Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kaheksanda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole. Me võime minna edasi teadete juurde.
Riigikogu esimees on edastanud 20 Riigikogu liikme arupärimise siseminister Marko Pomerantsile.
Head ametikaaslased! Homme toimub siin saalis traditsiooniline Lastekaitse Liidu foorum "101 last Toompeale". Seoses sellega on mul teile siiras palve oma lauad dokumentidest tühjaks teha.
Läheme edasi kohaloleku kontrolli juurde.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.

Asume tänase päevakorra juurde. Meie esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime alustada lõpphääletust?
Panen lõpphääletusele eelnõu 491. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu 491 on seadusena vastu võetud.  Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime alustada lõpphääletust?
Panen lõpphääletusele eelnõu 542. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 542 on seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Lugupeetud ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 17. novembril. Eelnõu sisu on lühidalt järgmine. Arvestades seda, et riigieelarve on koostatud, nagu see on tavapärane, eelmise aasta sügisel ja aasta jooksul on toimunud nii üldised muudatused majanduskeskkonnas kui ka tavapärased plaanide korrigeerimised ministeeriumides, on otstarbekas riigiasutuste seatud eesmärgid teatud nüanssides uuesti läbi vaadata, ja et see kõik oleks rahastamise mõttes korrektne, siis algatada riigieelarve muutmine, kohandumaks muutunud oludega.
Eelnõu kohta laekus üks muudatusettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja komisjon on koostanud kaks muudatusettepanekut. Komisjoni ettepanekud puudutavad eelarve vastavusse viimist kulutuste majandusliku sisuga. Peamine küsimus on see, kas tegemist on majanduskulude või investeeringutega. Nagu me siin esimesel lugemisel rääkisime, on see piir küllalt habras. On täiesti loogiline, et töö käigus tehakse nende kahe kuluartikli vahel muudatusi. Samuti on väga oluline muudatus vahendite ülekandmine järgmisesse aastasse.
Keskerakonna fraktsiooni ettepanek on suurendada Vabariigi Valitsuse kaasfinantseerimise reservi täiendavalt 86 miljoni krooni võrra ja teha seda energiasäästuprogrammideks eraldatud vahendite arvel. Viimane ettepanek ei leidnud toetust ja seda järgmistel põhjustel. Esiteks, 2009. aasta eelarve seaduse muudatustega moodustati kaasfinantseerimise reserv, kuhu suunati 117,7 miljonit krooni eesmärgiga otstarbekamalt ja paindlikumalt kasutada 2009. aastast alles jäänud kaasfinantseerimisvahendeid. 2009. ja 2010. aastal on kõikide ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide ulatuses täies mahus tagatud vajaminev välisvahendite kaasfinantseerimine ja selle reservi suurendamine täiendavate summadega ei ole otstarbekas ega vajalik. Energiasäästuprogrammide rakendamiseks on tehtud Riigikogule ettepanek teha see kulu ülekantavaks, sest läbirääkimised konkreetsete tegevuste üle käivad ning kulude tegemiseni jõutakse 2010. aastal. 2009. aasta energiasäästuprogrammide eelarve vähendamine nõuaks lisavahendite leidmist 2010. aastal. Juhin tähelepanu ka sellele, et lisavahendeid energiaagentuuri jaoks ei ole 2010. aasta eelarves kavandatud. Nii et kogu maht kujuneb 2009. aasta ülekantavatest vahenditest.
Üks komisjonis üles kerkinud olulisemaid küsimusi oli, kui suur on komisjoni muudatustega ülekantavate kulude maht. Vastus on, et täiendav summa on 221,5 miljonit krooni, aga kogumahus läheb üle umbes poolteist miljardit, sealhulgas investeeringute ja kaasfinantseerimise read. Vastuse sai ka küsimus, kas ülekantavate vahenditega on arvestatud 2010. aasta eelarves. Vastus oli loomulikult jaatav.
Komisjon otsustas konsensuslikult teise lugemise lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 23. november kell 17. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Mul on soov markeerida Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut kõnealuse müstilise 86 miljoni krooni osas, millest siin on kõneldud päevi ja tunde. Rääkides pidevalt sellest, kust küll see raha tuleb ja kuidas see majandust ja mida iganes, inimeste heaolu kahjustab, unustavad kõik rääkijad ära, mille jaoks see mõeldud on. Ja kui te, head kolleegid, jätkuvalt arvate, et korteriühistutel ja koduomanikel ei ole põhjust kaasa aidata, et nad saaksid kinni maksta energiaauditid, et nad saaksid kinni maksta küllaltki kulukad energiarenoveerimisprojektid ja et nad saaksid kinni maksta ühe olulisema osa ehk omaniku järelevalve selle üle, et nende väga pikaks ajaks ja väga valuliselt võetud laene tõepoolest sihipäraselt kasutataks, siis te võite edasi kuulutada, kuidas see on mingisugune vaat et peaaegu kuritegelik samm.
Kõnealused summad on selgelt mõeldud selle jaoks, et jõulisemalt ja laiemalt käivituks uus majandustõus ennekõike ehitussektoris. Ja pigem näib selle takistamine lapsikuna, ei maksa süüdistada lapsikuses meid, et me justkui ei saavat aru, mis mõju see avaldab. Kui me räägime nendest inimestest, kelle jaoks need toetussummad on mõeldud, siis mõelge natuke! Eestis elab üle 1 miljoni inimese korteriühistute majades, mille olukord energiasäästu mõttes on selline, et kui nendes majades ei tehta mitte midagi sellist, mis vähendaks energiakulusid kordades, siis need inimesed, kelle eest te justkui siin seisate, kulutavad järgmise 20 aasta jooksul 350–400 miljardit krooni õhu kütmise peale. Kui selline õhu kütmise soodustamise soov on teil siiras ja te ütlete, et see on inimestele hea, siis olge teinekord oma väljaütlemistes täpsed ja öelge, et nende summade äravõtmine riigieelarvest ja tegevustest, mis sinna sisse kirjutatud on, annab inimestele ka võimaluse kulutada need 300–400 miljardit krooni. Ehk poolikute tõdede pidev pasundamine ei ole nüüd küll see, mida majanduslikult kehval ajal endast vähegi lugupidavad inimesed peaksid tegema. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mu sõnavõtt ei kujune pikaks, aga pulti tulema ajendas toimuv küll. Vaadake, ega me ei saa öelda, et see energiaagentuur on olemuslikult midagi mõttetut, halba või paha. Aga olukorras, kus rohelised on välja käinud väga arvestatava algatuse, mis puudutab kortermajade energiasäästlikku renoveerimist, on nad seda fantastilist algatust hakanud ise devalveerima just sellega, et kui meil on olemas hea idee ja me teame, kuidas seda teoks teha, siis selleks, et hakata ühte head ideed realiseerima, ei pea praegusel kitsal ajal moodustama uut agentuuri, eraldama sinna kümneid või sadu miljoneid kroone. Põhjus on väga lihtne: meil on olemas kogu teadmiste pagas, kuidas kortermajade energiasäästlikku renoveerimist rahastada. See kogemus on olemas KredExis, kindlasti on rahastamise kogemus olemas ka pankades. Kuidas viia läbi energiaauditit? See kogemus on olemas. Kui mul praegu rohkem meelde ei tule, siis seda ma tean päris kindlasti, et niisugust teenust pakub muuseas Eesti Energia ja küllaltki konkurentsivõimeliste hindadega. Luua eraldi kontorid, kes hakkavad midagi kinni maksma, ei ole võib-olla kõige mõistlikum. Luua uut kontorit selleks, et seal saaksid mõned inimesed tööd, on võib-olla isegi jumalale meelepärane tegu, aga kas olukorras, kus me liidame piirivalvet ja politseid, olukorras, kus me üritame kohe-kohe liitma hakata kohalikke omavalitsusi – kas sellises olukorras on mõistlik luua uus agentuur selleks, et teha seda, mida me juba niikuinii tegelikult teha oskame? Me peame lihtsalt ühiselt otsustama, et me tahame seda teha, aga et millegi progressiivse tegemiseks pidevalt uusi organisatsioone moodustada, selles ei näe ma sügavamat mõtet. See on see, mille pärast me tahaksime rohelistega tülitseda, kuid mitte sellepärast, et idee oleks vale. Idee on fantastiline, aga jääge kursile!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma räägin natuke teisel teemal. Minu meelest me oleme siin selle eelarve tasakaalu viimisega loomas ühte kaunis ohtlikku pretsedenti. Vaadake, kes te riigieelarvet harvemini loete, teinekord te näete seal rahasummade taga sulgudes kahte tähte, ühel juhul on tegemist tähega A ja teisel juhul tähega Ü. Nendel tähtedel on oma mõte. A-täht mingi summa taga tähendab seda, et riik ei ole võimeline kulutust terveks aastaks ette planeerima ja see summa, mis me riigieelarvega anname, on arvestuslik ehk seda võib üle kulutada. Kui me kirjutame sinna tähe Ü, siis see on summa, mille valitsus ja need, kes seda eelarvet täidavad, võivad lükata veel edasi. See on järgmisesse aastasse üle minev summa.
Nagu te näete, kogu eelarvel ei ole Ü-tähte taga. Teisisõnu, riigieelarve on ka dokument, mis paneb teatud kohustusi täidesaatvale võimule – teha tööd, näha vaeva, kaasa arvatud selle raha eest, mis neile on antud. Muudatusettepanekuga me muudame sisuliselt ja oluliselt selle Ü-tähe tähendust. 221 miljonile kirjutame ta lihtsalt juurde seetõttu, et valitsus arvab nii ja et on vaja. Ma möönan, et ehk ongi vaja. Aga me loome sellega pretsedendi, et tulevikus kõik ministrid, kes mingil põhjusel oma tööga hakkama ei saa või kelle alluvad ei suuda neid korralikult aidata, hakkavad aasta lõpul tormama rahandusministri juurde sooviga kirjutada mingitele summadele Ü-täht juurde. Rahanduskomisjonis ma utreerisin seda ja tegin ettepaneku, et mis siis ikka seda Ü-tähte 200 miljoni kaupa lisada, teeme terve eelarve üleminevaks, sest sisuliselt me praegu niisugusesse olukorda ju jõuame.
Ma arvan, et kui see nigelam aeg mööda saab, siis peaks hoolega järele mõtlema, mis pretsedente me siin vahepealsetel aastatel loome. Iseenesest valitsust kiusata selle soovi pärast raha järgmisse aastasse üle kanda ju ei saa, aga tegelikult on sellel mõttel ka teine, negatiivne pool ja seda peaks vältima. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume nüüd eelnõu 611  muudatusettepanekuid läbi vaatama. Laekunud on kolm muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on teinud juhtivkomisjon, teise muudatusettepaneku on teinud samuti juhtivkomisjon ja mõlema puhul on seisukoht arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletamise juurde?
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 26 Riigikogu liiget, vastu 51 Riigikogu liiget ja 0 erapooletut. Ettepanek ei leidnud toetust.
Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Määran eelnõu 611 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 23. novembri kell 17. Teine lugemine ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Meie tänane istung on lõppenud. Ma soovin teile jõudu teie töös ja tegusat nädalalõppu!

Istungi lõpp kell 10.20.