Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kümnenda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid! Kas soovite üle anda eelnõusid või arupärimisi? Kõigepealt kutsun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni.

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Hanno Pevkur. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus selle menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Eesti Vabariigi ja Serbia Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 90 Riigikogu liiget, puudub 11.
Palun tähelepanu! Päevakorra täpsustamine. Tänase päevakorra 21. punkti arutelul, eelnõu 369 esimesel lugemisel teeb algatajate ettekande Riigikogu liige Ain Seppik. Tänase päevakorra 24. punkti arutelul, eelnõu 637 esimesel lugemisel teeb juhtivkomisjoni ettekande sotsiaalkomisjoni liige Maret Maripuu. Tänase päevakorra punktide 25, 26, 27 ja 28 arutelul, eelnõude 625, 626, 636 ja 638 esimesel lugemisel teeb algatajate ettekande sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kolmas lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon valmistas riigieelarve eelnõu kolmandaks lugemiseks ette mitmel istungil. Muudatusettepanekuid arutati 26. novembril ja 7. detsembril, kuid lisaks toimus terve hulk kohtumisi eri huvigruppidega.
Üks kõige olulisemaid sõnumeid, mida me selle eelarvega väljapoole anname, on kindlasti see, et Eesti teeb endale jõukohase riigieelarve. Kahjuks mitte igas Euroopa Liidu riigis ei ole see nii, väga paljudes riikides on eelarve palju suuremas puudujäägis. Mul on hea meel, et kõige olulisem eesmärk, mille rahanduskomisjon endale eelarve kolmanda lugemise eel seadis, parandada veelgi selle niigi Maastrichti kriteeriumidele vastava eelarve tasakaalu, täitus täies ulatuses. Kui me eelarve täna sellisena vastu võtame, nagu rahanduskomisjon ette paneb, siis on eelarve puudujääk veel 0,2% SKT-st väiksem kui Vabariigi Valitsuse esitatud eelarve eelnõu puhul. Miks see on oluline? Ma rõhutan veel kord, et juba Vabariigi Valitsuse esitatud eelarve mahtus parima Eestis oleva teadmise järgi, nii Eesti Panga prognoosi järgi kui ka Rahandusministeeriumi prognoosi järgi Maastrichti kriteeriumide ehk 3%-lise defitsiidi piiresse. Küll aga pärast seda, kui Vabariigi Valitsus eelarve Riigikogule esitas, avaldas oma prognoosi Euroopa Komisjon, kelle hinnangul oleks vaja täiendavalt 0,2% defitsiiti vähendada. Täna, kui me võtame selle eelarve seadusena vastu, vastab eelarve sellele prognoosile ehk ka Euroopa Komisjoni hinnangute järgi mahub Eesti 2010. aasta riigieelarve 3% piiresse. Ühelt poolt on see 3% siht meile väga heaks latiks, sest me teame, et see on meie ainus eesmärk, mille poole me peame veel euro nimel pürgima. Me teame, et Eesti täitis selle aasta novembris Maastrichti inflatsioonikriteeriumi, mis oli eelviimane kriteerium, mille nimel me pingutasime, nüüd on ainus väljakutse defitsiidikriteerium. Aga ma julgen öelda, et vähemalt niisama tähtis kui eurokriteeriumide täitmine on see, et Eesti ühena väga vähestest riikidest Euroopas ei kogu järgmisel ja sel aastal ehk riigi jaoks küllaltki rasketel aastatel tohutut võlakoormat. See on see, mis meid positiivses mõttes paljudest teistest riikidest eristab, ja see on see, mis võimaldab meil teistest kiiremini kriisist väljuda.
Lisaks eelarvepositsiooni parandamisele vaatas rahanduskomisjon läbi terve hulga muudatusettepanekuid. Saali esitasime kokku 31 muudatusettepanekut. Nendest üks on komisjoni enda esitatud ettepanek, mis sisaldab peamiselt ministeeriumide soove summade ümbertõstmiseks, kuid siin on ka väga olulisi sisulisi muudatusi. Viimastest olulisemad toon eraldi välja.
Kõigepealt väärib komisjoni tehtud muudatustest kindlasti tähelepanu see, et me leidsime võimaluse lahendada see probleem, mis tekkis seoses Päästeameti eelarvega. Tänu rahanduskomisjoni küllaltki tõsistele aruteludele ja küllaltki tõsistele vaidlustele leidsime võimaluse suurendada Päästeameti tegevuskulude eelarvet 15 miljoni krooni võrra, mis tähendab seda, et pelgalt rahapuuduse tõttu ühtegi päästjat ega päästeametnikku ei koondata.
Teine oluline muudatus, mida ma soovin esile tõsta, on põllumajandustoetuste suurendamine veel 20 miljoni krooni võrra ja 175,4 miljoni lisakrooni eraldamine Põllumajandusministeeriumile teravilja sekkumiskokkuostu lisarahastamiseks. Kui me need summad kõik kokku lööme, siis näeme, et põllumajandus- ja maaelusektori toetused ning kõik muud eraldised riigieelarvest jõuavad järgmisel aastal 4,5 miljardi kroonini. See on väga tõsiselt võetav summa ja see on riigi väga tõsine panus sellesse sektorisse.
Lisaks otsustas rahanduskomisjon toetada erinevaid kultuuri- ja spordiprojekte enam kui 20 miljoni krooni ulatuses, millest suurema osa moodustab eraldis Eesti Olümpiakomiteele olümpiaettevalmistusteks. Teadupärast on järgmine aasta olümpia-aasta. Eesti Olümpiakomitee rahastamine sõltub väga suures ulatuses hasartmängumaksu laekumisest ja kuna hasartmängumaks on viimasel ajal kehvasti laekunud, siis on igati kohane, et Riigikogu sellele reageerib.
Ma tõin enne juba välja 175,4 miljonit krooni, mis läheb Põllumajandusministeeriumile sekkumiskokkuostu lisarahastamiseks. Sellega seoses on minu käest korduvalt küsitud, kust see 175 miljonit krooni nüüd järsku riigieelarvesse leiti. Ma usun, et Riigikogu liikmete jaoks ei ole saladus, et tegemist on finantseerimistehinguga ehk riik saab vastu kokkuostetavat kaupa, olgu selleks teravili, või, lõssipulber. Seetõttu see eelarve tasakaalupositsiooni kuidagi ei mõjuta, vähemasti mitte samas ulatuses. See mõjutab selles ulatuses, kui palju me ei saa reservidelt finantstulu, aga see mõju on ikkagi suurusjärgu võrra väiksem kui see summa. Lisaks otsustas rahanduskomisjon anda finantseerimistehinguna arengufondile võimalus järgmisel aastal investeeringuid jätkata. Selleks eraldasime me 100 miljonit krooni. Kuna arengufond investeerib seda raha riskikapitalina eeskätt alustavatesse ettevõtetesse, siis siin saab iga rahaeraldise vastu osaluse nendes ettevõtetes ning seda saab ja tuleb kajastada finantseerimistehinguna.
Mul on väga hea meel öelda, et toetust leidsid ka üsnagi mitmed fraktsioonide esitatud ettepanekud. Koalitsioonifraktsioonid teadupärast muudatusettepanekuid ei esitanud, nii et toetamist leidsid üksnes ja ainult opositsioonifraktsioonide muudatusettepanekud. Neist summaliselt kõige suurem on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ehk hea kolleegi, komisjoni aseesimehe Tarmo Männi esitatud ettepanek eraldada 40 miljonit krooni kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvelaekumiste vähenemise kompenseerimiseks ehk eeskätt nendele omavalitsustele, kellel võivad tekkida rahalised raskused. Kui me lisame siia 50 miljonit krooni sellest aastast ülekantavat raha, siis kokku on see juba 90 miljonit krooni, mis on riigil, kujundlikult öeldes, tagataskus varuks juhuks, kui meil peaks olema vaja üht või teist omavalitsust aidata. See on oluline täiendav rahaeraldis omavalitsustele. Hea kolleeg Eiki Nestor esitas ettepaneku Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste kaasfinantseerimise toetamiseks. Ka see leidis toetust. Samuti leidsid toetust eraldised Tartu Ülikooli Teaduskoolile ja Eesti Maaülikoolile. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepanek on toetada kahe miljoni krooniga Tallinna Loomaaia investeeringuid. See võib olla väga väike summa, aga kui me vaatame selle linnaasutuse eelarvet linna eelarves, siis kahjuks haigutab seal investeeringute koha peal tühjus ehk linnal ei ole võimalik omalt poolt loomaaia investeeringutesse panustada. Ma usun, et paar miljonit niigi riigi poolt kavandatud summale lisaks on Tallinna Loomaaia jaoks oluline.
Rahanduskomisjon otsustas teha ettepaneku kolmas lugemine lõpetada ja panna eelarve lõpphääletusele. Selle otsuse poolt oli rahanduskomisjoni enamus ehk 6 liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuks jäi 1. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea kolleeg! Minule see eelarve ei meeldi. Ma usun, et Keskerakond oleks tasakaalukriteeriumidele vastava, aga palju parema eelarve teinud. Me ei oleks eelarvesse projekteerinud sellist maksude mängu, nagu teie seda tegite. Aga mu konkreetne küsimus puudutab märgistatud kütuse aktsiisi. Kas te komisjonis arutasite, mis selle aktsiisi sisu on? Aktsiisi sisu on ju selles, et katta kulutused infrastruktuurile ja kompenseerida keskkonnamõjud. Need valdkonnad, mis kasutavad märgistatud kütust, praktiliselt teid ei kasuta. Kui nad kasutavad teid, siis nad ehitavad need ise. Talupoeg ehitab oma maa peal teed ise ja sõidab põllul, aga ta peab selle eest aktsiisi maksma.

Küsimus!

Küsimus juba oli. Küsimus oli selles, kas te sisuliselt arutasite märgistatud kütuse aktsiisi tõstmist 84 sendi võrra.

Lühike vastus küsimusele on jah. Mis puudutab eelarve toetamist või mittetoetamist, siis mul on hea meel, et mitmed teised Keskerakonna fraktsiooni liikmed on avaldanud ka avalikult selle eelarve suhtes oluliselt toetavamat suhtumist, sealhulgas on teie fraktsiooni liige Ain Seppik lausa öelnud, et Keskerakonna fraktsioon on valmis seda eelarvet toetama. Ma võtan seda väga tõsise tunnustusena, päris tõsiselt, eeskätt mitte rahanduskomisjoni tööle (rahanduskomisjoni tööle ka), aga peamiselt Rahandusministeeriumi ametnike ja valitsuse väga tõsisele tööle, mis on juba suvest peale kestnud. Mis puudutab erimärgistatud kütust, siis ei ole päris õige see, et kõik, kes erimärgistatud kütust kasutavad, teedel sugugi ei sõida. Võtame kas või näiteks ehitussektori, kellele ka see soodustus on laienenud. Ma olen teiega nõus, et algselt, kui see soodustus 1990. aastatel loodi, oli eesmärk just see, et seda soodustust saaks kasutada nendes sektorites, kus üldkasutatavaid teid ei kasutata. Ajapikku on selle soodustuse ulatust oluliselt laiendatud. Kui te loete eelarve seletuskirja maksukulude rubriiki, siis näete, et erimärgistatud kütuse soodustus on riigi jaoks üks kõige kulukamaid maksukulusid üldse. See maksab riigi jaoks 1,2 miljardit krooni. Oluline on teada, et erimärgistatud kütus jääb jätkuvalt üle viie krooni soodsamaks, kui on tavaline diislikütus. Nii et see soodustus on vägagi suur ka tulevikus.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et päästjate mure sai lahendatud. Tsiteerin: "Rahapuuduse tõttu ühtegi päästjat ega päästeametnikku ei koondata." Samas võisime kõik täna hommikul lehtedest lugeda, et see summa, mis nad saavad, on mitu miljonit krooni väiksem vajalikust ja koondatakse kokku 40 päästjat ja päästeametnikku. Kellel on õigus?

Aitäh! Te panete ühte patta mitu eri asja. Seda ei saa teile sugugi ette heita, sest neid on ka avalikkuse ees juba korduvalt ühte patta pandud ja seetõttu tekibki segadus. Üks asi, 22,8 miljonit krooni, millest räägiti, on kogu kärpe ulatus. Sellest osa on see, mille tõttu siseminister ütles, et peab hakkama päästeametnikke ja päästjaid koondama, komandosid kinni panema ja tegema seda selliselt, et päästeteenuse kvaliteet kannatab. Selle probleemi lahendamise me võtsime rahanduskomisjonis enda südameasjaks. Meie eesmärk oli, et kedagi ei koondataks seetõttu, et raha ei ole, et päästeteenuse kvaliteet igaühe jaoks meist ja kõikide meie valijate jaoks ei halveneks. See oli meie eesmärk – probleem ära lahendada. Selle lahendab see 15 miljonit krooni. Mis puudutab siseministri plaane teha Päästeametis struktuurseid muudatusi, siis need muudatused on minu teada siseministril plaanis konkreetsest eelarvest sõltumata. Need on peamiselt seotud ikkagi sellega, kuidas on mõistlikum Päästeameti tööd korraldada. Siin on minu hinnangul tegemist eeskätt ministri kompetentsiga, ministri vastutusega ja sinna ei pidanud rahanduskomisjon vajalikuks täiendavalt sekkuda. Meie ette püstitati probleem, et teenuse kvaliteet halveneb, kui ei lisata 15 miljonit krooni. Selle probleemi me lahendasime edukalt.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Oleme siin korduvalt kuulnud murelikku juttu rahapuudusest ja teame, et te olete asja niikaugele viinud, et varsti ei ole kindel, et meid päästetakse, et politsei meid kaitseb, meditsiinist rääkimata, sest iga kroon on tähtis eurokriteeriumi täitmiseks. Aga muudatusettepanekuga nr 7 on  komisjon teie juhtimisel täiesti lõdva käega toetanud kahe miljoni krooni eraldamist polaar- ja kliimauuringute programmile. Ausalt öeldes, ega ma täpselt ei tea, kus need polaaralad Eestis on, aga ju nad siis teie arvates kusagil on. Millest tuleb see, et te annate vabalt kaks miljonit krooni täiesti ebaselge asja jaoks, mis võiks oodata paremaid aegu, aga samas igapäevaelu vajadusteks te raha ei leia?

Aitäh! Ma ei ütleks, et keskkonnaküsimused on täiesti ebavajalikud või teisejärgulised või kuidas need teie sõnad olidki. Kindlasti peaks Eesti tegema mitte ainult keskkonnaküsimustes, vaid ka väga mitmes teises küsimuses rahvusvahelist koostööd. See, et meil ei ole võimalik Eesti territooriumil polaaruuringuid teha, ei tähenda, et meie teadlased ja eksperdid ei peaks selle valdkonnaga tegelema. Neid valdkondi, mida Eesti pinnal ei saa praktiseerida, kuid mis on eestlaste seisukohast olulised, on eelarves küll ja veel. Võtame kas või kaitsekulutused. Suur osa Eesti julgeolekust toodetakse väljaspool Eesti piire. Samamoodi võiks siis ju küsida, miks on Eesti kaitseväel kõrbevormid, kui Eestis kõrbe ei ole. Ma selliseid meelevaldseid seoseid ei tooks. Arvan, et te nõustute minuga, et kaks miljonit krooni ei ole selles eelarves suures plaanis määrav küsimus.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! See eelnõu lähtub Maastrichti kriteeriumide eesmärgist ja võiks öelda, et ta on Maastrichti kriteeriumide nägu. See eelarve sätib ka küllalt tõsised piirid näiteks arstiabi õigeaegsele kättesaamisele, ka peredele, palju on töötuid. Kas te olete arvestanud, missugune on tegelikult nende kriteeriumide sotsiaalne hind, millal me hakkame seda sotsiaalset hinda heastama ja kas seda üldse on võimalik heastada?

Aitäh! See on väga hea küsimus. Nende kriteeriumide täitmise hind on see, et Eesti ei kogu endale kriisiajal suurt võlakoormat ja seda võlakoormat ei hakka tagasi maksma ei meie ise kuni kõrge eani ega meie lapsed. See on see kõige suurem hind ja ma usun, et see on selle eelarve kõige olulisem eesmärk. Maastrichti kriteeriumide täitmine tuleb koos sellega. Mis puudutab seda, kelle või mille nägu see eelarve on, siis kõik need sektorid, mida te nimetasite, on tegelikult siin eelarves väga selgelt kajastatud. Tööpuuduse probleemi leevendamiseks leitakse võimalus leida lisarahastust, sealhulgas on minu meelest teenimatult vähe avalikku kajastust saanud palgatoetus Sotsiaalministeeriumi eelarves, mis aitab reaalselt luua päris töökohti (see pole mitte töö markeerimine, vaid need on tõsised töökohad) ja mis tõsiselt aitab seda probleemi lahendada. Samuti on perepoliitika ka Reformierakonna jaoks üks olulisemaid küsimusi ja minu jaoks isiklikult samuti üks olulisemaid küsimusi, kuna ma olen selles valdkonnas töötanud. Ma võin kinnitada, et perepoliitika alustalad jäävad alles, sealhulgas jätkub Eesti iibetrendi murrangu toonud vanemahüvitis, ja Eesti pered võivad riigi toele kindlad olla. Ma arvan, et see eelarve on üsna palju seda nägu, et need, kes vajavad riigilt kindlust ja tuge, saavad seda ka raske aja kiuste.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma küsin muudatusettepaneku 25 kohta. Sa ütlesid, et 20 miljoni eest on toetatud kultuuri- ja spordiprogramme. See 25. ettepanek nendesse programmidesse ei mahu, siin on antud 3 miljonit krooni kohaliku omavalitsuse rahvahääletuse tutvustamiseks. Kuidas sa seda kommenteerid või lahti räägid? Ma olin ka esmaspäeval komisjonis, see läks küllalt kiiresti läbi. Kas see raha läheb vastavalt elanikkonnale kohalikule omavalitsusele või on see omavalitsuse kohta – kuidas seda raha allapoole jaotatakse? Kes on selle raha saaja?

Aitäh! Hea ametikaaslane Toomas Varek oli – lihtsalt teadmiseks saalile – tõepoolest rahanduskomisjonis asendusliikmena, kui me neid ettepanekuid hääletasime. Küsimus on selles, et me vaatlesime nende ettepanekute sisu ka eelnevatel kordadel ja seetõttu hääletamise käigus nendes küsimustes enam liigset diskussiooni ei olnud. Aga ma heameelega vastan, sest see võib huvitada kogu saali. Tegemist on eraldisega, mis antakse regionaalministri alla. Regionaalminister on pädev inimene leidma kõige parema võimaluse neid vahendeid kasutada. Seda, millised omavalitsused seda kõige rohkem vajavad, ma usun, selgitab aeg. Aga kindlasti ma usun, et kõik te olete minuga nõus, et selliseid, ütleme, rahvaküsitlusi on omavalitsustes aeg-ajalt praktiline teha. Kui me võtame suuremad omavalitsused, siis mitmed neist on oma eelarves väga suured summad, isegi veel suuremad summad kui see 3 miljonit Eesti peale kokku, näinud ette üksnes rahvaküsitluste korraldamiseks. Näiteks suurim Eesti omavalitsus on lausa mitmel real näinud ette erinevad summad rahvaküsitlusteks.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tahtsin esitada täpselt sama küsimuse. Ma küsisin siin infotunnis ka regionaalministrilt selle kohta, et kas tema ikka teab, et tema valitsemisalasse suunatakse 3 miljonit krooni. Regionaalminister tunnistas ausalt, et tema ei tea sellest praegu midagi, et kui tuleb uus seadus siin Riigikogus välja ja seadussätted panevad talle teatud kohustusi, siis ta heameelega hakkab neid kohustusi täitma. Sõna otseses mõttes kümme sõna seletuseks 3 miljonile on ikkagi äärmiselt vähe. Kas sina julgeksid siin täna kinnitada, et tegelikult võiksime kutsuda regionaalministri ka rahanduskomisjoni ja las ta seletab meile põhjalikumalt, mis siis selle 3 miljoniga tehakse? Mida see otsedemokraatia meetodite laiendamine tähendab, sest tema haldusalas on omavalitsuste haldussuutlikkuse ja demokraatia arendamiseks niigi 21 miljonit krooni?

Aitäh! Mul on raske kommenteerida seda, kui hästi üks või teine minister oma haldusala eelarvega kursis on, aga muidugi võib seda teemat arutada ka Riigikogus. Kuid arvestades rahanduskomisjoni väga suurt töökoormust, mis, nagu me juba teame, meile järgmise istungjärgu algusest peale tuleb, julgeksin ma soovitada seda teemat pigem kas põhiseaduskomisjonile – millel, tõsi küll, on ka väga suur koormus – või miks mitte ka maaelukomisjonile. Ma ei näe mitte midagi halba selles, kui tõesti ministriga koos need printsiibid läbi arutatakse, kuidas siis täpselt ühte või teist ministri eelarverida jaotatakse. Küllap ta teeb selle teema endale põhjalikult selgeks siis, kui on vaja sellega Riigikogu ette esinema tulla.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud esineja! Tavaliselt, kui jutt on aktsiiside tõstmisest, ütleb peaminister, et me oleme ühinenud Euroopa Liiduga ja see on see nõue. Aga praegu oleme neid aktsiise tõstnud mitmeti rohkem, kui on Euroopa Liidu miinimumnõue. Nii näiteks kütuseaktsiis on meil 18–19% kõrgem, elektriaktsiis kodutarbijale viis korda kõrgem ja ärikliendile veelgi rohkem ning eriotstarbelise kütuse aktsiis koguni üle viie korra kõrgem. Ma toon veel ühe näite: kui Euroopa nõuab eriotstarbelise kütuse liitrile juurde vaid 33 senti, siis meil on see praegu 1 kroon 73 senti. Miks me siis toome selle Euroopa Liidu alati ettekäändeks, kui võiksime ise välja öelda, et ei tule tuludega toime?

Ma ei tea, kuidas näeb protseduur ette vastamist retoorilistele küsimustele. Ma ei tea, miks te toote seda Euroopa Liitu kogu aeg eeskujuks. Ma arvan, et te ajate siin segamini selle teemaga, millest räägiti 2007. aastal. 2007. aastal tehtud aktsiisitõusu otsused, mis jõustusid 2008. aastast, tehti tõepoolest selleks, et Eesti aktsiisid jõuaksid Euroopa Liidu miinimumtasemega samale tasemele. Ma ei ole isiklikult küll kordagi öelnud ega kuulnud kedagi teist peale teie, hea küsija, rääkimas Euroopa Liidu nõuetest praeguste aktsiisitõusude kontekstis.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra ettekandja! Te olete siin toonud päris mitmel korral välja väga õigesti, et erimärgistusega kütuse koormus eelarvele on soodustuste kaudu üle 1 miljardi krooni. Minu küsimus on, miks te sellisel kitsal ajal ei ole võtnud ette sellist süstemaatilist analüüsi – kuhu, milleks ja kellele? Samas olete n-ö ülejala tulnud välja mingisuguse aktsiisitõusuga kas või põllumeestele, mille summad on suhteliselt absurdsed olnud, kui natukenegi seda sektorit tunda. Kas te julgete täna siin öelda, millised need ajaraamid võiksid olla, millal te kogu selle erimärgistusega kütuse kulu n-ö läbi analüüsite? Võib-olla on selles 1,2 miljardis kroonis mingisugune 400–500 miljonit krooni sellist koormust, mis on kellelegi lisaboonuseks. Võib-olla annab kusagilt väga lihtsalt hoopis kokku hoida.

Aitäh! Väga hea küsimus. Ka minu esimene eelistus oli võtta need soodustust saavad sektorid üksipulgi ette ja analüüsida, milline sektor seda soodustust vajab ja milline mitte. Arutelude käigus jõudsime me selleni, et me ei jõua seda väga põhimõttelist muudatust enne eelarve vastuvõtmist läbi arutada, mis aga ei tähenda, et me ei peaks sellega edasi tegelema. Ma olen siin juba nii oma komisjoni liikmetega kui mitmete teiste kolleegidega arutanud võimalust järgmise aasta alguses põhjalikumalt see teema avada ja arutada tõesti ühiselt, kas kõik need sektorid, kus praegu lubatakse seda erimärgistatud kütust kasutada, on õigustatud seda soodustust saama. Olgem ausad – keegi peab ju iga soodustuse kinni maksma ja eks me peame riigi raha ja soodustusi jagades olema selles mõttes vastutustundlikud, et anda ikkagi eeskätt sinna, kus seda kõige rohkem vaja on.
Ma loodan, et aasta alguses õnnestub meil see teema põhjalikumalt läbi analüüsida ja jõuda mingite konkreetsemate ettepanekuteni, sest ega see probleem suures plaanis ju kuhugi ei kao. Natuke rohkem kui saja miljoni võrra me seda maksukulu vähendame, aga ta jääb ikkagi üle miljardi krooni riigi jaoks.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab parandusettepanekut nr 24, mis näeb ette looduslike pühapaikade arengukava mahu suurendamist 1,5 miljoni krooni võrra. Teatavasti on arengukava pandud ka rahaliselt paika teatud mahtude ja teatud tööde alusel. Ja nii nagu ma aru saan, on kultuuriministri poolt kinnitatuna arengukavas ette nähtud 4,53 miljonit krooni nende pühapaikade korrastamiseks. Küsimus on selline: kas komisjon arutas niisugust asja, et kas see 1,5 miljonit on arengukavaväline? Ja juhul, kui ta on arengukavaväline, siis kelle või mille arvele ta läheb ja laekub ja mis otstarbeks?

Aitäh! Komisjon seda teemat liiga põhjalikult eraldi ei arutanud ja ma julgeksin eeldada, et tegemist on ikkagi tegevustega, mida rahastatakse olemasoleva arengukava raames. Vastus teie küsimusele ei tule sajaprotsendiliselt üheselt välja ka seletuskirjast, aga kuna komisjon ei pidanud vajalikuks seda eraldi nii detailselt arutada, siis sajaprotsendilise kindlusega ei julge ma teile seda vastust anda, kuid ma eeldan, et tegemist on ikkagi arengukava raames toimuvate tegevustega.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine küsimus!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Kas te saate täna täie vastutustundega öelda, et on korjatud üles kõik tulud, mis on võimalik eelarvesse saada nii 2009. aasta kui ka järgmise aasta baasil, ja et see eelarve on igapidi tasakaalus, või on täiendavalt veel kusagilt mingisuguseid tulusid juurde leida?

Aitäh! Kuidas seda küsimust nüüd võtta? Kui võtta täht-tähelt, siis loomulikult kõiki  võimalusi erinevate potentsiaalsete tulude saamiseks ei ole me täiesti teadlikult kasutusele võtnud. Mingeid uusi müügimakse või muid vigureid me eelarve täitmiseks ei ole täiesti teadlikult välja mõelnud. Küll aga, kui me räägime sellest, mismoodi me seda eelarvet oleme tasakaalustanud, siis siin on kaks poolt. Ma võin seda öelda, olles ise olnud selle eelarve tegemise juures valitsuskabineti nõupidamisel, kus tõesti arutati, mis järjekorras asju teha, et esmalt tegeldi väga selgelt kulupoolega. Väga selgelt vaadati üle kulutused, tehti kokkuhoiuplaanid ja alles seejärel, kui kulude kokkutõmbamine oli end tõesti ammendanud, hakati arutama lisatulude võimalusi. Teoreetiliselt on maksutõusu võimalusi alati ja väga palju, aga mida see teeks Eesti elanike toimetulekule või mida see teeks Eesti ettevõtluskliimale? Ma arvan, et keegi meist ei taha seda ette kujutada. Seetõttu on püütud teha nii vähe lisatulude muudatusi kui vähegi võimalik, aga ka nii palju kui vajalik.

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

Suur tänu! Hea kolleeg! Mitte meie ei too aktsiiside tõusu põhjenduseks Euroopa Liitu, nagu ma ütlesin, vaid Andrus Ansip. Ja seda mitte kolm aastat tagasi, vaid just eelmisel pressikonverentsil siin saalis. Kas sa tõesti väidad, et ongi nii, et Euroopa Liit ei ole seadnud meile miinimumnõudeid aktsiiside tõstmisel? Ma arvan, et see on ikkagi teisiti. Ja minu küsimus oli see, et miks me tõstame neid kütuse-, elektri- ja loomulikult ka erikütuse aktsiise kordi rohkem, kui on Euroopa Liidu miinimumnõue?

Aitäh! Ma kutsuksin üles olema ükskõik keda tsiteerides alati täpne, seda ka sellises võib-olla tühisena tunduvas detailis, et siin saalis minu teada ei toimu pressikonverentse, vaid üksnes ja ainult Riigikogu istungid ja infotunnid. Kui te küsite, miks me neid aktsiise otsustasime tõsta, siis vastus on see, et selle muudatuse tulemusena võime me olla kindlad, et see eelarve on Eestile jõukohane, et me selle eelarvega ei põhjusta suuremat miinust, kui me soovime. Arvestage, et ka nüüd, Maastrichti kriteeriumidele selgelt vastavana on meie eelarve ikkagi puudujäägis. Jah, tõsi, see puudujääk on üks Euroopa kõige väiksemaid. Me saame näha, kas ta on kõige väiksem või on ta kolme kõige väiksema puudujäägi hulgas, aga see on ikkagi puudujääk ja seda puudujääki tuleb millegi arvel katta. Alternatiiv nendele otsustele, mida te siin nimetasite, on mõistagi täiendavad laenud, euroeesmärgist loobumine, tasakaalu hoidmisest loobumine jne. Aga minu meelest need ei ole tõsiselt võetavad alternatiivid. Mul on hea meel, et ka mitmed opositsioonierakonnad, sealhulgas hea küsija erakond, on selgelt avaldanud toetust eesmärgile võtta Eestis euro kasutusele. See toetus tähendab tegelikult ka toetust valitsuse eelarvepoliitikale ja nendele tasakaalu eesmärkidele. Lihtsalt ilma selleta ei ole ka euro kasutuselevõtt võimalik.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab seda 8 miljonit krooni, mis jäi puudu Päästeameti rahast. Täna hommikul, jälgides teie kahepoolset vestlust hommikutelevisioonis, jäi mulle miskipärast selline mulje, justkui oleks see raha olnud olemas, aga siseminister Pomerants nagu eriti ei tahagi seda raha, et tal on seal mingid omad plaanid struktuuride muutmiseks ja koondamiseks igal juhul, vaatamata päästeametnike endi seisukohtadele. See 8 miljonit krooni on ju niivõrd väike raha ja see tegelikult ei vääri isegi arutelu Riigikogu rahanduskomisjonis, see on pigem nagu mingi vallavolikogu rahanduskomisjoni küsimus. Miks ei ole siis võimalik seda raha kusagilt leida sisejulgeoleku jaoks, kas või kaitse eelarvest, kus see ei ole mingi eriline probleem?

Aitäh! Rahanduskomisjon seadis eesmärgiks eeskätt ikkagi selle probleemi lahendamise, et rahapuuduse tõttu ei koondataks päästeteenistujaid, olgu need siis päästjad või Päästeameti ametnikud, ja teenuse kvaliteet inimeste jaoks ei halveneks. See oli eesmärk. Me küsisime, kui palju on selle eesmärgi jaoks vaja täiendavaid vahendeid, ja ministri vastus oli, et 15 miljonit. Me ei ole pidanud õigeks seada eesmärki selliselt, et ükskõik millistele struktuurilistele muudatustele, mida minister ka ei plaaniks ja mille tulemusel võib riigieelarvele kaasneda kokkuhoid, iga hinna eest vastu seista ja rahastamine samal tasemel hoida. Kui ükskõik milline minister soovib teha mõnes ametis struktuurilisi muudatusi ja töökorralduse parendusi selliselt, et sellega teenuse kvaliteet ei halvene, vaid pigem paraneb, siis on see kindlasti koht, kus Riigikogu rahanduskomisjon kätt ette ei pane. Ma julgen küll öelda, et see 15 miljonit, mille rahanduskomisjon otsustas väga üksmeelselt päästjatele eraldada, lahendab selle probleemi ja täidab selle eesmärgi, mis me endale seadsime. Aitäh!

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Teiega on juba varahommikul meeldiv diskuteerida. See on tõsi, et ega te uusi vigureid välja ei mõtelnud, te jätkasite vanade viguritega täie hooga. Pean siin silmas aktsiisitõuse ja muud ning ilmselt oleme me ka nende viie seas, kellel on eelarve defitsiit, kas nüüd väiksem või suurem, seda ma ei tea. Kuid minu küsimus on osalusdemokraatia arendamise kohta, mida te arendate lausa mühinal, 3 miljoni eest vist või oli see natuke vähem, aga see pole tähtis. Keskerakond on siin saalis korduvalt andnud sisse rahvahääletuse eelnõusid ja Reformierakond on neile seniajani kategooriliselt vastu olnud ning kritiseerinud ka Tallinnas toimunud rahvahääletusi. Öelge mulle, kas seoses selle eelnõuga hakkab jää liikuma ja Reformierakond muudab oma seisukohta ja rahvaosalust demokraatias?

Aitäh! Rahvahääletusi võib läbi viia mitut moodi, võib viia läbi selliseid rahvahääletusi, mis mulle meenuvad, olles ka omavalitsuses töötanud, kus küsiti, kas vabadussammas või Vabadussõja võidusammas tuleks paigaldada Vabaduse väljakule või mujale. Ehk siis tegemist on iga natukenegi mõelda oskava inimese jaoks minu meelest juba ettevastatud küsimusega, kui küsitlust korraldatakse pelgalt selleks, et oleks midagi küsida. Samas midagi sarnast, kui ma õigesti mäletan, toimus ka ühes hoopis teises linnas seoses ühe liuväljaga, kus liuväli oli vist enne valmis, kui küsima hakati. Samas on kindlasti küllalt palju neid omavalitsusi, ja miks mitte ka needsamad natuke halvas valguses mainitud omavalitsused, kes tegelikult sooviksidki mingitele tõsistele küsimustele vastuseid saada, kus soovitaksegi osalusdemokraatiat suurendada. Selle konkreetse muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja ei ole ju kellegi jaoks, siin saalis vähemasti, saladus, et Erakond Eestimaa Rohelised on algusest peale väga tõsiselt rääkinud sellest, et on vaja osalusdemokraatiat suurendada. Otsustasime rahanduskomisjonis, et selleks on nüüd Siseministeeriumi haldusala ja regionaalministri mõjuala – või kuidas seda on korrektne öelda – kaudu täiendavad võimalused olemas. Eks me näeme, kui suures osas see ennast õigustab. Ma usun, et see raha kindlasti leiab endale väärika kasutuse.

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kuulsime siin muidugi aasta tagasi ka selle aasta eelarve puhul, et see eelarve on täiesti kindlatel alustel tehtud ja mingisuguseid muudatusi ei tule, aga nägime, et neid lisaeelarveid tuli riburada pidi – oli neid kolm või neli, raske on siin kokku lugeda. Nüüd selle eelarve jaoks olete läbi viinud tohutud maksutõusud aktsiiside näol, käibemaksu pannud juurde kõigele, millele vähegi võimalik, 2%, lastekaubad ja toiduained kõik kaasa arvatud. Kas te võite nüüd kinnitada, et olete saanud selle eelarve selliseks, et järgmisel aastal ühtegi miinusega lisaeelarvet ei tule?

Aitäh! Selle eelarve tegemise käigus me kuulsime väga paljutki. Me kuulsime ka Eesti suurimalt opositsioonierakonnalt täiesti kindlas kõneviisis väiteid, et on olemas veel üks teinegi eelarve, mis kohe pärast valimisi lauale pannakse ja kuhu on täpselt sisse kirjutatud pensionide vähendamine, kuhu on sisse kirjutatud krooni devalveerimine. Me kuulsime igasuguseid asju. Aeg on näidanud, et need kuuldused osutusid täielikuks jamaks. Need kuuldused, milles räägiti kindlas kõneviisis, mitte kuidagimoodi oletavas kõneviisis, osutusid otsesõnu valeks. Ja ma soovitan nendesse kuuldustesse skeptiliselt suhtuda ja ise neid kuuldusi mitte levitada. Mis puudutab seda, et selle eelarvega kehtestatakse tohutud maksutõusud, siis ma selle kirjutasin endale kohe kenasti üles, et ehk avaneb mulgi võimalus kunagi head küsijat tsiteerida, vast mitte nii mitmel korral, kui hea küsija mind täna tsiteeris Delfi artiklis – see oli vist tõesti kui mitte maailmarekord, siis vähemalt Eesti rekord, kui palju on ühte rahanduskomisjoni esimeest nimepidi nimetatud, mille eest ma olen loomulikult erakordselt tänulik. Aga ma panen selle igal juhul kirja. Kui 1,5% elektrihinna tõusu – ma ei tea teie elektriarveid, aga ma spetsiaalselt vaatasin järele, et minu elektriarvele lisab see 3-4 krooni – on tohutu maksutõus, siis mis on see, mida Keskerakond välja pakkus – tõsta kõigil tulumaksu, seada osa jaoks sisse astmed? Mis see siis on, kui poolteiseprotsendine elektrihinna tõus on tohutu maksutõus? Kas see on üüratu, on see grandioosne, mis need sõnad seal hierarhias edasi lähevad?

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Ausalt öeldes olete te vastajana ikka järjest osavam ja osavam. Siin on väga paljud probleemid või nende probleemide lahendused suunatud riigieelarvega väga hästi ikkagi kohalikele omavalitsustele. Olgem ikka ausad, et ei kütuse hinna tõus ega ka elektri hinna tõus teid võib-olla ei puudutagi, aga ta puudutab kohalike omavalitsuste osa selles mõttes, kui on jutt tervishoiuteenustest, ühistranspordist, teehoiust või haridusest. Minu küsimus on selline: kas te olete analüüsinud või ei ole seda analüüsi veel tehtud, milline saaks kohalike omavalitsuste toimetulek pärast sellise eelarve vastuvõtmist teie arvates olema?

Aitäh! Väga hea küsimus ja ma tänan ka siiralt selle komplimendi eest! Lisaks heade ametikaaslaste küsimustele vastamisele püüan ma ka oma töös üha tublim olla. Mõju kohalikele omavalitsustele arutasime me selle eelarve tegemise käigus väga mitmel korral. Me kohtusime kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonidega – Eesti Linnade Liiduga, Eesti Maaomavalitsuste Liiduga. Me kohtusime kahe omavalitsusega, kelle eelarve puudujääk käesoleval aastal on Eestit tervikuna võttes teisel ja kolmandal kohal, need olid Pärnu ja Viimsi. Meil oli väga huvitav konstruktiivne arutelu, kuidas ka need, väga tõsistesse raskustesse sattunud omavalitsused nendest raskustest välja tuua ja mul on hea meel, et mõlema omavalitsuse juhid olid täis valmidust võtta ette vägagi raskeid otsuseid, mis eelkäijate tegemata töö või osaliselt lausa teadlike valeotsuste tõttu peavad nüüd nende ees laual olema. Mul on kahju, et me kohtusime ainult teise ja kolmanda puudujäägiga ja ei kohtunud mitte selle kõige suurema puudujäägiga Eesti omavalitsusega. Kuigi me esitasime selleks ka korduvalt kutseid, pidas Tallinna linnapea paremaks rahanduskomisjoni istungile siiski mitte tulla, kuigi ka Tallinnal oleks väga palju rääkida.
Mis puudutab nende aktsiisitõusude mõju, siis kütuseaktsiisi tõus tõstab kütusehinda 3%. Kui me võtame näiteks ühistranspordi valdkonna – teie teate kindlasti paremini kui mina, aga ma olen ka mitme transpordivaldkonna inimesega suhelnud –, siis ühistranspordis moodustab kütuse osakaal ligikaudu kolmandiku. Teeme väga lihtsa arvutuse: see muudatus mõjutab ühistranspordi hinda 1% ulatuses. Samas me kõik teame, et kütuse igapäevane hinnakõikumine on tihti palju suurema amplituudiga kui see aktsiisimuudatus, mida rahanduskomisjon otsustas toetada ja mis tähendab riigi jaoks väga suuri lisavahendeid. Nii et ma usun, et see on nii või teisiti kõigile jõukohane.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! See eelnõu on kuidagi kummaline. Ühtepidi oleks justkui iga sent väga rangelt arvel ja ära kaalutud, teistpidi toimub mingi lauspillamine. Äsja kuulsime, et 3 miljonit krooni eraldatakse nii, et keegi, kaasa arvatud minister, ei tea, mismoodi seda kavatsetakse kulutada ja tegelikult ka mille jaoks. Sama lugu on näiteks selle ökomärgi tutvustamisega jne. Kas sa ise tead, kui palju on selles eelarves eraldatud neid summasid, millel ei ole taga täpset plaani, kuidas neid tahetakse kulutada?

Aitäh! Ma ei nimetaks ühtegi, isegi miljoni või 3 miljoni krooni suurust summat siin eelarves lauspillamiseks. Vähemalt mitte neid, mida hea küsija välja tõi. Minu kui rahanduskomisjoni liikme ja rahanduskomisjoni esimehe praktika jooksul on see esimene täisaasta eelarve, aga olles ka varem parlamendis ja avalikus sektoris olnud ning mäletades varasemaid eelarveid küllalt hästi, võin ma üsna puhta südametunnistusega öelda, et selliseid viimasel hetkel tulevaid ettepanekuid on selles eelarves lausa kordi vähem kui varasematel aastatel. Pigem, ma arvan, paistab see eelarve silma sellega, et selliseid väikseid eraldisi, mida teatud ajal on halvustavalt – kuigi ma ei tea, kas põhjendatult halvustavalt – nimetatud n-ö kooli katusteks, on siin eelarves küll kordi vähem kui varasematel aastatel. Eks see on tingitud ka sellest, et ei ole kahjuks võimalik – mõnes mõttes siiski kahjuks – rahuldada kõiki neid taotlusi, mis esitati. Eks neid soove oli palju rohkem.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul jäi üks vastus kõrvu kõlama ja ma küsin sellepärast nii. Millisel viisil te planeerisite seda krooni devalveerimist riigieelarvesse kirjutada? Keegi olevat planeerinud.

Kinnitan, käsi südamel, et selle valitsuskoalitsiooni poolt ei ole mitte kordagi olnud kavas ei selle eelarve tegemise käigus ega muul ajal krooni devalveerida. See jutt, mida Keskerakonna esimees valimiste eel levitas, osutus labaseks valeks ja mõnes mõttes on mul piinlik, et nii suure erakonna esimees, nii tähtis poliitik, nagu seda Edgar Savisaar on, nii otsese valetamisega lagedale tuli. Oli ju ette teada, et see vale tuleb välja. Valel on lühikesed jalad ja raske on uskuda, miks peaksid Eesti inimesed Keskerakonda või Edgar Savisaart üldse enam usaldama, kui juba nii suurtes ja olulistes küsimustes on inimestele lausvalet räägitud. Lisaks krooni devalveerimisele levitati lausvalet ka pensionide vähendamise teemal. Me kõik nägime seda, vähemasti Tallinn oli ka plakateid tihedalt täis, mäletame mitmeid tsitaate. Ma usun, et teie mälu on sama hea kui mul. Minu meelest, ütleme, neid inimesi, kes ikka otse valetavad, ei ole põhjust usaldada, aga eks see jääb igaühe enda südametunnistusele.

Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud ettekandja! Minul on ka väga piinlik, kui mõne suure erakonna esimees tõepoolest väga olulisel määral valetab. Me kõik mäletame, et teie erakonna esimees väitis alles mõni aeg tagasi, et makse ei tõsteta. Selle eelarvega, me näeme, tõusevad päris mitmed maksud. Tõsi küll, tulumaks ainsana ehk ei tõuse. Samas te ütlesite, et praegu on osalusdemokraatia, aga olukord tundub olevat nadi, sest te toetasite nüüd just roheliste ettepanekut eraldada vahendeid osalusdemokraatiale. Mõni aasta tagasi rahanduskomisjon sama ettepanekut ei toetanud. Kas olukord on tõesti hullemaks läinud?

Aitäh! Iga ettepanekut tuleb tõepoolest vaadata ajalises kontekstis ja kui selgub, et varem on tehtud otsus, mis tundub uue info valguses vale, siis ei ole patt oma viga tunnistada ja otsus üle vaadata. Mis puudutab seda, millised need maksutõusud selle eelnõuga täpselt on, siis ma juhin tähelepanu, et see eelarve ei tõsta käibemaksu. Käibemaksu tõusu otsuse tegime ühiselt juba eelmisel suvel. Mingit täiendavat käibemaksutõusu selle eelarvega ei kaasne. Eelarve, mille Riigikogule esitas Vabariigi Valitsus, ei sisaldanud tõepoolest ka elektriaktsiisi tõusu, mis, ma julgeksin öelda, on ikkagi väga väike aktsiisitõus – see kaks senti kilovatt-tunni kohta ei ole teab mis ulatuslik tõus –, ega sisaldanud ka kütuseaktsiisi tõusu. Need aktsiisitõusu ettepanekud tulid eelarve parandamise käigus, kus me soovisime eelarve defitsiiti vähendada, ja nende ettepanekute algseks initsiaatoriks, eeskätt elektriaktsiisi puhul, oli Erakond Eestimaa Rohelised. Mul on väga hea meel tegelikult, et Erakond Eestimaa Rohelised võttis vaevaks mitte ainult esitada kuluettepanekuid, vaid pakkuda ka tõsiselt, konstruktiivselt välja võimaluse, kust leida riigieelarvesse lisatulusid.
Analoogse ettepaneku tegi tegelikult ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes samuti pakkus lisaks väga paljudele kuludele välja ka väga suurte lisatulude ettepaneku. Selles mõttes mindi Sotsiaaldemokraatide ettepaneku puhul risti vastupidist teed valitsuskoalitsiooni kavandatuga ehk siis oleks ära jäetud kokkuhoid peaaegu kõikides valdkondades, asendades selle väga kõrgete maksutõusudega. Väga kõrge all mõtlen ma siin ikka vähemalt kümme korda suuremat suurusjärku, kui hea kolleeg Kalev Kallo mainitud "tohutu". Nii et ma jään siin sõnade valikuga võib-olla hätta, aga ütleme siis kümme "tohutut" selle kohta, mis oli see suurusjärk, mille võrra soovisid sotsiaaldemokraadid makse tõsta.
Keskerakonna ettepanekute puhul ma ütlen – ma olen varem öelnud ja ütlen ka nüüd –, et oleks olnud palju lihtsam neid arutada, kui nende katteallikad oleksid olnud natukenegi realistlikud. Käesoleval juhul – ma olen seda ka komisjoni liikmetele, Keskerakonna rahvasaadikutele öelnud – ei olnud kahjuks mitte ühelgi muudatusettepanekul realistlikku katteallikat. Ei ole võimalik, et ettepaneku katteallikas üheselt tõstab defitsiiti. Me ei saa sellist muudatusettepanekut endale lubada. Ja selliseid muudatusettepanekuid paraku tehti. Me ei saa endale lubada ka muudatusettepanekuid, mis jõuliselt vähendavad Eesti kaitsekulutusi, sest sellised muudatusettepanekud vähendavad Eesti julgeolekut ning seavad ohtu meie meeste elu ja tervise mitmel missioonil.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Hea kolleeg! Sa oled saanud siin väga pikalt rääkida ja mõnele küsimusele oled sa isegi natuke vastanud. Aga sul jäi vastamata üks väga konkreetne Kalev Kallo küsimus: kas sellele eelarvele tuleb ka lisaeelarve või on see sinu arvates nii hea eelarve, et lisaeelarvet ei tule? Konkreetne küsimus minu poolt: kas tuleb või ei tule?

Aitäh tähelepanu juhtimast! Ma palun vabandust, et see küsimus jäi vastamata. Mõnikord, kui küsimused on hästi pikad ja seal on mitu tahku, siis paratamatult läheb see küsija või küsija kolleegide jaoks põhituumana mõeldud osa vastusest kaduma. See eelarve on tehtud tõesti parimas teadmises, mis meil Eestis on. Me ju kõik teame, et prognoose, mis majanduses toimub, ei tee poliitikud. Prognoose teevad Eestis riiklikul tasemel Rahandusministeerium ja Eesti Pank. Me oleme arvestanud lisaks nendele prognoosidele ka Euroopa Komisjoni prognoosi, mis on pisut konservatiivsem Eesti suhtes kui Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi oma. Ja kõikide nende minu meelest vägagi autoriteetsete prognoosijate hinnangul mahub Eesti riigieelarve või kogu avaliku sektori eelarve järgmisel aastal 3% piiresse, mis ütleb omakorda, et juhul, kui maailma ei taba – mida ma ei pea küll tõenäoliseks, aga ma ei saa seda ka välistada – veel mõni majandusvapustus, mida meie siin ei oska ette näha. Sellist asja loomulikult sajaprotsendiliselt välistada ei saa. Aga see eelarve, kinnitan päris tõsiselt ja kätt südamele pannes, on tehtud teadmises, et me ei peaks järgmisel aastal tegema täiendavat kärpe-eelarvet, täiendavat lisaeelarvet.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui ma lähen kohvikusse ja soovin saiakest, siis kui Kagu-Eesti kohvikus saan ma saiakese 2 krooni eest, siis Tallinnas maksan ma kuni 10 krooni, võib-olla mõne saiakese eest isegi 15 krooni. Täpselt nii on ka riigieelarvetega: ilmselt on igal riigieelarvel oma hind. 2010. aasta riigieelarve hinnaks on 106 miljonit krooni ja sa tead väga täpselt, et see koosneb 86 miljonist Eesti energia- ja kliimaagentuurile ja 20 miljonist selles osas, mis Erakond Eestimaa Rohelised sai lisaettepanekutega. Kas sina pead õigeks, et sellises olukorras, kus Eestis on 100 000 töötut, kus toimetulekutoetuse määr on 1000 krooni, kiidad sa heaks kõik need ettepanekud aktsiiside tõstmiseks ja kõik need miljonite kaupa suunatud eraldised nendesse sektoritesse, mille kohta isegi ministrid ei oska midagi öelda?

Aitäh! Head ametikaaslased! See nimetatud energia- ja kliimaagentuur ei kajastu selles konkreetses eelarves mitte kuidagimoodi. Selle aasta eelarvega ei anta nimetatud agentuurile mitte ühtegi krooni. Seda, et käesoleval aastal jäi agentuuril osa rahast kasutamata ja see kantakse järgmisesse aastasse edasi, pean ma loomulikuks ja mõistlikuks. See on ka teiste eelarveridade puhul nii, et me ei pea käesoleva aasta lõpus raha eelarveridadel tingimata ära kasutama, vaid me oleme leppinud kokku, et need summad saab kanda edasi järgmisesse aastasse ja teha need kulutused mõistlikus tempos, teha need läbikaalutult, mitte kiirustades. Mis puudutab selle eelarve maksumust, siis eelarve tulude pool on 84,5 miljardit krooni ja kulude pool 89,7 miljardit krooni. Kumba nüüd täpselt võtta eelarve maksumuseks, eks see on tõlgendamise küsimus. Aga kõige olulisem on see, et puudujääk, mis sellel eelarvel on, on väiksem kui enamikul teistel Euroopa riikidel ja see puudujääk mahub päris kindlasti 3% piiresse.

Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Me saame kõik suurepäraselt aru, et tegelikult te ju vingerdate, rääkides siin näiteks sellestsamast 86 miljonist, et see ei puuduta seda eelarvet, ja justkui maksutõuski polevat selle eelarve asi jne. Samas te väitsite ka, et selles eelarves peaaegu ei ole katuserahasid. 20 miljonit on see hind selles eelarves, mis läheb rohelistele eelarve toetamise eest. Aga koalitsioon, kes nii või teisiti seda toetab, peaks selle loogika alusel ka oma katused saama. Kas te oskate välja öelda ja kas te julgete välja öelda, millises ulatuses koalitsiooni katused selles eelarves kajastuvad? Samas te ütlesite, et peaaegu neid ei ole, aga siiski tuleb välja, et on.

Koalitsiooni panus sellesse eelarvesse ulatub 84,5 miljardi kroonini. Ma ei tea, kas nimetada koalitsiooni katuseks seda, et pensionid järgmisel aastal ei vähene, kuigi eelarve üldmaht väheneb. Kas nimetada koalitsiooni katuseks seda, et vaatamata raskele ajale on Eesti peredel sellel kõige raskemal ajal kindlustunne, et vanemahüvitisele võib kindel olla? Kas nimetada koalitsiooni katuseks seda, et hariduse eelarve järgmisel aastal kasvab või et põllumajanduse eelarve kasvab? Minu poolest võite te neid kõiki nimetada katuserahadeks, nende kogumaht on 84,5 miljardit krooni. Mis puudutab energia- ja kliimaagentuuri, siis tõepoolest, selle aasta eelarves ei ole neile ette nähtud vahendeid. Kui te leiate eelarvest paragrahvi, mis väidab vastupidist, siis jumala pärast, tulge näidake mulle ka, aga ma kinnitan, et see lisasumma selle aasta eelarves ei kajastu.
Mis puudutab opositsiooni ettepanekute toetamist, siis ma juhin tähelepanu, et Erakonna Eestimaa Rohelised ettepanekud ei olnud sugugi ainsad, mis toetust leidsid. Toetust leidis ka Rahvaliidu ettepanek omavalitsustele täiendavate vahendite eraldamiseks. Toetust leidis hea ametikaaslase Eiki Nestori ettepanek. Loomulikult, ma saan aru, et sotsiaaldemokraadid oleksid olnud tükk maad rohkem rahul, kui me oleksime saanud toetada kõiki nende ettepanekuid, sealhulgas tulumaksu tõstmist 24%-le, aga ma usun, et kõik mõistavad, et see ei ole lihtsalt võimalik. Ja ma ütlen veel kord, et mul oleks olnud hea meel, kui oleks olnud võimalik toetada ka Keskerakonna ettepanekuid, oleksid need olnud vaid katteallikate osas märksa realistlikumad. Kui tõele au anda, siis nii mõnegi Keskerakonna ettepaneku taga, kui me seda muudatuste tabelit sirvime, on märgitud, et see on osaliselt arvestatud. See tähendab sisuliselt seda, et kas ei olnud täie summa ulatuses võimalik arvestada või muutus katteallikas, komisjon esitas omapoolselt mõne teise katteallika, aga sisu jääb samaks. Ka Keskerakond soovis põllumeestele lisaraha leida, kui ma õigesti mäletan, siis Keskerakond soovis ka omavalitsustele lisaraha ja ma arvan, et siin on ka Keskerakonnal põhjust rahul olla. Seda enam, et teie pinginaaber ütles, et see eelarve väärib toetamist, juba enne, kui need konkreetsed muudatusettepanekud toetust leidsid. Nii et ma väga loodan, et Keskerakonna fraktsioon hääletab selle eelarve poolt. Oleks põhjust.

Kolleeg Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mind häiris teie viimane vastus ja sellest tulenevalt ma ka küsin. Mind häiris see, et kui isegi peaminister ütleb, et eelarve on tänu meie rahva tööle, siis täna ma kuulen, et 84,5 miljardit on ainult koalitsiooni töö ja panus. Kas te ikkagi natuke ei hinda üle koalitsiooni ja koalitsiooni kuuluvat roheliste erakonda? Ma arvan, et aktsiiside tõus pärast valimisi, mille tulemusena pensionärid peavad andma suurema panuse eelarvesse, kaudselt teatud mõttes siiski vähendab nende pensione. Samamoodi ei maininud te absoluutselt, et Keskerakond tegi ettepaneku astmelise tulumaksu kohta, mis oleks suurendanud eelarvet ja mis oleks tekitanud võrdse kohtlemise. Kas te täpsustaksite, kelle eelarve see on, kas tõesti ainult roheliste eelarve?

Aitäh! Hea ametikaaslane! Ma usun, et ei ole mõtet igast sõnasabast kinni haarata. Loomulikult on tegemist eelarvega, mis saab teoks üksnes ja ainult tänu Eesti inimeste panusele, selles ei ole absoluutselt kahtlust. Rääkides lihtsalt sellest, mis on ühe või teise erakonna panus, oli mõte selles, millises ulatuses on seda eelarvet koostanud valitsusliit ja millises ulatuses on olnud võimalik toetada opositsiooni ettepanekuid. Aga ma olen sajaprotsendiliselt nõus vabariigi peaministriga, kes on öelnud, et see eelarve saab teoks üksnes ja ainult tänu Eesti inimeste tublile tööle, ja nii ongi. Mitte ükski riik ei saa inimestele anda mitte midagi sellist, mida ta ei ole nendelt inimestelt ära võtnud, olgu siis maksudena või muudmoodi. Nii ongi.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Toomas Vareki! Kaheksa minutit.

Härra juhataja! Head kolleegid! Praeguse koalitsiooni eesmärk on tagada 2010. aasta eelarvele tugevusvaru euro saavutamiseks, mida tuleb tõesti tunnustada. Kui eelmisel aastal selle aasta eelarve menetlemisel öeldi, et ei ole vaja täiendavaid lisaeelarveid, siis elu näitas midagi muud. Järgmise, 2010. aasta eelarve menetlemine on toimunud meeleavalduste ja suurte vastuolude saatel. Kuid kõikide kärbete läbisurumiseks puudub ju valitsusel siin saalis vajalik hulk hääli ehk 51 häält. Neid puuduvaid hääli on tulnud osta. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon oli valmis 2010. aasta eelarvet kauplemiseta toetama – selle me ütlesime välja siis, kui peaminister siin eelarve üle andis –, et Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit ei peaks maksumaksja raha eest roheliste fraktsiooni toetust saades riigieelarvest kulutusi tegema.
Keskerakonna fraktsioon esitas muudatusettepanekuid ja tahaksin esimesena tulla, nii nagu komisjoni esimees tuli, kõige aktuaalsema teema juurde. See puudutab päästjaid ehk päästeteenistust. Me soovisime, et päästjatele määratud raha suurendataks 22,8 miljoni võrra energiasäästu programmi vahendite arvel. Kuid seda ei tehtud. Me tahtsime, et see võetaks ära 86 miljonist, mis oli teise lisaeelarvega antud energiasäästu programmi elluviimiseks. Me leiame, et agentuuri loomise asemel vajab seda raha enam päästevaldkond, vajavad üliõpilased ja paljud teised muud sfäärid. Kuid nii päästevaldkond kui üliõpilased on jäänud korduvalt eelarvekärbete ohvriks. Keskerakonna fraktsioon peab lubamatuks uute asutuste loomist ajal, mil me kärbete tõttu peame likvideerima olemasolevaid ja toimivaid institutsioone. Riik peab toimima ka pärast euro saavutamist.
Kui siin komisjoni esimees ütles, et 2 miljonit ei ole mingi määrav summa selle eelarve jaoks, siis ka meie fraktsioon arvab ja mina isiklikult arvan, et tõesti, see ei ole mingi määrav summa. Aga kaheksa miljonit jäi puudu päästjatele antavast rahast. Kui me avalikkuses meedia kaudu oleme teada saanud, et 15 miljoni eraldamine 22,8 miljoni asemel ikkagi toob kaasa 40 koondatut, nendest 10 ametnikku ja 30 otsest platsipäästjat, siis sel on väga tõsine märgiline tähendus ja miinusmärgiline tähendus. Julgen öelda, see on tõrvatilk selles meepotis.
Me soovisime oma muudatusettepanekutega suurendada põllumeeste täiendavaid otsetoetusi. Kuid valitsus ja koalitsioon seda ei toetanud. Toetus maaelule on äärmiselt oluline, kuna põllumeestele annab valusa löögi eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi tõstmine. Lisaks võtab see põllumeestelt konkurentsivõime välisturgudel, kuna meie põllumeestele soovitakse müüa kütust viis korda kõrgema aktsiisimääraga, kui seda lubab Euroopa Liidu alammäär. Seega pole valitsuserakondadel mõtet rääkida, et põllumeeste toetused tõusevad, sest täiendavad aktsiisid söövad selle tõusu ära. 20 miljonit ei kata kaugeltki eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi tõstmisest tekitatud kulusid.
2010. aastal väheneb kohalike omavalitsuste tulubaas, maksutulud ja tasandusfond 14,1 miljardilt 11,7 miljardile, mis on 16,9% võrreldes 2008. aastaga. Seda ei saa pidada õiglaseks, sest see ei ole proportsionaalne riigieelarve maksutulude langusega. Lisaks valitsuse otsusele, mille kohaselt vähendati omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa, on tööpuuduse ja palkade languse tõttu vähenenud füüsilise isiku tulumaksu laekumine ning kulusid suurendab ka aktsiisitõus ja käibemaksu tõus, mida omavalitsused tagasi ei saa. Selle tagajärjel on enamik Eesti omavalitsusi sattunud tõsistesse raskustesse ning vallad ja linnad ei suuda tagada elanikele vajalikke teenuseid sellise kvaliteediga, nagu seda peaks tegema. Mõni ime siis, et omavalitsused on sunnitud kehtestama kohalikke makse.
Samuti tegi Keskerakonna fraktsioon ettepaneku taastada üliõpilaste põhiõppetoetus 1000 krooni ja täiendav sõidutoetus 500 krooni kuus. Lisaks oleks muudatus andnud rahalise katte kutseõpet omandavate õpilaste toetuste hulga suurendamiseks. Sellega soovis Keskerakond leevendada seniseid valitsuskoalitsiooni kärpeid üliõpilastele, sest valitsus vähendas põhi- ja sõidutoetust, lõpetas õppelaenu kustutamise noortele emadele ja ametnikele, võttis maksusoodustuse õppelaenu intressidelt ja vähendas kõrghariduse üldist rahastamist, mistõttu ülikoolid on sunnitud õppemakse tõstma.
Küll aga leiti mitme roheliste muudatusettepaneku toetamiseks rahalisi vahendeid just viimasel rahanduskomisjoni istungil. Kui siin komisjoni esimees ütles, et mina asendusliikmena esmaspäeval ei saanud täiendavat infot eelnevate komisjoni istungite kohta, siis komisjoni liikmed teavad väga hästi, et seda infot ei olnudki enne olemas. Need muudatusettepanekud saabusidki just kolmandale lugemisele või õigemini viimasele lugemisele rahanduskomisjoni. Paluksin olla korrektne!
Ma tooksin mõningad näited, mida komisjoni esimees ära ei märkinud nende muudatusettepanekute taustal, mida rohelised olid esitanud. Näiteks riikliku polaar- ja kliimauuringute programmi ettevalmistamiseks 2 miljonit krooni, looduslike pühapaikade korrastamiseks 1,5 miljonit krooni, kohaliku rahvahääletuse võimaluste tutvustamiseks 3 miljonit krooni, riikliku ökomärgi tutvustamiseks 400 000 krooni ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja toetamiseks 640 miljonit krooni. Seletuses on ära märgitud, et see EKO ongi poliitiline nõuandja valitsusele rohelise poliitika kujundamiseks. Mis on lõpuks tähtsam: kas tuletõrje õigeaegne ja piisav kohalejõudmine või roheliste hääled?
Me ei saa rääkida solidaarsetest kärbetest. Järgmisel aastal suureneb vanemahüvitis 140 miljoni krooni võrra võrreldes 2009. aastaga. Kuid märgin siiski veel kord lõpetuseks, et seda 8 miljonit päästjatele ei leitud. Piinlik!
Ära tahaksin märkida veel ühe arvamuse, mis kõlas esmaspäeval riigieelarve kontrolli komisjonis, kui me kuulasime Eesti kütusevarude agentuuri. Seal nende juht ütles välja, et 200 miljonit on raha olemas, sellest 40 miljonit dividende, mis planeeritakse anda valitsusele. Kuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler ütles, et seda ei ole planeeritud eelarvesse, et on siiski veel reserve olemas.
Keskerakond oleks teinud kindlasti praegusele Eesti ühiskonnale palju tasakaalukama ja vastuvõetavama eelarve ning Keskerakonna fraktsioon tegi need ettepanekud, mis ma siin välja tõin ja mida ei arvestatud. Seoses sellega ei saa Keskerakonna fraktsioon seda eelarvet toetada. Tänan!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Karel Rüütli! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Täna oleme jõudnud 2010. aasta riigieelarve menetlemise viimase staadiumini ehk eelnõu seaduseks vormimiseni. Viimased kaks aastat on valitsus hoidnud meid pidevas miinuseelarvete menetlemise seisundis. Selle asemel et tegelda kuhjunud sotsiaal- ja tervishoiuprobleemide, ettevõtluskeskkonna ja majandusstruktuuri ning regionaal- ja riigieelarve probleemide perspektiivse lahendamisega, on valitsus takerdunud jätkusuutmatusse ehk kärpepoliitikasse, mis vaatab meile vastu ka sellest seaduseelnõust. Juba mõnda aega oleme oodanud valitsuselt mingitki plaani kriisist väljatulekuks, kuid ka sellest eelarvest ei paista seda plaani. Valitseb suutmatus ja oskamatus rakendada meetmeid tööpuuduse vastu, majanduskeskkonna elavdamiseks, ausa turukonkurentsi tagamiseks ning laenuturu korrastamiseks. Näha on vaid järjekordset kärbet rahva, kohaliku omavalitsuse ja riigi toimimiseks oluliste struktuuride, sealhulgas päästeteenistuste kallal. Kõik see on toonud kaasa sotsiaalsete lõhede süvenemise ja pingete kasvu, mis ähvardab kogu ühiskonda pankrotiga. Valitsus ajab oma asja ja hoolitseb ainult riigieelarves täidetud Maastrichti kriteeriumide eest.
Kõik peavad ellu jääma ja vaadata tuleb riigieelarvet, kohalike omavalitsuste eelarvet ja perekonnaeelarvet koos. Kõik kolm peavad olema tasakaalus ja jätkusuutlikud. Kohaliku omavalitsuse üksused täidavad olulist rolli avaliku sektori ülesannete täitmisel. Kõik kohaliku omavalitsuse üksused, olenemata nende suurusest, täidavad samu ülesandeid. Kohaliku omavalitsuse üksuste peamiseks tuluks on tulumaks, tulumaksu vähemlaekumine omavalitsustele on järgmisel aastal, võrreldes eelmise aastaga, üle kahe miljardi krooni, vastavalt 11,5 miljardit eelmisel ja 9,4 miljardit järgmisel aastal, millest 430 miljonit võtab riik lihtsalt tugevama jõuga tulumaksumäära vähendamisega ära. Samuti vähenevad eraldised tasandusfondi 320 miljoni võrra, 1,43 miljardilt eelmisel aastal 1,1 miljardini järgmisel aastal. Siia võib lisada hariduskulude toetuse vähenemise 3,49 miljardilt 3,1 miljardile ja teede raha vähenemise 633 miljonilt 178 miljonini.
Vanasti olid röövlid need, kes peatasid metsas vankreid ja tõldu ning röövisid inimesed paljaks. Praegu on Eesti riigis röövliks kõik, kel raha vaja. Riik tõstab makse, lausa pidevalt ja kolmepäevase etteteatamisega. Nii ei jää ka omavalitsustel muud üle, kui asuda kohalikke makse tõstma. Valitsus ei lahenda praegust eelarveprobleemi mitte majanduse elavdamisega, vaid maksutõusude ja kõik-müügiks-poliitikaga. Käibemaksu tõus ning mitmete toetuste ja soodustuste kaotamine toob küll riigieelarvesse täiendavalt 5,2 miljardit krooni, kuid see saavutatakse eelkõige vähekindlustatute, laste ja põllumeeste arvel. Nii saadakse lisaraha bensiini ja diislikütuse aktsiisi viimisega 18-19% kõrgemaks, kui seda näeb ette Euroopa Liidu alammäär. Põllumeeste tarvitatava eriotstarbelise kütuse aktsiis kujuneb üle viie korra kõrgemaks, kui on praegune 330 krooni tonni kohta Euroopa Liidu alammäär meie 1736 krooni vastu. Kodutarbijale on elektriaktsiis ligi viis korda kõrgem ja äritarbijale koguni üheksa korda kõrgem, kui on Euroopa Liidu alammäär. Seega on vaja põllumeestele eelarvest eraldada kogu võimalik 270 miljonit krooni, mis praegu n-ö top-up'ist puudu jääb. Viimasel lugemisel on küll pisut täiendavat raha leitud, kuid see ei lahenda kogu Eesti riigi ees seisvaid probleeme. Vaatamata väikese lisaraha eraldamisele päästeametitele, ei ole probleem kadunud. Päästeameteid sunnitakse ikka päästjaid koondama ja samas soovitab siseminister igaühel ise oma maja valvata ja tulekahju jaoks ämbrid veega igaks juhuks valmis hoida. Sama lugu on gripivaktsiiniga, mille ostmine on igaühe enda mure. Ettevõtted ja inimesed ägavad maksukoormuse all, ettevõtted pankrotistuvad, inimesed jäävad tööta. Töötus läheneb varsti juba 20%-le, selles suhtes oleme koos Balti naabritega kindlalt esimese viie hulgas Euroopas. Peaminister ütleb aga, et tööpuudus pole valitsuse asi, kolmandik on lihtsalt laisad, kolmandik on ehitajad ja kolmandik on ülejäänud.
Kui välja arvata peaminister Andrus Ansip, siis ei julge vist enam keegi öelda, et Eesti majanduses on kõik hästi. Meie eelarvekriisi põhjuseks ei saa ühekülgselt pidada ainuüksi ülemaailmset finantskriisi ja sellest alguse saanud majanduskriisi. Maailma finants- ja majanduskriisi peamine süü Eesti riigieelarve suhtes seisneb selles, et see toob selgelt välja majanduskasvu aastatel Eestis rakendatud rahanduspoliitika negatiivsed tagajärjed. Seega pole senine liberaalne majanduspoliitika ennast õigustanud. Tuluerinevuste poolest on Eestis, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, kõige suuremad lõhed. Selleks et kõikjal Eestis oleks võimalik elatustasemes kaotamata võrdselt hästi elada, vajab Eesti maksupoliitika reformi. Õiglase tulujaotuse toel tuleb kaotada sotsiaalne ja piirkondlik ebavõrdsus, väärtustada rahvuslikku kapitali ja viia Eesti majandus uuele tõusule. Tarbimismaksude liiga suur osakaal riigi tuludes lööb kõige valusamalt just ühiskonna nõrgemaid liikmeid, riik pole jätkusuutlik, kui selle kassat täidetakse kaudsete maksudega, eelkõige tööinimeste ja pensionäride arvel. Selline maksumudel ei võimalda luua inimväärseks toimetulekuks ja teadmistepõhiseks ettevõtluseks vajalikku keskkonda. Eesti riik peab toimima ja rahvas ellu jääma ka pärast eurotsooniga liitumist. Tuleb taastada tulumaks Eestist väljaviidavalt ettevõtluskasumilt, suurendada kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuvat osa üksikisiku brutotulust ning kehtestada kapitalimaks. Usaldusväärsusele pretendeeriv riik ei saa võetud kohustustest ka rasketel aegadel lahti öelda, sisenõudluse toetamise vajadust arvestades on sotsiaalkulude kärpimine riigieelarve tasakaalu viimiseks majanduslikult kahjulik. Pensionid, peretoetused, puudega inimeste abiraha ja muud sotsiaaltoetused elavdavad tarbimise kaudu otse ja vahetult Eesti majandust. Sellist kindlustunnet järgmise, 2010. aasta riigieelarve meile aga ei anna. Tõdeme, et selle eelarvega on võimalik minna üle eurole, kuid peame seda hinda Eesti majandusele, regionaalpoliitikale ja sotsiaalpoliitikale ehk Eesti inimesele liiga kalliks. Ja see hind on väga pikaajaline. Rahvaliidu fraktsioon 2010. aasta riigieelarvet ei toeta. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Hea juhataja! Võib juhtuda nii, et mul läheb lisaaega vaja.

Kaheksa minutit.

Ma arvan, et ka seda eelnõu tuleb vaadata nende jõupingutuste raames, mida me oleme Eestis teinud meie rahanduse stabiilsena hoidmisel ja selle ühe lisandina selles küsimuses, et kuna see ajahetk, mil meil õnnestuks täita euroga ühinemiseks Maastrichti kriteeriumide hinnaosa, saab olema võib-olla aasta, kaks või kolm pikk, siis seda ajahetke ära kasutada. Püüdlust euroga ühinemiseks sotsiaaldemokraadid kindlasti toetavad ja tervitavad. Selle riigieelarve menetlemise käigus on tegelikult olnud ka üks positiivne uudis ja see positiivne uudis oli umbes kuu aega tagasi, kui selge ja ametlik hinnang sellele, mida tehti aastal 2008, ütles, et valitsussektori puudujääk oli siis 2,7% SKT-st ehk mõistlikus suuruses. Ja lubagegi alustada sellest, et kiita kõiki neid kolleege, kellega koos seda tööd sai tehtud ja raskeid otsuseid langetatud, kaasa arvatud ka Ivari Padarit.
2009. aasta kontekstis meil veel sellist selgust ei ole ja esialgne hinnang saabub alles märtsis-aprillis. Tuleb tõdeda, et kõige raskemaid otsuseid langetasime selle aasta veebruaris. Nad olid ka kõige mahukamad ja sellele järgnes rahandusministri selge, ühemõtteline ja aus ülestunnistus, et nii 2009. kui 2010. aasta kontekstis valitsussektori tasakaal ja meie rahanduse stabiilsus tähendavad seda, et kõrvuti kärbetega tuleb rääkida ka tulude tõstmisest, kaasa arvatud maksude tõstmisest.
Sellele järgnes kõva tulistamine, Rahandusministrit tulistasid mitmed praeguse valitsuse ministrid ja neid kõiki kokkuvõtvalt lubage siinkohal tsiteerida minister Langi sõnu selle aasta maikuus, kes ütles nimelt järgmist: "Tuleb ära lõpetada selline jama, kus üks rahandusminister saadab välismaailma ja ühiskonda sõnumeid, et kohe hakatakse makse tõstma!" Ja tegu tema sõnul ei olegi millegi muuga, kui Eesti rahvusvahelise maine täieliku rikkumisega.
Praeguseks on needsamad Langid, Partsid, Lukased, kes tookord selle vastu tulistasid, jätkuvalt meie rahvusvahelist mainet kahjustanud käibemaksu tõusu, keskkonnatasude, alkoholi-, tubaka- ning kütuse- ja elektriaktsiisi tõstmisega. Meenutan seda siinkohal lihtsalt seetõttu, et suur vaidlus sellel teemal on andnud puhtpraktilise tulemuse sel teel, kellel oli õigus.
See, et aasta jooksul on eurost kui eesmärgist saanud vahend, on ilmselt mõistlik. Aga tuleb tõdeda seda, et kõik, mis oli vähegi müügikõlblik, on maha müüdud ja kõik, mida saaks vähegi tuludesse kanda, on tuludesse kantud. Mõnest ettevõttest hakkab lausa kahju. Eesti Energia on sellises börsile mineku tuhinas, et nende lubaduste näol on ta lasknud ennast päris mitu korda pügada. Näiteks selle nädala viimane uudis on ju, et Eesti Energia ostis riigilt 700 hektarit maad. Milleks tal seda maad vaja läheb, ta ise päris hästi ei tea, aga riigile on vähemalt tulud laekunud.
Loetelu ilmselt läheks siinkohal pikaks. Opositsioon on minu meelest olnud rahumeelne ja ka see, et me oleme osa kuludest kandnud järgmisesse aastasse ning suhtunud mõistvalt sellesse, kui riik ja valitsus on teinud raamatupidamislikke trikke, annab ilmselt tunnistust, et siiski saadakse aru, et nende eesmärkide nimel, mida riik on endale püstitanud, tuleb pingutada ja sisepoliitilist kähmlust sel teemal mitte pidada. Nii et opositsioon on olnud põhimõttelistes küsimustes küll kriitiline, aga minu meelest väga paljuski teadlikult suud kinni hoidnud.
Aasta 2010. Suur lootus oli, et kuna sellist kolinal kukkumist enam ei ole, siis selle võrra on riigieelarvet lihtsam koostada, kuna põhi on kas käes või juba lähedal, aga kahjuks eelarve seda lootust ei täitnud. Selles eelarves on liiga palju lootust ja liiga vähe teadmist, see ongi tema kõige suurem puudus. Tuleb möönda, et eelarve muutus Riigikogus paremaks, seda mitte ainult eelarve tasakaalu suhtes, vaid ka selles suhtes, et leiti võimalusi mõistlikult suhtuda nii põllumeeste, omavalitsuste kui mingil määral ka päästjate soovidesse. Aga sellegipoolest peame tõdema, et tulubaasi on kasvatatud eelkõige ühekordsete ja seega jätkusuutmatute tuludega ja kui maksutuludega, siis nendega, mida sotsiaaldemokraadid toetada ei saa. Kui me kindlalt väidame, et me toetame üleminekut eurole, siis 2010. aasta eelarve kontekstis mõtleks üht, et need pingutused, mida me siin koos teiega teeme, ei pruugi olla küllaldased, kuna nad on lihtsalt jätkusuutmatud ja neid pingutusi teeksime meie oluliselt teistmoodi. Need alternatiivid said teile välja pakutud ja meie kindlal veendumusel oleksid sellisel moel olnud täidetavad Maastrichti kriteeriumid nii tarbijahinnaindeksi osas kui ka eelarve tasakaalu osas, aga see koormus, mis ühiskonnale seetõttu paratamatult peale tuleb, oleks jaotunud siin õiglasemalt. Praegu kannavad seda koormust need inimesed, kes kõik oma tulu ära tarbivad, ja seetõttu me mitte ainult ei teata, et me ei toeta seda eelnõu, vaid me hääletame ka selle eelnõu vastu. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Peep Aru! Kaheksa minutit.

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Kindlasti on see ülemaailmne majandus- ja finantskriis puudutanud suuremal või vähemal määral meid kõiki – eestimaalasi ja siin Eestimaal tegutsejaid. See on kaasa toonud raskeid kärpeid ja maksutõuse. Meie riigi range eelarvepoliitika on aga säilitanud meie jätkusuutlikkuse ja positiivse tulevikuvõimaluse. Meil on Euroopa väikseim võlakoormus. See võimaldab meil kriisijärgselt kindlasti maksukoormust pigem alandada ning ettevõtluskliimat atraktiivsena hoida. Meil on arvestatavad reservid. Riigi jooksev konto on pöördunud ülejääki. Novembris täitsime Maastrichti kriteeriumi inflatsiooninäitaja. Väga suure tõenäosusega oleme täitmas ka valitsussektori defitsiidi näitajat. Oleme kindlal eurokursil.
Tulevikku suunatuna ja tasakaalukalt on kokku pandud 2010. aasta riigieelarve. Eelarve oli Maastrichti kriteeriumidele vastav juba siis, kui valitsus saatis selle Riigikokku. Eesti Panga, IMF-i, Euroopa Komisjoni arvamuste põhjal me rahanduskomisjonis parandasime eelarvepositsiooni ehk siis vähendasime eelarves olevat eelarvedefitsiiti rohkem kui 400 miljoni krooni võrra. Eelarvega me kahjuks jätkame kärpimisi.
Tuleva aasta eelarvega jõuame riigisektori tegevuskuludega allapoole 2007. aasta taset. 2008. aastast on need kulud vähenenud 2,6 miljardi krooni võrra. Kahjuks ei pääsenud me ka maksutõusust. Aktsiiside suurenemine puudutab meid kütuse, elektri, alkoholi ja tubaka osas. Suhteliselt väikesed väljaminekute tõusud üksikisiku eelarvest akumuleeruvad riigis tervikuna nii vajalikuks jätkusuutlikkuseks.
Eelarvega planeeritakse intensiivset tööd eurovahendite kasutusele võtmisel. Juba praegu oleme me selles suhtes esimese kolme riigi hulgas, kuid tempo suureneb järgmisel aastal plaanituna ju veel 800 miljoni krooni ehk siis 5,7% võrra.
Eelarves on selgepiirilised prioriteedid ka sellel raskel ajal. Parim investeering tulevikku on kindlasti haridus ja praeguse tasemega võrreldes suurenevad tulud haridusse ning teadus- ja arendustegevusse.
Eelarve tugevdab Eesti konkurentsivõimet pikemas perspektiivis. Avaliku sektori investeeringud suurenevad päris oluliselt, kogusumma nimelt 1,2 miljardi krooni võrra, rääkimata näitajatest SKT-sse.
Eelarve annab päris selge ja ühemõttelise vastuse Keskerakonna poolt avalikkusele suunatud räigele valele. 2010. aastal pensionid ei lange, nende väljamaksmiseks kuluv kogusumma suureneb isegi 300 miljoni krooni võrra. Ka täna siin arutelul Keskerakonna fraktsiooni liikmete poolt küsitu vorm ja sisu näitavad närvilisust ja lausa hirmu, et Eestil võib tõepoolest hästi minna.
Kolmandaks lugemiseks ettevalmistamise käigus leidsime rahanduskomisjonis kõikide liikmete meeldivas koostöös võimaluse suurendada omavalitsustele, põllumeestele, päästjatele ja olümpiaks valmistujatele täiendavaid summasid. Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt tänan rahanduskomisjoni liikmeid, kõiki eelarve koostajaid, Vabariigi Valitsust ja ministeeriume koostöövalmiduse ning eelarvest puudutatuna tundjaid mõistva ja positiivsetest võimalustest aru saava suhtumise eest!
Siinkohal tänuavaldused ja siiras lugupidamine Vabariigi Presidendile, kes leidis aja, võimaluse ja tahtmise kohtuda rahanduskomisjoni liikmetega. See on vist ajaloos  päris pretsedenditu juhtum ja me saime seal arutelude käigus päris tõsise arusaama, et president soovib siiralt Eesti jätkusuutlikkust ja et kõik erakonnad oleksid eelarve suhtes oma ettepanekuid esitades realistlikud ja mõistvad. Selliseks lõppkokkuvõttes täna vastuvõetav eelarve ka kujunes.
Oleme kindlasti selle eelarve poolt ja, head saalisolijad nii koalitsioonist kui ka opositsioonist, vajutame vaatamata siinsetele väljaütlemistele rohelistele nuppudele. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Mart Laari! Kaheksa minutit!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Seisame täna siin Riigikogus Eesti jaoks kahtlemata olulisel hetkel, asudes vastu võtma 2010. aasta eelarvet. See võib tõesti olla näiliselt väike samm Riigikogule, kuid see on kahtlemata suur samm Eestile. Sest just see samm, mille me astume, kui me sellega ühisel jõul hakkama saame, annab meile kindla aluse selleks, et me lähemate aastate jooksul sellest majanduskriisist, kus me asume, suudame väljuda. See on Eestile ja Eesti rahvale kahtlemata kõige olulisem. Ja vaadates neid arutelusid ja vaadates seda, kuidas seda eelarvet on ette valmistatud ning milliseid otsuseid selleks vastu võetud, tihti küll omavahel vaieldes ja heideldes, on mul ka opositsioonisaadikute hoiakuid ning küsimusi ja arvamusi jälgides jäänud selge mulje, et tegelikult saame me sellest kõik aru. Me saame aru, et me peame tegema Eesti rahvale õigeid ja häid otsuseid ning tegema neid koos. Ja esimesena ma tahaksin tänada opositsiooni ja ka meie endisi valitsuspartnereid sotsiaaldemokraate selle koostöö eest, mida me kõik tegelikult selle eelarve kallal oleme teinud. Kui me vaatame neid ettepanekuid, mis on tehtud ka viimasele lugemisele mitmete opositsioonierakondade poolt, siis nendest suure osa taga seisab märkus "osaliselt arvestatud". Seega me ei suutnud võib-olla küll mitte leida täpselt sellist lahendust ja mitte täpselt nii palju raha, kui sooviti, kuid me saime aru, et need alad, millele ka opositsioon tähelepanu juhtis, on alad, mis on meile kõigile olulised ja kus me kõik ühiselt suutsime neid lahendusi otsida ja leida.
Seda eelarvet ei ole vaja ühele või teisele erakonnale, seda eelarvet ei ole vaja ainult Vabariigi Valitsusele, seda eelarvet on vaja kogu Eestile. Kui me ei suuda seda vastu võtta, siis läheb Eestil halvasti. Kui me saame sellega siin täna hakkama, siis me astume väga olulise sammu majanduskriisist väljumise poole.
Loomulikult ei too ükski eelarve, olgu ta nii hästi koostatud kui tahes, kevadet. Sellele eelarvele peavad järgnema järgmised olulised sammud selleks, et meie majanduse konkurentsivõimet tõsta, selleks, et võidelda tööpuuduse vastu, selleks, et olukorra paranemine hakkaks jõudma ka Eesti tavainimesteni, et nende elujärg pöörduks tõusule. Meil tuleb kõigil veel palju ühiselt tööd teha, kuid see täna vastuvõetav otsus loob sellele tööle aluse ja selle tõttu on ta eriti oluline.
See eelarve on seda olulisem, et me ei vaata seda tehes mitte ainult meid praegu majanduskriisis kummitavatele probleemidele, vaid vaadates neid prioriteete, mis on selles eelarves seatud, on need selgelt pööratud Eesti tulevikku, just selle poole, et me läheksime edasi ja suudaksime Eestile ka pikemas perspektiivis jätkusuutliku arengu tagada. Esiteks puudutab see hariduse ja teaduse osakaalu selles eelarves. Ei ole palju maid, kes praeguses Euroopas, ka vaadates eriti meie lähemaid naaberriike, suudavad kasvatada hariduse eelarvet. See on tegelikult suhteliselt pretsedenditu samm, millega me oleme ühisel jõul siin hakkama saamas, ja see on väga oluline, väga tähtis samm, sest see näitab, mis on meie maale ja rahvale mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus oluline ja mis viib meid edasi: see on haridus ja teadmised. Ma ei tea vist ühtegi maad, kus tegeldaks hariduse ja teaduse küsimustega majanduskriisi tingimustes nii palju, kui meie Riigikogu on ühisel jõul sellega tegelnud. Ja see on väga hea ja õige, sest mille muuga me peaksime siis tulevikku vaadates tegelema.
Teiseks on oluline, et see eelarve tagab jätkuvalt ka meie julgeoleku. Kui me vaatame tänapäeva kiirelt muutuvat maailma, siis see, et me oleme panustanud jätkuvalt riigikaitse kõrgel tasemel hoidmisele, rahvuslikku julgeolekusse, on olulisem, kui see meile esimesel pilgul paistab. See on ala, kust on, tundub, väga lihtne raha võtta, kuid ühel hetkel läheb see väga kalliks maksma. Ja täpselt samamoodi puudutab see selliseid alasid nagu päästeteenistus, millele me leidsime lisaraha ja saavutasime täna, nagu siseminister on teatanud, kompromissi. See puudutab lisaraha omavalitsustele, kes on raskustesse sattunud. Need on kõik alad, mis eelarves just viimastel aruteludel tegelikult endale lisaraha said ja kus on tõesti erinevate taotluste taha, ka kõige erinevamate taha märgitud vähemalt "osaliselt arvestatud".
Ja kolmandaks on selle eelarve tugev punkt kahtlemata see, et me ei võtnud kõigeks selleks, ka sellesama eelarve tasakaalu poole liigutamiseks, summasid sotsiaalse turvatunde arvel. Me ei võtnud neid peredelt ega lastelt, me ei võtnud neid summasid pensionäridelt, me täitsime tõesti need lubadused, mis said antud. Ja see on kindlasti andnud Eesti inimestele turvatunnet ja lootust tulevikuks, mis on samuti üheks väga oluliseks osaks majanduskriisist väljumisel. See on kahtlemata saavutus. See on kahtlemata – kui võrrelda sellega, mis toimub praeguses Euroopas ja kogu maailmas – üsna ainulaadne saavutus. Selle saavutuse eest tahaksin ma teid kõiki tänada, nii partnereid koalitsioonist kui ka opositsiooni, sest nagu ma ütlesin, oli meil seda eelarvet arutades ja ka neid ettepanekuid kuulates, vaieldes, üksteisega vahetevahel heideldes tunne, et tegelikult me istume kõik ühes paadis ja seisame siin ühtse Eesti tuleviku eest! Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Toomas Trapido! Kaheksa minutit.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mart Laari ilusate sõnade järel on kohe raske midagi lisada, aga ma tahaksin siiski tähelepanu pöörata mõnele aktsendile, mis puudutab riigieelarvet.
Kõigepealt see, et me teame kõik, et olukord on raske, on majanduskriis ja raha on vähe. Me loodame, et majanduskriis läheb üle, siis hakkab raha rohkem tulema ja siis saame hakata rahastama kõiki neid valdkondi, mis nüüd on alarahastatud või kärbitud. Aga mõelgem ka selle peale, kui see ei lähegi üle, vaid kuna maailmamajanduses, eriti rahanduses ei ole toimunud olulisi struktuurimuudatusi, võib-olla peamegi me lähiaastatel hakkama saama sellise raha kogusega, nagu on ette nähtud järgmiseks aastaks, võib-olla ka ülejärgmiseks jne. Ma tahan sellega öelda, et n-ö ühest taskust teise tõstmine ei ole praegu see koht, kus lahendusi otsida, et meie riik paremini toimiks.
Kui me võtame sellesama päästjate küsimuse, mis sai rahanduskomisjonis tõepoolest osalise lahenduse, siis ma ütlen, nagu me kuulsime ka meediast või Päästeameti juhtide käest, et on loodud üle 70 vabatahtliku pritsimeeste ühingu, kes aitavad täiesti selgelt sedasama võimekust ülal hoida. Selge see, et vabatahtlikud ei saa üksinda kõike ära teha, aga ma näen selles just seda suunda, kuidas meie riik saakski paremini toimida ja mitte ainult päästes, vaid ka meditsiinis, hariduses, kõikides eluvaldkondades. Selle ühisnimetajaks ongi kodanikuühiskond. Ja kodanikuühendused on see üks rõhk, mida meie võib-olla rohelistena tõepoolest siia riigieelarvesse juurde tõime.
Siinkohal tahaksin ka tänada Keskerakonda, kes väga paljud meile olulised ettepanekud ette luges ja me ei pea nende tutvustamiseks rohkem aega kulutama. Võib-olla oli Keskerakonna mõte küll selles, et näidata, kuivõrd mõttetud või arusaamatud need on, aga vastupidi, meie oleme nende ettepanekute üle uhked. Meil on väga hea meel, kui need läbi lähevad, sest me tõepoolest usume ja arvame, et kodanikuühiskond on see suund, mis aitab meie riigil rasketel aegadel paremini toimida, ja täpselt nii see ongi.
Nüüd aktsiiside tõusust niipalju, et muidugi, kellele meeldib rohkem maksta, aga nagu siin sai nädal aega või natuke rohkem tagasi räägitud, see ongi ökoloogiline maksureform, mis on ka vajalik läbi teha, sest energiamajandus vajab muutust ja kui me seda praegu ise ei tee, siis kui ta ühel heal päeval kätte jõuab, oleme me suure probleemi ees. Võib-olla mõned arvud ka siia juurde. Jälle paljuräägitud energia- ja kliimaagentuuri teemal muuseas, mille jaoks järgmise aasta eelarves ei ole ühtegi lisakrooni, null lisakrooni. Kõik see, mis seal on, kantakse üle sellest aastast, see on fakt ja paluks seda arvestada, kui te kritiseerite. Aga Euroopa korteriühistute katusorganisatsiooni hinnangul annab 1 euro, mis on investeeritud soojustusse ja maja renoveerimisse 42 eurosenti tervisekulude vähenemist. Lisaks sellele on olemas lausa selline termin nagu kütusekuludest tingitud vaesus – kui pere kuludest üle 10% läheb kütusele, siis on see üks vaesuse komponent. Ma tahaksin küsida nüüd seda: kas teie siin, kes te kritiseerite väga häälekalt kõiki neid energiateemasid, soovite tõepoolest, et pered maksaksid väga palju oma rahast kütusele, et nagu raiskaksid. Ma ei saa sellest aru. Meie eesmärk ongi see, et Eesti energiakasutus muutuks taastuvaks ja efektiivseks. Kaks asja – lihtne, aga raske teha. Aga hakkame pihta!
Loomulikult on võimalus kärpida. Siin on ju läbi käinud erinevaid ideid ja loodetavasti siis neid järgmisel aastal ka arutatakse. Näiteks pensionilisad ENSV ametnikele – kas need on tarvilikud? Erakondade rahastamine – kas see sellises mahus on tarvilik? Ja nii edasi. Nii et on ka kärpekohti, aga selge see, et selle saali enamus peab nendes kärpekohtades kokkuleppele jõudma. Nii et kokkuvõtteks: see eelarve on tehtud keerulisel ajal ja meie oleme öelnud ka seda, et üks selle eelarve põhieesmärke ehk siis euro saamine ei ole iseenesest võluvits, aga kui me oleme niikaugele juba jõudnud, siis, nagu Eesti rahva seas on levinud ütlemine, teeme ära! Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja nüüd võime asuda eelnõu 587 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on teinud juhtivkomisjon ja seisukoht on, et arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ning tulenevalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5 ei kuulu see muudatusettepanek hääletamisele. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra Riigikogu aseesimees! Keskerakonna fraktsioon palub seitsmendat muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame hääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 55 Riigikogu liiget, vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Toomas Varek, palun!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub kaheksandat muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustan hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 55 Riigikogu liiget, vastu 36, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 11. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ning tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek hääletamisele. 12. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. 13. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. 14. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. 15. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 16. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 17. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 18. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Toomas Varek, palun!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 18. muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 61 Riigikogu liiget, vastu 32, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
19. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 20. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ning see ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5. 21. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ning ka see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest. 22. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ning ka see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele.
23. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. 24. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Toomas Varek, palun!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 24. muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame hääletuse ettevalmistamist. Panen hääletusele 24. muudatusettepaneku, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 32 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
25. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Toomas Varek, palun!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 25. muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele 25. muudatusettepaneku, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 55 Riigikogu liiget, vastu 35 ja erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
26. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 27. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 28. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ning see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5. 29. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 30. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 31. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ning see ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5.
Head ametikaaslased! Sellega oleme vaadanud eelnõu 587 muudatusettepanekud läbi ja tulenevalt juhtivkomisjoni otsusest alustame selle eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 587. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 55 Riigikogu liiget, vastu 39 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. (Aplaus.)
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita, võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 462 koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Panen lõpphääletusele eelnõu 462. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse eelnõu 462 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse teistkordse menetlemise kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Ei soovi. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 537. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse eelnõu 537 on seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 563. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu 563 on seadusena vastu võetud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 588. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu 588 on seadusena vastu võetud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 600. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 600 on seadusena vastu võetud.
Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni algatatud maareformi seaduse § 23³ muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Ei soovi. Võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 630. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Keskkonnakomisjoni algatatud maareformi seaduse § 23³ muutmise seaduse eelnõu 630 on seadusena vastu võetud.
Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti ühistransiidi protseduuri kokkuleppe denonsseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Ester Tuiksoo!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid!

Hea ettekandja, vabandust! Head ametikaaslased! Palun austame ettekandjat! Saalis on natuke liiga suur lärm.

Aitäh! Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti ühistransiidi protseduuri kokkuleppe denonsseerimise seaduse eelnõu arutelu teisele lugemisele saatmiseks toimus s.a 26. novembril. Eelnõu kohta ei esitatud muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut. Komisjon otsustas saata eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 9. detsembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Komisjonis toetati seda otsust konsensusega. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 560 kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, seega võime tulenevalt juhtivkomisjoni otsusest minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 560. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti ühistransiidi protseduuri kokkuleppe denonsseerimise seaduse eelnõu 560 on seadusena vastu võetud.
Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti ühistransiidi protseduuri kokkuleppe ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu teine lugemine. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liige Ester Tuiksoo!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ka selle Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõu arutelu teisele lugemisele saatmiseks toimus majanduskomisjoni 26. novembri istungil. Eelnõu kohta ei esitatud muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut. Komisjon otsustas saata eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 9. detsembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Komisjonis toetati seda otsust konsensusega.

Kas ettekandjale on küsimusi? Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 561 kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Tulenevalt juhtivkomisjoni otsusest võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 561. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 60 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti ühistransiidi protseduuri kokkuleppe ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 561 on seadusena vastu võetud.
Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus" eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Lauri Laasi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas käesolevat otsuse eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 26. novembri ja 7. detsembri istungil. 26. novembri istungil toimus riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisistung, kus arutati Eesti kaitseväe rahvusvaheliste missioonide tulevikku. Ühisistungil osalesid kaitseminister Jaak Aaviksoo, välisminister Urmas Paet, Välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna 1. büroo direktor Paul Teesalu ning Kaitseministeeriumi ametnik Lauri Abel. Riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon korraldasid 8. detsembril ühise väljasõiduistungi Kaitseväe Peastaapi, kus saadi kaitseväe juhatajalt kindralleitnant Ants Laaneotsalt informatsiooni kaitseväe valmisoleku kohta NRF-is osalemiseks.
Otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati 18. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut riigikaitsekomisjonile ei laekunud, mistõttu otsuse eelnõu teisel lugemisel tuleb lähtuda otsuse eelnõu esimese lugemise tekstist. Riigikaitsekomisjon oli varasemalt, oma 10. novembri istungil konsensusega otsustanud, et juhul kui otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis tehakse Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada otsuse eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu kümnenda töönädala päevakorda kolmapäevaks, 9. detsembriks, ning ettekandjaks määrati siinkõneleja. Riigikaitsekomisjon otsustas 7. detsembri istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskiri. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon 7. detsembril konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada, panna see eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 612. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 58 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus" eelnõu 612 on otsusena vastu võetud.
Üheteistkümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Jaan Kundla!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas käesolevat otsuse eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 26. novembri ja 7. detsembri istungil. Selle aasta 26. novembri istungil toimus riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisistung, kus arutati Eesti kaitseväe rahvusvaheliste missioonide tulevikku. Komisjonide ühisistungil osalesid kaitseminister Jaak Aaviksoo, välisminister Urmas Paet, Välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna 1. büroo direktor Paul Teesalu ja Kaitseministeeriumi ametnik Lauri Abel. Riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon korraldasid s.a 8. detsembril ühise väljasõiduistungi Kaitseväe Peastaapi, kus saadi kaitseväe juhatajalt kindralleitnant Ants Laaneotsalt informatsiooni olukorra kohta missioonipiirkonnas ning kaitseväe valmisoleku kohta rahutagamismissiooni täitmiseks. Otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati 18. novembril 2009. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut riigikaitsekomisjonile ei laekunud, mistõttu otsuse eelnõu teisel lugemisel tuleb lähtuda otsuse eelnõu esimese lugemise tekstist. Riigikaitsekomisjon oli varasemalt, oma 10. novembri istungil konsensusega otsustanud, et kui otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis tehakse Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada otsuse eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu kümnenda töönädala päevakorda kolmapäeval, 9. detsembril, ning riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati riigikaitsekomisjoni liige Jaan Kundla.
Lisaks otsuse eelnõu esimese lugemise seletuskirjale juhib riigikaitsekomisjon tähelepanu asjaolule, et ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 18. novembril 2009 Bosnia ja Hertsegoviina kohta vastu uue resolutsiooni nr 1895, millega pikendati EUFOR-i mandaati järgmiseks 12 kuuks. Euroopa Liidu liikmesriigina panustab Eesti Kosovos EUFOR-i operatsiooni ALTHEA, osaledes seeläbi Euroopa julgeoleku tagamises Balkanil.
Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 7. detsembri istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskiri. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon s.a 7. detsembril konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjon käsitles küsimust, kui kaua meil see Bosnia ja Hertsegoviina missioon veel kesta võiks?

See on väga hea küsimus. Tänan! Konkreetselt pikendame üheks aastaks, see on lausa otsuse eelnõus sees.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime minna eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 613. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu 613 on otsusena vastu võetud.
12. punkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 13. punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Tõnu Juuli!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas otsuse eelnõu 614 enne teisele lugemisele esitamist 26. novembri ja 7. detsembri istungil. 26. novembril toimus riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisistung, kus arutati Eesti kaitseväe rahvusvaheliste missioonide tulevikku. Komisjoni istungil osalesid kaitseminister Jaak Aaviksoo, välisminister Urmas Paet, Välisministeeriumi julgeolekupoliitikavaldkonna direktor Paul Teesalu ja Kaitseministeeriumi ametnik Lauri Abel. Riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon korraldasid 8. detsembril ühise väljasõiduistungi Kaitseväe Peastaapi, kus saadi kindralleitnant Ants Laaneotsalt päevakohast informatsiooni missioonidel toimuva kohta.
Otsuse eelnõu 614 esimene lugemine lõpetati 18. novembril 2009. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut riigikaitsekomisjonile ei laekunud, mistõttu otsuse eelnõu teisel lugemisel tuleb lähtuda otsuse eelnõu esimese lugemise tekstist. Riigikaitsekomisjon oli varasemalt, oma 10. novembri istungil konsensusega otsustanud, et kui otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis tehakse Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada otsuse eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu kümnenda töönädala päevakorda kolmapäevaks, 9. detsembriks, ning riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati Tõnu Juul. Arutluse all oleva Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt täidab Eesti oma NATO-liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni.
Riigikaitsekomisjon otsustas 7. detsembri istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskiri. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon 7. detsembri istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kosovo on teatavasti saanud iseseisvaks riigiks. Meie oleme tema iseseisvust tunnustanud. Kas selle küsimuse arutlusel Kaitseväe Peastaabis väliskomisjoni ja teie komisjoni osalusel oli juttu ka sellest, et on valmimas vägede Kosovost väljaviimise lõplik kava? Millal võiks see lõplik kava realiseeruda? Iseseisva riigi okupeerimine Euroopa Liidu lähialal ei ole võib-olla kõige mõistlikum.

Tänan! Sinu kolleegid Kaitseliidust, reakontingent, tulevad sealt suuremas osas välja 2010. aasta esimese poolaasta jooksul. Seetõttu on planeeritud tagasihoidlikum rahaline eelarve, neli miljonit krooni, selle missiooni täitmiseks. Sinna jääb vaid viis staabiohvitseri.

Igor Gräzin, palun!

Mulle tundub, et pärast seda, kui serblased põhilises osas lahkusid Kosovo territooriumilt, pole Kosovos mingeid okupatsioonivägesid olnud. Mina arvan nii, nii arvavad kõik minu kolleegid ja nii arvab rahvusvaheline õigus. Kas meil on õigus?

Ma arvan, et ÜRO otsustest tulenevalt ei ole tegemist okupatsioonivägedega.

Ma tänan ettekandjat! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 614 kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Võime minna eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 614. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 66 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu 614 on otsusena vastu võetud.
13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu teine lugemine. Palun, hea riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, sõna on teil!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas käesolevat otsuse eelnõu nii nagu kõigi missioonide otsuste eelnõusid enne teisele lugemisele esitamist oma kahel istungil: 26. novembril ühisistungil koos väliskomisjoniga koos kaitseministri ja välisministriga ning 7. detsembril koos väliskomisjoniga Kaitseväe Peastaabis. Otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati 18. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut riigikaitsekomisjonile ei laekunud, mistõttu tuleb otsuse eelnõu teisel lugemisel  lähtuda otsuse eelnõu esimese lugemise tekstist. Riigikaitsekomisjon oli varem, oma 10. novembri istungil juba otsustanud, et juhul, kui otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, tehakse ettepanek lülitada otsuse eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu tänasesse päevakorda.
Afganistani missiooni näol on tegemist NATO olulisima sõjalise missiooniga, millele laieneb lisaks varasematele ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele ka s.a 8. oktoobril vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr 1890. Viimati nimetatud täpsustus on oluline, sest eelnõu esimese lugemise seletuskirja leheküljel 2 on osutatud julgeolekunõukogu aegunud resolutsioonile.
Riigikaitsekomisjon otsustas 7. detsembri istungil konsensusega esitada eelnõu teisele lugemisele ka uus seletuskiri. Ühtlasi otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Toomas Varek, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea komisjoni esimees! Minu küsimus ei puuduta otseselt küll seda eelnõu, aga ma arvan, et minu küsimus on eelnõuga kindlasti seotud. Kas komisjoni esimehele on teada, et on ettevalmistamisel või menetluses mõni eelnõu, mis puudutab neid missioonil olijaid, kes saavad haavata, nende sotsiaalseid garantiisid või tagatisi? Kas sellega tegeldakse? Need missioonid, eriti just Afganistani missioon, toovad meile tahes-tahtmata kaasa kui mitte otse kaotusi, siis sõdurite invaliidistumist.

Aitäh! Sellega me oleme tegelnud. Koostöös Kaitseministeeriumiga oleme oluliselt täiustanud kaitseväeteenistuse seadust, et neid tingimusi parendada. Kui te pidasite silmas kaitseväelase ühekordset hüvitist hukkumise korral ja küsimust kaitseväelase otsustusõigusest, siis riigikaitsekomisjon hoiab praegu valitsuses toimuval silma peal. Loodame, et selline täiendus- ja parandusettepanek Riigikokku ka jõuab.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 615 kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 615. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 62 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu 615 on otsusena vastu võetud.
14. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Jaak Salumetsa!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas käesolevat otsuse eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 26. novembri ja 7. detsembri istungil. 26. novembri istungil toimus riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisistung, kus arutati Eesti kaitseväe rahvusvaheliste missioonide tulevikku. Ühisistungil osalesid kaitseminister Jaak Aaviksoo, välisminister Urmas Paet ja Välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna julgeolekubüroo direktor Paul Teesalu. Riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon korraldasid 8. detsembril ühise väljasõiduistungi Kaitseväe Peastaapi, kus kindralleitnant Ants Laaneots jagas informatsiooni olukorra kohta missioonipiirkonnas ning kaitseväe valmisoleku kohta NATO väljaõppemissiooni jätkamiseks Iraagis.
Otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati 18. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut, mistõttu otsuse eelnõu teisel lugemisel tuleb lähtuda otsuse eelnõu esimese lugemise tekstist muudetud kujul. Riigikaitsekomisjon on varasemalt, oma 10. novembri istungil konsensusega otsustanud, et kui otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis tehakse Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada otsuse eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu kümnenda töönädala päevakorda kolmapäevaks, 9. detsembriks. Eeskõnelejaks määrati siinkõneleja. Arutluse all oleva Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt täidab Eesti oma NATO-liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi.
Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 7. detsembri istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskiri. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Kas on küsimusi? Ei ole. Kolleegid, kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu 616. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu on otsusena vastu võetud.

Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas oma 7. detsembri koosolekul Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu 603. Arutelu toimus seoses teise lugemise jätkamisega. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus meie kolleegilt Hannes Astokilt üks muudatusettepanek ja ka eelnõu algataja ise tegi neli muudatusettepanekut. Nii et kokku on viis muudatusettepanekut. Majanduskomisjoni koosolekule olid kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler siseturu alal Merike Kompus, siseturuosakonna kaubandustalituse juhataja Anne Laar, sama osakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse nõunik Ago Pelisaar ja peaspetsialist Andres Ruubas.
Kui käia kiirelt läbi muudatusettepanekud, siis tuleb öelda, et peaaegu kõik nad on tehnilist laadi. Esimene muudatusettepanek on puhtalt keeleline. Teine muudatusettepanek on samuti tehniline korrastus. Kolmas muudatusettepanek on samamoodi täpsustav. Neljandal muudatusettepanekul peatun ma pikemalt. See on kolleeg Hannes Astoki tehtud. Mõte oli selles, et  §-s 24 lisada Eesti teabevärava juurde domeen www.eesti.ee kui konkreetne veebiaadress. Seda me komisjonis arutasime ja nentisime, et siiani ei ole olnud seadustesse kirjutatud ei veebiaadresse, postiaadresse ega ka elektronpostiaadresse. Kui näiteks infosüsteemi arendamisel selgub, et teabevärava aadress muutub, näiteks saab selleks eesti.ee/..., siis me peaksime hakkama seadust muutma. Arutelu tulemusena ei toetanud komisjon seda ettepanekut (1 poolt, 4 vastu, 4 erapooletut). Viies muudatusettepanek on tehniline, puhtalt sõnastuslik täpsustus.
Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist jõudis komisjon otsusele, et ta toetab oma varasemat otsust, mille ta oli teinud 19. novembril, et tuua seaduseelnõu 603 9. detsembril ehk täna teisele lugemisele, teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis 10. novembril ehk homme võiks eelnõu olla kolmandal lugemisel ja võiks ta seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soovi pidada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Võime asuda läbi vaatama eelnõu muudatusettepanekuid, neid on kokku viis. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, ka teise muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, samuti kolmanda muudatusettepaneku. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Hannes Astok, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest see Riigikogu suures saalis hääletamisele ei kuulu. Viienda muudatusettepaneku on samuti esitanud juhtivkomisjon. Oleme eelnõu muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Tulenevalt juhtivkomisjoni ettepanekust on seaduseelnõu 603 teine lugemine lõpetatud.

Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks kõnetooli maaelukomisjoni liikme Kaia Iva!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 608 oli täiskogus arutelul 25. novembril s.a. Toona teine lugemine komisjoni ettepanekul katkestati. Maaelukomisjon kogunes oma istungile eelnõu arutama neljapäeval, 26. novembril. Kohal oli 4 ning puudus 5 komisjoni liiget.
Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud, küll aga arutas komisjon kahte muudatusettepanekut, mis olid valminud juhtivkomisjoni ja Põllumajandusministeeriumi kui algataja koostöös. Ettepanekud on ajendatud asjaolust, et praegune riigilõivuseaduse § 35 vabastab mitmeid asutusi riigilõivu tasumisest asutusesisese toitlustamise järelevalvetoimingute eest. Kuna toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise tulemusena asendub toidukäitlejate üleüldine riigilõivu maksmise kohustus järelevalvetasu maksmise kohustusega, siis tuleb senise praktika jätkumiseks lisada eespool toodud erandit sisaldav säte järelevalvetasu maksmisest vabastamise kohta ka toiduseaduse vastavasse paragrahvi. See parandus ongi viidud sisse toiduseaduse § 41¹ lõikesse 2.
Ka teine sisseviidav parandusettepanek tuleneb sellest parandusest, seal tühistatakse riigilõivuseaduse § 35. See tunnistatakse kehtetuks, kuna see räägib nende toimingute puhul juba ärakaotatud riigilõivust vabastamisest.
Maaelukomisjon otsustas saata toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 608 Riigikogu täiskogule teise lugemise jätkamisele 9. detsembril 2009, otsustas teha täiskogule ettepanek eelnõu 608 teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu Riigikogu täiskogusse kolmandale lugemisele 10. detsembril 2009. Kõik eespool nimetatud otsused võeti istungil vastu konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kas soovite pidada läbirääkimisi, head kolleegid? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi seaduseelnõu 608 kohta laekunud muudatusettepanekud, neid on kokku kaks. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, ka teise muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Tulenevalt juhtivkomisjoni ettepanekust on Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 608 teine lugemine lõpetatud.

18. punktiks meie tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Tiit Kuusmiku!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda küsimust, nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, 23. novembril s.a. Lisaks komisjoni liikmetele olid õiguskomisjoni istungile palutud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ja nõunik Kristi Joamets. Riigikogust eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud, küll aga koostöös eelnõu koostajaga regionaalministri büroost otsustas komisjon algatada neli muudatusettepanekut, mille selgitavad märkused on toodud muudatusettepanekute loetelus järgnevalt. Esiteks, eelnõu algtekstis ettenähtud muudatus, mis on tehnilist laadi ja täpsustav, on juba kirjas uue perekonnaseaduse §-s 223. Seega jäeti see sellest eelnõust välja. Teise muudatusettepanekuga tehti täpsustavaid muudatusi mitmes paragrahvis. Kolmandaks, riigilõivuseaduse §-s 302 oli sõnastuse muutmine vajalik, kuna eelnõuga antakse regionaalministrile võimalus delegeerida osa nimemuutusi teistele haldusorganitele. Seega tuleb sõnastust laiendada ka ministri poolt volitatud isiku haldusaktile. Neljandaks, kuna käesolev seadus on rakenduslikult seotud 2009. aasta kevadel vastuvõetud perekonnaseisutoimingute seadusega, siis jõustub ta eelmainituga samal ajal ehk 2010. aasta 1. juulil.
Õiguskomisjon otsustas konsensusega eelnõu teise lugemise lõpetada ning teise lugemise lõpetamise korral suunata eelnõu kolmandale lugemisele 10. detsembril, ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Selleks piisab poolthäälteenamusest. Ma tänan!

Suur tänu! Kolleegidel ei ole teile küsimusi. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi eelnõu muudatusettepanekud, neid on kokku neli. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka teise muudatusettepaneku. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ning samamoodi on neljanda muudatusettepaneku esitanud juhtivkomisjon. Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Tulenevalt juhtivkomisjoni ettepanekust on Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 531 teine lugemine lõpetatud.

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Kõnetooli on teel majanduskomisjoni liige Aivar Riisalu. Palun!

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Minu ees on majanduskomisjoni istungi protokoll. Istung toimus 26. novembril, seal arutati Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 572. Tegemist oli valdavalt tehniliste muudatustega. Eelnõuga viiakse lõhkematerjaliseadus kooskõlla Euroopa teenuste direktiivi teatud sätetega ning see viiakse kooskõlla ka reklaamiseaduse sätetega. Samuti muudeti seaduse jõustumise aega. Seadus võiks vastuvõtmise korral jõustuda 2010. aasta 4. jaanuaril. Tehti üheksa muudatusettepanekut. Valdavalt, nagu ma ütlesin, on need muudatusettepanekud tehnilist laadi.
Majanduskomisjoni otsus oli selline, et saata Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 572 teisele lugemisele s.a 9. detsembril ehk täna, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada (see otsustati konsensuslikult) ja kui teine lugemine lõpetatakse, võiks kolmas lugemine toimuda 10. detsembril ja eelnõu võiks seadusena vastu võtta. Kõik need otsused langetati majanduskomisjonis konsensusega. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud, mida on kokku üheksa. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka teise, kolmanda, neljanda, viienda, kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda muudatusettepaneku. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Tulenevalt juhtivkomisjoni ettepanekust on Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse, reklaamiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 572 teine lugemine lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Tiit Kuusmiku!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esmaspäeval, 7. detsembril arutas õiguskomisjon Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 583, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Komisjoni istungile olid peale komisjoni liikmete kutsutud Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse nõunik Kadri Roos ja advokatuuri esindaja Anu Tingas. Seaduseelnõu tutvustas õiguskomisjoni nõunik Linnar Liivamägi. Ta andis ülevaate ka sellest, et eelnõu kohta on esitatud 13 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud on samuti tehnilist ja täpsustuslikku laadi ning on kooskõlastatud eelnõu algataja ning advokatuuri esindajaga. Sõltuvalt sellest, et muudatusettepanekutega soovitakse muuta notariaadiseadust ja äriseadustikku, oli tarvis muuta ka seaduse pealkirja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu on nüüd muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuks, mis oli ka esimene seaduseparandus. Lisaks on neid parandusi veel 12. Nagu ma nimetasin, on nad tehnilist ja täpsustavat laadi. Eelnõu kohta esitatud ettepanekuid tutvustasid õiguskomisjoni istungil Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse nõunik Kadri Roos ja advokatuuri esindaja Anu Tingas. Kõik esitatud ettepanekud on kantud eelnõu teiseks lugemiseks muudatusettepanekute tabelisse ja leidsid komisjoni konsensusliku toetuse.
Muudes menetluslikes otsustes otsustas komisjon jääda oma 10. novembri ettepanekute juurde: lõpetada eelnõu teine lugemine 9. detsembril ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, suunata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmandale lugemisele kolmapäeval, 16. detsembril ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan! Küsimusi ei ole. Kas on kõnesoove? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi seaduseelnõu 583 kohta laekunud muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, ka teise muudatusettepaneku. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud samuti juhtivkomisjon. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, ka viienda muudatusettepaneku. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud samuti juhtivkomisjon, nagu ka 9., 10., 11., 12. ning 13. muudatusettepaneku. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Tulenevalt juhtivkomisjoni ettepanekust on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 583 teine lugemine lõpetatud.

21. päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riigi kõrgemate ametiisikute ametipalkade seaduse eelnõu esimene lugemine. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Ain Seppiku!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tutvustan teile seaduseelnõu 369 ehk kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse eelnõu. Selline on selle seaduseelnõu praegune nimetus, mille me välja pakume. Loomulikult, nagu märgitud, on tegu praegu veel seaduseelnõuga. Eelnõu on esitanud kõik Riigikogu fraktsioonid harva nähtavas üksmeeles. Teie käes oleva eelnõu viimast varianti on kooskõlalise tegevusega parandatud ja muudetud ning algatajad on sellega nõustunud. Seega on see eelnõu mõningates detailides esialgsega võrreldes veidi muutunud ehk ta on esitatud esimesele lugemisele muudetud kujul.
Kuna te kõik eelnõu algatajana olete eelnõu praeguse tekstiga ja seletuskirjaga küllap põhjalikult tutvunud, siis toon eraldi välja vaid mõne rõhutamist vajava momendi.
Esiteks. Kõrgemate riigiteenijate palgad seotakse lahti nn keskmisest palgast ning nad hakkavad sõltuma presidendi palga suurusest seaduses ettenähtud koefitsiendi kaudu. Ma ei hakka neid koefitsiente lähemalt käsitlema, kuna need on ära toodud seaduseelnõu §-s 3. Märgin vaid, et Riigikogu liikme ametipalga koefitsient on eelnõu järgi 0,65.
Teiseks. Sõltuvalt riigi majanduse olukorrast võib see palk ka langeda või tõusta. See mehhanism on ära toodud seaduseelnõu § 1 lõigetes 2 ja 3. Palgamäära indekseerimine toimub tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust sõltuvalt. Tahan öelda täiendavalt, et kui jääb kehtima praegune palgasüsteem, siis kasvu puhul on palgakasv umbes kolm korda kiirem, kui on praegu pakutava süsteemi puhul. Nii et indekseerimine on igati mõistlik.
Kolmandaks. Tingimata tuleks tähele panna seaduseelnõu § 3 lõikes 2 toodud põhimõtet, et üldiselt ei saa Vabariigi Valitsuse ning ministrite poolt ametisse nimetatavate ametnike palk olla suurem Riigikogu liikme palgast. Presidendi palga konkreetne suurus tuleb veel kokku leppida seaduseelnõu edasise menetluse käigus.
Neljandaks. Kohtunike osas on arvestatud kohtunike ühingu kirjas toodut. Kohtunike staatust palgaastmestiku süsteemis, samuti nende staažitasusid ja lisatasusid kohtumajade juhtimise eest selle seaduseelnõuga ei muudeta.
Viiendaks. Algselt oli seaduseelnõu üks põhimotiiv riigiteenistujate kõigi või enamiku lisatasude kaotamine eesmärgiga muuta palgasüsteem võimalikult läbipaistvaks ja selgeks. See eesmärk, lugupeetud kolleegid, jääb endiseks, kuid käib sellele seaduseelnõule ilmselt üle jõu. See probleem tuleks lahendada Riigikogu menetluses olevas avaliku teenistuse seaduses ning käsitletavas eelnõus seda seetõttu võimalik teha ei ole. Avaliku teenistuse seadus põhjustab siin saalis kahtlemata palju vaidlusi, kuid ükskord saavad need vaidlused nii ehk teisiti vaieldud ning siis selgub ka, milline hakkab olema valdava osa riigiametnike palgasüsteem. Eesmärk – liikumine selguse ja läbipaistvuse, ka lihtsuse poole – peab igal juhul siin olemas olema.
Kuuendaks. Koos selle seaduseelnõuga kuulub muutmisele ka terve hulk teisi seadusi. See on seaduseelnõus täpsemalt kajastatud.
Lõpetuseks pean veel vajalikuks märkida, et arutatav seadus peaks kehtima hakkama Riigikogu XII ehk järgmise koosseisu volituste alguspäeval.
Palun meie kõigi ühist eelnõu toetada! Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Head kolleegid! Lugupeetud julged rahvaasemikud, kes te praegu siin Riigikogu saalis viibite! Minu käes on üks Riigi Teataja aastast 1992 ja siin sees on seadus, mis juba sellel ajal kehtestas Riigikogu liikmete palga seotuse Eesti keskmise palgaga. Aastatel 2001–2002 lisandusid siia veel teised riigi ametiisikud, valitsuse liikmed, kohtunikud.
Käesoleva eelnõu algatasid, nagu eelkõneleja märkis, kõik Riigikogus esindatud fraktsioonid ühiselt. Eelnõu eesmärk on kõrgemate riigiametnike, ametiisikute palgad keskmisest palgast lahti siduda, sest niisugune seotus on tekitanud rahva õiglustundele õigustatud probleeme.
Selle eelnõu menetluse käigus oli tarvis meil ära oodata, kui me natuke tagasi mõtleme, ka üks Riigikohtu selle aasta alguse poole tehtud otsus, mis käsitles seda, kas parlamendil on õigus ja võimalus iseenda palkadega tegelda ja neid muuta. Riigikohtu otsusega seonduvalt tuleb öelda, et meie põhiseadus seda tõepoolest ei luba. See kõik põhjendabki seda, et selle eelnõu kehtima hakkamine on plaanitud kevadeks 2011, see on poolteise aasta pärast, kui uus Riigikogu koosseis saab volitused siin parlamendis tegutsemiseks.
Eelnõu Riigikogu saalis esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks korraldas põhiseaduskomisjon päris mitmeid komisjoni istungeid. Kokku on seda eelnõu komisjonis arutatud viiel korral. Oleme istungitele kutsunud eksperte, erinevaid ametiisikuid, oleme arutanud läbi seoses selle seadusega tekkivad probleemid. Komisjon on kooskõlas algatajatega esitanud selle eelnõu täna esimeseks lugemiseks muudetud kujul. Esmalt, nagu te näete, head kolleegid, on muudetud selle eelnõu pealkirja. Eelnõu pealkiri kõlab täna nii: "Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse eelnõu". Esialgselt nimetati eelnõu riigi kõrgemate ametiisikute ametipalkade seaduse eelnõuks, aga see eelnõu ei reguleeri mitte ainult riigi kõrgemate ametiisikute palku, vaid siin reguleeritakse ka nii poliitikute kui ka kohtunike ametipalku ja neid kõiki ei saa siiski nimetada ametiisikuteks selle sõna juriidilises mõttes. Sellest tulenevalt võttis komisjon aluseks ühel komisjoni istungil esinenud Riigikohtu esindaja seisukoha, et sellist veidi arhailist kõnepruuki taaselustades võiks seda seadust nimetada täpselt nii, nagu ma ütlesin: kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse eelnõu.
Siin on täpsustatud ka oluliste ametnike, ametiisikute, kohtunike palgakoefitsientide süsteemi. Seda on täpsustatud komakoha 0,05 kaudu. Esialgses tekstis oli see number 0,2, koefitsient, millest niisugune süsteem sai moodustatud.
Lugemiste käigus muutus oluliste riigiteenijate, kui nii võib öelda, teatud järjestus või asetus või mõnes mõttes isegi hierarhia. See põhisüsteem, et palk nr 1, niisugune baasnumber, on Eesti Vabariigi presidendil, peaministril, Riigikogu esimehel ja Riigikohtu esimehel ja et see peaks olema üks ja võrdne, see seisukoht jäi püsima nii parlamendi põhiseaduskomisjonis kui seda toetasid ka algatajad. See ei tähenda seda, et komisjon oleks pidanud nende oluliste inimeste töökoormust või vastutusala täiesti võrdseks, küll aga tähendas see sellist poliitilist seisukohta, et nad esindavad väga erinevaid riigivõimuharusid: riigi esindamine, seadusandlik võim, täitev-korraldav võim ja kohtuvõim. Me pidasime niisugust poliitilist lähenemist just nimelt sellest tulenevalt õigeks. Nagu ma ütlesin, ametiisikute ja kohtunike edasine järjestus teatud määral muutus. Muutus kaitsejõudude juhataja, soolise võrdõiguslikkuse voliniku, ka Riigikogu liikmete ja eri astmete kohtunike asetus selles tabelis. Me kuulasime ära eri pooli ja pidasime õigeks niisugust lähenemist Eesti Vabariigis, mis on teatavasti ju parlamentaarne vabariik.
Jätsime välja Eesti Panga presidendi, kes oli esialgses eelnõus ära toodud, sest seaduste täpsemal uurimisel selgus tõsiasi, et Eesti Panga presidendi palka ei määra mitte Riigikogu, vaid seda teeb Eesti Panga Nõukogu. Samal ajal lisasime me sellesse seaduseelnõusse Eesti Panga Nõukogu liikmed ja ka panga nõukogu esimehe.
Mida siis komisjon selle eelnõu kohta otsustas? Komisjon otsustas konsensuslikult (kohal olid kõik 8 komisjoni liiget), head kolleegid, seda, et teha ettepanek täna eelnõu esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks palume määrata 14. detsember kell pool kümme hommikul. See on ajendatud põhiseaduskomisjoni soovist tulla selle eelnõu juurde tagasi järgmisel esmaspäeval (see ongi 14. detsember) komisjoni istungil, kui te täna olete nõus komisjoni ettepanekuga selle eelnõu esimene lugemine lõpetada. Me ootame kindlasti teie muudatusettepanekuid selle eelnõu võib-olla veel täiustamiseks, paremaks muutmiseks. Samuti usume, et me saame esitatavate muudatusettepanekute kaudu formuleerida, kui nii võib öelda, selle eelnõu põhiküsimuse, milline peaks olema süsteem järgmistel aastatel, võib-olla ka kümnetel aastatel, sest seni kehtiv keskmise palgaga seotud palgasüsteem, nagu ma ütlesin, on kehtinud Riigikogu liikmetele alates 1992. aastast, teistele alates aastatest 2001–2002. Ma väga loodan, et kui see eelnõu seaduseks saab, siis saab see süsteem endale ka niisuguse pikema ea. Esmaspäeval on põhiseaduskomisjonis tarvilik kindlaks teha ja määrata palk nr 1, mis peaks olema neljale kõrgemale riigiteenijale sobilik järgmisteks aastateks. Kõik. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Rain Rosimannuse! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Meil Riigikoguna on üks oluline võlg: kõrgemate riigiteenijate palgad on keskmisest palgast lahutamata. Meie lubadus oli, et me teeme seda veel sel aastal. Enamiku meie selle aasta tööajast on paraku täitnud riigieelarve tasakaalustamine, sestap oleme jõudnud selle küsimuseni alles nüüd. Ülesanne, mille me endale oleme võtnud, on keeruline ja kellelegi populaarsust ei lisa, eriti olukorras, kus keskmised palgad on ajutiselt langemas. Ükskõik missugust vastutustundlikku palgakorraldust tulevikuks ka välja ei pakuta, keegi on ikka rahulolematu. Ometi ei ole meil õigust ka mugavalt käega lüüa, sest siis jätame kõik vanaviisi ja määrame järgmise Riigikogu taas abitusse kaitseseisundisse põhiseaduse pantvangina.
Olen siin puldis küll Reformierakonna esindajana, kuid kuna eelnõu avaliku arutamise aeg kipub parimagi tahtmise juures napiks jääma, kasutan mulle antud kõneaega pigem lisavõimalusena eelnõus sisalduvate põhimõtete lahtiseletamiseks.
Kõigepealt veel üks kord oluline rõhutus ja selle allajoonimine, mida ja keda see eelnõu ei puuduta. See eelnõu ei puuduta praegust Riigikogu. Seda keelab põhiseadus, nagu Riigikohus on üheselt selgeks teinud. Kuna keskmine palk sel aastal tõenäoliselt väheneb, siis väheneb järgmisel aastal ka Riigikogu liikme palk, sõltumata sellest, kuidas me selle eelnõu puhul hääletame. Selles eelnõus paika pandud uued põhimõtted hakkavad kehtima alles alates järgmistest Riigikogu valimistest ehk kevadest 2011.
Mis on uue palgakorralduse eesmärgid? Esiteks, siduda riigi tippjuhtkonna palgad lahti keskmisest palgast. Riigi kõrgema juhtkonna palkade seotus keskmise palgaga on tekitanud palju paksu verd ennekõike põhjusel, et see tundub, eriti sel ajal, kui kiire majanduskasv pöörab majanduslangusesse, ebaõiglane. Kordan siinkohal veel kord üle vana süsteemi põhihädad. Esiteks, selle statistiliselt keskmise palga tegelikke saajaid ühiskonnas on vähe. Nii kipub keskmise korrutis aegamööda kaugenema enamiku kodanike reaalsest keskmisest ja seda nii kaugele, et see tekitab õigustatud küsimusi õiglusest ja solidaarsusest. Teiseks, eelmise aasta keskmise palgaga seotud süsteem reageerib liiga aeglaselt ühiskonnas toimuvatele muutustele, mis omakorda võimendab ebaõiglusetunnet. Kui keskmine palk ühiskonnas tervikuna langeb, kajastub see tippjuhtkonna palkades alles aasta hiljem. Nii juhtub paratamatult, et üldise palgalanguse aastal riigijuhtide palk tõuseb. Kui see üldise palgatõusu aastal viivitusega langeb, ei pea seda loomulikult aga keegi enam oluliseks solidaarsuse aktiks. See tähendab, et palga kaudu toimiv tagasiside tippjuhtkonnale on vähesolidaarne, aeglane ja eksitav.
Eelnõu teine eesmärk on korrastada riigi tippjuhtkonna palgasüsteemi, asetades eri ametikohtade palgad kindlate põhimõtete alusel loogilisse omavahelisse proportsiooni. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade puhul on tegu ennekõike staatuspalkadega. See ei ole tüki- ega tunnitöö. Kui praegust Eesti Vabariigi tippjuhtkonna palgakorraldust vaadata, siis saadab see signaali, et Eesti ei ole parlamentaarne demokraatlik vabariik. Praegune palgasüsteem saadab ühiskonnale sõnumi, et Eesti on presidentaalne haldusriik, ametnike riik. Jah, just nimelt sellises proportsioonis on praegu eri võimuharude ja tippametnike palgad. Kõne all oleva eelnõuga soovime siin luua põhiseaduse vaimus selge ja arusaadava süsteemi. Uus palgakorraldus toetub kolmele lihtsale põhimõttele. Esiteks, Eesti on põhiseaduse kohaselt parlamentaarne demokraatlik vabariik, kus kehtib võimude lahusus ja tasakaalustatus, sellepärast on seadusandliku võimu, täitevvõimu ja kohtuvõimu kõrgemate esindajate palgad võrdsustatud. Eelnõu sätestab korra, kuidas määratakse kõrgeim palganumber, mis hakkab ühtviisi kehtima nii presidendile, peaministrile, Riigikogu kui ka Riigikohtu esimehele. Kõigi teiste kõrgemate riigiteenijate palk on alati väiksem ja moodustab kõrgeimast palgamäärast mingi osa, koefitsiendi. Teiseks, ministri ja Riigikogu komisjoni esimehe ametipalgad on võrdsed. Võrdsed on ka ministrite ja põhiseaduslike institutsioonide palgad. Kolmandaks, valitsuse nimetatavate kõrgemate riigiametnike palk on valitsuse määrata, kuid see ei saa olla kõrgem kui Riigikogu liikme palk. Kõigi ülejäänud tippjuhtkonda kuuluvate riigiteenijate palgad asetuvad uues palgakorralduses nende põhimõtete vahele.
Eelnõu kolmas oluline eesmärk on võtta riigi tippjuhtkonna palgakorralduse teema poliitilisest päevakorrast maha, et tegelda rahva ja riigi jaoks hoopis olulisemate strateegiliste küsimustega. Oleme selle eelnõuga üritanud luua korraldust, mille juurde me ideaalis ei peaks enam kunagi tagasi pöörduma. Kui Riigikogu on oma töö kõrgeima palgamäära nimetamisel ühe korra teinud, siis ideaalis uus süsteem välist sekkumist enam ei vaja. Väga lihtsustatult öeldes ankurdab uus süsteem tippjuhtkonna palgad praeguse süsteemiga võrreldes oluliselt kindlamalt ühe konkreetse numbri ümber aastateks paigale. Ühiskonnas toimuvate suuremate muutustega, nii paremuse kui ka halvemuse suunas, hakkab see number mõõdukalt kaasas käima, väiksemate muudatustega aga praktiliselt üldse mitte. Selleks on eelnõus ette nähtud kõne all olnud kõrgeima palgamäära korrigeerimise mehhanism, mis lühidalt öeldes on vana konservatiivne pensioniindeks, mida on tehtud veel kaks korda konservatiivsemaks. Erinevalt pensionidest võib kõrgeim palgamäär selle indeksi puhul ka langeda. Kui riigi tippjuhtkonna palgakorraldus reageerib paindlikult üldistele majanduskeskkonna muutustele, saab tippjuhtkond keskenduda nende muutuste põhjuste ja tagajärgedega maadlemisele, mitte piinlikule ja teisejärgulisele oma palkade temaatikale.
Hea Riigikogu! Debatt riigi kõrgema juhtkonna palkade keskmise palgaga seotuse ebaõigluse üle vallandus Riigikogu ümber, päädides Riigikohtu otsusega. Eelnõuga teeb Riigikogu katse lepitada avalikkuse, Riigikohtu ja õiguskantsleri seisukohti riigi tippjuhtkonna palgakorralduse osas, luues eeldused, kasutades õiguskantsleri sõnu,  "piisava ja väärika tasu" kehtestamiseks riigi kõrgemale juhtkonnale. Aga see eelnõu sisaldab ka selget poliitilist sõnumit. Kodanikud, ärge vaadake oma riiki kõrvalt, tulge ja lööge kaasa. Ärge arvake, et riiki saab ehitada ühe päevaga ja talgute korras. Tulge ja pühendage oma aeg riigi teenimisele vähemalt neljaks aastaks, loobuge oma armsast põhitööst, kandideerige parlamenti või kõrgetesse valitsusametitesse ja lööge täie tõsidusega riigi paremaks muutmisele kaasa. Riik hüvitab teie pühendumuse ja omandatud professionaalsete oskuste võimaliku kaotsimineku mitte ülemäära kõrge, kuid loodetavasti siiski väärika palgaga. Igaks juhuks rõhutan, et mina olen seda öeldes ja siin puldis kõneldes vaba igasugusest huvide konfliktist ja omakasust, kuna olen kindlalt otsustanud järgmisesse Riigikokku mitte kandideerida. Ka ei saa ma mingit eripensioni, mis Riigikogu liikmetel, erinevalt paljudest teistest kõrgematest riigiametnikest, on teatavasti kaotatud juba 2003. aastast saadik. Minu ja Reformierakonna ainuke huvi on Eesti tugevdamine parlamentaarse demokraatliku vabariigina. Demokraatia, teadagi, on kallis kaup, aga veel kallimaks läheb demokraatia arvel koonerdamine.
Reformierakond toetab eelnõu esimese lugemise lõpetamist ja eelnõu suunamist teisele lugemisele. Aitäh!

Aitäh! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Valdur Lahtvee, palun!

Head kolleegid! Täna oli hea päev. Mis saab olla parem päev ühele Riigikogu liikmele kui selline päev, kui saab esineda üleriigilises televisioonis. Täna pidin ma andma intervjuu kolmele telekanalile ja ikka sellesama eelnõu kohta. Ma pidin vastama küsimustele, miks me oma palka tõstame. Mul läks päris pikk aeg seletamiseks kõikidele küsijatele, et ei, me ei tõsta selle eelnõuga oma palka, vaid me korrastame palgasüsteemi, me seome kõrgemate riigiteenijate palgad lahti keskmisest palgast ja korrastame seda süsteemi vastavalt põhiseaduse mõttele. Selgitasin, et need uued palgad hakkavad kehtima alles Riigikogu järgmise koosseisu tööle asumisest alates. Ma ei ole kindel, kas ma suutsin seda sõnumit piisavalt selgelt edasi anda, sest nagu me tänastest lehtedest loeme, ikka ja jälle püüab meie skandaalihimuline ajakirjandus asju näidata selles valguses, et oleks rohkem kirge ja konflikti ehk sõnum müüks rahvale paremini.
See sõnum, mida mina siin teile tahan tuua, head kolleegid, on see, et meie fraktsioon, olles koos teiste fraktsioonidega konsensuslikult selle eelnõu menetlusse andnud, leiab, et eelnõu tuleb menetleda lõpuni. Me ei pea järele andma kolletava meedia survele, populismile, me ei pea järele andma ühele või teisele suunale, vaid me peame rahulikult selle menetluse lõpule viima. Seda eelnõu on menetletud kaua, ka eelnev Riigikogu koosseis tegeles sellega kuuldavasti poolteist aastat, meie ise tegelesime peaaegu aasta selle eelnõu kokkukirjutamisega, kokkupanemisega, et ta vastaks avalikkuse ootusele. Me leiame, et praegune tekst vastab sellele. Me toetame selle eelnõu edasist menetlemist. Aitäh!

Aitäh! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Andres Herkel, palun!

Austatud kolleegid! Tõepoolest, selle seaduseelnõu üks olulisi eesmärke oli muuta kõrgemate riigiteenijate palgakorraldus läbipaistvaks ja puhastada see keerulistest, tihti avalikkusele arusaamatutest ja sageli võib-olla üsna subjektiivselt määratud lisatasudest. Kui see nihkub nüüd teise seaduseelnõusse, mis on seotud avaliku teenistuse küsimuste lahendamisega avaliku teenistuse seaduses, siis ma arvan, et siit kõnepuldist ei ole liigne üle rõhutada seda, mida eespool on öeldud: see eesmärk jääb kindlasti kehtima.
Teine eesmärk on vabaneda sellest kohmakast ja tihti keerukaid olukordi tekitavast süsteemist, kus palk sõltub keskmisest palgast. Ma arvan, et me liigume tegelikult laiemalt levinud parlamentaarse kultuuri juurde, kui me kehtestame säärase süsteemi, nagu eelnõus on pakutud, kus need proportsioonid pannakse paika kõrgeima palgamäära ja koefitsientide kaudu.
Meie fraktsiooni üks eeldusi on olnud ka see, et Riigikogu baaspalk või tavaliikme palk ei peaks praeguse tasemega võrreldes tõusma. Mul on üldiselt hea meel, et selle positsiooni osas oleme me jõudnud konsensusele. Kahtlemata, see kõrgeim palgamäär, millest lähtudes koefitsiendi kaudu kõik arvutused tehakse, tuleb veel määrata, aga mõnedes spekulatsioonides on praegu mindud ilmselt sellistesse kõrgustesse, mis ei vasta tõele.
Keeruline asi on kahtlemata kõigi nende proportsioonide ja koefitsientide kindlaksmääramine. Ei ole lihtne ja võib-olla ei ole isegi võimalik saavutada niisugust pilti, millega kõik rahul oleksid. Nagu härra Linde komisjoni esindajana eespool nimetas, võrreldes algsega on tegelikult peaaegu kõik koefitsiendid, kui välja jätta päris esimesed, mis on 1,0 peal, teinud läbi muudatusi ja aruteludes tihti isegi mitmeid muudatusi. Eks siin ole ka see omadus, et kui ühte positsiooni muuta, siis võrdluses sellega tekib kohe küsimusi teiste positsioonide kohta ja võib-olla ka küllalt loogiliselt põhjendatavaid eeldusi, et ka teist positsiooni on vaja muuta. Viimased muudatused tehti tegelikult alles esmaspäeval põhiseaduskomisjonis. Seetõttu on erakondade esindajatel ilmselt veel põhjust kogu sellele pildile tõsiselt otsa vaadata ja veel kord kaaluda, kas kõik on ikka kõige parema äratundmise järgi paigas. Seda kõike on võimalik veel teha.
IRL-i fraktsioon toetab esimese lugemise lõpetamist ja ma usun, et me saame seda eelnõu koos edasi menetleda. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Hannes Rumm, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kordamata eelkõnelejate juttu selle kohta, miks seda eelnõu on vaja, toon välja ühe sotsiaaldemokraatide eriarvamuse. Nimelt on sotsiaaldemokraatidel kõrgemate riigiteenijate ametipalkade eelnõu kohta üks oluline parandusettepanek. Me peame õigeks, et riigiteenijate palka ei määra Riigikogu, vaid seda teeb Soome eeskujul sõltumatutest arvamusliidritest koosnev kolmeliikmeline töörühm. Oleme seda mõtet Riigikogu eri koosseisudes välja pakkunud alates selle sajandi algusest, seega väga järjepidevalt. Ka hiljuti on mõni suurem fraktsioon selle maha laitnud põhjusel, et Riigikogus pole koos lollid inimesed, vaid niisama targad kui sõltumatud arvamusliidrid. Me ei ole sellise põhjendusega nõus, sest teiste seas ka iseendale palga määramine on Riigikogu jaoks lõputu ja mõttetu ühiskondlike pingete tekitamise põhjus. Soome kogemus on näidanud, et sõltumatute arvamusliidrite kaasamine parlamendi palga määramisse vähendas järsult ühiskonnas tekkinud pingeid ja andis Soome kolleegidele võimaluse tegelda märksa olulisemate ning ühiskondlikult kasulikumate teemadega.
Eelmisel nädalal arutas seda eelnõu koostanud ja Riigikogu esimehe Ene Ergma juhtimisel koos käinud kõigi Riigikogu saadikurühmade esindajatest koosnev töörühm esimest korda tõsiselt võimalust kaasata palga määramisse sõltumatud arvamusliidrid. Kahjuks nullis meie mõtte lõpuks siiski mõne fraktsiooni vastuseis, sest selle eelnõu puhul on algusest peale olnud Riigikogus kokkulepe, et arvestatakse vaid neid muudatusi, mille poolt on kõik kuus erakonda. Aga me oleme järjekindlad ja esitame kindlasti enne teist lugemist Riigikogule ettepaneku, et parlamendi enda asemel määraksid järgmise Riigikogu, valitsuse ja teiste kõrgemate riigiteenijate palga sõltumatud arvamusliidrid, mitte parlament. Meenutan ka, et parlamendi esimehe juhitud töörühm otsustas, et kõrgemate riigiteenijate palkade eelnõu läheb menetlusse kas kõigi kuue erakonna toetusel või üldse mitte.
Rõhutan, et sotsiaaldemokraadid ei ole rahul praeguse Riigikogu palgakorraldusega, mis on jäigalt seotud keskmise palga statistilise arvestusega. On selge, et kui kõrgemate riigiteenijate palkade eelnõu läbi ei lähe, siis jääb praegune kord ka alates 2011. aastast jõusse, ning selge on, et sellest pole keegi huvitatud. Seetõttu otsustasid sotsiaaldemokraadid, et teeme selle eelnõu kohta ühe, kuid meie meelest olulise parandusettepaneku, aga toetame kindlasti eelnõu esimese lugemise lõpetamist, et ei jääks kehtima praegune, nn nelja keskmise palga süsteem. Aitäh!

Palun kõnetooli Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Karel Rüütli!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade sidumine statistilise keskmise palgaga tuleb lõpetada. Rahvaliidu fraktsioon on nõus, et alates 2011. aastast ehk järgmisest Riigikogu koosseisust minnakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade puhul üle uuele süsteemile. Rahvaliidu fraktsioon tunnustab kõikide Riigikogus esindatud fraktsioonide ühist pingutust ja head koostöötahet uue ametipalkade süsteemi juurutamisel. Loodame, et jätkub selline praktika, kus ühiskonnas olulistel teemadel lahendatakse erakondade vahel sellised probleemid ühisosa otsimise läbi. Me loodame siiralt, et see seadus võetakse Riigikogus vastu ja fraktsioonid või fraktsioonide liikmed ei näe siin võimalust lihtsa ja kerge punkti noppimiseks. Ma arvan, et Riigikoguna oleme me astunud pika sammu parlamentaarse kultuuri edendamisel, just selle kaudu, et me otsime ühisosa. Jõudu Riigikogule! Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuue fraktsiooni esitatud seaduseelnõu 369, mille uus pealkiri on "Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse eelnõu", esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 369 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 14. detsembri kell 9.30.
Selle punkti käsitlemine on lõpetatud.

Võime asuda järgmise punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli siseminister Marko Pomerantsi!

Tere õhtust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud eesistuja! Meil on kõigil eeldatavasti ees eelnõu 609 – isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadus. Mis on selle eelnõu eesmärk? Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu sisaldab peamiselt muudatusi, mis on seotud diplomaatilise passi regulatsiooniga. Esiteks, täiendatakse isikute ringi, kellele väljastatakse diplomaatiline pass. Teiseks, täpsustatakse diplomaatilise passi tagastamise korda. Kolmandaks, sätestatakse Euroopa Parlamendi liikmele antava diplomaatilise passi kehtivuse aeg ning pikendatakse Riigikogu liikmele, Vabariigi Valitsuse liikmele ja riigisekretärile antava diplomaatilise passi kehtivuse aega. Lisaks annab eelnõu laiemale isikuteringile õiguse saada isikutunnistus kätte Eesti välisesindustes.
Kui sisusse natukene sügavamalt minna, siis puudutan kõigepealt Välisministeeriumi kaudu isikutunnistuse väljastamisega seotud regulatsiooni. Kehtiva seaduse alusel väljastatakse isikutunnistus välisesinduste kaudu vaid nendele kolmandate riikide kodanikele, kes on tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse esitanud välisesinduses. Eelnõu kohaselt aga väljastatakse isikutunnistus välisesinduste kaudu ka nendele välisriigis viibivatele kolmandate riikide kodanikele, kes on tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse esitanud siin Eestis.
Diplomaatilise passiga seotud regulatsioonist niipalju, et kehtiva seaduse alusel antakse diplomaatiline pass Riigikogu liikmele, Vabariigi Valitsuse liikmele ja riigisekretärile kehtivusajaga neli aastat, kuid mitte kauemaks kui ametivolituste lõppemiseni. Eelnõu kohaselt antakse nimetatud isikutele diplomaatiline pass kehtivusajaga neli aastat ja kuus kuud, kusjuures passi kehtivusaeg ei tohi ületada kuut kuud ametivolituste lõppemise kuupäevast. Senise praktika kohaselt anti Euroopa Parlamendi liikmetele diplomaatiline pass välisministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse otsusega. Samas on mõistlik kehtivat praktikat muuta ja sätestada seaduses eraldi õiguslik alus Euroopa Parlamendi liikmetele diplomaatilise passi väljaandmiseks analoogselt Riigikogu liikmetele sätestatud õigusega. Euroopa Parlamendi liikmele antakse diplomaatiline pass kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui ametivolituste lõppemiseni. Eelnõu kohaselt peab diplomaatilise passi kasutaja passi väljaandmise aluse äralangemisel selle ühe kuu jooksul tagastama passi väljaandmiseks ettepaneku teinud asutusele, kellel on omakorda kohustus diplomaatiline pass viivitamatult Välisministeeriumile tagastada. Kui passi kasutaja ettenähtud ajal passi ei tagasta, siis on asutus, kelle ettepanekul diplomaatiline pass välja anti, kohustatud järgmisel tööpäeval teavitama sellest kirjalikult Välisministeeriumi, kes tunnistab diplomaatilise passi viivitamata kehtetuks. Palun seda seaduseelnõu toetada!

Tänan! Riigikogu liikmetel ei ole teile küsimusi. Aitäh, lugupeetud minister! Palun nüüd kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

Proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas seaduseelnõu 609 s.a 23. novembri istungil. Peale komisjoni liikmete ning ministri osales komisjoni istungil ka Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.
Nimetatud seaduseelnõu arutelul tõstatusid põhiliselt kolm teemat. Need olid kõigepealt diplomaatilise passi kehtivuse küsimus, teiseks, Euroopa Parlamendi liikmetele antavate diplomaatiliste passide vajalikkus või mittevajalikkus ja kolmandaks see, kuidas toimub diplomaatiliste passide reaalsest kasutusest tagasivõtmine olukorras, kus ametiisikul, kes on saanud diplomaatilise passi, volitused kas lõpevad või need katkevad ja seetõttu kaob isikul ära õigus diplomaatilist passi kasutada.
Kolmandas punktis tõstatus väike küsimus seoses sellega, et praegu kehtivas korras on ette nähtud selline protseduur, et isik, kes on omanud diplomaatilist passi, mille kehtivusaeg seoses tema ametikohustuste lõppemisega lõpeb, saab seda Välisministeeriumile esitades tagasi taotleda, kui sinna on tehtud märge, et selle kehtivus on lõppenud. Praeguses eelnõus seda võimalust ei ole ette nähtud. Samas on ette nähtud protseduur, millega Välisministeerium tunnistab lihtsalt passi kehtetuks, kui seda ei ole tagastatud. See on kindlasti õige, aga samas tekitab see selles mõttes käärid, et kui keegi soovib jätta dokumendi endale, siis ta saab seda seadust rikkudes teha, aga seadust täites ta seda teha ei saaks. Seetõttu tõstatus komisjonis küsimus, et ehk tuleks selle parandusega eelnõu täiendada.
Tähelepanu pälvis ka teine teema, mis ei ole seotud ainult diplomaatilise passiga, vaid sellega, et Eestis antakse diplomaatiline pass vastavalt rahvusvahelisele reeglistikule ainult isikutele, kellel on diplomaadi staatus. Samas oma riigi passi ehk siis varem siniste kaantega ja praegu Euroopa Liitu kuuludes punaste kaantega passi kasutavad ka kõrgemad ametiisikud, kellel ei ole diplomaatilise passi kasutamise õigust, kuid kes ei ole välisriike külastades ei turistid ega ka mitte eraisikud. Paljudes riikides on kasutusel üks täiendav passiliik, milleks on teenistuspass või ametipass. Eestis seda passiliiki ei ole olemas. Küsimus on selles, kuidas see probleem võiks lahenduse leida. Kas ka Eesti peaks hakkama välja andma ameti- või teenistuspasse? Meil ei ole kavatsust see probleem käesoleva seaduseelnõu raames lahendada, aga küsimus, kas sellist passi võiks vaja olla, on õhus. See puudutab näiteks mõnes riigis ametnike viisavaba liikumise võimalust. Mitmed riigid – Eesti partnerriikidest ma peale Venemaa küll praegu kedagi nimetada ei oska – võimaldavad ameti- ja diplomaatilise passiga viisavaba liikumist oma maal, tavalise passiga mitte. Siin võib tekkida vahest küll rohkem hüpoteetiline olukord, et teenistuspasse väljastavad riigid saavad oma ametiisikutele võimaldada viisavaba sissesõitu Eestisse, aga kuna Eesti  teenistuspasse ei väljasta, siis Eesti ametiisik ei saa sinna riiki viisavabalt sõita. Aga nagu ma rõhutasin, see teema jääb edaspidi lahendada.
Komisjon oli menetluslike otsuste suhtes üksmeelne. Üksmeelselt otsustati teha Riigikogule ettepanek esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekud palub komisjon esitada 23. detsembril kella 13-ks. Suur tänu!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Tänan, hea ettekandja! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis ei avata ka läbirääkimisi. Tulenevalt komisjoni ettepanekust on seaduseelnõu 609 esimene lugemine lõpetatud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 23. detsember kell 13.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on au teile esitleda sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on luua sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister, mille lühike ja kena lühend on STAR. STAR-i eesmärk on paremini rakendada individuaalset lähenemist inimese abistamisel hoolekandes. STAR on asutatud juhtumikorralduse põhimõttel läbiviidava sotsiaaltöö korraldamiseks ning sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise dokumenteerimiseks ja menetlemiseks. Andmeregistri peamised kasutajad on kohalikud omavalitsused, samuti maavalitsused ja Sotsiaalministeerium ning teatud juhtudel ka sotsiaalteenuste osutajad. Lisaks klienditööle annab loodav andmeregister võimalused sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise alase teabe ja statistika kogumiseks ning analüüsimiseks, mis võimaldab teha kohalikke, regionaalseid ja riiklikke hoolekandepoliitilisi otsuseid tõhusamalt kui seni.
Seoses sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri kasutuselevõtuga likvideeritakse 1. aprillist 2011 riiklik sotsiaalregister SIS, kuhu kohalikud omavalitsused kannavad sotsiaalteenuseid ja -toetusi puudutavaid andmeid kuni 2010. aasta 31. märtsini. Lisaks muudetakse sotsiaalhoolekande seaduses lapsehoiuteenuse osutamise infosüsteemi ja nimetatakse see ümber koolieelse lasteasutuse kohtade infosüsteemiks. Too infosüsteem ei kajasta enam sotsiaalhoolekande seaduse alusel reguleeritavat lapsehoiuteenust. Lapsehoiuteenusele suunamise menetlust ja statistikat hakkab kajastama STAR. Suurem osa sellest seadusest on planeeritud jõustuma 1. aprillil järgmisel aastal, § 1 punkt 9 jõustuks 1. juunil ning § 1 punktid 2, 3, 7, 8 ja 10 ning punktis 17 esitatud § 46² lõige 5 2011. aasta 1. aprillil.
Palun auväärt parlamenti eelnõu seadusena vastuvõtmist toetada!

Suur aitäh, hea minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas ma sain õigesti aru, et selle STAR-süsteemi loomisega kaob senine omavalitsuste sotsiaalinfosüsteem SIS, seega see puudutab ka kohalikke omavalitsusi. Kas selle muudatusega tekivad kohalikel omavalitsustel teatud rahalised kohustused ja kui tekivad, siis kas ministeerium on näinud ette ka nende kulutuste kompenseerimise?

Otseseid rahalisi kulutusi ei teki. STAR on loodud Sotsiaalministeeriumi tellimusel. Enamik omavalitsusi on seda STAR-i juba testinud, õppepäevad on läbi viidud. Testimine veel jätkub, et 1. aprillil oleks üleminek võimalikult sujuv. Mis puutub omavalitsustesse, siis näiteks Tallinna linnale on Tallinna linnaga koostöös eraldi tekitatud sinna üks lisamoodul, mida Tallinn eraldi palus. Me oleme seda süsteemi teinud hästi tihedas koostöös omavalitsustega ja praegu tundub, et probleeme ei tohiks olla. Esimene suurem testkoormuse proov on ka tehtud ning omavalitsused on seal kõik kenasti taga. Tegelikult on kaua oodatud, et STAR lõpuks SIS-i asemel käima läheks.

Aitäh! Inara Luigas, teine küsimus, palun!

Ma küsin edasi niiviisi. Kui te olete kohalike omavalitsustega koostööd teinud, kas nende seadusmuudatuste puhul on kõik kooskõlastatud? Või on jäänud teatud erisused ja märkused selle kohta, millega kohalikud omavalitsused pole nõus?

Eelnõu seletuskirjas – X alajaotis leheküljel 35 – on loetletud, kellele me selle kooskõlastuseks saatsime. Seal on nii linnade liit kui maaomavalitsuste liit ja eraldi veel Tallinna Linnavalitsus. Seal on ka öeldud, millised kooskõlastajad kooskõlastasid eelnõu märkusteta ja milliste märkustega on arvestatud. Arvestamise ja mittearvestamise põhjendused on kirjas kooskõlastustabelis. Kogu see töö loomulikult on tehtud ja kogu see protsess, ma ütlen veel kord, on olnud väga omavalitsusi kaasav ja nende huvisid arvestav. Põhiliselt hakkavad ju seda registrit iga päev kasutama just omavalitsused ja sotsiaaltöötajad.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, hea minister! Palun nüüd ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Liisa-Ly Pakosta!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 23. novembri istungil. Eelnõu tutvustasid Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kull, sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna juhataja kohusetäitja Piia Tammpuu ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakonna projektijuht Meelis Zujev.
Eelnõuga luuakse uus üleriigiline sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR ja selle säravamateks tähtedeks võib tõepoolest pidada edaspidiseks lubatud individuaalset ja terviklikku lähenemist ning juhtumikorraldusliku lähenemise soodustamist. Kuna tegemist on äärmiselt mahuka andmebaasiga ja kuna ühte lausesse juhtusid kokku sõnad "Sotsiaalministeerium", epiteedina "uus" ja tegevusena "toetuste väljajagamine", siis tekkis komisjonis asjatundlik, ent murelik arutelu selle üle, kas andmebaasi rakendamisega seotud küsimused ikka on piisavalt hästi ministeeriumis ette valmistatud.
Küsimused puudutasid nii sotsiaaltöötajate koolitamist, valmisolekut ja oskusi andmebaasi kasutada kui ka süsteemi töökindlust. Tulenevalt sellest, et just esimeses etapis hakatakse inforegistrit kasutama kohalike omavalitsuste makstava toimetulekutoetuse ja hooldajatoetuse väljamaksmiseks, peeti äärmiselt oluliseks jõustumise hetkeks tagada, et kõik omavalitsused on valmis inforegistrit igapäevases praktilises töös kasutama. Ministeeriumi ametnikud  veensid komisjoni liikmeid, et kõik saab hästi toimuma.
Lisaks olid arutlusel mõned tehnilised küsimused, nagu näiteks see, et STAR ei tööta Mac'idel ja sel moel me sisuliselt tsementeerime PC-de kasutamise kohalikes omavalitsustes. Ka võeti üles sisuline küsimus, et selle andmebaasi kasutamisel tekivad mõisted "tegelik perekonnaseis" ja "tegelik perekond". Arvestades laiemalt toimuvat diskussiooni selle üle, võib öelda, et vähemalt selle andmebaasi raames on Sotsiaalministeeriumil täielik selgus olemas, mis on tegelik perekond ja kuidas see andmebaasis kajastub.
Olulise küsimusena oli arutuse all veel lastehoiu infosüsteem. Sel teemal tekkis palju küsimusi, millele Sotsiaalministeeriumi ametnikud ei osanud vastata, ja komisjon otsustas selle valdkonna arutamiseks kokku kutsuda eraldi koosoleku.
Vaatamata sellele otsustas sotsiaalkomisjon üksmeelselt saata sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 9. detsembril ja teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. detsembri tööpäeva lõpp. Meeldetuletuseks niipalju, et see päev eelneb 24. detsembrile ja seega on tegu lühendatud tööpäevaga. Aitäh!

Tänan! Küsimusi ei ole. Aitäh, hea ettekandja! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 624 esimene lugemine on lõppenud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 23. detsember kell 13.

Tänase päevakorra 24. punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli taas sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Tõepoolest, Vabariigi Valitsus on parlamendile esitanud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamine sisu on pereõe mõiste toomine seadusesse ja pereõdedele väga selgete õiguste andmine. Me laiendame eelnõuga ka perearsti tööjuhendis volitusnormi nii, et perearst saaks kehtestada pereõe tööjuhendi, ja soovime anda pereõdedele senisest selgema regulatsiooni nii seaduse tasemel kui selged volitusnormid selle kohta, mida pereõde teha võiks. Nii oleme ette pannud, et pereõed võiksid kroonilise haigusega patsienti jälgida ja nõustada vastavalt ravijuhistele. Näiteks võib tuua kõrgvererõhktõvega haiged, diabeedihaiged või südame-veresoonkonnahaiged. See peaks natukene leevendama perearstide koormust, kui pereõed saavad teatud juhtudel teostada esmast vastuvõttu ja vajadusel ka ravi määrata. Praegu on eelnõust veel väljas pereõdede õigus retsepti kirjutada, Sotsiaalministeerium peab selle üle veel nii perearstide seltsi kui pereõdedega nõu. Ka eile toimus meil pikem nõupidamine, kuidas perearstidele vastu tulles pereõdedele veelgi laiemaid volitusi anda, aga see jääb parlamendil juba järgmisel aastal menetleda.
Nii et kui parlament on nõus, et pereõdede tegevus võiks seaduses regulatsiooni leida ja et pereõdedele võiks kehtestada selged õigused ja kohustused, siis valitsus palub selle seaduse võimalikult kiiresti ehk veel enne jõuluaega vastu võtta. Perearstidega sõlmitakse nimelt 1. jaanuarist uued lepingud ja oleks väga hea, kui me saaksime need lepingud sõlmida juba uuel õiguslikul alusel. Aitäh!

Tänan! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Palun nüüd sotsiaalkomisjoni nimel ettekandeks Riigikogu kõnetooli kolleeg Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu nii 7. kui ka 8. detsembril, ja eile siis pikemalt. Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu tutvustas komisjonile Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõuniku kohusetäitja Pille Saar. Kuna minister juba tutvustas seda lühikest eelnõu põhjalikult, siis mina omalt poolt tutvustaksin neid otsuseid, mis komisjon konsensusega langetas. Komisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. detsember kell 10, saata eelnõu 637 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 16. detsembril ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu seadusena vastu 17. detsembril. Aitäh!

Tänan! Küsimusi ei ole. Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, seega läbirääkimisi ei avata. Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 637 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 14. detsembri kell 10.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli veel kord sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga viiakse aktsiisiseadus kooskõlla uue Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiiviga 2008/118, mis asendab kehtivat direktiivi 92/12. Direktiivi muudeti aktsiisiga maksustamise põhimõtete lihtsustamiseks, sõnastuse kaasajastamiseks, praktikas esile kerkinud probleemide lahendamiseks ning liikmesriikide vahel veetava aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba elektroonilise saatelehe süsteemi seadustamiseks. Alates 2010. aasta 1. aprillist peab teise liikmesriiki veetava aktsiisikaubaga olema kaasas ka elektrooniline saateleht. Eesti-siseste lähetuste puhul jääb kord endiseks, elektroonilist saatelehte võib asendada pabersaatelehega vaid juhul, kui saatelehe elektroonilist süsteemi ei ole võimalik kasutada. Saatelehe elektroonilise süsteemi väljatöötamise arendamise ja hooldamise kulud kannab maksuhaldur, kuna tegemist on tsentraalse süsteemiga, millele on juurdepääs e-maksuameti kaudu. Taani ja Poola on teatanud e-saatelehe rakendamise edasilükkamisest 1. aprillilt 2010. aastal 1. jaanuarile 2011. Tänavu oktoobris toimunud aktsiisikomitee koosolekul otsustati kasutada pabersaatelehte aktsiisikauba lähetamiseks Taani ja Poola.
Lisaks elektroonilisele saatelehele sätestatakse direktiivi muudatusega veel mitmeid teisi lihtsustusi ettevõtjale. Näiteks nähakse ette protseduur, kuidas vedada ühest liikmesriigist imporditud aktsiisikaupa teise liikmesriiki ilma importimise liikmesriigis aktsiisi maksmata ning tolliprotseduuri kohaldamata. Praegu peab teises liikmesriigis asuva aktsiisilao pidaja aktsiisikauba importimiseks Eesti kaudu kasutama tolliprotseduure, et vedada kaupa ilma aktsiisi maksmata oma aktsiisilattu. Uus kord võimaldab aktsiisikauba liikumist liikmesriikide vahel vaid aktsiisiprotseduure kasutades. Samuti võib aktsiisilaopidajast ettevõtja edaspidi võtta aktsiisikaupa vastu väljaspool aktsiisiladu kohas, kuhu see kaup lõpuks jõudma peaks, kui seda lubab aktsiisikauba sihtkoha liikmesriik.
Uuest direktiivist tulenevad aktsiisikauba maksustamise põhimõtete täpsustused lihtsustavad nii ettevõtjate tegevust maksuseadustest tulenevate nõuete täitmisel kui ka maksuhalduri tööd järelevalve teostamisel nende nõuete täitmise üle.
Peale direktiivist tulenevate muudatuste on eelnõu koostamisel arvestatud maksuhalduri esitatud ettepanekutega, millest olulisimad muudatused on järgmised. Aktsiisitegevusloa väljastamise aega pikendatakse 30 päevalt 60 päevani, kui tegemist on aktsiisilaoga, kus toodetakse kaupa. See on vajalik, et aktsiisikauba tootmise dokumentatsiooniga saaks põhjalikumalt tutvuda. Niisuguseks dokumentatsiooniks on näiteks torustike skeemid ja aktsiisikauba tootmise tehnoloogiline kirjeldus. Tegevuslubade kehtivuse peatamise ja nende andmisest keeldumise aluseid täiendatakse maksumärgi võltsimise juhtumitega. Muudatuste kohaselt ei tunnistata tegevuslubasid edaspidi kehtetuks pankrotimenetluse algatamise momendil, et võimaldada ettevõtja tegevuse jätkamine, kui kohtuotsuse alusel ei ole pankrotimenetluseks põhjust.
Direktiivi muudatustest tulenevad sätted on kavas jõustada 2010. aasta 1. aprillil. Ülejäänud muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. jaanuaril. Palume eelnõu toetada. Tänan!

Tänan! Küsimusi ei ole. Aitäh, hea minister! Rahanduskomisjonipoolseks ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 23. novembril. Komisjoni istungil tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Heidi Vessel. Eelnõu sisu ma ei soovi väga pikalt tutvustada, kuna  minister Pevkur seda juba tegi. Komisjonis eelnõu sisu kohta küsimusi üles ei kerkinud ning komisjon otsustas konsensusega eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 23. detsember kell 12. Aitäh!

Tundub, et küsimusi ei kerkinud ka Riigikogu suures saalis. Aitäh, hea ettekandja! Seaduseelnõu 625 lugemisel on nüüd võimalik avada läbirääkimised. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, seega läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 625 esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 23. detsembri kell 12.

Järgmine, 26. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kõnetooli palun taas sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitab teile arutamiseks seaduseelnõu, mille nime aseesimees just ette luges ja millega muudetakse pea kõiki olulisimaid finantssektori seadusi. Eelnõu peamine eesmärk on avatum ja selgem finantsteenuste piiriülese osutamise regulatsioon. Eelnõuga nähakse väljaspool Euroopa Liitu asuvatele investeerimisteenuste pakkujatele ja kindlustusandjatele ette senisest laiemad võimalused tegutseda Eestis piiriüleselt. Suurenevad ka Eesti kindlustusandjate ja -vahendajate võimalused pakkuda oma teenuseid piiriüleselt väljaspool Euroopa Liitu, näiteks kolmandates riikides. Eelnõu jõustudes ei pea välisriikide kindlustus- või investeerimisteenuste pakkujad selleks, et pakkuda oma teenuseid Eestis, enam tingimata asutama siin tütarettevõtte või filiaali. Praegu võivad Eestis piiriüleselt tegutseda Euroopa Liidu riikide finantssektori ettevõtjad – selline norm tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja vastavad reeglid on direktiividega harmoneeritud.
Eelnõu näeb kolmandate riikide ettevõtjatele ette siiski üsna ranged tingimused, mida tuleb täita, saamaks Eestis piiriülese tegutsemise õigust. Need nõuded on eelkõige järelevalvega seotud ja peavad tagama Eesti tarbijate õiguste kaitse ning finantsturu usaldusväärsuse ja stabiilsuse. Eelkõige on välisriigi finantsteenuse pakkujal piiriüleseks tegutsemiseks Eestis tarvis Finantsinspektsiooni luba. Loa andmisel kontrollib inspektsioon, milline on olnud loa taotleja senine tegevus tema päritoluriigis ja kas ta vastab seaduses sätestatud nõuetele.
Eelnõus nähakse ette ka need juhud, millal Finantsinspektsioonil on õigus kolmanda riigi teenusepakkujalt juba välja antud piiriülese tegutsemise luba ära võtta. Näiteks saab loa ära võtta, kui peaks ilmnema, et ettevõtja ei täida meie seadustest tulenevaid nõudeid. Samuti on oluline, et Eestis piiriüleselt tegutseva välisriigi ettevõtja üle saaks teostada tõhusat finantsjärelevalvet. Eelnõu näeb ette, et Finantsinspektsioonil peab olema võimalus teha koostööd ettevõtja päritoluriigi finantsjärelevalve asutusega, näiteks vahetada vajalikku teavet. Kui puudub võimalus tõhusaks järelevalveasutuste koostööks, võib Finantsinspektsioon välisriigi ettevõtjat Eesti turule mitte lubada või juba välja antud loa ära võtta.
Eelnõuga ei muudeta kohustuslikke pensionifonde ja panku puudutavaid sätteid, st et kui näiteks kolmanda riigi pank soovib Eestis oma teenuseid pakkuda, peab ta siin asutama kas oma tütarettevõtte või filiaali.
Eelnõu ettevalmistamine on olnud üks osa Eestis käivitatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni ehk OECD-ga ühinemise protsessist. Eeldatavasti saab Eesti OECD liikmeks järgmisel aastal ning sellest tulenevalt on oluline viia Eesti seadustik kooskõlla selle rahvusvahelise organisatsiooni nõuetega enne ühinemist.
Eelnõuga tehakse ka mõned muudatused, mis otseselt ei puuduta OECD-ga ühinemist. Nimelt muudetakse Finantsinspektsiooni seadust, et suurendada Finantsinspektsiooni võimalusi rahvusvaheliste institutsioonidega koostööd teha. Palume seaduseelnõu toetada! Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Tänan, lugupeetud minister! Palun nüüd kõnetooli rahanduskomisjoni esindaja Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Enne kui ma mõne sõnaga täiendan sotsiaalministri poolt tänuväärselt ette loetud eelnõu sisu poolt, annan kõigepealt, et mul meelest ära ei läheks, ülevaate protokollilistest küsimustest. Komisjon arutas eelnõu 23. novembril. Algatajate esindajana olid kohal Rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna juhataja Thomas Auväärt ja jurist Kristel Toom. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati pärast seda, kui komisjon oli üksmeelselt otsustanud eelnõu toetada, 23. detsember kell 12.
Komisjoni huvitasid selle eelnõu puhul kõige rohkem sätted, mis on seotud Finantsinspektsiooni tegevusega. Finantsinspektsioon teeb ka praegu teiste inspektsioonidega rahvusvahelist koostööd ja selle eelnõu valguses kohustused tõesti mõnevõrra muutuvad. Küsimus ei ole mitte ainult lepingulises koostöös teiste riikide finantsjärelevalve asutustega, vaid see seadus annab Eesti Finantsinspektsioonile võimaluse, vaatamata sellele, et piiriülene teenuste pakkumine finantsvahenduses, kindlustustegevuses, investeerimisfondide osas ja ka panganduses mõnevõrra suureneb, teha küllalt järske ja tõsiseid otsuseid. Seda mitmel põhjusel, kaasa arvatud näiteks siis, kui selle riigi finantsinspektsiooniga, kust pank või kindlustusselts pärit on, koostöö ei laabu. Teisisõnu peab tegu olema küllalt tõsiste põhjustega, kui meie inspektsioon asja algatab.
Ministri selgitatule lisaks tahan juhtida Riigikogu liikmete tähelepanu sellele, et mõnevõrra muutub asi selles mõttes keerukamaks, et meil kehtivad Euroopa Liidust tulenevad kohustused ja õigused, mis on jõus kogu Euroopa majandusruumis, ja nüüd tekivad veel teatud eriliigilised regulatsioonid mitmes valdkonnas, mis on seotud nende riikidega, kes sinna majandusruumi ei kuulu, kuid on seotud sellega, et me soovime saada OECD täisliikmeks. Need läbirääkimised päevast päeva praegu käivad. Need riigid, kelle ees meie turg rohkem avaneb, on Austraalia, Jaapan, Šveits, Kanada, Lõuna-Korea, Mehhiko, Uus-Meremaa, Türgi ja USA, kes Euroopa Liidu majandusruumi teatavasti ei kuulu. Nende riikide teenusepakkujate piiriülese tegevuse võimalused suurenevad ja vastavalt suurenevad ka meie teenusepakkujate võimalused nendes riikides.
Miks on krediidiasutustele erand tehtud? See on seotud sellega, et Eesti tegi Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinedes reservatsiooni: panga- ja krediidiasutuse avamisel Eestis on vajalik Eesti Panga luba. Registreerimine vastavalt Eesti seadustele on juba selle rahvusvahelise lepinguga meie poolt reservatsioonina kirja pandud ja Eesti seda ka kasutab.
Tahan toonitada tõsiasja, mida Hanno Pevkur juba nimetas, et pensionifondide puhul jäävad meil kehtima natuke rangemad nõuded kui muude investeerimisfondide puhul. Seda lihtsal põhjusel, et meie teise samba kohustusliku kogumispensioni fondid on õigustatult üks osa Eesti sotsiaalkindlustussüsteemist ja tänu sellele on järelevalve nende üle mõnevõrra tõhusam. Ning see mõnevõrra tõhusam järelevalve on kindlasti vajalik. Muus osas andis minister minu arvates teile juba ammendava selgituse.
Kordan veel kord, et rahanduskomisjon toetas üksmeelselt selle eelnõu edasist menetlemist. Aitäh!

Tänan! Ettekanne oli ilmselt nii põhjalik, et küsimusi ei ole. Kas on soov avada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Seega on seaduseelnõu 626 esimene lugemine lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. detsembri kell 12.

Tänane 27. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kõnetooli palun taas sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head parlamendiliikmed! Menetluses oleva maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on vähendada maamaksuvõlgnike arvu ja maamaksu kogumise kulusid. Eelnõu loob eelduse maksuvõla tekke ennetamiseks. Praeguse kolme maksetähtaja puhul on iseloomulik, et iga tähtpäeva saabumise järel kasvab hüppeliselt maksuvõlgnike arv. Maksusummad on enamasti väikesed ja nende sissenõudmine kulukas. Selle eelnõuga soovitakse asendada kolm maamaksu tähtaega kahega: 31. märtsi ja 1. oktoobriga. Esimene tasumise tähtpäev kattub füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise lõpptähtajaga ja maksuhaldur väljastab maksuteated 15. veebruariks. Seega on inimesel tuludeklaratsiooni täitmise ajal teada tema maamaksukohustuse suurus ning tal on võimalik jätta tagastamisele kuuluvast tulumaksust maamaksusuurune summa tagasi taotlemata. Inimese jaoks väheneb seeläbi ka pangatehingute kulu. Praegu kehtiva maksusumma kolmeks jagamise asemel jagatakse maksusumma kahele tähtpäevale ning 1000 kroonist väiksem maamaks tuleb tasuda 31. märtsiks tervenisti. 1000 krooni ületava maamaksu puhul tuleb 31. märtsiks tasuda vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 1000 krooni.
Eelnõuga tõstetakse maamaksu määramise alampiir 20 kroonilt 50 kroonini. Selle tulemusena saab jätta väljastamata umbes 128 000 maamaksuteadet, mis on 2–3% senistest teadetest, kuid maamaksu kogulaekumine väheneb vaid 0,55%. Postikulu hoitakse kokku ka sellega, et e-maksuameti kasutajatele saadetakse ainult elektrooniline maksuteade. Otsene postikulu kokkuhoid on vähemalt 3 miljonit krooni. See olekski kõik. Palun eelnõu toetada! Tänan!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Palun, Helle Kalda!

Lugupeetud minister! Ääretult kurb on, et valitsusel on nüüd tekkinud säärane komme, et minister ei käi enam rahanduskomisjonis ja isegi nii tähtsat eelnõu ei kanna ette minister. Nii ei saagi seda eelnõu menetledes küsida ministri seisukohti. Teie käsitlesite ainult väga väikest osa sellest eelnõust ja seepärast on mul küsimus, mis puudutab kohalike omavalitsuste tasandit. Tulenevalt maksukorralduse seadusest, mis jõustus 1. jaanuaril 2009 ja millega vähendati maksude intressi just administreerimiskulude tõttu, kaotas kohalik omavalitsus intressitulusid ja peab need summad nüüd ise leidma. Tänase eelnõuga teete te kohalikele omavalitsustele järjekordselt ülekohut, sest nendele jääb laekumata 4,2 miljonit krooni tulu. Öelge palun, millega hakatakse kompenseerima kohalikele omavalitsustele seda saamata jäänud tulu.

Aitäh küsimuse eest! Mis puutub rahandusministri olemasolusse, siis jah, ta palus minul selle ettekande teha, kuna tal olid konkreetsed põhjused, miks ta siia ei saanud tulla. Kindlasti ei olnud põhjus see, et ta polnud valmis seda ettekannet siin tegema ja seda eelnõu kaitsma. Kui rahandusminister on järgmine kord infotunnis, siis ma soovitan teil see eelnõu infotunni raames veidi täpsemalt läbi käia.
Mis puutub omavalitsustesse, siis jah, piirmäära 50 kroonini tõstmise tõttu on Rahandusministeeriumi hinnangul 13 omavalitsust, kes kaotavad veidi üle 5% eeldatavast maamaksutulust. Näiteks võib tuua Kallaste linna, kus koguvähenemine võiks praeguste andmete kohaselt olla 8800 krooni, või Kihnu valla, kus vähenemine oleks 4900 krooni. See tulu kahaneks ka Võru ja Viljandi linnal: Võrus pea 75 000 krooni ja Viljandis 118 000 krooni. Need on Rahandusministeeriumi arvutused. Teiselt poolt vaatab sellest eelnõust vastu suur kulude kokkuhoid. Nüüd oleneb omavalitsuste ja Rahandusministeeriumi läbirääkimistest, kuidas muud rahastamispooled on. Aga praegu on selline ettepanek tehtud, arvestades peamiselt seda, kuidas vähendada maksuvõlgnike arvu ja optimeerida maamaksu kogumisega seotud kulusid.

Inara Luigas, esimene küsimus palun!

Lugupeetud minister! Mina küsin selle summalise piirmäära kehtestamise kohta. Enne oli maamaksuseaduse järgi kord, et maamaksu maksjal, kes näiteks maksis 600 krooni, oli õigus jagada see summa kolme jakku ja teha just niiviisi väljamaksed oma pere rahakotist. Nüüd te kohustate kõiki neid inimesi makseid tegema korraga esimeseks tähtajaks. See tähendab, et kui maamaksu summa on 800 krooni, on inimene kohustatud selle maksma 31. märtsiks. Kas te arvate, et kõik kodanikud on võimelised tasuma nii suure summa esimeseks tähtajaks? Kas te ei karda, et tuleb veelgi enam maksuvõlglasi?

Minu arusaamist mööda ja ka Rahandusministeeriumist saadud info kohaselt on praegu üks suuri muresid see, et kui maksu maksmine on jagatud kolmeks osaks, siis iga kord pärast maksu laekumise tähtpäeva tekib vormiliselt väga suur hulk maksuvõlgnikke. Samas on tegu väga väikeste maksuvõla summadega. Kui võtta näiteks seesama 600 krooni ja too 600 krooni on jagatud kolmeks ja inimene jätab selle summa maksmata, siis see tähendab seda, et 200-kroonine maksuvõlg tuleb maksuametil üles võtta ja alustada selle sissenõudmise menetlust. Seepärast ongi maksuamet koostöös Rahandusministeeriumiga teinud ettepaneku maksuseadust niimoodi muuta, et oleks võimalik ühelt poolt, nagu ma ütlesin, kokku hoida nii posti- kui menetluskulusid ja teisalt siis püüda selle poole, et maksmise protsess oleks võimalikult optimaalne.
Sotsiaalministeeriumi vaatenurgast ma kindlasti möönan, et inimestel on nüüd vaja senisest rohkem oma väljaminekuid planeerida. Aga nagu Rahandusministeerium on ette pannud, läheb esimene maksuteade välja varem ja makse on inimestel tuludeklaratsiooni esitamise tähtajaks teada. Ja kui kellelgi on õigus maksutagastusi saada, siis on võimalik kohe need summad omavahel siduda.
Eks parlamendimenetlus näita, milline see eelnõu lõplikult tuleb, aga loodan väga, et see saab siin saalis heakskiidu. Aga kui eelnõu on võimalik paremaks teha, siis kõik ettepanekud on kindlasti teretulnud ja ministeerium vaatab need läbi.

Helle Kalda, teine küsimus, palun!

Muidugi aitäh nõuande eest infotunnis eelnõu kohta küsida, aga selle eelnõu muudatuste tähtaeg on homme kell 10, nii et vaevalt mul vahepeal on võimalik oma küsimus ministrile esitada. Aga ma ikkagi jätkaksin kohaliku omavalitsuse tasandil. Eelmine kord, kui seesama küsimus oli arutamisel, siis kuna maamaksust saadav tulu kohalikes omavalitsustes vähenes, suurendati nende osa 0,03 protsendipunkti võrra. Vahepeal, te teate küll, võeti kohalikelt omavalitsustelt see ära. Ning sellest hoolimata, et kohalikud omavalitsused ei olnud nimetatud eelnõu kooskõlastanud, valitsus selle esitas. Te ütlesite, et kellegagi käisid läbirääkimised. Kellega see eelnõu kooskõlastati? Ja vastake ka küsimusele: kas on plaanis kohalikele omavalitsustele see muudatus kompenseerida? Riik, jah, võidab selle eelnõuga, aga kohalike omavalitsuste tulubaasi arvel.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks e-õiguse kaudu loomulikult kõikidele ministeeriumidele, lisaks Eesti Maaomavalitsuste Liidule ja Eesti Linnade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Maksumaksjate Liidule. Suures osas on kõik märkused ja ettepanekud arvestatud. Kooskõlastusringi märkustest niipalju, et Eesti Linnade Liit ei nõustunud alammäära tõstmisega 20 kroonilt 50 kroonini. Selle märkuse arvestamata jätmise põhjendus on järgmine. 20 krooni suuruse piiri puhul on maamaksuteate väljastamine ja maamaksu haldamine kulukam kui saadav tulu. Just seetõttu on vaja tõsta maksu määramise alampiir 50 kroonini. Maamaks on riiklik maks, mis laekub omavalitsusüksuse eelarvesse. Maksuhalduse kulu on sellisel juhul täielikult riigi kanda, kohalik omavalitsus selle kuluga arvestama ei pea. Seetõttu on ootuspärane, et kohalikud omavalitsused ei näe vajadust arvestada maksukogumise kuluga. Kuluargumendist lähtudes peab Rahandusministeerium vajalikuks tõsta maksu määramise piiri nii, et maksukogumise kulu ei ületaks saadavat tulu. Sama ettepaneku tegi ka Eesti Omavalitsuste Liit ja Rahandusministeeriumi põhjendus, miks seda mitte arvestada, oli sama.
Teisel kooskõlastusringil tegi Justiitsministeerium paar ettepanekut ja neid on arvestatud osaliselt. Siin on mõned tehnilised nüansid, mitte summalised nüansid. Selline oli kooskõlastusring, selline oli kooskõlastusringilt saadud tagasiside ja sellised olid Rahandusministeeriumi vastused märkustele.

Inara Luigas, teine küsimus, palun!

Austatud minister! Küsin veel kord selle summalise piirmäära, 1000 krooni kohta. Millistele arvutustele või analüüsidele toetudes saadi see 1000 krooni, millest väiksema või millega võrdse summa puhul peab maksukohustuslane maamaksu tasuma esimeseks tähtpäevaks? Kuidas te selle 1000 krooni saite? Miks mitte näiteks 500 krooni?

Rahandusministeeriumi arvutustes võeti aluseks kõikide maksuteadete aritmeetiline keskmine. Praeguste maksuteadete aritmeetiline keskmine on umbes 850 krooni ja sellest tulenevalt peeti õigeks kehtestada esimese osamakse piirsuuruseks 1000 krooni.

Valeri Korb, palun!

Lugupeetud härra minister! Kas me saime õigesti aru, et käesoleva seaduseelnõu vastuvõtmisega kaotavad inimesed ja kohalikud omavalitsused ning võidab riik?

Ei, kindlasti inimesed ei kaota. Inimestele määratava maamaksu suurus jääb endiseks. Maamaksu suurus ei muutu. Mis puutub omavalitsustesse, siis jah, maamaksu määramise alampiiri tõstmisega 20-lt kroonilt 50-le kaotab osa omavalitsusi teatud osa maamaksutulust. Aga teisalt võib öelda, et kuna maamaksu määramise piir tõuseb 50 kroonini, siis osale isikutele enam seda maksu ei määratagi ja need inimesed võidavad. Ent tolle maksu arvestamise kulud kindlasti vähenevad ja riigieelarve kulude pool on sellega seoses väiksem.

Ain Seppik, palun!

Lugupeetud minister! Mul on niisugune lühike küsimus: miks selle eelnõuga nii meeletult kiire on? Ei lubata isegi läbi mõelda muudatusettepanekuid. Kas pärast jõule tahetakse kiiresti hakata vanainimestelt seda 1000 krooni koorima või 2010. aastal? Kas see on valitsusel juba sisse planeeritud või millest see niisugune kiirustamine aasta lõpus?

Ma võtan kohe eelnõu lahti. Kui me vaatame eelnõu § 2, siis on pandud ette, et käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril. Sellest tulenevalt võiks eeldada, et kui parlament seda eelnõu kiiresti menetleb, siis võiksime arvestada sellega, et maksuamet saadab inimestele järgmise aasta maksuteated välja uue korra kohaselt.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud minister! Ma tahaksin täpsustada, kui hästi on eelnõu initsiaatorid selle kooskõlastanud omavalitsuste ja omavalitsuste liitudega, näiteks linnade liiduga. Kas kooskõlastamisprotsessis oli vastuväiteid? Seega soovin ma oma küsimusega täpsustada kohalike omavalitsuste positsiooni.

Ma vastasin juba kaks küsimust tagasi täpselt analoogsele küsimusele. Lugesin ette, kellele eelnõu kooskõlastamiseks saadeti. Loen uuesti ette: see läks kõikidele ministeeriumidele, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maksumaksjate Liidule arvamuse saamiseks. Kooskõlastusringilt tuli linnade liidult ja maaomavalitsuste liidult üks ja sama ettepanek, mis puudutas alampiiri tõstmist 50 kroonini. Lugesin teile ette ka seletuse, miks Rahandusministeerium pidas mõistlikuks alampiiri 20-lt 50 kroonile tõsta.

Ain Seppik, teine küsimus, palun!

Austatud minister! See seaduseelnõu ja selle vastuvõtmise protseduur on selge näide halvast õigusloome tavast, mis on kahjuks kohati juurdunud ja millele president on korduvalt parlamendi tähelepanu pööranud. Kui me teeme arvutuse, siis saame, et kui president selle seaduse jõustab, siis jõutakse ühele poole mõni päev enne aasta lõppu ja seadus peaks 1. jaanuaril kehtima hakkama. Öelge mulle ikkagi – enne te ei öelnud –, mis on sisuline põhjus, et seadus ei võiks kehtima hakata näiteks 1. märtsil või 1. juulil. Inimesed saaksid harjuda. Mis selle sisuline põhjus on?

Jah, eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril. Aga me peame arvestama, et maksuteated tuleb eelnõu kohaselt kõikidele inimestele välja saata hiljemalt 15. veebruariks ja on selge, et maksuametil peab olema õiguslik alus, mille järgi maksuteated vormistada. Praegu tuleb ju maksusummad jagada kolme ossa ning muudatuse korral on vaja teha infotehnoloogilised parandused ja arvutada summad ümber kahte ossa, et saata inimestele maksuteated 15. veebruariks välja. Nii et on igati mõistetav, et kui maksuametil on soov järgmise aasta maamaksu koguda uue korra kohaselt, siis ei ole teist varianti, kui jõustada seadus 1. jaanuaril. Teine variant oleks jõustada see 1. jaanuaril 2011, nii et järgmine aasta ei muutu midagi ja uuendus tuleb 2011. aastast. Kui on soov järgmisest aastast, siis ei maksa jõustada seadusmuudatust 1. aprillil või 1. juunil, sest maksuteated lähevad varem välja. Just maksuteadete väljasaatmise aeg muudab eelnõu vastuvõtmise enne 1. jaanuari äärmiselt oluliseks.

Kalev Kallo, palun!

Lugupeetud minister! Kui riik on nutikas tegema seadusi, et inimestele kuidagi midagi teistmoodi teha, siis inimesed tikuvad olema veel nutikamad. Kuna seadus on juba loodud, siis on käiku läinud selline toiming, et korteriühistutes jaotatakse n-ö mõtteline maaosa iga korteri juurde, mille tulemusena võib jääda iga korteri maamaks alla 50 krooni ja omanikud ei maksa midagi. Seega tehakse see nii ära, et ühistu ei maksa maja eest tervikuna, mille korral maamaksu summa oleks suurem, vaid iga tükk jääb korteri juurde. Tegelikult me võime kaotada tervete kortermajade maamaksud – seda see eelnõu ei takista. Kokkuvõttes on kohalike omavalitsuste kaotus kordades suurem, kui Rahandusministeerium on eeldanud. Kuidas seda väljavaadet on arvestatud?

Kindlasti sama palju või rohkemgi, kui on nutikaid seadusloojaid, on nutikaid inimesi, kes püüavad seadusest kõrvale hiilida. Selle seaduse mõte kindlasti ei ole kutsuda inimesi üles jagama oma kinnistuid väikesteks tükkideks. Kui me vaatame korteriühistuid, siis korteriühistute puhul on kinnistu ju üks. Seal on tegemist mõtteliste osadega ja korteriühistu maa reaalosadeks jagamise eeldus peaks olema see, et tekib ka nii suur hulk kinnisasju. Ma jään teile võib-olla natuke vastuse võlgu, aga ma kujutan ette, et see ei ole puhttehniliselt võimalik, et me hakkame 50 või 100 korteriga maja jagama reaalosadeks ja eraldi kinnistuteks, see oleks äärmiselt keerukas ja äärmiselt pikk protsess. Aga aitäh küsimuse eest ja tähelepanu juhtimise eest! Kindlasti maksuamet peab sellega arvestama. Ma tegelikult eeldan, et sellised võimalused on läbi käidud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, hea minister! Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Margus Tsahkna!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 26. novembri istungil. Eelnõu algataja esindajana osales komisjoni istungil Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Kristo Madrus. Komisjonis oli arutlusteema eelkõige eelnõu jõustumise kuupäev ja sellest tulenev. Kuigi eelnõu kohaselt peaks seadus jõustuma 2010. aasta 1. jaanuaril, omandab seadus tegeliku mõju normi adressaatide jaoks hiljem. Tähtajad mõjutavad esimesena Maksu- ja Tolliameti tegevust, kes peab väljastama maamaksuteated senisest varem: 15. veebruariks senise 15. märtsi asemel. Maksuhaldur on selliseks muudatuseks valmis. Maksumaksjate jaoks saabub esimene tasumise päev senise 15. aprilli asemel 31. märtsil. Uue normiga tutvumise aega on maksumaksjatel ligi kolm kuud.
Küsimused puudutasid ka halduskulude võimalikku vähenemist seoses muudatustega. Postikulude kokkuhoid on arvestuslikult 1,2 miljonit krooni ja elektroonilise teate väljastamisega saavutatav kokkuhoid 2 miljonit krooni. Nii et kokku natuke üle kolme miljoni krooni. Rahanduskomisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. detsember kell 10. Otsus oli konsensuslik.

Aitäh ettekande eest! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Inara Luigase!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid, nii palju kui teid siia saali on jäänud! Paar märkust selle seaduseelnõu kohta. Kui me rahanduskomisjonis seda menetlema hakkasime, siis tundus tegu olevat üpris süütu eelnõuga. Aga mida süvenenumalt me sellesse tungisime, seda rohkem lahkhelisid tekkis.
Kõigepealt puudutaksin maamaksu tasumise tähtpäevi. Kui enne oli maamaksuseaduses kolm tasumise tähtaega – 15. aprill, 15. juuli ja 15. oktoober –, siis nüüd muudetakse seadust nii, et jääb kaks tasumise tähtpäeva: 31. märts ja 1. oktoober. Aga see selleks.
Lisaks tuuakse sisse täiesti uus mõiste, see on "summaline piirmäär", mis on 1000 krooni. Nagu me täna kuulsime, on see saadud mingite aritmeetiliste keskmiste arvutamise teel. Kuid olgem ausad, avalikkuses pole olnud mingit diskussiooni, kas see 1000 krooni on ikkagi igaühele taskukohane juba 31. märtsiks ära maksta. See tähendab seda, et kui maamaksu summa on 500 krooni, tuleb inimesel see summa maksta, kui on 200 krooni, tuleb tal see summa maksta, ja kui on 1200 krooni, siis esimese makse peab ikkagi tegema 1000 krooni ulatuses, olenemata sellest, kas maksumaksja on pensionär, on ta töötu või paljulapselise pere pea. On loogiline, et selle seaduseelnõuga tahetakse saavutada seda, et juba esimeseks maksutähtajaks soovitakse saada suurem summa ja üldse olulisem osa maamaksust. Maksu- ja Tolliameti andmetel ja ka statistika kohaselt tasub valdav osa füüsilistest isikutest maamaksu alla 1000 krooni.
Samas me kuulsime ministrilt, et juriidiliste isikute saamata jäävad summad on järgmised: Kallastel jääb saamata 8800 krooni, Kihnul 4900 krooni, Võru linnal 75 000 krooni. Kas tõepoolest riik teeb seadusmuudatuse jälle kohalike omavalitsuste tulubaasi arvel? Kui me oleme siin arutanud omavalitsuste olukorda, siis reformierakondlane, hea kolleeg Peep Aru on alati pahandanud selle üle, et riik on omavalitsustele liiga teinud. Nüüd aga näiteks Viljandi linn kaotab selle seadusmuudatusega 118 000 krooni, ent, nagu me ministrilt kuulsime, selle kompenseerimist ei nähta üldse ette.
Edasi: maamaksu määramise alampiiri tõstmine 20 kroonilt 50 kroonile. Tõepoolest, nagu Kalev Kallo juba mainis, tekib riigis olukord, kus tegelikult hakataksegi kasutama sellist võimalust, et arvutatakse ruttu välja, milline on see maamaksuosa, ja tekib teatud hulk inimesi, kes ei hakkagi maamaksu tasuma. Piirmäära tõstmisega jääb väljastamata 128 000 maksuteadet, mis on üks neljandik kõikidest kuludest. See kokkuhoid tehakse Maksu- ja Tolliametis, aga riik hoiab kulusid kokku kohalike omavalitsuste arvel. Meie selliseid asju küll õigeks ei pea.
Ütleksin veel niipalju, et tõepoolest on huvitav, miks selline kiirus selle seaduseelnõuga. Aasta lõpuni on jäänud väga vähe päevi ja kohe peab uus seadus hakkama kehtima. Miks ei võiks seda seadust muuta nii, et see hakkaks kehtima aastal 2011 ja vana korra kohaselt tehtaks kõiki asju edasi? Ka Eesti Linnade Liit ei ole kooskõlastanud eelnõu § 1, mille kohaselt muudetakse maamaksu määramise ja maamaksuvõlalt arvutatud intressi määramise alampiiri 20 kroonilt 50 kroonile. Samuti pole kooskõlastust andnud Eesti Maaomavalitsuste Liit. Eesti Keskerakond kindlasti esitab selle seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 636 esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 10. detsembri kell 10.

Tänase päevakorra 28. punkt on Vabariigi valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks on Riigikogu kõnetooli juba tulnud sotsiaalminister Hanno Pevkur. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Eesti Vabariigi Valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu eesmärk on kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, st jagada maksustamise õigusi lepinguosaliste riikide vahel, hoida ära diskrimineerivat maksustamist ning tõkestada maksudest hoidumist. Koreaga sõlmitud tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni ehk OECD tüüplepingul, mida on läbirääkimiste käigus lepinguosaliste riikide delegatsioonide vastastikusel kokkuleppel muudetud või täiendatud. Erinevalt OECD mudellepingus sätestatud residendiriigi ainuõigusest litsentsitasude maksustamisel on Eesti ja Korea vahelises lepingus litsentsitasu piiratud maksustamise õigus antud ka tuluallika riigile. Piiratud maksustamise õigus tähendab siinkohal, et kinnipeetav maks ei või ületada 5% litsentsitasu brutosummast tööstus-, kaubandus- või teadusseadme kasutamise eest ning 10% litsentsitasu brutosummast kõigil muudel juhtudel. Topeltmaksustamise vältimiseks kasutab Eesti passiivsete tululiikide puhul – need on dividendid, intressid ja litsentsitasud – krediidimeetodit, muudel juhtudel vabastusmeetodit. Korea kasutab topeltmaksustamise vältimiseks vaid krediidimeetodit.
Sellega ma lõpetan ja palun Riigikogul seaduseelnõu 638 heaks kiita ja seda toetada. Aitäh!

Tänan! Küsimusi ei ole. Aitäh, hea minister! Palun nüüd kõnetooli rahanduskomisjoni nimel ettekandeks Harri Õunapuu!

Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 26. novembril. Algataja esindajana oli kohal Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Margit Aav. Komisjon tegi otsuse esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. detsember. Otsus oli konsensuslik. Arutamise käigus oli küsimus, kas on olulisi erinevusi OECD mudellepingust, aga minister sellest juba rääkis. Rohkem küsimusi ei olnud. Aitäh!

Aitäh ettekande eest! Küsimusi ei ole ja ka kõnesoove ei ole. Seega läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 638 esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 10. detsembri kell 10. Meie tänane istung on lõppenud. Aitäh ja ilusat õhtu jätku!

Istungi lõpp kell 18.49.