Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu üheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt on võimalus registreeruda nendel Riigikogu liikmetel, kes soovivad üle anda arupärimisi või eelnõusid. Palun, Kalle Laanet!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni kümme liiget tunnevad muret laevaühenduse pärast Ruhnu saarega. Sellega seoses on meil arupärimine regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Meie arupärimine sisaldab kaheksat küsimust. Loodan, et härra regionaalminister vastab neile. Aitäh!

Aitäh! Tundub, et rohkem soovi eelnõusid ja arupärimisi üle anda ei ole. Olen vastu võtnud ühe arupärimise ning see edastatakse adressaadile, nagu meie kodu- ja töökorra seadus ette näeb.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; teiseks,  Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud keeleseaduse ja kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; viiendaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; kuuendaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; seitsmendaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eile algatatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud üheksa Riigikogu liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Kolleegid! Viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14 Riigikogu liiget.
Kolleegid! Annan ka teada tänase päevakorra täpsustamisest. Tänase päevakorra viienda punkti, s.o eelnõu 412 teise lugemise arutelul teeb algatajate nimel ettekande haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Võime asuda tänase päevakorra juurde. Esimesena on meil päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajatel on soov avada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Võime asuda ette valmistama eelnõu lõpphääletust. Kolleegid! Kas võime asuda lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 576. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 86 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 576 on seadusena vastu võetud.

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Mani saare vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Harri Õunapuu! Aga enne seda, kolleegid, ma palun saalis vaikust!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjonile muudatusettepanekute esitamise tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud ja komisjon teeb konsensuslikult ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Tänan! Kas on küsimusi? Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra ettekandja! Ma palun vabandust, et ma esimesel lugemisel arutelu ehk väga pingsalt ei jälginud, aga ehk te lühidalt mõne sõnaga ütleksite, mis on selle eelnõu sisu ja kuidas kulgesid arutelud?

Kolleeg Marrandi! Et mitte teiste aega väga raisata, on mul teile ettepanek võtta  tagant lauast eelnõu seletuskiri ja asi endale selgeks teha. See oleks niisugune kodune töö.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Hea ettekandja! Minu mälus on Mani saar ikka teatud maksuparadiisina kinnistunud. Kas nüüdseks olukord enam nii hull ei ole ja meil ei ole põhjust karta, et keegi hakkab legaalselt seal oma tegelikke tulusid varjama?

See küsimus tekkis sul ilmselt rohkem kui kümne aasta taguse kogemuse põhjal. Selle lepingu vastuvõtmisel ja allkirjastamisel sulavad niisugused võimalused järjest väiksemaks ja asjaomane informatsioon, mis hakkab liikuma Eesti ja Mani saare vahel, avalikustab kõik asjad märgatavalt paremini, kui siiamaani tehtud on.

Igor Gräzin, palun!

Usun, et ma ennetan kolleeg Mark Soosaare küsimust. Tähendab, kust see nimi pärit on? Vanasti oli see Manilaid, mispärast ta nüüd on Mani saar?

Aitäh küsimuse eest, aga ma arvan, et see läheb natuke teemast välja. Võib-olla ma annan sulle abimaterjale, kus see saar üldse asub ja kuidas ta oma nime on saanud. Ma esitan selle paberi peal, siis saad natuke targemaks.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus nii isiklik ei ole. Ma küsin, kas järgmisena tuleb meil ratifitseerida samasugune leping näiteks Ahvenamaaga?

Ma ei ole kursis. Ei ole selliseid materjale näinud ega tea, et need on olemas.

Jaanus Marrandi, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma kuulan siin neid kolleeg Gräzini ja kolleeg Soosaare küsimusi ja vaatan ka seda eelnõu, mis on hästi lühike. Äkki te ikkagi paari sõnaga ütlete, miks just Mani saar. Mis saar see selline üldse on ja kuidas nüüd niimoodi ühe saarega säärane leping sõlmitakse?

Mulle tundub, et kolleegid tahavad väga põhjalikku kõnet saada. Selle kõige kohta on mul abimaterjali piisavalt ja ma võin vähemalt veerand tundi seda ette kanda. Aga ma arvan, et teiste kolleegide huvides ja arvestades tänast pikka päevakorda ei ole mõtet seda teed minna.

Kolleegidel on veel küsimusi. Palun, Peep Aru!

Hea ettekandja! Küsin lühidalt: mis sa arvad, kas see eelnõu on vastuvõtmiseks küps, kuigi kolm meie hulgas viibivat kolleegi ei ole päris täpselt asjale pihta saanud?

Kuna rahanduskomisjon on sellise ettepaneku teinud ja see otsus langetati konsensusega, siis ma arvan, et eelnõu on küps.

Tänan, austatud ettekandja! Kolleegidel on teile veel küsimusi. Palun, Sven Mikser!

Austatud ettekandja! Eesti on topeltmaksustamise vältimise lepingutega võrdlemisi vaevaliselt ja aeglaselt edasi liikunud ning seda kindlasti mitte üksnes meist sõltuvatel põhjustel. Ka meie oleme väike riik ja erilist tähelepanu me paljudes kaugetes maades vahest ei ärata. Aga kahtlemata on see kiiduväärne samm, et nüüd oleme ühe sellise lepinguni jälle jõudnud. Kas te valgustaksite meid vähemalt selles osas, millised on kaudsed ja otsesed maksud, kogu maksutase Mani saarel? See oleks nagu jätkuks kolleeg Riisalu küsimusele, mis puudutas võimalikku maksuparadiisi staatust ja võimalust, et Eesti maksumaksjad hakkavad oma makse maksma Mani saarel.

Komisjonis sellel teemal arutelu ei toimunud. Kuid on õige, et see protsess on pidev ja näiteks järgmine päevakorrapunkt on meil samasugune leping Iisraeliga. Ka Iisrael ei soovinud varasematel aegadel meiega üldse lepingut sõlmida. Aga nüüd, kui me oleme Euroopa Liidus, on tema huvi meie vastu samasugune nagu Mani saarel. Mis puutub sellesse konkreetsesse küsimusse, siis ma jään praegu vastuse võlgu. Katsun teile hiljem täiendavalt vastata.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, austatud ettekandja! Nüüd on kõigil kolleegidel võimalus avada sel teemal läbirääkimised. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ei laekunud ja tulenevalt rahanduskomisjoni ettepanekust võime asuda ette valmistama lõpphääletust. Kas võime asuda lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Mani saare vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 590. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Mani saare vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus on vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Iisraeli Riigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli taas rahanduskomisjoni liikme Harri Õunapuu!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nagu eelmise eelnõu puhul, ei tulnud muudatusettepanekuid ka selle eelnõu kohta ja komisjon tegi asja arutades konsensusliku ettepaneku panna see lõpphääletusele. Aitäh!

Tänan! Ka selle eelnõu kohta on küsimusi. Kolleeg Hannes Astok, palun!

Hea kõneleja! Kas nimetatud leping laieneb ka Palestiina omavalitsuse territooriumile?

Ei laiene.

Sven Mikser, palun!

Palestiina omavalitsuse kohta ma ei küsi, aga kuna hiljuti jõudis Euroopa Liidus lõppfaasi Lissaboni lepingu heakskiitmine ja Lissaboni lepingu rakendumine loob võimalused ka selliste maksuküsimuste üleeuroopaliseks reguleerimiseks, siis kas rahanduskomisjon arutas kõigi nende kolmandate riikidega topeltmaksustamise vältimise lepingute muutmise võimalikku vajadust lähtuvalt Lissaboni lepingu rakendamisest?

Lugupeetud küsija! Selle eelnõu piires seda probleemi üles ei kerkinud ja rahanduskomisjonis seda seni käsitletud ei ole, aga kui aeg läheb edasi, siis ehk tuleb seda arutada.

Jaanus Marrandi, palun!

Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab seda, kas komisjonis oli ka arutelu, kas on üldse olemas mingisugune andmestik, kui paljusid juriidilisi või füüsilisi isikuid see võiks mingi aja vältel puudutada? Kas asjale on olnud ka mingisugune konkreetne lähenemine, n-ö isikuti?

Kui suurt kodanike või ettevõtete-firmade arvu eelnõu puudutab, sellel teemal komisjonis arutelu ei toimunud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan juhtivkomisjoni ettekandjat! Kas kolleegidel on soov avada sel teemal läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud, seega tulenevalt komisjoni ettepanekust võime asuda ette valmistama eelnõu lõpphääletust. Kas võime asuda lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Iisraeli Riigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 602. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 602 on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse eelnõu teise lugemise arutelu toimus õiguskomisjonis 11. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 16. november, ühtegi ettepanekut ei laekunud. Õiguskomisjon valmistas seda eelnõu ette kolmel istungil: 17. novembril, 19. novembril ja 23. novembril. Me valmistasime koostöös Siseministeeriumiga ette 13 muudatusettepanekut. See toimus kirjavahetuse teel koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning puudutas eelkõige väljateenitud aastate pensioni regulatsiooni käsitlevaid muudatusettepanekuid. Nendel ma oma kõnes peatuksingi.
Kõigepealt 11. muudatusettepanekust muudatusettepanekute tabelis, mis puudutab politsei ja piirivalve seaduse § 70 muutmist. See tuleneb praktilisest vajadusest ja peaks aitama tagada täiendava õigusselguse. Kehtivas politseiteenistuse seaduses vastab politseiametniku palgaaste ...

Palun vabandust, hea ettekandja! Kolleegid, meil käib praegu seaduseelnõu arutelu ja ma palun saalis vaikust!

Tänan! Kehtivas politseiteenistuse seaduses vastab politseiametniku palgaaste tema ametiastmele ning vastuvõetud politsei ja piirivalve seaduse regulatsioonis on ametikohtade palgaastmestik kinnitatud teenistusastme kaudu, näiteks politseimajor jm. See aga ei võimalda eelnõu algatajate hinnangul paindlikult rakendada palkade kujundamist ühe ametigrupi siseselt, näiteks võib tuua ameti-, büroo- ja struktuuriüksuse juhid. Paragrahvi 70 lõike 3 muudatuse kohaselt hakkab politseiametniku astmepalk olema ametikohast sõltuv, palgaastmele vastav palgamäär. Muudatusega võetakse üle analoogne jaotus riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduses, mis lähtub palga määramisel ametikohast. Ühtlasi suurendatakse palgaastmete vahemikku, mis on osutunud palga määramisel liialt kitsaks ega arvesta sellega, et eri piirkondades võib samade struktuuriüksuste juhtidel olla erinev vastutus. Näiteks eeldab kehtiva regulatsiooni kohaselt kordonijuhi ametikoht majori teenistusastet ega arvesta sellega, et ühes kordonis võib olla juhi alluvuses viis isikut, teises hoopis 30 isikut. Paragrahvi 70 lõike 3 muudatuse kohaselt on kordonijuhi ametikoha palgaastme vahemik 11–15, seni on ette nähtud 13–14. Sellele lisandub ametniku personaalne teenistusastmetasu. Kehtestatava regulatsiooni kohaselt on võimalik astme sees näha ette palga erinevus lähtuvalt töö keerukusest ja vastutuse suurusest. Teisalt on § 70 lõikes 3 ametikohale kinnitatud teenistusastmed aluseks ka pensionide arvestamisel ning muudatust tuleb vaadata koos väljateenitud aastate pensione ehk nn eripensione saavate isikute pensionide indekseerimise sätetega. Palgaastmete jaotus ametikohast lähtuvalt on võimalik juhul, kui senistele eripensionäridele pensionide maksmine indekseeritakse.
Muudatusettepanek nr 12 räägib väljateenitud aastate pensioni regulatsiooni muudatustest, mis on tehtud politsei ja piirivalve seaduse § 100 lõikes 2, § 106 lõikes 1 ja §-des 114 ja 117 lõigetes 5 ja 6. See puudutab vastavalt piirivalveametnikke ja politseiametnikke. Paragrahvides 114 ja 117 on n-ö ülemineku sätted. Paragrahv 114 reguleerib piirivalveteenistuse seaduse alusel teenivate piirivalveametnike üleminekut politsei ja piirivalve seaduse järgsesse politseiteenistusse ning väljateenitud aastate pensioni õiguse tekkimise ja ka ümberarvutamise aluseid. Paragrahv 117 sarnaselt politseiteenistuse seaduse alusel teenivate politseiametnike üleminekut politsei ja piirivalve seaduse järgsesse politseiteenistusse ning nende pensioniõiguse tekkimise kui ka ümberarvutamise alused. Paragrahvide 114 ja 117 muutmise eesmärk on tagada väljateenitud aastate pensioni ehk eripensioni saavate isikute võrdne kohtlemine, muuta väljateenitud aastate pensionide regulatsioon praeguste eripensionäride jaoks õiglasemaks ja ka lihtsamaks. Nendel isikutel, esiteks, fikseeritakse pension 2009. aasta lõpu seisuga ja nende pensioni ei viida uutele alustele ega arvutata politseiametniku ametipalga, sealhulgas teenistusastmetasu muutumisel politsei ja piirivalve seaduse alusel ümber. Teiseks, nende pension on muutuv, sõltuvalt riiklikust pensionikindlustuse indeksist vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse §-le 26.
Politseiametnikele, kes lähevad pensionile pärast 2010. aasta 1. jaanuari ja kellele määratakse pension 2010. aasta palgamäärade alusel, määratakse pension vastavalt politsei ja piirivalve seadusele lähtuvalt ametipalgast, sealhulgas teenistusastmetasust, ning nende pension muutub vastavalt ametipalga, sealhulgas teenistusastmetasu muutusele. Seda kuni ajani, kui muutub üldine väljateenitud aastate pensionide regulatsioon ning kõigi eriteenistujate pensionid indekseeritakse Vabariigi Valitsuse väljatöötatava kava kohaselt, mis on meile lubatud esitada võimalikult pea.
Seega puudutavad muudatused ainult teenistuses olnud ametnikke, kes juba saavad eripensioni. Endisi politseiametnikke, kes saavad praegu eripensioni, on kokku 1300. Nii-öelda piirivalvepensioni saab viis endist piirivalveametnikku. Piirivalvepension tekkis alles aastal 2007, kui 1. juulil jõustus piirivalveteenistuse seadus. Ülejäänud piirivalveametnikud saavad kaitseväepensioni, sest enne 1. juulit 2007 kehtis kaitseväeteenistuse seaduse regulatsioon. Seisuga 2009 september oli meil 217 nn kaitseväepensionäri.
Kahjuks on selgunud – ja seda me õiguskomisjonis ka käsitlesime – vastuvõetud politsei ja piirivalve seaduse üleminekuregulatsiooni keerukus ning see, et uue süsteemi rakendamine võib tekitada ebavõrdsust eripensionäride seas. See puudutab peaasjalikult 1300 politseipensionäri. Problemaatiline on politseiteenistuse seaduse alusel eri ajahetkedel kehtinud politseiteenistujate ametikohtade võrdsustamine praeguste põhitöödega (näiteks võiksin tuua kriminaalpolitseiniku, patrullpolitseiniku, välijuhi) ning seeläbi neile vastavalt ametikohale kinnitatud teenistusastmetega politsei ja piirivalve seaduses. Ametikohale kinnitatud teenistusastmetest omakorda aga tulenevad palgaaste ning sellele vastav palgamäär – § 117 lõiked 7 kuni 10. Seega, tänaste eripensionäride võrdsustamisel politsei ja piirivalve seaduse alusel tuleb hinnata seda, millist nn põhitööd isikud tegid eri aegadel, siis on võimalik tollaseid ametikohti ja tulevasi ametikohti ning nende teenistusastmeid omavahel kooskõlla viia. Praegu on tekkinud olukord, kus ligi 1300 isiku nn põhitööd, mida nad politseis oma ametisoleku ajal tegid, ei ole enam võimalik objektiivselt kindlaks teha. Samuti on problemaatiline pensionide jätkuv seotus ja ümberarvutamine palga alusel, mis omakorda ei võimalda kujundada ametisolevate politseiametnike selget palgasüsteemi. Kuna väljateenitud aastate pension on seotud politseiametnike ametipalkadega, siis viimaste muutumine toob automaatselt kaasa ka eripensionide muutuse. Osal pensionäridel kasvaks pensioni arvestamise aluseks olev summa oluliselt. Nemad esitavad vastavalt politsei ja piirivalve seaduse § 117 lõikele 6 avalduse pensioni ümberarvutamiseks politsei ja piirivalve seaduse palgamäärade ja teenistusastmetasude järgi. Need pensionärid, kellel pensioni arvestamise aluseks olev palgamäär ei tõuse, vaid pigem langeb, avaldust ei esita ja neile jätkatakse pensioni maksmist senistel alustel.
Lisaks toob see kaasa selle, et seni ühesugust pensioni saavaid eripensionäre koheldakse uue süsteemi järgi ebavõrdselt, hinnatakse nende tollase töö sisu ümber ja makstakse neile erineva suurusega pensioni. Käärid võivad suureneda ka eripensioni saavate isikute vahel ja makstavad summad on ebaproportsionaalsed võrrelduna indekseeritud pensionidega, kus muutus oleks kõigile ühesugune, sõltuvalt riiklikust pensionikindlustuse indeksist. Lisaks sellele, et 1300 pensionäri senise töö vastavust praegustele nn põhitöödele ei ole võimalik lõplikult objektiivselt hinnata, tooks praeguste pensionäride pensionisummade muutmine vastuvõetud regulatsiooni alusel täiendavalt kaasa arvestuste kohaselt umbes 14 miljonit krooni lisakulu. Kogu see põhjalik arvutus on selgitusena lisatud muudatusettepanekute tabeli juurde. Tõus toimub nendel pensionäridel, kelle pensionile minemise ametiaste oli madalam kui nende põhitööle vastanud ametikoha teenistusaste politsei ja piirivalve seaduse järgi.
Kokkuvõttes puudutab eripensionide indekseerimine praegu väljateenitud aastate pensioni saavaid isikuid. Eesmärk on tagada, et pensioni juba saavate isikute olukord ei halvene, et neid ei hakataks ebavõrdselt kohtlema ja et neil oleks stabiilne sissetulek eripensioni näol, sõltumata sellest, kuidas muutub politseiametnike palk ning millised on struktuuride ja ametikohtade muudatused.
Eeltoodust tulenevalt tehakse politsei ja piirivalve seaduses täpsustavad muudatused. Paragrahvi 100 muudatus on seotud pensioni suuruse arvutamisega ja § 106 muudatus pensioni ümberarvutamisega.
Mõne sõnaga teistest muudatustest, mis on täpsustava iseloomuga. Näiteks muudatusettepanek nr 8 puudutab politsei ja piirivalve seaduse § 108 muudatust. Seal täpsustatakse politseiteenistuse staaži arvestamise aluseid ning see hõlmab edaspidi ka §-s 111 toodud staaži arvestamise aluseid. Paragrahvist 108 jäetakse välja viited politseiteenistuse seadusele ja piirivalveteenistuse seadusele, mis tekitavad õigusselgusetust, kuna need seadused tunnistatakse käesoleva rakendusseadusega kehtetuks ja nende loetlemine §-s 108 ei ole kohane.
Muudatusettepanekud nr 9 ja 10 on seaduse täiendamine §-dega 119² ja 119³ ning need on tingitud vajadusest anda kindlus nendele politseiametnikele, kaitsepolitsei- ja piirivalveametnikele, kes politsei ja piirivalve seaduse jõustumise ehk nn ülemineku ajal on nimetatud ametisse teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis. Ühest küljest tagab muudatus selle, et nimetatud alustel ametist vabastatud ametnikud tuleb pärast tähtaja möödumist nimetada taas sarnasele ametikohale, millelt ta vabastati enne teise valitsusasutusse või rahvusvahelise organisatsiooni teenistusse nimetamist. Sellega on tagatud isikute õigustatud ootus, et taastatakse nende endine olukord ja seda ei halvendata.
Lisaks on tehtud vajalikud täpsustused §-des 114 ja 117 toodud üleminekuregulatsioonis. Selgemini on tagatud nende isikute õigus väljateenitud aastate pensionile. Samuti kindlustatakse see, et kui isik täidab rahvusvahelises organisatsioonis või mõnes teises valitsusasutuses oma ülesandeid, siis võib ta teenistustähtaega ka pikendada, seda korraga kolme aasta võrra. Selleks ei pea teda formaalselt tagasi tooma endisele ametikohale ministeeriumis. See on seotud nii teenistusega missioonidel kui töötamisega eri rahvusvaheliste organisatsioonide juures, näiteks eksperdina või näiteks Europolis. Muudatusettepanek nr 4 puudutab politsei ja piirivalve seaduse § 7¹  politsei järelevalve kohta: seda täiendatakse lõikega 3. See tuleneb praktilisest vajadusest. Kui näiteks eriseadus näeb ette, et politsei ja piirivalve seaduses sätestatud järelevalvemeetme ja erimeetme kohaldamiseks pädev haldusorgan on politseiasutus, siis võib politseiasutuse nimel määrata nimetatud meetmeid kohaldama ka ametnikud, kes ei ole politseiametnikud, näiteks migratsioonijärelevalve ametnikud. Samas võib eriseadusega näha ette ka piirangud ning sätestada, milliseid meetmeid võib kohaldada üksnes politseiasutuse politseiametnik. Näiteks sõiduki peatamine jms.
Number 6 meie muudatusettepanekute tabelis räägib politsei ja piirivalve seaduse §-st 42 ehk andmete kogumisest isiku teenistusse võtmise otsustamiseks. Neid lõikeid muudetakse analoogselt prokuratuuriseaduse ja vangistusseadusega. Politseiteenistusse kandideeriv isik peab esitama politseiasutusse isikuankeedi, milles küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja hõimlaste, samuti alalise elukaaslase kohta. Selleks tuleb seaduses ette näha õiguslik alus. Nimetatud andmeid küsitakse ka praegu politseiteenistusse kandideerijalt ja need aitavad hinnata isiku sobivust politseiteenistusse.
Muud muudatused eelnõus on tehnilist laadi. Tahan vaid märkida ühe jõustumissätte täpsustamist. Muudatusettepanekus nr 13 on lisatud liiklusseaduse § 48 punkt 7 statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi andmekogu sätete kohta, mis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sõnul tehtud ettevalmistustena süsteemi rakendamiseks ja võiksid jõustuda Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Õiguskomisjoni ettepanek on teine lugemine täna lõpetada ja homme eelnõu vastu võtta, eelkõige lähtuvalt asjaolust, et me tahaksime jõustada politsei ja piirivalve seaduse alates 1. jaanuarist 2010. Aitäh!

Aitäh! Nüüd küsimused. Palun, kolleeg Mati Raidma!

Mul on selline küsimus. Eelnõu pealkiri on politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seadus. Vaatasin muutuste loetelu ja nägin, et need võtavad 40 lehekülge ja umbes 50% sellest on politsei ja piirivalve seaduse enda muutmine. Kas eelnõu pealkiri ja kandev sisu on teie hinnangul kooskõlas?

Eks me või alati pealkirju pikemalt kirjutada! Aga nüüd on ilmnenud praktilisi probleeme, mis puudutavad mitmeid küsimusi. Võetakse ette üks suur reform, mis seisneb politsei ja piirivalvesüsteemi ja veel mitme muu süsteemi ühendamises sarnasesse mudelisse. Ja eks me pea nende praktiliste probleemidega tegelema seaduse rakendamise tasemel. Sellepärast kahjuks see rakendamise seadus nii paks on.

Väino Linde, palun!

Hea ettekandja! Sellest täna juttu ei olnud, aga ühel varasemal arutelul teema tõusetus. Kui palju sellest eelnõust hõlmab see osa, mis on üle kantud ühest teisest eelnõust, mille nimi on korrakaitseseaduse eelnõu?

Politsei ja piirivalve seadust täiendatakse 2¹. peatükiga "Politsei järelevalve".  See teema on korrakaitseseaduse eelnõu menetluse käigus põhjalikult läbi vaieldud ja loomulikult käsitlesime seda õiguskomisjoni istungil paragrahvide kaupa. Sinu küsimus on kindlasti õigustatud. Kuna korrakaitseseadus puudutab ka teisi riiklikku järelevalvet teostavaid organeid, mitte ainult politseisüsteemi, siis on loogiline, et kui me läheme üle uuele politsei ja piirivalve seaduse mudelile, samuti paneme kaks asutust kokku, siis korrakaitselised meetmed peaksid siin igal juhul olema, kuna praeguses politseiseaduses need ju sisalduvad. Mäletatavasti 2008. aasta juunis me astusime ühe sammu. Nüüd me astume järgmise sammu ja toome sisse ka ohu mõisted. Näiteks me ei kasuta Siseministeeriumi ettepanekul enam korrakaitseseaduses eristatavat kolme ohu gradatsiooni, vaid ainult kahte. Pidasime seda ettepanekut õigustatuks. Loomulikult see ei tähenda, et korrakaitseseaduse menetlemine kuhugi takerdub. Sellega me liigume järk-järgult edasi ja loodame korrakaitseseaduses kui emaseaduses paika saada kõik need riikliku järelevalve meetmed, mis puudutavad ka teisi riiklikke järelevalveorganeid peale politsei ja piirivalve.

Tarmo Kõuts, palun!

Hea ettekandja! Seaduse ettevalmistamise käigus oli küllalt palju diskussioone selle üle, kuidas kahe organisatsiooni ühendamine võib muuta meie sisejulgeoleku, ma ei taha ütelda, käitumiskultuuri, vaid selle siseelu. On ju selge, et ühe ministeeriumi haldusalas on olnud kaks tugevat organisatsiooni ja samas on nende organisatsioonide sisemine toimimine olnud suuresti erinev. Minu küsimus on järgmine. Kui me oleme lähtunud tõdemusest, et toimub kahe organisatsiooni pariteetne ehk võrdne ühendamine, mil määral on nüüd selle rakendusaktiga see põhimõte tagatud? Kas komisjonis oli ka selleteemaline diskussioon?

Me käsitlesime seda teemat üsna murelikult tänavu kevadel, kui tegemist oli politsei ja piirivalve n-ö emaseaduse menetlemisega. Kindlasti pole see mure kuhugi kadunud. Minu arvates me peaksime kindlasti parlamentaarse järelevalve korras sinu õigustatud küsimusel silma peal hoidma, et ei tekiks mingit sellist suurema ja väiksema venna tunnet. Räägime konkreetselt kas või piirivalvesüsteemi alaeelistatusest, piirivalvele või ka näiteks kodakondsuse ja migratsiooni temaatikale vähema tähelepanu osutamisest ja keskse tähelepanu pööramisest politseile. See küsimus tekib paratamatult kas või sellest, et Politsei- ja Piirivalveameti uus juht on endine politsei juht. Ja nagu mina olen aru saanud, algab kõik paratamatult juhist. Ma loodan väga, et järgmise aasta esimestel kuudel toimuval kohtumisel Politsei- ja Piirivalveameti uue juhiga me saame põhjaliku ülevaate sellest, kuidas on läinud asjaomane rakendamistegevus ja selle asutuse esmane käivitamine. Kas ikka on tasakaalustatud nii kõikvõimalikud huvid kui ka valdkondade vajadused, sealhulgas ka ressursivajadus, millest ju väga paljud asjad peale hakkavad.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekande eest! Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimisi? Palun kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja kolleeg Kalle Laaneti!

Head kolleegid! Nii tähtsa seaduseelnõu teise lugemise lõpetamise puhul on vaja sõna võtta. Tahan natuke meenutada ajalugu. Kogu see suur reform või idee rakendus on võtnud üsna pikalt aega. Kui Siseministeeriumis algatati 2006. aasta lõpus protsess, et välja selgitada, kuidas saaks siseturvalisuse valdkonnas dubleerimist vähendada, siis jõuti sellega sammukene edasi ja 2007 käivitus mürinaga projekt, mis puudutas kolme Siseministeeriumi valitsemisala asutuse ühinemist.
Kas me oleme nüüd idee rakendamisel sellises situatsioonis, nagu idee väljakäimisel mõeldi? Pigem olen ma seisukohal, et see idee on moondunud. Sel on väga palju erinevaid põhjuseid ja eks me näe, mis hakkab toimuma pärast 1. jaanuari 2010.
Kui komisjoni töö juurde põgusalt tagasi tulla, siis mulle meeldis see, et seal arutati väga põhjalikult rakendusseadusse puutuvaid küsimusi. Nagu siin juba jutuks oli, on rakendusseadus vaata et paksem kui põhiseadus. Arutelu oli sisuline, käsitleti  elulisi küsimusi. Nende aastate jooksul on mulle jäänud hinge kriipima mure, kas kohati ei ole tegemist kommunikatsioonihäiretega. Ei räägita piisavalt põhjalikult, mis ja kuidas peaks toimuma nende kolme organisatsiooni sees. Ja samamoodi ei anta avalikkusele küllalt põhjalikku informatsiooni, mis saab tegelikult pärast 1. jaanuari 2010. Kas inimestele tagatakse suurem turvatunne? Kas Eesti riik ja rahvas ei pea muretsema piiri turvalisuse pärast? Need on küsimused, millele minu arvates täna siin saalis keegi konkreetset vastust anda ei oska. Ja need vastused ei tule kindlasti mitte järgmise aasta esimestel kuudel, vaid pigem lähiaastate jooksul, sest kolme nii suure asutuse ühinemine, seda eriti tingimustes, kus järgmise aasta eelarve kahaneb üle 200 miljoni Eesti krooni, paneb uue organisatsiooni juhtidele tõsise vastutuse. Nad peavad suutma rakendada asutuse selliselt, nagu me eeldame. Asi on seda keerulisem, et järgmisest aastast kasvavad nii kütuse- kui ka elektriaktsiisi tõstmisega nende asutuste kulud veelgi ja see tähendab seda, et mingil määral asutuste võimekus kahaneb.
Kõige tähtsam on loomulikult tagada politsei ja piirivalve stabiilne reageerimisvõimekus ja kuritegude menetlemine. Minu arvates on väga oluline ka see, et inimesed peavad aru saama, mis siis veidi rohkem kui kuu aja pärast tegelikult toimuma hakkab. Avalikkust tuleb informeerida. Arvestades viimase aja sündmusi – võtame või kurikamõrtsuka juhtumi, kasvava perevägivalla või koolide ähvardamise vägivallaga – ja samuti vajadust paremini piiri valvata, seisab siseminister Marko Pomerantsi ees väga tõsine väljakutse. Poliitilist vastutust selle eest, et see suur organisatsioon tööle hakkab ja inimeste turvatunne ei kahane, peab ju kandma eelkõige tema.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näi olevat. Lõpetan läbirääkimised. Me võime hakata läbi vaatama seaduseelnõu 519 kohta laekunud parandusettepanekuid. Muudatusettepanekud on kõik juhtivkomisjoni esitatud, seega ma nimetan ainult muudatusettepaneku numbri. Muudatusettepanek nr 1, muudatusettepanek nr 2, muudatusettepanek nr 3, muudatusettepanek nr 4, muudatusettepanek nr 5,  muudatusettepanek nr 6, muudatusettepanek nr 7, muudatusettepanek nr 8,  muudatusettepanek nr 9, muudatusettepanek nr 10, muudatusettepanek nr 11, muudatusettepanek nr  12 ning muudatusettepanek nr 13. Oleme läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud.
Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse eelnõu 519 teine lugemine on lõppenud.

Kolleegid! Asume nüüd arutama Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu teist lugemist. Palun kõigepealt Riigikogu kõnetooli algataja nimel ettekandeks haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Ma tänan juhatust võimaluse eest teise lugemise puhul suhteliselt tavapäratul moel ministrina või esitaja esindajana siin kõnelda. Aga kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on nii oluline, et see tuleb koostada Riigikogu ja valitsuse pidevas diskussioonis, siis ma hea meelega olen siin. Ma olen küll täna juba kahes ringis vastanud mõnes osas kattunud küsimustele, aga kui ma praegust sõnavooru palusin, siis ma infotunnis avanenud võimalusest ei teadnud. Ent kui on jäänud veel mõned vastamata küsimused, siis vastan hea meelega ka neile.
Ma tänan kultuurikomisjoni väga põhjaliku ja pingelise töö eest, mis on tehtud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste põhimõtete üle vaieldes. Mõnes asjas on jõutud ka ühisele seisukohale. Tänan komisjoni sellegi eest, et selle ligi aasta kestnud diskussiooni jooksul on kokku kutsutud ka eri vastutajaringide esindajad. Kahtlemata on oluline, et mitte ainult valitsus ja ministeeriumid ei tegeleks asjast huvitatud sihtrühmadega, vaid et see kuuluks ka kultuurikomisjoni ettevalmistava töö põhiliste osade hulka.
Rõhutan üle, et seaduse mõte on võtta kokku aastatepikkused arutelud, süstematiseerida analüüside tulemused ja oodatud haridusuuendus valmis vormida. Selle vajadusest räägiti siin saalis palju ka pisut üle aasta tagasi, täpsemalt 13. novembril toimunud arutelul, kus tutvustati muu hulgas Eesti Koostöö Koja ettepanekuid, millest üks oli paljuräägitud gümnaasiumi ja põhikooli lahutamine. Tuletan meelde, et uuendatud seaduse peamine mõte on õppekava muudatuste, koolide ja õpetajate suurema motiveerituse ja õppekeskkonna arendamise abil luua iga haridusastme õpilastele parimad arenguvõimalused. Õppekavatöö on lõpusirgel, see tähendab, et praeguse etapi lõpusirgel. Õppekavaarendus on ühes elavas kooliorganismis, haridussüsteemis pidev tegevus ja küllap mitmedki uuendused jäävad selles õppekavas kas pooleldi või kolmveerandi mahus täidetuks. Me võime edasi diskuteerida. Ainealaliitude arvates on ainekavades kindlasti veel selliseid kohti, kus mõned oleksid lahendanud asjad ühtpidi ja teised teistpidi. Aga joon tuleb ka õppekavaarenduses lähiajal alla tõmmata. Õppekava üldosa peamised vaidlused on vaieldud ja see on küps esitamiseks. Ainekavade osas peetakse veel viimaseid vaidlusi ja kui need on lõppenud, on ka ainekavad kinnitamiseks valmis.
Üks selle seaduse eesmärke on kindlustada Eesti koolidele rahulolevad, motiveeritud õpetajad, kes saavad rahulikult oma tööd teha. See seadus peab õpetajate staatust kindlustama ka koolisisestes protsessides, võib-olla ka konfliktide lahendamisel seadusega võimaldatud meetmete abil, mille puhul seni ei olnud kindel, kas seadus lubab neid tarvitada või mitte. Õpetajate ebakindlust kasvatus- ja õppeprotsessis kahtlemata olla ei tohiks ja see seadus on õpetajatele ka selles mõttes toeks.
Õpilaste väljalangemise vähendamine, vastutus õppe- ja koolikohustuse täitmise eest on samuti seaduse huviorbiidis. Seejuures on olulise punktina tähelepanu all kodu vastutus. Rõhutatakse, et lapse kasvatamise ja lapse kooli toimetamise eest ei vastuta mitte ainult kool, vaid ka kodu.
Kultuurikomisjoniga koostöös – siin on kultuurikomisjoni initsiatiiv olnud väga tervitatav ja värske – on pikalt arutatud hariduslike erivajadustega laste koolitamisega seonduvat. On märkimisväärne, et hariduslike erivajaduste eesotsas on rõhutatud andekust. Andekate lastega tegelemine individuaalsete õppekavade alusel ja muu tugisüsteemi kaudu on üks selle seaduse diskussioonijärgseid uuendusi ja see on väga tervitatav.
Minu arvates me oleme pisut ära hellitatud sellest, et me oleme siiamaani Eestis peaaegu kõike saanud, mis me oleme tahtnud. Selle illusiooni on loonud muu hulgas eurorahade kasutamine ja omavalitsuste laenuvõtmine, mille abil oleme saanud korda teha päris palju koole. Selle taga on ajutine euroraha tugi või laenud kellegi arvel, aga areng nii õppe sisu kui materiaalse keskkonna osas on olnud  märkimisväärne, seda ei saa eitada. Samas, me ei saa samamoodi alustada uut perioodi, kui koolis õpivad lapsed aastakäikudest, mille suurus on 12 000 kuni 17 000. Need aastakäigud on märksa väiksemad kui need, mil sündide arv ulatus 25 000-ni – just sellise mahu jaoks on meie koolivõrk seni mõeldud olnud. Asjade seisu on muutnud ka uus fenomen: õpilasränne, mille mõju piirkonniti mõnikord koolivõrgu kujundamisel alahinnatakse. Seda tuleks pidevalt analüüsida. Meil on gümnaasiumidega valdu, kust enamik lapsi käib teistes gümnaasiumides koduvallast väljaspool. Lapsi elab sellises vallas kaks korda enam või veelgi rohkem, kui koduvalla gümnaasiumis õpilasi on. Nad valivad mõne teise koha, kas lähevad linna või kõrvalvalda. Tõepoolest jäävad ligi pooled Eesti gümnaasiumid kõne all olnud suuruskriteeriumi joone alla. Seda 120 õpilast kolme viimase õppeaasta keskmisena ei ole seaduses nimetatud, see on diskussiooniks esitatud – see on minimaalne gümnaasiumiosa täitumus, mille puhul saab aineõpetajatele ettenähtud koormust pakkuda. Tegu oleks, tõsi küll, vaid alandatud koormusnormiga. Kvaliteedistandardis on õppekava täitmisel väga oluline roll ja seda latti meie haridusstandardis allapoole lasta ei saa.
Milliseks gümnaasiumide arv üleminekuperioodi järel kuue aasta pärast kujuneb, sõltub vägagi omavalitsustest. Näiteks Tallinna linnast, kus on ridamisi väikseid koole, mis linnalikus keskkonnas ei ole alati põhjendatud. Paar kvartalit edasi on jälle kahe paralleeliga gümnaasium või pole seda kahtki. Seejuures on osa nendest gümnaasiumidest spetsialiseerunud gümnaasiumi olemuse vastaselt põhikoolilõpetajate kehvemale kontingendile.
Kool peab olema kodune, nagu üks mu oponentidest on öelnud. Ka gümnaasium peab olema võimalikult kodune, aga kas tingimata ka väga kodu lähedal? Ma arvan, et gümnaasiumi teeb heaks lisaks headele õpetajatele ka õpilaste omavaheline üksteist laadiv vaimne suhtlemine. Igasse kooli peab jätkuma erinevaid talente, kes muudavad selle keskkonna arendavaks.
Kindlasti ei ole põhjust riigil ajast ette tormata ja omavalitsuste otsustusõigust piirata. Riik kehtestab haridusstandardi nõuded ja need seavad niikuinii omavalitsuste otsustele piiri. Kuid rakendusfaasis peab omavalitsustel olema võimalus teha koostööd, et regionaalgümnaasiumid alles hoida või tagada see, et nende lapsed oleksid näiteks lähima linna gümnaasiumis igati oodatud, seal majutatud ja kooli kohale sõidutatud.
Ei ole tegemist koolide sulgemisega, nagu hirmutajad väidavad. Gümnaasiumiosa kadumine ei tähenda põhikooli kadumist, põhikool jääb alles. Tegemist on kas gümnaasiumiosa sulgemisega mingite kvaliteedikriteeriumide alusel või siis gümnaasiumide ühendamisega. Rääkigem linnades gümnaasiumide ühendamisest. Me näeme, et raskuskese gümnaasiumide arvu kujunemisel kandub linnadesse, seal on palju teha. On müüt, et uus seadus paneb koolid kinni. Ei, põhikoolid ju jäävad, koole ei panda kinni. See on üks asi. Teiseks, kui miski muutub, siis põhiliselt laste arvu vähenemise tõttu – selle tõttu tuleb ka ilma uue seaduseta osa koole ja kooliastmeid kinni panna.
Tegelikult toestab see seadus põhikoole. Olen kuulnud ekspertide arvamust, et põhikool kui mudel on ilma gümnaasiumiosata jätkusuutmatu. Ei, see ei ole nii. Eestis on terve võrk koole, mis on olnud kogu aeg põhikoolid, aga mis on väga heal tasemel koolid, kus on õpetajate koormuse teema lahendatud, õppematerjalide teema lahendatud ja kus ka õpilaskontingent on piirkonna parim. Näiteks võib tuua Nõo Reaalgümnaasiumi. Sel nädalal peeti seal tähtpäeva ja seal rõhutati, et pooled Nõo Reaalgümnaasiumi õpilased tulevad puhastest põhikoolidest. Nad ei tule sugugi ainult Nõo Põhikoolist, mis on kõrvalhoones ja mis peab reaalgümnaasiumi jaoks õpilasi ette valmistama – see roll on tal ka olemas, aga see pole määrav. Põhikoolide lõpetajad on võimelised edasi õppima, kui neile antakse võrdsed võimalused konkureerida.
Me püüame suhteliselt väikesi põhikoole muidugi säilitada, et lapsed saaksid just selles astmes kodu lähedal koolis käia. Kui aga need vahendid, mis võiksid arendada kohalikku põhikooli, lähevad gümnaasiumiosa ülalhoidmiseks, siis võib kannatada ka see, mida me oleme pidanud üle Eesti võrdsuse taotlemisel peamiseks – põhikoolihariduse pakkumine, seadusega kohustatud pakkumine kohapealsetele lastele. Suunakem ikka kõik need vahendid, mis on ka erandkorras ja isegi tühjade kohtade eest mõnel juhul makstult põhikooli jaoks mõeldud, suunakem need põhikooli õppekvaliteedi tagamiseks. Aga väiksed gümnaasiumiosad mõnikord on teatud määral isegi paineks sealsele põhikoolile. Meil on üks kool, mille 12.b klassis on kaks õpilast. Kordan: 12.b klassis! 12.a klassis on kolm korda rohkem. Kui kodune siis üks gümnaasium peaks olema? Sillamäel on kolm ühe paralleeliga gümnaasiumi. Võiks olla üks gümnaasium, siis saaks sinna ka eesti keelt mõistvad pedagoogid. Tallinnas on paarkümmend väikest gümnaasiumi, millest mõned on küll valikule spetsialiseerunud ja kelle taset tuleb vägagi tunnustada. Need paiknevad peamiselt kesklinnas. Kuid enamik Tallinna väikesi ühe ja kahe paralleeliga gümnaasiume on spetsialiseerunud nõrgemate õpilaste vastuvõtmisele. Kui on tarvis, tuleks ka linnades alles jätta väikesed põhikoolid. Põhikoole ei pea tingimata ühendama. Aga paarikvartalise vahega koduste gümnaasiumide hoidmine toimub õppekvaliteedi ja seega ka õpilaste arvel.
Arvud meeldivad nii poliitikutele kui ka kõigile muudele kaasarääkijatele ja laiale avalikkusele. See, et kaks paralleeli keskmise täitumusega 20 õpilast oleks õppekava täitmiseks miinimum, teeb kokku, et gümnaasiumiosas peaks olema 120 õpilast. Nagu ma ütlesin, seda ei jälgita nii jäigalt, et üks kord on õpilasi vähem, ja kõik. Ning rääkida sellest, et kogu süsteem on häälestatud sellele, et kõik gümnaasiumid peaksid olema umbes 800 õpilasega – meil ei ole ühtegi sellist. Ka Treffneri näide, mille ma olen toonud, on kvaliteedi näide, mitte suuruse näide. Seal on 540 õpilasega gümnaasium. Pole vaja rääkida, et kogu õpilaskond jagatakse 800-ga, ja saadaksegi koolide arv. See on inimeste hirmutamine. Seda ei ole meil mõtet teha. Meil on koolisüsteemis palju asju ka, milles peaks kokku leppima, ei maksa kogu aeg omavahel peadpidi kokku joosta.
On öeldud, et peaks tegema haldusterritoriaalse ja haridusreformi koos. Ma tuletan meelde, et Tarmo Looduse kava, mida on nimetatud kaartide joonistamiseks, lähtus gümnaasiumide teenindamiseks vajaliku piirkonna suurusest. Ma olen valmis arutama gümnaasiumipiirkondade kui omamoodi halduskokkuleppega määratud piirkondade mõiste väljavõtmist seadusest. Kuid ma ei saa nõustuda sellega, et riik peaks praeguse seisu järgi fikseerima omavalitsuses gümnaasiumide täpse arvu kolme aasta peale ette. Kuni uuenduste kehtima hakkamiseni jäänud ajaga võivad ju omavalitsused omavahel kokku leppides suuta mõni kool senisest suuremaks ja üldse paremale järjele viia. Teiseks, meil on vaja teada ka, mis toimub suurtes linnades. Tuletan veel kord meelde: seda, mida teeb Tallinn, ei saa praeguste seaduste alusel ja ilma omavalitsuste õigusi seaduse alusel muutmata ette kirjutada. Seda, kas Tallinn ühendab oma koolid kolme, nelja või viie paralleeliga gümnaasiumideks, ei saa seadusega ette kirjutada. Too kahe paralleeli latt on ju Tallinna jaoks suhteliselt madal. Koolide arvu ilma omavalitsustelt küsimata ette kirjutada ei ole praegu võimalik. Selle Riigikogu koosseisu ajal on mitmel korral ka siin kõnetoolis kinnitatud, et omavalitsuste funktsioone ei saa neist teerulliga üle sõites vähendada. Samas kogu haridusuuendust selle taha seisma jätta ei ole õige.
Tähtis on üleminekuaeg. Selle seaduseelnõuga on määratud kuueaastane üleminekuaeg. Kui seaduse vastuvõtmine viibib, on võimalik rääkida ka selle pikendamisest, aga tegemist on kindlasti perioodiga, mil on võimalik omavahel kokku leppida. Näiteks ka Lõuna-Viljandimaal ja Ida-Järvamaal saavad omavalitsused logistikast sõltuvalt kokku leppida, kas regionaalgümnaasium jääb või ei jää.
Koolijuhtide ühenduse mure on olnud, miks erakoolidele kehtestatakse teised tingimused. Kaalume seda asja. Kindlasti ei tohi see seadus viia munitsipaalkoolide erastamiseni, seega tegelikult riigi kohustuse kadumiseni. Seda tuleb takistada, see tooks kaasa kaose.
Millised erandid võivad veel olla? Erivajadustega laste koolid on erandite hulgas, näiteks sellised munitsipaalkoolid nagu Masingu kool Tartus – kindlasti peaks need olema koheldud erinevalt, samuti ehk eestikeelsed koolid Narvas ja Kohtla-Järvel. Need peavad igal juhul gümnaasiumidena säilima.
Koole ei suleta, tuletan teile meelde! Koolivõrku kohendatakse nii, et gümnaasiumiosad ühendatakse. Muud muutused sõltuvad ainult õpilaste arvust ja seda valitsus väga täpselt määrata ei saa. Rahaline toetus, transport, õpilaskodud, investeeringutoetus omavalitsustele – see kõik on väga tähtis ja tuleks tagada. Aitäh!

Suur tänu, härra haridus- ja teadusminister, ettekande eest! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud minister! Mul on väga lihtne küsimus: miks me ei võiks siiski põhikooli ning gümnaasiumi lahutamise ning osa gümnaasiumide sulgemise jätta kohalike omavalitsuste vabatahtlikuks sammuks? Miks me üritame riigi tasemel nii tugevalt sekkuda kohaliku elu küsimustesse?

Me näeme täiesti selgelt, et kui see jätta kohalike omavalitsuste pädevusse, siis ei pruugi muudatused olla üheaegsed. Need oleksid süsteemitud ja osa õpilasi jääks kindlasti nende hammasrataste vahele. Linnad võtavad vastu otsuseid, mis on kasulikud. Seda, et täistsükli koolide puhul viiakse piirkonna kõigi valdade lapsed juba esimesse klassi linnagümnaasiumi järjekorda, linn oma arengukavas planeerima ei pea. Kui omavalitsuste süsteem on killustatud, ei peagi omavalitsus tervikpilti nägema, aga riik peab oma haridusstandardit kavandades seda nägema.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Hea minister! Ilusaim keel siin ilmas on maakeel, sellest natuke maha jäävad ladina ja kreeka keel, segakeelest rääkimata. Kas te olete käsitlenud meie koolide nimetuste keeleliselt ühtse süsteemi mõttekust? Praegu on meil põhikool, gümnaasium ja ülikool. Kas poleks hoopis otstarbekam kasutada nimetusi näiteks fundamentaarium, gümnaasium ja universitaarium või hoopis algkool, keskkool ja ülikool? Olen rääkinud.

Mudeleid on mitu. Enne Teist maailmasõda oli keskkool üldhariduskooli keskmine osa. Enne seda oli algkool ja pärast seda oli gümnaasium. Aga parlamentaarne diskussioon peabki olema värvikam kui valitsuse eeltöö. Nii et jõudu aruteludeks!

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Lugupeetud minister! Ma kuulan teid täna juba kolmandat korda.

Palun vabandust!

Selle kolme esinemise jooksul olete neli korda kurtnud suurt muret, et mõnes Tallinna koolis on gümnaasiumiosas ainult üks klassikomplekt ja mis hullu, Sillamäel on koguni kolm sellist kooli. Teil on suur mure nende kahe omavalitsuse pärast. Ja ka see jooksis läbi, et neid ei ole võimalik muul moel raamidesse suruda, kui tuleb asjakohane seadus vastu võtta. No ilus! Tallinna kohta on seadusi ennegi kehtestatud ja need on paraku väga valusalt löönud hoopis teisi omavalitsusi. Seda teeb ka see seadus. Väide, et gümnaasiumiosa kaotamisega põhikool ja kogu konkreetne kool jääb alles, ei ole nagu õige. Ning kui palju see kõik maksma läheb? Te ei vastanud eelmine kord mu kolleegi küsimusele.

Ega kõigile inimestele pole antud teada, mis on õige. Hea kui see mõnelegi on antud. Selles diskussioonis päris õiget varianti aga ei ole. Mina olen tahtnud Tallinnale viidates selgelt mõista anda, et koolivõrgu probleeme ei ole õige käsitleda ainult maakooli pinnal. Alati, kui räägitakse koolivõrgust, siis näidatakse näpuga maakoolidele või maavaldadele, aga asja tuleb süsteemis näha. Ka linnadel on üht-teist mõelda ja teha. Kui palju see kõik maksma läheb, oleneb sellest, kust lähtepunktist vaadata. Kui me ütleme, et sellest hetkest peale esitatakse riigile arve kõigi nende funktsioonide täitmise eest, mida omavalitsus on seni täitnud – me räägime paljus funktsioonidest, mis omavalitsustel ka praegu on –, siis sellist arvet pole mõtet esitada. Aga vajaliku täiendava koormuse korral transpordiarve, õpilaskodude ja ehk ka kortermajutuse tariifide järgi arve esitamisel riigile on mõtet, kui see muudatus on omavalitsusele pannud täiendava koormuse. Seda ma panengi ette kaaluda.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Härra minister! Ma kordan protokolli huvides küsimust, mis kitsamas ringis meie kohtumisel juba kõlas. Mitmest teie vastusest on läbi kõlanud, et kui riigi normatiivide kehtestamise tagajärjel suletakse teatud hulk gümnaasiume ja õpilastel tuleb järelejäänutes käimiseks läbida pikemaid vahemaid ja ehk isegi kodunt eemal ööbida, siis riik võib aidata neid kulutusi kompenseerida. Siit minu küsimus. Kas te peate mõistlikuks, et see riigi kohustus – mitte küll täpse summana, aga põhimõtteliselt – oleks siin seaduses fikseeritud? Eelnõus seda ei ole.

Koolide osi sulgema ei sunni mitte seadus, vaid üldjuhul ikkagi õpilaste arvu kahanemine. Ent teie küsimus on väga õigustatud. Selgeid arve ja täiskohustust me ei saa seadusesse kirjutada, sest me ei saa riigi kohustusega katta ka osa omavalitsuse kohustusest. Me ei saa teha riigieelarveid mitu aastat ette. Aga see, et riik osaleb nende kulude katmisel, oleks küll mõttekas seadusesse panna.

Palun, kolleeg Nelli Privalova!

Lugupeetud minister! Kas on analüüsitud, kuidas mõjutab gümnaasiumide sulgemine ja koondamine suurematesse linnadesse hariduse kättesaadavust, seda just vaesemaid elanikkonnagruppe silmas pidades?

Jah, on tehtud enamiku maakondade kohta. On üle antud väga detailsed pildid nii õpilasrändest kui võimalikust koolivõrgu kujunemisest. Osa maakondade kohta on need andmed olemas. Ja me läheme natuke rappa, kui me räägime ainult põhikoolist ja gümnaasiumist, nagu näiteks kutsekoolide õpilaste suhtes riigil kohustusi ei oleks – pean silmas kas või majutamiskohustusi – ja nagu nende roll poleks sotsiaalses mõttes midagi erilist. Tegelikult, ma tuletan meelde, peaks seda pilti koos vaatama.
Sotsiaalses plaanis on tõesti erinevus. Kaugemate piirkondade väiksemate kohtade rahvas on ju vaesem. Kui need noored peavad pärast gümnaasiumi lõpetamist minema oma raha eest edasi õppima – üldjuhul saavad maakoolide lõpetajad riigi koolitustellimuse kohtadele harvemini kui linnakoolide omad –, siis see on veelgi suurema ebavõrdsuse ja killustatuse külvamine. Seda sotsiaalset aspekti tuleb kindlasti arvestada.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Austatud minister! Olen selle küsimuse siin saalis juba mitu korda esitanud ja mitte ainult selle eelnõu arutelul. Asi puudutab rakendusvaldkonda. Eelnõus on kõik tähtajaliselt paika pandud, samuti see, et vene koolid peavad 60% ulatuses aineid õpetama eesti keeles. Siit minu küsimus: kas Ida-Virumaal ikka piisab eesti keele õpetajaid? Praegu vist ei piisa ja tulevikus ehk jääb see samasugusele tasemele? Kuidas ministeerium näeb ette seda olukorda parandada?

Siin tuleb midagi väga olulist ette võtta! Me paneme pead kokku ja mõtleme, mida praeguses keerulises olukorras teha. Täna jõudis minuni Narva linna otsus märksa vähendada eesti kooli õpetajate seni natuke kõrgemat palka. See puudutab ka eesti keelt või eesti keeles õpetavate pedagoogide palka. Seda tuleb tõesti arutada. Asekantsler sõidab lähiajal Narva, et arutada ekstra seda, missuguses seisus on seal eestikeelne õpe ja kuidas stimuleerida eesti õpetajaid tööd Narvas jätkama või sinna tööle minema. See on väga tõsine teema, mille te püstitate.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Hea minister! Minu küsimus on ajendatud Lüganuse kihelkonna kooli- ja omavalitsusjuhtide vestlustest ja puudutab § 4 "Põhi- ja üldkeskhariduse kvaliteet ja kättesaadavus", täpsemalt selle punkti 8. Tänases infotunnis te väljendasite ka arvamust, et riigieelarvesse võib tulla juurde täiendavaid transpordikulusid. Siin on kirjas nii, et riigieelarves võib ette näha toetuse valdadele ja linnadele õpilaste transpordi korraldamiseks. Kas sõna "võib" kasutamine tähendab seda, et see kõik sisuliselt lükkub ikkagi omavalitsuste kompetentsi?

Ei saa olla nii, et riik peab kõige selle tagama. Kõik see ei ole ju täiendav kulu, mis me selle uuendusega teeme. Sest tulevikus sõidavad need õpilased, kes põhimõtteliselt sõidaks ka praegu, kui seadust ei oleks. Päris nii ei saa. Küllap tuleb uuendusega seotud kulud katta riigil, aga sama valdkonna loomulikud kulud omavalitsusel.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Lugupeetud minister! Mul on küsimus § 64 kohta, mis reguleerib munitsipaalkooli koolitusloa kehtetuks tunnistamist. Siit tuleb välja, et haridusministeerium tunnistab koolitusloa kehtetuks, kui riikliku järelevalve käigus ilmneb, et koolis töötab keegi pedagoog, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Kuidas see hakkab praktikas toimuma? Kas kool kaotab koolitusloa, kui üks pedagoog ei vasta nõuetele? Kas ei peaks koolitusloa kehtetuks tunnistamisel aluseks olema teised kriteeriumid, näiteks tasemetööd, eksamid või midagi sellist?

Kvalifikatsiooninõue tuleneb seadusest ja me ei ole seda printsiipi muutnud. See on üks alus koolitusloa kehtetuks tunnistamisel ja selliseid pedagooge võib olla üks või rohkem. Aga ma loodan, et selliseid juhtumeid ei tule.

Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Lugupeetud minister! Ma olen üldiselt selle eesmärgiga alati nõus olnud, et põhikooli ja gümnaasiumi võiks lahutada. Ainult et eelnõu menetlemise käigus on see protseduur, kuidas me peaksime seda tegema, kõvasti nihkunud. Kõigepealt piirkonnad – need pidid kindlasti tulema, nüüd need võivad tulla, võivad mitte tulla. Siis õppekavaga survestamine. Ja nüüd on kuskilt välja ilmunud 120 last, mis on nagu kriteerium, et gümnaasium saaks eksisteerida. Samas, kas te kujutate ette, et Tallinnas tekivad gümnaasiumid, kus on 120 õpilast? Ma arvan, et siin saavad tekkida gümnaasiumid, kus on 500–800 õpilast. Kui te niimoodi lähenete, et võib olla ka 120 õpilasega kool Tallinnas ja Tartus, siis ma ütlen, et see ei ole põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine. 120-le tuleb midagi otsa liita, et koolimaja täis saab. Ja siis on tegemist endise süsteemi jätkumisega. Nii ma küsingi, kas on plaanis põhikoolid ja gümnaasiumid lahutada või mitte?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Omavalitsuse hartale tuginedes linnale ja maale erinevaid kriteeriume seada, kui omavalitsustega on tegu mõlemal pool, ei ole võimalik. Kui latt on pandud niimoodi, et linn ületab selle kergemini, siis ei tähenda see seda, et latti ei peaks üldse panema. Kahjuks on Tallinnas ka koole, kes sellestki latist üle ei hüppaks. Nüüd see 500 kuni 800 – see on teie õpilasel ka hästi selge, ta on seda korduvalt esile toonud. Ma väidan, et 500–800 esiteks ei ole kõikidel juhtudel sugugi mõistlik, teiseks ei olegi see ka kunagi eesmärk olnud.
Mis puutub piirkonda, siis piirkonna mõistest ma olen taandunud, härra Kreitzberg, teie ettepanekute alusel. Meil käib parlamentaarne diskussioon ja kui keegi teeb ettepanekuid ja teised sellega arvestavad, siis ei ole see nende teiste suur viga. Ma olen nõus, et kuna piirkond niisugusel kujul on teid kogu aeg häirinud, siis selle võib ka päris välja võtta. Olen seda siin korduvalt põhjendanud. Praegune seis on selline, et see mitte ei pea olema, vaid võib olla. Survest õppekava kaudu aga nii palju, et kvaliteedi määratlemine on selle seaduse alge ju kogu aeg olnud. Nii et kõik, mis on juurde tulnud, on tulnud parlamentaarses diskussioonis.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Austatud minister! Teie sõnavõttudes selle reformi kaitseks on olnud väga palju sõnamängu, äärmuslikke näiteid ja ka demagoogiat. Mõned näited. Ei ole tegemist koolide sulgemisega, on tegemist gümnaasiumide sulgemise või ühendamisega. Põhikooli õppekava peab olema eraldi gümnaasiumi omast ja hea, kui ka koolid eraldi on. Samas on teie arvamus ajas pidevalt muutunud. Raha peab tagama, lisaraha on tarvis, aga kust seda võetakse? Kust seda ka järgmised valitsused võtavad? Koole ei sulge seadus jne, jne. Ma küsin, et kui kõik on nii hea, siis miks te ise kuidagi ebalev olete ja muide, mitte ainult siin saalis, vaid ka ajakirjanduses.

See on nii hea küsimus, et minu vastus ei küüniks iialgi sellele tasemele. Tolles küsimuses sisaldunud sisulistele küsimustele olen ma aga juba vastanud.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Hea minister! Minu küsimus puudutab väidet, et kui me lahutame gümnaasiumi ja põhikooli ning kehtestame kriteeriumid, mille tõttu maapiirkondades väga paljud gümnaasiumid kaovad, siis see tugevdab põhikooli osa. Samas hakkavad siis minu arvates paljud õpetajad, kes õpetavad just gümnaasiumiosas, tööl käima koolis, kus gümnaasium jääb. Kas te vaidlete mulle vastu? Ja paljud õpetavad ju praegu tihtipeale nii põhikooli lõpuosas kui ka gümnaasiumiosas. Mina julgen väita, et õpetamise kvaliteet põhikooli osas langeb ja lapsevanemad hakkavad selle peale jalgadega hääletama ehk viivad oma lapsed sellisest koolist ära. Kuidas saab niimoodi põhikooli tugevdada?

Õpetajate liikumist tuleb praegu ette ja tuleb kindlasti ka edaspidi. Üldises plaanis sõltub klasside arv gümnaasiumi tasemel ikkagi sellest, kuidas õpilaste koguarv jaotub omavalitsuseti, kas nad nihkuvad kuhugi teise kohta ja kas õpetajad saavad sinna järele nihkuda. Palju sõltub konkreetsete õpetajate otsusest. Nii teie kui muudest küsimustest on välja tulnud, et põhikool on justkui selline kärbitud ja kvaliteedi mõttes jätkusuutmatu mudel. Ei ole, meil on palju põhikoole, kus on nii õpetajate koormuse kui ka õpetajate taseme küsimus lahendatud. Nii et loomulikult tuleb siingi muutusi, kuid see kõik on võimalik.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Hea minister! Soomes võttis analoogne reform, õigemini üleminek aega kuus aastat. Ettevalmistus oli üsna pikk. Minu küsimus on praktilist laadi. Mis te prognoosite või mis te arvate, kui kiiresti meil maakondades saab selgeks gümnaasiumide tulevane asukoht ja kui palju seejärel, kui see on selge, antakse üleminekuaega ehk ettevalmistusaega?

Praeguse eelnõu järgi peaks see arv olema teada aasta enne üleminekut. Üleminek peaks uute koolituslubade alusel algama 2012.–2013. õppeaasta alguses ehk siis septembris ja kestma kolm aastat. Selline kava on praegu. Ma ütlen veel kord, et see on asi, mille kohta on tehtud ka Riigikogus ettepanekuid kõike veidi nihutada, kui lükkub edasi seaduse vastuvõtmine ehk siis lõppotsus, millest saab hakata juhinduma. Kas kuueaastane etteteadmine on piisav või mitte, jääb muidugi küsimuseks. Mõnel puhul on see piisav, mõnel puhul öeldakse, et ei ole piisav, aga lõpptähtaeg on Riigikogu kätes. Mina olen selle ettepaneku teinud lähtudes sellest, et siis peaks olema uus õppekava käima läinud, siis peaks olema ka senistes puhtalt venekeelsetes koolides olulised õppekava muudatused toimunud ja siis on jõudnud õpilaste arv gümnaasiumiosas sellesse päris miinuspunkti. Minu ettepanek algus niimoodi ajastada on lähtunud just sellest rehkendusest.

Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Tahan puudutada teemat, mida täna pole siin arutatud. See on kiiduväärt, et koolis toimuva õppe põhimõtete hulka on arvatud ka tervisliku eluviisi väärtustamine. Sellest tulenevalt puudutab minu küsimus 3. jao § 34, mis räägib tervishoiuteenuse osutamisest koolis. Austatud minister, kas te olete arutanud võimalust taastada kooliarsti ametikoht? Kui ei, siis miks? Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uus kontseptsioon viib paljud lapsed vanematest eemale. Seega jääb nende võimalus suhelda perearstiga väiksemaks. See on minu arvamus. Kooli tervisejärelevalve mõte on ju peale haiguste profülaktika ja kergemate traumade ravi ka väga oluline nõustamisabi näiteks kehaliste koormuste määramisel ja arengu hindamisel. Kahtlen, kas õe kohalolekust selleks piisab.

Arstide kvalifikatsiooninõudeid, arstide paiknemist ja nende ettevalmistust reguleerib Sotsiaalministeerium. Selles vallas on praegu selline seis, nagu haridusministeerium oli suuteline esitama. Seda diskussiooni võiks jätkata, aga see on üks osa tervishoiukorralduse diskussioonist.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Lugupeetud minister! Täna on mitu kolleegi küsinud, kui palju see haridusreform ikkagi maksma läheb, ja sa oled vastanud, et kindlasti tuleb suurendada summasid, mis on seotud õpilaskodudega, mis on seotud investeeringute ja ühistranspordiga. Kuid sa pole täna nimetanud mitte ühtegi arvu, kui palju ühte või teise sektorisse tuleb summasid suunata, ja seda juba aastal 2012. Ole hea, too mõningad näited summade suuruse kohta ja ütle, kas need summad rakenduksid kohalike omavalitsuste, omavalitsuste liitude või maavalitsuste kaudu?

Võtame näiteks Lääne-Virumaa või Viljandimaa. Näiteks Viljandimaa. Põhikooli õpilaste puhul kulus ühistranspordi kasutamiseks 2008. aasta seisuga hinnanguliselt 3,2 miljonit krooni. Gümnaasiumiõpilaste rändel läheb transpordikuludeks hinnanguliselt  1–1,3 miljonit krooni – kõik oleneb ju kaugusest ja muudest niisugustest asjadest. Muide, 33% põhikooli õpilastest, kes sel moel rändab, elab gümnaasiumiga omavalitsustes. Kui me suudame põhikooli õpilaste rännet vähendada, siis hoiame seda raha kokku, aga suurusjärgud on niisugused.
Mis puutub investeeringutesse, siis ma ütlen veel kord: kui kaks kohalikku kooli on saanud riigilt suuri summasid, siis kas nad vajavad raha veel lisaks, kui nad osa investeeringute tegemisel on juba uusi tingimusi teadnud? Kvalifitseerida nüüd kõik remondi- ja muud tööd, mis on seni tegemata, muudatusega seotuks ja väita, et riik peab need kinni maksma, ei ole õige. Oleme Viljandimaa õpilaskodudest  rääkinud ka Lõuna-Viljandi omavalitsustega. Nad loodavad selle asja omavahel nii korraldada, et ööbimist ei ole vaja. Lähen lähiajal Lõuna-Viljandimaale veel kord läbi arutama mudelit, kuidas omavalitsuste vahel see koostöö peaks olema. Täiendavaid summasid õpilaskodude kohtadeks vaja ei ole.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud härra minister! Tahan küsida selle 120 õpilase kriteeriumi sünni kohta. Ma mäletan siinset kevadist diskussiooni. Siis oli juttu, et nn puhtas gümnaasiumis peaks olema vähemalt 4–5 gümnaasiumiklassi, sellisel juhul on seda võimalik korralikult finantseerida. Nüüd ma saan aru, et on jõutud 120 õpilaseni ehk siis ligilähedaselt kahe paralleelklassini. Küsimus on selles, kas ses vallas üldse mingisugust kindlust on. Kogu situatsioon ju muutub ja õpetajad on üsna vastu kogu sellele reformile, nagu koolijuhtide pöördumisest selgunud on. Ning kas on olemas mingit kindlust finantseerimise osas? Tegelikult oleks vaja siia kõrvale väga selgelt panna ka gümnaasiumide finantseerimine, et omavalitsused näeksid, missugused on võimalused puhta gümnaasiumi pidamiseks.

Valikkursuste maht suureneb paljuski senise kohustusliku riikliku mahu arvel. Seega n-ö auditoorseid tunde selle täiendava pakkumisega massiliselt juurde ei tule. See tähendab, et klassikomplektide õpetamiseks vajalikud summad on juba praegu kokku rehkendatavad. Ma väidan, et ka kahe paralleeli olemasolul on praeguste riigilt saadavate summadega võimalik kooli finantseerida. Mina rääkisin ka kevadel, et paralleelide arv võiks olla kolmest alates, mina ei ole neljast-viiest rääkinud. Meil on koolimehi, kes on teisel seisukohal ja põhjendavad praktiliste näidetega, miks just neli või viis. See on olnud diskussiooni teema ja me oleme arvesse võtnud omavalitsuste arvamusi, seda muret, mida kohapeal tuntakse, ning nii on ettepanekuna sündinud too kaks klassikomplekti. Meie ettepanek aga on, et seda ei fikseeritaks seaduses. Teil on võimalus selles arutelus kaasa rääkida.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Austatud härra minister! Riigikontrolli hinnangul on riik ja omavalitsused programmi "Koolid korda!" raames kulutanud ca miljard krooni selleks, et koolimajad korda teha. Ja kui oli tegemist valla ainukese põhikooliga, siis tookord väga palju ei targutatud teemal, kas ollakse jätkusuutlik või mitte. Kas on võimalik, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamisel mõni korda tehtud koolimaja jääb nüüd tühjaks?

Gümnaasiumiosa kadumisel kool ju päris tühjaks ei jää, sest põhikool jätkab. Aga küsimus on täiesti õigustatud. Toon näiteks kas või Hiiumaa. See oli üks meie küsimusi, kui KOIT kava vahendeid suunati: kas on selge, et gümnaasiumidele suunatud raha, mida oli 30 miljonit kooli peale, ikka läheb sinna, kus ka tulevikus gümnaasiumimahtu vaja on? See ei ole tõesti kõikjal garanteeritud. Hea muidugi, kui koolimajad korda saaks. Ja kohalikud inimesed väidavad, et ka põhikooli puhul on see väga hea, ja nii ongi. Aga kindlasti osas nendest kohtadest, kus mõni aasta tagasi tehti remont silmas pidades gümnaasiumi vajadusi, gümnaasiumiosa ilmselt ei jätka. Ärme siiski nimetame seda kaotatud rahaks. Kui seda oli vaja kohaliku identiteedi ja keskkonna hoidmiseks-parandamiseks, siis on see õigustatud. Samas ei ole pruukinud kõik otsused, mis on tehtud n-ö mitmesuguste demokraatlike tasandite vahepeal ja mille eest keegi otse ei vastuta, päris õiged olla.

Palun, kolleeg Rein Ratas, teine küsimus!

Tänan, auväärt esimees! Hea minister! Kas kavandatava reformi kohta tervikuna on tehtud põhjalikku, oponentide ja ajaloo jaoks säilitatavat finantsmajanduslikku analüüsi, ning seda mitte ainult riigi, vaid ka kohaliku omavalitsuse, kooli ja perede aspektist? Või on see analüüs põhiliselt asendatud tüüpväljendiga "võib tulla täiendavaid kulutusi", tuues seejuures ka üksikuid arvnäitajaid? Olen rääkinud.

Aitäh väga hea küsimuse eest! Tõepoolest, kuni suured omavalitsused ei ole oma otsuseid langetanud, ei saa ju ka üldnumbreid öelda. Ma ütlen veel kord: üldnumbri nimetamine tähendab veksli väljaandmist, et riik maksab kõik need kulud kinni. Aga need kulud, millest me siin räägime, ei ole ka praeguse seaduse alusel ainult riigi maksta. Sellepärast niisugust üldnumbrit kõigi puhul ei ole. Me võime ju ka küsida, kui palju läheb maksma see, et ainult üldkeskharidusega inimesi on töötute hulgas praegu ligi 30%? Kui palju läheb maksma see, et noored, kes võiksid käia kohalikus põhikoolis, kiirustavad linna gümnaasiumi järjekorda?

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Teie ja ministeeriumi ametnikud teete kõvasti tööd, et renoveerida põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, aga põhikooli lõpetajate tulevik on seotud kutsekoolide süsteemiga, ma ütleksin, selle tasemega. Sellega seoses küsimus: millal siis ministeerium kavatseb alustada tööd seadusega, mis reguleerib kutsekoolide elu, sest see seadus, mida me täna arutame, sunnib paljusid lapsi minema edasi õppima kutsekoolidesse?

Aitäh! Kutsekooli minek on praeguse seaduse alusel võimalik. Märkus on õige, et kui me võtame ühe osa kogu haridusseadustikust, mis kiirgab ju paljudesse muudesse seadustesse ja valdkondadesse, siis võiks ka seadusandluses võtta korraga suure tüki ja teha näiteks keskhariduse seaduse korraga valmis. Aga niikaua, kui see valmis saab, põhikooli- ja gümnaasiumiuuendusega oodata ei saa. Me ei taha sugugi sunniviisil kõiki kutsekoolidesse suunata. Aga et kutsekoolid oleksid paremini valmis, võimalik, et huvi suureneb – huvi on juba praegu kasvanud, kutsekoolide õpilaskontingent on suurenemas –, on investeeringud kutsekoolidele vägagi märgatavad.

Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg, teine küsimus!

Suur tänu! Lugupeetud minister! Minu meelest peame endale vähemalt kahest asjast väga selgelt aru andma. Esiteks, gümnaasiumiosa sulgemine võib vabalt viia põhikooli sulgemiseni, sest näiteks osal omavalitsustel tähendab see pooltühja koolimaja kütmist. Gümnaasiumide ja põhikoolide lahutamine viib tõenäoliselt gümnaasiumi õppekohtade arvu vähenemisele, samal ajal kui meil põhikoolijärgseid kutseõppekohti on väga vähe. Siin on tegemist terve süsteemiga.
Teiseks, riik ei kehtesta ainult standardeid, vaid riik ka kaasrahastab koole 50% ulatuses ja riigile ei ole absoluutselt ükskõik, milliseks koolivõrk kujuneb. Minu meelest ei ole midagi paha, kui riik on koolivõrgu läbirääkimistel osaline ja alles siis hakkab selguma, kui palju see kõik maksma läheb. Mina küsin otse: härra minister, kas te julgeksite ja tahaksite esitada oma soovitusliku nägemuse, milline võiks välja näha Eesti koolivõrk nii põhikoolide kui gümnaasiumide ulatuses? Ma arvan, et siis saaks selgeks ka see, kas sellel eelnõul on augud sees või on ta väga hästi välja mõeldud.

Aitäh! Jällegi väga hea küsimus. Jah, riik osaleb koolivõrgu planeerimisel. Nagu ma ütlesin, ülejärgmisel nädalal olen ma Viljandimaal ka just seda tegemas. Riik ei osale mitte ainult standardiga, vaid praeguse variandi järgi tõepoolest piirkondade loomise kaudu, aga kui see ära kaob, siis võimaliku maksumuse katmisel kindlasti ikka osaleb. Mis puudutab minu julgust, siis, vaadake, me ei ole tühjas ruumis. Kui ma esitan praegu nimekirja, mis ei ole ju veel kindel, siis teevad paljud inimesed siin saalis kõik selleks, et kütta seejärel üles hirmus paanika kohtadel. Nii kaua, kui on rakendusperiood, see nimekiri kujuneb ja täisnimekirja ülespanek siit toolist tähendaks, et küllap keegi seda ikka paanika külvamiseks ära kasutab. Teil on täiesti õigus, et gümnaasiumiosa sulgemisel muutub ka kohaliku põhikooli elu. Mina väidan, et kui kohapeal on üks põhikool, mida praegu juba hoitakse, siis see põhikool ka lahti jäetakse. Härra Kreitzberg, te teate sama hästi kui mina, et paljud koolid on praegugi pooltühjades koolimajades. See ei vähenda paljudel juhtudel sugugi indu seal edasi olla. Nii et ega päris täis suured koolid lähiajal enam ei saa. Õppekohtade vähenemine, nagu jutuks oli – teie analüüs on õige, ka see võib tulla.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Käisin hiljaaegu Lüganuse koolis. Seal tuli väike nostalgia peale, tuli meelde, kuidas 20 aastat tagasi kiputi seda kooli, tolleaegset Püssi keskkooli lõhkuma. Küsimus on milles? Küsimus on selles, et on oht, et gümnaasiumiosa võib Lüganuse koolist kaduda. Küsimust ei tõstatanud mitte niivõrd õpetajad, kuivõrd lastevanemad kodanikualgatuse korras ning nad võivad selle otsuse protestida. Kas eelnõu ettevalmistamise käigus on olnud kõne all või arutusel, et võivad tekkida kohtuvaidlused kodanikud versus omavalitsus, kodanikud versus riik, omavalitsused versus riik jne?

Aitäh! See võimalus on ju alati olemas. Kui seaduses jäävad mõned punktid mitmeti tõlgendatavaks ja nad riivavad inimeste huve, siis on see oht olemas. Seda on püütud kindlasti vältida. Siin saab suures piiris ainuke printsiip olla ju n-ö õigustatud ootuse printsiip, mida uuenduse läbiviimisel võib justkui vaidlustada. Eks me eksamite planeerimisel jne peame ikkagi arvestama normaalset etteteatamisaega  ja sellepärast on ka siin oma rakendusperiood. Aga mis puutub Lüganusse ja Kiviõlisse, siis mina olen kohtunud mõlema kooli direktoriga ja me oleme arutanud võimalust  nende koolide gümnaasiumiosad ühendada.

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Ma mäletan, et üheksakümnendate aastate keskel või algupoolel, kui Koonderakond oli võimul, suleti Tallinnas, aga ka üldse üle Eesti massiliselt lasteaedu. Nüüd me teame, kui suur puudus lasteaedadest on. Me poeme kas või nahast välja, et neid saaks ikka juurde. Kas te ei karda, et sama asi kordub ka selle reformi ja koolidega, et mõne aja pärast, kui meil on lapsi hoopis rohkem, ei ole meil enam kusagilt kooli võtta, me oleme selle ära hävitanud?

Aitäh! Oleks see nii. See, et meil on sündimus hakanud tõusma, 12 000-lt  17 000 peale, annab lootuse taastada kunagine 25 000 õpilase peale rehkendatud koolivõrk. Aga isegi kui kellelgi see lootus on, tuleb vaadata seda, et praegune sündimus hakkab gümnaasiumiosale mõjuma 15–16 aasta pärast ja et regiooniti jaotub see väga ebaühtlaselt. Kogu see aeg ooteseisundis olla ja tühja maja või gümnaasiumi institutsioonina lahti hoida pole ka mõtet. Kui tuleb suur õnn ja lapsi tuleb juurde või rajatakse mingi uus tööstus, siis saab gümnaasiumiosa, kui kool on hoitud ja ruumi on, ju tagasi teha. See võimalus on olemas. Juhin tähelepanu, et osa praegusi gümnaasiume, mis on kukkunud arvuliselt raskesse seisu, on kakskümmend aastat tagasi gümnaasiumiks tehtud. Kogu aeg olid põhikoolid, siis tehti gümnaasiumiks. Nüüd on siis tagasilangus. Inimesed on vahepeal harjunud ja neile on see muutus valus, aga kunagi on elu kohapeal ka ilma gümnaasiumita edasi läinud.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma loen seadusest, et omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil elavatele noortele transpordi kooli, olgu siis põhikooli või gümnaasiumi, ja täna infotunnis ühele küsimusele vastates ütlesite, et riik katab osaliselt transpordikulud ja ka õpilaskodude kulud. Senine praktika on näidanud, et kui mingisugust reformi läbi viiakse, siis esialgu lubatakse raha, aga ühel hetkel kaob raha ära ja siis ei ole seda enam kuskilt võtta. Minu küsimus on küll pisut teiselaadiline. Te olete kindlasti palju analüüsinud, missugune võiks olla põhikooli- ja gümnaasiumireformi tagajärg regionaalsest aspektist.

Aitäh! Ma olen kaunis kindel, et kui me maakonnakeskustes lisaks regionaalgümnaasiumile saame puhtad gümnaasiumid – seal, kus neid on võimalik hoida ja kus neid on vaja, suuremates maakondades, maakonnakeskustes –, mille kvaliteet on, nagu ma olen öelnud, võrreldav Hugo Treffneri gümnaasiumi omaga (mis võib-olla küll kedagi riivab), kuhu on uhke minna ja kuhu selle maakonna või piirkonna vanemad oma lapsi hea meelega saadavad, siis katkeb väljavool maakondadest. Praegu lahkub Võrumaalt 22%  ja Põlvamaalt 41% põhikooli lõpetajatest. Varsti on nii, et maakonnas ei ole enam kohta, mis suudaks kinni pidada. Ja selleks, et maakonnad tühjaks ei jookseks, on maakonnakeskustes kindlasti vaja puhtaid gümnaasiume. Regionaalselt see peataks selle, mis isevoolu teel muidu kindlasti toimuks. See muudatus peataks niisuguse piirkondade tühjaksvoolu, nagu praegu gümnaasiumi osas on.

Palun, kolleeg Jüri Tamm, teine küsimus!

Aitäh! Ma tulen veel kord tagasi kooli tervishoiuteenuste juurde. Täna on selle seaduse puhul räägitud hästi palju majakarpidest, koolibussidest ja rahast, aga tahaks ikkagi arutada ka seda, mis inimestega toimuma hakkab. Seepärast ma küsin veel kord kooliarstide teema kohta, kus me oleme taganenud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses kunagi kokkulepitust. Tahaksin teada teie arvamust, kas ei peaks siiski avama läbirääkimised Sotsiaalministeeriumiga ja vaatama üle ka võimalikest reformiga kaasnevatest muutustest tulenevad tervishoiukorralduse vormid.

Ma arvan, et seda peaks kindlasti tegema. Mul on Sotsiaalministeeriumiga nii riigikoolides kui ka sanatoorsetes koolides tervishoiuteenuse pakkumise või, ütleme, tervishoiu kindlustamise osas erimeelsusi ja kui te selle teema tõstaksite, siis oleks see suurepärane. Üks põhjendus on olnud, et kooliarste enam spetsiaalselt ette ei valmistata. Aga arutame seda koos Sotsiaalministeeriumiga.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kui ma esimeses küsimuses puudutasin õpilaskodusid, transpordikulude suurendamist ja investeeringukomponente, siis sa tõid näiteid Viljandi maakonna kohta. Ma eeldan, et neid arvutusi on tehtud ka teiste maakondade kohta. Ma palun näiteid Põlva-, Võru- ja Valgamaa kohta.

Neid on sama meetodi alusel võimalik muidugi teha, st piletihinna äraarvamist ja muud sellist arvutust. Kui see on teie jaoks piisava täpsusastmega, siis ma saadan selle arvutuse ka Põlva-, Võrumaa ja Valgamaa kohta. Kas kogu piirkond huvitab? Väga hea.

Palun, kolleeg Hannes Rumm!

Lugupeetud minister! Esmaspäeval pidi haridusministeeriumi kantsler riigieelarve kontrolli komisjonis tõdema, et Riigikontrollil on õigus, kui nad järeldasid, et haridusministeerium on määranud väga suure kontrollarvu nende laste osas, kes lähevad põhikoolist edasi kutsekooli õppima, ja sellest kontrollarvust ollakse kaugel maas. Siit minu küsimus, mis on kaheosaline. Kas kavandatud seadusmuudatuse üks eesmärk ongi suurendada nende põhikooli lõpetajate arvu, kes suunatakse gümnaasiumi asemel kaudselt või salamisi kutsekooli? Teiseks, kas meie kutsekoolid, mida on tunduvalt vähem kui gümnaasiume, on valmis neid põhikooli lõpetajaid vastu võtma? Meenutan, et kutsekoolide arv on vist seitse-kaheksa korda väiksem kui gümnaasiumide arv.

Aitäh! Kutsekoolid ei ole muidugi kogu lahendus. Seaduseelnõu eesmärk ei ole kedagi sunniviisiliselt kutsekooli saata. Selles mõttes retoorika, ma olen seda kogu aeg rõhutanud, peaks olema tunduvalt teine kui see, mida tööandjate liitude esindajad siin aasta aega kasutasid. See ei ole kindlasti mitte meie eesmärk. Selleks, et põhikoolijärgset kutseharidust populaarsemaks teha, peaksime enne suutma piirkondlikes kutsehariduskeskustes niisugust erialade nomenklatuuri pakkuda, mis näiteks ka tütarlapsi rohkem huvitaks või mis oleks neile mingiks väljundiks. Nii et kuna sellel seadusel pole sellist eesmärki, siis ei saa see olla kuidagi peidetud, ei ole avalikku ega peidetud eesmärki. Mis puudutab tellimuse suurust, siis jah, praegu me räägime kutsekoolidega läbi ja kaalume tellimuse suurendamist kaasmaksumuse mõningase vähendamise arvel. Nii et seda arvu, mida tellitakse, ei taha me kindlasti vähendada, pigem suurendada, et oleks, kuhu minna.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Kui eelnõu esitati Riigikogu menetlusse, siis oli juttu sellest, et saab lahendatud ka eriti andekate laste küsimus. Nimelt soodustab Eesti kool vaid niisuguseid keskmisi õpilasi, kui nii öelda tohib. Millised on selle eelnõu jõustumise järel meetmed, mis tagaksid eriti andekatele lastele nende võimete kohase hariduse ja ka vastavad hariduse omandamise võimalused?

Seadusandlikest lisameetmetest ma olen kõnelnud. Andekus on esimest korda üldse hariduslike erivajaduste loetelus välja toodud ja on seal esimesel kohal. Sellega kaasneb individuaalne tähelepanu, see, et õpilane saab oma õppekava komplekteerida eri koolides, kui tal on vaja mõnda ainet õppida seal, kus seda on rohkem või paremini õpetatud. Aga me räägime praegu tõenäoliselt natuke rohkem teadusandekatest. Andekust mõõdetakse mitmeti, näiteks andekus spordis või muusikas. Meil ei ole mitte ainult, ütleme, raskemas mõttes erivajadustega laste koole, vaid meil on ka andekate laste riigikoole. Me rääkisime alles teadusandekuse mõttes Nõo koolist, aga meil on ka muusikakeskkool, osa õppeasutusi on kutseõppeasutustena orienteeritud mõne ande avamisele. See seadus teeb ühe sammu edasi. Kas see kellegi jaoks on piisav või mitte, seda võib arutada. Igal juhul on andekus siin esimest korda sel moel välja toodud.

Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! See seadus ei tekita kindlasti erilisi probleeme linnades või vähemalt on need probleemid väiksemad. Maapiirkondades ja eriti hajaasustusega piirkondades on probleeme aga piisavalt ja üks nendest on kahtlemata see, millised koolid ja kus üldse saaksid jätkata gümnaasiumina. Näiteks Põlva maakonnas võib tekkida mõne aasta pärast olukord, kus ühte gümnaasiumiklassi minejaid on terve maakonna peale alla saja. Kas see tähendaks, et reaalselt saame rääkida tulevikus ühest gümnaasiumist maakonnas või on ministeerium ette näinud siiski näiteks mingisugused minimaalsed kilomeetrid põhikoolist gümnaasiumini?

Aitäh! Praeguses variandis, praeguses lugemise faasis eelnõus erisusi sees ei ole. Esialgu see distantsierisus oli. Me võime selle juurde tagasi tulla, kuid igasuguste erisustega ei saa alusprintsiibist väga kaugeneda. Sada õpilast klassi kohta maakonnas on juba tegelikult märk. See näitab, et probleeme ei ole mitte uue seadusega, vaid probleemid on juba kohal, kaasa arvatud see, et põhikooli lõpetajatest läheb praegugi 41% maakonnast välja. Tinglikult oleks ju selle normi järgi kokku kahe gümnaasiumi jagu, kui me sellest niimoodi jäigalt räägime. Aga ma ütlen veel kord, et seda asja tuleb ka kohapeal arutada. Kui te suudate kuidagi näiteks Põlvas tugeva gümnaasiumiga väljavoolu vähendada, siis on see maakonnale kõva panus. Samas, Tartu on nii lähedal, seda voolu peatada on väga raske. Ainult sellega, et meil on nüüd neli väga väikest gümnaasiumi, seda voolu ei peata.

Kolleeg Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Ma usun, et teil on hea nägemus koolivõrgust maakonniti, ma ei saa ainult aru, miks te ei taha seda avalikkuse ette tuua. Minu arvates on õudne lõpp parem kui lõputu õudus. Või arvate teie teisiti? Inimesed teaksid, mis neid ees ootab, valmistuksid selleks ja arutaksid läbi ning siis läheks ülejäänud reform minu arvates ludinal.

Aitäh! Tuleb läbi rääkida, nagu ma ütlesin hiljuti teid huvitavas regioonis näiteks Lüganuse ja Kiviõli puhul, Iisaku ja Avinurme puhul. Need läbirääkimised tegelikult käivad ja loetelu esitamine enne, kui see on omavalitsustega läbi arutatud, tähendaks juba osa omavalitsuste raskemasse seisu panemist, nii et neil kaob võimalus tugevalt positsioonilt teistega läbirääkimisi pidada, mis võib olla nende õiguste rikkumine. Nii et arutame omavalitsustega selles faasis, kus üldtingimused on teada, asjad läbi ja siis saab seda loetelu ka efektsemalt esitada.

Kolleeg Kalvi Kõva, palun!

Aitüma, istungi juhataja! Minister! Ma arvan, me kõik soovime, et igas omavalitsuses oleks üks tugev ja korralik põhikool, et selle omavalitsuse lapsed käiksid seal põhikoolis ja ei oleks õpilaste ülemeelitamist ühe omavalitsuse koolist teise omavalitsuse kooli, et saada rohkem pearaha, saada rohkem kohamaksu. Nüüd ma loen seaduse § 78 lõikest 1, et tasaarveldus põhikoolide ulatuses ikkagi jääb. Miks?

Niisugune oli hääletuse tulemus kultuurikomisjonis.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma vaataksin küsimust vähe kitsamalt ja puudutan jälle kodusaart ja asju, mis seal tulevikus toimuma hakkavad. Kas te suudate mulle lahti seletada, kuidas võiks siis selle seaduse vastuvõtmise järel välja nägema hakata hariduse andmine Kuressaares? Me teame ju, et seal on kaks gümnaasiumi, kus on kokku üle 2000 õpilase. Mismoodi see välja hakkaks nägema?

Aitäh! Kuressaare on üks nendest hiilgavatest omavalitsustest, kes on sellel diskussiooniperioodil just oma põhikooli, ajaloolise põhikooli kinni pannud või otsustanud kinni panna. Ja mitte ainult Kuressaare, on teisigi – Viljandi näiteks. Mina näen küll, et nende nõuete järgi võiks Kuressaares tõenäoliselt olla üks tugev puhas gümnaasium. Kui te maakonna täitsa tühjaks pumpate, mis paistab olevat Kuressaare koolijuhtide väike sportlik eesmärk, sest nad on kindlad, et neil on head koolid, ja põhimõtteliselt on ka, siis on võimalik ju kahte gümnaasiumi hoida. Aga ma ei arva, et see peaks nii olema.

Palun, kolleeg Hannes Rumm, teine küsimus!

Lugupeetud minister! Riigikogu korvpallimeeskond on teinud omamoodi regionaalpoliitikat ja külastanud viimastel aastatel selliseid koole nagu Turba, Kohila, Parksepa, Lähte ja Kilingi-Nõmme gümnaasium. Igal pool oleme omavalitsusjuhtidelt ja koolijuhtidelt kuulnud, et tegelikult väga paljud tugevamad pered hääletavad juba praegu jalgadega ega vali endale gümnaasiumi mitte elukoha järgi, vaid maine ja võib-olla siis ka kvaliteedi järgi. Mind teeb teie välja pakutud reformimudel murelikuks, sest mulle tundub see juba ette surnuna.
Esiteks, ühelt poolt sunnib selline ebamäärasus reformi esimesel aastal tõenäoliselt veel väga paljusid peresid jalgadega hääletama, kui tuleb teha valik, kas lasta lapsel jätkata oma kodulähedases gümnaasiumis, teadmata, kas see gümnaasium kõik kolm aastat funktsioneerib. Tõenäoliselt saadab see pere oma lapse kusagile kaugemale ja paremasse kohta. Teiseks, kui vaadata seda ajakava, siis järgmine aasta on selline mõtlemise ja arutamise periood ja kõik olulised otsused lükatakse aega pärast 2012. aasta Riigikogu valimisi. Minu hirm on, et valimiskampaania ajal tapetakse see reform ära ja järgmine valitsus kukutab ta nii ehk nii läbi. Leevendage, palun, minu hirme!

Aitäh! No näete, kui ma loen siit välja ettepaneku teha kiiremini, siis on see jälle vastuvoolu minek paljude inimestega, kes arvavad, et üleminekuaeg peaks olema pikem. Üks niisugune asi ulatub paratamatult mitme Riigikogu koosseisu tegutsemisperioodi. Riigikogu korvpallivõistkond on vist ka Paide Gümnaasiumi uues võimlas esinenud. Paide Gümnaasium on väga heas korras ja ma arvan, et kindlasti sinna kool jääb.
Tõepoolest võib küsida, kumb oli enne, muna või kana. Ma olen saanud omavalitsusjuhtidelt kirju, kes ütlevad, et kui teie panete sellised tingimused, siis meie lapsed lähevad kõik sellest piirkonnast maakonnakeskuse gümnaasiumi. Samas peab igal seaduseelnõul ju mingi diskussiooniaeg olema ja lapsed on hakanud minema niikuinii. Seesama vallajuht kirjutab oma kirjas, et nad on kogu aeg läinud. Ja nüüd on siis selles ajaloolises kohas, kus on olnud gümnaasium ja kunagi mitu klassi, niisugune seis, et 12. klassis on 12 õpilast, 11-ndas on 8 ja sellel sügisel, kui vald lootis, et tuleb 10 last, on neid 4. Need protsessid toimuvad tegelikult niikuinii väga mitmes kohas. Mõnel pool on võimalik omavalitsuste koostöös seda peatada, kui tehakse valik, kuhu koos panustada. Aga tegelikult ongi niimoodi, et eks valitsus tuleb sellega, Riigikogu ka, kui ta seaduse vastu võtab, omavalitsusjuhtidele appi, et omavalitsusjuhid saavad kohalikele inimestele öelda, et näete, valitsus tegi, kuigi päris paljud neist teavad, et see jalgadega hääletamine käib juba praegu ja argumendiks saab olla ainult kvaliteet.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Eesti riigi elanikkond on hajaasustatud ja see eelnõu ei puuduta niipalju linnu kui maaelu poolt. Me peaksime rohkem tähelepanu pöörama sellele, et linnast minnakse maale, viimastel aastatel on oma eluaset ka maale ehitatud. Mulle teeb muret just see maapiirkonna ellujäämise küsimus. Nimelt on iga omavalitsuse uhkuseks ja tõmbekeskuseks just seesama haridusasutus, olgu ta siis algkool või põhikool. Kui need mõlemad peaksid ära kaduma, siis seda omavalitsust ei ole ja vallakeskusel ei ole seda atraktiivsust, et sinna elama minna. Kes teeb otsuse, kas haridusministeerium või maavanem, milline haridusasutus jääb ja millisel tasemel, kas siis põhikoolina või gümnaasiumina püsima? Mis ajaks te selle otsuse teete ja avalikustate?

Aitäh! Otsuse teeb haridusministeerium vastavalt taotlusele ja see otsus seisneb koolitusloa andmises või mitteandmises või üleminekukoolitusloa andmises.
Valglinnastumine on küll tendents ja põhimõtteliselt näiteks Tallinna ümbruses ja tinglikult ka Tartu ümbruses hoiab see mõnda maavalla gümnaasiumi elus. Seal on päris korralikud gümnaasiumid, osaliselt selle tõttu, osaliselt nende sisulise töö tõttu. Samas tahavad need pered enamasti oma lapsi ikkagi linna tuua, kuigi nad on selle linna lähedal. Kooli tullakse linna ümbrusest siiski rohkem linnadesse. Kui see tähendaks seda, et nii palju elanikke tuli juurde ja kohe on uut kooli vaja, siis ma arvan, et vallad oleksid väga rõõmsad. Aga pigem on see nii, et linnad, kus ka õpilasi vähemaks jääb, oma arengukavas muudatusi ei tee ja loodavad sellele, et tühjenenud kohad täidetakse, imedes maavallad õpilastest tühjaks. Nii et arengukavalist koostööd valdade ja linnade vahel siin kahjuks ei ole, on karm konkurents. Sellepärast peab olema ühtsem vaade. Standardiga peab riik seda suunama ja lõpliku otsuse langetama.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

See eelnõu, hea koolivend, sina ise ütled ja öeldakse, et väga puhtpõhimõtteline seadus, ja mul ei ole selle väite vastu midagi. Aga mulle jääb selgusetuks, miks me siin täna ühte teist minu meelest meie hariduselu kiusavat juhtimisviga üldse ei puuduta. Meil on nagu kaks finantsjuga, mis koolini jõuavad – üks jõuab kohaliku eelarve kaudu, teine riigieelarve kaudu. Juhtimise seisukohalt on see kõige nigelam variant. Igal juhul oleks etem, kui see jõuaks kas üht- või teistpidi. Miks me seda ei ole julgenud või ei ole tahtnud siin puudutada? Või  me leiame, et tänane süsteem on väga hea?

Aitäh! Nii ta tõesti on, et valitsus ei ole selle eelnõuga välja tulles omavalitsuse tulubaasi või, ütleme, üldse riigi ja omavalitsuse tulubaasi vahekorras muudatusi teinud. Võib öelda, et praegu ei ole ka sellist koosseisu, kes seda teeks. See on natuke samalaadne küsimus, et miks te ei vii haldusterritoriaalset reformi ja haridusuuendust koos läbi. Nii praegu on. Mina kiidan seda, mis praegu ees on.

Palun, kolleeg Kalvi Kõva, teine küsimus!

Aitüma! Eks ma küsin ikka sellesama tasaarvelduse kohta. Kultuurikomisjon tegi tõesti sellise otsuse ja hääletas niipidi. Aga mida teie ministrina arvate, kas see tasaarveldus põhikooli osas peaks olema? Olen teid kuulnud arvamas ka teisiti.

Mina arvan, et tasaarveldus põhikooli ulatuses on oma aja üle elanud, seda ei ole hariduspoliitilise otsusena vaja. See on pigem fiskaalpoliitiline ja linnaeelarvete koostamise küsimus.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Hea minister! Eelnõuga ja selle kavaga tuuakse tavakooli hariduslike erivajadustega lapsed. Ideaalmaailmas oleks see ju ideaalne. Milline on sinu arvamus, kas me reaalselt oleme selliseks muudatuseks valmis?

Palun vabandust! Kas sa saad korrata, ma ühte sõna ei kuulnud?

Palun, Enn, korda veel üks kord!

Aitäh! Selle eelnõuga tuuakse tavakooli hariduslike erivajadustega lapsed. Ideaalmaailmas on see ju väga kena. Aga kas sinu arvates on koolid ka reaalselt, meie olukorras selleks valmis, kas selleks on ressurssi?

Aitäh! Kui me tahame, et meie ühiskond oleks igapidi küps, siis me peame suutma need tingimused luua. Erivajadustega laste koolivõrk Eestis jääb nendeks puhkudeks, kui tavakooli tegevusega ühitamine ei ole võimalik või, ütleme, oleks liiga problemaatiline või paneks lapse liiga riskantsesse olukorda. Aga sellistel puhkudel, kui laps on võimeline õppima, edasi liikuma, on andekas, kuid tal on mõni sekundaarne, liikumist takistav või mõni muu kergem erivajadus, siis ta on nagu teised, ta peaks saama hakkama, ja me teeme kõik selleks, et koolid suudaksid kohelda neid teistega võrdsena.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Eelmisel nädalal toimus Kuressaares Saare maakonna arengu konverents, kus oli esinemas üks tubli härrasmees Haridus- ja Teadusministeeriumist, halli peaga, mul ei tule ta nimi kahjuks meelde. Ta tutvustas PGS-i eelnõu ja üks tema sõnumitest oli see, et lapsed peavad hakkama tegema oma valikuid varem ehk pärast põhikooli lõpetamist peab laps väga selgelt otsustama, mida ta edasi teeb. Milline teie arvamus ministrina on, kas lapsed on võimelised selles vanuses otsuseid tegema?

Aitäh! Huvidest lähtuvalt on nad võimelised, aga need ei ole fataalsed otsused. Võib-olla eriline otsus, mida meil praegu on nähtud tugeva murrangumomendina, on see, kas laps otsustab gümnaasiumi või kutsekooli kasuks. Niikaua kui kutsekooli õppekava on üldainete osas teisemoeline, ongi see niisugune valik, kus kardetakse tupikut. See seadus reguleerib tegelikult seda, et õppekavades saab õpilane valida endale senisest vabamalt suuna, otsustada, kas ta läheb loodusainete, reaal- või humanitaarainete peale, ja koolidel on kohustus talle seda pakkuda, mille ta valib. Nii et selles mõttes saab ta spetsialiseeruda, jah, valida mingi ühe suuna. Tal on võimalus näiteks selles suunas kõrgkooli edasi pürgida. Ta ei pea sellesse nišši jääma, aga ta saab rohkem valida. Loodame, et siis ollakse valmis ka seda valikut kasutama.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea minister! Ma püüan tulla tagasi sinna, kus me infotunnis pooleli jäime. Ma püüan sellest eelnõust aru saada. Sinu kommentaarist infotunnis ma sain aru, et  sa ei taha läheneda puhtfinantsiliselt, et 500 kuni 800. Et kus on tänase pearahaga see piir, kus gümnaasium suudaks õppekavas ka valikuid pakkuda. Ütleme, et see ei ole rahaline alus, mille järgi me valikuid teeme. Kas kahe lugemise vahel või, ma ei tea, kuue või kaheksa lugemise vahel, kui eelnõu pärast katkestamist meil kultuurikomisjonis edasi arutatakse, tuleb algatajate poolt mingi konkreetne lähenemisviis, kas siis on akrediteerimine või on mingid arvud? Siis jääks selline žongleerimine ära, et kes lähtub rahalistest arvutustest, kes õpetajate miinimumtundide arvust. Millest me siis lähtume, kui me räägime sellest, mis gümnaasiumi jääb ja mis ei jää?

Aitäh! Rahalises mõttes on kahe paralleeliga gümnaasium muidugi n-ö võimekam ja saab ka praeguse rahastamissüsteemi säilimisel paremini hakkama kui see, kus on üks klass. Aga ma ütlen veel kord, et klassi kohta riigi poolt suunatavat rahasummat ei ole plaanis muuta või seda selles eelnõus ei käsitleta. Nagu ma ütlesin, puhas õppekava ja ainekoormuse lahendus, millega üks aineõpetaja saaks oma koormuse praeguste koormusnormidega kätte, oleks kolm. Sellest ma olen ka kogu aeg rääkinud, mina ei ole kunagi rääkinud 5–8 klassist. Kaks on selle diskussiooni tagajärg, nii palju valulisi reaktsioone, nii palju muret. Siis tuleb muidugi koormusnorme alandada.

Silver Meikar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Käisin täna kodanikunädala raames esinemas oma kodukoolis Miina Härma gümnaasiumis Tartus. Nii nagu eelmistelgi kordadel küsisid õpetajad ka seekord pärast esinemist minu käest õpetajate palga kohta. Ma saan aru, et koolivõrgu üks eesmärk on tõsta õpilastele antava hariduse kvaliteeti. Aga kas selle üks tulemus on ka normaalse tunnikoormuse tasu kasv ehk siis õpetajate palga tõus?

Aitäh! Kui ühiskonnas läheb pooltühjade ja kolmveerandtühjade koolimajade hoidmiseks vähem energiat, raha, siis kahtlemata on võimalik maksta seda raha inimestele palgana, parandada nende keskkonda, võib öelda – panustada kvaliteeti. Nii et need on seotud, jah.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine küsimus!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Selle seaduseelnõuga tulete välja küllalt hellal ajal. Need, keda see seadus huvitab, on praegusel hetkel küllalt ettevaatlikud oma arvamuste väljaütlemisel. Ma arvan, kitsamas ringis ütlevad nad oma arvamusi välja tunduvalt avameelsemalt ja teravamalt kui suures ringis. Mind huvitab investeeringute pool. Me oleme haridusasutustes investeeringutega küllalt palju ka puusse pannud. Julgen küsida niisuguse küsimuse: kas need investeeringud, mis on järgmise, 2010. aasta eelarves planeeritud, on jätkusuutlikesse õppeasutustesse paika pandud?

Aitäh! Kui te ei pea silmas kutseharidusse, riigikoolidesse, ülikoolidesse kavandatud  investeeringuid, mida ma võiksin siin suureks kiita, siis omavalitsustele suunatud kooliinvesteeringud on eelarves kaunis põgusalt esile toodud. See tähendab, et  riigieelarve tugi omavalitsustele järgmise aasta investeeringute jaoks on suhteliselt väike. See ei tähenda, et ehitamine oleks omavalitsustes järele jäänud, eks omavahenditega või Euroopa toetusega ikka ehitatakse.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma palun vabandust, et ma vahepeal ei saanud seda arutelu kuulata! Kui te olete sellele juba vastanud, siis palun vabandust, et ma  uuesti küsin. Ma tahan küsida selle arvu kohta, 120 õpilast keskkooli- või gümnaasiumiosas. Mis on need põhjused, miks näiteks keskkoolides või gümnaasiumides, kus on ainult üks 10., 11. ja 12. klass, ei võiks see number olla näiteks 60  või 70?

Üheklassiliste gümnaasiumide puhul on, esiteks, praegune rahastamismudel – me võime muidugi öelda, et rahastamismudelit võib oluliselt muuta – ebakindel. Me võime öelda riigi poolt, et 21 õpilasest alates tasub ära, aga koolid on siin teisel meelel. Üheklassiline on selgelt väike, üheklassilise puhul ei saa pakkuda valikuid nii laias spektris, kui õppekava ette näeb. Ka õpetajate koormused ei ole piisavad ühe aineõpetaja hoidmiseks, sest kõiki tunde ei jaga ka rühmatundideks. Kahest paralleelklassist alates on see võimalik. See on üks põhjus, mitte ainult mehaaniline rehkendus. Miks oleme toonud selle arvu 20, mitte 36, mis on lubatud piir, või veel väiksemat arvu? Kakskümmend õpilast on praegune Eesti keskmine klassi täituvus ja see on võetud ka arvutuse aluseks.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui mina läksin keskkooli, see oli Nõukogude ajal, siis oligi meie rajoonis üks keskkool, see oli Võru keskkool. Mina astusin siis 8.e klassi ehk oli viis klassikomplekti. Meil kohapeal taheti, et ka meie kooli juures avataks kaheksas ja üheksas jne klass, ja pöörduti palvega tolleaegse haridusministri poole. Vastati, et see ei ole otstarbekas. Tuli teine aeg ehk tuli õige ja oma ja Eesti aeg ning paljud omavalitsused ju kasutasidki seda võimalust, et näete, me saame anda keskharidust, gümnaasiumiharidust oma kodukoha lähedal. See oli suur võit, mis siis saadi. Selle tõttu praegu elataksegi valuliselt üle, et kättevõidetud asi kaob ära. Kas ei võiks lasta sellel kaduda siis loomulikku teed mööda, mitte sundusega?

Aitäh! Mõnikord on hääbumist ilus vaadata, näiteks sügisel looduses, aga hääbumist sellisel juhul, kui kvaliteet võib muutuda ebaühtlaseks ja me sisuliselt ei suuda seda hallata, kui seda tehakse noorte inimeste arvel – seda ei pea ma otstarbekaks. Jah, Võrus ja Võrumaal on ka väga suured muutused toimunud. Siis, kui need gümnaasiumiosad juurde tehti, oli allpool, põhikoolis mitu paralleelklassi, praegu ei ole ka mõnes põhikoolis paralleelklasse. Seda on kohapeal valus näha küll, aga me peame ettepoole vaatama. Kui praegu ühe kaugel maal asuva gümnaasiumi juhid ütlevad, et neil on 10. klassis 29 õpilast, siis mina küsin, et teil on 6. klassis 8 õpilast, 5. klassis 7 õpilast ja 3. või 2. klassis 4 õpilast, kust tuleb see perspektiiv gümnaasiumi hoidmiseks. Seda tuleb ette näha ja ma arvan, et niimoodi organiseeritult ja läbiräägitult gümnaasiumiosa lõpetada on mõistlikum kui kolme õpilasega edasi künda, teadmata, kuhu nad pärast lähevad.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma jätkan samasugusel nostalgilisel lainel nagu eelkõneleja. Meie poolt vihatud Nõukogude võim kehtestas meile kõigile ühetaolise keskhariduse tasuta omandamise, peaaegu et kohustuse. Täna me surume mingi osa oma lastest kutseharidussüsteemi, kus nad saavad natuke pealt poole gümnaasiumi õppekavast ja lisaks saavad endale mingi toreda eriala. Kas see ei tähenda emotsionaalselt natuke seda, et me nagu suruksime oma rahvast sellise odava allhankeriigi tööjõu poole, kartes anda neile kõigile täielikku keskharidust peaaegu kohustuslikus korras?

Aitäh! Ega kõigist siin esitatud küsimustest ei tule sugugi välja vihkamist Nõukogude võimu vastu. Küllap on siin positiivselt nostalgiliselt toodud küsimustes välja ühte ja teist. Ei, kohustuslikku keskharidust kehtestada ei ole plaanis, kutseharidusse kedagi suruda ka ei ole plaanis, pigem anda kutsehariduses võimalus väljuda tupikteelt sellega, et ühe täiendava aasta jooksul õpitakse üldaineid.

Palun, kolleeg Jüri Ratas, teine küsimus!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Ma jätkan sealt, kus ma esimese küsimusega lõpetasin. Te ütlete, et kui 10., 11. ja 12. astmes on üks klassikomplekt, siis see ei taga õpetajatele koormust, aga kui keskkool või gümnaasium üldse ära kaob, siis võib ju samuti öelda, et see ei taga õpetajatele koormust. Eriti noorte õpetajate puhul võib tekkida motivatsiooni küsimus ja nad lähevad minema. Te rääkisite pikemast perspektiivist, kui te vastasite Toivo Tootseni küsimusele. Ma küsiksin ka perspektiivi koha pealt: mida  arvab perspektiivitunnetusega sellest mõttest teie erakonnakaaslane regionaalminister? Kas perspektiivi seisukohalt võiks öelda, et elu maal, väiksemates kohtades ja äärealadel on läbi saamas ja koondumas maakonnakeskustesse, Tartusse ja Tallinna? Mida regionaalminister sellest asjast arvab?

Aitäh! Regionaalminister toetab seda üldlähenemist. Muudatused on nüüd mõnevõrra seda seadust muutnud, aga üldlähenemine on jäänud ju samaks. Seda on toetanud kogu valitsus. Osale nendest küsimustest, mis teie ühes küsimuses praegu oli, olen ma tõesti mitmel korral vastanud. Ma ei räägiks neid üle.

Palun, kolleeg Ivi Eenmaa!

Ma tänan, proua juhataja! Härra minister! Mina olen selles saalis vist üks nendest vähestest inimestest, kes ei taha mitte ainult head haridust, vaid kindlasti pooldab ka puhta gümnaasiumi ideed. Ma võin ütelda, et Võru linnas me olime kolm aastat tagasi selleks valmis, aga siis panid maavanem ja omavalitsejad seljad kokku ja lugu kukutati läbi. Täna on nii, et ei tea, mis saab. Minu küsimus teile, härra minister: kuidas te arvate saavat hakkama kõigi nende suurepäraste, ma ei tea, maavanematega ja kõigi nendega, kes on sellele ideele algusest peale vastu töötanud? Kellele te loodate, et see reform saaks edukalt läbi viidud?

Aitäh! See konkreetne autimängimine toimus investeeringute kaudu. Mina olen teiseks vooruks andnud Võrumaale küll soovituse see raha kesksele gümnaasiumile suunata. Ükskõik, kuidas me neid tulemusi mõõdame, kui me ei mõõda ka eksamite keskmist, vaid võtame üksikute õpilaste huvialast sõltuvad eksamite tulemused või vaatame seda, kuidas minnakse edasi ülikooli – Võru Kreutzwaldi Gümnaasium eristub selgelt kõigist teistest. Nii et Võrumaal võiks puhas gümnaasium olla küll. Väljavool sellepärast, et ei usaldata ka Võru koole, on maakonnast liiga suur.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma jätkan kolleeg Ivi Eenmaa algatatud lainel. Tal oli väga õige märkus, et omavalitsused kukutasid võib-olla hea asja läbi. Minul on nüüd järgmine küsimus. Võib-olla ongi tõepoolest tegemist progressiivse seaduseelnõuga, aga kas teil on olemas roheliste toetus? Muidu ei pruugi see eelnõu selleski saalis läbi minna, sest opositsioon teeb ju oma tööd.

Aitäh! Mul on niisugune tunne, et mul on juba ka opositsioonist mitme inimese toetus, kes on öelnud, et põhimõtteliselt nad toetavad seda suunda. Seda vastust tuleb küsida roheliste esindajalt.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Rohelisi te otsite siit nii hilja asjatult. Võib-olla meie küsimused kipuvad sellepärast korduma, et ei saa ju midagi aru, milles te mida tahate teha. Minu küsimus on: kas see reform on teie arvates täna poliitiliselt, tehniliselt ja ka majanduslikult õigeaegne ja küps kohe rakendamiseks? Kas teie arvates on või ei ole?

Aitäh! Ta on päris küps siis, kui me siin saalis veel ühe väitlusvooru läbi teeme ja seaduse vastu võtame. Seda, et ta kõigile kõigis aspektides meeldiks – nii õppekava lahendustes kui ka koolivõrgu lahendustes – ilmselt ei ole, aga kuskil tuleb joon alla tõmmata. Miks ma arvan, et ta on küps ja õigeaegne, on see, et mitmed muud muudatused langevad samasse perioodi, ka muudatused, mis meist praegu ei sõltu. Õppekava muudatused ja venekeelsete koolide ülemineku muudatused peaksid selleks ajaks, kui stardib uus või uuendatud koolivõrk, olema osaliselt tehtud, juhul kui me siin saalis kokkuleppe saame. Osa asju on juba otsustatud ja ka koolivõrgu formaat peaks selleks ajaks olema paigas. Seepärast, et siis on see õpilaste miinus gümnaasiumi osas numbriliselt käes. Ma arvan, et on õige aeg. Aga üleminek võtab mõnda aega, see ei ole ühe aastaga mõõdetav.

Palun, kolleeg Helmer Jõgi!

Aitäh! Hea minister! Tänane diskussioon, küsimuste-vastuste voor kaldub kõik sinnapoole, et kool samastatakse koolimajaga. Aga põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused sisaldavad ka sisulisi küsimusi, ma pean silmas just seda, mis on seotud õppekavaga. Sellest valdkonnast ma tahaksingi küsida. Ammu on hõõgunud tuha all üks mõte, mis kahjuks selles seaduses ei kajastu. Esiteks, meie õppeaasta on Euroopa kõige lühemaid ja meie õppemaht on üks suuremaid. Samas oli õppekava muutmise vajaduse põhjendus ka see, et me vähendame laste koormust. Ma ei näe seda koormuse vähendamist. Kas ministeeriumis ja mõttekodades-töörühmades ei ole kaalutud mõtet lühendada ikkagi mahtu ja pikendada õppeaastat?

Aitäh! See on olnud jutuks küllaltki episoodiliselt. Tõsist ettepanekut ei ole teinud ei valitsus ega peale kutsekoolijuhtide ühenduse ükski teine organisatsioon. Jah, tõesti, õppekava tegemisel on siin selge kahvel ja aineala liitudele on ka korduvalt öeldud, et kui te tahate ainemahtusid suurendada või rohkem tunde nädalas jne, siis kõik see nädalasse ei mahu, siis peab neid nädalaid olema lihtsalt rohkem. Kui me saame õppekavalahendustega praegu kokkuleppele ja need heaks kiidetakse, siis teadmisega, et selle võrra saab suvel rohkem puhata.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et oma suguvõsa kodu lähedase Lihula gümnaasiumi te pühite selle reformiga minema, aga minu küsimus puudutab pigem Eesti saari. Seal on viimasel ajal täie hooga remonditud väikseid keskkoole ja gümnaasiume, ma pean silmas Leisi ja Käina kooli jne. Kas selles reformis on mingeid erisusi saarlaste jaoks või peavad nad elama nagu mandri inimesedki? Ma tean, et Hiiu lehele te olete midagi öelnud, et seal on mingid erisused, aga ma ei saa täpselt aru, milles need seisnevad.

Mandril tuleb samamoodi koolivõrgus muudatusi. Neid tuleb õpilaste arvu vähenemisest niikuinii. See seadus kanaliseerib seda natukene teisiti, aga seda tuleb ka mandril ette. Selles mõttes ei ole saared sugugi eriseisundis, seda tuleb ilmselt ette ka saartel, aga kahtlemata jääb mõlemale saarele tugev gümnaasiumiharidus alles.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Esmalt aitäh sulle, et oled nii kenasti vastu pidanud parlamendi küsimusterahele! Isiklikult toetan põhimõtteliselt kindlasti selle eelnõu menetlemist, sest see reguleerib väga palju olulisi koolielu küsimusi. Aga küsin ikka veel kord üle ühe probleemi kohta, mis käsitleb alternatiivideta põhikooli ja gümnaasiumi füüsilist lahutamist. Mulle teada olevalt on õpetajaskond õpetajate liidu kaudu, koolijuhid koolijuhtide ühenduse kaudu, lapsevanemad lastevanemate liidu ja õpilased õpilasomavalitsuste kaudu sellesse väga skeptiliselt suhtunud, et mitte öelda, lausa vastu olnud. Seepärast ma küsingi, mis põhjustest lähtuvalt on see säte kindlalt eelnõus sees, liiati kui arvestada, et me ei tea neid rahalisi väljaminekuid, kulutusi, mis võivad sellega ükskord kaasneda.

Aitäh! Õpilasesinduste liit on nimetatud liitudest küll ainuke, kes on ühemõtteliselt ja selgelt seda oma avalduses toetanud, aga ma ei tahtnud seda lisaargumendina tuua. Loomulikult on liitudelt tulnud mitmeid murelikke väljaütlemisi ja me oleme sellest ka siin saalis rääkinud. Eks osa nende liikmeid ja nad isegi tahavad ju selgust. On selge, et traditsiooniliselt jätkata on mõnes mõttes lihtsam ja kindlam, kardetakse ebamäärasust. Meie asi ongi vaadata pikemas perspektiivis ette. Hariduspoliitikat saab teha ainult riik. Liitudel ei ole otseselt kohustust mõelda asjadele kuue ja kümne aasta peale ette – see on meie erinevus.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

See eelnõu on loomulikult pälvinud väga suurt huvi. On väga palju inimesi, kes hariduse pärast muret tunnevad ja oma ametikohustuste tõttu selle eest ka vastutavad. Neil on väga palju praktilisi küsimusi, nad tahavad teada, kuidas see asi tegelikult välja näeb, kuidas rahastatakse jne. Kui neile korraldada seminar, keda siis kutsuda sinna esinema, kes suudaks nende praktilistele ja konkreetsetele küsimustele vastata?

Praktilistele küsimustele saavad vastata osaliselt koolijuhid ise, õppekava puudutavatele praktilistele küsimustele õppekava arenduse juht Ain Tõnisson. Praktilisi küsimusi võib olla mitmesugusel tasandil – paljudele vastab asekantsler Kalle Küttis, paljudele Peeter Kreitzberg ja paljudele mina.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh! Härra minister! Täna on olnud juttu koolijuhtide ühenduse arvamusest. See on küll viisakas arvamus, aga tegelikult on ta hävitav arvamus. Kui koolipoisinumbritega hinnet anda, siis ma arvan, et see hinne on üks või heal juhul kaks. Kuidas te sellise toore seadusega ikkagi parlamendi ette tulite?

Aitäh! Eks me oleme koolijuhtidega ka asjalikumat juttu rääkinud. Koolijuhtide avalduses on ju ainult mõned aspektid. Seda, et leidub keegi, kes ütleb, et asi on läbi mõtlemata, sellega on kiirustatud, see on ebaadekvaatne, tuleb ette peaaegu kõigi uuenduste puhul. Aga meil on toimunud ikka päris tõsised arutelud paljudes punktides, kus asi on olnud sisuline. Sisuline punkt oli koolijuhtidel sees ka selles lühikeses avalduses – see on erakoolidele võrdsete tingimuste nõudmine, mis iseenesest on täiesti selgelt argumenteeritud. Me peame seda arutama.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea minister! Ma küsin seekord siis teistpidi. Kui ma enne küsisin, milline tänase pearahaga on võimalik arv, siis me saime koos teiega vastuseks natuke alla 300. Minu arvutustulemus oli veidi veel radikaalsem, see oli üle 500. Ma küsin siis niimoodi. Ütleme, et seda eelnõu menetledes me soovime sisse kirjutada mingi arvu, ükskõik, milline see kokkulepe on. Kas siis on vastatud ka sellisele küsimusele, et kui väike kool saab lisarahastamist näiteks kohalikult omavalitsuselt, mingilt kogukonnalt, vilistlaste kogult või nii, nagu näiteks juudi kooli esindajad on välja toonud, väga selgelt juudi kogukonnalt, peaksime ikkagi veel arvestama, et üks paralleel või 20 last gümnaasiumi ühes klassis on see argument, millega gümnaasiumiosa suletakse?

Aitäh! Osa selliste kogukondlike probleemide lahendamiseks oligi erakoolidele antud võimalus, nii nagu näiteks üleminek eestikeelsele õppele on erakoolidel teistmoodi. Selles seaduses on lahutamise nõue. See, millised on lõplikud parameetrid, kvaliteedinäitajad, on siin olemas, aga milline on suurusenõue, see on ju praegu fikseerimata. Mina väidan, et see kahele klassile taandumine on niikuinii kompromiss, ja kui me läheme veel väga edasi, kui me alustame eranditest, siis pole seda aspekti siin seaduses mõtet üldse rõhutada. See, et omavalitsustel on võimalus juurde maksta, oma kooli hoida, kui näiteks, nii nagu teie tähelepanu juhite, ka kahest klassist rahastamise mõttes ei piisa – see on selge, et omavalitsustel on selline juurdepanemise võimalus. Mis veel rahastamisse puutub, siis tegelikult suureneb kogu ühiskonna võime panustada rohkem õpetajate palkadesse, õppevarasse, õppetingimustesse, kui n-ö killustatud halduskulutused vähenevad. Ma arvan, et rahastamise mõttes on ka kahe komplektiga praeguste palkade puhul korras, saab hakkama, sest õppekava maht, antavate ja arvestatavate tundide hulk ju sellest ei suurene. Kohustusliku osa maht väheneb, selle võrra valikute võimalus suureneb.

Palun, kolleeg Peep Aru!

Aitäh! Hea minister! Avaldan tõsist tunnustust selle vastutustunde eest, et sa siin puldis oled ja nii väga tähtsatel teemadel selgitusi annad! Tõesti, hariduselu vajab muutusi, neid tuleb teha targalt ja eks me üheskoos peame selle kõik välja mõtlema. Aga ma  ei puudutaks mitte niivõrd eelnõu, kuivõrd sinu põhiettekannet. Seal oli üks viide ja protokolli huvides ma soovin seda täpsustada. Viide oli kunagistele Tarmo Looduse kaartidele ja oli niimoodi fikseeritud, et see arvestas ka võimalikku gümnaasiumide võrku. Ma küsin nii: kas see oli absoluutne arvestamine või osaline ehk lihtsalt üks selline sisend, et see kaart sünniks?

Aitäh! See oli üks nendest sisenditest, n-ö vajaliku tagamaa arvestus. Seal ei olnud loomulikult niimoodi täpselt fikseeritud, mis kaardile jääb või mitte, aga see oli üks arvestuse aluseid.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud haridus- ja teadusminister! Nüüd ma palun kõnepulti kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi!

Lugupeetud esimees! Austatud kolleegid! Täpsem vaatlus näitab, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu on kõige väiksema numbriga selle nädala päevakorras, mis tähendab, et ta on kõigist eelnõudest, mida menetletakse, kõige varem sisse antud. Anda sellest eelnõust lühikest ülevaadet ei ole kerge, kuna on toimunud väga palju istungeid, aga ma üritan teha nii lühidalt, kui see vähegi võimalik on.
Esimesele lugemisele otsustas kultuurikomisjon algataja nõusolekul saata eelnõu muudetud kujul, normitehniliste parandustega. Eelnõu esimene lugemine toimus s.a 25. märtsil.  Komisjoni ettepanekul esimene lugemine lõpetati ja muudatusettepanekute tähtajaks määrati 23. aprill. Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist otsustas kultuurikomisjon 12. novembri istungil üksmeelselt saata eelnõu 412  täiskogusse teisele lugemisele 25. novembril ettepanekuga teine lugemine katkestada. See on nüüd väga oluline. Komisjoni otsus eelnõu teise lugemise katkestamise kohta tulenes vajadusest anda kõikidele fraktsioonidele ja huvirühmadele veel kord võimalus eelnõu sisuliselt läbi arutada ja vajaduse korral esitada oma ettepanekud tekstile, mis on esimese lugemise tekstiga võrreldes oluliselt muutunud, seda nii sisuliselt kui normitehniliselt. Muutmata jäi üksnes 18 paragrahvi 96-st. Eelnõu on muutunud ka ülesehituselt. Muudatusettepanekuid esitasid nii fraktsioonid kui ka Riigikogu liikmed fraktsiooniüleselt. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tegi kultuurikomisjon eelnõus läbivalt muudatusi, mille aluseks on osaliselt võetud fraktsioonide muudatusettepanekud, mida näitab sisuliselt ja osaliselt arvestatud muudatusettepanekute suur hulk. Samuti palus kultuurikomisjon vahetult enne esimest lugemist mitme huvirühma seisukohti, mille osas 7. aprillil toimus komisjoni laiem arutelu. Sellel osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Lastevanemate Liidu, Eesti Haridusfoorumi, kaubandus-tööstuskoja, Eesti Õpetajate Liidu, maavalitsuste, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Mõisakoolide Ühenduse, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Kutseõppe Edendamise Ühingu, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse ja Eesti Õpilasesinduste Liidu esindajad. Lisaks komisjoni tavapärastele istungitele, kus arutati eelnõu muudatusettepanekuid, käis kultuurikomisjon tutvumas Soome hariduskorraldusega. Koolivõrgu kujunemise teemadel kohtuti Lääne-Virumaa koolide, omavalitsuste ja maavalitsuste esindajatega ning Tallinna haridusameti ja koolide esindajatega.
Kuigi esimesele lugemisele saadeti eelnõu tekst muudetud kujul just normitehniliste muudatuste tõttu, tegi komisjon siiski ka teise lugemise tekstis olulisi muudatusi, mis on seotud eelnõu parema liigendatuse ja arusaadavusega. Komisjon otsustas teha muudatusi nii ülesehitust kui ka volitusnorme puudutavas osas, samuti sõnastuses. Enne esimest lugemist oli komisjonis päevakorral volitusnormide paljusus eelnõus. Teisele lugemisele esitatud tekstis on volitusnorme täpsustatud ning vajaduse korral toodud seni määrustes sisaldunud regulatsioon seaduse tasandile. Eelnõu tekstist jäeti välja põhikooli nädala õppetundide arv ainevaldkonniti ja gümnaasiumi kohustuslike kursuste maht ainevaldkonniti. Kursuste mahu sellise täpsusega sätestamist seaduse tasandil peeti liiga paindumatuks. Samuti loobuti riigieksamite korralduse ja õpetaja lähtetoetuse väljamaksmist puudutava korra üksikasjalikust kirjeldamisest, kuna tegemist on pigem tehniliste detailidega, mis lahendatakse ministri määruse tasandil. Terminoloogiliselt toodi sisse mõisted "statsionaarne õppevorm" (varem oli päevane õppevorm) ja "mittestatsionaarne õppevorm" (varem räägiti õhtusest ja kaugõppe vormist). Sellega kaotati ära senine õppevormide jaotus päevaseks, õhtuseks ja kaugõppevormiks, mis olid eksitavad terminid ega vastanud enam õppevormi sisule. Selle muudatusega kaasnevad rakendussätetes ka teiste seaduste muudatused.
Eelnõus loobuti mitme valla või linna poolt ühiselt hallatava kooli asutamise sättest, halduskoostöö seaduse § 10 ülekordamisest. Kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus ei ole halduslepingu sisu osas erisusi tehtud, siis ei ole normitehniliselt põhjendatud halduslepingu sisu reguleerivate sätete ületoomine. Esiteks ei ole selleks vajadust ning teiseks muudab see paragrahvi raskesti jälgitavaks.
Põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamist on peetud vajalikuks kõigil suurematel 2008. aasta ja 2009. aasta hariduskonverentsidel ja foorumitel. Eesti Koostöö Kogu ja Eesti Haridusfoorum on esitanud selged seisukohad nii Haridus- ja Teadusministeeriumile kui ka Riigikogule (13. novembril 2008 "Harta ettepanekud Riigikogule; Haridusfoorumi seisukohad"). Lisaks väljendub see seisukoht üheselt Eesti Õpilasühenduste Liidu haridusplatvormis 2009. Gümnaasiumide kvaliteeti, sealhulgas õpilaste valikud, kvalifitseeritud õpetajad ja muu, on võimalik ilma kohalike omavalitsuste olulise lisarahastamiseta tagada vaid teatud õpilaste arvu puhul. Kehtiv rahastamismudel võimaldab gümnaasiumil riigieelarvelise toetusega toime tulla, kui igas gümnaasiumis on kahe paralleeliga ja 21 õpilasega klassides kokku 126 õpilast. Selline seisukoht oli kultuurikomisjonis. Eestis on praegu kokku 13 kooli, kus gümnaasiumiosas on 1–30 õpilast, ning 33 kooli, kus gümnaasiumiosas 31–60 õpilast. 208 munitsipaalgümnaasiumist 82-s õppis 2008.–2009. õppeaastal vähem kui 100 õpilast. Neil puhkudel rahastatakse gümnaasiumiastet enamasti põhikooli arvel. Tallinna 57 gümnaasiumist on üksnes 17 koolil gümnaasiumiosa, kus on kolm kuni viis klassikomplekti.
Eelnõu algataja selgituste kohaselt soovitakse muuta põhikool iga õpilase võimeid ja huvisid arvestavaks õpilaskeskseks kooliks, mis saavutatakse põhikoolile ja gümnaasiumile eraldi õppekavade kehtestamisega ja millest tingitult lahutatakse põhikool institutsionaalselt gümnaasiumist. Tegemist on erinevate õppetasemetega, millel on oma eesmärgid, nõuded, õppemetoodika ja -keskkond. Kui põhikoolis on esiplaanil kasvatuslikud eesmärgid, õpioskuste ja sotsiaalse toimetuleku arendamine ning lapse tervikliku arengu toetamine, siis gümnaasiumis on esiplaanil maailmapildi süvendamine, iseseisva töö harjumuse kujundamine ja ainekeskne õppekava.
Kultuurikomisjoni paljudel kohtumistel on rõhutatud ka õpetaja ja õpetajakoolituse tähtsust. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul peaks põhikooliõpetaja olema pigem kasvataja ja mentor, kes lähtub õpilase individuaalsusest ning suhtleb tihedalt vanematega, samal ajal kui gümnaasiumis peab õpetajal olema ainekeskne lähenemine, eelkõige vooruloengute, seminaride, praktikumide ja iseseisva töö juhendamisena.
Põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine tähendab koolivõrgu üsna suurt ümberkorraldamist, mis võib mõnedel juhtudel kaasa tuua ka põhikooliosa ümberkorraldamise. Lisaks koolihoonele on vaja tähelepanu pöörata õpilaste transpordile, õpetajatele ja õpilaskodudele.
Kultuurikomisjon toetab eelnõu senist lähenemisviisi, kuid tegi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga omad muudatusettepanekud nii põhikooli ja gümnaasiumi ühe asutusena tegutsemise põhimõtete kui ka ümberkorralduste rakendamise tähtaegade ja korra kohta. Kultuurikomisjon pidas oluliseks, et eelnõus kirjeldataks tingimusi, millistel juhtudel võiksid põhikool ja gümnaasium tegutseda ühe asutusena. Sellest tulenevalt on eelnõu teise lugemise tekstis ära toodud üldhariduskoolide liigitus ja loobutud volitusnormist, mille alusel oleks Vabariigi Valitsusel olnud õigus teha erisusi.
Üks problemaatilisemaid teemasid, millest oli juttu ka ministri sõnavõtus, on gümnaasiumipiirkondade moodustamine. Gümnaasiumipiirkondade moodustamisel on jäädud põhimõtte juurde, et eelkõige peavad kohalikud omavalitsused jõudma kokkuleppele, kuhu gümnaasium jääb või tuleb. Ühe tingimusena on eelnõusse lisatud, et igas maakonnas peab olema vähemalt üks gümnaasium. Samas ei ole gümnaasiumipiirkonna loomise eelduseks ega kohustuseks lähtuda maakondade piiridest. Loobutud on gümnaasiumipiirkondi kehtestama kohustavast volitusnormist Vabariigi Valitsusele, gümnaasiumipiirkondade kehtestamine on sätestatud Vabariigi Valitsuse võimalusena, mitte tingimata kohustusena. Gümnaasiumipiirkondade esialgse määratluse aluseks oli 7–17-aastaste elanike minimaalne arv selles piirkonnas. Teise lugemise tekstis seda kriteeriumi enam ei ole. Eelnõu kohaselt on gümnaasiumi asutamise tingimuseks gümnaasiumile esitatavad nõuded.
Põhikooli ja gümnaasiumi ühe asutusena tegutsemise jätkamise võimalus oli esialgses eelnõus kolm aastat, arvestades eelnõu seadusena jõustumisest. Sellest nõudest ei ole loobutud, kuid üldist rakendamist on muudetud paindlikumaks. Uudsena on eelnõus sätestatud võimalus saada toetust gümnaasiumi pidamisega seotud ümberkorraldusteks, kuid ära ei ole toodud võimalike kulude suurust ega ka võimaliku toetuse suurust.
Korduvalt on komisjonis päevakorral olnud riikliku õppekavaga, hindamisega, õppekirjandusega, kooli lõpetamisega ning riigieksamitega seonduvad teemad. Arutelude tulemusena loobuti eelnõus põhikooli õppetundide ja gümnaasiumikursuste ainemahu väljatoomisest. Ühiskondliku surve tõttu pakkus ministeerium komisjonile kursuste osas kohustuslike kursuste uusi mahte, kuid ühiselt leiti, et tegemist on liiga üksikasjaliku regulatsiooniga, mida ei saa Riigikogu tasandil poliitiliste kokkulepetega määratleda. Kuid õppekava teatud suuna andmine üldiste mahtude näitamisega on vajalik. Komisjon otsustas mitte loobuda eelnõu sättest, mille kohaselt on mittekonfessionaalse usundiõpetuse ja riigikaitseõpetuse korraldamine riiklikus õppekavas sätestatud mahus koolile kohustuslik. Õpilasele on õppimine vabatahtlik, kuid lisati, et kui gümnaasiumis saab valida vähemalt kahe õppesuuna vahel, võib kool teha usundiõpetuse ja riigikaitse õppimise ühe õppesuuna raames õpilastele kohustuslikuks.
Kodutööde määratlemist seaduse tasandil ei peetud õigeks, kuid sätestati kooli kohustus õpet kavandades arvestada, et õpilasel jääks aega puhkuseks ja huvitegevuseks. Õpilase hindamisel toodi sisse 1.–6. klassini võimalus kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut. Olulisel määral on muudetud õpitulemuste välishindamise vorme. Muudatusettepanekuna on paragrahv jagatud eraldi paragrahvideks, kusjuures on selgelt eristatud põhikooli lõpueksamid ja gümnaasiumi lõpueksamid.
Õpilase arengu toetamisel on oluline koht õpilase võimalike erivajaduste varajasel märkamisel, milleks võib olla ka näiteks ajutine mahajäämus eeldatava õpitulemuse saavutamisel. Samuti peab kool toetama andekaid õpilasi, kes on esimest korda seadusandlikult määratletud.
Paindlikumaks on muudetud arenguvestluse korraldamise regulatsiooni. Ministeeriumi hinnangul puudub vajadus kõikide õpilastega iga-aastast arenguvestlust läbi viia. Vanema ja kooli kokkuleppel võib põhikoolis viia arenguvestlust läbi vähemalt üks kord kooliastme jooksul ehk kolme aasta jooksul. Erandiks on õpilased, kelle suhtes on kohaldatud mõjutusmeetmeid.
Väga palju tähelepanu on komisjonis pälvinud õpilaste erivajaduste varane märkamine, kaasava õppe põhimõtted ja hariduslike erivajadustega õpilastele mitmesuguste abistavate meetmete rakendamine. Eelnõu teise lugemise tekstis on hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldamist puudutavad sätted koondatud ühte jakku, mis aitab seda teemat selgemini eristada. Välja on toodud põhimõte, et riik on kohustatud vajaduse korral asutama teatud hariduslike erivajadustega õpilaste koole. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamine on terviklik süsteem, mille tõrgeteta toimimise peavad tagama kool, vanemad, nõustamiskomisjon ning kohalikud omavalitsused ja ka riik. Õpilase arengu toetamisega koolis on seotud ka koolitervishoiu sätted, kus Sotsiaalministeerium on välja töötanud uue kontseptsiooni.
Koolikohustusliku ea pikendamine 18. eluaastani on olnud pidevalt üks komisjoni vaidlusaluseid teemasid. Komisjonile jäid ebaselgeks põhjused, miks seda sooviti teha. Alternatiivina pakuti kultuurikomisjonis välja võimalus, et õpilane lõpetab põhikooli kutseõppeasutuses, kuid ministeerium pooldas selle asemel hetkel kehtiva koolikohustusliku ea, st 17. eluaasta juurde jäämist. Koolikohustuse mittetäitmise regulatsiooni on täpsustatud selliselt, et koolikohustuse mittetäitja on õpilane, kes ühe õppeveerandi jooksul on puudunud 20%-st õppetundidest. Koolikohustuse täitmise tagamiseks peab kool rakendama mõjutusmeetmeid ja kui need ei aita, pöördub kool kohalike omavalitsuste poole, kes peab välja selgitama, mis on koolikohustuse mittetäitmise põhjus.
Seaduse tasandile on toodud õpetaja vähim kvalifikatsiooninõue, see on kõrgharidus, ja sellest erandi tegemise võimalus. Viimane on tingitud s.a 1. juulil jõustunud töölepingu seadusest, millest tulenevalt tehti asjaomased muudatused ka kehtivas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.
Õpetajate lähtetoetuse paragrahvi puhul oli kaks vaidlusalust punkti. Esiteks, Tallinna ja Tartu õpetajate väljajäämine lähtetoetuse saajate ringist ning, teiseks, keeleoskustaseme väljatoomine ühe lähtetoetuse saamise tingimusena. Lähtetoetuse eesmärk oli toetada maakoole, kuhu õpetajaid eriti ei tule. Kuna lähtetoetuse saamise õigus jõustus 2008. aastal, siis on vara öelda, kas see regulatsioon täidab oma eesmärki, ning komisjon loobus hetkel kehtiva regulatsiooni muutmisest. Keeleoskustaseme väljatoomine lähtetoetuse taotlemise tingimusena on vajalik, kuna kõikidelt aineõpetajatelt ei ole nõutud kõige kõrgema keeleoskustaseme täitmist.
Vaidluskoht oli teiste kohalike omavalitsuste õpilaste kooli tegevuskulude katmises osalemise kohustus. Eelnõusse jäi põhimõte, mis on praegu kehtiv: tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle elukoht asub nende omavalitsuste territooriumil. Eelnõu esimese lugemise tekstis oli omavalitsusel kohustus kooli tegevuskulude katmises osaleda üksnes juhtudel, kui ta ise ei suuda võimaldada haridusliku erivajadusega õpilasele õppekohta.
Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine on koolipidaja otsus ning selleks ei ole vaja mingeid täiendavaid aluseid seadusega sätestada. Küll aga tuleb pidada kinni seaduses toodud tingimustest ja tähtaegadest. Ümberkorraldamisest ja tegevuse lõpetamisest tuleb kõiki asjaosalisi õigeaegselt teavitada ja õpilastele, kellel seoses ümberkorraldamise või kooli tegevuse lõpetamisega ei ole enam võimalik jätkata hariduse omandamist samas koolis, tuleb luua võimalused õpingute jätkamiseks teises koolis. Olulisem sisuline muudatus selles paragrahvis on seotud kooli pidamise üleandmisega eraõiguslikule juriidilisele isikule. Nii kehtiv seadus kui senine eelnõu tekst nägi riigikoolide puhul ette võimaluse anda pidamine üle eraõiguslikule juriidilisele isikule. Nüüd on regulatsiooni riigi- ja munitsipaalkoolide osas ühtlustatud ja eraomandisse andmist ei sätestata võimalusena ka riigikooli puhul. Analoogiliselt muudatustega kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise regulatsioonis on ka kooli pidamise üleandmise puhul jäetud seaduse tekstist välja kooli pidamise üleandmise alused. Kooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel ning täiendavate aluste kehtestamine ei ole põhjendatud ega vajalik, kui õpilastele on tagatud õpingute jätkamise võimalused.
Nagu ma ütlesin, komisjon teeb üksmeelselt ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks s.a 11. detsember kell 18. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud esimees! Palun, kas on küsimusi? Kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees! Selle seadusega kehtestatavad kriteeriumid kutsuvad tõenäoliselt esile paljude tänaste gümnaasiumide sulgemise. Võib-olla jääb mõnes maakonnas gümnaasium alles ainult maakonnakeskuses, mis kindlasti suurendab kulutusi õpilaste transpordile ja vahest ka õpilaste majutusele, kui vahemaad on liiga suured. Minister oma vastuses möönis, et seda võiks isegi seaduses kajastada. Ka mina arvan, et kui seaduses ei ole sellist kohustust riigile selgemalt sätestatud, siis ei ole omavalitsustel tulevikus erilist lootust ka seda raha saada. Milline on sinu arvamus? Kas oleks veel võimalik täiendada seadust, et niisuguste lisakulude ilmnemisel annaks riik selge lubaduse osaleda nende kulutuste katmisel?

Aitäh! Selles eelnõus on põhimõtteliselt kirjas, et riik võib osaleda kulutuste katmisel, aga loomulikult on võimalik täpsustada, millised kulutused tekivad, kui suured nad ühes või teises valdkonnas võiksid olla ja kui suur peaks olema riigi panus. Kindlasti tekib praktilises elus vajadus seda täpsustada, aga samas pean ütlema, et ega kultuurikomisjon seda just väga täpselt ei arutanud.

Imre Sooäär, palun!

Hea juhataja! Austatud ettekandja! Eesti saartel asuvate koolide olukord on väga mitmes aspektis erinev mandri omadest. Väikese näitena võiks tuua, et maakondade piirialade elanikud maismaal saavad valida kõige lähema kooli, mis võib olla ka naabermaakonnas, aga näiteks hiidlastel oleks Läänemaal põhikoolis käia suhteliselt keeruline. Saarte koolide juhid on komisjonile oma ettepanekud esitanud. Kas ja mil määral sai komisjon neid ettepanekuid arvesse võtta ja mil määral on üldse arvestatud saarelisusest tulenevat eripära? Kas nende koolide situatsiooni on kuidagi arvesse võetud?

Aitäh! Võib juhtuda, et need ettepanekud on laekunud ministeeriumisse. Ma ei mäleta küll, et me kultuurikomisjoni istungitel, mida on olnud hästi palju, oleksime saarte probleeme eraldi käsitlenud. Võimalik, et need läksid Haridus- ja Teadusministeeriumisse ja meile edasi ei tulnud.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Kuulates siin saalis seda pikka arutelu ja küsimusi, on jäänud kõlama, et see seaduseelnõu ei puuduta ainult haridust, vaid puudutab laiemaid teemaderinge. Kas kultuurikomisjon on kaalunud ka maaelukomisjoniga ühisistungi või ühisarutelu pidamist, sest eelnõu taustal paistab paratamatult, et see toob kaasa Eesti maaregioonide hääbumise?

Aitäh! Me oleme tõesti päris palju ühisistungeid pidanud väga paljude seltskondade ja organisatsioonidega, aga maaelukomisjoniga mitte. Ma arvan, et tulevikus, pärast katkestamist on see võimalik.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Nagu siin jutuks on olnud, on see eelnõu menetluse käigus peaaegu täielikult muutunud. Samas on signaalid kohalikele omavalitsustele, et kes tahavad tublilt tegutseda, peaksid tegutsema ennetavalt ja saaksid mõned käigud oma koolides enne ära teha. Praegu ei ole ilmselt tekkinud sellist kindlustunnet või sellist momenti, et omavalitsused võiksid ise mingisugused käigud ära teha – ei finantseerimises, ei põhimõttelistes otsustes, kas tulevad koolipiirkonnad või ei tule, see on siin ebamääraselt sõnastatud, rääkimata sellest, kui palju on vaja õpilasi, et puhas gümnaasium vastu peaks jne.
Kuidas sulle tundub, kas on üleüldse võimalik, et sellest eelnõust saab üks korralik ja toimiv eelnõu? Minul on küll kahtlus selles järjest süvenenud, eriti tänase päeva arutelu vaadates.

Aitäh! Ma võin öelda, et kultuurikomisjon on eelnõu menetlenud pidevas lootuses, et sellest saab asja, sest tühja tööd ei taha keegi teha. Aga mis puudutab seda, et eelnõu on pidevas muutumises, siis kahjuks tuleb sellega nõustuda. Ta ei ole pidevas muutumises mitte ainult lähtuvalt nendest ettepanekutest, mis on laekunud kõrvalt – need ei saanudki laekuda kauem kui muudatusettepanekute tähtajani –, aga neid on tulnud pidevalt juurde ka Haridus- ja Teadusministeeriumist. Nagu me kuulsime ministri jutust ja vastustest küsimustele, tuleb neid ministeeriumi enda poole pealt tõenäoliselt veel päris palju. Ma sain aru, et ta avas diskussiooni väga paljudes küsimustes. Nii et omavalitsustel ei tasu ilmselt praegust seisu küll aluseks võtta, et hakata väga kiiresti midagi muutma.

Helmer Jõgi, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Su ülevaade oli hästi kontsentreeritud ja mõttetihe. Aitäh selle eest! Ma tahan oma küsimuse kaudu juhtida lihtsalt tähelepanu ühele väiksele nüansile. Me peame järgnevas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu menetluses vaatama seda koosmõjus õppekavaga ning komisjon tegi ka uue õppekava versiooni edasise menetlemise kohta ettepanekuid ja avaldas arvamusi selles osas. Kas sa, palun, tutvustaksid neid?

Jah, see on tõsi, et komisjon üritab kohtuda ministri ja tema meeskonnaga, et saada suuremat selgust, millised muudatused on toimunud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas, sest õppekava on tegelikult sisuline alus, mis võiks põhjendada üldse põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist. Kui muudatused seal jäävad väheveenvaks, siis kahtlemata võib oodata vaidluste jätkumist üsna teraval moel. Nii et see on ülimalt vajalik ja komisjon oli üksmeelne, nagu me nägime, et see arutelu tuleb komisjonis läbida.

Igor Gräzin, palun!

Austatud ettekandja! Aitäh väga sisuka ettekande eest! Kuna ma ei esinda siin mitte neid, kes haridusest räägivad, vaid neid, kes koolis õpetavad, siis ma tahaksin koolis õpetajate nimel komisjoni selles mõttes hoiatada, et õppekavade ajal, poisid, teil asi alles huvitavaks läheb. Sellepärast et see, mis õppekavadega praegu toimub, ei ole traagiline, see on koomiline, aga see on igal juhul ka väga negatiivne. Ma küsin aga hoopis teist asja. Kas see seadus, mis praegu komisjonist läbi käis, on piisavalt fleksibiilne, et arvestada eripärasid seal, kus klassikollektiivid ja -komplektid tulevad väiksemad? Antud juhul ma räägin ühest palvest, mille on esitanud Tallinna Juudi Kool, kus on nimelt vanad traditsioonid Peeter Põllu aegadest kuni tänase päevani, kuid nad ei pea otseselt silmas neid eesmärke, mis PGS praeguses situatsioonis seab. Kas sellise kooli eripärasid ka arvestatakse?

Aitäh! Põgusalt jõudis kultuurikomisjon seda küsimust puudutada. Kahtlemata tuleb juudi kooli eripära arvestada ja ma arvan, et siin vastuolu ei olnud. Kui meenutada Mailis Repsi äsjast küsimust ministrile, kas see 120 peab olema piir, kui koolil on teised rahastamisallikad, kui nende raha ei tule ainult riigilt ja omavalitsuselt, vaid on olemas veel teised rahaallikad ja nad tulevad toime ka ühe klassikomplektiga, siis see 120 ei ole võib-olla kõige parem number, vaid ikkagi kvaliteedikriteeriumid on need, mida kool peab täitma. Nii et ma arvan küll, et me võtame selle teema päris tõsiselt arutusele.

Tänan, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Mailis Repsi!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Tahtsin kõigepealt tunnustada ministrit väga heade ja põhjalike vastuste eest, aga kahjuks pidi ta juba lennukile ära minema. Ma olen küll alustanud, aga tahaksin igaks juhuks lisaaega paluda.

Teie ettekandest on möödas 22 sekundit. Head ametikaaslased, kas te nõustute Mailis Repsile lisaaja andmisega või keegi protesteerib? Ei protesteerita. Ma tänan teid sellise mõistva suhtumise eest! Kolm minutit lisaaega.

Kõigepealt ma proovin lisaks meie lugupeetud kultuurikomisjoni esimehele anda oma vaatenurgast ülevaate, missugused teemad tõusetusid ja kus meie fraktsiooni seisukohad väga selgelt ühtisid ministri omadega. Kõigepealt, kui me vaatame põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, nii esimest versiooni, mis tuli Vabariigi Valitsusest, kui ka tänast, siis ma usun, et suur osa, ma julgen üldistada, võib-olla üle poole sellest eelnõust puudutab põhikooli küsimusi. See puudutab näiteks selliseid väga põhimõttelisi küsimusi: kuidas noor inimene või tol hetkel siis veel väike 7-aastane laps kooli jõuab, kes vastutab selle eest, et ta kooli jõuab; mis juhtudel võib kooliminekut edasi lükata; varajast erivajaduse märkamist, tööd erivajadusega lapsega; mis juhtudel me oleme valmis aktsepteerima, et meil on olemas väga tublid erivajadustega lastele spetsialiseerunud koolid, mis juhtudel me toetame eriklasse üldhariduskoolis. Eelnõu tegeleb üsna põhjalikult ja minu arvates väga hästi koolist väljalangevuse probleemiga. Me tegeleme kindlasti sellega edasi. Joonistame väga selgelt välja, et lapsevanem on see, kes vastutab, et laps käiks koolis. Edasi, kui lapsel tekivad koolis käimisega probleemid, siis tegeleb sellega kohe kool. Edasi on see kohaliku omavalitsuse vastava asutuse vastutus, et tõepoolest püüda selgeks saada, miks see laps kooli ei jõua. Siin on ka õpetajate õiguste küsimus, kuigi peab ütlema, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus on õpetajate õigused siiski üsna üldises sõnastuses ja see on olnud ka õpetajate organisatsioonide ettepanek, et võib-olla peaksime seda osa veel täpsustama. Ma usun, et sellega kultuurikomisjon ka tegeleb. Samuti on põhikooli ulatuses meie arusaamad üsna sarnased selles, kuidas toimub koolis õppetegevus, millised on ootused õpetajale kuni lõpuks kooli pidamiseni välja.
Loomulikult on mõned küsimused, näiteks lähenemine huviharidusele, lähenemine pikapäevakoolidele, kus me tegime oma ettepaneku, et pikapäevakoolid ehk siis meie mõistes pikapäevarühmad võiksid üsna süsteemselt olla kõikides koolides ja riik võiks siin tulla appi rahalise toega. See on Euroopas üsna levinud, et lapsed saavad põhikooli ulatuses või vähemalt põhikooli nooremas astmes olla koolis selle aja, kui nende vanemad on tööl. See on kindlasti üks meetmeid, mida näiteks soomlased toovad esile koolist väljalangemise ärahoidmiseks, sest lastel on kooliga seotud väga palju aspekte, sealjuures kooli otsest õppetööd toetavad meetmed, nagu pikapäevakool. Täna me kultuurikomisjonis sellele ettepanekule toetust ei saanud, aga sellisele lähenemisele saime toetuse.
Mis puudutab põhikooli, siis ma usun, et siin on konsensus üle Riigikogu ridade ja fraktsioonide üsna suur. Olen teinud ka minister Lukasele ettepaneku, et me võiksime põhikooli ulatuses eelnõu ära menetleda, selle vastu võtta ja siis gümnaasiumiosaga edasi tegelda. Ma usun, et põhikooli ulatuses on vaidlused oluliselt väiksemad kui gümnaasiumi ulatuses ja muutused ühiskonnale võib-olla isegi oodatud.
Gümnaasiumi küsimustes on valupunktid palju suuremad. Kui alustada õppekava teemadest, siis õppekava koostamisel või ministri suu läbi väidetavalt varsti valmiva õppekava puhul ei ole gümnaasiumi ulatuses kahjuks sellist kindlustunnet, et oleks toimunud põhimõtteline muutus. Et noored inimesed saaksid tõepoolest pühenduda oma õppesuunale, kus vastavalt sellele toimuvad ka lõpueksamid ehk riigieksamid, kuidas kokku lepitakse. Ei ole siinkohal sellist kindlustunnet, et on toimunud selline suur muutus, milles me päris ammu poliitilisel tasandil õppekava nõukogus kokku leppisime. Kahjuks õppekava nõukogul praegu küll sellist kindlustunnet ei ole.
Samuti on minu arvates jäänud kokkuleppeta, mida me ootame gümnaasiumiharidusest. Täna tõi minister Lukas Tallinna näitel mitu korda välja probleemi, justkui gümnaasium ei tegeleks sellega, mis on tema eesmärk. Aga ma ei näe tegelikult ka eelnõus seda definitsiooni. Kas siis tõesti gümnaasiumi eesmärk on ainult ettevalmistus kõrgkooliks või on tal veel mingisuguseid ülesandeid? Kui me vaatame oma kutsehariduse arengukava, siis me ei ole kuidagi vähem tähtsaks pidanud ka pärast keskhariduse saamist kutsekooli minekut. Nii et sellest tulenevalt ei saa ju kritiseerida neid gümnaasiume, kes on spetsialiseerunud üldharidusteadmiste andmisele selleks, et noor inimene läheb edasi kutseharidusse, sealt on tal võimalus minna edasi rakenduskõrgharidust saama ja lõpuks kuni doktoriõppeni välja. Üks asi, mida ma näen probleemina, on see, et me räägime tegelikult täiesti erinevatest lähenemistest keskharidust andvale gümnaasiumile. Ma usun, et siis me räägiksime üsna ühte keelt, kui me selles kokku lepiksime. Ja kui me räägime puhtast ülikooliks ettevalmistamisest või, nii nagu on avalikus meedias kasutusele tulnud, ülikooli sisseastumise, õppimiskallakuga gümnaasiumidest, siis ma usun, et ka siin me näeme seda asja üsna ühtemoodi. Neid koole peaks eriliselt toetama, eriliselt esile tõstma ja nad võiksid olla eraldi gümnaasiumid, aga meie erinevus seisneb selles, et me ei tahaks sulgeda kõiki tavalisi gümnaasiume selleks, et mõnda gümnaasiumi eriliselt, näiteks rahaliselt või ühiskondlikult, esile tõsta. Aitäh!

Tänan! Enne kui me läheme edasi kõnesoovidega, head ametikaaslased, minu vabandus ja täpsustus tulenevalt sellest, et viimased muudatused meie kodu- ja töökorra seaduses jõustusid 23. novembril, st esmaspäeval. Meie kodu- ja töökorra seaduse § 69 lõikes 5 on sätestatud niiviisi, et kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti, on kõneaeg viis minutit, sõnavõtt kohalt kaks minutit. Sõnavõtja taotlusel võib istungi juhataja anda kõneks täiendavalt kolm minutit. Enam ei ole täpsustatud, et see peab toimuma sõnavõtu eel, vaid see võib toimuda ka sõnavõtu käigus või lõpus. Nii et kuni kolm minutit saab küsida juurde sõnavõtu jooksul. See on täpsustus.
Läheme edasi kõnesoovidega. Ma palun Riigikogu kõnetooli Nikolai Põdramäe! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Ma kahtlen sügavalt, kas see algatatud järjekordne koolireform viib ikka tõesti meie haridust oluliselt edasi paremuse poole ja Eesti lapsed saavad vaimult rikkamaks. Paljud lapsed, kes muidu oleksid soovinud jätkata haridusteed gümnaasiumis, nüüd kindlasti seda enam teha ei saa. Põhjused on väga erinevad, aga eelkõige on need siiski majanduslikud. See puudutab rohkem maapiirkondi. Maal elamine on praegusel ajal väga kulukas, ainuüksi juba autosid oleks peresse vaja mitu, et kõik pereliikmed saaksid kes tööle, kes koju, trenni, arsti juurde, poodi jne toimetatud. Paljude maagümnaasiumide kaotamisel juhtub nii, et osale lastele võib lähim gümnaasium jääda 50–60 kilomeetri ehk ligi ühe tunni sõidu kaugusele, seega tuleb õpilasel kaks tundi päevas sõita bussiga. Selle asemel võiks ju laps kas õppida või trenni teha. Tuleb arvestada, et kõikjal ei ole veel või, õigem oleks öelda, ei ole enam bussiliiklus nii korraldatud, et saaks kas või rahuldavaltki liigelda. Rongiliiklusest ei maksa vist unistadagi. Mingit lahendust pakuksid ehk õpilaskodud.
Head saalisviibijad! Eestimaalt kaob selle projekti järgi 111 gümnaasiumi. Kõigil neil on oma ajalugu. Nii mõnigi tänane Riigikogu liige on lõpetanud nüüdseks hingusele minema mõeldud kooli. Pole üldsegi nii, et ainult eliitkoolide lastest tulevad nn vääriskalad ja teistele jääb vaid prügikala roll. Ka nendest maagümnaasiumidest on tulnud väga tunnustatud ja võimekaid oma ala tundjaid. Nüüd aga muutub hariduse kättesaadavus ebavõrdseks. Julgen arvata, et keegi meist ei võta seda sõnumit rõõmuga vastu, isegi mitte need inimesed, keda see probleem otseselt ei puuduta. See on sisuliselt kogu Eesti maaelu probleem. Sellist hariduspõllu ülessonkimist põeb Eestimaa ilmselt küll pikka aega ja hiljem võime tõdeda, et läks nii nagu alati. Miks me muudame tee haridusele ja haritusele nii raskesti kättesaadavaks? Kui nii palju gümnaasiume suletakse, siis on selge, et allesjäänud gümnaasiumides kõigile soovijatele kindlasti kohti ei jätku. Kahtlane on, kas allesjäänud põhikoolgi sellest manöövrist võidab. Niigi on Eesti maaelu uskumatult räsitud, nagu oleks mingi kuri tuulispask tast üle käinud. Paljudes endistes vitaalsetes maakohtades pole ammu enam ei kultuurimaja, ei lasteaeda. Alles hiljuti käis nagu katk üle postimajadest ja endistest sidekontoritest, poodegi pole enam. Paljud väiksemad koolid on juba ammu maakaardilt kadunud ja nüüd on siis järg gümnaasiumide käes. Tõsi, kirikud ja surnuaiad on veel jäänud, nende kadumist pole keegi veel himustanud.
Karm otsus tuleb teha 2012. aasta 1. septembriks ja ülemineku lõpptähtaeg on 2015. Kogu see ebameeldiv töö jäetakse omavalitsuste kanda, omavalitsused peavad ise leidma lahenduse, kuidas kool kaotada või kellega liituda. Kui sellest veel ei piisa, siis tullakse ilmselt kooli litsentsi kallale. Tõepoolest, kui õpetajatele on öeldud, et teie kool niikuinii kaob, siis uut kvaliteetset kaadrit sellisesse kooli on väga raske leida. Olemasolevad õpetajad aga otsivad tööd suurkoolides, siirduvad teistele elualadele või jäävad koguni töötuks. Kooli jäävad vaid vanemad pedagoogid ja tõeline maa sool, nemad aga peavad olude sunnil tegema siis ka seda tööd, mis ei vasta nende kvalifikatsioonile. Kui laulmisõpetaja annab matemaatikat või füüsikat, siis saabki talle turja karata ja lõpuks võidakse minna kuni selleni, et koolilt litsents ära võtta.
Head koolielu reformijad! Ütlen otse: see koolielu reform on halb lahendus. Palun ärge tormake, las elu paneb asjad ise paika. Kooli sulgemine ei ole poe sulgemine. Andke aega atra seada! Pole vaja nii palju segadusi, pisaraid ja valu Eestimaale, sest pisaraid jätkub niigi küllaga! Lõpetaks laulusõnadega: oo, Eestimaa, oo sünnimaa, kuni su küla elab, elad sina ka! Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eldar Efendijevi!

Austatud esimees! Austatud kolleegid! Eelnõu 412 arutelu komisjonis on kestnud umbes pool aastat ja muidugi oli see väga kasulik, sest püstitati väga tähtsaid küsimusi ja tehti olulisi ettepanekuid, mis tõid ka olulisi muudatusi eelnõusse. Tänane eelnõu, kui võrrelda esialgsega, on kõvasti muutunud ja see ei ole veel lõpp. Aga mina ei taha praegu rääkida eelnõu sisust, sellest on juba küllalt räägitud ja võib rääkida lõpmatult. Tahan püstitada küsimusi selle seaduse rakendamise tulemustest, sest paljudele küsimustele, mida võib ette näha, vastuseid ei ole. Iga konkreetne olukord nõuab aga konkreetseid lahendusi, ei piisa sellest, kui arvestada ainult statistilisi andmeid ja tehnoloogilist käitumist.
Võtan näiteks Narva olukorra. Kui Narva Eesti Gümnaasium lahutada, siis tekib küsimus, kas gümnaasiumiaste jääb püsima, sest õpilasi on vähe ja nende arv oluliselt ei suurene. Neid on palju vähem, kui on ettenähtud piirnorm – 120 õpilast. Kas see tähendab, et Narva jääb ainult eesti põhikool ja gümnaasiumiaste, omaette gümnaasiumi Narvas ei teki? Minu meelest ei oleks see õige, sest tänapäevane Narva Eesti Gümnaasium on palju rohkem kui standardne õppeasutus. Ta on eesti kogukonna jaoks elulise tähtsusega asutus ja kui eesti kool Narvas jääb tulevikus ainult põhikooliks, siis toob see olulisi muudatusi eesti kogukonna ja terve Narva ellu. Seoses sellega tahan tuua teile ühe näite väljastpoolt Narvat. Eelmistes esinemistes on seda küsimust juba puudutatud. Võib tuua sellise võrdluse, et oma tähtsuse poolest on eesti gümnaasiumi olukord Narvas ja sellega ka Eestis niisama tähtis kui juudi gümnaasiumi olukord Tallinnas ja Eestis. Sest juudi kogukond ehitas aastaid oma kooli ja suutis luua täismudeli – kõigi astmetega kooli. Kogukonna jaoks on väga tähtis, et kool eksisteeriks nagu tervik, esimesest klassist gümnaasiumi lõpuklassini. Kooli lahutamine tähendab kogukonna jaoks haridusmudeli lammutamist, mida mingil juhul ei tohiks teha. Selles mõttes ei ole ka juudi kool standardne kooliasutus ja sellega on vaja arvestada. Aga kui palju tänane eelnõu arvestab selliseid olukordi? See on küsimus.
Tuleme tagasi Narva. Milline on Narva Vanalinna Riigikooli tulevik? Parajasti sel aastal sai ta endale gümnaasiumiastme ja mis nüüd edasi? Milline tulevik on teistel Narva munitsipaalkoolidel? Kui palju omaette gümnaasiume tekib? Üks, kaks, kolm? See on jälle küsimus. Praegu võib tuua välja vähemalt kaks gümnaasiumi, Pähklimäe gümnaasiumi ja humanitaargümnaasiumi, kelle tulemused on Eesti haridusmaastikul silmapaistvad, aga nende tulemused on kujunenud välja tänapäevastest mudelitest.
Mis saab? Kui tekib paar gümnaasiumi, siis loomulikult  tõmbavad nad endale kõige paremad õpetajad, mis nõrgendab allesjäänud põhikoole, sest õpetajate ressurss on piiratud. See võib tekitada omaette probleemi, millega on vaja ka arvestada. Kas põhikoolid jäävad nii tugevaks, kui ümberkorraldamisettepanekud on ellu viidud? Murelikuks teeb ka see, et üleminek 60% ulatuses eesti keeles õpetamisele venekeelsetes koolides on tähtajaliselt konkreetne. Kas meil piisab õpetajaid? See on omaette tähtis küsimus ja eriti meie piirkonnas. Sama probleem on arvatavasti ka Kohtla-Järvel ja teistes piirkonna omavalitsustes. Tekib küsimus, kui kaugele on jõudnud läbirääkimised omavalitsustega, sest kõik muudatused, mis võivad toimuda, on ühes või teises piirkonnas, omavalitsuses konkreetsed.
Lõpetuseks tahan ütelda, et haridus vajab muudatusi ja toimunud arutelu oli väga kasulik, aga pakutud muudatused on nii mastaapsed, et me ei või lubada endale eksida või midagi välja jätta. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Valeri Korbi! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Olen seisukohal, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmine nõuab läbimõeldud lähenemist. Hetkel tundub aga, et Haridus- ja Teadusministeerium on ette valmistanud otsuse, mis ei toetu kogenud koolijuhtide ja ekspertide hinnangule ning millel pole lastevanemate ega avalikkuse toetust. Ka kohalikel omavalitsustel peab olema kaasarääkimise õigus, sest neil kui oma koolivõrgu pidajal on oma sõna sekka öelda. Eesti Koolijuhtide Ühenduse pöördumisest on kõlama jäänud täiesti õigustatud küsimus, et siiamaani ei ole avalikustatud seadusega kaasnevaid ja selle vastuvõtmist toetavaid dokumente, finantsanalüüsi, tulevase reformi maksumust, tehtud tegevuskavu jne. Tekib küsimus, kas keegi on sellega üldse tegelnud. Üldsus ei ole kursis, kas on tehtud mingid riskianalüüsid, samas tundub, et riske on palju. Kohtla-Järve linna näitel toon välja mõned neist.
Esiteks. Reformi teostamiseks, st gümnaasiumi ja põhikooli füüsiliseks lahutamiseks ei jätku õpetajaid, sest praegu õpetab üks aineõpetaja tavaliselt nii põhikoolis kui gümnaasiumis. Ida-Viru regiooni jaoks jääb valusaks probleemiks õpetajate puudulik ettevalmistus tööks gümnaasiumiastmes. Paljud õpetajad, kes on suutelised õpetama mõnda ainet eesti keeles, on tegelikult lühikese ümberõppe läbinud eesti keele õpetajad.
Teiseks. Praegu õpib Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi ja Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastmes 24% õpilasi eestikeelsetest ning 76% venekeelsetest peredest. See suhe jääb aastate jooksul üsna stabiilseks ja gümnaasiumi lahutamisel kolme aasta pärast tekib olukord, kus õpilaste arvu vähenemise tõttu ei saa linn moodustada eestikeelsete perede laste jaoks oma gümnaasiumi. Seega tekib olukord, et õpilased ei saa või ei taha valida linnagümnaasiumi, vaid on sunnitud sõitma naaberomavalitsusse.
Kolmandaks, õpetajaameti ebapopulaarsus. Käesoleval õppeaastal tuli linnakoolidesse ainult üks noor õpetaja, kuigi Narva Kolledži lõpetavad paljud noored, kes väidetavalt on valmis tööks koolis. Enamjaolt lõpetavad Narva Kolledži ja tulevad gümnaasiumi just need õpetajad, kes juba töötavad koolis eesti keele õpetajana. Üleminekuained on neile praktiliselt lisakoormus.
Neljandaks, ülikoolide koolitusfirmade pakutud koolitussüsteem. Õpetajate arvates viiakse koolitusi läbi ilma kindla süsteemita juhuslikult valitud teemadel, tihti teemad korduvad ja vajalikud teemad jäävad käsitlemata. Mõnel juhul tekib ka koolitajate pädevuse küsimus.
Viiendaks. Kui reformi teostamiseks ja üleminekuperioodiks antakse ainult kaks-kolm aastat, on raske tagada hariduse kvaliteedi säilitamist. Väga lühikese ajaga peab uutes gümnaasiumides olema kvalifitseeritud kaader, laborites muutunud nõudmistele vastav varustus, arvutibaas, ajakohased õppevahendid jne. Peab olema tagatud tugev metoodiline abi ja välja töötatud kooli dokumentatsioon.
Kuuendaks. Kui linna jääb ainult üks gümnaasium, väheneb konkurents linnakoolide vahel. Gümnaasiumil on raske hinnata oma taset, kui puudub kogemuste vahetamise võimalus. Ühe piirkonna gümnaasiumide vaheline konkurents sunnib neid ennast pidevalt arendama ja täiendama. Ka põhikooli lastele on gümnaasiumiõpilased tihti positiivseks eeskujuks.
Oma linna näitel tahaks tuua veel ühe fakti. Pärast põhihariduse saamist on Kohtla-Järve linna õpilastel võimalus jätkata oma kutsehariduseteed ainult ühes õppeasutuses, naaberlinnas asuvas Ida-Viru Kutsehariduskeskuses, kus erialade valik on niigi üsna kitsas, eesti keeles on aga võimalik õppida ainult mõnel üksikul erialal. Needki erialad ei ole hetkel tööturul konkurentsivõimelised ega vasta tööturu reaalsetele vajadustele. Ei ole saladus, et kutseõppeasutuste riigieksamite tulemused on palju kehvemad kui gümnaasiumides. Seega kaob kutsehariduskeskuse lõpetajal võimalus astuda ülikooli. Sundides last valima kutsehariduse saamise kohta kodukandist, sest kõigil vanematel ei ole majanduskriisi ajal võimalust saata oma 15–16-aastast võsukest teise maakonda, ei jäta me lastele valikuvõimalust ja rikume nende õigusi. Võib-olla teistes maakondades on olukord palju parem ning põhikooli lõpetajatel on suurepärane valik erialasid ja kutseõppeasutusi kodu vahetus läheduses või on kõik kutseõppeasutused varustatud ühiselamutega, kus on alati pakkuda kohta ka neile, kes tulevad teistest linnadest, ning pered, kes valivad oma lastele kutsehariduse saamise tihtipeale majanduslikel põhjustel, on nõus andma noortele transpordi-, majutus- ja toiduraha.
Eelöeldust järeldub, et haridussüsteemi ei saa reformida osade kaupa ning üldhariduse reform mõjub tingimata ka kutse- ja kõrgharidusele. Seega on vaja vaadelda kogu süsteemi tervikuna. On öeldud, et kriisiaeg on parim aeg õppimiseks, et see sunnib töötuid omandama lisaerialasid või lõpetama oma põhi- või keskhariduse omandamist täiskasvanute gümnaasiumis. Ka koolitöötajad on konkurentsi tingimustes sunnitud otsima uusi teid ja ennast arendama. Lastevanemad hääletavad ju jalgadega ning kui kool ei vasta nende ootustele, jääb see ajapikku paratamatult tühjaks ning kaob haridusmaastikult. Kohalikud omavalitsused on alati oma koolivõrku reguleerinud vastavalt oma vajadustele ning võimalustele. Kas on tingimata vaja vägisi sellesse protsessi sekkuda?
Olen arvamusel, et reformi teostamine praegusel kujul ei ole võimalik ilma hariduse kvaliteedi halvenemiseta ning väärtusliku kogemuse kadumiseta. Pakun jätta koolivõrgu kujundamise küsimus omavalitsuste hooleks ning kuulata avalikkuse, eriti lastevanemate arvamust. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Lauri Vahtre! Kaheksa minutit.

Härra aseesimees! Austatud kolleegid! Selles eelnõus on palju paragrahve, see eelnõu reguleerib ja minu arusaamist mööda üritab paremaks teha paljusid asju, kuid üks neist on tõepoolest peamine ja moodustab suurema osa meie murest. See on küsimus, kas lahutada põhikool seadusega gümnaasiumist või mitte. Kuna see on meie kõigi ühist arusaamist mööda kogu eelnõu tuum ja põhiküsimus, siis jääb mulle muidugi natuke arusaamatuks proua Repsi ettepanek viia seadus ellu põhikooli osas. Kuidas teostada põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist ainult põhikooli osas, on vist tuumakas küsimus loogikutele.
Kuulun nende hulka, kes on jõudnud mõtteni, et põhikool ja gümnaasium tuleks lahutada, täiesti iseseisvalt. Ma ei ole selles suhtes sugugi haruldane eksemplar, selliseid inimesi on palju. Seda ei olnud tarvis mulle ette öelda ei haridusministeeriumil ega minu erakonnal, vaid töötades kultuurikomisjonis ja arutades mitmeid Eesti hariduselu probleeme ja nende võimalikke lahendusi, muutus nagu omamoodi  ceterum censeo'ks, selleks punktiks, kuhu minu mõte alati välja jõudis, see seisukoht, et põhikool ja gümnaasium tuleks lahutada. Ei paistnud mingisugust võimalust minna edasi kutsehariduse arendamisega, senikaua kuni nad koos seisavad, ei paistnud olevat mingisugust võimalust kujundada välja eripalgeline, tõeliselt rikastav ja inimesi mitte ainult teadmisterohkeks, vaid ka täiskasvanud kodanikuks kasvatav gümnaasiumidevõrk, kui ikkagi ei lahenda sedasama küsimust: põhikool ja gümnaasium, kas koos või lahus. Sest mis on gümnaasium? Ma ei saa kuidagi üle ega ümber sellest, et olen ajaloolase haridusega ja pöördun ikka tagasi minevikku ja see ei ole sugugi kohatu. "Gümnaasium" on üks päris tõsine sõna, mida ei tohi niisama ilmaasjata loopida ja kuritarvitada, nagu ka "ülikool". Jesuiitide gümnaasiumi peab oma alguseks  ja selle gümnaasiumi asutamise aastat oma kõrghariduse alguseks näiteks Vilniuse ülikool. Gümnaasiumist on välja kasvanud ka Tartu Ülikool.
Nõukogude ajal gümnaasiumide süsteem likvideeriti. Tegelikult see koolisüsteem, milleni Nõukogude aja lõpul jõuti, eksisteerib ju täna edasi. Järelikult me siin mitte ei lahuta gümnaasiume, vaid üritame uuesti luua Eestisse gümnaasiumid. Palun vabandust, kui ma sellega solvan mõnda mitte väga paljudest Eesti gümnaasiumidest, mis ka ennemuistsete mõõtude järgi gümnaasiumi mõõdu välja annavad. Aga neid on vähe. Kaugelt rohkem on neid, mis on keskkoolid, aga kasutavad gümnaasiumi nimetust. Au nendele inimestele, kes seal head tööd teevad! Kuid me peame siiski mõistma, et põhikool ja gümnaasium on loomuldasa kaks erinevat koolitüüpi ja seal ei pea mitte ainult õppekava ja õpetajate ettevalmistus olema erinev, ka kooli atmosfäär peab olema erinev. Me ei mõtle selle üle, et peaksime kuskil ülikoolile gümnaasiumi külge liitma. Eks ole, meile tundub täiesti iseenesestmõistetav, et vahepeal on tühi koht, katkestus ja siis toimub valik. Kuid seda, et põhikool kasvab sujuvalt üle gümnaasiumiks, peame Nõukogude-aegse harjumuse järgi täiesti loomulikuks, justkui konveier, kuhu paned lapse 7-aastaselt sisse ja võtad 19-aastaselt välja. Aga ta on ikka alles laps. Nagu ma kuulen siin sõnavõttudest: oi mis õudust, laps peab viimati minema kodust eemale. See laps on 16-aastane, saab  kümnendal õppeaastal 17! Selles ei ole midagi valesti, kui ta läheb lähimasse maakonnalinna, võib-olla leiab seal korteri, võib-olla on selleks õpilaskodu, ja alustab juba esimesi harjutusi iseseisvaks eluks.
Need on süvapõhjused – et gümnaasiumiharidus oleks parem, et gümnaasium oleks tõesti gümnaasium. Kuid on ka vahetuid põhjuseid, miks me sellega praegu, just nimelt praegu tegeleme ja miks sellega kiire on. See ei ole mitte see, et keegi tahaks seadusega panna maakoole kinni, nagu siin ka on täiesti ekslikult väidetud, vaid see, et õpilaste arvu vähenemine ähvardab meid koolide sulgemisega ja praegu on aeg neid mitte sulgeda, vaid päästa veel, mis päästa annab. Seda see reform taotlebki. Me kuulsime siit puldist mahaöeldud õudussõnumeid: kaob 111 gümnaasiumi. See on siis juhul, kui rakendada seda õpilaste arvu piirmäära, mis praegu on ringlusse läinud, 120 õpilast. Vaadatakse statistikat, 111 jääb joonest allapoole, järelikult suletakse 111 kooli. Esiteks on see vale sellepärast, et ühtegi kooli ei suleta, jutt on ainult gümnaasiumiastmest. Teiseks on siin kapitaalne loogikaviga. Kui kaks gümnaasiumiastet jäävad allapoole seda piiri, siis nad ühendatakse ja sel juhul ei kao mitte kaks kooli, vaid kaob üks ja teine jääb alles. Kui 111 kooli on gümnaasiumiastmes allapoole mingisuguseid kriteeriume ja neid hakatakse liitma, siis ei kao mitte 111, vaid võib-olla 30–40.
Vahetute põhjuste hulka tuleb lugeda ka seda, et see gümnaasiumiosade hääbumine, mis praegu terendab, ähvardab kaasa viia terve kooli ja seda üritatakse varjata, pidades gümnaasiumiosa üleval põhikooli arvel, nii sõna otseses kui piltlikus mõttes. Kui nad lahutada, tuleb tõde ilmsiks ja on selge, missugune osa on elujõuline ja mida tuleb reformida, millegagi ühendada. Mis siis teha? Meie ees on valik. Ma ei toeta komisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi mõtet, et me peame täpselt kaardi peal ära näitama, mis kool tuleb, mis jääb, mis ühendatakse, mis liidetakse. Ei, see tähendaks seda, et riik sekkub nii jõuliselt, et kohapeale otsustusõigust ei jää. Arvan, et väljapakutud lahendus, riik ja omavalitsused koostöös, on kõige parem, siin saab arvestada ka kohaliku võimu ja inimeste arvamust. Süsteemide funktsioneerimise seaduspärade hulgas on ka selline, et areneva süsteemi reformimist tuleb alustada juba siis, kui tema efektiivsusvaru ei ole veel täiesti ammendatud. Praegu meil süsteem veel funktsioneerib. Kuid kui me teda ei reformi nüüd, siis ta varsti enam ei funktsioneeri. Ma tänan!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Arvo Sarapuu! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Käsitlen siin küsimust mõnevõrra teisiti, kohalike omavalitsuste seisukohalt. Ma arvan, et see on päris oluline, ilma kohalike omavalitsusteta me selles küsimuses edasi ei saa. Esmalt toon ära väljavõtte Vabariigi Valitsuse komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2010. aasta riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokollist. Haridus- ja noorsootöövaldkonna kokkuleppe punkt 1 ütleb: "Koolivõrgu korrastamise vajadusest tulenevalt teostab Haridus- ja Teadusministeerium maavanema või maakondliku omavalitsusliidu tellimisel koolivõrkude analüüsid koos soovituslike lähteseisukohtadega koolivõrgu edasiseks arendamiseks." Ja nüüd ongi nii, et  Haridus- ja Teadusministeeriumis on valminud või lõppjärgus maakondlike koolivõrkude analüüsid, milles selgitatakse õpilasrännet, õpilaste keskmise hinde taset n-ö kodukoolis ja väljaspool, samuti õpilaste arvu muutumist. Neid näitajaid on kohalike omavalitsuste juhtidele ja koolijuhtidele tutvustatud, kuid seda, milliseid finantskulusid kogu reformi läbiviimine endaga kaasa toob, ei ole tahtnud keegi öelda, sellest ei ole keegi rääkinud. Kelle õlule kogu see finantspool jääb, on see siis kohalik omavalitsus või on see riik? Võib-olla on see rumal küsimus, aga kas riigieelarves võetakse siis näiteks alates 2011. aastast seda reformi arvesse? Milliseks kujuneb kohalike omavalitsuste tulubaas ja kas selle tulubaasi arvestamisel ja kujundamisel võetakse kõik see arvesse? Või juhtub näiteks nii, nagu omal ajal oli kohalike teedega, kui toimus tohutu reform, teed jagati riigiteedeks ja kohalikeks teedeks? Siis öeldi, et tekib tasandusfondi komponent, kuhu kõik sisse arvestatakse. Hiljem ei arvestanud keegi midagi ja me kõik teame, kuhu see teedeküsimus on kohalikes omavalitsustes tänaseks jõudnud.
Senine seisukoht on olnud, et initsiatiiv koolivõrgu korrastamiseks peaks tulema maakondlikult ja kohalikult tasandilt, võttes arvesse tõmbekeskusi, õpilaste arvu, rännet ja muid asju. Kuid sisuliselt ei ole ju kohalikud omavalitsused jõudnud sellega tegelema hakata, vahepeal olid valimised. Ja tekib küsimus, kas praeguse haldusmudeli järgi on kohalikel omavalitsustel üldse võimalik nende asjadega niimoodi edasi minna, nagu mõistlik oleks. Sest siiani ei ole ju Haridus- ja Teadusministeeriumilt seisukohti ega vastuseid näiteks sellises küsimuses, kes finantseerib õpilaste koolitranspordi, kui koolitee kujuneb tunduvalt pikemaks. Ma võin muidugi naljaga pooleks siin saalis öelda, et mulle isiklikult meeldib väga, kui õpilasi ühest maakonna otsast teise veetakse ja väga tore on, kui selles töös saab kaasa lüüa. Aga teisalt teades, kuidas kohalikud omavalitsused on praegu rahaliselt kindlustatud ja kuidas ühistranspordiliine kärbitakse, ma vaevalt usun, et seda saaks, kui siin väga tõsiselt ei suhtuta, praeguste vahenditega teha. Või näiteks õpilaskodude rajamine, finantseerimine, kes seda korraldab, kuidas kõik see edasi läheb – ei tea. Mis saab näiteks tühjaks jäänud koolihoonetest, mis nendega ette võetakse? Kas nendega juhtub samamoodi nagu paljude endiste kolhoosikeskuste kontoritega? Samuti ei ole ju veel vastu võetud riiklikke õppekavasid, põhjendamata on hariduse kvaliteedi mõiste. Siia võiks veel lõputult kõikvõimalikke küsimusi juurde tuua.
Ma tahaksin lisaks eelöeldule veel ühte küsimust puudutada. Nimelt seda, kas õpetajad saavad täiskoormusel töötada või mitte. Toon siin ühe lihtsa näite, millest ma palusin meie kooli direktoril rääkida. Ta toob sellise näite. Gümnaasiumiastmes on õppeaineid, mille maht on suhteliselt väike – keemia, füüsika, mõni valikaine. Praegu õpetab nii põhikooli- kui gümnaasiumiastmes keemiat üks õpetaja. Gümnaasiumis kui eraldiseisvas koolis ei jätku õpetajale keemiatunde ka siis, kui omavalitsuses on näiteks üks nelja paralleeliga gümnaasium, samas ei saa seda ainet õpetada ka filoloog. Järelikult tuleb omandada lisaeriala ning hakata lisaks keemiale näiteks geograafiat õpetama. Tuleb välja, et gümnaasiumiastme eraldamise korral tekivad probleemid pedagoogilise personali leidmisega. Kuidas kindlustada õpetajate koormus, mis vastab vähemalt ühele ametikohale, see on paljudele kohalikele omavalitsustele väga tõsine küsimus.
Nüüd veel koolivõrgust. See on tõesti tõsine küsimus, millisel tasandil, kuidas koolivõrku hakatakse kujundama, sest koolivõrku ei saa ju kaosesse lasta. Ühtepidi, omavalitsused räägivad omavahel läbi, kuid kõiki huvitab eeskätt ikkagi see küsimus, kus gümnaasium püsima jääb ja kus mitte. Kus ta siis tegelikult jääb? Ja nüüd ongi nii, et kui varem olime harjunud, et seda küsimust lahendavad maavalitsused, siis praegu maavalitsusel sellist jõudu enam ei ole ja omavalitsuste liidul veel ei ole. Kui arukalt arutada, siis võiks ju mõelda nii, et kõik selle peaks lõpuks kokku võtma riik, sest riigi seisukohast vaadatuna peaks olema selge, kus need gümnaasiumid kõige otstarbekamalt peaksid olema, mitte ainult linna või valla seisukohalt või näiteks kahe või kolme valla kokkuleppe seisukohalt. See on väga tähtis. Aga meil ei ole täna selge isegi see, milline on maakondlik tasand, kus kokku lepitakse, rääkimata sellest, kuhu, kuidas ja millise mehhanismi kaudu jõuavad inimesed siis n-ö riigi palge ette. Ehk tegelikult, kui ikka väga tõsiselt rääkida, satuvad väga paljudes maakondades löögi alla väikesed ja äärealal olevad kohalikud omavalitsused, kes nendes tõmbetuultes, mis praegu tekivad, sellisel kujul vastu pidada ei saa.
Kõige lõpuks ma ütleksin nii, et kool on ju kui pere, kus on väikesed ja suured lapsed, täiskasvanuks saadakse kõrgkoolis. Me ei peaks ruttama siin gümnaasiumi eraldamisega, sest praegu puuduvad selleks objektiivsed põhjused. Seda, mis töötab, ei tasu lõhkuda ei ühelt ega teiselt seisukohalt. Suur tänu!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Lembit Kaljuvee! Kaheksa minutit.

Härra juhataja! Kallid kolleegid! Ma arvan, keegi meist ei kahtle, et täna arutusel olev eelnõu on ääretult tähtis, ja pole üldse palju öelda, et kui me räägime haridusest, siis me räägime oma riigi alustalast. Tõesti alustalast, sest sellest, kuidas me õpetame lapsi, milline on meie koolielu, oleneb kindlasti riigi tulevik. Ma tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, millises taustsüsteemis me täna seda väga tähtsat eelnõu arutame. Taustsüsteem on selline, et meil on 100 000 töötut, me oleme oma maksusüsteemiga kägistanud ettevõtteid, kägistame neid järjepidevalt, meie ettevõtluskeskkond on tunduvalt halvenenud. Ma ei ole sotsiaalpoliitika spetsialist, kuid me oleme läbi raiunud oma pensionisüsteemi sambad. Kui ei ole läbi raiunud, siis vähemalt oleme nende aluse ära õõnestanud. Me teame, et järjekord mõnele eriarstile on üle aasta. Seda nutulaulu võiks veel jätkata. Näiteks välispoliitika, mida me võime öelda oma istuva valitsuse välispoliitika koha pealt? Mulle tulevad kohe meelde märksõnad Nord Stream, Gruusia sõda ja Gruusia nõustamine.
Tegelikult ma tahtsin selle tausta väljatoomisel rääkida sellest, et nii tähtsa seaduse arutamisel peaksime arvestama ka praegust ajahetke või seda, kuidas ta sellisesse n-ö vaesesse aega sobib. Minu arvates ta hästi ei sobi. Mitte sellepärast, et aeg nii keeruline ja raske on ja me oleme sunnitud paljudes elusektorites vähikäiku tegema, vaid ka sellepärast, et see seadus on iseenesest väga toores. Ma ei taha rääkida sellest, mida ma ei tea, ma ei tea õppeprogrammidest ja nendest metoodikatest. Aga revolutsiooniaegse maavanemana ja viimase täitevkomitee esimehena on mul koolivõrgu osas omad mälestused ja ma tean, milline koolivõrk on täna näiteks Lääne-Virumaal ja kui palju on lapsi. Ma püüdsin siis iseendale ette kujutada ja kutsusin ka koolidirektorid appi, et projekteeriks selle uue koolivõrgu Lääne-Virumaal. Ja mis tuli – tuli kaos ja mitte üheks aastaks, vaid mitmeks aastaks. Püüdsin majandusinimesena ka arvutada, mis see rahaliselt võiks tähendada. Esimestel aastatel kujuneb praktiliselt selline olukord, et Rakveresse õpilased ära ei mahu, pisikesed põnnid peavad minema siis kõik maakoolidesse, sest gümnaasium saab olema ainult Rakveres. Nii nagu siin lugupeetud rahvasaadik Vahtre arvas, et teeme ajaloolistes kohtades ja sellised tõsised ajaloolised gümnaasiumid. Jah, Rakveres oli gümnaasium, võtame kõik gümnaasiumi kokku, aga väikesed põnnid peavad siis minema maakoolidesse laiali, sest meil ei ole ruume, meil ei ole õpetajaid jne.
See koolivõrgu küsimus on ääretult tähtis ja enne ei tohiks teisi sisulisi muudatusi hakata tegema, kui koolivõrgu problemaatika ei ole nii läbi hekseldatud, nii läbi räägitud, et me enamikus usume, et sellest asjast asja saab. Ehitusinsenerina ma mõtlesin, et me teeme seda reformi või ehitame silda sellisel ajal, kus on madalseis, vee madalseis, teeme silda ja arvestame ainult sellega, et vesi jääbki nii madalaks. Tegelikult on aga tõusud, mõõnad ja kõrgveed. See seaduseelnõu küll neid piltlikult öeldes kõrgveemomente ning vee tõusu ja langust ei arvesta. Sellepärast ma tahaksingi meie kultuurikomisjonile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile öelda, et võtke see väga tõsine seadus väga tõsiselt ette, töötage ta korralikult läbi. Ma arvan, et peaks alustama koolivõrgust ja siis tuleksid need muud programmid otsa. See peaks ikka väga tõsine signaal olema, kui direktorite koda ütleb, et see seadus mitte kuhugi ei kõlba. Nad ütlesid seda viisakalt. Ja kui me vaatame 47 lehekülge  omavalitsuste märkusi, siis see asi on tõesti väga toores. Nii et hakake tööle, haridusinimesed! Ma arvan, et teadmine selle seaduse tegemiseks on olemas meie riigis ja nii omavalitsustes kui ka haridusministeeriumis. Kindlasti on selles seaduses häid tükke, aga täna ma ei näe seal rohkem head kui seda, et tahetakse midagi teha. Sellest on sellise tähtsa seaduse jaoks liiga vähe. Aitäh!

Tänan! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Lauri Luige! Seitse minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt kiitus haridus- ja teadusminister Lukasele selle väga mahuka seaduseelnõu väljatöötamise ja kannatlikkuse eest, mis temal ja ministeeriumi ametnikel on olnud seda asja koos meiega pea aasta aega menetledes. Kultuurikomisjon arutas seda teemat esimest korda juba üle aasta tagasi ja me oleme sellele pühendanud üle 30 istungi. Nii et igati aukartust äratav hulk aega.
Pole kahtlust, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on oluline samm sellel teel, et korrastada meie hariduse seadusandlikku maastikku. Kui natuke vastu vaielda eelkõnelejale, siis mina näen küll selles seaduseelnõus üsna palju väga olulisi asju, mis tegelikult võiksid olla juba täna seadusena vastu võetud. Mõned üksikud näited: õppekava alusväärtuste defineerimine, õpilaste koolikohustuse täitmise parandamine, koolist väljalangemuse vähendamine ning hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine ja nende, ütleme, vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine koolis. Nii mõnigi teema on esialgse eelnõuga võrreldes arenenud edasi ja saanud tükk maad paremaks. Näiteks on hariduslike erivajaduste ja hariduslike erivajadustega laste temaatika eelnõus saanud konkreetsema ja parema kuju. Kuid markeeriksin lühidalt veel üle enim kirgi tekitanud teemad, mis ka komisjonis pikki arutelusid pälvisid.
Esiteks, kohustuslik kooliiga. Esialgu oli eelnõus selleks teatavasti 18 eluaastat. Kuulanud aga ära mitmed osapooled ja haridusvaldkonna spetsialistid, jõudsime järeldusele, et seda iga ei ole otstarbekas muuta. Nii on see jäänud siis 17 aasta peale.
Teine asi, mis on mulle algusest peale natuke häiriv tundunud, on ministeeriumi esialgne plaan kaotada kohalike omavalitsuste tasaarveldamise süsteem. Õnneks on see nüüd tänases eelnõu versioonis jäänud sisse sellisel kujul, et kehtivat tasaarveldamise süsteemi ei muudeta. Selle üle tuleb heameelt tunda.
Mis puudutab usundi- ja riigikaitseõpetust, siis mina olen olnud algusest peale seda meelt, et neid peaks käsitlema koos ettevõtlusõppega seaduse tasandil või siis kõike kolme ühtselt õppekavas. See on ka veel vaidlemise koht. Eks me saame komisjonis ja  huvigruppides veel selgeks vaielda, kuidas seda kõige ratsionaalsem teha oleks.
Veel üks teema on erakoole puudutav, n-ö see Keila kooli juhtum. Teatavasti on see juhtum ka mõningates kohtuinstantsides juba positiivse vastuse saanud, protsess küll veel käib. Leian, et võimalused kaasata eraõiguslikke institutsioone omavalitsuste üldhariduskoolide ülalpidamisse võiks olla seadusesse sisse kirjutatud.
Mis puudutab reformi rakendamise tähtaega, siis selles osas on mul hea meel, et oleme suutnud natuke hoogu maha võtta. Esialgu tundus, et reform tahetakse siin paari-kolme aastaga kiirelt ära teha, aga tänaseks on reformi lõpptähtaeg aasta 2015. See peaks andma meile piisava varu, et koolireformi süvendatult edasi arendada ja et ka omavalitsused, kohalikud koolijuhid ja haridustegelased saaksid selle teemaga põhjalikult tegelda.
Kõige enam kirgi tekitanud temaatika on põhikooli ja gümnaasiumiosa lahutamine, millest siin enamik tänasest ajast on ka räägitud. Tõsi, see temaatika on oluline ja ka mina näen, et pikemas perspektiivis on vajalik, et põhikool ja gümnaasium oleksid lahutatud. Seda eelkõige hariduse sisulist poolt vaadates ja seal teatavat kvaliteedi paranemist oodates. Küll aga on üksjagu küsimusi endiselt õhus. Olen üritanud ministri käest pea aasta aega teada saada, kui palju see reform reaalselt maksma läheb. Need arvud võiks ikkagi kätte saada, siis on meil teatav kindlus edasi minna. Kindlasti on tarvis selle seadusega paralleelselt vaadata õppekava. Kahju, et me ei ole jõudnud seda komisjonis teha, aga ma loodan, et edaspidi me seda kindlasti teeme. Õppekava on ju tegelikult see, mis annab kogu reformile sisulise poole ja muudab lahutamise kas mõttekaks või mittemõttekaks. Seda poolt peaks vaatama.
Minu ettepanek ministrile oleks selline: võtta üks konkreetne maakond ette ja katsetada see n-ö skeem seal läbi. Mis iganes maakond see siis on. Sealjuures on oluline suhelda koolidega, kohalike omavalitsustega, omavalitsusliitudega ja teha ka vastavad arvutused. Kui meil on ees konkreetne skeem koos finantsnumbritega, siis arvan, et suudame asjaga kiiresti edasi minna ja selle tähtsa seaduse vastu võtta. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Peeter Kreitzbergi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tegemist on väga suurte tagajärgedega eelnõuga. Ma arvan, et suuri asju tuleb teha suhteliselt aeglaselt. Esimene reaktsioon on see, et sa tunned, et sind tõstetakse täiesti paigalt ära, ja sa hakkad vastu. Me oleme praegu selles etapis. Siis mõeldakse järele ja leitakse, et tegelikult on asjal iva sees. Kui saadakse aru, kuidas seda tegema hakatakse, ja jõutakse ennast paika panna, siis hakatakse vaikselt kaasa tulema. Ja lõpuks lepivad mõned paratamatusega. Ma arvan, et me oleme praegu selles väga kiires etapis. Soome valmistas seda eelnõu, seda protsessi ette kümme aastat. See on väga raske asi, see esitab väljakutse kogu Eesti haridussüsteemile. See ei puuduta ainult põhikooli ja gümnaasiumi, see puudutab kutseõppeasutusi, see puudutab kõrgkoole, see puudutab inimeste eluviisi, see puudutab bussiliiklust, see puudutab koolkodu, see puudutab absoluutselt kõike. Aga mul on tunne, et meie häda on see, et mõned tahavad selle jube kiiresti läbi ajada ja ei taha üldse näha, mida kõike see kaasa toob.
See 120 õpilast, mis on ilmunud alles paar päeva tagasi meie käsitlusse – seaduses sellist asja ei ole. Küsimus ei ole 120 õpilases, küsimus on õpetajate arvus, et oleks võimalik valikaineid õpetada.120 õpilast on see finantskriteerium, mille puhul riik suudab rahastada. Siin tuleks väga selgelt vahet teha kvaliteedi ja rahastamise kriteeriumidel.
Nüüd kiirus. Me võiksime siin mõnes asjas kiiremini edasi minna ja see on see koht, kus Lauri Vahtre teeb mulle etteheiteid, et ma tahan riigi kaudu koolivõrgu ära määrata, võttes omavalitsustelt ära vabaduse. See, mida ma räägin ja mida ka Arvo Sarapuu räägib, on see, et tegelikult tuleb koolivõrku vaadata kogu riigi ulatuses ja riik peab olema üks osaline läbirääkimistes omavalitsuste ja maavalitsustega. Ei ole mõeldav, et omavalitsused määravad ära gümnaasiumi asukoha, ilma et selleks oleks riigi aktsepti. Me tahame, et keskharidus oleks ka territoriaalselt võrdselt kättesaadav. Kui me vaatame, kuidas Euroopa Liidus korraldatakse koolivõrku, siis koole rajatakse niimoodi, et kui üks omavalitsus tahab kooli rajada, siis ta peab saama aktsepti ka kõrgema taseme omavalitsuselt, kes vaatab suuremal territooriumil läbi, kas see sobib sinna või mitte. Ühtpidi ma arvan, et me peaksime kiirustama rohkem ja aktiivsemalt. Riik peaks võtma mingi vastutuse, sest lõpuks on nii investeeringute kui ka koolide rahastamise näol selle taga tohutu raha.
Kogu see konstruktsioon – põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine – on õhus sellepärast, et erakoolidele jäetakse võimalus olla koos. Juudi kool ilmselt peabki koos olema, aga kui me anname koolidele à la Keila õiguse olla n-ö koos ehk Keilal on erakool, kui see osutub põhiseadusega vastavuses olevaks, siis ma olen kuulnud, et mitmed omavalitsused hakkavadki oma koolide puhul moodustama sihtasutusi ehk erakoole, ja praeguse redaktsiooni järgi ei ole nad siis sunnitud põhikooli ja gümnaasiumi lahutama. Nii et siin on üks väga raske koht sees.
Nüüd edasi. Mina olen mõelnud niimoodi, et kogu keskharidus peaks olema kas omavalitsuste käes või riigi käes. Oleme teinud ka sellise ettepaneku, et gümnaasiumid võiksid olla üldse riigi käes. Enamik või peaaegu kõik koolijuhid-veteranid olid selle poolt, et gümnaasium peaks olema tervikuna riigikool. Võib olla ka teistmoodi, aga riigikooli eelis on see, et ta oleks kutsekoolidega täiesti ühel tasandil, samal haldustasandil korraldatav ja rahastatav. Teine variant on muidugi Soome variant, et nii gümnaasium kui kutsekool oleksid omavalitsuste või omavalitsuste ühenduste käes. Aga nad peaksid olema samal tasandil. Ma arvan, see on asi, mille üle tuleks selles seaduses ka mõelda.
Ma arvan, et päris hästi on lahendatud praegu riigieksami küsimus. Päris tugevasti on tähelepanu pööratud koolikohustuse täitmisele. On moodustatud mitmed paindlikud koolitüübid, kuigi ma arvan, et see gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse liit, millest üks osa allub ühele seadusele, teine osa teisele seadusele, ei ole kõige vaimukam asi. Kui vaadata tagasi aega, mil me alustasime selle eelnõuga, siis ega me poleks vist väga palju oma tempoga maas olnud, kui me oleksime alustanud üldse keskhariduse seaduse koostamisest.
Mitmed asjad on muidugi üsna lahtised. Koolilõuna – ei ole sätestatud mingit selget kohustust peale selle, et riik osaleb koolilõuna rahastamisel, no kas või ühe sendiga ühe õpilase kohta. Õpetajate lähtetoetus. Tallinnas tõuseb pidevalt üles probleem, et Kiili ja Saue valda on kergem õpetajaid saada kui Tallinna linna. Miks Tallinna, samuti Tartu linna tulevate õpetajate puhul ei rakendata lähtetoetust? Siis see, et õppekava puhul me räägime õppesuunast, samal ajal me ei tee vahet kooli õppekava ja õppesuuna vahel. Õppesuund on õigupoolest täiesti määratlemata. Nii et mina ütlen, et enne lahutamist peab kindlasti olema selgus õppekavades.

Kas te soovite lisaaega? Kui palju?

Kolm minutit on vist võimalik?

Teeme nii. Kolm minutit lisaaega.

Õppekavade puhul on määratlemata, mis asi on õppesuund. See ei olegi iseenesestmõistetav asi. Õpetajate ettevalmistus on gümnaasiumi ja põhikooli vajaduste järgi paika panemata. Eelkõneleja rääkis siin maksumusest. Me oleme kuulnud küsimusi, kindlasti kümned küsivad, mis see asi kõik maksma läheb ja kes maksab. Me ei ole kuulnud tegelikult ühtegi arvu.
Koolivõrgu täpne kava. Mina olen öelnud, et me näeksime kogu oma idee teostatavuse ja mõistlikkuse ära, kui me suudaksime, läbi rääkides omavalitsustega, maavalitsustega, paika panna täpse koolivõrgukava. Sellel on üks eelis – investeeringute raha hakkab edaspidi minema ainult jätkusuutlikesse koolidesse. Nagu me lugesime Riigikontrolli aruandest, on 1 miljard krooni suunatud koolide renoveerimisse, ilma et oleks selget pilti sellest, milline kool üldse on jätkusuutlik, milline ei ole. Seda pealt vaadata, kuidas omavalitsused koolivõrgus lihtsalt kokku lepivad – ma ei arva, et seda saadab suur edu. Me oleme omavalitsuse reformi puhul näinud, et see protsess ei taha õnnestuda. Lääne-Virumaal käies kogesime, kuidas meile öeldi, et tehke mingid otsused ära, siis me hakkame midagi ellu viima. Aga see ebamäärasus, see selgusetus ühelt poolt ja teiselt poolt tunne, et midagi hakkab väga kiiresti juhtuma, ainult et ei tea, mis – ega see ei ole kergesti talutav.
Nii et ma arvan, et me ei saa seda reformi endale liiga kergeks teha, ta on liialt tõsine.
Kindlasti peaksime mõtlema veel põhikooli ja gümnaasiumi kvaliteedikriteeriumide peale, et teha meie koolivõrgus korralik inventuur. See oli Lauri Luige ettepanek, mul on kahju, et ta oma sõnavõtus seda ei maininud. Ma arvan, see oleks üks mõistlik esialgne ja väga kiire lähenemine, et eraldada üks osa koole ja võib-olla teha pärast seda veel üks valik.
Ma arvan, et see eelnõu ei ole üldse lootusetus olukorras, aga temaga tuleb teha päris kõvasti tööd, väga kõvasti selgitustööd ja valitsus ise peaks võtma koolivõrgu paikapanemisel palju aktiivsema positsiooni kui seni. Aitäh!

Tänan! Ma soovin ühtlasi avaldada tänu tehnilisele personalile, sest see kodu- ja töökorra seaduse muudatus nõuab ka teilt suurt operatiivsust minutite lisamisel. Te olete hästi hakkama saanud! Ma palun Riigikogu kõnetooli Kalle Laaneti! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Ma ei ole kindlasti mitte haridusspetsialist, aga ma olen otseselt vastutanud politseihariduse ümberkorraldamise eest, seda selle sajandi algul, kui mindi üle oskustepõhisele haridusele. Sellega kaasnevalt on mul teatud tunnetus sellest valdkonnast ning ma edastan nüüd oma tunnetuse ja arvamuse selle eelnõu kohta.
Olen koos kolleeg Jüri Ratasega ringsõitudel üle Eesti kohtunud koolides paljude pedagoogidega. Ka nemad on mures, ja mitte sellepärast, et selline seaduseelnõu on menetluses, vaid seetõttu, et selle seadustamine toob enesega kaasa palju määramatust ja küsimusi, millele vastust ei ole võimalik leida eelnõust ega seletuskirjast. Üks selline küsimus on see, mida maksab selle reformi elluviimine riigile, omavalitsustele, pedagoogidele, lastevanematele ja õpilastele. Sellist analüüsi kahjuks tehtud ei ole. Teine oluline probleem kerkib üles nende õpilaste puhul, kes peavad minema õppima kodukohast kaugele ja vajavad seetõttu kohta õpilaskodus ehk internaadis. Neid on aga väheste koolide juures. Kolmas tõsine probleem on sobiv ühistranspordikorraldus, mis kindlustaks laste häireteta transpordi kooli ja tagasi. Kui palju lähevad maksma uued õpilaskodud ja õpilastranspordikorraldus, ei ole teada. Kui õpilane elab väljaspool kodu, siis tekivad seetõttu lisakulud ka lastevanematele. Toon näiteks Varstu kooli, kus gümnaasiumiosas õpib praegu 70 noort inimest. See kool ei kvalifitseeru seaduseelnõu järgi enam gümnaasiumiks. Varstu vallavanema sõnul tähendaks kooli sulgemine keskhariduse lõppu mitte ainult Varstu vallas, vaid ka naabervallas, Mõniste vallas, kust õpilased käivad praegu Varstu keskkoolis. Varstust tuleks õppima siirduda 33 kilomeetri kaugusele Võru linna, Mõnistest aga koguni 40 kilomeetri kaugusele.
Seoses gümnaasiumiosa lahutamisega põhikoolist tekib paratamatult probleem pedagoogidele normaalse tunnikoormuse tagamisega. Alakoormatud ja seega ka alarahastatud pedagoogid võivad siirduda tõmbekeskustesse uusi töökohti otsima, mis võib teatud põhikoolides kutsuda esile õpetajate kroonilise defitsiidi, mis omakorda viib õppetöö kvaliteedi halvenemisele.
Kui riik kehtestab gümnaasiumi õpilaste arvu alampiiriks 120 õpilast, siis tähendab see suure hulga maakeskkoolide sulgemist. Nende, nn alamõõduliste gümnaasiumide sulgemine tähendaks peaaegu iga teise gümnaasiumi sulgemist. Eestis on kokku 230 gümnaasiumi. Haridussüsteemi selline suuremastaabiline ümberkorraldus võib teatud piirkondades esile kutsuda esmalt õpilaste, seejärel nende vanemate elukohast lahkumise, mis võib anda lisaimpulsi maaelu hääbumisele neis maakohtades. Niisugust sündmuste arengut peaks küll kõigi vahenditega vältima. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on kohaliku omavalitsuse üksuse võimuorganitel õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes elanike õigustatud vajadustest. Omavalitsusüksuse ülesanne on muu hulgas korraldada põhikoolide ja gümnaasiumide ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses.
Kas eelnõu koostajad on piisavalt selgitanud kohalikele omavalitsustele ja pedagoogidele selle eelnõu eesmärke, vahendeid ja taotletavaid tulemusi? Ma kahtlen selles sügavalt, sest ajakirjanduses avaldatud arvamuslood annavad tunnistust sellest, et kohalike omavalitsuste ja koolide kriitiline suhtumine reformi on üleüldine. Nii ei ole Eesti Koolijuhtide Ühendus Riigikogu kultuurikomisjonile saadetud kirjas rahul olukorraga, kus vajalikke muudatusi tehakse kiirustades ja läbimõtlematult, olulised teemad seaduseelnõus, näiteks põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine, vajavad arutelu ja selgust.
Niisiis, seaduseelnõuga kavandatakse ulatuslikku koolivõrgureformi. Samal ajal on soikunud haldusreform. Leian, et haldusreform ja koolivõrgureform peaksid toimuma ühel ajal, käsikäes, mitte aga nii, et enne paneme koolivõrgu koos õpilastranspordikorraldusega ning õpilaskodudega paika, siis alles vaatame, mis haldusreformist saab. Kui jätkame reformimist praeguses järjestuses, siis kas keegi julgeb anda garantiid, et haldusreformi käigus ei pea paikapandud koolivõrku järjekordselt muutma? Gümnaasiumid peavad optimaalselt paiknema mitte ainult valla seisukohalt vaadatuna, vaid kogu Eesti riigi huvidest lähtuvalt. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Liisa-Ly Pakosta!

Austatud aseesimees! Austatud kolleegid! Kõik siin muretsevad hirmsasti hariduse kättesaadavuse pärast ja uskuge, mina koos teiega. Lisaks muretsen ma veel ka hariduse kättesaajate pärast, selle pärast, et meil hariduse kättesaajaid ikka ka jaguks ja olemas oleks. Ma usun, et ka see on meie ühine mure, et nende arv ei  väheneks, vaid oleks vähemalt püsiv.
Kättesaadavus, armsad kolleegid, sõltub siiski eeskätt kahest asjaolust. Esiteks peab olema neid hariduse kättesaajaid ja teiseks peab hariduse kättesaadavus olema lahendatud ruumiliselt. Kättesaadavus on ruumiline küsimus. Siinkohal tahan ma kalleid kolleege korraga nii rahustada kui ka innustada. Nimelt on meil olemas selline dokument nagu Eesti üleriigiline planeering, mille peamine eesmärk on tagada elamisvõimalus igas Eesti paigas. Lisaks on meil sellest üleriigilisest planeeringust lähtuvalt algatatud terve hulk suurema täpsusastmega planeeringuid, sealhulgas on lõpusirgel sotsiaalse infrastruktuuri planeeringu valmimine. Kas ma tohin paluda tõsta käsi kõikidel saalis viibivatel rahvasaadikutel, kes on sotsiaalse infrastruktuuri planeeringuga tutvunud? Vähemalt üks käsi tõusis.
Sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneering käsitleb nii alusharidust, põhiharidust kui ka gümnaasiumiharidust ja selle kättesaadavust üle Eesti. Ta käsitleb tegelikku kättesaadavust nii geograafilise ruumi mõttes ehk kilomeetrites kui ka aegruumilises mõttes ehk selles mõttes, kui kaua kulub lapsel aega, et ühest või teisest kohast hariduse andmise kohta jõuda. Ma soovitaksin, selle asemel, et siin loosungitega esineda, igal rahvasaadikul tutvuda oma kodukoha, oma valimisringkonna sotsiaalse infrastruktuuri planeeringuga ning sellega, kuidas on kohalikud omavalitsused ja maavalitsused pakkunud lahendust hariduse ruumilise kättesaadavuse probleemile, soovi korral võiks selles planeeringu valmimises osaleda, ehkki enamik nendest on juba valmis, tegelda sellega, et eesmärgiks lisaks kättesaadavusele oleks ka hea haridus, just nimelt rõhuga sellel, et need mõlemad, kättesaadavus ja headus, oleksid olemas. Kui siin saalis on inimesi, kes sooviksid lisainformatsiooni sotsiaalse infrastruktuuri planeeringute kohta, siis kindlasti on maavalitsused ja kohalikud omavalitsused vapralt valmis seda informatsiooni jagama. Siin on kostnud mitmeid üleskutseid, et see analüüs tuleks teha. Ma söandan siinkohal kinnitada, et sotsiaalse infrastruktuuri maakonnaplaneeringutega on just nimelt seesama hariduse kättesaadavuse analüüs, nii põhjalikult nagu Eesti rahvas seda viimaste aastate jooksul on üldse suutnud teha, tehtud. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun Riigikogu kõnetooli Ülle Rajasalu!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ei sea minagi kahtluse alla, et see seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, on vaja vastu võtta, kuid tänase päeva seisuga on see seadus minu jaoks liialt must ja valge.
Välja on toodud põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid. Ma toon ühe vormi veel siia juurde ja see on progümnaasium. Minu teada on gümnaasiumid praegu hästi välja arendanud teatud kallakud, on selleks siis reaalteadused või humanitaarteadused. Tegelikult on seda põhja laotud kümmekond aastat. Kust teab siis 14–15-aastane laps, et ta võiks põhikooli kolmandast astmest minna just nimelt progümnaasiumisse, et teada saada, kas üks või teine eriala talle sobib? Ma võin tuua näite Pirita Majandusgümnaasiumi kohta, kus see progümnaasium on loodud. Just see osa tegelikult näitabki, kas lapsel on huvi seda eriala õppida või mitte.
Kui selle eelnõu lugemine täna katkestatakse, siis palun ma kaaluda ka niisuguse termini sissetoomist nagu "progümnaasium". Ma usun, et selline kooli tegutsemise vorm aitab suurel määral kaasa haridussüsteemi arendamisele. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Kalvi Kõva!

Väga austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Enne kui ma lähen selle natuke ettevalmistatud teksti juurde, ütlen eelkõneleja Liisa-Lyle, et kui ta rääkis siin sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringutest, siis need on väga ilusad dokumendid, aga need ei kohusta mitte kedagi mitte millekski, nende tegemist on valdavalt vedanud maavalitsused, aga maavalitsusel pole mitte sentigi raha selle teemaplaneeringu elluviimiseks. Nii et need on küll ilusad arengudokumendid, aga nende realiseerimiseks puuduvad vahendid ja sellel planeeringul väga suurt jõudu ei ole. Samuti vaidlen natuke Lauriga ja ütlen, et tasaarveldamine on meie arvates asi, mis on oma aja ära elanud. See tekitab põhikoolide vahel n-ö pearahajahti, kus üks koolibuss sõidab ringi teise kohaliku omavalitsuse territooriumil ja ikka selleks, et saada õpilasi oma põhikooli ning saada teise põhikooli arvel oma maja kütta ja koristada. Nii et põhikooli osas peaks tasaarveldamine minu arvates igal juhul kaduma ehk igal omavalitsusel peab olema korralik põhikool ja omavalitsuse lapsed peaksid käima selles oma põhikoolis.
Kui tulla põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse juurde, haridusreformi juurde, mida me täna teeme, siis vaieldamatult on see üks reformidest, mille suhtes peab ühiskonnas olema väga laiapõhjaline konsensus. Seda on kultuurikomisjon püüdnud tõesti saavutada, ta on minu teada kohtunud väga paljude huvigruppidega. Kuid ma näen, et eri ministeeriumid, eri valitsusliikmed ei ole selle kohta väga tõsiselt arvamust avaldanud. Ühest küljest on see võib-olla haridustegelaste enda selline suhteline konservatiivsus, nad ei ole tahtnudki, et mitteharidusasjatundjad kooliellu sekkuksid. Teisest küljest pole haridus mitte mingisugune imeloom, mida majandus- ja finantsasjatundjad ei tohiks konstruktiivselt kommenteerida. Praegu näib aga siiski, et valitsusliikmed vaatavad pealt kultuurikomisjoni toimetamisi ja hiljem ehk võtavad seisukoha, sõltuvalt tulemusest. Tulemus saab olla aga täpselt selline, kui laiapõhjaline on probleemide käsitlus ja kui prioriteetseks meil haridust valitsustasandil peetakse.
Ma arvan täiesti siiralt ja sinisilmselt, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste põhieesmärk ei ole mitte põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine. Olen nõus, et seaduse jõuga klassikaliste gümnaasiumide juurdetekitamine ei anna võib-olla soovitud tulemust õppetöö kvaliteedi parandamisel, eeskätt maapiirkondades. Võib tekkida hoopis vastupidine tendents, et põhihariduse andmine nõrgeneb nendes piirkondades, kus me gümnaasiumiosa põhikoolist lahutame, väiksemates kohtades ka sulgeme.
Kuna eestlased on suhteliselt aeglase käitumisega rahvas, siis pean ütlema, et tõepoolest lähevad mitmed õpilased n-ö lahti gümnaasiumiastmes ja võib juhtuda, et õppides samas koolis, kus eelmised üheksa aastat, kannavad nad kaasas sellest teisest kooliastmest omandatud tausta. Põhjamaad on juba ammu kasutusele võtnud lihtsa lahenduse üleminekul põhikoolist gümnaasiumisse – 10. kooliaasta ehk järelemõtlemise ja otsustamise aasta. Seda selles seaduseelnõus ei ole. Ma tean, et seda on natuke arutatud, aga võib-olla on ka rahapuudus see põhjus, miks seda seal sees ei ole.
Lõpetuseks. Kuna seaduses on esile tõstetud just usundiõpetus ja riigikaitseõpetus, siis Võrumaa mehena teen ühe ettepaneku: Võrumaal võinu olla niiviisi, et umakiilne haridus võinu ikkagi egä kooli programmin seen olla. Aitüma teile!

Suur tänu! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Kui ma peaksin liiga hoogu minema, siis ma soovin ka lisaaega.
Head kolleegid! Päevakorras on küll eelnõu 412 ja minu jutt tuleb ka samadel teemadel, aga kahjuks mitte selle eelnõu kohta. Sest nii, nagu ka meie ees täna tänuväärselt esinenud minister oli sunnitud nentima, on selle eelnõuga jäänud veel mitmed probleemid lahendamata. Puhtalt ajaloolise tõe huvides olen sunnitud nentima, et kui samas saalis 16 aastat tagasi neid küsimusi lahendati, oli üldine veendumus selline: kogu hariduse korraldamine ja rahastamine peaks olema omavalitsuste õigus ja kohustus. Kuna sellel hetkel leiti, et kogu vastutuse nendele panemine käiks neile üle jõu, siis otsustati see asi sellisel moel, et õpetajate palgapool on riigieelarve kohustus ja muu pool, korralduse pool on kohalike omavalitsuste kohustus, kindla teadmisega, et mõne aasta pärast kuulub kogu see kohustus kohalikele omavalitsustele. See ajutine lahendus on kehtinud juba 15–16 aastat ja tema kahjulikkus on selles, et kõnesoleval juhul ei ole riigijuhtimise seisukohalt päris selge, kes, kus ja mille eest vastutab ning kes, kus ja mille eest maksab. Teisisõnu, ma tahan väita, et juhul kui kõik see oleks omavalitsuste kohustus ja vastutus või juhul kui kõik see, mida eelnõu 412 käsitleb, oleks riigi vastutada, oleks olukord parem. See olukord, mis meil praegu on, on kõige nigelam. Selline olukord, kus ühed otsustavad ja teised maksavad, on, ükskõik mis juhtimisest me ei räägiks, kõige kehvem võimalikest.
Seda teemat jälgides on silma torganud, et tuuakse välja tüüpiline vastuolu selle vahel, et ühelt poolt on soov anda võimalikult kõrgel tasemel haridust ja teiselt poolt on soov, et see koht, kus seda haridust antakse, oleks elukohale võimalikult lähedal. Jääb mulje, et tegemist on vastuoluga, mida on väga keeruline või peaaegu võimatu lahendada. Kusjuures see, kuidas me seda probleemi täna lahendame, on ka vale. Kuidas me seda lahendame? Kui me räägime kulutustest haridusele, siis me ju mõtleme eelkõige seda, et nende kulutuste eest tuleksid koolidest võimalikult targad ja tublid noored inimesed. Tegelikult me selle rahaga, mis on mõeldud tublide ja tarkade inimeste ühiskonda tulemiseks, teeme praegu ka regionaalpoliitikat. Vaat see on vale. Teisisõnu, regionaalpoliitiline asukoht millelgi, mis ei ole seotud kvaliteediga, on teine otsus ja see on teine kulu. Minu meelest võikski olla nii, et kui me tulevikus ka tegelikult mingit haldusreformist sõltumatut reformi siin teha tahame (mitte ainult hariduses, muuseas, on teisi valdkondi veel, kus n-ö regionaalpoliitilised otsused peaks kinni maksma regionaalpoliitika kui kulu rea pealt, kuna on poliitiline soov, et seal asuks kool, haigla, mis iganes asutus, mida vaja on), siis muu pool oleks mõeldud sellele, et haridus oleks tõesti kvaliteetne, arstiabi oleks kvaliteetne, midagi muud veel oleks kvaliteetne. Olukord, kus me tegelikult kasutame tublide ja tarkade noorte inimeste kasvatamiseks mõeldud raha regionaalpoliitilise sisuga ülesannete jaoks, ei ole õige. See ei ole loogiline. Me oleme ju näinud ka selliseid ajutisi lahendusi, mis mingit pidi seda toetavad, need on riiklikud arengukavad.

Hea ametikaaslane! Ma palun vabandust! Te ütlesite oma kõne alguses, et kui te satute hoogu, siis te palute lisaaega. Kas ma saan õigesti aru, et te olete heas mõttes hoogu sattunud ja võiks küsida lisaaega?

Hoog ei vii mind liiga pikale.

Aga palun, kolm minutit lisaaega siiski!

Me oleme leidnud lahendusi, kus, tõele au andes, ei ole tulemus päris see, mida alguses sooviti. Ehk on riiklikud arengukavad, mis näiteks ütlevad ühes või teises valdkonnas, kus midagi asub, ja kogu hilisem areng toimub nende arengukavade alusel. Tõsi, seetõttu, et peale selle, et poliitikud on riigimehed, on nad ka poliitikud ja peavad hääli koguma, need arengukavad aeg-ajalt rebenevad, et mitte öelda jäävad täitmata. Aga võib-olla hariduse puhul võiks selle peale mõelda. Usk sellesse, et neli valda, kus on neli kooli, suudavad otsustada, millised kaks nendest tuleks kvaliteetse hariduse huvides edasi tööle jätta ja millised kaks mitte, on poliitiline naiivsus. Seda ei juhtu mitte kunagi. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Helmer Jõgi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Kogu seni toimunud diskussiooni tausta selgitamiseks tahan ma teha ühe väikese ajaloolise kõrvalepõike. Sel aastal möödub 126 aastat päevast, kui Hugo Treffner alias härra Maurus sai tsaarivõimudelt loa asutada oma kool. Siis läks veel 19 aastat, enne kui tema kool sai gümnaasiumi täisõigused. Vahepealsel perioodil pidid õpilased käima gümnaasiumieksameid tegemas kroonugümnaasiumide juures. Kool, mis alustas paarikümne õpilasega, kasvas  Eesti Vabariigi ühe kõige arvukama kooliperega kooliks, enne kui võõrvõimud ta tegevuse lõpetasid. Me oleme kõik lugenud "Tõde ja õigust". Hinnanguid koolile ja kooliharidusele on seal andnud nii kõrtsmikud kui ka voorimehed, tuletage neid hinnanguid meelde.
Aga nüüd lähen ma konkreetse eelnõu juurde. Tõstan plusspoolena esile selle, et eelnõusse on sisse kirjutatud ideed, mis on liikunud Eesti haridusüldsuses mitmeid-mitmeid aastaid. Sellised asjad nagu näiteks kooliastmete lahutamine või õpilastele valikuvõimaluste lisamine, neile oma haridustee kujundamisel suurema otsustusõiguse andmine – neid ja paljusid teisi asju on siia seaduseelnõusse püütud sisse kirjutada. Kuid mind isiklikult on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uue versiooni menetlemise käik veennud selles, et kehtiva seaduse teksti põhjal on väga raske või peaaegu võimatu genereerida tulevikku vaatavaid ja paindlikke võimalusi meie praktilise hariduselu korraldamiseks. Me võime lisada uusi paragrahve või peatükke, võime eelnõu ümber struktureerida, aga ikkagi ei saavuta me oma eesmärki, et luua meie haridusasutuste arenguks soodsat keskkonda. Näiteks, täna reguleerime seadusega suuresti kooli sees toimuvat, küll kooli kodukorda, küll kooli põhimäärust, küll kooli arengukava jne. Enne lugesin ma seda muudetud teksti, mis meil täna laudadel on, ja leidsin paari lehekülje pealt mitmeid puudusi, mille kõrvaldamine nõuab uusi muudatusettepanekuid. Uued muudatusettepanekud tekitavad vajaduse kohe muuta mitmeid teisi seadusi, näiteks huvikooli seadust, kutseõppeasutuse seadust jne. Kokkuvõtvalt: eelnõu tekst ja hariduse õigusruum on väga kohmakad. Meil puudub näiteks hindamise osas arvestusliku hindamise mõiste, kuigi samas me ütleme, et väljaspool kooli omandatud teadmisi ja oskusi võib ka kooli sees arvestada. Või ütleme, et õppeperioodi arvestuslikud ühikud on tund ja veerand, aga samas oleme unustanud poolaasta, perioodi või tsükli. Meil on defineerimata, mis asi on valikaine. Nii võime me lõpmatult seda teksti täiendada ja parandada.
Ma arvan, et Riigikogu ei ole tuletõrjedepoo. Meil on, jah, valmisolek tulekahju kustutada ehk toimetada seadustega, eriti haridusseadustega, nii, et me parandame aeg-ajalt seaduse teksti ja lisame neid asju, mida dikteerib meile praktiline elu.
Sellepärast ongi mul mõte ja ettepanek, et läheme selle seadusega kiiresti edasi, viime sisse vajalikud muudatused, ja hakkame oma koolihariduse jaoks looma ikkagi tänapäevast õigusruumi. See tähendab seadust haridustasemete järgi, mida  Peeter Kreitzberg oma ettekandes põgusalt mainis, mis fikseeriks näiteks üldised põhimõtted ühelt haridustasemelt teisele liikumisel jne. Põhimõtteliselt uue lähenemisega anname me koolidele tagasi nende autonoomia ning anname õpilastele ja vanematele tagasi õiguse ise enda või oma laste haridusteed kujundada, mis on nende põhiseaduslik õigus.
Ma lubasin Lembit Kaljuveele, et tsiteerin teda. Ma tsiteeringi nüüd sind, Lembit: "Haridusinimesed, hakakem tööle!"

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Karel Rüütli!

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti peab tõsiselt panustama haridusesse ja teadusesse. Nõustun ka kõigi nendega, kes pooldavad muudatusi meie haridussüsteemis. Reformide innukatele toetajatele tahan aga meenutada vanarahva tarkust: üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
Kultuurikomisjonis on kestnud arutelud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse üle ligi aasta. Ausalt peab aga tunnistama ka seda, et jätkuvalt on eelnõuga seoses väga palju lahtisi otsi. Tunnustan siinkohal kindlasti Riigikogu kultuurikomisjoni, kes on teinud ära suure töö eelnõu ettevalmistamisel.
Rahvaliidu fraktsiooni nimel leian, et enne eelnõuga edasiminekut peab kõik plaanitavad muutused, sealhulgas nende võimalikud mõjud, põhjalikult läbi uurima ja välja selgitama. Täna ei ole meil seda kindlust, kes mida konkreetselt rahastab, kui palju rahastab, milline koormus pärast reforme jääb lastevanemate õlgadele, kas ja kui palju suureneb kohalike omavalitsuste kohustuste hulk ja kui palju siis lõpuks panustab riik. Regionaalpoliitika seisukohalt peame seisma ka selle eest, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tõttu ei tekiks hariduslikku kihistumist, et koolide arvu vähenemise ja kodu ning kooli vahelise vahemaa suurenemise tõttu ei jääks paljudele noortele haridus lihtsalt kättesaamatuks. Gümnaasiumi lahutamine põhikoolist eraldiseisvaks asutuseks tähendab paljuski seda, et õpilaste arvu täissaamiseks hakkavad gümnaasiumid asuma ainult suuremates maakonnakeskustes. Tahame seda või ei, maal on aga kool enam kui haridusasutus. Kool on peale õppeasutuse ka piirkonna arengukeskus, kuhu koondub ühiskondlik ja kultuurne aktiiv, kes on maal elujõu üks peamine mootor. Lahutades põhikoolid ja gümnaasiumid, tekib ka oht, et õpetajate töökoormus väheneb, praegu on sageli saadud piisav koormus just kahele haridusastmele tunde andes.
Võime ju füüsiliselt põhikooli ja gümnaasiumi lahku viia, kuid kas sellest muutub sisuliselt ka hariduse andmise kvaliteet ja sisu? Selleks et parandada hariduse andmise kvaliteeti ning sobivust eri haridusastmetele, on oluline pöörata kindlasti tähelepanu õpetajakoolitusele. Mina ei ole näinud ühtegi uuringut, mis näitaks, et põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine parandaks mõlema haridusastme tulemuslikkust ja hariduse kättesaadavust. Praegust reformi analüüsides tekib pigem hirm, et põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisega maapiirkondades asuvate koolide konkurentsivõime hoopis nõrgeneb. Rõhutan, et eriti keerulisse olukorda satub pärast reformi just põhikool, sest pearaha väheneb ja õpetajate koormused vähenevad. Keskendumine ainult gümnaasiumiosale, jättes põhikooli ette kerkivad probleemid tagaplaanile, on vale lähenemine.
Toetan siinkohal Eesti koolijuhtide ühenduste ettepanekuid, kes rõhutavad mitmeid olulisi punkte, sealhulgas vajadust suurema arutelu ja diskussiooni järele avalikkuses. Reformi reformi pärast teha ei saa, ammugi siis veel kiirustades.

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Marek Strandbergi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Nagu haridusminister täna ütles, käib igasuguse muutusega tavapäraselt kaasas kurtmine selle üle, et mingi asi on liiga kiirustades või kuidas iganes kokku kirjutatud ja selle tõttu ei saa seda, teist ega kolmandat asja vastu võtta. Osaliselt on minu jutt täpselt sama. Nimelt, juba pikka aega õhus olnud küsimus, et kui see reformikava realiseeruma hakkab, mida see tegelikult tähendab, mida see tähendab riigi rahakotile, mida see tähendab tegelikult perede rahakotile, on jätkuvalt vastuseta. Ka täna infotunnis ei osanud haridus- ja teadusminister sellele küsimusele vastata muul moel, kui öeldes, et see on huvitav küsimus. Loomulikult on see huvitav küsimus ja see jääbki huvitavaks küsimuseks niikaua, kuni nende seletuskirjade juurde, mis meile siin esitatud on, ei ilmu arukad ja üle mitme aasta selgelt kulusid näitavad arvutused. Me võime tõepoolest öelda, et praegune olukord on kulukas ja tulevane olukord on võib-olla vähem kulukas, aga kui praegusest olukorrast tulevasse olukorda minek on sedavõrd kulukas, et see sääst, mida me selle lahendusega saaksime, jääb olematuks, siis on ju arusaadavalt ebamõistlik sellist lahendust praktiseerida.
Teine väga oluline analüüs, mis praegu puudub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse juures, on analüüs selle muutuse kultuurilise mõju kohta, mida siin moel või teisel on ka juba puudutatud. Just nimelt selles mõttes, mida tegelikult tähendab ühest, teisest või kolmandast kohast gümnaasiumi, gümnaasiumiõpetajate ja väljakujunenud harjumuste ärakadumine. Kas see mõjub praegu, kui majanduslik surutis võib kesta veel mõne aasta, piirkondadele, kus gümnaasium on kas just ainuke, aga üks märkimisväärne valgusallikas, kehvasti või mitte? Olen seda teksti lugenud ja tõesti väga pingsalt vaadanud nii neid parandusettepanekuid, nende tekkimist kui ka kogu selle arutelu kulgu, kuid pean ütlema, et ka sellele ei anna selget vastust eelnõu, ammugi mitte selle seletuskiri.
Kolmandaks see, mis on võib-olla kõige olulisem. See on tõepoolest üks esimesi seadusi, mis enam-vähem täpsel moel sätestab sellise tegelase nagu õpetaja. Selles tekstis on õpetajat kutsutud küll millegi tõttu pedagoogiks, kes on tegelikult definitsiooni järgi õpetusteadlane, aga see selleks. Siit tuleb välja ka hierarhia, mida soovitatakse selle seaduse järgi õpetaja defineerimisel kasutada, ja see hierarhia tipneb koolidirektoriga. Koolidirektor ja kool defineerivad ehk määratlevad selle seaduse järgi õpetaja. Võrreldes varasema ajaga on see vähemalt veidi selgem, aga kui me mõtleme sisuliselt, siis kas see on nii? Kas haridust annab ühiskondades kool või õpetaja? Kas inimesi õpetavad majad, pingid ja õppevahendid või õpetajad? Ma arvan, et igaühele on selge, et õpetajad. Seetõttu oleme seda meelt, et õpetaja sõltumatu kutse defineerimata jätmine (ütleme ausalt, et parandusettepanekutega oleks seda olnud kõnealuse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse raames väga raske teha), õpetaja kui loova isiku, õpetaja kui loova indiviidi võimaluste kasutamata jätmine meie koolihariduse süsteemi ja ülesehituse parandamisel on viga. On täiesti selge, et kui seesama põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sellisel kujul vastu võetakse, siis õpetaja jääb kooliga kammitsetud isikuks. Mitte vabaks kodanikuks, kellel on mingi loomisvõime, mitte isikuks, kes tõepoolest võib oma teenuseid ja võimalusi, oskusi ja suundumusi jagada, õpetada jne, vaid ikkagi kooliga kammitsetud inimeseks. See ei oleks mõistlik, sest ainukene ressurss, mis meil praegu on, on õpetajad, inimesed, kes on valmis ühte, teist või kolmandat teadmist edasi andma. Juhul kui õpetajat ei tõsteta koolist, piltlikult öeldes, alluvussuhte mõttes välja, juhul kui õpetajast ei tehta n-ö tõepoolest vabalt tegutsevat isikut, kellele on antud teatavad riiklikud tagatised (ma ei ütle, et täpselt samamoodi, aga umbes samamoodi, nagu tegutsevad vabade kutsete mõttes notarid), niikaua, kuni meil õpetajakutse ei ole seadusega ja riiklikult paika pandud, on väga raske uskuda, et koolide ülesehitus ja koolide paiknemise muutus tekitavad õpetajates ja õpetajavõimetega inimestes lootust, et õpetaja tegevus on karjäär ja karjääriredel, mida mööda liikuda.
Need on kolm peamist põhjust, mille tõttu ma arvan, et see põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei ole veel küps (hea on, et see tänasel päeval sedavõrd selgelt koos kõigi parandusettepanekutega ning nendega nõustumise ja mittenõustumisega välja on joonistunud). Seda tuleks küpsetada just nimelt selles aspektis, mismoodi inimeste, nendesamade õpetajaoskustega inimeste loomisvõimet rohkem kasutusse võtta. Loomulikult, see töö, mis on tehtud koolivõrgu kui struktuuri ülesehitamises, ei ole üldse paha. Lihtsalt siit on puudu mõned arvutused, mõned hinnangud selle kohta, mis see maksma läheb. Praegu on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sellisel kujul muutmine või loomine põrsas kotis. Seda ei ole kombeks sellisel moel osta. Kavatsused on mõistagi head. Ma loodan, et selle eelnõuga lisaks toimetamine ja just nimelt õpetaja staatuse selgem läbirääkimine võiksid anda tulemuse, mida mõne kuu pärast oleks lausa lust vastu võtta.
Seetõttu teeb Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ettepaneku põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse teine lugemine täna katkestada.

Ma ütlen lihtsalt täpsustusena, head ametikaaslased ja hea kõneleja, et kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine katkestada, siis eelnõu lugemine niikuinii katkestatakse ja seetõttu me seda ettepanekut hääletusele ei pane, aga me jätame selle Riigikogu juhatuse arhiivi. Aitäh!
Läheme edasi. Ma palun Riigikogu kõnetooli Imre Sooääre! Kaheksa minutit.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Me oleme seda eelnõu siin saalis juba mitmeid tunde arutanud ja kindlasti võiksime veel tunde arutada, aga ühel hetkel peab otsad kokku tõmbama. Mina ei ole kindlasti see otste kokkutõmbaja, siin mitte. Aga mõnele asjale tahan kindlasti tähelepanu pöörata.
Esiteks, meil on olnud tõeliselt asjalik debatt. Need, kes ütlesid, et Riigikogu on kummitempliks muutunud, peaksid võib-olla ümber mõtlema. Ka selle eelnõu menetlust vaadates tuleb öelda, et nii palju ei ole ükski komisjon ühtegi seadust vist muutnudki. Tuleb meelde veel töölepingu seadus, millest ei jäänud ka kivi kivi peale, peaaegu kõik muudeti ära. Järelikult, siin majas teevad inimesed tööd ja mõtlevad aktiivselt kaasa. Samuti mõtlevad inimesed kaasa kodudes. Koolitunnid on praeguseks lõppenud ja väga paljud koolijuhid-õpetajad jälgivad seda debatti internetis. Mul oli äsja just paari koolijuhiga telefonivestlus ja kui nad kuulsid, et eelnõu lugemine katkestatakse, siis nad ütlesid: "Jumal tänatud! Pange see asi kalevi alla." Ma arvan, et päris kalevi alla seda kindlasti panna ei saa, sest me oleme selle eelnõu kallal pikalt töötanud ja midagi tuleb vastu võtta, sest kui kaua sa ühte köit venitad? Aga me oleme jõudnud hästi palju edasi. Ma tahaksin ära märkida paari asja, mida mina selle eelnõu juures kõige rohkem hindan. Ma olen ka ise nendest kultuurikomisjoni debattidest asendusliikmena osa võtnud.
Esiteks, ma vaidlen vastu Eiki Nestorile. Ta ei ole kahjuks küll enam saalis. Ma arvan nimelt, et selle eelnõuga tehaksegi regionaalpoliitikat. Me ei saa sellest üle ega ümber, situatsioon on Eesti eri paikades erinev ja me peame seda arvesse võtma. Ka eelnevas küsimustevoorus sai selgeks, et me ei saa Hiiumaa koole võrdsustada mandri koolidega. Hiiumaa koolidel on saarel asumise tõttu ikkagi oma eripära, nii on lood ka teistel saartel, rääkimata päris väikestest saartest jne. Nendest erinevustest on siin välja toodud üsna mitmeid aspekte, aga me hakkame selle seaduse enda tasandil neid erinevusi samuti nägema.
Nagu härra Kreitzberg siin ütles, me hakkame näiteks märkama ka andekaid õpilasi, keda tuleks edutada, keda tuleks aidata. Kui me otsime Eesti Nokiat, siis mis võiks olla parem kui see, et Eestis oleks maailma tippülikoolidest, nii Berkeleyst, Harvardist kui ka Oxfordist jne, kõige rohkem cum laude diplomeid tuhande elaniku kohta. Oleks ju ilus. Aga alguse peavad nad saama ikkagi põhikoolist ja gümnaasiumist, et maailma suurülikoolide poole rühkida.
Ma arvan, et me peame selle eelnõuga üsna varsti siin siiski ühele poole saama. Neile, kes on mures nende kinnipandavate koolide pärast, ütlen, et, loomulikult, meil kõigil on see mure olemas. Aga ma vaidlen vastu Eiki Nestorile, kes väitis, et neid otsuseid ei ole võimalik kunagi teha ega kokkuleppele jõuda. Ma olen ise pidanud enne Riigikogu kohalikus volikogus olles omaenda kooli kinnipanemise poolt hääletama, sest muud lihtsalt üle ei jäänud. Muhu kolmest koolist tuli alles jätta üks, üks neist oli kunagi veel gümnaasium olnud. Mina pidin samuti oma kooli kinnipanemise poolt hääletama ja tegin seda raske südamega. Aga tänu sellele saime me ühe tugeva kooli meie valda. Muhu Põhikool on oma tulemustega kindlasti paljude teiste koolide seas väga tugevalt konkurentsivõimeline ja esirinnas. Samas, need teised koolid said ümber organiseeritud. Üks vana kool on näiteks külakeskus. Nii et me peaksime selles nägema ka võimalust. Ei ole niimoodi, et need majad, mis on inimestele armsaks saanud, ja need inimesed, kes on sellega seotud, kaotavad äkki ühel päeval kõik tulevikuväljavaated. Me peame seda nägema ka kui võimalust, kuidas kohalikku elu edendada-arendada. Nendele majadele, kus praegu koolid tegutsevad, olgu need siis mõisad või hästi vanad koolimajad, talutaredest ümber ehitatud (ka neid on veel Eestis), tulebki leida uued funktsioonid. Midagi ei ole teha.
Ma usun, et mõne kuu pärast saame me selle eelnõu siiski niikaugele, et me saame ta siin saalis ka vastu võtta. Selleks ja seniks konstruktiivset tegutsemist ja kaasamõtlemist meile kõigile! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Me võime asuda nüüd läbi vaatama eelnõu muudatusettepanekuid. Nimetan muudatusettepaneku numbri, esitaja ning juhtivkomisjoni seisukoha. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Teise muudatusettepaneku on esitanud 11 Riigikogu liiget ning juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Neljas muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjonilt. Viies muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kuues muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt ning juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. 11. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on ka seda ettepanekut arvestanud. 12. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut arvestanud. 13. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 14. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 15. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. 16. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. 17. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. 18. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, samuti osaliselt arvestatud. 19. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. 20. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka 21. muudatusettepaneku. Ka 22. ja 23. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 24. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 25. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 26. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 27. muudatusettepanek. 28. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 29. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut osaliselt arvestanud. 30. ettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut samuti osaliselt arvestanud. 31. ettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. 32. muudatusettepanek on samuti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 33. muudatusettepanek ... Eiki Nestor.

Mul oleks hea meel, kui te sama soravalt jätkaksite, siis ma saaksin ka sõna võtta.

33. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekul hääletusele 33. muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 29, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 33 leidis Riigikogu liikmete toetuse.
34. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud  arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. 34. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
35. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele 35. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. 35. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
36. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, kuid tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek saalis hääletamisele. 37. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 38. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 39. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 40. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 41. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see saalis hääletamisele. 42. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut arvestanud. 43. muudatusettepaneku on esitanud Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut arvestanud. 44. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 45. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 46. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 47. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut arvestanud. 48. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 49. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 50. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 51. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 52. muudatusettepaneku on esitanud samuti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut samuti sisuliselt arvestanud. 53. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on osaliselt arvestanud. 54. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 55. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 56. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud, nagu ka 57. muudatusettepanekut. 58. muudatusettepaneku on samuti esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut samuti sisuliselt arvestanud. 59. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. 60. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest seda ettepanekut saalis hääletada ei saa. 61. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 62. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 63. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 64. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele 64. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. 64. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
65. ettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud, kuid tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek hääletamisele. 66. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, kuid tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek hääletamisele. 66. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ning ka see ettepanek ei kuulu tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest saalis hääletamisele. 67. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 68. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele 68. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 49. 68. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
69. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 70. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. 71. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. 72. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 73. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 74. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 75. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 76. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut arvestanud. 77. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 78. muudatusettepaneku on esitanud samuti juhtivkomisjon. 79. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek hääletamisele. 80. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. 81. muudatusettepaneku on esitanud Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. 82. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek saalis hääletamisele. 83. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ning ka see ettepanek tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest Riigikogu saalis hääletamisele ei kuulu. 84. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek hääletamisele ei kuulu, nagu ka 85. muudatusettepanek, mille on esitanud Erik Salumäe, Lauri Luik, Maret Maripuu, Toomas Varek, Urmas Reinsalu ning Mark Soosaar. Seda ettepanekut on juhtivkomisjon sisuliselt arvestanud. 86. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, kuid tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek hääletamisele ei kuulu. 87. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda sisuliselt arvestanud. 88. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. 89. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, kuid tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek hääletamisele. 90. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 91. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, kuid ka see ettepanek ei kuulu tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest hääletamisele. 92. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 93. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka 94. muudatusettepaneku. 95. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek hääletamisele. 96. muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon ehk juhtivkomisjon. 97. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, kuid tulenevalt seadusest  ei kuulu see ettepanek hääletamisele. 98. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 99. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek hääletamisele ei kuulu. 100. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 101. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud, tulenevalt seadusest ei kuulu see ettepanek hääletamisele, nagu ka 102. muudatusettepanek. 103. muudatusettepaneku on samuti esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on samuti jätnud ettepaneku arvestamata, tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek hääletamisele, nagu ka 104., 105., 106. ja 107. muudatusettepanek. 108. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 109. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 110. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 111. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 112. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 113. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 114. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. 115. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 116. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, ettepanekut on sisuliselt arvestatud. 117. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut samuti sisuliselt arvestanud, nagu ka 118. muudatusettepanekut. 119. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 120. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 121. muudatusettepaneku on esitanud Lauri Vahtre, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 122. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka 123. muudatusettepaneku. 124. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, sisuliselt arvestatud, nagu ka 125. ettepanek, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut osaliselt arvestanud. 126. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 127. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 128. muudatusettepaneku on esitanud samuti juhtivkomisjon. 129. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud, tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek hääletamisele. 130. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 131. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 131. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. 131. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
132. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele 132. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. 132. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
133. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele 133. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. 133. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
134. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele 134. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 25 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. 134. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
135. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 136. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele 136. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. 136. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
137. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele 137. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 25 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. 137. parandusettepanek ei leidnud toetust.
138. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 139. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 140. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka 141. muudatusettepaneku. 142. muudatusettepaneku on esitanud samuti juhtivkomisjon, nagu ka 143. muudatusettepaneku. 144. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see saalis hääletamisele ei kuulu. 145. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka 146. muudatusettepaneku. Ka 147. muudatusettepaneku ning 148. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 149. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see hääletamisele ei kuulu. 150. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning juhtivkomisjon on seda ettepanekut osaliselt arvestanud. 151. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut osaliselt arvestanud. 152. muudatusettepaneku on esitanud Lauri Vahtre, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. 153. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning juhtivkomisjon on seda ettepanekut osaliselt arvestanud. 154. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning see ettepanek on samuti osaliselt arvestatud. 155. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning on sisuliselt arvestatud. 156. muudatusettepaneku on esitanud samuti Keskerakonna fraktsioon ning on samuti sisuliselt arvestatud. 157. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud ning on samuti sisuliselt arvestatud. 158. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek hääletamisele. 159. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 160. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka 161. ja 162. muudatusettepaneku. 163. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek hääletamisele. 164. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek hääletamisele, nagu ka 165. muudatusettepanek. 166. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 167. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon ja juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 168. muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon. 169. muudatusettepaneku on esitanud Reformierakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun see muudatusettepanek välja hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele 169. muudatusettepaneku, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ning mida juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu oli 7, erapooletuid ei olnud. 169. muudatusettepanek leidis toetust.
170. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning on sisuliselt arvestatud. 171. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek hääletamisele, nagu ka 172. muudatusettepanek ning 173. muudatusettepanek. 174. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. 175. muudatusettepaneku on esitanud Peeter Kreitzberg, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek hääletamisele. 176. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka 177. ning 178. muudatusettepaneku. 179. muudatusettepaneku on samuti esitanud juhtivkomisjon. 180. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. 181. muudatusettepaneku on samuti esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. 182. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. 183. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. 184. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek hääletamisele ei kuulu, nagu ka 185. muudatusettepanek. 186. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 187. muudatusettepaneku on samuti esitanud juhtivkomisjon. 188. muudatusettepaneku on esitanud Erik Salumäe, Lauri Luik, Maret Maripuu, Toomas Varek, Urmas Reinsalu ning Mark Soosaar, juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 189. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. 190. muudatusettepaneku on samuti esitanud Rahvaliidu fraktsioon ning juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. 191. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 192. muudatusettepaneku on esitatud Erik Salumäe, Lauri Luik, Maret Maripuu, Toomas Varek, Urmas Reinsalu ja Mark Soosaar ning juhtivkomisjon on seda ettepanekut osaliselt arvestanud. 193. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 194. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka 195. ning 196. muudatusettepaneku.
Kolleegid! Oleme läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud. Tulenevalt juhtivkomisjoni ettepanekust on eelnõu 412 teine lugemine katkestatud. Määran eelnõu 412 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. detsembri kell 16.45.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Ain Seppiku!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse eelnõu 462 pärast esimest lugemist kolmel komisjoni istungil: 13. oktoobril, 16. novembril ja 17. novembril. Komisjoni istungitest võtsid osa justiitsminister Rein Lang, Justiitsministeeriumi töötajad, advokatuuri esimees Aivar Pilv, pankrotihaldurite koja juhatuse esimees Andres Hermet, pangaliidu esindajad, Harju Maakohtu kohtunik Merike Varusk, riigikohtunik Villu Kõve, professor Paul Varul, dr. jur. Martin Käerdi ja teised.
Pärast esimest lugemist on õiguskomisjoni ja kõigi nimetatud isikute töö tulemusena eelnõu kohta esitatud 29 muudatusettepanekut. Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud.
Olulisemate muudatustena võib märkida, et kohtutäitur võib nõuda lisatasu (kuni 1% vara müügihinnast) tehniliselt või õiguslikult keeruka või ajaliselt kuluka täitetoimingu tegemise korral. Muudatusega täpsustatakse ühetaolise tõlgendamise huvides lisatasu määramise aluseid. Kinnisasja realiseerimisel kohustatakse kohtutäiturit avaldama kuulutusi koos fotodega müügiportaalides. Enampakkumisel saab kinnisasja osta laenuga ning enampakkumise tähtaeg pikeneb. Tagatisraha regulatsioon muudetakse paindlikumaks. Muudatused puudutavad ka kohtutäituri poolt kinnistusosakonnale dokumentide esitamist. Eelnõu käsitleb mõnevõrra ka pankrotihalduri ja pankroti küsimusi. Ühtlustatakse pankrotihaldurina tegutsedes rikkumise toime pannud isikute suhtes distsiplinaarkaristuse määramise regulatsiooni ja käsitletakse ajutise pankrotihalduri tegevusega seonduvat, näiteks ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, mis jäetakse kehtivale tasemele.
Komisjoni otsus oli konsensuslik kõigi 29 muudatusettepaneku suhtes, neid ettepanekuid arvestati täielikult. Lõppkokkuvõttes jõudis komisjon konsensuslikule otsusele: eelnõu 462 suunata täna teisele lugemisele ja ettepanek on teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Aitüma, hea istungi juhataja! Hea Ain! Kas teil oli komisjonis arutelu all selline teema, et kui sissenõudja ja võlgnik saavad omavahel kokkuleppele selles faasis, kui kohtutäitur on täitemenetluse just algatanud ning võib-olla ühe või kaks paberit täitnud ja saatnud, siis ikkagi tuleb sellel võlgnikul maksta kohtutäiturile nii alustamistasu kui ka pool selle menetluse põhitasust? Kas te komisjonis arutasite, et kas seda pole äkki väga palju?

Jah, komisjonis oli see libamisi arutusel. Tõepoolest, kohtutäituri seaduses on kohtutäituri tasud kindlaks määratud. Ma ei taha siin hakata õigusnõu andma, aga §-s 35 on toodud põhilised tasud ja, tõepoolest, ma ei soovitaks kellelgi täitemenetluse alustamiseni jõuda. Kui jõuate, siis maksate. See on kirjas §-s 41 "Kohtutäituri tasu täitemenetluse lõpetamise korral nõude varasema lõppemise tõttu". Lugege seda. Kuid kahtlemata ei saa see tasu olla üle mõistuse suur. Selleks on ette nähtud vastav järelevalve, mille te leiate selle seaduse 5. jaotisest ehk alates §-st 52 "Kaebuse esitamine". Kohtutäituri tasu tuleb vaidlustada sellisel juhul täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Ma soovitan kõigepealt pöörduda Justiitsministeeriumi poole, kuna vastavalt §-le 55 teostab Justiitsministeerium järelevalvet ka kohtutäituri tasu ettemaksu ja täitekulu, sealhulgas tasu võtmise seaduslikkuse üle. Edasi tuleks pöörduda juba kohtusse. Paragrahv 53 ütleb väga selgelt, et kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. See on praegune regulatsioon, mis on seaduses väga üksikasjaliselt lahti kirjutatud. Nüüd kohtutäituri tasudest üldse. Need üldiselt ei suurene mõningate positsioonide osas ja, nagu ma ütlesin, kui on eriti keerukas täitetoiming, siis võib lisanduda 1% vara hinnast. Kuid see on igati mõistlik, kohtutäitur on siiski vaba elukutse esindaja.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kolleegid! Kas soovite pidada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Võime asuda läbi vaatama muudatusettepanekuid. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka teise, kolmanda, neljanda, viienda, kuuenda, seitsmenda, kaheksanda, üheksanda, kümnenda, 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25., 26., 27., 28. ning 29. muudatusettepaneku. Oleme läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud.
Vabariigi Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse eelnõu 462 teine lugemine on lõpetatud.

Jätkame Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse teistkordse menetlemise teise lugemisega. Palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu otsustas 18. novembri istungil muuta Vabariigi Presidendi poolt 3. novembril s.a välja kuulutamata jäetud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust. Riigikaitsekomisjon arutas käesolevat seaduseelnõu 535 enne teisele lugemisele esitamist oma 19., 23. ja 24. novembri istungil. Riigikaitsekomisjon otsustas 19. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seadus teiseks lugemiseks Riigikogu üheksanda töönädala päevakorda kolmapäevaks, 25. novembriks. Riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Teist korda arutas riigikaitsekomisjon seaduseelnõu 535 oma 23. novembri istungil, kus riigikaitsekomisjon otsustas esitada kaks muudatusettepanekut. Muudatusettepaneku nr 1 kohaselt jätab riigikaitsekomisjon eelnõust välja § 1 punkti 7. Vabariigi President oma 3. novembri s.a otsuses nr 545 on seisukohal, et eelnimetatud seaduseelnõu § 1 punkt 7 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lõikega 1 ja §-dega 11 ning 13. Riigikogu põhiseaduskomisjon oli oma 16. novembri istungil üksmeelselt seisukohal, et Vabariigi Presidendi seisukoht on põhjendatud. Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas seaduseelnõu muutmist. Sama seisukoht ehk vastuolu põhiseadusega on kajastatud ka Riigikogu Kantselei asedirektori, õigus- ja analüüsiosakonna juhataja Aaro Mõttuse kirjalikus hinnangus riigikaitsekomisjonile. Muudatusettepanek nr 2 on vajalik seetõttu, et seaduseelnõus sätestatud osa muudatusi on kiireloomuliselt vajalikud, sest need on otseselt seotud 1. juulist s.a jõustunud töölepingu seaduses muutunud töö- ja puhkeaja regulatsiooniga ning muudatused täpsustavad kaitseväelaste teenistusaega.
Riigikaitsekomisjon kohtus 24. novembril Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei ja Kaitseministeeriumi ning kaitseväe esindajatega, arutamaks ajateenijate põhiõiguste ja vabaduste piiramise võimalusi kaitseväeteenistuse seaduses. Komisjoni istungil osalesid Eesti Vabariigi õiguskantsleri asetäitja-nõunik Madis Ernits, Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna juhataja asetäitja Mall Gramberg, Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja major Madis Kraav, Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Elin Lehtmets ning kaitseväe esindaja kapten Vahur Kütt. Kohtumine andis lootust, et kaitseväeteenistuse seaduses on võimalik sõnastada ajateenijate põhiõiguste ja vabaduste piiramine küllaltki detailselt, andes vajaduse korral volitusnormile kindlad piirid. Näitena võib siinkohal tuua erinevate institutsioonide esindajate mainitud reguleerimist vajavad valdkonnad, näiteks isiklike sidevahendite ja teiste elektrooniliste vahendite kasutamise piiramine, võimalik, et ka juuste pikkuse sätestamine jne. Riigikaitsekomisjonis lepiti kokku, et koostöös Kaitseministeeriumiga valmistatakse ajateenijate põhiõiguste ja vabaduste piiramise osas ette vastav kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille algatab riigikaitsekomisjon. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon 23. novembri istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek seaduse teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime asuda läbi vaatama teiseks lugemiseks laekunud muudatusettepanekuid. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ning ka teine muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Oleme läbi vaadanud laekunud muudatusettepanekud.
Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse teistkordse menetlemise teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

Proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas nimetatud eelnõu 16. novembri s.a põhiseaduskomisjoni korralisel istungil. Osa võtsid komisjoni liikmed Väino Linde, Evelyn Sepp, Igor Gräzin, Andres Herkel, Lembit Kaljuvee, Ene Kaups, Mart Nutt ja Hannes Rumm. Külalistena olid selle päevakorrapunkti arutelule kutsutud Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalveosakonna juhataja Ruth Annus ning Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika nõunik Kairit Mägi.
Uus välismaalaste seaduse eelnõu on äärmiselt mahukas, aga samas ei ole mul eriti pikalt midagi rääkida, sest muudatusettepanekuid laekus Riigikogu liikmetelt ainult üks, see oli minu enda tehtud ettepanek. Ülejäänud muudatusettepanekud, mida on 11, on kõik tehnilised, need on esitanud põhiseaduskomisjon ise ja need on vormistatud algataja ehk Siseministeeriumi ametnike eestvõtmisel. Lisan veel niipalju, et oma ettepaneku tegi ka Rektorite Nõukogu, soovides täiendada välismaalaste seadust sättega, mis annaks magistriõppes õppivate üliõpilaste perekonnaliikmetele soodustingimustel elamisloa, nii nagu see võimalus on doktorantidel, aga Vabariigi Valitsuse esindajad sellega nõus ei olnud, kuna neil ei olnud võimalust selle ettepanekuga tutvuda ega käsitleda selle sobivust nimetatud eelnõu teksti. Nii et kui selle sättega soovitakse välja tulla, siis vajaks see tingimata eraldi seadusmuudatuse algatamist ja eraldi menetlemist. Samale seisukohale jäi ka põhiseaduskomisjon. Muudatusettepanek, mille esitasin mina ehk Mart Nutt, puudutas teavitamiskohustust nende inimeste puhul, kes asuvad teenistusse välisriigi relvajõududes. Varem seda seaduseelnõus sees ei olnud, aga Vabariigi Valitsus jõudis seisukohale, et selline teavitamine on enesestmõistetav olukorras, kus Eesti on üks nendest riikidest, kes ise kutsub oma kodanikke välisriikides teenistusse ja samas võimaldab Eestis elavatel välisriigi kodanikel teenida oma riigi relvajõududes. Vabariigi Valitsus nõustus selle ettepanekuga. Ülejäänud muudatusettepanekud, nagu ma mainisin, on esitanud põhiseaduskomisjon, need on tehnilised ja ma ei hakka neid üksikasjalikumalt tutvustama. Kui on huvi ühe või teise ettepaneku vastu, siis ma loomulikult seda põhjendan.
Veel menetluslikest otsustest. Kõik otsused, mis põhiseaduskomisjonis välismaalaste seaduse kohta tehti, olid konsensuslikud, konsensuslikult toetati kõiki muudatusettepanekuid. Konsensuslikult tegi komisjon ka otsuse viia täna, 25. kuupäeval läbi teine lugemine, teine lugemine lõpetada ning suunata eelnõu kolmandale lugemisele, mis võiks aset leida 9. detsembril s.a.
Mainin veel niipalju, et põhiseaduskomisjon koostöös algatajaga võttis vastu otsuse, et nimetatud seaduse jõustumise kuupäev võiks olla 1. oktoober 2010, kuna on väga palju rakendusakte, mis vajavad enne nimetatud eelnõu seaduseks saamist ettevalmistamist. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Vabandust, siiski on küsimusi! Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh! Tegelikult sa korra peatusid sellel, aga, hea ettekandja, tahan veel küsida. Viisaküsimuste regulatsioon, võib-olla selgitad korra veel ikkagi üle, millest see tuli sellesse eelnõusse ja kas põhimõtteliselt seaduses midagi selles osas ka muutus.

Aitäh! Sisulises mõttes, ma ütleksin, et ei muutunud. Vormi koha pealt küll. Aga siin on tegelikult kaks teemat. Sa ei täpsustanud, kas sa pead silmas Euroopa Liidu viisaregulatsiooni või pead sa silmas Eesti enda viisaeeskirja või mõlemat. Euroopa Liidu viisaregulatsiooni kohta võin öelda, et aprillist (ma võin vaadata kuupäeva, kui huvitab, aga see on protokollis olemas) see jõustub ja liikmesriigid peavad seda rakendama. Selleks, et see saaks korrektselt tööle hakata, on tehtud muudatused kehtivas välismaalaste seaduses, mis kaotab uue seaduse vastuvõtmisel kehtivuse. Aga selle ajutise sättega on see probleem lahendatud. Mis puudutab aga Eesti enda viisaeeskirja, siis see on kahtlemata rakenduslik dokument. Ma saan aru, et siin on veel tehnilist arutelu eri ametkondade vahel, on asju, mis vajavad ilmselt läbirääkimist, aga need ei puuduta seaduse tasandit, need on nii või teisiti valitsusele delegeeritud sätted.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kolleegid! Kas soovite pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Asume läbi vaatama laekunud muudatusettepanekuid. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka teise muudatusettepaneku. Ka kolmanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka neljanda, viienda, kuuenda, seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja kümnenda muudatusettepaneku. 11. muudatusettepaneku on esitanud Mart Nutt ning juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. 12. muudatusettepaneku on esitanud samuti juhtivkomisjon. Oleme läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud.
Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse eelnõu 537 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine punkt meie päevakorras on riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Tarmo Kõutsi!

Proua juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda seaduseelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 16. novembri istungil. Arutluse all oleva seaduseelnõu esimene lugemine lõpetati 28. oktoobril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut riigikaitsekomisjonile ei laekunud, mistõttu tuleb täna eelnõu teisel lugemisel lähtuda eelnõu esimese lugemise tekstist. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 16. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu üheksanda töönädala päevakorda kolmapäevaks, 2009. aasta 25. novembriks, ning riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon s.a 16. novembri istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu teine lugemine lõpetada. Tänan!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kolleegid! Kas te soovite pidada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud.
Riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 muutmise seaduse eelnõu 545 teine lugemine on lõpetatud.

Läheme edasi Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemisega. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Lugupeetud ametikaaslased! Esitatud eelnõuga tegi valitsus ettepaneku tõsta alkoholiaktsiisi 10% alates 2010. aasta 1. jaanuarist ning tubakaaktsiisi 20% alates 2011. aasta 1. jaanuarist. 2010. aasta eelarvesse laekub muudatuste tulemusena hinnanguliselt tubakaaktsiisi 500–600 miljonit krooni enam ja alkoholiaktsiisi ca 150 miljonit krooni enam.
Nüüd eelnõu menetlusest komisjonis. 16. novembril toimus kohtumine alkoholi tootjate ja importijate esindajatega, kes viitasid mõistagi alkoholiaktsiisi tõusu negatiivsetele mõjudele nimetatud sektoritele ning salaalkoholituru võimalikule kasvule. Siin on võrreldes mitme teise sektoriga veel see oluline eripära, et Eestil on teadupärast küllaltki ulatuslik kodumaine õlletööstus ja küllaltki ulatuslik kodumaine viinatööstus. Aga samuti kohtusime veinide importijate esindajatega, nii et kõikide alkoholiliikidega tegelejate esindajate arvamused said ära kuulatud. Küll aga tuleb tunnistada, et ka tootjate ja importijate esindajad tunnustasid pingutusi euroga ühinemiseks ja eelarve tasakaalueesmärkide täitmiseks ning soovitasid edaspidiseid aktsiisitõuse planeerida üksnes siis, kui turg on stabiliseerunud, uute hindade ja aktsiisiga harjunud. Samuti oli nende nõuanne pöörata tähelepanu salaturuga võitlevate asutuste vastavate üksuste eelarveliste vahendite piisavusele, mis kindlasti on oluline teema. Komisjoni istung sel teemal toimus ka 19. novembril, kus langetati menetluslikud otsused: teine lugemine teha tänasel kuupäeval ja kui see lõpetatakse, siis kolmas lugemine teha homme. Kolmandat korda arutas komisjon eelnõu 23. novembril, kus arutati muudatusettepanekuid. Osalesid rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ning peaspetsialist Lauri Lelumees.
Tähtajaks laekus üks muudatusettepanek Erakonnalt Eestimaa Rohelised ja see võeti komisjoni istungil tagasi. Komisjon tegi eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku, mille eesmärk on suurendada riigieelarve tasakaaluvaru või, pigem ütleksin nii, vähendada riigieelarve defitsiiti. Selle muudatusega parandatakse eelarvepositsiooni enam kui 0,2%, täpsemalt öeldes on see summa 535 miljonit krooni. Muudatusettepanekuga tõstetakse mootorikütuse aktsiisi, vähendatakse aktsiisierisuse määra erimärgistatud diislikütuse puhul ja tõstetakse elektriaktsiisi. Muudatuse sisu ja mõju on selgitatud ka komisjoni poolt teisele lugemisele esitatud seletuskirjas, aga lühidalt öeldes on selle sisu järgmine. Elektriaktsiisi tõstetakse alates järgmise aasta 1. märtsist ja kodutarbijale tähendab see hinnatõusu 1,6%. Erimärgistatud vedelkütuse hind võib aktsiisitõusu mõjul, koos käibemaksuga, tõusta kuni 82 sendi võrra liitrilt. Kui siiani moodustas eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 18,25% diislikütuse aktsiisist ehk n-ö tavaaktsiisi määrast, siis muudatuse kohaselt oleks uus määr 28,24% diislikütuse aktsiisist. Alates järgmise aasta algusest võib aktsiisitõusust tulenev bensiini ja diislikütuse hind tõusta kuni 3% ehk diislikütusel ligikaudu 43 senti liitri kohta ja bensiinil ligikaudu 46 senti liitri kohta. Elektriaktsiisi tõusu arutelul tõstatati konkurentsivõime küsimus. Vastus sellele oli see, et kui vaadata elektri hinda koos kõikide hinnakomponentidega, mitte üksnes aktsiisimäära, siis on elektri hind Eestis üks madalamaid Euroopa Liidus. Samas on aktsiisitõusu puhul kõne all pigem selline sisemine hinna talumise piir. On selge, et selle muudatuse mõju on kõige suurem eeskätt suurtarbijatele, kelle elektriarved ulatuvad aastas üksikute tarbijate puhul lausa sadadesse miljonitesse kroonidesse. Nende puhul on see kaks senti kilovatt-tunni kohta kindlasti küllalt olulise mõjuga. Samuti küsiti komisjonis muudatuste mõju kohta eelarvele ja tarbijahinnaindeksile. See ülevaade komisjoni liikmetele ka anti.
Selle muudatuse poolt oli komisjoni enamus ehk 6 liiget, vastu oli 5 ja erapooletuid ei olnud. Komisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja teha kolmas lugemine homme. Aitäh!

Aitäh! Asume nüüd küsimuste juurde. Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Täna infotunnis küsisid kolleegid peaministri käest just sellesama viimase muudatusettepaneku kohta, mis rahanduskomisjonis tehti, aktsiiside tõusu kohta, nii bensiini, diisli kui ka elektri kohta. Rahanduskomisjonis oli küsimus, kuidas Vabariigi Valitsus sellesse suhtub. Öeldi, et suhtub väga hästi, toetab, aga täna ei teadnud peaminister sellest üldse mitte midagi. Kas te võite täpselt öelda, kas te oma erakonna esimehega ei räägi, peaministriga ei räägi ja mis volitused olid komisjonil, et ta toetas nimetatud eelnõu? Äkki selgitate meile seda.

Aitäh! See, kas mina suhtlen oma erakonna esimehega ja kas teie suhtlete oma erakonna esimehega, sellesse eelnõusse kuigivõrd ei puutu. Küll aga võin ma teid lohutada ja öelda, et me suhtleme ja väga tihedalt ning oleme rääkinud ka sellest küsimusest. Tõsi, ei elektriaktsiisi tõusu ega kütuseaktsiisi tõusu ettepanekuid valitsuse poolt Riigikogule esitatud eelarves sees ei olnud, need ettepanekud lisandusid peamiselt elektriaktsiisi osas Erakonna Eestimaa Rohelised ettepanekuna, mille algne versioon sai pärast väga pikki vaidlusi muudetud selliseks, et ta oleks vastuvõetav ka Riigikogu enamusele ja see sai toetuse Riigikogu rahanduskomisjoni enamuselt. See on ühelt poolt Erakonna Eestimaa Rohelised initsiatiiv ja teiselt poolt kompromiss, mis võimaldaks parlamendi enamusel neid ettepanekuid toetada. Mis puudutab Vabariigi Valitsuse seisukohta, siis Vabariigi Valitsuse esindajana oli rahanduskomisjoni istungil rahandusminister Jürgen Ligi, kes oli aktsiisitõusude osas skeptiliselt meelestatud, kuid tunnustas väga selgelt seda, et on tehtud ettepanekud eelarve defitsiiti vähendada. Ta on ka muudes vestlustes, mida ma olen temaga iga päev ja isegi mitu korda päevas pidanud, tunnistanud, et see plaan, mis Riigikogu rahanduskomisjonil on, parandada eelarve tasakaalu veel vähemalt 0,2% SKT-st, on igal juhul samm õiges suunas.

Jaanus Marrandi.

Tänan! Lugupeetud härra ettekandja! Maksusüsteemi üks oluline näitaja peaks olema stabiilsus. Teie kui tuntud rahandusspetsialist olete aastaid rääkinud maksusüsteemi stabiilsuse vajadusest. Selle eelnõu esimesel lugemisel ei olnud ei kütuse- ega elektriaktsiisiteema üleval. Nüüd on järsku, tolksti, siin sees üsna olulised maksusüsteemi muutused. Teie erakond on alati rääkinud ka madalatest maksudest ja stabiilsest keskkonnast ettevõtjate jaoks. Üks teine erakond on rääkinud, et maksudega ei tohi mängida. Aga miks te nüüd niimoodi mängite? Kas te peate sellist käitumist mõistlikuks ja arusaadavaks ettevõtjatele ning üldse aluseks stabiilsusele riigis? Kas selline järskude pööretega maksusüsteem on teie arvates mõistlik?

Aitäh! Kõigepealt suur ja siiras tänu komplimendi eest! Jah, ma pean mõistlikuks, et me hoiame Eestis riigieelarve tulud ja kulud mõistlikus tasakaalus ega pea jooksva aasta tulu langusi kompenseerima üüratute laenudega. Kahjuks on väga mitmel pool maailmas, sealhulgas Euroopas, mindud teist teed ja lükatud kriisi sellega olulises ulatuses edasi. Ma olen nõus küsija hinnanguga, et maksusüsteem peab olema stabiilne. See seisneb kindlasti ka selles, et ei tehta põhimõttelisi muudatusi maksude kogumise printsiipides, päris kindlasti kohe. Küll aga ei näe ma nii suurt probleemi selles, kui riik otsustab mingil ajal näiteks 3% või 1,6% ulatuses hindasid mõjutavalt teatud makse, kaudseid makse muuta. On selge, et praegu me koostame eelarvet majanduslanguse tingimustes, kus riigieelarve tulud on vahepealsete väga heade aastatega võrreldes oluliselt vähenenud. Eesmärk eelarve defitsiiti vähendada kaalub minu jaoks selgelt üles selle mõju, mis tuleneb nendest küllaltki väikestest, ma julgen öelda, määra tõusudest.

Kalev Kotkas.

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Palun selgita meile, miks on vaja pliibensiini aktsiisimäära tõsta olukorras, kus vastavalt vedelkütuste keskkonnanõuetele ei ole selle kütuse kasutamine Eestis üldse lubatud!

Aitäh! Hea küsimus. Ilmselt tuleb vaadata aktsiisiseadusi üldisemalt. Kui see pliibensiini artikkel jätkuvalt seal sees on, siis mis tingimustel ja kas üldse see seadussäte töötada saaks? Ma igal juhul tänan selle tähelepanujuhtimise eest! Ma usun, et see tuleb põhjalikult üle vaadata. Võib-olla tõesti on see komponent siin liigne. Aga ma ei julge öelda, et siin ei või olla mingit varjatud tausta, mida me komisjonis ei ole arutanud ja mille pärast see kindlasti peab siin eelnõus sees olema. Ma tänan tähelepanu juhtimast! Me uurime seda eraldi, aga ma ei julge siin anda lõplikku vastust.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua Riigikogu aseesimees! Hea komisjoni esimees! Me oleme sundviskes, me ei pääse ju kuhugi. Energeetilisi ressursse me peame tarbima, eelkõige elektrit. Ega meil midagi muud võtta ei ole. Peab arvutama, et kui mustalt turult hakata diislit ostma ja generaator osta, äkki tuleb siis odavam, aga vaevalt seda teed minnakse. Kuid põllumehi teeb murelikuks diislikütuse hinna tõus. Nimelt, kui palju see ikkagi tootmisele tagasilööki annab?  Tootmise jaoks on need viljad tunda alles järgmise aasta kevadel või sügisel, siit me võime raharinglusest nii käibemaksuga, rahavoogudega kui ka sotsiaalmaksuga väga tugeva tagasilöögi saada. Mis puutub alkoholiaktsiisi, siis mul oli au olla komisjonis, kui alkoholitootjad ütlesid, et kuskil on ikka piir, kust alates enam ei laeku. Olete seda arvestanud?

Aitäh! Ma alustan alkoholist. Alkoholitootjate esindajatega olen ma ka ise lisaks komisjoni istungile eraldi kohtunud ja seda teemat väga põhjalikult arutanud. Ma kaldun nõustuma nende seisukohaga, et pärast neid väga kiireid aktsiisitõuse (ma pean eeskätt silmas 2008. aasta tõusu ja seda 10%-list tõusu, mis iseenesest ei ole ka nende hinnangul teab mis määrava tähtsusega, aga kui seda vaadata koosmõjus 2008. aasta tõusuga, siis on mõju kindlasti suurem) on ilmselt põhjendatud anda turule aega harjuda selle tõusva hinnaga. Seda eeskätt seetõttu, et võimalust mööda vältida salaalkoholi atraktiivsuse suurenemist ja tervisele selgelt ohtlikumate toodete levikut. Mis puudutab tervisele ohtlikke tooteid, siis ei ole saladus, et Eestis turustatakse teatud liiki väga suure alkoholisisaldusega lõhnavett, kusjuures turustades ei reklaamita lõhnaomadusi, vaid maitseomadusi, mis iseenesest on muidugi kurioosne. Heade kolleegide Toomas Tõniste ja Maret Maripuu initsiatiivil oleme otsustanud selle teemaga rahanduskomisjonis tegelda. Oleme kutsunud reedeks kokku ümarlaua, millest kõikide fraktsioonide esindajad või kõik Riigikogu liikmed, kes on sellest teemast tugevamalt huvitatud, on oodatud osa võtma. Selle ümarlaua eesmärk on koostöös maksuspetsialistidega leida võimalusi selleks, et joogiks ei tarbitaks tervisele äärmiselt ohtlikke või vähemasti küsitava väärtusega tooteid. Ma ei julge öelda, kas see lahendus saab olla hinda oluliselt mõjutav väga kõrge aktsiis või midagi muud. Seda on vara öelda. Aga see on teema, millega rahanduskomisjon väga tõsiselt tegeleb, sest paratamatult, kui alkoholiaktsiisi tõsta, samamoodi kui sigarettide aktsiisi tõsta, siis selle aktsiisitõusu mõjul ilmselgelt suureneb salaturu atraktiivsus ja see on oluline. Mis puudutab sigarette, siis me arutasime suvel komisjonis nii tubakatootjatega kui ka Maksu- ja Tolliameti spetsialistidega, millised on võimalused sigarettide salaturgu vähendada. Siin on teatud seadusandlikud ettepanekud juba ettevalmistamisel. Nii tubakatootjad kui ka Maksu- ja Tolliamet on väga selgelt tunnistanud väga kasulikuks selle seadusmuudatuse, mille me võtsime vastu suvel, mis piiras tubakatoodete kolmandatest riikidest sisseveo kahe pakiga ehk muutis oluliselt vähemaks, vähemalt teatud perioodi jooksul, bussiekskursioonide korraldamist tubakatoodete sisseveo eesmärgil. Salaturule mõjus see kindlasti negatiivselt, kui mitte halvavalt.
Küsimuse kolmas pool puudutas põllumehi. Jah, ka mina möönan, et põllumeeste olukord on praegu raske, aga päris kindlasti ei ole põllumeeste olukord raske seetõttu, et riik ei anna piisavalt raha, vaid eeskätt on see tingitud toodangu kokkuostuhindadest. See on tingitud pigem turumoonutustest kui riigi tegevusest. Aga sellele vaatamata, ka need põhjused on piisavalt tähtsad, et riik nendega tegeleks. Just seetõttu on põllumajandusvaldkond üks nendest, kuhu eraldatavad summad järgmise aasta riigieelarves kasvavad. Te ju teate väga hästi, niisama hästi kui mina, et neid valdkondi, millele riigieelarves eraldatavad summad järgmisel aastal kasvavad ja sedavõrd ulatuslikult, ei ole kuigi palju. Põllumajandus on üks neist. Põllumajanduse ja maaelu kogutoetuste summa (ütlen seda lihtsalt selleks, et kõik saalis olijad tajuksid perspektiivi, millest me räägime), kus sisalduvad väga mitmed asjad, sealhulgas eurotoetused, on kokku 4,3 miljardit krooni. Selle muudatuse mõju põllumeestele on 24 miljonit krooni. See sisaldab ka kalanduse osakaalu, kus on aktsiisivabastus, aga täpselt me kalanduse osakaalu ei tea, 24 miljoni krooni kohta on täpne info, aga kui suur osa sellest on kalanduse osa, see on juba hinnanguline, seda on umbes paar miljonit. Kuid võime öelda, et kuni 24 miljonit krooni on selle aktsiisierisuse vähenemise mõju põllumeestele. Rahanduskomisjon peab minu hinnangul selle teemaga eraldi tegelema. Ma usun, et ta järgmistel komisjoni istungitel ka eraldi tegeleb ja arutab, millised on võimalused selleks, et see põllumehi liiga teravalt ei tabaks. Ma usun, et küllap me mingid lahendused siin välja mõtleme. Millised täpselt, seda on veel vara öelda, seda räägime siis, kui need lahendused on komisjonis läbi arutatud.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Hea esineja! Kas ma sain teist õigesti aru, et te ei tahtnudki aktsiise tõsta, aga rohelised palusid ja siis te tulite vastu? Või on pigem ikkagi niimoodi, et Reformierakond on läbi aegade teinud halbu asju võõraste kätega?

Aitäh! See variant, mille me esitame nüüd komisjoni poolt Riigikogu suurele saalile, nagu ma ütlesin, on tekkinud Erakonna Eestimaa Rohelised initsiatiivil, aga samas on selles ka kompromissi tundemärke. See on lõplik kompromiss, mida on toetanud ka valitsusliidu erakonnad. Erakonna Eestimaa Rohelised ettepanek, mis seisnes ideoloogiliselt  selles, et saada lisatulusid keskkonnakahjulike tegevuste maksustamise teel, selle eesmärgiga, et parandada riigieelarve tasakaalupositsiooni, on iseenesest ju loogiline. Ühelt poolt on see loogiline seetõttu, et see järgib väga selgelt rohelist maailmavaadet, teiselt poolt on tänuväärne, et see riigieelarve defitsiiti vähendab. Mul oleks olnud väga hea meel, kui meil oleks olnud valida palju suurema hulga opositsioonierakondade ettepanekute vahel. Ma tunnistan, et valitsusel, ütleme, täiendavaid varuideid liiga palju varuks ei jäänud. Valitsus on selle eelarvega tegelnud juba kevadest alates, pannes seda eelarvet suvi otsa kokku. Olles ka ise selles protsessis osalenud, julgen ma öelda, et seal said ikka väga paljud asjad väga põhjalikult läbi vaieldud ja värsked ideed parlamendist on igal juhul teretulnud. See, et rohelised selle ühe versiooniga välja tulid, oli kindlasti tänuväärne, see idee sai oluliselt täiendatud, elektriaktsiisi tõus tuli oluliselt väiksem, kui rohelistel plaanis oli. Aga ma usun, et lõplik variant teenib algset eesmärki, mis roheliste erakonnal oli, ehk saavutab riigi jaoks tasakaalupositsiooni parandamise abil keskkonnakahjulike tegevuste maksustamise.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Mainisid siin äsja 2–3%-list hinnatõusu seoses maksude tõstmisega. Kui me võtame selle põllumeeste kasutatava märgistatud kütuse hinna ja aktsiisi tõusu, siis me näeme, et tegemist on 10–11%-lise hinnatõusuga. Praegu maksab liiter märgistatud kütust 7–8 krooni ja kui 82 senti otsa paneme, siis on see ju 10% või enam. Kas Kadril oli õigus, kui ta täna küsis peaministri käest, kas see n-ö põllumeeste nöökimine toimub seetõttu, et nad paar päeva tagasi julgesid Lossi platsile tulla ja oma õigusi nõuda? Peaminister jättis sellele küll vastamata, aga võib-olla sina vastad.

Aitäh! Loomulikult ei vasta see tõele. Ma ütlen veel kord, et põllumajanduse ja maaelu valdkonda toetab riik järgmisel aastal, kui me eelarve loodetavasti teie toel vastu võtame, 4,3 miljardi krooniga. Selle otsuse negatiivne mõju on sellest ligikaudu 1/200 ehk pisut alla poole protsendi. See on see suurusjärkude vahe. Kindlasti oleks kohatu seda kuidagi muud moodi nimetada. Mis puudutab hinnatõususid, siis ma hea meelega toon need arvud täpselt välja, kuna ka meedias on kohati need hinnangud väärad olnud. Ma ütlen mõju konkreetse kauba või elektri ja kütuse hinnale ning ka mõju tarbijahinnaindeksile, siis on kõikidel see info olemas. Esiteks, elektriaktsiisi tõus. Siin sõltub hinnatõus loomulikult konkreetsest kodutarbijapaketist, aga me oleme võtnud aluseks kõige levinuma kodutarbijapaketi. Kodutarbija jaoks tõuseb hind ca 1,6%. Mis puudutab vabatarbijaid keskmise tarbimismahu järgi, siis kuigi ka siin on hinnad erinevad, võib teatud mööndustega öelda, et kõige suurematele tarbijatele tõuseb 2,7%. Mõju tarbijahinnaindeksile on 2010. aastal 0,03%. Erimärgistatud kütuste aktsiisimäär koos käibemaksuga tõuseb 82 sendi võrra, mis on ligikaudu 8,2%, ligikaudne mõju tarbijahinnaindeksile on 0,03%. Bensiiniliitri hind tõuseb 46 senti ja diislikütuse hind 43 senti, see tähendab pisut alla 3% mõlema hinna puhul. Diislikütuse puhul ca 2,9%, kui väga täpne olla. Mõju tarbijahinnaindeksile ulatub 0,17%-ni, sealhulgas bensiini osa on 0,14% ja diisli osa 0,03%. Pliibensiini aktsiisimäära tõstmisel mõjusid ei ole, sest nagu hea kolleeg õigesti märkis, on vastavalt vedelkütuste keskkonnanõuetele selle kütuse kasutamine Eestis keelatud.

Eiki Nestor.

Tuletan meelde, et tegemist on komisjoni kaasettekandega. Sellepärast küsin nii: kas komisjonis viibinud rahandusminister Jürgen Ligi selle täiendava aktsiisitõusu ettepaneku läbivaatamisel ütles komisjonis, et tema ministrina ei toeta seda ettepanekut?

Ei, seda ta kindlasti ei öelnud.

Kadri Simson.

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Nädal aega tagasi, kui Toompeal olid põllumehed, käis nende ees esinemas ka valitsusliidu liikmeid, nende hulgas põllumajandusminister. Keegi neist ei tutvustanud eesseisvat võimalust, et erimärgistusega kütuse aktsiisimäär tõuseb. Te ütlesite, et põllumeestele mõjub see vaid 24 miljoni krooni ulatuses. Kuid täna on saanud vähemalt rahanduskomisjoni liikmed kõigilt Eesti põllumajandusorganisatsioonidelt kirja, et nende hinnangul mõjutab see neid 70 miljoni krooni ulatuses. Üldiselt loodate saada erimärgistusega kütuse aktsiisi tõusust 145 miljonit lisakrooni. Te mainisite ka seda, et rahanduskomisjon peab põllumeeste olukorraga täpsemalt tegelema. Kas ei oleks õigem, et rahanduskomisjon kõigepealt nende huvirühmadega kohtuks ja küsiks arvamust põllumajandusministrilt ning alles siis viidaks töö selle seaduseelnõuga lõpule? Praegu on meil päevakorras, et homme peaks olema juba lõpphääletus, järelikult ei ole mitte mingit võimalust olukorda arutada.

Aitäh! Enne muudatuse komisjonis heakskiitmist sai sellest räägitud nii majandus- ja kommunikatsiooniministriga, kelle haldusalasse kuulub tegelikult lõviosa neid sektoreid, kus kehtib erimärgistatud diisli maksuerisus, kui ka põllumajandusministriga. Täpsed andmed saadan ma heameelega laiali ka kõikidele rahanduskomisjoni liikmetele, kui seda ei ole veel siiani tehtud. Põllumajandusele on mõju järgmisel aastal kuni 24 miljonit krooni, tegelik mõju on pisut väiksem, sest, nagu ma ütlesin, sisaldab see arvestus ka kalanduse tarbimist, mis on teadupärast aktsiisist vabastatud. Selleks et ei tekiks, ütleme, kallutatud arusaama, keda see kõige rohkem mõjutab, loen ma ette kõik need sektorid, kellel on praegu maksuerisuse kasutamise õigus, ehk kellele riik lubab müüa rohkem kui kolm korda odavama aktsiisimääraga diislikütust. Need sektorid on reisijate ja kaupade raudteevedu, laevaliiklus, sealhulgas kutseline kalapüük, põllumajandus, kaevandus-, metsandus- ja ehitustööd, mis kokku on kõige mahukamad tarbijad, sealhulgas mäetööstus, energiasektori omatarve, metsamajandus, kasutamine paikses mootoris, soojuse ja elektrienergia tootmine. See on tarbimiselt teisel kohal. Põllumajandus on selles pikas loetelus kolmandal kohal, põllumajanduse kogutarbimine moodustab sellest tarbimisest 16,8%. See on öeldud lihtsalt selleks, et oleks üldine pilt ees. Kogu selle maksuerisuse kulu riigi jaoks on aastas 1,2 miljardit. Ma heameelega arutaksin nii rahanduskomisjonis kui ka parlamendis laiemalt, kas kõik need sektorid, kes praegu seda kasutada saavad, on selleks jätkuvalt õigustatud, kas see on majanduslikult põhjendatud, kas see on riigile jõukohane, sest mida rohkem meil on maksuerisusi, seda kõrgemat määra peavad maksma need, kellele erisus ei kehti. See on mis tahes maksu puhul üldjoontes nii. Seetõttu, kuna see summa on suur, kokku 1,2 miljardit, kutsun ma üles senisest tõsisemale diskussioonile seda maksuerisust puudutava suhtes. Arutame seda, võib-olla on praktiline mõni sektor siit välja võtta ja selle võrra on ülejäänutele diislikütus tulevikus odavam. Ka see on variant. Aga niikaua, kuni me ei leia konsensust selles, millised sektorid on õigustatud seda saama ja millised ei ole, oleme me sunnitud kõikidel selle erisuse kasutajatel seda soodustust pisut vähendama.

Jaanus Marrandi, teine küsimus, palun!

Tänan! Lugupeetav ettekandja! Lõpuks, pärast pooletunnist arutelu hakkasite te rääkima seda juttu, millest te oleksite pidanud tegelikult alustama. Just nimelt see analüütiline pool on ju tegelikult puudu, olgem ausad. Kui riigil on rahaga kitsas, siis oleks pidanud kohe alguses, võib-olla juba kevadel või aasta tagasi alustama sellisest analüütilisest poolest, kellele kui palju mingeid soodustusi antakse. Te ei ole seda teinud. Te räägite küll, et suhtlete mitu korda päevas rahandusministriga, aga põllumajandusminister räägib, et temale see plaan üldse ei meeldi, tema ei toeta seda, kusjuures tema on ka koalitsioonierakonnast. Põllumajandusministeerium räägib seoses põllumajanduses kasutatava kütusega summast üle 70 miljoni krooni, teie räägite siin vahepeal 15-st, vahepeal 25-st. Teil ei ole üldse arusaama ega ülevaadet sellest, kui suur see summa tegelikult on. Siit ongi küsimus: kas ei oleks ikkagi mõistlik ja arusaadav, kui te võtaksite praegu aja maha, teeksite asjad endale selgeks ja siis tuleksite siia meie ette rääkima koos analüütilise poolega, mitte lihtsalt opereerides mingite umbkaudsete arvudega?

Aitäh! 2010. aasta eelarve kontekstis ei ole valitsusliidul plaani kellegi puhul seda maksuerisust kaotada, küll aga juhtisin ma tähelepanu, et see on teema, mida võiks tulevikus parlamendis ühiselt arutada. Ma usun, et kui hea kolleeg, kes selle küsimuse esitas, vaatab tähelepanelikult stenogrammi, siis ei näe ta seal, et ma oleksin öelnud arvu 15 või 25 selle erisuse määra vähendamise tõttu põllumajandusele tekkiva mõju kontekstis. Mina ütlesin, et kuni 24. See on nüüd korduvalt täpsustatud arv. Ka põllumajandusministrit on informeeritud, selleks et ta lähtuks konkreetsetest korrektsetest arvudest. Põllumajandusministri arvuviga tuli sisse sellest, et võeti hinnanguline Euroopa keskmine põllumajandusmaa tarbimine. Ma usun, et seda teate teie minust paremini, et rohumaa puhul läheb mitu korda vähem kütust kui näiteks kartulimaa puhul. Nii et hektarite korrutamisega 100% täpset infot ei saa. Seetõttu võtsimegi me Rahandusministeeriumi ametnike abiga ette viimase kättesaadava täisaasta energiabilansi ehk möödunud aasta energiabilansi, kus on need asjad väga detailselt ja täpselt kirjas, samuti konsulteeriti Maksu- ja Tolliametiga selles küsimuses ning leiti need täpsed ja adekvaatsed arvud, mis on esitatud ka põllumajandusministrile. Kindlasti saadame me need täpsed arvud ka põllumajandustootjatele, kes on meie poole pöördunud. Nagu ma eelnevalt ütlesin, me kindlasti tegeleme rahanduskomisjonis ka sellega, et arutada laiemalt põllumajandussektori toimetulekut. Võib-olla leiame ka mingeid mõistlikke lahendusi, selleks et ka see otsus neid nii ulatuslikult ei mõjutaks.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tuletan meelde, et kui rahanduskomisjonis oli rahandusminister Jürgen Ligi ja tekkis küsimus, kas rahandusminister toetab või ei toeta seda seaduseelnõu ja aktsiisitõusu, siis rahandusministri vastus oli, et ta ei poolda seda, ta ei ole nendest tõusudest eriti vaimustuses. Kas sa seletaksid, milline on Vabariigi Valitsuse ametlik seisukoht, kas ta toetab aktsiisitõusu või mitte?

Aitäh! Seda olen ma täna juba öelnud, et valitsus toetab neid muudatusi. Aga ka mina jagan rahandusministri skepsist teatud osas. Ühelt poolt on need muudatused äärmiselt olulised ja vajalikud Eesti riigi jaoks, selleks et järgmise aasta defitsiiti vähendada. Teisalt tuleb tunnistada, on need siiski maksutõusud, ja eks see teeb ka mind väga murelikuks. Selleks et see maksutõus ei oleks mitte kellelegi üle jõu käiv või kedagi liigselt halvav, otsustasimegi kompromissi korras mitte tõsta üksnes elektriaktsiisi, vaid jagasime selle tõusu mitme aktsiisi vahel ehk elektri hind tõuseb 1,6% ja kütuse hind pisut alla 3%.

Marika Tuus, teine küsimus, palun!

Aitäh! Hea esineja! Ega neid aktsiisitõuse tegelikult ei jõua kokku lugedagi. 2007. aasta kevadel nad algasid, siis kui ei olnud kriisi ei meil ega maailmas. Ka seekord läheb ikkagi nii, nagu me ennustasime, et halvad uudised tulevad pärast valimisi. Muide, põllumehed plaanivad praegu juba teist korda Toompeale tulla, sest eriotstarbeline diislikütus kallineb ikkagi lausa 82 senti liitri kohta. Ma küsingi: kui Euroopa lubab müüa eriotstarbelist diislikütust madalama hinnaga ja seda riigid valdavalt kasutavad, miks meie siis nii palju Euroopast erinevalt käitume?

Aitäh! Kui me räägime aastatetagustest aktsiisitõusudest, siis on heal küsijal oluline teada, et toona me rääkisime eeskätt sellest, et tuli aktsiisid viia kooskõlla Euroopa Liidu miinimummääradega. See oli eeskätt sellest tingitud. Mis puudutab tänaseid aktsiisitõuse, siis kui me vaatame ka aktsiisimäära muutust, siis ma usun, et ka teie tunnistate, et need ei ole nii ulatuslikud. Mis puudutab põllumeeste väidetavat plaani Toompeale tulla, siis julgen öelda, et ei ole põhjust. Me leiame koostöös nendega mõistliku lahenduse. See konkreetne muudatus mõjutab neid küll negatiivselt, tõesti, kuni 24 miljoni krooni ulatuses, aga kui me vaatame kogusummasid, siis need on ikkagi mitme suurusjärgu võrra suuremad. Räägime kas või sellest, et kui sel aastal kasutatakse Euroopa Liidu vahendeid näiteks 5% või 10% rohkem kui praegu kavas, siis tähendaks see põllumajandussektorile mitu korda suuremat rahavoogu kui selle muudatuse mõju. Ka seda on oluline teada.

Kadri Simson, teine küsimus.

Aitäh! Meile jagati rahanduskomisjoni kaudu andmeid, et kui see maksutõus saab teoks, siis bensiiniliitri hind tõuseb 46 senti, diislikütuse liitri hind 43 senti, seda koos käibemaksuga, ja järgmisel aastal saab riik nende kahe kütuseliigi aktsiisitõusust 265 miljonit krooni lisatulu. Samas ütleb teeseaduse § 16, et teehoiu rahastamiseks nähakse riigieelarves ette kulud üldsummas, mille suurus vastab vähemalt 75%-le kütuseaktsiisi kavandatavast laekumisest. Rahanduskomisjonis ei vastanud te küsimusele, miks seda planeeritavat lisatulu ei püütagi panna teedeehitusse, just nagu seadus selle erakorralise aktsiisitõusu puhul ei kehtiks. Püüdke mulle anda see vastus siin suures saalis.

Aitäh! Kui hea küsija oleks rahanduskomisjonis tähelepanelikult kuulanud, siis ta oleks kuulnud ka rahandusministri vastust, et teehoiukava rahastamine on tagatud. Osa sellest 75%-st kaetakse Euroopa Liidu vahenditest ja see on põhjus, miks sellest tõusust laekuvaid lisatulusid saab kasutada valitsussektori eelarvepositsiooni parandamiseks. Ma usun, et te mäletate üsna hiljuti toimunud kohtumist ühe Eesti omavalitsuse esindajatega. Kui mitte enne seda kohtumist, siis pärast kohtumist oli küllap kõigile rahanduskomisjoni liikmetele vägagi selge, et riigi pingutused selleks, et osa omavalitsuste põhjustatud suurt defitsiiti katta, on väga vajalikud. Ma ütlen veel kord, et need muudatused on loomulikult negatiivsed, aga samas ei ole nende mõju nii suur, et see kellelegi liiga teeks, need ei ole kellelegi mittejõukohased.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui te muretsete negatiivsete otsuste pärast, siis see teeb mind alati väga murelikuks, kuna tavaliselt pärast seda tulevad uued negatiivsed otsused. Ma kuskilt meediast lugesin, et nende negatiivsete otsuste poliitiline initsiatiiv tuli Erakonnalt Eestimaa Rohelised, nii kütuseaktsiisi tõusu kui ka elektriaktsiisi tõusu puhul. Ma tahan küsida, kas see oli nii ja kui see oli nii, siis milles see poliitiline aktiviteet väljendus.

Aitäh! Väga hea küsimus. Pärast seda, kui rahanduskomisjon kohtus Vabariigi Presidendiga, olles väga põhjalikult arutanud, millised peaksid olema järgmise aasta eelarve, ütleme, suunitlused, ja olles jõudnud küllaltki konsensuslikule arvamusele, et parlament võiks eelarvepositsiooni jätkuvalt parandada, kutsusin ma kõiki opositsioonierakondi üles tegema ettepanekuid eelarvepositsiooni parandamiseks. Erakond Eestimaa Rohelised võttis sellest ettepanekust kinni, julgen öelda. Võib-olla tegid nad selle ettepaneku omal initsiatiivil ja oleksid seda niikuinii teinud, aga mulle meeldib öelda, et nad võtsid sellest minu ettepanekust kinni ja tegid oma ettepaneku positsiooni parandamiseks. Enne seda arutelu olid nad elektriaktsiisi muudatuse, mille nad esitasid, katnud ka kuluettepanekutega, aga pärast kohtumist Vabariigi Presidendiga võtsid nad oma kuluettepanekud tagasi. Elektriaktsiisi tõus kujunes kompromissina oluliselt väiksemaks ja sinna lisandusid teised aktsiisitõusud, et mõju ei oleks kellelegi liiga suur või ühele tarbijagrupile liiga suur. Selle tulemus on märkimisväärne eelarvepositsiooni parandus. Mul on väga hea meel, et hea küsija on lubanud oma erakonna toetust eelarve eelnõule. Minu jaoks tähendab see, et ka opositsioon tunnustab seda eelarvet kui hästi tehtud eelarvet. Ma võtan seda kui väga tõsist komplimenti. Ma usun, et ka Vabariigi Valitsus võtab seda kui väga tõsist komplimenti. Aga kui me komisjonis lepime kokku, et me eelarvet veel pisut parandame, tehes selle positsiooni paremaks, siis on ka selleks vaja opositsiooni tuge. Erakond Eestimaa Rohelised on seda tuge pakkunud ja selle eest olen ma neile kindlasti tänulik.

Inara Luigas, teine küsimus, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küll ei mäleta, et mina ja näiteks Helle Kalda oleksime sinuga milleski kokku leppinud. Aga see selleks. Teada on see, et 0,2% SKT-st, see summa, mis on puudu eelarve tasakaalu parandamiseks, on 424 miljonit. Te läksite seda teed, et hakkasite aktsiise tõstma. Tegelikult on see ikkagi käesirutus elanike ja ettevõtjate raha järele. Eelarvepositsiooni saab ju parandada ka siis, kui vähendatakse kulusid, mitte ainult siis, kui suurendatakse tulusid. Miks te läksite tulude suurendamise teed ja miks te ei leidnud neid allikaid, kuidas vähendada valitsussektori kulusid?

Aitäh! Mul oleks väga hea meel, kui te oleksite ka komisjonis valmis toetama neid ettepanekuid, mis kulusid vähendavad. Ma julgen öelda, et see töö, mida valitsus suve jooksul tegi, oli väga põhjalik. Otsiti üles need kohad, kust on võimalik kulusid vähendada. Kui opositsioon näeb veel mingeid ridasid, kus on eelarves üleliigset raha, siis olen tänulik nende ettepanekute eest. Seda on võimalik teha veel enne riigieelarve kolmandat lugemist. Räägime sellest. Kui me räägime käe maksumaksja raha järele sirutamisest, siis sellest konkreetsest muudatusest umbes 120 korda suurema summa järele surume me käe maksumaksja taskusse igal aastal. See ongi reaalsus, sellest tuleb meil endale aru anda. Kui me vaatame Keskerakonna muudatusettepanekuid, siis näeme, et need on kõik eranditult eelarvest raha välja viivad, osa lausa defitsiiti suurendavad. Iga toetus, mida me lubame maksumaksja raha eest, saab tulla üksnes maksumaksja enda taskust. Kui ma ei eksi, siis on need Ronald Reagani sõnad, et riik ei saa maksumaksjatele anda mitte midagi, mida ta ei ole maksumaksjatelt enne ära võtnud.

Kalvi Kõva, palun!

Aitüma, hea istungi juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Minu küsimus tuleb erimärgistusega diislikütuse ja selle aktsiisi suurendamise kohta. Ühes eelmises vastuses te ütlesite, et põllumehed ei peaks ei tänavatele ega Toompeale tulema, kuna nad ei peaks muretsema, teil on piisavalt neid asju, mis kompenseerivad diislikütuse aktsiisi tõusu. Te tõite välja ühe, nimelt euroraha, mida saab rohkem kasutada. Põllumehi paneb aga kindlasti muretsema see, kust saada omaosalust, kuna toodanguhinnad on langenud, otsekulud suurenevad, kas või selle aktsiisimäära tõusu tõttu. Äkki nimetate te veel mõne sellise hea asja, mida põllumeestel lähiajal oodata on, mis nende kulusid võivad vähendada või nende toodangule hinda lisada?

Aitäh! Ma olen eraviisiliselt mõne komisjoni liikmega sel teemal nõu pidanud, komisjoni liikmetega nii koalitsioonist kui ka opositsioonist, aga enne, kui me komisjonis seda teemat põhjalikult arutame, ei tahaks ma mingeid veksleid välja anda. Ma väga loodan, et me jõuame komisjonis laiapõhjalise konsensuseni ja leiame võimaluse olukorda parandada.

Kaia Iva, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ühele eelmisele küsimusele vastates sa väitsid, et erimärgistatud kütusega seonduv oli eelnevalt põllumajandusministriga läbi räägitud. Kuna minul oli vastupidine informatsioon, siis hetk tagasi konsulteerisin minister Seederiga telefoni teel ja ta ütles, et mingeid eelnevaid konsultatsioone temaga sel teemal ei ole olnud. Ilmselt sellest tulenevad ka ministeeriumide erinevad andmed selle mõju kohta. Kas sa möönad, et seekord on operatiivsusele mõnevõrra ohvriks toodud läbirääkimiste ja eelnev konsulteerimise maht ja siin on natuke lõivu makstud?

Aitäh! Neid muudatusi on arutatud mitu nädalat nii Mart Laari, Margus Tsahkna,  Urmas Reinsalu kui ka Juhan Partsi vahetul juuresolekul. Mis puudutab põllumajandusministri informeerimist, siis tuginesin ma Mart Laari ütlustele, kes ütles, milline oli Seederi positsioon selles küsimuses. Küllap saab Mart Laari ja Helir-Valdor Seederi käest järele küsida, millal täpselt see informeerimine toimus, aga see oli mul Mart Laariga teemaks kas vahetult enne või vahetult pärast komisjoni istungit. See, kui suur on selle muudatuse mõju põllumajandussektorile, ei sõltu kindlasti sellest hetkest, millal parlament ühe või teise ministriga konsulteerib. See sõltub eeskätt statistikast, see sõltub eeskätt sellest, mis on tegelik tarbimine. Seda arvestust peavad Eestis kõige täpsemalt ikkagi need inimesed, kes selle asja eest vahetult vastutavad, ehk siis aktsiisipoliitikaga otseselt tegelevad isikud Rahandusministeeriumis, kes kasutavad ka Statistikaameti ning Maksu- ja Tolliameti andmeid.

Helle Kalda, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Me mõne aja eest arutasime 2009. aasta teist lisaeelarvet. Praktiliselt samasugused muudatusettepanekud aktsiisi osas tegi roheliste erakond bensiini ja kütuse puhul, kuigi te täna ütlesite, et seda nagu pole enne olnud. Nad tegid selle ettepaneku, aga vahe oli selles, et siis oli mõlema puhul ette nähtud 8400 krooni 1000 liitri kohta. Siis olite te seisukohal, et olukord riigis on väga hull ja inimesed ei suuda maksta. Täna te olete teisel seisukohal. Kas 2010. aasta alguses tulete muudatusettepanekuga ja tõstate veel ja rohelised on oma tahtmise saanud või kuidas?

Aitäh! Ma ei ole kordagi salanud, et nende muudatusettepanekute initsiaator ja toetaja komisjonis oli Erakond Eestimaa Rohelised. Ma olen seda korduvalt öelnud ja täpselt nii see oli. See algas pihta sellest, et nad tegid ettepaneku tõsta 10 sendi võrra kilovatt-tunni kohta elektriaktsiisi. Koalitsioonierakondade ja roheliste ühiste konsultatsioonide, väga põhjalike konsultatsioonide ja, ma julgen öelda, lausa vaidluste tulemusel jõudsime me selleni, et ei ole õige tõsta ühte aktsiisi nii suures ulatuses. Kui me räägime nendest suvistest ettepanekutest, siis nende ulatus oli taas kord mitu korda suurem ja tõus mitu korda kiirem. Iga asja tuleb vaadata selles ajahetkes, kui seda parajasti arutatakse, ja just selles ulatuses, nagu seda parajasti arutatakse. Kui täna teeks keegi ettepaneku kütuseaktsiisi tõsta näiteks krooni või kahe võrra, siis oleksin ka mina sellele väga selgelt vastu, sest see oleks liiga kiire tõus. See tõus, mis tõstab kütuse hinda bensiini puhul 35 sendi võrra pluss käibemaks ehk kokku 42–43 senti, ei ole liiga suur muudatus. See on see erinevus.

Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Aktsiisitõus, eriti kütuse ja elektrienergia puhul, mõjutab oluliselt paljude kaupade hindu. Teate seda ise suurepäraselt. See omakorda mõjutab nii ettevõtjaid kui ka elanikke, aga eriti valusalt lööb see maainimesi, kellel muud transpordivõimalust eriti polegi kui liikumine oma autoga. Kas teil on informatsiooni või kas olete palunud informatsiooni selle kohta, kui palju võiks sellest tulenevalt suureneda alla vaesuspiiri elavate inimeste osakaal?

Härra Pelisaar! Kas te räägite tõsiselt? Me räägime mõjust inflatsioonile 0,03%. Ma loodan, et te ei mõtle tõsiselt seda, et see mõjutab kellegi allapoole vaesuspiiri jäämist. Ma tõin esile mõjud. Elektriaktsiisi kohta te ütlesite, et selle tõus lööb kõiki väga valusalt. Ma julgen väita, et see väide on lausvale, sest kui elektri hind, mis on kõige otsesemalt sellest aktsiisist mõjutatud, tõuseb 1,6%, tähendab see keskmise kodumajapidamise jaoks, sõltuvalt nende tavalisest elektriarvest, 3–5 krooni kuus lisaks. Ma väidan, et see 3–5 krooni on võimalik päris hästi ka kokku hoida, kustutades tähelepanelikult tulesid, kui ruumis ei viibita. See tegevus kindlasti on, lisaks sellele, et see toob kokkuhoiu, mis on suurem kui aktsiisitõusu mõju, ka keskkonnasõbralik. Mis puudutab elektriaktsiisi tõusu mõju teiste kaupade hindadele, siis see mõjutab kaupade hinda 0,03%. Olge nüüd ikka mõistlik. Selles kontekstis ei ole võimalik rääkida mingites sellistes, ütleme, grandioossetes värvides, nagu teie seda näete. See on minu meelest täiesti kohatu.

Ain Seppik, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma pean tunnustavalt märkima, et teie demagoogivõimed ületavad juba kaugelt härra Reinsalu omi. Trikk esipõllumees Mart Laariga oli ikka väga meisterlik. Mis puutub sellesse, et lubasime seda eelarvet toetada, siis tõepoolest lubasime, tingimusel, et te lõpetate roheliste toetuse ostmise riigieelarveliste vahenditega. Kuid minu küsimus on ikka nende põllumeeste kohta. Te ütlesite, et te pakute neile lahendusi aktsiisitõusu leevendamiseks. Kas te võite kirjeldada, millised teie plaanid selles osas on, või teab seda Mart Laar?

Aitäh! Kindlasti me arutame seda ka Mart Laariga väga põhjalikult, aga põhiliselt me arutame seda ülejärgmise nädala esmaspäeval, kui on komisjoni korraline istung. Küllap me leiame mingi võimaluse. Ma tunnistan, et ma olen sel teemal ka Mart Laariga juba rääkinud, ja arvan, et me leiame lahenduse. Päris tõsiselt.

Georg Pelisaar, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma loodan, et te ei mõelnud tõsiselt seda, mida te äsja vastates väitsite, justkui aktsiisitõus ei mõjutaks elanike toimetulekut. Usun, et te olete mõistlik ja tulete maa peale ning mõtlete sellele, kuidas peaksid nende kasvavate hindadega toime tulema inimesed, kelle sissetulek pere peale on näiteks 3500 krooni kuus.

Aitäh! Ma täpsustan oma sõnu, et need jääksid kõigile õigesti kõlama. Ma rääkisin sellest, et see ei mõjuta allapoole toimetulekupiiri jäämist, millele teie viitasite. Ei ole võimalik, et 1,6% kasvav elektri hind viiks kellegi allapoole toimetulekupiiri. Nagu ma ütlesin, keskmise majapidamise tarbimise puhul tähendab see 3–5 lisakrooni kuus, aga seda on võimalik kokku hoida säästlikuma tarbimisega. Elektri tarbimine on selline asi, mida teatud ulatuses on võimalik tähelepanelikumalt jälgida.

Kalvi Kõva, teine küsimus, palun!

Aitüma! Taas kord küsimus erimaksustatud diislikütuse kohta. Arvutuste järgi annab see tuleva aasta eelarvele kasu kokku 145 miljonit krooni. Te oma ettekandes väitsite, et põllumeeste osa selles on 24 miljonit. Selles mina isiklikult kahtlen. Aga kelle vahel see 24 miljonit siis arvuliselt jaguneb teie arvutuste kohaselt? Äkki saate isegi selle välja ütelda?

Aitäh! Need arvutused ei ole mitte niivõrd minu omad, kuivõrd Rahandusministeeriumi omad. Need inimesed tegelevad päevast päeva selle teemaga. Kui võtta kõige suurem maht, mis on peaaegu pool (see on võib-olla liialdus) või õigemini 39% kogu sellest tarbimisest, siis see kuulub kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödele, sealhulgas on mäetööstus, energiasektori omatarve, ehitus, metsamajandus. Suuruselt järgmine on soojuse ja elektrienergia tootmine. Oluline on teada, et selle 145 miljoni hulgas on ka kergkütteõli mõju. Kolmandal kohal on 16,8%-ga põllumajandus. Vastavalt sellele on see rehkendus, et kuni 24 miljonit krooni on mõju põllumajandusele. Kui põllumajanduse mõju oleks tõepoolest selline, mida põllumehed on hinnanguliselt välja pakkunud, kuni 100 miljonit, siis me räägiksime erikütuse puhul hoopis teistest suurusjärkudest. Reaalsed laekumised näitavad, et reaalne tarbimine on just nimelt nii suur.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Avame nüüd läbirääkimised ja esimesena kutsun kõnepulti kolleeg Kalev Kotkase.

Austatud proua eesistuja! Head kolleegid! Peaminister väitis täna infotunnis, et valitsus on andnud Riigikogule üle kõigile eurole ülemineku kriteeriumidele vastava riigieelarve. Järelikult valitseb koalitsioonis justkui kaks tõde – valitsuse oma ja Riigikogu koalitsioonifraktsioonide oma, sest just koalitsiooni kolme fraktsiooni survel tullakse praegu lagedale järjekordse aktsiisitõusuga. Kütuseaktsiisi tõusu puhul kriibib kõige rohkem see, et kui bensiini ja diislikütuse aktsiis suureneb võrdselt ca 43 senti, siis erimärgistatud diislikütuse aktsiis tõuseb 70 senti, koos käibemaksuga isegi 82 senti. Kuna suurem osa erimärgistatud diislikütuse tarbijatest on põllumehed, siis selle seadusega me suurendame põllumeeste kulusid põllumajandusministri arvestuste kohaselt ca 72 miljonit krooni. Põllumehed, kes nädal tagasi käisid Toompeal tulude suurendamist nõudmas, said tulemuseks selle, et suurendati hoopis kulusid.
Järjest raskem on vastata mitme vandenõuteoreetiku küsimusele, kas erimärgistatud diislikütuse ebaproportsionaalne aktsiisitõus on koalitsiooni karistusoperatsioon põllumeestele meeleavalduste eest. Kuidas saavad Eesti põllumehed konkureerida ühisel turul näiteks Belgia põllumeestega, kes saavad neist kuus korda kõrgemat toetust hektari kohta ja maksavad 5,3 korda väiksemat erimärgistatud diislikütuse aktsiisi?
Tubaka- ja alkoholiaktsiisi muutmisel võrdleme me ennast alati teistega ja prognoosime, kuidas pärast aktsiisimuutust tubaka- ja alkoholitooted liikuma hakkavad – Lätist Eestisse, Eestist Soome jne. Praegune põllumeeste nöökimine tähendab selgelt seda, et me avame veelgi rohkem ukse mujal maailmas toodetud toidule, sest mujal on võimalik toota toitu odavamalt, järelikult ka müüa odavamalt.
Me toodame praegu niigi teravilja vaid 80% oma sisetarbimisest, köögi- ja juurvilju 70% ning puuvilju ja marju 10%. Kasvupotentsiaal on seega olemas, aga valitsuskoalitsioon pärsib seda ja käitub Eesti põllumehe konkurentide käsilasena.
Kui riik ei suuda pakkuda põllumajandusele arengut, siis peaks ta pakkuma vähemalt stabiilsust. Kas või halba stabiilsust, sest üks elutarkus ütleb, et halb stabiilsus on parem kui hea ebastabiilsus. Kütuseaktsiisi tõstmine kaks korda poole aasta jooksul ei ole stabiilsus.
Rahanduskomisjoni esimehe andmetel on erimärgistusega diislikütuse tõusust tulenev kulu suurenemine kuni 24 miljonit krooni. Põllumajandusministri andmetel on see 65–72 miljonit krooni eeldusel, et Eesti põllumajandus tarvitab aastas 95 000 – 105 000 tonni diislikütust.
Kulla koalitsioon! Leppige omavahel kokku ja rääkige ühte juttu, muidu jääb mulje, et te ei valda teemat ja teete põhjapanevaid otsuseid lähtudes valedest eeldustest. Kui õigus on põllumajandusministril, siis sööb see kulu ära kogu järgmise aasta täiendava otsetoetuse ehk nn top-up'i tõusu. Kokkuvõttes jääb praegusest tõmblemisest mulje, et koalitsioon on otsustanud rohelised ära osta põllumehe taskust võetud rahaga. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalev Kotkas! Palun kõnepulti kolleeg Arvo Sarapuu! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kuulates siin rahanduskomisjoni esimehe juttu, ei jää vist kellelegi kahtlust, et praeguste maksupoliitiliste tendentside jätkumisel on edaspidi päris raske edukalt püsida riikide maksukonkurentsis, sest selline maksude pidev tõstmine pikendab majanduskriisist väljatulekut ja halvendab päris kindlasti siinsete ettevõtete konkurentsivõimet. Maailmapanga ja PricewaterhouseCoopersi uuringu järgi on ettevõtete maksukoormus Eestis keskmiselt 49,1% aastakasumist, millega oleme maailmas 180 riigi seas 131. kohal. Ja seda siis eelkõige ettevõtetelt kogutavate tööjõumaksude tõttu. Maksukoormus hakkas kiiresti kasvama 2007. aastal ja jõuab prognoosi kohaselt tuleva aasta riigieelarve seletuskirja järgi 36%-ni. Globaalse finantskriisi olukorras on tegelikult paljud riigid majanduse elavdamiseks hoopis makse langetanud ja meie suured ettevõtjate sõbrad on rääkinud ju tegelikult täpselt sedasama. Ülemaailmses maksukonkurentsis püsimiseks on vähendatud just ettevõtete tulumaksumäära. Mitmed riigid on alandanud ajutiselt käibemaksumäärasid või lükanud edasi kavandatud käibemaksumäärade tõuse või siis kiirendanud käibemaksu tagastamisprotsessi, millest on meil ka siin saalis juttu olnud. Tõsi on, et valitsus on pannud eurole suured lootused ja tõesti euro muudab usaldusväärsemaks, võib-olla tuleb ka investeeringuid juurde, suureneb riigi konkurentsivõime. Kuid mis siis ikka teiselt poolt kõrvale tekib? Tekib see, et kõrgete maksudega me tõrjume neidsamu investeeringuid minema ja kõige suuremaks konkurentsivõime vaenlaseks on ju ettevõtete kõrge maksukoormus. Ma võin väita siin, et soodne ettevõtluskeskkond ja madalad maksud eksisteerivad veel ainult Reformierakonna juhtfiguuride juttudes. Ma võin tuua Järvamaalt päris mitmeid näiteid kohalikest omavalitsustest, kus siin saalis viibivad Reformierakonna liikmed on käinud rääkimas, et mõelge, milline on ettevõtluskeskkond, millist jama korraldatakse, ja lausa kutsuvad ettevõtjaid üles otsima kaitset sellise ettevõtluskeskkonna eest, mille on tegelikult praegune juhterakond loonud. Me kohtusime oma fraktsioonis alles hiljuti omavalitsusjuhtidega, linnade liidu juhatusega, kes sisuliselt otsis kaitset ja rääkis sellest, et oleks vaja jätkusuutlikku majandamist korraldada. Kui vaatame maksuameti statistikat, siis on masendav, et üheksa kuuga on deklareerimata maksmata makse tuvastatud 857 miljoni krooni eest. Sageli ei ole ju väiksematel firmadel muud valikut kui peta või lõpeta oma tegevus.
Nüüd täna palju räägitud põllumajandusest. Päris raske on ikka välja mõelda ja põllumeestele nõu anda, kuidas siis piima ja teravilja toota, kui igale piimaliitrile ja viljakilole peaks krooni peale maksma. Jah, võib-olla mingi aeg oli see võimalik, aga kui praegu vaadata prognoose, kui aasta lõpuks tekib poolteist miljardit krooni kahjumit, kuidas siis põllumehed saaksid edasi minna? Ja kui nüüd nendele numbritele vastu rääkida, siis igaüks teab täna, et Euroopa Liidus saab põllumees hektari kohta keskmiselt toetust 7000 krooni, meie põlluharija vaid 1500 krooni. Selleks, et põllumees saaks edasi minna, on Brüssel välja mõelnud päris hea instrumendi, see on siis siin saalis palju kõlanud top-up, mis lühidalt tähendaks riigipoolset lisamakset otsetoetuse näol ehk see otsetoetus ongi siis see, mis pisutki peaks võrdsustama ebavõrdseid konkurentsitingimusi vanade ja uute liikmesriikide vahel. See on tegelikult see raha, mida põllumeestel on just praegu kõige rohkem vaja. Alles äsja rääkisime põllumajandusministriga ja meie jutu teema oli see, et kui suur on ikkagi see erimärgistatud kütuse aktsiisi tõusust tulenev raha, millest meie lugupeetud kolleeg siin rääkis, et tegemist on mingi väikese 24 miljoniga. Kui vaadata, kui palju põllumajandussektor aastas diislikütust kasutab, siis see on 95 000 – 105 000 tonni erimärgistatud diislikütust, ja lihtne matemaatiline tehe näitab, et rahanduskomisjoni otsustatud erimärgistatud diislikütuse aktsiisi tõus suurendab põllumajandussektori kulutusi 65–72 miljonit krooni. Vaadake, kui erinevatest numbritest räägitakse. Ja nüüd kõige toredam lugu on veel see, mida kinnitas ka siin kolleeg Kaia Iva, millest on rääkinud minister ja ka eelnevad pressiteated, et milline on valitsuse maksupoliitika, kui minister ütleb, et selline täiendav maksustamine on üllatuseks nii temale kui ka tootjatele. Tootjad, põllumehed pöördusid ju päris siiraste juttudega rahanduskomisjoni poole, lootuses, et seal lahendatakse nende küsimusi. Selle asemel öeldi umbes nii, et mis te siin seletate, te saate – ja siis toodi näiteks mingeid miljardeid, küll kolme, küll nelja miljardit, mis ei räägi üldse seda keelt, mida tegelikult siin saalis peaks rääkima. Meie peaksime rääkima otsetoetustest, aga mitte teistest Euroopa Liidu rahasummadest. Lõppkokkuvõttes ütleksin nii, et kui rahanduskomisjon jääb oma ettepaneku juurde, siis on mõistlik kogutud aktsiisiraha liita tootjatele makstavate täiendavate otsetoetuste summale ja kui selline otsus ära teha, ning tõenäoliselt oleks rahanduskomisjonil mõistlik seda teha, siis oleks esimest korda võimalik minna edasi ja rääkida ettevõtluskeskkonnast ja põllumajandusest. Suur tänu!

Tänan! Palun kõnepulti Jaanus Marrandi! Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Praegune eelnõu 585 menetlemine on loomulikult üks osa põhilisest selle aasta eelarve taplusest ehk järgmise aasta eelarve menetlemisest. Kui aus olla, siis kuulates täna rahanduskomisjoni esimehe vastuseid küsimistele, meenus mulle kirjandusklassika, Eduard Vilde kustumatu "Pisuhänd", kus oli selline tegelane nagu Ludvig Sander, kes mängiti suureks Jüri Krjukovi abiga. Seal oli selline lugu, et see Ludvig Sander püüdis kangesti raamatut kirjutada, umbes nii nagu meil eelarvet menetletakse, kirjutatakse ja kirjutatakse seda eelarvet 10 ja 15 korda, paber kägardatakse kokku ja visatakse maha – ei tule kuidagi välja, pole nagu seda õiget plaani. Selles mõttes on riik täpselt samamoodi ludvigsanderlikult käitunud, teadmata täpselt, mida ta teeb, mida tahab teha ja oskamata tegelikult asju ette näha. See tuli siin väga hästi ka vastustest välja, sest rahanduskomisjoni esimees jõudis alles üsna oma küsimustele vastamise lõpus selleni, et äkki oleks ikkagi vaja alustada sellest, et analüüsiks läbi kogu erimärgistusega diislikütuse kasutamise, kus soodustused on miljard krooni, äkki oleks vaja seda analüüsi kõigepealt, et siis teha väga selgeid maksupoliitilisi otsuseid. Need analüüsid oleksid pidanud valmis olema võib-olla juba kevadel, aga täna me teame, et seesama elektriaktsiisi ja kütuseaktsiisi tõstmise otsus sündis ülejala, lihtsalt kusagilt tuli kohale, piltlikult öeldes, Tiit Piibeleht heade roheliste näol, kes andis ühe paberi ja ütles: tehke nii! Loomulikult, see raamat ei saanud korralikult kirjutatud, tolksti kukkus sinna see kütuse- ja elektriaktsiisi tõus nagu pisuhänd sisse. See lugu ei näe sugugi välja nii, et teda võiks korralikuks raamatuks pidada. Sest olgem ausad, kui ei tea, kui suured on need numbrid, kas on tegemist 24 miljoniga, kas on tegemist 70 miljoniga või, nagu siin vahepeal on ka juttu olnud, ligi 100 miljoni krooniga, siis on ju asi ikkagi väga kaugel. Olgem ausad, riik niimoodi käituda ei tohi.
Me teame ju tegelikult, kuidas on kas või valitsusliidu erakonnad maksudesse suhtunud. Üks erakond on rääkinud madalatest maksudest ja sellest, kuidas maksupoliitika ja maksukeskkond peab olema stabiilne ja maksud peavad olema väikesed. Täna me räägime järjest kasvavatest maksudest, me räägime ebastabiilsusest, kui kas või needsamad põllumehed kui ettevõtjad teevad plaane järgmiseks aastaks ja ükski arvestus ei pea paika, sest nagu tolksti kukub üks väikene maksutõus sinna sisse. Üks teine erakond on kõikide valimiste eel rääkinud, et maksudega ei mängita. Täna kuulsime siin, kuidas põllumajandusminister räägib, et tema ei tea justkui midagi, aga rahanduskomisjoni liikmed, meie kaasrahvasaadikud räägivad kuluaarides, kuidas Mart Laar olevat rahanduskomisjoni istungil näppu viibutanud, et see asi on otsustatud, olge tasa. Järelikult ka IRL-i esindajad ise ei tea, millest nad räägivad, omavaheline kooskõlastus puudub. Seetõttu ei ole võimalik rääkida mingisugusest mõistlikust asjaajamisest.
Läheme siit edasi põllumeeste teema juurde. Palju on siin räägitud ja ka rahanduskomisjoni esimees rääkis põllumeestele antavast 4 miljardist kroonist ja mingisugusest hästi väikesest osast, mille pidi moodustama selle juures tema nimetatud 24 miljonit krooni, aga minu ees olevas põllumajandusministri kirjas on 65–72 miljonit krooni. Olgem ausad, see 4 miljardit krooni, millele apelleeritakse, ei ole ju siis õige number. Me räägime siin Euroopa Liidu rahast, me räägime Euroopa rahvaste poliitilisest tahtest. Aga me peaksime rääkima nende otsetoetuste juures ka võib-olla Eesti enda tahtest, suhtumisest põllumeestesse, põllumajandusettevõtlusesse. Olgem ausad, tegelikult oli nendesamade otsetoetuste summa Eesti enda riigieelarvest ligi 700 miljonit krooni, 670 miljonit krooni, kui ma õigesti neid numbreid mäletan, juba 2007. aastal. 2009. aastaks on see summa vähenenud 445 miljoni kroonini ja kui me räägime siin 2010. aasta eelarve edust, kus see summa põllumeeste otsetoetusteks meie oma riigieelarve summadest peaks olema 520 miljonit krooni ja lahutame sellest Põllumajandusministeeriumi andmetel esitatud summa 65–72 miljonit krooni, siis me saame otsetoetuste summaks tegelikult väiksema rahasumma, kui oli käesoleval aastal. Nii et ring on täis saanud. Ühest küljest võib seda ju kirjeldada sellise komöödiana, sellise "Pisuhännana", aga tegelikult on see üsna traagiline situatsioon ja komöödiast on asi põllumeeste jaoks kaugel. Eesti põllumehed ei tule siia platsi peale lihtsalt selleks, et natuke mürada. Nad tulid tasaste Eesti maameestena siia sellepärast, et neil oli tõsine mure, häda ajas neid siia. Ja olgem ausad, kui me räägime siin Eesti majandusest või Eesti majanduse uuest sisust, majandussurutisest väljumisest, siis alus selleks on ju väga palju räägitud ekspordil põhinev majandus, reaalmajandus, tootev majandus.
Põllumajanduse valdkond on kindlasti üks reaalmajanduse valdkond, üks valdkond, mis suudab kaupu eksportida – kas või seesama paljuräägitud piimandusvaldkond ekspordib kolmandiku oma toodangust. Neidsamu otsetoetusi, neidsamu kütuse-, erikütuseaktsiisi summasid saab käsitleda väga selgelt meetmetena, mis aitaksid kaasa meie ekspordimajandusele, meie ettevõtlusele, meie väljumisele kriisist. Need ei ole suured summad, aga see on põhimõttelise poliitilise tahte väljendus. Peab tunnistama, et valitsusliidu suhtumises ettevõtlusesse on väga vähe poliitilist tahet. Põllumeestesse ei tohiks selliste komöödiast pärit meetoditega suhtuda, sest see, kordan veel kord, on tõsine asi. Põllumehed, meie toidutootjad väärivad, et neisse ka tõsiselt suhtutaks. Seepärast ma loodan, et rahanduskomisjon tõepoolest tegeleb sellega, et need summad põllumeestele kompenseeritakse. Ausalt öeldes, meie maaelukomisjonis oleme kütuseaktsiisi teemadega üsna palju tegelnud ja meil on olemas päris hea andmebaas. Me oleme selles mõttes kindlasti avatud, oleme valmis ka rahanduskomisjoni nende tegevuses toetama ja kogu oma andmebaasi nende käsutusse andma. Tahaksin küll loota, et põllumehed saavad n-ö oma kätte. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Palun, kolleeg Kadri Simson! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Need, kes teist täna olid tööpäeva alguses saalis, panid tähele, et peaminister teatas Riigikogu infotunnis, et valitsus ei ole kütuseaktsiisi järjekordset tõstmist arutanud ja valitsus ei ole ka sellist ettepanekut teinud. Tegelikult oleme praegu samasuguses olukorras, nagu me oleme sel aastal juba olnud, nimelt selle aasta juunikuus. Tuletage meelde, siis saatis valitsus Riigikokku teise negatiivse lisaeelarve, millele päev pärast eurovalimisi lisati Riigikogus Reformierakonna, IRL-i ja roheliste häältega käibemaksu tõus ning aktsiiside tõus. Peaminister Ansip võib teha näo, et temasse see asi ei puutu, kuid me kõik mäletame, mis sellest esimesest rohelistega sündinud diilist välja tuli. Õiguskantsler andis sellele kiirustamisele ja läbimõtlematule rahmeldamisele oma hinnangu ning kuulutas käibemaksu tõstmise põhiseadusvastaseks. Toona sai lubatud, et Riigikogu õpib sellest juhtumist saadud õppetunnist. Siiski loeme seaduseelnõu 585 seletuskirjast, et eelnõu koostamise eesmärk oli alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisimäärade tõstmine. Vabariigi Valitsus tegi ettepaneku tõsta alates järgmise aasta 1. jaanuarist alkoholiaktsiisi 10% ning alates 2011. aastast tubakaaktsiisi 20%. Ometi saabus selle nädala esmaspäeval rahanduskomisjoni lauale muudatusettepanek, millega tõstetakse aktsiise mitte alkoholile ja tubakale, vaid elektrile ja kütusele. Tõsi, Taavi Rõivas esines avalikkuses sõnumiga, et tema sellest maksutõusust tulenevat hinnatõusu ei hakka märkamagi. Kuid enamik inimesi märkab, sest aktsiisid bensiinile, toasoojale ja elektrile on tõusnud juba mitu korda, eesolev tõus on selle valitsuse jaoks kahe aasta jooksul kolmas tõstmine. Valitsusel võib ju olla mugav vaadata, et kui tõstad kaudseid makse, siis eelarvesse raha muudkui voolab. Nii planeeriti sel suvel teise negatiivse lisaeelarve puhul, et aktsiisi tõstmisest 10% saadakse poole aasta jooksul 2009. aasta eelarvesse lisatulu 160 miljonit ja 2010. aastaks 430 miljonit, seejuures on arvestatud ka käibemaksu täiendava laekumisega. See otsus tehti suvel ära ja oli septembris valitsuse poolt koostatud 2010. aasta eelarves juba naturaalse osana sisse kirjutatud. Nüüd siis erakorraliselt veel 450 miljonit aktsiisitõusu erinevatele kütustele. Seega oleme astumas 2010. aastasse, kus aktsiiside tõusu elektrile, toasoojale ning kütustele on planeeritud 880 miljoni jagu enamaks, kui oli aastatagune tase. See raha ei laeku riigieelarvesse ei tea kust, vaid seda maksavad hinnatõusude kaudu tagasi kõik Eesti inimesed. Õiglasem oleks tõsta tulumaksu suurema sissetulekuga inimestele, sest neil on praegu töö, mida tuhandetel enam ei ole. Kaudseid makse maksavad kõik.
Ma küsisin täna peaministrilt, kas tal on olemas analüüs, kuidas sellised maksutõusud löövad väiksema sissetulekuga inimesi, ja ta ei vastanud küsimusele. Ka ei vastanud ta küsimusele või palvele nimetada mõnda sotsiaaltoetust, mis viimase kahe aasta jooksul oleks tõusnud ja seega leevendaks kaudsete maksude tõusu. Selles osas võttis ta vaikides omaks, et praegu on eesmärgiks seatud riigieelarve aukude lappimine ja euro püüdmine just väiksema sissetulekuga inimeste arvel. Kuigi töötute arv suureneb nädalatega ning töötavate inimeste palku on juba mitmeid kordi kärbitud, soovib valitsus järgmisel aastal koguda aktsiise 880 miljoni jagu enam. Veel kord: see raha tuleb Eesti inimeste taskust. Kui ikka 2007. aastal lisati igale bensiiniliitrile aktsiisimaksu 4 krooni 50 senti ja tuleva aasta 1. jaanuarist hakatakse bensiiniliitrile lisama 6.60, siis hind tõuseb. Ja oodata, et maailmaturul jäävad kütusehinnad madalaks, on vaid lootus, et "ehk läheb õnneks". Neid ehku peale tehtud otsuseid oleme selle valitsuse puhul pidanud liiga sageli nägema ja enamasti pole "ehk läheb paremini" lähenemine ennast õigustanud. Jutt, et inimesed ei tunne näiteks bensiinihinna tõusu ja jätkavad endiselt autoga sõitmist, näitab, kui kaugele on paremerakonnad inimestest läinud. Bensiini- või diislikütuse aktsiis ei mõjuta vaid autoomanikke, vaid ka ühistranspordi eest vastutavaid omavalitsusi, kaubavedusid teostavaid firmasid ning kõige valusamalt põllumehi. Ka toasooja arvete tõusu ei saa inimene keskküttega majas valida, see saabub koos külmade ilmadega ning aktsiisi- ning käibemaksu tõusu tõttu viimastel aastatel suuremana kui aasta eest.
Eraldi pean ma peatuma eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi tõstmisel. Kui pliivaba bensiini aktsiise on viimase kahe aasta jooksul tõstetud poolteist korda, siis põllumeeste kasutatava kütuse aktsiisi tõus on toimunud kaks ja pool korda. Ja paratamatult jääb selline mulje, et valitsuserakonnad karistavad maksupoliitikaga Eesti põllumehi, kes julgesid tulla Toompeale oma eksistentsi eest seisma. Sellest maksutõusust ei rääkinud nädal tagasi, kui põllumehed olid Toompeal, mitte keegi. See maksutõus tuli lauale viis päeva pärast põllumeeste meeleavaldust Toompeal. See, et üks julge segment, kes seisab enda ja oma õiguste eest, saab niimoodi karistatud, peaks meid kõiki vägagi muretsema panema. Eesti Põllumeeste Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja palvet kuulda võttes teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku seaduseelnõu 585 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Palun, kolleeg Marek Strandberg! Kaheksa minutit.

Joseph Goebbelsil oli õigus: jätkuvalt ja pidevalt korratud vale hakkab mõjuma juba tõena – nii selle kohta, kuidas aktsiisid meid kõiki löövad ja maha tapavad, nagu ka selle kohta, et mitte keegi ei ole kunagi rääkinud seda, et aktsiisimaksude tõus on ressurss, mille arvel ka põllumeestel parem hakkab juhul, kui neid tõsta sellisel moel, et otsetoetuste jaoks jätkuks piisavalt vahendeid. Kahjuks ei ole siin saalis väga palju neid, kes sellist seost näeksid ja eeldatakse, et just nimelt tulumaksu kasvatamine on see, millest ülejäänutele, kes just nagu vaesust kannatavad, abi oleks. Eelkõneleja Kalev Kotkas ütles, et põllumehed tarbivad ära 95 000 – 105 000 tonni diislikütust. Hea tähelepanek! Põllumehed tarbivad ära 700–800 miljoni krooni eest kütust, 100 miljonit kõikumist 700-miljonilise oletatava tarbimise puhul ehk see tarbimise kõikumine on ca 10–11%. Ma arvan, et siin on see koht, kus tasub mõelda, kui lihtsalt ja läbimõeldult on võimalik ükskõik milliseid n-ö aktsiisitõuse tegelikult süsteemipärase käitumisega, tarbimiskäitumisega muuta, vähendada nimelt. Kuna need aktsiisitõusud on umbes 3% piires ja kui säästmisvõimalused on umbes 11% piires, siis ei ole vaja väga palju matemaatikat mõista, et aru saada seosest, kust leida pääsetee kõrgemate aktsiiside eest, kui selle järele tõesti vajadust on. Ehk olukord, kus keegi täpselt ei teagi, kui palju näiteks põllumehed kütust tarbivad, on tegelikult paljude probleemide nimi. Peaks teadma oluliselt täpsemalt kui 10% täpsusega, peaks pidama arvet oluliselt täpsemalt, peaks valima masinaid, mis on säästlikumad, peaks mõtlema ettenägelikumalt. Küsigem näiteks, miks on ühistuline tegevus väiketalunike hulgas jätkuvalt nõndavõrd kehv. Miks naabrid jätkuvalt konkureerivad ega tee ühistegevust? Ka sealt tuleb otsida vastust küsimusele, miks on meie põllumajandus praegu sedavõrd nõrk.
Mida siis tegelikult teevad kõrgemad ressursitasud, olgu nad siis kehtestatud elektrile, maavaradele või kütustele? See on mitmeti käsitletav. Ühtepidi loovad nad lõpptarbijale võimaluse, ja praegu reaalse võimaluse valida lahendusi, mis on säästlikumad – vajutada vähem gaasipedaalile, mõelda oma järgmiste perioodide auto või traktori oste sügavamalt läbi. Ka nendel, kes ütlevad, et see on ettevõtjate jaoks praegu probleem, on õigus. See ongi praegu ettevõtjate jaoks probleem. Praegu on ettevõtjate jaoks probleem praktiliselt kõik, mis võib üldse probleem olla. Ettevõtjad, riigid, pangad mõtlevad praegu selle peale, vähemalt osa neist, milline võiks välja näha järgmise perioodi majandus. Kui praegu seada keelumärke ressurssi tarbivatele suundadele, siis järgmise perioodi investeeringud tehakse säästlikumad. See on enam-vähem selge. Praegu on õige aeg panna neid märke, praegu on õige aeg sättida neid suundi, milline näeb välja järgmise perioodi majandus. Kui me praegu seda ei tee, siis tulevikus oleme hädas täpselt nendesamade harjumustega, millega me praegu hädas oleme: liiga suured masinad, liiga suur kütusekulu, liiga halvasti planeeritud tulevik, liiga halvasti üles ehitatud tootmine.
Kas me tõesti tahame öelda seda, et me Eestis söömegi siis naftat? Kas me tõesti tahame öelda, et Eestis ei ole võimalik muud moodi põldu pidada või toitu kasvatada, kui ainult nafta peal. Loomulikult on. See on tahte küsimus. Ja selles küsimuses tulebki oma tahted ja huvid liita. Niikaua, kui selles suhtes ühte meelt ei ole, eksisteeribki ka selline poliitiline konkurents. Jutt sellest, kuidas käibemaksu tõus tekitas tohutu hinnatõusu, te teate ju kõik, on täielik bluff. Reaalne pilt Eesti majanduses oli hoopis teistsugune, käibemaksu tõusuga käis kaasas hindade langus, lõpptarbijale hindade ja tarbijahinnaindeksi langus. Kui tulla tagasi selle Kalev Kotkase mainitud kas 95 000 või 105 000 tonni juurde, mida põllumajanduses tarbitakse, siis tähendab see umbes 120–150 miljonit kilomeetrit läbisõitu, kas rohkem või vähem. Mõelgem selle peale, miks me tahame, et meie toit väga palju ringi reisiks, mõelgem selle peale, kui palju peaks tegelikult praegu Eesti majanduses selleks, et olla innovatiivne, kasutama paremaid planeerimis- ja koostöövõtteid. See on tegevus, mis vajab toetust, see on tegevus, mis vajab sisulist läbimõtlemist ja üks on selge – ka sellel mainitud põllumeeste meeleavaldusel Toompeal inimestega vesteldes tuli selgelt välja, et ühistegevus ei ole jätkuvalt 21. sajandi alguses Eestis see, millega tahetakse tegelda, ja seda oludes, kus Soome ühistegevus on Eesti poekettide kaudu tekitanud Eestis piimasõja, mis on siin paljudele põllumeestele probleemiks. Toimigem siis samal moel nagu soomlased või kes iganes muud põllumajandustegelased mujal, loogem ühistuid, jagagem ühiselt vara ja väärtusi, avagem üksteisele majanduse aspekte, mis ühel, teisel või kolmandal talul on, ja tehkem koostööd. Sellest tõuseb suurem väärtus kui lootusest, et langevas majandussituatsioonis õnnestub kusagilt leida rahalisi vahendeid selleks, et kedagi kellestki eraldi heal ja veelgi paremal moel toetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Mart Jüssi! Kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Ma tulin siia kõnepulti selleks, et tuua selle pika ja keerulise teoreetilise vaidluse juurde ühe näite. Mulle endale on see näide võib-olla natuke kurvastav, aga ju ma siis õpin sellest, mis ma teile praegu räägin, ja vaatan, kuidas ennast selles suhtes parandada. Aga ma räägin nüüd teile konkreetselt kütuseaktsiisi tõusu mõjust lõpptarbijale. Kuna ma ei söanda siin esindada Eesti keskmist inimest või Eesti majanduslikult halvasti toime tulevat inimest, siis ma räägin iseenda näite varal. Ma läksin nimelt nende arutelude käigus korraks õue ja vaatasin üle oma auto parameetrid. Ma tuvastasin, et viimase 17 kuuga on see auto läbinud 57 000 kilomeetrit. See on nüüd see koht, millega ma ise rohelisena rahul ei ole. Seda on palju. Kütusekuluna 8 liitrit 100 kilomeetri peale teeb see 4238 krooni kuus. Seda on samuti palju ja seda saab endale lubada võib-olla Riigikogu liige. Aga läheme siit edasi. Kui see jagada ära päevadega, on see päeva kohta 141 krooni. Nii palju olen mina keskmiselt päevas kulutanud kütusele selle aja jooksul. Kui me arvestame seda ettepandud kütuseaktsiisi tõusu, mis koos käibemaksuga ühe liitri kohta teeb 54 senti, tähendab see päevas minu lisakulu kütusele 4 krooni 80 senti, see on pool tassi teed siin Riigikogu puhvetis ehk 145 krooni kuus.
Täna ma küsisin infotunnis ka peaministrilt, kas on legaalseid võimalusi aktsiisitõusust kõrvale hoida. Täiesti õigustatult puudutas ta sealjuures tubaka- ja alkoholiaktsiisi, kus aktsiisi maksmisest kõrvalehoidmise viis on väga lihtne: lihtsalt mitte tarbida tubakat ja alkoholi. Seda ei saa võib-olla öelda nüüd kütuste ja elektri kohta, sest päris ilma nendeta ei saa, aga ometi on legaalne võimalus vältida lisakulu, mis tuleb sellest ettepandud aktsiisitõusust – see on nimelt sääst. Sama arvutuse põhjal ma vaatasin, et rahaliselt samadesse raamidesse mahtumiseks, kus mina täna raiskava Riigikogu liikmena olen, peaksin ma tagama oma autol kütuse kokkuhoiu 3,5%, see tähendaks minu auto puhul keskmist kütusekulu 7,7 liitrit saja kilomeetri kohta. Olen jälginud oma sõidustiili ja pannud tähele, et kui ma kasutan neid juhtimis- ja autosõiduvõtteid, mida soovitavad autoõpetajad ning mis tagavad sujuva ja ökonoomse liikluse ning võimalikult väikese mõju keskkonnale, on minu auto kütusekulu 7,4 liitrit saja kilomeetri kohta. Ehk siis lihtsalt sellega, et ma pean kinni hea liiklemise tavadest, suudan ma rahalist kokkuhoidu tekitada rohkem, kui ma peaksin juurde maksma sellele kütusele, mida ma mittesäästvalt tarbin ka pärast aktsiisitõusu. Rääkigem ikkagi numbrite keeles ja konkreetse näite keeles sellest, kuidas mõjub aktsiisitõus lõpptarbijale ja räägime seda siis tõesti suhteliselt suure kütusekuluga Eesti elaniku näite varal. Kes veel sõidab 57 000 kilomeetrit 17 kuuga meie vabariigis? Ma arvan, et kui see kuu kokkuhoid, 141 krooni, oleks igaühele oma harjumuste, oma käitumise muutudes kättesaadav, saaks selle pealt üsna mitu tassi teed ja saiakesegi juurde. Tänan tähelepanu eest, head kolleegid!

Suur tänu! Palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Päris nauditav debatt! Võib-olla läheb veel paremaks, ma katsun teid üles kutsuda. Aga alustuseks tahan öelda seda, et ilmselt ei saa valitsusliidule, kellel on 50 häält, kuidagi ette heita, et nad toovad siia ühe dokumendi ja nende parlamendifraktsioonid püüavad siis seda edasi arendades hääli juurde leida. Küll aga saab neile ette heita seda, kui peaminister siit Riigikogu kõnepuldist või mõni teine minister kusagil mujal ütleb, et tema ei tea sellest mitte midagi. See on selgelt kvalifitseeritav lollitamisena ja niimoodi inimestele valetada ei tohi. Selles mõttes pean ma ütlema, et kolleeg Rõivas ajas siin ausat juttu ja oleks väga hea, kui ka keegi IRL-i saadikutest siia pulti tuleks ja räägiks ikka, kuidas see aktsiis siin tõuseb. Ja kui juba läks arveteõiendamiseks, siis, head sõbrad, kui te roheliselt planeedilt korraks Maa peale tagasi tuleksite, siis te näeksite, et tänu sellele, et on olnud tõsine ja tugev abi meie põllumeestele, kasutatakse meie põllumajanduses säästlikke ja loodussõbralikke mootoreid iga päevaga üha rohkem ning see efekt on saavutatud hoopis teiste meetoditega. Seetõttu ei ole ka mõtet siin õhtuülikooli pidada ja hakata neile meestele rääkima, et kuulge, tõstaks aktsiisi, siis te lähete kõik ühistusse. Niisugust õhtuülikooli võib pidada kusagil mujal. Ja raiskavale Riigikogu liikmele tahaks ka öelda, et ega tema pärast ei olegi muret. Tema saab oma asjaga hästi hakkama. Mul on mure nende inimeste pärast, kes ei ole Riigikogu liikmed ja kelle töötasu on palju väiksem. Nende töötu abiraha on palju väiksem, nad ei sõida neljarattaveolise Subaruga ja vaat nende taskust makstakse see kõik kinni. Ma ei ole rohelise, selle n-ö ökomaksureformi vaenlane. Aga kui te maa peale, kordan veel kord, tagasi tuleksite, siis võiksite vaadata, kuidas nendes riikides, kus seda reformi tehakse, need maksud jaotuvad, kui suured on otsesed maksud, kui suured on kaudsed maksud, kuidas need mõjutavad eri tulugruppe, kas maksustatakse omamist ka või mitte. Vaat seal on täiesti mõistlik rääkida n-ö tulupõhiste maksude asendamisest tarbimispõhistega, et sellega reguleerida. Aga meil te viite asja selleni, et see vaene talumees hakkab varsti hobusega võistlema Belgia talumehega, kes sõidab väga keskkonnasäästliku traktoriga. Lõpetage see muinasjutt ära ükskord!
Nüüd eelnõust endast, millest Taavi Rõivas kahjuks ei rääkinud. Tubakatootjad on rahanduskomisjonile veendunult väitnud, et see lootus, et täiendava tubakaaktsiisi tõusuga keegi ka 2010. aastal meie laod tubakat täis toob, ei täitu. Tahame, usume, tahame, ei usu.
Alkoholitootjad näitasid meile paberit Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonidelt, et 20%-ne alkoholiaktsiisi tõus jättis sisuliselt alkoholilt tulnud aktsiisitulu riigile samasuguseks. Kui keegi tahab uskuda, et me hakkasime siin Eesti riigis 20% vähem napsu võtma või soomlased siit vähem ostavad, uskugu. Mina seda uskuda ei taha. Kõigi nende aktsiisitõusude puhul, mis siin eelnõus on, ei ole musta turu kaup ainult elekter. Tõesti, ma ei usu, et keegi mustal turul elektrit teeb, võib-olla teeb, aga kõigi ülejäänute puhul me ainult toetame sellega musta turgu.
Tahan öelda üht: kui komisjon arutas neid nelja ettepanekut, siis, austatud Isamaa ja Res Publica Liidu Riigikogu fraktsiooni liikmed, mina isiklikult palusin komisjonil teha neli ettepanekut, mitte üks. Teie fraktsiooni esimees leidis, et see on vale ja me hääletasime seda ja otsustati teha üks. Teil oleks olnud täna võimalus langetada eriotstarbelise diislikütuse kohta otsus teistmoodi kui muudel juhtudel, aga see võeti teilt ära. Et te saaksite seda teha, teen ka mina ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Tänan! Palun kõnepulti kolleeg Toomas Trapido!

Proua juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tahaksin ma öelda, et tigedus kindlasti ei vii edasi – soovin seda lihtsalt markeerida. Aga ma teen lühidalt ja tahaksin siit esitada avalikult mõned küsimused põllumeestele ja tegelikult ka laiemalt avalikkusele. Küsimused on järgmised. Miks Skandinaavia ühistud ostavad sisse omale vaja minevaid sisendeid, näiteks väetist, umbes neli korda odavamalt kui ühistud Eestis? Mina tean, mis on vastus. Kas ka teie teate? Kas ka põllumehed teavad? Ilmselt teavad. Vastus on, et nende ühistegevus on sedavõrd arenenud, et nad saavad osta otse tootjatelt nii suurtes kogustes, et see on umbes neli korda odavam kui Eestis.
Kas Skandinaavia ühistutel on sellist probleemi nagu Eestis Eesti põllumeestel, et neile ütleb töötlev tööstus, millist hinda ta Eesti põllumehele maksab? Ei ole! Seal on niimoodi, et kas ütleb ühistu, millist hinda ta tahab, või on see töötlev tööstus üldsegi ühistu oma. Nii et Eestis on esimesed ühistuliikumise, ütleme, sellised moodsa ühistuliikumise alged olemas, aga arenguruumi on küll ja küll ja need on täiesti selged rahalised tulemused, rahalised kasud, mida sellest võib saada. Ma ütlen, et see kasu on kordi suurem ja püsivam, kui igasugused toetused, mis tõesti, nagu me näeme, ei ole stabiilsed ja olemuslikult ei saagi olla stabiilsed. Ei saa olla, et lõputult makstakse ühest kohast teise midagi kinni. Nii et ma loodan, et Eesti põllumehed ikkagi hakkavad neidsamu küsimusi sügavamalt läbi mõtlema ja kui neile ausalt vastatakse, siis ma arvan, et varsti see olukord muutub palju paremaks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Trapido! Palun nüüd, kolleeg Imre Sooäär, kaks minutit koha pealt!

Hea juhataja! Mul on väike täpsustus auväärt kolleegi Jaanus Marrandi sõnavõtule, kus ta ütles, et me räägime siin põllumajandustoetuste puhul Euroopa rahast ja tahtest, aga peaksime rääkima Eesti enda rahast ja tahtest. Tuletan heale kolleegile meelde, et Eesti ongi juba Euroopas ja Euroopa raha on ka meie raha, kuna teatavasti kõikidel struktuurifondidel on siseriiklik kaasfinantseerimine, mis tuleb ka meie eelarvest. Päris kindlasti vajavad põllumehed toetust ja respekti ning seda rohkem, kui me praeguse eelarve juures suudame pakkuda, aga ei maksa siin müstifitseerida, et Euroopa on kusagil kaugel ja meie siin. Lissaboni lepe on ratifitseeritud ja me olemegi Euroopa. Aitäh!

Suur tänu! Palun kaks minutit koha pealt, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Proua esimees! Kuulan ja imestan, et kütuseaktsiisimaks on hea relv kollektiivsete majandite moodustamiseks põllumajanduses. Tegelikult on aktsiisimaks mõeldud selleks, et hoida teed korras. Põllumees oma traktoriga tee peal ei sõida, ta sõidab põllul. Tähendab selle jutu suund on roheliste poolt minu arvates selles mõttes niivõrd vale. See ei ole see seltskond ega see teema, kus aktsiisijuttu rääkida. Aitäh!

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, repliik!

Tänan! Minu repliik on heale kolleegile Reformierakonnast. Mina rääkisin just nimelt asja lahti, mitte ei müstifitseerinud. Müstifitseerimine on see, kui rääkida, et meil on mingi müstiline neli miljardit krooni, mis kogu aeg kasvab. See raha on meie eelarves just nimelt tõesti tänu sellele, et me oleme Euroopa Liidu liikmed ja see on suures osas Euroopa Liidu rahvaste tahe, mida ei ole väga suures osas meie enda poliitiline eliit soovinud kinnitada. Tegelikku, meie Eesti riigi poliitilist tahet selles majandusolukorras näitab väga selgelt see, kui palju meie oma maksumaksjate rahast soovime täiendavalt maksta otsetoetusi või toetusi põllumeestele. Nii et räägime ikkagi asjadest täpselt nii, nagu nad on, ilma müstifitseerimata.

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme nüüd muudatusettepaneku läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on üks muudatusettepanek, mille on esitanud rahanduskomisjon ja mida on arvestatud täielikult. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Hea meelega. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 28, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Lugupeetud kolleegid! Kuna nii Keskerakonna kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 585 teine lugemine katkestada, siis  tuleb meil ka see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada eelnõu 585 teine lugemine. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 51. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 585 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse eelnõu 586 ja 553 teist lugemist. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Taavi Rõivase!

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 19. novembri ja 23. novembri istungitel. Eelnõu algataja esindajana osalesid komisjoni istungil Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja nõunik Elo Haugas. Rahanduskomisjon otsustas ühendada Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kandis numbrit 586, ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse §-de 4 ja 23 muutmise seaduse eelnõu, mis kandis numbrit 553. Komisjoni sellesisulise otsuse poolt olid eranditult kõik komisjoni liikmed.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas eelnõu kohta kolm muudatusettepanekut, mis komisjoni toetust paraku ei leidnud. Muudatusettepanekute sisuks oli esiteks tõsta tulumaksumäära ja kehtestada 24%-line tulumaksumäär ja teiseks langetada käibemaksumäära ja kehtestada 19%-line käibemaksumäär. Juhin tähelepanu, et mõlemad muudatused oleksid muudatusettepaneku esitaja plaani järgi jõustunud 1. jaanuarist 2010. Kolmandaks tehti ettepanek kaotada piirang, mis ei võimalda haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit majandusaastas kasutusele võtta rohkem kui 7% ulatuses eelmisel kalendriaastal haigekassa eelarves ette nähtud tervishoiuteenuste kuludest. Teadupärast lubab kehtiv seadus haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit majandusaastas kasutusele võtta kuni 30% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7% eelmisel kalendriaastal haigekassa eelarves ette nähtud tervishoiuteenuste kuludest.
Rahanduskomisjon otsustas teha eelnõus ühe normitehnilise täpsustuse. Selle tulemusel jõustub ka eelnõu § 2 järgmise aasta 1. jaanuarist, mitte üldkorras. Rahanduskomisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Juhul, kui eelnõu teine lugemine täna lõpetatakse, teeb rahanduskomisjon ettepaneku saata eelnõu kolmandale lugemisele ja panna lõpphääletusele homme, s.o 26. novembril. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Kuna komisjoni kaasettekandja pidas vajalikuks juhtida tähelepanu, et need muudatusettepanekud, mida sotsiaaldemokraadid esitasid, peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2010, siis võib-olla oleksid sa nii hea ja tutvustaksid saalile, millal kogu ülejäänud seadus jõustub, kaasa arvatud maksumäärade muudatused.

Aitäh! Ka ülejäänud seadus jõustub nii, nagu on seaduseelnõu §-s 3 küllalt selgelt kirjas, et käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril. Miks ma selle eraldi välja tõin? Asi on selles, et teadupärast suvel, kui me muutsime käibemaksumäära, jäi eelnõu vastuvõtmise ja väljakuulutamise ning Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise vahele liiga vähe aega. See oli asi, millele juhtis tähelepanu õiguskantsler, see oli asi, mille me tegelikult ka ju omaks võtsime ja tunnistasime, et tõesti see oli liiga kiire ja see sai tehtud ainult väga erandlikel asjaoludel, sest kui tol hetkel oleks antud oluliselt pikem üleminekuaeg, oleks selle muudatuse rahaline mõju olnud riigi jaoks palju väiksem.
Käesoleval juhul ei näe ma nii karjuvat vajadust nii tulumaksu- kui käibemaksumäära ühekorraga muuta taas kord nii lühikese etteteatamistähtajaga. Ma juhin tähelepanu, et ka suvel, kui me käibemaksumäära muutsime, ütlesid mitmed ettevõtjad, eeskätt jaekaupmehed, et kõige hullem, mis saaks juhtuda, oleks see, kui nüüd hakataks tagasi muutma, sest kõik need probleemid, mis neil tekkisid eeskätt seoses hinnasiltide muutmisega, tekiksid nüüd uuesti. See on see põhjus, miks ma pidasin vajalikuks rõhutada, et need muudatusettepanekud seisnevad tegelikult nii tulumaksu- kui käibemaksumäära väga olulises muutmises, ja arvestades seda, et ka selle seaduse vastuvõtmise, väljakuulutamise ja jõustumise vahele jäävad pühad – täpselt nii, nagu see oli suvel, kui oli jaanipäev ja võidupüha, nüüd tulevad jõulupühad –, on olukorrad liigagi sarnased, me peame olema õppinud suvisest kogemusest.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh, juhataja! Hea Riigikogu! Ma teen tõesti lühidalt. Meie ettepanekud on viia Eesti nende fiskaalpoliitiliste ülesannete juurde teistsugusel moel. Vahe on lihtsalt selles, et kui nii see seadus kui ka eelmisena arutatud seadus teeb kellelegi elu järgmine aasta 500 krooni kallimaks, kui tema praegune sissetulek on 5000 krooni, siis tema lihtsalt peab sellest 5000 kroonist need 500 leidma, aga meie teiega siin – kuna jutt juba meie peale täna läks – võtame selle sellest rahast, mis meil iga kuu üle jääb ja seetõttu meie teiega ei osale selle inimesega võrdsel määral selles panustamises. Meie ettepanek oleks olnud, et me oleksime seda teinud kõik koos.
Aga sellegipoolest paneme oma muudatusettepanekud hääletusele ja loodame, et võib-olla järsku keegi toetabki neid. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Selle seaduseelnõu kohta on esitatud viis muudatusettepanekut. Esimene on juhtivkomisjonilt. Teine on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid! Läheme hääletuse juurde. Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun veel kord, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Hea meelega! Hea Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Viimase, viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ja see on leidnud täielikku arvestamist. Kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 586 ja 553 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme kolleeg Mailis Repsi!

Eelnõu 588 esimene lugemine toimus s.a 28. oktoobril. Komisjon palus esitada eelnõu kohta muudatusettepanekud 11. novembriks 2009. Muudatusettepanekuid ei laekunud. Oma 17. novembri istungil arutas komisjon eelnõu 588 edasist menetlemist ning otsustas suunata eelnõu teisele lugemisele – poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu 0, erapooletuid samuti 0 – s.a 25. novembriks ja teha komisjonipoolne ettepanek teine lugemine lõpetada. Kuna eelnõu teksti ei ole muudetud, esitab kultuurikomisjon teisele lugemisele eelnõu esimese lugemise teksti. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid ei tehtud. Seaduseelnõu 588 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Taavi Rõivase!

Austatud esimees! Lugupeetud ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas selle eelnõu muudatusettepanekuid 19. novembri ja 23. novembri istungil. Koostöös eelnõu algatajatega otsustas komisjon teha eelnõu kohta kuus muudatusettepanekut, mis on peamiselt sätte mõtet täpsustavat laadi. Eelnõu tekstis on tehtud ka keelelisi ja tehnilisi muudatusi. Muudatusettepanekud 1–4 täpsustavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses kavandatud muudatusi. Esimese muudatusettepanekuga täpsustatakse kohustatud isiku kohustusi sisemiste turvameetmete rakendamisel. Teise muudatusettepaneku eesmärk on sätestada üheselt mõistetavalt, et kohustatud isik peab teatamiskohustuse 500 000-kroonise sularahatehingu puhul täitma viivitamatult. Kolmanda muudatusettepanekuga sätestatakse üheselt mõistetavalt rahapesu andmebüroo õigus rakendada kehtivas seaduses ette nähtud 60-ööpäevast piirangut lisaks lõikes 1 sätestatud 30-päevasele tähtajale. Neljas muudatusettepanek on eelnõu sõnastust täpsustavat laadi. Rõhutatakse, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete üle teostab Finantsinspektsioon järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud korras. Viies muudatusettepanek on tehtud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu initsiatiivil, kes pöördusid eelnõu algatajate poole ettepanekuga täpsustada eelnõu § 3 punkti 1 sõnastust.  Eelnõuga võrreldes on tehtud veel üks erisus. Eraldi lõikesse on lülitatud telefonside pakkujatele kehtestatavad kohustused ja ringhäälinguettevõtjatele kehtestatavad kohustused. Kuues muudatusettepanek on tehnilist laadi. Eelnõu § 3 punktis 3 oli esitatud kõigi § 56¹ kaheksa lõike tekst, samas muuta soovitakse üksnes esimest lõiget. Selleks, et paremini välja tuua muudatuse sisu, esitatakse üksnes muudetava sätte tekst.
Rahanduskomisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Juhul, kui eelnõu teine lugemine täna lõpetatakse, teeb rahanduskomisjon ettepaneku saata eelnõu kolmandale lugemisele ja panna lõpphääletusele homme, s.o 26. novembril. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on kuus muudatusettepanekut. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies ja kuues. Kõik muudatusettepanekud on esitanud juhtivkomisjon ja need on leidnud täielikku arvestamist. Seaduseelnõu 589 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun maaelukomisjoni liikme kolleeg Rein Aidma!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Maaelukomisjon luges loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 23. novembril. Pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist täiskogus s.a 11. novembril Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Maaelukomisjon ise sõnastas koostöös Põllumajandusministeeriumi esindajatega viis eelnõu teksti täpsustavat ja redaktsioonilist muudatusettepanekut. Esimene täpsustab loomatauditõrje seaduses, et bioohutusmeetmena tuleb nakkust edasikandvat materjali korrapäraselt puhastada ja desinfitseerida. Teine muudatusettepanek täpsustab, mis puhul PRIA keeldub põllumajandusloomade registrisse kande tegemisest. Kolmas muudatusettepanek täiendab käesolevat seaduseelnõu sellega, et loomade kokkutoomisega seotud ürituste teates märgitakse lisaks looma päritoluriigile ka päritolupiirkond. Need andmed on vajalikud, et hinnata loomade kokkutoomisega seotud ohte võimaliku loomataudi levikuks. Vastavalt rahvusvahelisele episootiate büroo maismaaloomade tervisekoodeksile võib riik tunnistada taudivabaks mitte kogu riigi territooriumi, vaid ka ühe selle piirkonna. Neljandas muudatusettepanekus täpsustatakse eelnõu redaktsiooniliselt nõudega, et taudikahjutoetuse vähendamisel järgitaks taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Viies muudatusettepanek parandab viitevea veterinaarkorralduse seaduses. Eelnõus on tehtud veel mitmeid väiksemaid keelelisi ja tehnilisi muudatusi. Kogu täpne viidete, numbrite ja paragrahvide tekst on antud seletuskirjas, mis maaelukomisjon on 23. novembril eelnõu teise lugemise teksti juurde esitanud. Maaelukomisjon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine 25. novembril lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Rein Aidma! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame nüüd läbi muudatusettepanekud, mida on viis. Esimene, teine, kolmas, neljas ja viies. Need on esitanud juhtivkomisjon ja nad on leidnud täielikku arvestamist. Seaduseelnõu 600 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni liikme kolleeg Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjoni 19. novembri koosolekul toimus Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 603, arutelu eesmärgiga üle vaadata kõik muudatusettepanekud, mis olid õigeaegselt laekunud. Komisjoni istungile olid kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler siseturu alal Merike Kompus, siseturuosakonna kaubandustalituse juhataja Anne Laar, sama osakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse nõunik Ago Pelisaar ja peaspetsialist Andres Ruubas. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta tähtajaks, mis oli 17. november kell 12, Riigikogu fraktsioonidelt, komisjonidelt ega liikmetelt ei laekunud. Küll aga tegi muudatusettepanekuid eelnõu algataja ning need said siis ka läbi arutatud nii töögrupi kui majanduskomisjoni tasemel. Muudatusettepanekutega 1–13 – kokku on 14 muudatusettepanekut – on tehtud valdavalt teksti korrastavaid ja täpsustavaid tehnilisi muudatusi. Ma annaksin teile kiiresti ülevaate muudatusettepanekutest 1–13.
Muudatusettepanekus nr 1 tehti redaktsiooniline muudatus. Õigusselguse huvides sai muudatusettepaneku nr 1 esimeses lõikes sõnastust täpsustatud ning teises lõikes täpsustati teenuse osutaja mõistet füüsilise isiku osas, mille kohaselt on teenuse osutaja Eesti elamisluba omav välismaalane välismaalase seaduse tähenduses, Eesti või teise lepinguriigi kodanik või Eestis või teises lepinguriigis asutatud juriidiline isik. Muudatusettepaneku poolt olid kõik 9 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Teine muudatusettepanek oli selline, et välja jäeti üldhuviteenuse mõiste, kuna puudus vajadus defineerida seda selle seaduse tähenduses. Seda mõistet ei kasutata tegelikult reaalselt selles eelnõus. Kõik 9 komisjoni liiget olid poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Kolmas muudatusettepanek on jällegi redaktsiooniline. Ühtse kontaktpunkti kaudu tehakse teenuse osutamise kohta kättesaadavaks teave, mille hulka kuulub muu hulgas ka teatamiskohustus, registreerimiskohustus ja muud loakohustused, mis kohalduvad tegevusala suhtes, et sellel tegevusalal õiguspäraselt tegutseda. Kui isik soovib teatud tegevusalal tegutseda, siis vastavalt tema tehtud päringus nimetatud tegevusalale on tal võimalik saada teavet õigusaktidega kehtestatud nõuete kohta, mida tal tuleb täita, et sellel tegevusalal õiguspäraselt tegutseda. See oli kolmanda muudatusettepaneku üldine ülevaade. Jällegi olid kõik 9 komisjoni liiget poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Neljas muudatusettepanek on samamoodi redaktsiooniline. On välja jäetud sõna "täielikult". Poolt olid kõik 9 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Viies muudatusettepanek täpsustab samamoodi redaktsiooni, sealhulgas teenuse osutajate arvu piiramise osas, mille kohaselt § 8 lõikes 1 sätestatud tingimus oli piirata teenuse osutajate arvu seadusega sätestatud juhtudel, ning §-s 9 on mõiste "õiglane tulu" asendatud Eestis enam kasutusel oleva mõistega "põhjendatud tulu". Lõikes 4 on täpsustatud redaktsiooni, tagades muudatusega ka nende isikute huve, kes ei ole esitanud taotlust. Jällegi olid kõik 9 komisjoni liiget poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Kuuenda muudatusettepaneku redaktsiooniline muudatus sätestab minimaalse kohustusliku teabe vajaduse, mida vastus peab sisaldama. Sisuliselt pandi juurde üks sõna – "vähemalt". Kõik 9 komisjoni liiget olid poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seitsmes muudatusettepanek on samamoodi redaktsiooniline. Kõik 9 komisjoni liiget olid poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Kaheksas muudatusettepanek on samuti redaktsiooniline. Paragrahvi 12 sissejuhatavast lauseosast on välja jäetud viide lõikele 2,  kordab sisuliselt seda lõikes 2 kehtestatud nõuet. Punkti 5 muudatusega on laiendatud nõuet ka tegevuskoha suhtes, mis on kooskõlas teenuse direktiivi mõistega. Kõik 9 komisjoni liiget olid poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Üheksas muudatusettepanek on samamoodi redaktsiooniline. Õigusselguse huvides on redaktsiooni ühtlustatud ehk sellesama § 12 lõikes 4 on viide toote nõuetele vastavuse seadusele, mis on veel eelnõu staadiumis, asendatud viitega kehtivale seadusele. Kõik 9 komisjoni liiget olid poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Kümnendas muudatusettepanekus on § 14 lõikes 1 asendatud sõna "isikukood" sõnaga "registrikood". Põhjus on selles, et vastavalt äriseadustiku § 3 lõike 2 muudatusele peab alates 1. jaanuarist 2009 füüsilisest isikust ettevõtja enne oma tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse ning enne nimetatud seadusmuudatust tegutsenud FIE-d peavad olema kantud äriregistrisse 1. jaanuarist 2010, mistõttu on kõikidel FIE-del registrikood. Jällegi olid kõik 9 komisjoni liiget  poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Nii et on arvestatud täielikult.
11. muudatusettepanek on samamoodi redaktsiooniline, kõik 9 komisjoni liiget olid poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. 12. on samamoodi redaktsiooniline, täpsustati sõnastust. Kõik 9 komisjoni liiget olid poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. 13. on samamoodi redaktsiooniline. Täpsustati sõnastuslikku poolt, nüüd on "selles valdkonnas" ja "selle valdkonna pädevale asutusele". Kõik 9 komisjoni liiget olid poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Muudatusettepaneku 14 ehk siis viimase muudatusettepaneku kohta andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler täiendava ülevaate. Paljudes ohutusseadustes – neid on siin kokku 11, mis muutmisele lähevad – on vastavalt teenuse direktiivile vaja avada teenuste turg. See puudutab ka tehnilise kontrolli teostamise toiminguid, mis on ka teenus ja mis seni on antud riigi asutatud äriühingu pädevusse. Eestis on selleks osaühing Tehnokontrollikeskus. Seoses teenuste direktiivi ja majandusliku arenguga on eelnõu algataja välja töötanud ja majanduskomisjonile esitanud vastavad muudatused, sest teenuseturul tuleb kaotada monopoolne seisund ning avada tuleb lisaks teistele teenustele ka tehnilise kontrolli turg, mis paljudes teistes Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides on avatud. Seega on siis muudatusettepanekus 14 muudetud teenust, teenuse pakkujat ja teenuse kasutajat puudutavaid ning muid sellega seonduvaid sätteid.
Parema selguse huvides käiksin võib-olla selle 14. muudatusettepaneku kiirelt läbi. Kuna siin on päris mitu seadust, siis ma püüan anda ka kiire ülevaate kõigile saalis viibijatele. Mis meil siin on? Kui vaadata, siis 14. muudatusettepaneku võib liigendada päris mitmeks punktiks. Esimene punkt, võiks öelda alapunkt, on Eesti teabevärava mõiste. Avaliku teabe seadust täiendatakse §-ga 32¹. Selle rakendussättega aidatakse kaasa ühtse kontaktpunkti käivitamisele Eestis. Internetiaadressil www.eesti.ee asub teabevärav eesti.ee, mis toob kasutajateni avaliku sektori teavet ning e-teenuseid eesmärgiga tõsta kasutajate teenindamise kvaliteeti avalike teenuste ühetaolise ja keskse esitamise kaudu ning luua võimalus avaliku sektori efektiivsuse suurendamiseks, pakkudes e-teenusteks sobivat raamistikku avalikke ülesandeid täitvatele asutustele. Nii et selline teabevärav. Siin ma tahaksin lisada seda, et komisjoni liige Hannes Astok tegi ettepaneku, mida me hakkame komisjonis arutama, kuna see seaduseelnõu läheb katkestamisele – komisjon on sellise ettepaneku teinud. Komisjon hakkab siis kindlasti pärast katkestamist arutama ettepanekut täiendada paragrahvi, lisades sinna mõned sõnad, et ei oleks mitte lihtsalt, et Eesti teabevärav on veebileht, vaid tuua näiteks sisse, et Eesti teabevärav on veebileht, mis asub aadressil www.eesti.ee. Eks siis arutame seda, kas see võiks nii olla või mitte. Aga igal juhul on siis praegu ülevaade sellest n-ö esimesest alalõigust.
Ehitusseaduse muutmine tuleb selle 14. muudatusettepaneku sees, samamoodi teenuste direktiivi kohaselt ei või nõuda ajutisel teenuse osutamisel registreerimist. See on artikkel 16. Senine Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõtja kohustus olla majandustegevuse registris registreeritud on asendatud pehmema kohustusega teavitada selles valdkonnas järelevalvet tegevat Tehnilise Järelevalve Ametit. Elektriohutusseadusega on samamoodi. Kehtiv elektriohutusseadus nõuab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ettevõtjalt Eestis elektritööde tehnilist kontrolli tehes samuti registreerimist majandustegevuse registris. Sellist nõuet lähtuvalt teenuste direktiivist kehtestada ei või, seetõttu on sellised sätted asendatud väljapakutud muudatustega. Kaevandamisseadus nõuab samamoodi ajutisel tegutsemisel registreerimist majandustegevuse registris. Sellist nõuet teenuste direktiivist lähtudes kehtestada ei või, see on asendatud selle sõnastusega, mis teil laudadel on. Küttegaasi ohutuse ning lifti ja köistee ohutuse seaduse puhul on samad põhimõtted, samad nõuded.
Muudame ka maapõueseadust. Tegemist on kaevandamisseaduses tehtavate muudatustega seonduvate muudatustega. Maapõueseadus viitab mitmes sättes kaevandamisseaduse kohaselt majandustegevuse registris registreeritud isikule. Arvestades aga kaevandamisseaduses tehtavaid muudatusi, mille kohaselt kõiki kaevandamisseaduse kohaldusalas tegutsevaid isikuid ei registreeritagi majandustegevuse registris, on sellised sätted maapõueseaduses muudetud kaevandamisseadusega vastuolus. Siin on tehtud vastavad muudatused.
Masina ohutuse seaduses on tehtud muudatus. Muinsuskaitseseaduses on lõigete tekstid  viidud kooskõlla kehtiva majandustegevuse registri seaduse vastavate asjakohaste sätetega. Kehtiva seaduse kohaselt Muinsuskaitseameti poolt heaks kiidetud tööde loetelu esitamise nõue ei võimalda teises liikmesriigis sooritatud tööde esitamist. Seega ei ole selle seaduse tähenduses välisriigi isikul võimalik Eestis vastutava spetsialisti tegevusluba saada, kui ta on oma tööd sooritanud väljaspool Eestit, ning vastav osa seaduse tekstist on siis välja jäetud.
Relvaseaduses on päris mitu muudatust. Seadusest jäetakse välja nõue, et vastutav isik peab olema Eesti kodanik, kes elab ka alaliselt Eestis. Selline nõue on vastuolus teenuste direktiivi artikliga 14. Paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 1¹ selle tõttu, et relvaseadust täiendatakse selguse huvides sättega, mille kohaselt igal juhul on vaja relvaseadusega reguleeritud tegevusalade puhul saada vastav tegevusluba. Vastavalt teenuste direktiivile võib isik osutada teenust teises liikmesriigis ilma selle teise liikmesriigi loakohustusi täitmata. Loakohustuse kehtivust võib küll ka sellise isiku suhtes laiendada, kui see on põhjendatud olulise avaliku huviga. Relvaseadusega reguleeritud tegevusalad ongi sellised, kus julgeolekukaalutlusel ei ole mõistlik võimaldada teise riigi isikutel ilma Eestis tegevusluba omandamata tegutseda. Siin on veel muudatusi. Surveseadme ohutuse seaduses toimuvad muudatused. Jällegi kõik vastavalt eespool mainitud kommentaaridega.
Lõpuks siis sellessamas muudatusettepanekus on seaduse jõustamine, see on § 35. Nüüd ta jõustuks kahes etapis, seaduse üldosa jõustuks 28. detsembril, nii nagu on ka ette nähtud ja on eeldatud, küll aga siis selles viimases muudatusettepanekus olevad punktid jõustuksid 2010. aasta 1. oktoobril. Selle 14. muudatusettepaneku poolt olid ka kõik 9 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. 14. muudatusettepaneku menetlemisel ja hääletamisel avaldati arvamust – kuigi tõesti keegi vastu ei olnud –, et muudatusettepanekute maht on ikka suhteliselt suur. Kõik need ettepanekud olid tulnud eelnõu algataja enda poolt ja olid iseenesest vajalikud, aga ikkagi oli neid suhteliselt palju. Tehti ettepanek, et teise lugemise võiks katkestada ja võtta korraks veel aeg maha ja vaadata, äkki tuleb midagi veel juurde. Nii lepitigi kokku. Lõpuks jõudis komisjon kokkuleppele saata Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu 603 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 25. novembril ehk täna, teha täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. november kell 18. Komisjoni liikmed toetasid esitatud ettepanekuid konsensusega, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Aitäh teile!

Aitäh, kolleeg Sven Sester, põhjaliku ettekande eest! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on siin tervenisti 14. Esimene, teine, kolmas on juhtivkomisjoni esitatud. 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12. on esitanud juhtivkomisjon. 13. ja 14. on esitanud juhtivkomisjon. Ettepanekud on leidnud täielikku arvestamist. Aga kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine katkestada, siis määran eelnõu 603 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 26. novembri kell 18. Eelnõu 603 teine lugemine on katkestatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun maaelukomisjoni liikme kolleeg Kaia Iva!

Austatud proua esimees! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 608 19. novembril. Istungile olid kutsutud vastavaid kommentaare ning küsimustele vastuseid andma Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusk ning õigusosakonna nõunik Diana Rammul. Istungil osales 6 komisjoni liiget, puudus 3.
Pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist täiskogus selle aasta 11. novembril Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Maaelukomisjon ise sõnastas koostöös Põllumajandusministeeriumi esindajatega neli teksti täpsustavat ja redaktsioonilist muudatusettepanekut. Lisaks sellele on eelnõus tehtud mitmeid väiksemaid keelelisi ja tehnilisi parandusi ning sellel istungil võttis komisjon vastu otsuse suunata eelnõu teisele lugemisele ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada.
Kuid komisjon kogunes selle eelnõu arutelule veel teist korda ja tegi seda täna. Mis seda tingis? Ilmnes, et eelnõus on vaja teha veel paar täiendavat muudatust. Nimelt vabastab praegune riigilõivuseadus rea asutusi riigilõivu tasumisest asutusesisese toitlustamise järelevalvetoimingute eest. Kuna toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise tulemusena asendub riigilõivu maksmise kohustus järelevalvetasu maksmise kohustusega, siis tuleks senise praktika jätkumiseks lisada eeltoodud erandit sisaldav säte järelevalvetasu maksmisest vabastamise kohta ka toiduseadusesse ning seetõttu tuleks teine lugemine katkestada ja määrata uus muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.
Sellel istungil, mis, nagu öeldud, toimus täna, 25. novembril, otsustas komisjon teha Riigikogu täiskogule ettepanek toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 608 teine lugemine 25. novembril 2009 katkestada ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. november 2009 kell 11. Kõik otsused mõlemal istungil võttis komisjon vastu konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kaia Iva! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on ka neli muudatusettepanekut. Esimese, teise, kolmanda ja neljanda on esitanud juhtivkomisjon ja neid on täielikult arvestatud. Kuna juhtivkomisjon tegi ettepaneku seaduseelnõu 608 teine lugemine katkestada, siis määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 26. novembri kell 11. Eelnõu 608 teine lugemine on katkestatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on Riigikogu menetlusse esitanud Keskkonnaministeeriumis ette valmistatud piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon, mis on tuntud Espoo konventsiooni nime all, sõlmiti 1991. aastal ja see konventsioon sätestab, et piiriülese keskkonnamõju hindamine toimub konventsiooni osapoolte vahel siis, kui kavandatav tegevus võib põhjustada olulist kahjulikku piiriülest mõju. Käesoleva eelnõu kohaselt on Eestil kavas ratifitseerida nii konventsiooni kaks muudatust kui ka protokoll. Järgnevalt käsitlen siis mõningaid olulisemaid konventsiooni muudatuste ja protokolli sätteid.
Esiteks, konventsiooni esimene muudatus annab avalikkusele senisest laialdasemad võimalused osaleda piiriülese keskkonnamõju hindamises. Konventsiooni mõistes kuuluvad avalikkuse hulka üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Konventsiooni muudatustega on avardatud mõistet "avalikkus", võimaldades edaspidi erinevatel ühendustel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja rühmadel osaleda piiriülese keskkonnamõju hindamises. Teiseks, konventsiooni teine parandus sisaldab konventsiooni mõttes veelgi olulisemaid punkte. Esiteks sätestatakse, et kui päritoluriik koostab enne kavandatava tegevuse piiriülese keskkonnamõju hindamist ja aruande koostamist keskkonnamõju hindamise lähteülesande, siis võimaldatakse mõjutatavatel riikidel selles menetluses osaleda. Ja teiseks, konventsiooni teise parandusega võimaldatakse konventsiooni osalistel koostada protokolle ja kehtestada protseduure konventsiooni nõuete jälgimiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll käsitleb kavade, programmide, poliitika ja õigusaktide eelnõude keskkonnamõju strateegilist hindamist. Protokolli eesmärk on tagada kavade ja programmide koostamisel keskkonnaalaste tingimustega, sealhulgas tervisekaalutlustega arvestamine, kaasates üldsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi, andes võimaluse tutvuda keskkonnamõju hinnanguga ning esitada selle kohta küsimusi, ettepanekuid ja ka vastuväiteid. Esitades kõnesoleva seaduseelnõu Riigikogule, peame oluliseks Espoo konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli jõustumist, eesmärkide täitumist, samuti soovime täita Euroopa Ühenduse ootusi. Ratifitseerimine ei too kaasa kulutusi riigieelarvest ega täiendavaid kulutusi isikutele. Ka ei ole ette näha tulusid riigieelarvesse. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Rein Ratase!

Auväärt proua esimees! Kiiduväärt keskkonnaminister! Hea Riigikogu! Keskkonnakomisjon arutas oma s.a 10. novembri koosolekul piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 601. Selgitusi andsid komisjoni koosolekule kutsutud Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Rainer Persidski ja Keskkonnaameti keskkonnaosakonna keskkonnakorralduse peaspetsialist Irma Pakkonen.
Keskkonnakomisjon leidis, et tegemist on väga väärt seaduseelnõuga, eriti rõhutades seda osa, mis puudutab keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimist. Menetluslikud otsused võeti keskkonnakomisjonis vastu ühehäälselt, kusjuures otsustati lõpetada piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 9. detsember kell 16. Olen rääkinud!

Suur tänu, kolleeg Rein Ratas! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 9. detsembri kell 16. Eelnõu 601 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ja juba tuleb ettekandjaks justiitsminister Rein Lang.

Väga austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed Kalev Kotkas, Ülle Rajasalu, Silver Meikar, Mart Jüssi, Raivo Järvi, Robert Antropov ja Rein Ratas! Hea kolleeg Jaanus Tamkivi!
Loomulikult on tegemist väga hea eelnõuga. Ja nagu pealkirjast võib järeldada, muudetakse kokku nelja seadust. Eelnõu esmane eesmärk on sätestada seadusega kohtuekspertiisi hinnad, et tagada hindade kehtestamise protsessi kooskõla põhiseadusega. Eelnõuga kehtestatakse fikseeritud hinnad ka kohtupsühhiaatriaekspertiisidele ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisidele. Ajakohastatakse ka kohtuekspertiisiseaduses kasutatavaid termineid ja tehakse muudatusi riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja pidamisse, sealhulgas viiakse see kohustus Justiitsministeeriumilt üle Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Eelnõuga muudetakse eelkõige kohtuekspertiisiseadust. Teisi seadusi muudetakse eelkõige kohtuekspertiisi puudutavates küsimustes. Ja nüüd siis peamised muudatused.
Kõige enam muudetakse kohtuekspertiisiseadust. Selles seaduses kehtestatakse varem Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ehk siis EKEI-s tehtavate ekspertiiside hinnad, mis on arvutatud kulupõhiselt keskmiste hindadena. Kehtiv hinnakiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2001. aasta määrusega, mis ei vasta sellise tasu kehtestamise vormi nõuetele ega ka ekspertiisiasutuse praegustele tegelikele kulutustele. EKEI-le sätestatakse tingimused, mille alusel saab EKEI hakata eelkõige eraisikutele tegema tasulisi uuringuid, mida tasustatakse ekspertiisidega sama hinnakirja alusel. Tasulise uuringu tegemise õiguse andmine asutusele on põhjendatud sellega, et ekspertiisiasutusel on kohtuekspertiisialaste eriteadmiste kontsentratsioon ja eriseadmed olemas. Tasulisi uuringuid on Eestis ka varem tehtud ja sellega tegeles Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo, mida vanasti tunti EKEB-i nime all. EKEB-is tehti tasu eest peamiselt DNA-uuringuid põlvnemise tuvastamiseks.
Viimane muudatus kohtuekspertiisiseaduses on see, et riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja pidamine antakse üle Justiitsministeeriumilt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.
Kriminaalmenetluse seadustikus ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatakse eksperdile, spetsialistidele ja tõlgile makstava tunnitasu alam- ja ülempiirid, ühtlasi viiakse menetlusvälisele isikule seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulude hüvitamine üle kohtuekspertiisiseadusesse.
Surma põhjuse tuvastamise seaduses antakse surma fakti tuvastamise õigus ka kohtuarstiteaduse eriala arstile-residendile. Ühtlasi täpsustatakse kohtuarstlikule lahangule saatmise aluseid ja esitatakse välispõhjusest tingitud surma mõiste.
Veel täpsustatakse kohtuarstide tervishoiuteenust tõendavate dokumentide esitamise korda ning antakse surnu ravi- ja perearstile õigus saada kohtuarstilt kirjaliku päringu teel andmeid surma põhjustanud haiguse ja selle kulgemise kohta.
Minu poolt on sellega kõik ja ühtlasi toetan täielikult Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Suur tänu!

Suur tänu, härra justiitsminister! Aga teile on ka küsimus. Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ka mina ei kahtle selle eelnõu headuses ja tahaksin hoopis küsida seda, et kas sa võiksid laiendada oma tervitusi ka nendele Riigikogu liikmetele, kes ei vaadanud sinu meeliülendavat esitust mitte siit Riigikogu saalist, vaid oma töökabinettidest kaamera vahendusel.

Suur tänu! Austatud Riigikogu liikmed Trivimi Velliste, Tõnis Kõiv, Väino Linde, te olete teretulnud sellele istungile! Ma ütlen seda lihtsalt juhataja nimel, kui lubate.

Jah, aga ma palun ikkagi jääda seaduseelnõu arutluse juurde! Aitäh veel kord, härra justiitsminister! Nüüd ma palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Robert Antropovi!

Hiliste tundide lugupidamisega, proua Riigikogu esimees, head kolleegid! Justiitsministri poolt tutvustatud seaduseelnõu arutati õiguskomisjonis 16. novembril ja lubage, et ma kannan lühidalt ette, mis komisjonis asjast arvati.
Olles ise varasemast ajast teemaga pisut kursis olnud, võin kindlalt väita, et mul on hea meel, et kohtuekspertiisi süsteem Eestis on arenenud sihikindlalt ja tulemuslikult, mille tulemusena kahest kunagi väga väikesest laborist – politsei- ja kohtumeditsiini laborist – on saanud koguni Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, mis on, ma väidaksin, Euroopa üks parimaid oma õigusliku regulatsiooni ja tehnilise taseme poolest.
Seaduseelnõul on kolm eesmärki. Korrigeerida tuleks hinnad, sest elu on edasi läinud, eelmised teenuste hinnad pärinevad aastast 2001. Samuti lubatakse seaduseelnõuga teha nüüdsest, kui seadus jõustub, ekspertiise ka eraisikutele ja menetlusest väljas olevatele subjektidele. Sellega lihtsalt avatakse kohtuekspertiisi praegune potentsiaal, oskused ja teadmised kõigile, kes vajavad neid uuringuid ning samuti võimaldab selliste tasuliste uuringute tegemine vältida väga paljusid kohtuprotsesse, mis võib-olla ei ole alati põhjendatud – näiteks tsiviilkohtutes, kus osapooled peavad jõudma kokkulepeteni, tehes selleks eelnevaid uuringuid. Nüüd on see võimalus olemas.
Ja kolmandaks, lisaks tublidele kohtuekspertidele, kes töötavad EKEI-s (Kohtuekspertiisi Instituudis), on ka Eestis nn riiklikult tunnustatud asjatundjad, kelle poole võib kohus pöörduda ning nende andmed on koondatud registrisse. Nüüdsest tuuakse eelnõuga riiklikult tunnustatud ekspertide register ekspertiisiasutuse alla. See võimaldab tulevikus paremini hallata olukorda, neid asjatundjate kogemusi ja teadmisi just ekspertiiside määramisel, ekspertiiside tegemisel ehk need asjatundjad, nn ekspertiisiasutusevälised asjatundjad võetakse kohtuekspertide perre.
Ja pikemas ajaperspektiivis võimaldab selline olukord loomulikult ka veel ühte sellist ülimat eesmärki täita, mis tähendaks, et ükskõik kes, kellel tekib vajadus tellida uuringuid, ekspertiise, saab pöörduda ainult sellesama ühe asutuse poole ja saab sealt kogu vajaliku informatsiooni, abi. Sellega on teenuse kvaliteet ja hind arusaadavalt kindlasti väga paika pandud.
Komisjoni liikmed said oma küsimustele veenvaid vastuseid Justiitsministeeriumi delegatsiooni käest, keda juhtis õiguskomisjoni istungil justiitsminister Rein Lang. Õiguskomisjon otsustas suunata eelnõu 606 Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele täna ettepanekuga esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata kümme tööpäeva, s.o 9. detsember kell 18, õiguskomisjoni. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Robert Antropov! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 9. detsember kell 18. Seaduseelnõu 606 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandjaks palun välisminister Urmas Paeti!

Tere õhtust! Selle seaduseelnõu mõju on ajutine. See eelnõu on tehtud seoses 2010. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga ehk siis selleks, et mahtuda ära eelarve eelnõus olevate personalikulude raamesse, soovib Välisministeerium muuta välisteenistuse seadust ja nimelt  nii, et nendele inimestele, kes tulevad pikemast välislähetusest välisesinduses või suunduvad sinna, ei maksta eeloleva kahe eelarveaasta jooksul nn kolimishüvitist. Samuti alandatakse järgnevaks kaheks aastaks abikaasatasu seniselt kahekordse kuu töötasu alammääralt 1,2-kordse kuu töötasu alammäärani. Samas, et seda teatud mõttes kompenseerida, on eelnõus ettepanek, et tõstetaks ajutise töötamise või teenuse osutamise eest saadud tulu künnist kvartalis praeguselt kahekordselt tasumääralt viiekordseks, mille puhul säiliks veel abikaasatasu. Tänan!

Suur tänu, välisminister! Kolleeg Urmas Klaas tahab midagi küsida.

Tänan teid, proua esimees, selle võimaluse eest küsida! Austatud härra välisminister! Me teame, et diplomaatias on suur roll n-ö kirjutamata reeglitel, traditsioonidel. Kuidas te hindate, kas selline samm nõrgestab Eesti välispoliitilist võimekust?

Mingisugused kaudsed mõjud teatava motivatsioonilanguse näol võivad ju kellegi puhul olla, aga ma siiski ei usu, et sel on oluline mõju Välisministeeriumi töö kvaliteedile.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra välisminister! Palun nüüd ettekandjaks väliskomisjoni liikme kolleeg Ivi Eenmaa!

Lugupeetud proua esimees! Austatud härra minister! Head kolleegid! Kahjuks ei saa ma selle seaduseelnõu puhul ütelda, nagu tavaliselt alustab lugupeetud Rein Lang, et tegemist on ülihea seadusega ja palun seda toetada. Aga toetust palume ka meie siin ja komisjoni nimel. Kuigi tegemist on seaduseelnõuga, mis küll ajutiselt, kaheks aastaks, aga siiski pingestab paljude välisteenistuses olevate Eesti diplomaatide ja mitte ainult diplomaatide majanduslikku olukorda. Ette rutates või protokollist ütleksin juurde, et tekkis küsimus, kas teistel riikidel on ka olemas selline institutsioon nagu abikaasade institutsioon, kellele teatud toetust väikesel viisil antakse. Tuli välja, et peaaegu ei ole. Üldiselt seda, et Eesti riik on toetanud oma välisteenistuses töötavaid inimesi, toetades ka nende abikaasaks olemist – muide, just nimelt abikaasaks, mitte poiss-sõbraks või tüdruksõbraks olemist –, siis seda peetakse väljaspool Eestit heaks kombeks, heaks tavaks. Teistpidi, me teame ka, et meie diplomaatide ja välisteenistuses viibivate inimeste töötasud on märkimisväärselt madalamad, kui on seda kõigis või peaaegu kõigis teistes riikides.
Aga tuleme nüüd meie väliskomisjoni istungi juurde. Eelnõu arutelu esimesele lugemisele saatmiseks toimus väliskomisjonis 12. novembri istungil. Komisjoni istungile oli kutsutud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse ja õigusloome büroo direktor Kairi Künka, kes andis komisjoni liikmetele ülevaate eelnõu sisust ja eesmärkidest. Arutelu käigus rõhutati, et loodetavasti on tegemist ajutise meetmega kaheks eelarveaastaks. Väliskomisjon otsustas konsensusega, esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 619 Riigikogu täiskogu 25. novembri päevakorda esimesele lugemisele, teiseks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata esimese lugemise lõpetamisel seaduseelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks reede, 4. detsember 2009 kell 16, ja kolmandaks, määrata väliskomisjoni ettekandjaks teie ees seisev Ivi Eenmaa. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ivi Eenmaa! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 4. detsembri kell 16. Seaduseelnõu 619 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandjaks palun majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse väljatöötamine on tingitud vajadusest võtta üle Euroopa Liidu õigusest tulenevad muudatused ja nimelt teema, mis puudutab avaliku teenindamise lepingute alusel osutatavat sõitjateveoteenust tee- ja raudteeliikluses. Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav määrus jõustub 3. detsembril 2009 ja selle määruse artikli 5 lõikes 4 on liikmesriikidele antud õigus teatud osas teha määrusest erandeid, st siseriiklikult reguleerida avaliku teenindamise otselepingute sõlmimist. Avaliku teenindamise otselepinguteks loetakse avaliku teenindamise lepingut, mis sõlmitakse ilma võistleva pakkumismenetluseta. Kehtiva ühistranspordiseaduse §-le 10 lisatava lõike 1¹ kohaselt võib edaspidi avaliku teenindamise otselepinguga avaliku teenindamise kohustuse sõitjateveoteenuse osutamiseks teeliikluses vedajale panna ainult tingimusel, et avaliku teenindamise otselepingu alusel osutatakse sõitjateveoteenust aastas vähem kui 200 000 liinikilomeetrit. Eelnimetatud veomaht lähtub kaalutlusest, et kõikides maakondades toimuks suuremale osale veomahust vedaja leidmine siiski riigihanketoimingute kaudu ja otseleping oleks pigem erandlik menetlus, arvestades eri maakondade erinevaid vajadusi ja just eripärasid. Meie praktika on näidanud, et selliste otselepingute järele võib olla vajadus. Lisapiirang otselepingu sõlmimiseks tuleneb sellest, et veo tellija ei saa vedajaga avaliku teenindamise otselepingut sõlmida, kui tal on sama vedajaga juba varem sõlmitud avaliku teenindamise leping, sealhulgas avaliku teenindamise otseleping. Eelnimetatud piirang ei kehti, kui vedajaks on riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing või kui avaliku teenindamise otseleping sõlmitakse erakorralise meetmena teenuse osutamise katkemisel või kui on otsene oht teenuse katkemiseks. Palun seda eelnõu toetada ja juhin tähelepanu, et eelnõus on valitsuse ettepanekul pandud selle seaduse jõustumise kuupäevaks 3. detsember 2009, mis kattuks vastava määruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse jõustumise päevaga. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun nüüd ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu oma 19. novembri istungil. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter andis ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust. Kuna seaduse jõustumine on planeeritud 3. detsembrile 2009 ja see ei ole tänase seisuga reaalne, siis tuleb seda muuta esimese ja teise lugemise vahel. Ja seda meie komisjon siis ka põhimõtteliselt leidis, et nii tuleb teha.
Teine teema, mis veel üleval oli, oli küsimus kaugliinivedudest praegu Eestis. Seal konkurents puudub. Kas selle konkurentsi taastamine oleks õige või mitte, see teema jääb ka sinna esimese ja teise lugemise vahele. Komisjon otsustas saata algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 623 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 25. novembril, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsember kell 12. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsembri kell 12. Seaduseelnõu 623 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Veel kord palun ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Teile esitatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu tuleneb juunis Riigikogu poolt heaks kiidetud energiamajanduse arengukavast. Teisisõnu, need poliitilised kokkulepped, mida Riigikogu heaks kiitis, vajalikud õiguslikud sammud lähiaastatel on koondatud sellesse seaduseelnõusse. Eelnõus on mitmeid sätteid, mis mõjutavad oluliselt meie elektrituru arengut järgmistel aastakümnetel. Need muudatusettepanekud on olulised Põhjamaade ja Baltimaade ühise elektrituru loomiseks. Eelnõus on ka mitmeid olulisi sätteid, mida praegu juba rakendatakse. Näiteks näeb eelnõu ette septembri alguses jõustunud uues Euroopa Liidu elektrituru direktiivis esitatud nõude eristada põhivõrguettevõtja, Eesti puhul siis Elering OÜ omandus teiste elektriettevõtjate omandist. Valitsus on vastavad protsessid käivitanud, õigupoolest otsused langetanud See protsess on praeguseks jõudnud lõpusirgele ning käesoleva aasta lõpuks on Eestis see nõue ka reaalselt täidetud. Samuti kaotatakse eelnõuga taastuvelektri ning koostootmiselektri ostu kohustus, mida praktikas ükski ettevõtja enam ei kasuta, kuna nendel on kasulikum müüa oma toodang turule ning saada põhivõrguettevõtjalt toetust oma toodangule. Oluline täiendus on seotud tuuleenergia toetatava koguse suurendamisega praeguselt 400 gigavatt-tunnilt 600 gigavatt-tunnini. See muudatus lähtub elektrimajanduse arengukava suunistest suurendada järk-järgult elektri tootmist tuule jõul. Selge on see, et eelnõu kõige olulisemad punktid on seotud elektriturul olevatele vabatarbijatele, see tähendab tarbijatele, kes ühest tarbimiskohast tarbivad aastas üle 2 gigavatt-tunni, reguleeritud hinnaga elektriostu võimaluse kaotamisega ning võimalike uute põlevkiviplokkide investeeringute toetusskeemiga. Räägin nendest natuke täpsemalt.
Reguleeritud hinnaga ostuvõimaluse kaotamise näol on tegemist järjekordse sammuga reaalse elektrituru tekkeks Eestis ja Baltimaades. Eelnõu näeb ette, et alates 1. aprillist 2010 peavad vabatarbijad ostma elektrit turuhinnaga. Läbipaistva turuhinna tekkeks on oluline ka elektribörsi käivitumine samast päevast. Elektribörs võimaldab iga tund näha, millise hinnaga pakutakse sarnaseid lepinguid turul. Eelnõu annab õiguslikud alused elektribörsi loomiseks Eestis. Kõik see ei tähenda, et vabatarbija elektrihind hakkabki muutuma iga tund, praktikas ostavad elektrimüüjad elektribörsilt Põhjamaade kogemuse põhjal umbes 30% elektrist, ülejäänud elekter müüakse vabatarbijatele kahepoolsete lepetega elektritootjatelt müüjatele. Elektrituru avamine muudab oluliselt elektri hinna kujunemist Eestis. Kui siiani reguleeris Konkurentsiamet Narva Elektrijaamade poolt müüdava elektri hinda, siis nüüd moodustub elektri hind konkurentsis erinevate tootjate vahel. Põhilised konkurendid Narva Elektrijaamadele on Põhjamaade elektritootjad ning elektribörsi kaudu ka kolmandate riikide elektritootjad ja siis selle elektri müüjad. Kolmandatest riikidest pärineva elektri importi Eestisse lubatakse eelnõu kohaselt ainult elektribörsi kaudu, kus nad saavad oma hinnapakkumisi teha vaid järgmiseks päevaks. Pikaajalisi lepinguid saavad tarbijad teha vaid Euroopa Liidu elektritarnijatega. Selline turukorraldus tagab selle, et konkurents Euroopa Liidu elektrituru raames toimib pikaajalistel alustel, lühiajaliselt on aga võimalik tarnida turule ka potentsiaalselt odavamat elektrit tippude katmiseks.
Elektrituru avamine 1. aprillil 2010 on suuresti seotud ka täiendava Eesti-Soome vahelise merekaabli Estlink 2 rajamisega. Euroopa Liit on näinud sellele projektile ette toetussumma 100 miljonit eurot. Eesti põhivõrguettevõtja Elering ja Soome põhivõrguettevõtja Fingrid on asunud aktiivselt selle projekti ettevalmistamisele ning et see toimuks võimalikult sujuvalt, siis on oluline anda signaal Eesti seadusandja poolt, et mida Eesti on lubanud, seda me tõepoolest ka teeme. Ehk teisisõnu, me astume reaalseid samme reaalselt toimiva turu poole. Selleks on oluline meelde tuletada, et elektri vaba turg nendele nn vabatarbijatele oleks pidanud hakkama Eestis toimima juba 1. juulil 2007. Me ei ole seda täitnud. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Komisjon, kes algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse, kuid peatas selle käesoleva eelnõu menetlemise perioodiks eeldusel, et 1. aprillil 2010 elektriturg Eestis käivitub. Meeldetuletuseks veel elektrituru avamise kohta, et selline pikem tähtaeg elektrituru avamiseks lepiti kokku Eesti ja Euroopa Liidu ühinemisleppega. Ehk teisisõnu, kui keegi väidab, et elektrituru avamine tuleb ootamatult, üllatusena, siis ei saa see kuidagi vastata tõele. Eesti on võtnud endale kohustused käituda elektrituru loomisel just nii, nagu Euroopa Liidu ühinemislepingus sai kokku lepitud, ehk siis vabatarbijatele alates 1. juulist 2007, mida me teeme nüüd teatud hilinemisega 1. aprillist 2010, ja kõigile teistele tarbijatele aastast 2013. Elektrituru avamisega seoses on vabatarbijad rõhunud kahtlusele, et elektri hind hakkab turu avanedes kiiresti tõusma. Kuna elektri hind avatud turul võib muutuda igal tunnil, siis on väga oluline ka ajastus, millal turg avatakse. Põhjamaade kogemuse baasil võib väita, et kevadkuudel on üldjuhul elektri hind kõige madalam. Seda tõestavad ka praegused hinnapakkumised järgmiseks aastaks, kus odavaimad pakkumised on praegu just kevadkuudeks. Seetõttu on elektrituru avamine kevadel ka vabatarbijate jaoks soodsam. Hinnariski maandamiseks tuleks tõsiselt kaaluda energiamahukatele ettevõtetele madalama elektriaktsiisi määra sisseviimist. Majandusministrina olen seda ettepanekut korduvalt teinud, ma loodan, et see leiab laiemat toetust.
Teine oluline teema eelnõus on seotud põlevkiviplokkide uuendamisega. Tuletan meelde, et nii elektrimajanduse arengukava kui ka energiamajanduse arengukava näevad ette, et Eestisse tuleb rajada täiendavalt veel kuni 600 megavatti uusi põlevkivil töötavaid elektritootmisplokke. Tulenevalt Euroopa Liidu liitumislepingust ei saa seniste põlevkiviplokkidega jätkata pärast 2015. aastat, uute rajamine võtab aga aega ligi viis aastat. Avatud elektriturul, arvestades ka 2013. aastal muutuvate heitmekaubanduse reeglitega, on sellistesse plokkidesse investeeringud seotud suurte riskidega. Samas vajame me julgeolekukaalutlustest lähtuvalt põlevkivil töötavaid plokke teatud mahus vähemalt järgnevad 20, kui mitte rohkem aastat. Seetõttu ongi eelnõusse sisse toodud toetusskeem uutele võimalikele põlevkiviplokkidele. Toetust ei maksta nendele plokkidele mitte toodangu eest, vaid valmisoleku eest elektrit toota. See tähendab, et toetusskeem ei mõjuta ka elektrituru toimimist, kus reeglina hinnapakkumisi tehakse vaid lähtuvalt muutuvkuludest. Toetuse määr on sõltuv CO₂ heitmekvoodi hinnast. Madala CO₂ hinna puhul neile toetust ei maksta, siis peavad plokid olema konkurentsivõimelised ka avatud elektriturul. Aastane maksimaalne toetus on piiratud 1,2 miljardi krooniga, mis moodustab ligi 70% eeldatavast 600 megavati võimsusega põlevkiviplokkide kapitalikulust. Selline toetusskeemi juriidiline fikseerimine seadusandja tasemel on üheks eelduseks, et käivituks uute põlevkiviplokkide rajamine Ida-Virumaal. Kindlasti annab ta uue hingamise kogu põlevkivitööstusele ning regioonile, tagades ka Eesti pikaajalise varustuskindluse. See on üks eeldusi selleks, et ettevõtjad oleksid ja ennekõike Eesti Energia oleks võimeline investeerima. Tuleb astuda ka teisi samme, et tõepoolest oleks Eesti Energial olemas pikaajaline rahastamismudel sedavõrd suurte investeeringute kõige mõistlikumaks läbiviimiseks. See on aga hoopis eraldi jutt ja väljaspool selle seaduseelnõu teemat.
See oleks minu poolt lühidalt kõik eelnõu tutvustamiseks. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kuulates sinu esinemist, härra minister, ja olles enne ka vestelnud meie majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasiga, saan teha ainult ühe järelduse, et tegemist on tegelikult väga olulise eelnõuga, mis oma olemuselt oleks pidanud võib-olla isegi olema tänase Riigikogu istungi üks esimesi päevakorrapunkte. Aga küsin tegelikult selle eelnõu valguses sellise tavalõpptarbija seisukohalt, kes on väike tarbija, kuidas tema elektrihinnaskaalat peaks mõjutama lõppkokkuvõttes need olulised otsused, mis selle eelnõu järgi tehakse?

Aitäh! Kui te nüüd mõtlete lõpptarbija all inimest või ka väikeettevõtjat ehk teisisõnu  ükskõik millist tarbijat, kes ei käi selle nn vabatarbija definitsiooni alla, siis temale säilib kuni 2013. aastani täpselt samasugune hinnakorraldus, nagu on täna. Ehk teisisõnu, tal on õigus osta Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hinnaga, mida pakutakse niinimetatud suletud turul. See olukord tuleneb juriidiliselt Eesti võetud leppest ja lõpeb selleks ajaks. Me oleme planeerinud ka energiamajanduse arengukavas sellest tulenevalt eraldi seda temaatikat täpsemalt reguleerida, milline saab olema just nende väiketarbijate kaitse esiteks ja teiseks nn universaalteenuse regulatsioon elektrituru sissetoomiseks, et kaitsta seda väikest tarbijat. Aga see temaatika võiks olla päevakorral, ma kujutan ette, kas 2011 või 2012, kuna tegelikult mitmed reeglid ka Euroopa Liidus on selles suhtes teatud uuendamisprotsessis. Üldiselt saan ma absoluutselt aru nendest kahtlustest, millest ajakirjanduses on juttu olnud ja mida ka need ettevõtjad esitavad. Teatud üleminekud on seotud sellise hirmuga ja on valulised, kuid üldiselt ma arvan, et kõik tarbijad võidavad, kui me suudame käivitada majanduslike reeglite järgi toimiva elektrituru. See on julgeoleku seisukohast tugevam pinnas kui mis tahes monopoolne ja võib-olla moondatud hind või kunstlikult allatoodud hind. Teiseks loob toimiv turg koos meie naaberriikidega ehk Põhjamaade ja Baltimaadega  võimaluse tegelikuks konkurentsiks ja tegelikeks investeeringuteks, kõigeks selleks, mida meie elektroenergeetika on aastakümneid tahtnud näha. Nii et jah, ma olen sinuga nõus, Väino, et see eelnõu, mis on lihtne ja kontsentreeritud, on tegelikult väga oluline samm selleks, et tekiks usaldusväärne õiguslik keskkond edaspidisteks muutusteks energeetikas.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Palun kõnepulti majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi!

Austatud proua esimees! Head kolleegid! Lugupeetud minister Parts! Majanduskomisjonis oli Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 605 päevakorras s.a 17. novembril, kui me käsitlesime selle eelnõu saatmist täiskogule esimeseks lugemiseks. Majanduskomisjon otsustas, et kõne all olev eelnõu tuleb saata täiskogule esimeseks lugemiseks 25. novembril. Oluline on märkida, et algataja nõusolekul on eelnõu teie laudadel, head kolleegid, muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga. Majanduskomisjon teeb täiskogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsember s.a kell 12. Kõik need otsused on tehtud konsensuslikult.
Meie komisjoni istungil tutvustasid eelnõu komisjoni liikmetele majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, tema juhitava ministeeriumi asekantsler Einari Kisel ning energeetikaosakonna energiaturu talituse peaspetsialist Viive Šavel.
Head kolleegid! Ma ei refereeri teile selle eelnõu teksti ega ka seletuskirja, sest need on kõigile meile kättesaadavad, ning loomulikult ei korda ka ministri poolt juba öeldut, kuid tahan rõhutada, et majanduskomisjon on oma töörühmas seda eelnõu käsitlenud väga paljudel kordadel ning kindlasti jätkab majanduskomisjoni töörühm ka esimese ja teise lugemise vahepeal tööd selle eelnõuga, sest tegemist on väga põhimõttelise seaduseelnõuga.
Me oleme saanud mitmeid kirju ja pöördumisi nii elektrienergia suurtarbijatelt, keda turu avamine ning elektribörsi reaalne käivitumine kõige otsesemalt mõjutab, kui ka  paljudelt ettevõtetelt, sest elektrienergia on väga oluline sisend tootmisprotsessis, väga oluline komponent toodangu lõpphinna kujunemisel ning selliselt on küsimus loomulikult väga aktuaalne. Ettevõtjaid paneb muretsema küsimus, kuivõrd võib turu avamine mõjutada nende konkurentsivõimet, eriti praegu, kui me räägime ülemaailmsest majandus- ja finantskriisist. Kõik need küsimused on olnud ka majanduskomisjoni istungi arutelu objektiks. Lisaks sellele oleme pärast seda, kui komisjon saatis 15. novembril selle eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks, olnud komisjoniga koos ning harinud ennast ja arutlenud ka selle üle, mida tähendab reaalselt elektribörsi käivitamine või siis Eesti laienemine elektribörsi alla, kuidas see mõjutab meie ettevõtteid, ning rääkinud elektribörsi toimimisest. Samamoodi on meil komisjonis olnud tõsiseks arutelu teemaks ka põlevkiviplokkide toetusskeem. Pean teile ütlema, et kuigi komisjon tõepoolest otsustas saata selle eelnõu esimeseks lugemiseks täiskogu ette ettepanekuga esimene lugemine lõpetada, jätkub töö eelnõuga ka esimese ja teise lugemise vahel. Tänan teid!

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Teile on küsimus. Kolleeg Igor Gräzin!

Niisugune point, et ühest küljest muidugi on elektrituru avamine konkurentsi ja hinna seisukohalt tähtis ja see on väga oluline, aga on olemas ka teine asi, eks ole, teiselt poolt peab vastu tulema kaup, millel on oma kindel kvaliteet. Üleeile oli Tallinna Tehnikaülikoolis üks konverents, mis puudutas elektrienergeetikat ja muu hulgas kerkis üles küsimus Eesti elektrienergia madalast kvaliteedist, eeskätt voolusagedusest. Eesti voolusagedus on 50 pluss-miinus ja vaat see on see, mis ehmatab investeerija ära. Tähendab need, kes juba on siin, on sellega harjunud, et elekter on niisugune, nagu ta on. Mõnikord on natuke rohkem, mõnikord on natuke vähem, mõnikord on 220. Aga neid, kes tahavad uue kõrgtehnoloogiaga sisse tulla, ehmatab Eesti elektrienergia madal kvaliteet. Kas börs saaks seda kuidagi mõjutada või nõuab see mingisuguseid muid abinõusid?

Suur tänu, hea kolleeg! Otseselt sellist küsimust sellise püstitusega, nagu teie siin esile toote, majanduskomisjon selle eelnõu kontekstis ei ole arutanud. Aga teema on kahtlemata tõsine, sest n-ö elektri kvaliteet on kahtlemata oluline märksõna, eriti kui me räägime väga tundlikust tehnikast ning sellega seonduvast. Julgen teile öelda, et see ei ole mitte üksi elektrienergia tootja küsimus, vaid kahtlemata on see ka ülekandeliinide, st endise põhivõrgu, praeguse Elering OÜ teema. Ma tean, et Elering on kavandanud üsna tõsiseid investeeringuid sellesse, et pingeprobleemidega tegelda. Meie varasemate majanduskomisjoni istungite päevakorras on tulnud ka välja see teema, kui palju on selleks investeeringuid kavandatud. Praegu ma ei suuda teile peast seda informatsiooni reprodutseerida. Aga ütleme, üldistuse korras, et see teema on päevakorral.

Palun, kolleeg Igor Gräzin, teine küsimus!

Väga hea on rahulikus miljöös küsida – kedagi ei ole, keegi ei sega, siis on hea rääkida. Selline värk, et kuna ma tahaksin ka selles diskussioonis osaleda, siis selleks, et tulevikus rumalusi vältida, küsin ma veel niisugust asja: kas erinevad energia liigid mõjutavad üksteist elektri või millegi muu kaudu? Väga lihtne küsimus: kas gaasituru avamise problemaatika, mis varem või hiljem kerkib – teda veel ei ole, aga kunagi ta tuleb –, on ka kuidagi seotud nende praeguste arengutega või ei ole või on elekter praegu selline täiesti omaette isoleeritud asi – me ei räägi üldisest Eesti energiabilansist? Kas gaasituru avamise temaatika käiks siia alla või ei käi?

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Põhimõtteliselt on teil õigus seda küsimust selliselt püstitada, sest me räägime ju ka põlevkivikatelde toetusskeemist. Nii et me räägime sellest, kuidas me ikkagi toodame seda energiat, mis meile vastu kiirgab, meid valgustab või soojendab. Ja see eelnõu puudutab ka Eesti energeetikaportfelli laiendamist ju ka selles mõttes, et siin on ette nähtud konkreetsed regulatsioonid taastuvenergeetika kontekstis ning põlevkivienergeetikast juba oli juttu. Konkreetselt maagaas kui niisugune ei ole meil siin arutelu objektiks olnud, küll aga biogaas, mis on ju toodetud taastuvast ressursist ja mille tootmise raamistikku see eelnõu kindlasti oluliselt reguleerib.

Rohkem küsimusi ei ole! Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Rein Ratas Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud proua esimees! Auväärt minister! Hea Riigikogu! Käsitletav seaduseelnõu on oluline samm Eesti energiaturu avamisel, Eesti varustuskindluse tugevdamisel ja suurtest saasteallikatest lähtuva atmosfääriõhu reostuskoormuse vähendamisel. Sellepärast minu tublid ja targad parteikaaslased selle maja koosluses toetavad seda eelnõu.
Head ametikaaslased! Südaöötunni lähenedes tahan ma öelda, et mul oli suur au ja meeldiv võimalus viibida teie seltskonnas, mille eest teid tänan! Olen rääkinud. (Aplaus.)

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 13. detsembri kell 12. Eelnõu 605 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Istung on lõppenud. Suur tänu neile, kes olid koos minuga siin!

Istungi lõpp kell 23.22.