sellesse avamise poolde, siis jah, me peame selle turu avama. Me oleme seda lubanud ja me oleme alla kirjutanud. Me ei saa Euroopa Liidus käituda niimoodi, nagu me siin kodumaal käitume, et ütleme: kallid kolleegid, kallis rahvas, ehitame pensionisamba koos, mina panen nii palju ja sina nii palju, aga siis riik ütleb, et ehita ise, kui tahad. Mina olen selle poolt, et me peame selle turu avama, siin ei ole mõtet kaubelda.
Teine pool, mis puudutab toetusi, minu arvates diferentseerib ja see ei ole hea. Aga kui see on selline variant, mis läbi läheb, siis ma arvan, et otsustamine on alati parem kui mitteotsustamine, ja see otsus tuleb meil teha. Me muudame olukorra riigis selgemaks nii ettevõtjatele kui ka meie inimestele. Me teame, et selle seadusega ei lähe elekter kindlasti mitte odavamaks, ta läheb kallimaks. Selle eest tuleb maksta ja tuleb mõelda, kuidas elektrit kulutada. Ma ei hakkaks siin ükshaaval rääkima või esile tooma, kes sellest võidab ja kes kaotab, kes võidab rohkem, kes võidab vähem. Ma arvan, et põhimõtteliselt on eelnõu sellisel tasemel, et on võimalik see homme seadusena vastu võtta. Aitäh teile!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Toomas Trapido!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ühest küljest on veider kuulata, et investeeringute kaitse, välisinvesteeringute kaitse tähendaks justkui seda, et Eesti Vabariigi Riigikogu ei tohiks oma seadusi muuta. Aga teisalt on täiesti arusaadav, et iga investor ootab riigilt pikaajalist ja selget poliitikat. Ma tahaksingi teie tähelepanu juhtida poliitiliste otsuste selgusele ja millist kasu see selgus võib tuua ja mida ta on toonud mitmes Euroopa riigis just nimelt energeetika valdkonnas. Kolleeg Soosaar, kui ma ei eksi, tõi üleeile näite Taanist, kus parlament vist aastal 1985 otsustas tuumajaama mitte rajada. Tõenäoliselt oli ka see üks otsus, mis käivitas väga kiire tuuleenergeetika arengu Taanis. Taani on hetkel juhtiv tuuleenergeetika riik Euroopas seadmete paigalduse, tootmise ja kõige selle poolest. Ma tahaksin siin teha küll ühe vahemärkuse, et mõnikord tundub mulle, et see on isegi natuke halb, et rohelised on Riigikogus, sest sellised globaalsed teemad, mis on kõigile olulised, on tehtud nüüd nagu ühe erakonna teemaks siin saalis. Aga nii see kahtlemata ei ole. Ja kui tuuleenergiaga edasi minna, siis Portugal tegi umbes kümne aasta eest väga selge otsuse panustada tuuleenergeetikasse – enne seda oli see seal sisuliselt null – ja nüüdseks on Portugal ka seadmete tootmise poole pealt juhtiv riik Euroopas. Nüüd edasi, Rootsi, kes ühel ajahetkel otsustas tuumajaamad sulgeda, panustas kaugküttes väga oluliselt kohalikku biomassi ja on jällegi nii seadmete, tootmise kui biomassi kasutamise poolest juhtiv riik. Teine analoogne näide on Austriast, kus toodetakse Euroopale ja kogu maailmale koostootmisjaamu, seal on väga innovatiivsed tehnoloogiad ja kümned tuhanded töökohad. Saksamaa võttis vastu julge otsuse, et kogu elektrienergia eest, mis toodetakse taastuvallikatest, hakkab saama toetust. See toimus, täpselt jälle ei oska öelda, aga vist natuke üle kümne aasta tagasi. Tol hetkel oli see väga julge otsus. Jällegi oli kindlasti väga palju argumente, miks seda ei saa teha, ja hirme. Aga praeguseks on Saksamaa, kus päike ka iga päev ei paista, juhtiv päikesepaneelide tootja Euroopas ja kogu päikeseenergeetika eestvedaja. Töökohtade arv, kui ma õigesti mäletan, on Saksamaal selles sektoris suurusjärgus 250 000.
Nii et me näeme – ma olen toonud praegu viis riiki näiteks – kuidas selge poliitiline otsus on taganud tegelikult väga võimsa tehnoloogia arendamise ja töökohtade loomise. Ma lihtsalt kutsun kõiki üles sel teemal endaga sisemiselt aru pidama ja mõtlema, kas meil on mõistlik teha selge otsus ja minna põlevkivilt üle taastuvale energiaallikale – see on võimalik, ei maksa karta – ning vastavalt sellele mõttele siis ka täna muudatusettepanekuid hääletada ja loomulikult tulevikus seda suunda selgelt järgida. Ma julgeksin väita, et selline riiklik rehepaplus, et proovime natuke siit ja sealt, et ühtepidi katsume Euroopa nõudeid täita, aga tegelikult ikkagi tahame põlevkivi põletada, ei vii kusagile. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Tõnis Kõivu! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Eesti energeetiline julgeolek on väärtus, vabaturumajandus on väärtus, samuti on väärtuseks tegelikult parlamentaarse riigi demokraatlik otsustusprotsess. Reformierakonna fraktsioon toetas elektrituruseaduse teise lugemise katkestamist, et arutelu saaks jätkuda. Ja see arutelu jätkuski. Meie fraktsioonil ja ka teistel fraktsioonidel oli vahepealsel ajal kindlasti palju kohtumisi erinevate osapooltega, eri ministeeriumide esindajatega, Konkurentsiameti ja turuosaliste esindajatega ning arutelud olid põhjalikud.
Reformierakond esitas elektrituruseaduse teisele lugemisele muudatusettepanekud, mis lähtusid selgetest põhimõtetest: vabaturu austamise põhimõte, võrdsuse põhimõte ning läbipaistvuse ja aususe põhimõte.
Esimene küsimus, ka täna siin põhiküsimus, on dotatsioonide maksmisest. Eks me kõik teame, et Reformierakond ei ole kunagi olnud vaimustuses dotatsioonidest. Kui me meenutame 2007. aasta valimiste eelset aega, kus need dotatsioonid ülisuurtena seadusesse sisse hääletati, siis olid mitmed meie seast sellele vastu, sest see turu moonutamine dotatsioonidega sai ju sealt alguse. Kui me eelmise aasta suvel muutsime Riigikogus olukorda võrdsemaks ning võtsime dotatsioonide maksmisel ära võimsuspiirangu, siis nüüd on meil ees selge valik, kas doteerime mittetõhusat puidukasutamist edasi, ja siis ka turg moondub edasi, või mitte. Ühel osalisel on tänu taastuvenergeetika toetusele võimalus osta tooret üle kahe korra kallimalt kui on turuhind ja arusaadavalt siis ju hind tõuseb kõigile. Jah, me võime öelda, et see teenitav lisaraha jääb Eesti Energiasse ja RMK-sse ja me saame selle ju sealt ära võtta riigieelarvesse, kuid see raha võetakse ära ju igalt tavaliselt elektritarbijalt. See ei ole aus. Meie arvates tuleks taastuvenergia toetust maksta siiski vaid neile, kes seda kasutavad taastuvaid energiaallikaid tõhusalt kasutades. Seega on ka Eesti Energial õigus saada dotatsiooni vaid siis, kui ta seda reaalselt väärib, mitte lihtsalt oma kasuminumbri suurendamiseks.
Ebaausa dotatsioonide jagamisega kaasneva toormehinna tõusuga kallineb toasoe paljudele inimestele, näiteks Haapsalu, Keila, Valga, Võru, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Kärdla linna elanikel on küttehinna tõus ligi 10% selge reaalsus, kui see niimoodi peaks jätkuma, ja sama võib pikemas plaanis juhtuda veel ka paljudes teistes kohtades. Reformierakond on selle vastu. Me ei saa olla selle poolt, et me tõstame inimeste küttearveid veel suuremaks ja seda vaid selleks, et öelda, et Eesti Energia ja RMK kasum on ka suurem. Ega me ei ole kindlasti ka kummagi ettevõtte vastu, kuid turumoonutused ei tohi võtta raha inimeste taskust. Aus turg ja konkurents on tähtsamad. Seega me kutsume üles hääletama meie ettepaneku poolt ja selsamal lihtsal põhjusel, et inimeste küttearved ei tõuseks. Metsandus ei vaju selle muudatuse läbihääletamisel ja seaduse jõustumisel sugugi põhja. Ja tegelikult Reformierakonna arvates ei tohi ega saagi metsandus sõltuda vaid riigi suutlikkusest doteerida üht ettevõtet. Riigi tegevus peab olema suunatud ettevõtluse toimimiseks vajalike tingimuste loomisele. Nii et see jutt, et kui me ei jätka Eesti Energia kasumi doteerimist, siis kaovad töökohad, on vaba majanduse reeglitega karjuvas vastuolus. Uusi töökohti loovad ikkagi ettevõtlus ja vaba turg, mitte riik ja dotatsioonid. Selles saame igaüks veenduda, kui me vaatame maailmamajandust pikemas plaanis. Jah, lühemas plaanis on võimalik riigi raha eest mida iganes teha, aga pikemas plaanis ei ole see aus ega jätkusuutlik.
Reformierakond on alati seisnud vabaturu kaitsel ja selle kaitsel, et turul kehtiksid reeglid võrdselt kõigile. Meie valik on luua võimalikult head ettevõtlustingimused ja mitte koondada ettevõtteid igas sektoris mingi riikliku emafirma ümber, nagu me seda võime ida pool näha. See on meil siin Eestis põhimõtteline valik. Ja ei tohiks olla kahtlust, kumma poole me valime. Metsanduse suhtes oleme me Reformierakonnas kokku leppinud, et juba sel ja järgmisel nädalal asume arutama Keskkonnaministeeriumi ettepanekuid, mida saab riik veel teha, et see turg elavneks ja saaks Eesti rahvale uut jõukust tuua. Kindlasti soovime meie, nii Keskkonnaministeerium kui ka Riigimetsa Majandamise Keskus, et Eesti riigis ei majandataks hästi mitte ainult riigimetsa, mis on vaid pool meie metsadest, aga ka seda teist poolt ehk erametsa, et erametsandus suudaks iseseisvalt tegutseda ja riik täidaks vaid neid ülesandeid, mis on riigile vältimatud. Ja me näeme, et metsanduses oleks võimalik senisest rohkem töid ja investeeringuid teha ning see on olnud halvatud vahepealsetel aastatel, kus ka metsanduses valitses selline poliitika, et ettevõtlus oli piiratud ja põhiline tegija peakski metsas olema riik.
Nagu siin juba kõlas, ütlevad praegu enamik eksperte ja ka metsanduse riiklik arengukava, et Eesti metsadest võiks raiuda 10 miljonit tihumeetrit puid, raiutakse aga ainult 5,5. Jah, puud jäävad tõesti metsa mädanema. Aga miks ei võiks rasketel aegadel metsandus inimestele tööd anda ja neile majanduslikku kindlustunnet pakkuda? Sihipärased investeeringud Eestis koostootmisjaamadesse ja üha kasvavad võimalused puiduhakke ekspordiks annavad ju tööd ja võimalusi paljudele ning kasvatavad nõudlust. Nii et ostjaid peaks jaguma kõigile ja seega ka tööd. Energeetika on Eestis mitmes mõttes võtmetähtsusega. See määrab ära paljude kaupade hinnataseme ja määrab ära ka meie julgeolekuküsimused.
Teine küsimus oli Reformierakonna jaoks selles, kuidas ja mil moel otsustatakse Eesti Energia teise põlevkivikatla rajamine. Kas seda otsustab Riigikogu ja valitsus, kas me langetame selle otsuse nüüd, täna ja homme ning lõplik otsustamispall jääb Eesti Energia kätte, otsustamaks paari aasta pärast, kas nad seda ka tegelikult vajavad, või on see otsustuse raskus ikkagi siin meie käes Riigikogus, valitsuses? Meie arvates on ka see küsimus seotud väga üheselt ja otseselt ikkagi mitte nii väga otsustusprotsessiga, mis on samuti tähtis, vaid energeetilise julgeolekuga. See on seotud sellega, kuidas me neid energeetilisi valikuid teeme, millised on keskkonnavalikud energeetikas, kus ja milline saab olema Eesti tuumajaama projekt, kuidas me sellega edasi liigume. Ja täna on meil heameel selle üle, et me oleme saanud menetluse käigus kindlust, et Eesti tuumajaama projektiga liigume me edasi, ettevalmistusi jätkame ja meie valikud sellest tulenevalt ka laienevad. Kokkuvõttes otsime me nende vaidluste kaudu parimat võimalikku lahendust küsimusele, kuidas tagada Eesti rahvale võimalikult odav energia ja toasoe, kuidas tagada Eestile energiavarustuskindlus ning ka Eesti julgeolek. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Mark Soosaare!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma haaraksin kohe eelkõneleja sõnadest ja ütleksin, et Eesti inimene on tõepoolest pragmaatiline, väga otstarbekalt ja ettenägelikult mõtlev siin raskes põhjamaa kliimas, aga see, mis praegu tundub odav, võib osutuda tulevikus meile äärmiselt kalliks ja saatuslikuks. Midagi ei ole parata, inimkonna tulevik on seotud taastuvenergiaga ja kui me võtame sellised arvud, et ühe tunni jooksul langeb maakerale nii palju päikeseenergiat, kui inimkond praegu üldse energiat vajab terve aasta jooksul, siis sellest, kuidas me seda energiat, tänu millele siin elu üldse kestab ja jätkub, mõistlikult kasutame, sõltub ka see, kas inimesed üldse tulevikus Maal veel elavad või mitte. Ja ma arvan, et iga rahvas, iga riik peab ühel päeval langetama otsuse, milline on tema energeetiline tulevik, mitte kobama kord vasakult, kord paremalt, kord ajama oma maavarasid ahju, siis otsustama, et ei, neid me praegu ei puuduta.
Kõigilt eelkõnelejatelt kuulsime, et elu on palju keerulisem, kui siit puldist öeldud deklaratsioonid. Aga tahaksin härra Toomas Trapidole lisaks tuletada veel meelde mõningaid olulisi otsuseid, mida mujal on tehtud. Tõepoolest, Folketing otsustas aastal 1985 öelda ei tuumajaamale, sest taanlased arvestasid välja, et sellel meie maaga sarnasel territooriumil on võimalik toota nii palju tuuleenergiat, et sellest tulevikus jätkub Taani jaoks. Praegu on nad lähenemas 25%-le oma energiavajadusest, aga see 25% on juba rohkem kui kogu Eesti energiavajadus üldse. Küsimus on ju ainult selles, kuidas välja ehitada korralikud ülekandevõrgud, et seda tuult, mis kusagil alati puhub, saaks operatiivselt üle kanda naaberriikidesse üle Euroopa.
Teine näide samast piirkonnast on samuti väga julgustav. Nimelt, kogu Skåne, kus elab üle kolme miljoni elaniku ja kus suurim linn on Malmö, on juba täielikult üle läinud taastuvenergiale. Ühtegi prügi, mida saab energiaks ümber töötada, ei visata ära, biogaas on mängus ja tuuleenergia. Kellelegi meist ei ole vist saladuseks, et Malmöd juhib eestlasest linnapea Ilmar Reepalu, kes asus ametisse 15 aastat tagasi ja kelle esimene deklaratsioon oli, et läheme oma linna ja piirkonnaga üle taastuvenergiale. Ja siin on mul paras hetk küsida meie Riigikogu liikmete käest, kuidas meie siin Eestimaal ei suuda sellist otsust langetada, kui eestlane Rootsimaal suutis juba 15 aastat tagasi selle kursi võtta ja suure piirkonna taastuvenergiale üle viia.
Mis puutub metsa, siis minu silmis on see veel suurem rahvuslik maavara, maa peal kasvav vara kui seda on põlevkivi, sest mets on taastuvenergia allikas. Samal ajal, käinud korduvalt Kopenhaageni kohtumise ettevalmistavatel kõnelustel, andsime ka meie, Eesti Riigikogu liikmed, oma väikese panuse sellesse, et Kopenhaageni tippkohtumise lõppdokumendis on eraldi välja toodud metsatemaatika. Eestit on võrreldud Brasiiliaga, sest üks on väga väike ja teine väga suur, aga meil on üks ühisosa, meil mõlemal on suured metsamassiivid ja see ettepanek, mille suhtes küll siduvale kokkuleppele ei jõutud, kuid mis liigub edasi Mexicosse, näeb ette, et tulevikus võetakse arvesse ka nende riikide panus kasvuhoonegaaside vähendamisse, kes hoiavad alles oma metsamassiivi ega aja seda lihtsalt ahju. Nii et hoidkem oma maa varasid ja hoidkem häid ideid ja langetagem ükskord üks tõsine otsus, missugune on Eesti energia tulevik. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Nüüd võime asuda eelnõu 605 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Kadri Simson, palun!

Tänan! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepaneku nr 1. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 31 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Teise muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. See muudatusettepanek ei kuulu Riigikogu täiskogul hääletamisele tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest. Kolmanda muudatusettepaneku on teinud majanduskomisjon. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon. Viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Toomas Tõniste, palun!

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 45 Riigikogu liiget, vastu 17 ja erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek leidis toetust.
Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. See muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele täiskogu istungil tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest. 11. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ka see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele täiskogu istungil tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest. 12. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ka see muudatusettepanek ei kuulu täiskogu istungil hääletamisele tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest. 13. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. 14. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Marek Strandberg, palun!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 14, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 38 Riigikogu liiget, vastu 49 ja 0 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
15. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Peep Aru, palun!

Aitäh! Ma palun seda Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel hääletada!

Tänan! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 15, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 43 Riigikogu liiget, vastu 48, 0 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Oleme läbi vaadanud kõik eelnõu 15 muudatusettepanekut. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme üle seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kui ma tohiksin teid selle eelnõuga natuke segada, siis meeldetuletuseks niipalju, et Vabariigi Valitsus algatas eelnõu, mis reguleerib ja laiendab neid võimalusi, mis praegu näiteks on kindlustusseltsidel piiriülese tegutsemise korral. Ehk siis üks kindlustusselts Eestist saab laiemad võimalused oma tegevuse arendamiseks mujal ja üks kindlustusselts mujalt jälle Eestis. Komisjonis on selle eelnõu arutelu toimunud ülima üksmeele tingimustes. Kõiki muudatusettepanekuid, mis on täna teie ette toodud, on komisjon üksmeelselt toetanud. Kuna Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt ühtegi muudatusettepanekut ei tulnud, siis ütlen lühidalt ainult niipalju, et teine muudatusettepanek on seotud täpsustusega. Nimelt määratleb investeerimisfondide seaduse § 92 lõige 7 need, kellel ei pea oma depositooriumit olema ja nüüd uue sõnastusega täpsustati, et kui neil ei pea depositooriumit olema, siis ei pea nad ka selle seaduse järgi depositooriumikohuslastele pandud kohustusi täitma.
Muudatus nr 3 tähendab seda, et Finantsinspektsioon saab juurde ühe õiguse. Nimelt võib ta teatud juhtudel fondivalitsejale või aktsiaseltsile panna peale kohustuse vahetada oma depositooriumi.
Muudatusettepanek nr 4 tähendab seda, et investorid saavad paremat teavet selle kohta, kas sellel fondil peab olema depositoorium või mitte, ja kui näiteks ei pea, siis kuidas fondi vara hoitakse.
Muudatusettepanekud 5 ja 6 on omavahel seotud selles mõttes, et see, mis kehtib meie kindlustustegevusega tegelejatele välismaal, peaks kehtima ka välismaa kindlustusseltsidele meil ja nimetatud paragrahv ise räägib Finantsinspektsiooni õigustest selle tegevuse suhtes. Nimelt on Finantsinspektsioonil õigus sõltuvalt nende kindlustusseltside tegevuse ulatusest, mahust või iseloomust esitada nõue, et nad peavad siin filiaali asutama ja selle täpsustusega püütakse reguleerida seda, et nad ise otsustavad, kas nad tahavad siin filiaali luua või mitte. Kui nende tegevuse ulatus, maht või iseloom muutuvad, siis nad seda tegema ei pea.
Muudatused 7 ja 8 on varasemate apsude klaarimine, ma nimetaksin seda nii, kuna siin olid viitevead.
Komisjon otsustas üksmeelselt teha Riigikogu juhatusele ettepanek teine lugemine lõpetada ja juhul, kui täiskogu täna sellise otsuse teeb, siis võiks eelnõu 28. jaanuaril lõpphääletusele panna.

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime minna eelnõu 626 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on esitatud kaheksa muudatusettepanekut, kõik need on esitanud juhtivkomisjon ja seisukoht on arvestada täielikult. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes ja kaheksas. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Tatjana Muravjova!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 617 muudatusettepanekute arutelu teisele lugemisele saatmiseks toimus sotsiaalkomisjoni istungil s.a 19. jaanuaril. Sotsiaalkomisjon sõnastas ümber § 1 punkti 1 sätte arusaadavuse parandamiseks. Seaduseelnõu algataja oli ettepanekuga nõus. Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 27. jaanuaril ja teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada. Juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 28. jaanuaril ettepanekuga eelnõu seadusena võtta vastu. Tänan!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Läheme muudatusettepanekute juurde, mis on laekunud eelnõu 617 kohta. Neid on täpselt üks – see on juhtivkomisjoni muudatusettepanek, mis on arvestatud täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme Liisa-Ly Pakosta!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Sotsiaalkomisjon valmistas sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu ette teiseks lugemiseks oma kahel koosolekul, mis toimusid 19. jaanuaril ja 25. jaanuaril. Eelnõu aruteludel osalesid Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kull, sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna juhataja Piia Tammpuu, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakonna projektijuht Meelis Zujev, sotsiaalministri nõunik Timo Vaarmann ning Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juhataja asetäitja Margus Kreinin.
Kahe lugemise vahel arutati põhjalikumalt lapsehoiuteenuse infosüsteemiga seonduvat. Selgus, et lapsehoiuteenuse infosüsteem ei ole tegelikkuses sellisel määral huvilisi leidnud, nagu seadusandja oli ette näinud. Arutelu sel teemal toimus ka eraldi töögrupis, millest võtsid osa Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Ühisel meelel otsustati, et seni kahe riikliku infosüsteemi, nimelt Eesti lapsehoiuteenuse infosüsteemi ja Eesti lasteasutuste infosüsteemi, pakutud teenused on kodanikele paremini kättesaadavad kohalike omavalitsuste teenusportaalide või ettevõtlusregistri kaudu ning samuti juba olemasoleva Eesti hariduse infosüsteemi kaudu. Seetõttu tehti ettepanek need mõlemad riikliku infosüsteemi tasandil lõpetada.
Eelnõus on tehtud ka mitmeid tehnilisi parandusi, sõnastuse muudatusi ning täpsustusi rakendussätetes. Põhjalikud selgitused muudatuste kohta on toodud eelnõule lisatud seletuskirjas.
Sotsiaalkomisjon otsustas saata sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogu ette teiseks lugemiseks 27. jaanuaril ning teha Riigikogu täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele 28. jaanuaril. Suur tänu!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Alustame eelnõu 624 muudatusettepanekute läbivaatamist. Neid on laekunud 10, kõik need on esitanud sotsiaalkomisjon ehk juhtivkomisjon ja seisukoht on neid kõiki täielikult arvestada. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Käesoleva eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 16. oktoobril 2008. aastal. Eelnõu esimene lugemine siin saalis toimus teatavasti 5. novembril 2008. aastal – periood on suhteliselt pikk. Rahanduskomisjon arutas järgnevalt eelnõu veel kord oma 2008. aasta 6. novembri istungil, millest võtsid osa omavalitsusliitude juhid, ja tulenevalt arutelust otsustas komisjon tollal saata selle eelnõu analüüsimiseks ja hinnangu andmiseks tema vastavusest põhiseadusele meie põhiseaduskomisjonile (hiljem tutvustan ka põhiseaduskomisjoni seisukohti). Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli teatavasti 19. november 2008. Järgnevad istungid eelnõuga seotud teemade arutamiseks toimusid 10. ja 19. veebruaril 2009, kuid komisjon lükkas edasi eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekute läbivaatamise, keskendudes arutelus kohalike omavalitsuste üksuste kohustuste võtmise reguleerimise muutmise vajadusele, võttes teadmiseks Rahandusministeeriumi informatsiooni olukorra ja võimalike seadusmuudatuste kohta. 20. veebruaril 2009 võttis Riigikogu teatavasti vastu 2009. aasta lisaeelarve, millega muudeti valla- ja linnaeelarve seadust, sätestades piirangud kohalike omavalitsusüksuste kohustuste võtmisele seoses mõjuga eelarvepositsioonile.
Rahanduskomisjon on kohtunud erinevate kohalike omavalitsuste üksuste ja nende liitude esindajatega viiel istungil ja arutanud kohalike omavalitsuste rahastamise ja laenukoormuse teemasid. 14. jaanuaril s.a toimus kohtumine kohalike omavalitsuste üksuste ja liitude esindajatega taas kord seaduseelnõu muudatuste teemal. 21. jaanuari istungil vaatas komisjon läbi laekunud muudatusettepanekud ja otsustas esitada komisjonipoolse ettepanekuna uue teksti, millesse on sisse viidud eelnõu arutelude käigus tekkinud ja vajalikuks osutunud muudatused koostöös Rahandusministeeriumi ja kohalike omavalitsuste esindajatega. Teised esitatud muudatused on osaliselt arvestatud komisjoni muudatusettepaneku tekstis. Rahanduskomisjoni muudatusettepaneku täistekst on kokkuhoiu huvides esitatud ainult eelnõu tekstina 2010. aasta 27. jaanuari istungi materjalides, see on täna. Loetelus on sellekohane viide ka olemas.
Muudatusettepanekute loetelus toodud kõigi nelja ettepaneku suhtes jõudis komisjon konsensuslikule otsusele. Komisjoni liikmena julgen ma väita – see on minu isiklik hinnang –, et selle eelnõu menetlemine, mis on toimunud pikka aega, võiks olla heaks näiteks sellest, kuidas ühe asjaga tegeldakse põhjalikult, kus osapooled, nii algataja kui kohalike omavalitsuste esindajad ja ka komisjoni liikmed on jõudnud üsna suures osas üksmeelele. Me oleme töötanud ja need viimased sammud astunud konsensuse alusel. See vääriks nii mõnegi teise eelnõu puhul eeskujuks võtmist. Rahanduskomisjon teeb konsensuslikult ettepaneku eelnõu teine lugemine täna katkestada pärast muudatusettepanekute läbivaatamist ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, see on 10. veebruar kell 18.
Aga nüüd pean ma oluliseks siiski mõnel keerulisemal asjal peatuda, millest on komisjon oma töös lähtunud, millele oleme tähelepanu pööranud ja milles ei ole veel konsensusele jõudnud. Ma ei pea vajalikuks hakata seda teksti, mis on teil paragrahvide kaudu loetletud, siin ette kandma. Selleks puudub vajadus, kuivõrd on parandusettepanekute aeg. Ütleksin vaid niipalju, et see tekst on täpne ja annab teile hea ülevaate koos seletustega kõigi nende paragrahvide kohta, mida muudeti. Korrigeeritud ja täpsustatud on paljude sätete sõnastust õigusselguse tagamiseks, mida soovitas ka põhiseaduskomisjon.
Muudatustega §-des 1–32, mis puudutavad eelarve koostamise üldpõhimõtteid, eelarvestrateegiat ja aruandlust, antakse suurem paindlikkus info kajastamisel ning eelarvestrateegia koostamisel, võimalused täiendava info ja lisade ning eelarve liigenduste detailsuse osas. Lisaks eeltoodule täpsustatakse vastutuse ulatust ja aruannete sisu ning mitme võimaluse lisamisega luuakse suurem paindlikkus ka eelarvekorralduses. See oli meie üldine loogika, millest me lähtusime rahanduskomisjonis.
Mitmed muudatused on tingitud audiitortegevuse seaduse muutumisest ja ka Riigikontrolli märkustest. Tuleb öelda, et eelnõu on hästi eelarve- ja raamatupidamiskeskne. Arvatavasti ongi see algataja taotlus, et ühtlustada süsteem valitsussektoris, luua selgemad mängureeglid ja finantsjuhtimise praktika. Tean, et Riigikontroll on sellele korduvalt tähelepanu juhtinud, tean seda oma töö kaudu riigieelarve kontrolli komisjonis. Omavalitsused kasutavad täna palju erinevaid süsteeme.
Nüüd peatuksin konkreetsemalt sellel, millise hinnangu andis sellele eelnõule põhiseaduskomisjon. See oli kõige konfliktsem teema esimesel lugemisel, kui te mäletate, ja me oleme sellele selgituse ka saanud. Eelnõuga nähti ette olukord, kus täitevvõimu organi kaalutlusõiguse alusel tehtud ettekirjutuse täitmine on kohustus ning sanktsioneeritud volikogu liikme volituse lõppemisega. Selline tekst oli esimeses redaktsioonis. Põhiseaduskomisjon andis hinnangu, et selline säte ei ole ühitatav arusaamisega vaba mandaadi põhimõttest ja on põhiseaduskomisjoni arvates vastuolus põhiseaduse §-ga 156. Kehtiva KOKS-i § 52 lõikes 1 sätestatud volikogu tegutsemisvõimetuse alused lähtuvad konkreetsetest juriidilistest faktidest, seetõttu pole õige, et mandaadi äravõtmine saaks toimuda ka haldusorgani ettekirjutuse kaudu, mis olemuselt on suvaotsus täitmatajätmise tulemusena. Nii et selline on põhiseaduskomisjoni seisukoht, millest on praegu lähtunud ka rahanduskomisjon, ja muudetud on seega § 59 ning muudatus põhineb Riigikogu põhiseaduskomisjoni märkusel, et volikogu koosseisu laialisaatmine ei saa tuleneda riigi täitevvõimu esindaja kaalutlusotsusest. Seega saab volikogu koosseisu volituste lõppemise alus tuleneda komisjonile saneerimiskava ja finantsplaani projekti tähtaegselt esitamata või selle kinnitamata jätmisest ning see viitab sellele, et siin ei ole kaalutlusõigusel enam toimet, vaid on konkreetsed tegevusetused, mis lähtuvad kohalikust omavalitsusest.
Järgmine problemaatiline punkt oli § 54, mille kohaselt võib rahandusminister oma käskkirjaga peatada tasandusfondi või tulumaksu eraldiste vähendamise kohalikule omavalitsusele, kui kohalik omavalitsusüksus rikub eelnõu §-des 55–58 esitatud nõudeid. See on väga järsk seisukoht. Põhiseaduskomisjoni enamus – just nii on kirjas – ei näinud siin probleemi põhiseadusega, samas arvas osa komisjoni liikmeid, et õiguslikult on lubamatu peatada ministri käskkirjaga seadusega määratud maksete ülekandmist, kuivõrd see võib kohaliku omavalitsuse väga raskesse majanduslikku olukorda viia. Põhiseaduskomisjon juhib tähelepanu sellele, et Riigikohus on paljudes lahendites rõhutanud proportsionaalsuse tähtsust, mida saaks paremini tagada, kui seaduse rakendaja saab iga juhtumit eraldi hinnata. See tähendab, et talle on jäetud kaalutlusõigus. Seepärast soovitab põhiseaduskomisjon sätestada eelnõu § 54 lõikes 1 rahandusministrile võimalus, mitte kohustus ja lisada sinna sõna "võib", aga ei pea. See teema oli rahanduskomisjonis arutusel, milleni võib viia sanktsioonide rakendamine, mille vältimatu tagajärg on teatavasti finantsolukorra raskenemine, mitte paranemine. Ja see võib lõppkokkuvõttes kaasa tuua kohaliku omavalitsuse pankroti, kui see seaduse mõttes üldse võimalik on (see on minu seisukoht, mis ei olnud komisjonis arutusel). Aga nii lihtne see asi ei ole. Ühe valitsussektori liikme pankrot ei ole mitte tema eraasi, vaid see on kogu valitsussektori asi, järelikult ka Vabariigi Valitsuse küsimus. Probleemi püütakse praegu lahendada selles seaduses § 52 lõike 4 täpsustamise teel, mis sisuliselt tuginebki kaalutlusõigusele. Selle paragrahvi lõiget 4 muudetakse ja muudatuse sisu seisneb selles, et raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse rikkumise korral on võimalik mõjutusvahendina kasutada tulumaksu ja tasandusfondi vahendite ülekandmise peatamist. Komisjoni ettepanekul on seal sees sõnad "on võimalik", aga see ei ole kohustus. Kui ta sellisena läbi läheb, siis on asi palju liberaalsem.
Nüüd veel mõnest probleemist, mis on olnud komisjonis arutusel ja milles me ei jõudnud lõplikule konsensusele, aga ma pean siiski täna vajalikuks sellest suurt saali informeerida, kuivõrd loodetavasti täna see lugemine katkestatakse ja tekib ettepanekute esitamise tähtaeg. Aga lõplikku seisukohta ei ole paaris-kolmes seni vaidlusaluses küsimuses.
Esimene neist puudutab kohaliku omavalitsuse konsolideerimisgrupi olemust. See on üks täiesti uus nõue, millele seadus tugineb. See on meil komisjonis korduvalt teemaks olnud ja algataja ettepaneku kohaselt erineb omavalitsuse konsolideerimisgrupp keskvalitsuse konsolideerimisgrupist selle võrra, et omavalitsuse gruppi püütakse sisse viia ka äriühingud, st aktsiaseltsid. See ongi kogu see põhimõtteline vahe, mis on praegu toiminud. Nüüd on komisjonis saavutatud arvatavasti kõiki rahuldav konsensus selles suhtes, et konsolideerimisgruppi kuuluksid vaid need kohaliku omavalitsuse ettevõtted, kes on omavalitsusest sõltuvad ehk üle 50% tuludest tuleb omavalitsuse eelarvest. See oleks loogiline ja see arvestab ka riikliku tasandi praktikat, eeldades, et näiteks RKAS-i praktika riigis on olemas, ta on ju valitsussektori osasse praegu pandud. Kahjuks on eelnõus veel väike segadus. Kui te vaatate § 53, siis seal on endistviisi öeldud, et konsolideerimisgruppi kuuluvad kõik KOV-i ettevõtted. See on ka praegu algataja idee, mis vajabki selgeks rääkimist. Aga see üle 50% praktika kehtib ainult järgmise aasta lõpuni, kuni aastani 2012, ja hiljem plaanitakse käsitleda gruppi tervikuna, see tähendab, et ka äriühingud kuuluksid sinna. See seisukoha ühtlustamine komisjonis seisab veel kindlasti ees. Minu arvamus on selline, et ei ole väga loogiline, et äriühing, olenemata sellest, kes on omanik, kes on tema asutaja, peaks käituma mingite teiste reeglite alusel. See asi vajaks klaariks rääkimist. Ma usun, et me saavutame konsensuse. Ja kui ma otsekoheselt tunnistan, siis me komisjonis saime sellest ka niimoodi aru, et me oleme selle saavutanud ja selles tekstis on need kaks paragrahvi praegu lihtsalt omavahel ühtlustamata.
Mitmel korral kerkis komisjonis üles teema, mis puudutab RKAS-iga toimunut, mis on meeli ärritanud nii siin saalis viibivatel poliitikutel kui ka omavalitsusjuhtidel – see on meile kõigile tuntud ja teada teema. Igal juhul on ta selle seaduse reguleeritav teema. Komisjon ei ole seda hinnangut andnud, aga ma ütlen siinkohal ka oma hinnangu: tegelikult on riik RKAS-i kaudu selle nn kooliprojektiga sisuliselt petnud neid omavalitsusi, kellel on RKAS-iga pikaajalised, kuni 30 aastaks sõlmitud lepingud. Tegemist on rendilepingutega, mis on nüüd tagantjärele kuulutatud laenukoormuseks. Tegemist on – ma veel kord kordan – rendilepingutega, mis jaotuvad igasse tegevusaastasse. See ei ole õiglane! Antud juhul on ta muutunud praegu paljudele omavalitsustele piduriks. Nad ei ole laene võtnud, kuna laenude maht on kinni. See on teema, millega tuleb veel edasi tegelda.
Eelnõu § 39 lõige 3 ütleb: "Kohaliku omavalitsuse üksus võib sõlmida lepinguid pikaajaliste bilansiväliste kohustuste, sealhulgas kasutusrendi tingimustel sõlmitud rendikohustuste võtmiseks tähtajaga, mis ei ületa kümne aasta pikkust perioodi." Ja kui teil on minu eelmine väide meeles, et need eelmised lepingud on tähtajaga 30 aastat, aga nüüd sätestab seadus tähtaja kuni kümme aastat, siis tekib küsimus, kas selle seadusega me lõpetame sisuliselt RKAS-i kooliprojekti. Need asjad tuleks üle vaadata, sest seni kehtis tähtaeg kuni 30 aastat. Tuletan ka meelde, et projekti algne kava oli 600 miljonit krooni, sellest on kasutatud ära pool, ülejäänud osa kohta praegu otsus puudub. See on teema, millega tuleb tegelda.
Ja teine küsimus selle puhul on see, kas RKAS-i kui riigiettevõtte, kes on võtnud projekti realiseerimise kohustusi, teostatud projektide puhul on kohaliku omavalitsuse suhtes õiglane arvestada kohustused ka kohalike omavalitsuste kohustustena. Seega on siin tegemist topeltkohustuste arvestamisega. See on omaette teema. Ma usun, et rahanduskomisjon jõuab ka siin üksmeelele ja me jõuame kõiki pooli rahuldavale seisukohale.
On veel olnud arutusel teema, millele me päris lõplikku lahendust ei ole jõudnud pakkuda. Aga võimalik, et see tuleb päevakorrale juba muudatusettepanekute käigus. Ühel viimasel istungil oli arutusel küsimus, mis saab siis, kui Riigikogu või Vabariigi Valitsus halvendab oma otsusega kohaliku omavalitsuse tulubaasi. Millised on meetmed siis ja mida rakendatakse omavalitsuse kaitseks? Küsimusele vastas komisjonis Rahandusministeeriumi esindaja nii, et seda ei saa lahendada selle seadusega. Mulle ei jäänud meelde, millise seadusega saab. Küll aga on selge, et sellel seadusel on ka terve rida rakendussätteid ja on teisi sellega seotud seadusi, mida muudetakse. Tegelikult arvan mina, et see asi vajab ka selle seaduse raames paikapanemist. Teatavasti mitte kauges minevikus see ju omavalitsustega toimus ja praegu rakendatavad sanktsioonid lähtuvad ka sellelt tasemelt, kui tulubaasi vähendati. Kohustused on ka omavalitsustes pikaajalised. Ja arvestades kõike eelöeldut ning kuna fraktsioonidel on uus eelnõu redaktsioon suhteliselt uudne ja süvenemiseks vajatakse aega, jõudiski komisjon seisukohani, et teeme ettepaneku – ma kordan seda ettepanekut, mida alguses ütlesin – täna teine lugemine katkestada ja kümne tööpäeva jooksul esitada oma muudatusettepanekud. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Kõigepealt tahaksin sind tänada väga põhjaliku ettekande eest, sa oled tõesti selle kallal tööd teinud. Mul on väike küsimus, aga selle mõte ei ole väike. Ütle, kuidas arutas komisjon seda omavalitsuse ja tema ettevõtete bilansi konsolideerimist. Mis sellest saadakse? Tegelikult läheb pilt ju minu arvates palju segasemaks, mitte selgemaks. Ma sain aru, et selle teema juurde tulete te tagasi.

Kõigepealt tänan küsimuse eest! Ma oma ettekandes või kõnes püüdsingi märkida, et siin ei ole lõplikku konsensust saavutatud. Minule jäi tollal mulje, aga tekstis on veidi teisiti, et siiski me rakendame seda 50 ja suurema protsendi tuluosa ja siis nad arvatakse sellel alusel konsolideerimisgruppi. Tundes praegu komisjonis valitsevat meeleolu, arvan, et see seisukoht võibki jääda kõlama. Ma küll ei tea praegu rahandusministri seisukohta selles küsimuses. Esimesel lugemisel teatavasti praegune minister kaitses seda eelnõu ja nüüd kaitsen seda mina. Aga selles on oma loogika, äriühingutel ei saa olla teisi aluseid tegutsemiseks olenemata sellest, kes on omanik. No ei saa olla, selleks kehtib üks seadus.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime minna eelnõu 366 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud Taavi Veskimägi, juhtivkomisjon on seda arvestanud osaliselt. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda osaliselt. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine katkestada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 10. veebruar kell 18. Teine lugemine on katkestatud.
Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Lähme edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tutvustan tolliseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga viiakse tolliseadus kooskõlla Euroopa Liidu tollieeskirjades tehtud muudatustega, mis puudutavad kauba ülddeklaratsiooni esitamist, samuti viiakse sularaha tollikontrolli puudutavad sätted kooskõlla rahapesu toimkonna soovitustega. Täiendatakse Maksu- ja Tolliameti töös kasutatavaid abivahendeid, kehtestatakse alus ajatundlike kaupade piiriületuseks eelisjärjekorras ning laiendatakse konfiskeeritud võltsitud kaupade saajate ringi. Seaduses tehakse ka mõned normitehnilised ja sõnastuslikud muudatused. Nimetatud rahapesu toimkond on demokraatlike riikide valitsuste vaheline organ, mis töötab välja rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ja meetodeid ning propageerib sellealast poliitikat. Euroopa Liidu Nõukogu otsuse kohaselt on selle toimkonna soovitused liikmesriikidele kohustuslikud.
Muudatused on üldjoontes järgmised. Sularaha piirikontrolli puudutava soovituse järgi peab piiril tegutseval järelevalveasutusel olema pädevus lisaks tollieeskirjade rikkumise juhtumile sularaha kinni pidada ka rahapesukahtluse korral. Praegu tollil sellist pädevust ei ole. Toll võib sularaha kinni pidada, kui rikutakse sularaha deklareerimise reegleid. Seepärast täiendatakse tolliseadust ning antakse Maksu- ja Tolliametile pädevus rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral pidada piiril sularaha kinni kuni 48 tunniks.
Eelnõuga täiendatakse Maksu- ja Tolliameti ametnike abivahendite ja relvastuse loetelu, mis on sarnased politsei kasutuses olevate vahenditega. Kasutusele võetakse heli-, valgus- ja muud efekti või valuaistingut esile kutsuvad granaadid ja kuulid, erivahendid ehitisse ja transpordivahendisse sissemurdmiseks ning teleskoopnui. Nimetatud vahendeid kasutatakse eelkõige abivahenditena keerukamates situatsioonides, kuritegelike grupeeringute vahistamisel, suurtel territooriumidel ning keeruka arhitektuurilise lahendusega hoonetes. Nende abil on võimalik hoonesse varjunud isikuid liikuma või põgenevat kurjategijat peatuma sundida. Samuti saavad Maksu- ja Tolliametnikud kasutada neid vahendeid enesekaitseks kuritegeliku ründe tõrjumisel. Eriotstarbelised sissemurdmisvahendid on tõhusad ning sageli viimase võimalusena kasutatavad vahendid tuvastatud kuriteoobjektidele kiireks juurdepääsuks, tänu millele hoitakse ära kriminaalmenetluses vajalike asitõendite hävitamine.
Kolmanda muudatusena võiks nimetada ajatundlike kaupade regulatsiooni kehtestamist. Teatud kiiresti riknevate toidukaupade ja muude ajatundlike kaupade, nagu näiteks elusloomad ja linnud ning meditsiinis kasutatavad rakud, koed ja elundid, piiriületamise hõlbustamise teema tõusetub seoses kauba ekspordiga Venemaale ning pikkade ootejärjekordadega idapiiril. Kavandatava muudatuse kohaselt toimub selliste kaupade tolliformaalsuste täitmine eelisjärjekorras, ajatundlike kaupade nomenklatuuri kehtestab rahandusminister.
Praegu võib tolli poolt konfiskeeritud võltsitud kaubamärgiga rõivaid ja jalatseid tasuta jagada riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutustele. Täidetud peavad olema kaks tingimust: kaubalt on eemaldatud lubamatud tähised ning kaubamärgi õiguste omaja on kauba tarbimisse lubamiseks oma nõusoleku andnud. Kuna paljud tervishoiu- ja hoolekandeasutused on ümber korraldatud mittetulundus- või äriühinguteks ning ei kuulu enam riigile või kohalikule omavalitsusele, siis muudetakse vastavalt ka tolliseadust. Sellekohane sõnastuslik muudatus tehakse käibemaksuseaduses. Tänan!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Jüri Tamm, palun!

Aitäh! Mul on kolm küsimust. Esimene puudutab võimalust sularaha 48 tunniks kinni pidada, juhul kui on rahapesu- või terrorismi rahastamise kahtlus. Sularaha liigub tavaliselt koos isikuga ja 48 tundi on piisavalt pikk aeg. Kui inimene läbib Eestit transiidi korras ehk siis näiteks saabub Eestisse lennuki või autoga ja suundub siit edasi Rootsi või Soome, kuidas see tegevus siis praktiliselt välja näeb? Kui on patustatud, siis ma saan aru, seal on omad reeglid, aga juhul, kui rahapesu või terrorismi rahastamisega seonduvat ei tõestata, kes siis kompenseerib kõik need kahjud? Kus inimene asub sellel ajal?

Aitäh! Ega ma näinud ei ole, kuidas see välja näeb. Aga ju need riskid on sel moel kaalutud, et 48 tundi on paras aeg, seda ületada ei tohi. Palju mul sellele kommentaare lisada ei ole.

Jüri Tamm, teine küsimus, palun!

Võltsitud kaupade puhul näeb praegune regulatsioon ette, et neid on võimalik üle anda tervishoiu- või hoolekandeasutustele ja need asutused ei pea selle pealt riigile käibemaksu maksma. Võltsitud kaupade all on väga palju spordivarustust, näiteks spordisussid, dressid jne. Kas te ei ole mõelnud sellele, et võib-olla spordiklubides või muudes noorte tegevusega seonduvates üksustes on seda kaupa palju ratsionaalsem kasutada kui tervishoiuasutustes? Ma küll ei kujuta ette, kuidas vanad inimesed hoolekandeasutustes võltsitud Adidase dressides ringi käivad. Võib-olla peaks seda ringi laiendama? Ma küsin oma võimaluse piires kohe teise küsimuse ka ära. See puudutab ajatundlikke kaupu. Kas te ei arva, et siia peaks sisse tooma autotranspordi eelisjärjekorra tollideklaratsioonide tegemisel, rongide puhul on see nagu imelik?

Aitäh! Viimase kohta ma ei arva praegu midagi, peab selle peale mõtlema. Esimese küsimuse peale ütlen, et eks see ole valiku koht. Võltsitud kaubale püütakse mitte turgu tekitada, see ongi võltsitud kauba peamine probleem, et ta võtab võltsimata kaubalt turu ära. Kui lasta ta sama laialt ringlusse nagu kommertskaupki, siis on kahju konkurentsile ikkagi tehtud. Ma arvan, et igal juhul peab siin olema ettevaatlik. Ja kuigi teie ega ka mina ei kujuta vanainimesi Adidase dressis eriti hästi ette, nad siiski kannavad neid. Aga see on tõesti ebatavaline. Ma arvan, et ega sportlased nii väga võltskaupa selga ei aja. Selle peale võib mõelda, aga liiga laiaks seda ringi ajada ei tohi.

Austatud minister, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Olga Sõtniku!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas tolliseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 645 oma 18. jaanuari istungil. Sellest majanduskomisjoni istungist võtsid osa Urmas Klaas, Kalev Kallo, Toomas Tõniste, Ester Tuiksoo, Margus Lepik, Sven Sester ning nõunik-sekretariaadijuhataja Liivia Soone. Puudusid Aivar Riisalu, Marek Strandberg ja Jüri Tamm. Algatajate nimel tutvustasid eelnõu Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja kohusetäitja Marek Uusküla ja nõunik Eve-Ly Kübard, kes esitasid ülevaate eelnõu sisust ja eesmärkidest ning andsid lisaselgitusi.
Komisjoni liikmed esitasid küsimusi konfiskeeritud kauba üleandmise protseduuride ja ajatundlike kaupade kohta. Samuti tunti huvi nende sätete vastu, mis puudutavad Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt abi- ja erivahendite kasutamist.
Komisjon otsustas konsensuslikult saata seaduseelnõu 645 Riigikogu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks s.a 27. jaanuaril, esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 3. veebruar kell 12. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 645 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. veebruari kell 12. Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme edasi 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on toonud parlamendile arutamiseks sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 659. Seaduse eesmärk on korrigeerida lapsehoiuteenuse osutamise ruumidele esitatavaid tuleohutusnõudeid. Praegune õiguskord ei anna selget regulatsiooni lapsehoiuteenuse osutamise ruumide kohta ja eelkõige on mure lapsehoiukohtadega, kus hoitakse rohkem kui 11 last. Oleks loogiline, et nii suurte lapsehoiuteenuse osutajate ruumid vastaksid vähemalt samadele nõuetele, millele vastavad koolieelsed lasteasutused ehk siis lasteaiad. Peamised muudatused, mis need lapsehoiuteenuse osutajad, kes soovivad hoida korraga rohkem kui 10 last ehk siis alates 11 lapsest, peaksid tegema, on eelkõige seotud evakuatsiooniteedega ja signalisatsiooniga. Samamoodi on teatud nõuded ruumide pindalale ja kõrgusele. Lisaks on veel üks rohkem tehniline pool – see on see, et lapsehoiuteenuse osutamiseks tegevusloa taotlemise protseduurid peavad üle Eesti olema ühesugused.
Sellega ma piirduksin. Toetan sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekande eest! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas eelnimetatud eelnõu 19. jaanuaril. Seaduseelnõu tutvustas komisjonile Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna peaspetsialist Merle Tomberg ja Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Priit Laaniste.
Komisjonis tõusetus küsimus, et kas see muudatus võib tähendada ka seda, et osa teenuse osutajaid võib teenuse osutamise lõpetada, kui tingimused lähevad keerulisemaks. Eelnõu algatajad ütlesid, et eelnõu on välja töötatud koostöös lapsehoidjate kutseliidu esindajatega. Vahepeal me jõudsime nendega kontakteeruda ja ka kutseliidu seisukoht oli, et kõik esitatud eelnõu ettepanekud on olulised ja vajalikud ning nad toetavad neid.
Komisjon otsustas saata eelnõu esimesele lugemisele ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on vastavalt töö- ja kodukorra seadusele 10. veebruar kell 18. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 10. veebruar kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme edasi 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Tervist, hea eesistuja ja rahvasaadikud! Valitsus paneb ette muuta Kaitseliidu seadust. Seadusmuudatuse eesmärk on anda õiguslik alus Kaitseliidu poolt täidetavatele valve- ja vahiteenistuse ülesannetele. Teatavasti on Kaitseliit valvanud kaitseväe objekte, ent senine õiguslik regulatsioon on olnud ebapiisav ja tekitanud õigusliku halli tsooni. Kaitseministeerium on kaalunud võimalust korraldada valvet erinevatel alustel, sealhulgas kasutades ajateenijaid, eraturvafirmasid või siis jätkates Kaitseliidu kasutamist kaitseväe objektide valvamisel. Arvestades asjaolu, et ajateenijate baasil valve- ja vahiteenistuse korraldamine võtaks ära aega väljaõppelt ja eraturvafirmadega kaasneks keerukas avalike ja erahuvide ühitamise ülesanne, ning arvestades ka Kaitseliidu kasutamise kogemusi, on Kaitseministeerium ja valitsus jõudnud seisukohale, et Kaitseliidu ja kaitseliitlaste kaasamine kaitseväe objektide valvamisele on otstarbekaim vorm selle avaliku teenuse osutamiseks.
Ettepandud seadusmuudatusega nähakse Vabariigi Valitsusele ette volitusnorm, millega kehtestatakse loetelu objektidest, kus Kaitseliit võib valvata. See välistab võimaluse, et Kaitseliit valvaks objekte, mis ei kuulu nende objektide loetellu, mille puhul Kaitseliidu kui avalik-õigusliku ja relvastatud organisatsiooni poolt valveteenuse osutamine on põhjendatud. Oluline on märkida, et valvurina töötamise eelduseks on Kaitseliidu tegevliikmeks olemine. Lisaks sellele eeldatakse, et valvuril on töölepinguline suhe Kaitseliiduga. Valvuri õigusi ja kohustusi käsitleva paragrahvi kohaselt peab valvur valves olles kandma Kaitseliidu vormiriietust. Reguleeritud on hüvitise maksmine, kui valvur on hukkunud või muutunud töövõimetuks tööülesannete täitmisel. Piiritletakse valvuri kasutatavad abivahendid ja reguleeritakse füüsilise jõu kasutamist ning relva ja erivahendi kandmist ja kasutamist valvuri poolt. Samuti sätestatakse Kaitseliidu kohustus tagada tema valduses olevate objektide valve ja kaitseväe juhatajale pannakse ülesanne korraldada Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud objektide valvet. Kaitseliidu liikmetele, kes osutavad valveteenust, kehtestatakse koolituse läbimise kohustus. Viimane jõustub s.a oktoobrikuust alates.
See on hea seadus, võtke see vastu! Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Jüri Tamm, palun!

Hea seadus on see tõesti, oleks võinud varem niimoodi mõtlema  ja tegutsema hakata. Aga küsin raha kohta, viimasel ajal on raha väga aktuaalne ja sellest räägitakse õigustatult palju. Kuidas hakkavad kujunema need hinnad, mille järgi kompenseeritakse Kaitseliidu osutatud teenuseid?

Hindadest turumajanduslikus mõttes rääkida ei saa, need töötasud, mida Kaitseliidus valvuritena töötavatele inimestele makstakse, kujunevad avaliku sektori palkade alusel. Ma ütleksin, et otsene võrdlus turvafirmade pakutavate teenuste tasudega või siis ka töötasudega oleks siin pealiskaudne, sest nagu eespool öeldud, seda teenust osutavad Kaitseliidu liikmed. Kaitseliidu liikmed tegutsevad vabatahtlikkuse alusel, neil on ühelt poolt täiendav pühendumus, teiselt poolt ka täiendavad kohustused kriisi-, erakorralisest, rääkimata sõjalisest olukorrast tulenevate tingimuste tõttu. Nii et üksühene võrdlus hindade, palkade ja muus osas oleks pealiskaudne. Loodan, et need töötasud kujunevad ka objektiivses konkurentsis, nii nagu see avaliku ja erasektori vahel on. Aga päris üksüheselt, turumajanduslikult nende hindade kujunemist käsitleda ei maksaks.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Valvuriks võib olla vähemalt 19-aastane Kaitseliidu tegevliige. Aga kas seadusega reguleeritakse ka vanuse ülempiir, sellepärast et me anname inimesele praktiliselt sõjaväerelva kätte?

Ei tea, et oleks reguleeritud. Mõelge selle peale Riigikogus.

Mati Raidma, palun!

Suur tänu! Mul on küsimus eelnõu punkti 4 kohta, kus räägitakse Kaitseliidu valduses ja kasutuses oleva riigivara tasuta andmisest Kaitseliidu omandisse, mis on natukene teine teema kui valveteenistus. Kas saaks paar sõna selgituseks?

Hea meelega räägiksin teile midagi, aga ega ma päris hästi ei tajunud, missuguse punkti kohta te kommentaari palute. Kas see on seaduse vastav punkt või seletuskirja põhjal punkt 4?

Palun tehnilisel personalil anda mikrofon Mati Raidmale, et ta saaks oma esimest küsimust täpsustada. Palun, Mati Raidma!

Suur tänu! Eelnõu punkt 4, millega muudetakse Kaitseliidu seaduse § 40 lõiget 3, seletuskirjas väga lõpu lähedal, eelviimasel leheküljel.

Leidsin üles. Ei oska täiendavalt seletuskirjale midagi tarka lisada, loodan, et seletuskiri on ammendav. Kui ei ole, siis selgitame riigikaitsekomisjonis.

Tänan, minister! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Tarmo Kõutsi!

Tänan! Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu esimesele lugemisele esitamist oma 19. jaanuari istungil. Sellel riigikaitsekomisjoni istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena Kaitseministeeriumist Elin Lehtmets, Guido Pääsuke ja Ants Torim. Käesoleva seaduseelnõu eesmärk on sätestada Kaitseliidu valvuri õiguslik staatus ning määratleda isikute ja asutuste ring, kus Kaitseliit võib valvet teostada. Kuna kaitseminister juba andis eelnõust ülevaate, minu arvates küllaldase, ning seletuskiri on piisavalt detailne, siis ei hakka ma siinkohal ministri öeldut uuesti üle kordama.
Riigikaitsekomisjoni 19. jaanuari istungil tõstatus küsimus eelnõu §-s 35⁶ sätestatud sunni rakendamise kohta. Nimelt on selle paragrahvi aluseks varem kehtinud politseiseaduse sätted, tänases õiguses kehtib aga politsei- ja piirivalveseadus, kus sunni rakendamise sätted erinevad mõneti varem kehtinud politseiseaduse sätetest. Seetõttu on riigikaitsekomisjonil kavas eelnõu esimese ja teise lugemise vahel arutada ja vajaduse korral täpsustada eelnõu § 35⁶.
Riigikaitsekomisjon otsustas 2009. aasta 19. jaanuari istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu kolmanda töönädala kolmapäeva, 27. jaanuari päevakorda – ettekandja kaitseminister Jaak Aaviksoo, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon 19. jaanuari istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva ehk siis s.a 10. veebruar kell 18. Tänan tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 10. veebruar kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja 13. päevakorrapunkt käsitletud.
Head ametikaaslased! Meie tänane päevakord on ammendatud. Istung on lõppenud. Jõudu teile teie töös!

Istungi lõpp kell 16.38.