Austatud Riigikogu! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu teise töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Mai Treial, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvaliidu fraktsiooni liikmed esitavad arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Minister peab selgitama pensionide ja toetuste kojukande korraldamist ja tasude suuruse kujunemist. Möödunud aasta veebruarist pensionide ja toetuste tasuta kojukande lõpetamine puudutas ligi 100 000 isikut. Seaduse kohaselt pidi pensioni ja toetuse saaja esitama elukohajärgsele pensioniametile kojukandetaotluse. Vastav otsus tehti kuni üheaastase kehtivusajaga, erandina ka pikemaks ajaks. Seaduse rakendamisel ja tasuta kojukande õiguse üle otsustamisel tekkis palju vaidlusi erinevate arusaamade tõttu. Seaduse kohaselt peab riigi poolt teenuste sisseostmine ja selleks maksumaksja raha kasutamine toimuma riigihanke korras. Möödunud aastal küll väideti, et pole vaja üldse riigihanget korraldada, kuna tegemist on universaalse postiteenusega, selline väide oli aga eksitav, sest pensionide ja toetuste kojukanne ei kuulu universaalse postiteenuse hulka, vaid tegemist on finantsteenusega. Riiklike pensionide kojukande eest tasus riik AS-ile Eesti Post eelmisel aastal 60 krooni väljamakse kohta, olenemata sellest, kas teenuse eest maksis pensionär ise või maksis toetuse saaja eest riik, isegi siis, kui samal aadressil toimetati pensionid ja toetused kätte mitmele saajale. Sellega seoses on meil seitse küsimust, millele ministrilt vastust ootame. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni üleeile algatatud sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eile algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni eile esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Vabadussõja võidusamba rajamise asjaolude uurimiseks" eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni eile algatatud rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud viie Riigikogu liikme arupärimise siseminister Marko Pomerantsile ja viie Riigikogu liikme arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Head ametikaaslased! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10.

Läheme nüüd tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita, võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 438 Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 92 Riigikogu liiget, puudub 9.
Panen lõpphääletusele eelnõu 438. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 438 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 606 Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10.
Panen lõpphääletusele eelnõu 606. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 606 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Igor Gräzini!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Komisjon arutas nimetatud konventsiooni ratifitseerimise küsimust 11. jaanuaril 2010 ja tegi ettepaneku saata see eelnõu teisele lugemisele ning teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta (hääletustulemus 8 : 0).
Kommentaariks niipalju, et konventsioonile on alla kirjutanud 140 riiki ja rõhuv enamik neist on selle ka ratifitseerinud. Mõned riigid seda sisepoliitiliste protseduuride tõttu veel ratifitseerinud ei ole. Kõik, mis on konventsioonis kirjas, kehtib Eestis seadustena juba niikuinii. Ainus, mis juurde tuleb, on see, et konventsioonis on öeldud, et ühte või teist asja peab tegema selleks volitatud asutus, ja meil tuleb kindlaks määrata ka töökeel. Töökeeleks me määrame, nii nagu enamik riike on seda teinud, inglise keele ja kompetentseks asutuseks, kes peab teatud protseduure jälgima või pabereid enda käes pidama, nimetame me Eesti Vabariigis Justiitsministeeriumi.
Leiame, et kiire ratifitseerimine on märguanne teistele konventsiooni osalistele, et Eestis kehtivad samasugused põhimõtted ja et kõik, mis puudutab korruptsioonivastast võitlust ÜRO-s, on Eestis selles mõttes juba rakendatud. Kõik. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 566 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjon on seisukohal, et teise lugemise lõpus tuleks läbi viia eelnõu lõpphääletus. Alustame selle ettepaneku realiseerimist. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 566. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 566 on seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Kalvi Kõva!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seaduseelnõu 634, mille eesmärk on kaitseväe õppeasutuste ühendamine üheks kaitseväe struktuuriüksuseks, mille käigus korraldatakse Kaitseväe Võru Lahingukool ümber Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kutseharidust andvaks struktuuriüksuseks, enne teisele lugemisele esitamist oma 11. jaanuari 2010. aasta istungil. Komisjonis olid kohal ka eelnõu algatajate esindajad.
Ütlen ära komisjoni otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas oma istungil üksmeelselt teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu teise töönädala päevakorda tänaseks päevaks, 20. jaanuariks, ja riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati Kalvi Kõva. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu 27. jaanuari 2010. aasta istungi päevakorda.
Mõni sõna muudatusettepanekutega seonduvast. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitas Riigikogu liige Lauri Laasi seaduseelnõu kohta viis muudatusettepanekut, millest osa puhul oli tegemist kaitseväe korralduse seaduse kontseptuaalsete muudatustega. Aga nagu ma ütlesin, eelnõu põhieesmärk on kaitseväe õppeasutuste ühendamine üheks kaitseväe struktuuriüksuseks. Riigikaitsekomisjoni enamus oli seisukohal, et kaitseväe korralduse seadus ja selle sätete rakendamine vajavad terviklikku analüüsi, mille tulemusena võib osutuda vajalikuks valmistada ette kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seetõttu on riigikaitsekomisjonil selle aasta esimeses kvartalis kavas korraldada arutelusid asjaomaste institutsioonide esindajatega. Lähtuvalt eeltoodust võttis meie komisjoni hea liige Lauri Laasi oma muudatusettepanekud tagasi. Seega ei ole eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ja eelnõu teisel lugemisel tuleb lähtuda eelnõu esimese lugemise tekstist, mis oli esitatud muudetud kujul. Aitüma!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 634 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni esimene ettepanek on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Juhtivkomisjoni teine ettepanek on, et eelnõu 634 kolmas lugemine tuleks teha 27. jaanuaril, mis jääb VII istungjärgu kolmandasse töönädalasse. Riigikogu juhatus menetleb seda küsimust hiljemalt neljapäeval, kui toimub Riigikogu juhatuse istung ja juhatus seab päevakorra paika.
Teine lugemine on lõpetatud ja neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Selle eelnõuga viiakse aktsiisiseadus kooskõlla uue, aktsiisi üldist korda käsitleva direktiiviga, mis kannab numbrit 2008/118/EÜ ja millega, esiteks, lihtsustati aktsiisiga maksustamise põhimõtteid, teiseks, tänapäevastati sõnastust ja lahendati praktikas esilekerkinud probleeme ning, kolmandaks, sätestati liikmesriikide vahel veetava aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba elektroonilise saatelehe süsteem. See elektroonilise saatelehe süsteem käivitub alates s.a 1. aprillist ja siis peab teise liikmesriiki veetava aktsiisikaubaga olema kaasas ka elektrooniline saateleht. See teeb mitmed protseduurid nii ministeeriumiametnike kui ka turuosaliste hinnangul märksa lihtsamaks.
Peale direktiivist tulenevate muudatuste on eelnõu koostamisel arvestatud maksuhalduri esitatud ettepanekuid. Näiteks pikendatakse aktsiisilao tegevusloa väljastamise aega aktsiisikauba tootmise korral, et maksuhalduril oleks aega põhjalikumalt tutvuda aktsiisikauba tootmise dokumentatsiooniga. Teiseks, tegevuslubade kehtivuse peatamise ja nende andmisest keeldumise aluseid täiendatakse maksumärgi võltsimise juhtumitega.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogust ettepanekuid ei laekunud. Komisjon arutas eelnõu s.a 11. ja 18. jaanuari istungitel ning otsustas konsensuslikult teha kokku 12 muudatusettepanekut.
Muudatusettepanekud, mis teile jaotatud tabelis kannavad numbreid 1–11, on tehtud Rahandusministeeriumi ettepanekul. 12. muudatusettepanek on tehniline ettepanek, mille abil korrastatakse Euroopa Liidu õigusaktidele viitamist ning normitehnilisi märkusi.
Eelnõu menetlemisel tegi Rahandusministeerium ettepaneku lubada ettevõtjatel määrata sigarettide maksimaalne jaehind senise 50-sendise täpsuse asemel 10-sendise täpsusega. Teadupärast on sigarettidel maksumärgid, kuhu on see maksimaalne jaehind peale märgitud. Kehtivas regulatsioonis on seda vahemikku võimalik seada ainult poole krooni kaupa. Rahandusministeerium tegi ettepaneku, et see toimuks 10 sendi kaupa. Aga arvestades, et seoses peatse euro kasutuselevõtuga tuleks kõnealust hinnakujunduse piirangut lähiajal veel kord muuta, sealhulgas on võimalik, et selline hinnakujunduse piirang tuleks täielikult kaotada, kuna eurosentide puhul liiga väikest vahemikku tõenäoliselt tekkida ei saa, ning et küsitletud suurimad turuosalised ise ei ole senise 50 sendi reegli vastu või pigem eelistavad väljakujunenud olukorra säilimist, siis otsustas rahanduskomisjon konsensuslikult kõnealust muudatust eelnõus ikkagi mitte teha.
Komisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda s.a 20. jaanuaril ning teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis palub komisjon võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda s.a 27. jaanuaril ja panna eelnõu ka lõpphääletusele. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime minna eelnõu 625 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on laekunud 12 muudatusettepanekut, kõik on esitanud juhtivkomisjon. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes, üheteistkümnes ja kaheteistkümnes – kõikide muudatusettepanekute puhul on juhtivkomisjoni seisukohta täielikult arvestatud. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni ettepanek on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Teise ettepaneku suhtes, et panna eelnõu kolmandale lugemisele 27. jaanuaril, peab täiskogu oma seisukoha kujundama järgmise nädala esmaspäeval, 25. jaanuaril, kui päevakord hääletusele pannakse.
Oleme viienda päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde. Kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Härra juhataja! Head kolleegid! Meie menetluses olev Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 581 arutelu teisele lugemisele saatmiseks oli majanduskomisjoni päevakorras 11. jaanuaril s.a, kui me olime palunud komisjonile selgitusi jagama ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna peaspetsialisti Hindrek Allvee. 11. jaanuari s.a majanduskomisjoni istungil otsustas komisjon kõne all oleva veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu saata täiskogule teiseks lugemiseks s.a 20. jaanuaril, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 27. jaanuaril ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik need otsused on komisjon teinud konsensuslikult. Puudus kolleeg Toomas Tõniste, tema arvamust me ei tea, aga ülejäänud on kõik konsensuslikult olnud nende otsustega päri.
Head kolleegid! Teie käes on muudatusettepanekute loetelu ja komisjonis ettevalmistatud seletuskiri eelnõu teise lugemise teksti juurde, nagu kodu- ja töökorra seadus ette näeb. Majanduskomisjonile laekus pärast täiskogu läinud aasta 18. novembril toimunud esimest lugemist Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt kokku üheksa muudatusettepanekut. Seitse ettepanekut esitas komisjonile kaalumiseks eelnõu algataja esindaja. Paneme tähele, et kaks neist on komisjoni töögrupi arutelu tulemusena sõnastatud kompromissettepanekutena fraktsioonide esitatud ettepanekute põhjal. Majanduskomisjoni töögrupp valmistas ette eelnõu menetlemist komisjoni istungi tarbeks. Majanduskomisjoni töögrupi koosolekuid on olnud õige mitmeid, nii läinud aasta lõpus kui ka selle aasta alguses. Sinna töösse on olnud kaasatud eelnõu algataja esindajad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning Justiitsministeeriumi spetsialistid, loomulikult on olnud kutsutud fraktsioonide esindajad ja ka teemasse puutuvate organisatsioonide esindajad väljastpoolt seda maja. Nendes töörühmades on jõutud kompromissettepanekute sõnastamiseni, millest ma kohe räägin.
Jagan muudatusettepanekud, mis teie ees on, selguse huvides viide rühma.
Esimene muudatusettepanekute rühm on muudatusettepanekud teisest ettepanekust kuni neljanda muudatusettepanekuni ning need käsitlevad avaliku veekogu omandi küsimust. Me oleme majanduskomisjonis täiesti üksmeelselt sõnastanud kompromissettepaneku, millega on päri olnud nii eelnõu algataja esindaja kui ka Justiitsministeerium. See kõlab nõnda: "Avalikud veekogud kuuluvad riigile. Avalikud veekogud ei ole tsiviilkäibes." Me oleme välja jätnud küsimusi ja segadust tekitanud mõiste "kuuluvad riigile avaliku hüvena". Sellega on olnud nõus kõik selle teema kohta muudatusettepanekuid teinud fraktsioonid. Nii et me oleme teist kuni neljandat ettepanekut arvestanud sisuliselt ja, kordan üle, sõnastanud need muudatusettepanekuks nr 1.
Teine muudatusettepanekute rühm on eelnõu algataja esindaja ettepanekud. Need on eelnõu korrigeeriva iseloomuga ja ei ole sügavat mõtet neil siin täiskogus praegu põhjalikumalt peatuda.
Kolmas rühm (rühm on küll palju öelda) koosneb muudatusettepanekust, mille olen ma ise esitanud. See on ettepanekute loetelus nr 10 all ja sõnastab selgelt selle, et rannaaladel on võimalik jätkata väljauhutud taimestiku kogumist, mis on kogukonna traditsiooniline tegevus ja mis on ka keskkonnale meelepärane. Seda ettepanekut toetas komisjon konsensuslikult.
Neljas muudatusettepanekute rühm seondub hoonestustasu maksmisega. Siin on töö aluseks olnud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni muudatusettepanek, millega sooviti tuuleelektrijaamad vabastada hoonestustasu maksmisest kuni ajani, mil need jaamad saavutavad vähemalt 80% kavandatud võimsusest. Nii et sinnamaani, kuni tuuleelektrijaamad ei tooda vähemalt 80% kavandatud võimsusest, nad selle ettepaneku kohaselt hoonestustasu maksma ei peaks. Komisjon seda ei toetanud, seda ei toetanud töörühmades ka eelnõu algataja esindaja. Me sõnastasime kompromissettepaneku, mis vaatab meile vastu muudatusettepanekute loetelus muudatusettepanekuna nr 9. Me sätestame, et pärast ehitusloa väljastamist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni maksavad hoonestusloa omajad 10% ettenähtud hoonestustasust. Me arvestame, et tuuleparkide rajamine on väga kallis ettevõtmine, kindlasti on investeering väga suur. Seetõttu on ka selle 10% peal see kompromiss sõlmitud, aga võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt laieneb selline regulatsioon kõigile vette ehitamise juhtudele. Selline märkus siia juurde.
Viies muudatusettepanekute rühm võiks kanda pealkirja "Tagasivõetud muudatusettepanekud". Majanduskomisjoni istungil võttis komisjoni liige Ester Tuiksoo tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud, mis puudutasid merepõhja maakatastrisse kandmise temaatikat.
Olen teile muudatusettepanekuid olulises osas tutvustanud. Protseduurilised otsused, mis komisjon tegi, said kohe alguses ette kantud. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Rein Ratas, palun!

Tänan! Hea ettekandja! Palun öelge, kas kaks mõistet – "kuuluvad riigile" ja "on riigi omandis" – on õiguslikult võetuna identsed!

Meie jõudsime oma analüüsis tulemusele, et muudatusettepanekus nr 1 sõnastatu – "kuuluvad riigile" – katab ka sõnastust "on riigi omandis".

Tarmo Kõuts, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Teadupärast on eraomand püha. Kuidas seda riigile kuuluvat avalikku veekogu käsitleda, kui ta on juba erastatud või kui osa sellest on erastatud?

Pean ütlema, et küsimuse formuleering oli üsna segane. Meie sõnastasime veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise juures mitme fraktsiooni ettepaneku alusel täpselt ikkagi need juhud, kui avalikud veekogud on riigi omandis, ja selle, kuidas nendel veekogudel tuleb toimetada, kui sinna tahetakse midagi rajada.

Hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Läheme eelnõu 581 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Neid on kokku 13. Esimese muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada ettepanekut sisuliselt. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada ettepanekut sisuliselt. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada ettepanekut sisuliselt. Viienda muudatusettepaneku on teinud juhtivkomisjon. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Seitsmenda muudatusettepaneku on samuti esitanud majanduskomisjon. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Urmas Klaas, juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada ettepanekut täielikult. 11. muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon. 12. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et jätta ettepanek arvestamata. 13. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et jätta ettepanek arvestamata. See muudatusettepanek ei kuulu tulenevalt meie kodu- ja töökorrast hääletamisele.
Oleme vaadanud eelnõu muudatusettepanekud läbi ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni aseesimehe Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu puhul on tegemist eelnõuga, mille kohta võiks öelda, et algataja hakkas seda pärast Riigikogule üleandmist alles koostama, kusjuures see väljend ei olegi niivõrd piltlik, vaid reaalsusele üsna lähedane.
Meeldetuletuseks: esimesele lugemisele tuli eelnõu muudetud kujul, sest kui komisjoni töörühm hakkas sellega tegelema, siis selgus, et seal oli väga palju küsitavusi, ja läks mitu nädalat, enne kui uuem ja korralikum tekst valmis sai. Nüüd, enne teist lugemist tulid kõik muudatusettepanekud, mis on esitatud, algatajalt, algataja initsiatiivil. Neil üheksal muudatusel ei oleks põhimõtteliselt ju midagi viga, ainult et suur osa nendest muudatustest on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu reisijate õigusi ja kohustusi sätestava määruse rakendamisega, kusjuures see määrus ise võeti vastu 2007. aasta 23. oktoobril ja hakkas kehtima 2009. aasta ehk möödunud aasta 3. detsembril. Mõned päevad pärast seda, kui määrus hakkas kehtima, tuli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ministri allkirjaga ettepanek panna siia seadusse sisse muudatused, mis kajastaksid selle määrusega kehtestatut.
Loomulikult tekitas selline käitumine küsimusi ka komisjonis. Komisjonis esitati selle kohta küsimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajale, kelleks oli teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter. Ega tal muud vastata ei olnudki, kui et see on tingitud ressursside puudumisest ministeeriumis. Ta ütles veel selgituseks, et kui raudteeosakonnas oli varem üheksa inimest, siis nüüd on kaks. See on väga muret tekitav asjaolu. Võib-olla oleme väikese kokkuhoiu eesmärgil jõudnud suures koondamistuhinas olukorda, kus haldussuutmatus võib veel suuremat kahju tekitada.
Edasi toimus muudatusettepanekute arutelu, kusjuures komisjoni liikmetes tekitas teatud küsimusi just nimelt rongireisijate õiguste ja kohustuste määruse teatud sätete ülevõtmine, mille puhul palutakse Euroopa Komisjonilt pikendust. Vastuvõetud määrus kohustab teatud artikleid võtma üle kohe kogu ühenduses, aga osa artiklite kohaldamise puhul on lubatud taotleda pikendust kuni viieks aastaks ja maksimaalselt kuni kahel korral.
Ühe muudatusettepanekuna algataja esitaski teatud artiklite kohaldamise edasilükkamise vähemalt viieks aastaks. Siin tekkis komisjonis ja töörühmas ning hiljem ka komisjonis tõsine arutelu osa artiklite puhul, miks nende kohaldamist peaks edasi lükkama, sest nende rakendamine ei ole seotud suuremahuliste töödega. Osa artikleid, mis nõuavad perroonide ümberehitamist, et invaliidid paremini vagunisse pääseksid, ja ka veeremi tänapäevastamist, on loomulikult seotud pikemaajalise tööga, suurte kulutustega ja nende artiklite puhul on üleminekuaja taotlemine täiesti mõistetav. Aga mõningate reisijate õiguste ja kohustuste puhul jäi komisjonis pikenduse taotlemine veidi ebaselgeks. Julgen siin esile tuua artikli 13, mille üle oli vaidlusi. Algataja soovis kogu artikli kehtima hakkamise edasilükkamist viieks aastaks, kuid juba töörühmas tekitas see küsimusi, samuti komisjoni arutelul. Komisjon leidis, et edasilükkamine ei ole põhjendatud. Et mitte jääda üldsõnaliseks, tsiteerin artiklit 13. Selle punkt 1 kõlab nii: "Reisija surma või vigastuse korral teeb raudtee-ettevõtja [- - -] viivitamata, kuid igal juhul mitte hiljem kui viisteist päeva pärast hüvitise saamisele õigust omava füüsilise isiku kindlakstegemist ettemaksed, mis katavad vahetud majanduslikud vajadused võrdselt kahju suurusega." Sellesama artikli punkt 2 näeb ette: "Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on surma korral ettemakse suuruseks reisija kohta vähemalt 21 000 eurot." Ka komisjon ja töörühm leidsid, et Eesti tingimustes punkti 2 kohe kohaldamine, arvestades meie majanduslikke tingimusi, ei ole võib-olla õige. Täiesti arusaamatuks jäi aga, miks ei võiks kohaldada punkti 1.
Küsimus oli ka artikli 14 "Vastutuse vaidlustamine" kohta, mis seoses artikli 13 osalise kehtestamisega kuulub otseselt siia juurde: "Isegi kui raudtee-ettevõtja vaidlustab oma vastutuse edasitoimetatava reisija kehavigastuste eest, teeb ta igasugused mõistlikud jõupingutused reisija abistamiseks kahju hüvitamise nõudmisel kolmandatelt isikutelt." Komisjon jõudis seisukohale, et selle artikli kehtestamine ei näe ette mingeid suuri ümberehitusi, mis võiksid olla põhjuseks, et seda ei saaks kohe kasutusele võtta.
Loomulikult oli komisjonis vaidlusi ka mõne teise artikli üle, aga kuna algataja jäi oma seisukohtade juurde, siis komisjon nendega nõustus. Võin siin tuua ühe näite. Tuleks hüvitada 25% piletihinnast, kui rong hilineb 60–119 minutit. Tundus, et Eesti tingimustes vaevalt seda väga tihti juhtub, aga algataja tungival palvel jäi see siiski seekord välja.
Nüüd konkreetsetest muudatusettepanekutest.
Muudatusettepanek nr 1 on seotud sellega, et praegu on sõnastuslikus vastuolus raudteeseaduses toodud mõiste ning raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu sõnastus. Paragrahvi 3 punktides 23–25 toodud mõisteid muudetakse, et vastuolu kõrvaldada.
Teine muudatusettepanek toob sisse mõisted "linnaliin", "linnalähiliin" ja "piirkondlik liin". Selgitused on samuti seotud selle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ülevõtmisega, sest tolle määruse põhjal on võimalus taotleda edasilükkamist just nimelt riigisisestel liinidel, rahvusvaheliste liinide puhul ei ole see võimalik. Kuna meil on paljude artiklite osas taotlusi, siis on vaja need mõisted lahti kirjutada.
Muudatusettepanek nr 3 on see, mis tekitas palju vaidlusi. Komisjoni toetust leidis muudatus kujul, et taotletakse pikendust ainult artikli 13 lõike 2 puhul ja artikli 14 puhul ei taotleta. Ülejäänud artiklid on suuremal või vähemal määral seotud ümberehituseks vajaminevate kulutustega.
Muudatusettepanek nr 4 käsitleb raudteeõnnetuste, raudteeintsidentide, raudteeavariide ja otsasõitude uurimise korra kehtestamist. Raudteeõnnetuste uurimise aluseks on praegusel ajal raudteede ohutuse direktiiv, mis on Eestis üle võetud raudteeseadusega. Raudteeõnnetusi uuritakse sõltumatu uurija poolt alates 31. märtsist 2004 raudteeseaduse § 42 sätete alusel, kuid uurimiskorda seni kehtestatud ei ole ja selleks puudub ka volitusnorm. Selle muudatusega antakse volitusnorm, et minister saaks kehtestada vastava korra.
Viienda muudatusettepanekuga võetakse üle direktiiv, mille kohaselt peab järgmise seitsme aasta jooksul võtma üle ühtsed liikmesriikide väljastatavad vedurijuhiload, mis kinnitavad juhtimisõiguse olemasolu kümneks aastaks, ja raudtee-ettevõtjate väljastatavad sertifikaadid, mis kinnitavad vedurijuhi juhtimisõigust kindlal veeremitüübil ja raudteeinfrastruktuuril.
Kuues muudatus on tehtud sellepärast, et eelnõu §-s 24 esitatud mõistete selgitustest jäi juurdepääsu abiteenuste alt välja raudteeveeremi tehnoülevaatuse mõiste seletus. Seda kuuenda muudatusega nüüd täiendatakse.
Seitsmes muudatus on seotud sellega, et Euroopa Komisjoni poolt 9. oktoobril 2009 saadetud põhjendatud arvamusega muudetakse sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa ja raudteeseaduse §-s 62 nimetatud jaotamata läbilaskevõimeosa taotlemise ja jagamise korda. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on nimetatud läbilaskevõimeosade jaotamise üle otsustaja raudteeinfrastruktuuri ettevõtja ka siis, kui Tehnilise Järelevalve Amet on läbilaskevõime jaotusorgani ülesannetes raudteeseaduse § 63 lõike 1 alusel. Muudatuse kohaselt saab sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa ja raudteeseaduse §-s 62 nimetatud läbilaskevõimeosa jaotamise üle otsustajaks Tehnilise Järelevalve Amet. Tehnilise Järelevalve Amet on jaotusorgani ülesannetes. Muudatus on vastavuses direktiivi 2001/14 regulatsiooniga.
Kaheksas muudatus on seotud reisija õiguste ja kohustustega. Kontroll nende kohustuste täitmise üle pannakse Tarbijakaitseametile.
Üheksas muudatus on seotud direktiiviga 2007/59/EÜ, mille kohaselt peab järgmise seitsme aasta jooksul üle võtma ühtsed liikmesriigi väljastatavad vedurijuhiload, millest oli juttu muudatusettepaneku nr 5 puhul.
Pärast muudatusettepanekute läbiarutamist tegi komisjon asjakohased ettepanekud ja otsused. Esiteks otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 573 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 20. jaanuaril. Otsus tehti konsensusega. Teiseks otsustati teha täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Ka see otsus tehti konsensusega. Kolmandaks tehti ettepanek, et juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu 573 Riigikogu täiskogule kolmandaks lugemiseks 27. jaanuaril ehk järgmisel kolmapäeval ja ettepanek oli eelnõu seadusena vastu võtta. Ka see otsus tehti konsensusega. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Läheme eelnõu 573 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Kokku on laekunud üheksa muudatusettepanekut, kõik on esitanud juhtivkomisjon. Seisukoht on, et ettepanekuid tuleks arvestada täielikult. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu kahel komisjoni istungil: 12. ja 14. jaanuaril. Konstateeriti, et eelnõuga on töögrupis palju tööd tehtud ning et selle menetlus on olnud keeruline ja aeganõudev. Praegusel kujul sisaldab eelnõu palju sellist, mis ekspertide hinnangul seaduse reguleerimise objekt ei peaks olema, kas või näiteks liikmemaksud, mida me seadusega kehtestame. Eelnõu kohta on laekunud Riigikogust kaks muudatusettepanekut ja kaks ettepanekut on komisjonile läkitatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt. Ülejäänud komisjonile laekunud ettepanekud on tulnud eelnõu algatajalt Rahandusministeeriumilt. Komisjoni istungile olid kutsutud Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja kohusetäitja Kurmet Ojamaa ning jurist Gaili Parts, kes andsid seoses muudatusettepanekutega selgitusi ja vastasid komisjoni liikmete küsimustele.
Ma ei hakka seda arutelu siin pikalt ette kandma, vaid peatun kahel olulisemal punktil, mis tekitasid elavat arutelu. Need puudutasid kaubandus-tööstuskoja esitatud ettepanekuid. 11. muudatusettepaneku all on kolm varianti. Otsustati toetada töörühma tehtud ettepanekut, mida ka eelnõu algataja toetas, kui nii võib öelda, sest ta ei olnud sellele põhimõtteliselt vastu. See tähendab sisuliselt seda, et auditeerimiskohustus jäi aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale, aga sealt võeti ära lause teine pool "mille osakapital on vähemalt 25 000 eurot". Leiti, et piisab nendest kriteeriumidest, varade ja käibe suurusest ning töötajate arvust, mis teevad auditi või ülevaatuse kohustuslikuks ka osaühingutele.
14. jaanuaril arutasime veel korra ühte muudatusettepanekut, mis tuli eelnõu algatajalt, ehk kompromissettepanekut, kus tehti ettepanek seoses muudatusettepanekuga nr 19. See oli seotud äriühingute kohustusega auditeerida või teha ülevaatus, kusjuures kriteeriumiks oli käive või töötajate arv. Me olime neid arve ligi kaks korda tõstnud. Oli ettepanek, et see jõustuks üleminekuajaga ja et üleminekuperiood kestaks ligi kaks aastat. Seda komisjon ei toetanud. Jäi nii, nagu me 12. jaanuaril otsustasime.
Otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse eelnõu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 20. jaanuaril, teha täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu 488 kolmas lugemine läbi 27. jaanuaril, ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg Toomas! Ütle, palun, kas komisjonis oli arutlusel, milline on praegu selle seaduse aktuaalsus ja üldse vajadus selle järele praeguses kriisisituatsioonis, ajal, kui ettevõtetel on tegemist niigi palju. Me tõstame audiitoritasu ja kulusid ning loome teatud mõttes segadust. Kas te arutasite, et võib-olla ei ole see ajakohane? Praegu on meil tegelikult päris normaalne auditeerimissüsteem nii suurte kui ka väikeste ettevõtete jaoks ja nüüd me kallutame seda jällegi monopolide või suurte audiitorettevõtete poole. Kas see seadus on praegu üldse mõttekas?

Aitäh! See oligi tegelikult komisjonis üks olulisemaid arutelukohti. Sealt tulid ka komisjoni või töögrupi muudatusettepanekud. Ma olen nõus, auditeerimine muutub kallimaks hinnanguliselt 30%, kuna tulevad nõuded, eksamid jne. Samas on vastukaaluks võimalus teha ülevaatus, auditeerimiskohustus jäi ainult aktsiaseltsidele. Võib-olla mainin seda lähtekohta, et aktsiaseltsil enamasti ei puutu omanik igapäevaselt firma juhtimisse ja see on mõnes mõttes põhjendatud. Osaühingud võivad sisuliselt olla lihtsalt kas ühemehe- või perefirmad, kus usaldatakse üksteist. Me leidsimegi, et seal pole põhjendatud, eriti praegusel raskel majanduslikul ajajärgul, veel auditeerimiskulusid suurendada. Ülevaatuse kulud jäävad hinnanguliselt sellele tasemele, nagu praegu on auditeerimishinnad. See oli üks Rahandusministeeriumi esindajate põhjendus, et tegelikult väga palju nagu ei muutugi midagi, see ei lähegi väiksematele ettevõtetele kallimaks. Aga meie leidsime, et just praegu ongi õige tõsta neid kriteeriume ehk kehtestada osaühingutele ja väiksematele firmadele auditeerimiskohustus alles siis, kui nende käive ei ole mitte 10 miljonit krooni, vaid on 15 miljonit krooni, ja töötajate arv ei ole mitte 10, vaid 15. Sellega me tegelikult selle hinnatõusu, ma arvan, kompenseerisime topelt. Me pigem muutsime eelnõu menetlemise käigus selle ettevõtjasõbralikumaks, kui see on praegu.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Kas komisjonis on arutatud, kui palju audiitoreid kaotab töökoha pärast seda, kui Riigikogu selle seaduse vastu võtab?

Aitäh! See teema oli läbivalt arutlusel. Ei räägitud võib-olla küll täpsest arvust. Meile väideti, et see ei ole tegelikult probleem. Need, kes on tublid audiitorid, teevad eksamid ära, praegugi peavad need oskused olema sellisel tasemel, nii et see ei ole probleem. Samas me teame, et see esimene eksam, mis toimus, oli väga kurbade tulemustega. Võib-olla panen natuke mööda, aga kui 60 inimest tegi eksamit, siis vist alla 20 sai läbi. Alguses öeldi, et läbi sai üks või kaks, aga pärast öeldi ikkagi, et hiljem sai rohkem inimesi läbi. Ma tean, et see on praegu probleem, aga meile väideti, et koolituse taha ei jää mitte midagi. See on mõnes mõttes seotud audiitortegevuse seaduse jõustumisega. Kui meil pole audiitoreid ja seadus jõustub, siis oleme me lõhkise küna ees ning mis siis saab. Väideti, et see ei ole probleem, kõik audiitorid, kes on tasemel, saavad eksamid tehtud. Me selles mõttes lähtusime Rahandusministeeriumi esindaja lubadustest.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Komisjoni esindaja! Mul on sulle, Toomas, küsimus, mis puudutab juhtimisorganeid. Mind natuke häirib § 113, kus on sõna "president". Juhatuse esimeest nimetatakse presidendiks. Hea tava järgi on enamik nõukogu esimehed. Kas see on Audiitorkogu soov või nõue ning kas komisjon arutas, et tuleks presidendi institutsioon või nimi sisse tuua juhatuse esimehe puhul, või hakkabki olema nii, et juhatuse esimehed hakkavad meil äriühingutes presidendina toimima?

Aitäh! Ma ütlen ausalt, et selle konkreetse nimetusega meil probleemi ei tekkinud, me seda ei puudutanud. Aga ma jõuan tagasi selle juurde, mida ma ettekannet alustades välja tõin, et see seadus on väga paks, võib-olla isegi mõttetult paks. Igal organisatsioonil on ju oma põhikiri, kus saab väga palju asju kindlaks määrata. Samamoodi nagu liikmemaksud oleks võinud võib-olla ka nimetused ja muud asjad seal kindlaks määrata. See ongi see, mis mulle isiklikult ei meeldinud, et me liiga palju reglementeerisime. Kohati jäi mulje, et audiitorid ei usalda üksteist, Audiitorkogu ei usalda audiitoreid, audiitorid ei usalda Audiitorkogu. Sellepärast tuligi teha see seadus nii põhjalik ja kõik seadusega kehtestada, et pärast ei tekiks mingeid vaidlusi. Mulle endale tundus see natuke kentsakas ja naljakas, et on organisatsioon, kus keegi kedagi ei usalda. Võib-olla sain ma valesti aru, aga see taust tundus selline olevat. Sellepärast see ongi nii põhjalik, kõik on reglementeeritud. Kurb on see, et kui nad leiavad, et nad midagi muuta tahavad, siis tuleb seda teha seadusmuudatuse abil.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Läheme eelnõu 488 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et jätta arvestamata. Teise muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kõik need muudatusettepanekud on täielikult arvestatud. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, samuti on kaheksanda muudatusettepaneku esitanud juhtivkomisjon, üheksanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, kümnenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ja juhtivkomisjon on kõiki neid muudatusettepanekuid täielikult arvestanud. 11. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 12. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 13. muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon. 14. muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon. 15. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Ka kõiki neid ettepanekuid on täielikult arvestatud. 16. muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. 17. muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon. 18. muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon. 19. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 20. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 21. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 22. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kõikide juhtivkomisjoni esitatud muudatusettepanekute puhul on juhtivkomisjoni seisukoht, et arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalministri! Hanno Pevkur, palun!

Austatud istungi juhataja! Auväärt Riigikogu! Mul on hea meel tutvustada teile Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu peamine eesmärk on korrigeerida ravimiregulatsiooni vastavalt Euroopa Liidu ravimialasele õigustikule ning analüüside käigus ja praktikas ilmsiks tulnud probleemidele. Täpsustatakse ja lihtsustatakse ravimialase haldusmenetluse ja järelevalve korraldust, lähtudes ravimiseaduse rakendamisest, vähendatakse väikelinnade apteekidele kehtestatud nõudeid, tänapäevastatakse ravimite müügiloa taotlemise ja hoidmise nõudeid ning antakse seaduse täitmise üle järelevalvet teostavatele asutustele (näiteks Ravimiametile ja Terviseametile) õigus järelevalve käigus tutvuda ka delikaatseid isikuandmeid sisaldavate dokumentidega ja näiteks retseptidega. Ravikindlustuse seaduse muutmise eesmärk on parandada riigi rahaliste vahendite eesmärgipärast ja otstarbekat kasutust. Defineeritakse paremini ravimi jaemüügihind, millest lähtuvalt Eesti Haigekassa võtab üle ravimi eest tasumise kohustuse, ja kehtestatakse Eesti Haigekassa ravimite loetellu kantud ravimitele ühesugune kord hinnaregulatsiooni meetmete – piirhindade ja hinnakokkulepete – rakendamiseks.
Kui sisu poole pealt veidi täpsemalt rääkida, siis peab ütlema, et eelnõus on kehtiva seadusega võrreldes väga palju normitehnilisi ja keelelisi täpsustusi, aga on ka väga olulisi sisulisi muudatusi. Näiteks mainitud väikeapteekide apteegiteenuse osutamise nõuete muutmise eesmärk on see, et väikestel apteekidel oleks turul lihtsam ja mõistlikum tegutseda ka väikese elanike arvuga piirkonnas. Meil on praegu ravimite valmistamise puhuks ette nähtud hulk nõudeid (spetsiaalsed ruumid, digitaalsed kaalud, ventilatsiooninõuded jms), mis praktilises elus ei pruugi tihtipeale olla väga mõistlikud, eelkõige näiteks ravimite kokkusegamise valguses. Kui väikeses apteegis tuleb väga harva ravimeid kokku segada, siis ei ole mõistlik, et väikeapteekidele see nõue kehtiks. Küll jääb nõue, et kui patsiendil sellist ravimit vaja on, siis on apteegil kohustus see ravim tellida ja patsiendile kätte toimetada.
Muudetakse väga palju ka ravimireklaamiga seotud sätteid. Ühe huvitavama punkti mainin ära. See puudutab meile kõigile telereklaamidest tuntud lauset ravimireklaami lõpus, milles öeldakse, et konsulteerige oma arsti või apteekriga, ja mida loetakse ette väga kiiresti. Me ei ütle eelnõus täpset ajalist määratlust ette, aga oleks vaja, et see tekst loetaks ette mõistliku aja jooksul. Seda mõistet "mõistlik aeg" saab sisustada sellest lähtudes, et kui kogu reklaami tekst loetakse ette ühes tempos, aga mingi osa reklaamist loetakse ette oluliselt kiiremini, siis seda ei saa pidada mõistlikuks. Nii et selles osas seda täpsustatakse.
Praegusel ajal on ravimite välireklaam keelatud. Eelnõu kohaselt oleks ravimite välireklaam lubatud. Reklaamisätted tulenevad peamiselt Euroopa Liidu õigusest. Konkreetne direktiiv ei sätesta sellist õigust ravimireklaami piirata. Teemaga on tegelnud ka õiguskantsler ja ta on juhtinud tähelepanu, et selliseid ebamõistlikke reklaamipiiranguid tuleks korrigeerida. Selle eelnõuga seda teed ka mindud on.
Meie jaoks on selle eelnõu juures äärmiselt oluline, et kui meil praegu 50% soodustusega ravimite puhul ei ole hinnakokkuleppeid, küll on haigekassal kohustus neid hüvitada, siis nüüd on valitsus teinud ettepaneku teha hinnakokkulepped kohustuslikuks ka 50% soodustusega ravimite puhul. Me usume, et see aitab saada ravimiturgu, eelkõige retseptiravimeid, hinna poolest parema kontrolli alla ja ka hindu mõistlikes piires allapoole tuua. Aga sellest sättest tulenevalt on väga suur palve, et parlament menetleks seda eelnõu võimalikult kiiresti, et me saaksime juba 1. aprillist 50% soodustusega ravimitele kehtestada hinnakokkulepped.
Nagu ma ütlesin, suurenevad nii Ravimiameti kui ka Terviseameti  järelevalveõigused. Kindlasti vajab ravimituru järelevalve paremat reguleerimist. Võtame kas või ühe hiljutise telesaate, kust selgus, et Veterinaar- ja Toiduamet oli lubanud ühe ravimit sisaldava toote toidupoodi müügile, aga Ravimiamet ei teadnud sellest, väga lihtsal põhjusel, kuna pöörduti Veterinaar- ja Toiduameti poole ja Ravimiamet ei teadnud, et küsitakse sellisele kaubale müügiluba. Kui müügiluba oli saadud, siis pandi see kaup toidupoodi müüki. Sellest tulenevalt puudus Ravimiametil võimalus seda kontrollida. Püüame selle eelnõuga järelevalvet järele aidata ja selle korraldust paremaks teha.
Lihtsalt mõni näide tehnilise poole pealt. Näiteks ravimiseaduse § 73 lõikes 2 asendatakse sõna "inimtoiduks" sõnaga "toiduks" ehk sõna "inimtoit" asendatakse sõnaga "toit". Meil on olemas toiduseadus, mis reguleerib toidu mõistet, ja sellest tulenevalt ei ole mõistlik, et eri seadustes oleksid terminoloogilised erinevused.
Kindlasti toetame sotsiaalkomisjoni ettepanekut esimene lugemine lõpetada. Nagu ma ütlesin, palume hoida kui vähegi võimalik selle eelnõu menetlemisel mõõdukalt kiiret tempot, et oleks võimalik 50% soodustusega ravimite puhul kehtestada hinnakokkulepped nii kiiresti kui võimalik. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Ravimite kasutamise eeskirjad on muidugi riigikeeles, inglise keeles ja teistes keeltes, aga tihti kohtun ma inimestega, kes ei valda neid keeli. Nende põhikeel on võib-olla vene keel. Nad ei nõua, ma toonitan, ei nõua, vaid paluvad, et ravimite kasutamise eeskirjad oleksid ka vene keeles. Kuidas te suhtute selle korraldamisse?

Aitäh! Ravimite infolehtede, nimetame neid teavituslehti niimoodi, küsimus on laialt arutlusel praegu ka Euroopa Liidus. See temaatika pälvib lähiaegadel kindlasti üha enam tähelepanu. On erinevaid soove Euroopa ravimituru korraldamise ja keelenõuete koha pealt. Kui see direktiiv peaks jõustuma, siis võib näiteks tekkida oht, et eestikeelse pakendi saamisel võib tekkida probleeme, kui ei jäeta riigisisesele õigusele piisavalt võimalusi ise reguleerida, mis keeltes need lehed on. Tahetakse teha selliseid keelegruppe. Kindlasti Eestile selline lähenemine ei meeldi. Aga kui vaadata seda, millistes keeltes peab olema ravimi infoleht, siis praegu saame me lähtuda keeleseadusest. See on see, mida me nõuda saame. See, kas mõni apteeker või ravimitootja on pakendile trükkinud teksti ka mingis teises keeles, sõltub praegu paljuski ravimitootjast, sellest, kus see ravim on toodetud, kas see on toodetud Ida-Euroopa turu jaoks, kas see on toodetud Lääne-Euroopa turu jaoks, kas teatud ravimite puhul on tehtud erandeid näiteks Eesti ravimituru jaoks. Kui see kogus on väga väike, kui on näiteks tegemist spetsiifilise ravimiga, siis võib Eesti importija olla korraldanud infolehtede eraldi trükkimise. Nii et esmane info tuleb ravimitootjalt, pakendi vahelehed sõltuvad sellest, millise piirkonna jaoks need on tehtud.

Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Ei soovi. Ma palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu aseesimees! Sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu oma 11. jaanuari istungil ministri nõuniku Timo Vaarmanni, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna ravimipoliitika juhi Dagmar Rüütli ja Ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irsi osalusel. Kuulanud ära ettekandjate selgitused eelnõu kohta, tegi komisjon ettepaneku saata seaduseelnõu parlamendi menetlusse täiskogu istungile, täiskogu istungil eelnõu lugemine lõpetada ja määrata korraline muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, 3. veebruar 2010. aastal. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 3. veebruar kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud. Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Tänane päevakord on ammendatud. Soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 15.20.