Lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 11. töönädala kolmapäevast istungit. Kas soovitakse üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Viimasel ajal on ühiskonnas üsna palju ja kõva häälega räägitud lähisuhtevägivallast ja sellest, kui palju inimesi on sattunud lähisuhtevägivalla ohvriks. Sellega seoses annab Keskerakonna fraktsioon Riigikogule üle karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu esimene eesmärk on muuta lihtsamaks ajutise lähenemiskeelu ja kohtuotsusega määratava lähenemiskeelu tingimuste täitmise kontrollimist, kasutades selleks elektroonilist valvet. Elektroonilist valvet on rakendatud alates 2007. aastast ning see on praktikas laialt kasutust leidnud. Eelnõu teine eesmärk on diferentseerida karistusi ajutise lähenemiskeelu ja kohtuotsusega määratava lähenemiskeelu tingimuste rikkumise eest ning sanktsioneerida rikkumine ka juhul, kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale, samuti esmakordne rikkumine isiku poolt. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head kolleegid! Annan Keskerakonna fraktsiooni nimel üle õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega me toome sisse võimaluse maksta kuluhüvitise laadis sõidusoodustust ehk sõidusoodustuse andmist ei hakata enam otsustama mitte otseselt tudengi sissekirjutuse järgi, vaid selle järgi, kuidas ta oma kulud on deklareerinud. Täpsemalt oleks see seotud tudengi tegelike sõitudega oma elu- ja õppekoha vahel. See teema on kohtumistel Eesti Üliõpilaskondade Liiduga olnud kultuurikomisjonis ühes ja teises võtmes juba arutluse all. Nii et vähemalt kultuurikomisjoni liikmetest kolleegid on sellega kursis ja ma loodan, et kõik, kes on üliõpilaste toetusrühmas, tutvuvad selle eelnõuga ka väga tähelepanelikult. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Väino Linde!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjoni nimel annan üle üleeile meie poolt algatatud uue kohtute seaduse eelnõu. See oli üks nädal ja poolteist tundi tagasi, kui Riigikogu esimehe kabinetis andis Riigikohtu esimees kui vastava töögrupi juht kohtute seaduse eelnõu kavandi esialgse teksti üle justiitsministrile, kelle käskkirjaga oli vastav töögrupp moodustatud, ja edasi liikus see tekst põhiseaduskomisjoni, kes esmaspäeval vaatas selle teksti üle ja otsustas selle alusel algatada eelnõu. Ütlen seda, et eelnõuga muudetakse oluliselt kohtuhalduse senist korraldust, pannes vastutuse õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtusüsteemile kui põhiseaduslikule institutsioonile endale. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kolm seaduseelnõu. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Järgnevad teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud tolliseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon, ning maaelukomisjoni üleeile algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on maaelukomisjon.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 92 Riigikogu liiget, puudub 9.
Nüüd täpsustame päevakorda. Tänase päevakorra kaheksanda punkti, eelnõu 641 esimese lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni ettekande rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riigi kõrgemate ametiisikute ametipalkade seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
See seaduseelnõu nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse eelnõu 369. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu oli 16, erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme lõpphääletuse juurde. Ka see seadus nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 rahvasaadikut, puudub 14.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 583. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 90 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Harri Õunapuu!

Proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 14. detsembril. Kuna muudatusettepanekuid ei laekunud, siis teeb komisjon teile ettepaneku teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Kuna muudatusettepanekuid ei olnud, siis võime nüüd minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 638. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutelule enne eelnõu teisele lugemisele saatmist laekus kolm muudatusettepanekut. Kaks nendest olid seotud eesmärgiga, et tekiks konkurents kommertsliinidel, et lõpetada need nn eluaegsed liiniload, kolmas muudatusettepanek muutis lihtsalt kuupäeva, millal see seadus jõustub. Majanduskomisjon neid muudatusettepanekuid, mis olid suunatud konkurentsi tekitamisele, ei toetanud ja seaduse jõustumise puhul toetas muudatust, et seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 16. detsembril, teha täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia eelnõu kolmas lugemine läbi s.a 17. detsembril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Küsimus kolleeg Arvo Sarapuult.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Te nimetasite muudatusettepanekutest rääkides, et tehti muudatusettepanek, et võimaldada konkurentsi tekitamist kommertsliinidel. Ma olen väga hämmelduses ega saa päris hästi aru, miks komisjon ei toetanud sellist võimalust, et selle asemel, et kellegagi otse kokku lepitakse, oleks võimalik tekitada konkurents.

Aitäh! Ise ma ka oleksin heameelega näinud, et toetataks konkurentsi, kuid vastuargumendid olid need, et lähikuudel on tulemas valitsusse ja sealt ka Riigikogusse ühistranspordiseadus, kus selle teemaga tõsiselt tegeldakse. Üks argument, mida mina isiklikult väga tõsiselt ei võta, oli ka see, et konkurentsi tekitamine tähendab paarikümne uue ametniku töölevõtmist. See on minu arust naljakoht. Mis puudutab seda väidet, et see toob võib-olla kaasa mingeid kohtuvaidlusi, siis see on normaalne, kuhu siis veel pöörduda kui mitte kohtusse, kui keegi leiab, et tema õigusi on rikutud. Aga üldiselt oli komisjoni hoiak selline, et kui ühistranspordiseadus meie komisjoni jõuab, siis me väga tõsiselt just selle konkurentsiteemaga tegeleme. Ma ise loodan, et siis komisjon ja Riigikogu toetavad konkurentsi tekitamist.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud, neid on kaks. Esimese muudatusettepaneku on esitanud kolleegid Toomas Tõniste ja Sven Sester, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Teise muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, ettepanekut on täielikult arvestatud. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Seaduseelnõu 623 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu 637 oma 14. detsembri istungil. Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud, küll aga tegi algataja ettepaneku muudatusettepanekute tegemiseks. Ettepanekute kohta andsid selgitusi komisjoni nõunik Heidi Barot ning Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõuniku kt Pille Saar ja õigusnõunik Helen Tralla. Komisjon esitas seitse muudatusettepanekut, kõik need muudatusettepanekud on tehnilist laadi ja tulenevad sellest, et vahepeal on muudetud mitmeid seadusi ja need täpsustused on vaja uute ettepanekutega sisse viia. Komisjon otsustas konsensuslikult kõiki neid muudatusettepanekuid toetada. Konsensuslikult otsustati ka eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui see saal otsustab täna eelnõu teise lugemise lõpetada, siis teha Riigikogule ettepanek homme see eelnõu seadusena vastu võtta. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Maripuu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on esitatud seitse muudatusettepanekut. Esimese, teise, kolmanda ja neljanda on esitanud juhtivkomisjon ja ettepanekuid on täielikult arvestatud. Ka viienda, kuuenda ja seitsmenda on esitanud juhtivkomisjon ja neid on täielikult arvestatud. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.
Seaduseelnõu 637 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Selle eelnõuga harmoneeritakse Euroopa Liidu makseteenuste direktiiv, mis kehtestab ühtsed reeglid rahaliste maksete tegemisele Euroopa Majanduspiirkonnas. Eesmärgiks on makseteenuste osutamise kiiremaks ja usaldusväärsemaks muutmine, näiteks üleeuroopaline makse peab edaspidi olema tehtud järgmise tööpäeva lõpuks. Selleks kehtestatakse seaduses direktiivist tulenevad nõuded makseteenuste osutajatele ja makseteenuste osutamisele ning muudetakse võlaõigusseaduse maksekäsundit ja arveldusi käsitlevat peatükki. Eelnõu on välja töötatud kehtiva e-raha asutuste seaduse baasil ja see ei sisalda olulisi muudatusi e-raha teenuste osutamisega seoses.
Eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ettepanekuid ei laekunud. Komisjon arutas eelnõu s.a 7. ja 14. detsembril ning otsustas konsensuslikult teha kokku 37 muudatusettepanekut, mis on peamiselt tehnilised, teksti ühtlustavad ning viiteid ja sõnastust korrastavad. Kõik muudatusettepanekud on sõnastatud koostöös algataja esindajaga ehk Rahandusministeeriumiga ning nende sisu on selgitatud eelnõule lisatud muudatusettepanekute loetelus. Siiski juhin ma tähelepanu ühele praktilisele, praeguseid makseteenuste pakkujaid puudutavale rakenduslikule muudatusettepanekule. See on muudatusettepanek nr 37, mille kohaselt tuleb makseteenuste pakkujatel oma tegevus uute reeglitega kooskõlla viia seni eelnõus pakutud kuue kuu asemel nelja kuu jooksul. Liigpikale rakendusperioodile on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Komisjon. Algataja esindaja hinnangul on neljakuuline üleminekuperiood piisav ning ka Eesti Pangaliidu hinnangul jõuavad pangad selle aja jooksul oma tegevuse seaduse nõuetega kooskõlla viia.
Komisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda s.a 16. detsembril, teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda s.a 17. detsembril ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on esitatud 37 muudatusettepanekut. Esimese, teise, kolmanda, neljanda, viienda, kuuenda ja seitsmenda on esitanud juhtivkomisjon, neid on täielikult arvestatud. 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14. ja 15. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, neid on täielikult arvestatud. 16., 17., 18., 19. ja 20. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, neid on täielikult arvestatud. 21., 22., 23., 24. ja 25. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, neid on täielikult arvestatud. 26., 27., 28., 29. ja 30. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, neid on täielikult arvestatud. 31., 32., 33., 34. ja 35. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ja neid on täielikult arvestatud. 36. ja 37. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ja neid on täielikult arvestatud. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.
Seaduseelnõu 610 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Margus Tsahkna!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon valmistas maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks ette 14. detsembril. Eelnõu algataja esindajana osalesid komisjoni istungil rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja peaspetsialist Kristo Madrus.
Tähtajaks laekus neli  muudatusettepanekut. Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas eelnõu kohta kolm muudatusettepanekut. Esiteks, et 31. märtsiks oleks maksumaksjal kohustus tasuda maamaks kuni 500 krooni ulatuses eelnõus ettenähtud 1000 krooni asemel. Teiseks soovitakse eelnõust välja jätta punkt 5, mille tagajärjel jääks maamaksu määramise alampiiriks 20 krooni eelnõuga kavandatud 50 krooni asemel. Kolmandaks tehakse ettepanek, et maamaksuteate mittekättesaamise kohta edastataks andmed ka kohalikule omavalitsusele. Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekud ei leidnud rahanduskomisjonis toetust järgmistel põhjustel. Esiteks, maamaksukohustus sellest muudatusest ei suurene, maksumaksja ei tee summaarselt suuremat kulutust, kui ta muidu oleks teinud. 1000-kroonise ja suurema maamaksukohustusega isikuid on olulisel määral vähem kui alla 1000-kroonise maamaksukohustusega isikuid. Meedet leevendab maksutähtaja tulumaksu tagastamisega ühitamine, paljud koduomanikud saavad tagasi tulumaksu, arvestatakse täiendavat maksuvaba tulu laste eest ja eluasemelaenu intresse. Tagasisaadavat tulumaksu on võimalik jätta maamaksukohustuse täitmiseks. Teiseks, kulu ja tulu suhet arvestades on mõistlikum mitte väljastada maamaksuteateid, mille väljastamise kulu on suurem kui maksusumma. Maamaksuseaduse § 7 lõikes 1 tehtava muudatuse tulemusel paraneb eeldatavalt maamaksu laekumine ning kohalikud omavalitsused saavad raha varem kätte. Kolmandaks, Maksu- ja Tolliameti poolt info edastamine kohaliku omavalitsuse üksusele ei ole sisuliselt vajalik täiendus. Olemasoleva konstruktsiooni kohaselt teavitab isik maksuhaldurit maksuteate mittesaamisest, mille järel maksuhaldur väljastab uue maksuteate, kui varem oli maksuteade küll saadetud, kuid see polnud tähtajaks isiku kätte jõudnud. Kuna sätte eesmärk on maksumaksjale teate kättetoimetamine, mille tulemuseks on maksu laekumine, siis juhul kui maksuhalduril puuduvad alusandmed maksuteate väljastamiseks, peab maksuhaldur pärast isiku teadet igal juhul pöörduma kohaliku omavalitsuse poole nende andmete saamiseks.
Neljanda muudatusettepanekuna laekus Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepanek, millega soovitakse kehtestada koduomanikele maamaksu ülempiir selliselt, et füüsilisest isikust maksukohuslasele, kelle elukoht on tema omandis või maamaksuseaduse § 10 kohaselt tema kasutuses oleval elamumaal asuvas elamus, ei saa selle elamumaa maksustamisel määrata suuremat maamaksu kui 80 krooni ühes kalendrikuus. Aastas oleks sellisel juhul koduomaniku maamaksu ülempiir 960 krooni. See regulatsioon peaks jõustuma alates 2011. aastast. Nimetatud ettepanekut komisjon ei arvestanud, lähtudes kohalike omavalitsuste autonoomsuse printsiibist, nende vastutusest oma eelarvete koostamisel ja majanduse hetkeolukorrast tingitud laekumiste vähenemisest. Samuti on seaduses olemas mitmed võimalused maksuvabastuste tegemiseks.
Komisjonis kerkisid ka jooksvalt üles eri teemad, millest mõni näide. Räägiti sellest, et kohalikud omavalitsused ei saa kätte maamaksu intresse, aga komisjon leidis, et see ei puuduta otseselt seda eelnõu. Oli väide, et kohalike omavalitsuste maamaksutulu väheneb 4,2 miljonit krooni. Komisjonis olid ka vastuargumendid, et see on kokkuvõttes, kogu mahtu vaadates, väga väike kaotus kohalikele omavalitsustele, samas suur võit riigile. Jäetakse välja saatmata 128 000 teadet. Tabel valdade kohta, kus määramata jäänud summad on eraldi välja arvutatud, oli ka komisjonis kättesaadav. Veel üks teema oli elektrooniliste teadete väljastamise hulk. Kõigile, kellel on vastav leping, saadetakse juba praegu teade ainult elektrooniliselt, mis tähendab, et valikut ei tehta suvaliselt, vaid kokkuleppel adressaadiga. Samuti räägiti maamaksuvabastustest ja muudest sotsiaaltoetustest kohalikes omavalitsustes ehk juba kehtivatest maamaksuvabastuse võimalustest. Toodi näiteid pensionäride, represseeritute, koduomanike ja sotsiaalselt vähekindlustatud inimeste kohta. See maksuvabastuse võimalus on seaduse järgi ka praegu olemas. Oli juttu ühistute võimalusest kõrvale hiilida maamaksu tasumisest. Igale korterile tuleb teha eraldi maamaksuarvestus, aga kehtiva seaduse järgi läheb maksuteade maaomanikule, seda ei väljastata ühistule.
Kokkuvõttes otsustas rahanduskomisjon teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia kolmas lugemine läbi 17. detsembril. Hääletustulemus: poolt 5, vastu 0, erapooletuid 0.

Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Kolleeg Helle Kalda.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on seotud IRL-i tehtud muudatusettepanekuga, mida komisjon ei toetanud ja mis näeb ette 80 krooni ühes kalendrikuus. Arvutasin pärast komisjoni, et selle muudatusega võidab kõige rohkem rikkam inimene ja sellega ei võida vähem kindlustatud inimene, kes omab oma kodu. Kas te võite öelda, mis teid ajendas, kui te tegite ettepaneku teha soodustus hea sissetulekuga inimestele, ja kui palju teie arvutuste järgi jääb kohaliku omavalitsuse tulubaas selles osas väiksemaks?

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, see väide, et võidavad rikkad ja kaotavad vaesed, lähtub võib-olla küsija maailmavaatest. Meie ei käsitle koduomanikke rikastena ja neid, kellel kodu ei ole, vaestena. Minu arvates tuleb kõiki inimesi, kellel on kodu, käsitleda võrdsena. Loomulikult on selge, et see IRL-i ettepanek puudutab eelkõige Tallinna ja neid piirkondi, kus maamaks on aetud üle mõistuse kõrgeks. Näiteks Nõmme piirkond, kus, ma tahan väita, ei ela väga rikkad inimesed, kelle toimetulek oleks nii kõvasti kindlustatud. Neil on olemas päris suured kodud ja kodualune maa, mille maksustamise tase on väga-väga kõrge. Pigem oleks see eelnõu vastutulek just nimelt vähekindlustatud inimestele. Küsimuse teine pool oli, mis on see täpne summa. Seda ei ole hetkel võimalik täpselt välja arvutada, kuna eelnõus on ettepanek rakendada see punkt aastast 2011 ja see sõltub väga oluliselt sellest, millised on siis maa maksustamise määrad ja millised on hindamise määrad. Hinnanguliselt on see kümneid miljoneid kroone kogu Eesti riigi kohta.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sa andsid ka rahanduskomisjonis selgitusi selle kohta, et te tegite ühe muudatusettepaneku maamaksu määra kehtestamise kohta. Tegelikult ei olnud need selgitused rahanduskomisjonis ulatuslikud ega rahuldavad. Kas sa võiksid siin rohkem kommenteerida, kui paljudel kohalikel omavalitsustel ja kui palju jääb saamata nendest maksudest tulu ning kas riik kompenseerib kulutused nendele kohustustele, mis riik on kohalikele omavalitsustele pannud?

Parandusettepaneku esitaja soov oli, et see säte jõustuks alates aastast 2011, mis on kooskõlas ka nende seadustega, mis on aluseks eelarvete koostamisel. See tähendab, et kohalikud omavalitsused saavad piisavalt pikalt ette teada, milliseks on kujunenud seadusbaas nende tulude tekitamiseks. Teiselt poolt, IRL on olnud väga selgelt seisukohal, et maamaks peab olema võimalikult madal. Me oleme võtnud vastu ja jõustanud ka eelnõu, et kodualuselt maalt oleks võimalik maamaks kaotada. Kui suurelt seda rakendatakse, on praegu omavalitsuse enda otsus. Kahjuks on Tallinn läinud seda teed, et see on kujunenud pigem koduomanike represseerimise maksuks, mitte enam õiglaseks kohtlemiseks. Seetõttu ei ole täpset arvu tõesti võimalik hetkel välja arvutada. Suurusjärguks on kümned miljonid kroonid. Me ei tea täpselt, milline võib olla 2011. aasta seisuga eri omavalitsustes maa maksustamise määr ja ka maamaksu hind.

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Aitäh! Kuna maksustamise määra vahemiku kinnitab siiski seadusandja, mitte kohalik omavalitsus, ja teil on piir pandud 2011. aastast, kas siis järelikult praegune valitsus hakkab teie algatusel järgmisel aastal üle vaatama ja tõstma maa maksustamise määra? Teie jutust tuleb nii välja.

Hea küsija! Nagu te ka ise teate, ei ole valitsus kuidagimoodi seotud nende reaalsete kõrgete maksudega, mis on Tallinnas kehtestatud suurema kodualuse maaga inimestele, näiteks Nõmmel. Siin ei ole mõtet valitsust süüdistada. Seadusandlik baas võimaldab päris madalaid makse rakendada ja vähemalt IRL on seisukohal, et koduomanikku ei tohiks nõnda maksustada.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Teie vastustes on korduvalt kõlanud, et Tallinn on maksudega represseerinud. Kuna te olete komisjoni ettekandja, siis tekib tahtmatult küsimus, kas komisjon seda siis põhjalikult arutas. Aga selliste vastuste puhul tekib mul arvamus, et ega te vist väga palju maamaksust ei teagi. Maamaks on kehtestatud seadusega, see on 2,5% maksustamise hinnast. Tallinnas on see protsent 1,5 ehk poolteist, vastavalt riigi poolt vastuvõetud seadusele oleks võimalus kehtestada 2,5%-line maks. Nii et teie jutud represseerimisest on rohkem kui tendentslikud ega vasta tõele, sest seadus lubab kehtestada maksu suuruseks 2,5%, Tallinnas on see ainult 1,5%. Kas te ikka olete kuulnud, et selline seadus on, ja kas komisjonis arutati represseerimisi Tallinnas?

Esiteks, Tallinna teemat arutati komisjonis päris pikalt. Teiseks, ma ei saa küsijale ju öelda, mida ta küsima peab. Loomulikult võib küsida ka niipidi, mis on maksimaalne tase. Ma muidugi tean, millised maksuseadused kehtivad ja et on olemas ka alamtaseme võimalus. Omavalitsusel on õigus selles ruumis liikuda ja eri omavalitsused on erinevalt käitunud. On ka omavalitsusi, kes on käitunud väga koduomanikusõbralikult.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina küsin üldiselt kõikide nende seadusmuudatuste ja seaduseelnõude kohta. Paraku on viimasel ajal Riigikogus olnud tendents, mis paneb mind imestama. Me alustame seaduseelnõu tegemist ühest otsast, aga siis tulevad sellised muudatusettepanekud, mis annavad kogu seaduseelnõule hoopis teise kuju. Täpselt nii, nagu teiegi olete selle viimase ettepaneku teinud. Kas teie ettekandjana ja seadusmuudatuse tegijana peate õigeks, et just enne teist lugemist tulevad seaduseelnõudesse sellised muutused?

Aitäh, hea küsija, hea küsimuse eest! Vastus on väga lihtne: ma ei kujuta küll ette, millise muu seadusega peaks lahendama maamaksuga seonduvaid küsimusi kui mitte maamaksuseadusega.

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kindlasti te enne muudatusettepaneku tegemist põhjalikult analüüsisite olukorda ja teil on kindlasti täpsed andmed olemas. Siit ka minu küsimus. Teada on, et väga paljudes omavalitsustes on kehtestatud maksimumprotsent ehk 2,5%. Ehk oskate öelda, kui paljudes ja millistes omavalitsustes on maamaksuks kehtestatud 2,5% maksustamishinnast. Kindlasti on neid üsna palju, kes on Tallinnast palju suurema maksu kehtestanud, Tallinn ei ole seal esirinnas.

Aitäh, hea küsija! Ma ei oska peast täpset arvu öelda. Meil komisjonis oli üks pikk-pikk tabel, mis puudutas kõiki omavalitsusi. Kindlasti saab hea küsija selle kätte, et täpsemalt vaadata selle eelnõu konkreetseid mõjusid kõikidele omavalitsustele. Ma tahan öelda, et me räägime ikkagi elamualusest maast, me ei räägi kogu maamaksust.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Avan läbirääkimised. Esimesena kutsun kõnepulti kolleeg Jaanus Marrandi. Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna siin arutatav eelnõu 636 ehk  maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on iseenesest üks väga mõistlik eelnõu, mille algse ideestiku vastu ei ole minul ega meie fraktsioonil midagi halba öelda. Me toetame selle eelnõu seaduseks saamist rahanduskomisjonis otsustatud kujul.
Siia kõnetooli tõi mind hoopis selle eelnõu kohta tehtud muudatusettepanek, see on IRL-i ja roheliste ettepanek nn kodudele maamaksu ülempiiri seadmiseks, mille kohaselt see ülempiir võiks olla 960 krooni. Ma arvan, et see ettepanek väärib erilist tähelepanu, sest see on mõne erakonna jaoks lausa sümptomaatiline käitumisliin. See on vägagi mitmes kord, kus stiilis "eesmärk pühitseb abinõu" ollakse poliitika raames valmis ükskõik milleks. Sellised ettepanekud kõnelevad nende tegijate poliitilisest kultuuritusest ja selline suundumus meie poliitikas ei saa olla vastuvõetav. Niisugused poliitilise kultuurituse aktid tuleks jõuliselt välja tuua, sest need ei kõnele mitte kuidagi demokraatlikest tendentsidest meie parlamentaarses kultuuris ega poliitikas üleüldse.
Esiteks on selline ettepanek poliitiliselt kultuuritu sellepärast, et keegi ei ole seda koostades püüdnudki arvestada kohalike omavalitsuste tulubaasi ja kohustustega. On äärmiselt vastuvõetamatu, et olukorras, kus riigi seadusandlike käikude ja ka majanduskriisi tagajärjel omavalitsuste tulud niigi vähenevad, tahetakse omavalitsuste endiga sisuliselt läbi arutamata neilt osa tulusid lihtsalt ära võtta. Siinjuures ei ole ettepaneku tegijad isegi mõelnud teha omavalitsustele kaotatud tulu kompenseerivaid ettepanekud.
Teiseks on selline ettepanek poliitiliselt kultuuritu sellepärast, et selle kaudu püüab üks riigis võimu teostav erakond endale sobimatut võimu kohalikes omavalitsustes nurka ajada. On selgelt tunnetatav selline soov, sest, teadagi, teema puudutab eelkõige pealinna. Kahjuks ei ole see esimene kord, kui Riigikogu enamus või osa sellest on võtnud nõuks seadusandluse abiga saada endale pealinnas soodne poliitiline positsioon. Olgu siin nimetatud nn soolise võrdõiguslikkusega seotud juhtum. Sõltumata sellest, kas mõnes suures omavalitsuses toimiv võim meeldib või ei meeldi, ei kõnele poliitilisest kultuurist soov seda väärata kas valimisseadust või maamaksuseadust seadusandlike käikudega muutes.
Kolmandaks on selline ettepanek poliitiliselt kultuuritu sellepärast, et see läheb ilmselgelt vastuollu igasuguste tegelike maksualaste suundumustega meie riigis. On selge, et maamaks ei kao, olgu kodudelt või kust iganes, mitte kuhugi. Maamaks saab ühel hetkel ainult muutuda kinnisvaramaksuks. See on nii kõikides väljakujunenud omandistruktuuriga vanades demokraatiates. Seda on soovitanud meile ka OECD. Rääkida kodude maamaksu kaotamisest või selle ülempiirist – olgem ausad, see on suhteliselt absurdne. Jah, ka mina ei poolda praegu, kui maareform on veel lõpetamata, maamaksu asendamist kinnisvaramaksuga. Aga see suund on ühel hetkel kindlasti paratamatu ja ühel hetkel on meil siin maamaksu asemel kinnisvaramaks niikuinii.
Neljandaks on see ettepanek poliitiliselt kultuuritu sellepärast, et ta arvestab sisuliselt peamiselt ainult Tallinna. Ausalt öeldes ei näe mina küll ühtegi põhjust, miks peaks seadma Tallinna kesklinnas kui riigi kõige magusama kinnisvarahinnaga piirkonnas kodu omava inimese maamaksule ülempiiri. Ei tea, missugune peaks küll olema see turumajanduslik põhjendus, mille kohaselt peaks Tallinna kesklinnas kodu omava inimese maamaks olema võrdne, arvestades seda ülempiiri, näiteks Viljandi kesklinnas kodu omava inimese maamaksuga. Kui maamaks ongi pealinnas liiga kõrge, siis on selle lahendamiseks ikka teistsugused võimalused, mis on kõik ilusasti ka seadustes olemas. Ei tea, kas ettepaneku tegijad on mingid kommunistid, et nad ei tunnista elementaarseid turumajanduslikke tõdesid?
Viiendaks on see ettepanek poliitiliselt kultuuritu, sest selle ettepaneku tegijad teavad suurepäraselt ka ise minu ette loetud nelja põhjust. Nad teavad suurepäraselt, et sellel ettepanekul ei ole läbiminekuvõimalusi, sellepärast on see ettepanek nii populistlik, et lausa haiseb selle järele. Aeg-ajalt tuleb ikka ette, et ühel või teisel puhul esitatakse kavalal-muigaval moel kergelt populistlikke ettepanekuid. See käib poliitilise debati või arutelu juurde ja seda kasutavad väga sageli opositsioonierakonnad, sest neil tihtipeale teisi võimalusi lihtsalt ei ole. Praegu on aga ettepaneku tegija valitsuserakond ehk IRL ja maa peale toojaks olen siin mina opositsiooni esindajana. Ma arvan, et igasugusel populismil on piirid ja praegusel juhul on valitsuserakond selle nn kodude maamaksu teemaga tervikuna neid piire küll väga selgelt ületanud.
Kordan veel kord: sõltumata sellest, kas pealinna võimuerakond meeldib või ei, tuleks jääda siiski demokraatlike meetodite piiresse ja rakendada olemasolevaid vahendeid, mis, ütlen veel kord, on seadustes väga selgelt olemas. Igasugune demokraatia väänamine ja poliitiline kultuuritus stiilis "eesmärk pühitseb abinõu" tuleb selle viljelejatele ühel või teisel viisil ilmtingimata tagasi. Kogemused peaksid ometi juba olemas olema. Ei saa nii populistlikult ja kultuuritult asju ajada.
Head kolleegid! Vabandage minu võib-olla liiga sirgjoonelist ja kurjavõitu sõnavõttu, aga tunnistan, et ma teisiti lihtsalt ei saanud. Olen oma tegevuses üsna palju maaga kokku puutunud. Olen maa kasutajatele otse füüsiliselt maad välja mõõtnud, maakasutuse üle vallavolikogu esimehe ja liikmena otsustanud, maad rendile andnud, maad rendile võtnud, maamaksu tasunud, maareformi üle siin Riigikogus maaelukomisjoni liikmena otsustanud. Ikka on niimoodi, et maad ei tasu narrida, sest tema narrib sind pärast üheksa korda vastu. Ega ka maksudega ei tasu populistlikult mängida. Lõpuks, ka meie parlamentaarset kultuuri ei tasu tagurpidi arendada. Miks peaksime ennast üheksa korda vastu narrida laskma?
Sellist ettepanekut ei saa toetada selle poliitilise kultuurituse ja ilmselge populismi pärast. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Palun kõnepulti kolleeg Arvo Sarapuu! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kõnetooli tõi mind, nii nagu kolleeg Jaanus Marranditki, IRL-i muudatusettepanek. Kui me vaatame natuke tausta, siis kui vaadata lõppeva aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist, samuti riigi lisaeelarvete ning nendega seonduvate seaduste vastuvõtmist, siis on seadusandja muutnud mitmeid olulisi regulatsioone, mille tagajärjel on vähendatud kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa, kohalike omavalitsuste eelarvetulude ühtlustamise vahendeid, eraldisi kohalike omavalitsuste eelarvetele teehoiu, hariduse, laste päevahoiu, kultuurielu valdkonnas ja paljudes muudes valdkondades. On seatud sisse ka täiendavad laenupiirangud kohalikule omavalitsusele. Ühesõnaga, kohalike omavalitsuste vastu on tehtud absoluutselt kõik, mida üldse teha saab. Kõiki kärpeid, sealhulgas kohaliku omavalitsuse tulubaasi kärpeid, on põhjendatud ikka ühe ja sama asjaga, see on euro, ja samuti avaliku sektori eelarve koondtasakaaluga. Kui me vaatame, mis tegelikult arvudes on toimunud, siis näeme, et tulubaasi vähenemine 2009. aastal võrreldes eelmise aastaga on KOV-idel –14,3% ning 2010. aasta prognoosi järgi on see –16,9%. Jätkuv kohalike omavalitsuste tulubaasi kärpimine 2011. aasta perspektiivis ei ole mitte kuidagi mõistetav ega aktsepteeritav ning viitab tõsiasjale, et kohalike omavalitsuste tulubaasi kaitse ei ole tagatud ning mitte ainult majanduskriisi tingimustes, vaid ka kriisist väljumisel. Siinkohal olen sunnitud teile meelde tuletama Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat, mille asjatundjaid on siingi saalis. Juba 1995. aastal jõustus Eestis Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, kus on fikseeritud põhimõte, et kohalik omavalitsus on demokraatliku valitsemisviisi üks põhilisi alustugesid. Artikli 9 "Kohalike võimuorganite rahalistest vahenditest" lõige 3 ütleb nii: "Vähemalt osa kohalike võimuorganite rahalistest vahenditest tuleb kohalikest maksudest ja koormistest, mille suuruse nad võivad seadusega lubatud piires ise määrata." Lõige 6 ütleb, et kohalike võimuorganitega konsulteeritakse, kuidas ümberjaotatavad rahalised vahendid neile eraldada. Artikkel 11 "Kohaliku omavalitsuse õiguslik kaitse" ütleb nii: "Kohalikel võimuorganitel on õigus taotleda õiguslikku kaitset, et kindlustada oma volituste vaba kasutamine ning põhiseaduses või seadusandluses sätestatud kohaliku omavalitsuse põhimõtete täitmine."
Kui nüüd neid eelnevaid lõike lugeda ja vaadata, mis on reaalses elus juhtunud, siis tundub, et nii mõnelegi Riigikogus esindatud erakonnale on need põhimõtted lihtsalt sõnakõlks, võib-olla on need neile ka mõistetamatud, võib-olla on põhjus kuskil mujal. Vahel, kui on sõda võimu pärast kohalikes omavalitsustes, siis on selge, et keegi võidab, keegi kaotab, ja on selge, et keegi on kibestunud ja keegi loodab edaspidi võita. Kui vaadata, kuidas neid poliitilisi komplekse välja elatakse, siis seda ei saa küll muud moodi nimetada, kui et see on õiguslik nihilism Riigikogu tasandil. Selle asemel et olla (just keskvalitsus peaks seda olema) hea korralik partner kohalikule omavalitsusele, hoopis õõnestatakse kitsastest huvidest lähtudes omavalitsuste jalgealust. Räägime üsna otse. See muudatusettepanek on järjekordselt seotud Tallinnaga. Kui palju me siin saalis oleme kuulnud, et Tallinnas on asjad küll ühtpidi halvad või teistpidi halvad, aga kui me vaatame praegu kohalikke omavalitsusi tervikuna, siis ühe aastaga on kohalikelt omavalitsustelt ära võetud üle 780 miljoni krooni. Kuid siin saalis on ka teistsuguseid mehi. Näiteks tänu Tarmo Männile on 2010. aasta eelarvesse 90 miljonit krooni tagasi võidetud. Selle parandusega tahetakse jällegi 60–70 miljonit krooni ära võtta. See on selline poliitiline tõmba-tõuka mäng, mida on harrastatud ükskõik kellega. Tuletame meelde põllumehi, nüüd on järg kohalike omavalitsuste käes.
Head kolleegid! Me oleme selle ruumi tagaosas rääkinud sellest, kas siin saalis on ka riigimehi. Mina julgen näiteks öelda selles valguses, mida kohalike omavalitsuste jaoks on tehtud, et Tarmo Mänd on küll riigimees. Õnneks ei läinud ka komisjonis selline otsus läbi. Õigemini, võiks seda teemat siis selliselt edasi arendada, et kui me ei suuda olla riigimehed, kaotame siis maksud üldse ära, paneme siis, ma ei tea, kelle, kas eelnõu algatajad, kanalisatsiooni ehitama, teid ja tänavaid korrastama, laternaposti otsa elektripirni keerama jne. Võib ikka üsna palju nimetada asju, mida kõike võiks teha. Ärme siis kaasame ühtegi omavalitsust eelnõude koostamisse, rikume kõiki kohaliku omavalitsuse põhimõtteid ja unustame ära Eesti Vabariigi põhiseaduse. Kas siis see, mida siin on sageli räägitud, et me tahame ehitada kodanikuühiskonda, tahame kaasata inimesi asjade otsustamisse, ei käi kohalike omavalitsuste kohta? Kas siis kohalikud omavalitsused on need, kes peavad saatma kõikvõimalikke palvekirju küll meie komisjonidele, küll mitmetele ministeeriumidele? Mulle tundub, et kui eelnõu algatajad ei ole just kibestunud, siis on neil lihtsalt igav või on siin hoopis veel niisugune peenem trikk, mida siiski sageli tehakse, kui  tahetakse tähelepanu tõenäoliselt ebaõnnestunud riigieelarvelt või ebaõnnestunud riigijuhtimiselt või ebaõnnestunud poliitilistelt käikudelt kõrvale juhtida. Selleks on selline trikk ääretult hea. Arvan, et selline omavalitsuste arvel oma tegematajätmistele õigustuste otsimine ei ole aus ega vastuvõetav. Suur tänu teile!

Tänan! Palun kõnepulti kolleeg Valeri Korbi!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Arutades maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, peaksime me lähtuma nii elanike kui ka omavalitsuste huvidest, kuna just kohalikud omavalitsused osutavad elanikele teenuseid, milleks neil peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Kohalike omavalitsuste üksuste eelarved on viimase aasta jooksul saanud kannatada ning ka järgmisel aastal eelarved kahanevad. Tulumaksu laekumine kohalikele omavalitsustele vähenes 2009. aasta augustis ja septembris 16%. Kasvanud on ettevõtete tulumaksuvõlg kohalikele omavalitsustele. Septembris oli see 187 574 000 krooni, aasta jooksul suurenes see 100 miljoni krooni võrra. 2009. aastal vähenes elanike brutotulu võrreldes 2008. aasta sama perioodiga 7 120 000 000 krooni võrra. Maksumaksjate arv on vähenenud 53 313 inimese võrra, 30. septembri seisuga. Samal ajal on kavatsetud riigieelarves vähendada kohalike omavalitsuste tasandusfondi mitme miljoni krooni ulatuses. See asjaolu viib kohalikud omavalitsused veel suurematesse raskustesse. Arvestades, et riik on niigi vähendanud omavalitsuste tulubaasi, suurendades samal ajal kohustusi, ei suuda omavalitsused maksukärbete korral tagada vajalikke teenuseid. Viimastel aastatel on kohalikele omavalitsustele üle antud puuetega inimeste ja puuetega laste hooldaja toetuse maksmine, õpilaste sõidusoodustuste ja koolibussiliinide kinnimaksmine, arhiiviteenuste korraldamine. Tunduvalt on kahanenud eraldised teehooldeks jne. Paragrahvi 7 muutmisega, maamaksu piirmäära tõstmisega 20 kroonilt 50 kroonile, väheneb veelgi kohalikele omavalitsustele laekuv tulu, kokku 4,2 miljoni krooni võrra. 13 omavalitsusel väheneb maamaksutulu üle 5% ja näiteks minu armsal Kohtla-Järve linnal väheneb maksulaekumine 385 000 krooni võrra, mis moodustab 14,8% maamaksutulust, kusjuures 11 783 objekti vabastatakse maamaksust.
Lõpuks tahan veel kord toonitada, et praegune kohalike omavalitsuste tulubaasi suurus ei kindlusta paljude kohalike omavalitsuste jätkusuutlikkust, ja leian, et ei ole otstarbekas veelgi vähendada kohalike omavalitsuste tulubaasi, on mõistlik jätta piirmäär 20 kroonile. Aitäh!

Suur tänu! Palun kõnepulti kolleeg Olga Sõtniku!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Menetluses olev maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on järjekordne musternäide selle kohta, kuidas ühte seaduseelnõu ei tohi menetleda. Esiteks, küsimusi tekitab see, miks on selle seaduse jõustamisega nii kiire. Eelnõu algatajad tahavad, et see jõustuks juba 1. jaanuarist. Kui see siiski võetakse homme vastu, siis jäävad ainult mõned päevad, et president selle välja kuulutaks ja et see seadus Riigi Teatajas avaldataks. Ma usun, et paljudel on meeles suvine käibemaksutõus, mille õiguskantsler tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks, sest see ei jätnud maksukohuslastele piisavalt aega käibemaksutõusust tulenevate ümberkorralduste tegemiseks. Selle seaduseelnõu puhul võib juhtuda sama asi, kuna maksumaksjatele ei anta piisavalt aega uue korraga harjumiseks. Teiseks, Riigikogu hea tavaga vastuolus on ka see, et muudatusettepanekute esitamiseks anti aega ainult mõned tunnid. Esimene lugemine lõppes 9. detsembril kell 18.45 ja muudatusettepanekud tuli esitada juba järgmisel päeval kell 10 hommikul.
Kui rääkida muudatusettepanekutest sisuliselt, siis on põhjust nii rõõmustamiseks kui ka kurvastamiseks. Mul on hea meel, et rahanduskomisjon ei toetanud Isamaa ja Res Publica Liidu ning Erakonna Eestimaa Rohelised muudatusettepanekut, millega sooviti paika panna maamaksu maksemäär. Tegemist oli ühelt poolt järjekordse katsega diskrimineerida elanikke, sõltuvalt nende elukohast, nagu see toimub näiteks Tallinnas volikogu valimiste puhul, ehk selgelt taheti luua soodustingimused suuremate ja kallimate kruntide omanikele. Teiselt poolt, kui see muudatusettepanek jõustuks, viiks see kohalikelt omavalitsustelt ja eelkõige Tallinnalt miljoneid kroone eelarveraha, mida riik omalt poolt hüvitama muidugi ei hakka. Aga võib-olla see oligi muudatusettepanekute autorite tegelik eesmärk, veelgi vähendada Tallinna tulubaasi. Nagu öeldud, ei leidnud see ettepanek rahanduskomisjoni toetust. Ma loodan, et ka siin suures saalis, kui see läheb hääletamisele, see toetust ei leia.
Samas, kurvaks teeb see, et ühtegi Keskerakonna muudatusettepanekut ei toetatud. Oma esimese ettepanekuga tahtsime me muuta seaduseelnõu sätet, millega kohustatakse maksumaksjaid tasuma ühekordselt 1000 krooni esimeseks maamaksu tasumise kuupäevaks ehk 31. märtsiks. Tõenäoliselt on väga paljudele inimestele 1000 krooni üle jõu käiv summa. Keskerakonna pakutud 500 krooni oleks palju mõistlikum ja reaalsem. Üks põhjus, miks maamaksuseadust hakati muutma, oli see, et maamaks ei laeku suures ulatuses õigel ajal. Mulle tundub, et selline olukord jätkub ka edaspidi, sest kui inimestel ei ole raha leiva ostmiseks, siis ei ole neil raha ka maamaksu tasumiseks. Teiseks arvame, et alampiiri tõstmine 20 kroonilt 50-le ei ole samuti mõistlik, sest piirmäära tõstmisega 50 kroonile väheneb ühelt poolt kohalikele omavalitsustele laekuv tulu kokku 4,2 miljoni krooni võrra, 13-l kohaliku omavalitsuse üksusel väheneks maamaksutulu üle 5%, mis raskel kriisiajal on nende väikeste omavalitsuste jaoks arvestatav summa. Samuti võib puudu jääv summa oluliselt suureneda piirkondades, kus asub palju korteriühistuid, kes loobuksid neile saadetavatest koondmaksuteadetest ja suunaksid maksuteated otse korteriomanikele. Kolmandaks soovisime täiendada § 7 lõiget 4 selliselt, et informatsioon kättesaamata maamaksuteadete kohta laekuks ka kohalikele omavalitsustele, sest maamaksuteate puudumise üks põhjus võib olla näiteks informatsiooni puudumine maamaksu alusandmete kohta, mida omakorda esitab kohalik omavalitsus. Aga rahanduskomisjon ei leidnud võimalust Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekuid arvestada.
Sellepärast teeme ettepaneku teine lugemine katkestada. Aitäh!

Tänan! Taavi Rõivas, palun!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda teemat küllalt põhjalikult ja ma pean nagu ka mitmed eelkõnelejad silmas eeskätt just Res Publica muudatusettepanekut. Komisjonis jõudsime me selleni, et maamaksu liigne suurus, väga paljudele elanikele üle jõu käiv suurus on põhiliselt Tallinna probleem. Ei ole saladus, et täiesti tavalised koduomanikud peavad sageli maksma maamaksu aastas 5000 kuni 10 000 krooni. Esineb ka üle 25 000-krooniseid maamaksuarveid täiesti tavaliste kodude puhul. See on minu meelest suur probleem ja see on Reformierakonna fraktsiooni arvates suur probleem. Võib isegi öelda, et konkreetne omavalitsus on kuritarvitanud neid võimalusi, mida seadused on maksude kogumiseks andnud, sest ei ole saladus, et 2010. aastal kogutakse maamaksu rohkemgi kui linna eelarvest investeeringuteks minevad rahasummad kokku. Sisuliselt kogutakse maamaksu teenust vastu andmata, kogutakse maamaksu selleks, et jooksvaid kulusid katta. See ei ole selle maksu puhul ilmselt päris loogiline eesmärk.
Tänasest meediast hakkas mulle silma abilinnapea väide, et suurt maamaksu maksavad vaid jõukad inimesed. Selline väide saab olla küll üksnes kas väga küüniline või väga asjatundmatu. Käige, head kolleegid, natuke Nõmme vahel, käige ringi näiteks Meriväljal. Seal on eakaid inimesi, seal on noori peresid, seal on inimesi, kes on elanud oma kodus juba sõjaeelsest ajast. Seal, eriti pean ma silmas Nõmmet, aga ka uuemaid piirkondi, kus krundid on väga suured, on inimesi, kelle jaoks maamaksu liigne suurus on suur probleem.
Samas oli Res Publica esitatud muudatusettepanek üllatus ka Reformierakonna fraktsiooni jaoks. Seda seetõttu, et ilmselgelt ei olnud jõutud selle muudatuse mõju läbi rehkendada, ilmselgelt ei olnud jõutud muudatuse detaile läbi mõelda ja, mis väga oluline, ei olnud jõutud omavalitsustega nõu pidada. Kuigi seda muudatust tehakse eeskätt seetõttu (vähemalt mina olen sellest nii aru saanud), et Tallinna kuritarvitusi piirata, võib see küll väiksemas osas, aga mingis osas siiski puudutada ka mitmeid teisi kohalikke omavalitsusi. Korrektne oleks need asjad enne läbi arutada.
Reformierakonna fraktsioon on seisukohal, et kui mõni omavalitsus kuritarvitab kohalike maksude kehtestamisel omavalitsustele antud võimalusi, tuleb seda riiklikul tasemel arutada, aga arutada tuleb seda tõsiselt ja põhjalikult, eriti kui eesmärk on probleemi tegelik lahendamine, mitte üksnes pressiteate tegemine. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõu kohta on mul teile öelda järgmist. Vaadake, igal maksul, kõrvuti selle funktsiooniga, mis tal on, et riigile või kohalikule omavalitsusele raha sisse tuua, on ka mingisugune mõte. Maks ainult rahakogumise mõttes ei ole mingi maks, vaid iga maks ka reguleerib midagi. Kinnisvaramaksu, sealhulgas maamaksu mõte on üks: tema abil püütakse hoida kinnisvara käibes. See on tema regulatiivne toime. Teisisõnu, see, mida püütakse meil pidevalt üles võtta, mis kõlab väga ilusasti ja uhkelt ja mis on ka ju tegelikult probleem, see, mis on seotud sõnadega "oma kodu", ning see, et maksu kaudu püütakse mingit vara hoida käibes – need kaks asja on omavahel totaalselt vastuolus. Me oleme kinnisvarast eraldanud maa ja kogu kinnisvara ei maksusta. Me peaksime siis muust kinnisvarast veel eraldama sellise asja nagu oma kodu. Aga selle oma kodu juures tuleks arvestada, et see ei ole vara, seda ei tohiks müüa, seda ei tohiks rentida ja kõik sinna juurde kuuluv. Saate isegi aru, et me jõuame absurdi.
Miks ma seda räägin? Loomulikult, kinnisvaramaksu ja maamaksu mõte ja regulatiivne toime on üks asi ning tegelik olukord, kuidas inimesed selle maa või maja omanikuks on saanud, on teine asi. Eitada seda ja öelda, et meil ei ole probleemi, ei saa. Aga kui keegi tahab siin mingeid lahendusi pakkuda, siis pakkuge mõistlikke lahendusi, mitte selliseid, kus ühed võivad öelda üht ja teised teist ning keegi mitte millestki aru ei saa. Kuid nii, et see ei ole populism teemal "Oma kodu", vaid et sellel on ka sisu, et nendele inimestele, kes on saanud kinnisvaraomanikuks mingitel muudel asjaoludel kui see, et tema ise on rikas või tema esivanemad on rikkad olnud, ei oleks see kohustus üle jõu käiv. Siin on minu meelest mõistlik jätta siiski see, kuidas öelda, regulatiivne pool kohalikule tasandile, kes võib öelda, millal, kuidas ja mismoodi. Kui keegi tahab veel seda teemat arendada, siis tuleb muuta kohalike maksude seadust, mitte maamaksuseadust.
Ma olin ka äärmiselt ebameeldivalt üllatunud arutelu üle komisjonis. Minister esitas Vabariigi Valitsuse selge seisukoha, et eelnõul on üks mõte, lihtsustada maksuameti tööd ja lihtsustada ka valdaval osal maksumaksjatel maksumaksmist. Paraku selgus, et muudatusettepanekute arutamisel opositsiooniliikmed toetasid ministrit ja koalitsiooniliikmed ei toetanud. Niikaua kuni selline olukord jääb kestma, toetame meie palavalt selle seaduseelnõu lugemise katkestamist. Kui konservatiivne populism ületab teatud piirid, siis on mõistlik eelnõu lugemine katkestada ehk, nagu ütles Taavi Rõivas, idee autorid peaksid ta läbi arutama kõigi nendega, kelle kohta Taavi Rõivas ütles, et peaks selle arutelu tegema. Väga tore, arutage edasi. Vabandust, härra minister! Meie sind aidata ei saa, aita ise, need on sind volitanud tegelased siin!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Peep Aru! Kaheksa minutit.

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Meie fraktsioon toetab maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga muudetakse maamaksu kogumine ja maksmine lihtsamaks ning sellest saavad kasu nii riik, omavalitsused kui ka maksumaksjad. See, et me seda eelnõu toetame, näitab seda, et me toetame palavalt ka meie ministrit, kuigi härra Nestor väitis siin teistmoodi, kuid ma ei tea, millises komisjonis ta selliseid ilminguid märkas. Eelnõu paremaks tegemine on loomulikult kõigi meie ülesanne siin saalis. Sellele oli suunatud ka eelnõu arutamine komisjonis.
Kuid ma tahan rääkida mõne sõna selle ettepaneku kohta, millega püütakse panna  maamaksule 960-kroonine aastapiirang. Ma mõistan põhjust, miks seda tehti. Mõni omavalitsus, eelkõige Tallinn, on kurjasti kasutanud seda õigust, mis neile maamaksuseadusega on antud, et määrata konkreetne maamaksumäär teatud vahemikus ja seetõttu on elamumaa eest maamaksu maksjatele muutunud see maks naturaalsuuruses väga suureks. Mõnikord tekib isegi kahtlus, kas kõrge maamaksuga ei taheta uuesti kodusid natsionaliseerida. Pakutud lahend on aga minu arvates tehtud kiirustades ja toob kaasa hulga probleeme.
Millised need probleemid siis olla võiksid? Kõigepealt, meie omavalitsused on iseseisvad ja nende autonoomia olemus on ju üldtuntud. Maamaksule sellise piirangu panemisega tekitame olulise autonoomia riive. Seda enam, et kohalike maksude osatähtsus Eestis on praegu väga väike. Riigimaksuna kehtestatuna on maamaks aga oma olemuselt selline, kus kogukond saab kaasa rääkida, ehk sisult on tegemist väga suuresti kohaliku maksu iseloomu omava riigimaksuga. Nii naljakas kui see ka ei ole, aga nii see on.
Püksirihma pingutamisega oleme vähendanud omavalitsuste eelarvetesse laekuvat üksikisiku tulumaksu osa, nende eelarvete ühtlustamise-tasandamise vahendeid, lisaks veel erinevaid sihtotstarbelisi vahendeid. See on päris oluliselt vähendanud nende tulubaasi. Teame ju ka, et tööjõust tuleneva üksikisiku tulumaksu laekumine on kriisigraafikust natukene hilisemas faasis ja seetõttu, kui riigil hakkab paremini minema (seda ilmselt kinnitab ka järgmise aasta eelarve, meil on päris suured lootused, et hakkab hästi minema), siis omavalitsuste raske periood kestab tunduvalt kauem. Aga selline jätkukärpimine selle muudatusettepaneku vaimus halvendaks omavalitsuste olukorda veelgi.
Maamaksu täiendava summalise piirangu kehtestamine rakenduks piirkondlikult ebaühtlaselt ja lööks valusalt suurt osa omavalitsusi, kus kohalikud volikogud käituvad maamaksumäära kehtestamisel ja lubatud soodustuste andmisel tasakaalukalt, kogukonna huvide ja vajadustega arvestades. Maamaksu reeglistiku on kinnitanud riik ja selle kohaselt on maksustamisel püütud arvestada maa väärtust konkreetses piirkonnas. Summalise piirmäära rakendamine ilmselt moonutab konkurentsi kinnisvarasektoris. Kui suures ulatuses? Puudub ju vastav uuring, aga kui me tahaksime midagi sellist teha, siis me peaksime enne neid arve põhjalikult analüüsima.
Nendel põhjustel ei saa ma seda muudatusettepanekut toetada, kuid möönan, et Riigikogu peab tõsiselt mõtlema, kuidas ühe omavalitsuse elanikke kaitsta, kui nende valitsejad kaotavad reaalsustaju. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Ken-Marti Vaheri! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon toetab seda Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu ja me kindlasti toetame selle eelnõu täna seadusena vastuvõtmist.
Me oleme esitanud selle eelnõu menetlemisele ka muudatusettepaneku koos Erakonnaga Eestimaa Rohelised. Sellel muudatusettepanekul on üsna pikk ajalugu. Isamaa ja Res Publica Liit on põhimõtteliselt aastaid seisnud selle eest, et kodud tervikuna maamaksust vabastada. Selle aasta juunis andis Riigikogu enamus kohalikele omavalitsustele seadusliku võimaluse koduomanikud maamaksust vabastada ehk vabastada kodualune maa maksust. On kahetsusväärne, et kõige suurema probleemiga omavalitsus Tallinna linn ei ole siiamaani teinud ja, nagu me saame täna aru nendest kõnedest siin saalis, ei kavatse teha otsust, millega lõpetada tegelikult koduomanike röövimine Eesti suurimas omavalitsuses. Meie hinnangul on see vastutustundetu ja põhjendamatu arusaam. Tallinnas on 30 000 koduomanikku, kes maksavad maamaksu aastas üle selle piiri, mille me oma muudatusettepanekus oleme ette pannud. Tallinn ei ole ainuke omavalitsus, kus on tuhandeid koduomanikke, kelle maks ületab selle piiri. On ka teisi omavalitsusi, eriti suuremate linnade ümbruses, aga põhiline probleem puudutab loomulikult Tallinna. Kuna seda, mis on seaduslikult vormistatud maamaksuseaduses, kohalike omavalitsuste võimalust vabastada koduomanikud maamaksust tervikuna, kasutatud ei ole, siis pidasime me õigeks ettepaneku esitamisel ülempiiri seadmist, mis on meie hinnangul proportsionaalne ja kohalikel omavalitsustel on võimalus, kuna jõustumiskuupäev nihutatakse aastani 2011, arvestada selle muudatusega ülejärgmise aasta eelarve koostamisel.
Me peame oluliseks, et koduomanike taskust ei võeta raha, mis jätab tegelikult tuhanded inimesed, olgu Nõmmel, Kristiines, kesklinnas või Pirital, sisuliselt oma kodust ilma, kuna neil ei ole võimalik sellist koormust, eriti majandussurutise olukorras, taluda. Sellest tulenevalt on selge, et me peame midagi tegema, olenemata sellest, et Eesti suurim kohalik omavalitsus midagi teha ei taha.
Me oleme arutanud seda ka oma hea koalitsioonipartneri Reformierakonnaga. Me oleme kindlasti nõus seda ettepanekut arutama, nii nagu ütles siin rahanduskomisjoni esimees, tõsiselt ja põhjalikult. Oleme kokku leppinud moodustada järgmise aasta alguses vastav töörühm.
Kuna rahanduskomisjon meie ettepanekut selle eelnõu suhtes ei toetanud, aga meil on olemas, ma arvan, vähemalt kolme Riigikogu fraktsiooni seisukoht, et on selge, et praegune olukord eelkõige kodude maksustamise puhul maamaksuga vajab muutmist, vajab rangemat piiri, meie hinnangul vajab seaduses ka ülempiiri, millest lähtuda, siis ma loodan, et me jõuame selle tööga järgmise aasta alguses ühele poole selliselt, et ka Riigikogu enamus on nimetatud põhimõtte taga. Me kindlasti ei hoia kinni nendest arvulistest määradest, mida me oleme muudatusettepanekusse kirjutanud. Me oleme nõus arutama ja leidma kompromisse selgel eesmärgil, et piirata seda maksu, mida võetakse tegelikult paljude koduomanike taskust, kes ei ole kaugeltki ühiskonna jõukasse klassi kuuluvad, vaid täiesti tavalised koduomanikud, kes on saanud näiteks oma vara tagasi õigusjärgsete omanikena, olgu siis Nõmmel, Pirital, Meriväljal, kesklinnas, Kristiines, Kakumäel vm. Me näeme igal juhul kohalikele omavalitsustele selle muudatusettepaneku osas ja ülempiiri seadmise osas ette üleminekuaja, mis võimaldab kulusid ajatada. Tallinn peab teatavasti koduomanike raha eest üleval määratut propagandamasinat ning suurendab seda summat igal aastal. Me arvame, et see ei ole õiglane. Me näeme õiglasena seda, et koduomanikul lastakse olla koduomanik ja täita oma kohustusi selliselt, et ta ei pea hakkama oma kodu realiseerima liiga kõrgete maksude ja kulude tõttu.
Tuletame meelde sedagi, et praegu lähtutakse ju sellest maa maksustamise määrast, mis oli otsustatud aastaid tagasi. Aasta tagasi, eelmise rahandusministri ajal oli teatud oht, et maa hinda hakatakse uuesti määrama. Ma väga loodan, et Rahandusministeerium on selle mõtte maha laitnud. See oli katse tulla n-ö teistpidi koduomaniku rahakoti kallale. Loodame, et me suudame seadusandjana järgmise aasta jooksul leida sellise lahenduse, mis võimaldaks kõikidel koduomanikel, ükskõik kus Eestis, millises omavalitsuses nende kodu on, hakkama saada ja et see ei lõpe sellega, et hulk koduomanikke on majandussurutise jätkudes sunnitud järgmise aasta lõpus või ülejärgmise aasta alguses oma kodust lahti ütlema väga lihtsal põhjusel, kuna nad ei ole võimelised tasuma maamaksu sellises ulatuses, mida üks või teine kohalik omavalitsus on neile peale pannud. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu!

Austatud istungi juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Võib-olla ütlen ilma dramaatikata nendele parlamendiliikmetele, kes väljendasid oma muret selle ülempiiri kehtestava muudatusettepaneku pärast, otsekui oleks see midagi täiesti kohatut või võimatut. Rootsis oli viimastel parlamendivalimistel üks tõsine teema, mis puudutas (võtame analoogia põhjal: meie maamaks ja kinnisvaramaks Rootsi maksusüsteemis) ülempiiri seadmist kodude kinnisvaramaksule. Reinfeldti valitsus kehtestas kinnisvaramaksu ülempiiri, sõltumata koduomaniku majanduslikust sissetulekust, 6000 Rootsi krooni aastas. See oli selge poliitiline valik, mis Rootsis valimistel tehti, ja see oli üsna suur maksukorralduslik probleem, mille üle diskuteeriti.
Mis puudutab seda, kui suurt osa ühiskonnast kodualune maamaks kui koduomanike reaalne koormis puudutab, siis ma arvan, et me ei saa mööda vaadata kahest olulisest asjaolust. Üks on see, et maamaks maksuna, eraldi iseseisva maksuna koduomandilt, on tegelikult Euroopa kontekstis üsna unikaalne. Kui me vaatame Saksa põhiseadust ja kohtupraktikat, siis seda tüüpi maksu kehtestamine on Saksa põhiseaduse tõlgendamise kontekstis olnud põhiseaduse aspektist mitterealiseeritav. Eesti õiguskorda oleme me ta vastu võtnud, olgugi et selle maksu administreerimine on üsna kulukas, see on Eesti üks kõige kulukamaid makse, mis puudutab maksu administreerimise kulusid. Kui me vaatame seda, kui paljud meie inimestest on koduomanikud, siis, võrreldes rahvastiku kogustruktuuriga, on siin palju suurem osakaal võrreldes muude, eriti Lääne-Euroopa riikidega. Siin on selgelt kaks põhjust, mis on siin juba kõlanud: omandireform ja maareform rohkem kui 200 000 juhtumiga, ja teiseks, kahtlemata elamureform, mille käigus inimesed said oma eluaseme erastada. See viis meid ühe kõige suurema koduomanike protsentuaalse arvuga riigina Euroopa Liidu riikide tippu ja selles, ma arvan, ei ole midagi halba. Aga see tähendab ka seda, et suhtarvuliselt on nende hulgas majanduslikus mõttes, sissetuleku mõttes palju inimesi, kelle jaoks on ots otsaga kokkutulemine raske.
Maamaks on selles mõttes unikaalne, et see on riiklik maks, mis läheb kohaliku omavalitsuse eelarvesse, see on ainukene seda tüüpi maks. Olgugi et tegelikkuses see ei arvesta ikkagi Eesti ühiskonna realiteete, seda eriti mõne omavalitsuse, ennekõike siin mainitud ühe omavalitsuse väga järsu ja hüppelise maamaksupoliitika tõttu, ja tekitab seda valikukohta, nagu härra Eiki Nestor õigesti märkis, et inimesi ei saa omandi maksustamise kaudu seada valiku ette, kas kaotada kodu või tasuda maksu. See kindlasti ei ole ega saa olla seadusandja eesmärk. Ka põhiseaduslikust aspektist on küsitav, kas see on üldse relevantne. Olgugi et maksukorralduse seadus sätestab tõesti ka selle võimaluse, et maamaksu puhul saavad isikud, kellel on majanduslikke raskusi maksu tasumisel, pöörduda otse rahandusministri poole palvega nad maamaksust vabastada. Minu teada seda sätet küll realiseeritud ei ole ja ilmselt oleks selle massilist administreerimist praktikas üsnagi keerukas ette kujutada.
Ma arvan, et väga sümpaatne oli Peep Aru sõnavõtt, kes väljendas toetust sellele ideele, nagu ka Rootsi moderaadid oma kinnisvaramaksuga on teinud, et me suudaksime kodude maamaksule seada sellise regulatsiooni, et inimesed ei satuks täiendavasse vaesusriski seoses sellega, et nad on saanud oma kodu omanikuks. Ma arvan, et see peakski meie eesmärk olema, vabana päevapoliitilisest kirest. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Alustame eelnõu 636 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see ettepanek arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist. Härra Aru, kas teil on protseduuriline küsimus? Ei ole. Selge.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 33 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta ettepanek arvestamata. Kadri Simson, palun!

Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 33 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustan hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 32 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Riigikogu juhatusele on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek seaduseelnõu 636, maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 636, maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 41 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Eelnõu teist lugemist ei katkestatud ning eelnõu teine lugemine on lõpetatud.
Oleme seitsmenda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Serbia Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Vabandust, Riigikogu liikmed siiski! Tutvustan Eesti Vabariigi ja Serbia Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Topeltmaksustamise lepingute sõlmimise eesmärk on tavaliselt ja on ka sel juhtumil kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, see tähendab jagada maksustamisõigusi lepinguosaliste riikide vahel, hoida ära diskrimineerivat maksustamist ning tõkestada maksudest kõrvalehoidmist. Serbiaga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingul, mida on läbirääkimiste käigus lepinguosaliste kokkuleppel muudetud või täiendatud. Erinevalt OECD tüüplepingust on Eesti ja Serbia vahelises lepingus kokku lepitud litsentsitasude maksustamine. Kui OECD mudellepingus on litsentsitasude maksustamisel sätestatud residendiriigi ainuõigus, siis Eesti ja Serbia vahelises lepingus on litsentsitasu piiratud maksustamise õigus antud ka tuluallikariigile. Piiratud maksustamise õigus tähendab siinkohal, et kinnipeetav maks ei või ületada 5% litsentsitasu brutosummast kirjandus- või kunstiteose või teadustöö autoriõiguse kasutamise või kasutamise õiguse eest ning 10% litsentsitasu brutosummast kõigil muudel juhtudel. Eesti peab oluliseks residendiriigi maksustamisõigusi, mistõttu on Eesti ja Serbia vahelise lepingu protokollis kokku lepitud, et kui Serbia allkirjastab pärast Eesti-Serbia lepingu allkirjastamist mõne OECD liikmesriigiga madalamaid kinnipeetavate maksude määrasid sätestava maksulepingu, vähendatakse kinnipeetavaid maksumäärasid ka Eesti-Serbia vahelises lepingus. Topeltmaksustamise vältimiseks kasutab Eesti passiivsete tululiikide, nagu dividendid, intressid, litsentsitasud, puhul krediidimeetodit, muudel juhtudel vabastusmeetodit. Serbia kasutab topeltmaksustamise vältimiseks vaid krediidimeetodit. Tänan!

Tänan, hea minister! Teile küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Margus Tsahkna!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 14. detsembril s.a. Istungil tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Komisjon otsustas eelnõu esimese lugemise lõpetada, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 16. detsembri kell 18 ja teine lugemine viia läbi 17. detsembril. Poolt oli 9 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 641 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 16. detsembri kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Tervist, austatud eesistuja ja Riigikogu! Vabariigi Valitsuse nimel panen teile ette otsustada muuta kaitseväe korralduse seadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi. Asi iseenesest on suhteliselt lihtne. Vastuvõetud kaitseväe korralduse seaduse järgi ühendati üheks asutuseks 23 riigiasutust ja selle tulemusena moodustus üks riigiasutus – kaitsevägi. Selle koosseisus on praegu kaks struktuuriüksust, üks nendest on Kaitseväe Lahingukool ja teine on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Ettepanek on ühendada nad üheks õppeasutuseks nimetusega Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused kaitseväe struktuuriüksusena. Kõik ülejäänud paragrahvid selles seaduse muutmise seaduses on sellest tulenevad tehnilised detailid. Tänan teid!

Hea minister! Mina tänan teid samuti! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Kalvi Kõva!

Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma s.a 7. detsembri istungil. Et midagi mitte unustada, räägin ära kõigepealt selle, mida me komisjonis otsustasime: suunata see seaduseelnõu, küll komisjoni poolt muudetud kujul (me muutsime seda natuke normitehniliselt ja keeleliselt, mis on eelnõu algatajaga kooskõlastatud) tänaseks päevaks Riigikogu suurde saali, eelnõu algataja ettekandjaks määrata kaitseminister Jaak Aaviksoo ja komisjoni ettekandjaks Kalvi Kõva. Samuti otsustasime, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on meie kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt kümme tööpäeva ehk tuleva aasta 4. jaanuar kell 16.
Peab ütlema, et kui me komisjonis seda seaduseelnõu arutasime, siis olid komisjonis ka algataja esindajad, kelleks olid kaitseväe juhataja nõunik Andres Anvelt, samuti Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloomebüroo juhataja Lia Liin ja haridusbüroo juhataja Reelika Semjonov. Komisjonis seda eelnõu arutades oli ka ridamisi küsimusi, kuidas õppetöö pärast ühendamist kulgeb, kas praeguses Võru lahingukoolis jääb õppetöö samaväärselt toimuma. Vastused olid, et töö jätkub täpselt samamoodi ja hariduslikult muutub see kindlasti paremini korraldatuks ja koordineerituks. Võrumaa mehena jäi mul süda komisjonis rahule, et need asjad Võrus täpselt samamoodi jätkuvad. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Härra Soosaar! Kas te soovite küsida või soovite avada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel läbirääkimisi? Kumba te soovite?

Ma tahan küsida, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Ma sain aru, et sisulist arutelu komisjonis ei toimunud, sinu ettekandest tuli välja, et kõik jääb samaks ja jätkub samamoodi. Miks siis seda eelnõu üldse on vaja vastu võtta, kui kõik jätkub samamoodi? Kas komisjonis ei leitud selles eelnõus ühtegi auku, nagu Šveitsi juustus on augud, vaid kõik oli väga hästi?

Päris nii ma küll ei ütleks, et komisjonis sisulist arutelu ei olnud. Seal oli ikkagi päris põhjalik arutelu. Arutelu toimus sellesama küsimuse üle, et kui kõik jääb samaks, õppetöö jääb samamoodi toimuvaks, miks me need kaks asutust siis üheks õppeasutuseks liidame. Aga see muutus seisnebki selles, et kui praegu on nad kaks eraldi struktuuriüksust, siis kui nad muutuvad üheks ja samaks struktuuriüksuseks, õppetöö kvaliteet paraneb. Küsimus oli selles, kas mingid tegevused, mingid õppevaldkonnad lahingukoolis ehk Võrus vähenevad. Seda ei juhtu. Kõik need tegevused, mis toimuvad seal praegu, hakkavad ka tulevikus Võru majas toimuma. Selles oli see küsimus. Me kõik loodame, et need asjad niimoodi lähevad, selles me komisjonis ei kahelnud. Aga loomulikult, kui keegi näeb selles seaduseelnõus neid juustuauke, siis muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 4. jaanuar kell 16. Kõik muudatusettepanekud on teretulnud ja ma ei välista üldse, et ka komisjon omalt poolt mõne muudatusettepaneku teeb. See võimalus meil on.

Aitäh, hea ettekandja! Nüüd rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 2010. aasta 4. jaanuar kell 16.
Esimene lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Ma soovin teile kõigile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 15.45.