Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu seitsmenda töönädala kolmapäevast istungit. Kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Teiseks, sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Hanno Pevkur. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Inara Luigas!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! 11 Keskerakonna fraktsiooni liiget annavad üle arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine käsitleb Koidula raudteepiirijaama. Tutvustan natuke arupärimise sisu. Koidula raudteepiirijaama ehitus on kulgenud plaanipäraselt ning kavakohaselt peaks ligi miljard krooni maksev rajatis valmima 2011. aastal. Selle peamiseks ülesandeks saab Venemaa ja Euroopa Liidu kaubaveoste korraldamine ning ööpäevas peaks see laskma läbi üle 40 rongi. Arvatakse, et Koidula kaudu hakkavad sõitma reisirongid Riiga, Peterburi ja Moskvasse. Läheduses asuvad vallad on oma planeeringutes hinnanud objekti mõjusid mitte ainult looduskeskkonnale, vaid ka sotsiaalsele keskkonnale, lootusega, et Koidula raudteepiirijaama rajamine loob piirkonda uusi töökohti, mis avaldab tulevikus positiivset mõju kogu paikkonna majanduskeskkonnale. Arupärijatel on majandusministrile kuus küsimust. Kuna piirijaam on mõeldud esmajoones kaubavedudeks üle idapiiri, siis kas on olnud vajalikud ning kas on toimunud läbirääkimised meie idanaabri Venemaa Föderatsiooniga ja millised on läbirääkimiste tulemused? Kui palju ja milliseid töökohti planeeritakse raudteepiirijaama haldamiseks ja teenindamiseks? Kas Kagu-Eesti vallad ei peaks saama juba praegu ametkondadelt ülevaadet seal loodavate töökohtade kohta, et oleks võimalik alustada täiendus- ja ümberõpet, et olla valmis konkureerima loodavatele töökohtadele jne? Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile.
Head kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on väliskomisjon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon (muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 24. november kell 18); Eesti Keskerakonna fraktsiooni eile algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; kultuurikomisjoni eile esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Rahvusraamatukogu Nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.
Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Liisa-Ly Pakosta sotsiaalkomisjoni liikmeks.
Olen edastanud kuue Riigikogu liikme esitatud arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 523. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu 540. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 551. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Kuna selle seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse eelnõu 437. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud lepitusseaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud proua esimees! Head ametikaaslased! Pärast esimest lugemist Riigikogu liikmed lepitusseaduse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Nagu esimese lugemise ettekandes märgitud, pidas komisjon juba esimesel arutelul vajalikuks kutsuda komisjoni istungile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, arutamaks ühte teemat, mis oli tõusetunud eelnõu kooskõlastusringil enne valitsuse istungit, see oli tarbijavaidluste lahendamise komisjoni teema. Nimelt on lepitusseaduse eelnõu järgi lepitusorganid selle seaduse tähenduses ainult need komisjonid ja institutsioonid, mis on eriseadustega kindlaks määratud. Tollal ei pidanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vajalikuks, et tarbijavaidluste lahendamise komisjonid oleksid lepitusorganid selle seaduse mõttes. Komisjon kuulas 27. oktoobril ära Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Riina Piliste ja Justiitsministeeriumi esindaja Indrek Nikluse selgitused. Majandusministeeriumi esindaja leidis, et tarbijakaitseseadus teatud muudatusi vajab ja teatud sätted, mis praegu on lepitusseaduses, võiksid edaspidi laieneda ka tarbijakaitsekomisjonidele, esmajoones need, mis puudutavad tarbijakaitsekomisjoni otsuste täidetavust, aga neid muudatusi ei ole võimalik läbi töötada selliselt, et neid oleks võimalik praegu panna sellesse eelnõusse. Küll aga on see järgmisel aastal majandusministeeriumi tööplaanis. Komisjon leppis nende selgitustega. Seetõttu ei teinud ta omalt poolt lepitusseaduse eelnõusse mingisuguseid muudatusi, nii et teisel lugemisel on lepitusseaduse eelnõu täpselt sellisel kujul, nagu ta oli ka esimesel lugemisel.
Komisjoni konsensuslikud otsused olid eelnõu teine lugemine täna lõpetada ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine teha nädala pärast ehk järgmisel kolmapäeval, 18. novembril. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Erik Salumäe! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid.
Seaduseelnõu 487 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse teine lugemine õiguskomisjonis on olnud põhjalik ja see on toimunud neljal istungil, neist enamik toimus oktoobri jooksul ja üks toimus novembris.
Lugemiseks täiskogus on õiguskomisjon valmistanud ette 47 muudatusettepanekut. Seda tehti koostöös eelnõu algatajate esindajatega Siseministeeriumist ning samuti  tulenevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekutest, mis puudutavad liiklusseadust ja mõõteseadust. Kohe ette olgu öeldud, et meie traditsioonist lähtuvalt teeb õiguskomisjon ettepaneku teine lugemine täna katkestada, selleks et kõikidel Riigikogu liikmetel oleks võimalik tutvuda esitatud muudatusettepanekutega, esitada ise täiendavaid muudatusettepanekuid ja kui on midagi, millega ei olda nõus, siis kõik need teemad tõstatada, et me saaksime õiguskomisjonis teist lugemist jätkata ja tulla mõne aja pärast veel kord saali.
Meeldetuletuseks kõigepealt niipalju, et politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse menetlemine on tingitud politsei ja piirivalve seaduse vastuvõtmisest Riigikogus 6. mail s.a. Selle jõustumise tähtaeg on 1. jaanuar 2010. Politsei ja piirivalve seadus on seotud ka samal kuupäeval vastu võetud valitsuse seaduse muudatusega, mille alusel luuakse Politsei- ja Piirivalveamet ehk, täpsemalt öeldes, politseiasutuste, nagu Politseiameti, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei, politseiprefektuuride, ja piirivalveasutuste ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti tegevuse ümberkorraldamise teel ühendatakse need asutused 1. jaanuariks 2010 Politsei- ja Piirivalveametiks.
Nüüd tahan peatuda nendel muudatustel, mis on siin esitatud. Kõigepealt muudatused politsei ja piirivalve seaduses. Üldistatult võime politsei ja piirivalve seaduses tehtavad muudatused jagada kolmeks.
Esiteks, seadust täiendatakse politsei õigustega, kuna eelnõuga lisatakse politsei ja piirivalve seadusesse ka politsei järelevalve meetmed. Politsei õigused on politsei volitused, mida politsei saab oma ülesannete täitmiseks rakendada. Kehtiva politseiseaduse probleemiks on peetud seda, et piisavalt täpselt ei tehta vahet politsei ülesannete ehk pädevuse ja volituste ehk meetmete vahel. Selline vahe peaks aga olema seaduses selgelt antud, sest politsei rakendab volitusi oma ülesannete täitmiseks. Kuigi 2008. aastal, kui te mäletate, me politseiseadust täiendasime, tõime sisse mitmed uued meetmed, nagu näiteks viibimiskeeld ja isiku kinnipidamine, ei ole see 1990. aastast kehtiv ja täiendatud politseiseadus pädevuste ja volituste eristamisel siiski järjepidev, seda ei ole tehtud süsteemselt. Me pakumegi muudatusettepanekutega välja tervikliku lahenduse. Politsei ja piirivalve seadust täiendatakse peatükiga 2¹ "Politsei järelevalve", mis hõlmab üldmõisteid, politsei järelevalve menetluse põhimõtteid ning järelevalve üld- ja erimeetmeid. Nende sätete ettevalmistamisel on võetud aluseks nii kehtivad politseiseaduse sätted kui ka korrakaitseseaduse eelnõu kontseptsioon, mida me oleme õiguskomisjonis põhjalikult arutanud ja mida oleme ka täiskogus kahel lugemisel arutanud. Seega on politsei ja piirivalve seaduse politsei järelevalvet käsitlev peatükk teatud kombinatsioon politseiseaduse kehtivast regulatsioonist, kuid on oluliselt korrastatum ja seda arendatakse edasi korrakaitseseaduse kontseptsiooni eeskujuks võttes. Samuti muudetakse politsei ja piirivalve seaduses politsei ülesannete ja korralduste osa, arvestades muudatusi politseiorganisatsioonis. Mõningad täpsustused on vaja teha ka politseiteenistuse suhtes.
Nüüd täpsemalt mõningatest muudatustest, mis puudutavad politsei ja piirivalve seadust. Esiteks, politsei ja piirivalve seaduse § 1 lõike 2 muudatus, milles avatakse politsei mõiste. Politsei mõiste avatakse ühendameti põhiülesannete kaudu, mõiste hõlmab nii asutust kui ka ametnikke. Politsei on seega politseiorganisatsioon, mis täidab politsei ja piirivalve seaduses ettenähtud ülesandeid.
Teine keskne muutus on politsei ülesannete loetelu muutmine §-s 3. Sõnastus on antud eelkõige politsei kõige olulisemate funktsioonide kaudu. Seaduse tasandil on meie hinnangul politsei ülesandeid selgem välja tuua funktsioonide kaudu. Täpsemad ülesanded tulenevad aga erinevatest eriseadustest. Näiteks ütleb § 3 lõike 1 punkt 2 sõnaselgelt, et dokumentide ja tegevuslubade väljastamine toimub eriseadustes sätestatud alustel ja korras. Samuti punktis 3 toodud kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna asjade korraldamine viitab regulatsioonile migratsioonivaldkonna õigusaktides. Paragrahvi 3 lõike 1 punkt 1 sätestab politsei ohutõrjelise tegevuse: avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine. Üldistatult öeldes annab § 3 lõike 1 punkt 1 politseile avaliku korra kaitsmiseks n-ö üldpädevuse. Ühtlasi on politsei pädev ennetama kõiki ohte ka siis, kui see ülesanne ei ole otsesõnu seaduses ette nähtud või antud muu seadusega muu haldusorgani pädevusse. Samuti on politsei kohustatud reageerima juhtudel, mis nõuavad kiiret sekkumist, kui pädev haldusorgan ei saa seda õigel ajal teha. Selles mõttes on politseil alati esmane reageerimiskohustus ohtude väljaselgitamisel, tõrjumisel ja korrarikkumise kõrvaldamisel. Samuti on politsei üks ülesanne süütegude menetlemine, karistuste täideviimine ning politsei ja piirivalve seaduse § 1 lõike 4 kohaselt on politsei ülesanded ja tegevus süüteomenetluses sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus.
Kolmas oluline muudatus puudutab § 1 lõiget 5, mis sätestab, et politsei ülesannetele ja tegevusele avaliku korra kaitsel kohaldatakse politsei ja piirivalve seadust, kuid riikliku järelevalve meetme kohaldamisel eriseaduse alusel lähtub politsei eriseaduses sätestatust. Nüüd paari sõnaga sellest, millised erisused on n-ö põhiseaduse ja eriseaduse rakendamisel. Siin on kolm erisust, mida võiks välja tuua. Esiteks, kui õigussuhet, mille valdkonnas politsei on pädev teostama riiklikku järelevalvet, reguleerib eriseadus, siis lähtub politsei eriseaduses sätestatust. See tähendab, et selles eriseaduses on sätestatud meede, meetme kohaldamise alus ja meetme rakendamise kord. Olgu näiteks toodud liiklusseadus ja liiklusseaduse alusel sõiduki peatamine. Teiseks, kui eriseadus loetleb meetmed, kuid ei täpsusta meetme rakendamise korda, siis lähtutakse meetme rakendamisel politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korrast. Siin olgu näiteks toodud alkoholiseadus ja järelevalve teostaja õigus siseneda alkoholikäitleja territooriumile, hoonesse, rajatisse või mujale. Kolmandaks, kui eriseadus ei anna järelevalve teostajale meetmeid, kohaldamise aluseid ega korda, siis rakendatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud meetmeid. Siin olgu näiteks teeseaduse kaasus.
Nüüd paari sõnaga politsei järelevalve menetlusest. Kõigepealt politsei järelevalvest. Paragrahv  7¹ võtab kasutusele mõiste "politsei järelevalve", mis tähendab politsei tegevust ohu ennetamisel, tõrjumisel ja korrarikkumise kõrvaldamisel. Selle mõiste kasutus on vajalik, et piiritleda politsei võetavate meetmete kohaldamise ulatus osas, milles see on ainuomane politseiorganisatsioonile oma pädevuse realiseerimisel.
Lisaks tuuakse §-s 7² sisse avaliku korra mõiste. See mõiste on vajalik selleks, et avada korrarikkumise ja ohu mõiste. Avaliku korra mõiste on laiem kui politsei riikliku järelevalve pädevus ja selle sissetoomine seadusesse on seetõttu täpsustav ja õigusselgust tagav.
Kolmandaks on  §-s 7³ välja toodud ohu ja korrarikkumise mõisted. Korrarikkumine on avatud avaliku korra mõiste kaudu ja kasutatakse kaht ohutaset. Esiteks, n-ö lihtoht, teiseks, kõrgendatud oht. Politseiseaduse muudatused on lihtsamad kui korrakaitseseaduse gradatsioon, mis sisaldub praeguses korrakaitseseaduse eelnõus, kus on kolm ohutaset. Meie politseiseaduses ehk konkreetselt politsei tegevust puudutavas regulatsioonis lähtume kahest tasemest ehk ohust ja kõrgendatud ohust. Selline jaotus on põhjendatud eelkõige sellega, et politsei reageeriva institutsioonina peab alati rakendama ohule vastavat proportsionaalset meedet. Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele või suure keskkonnakahju tekkimise oht. Samuti on kõrgendatud oht aluseks politsei poolt füüsilise jõu, sunnivahendite ja relvade kasutamisel.
Lisaks täpsustame me nende muudatustega avaliku korra eest vastutava isiku mõistet, kes on oma käitumisega ohu tekitanud või korda rikkuv isik. Avaliku korra eest vastutava isiku regulatsioon on täpsustatud korrakaitseseaduse vaidluste ja diskussioonide pinnalt. Praktilisest aspektist lähtuvalt on see mõiste vajalik selleks, et piiritleda selgelt need isikud, kelle suhtes on ohu või korrarikkumise korral riigil õigus võtta seaduses toodud meetmeid. Nimetatud säte on oluline ka koosmõjus §-ga 7⁹, sest põhimõte, et meetmete võtmine on lubatav ainult avaliku korra eest vastutava isiku suhtes, tuleneb § 7⁹ lõikest 1, kuid on olemas võimalus teha eelnimetatud põhimõttest üksikutel juhtudel erandeid. Need erandid on samuti selles seaduses sätestatud ja puudutavad eelkõige väga tõsiste ohtude väljaselgitamist ja korrarikkumiste kõrvaldamist järelevalvemeetmete kohaldamisel. Seda saab teha siseministri loa alusel.
Paragrahvis 7¹⁰ on sätestatud politseioperatsioone reguleerivad sätted, mis panevad oluliselt detailsemalt seaduse tasemel paika, millisel juhul on politseiametnikel võimalik politseioperatsioonide käigus oma pädevusi teostada ja võtta põhiõigusi riivavaid meetmeid nende isikute suhtes, keda ei ole alust pidada avaliku korra eest vastutavaks, ja siis, kui puudub konkreetne kahtlus isiku suhtes.
Lõpetuseks mõned sõnad politsei järelevalve menetluse põhimõtetest, mis samuti lisatakse nimetatud seadusesse. Kõigepealt, lisaks üldistele haldusmenetluse liikidele ja haldusmenetluse põhimõtetele, milleks on teatavasti seadusliku aluse põhimõte, kaalutlusõiguse teostamise põhimõte, proportsionaalsuse põhimõte, eesmärgipärasuse põhimõte ja uurimispõhimõte, mis on kõik pandud kirja haldusmenetluse seaduse esimestes paragrahvides, §-des 3–6, on politsei ja piirivalve seaduses nüüd välja toodud politsei järelevalve menetluse põhimõtted. Nendeks on õiguste kaitse ja inimväärikuse tagamise põhimõte (§ 7⁵), samuti politsei selgitamiskohustus (§ 7⁶), koostöö muude isikute ja asutustega ning rahvusvaheline koostöö.
Muud olulisemad muudatused politsei ja piirivalve seaduses puudutavad politseiorganisatsiooni ja politseiteenistust. Pannakse paika politseiasutuses ameti- ja abiteenistuskohtade üldarv, mis jaguneb politseiametnike ja avaliku teenistuse ametikohtadeks. Siseminister kehtestab selle jaotuse määrusega.
Lisaks muudetakse politsei ja piirivalve seaduse § 40 ja 42, mis sätestavad teenistusse võtmise piirangud. Need muudatused puudutavad seda, et isikut ei võeta teenistusse, kui teda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või ta on kandnud vabaduskaotuslikku karistust, olenemata asjaolust, et tema karistusandmed on kustutatud karistusregistrist ja kantud karistusregistri arhiivi. Nimetatud sätte kohaselt on võimalik isiku politseiteenistusse võtmise välistada ka kustunud karistuse korral. Need lisapiirangud on algatatud eelkõige teenistuse iseloomu silmas pidades, politseiametniku varasem tegevus ei tohi seada kahtluse alla tema objektiivsust, ning arvestades politseiametniku erilist positsiooni, seda, et talle on antud võimalus ja õigus rakendada teiste isikute suhtes repressiivseid meetmeid. Seega, kõik inimesed, kes politseiteenistusse asuvad ja võetakse, peavad olema usaldusväärsed ja teistele eeskujuks. Võttes arvesse, et ühendasutuses võivad olla avalikud teenistujad ja nad võivad olla ka juhi ametikohal ehk need isikud ei pea avalike teenistujatena olema politseiametnikud, ja arvestades tervikuna kogu politseiorganisatsiooni erilisust, on kohane ette näha samasugused teenistusse võtmise tingimused ka mittepolitseilise juhi ametikoha puhul.
Oleme õiguskomisjonis läbi vaadanud ka esitatud ettepanekud teiste seaduste kohta. Need on ühest küljest terminoloogilised, tulenevad politseiasutuste, piirivalveasutuste ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamisest Politsei- ja Piirivalveametiks. Teisalt tehakse muudatusi valdkonnaseadustes seetõttu, et nendest seadustest tulenevad spetsiifilise riikliku järelevalve pädevused või ka meetmed. Seega on täpsustavad muudatused tehtud näiteks riigipiiri seaduses, Euroopa Liidu kodaniku seaduses, välismaalaste seaduses, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses.
Nagu ma ettekannet alustades ütlesin, õiguskomisjon teeb täna ettepaneku selle eelnõu menetlemine katkestada, eelkõige põhjusel, et anda täiskogule ja kõikidele Riigikogu liikmetele võimalus tutvuda nende muudatusettepanekutega, mis on esitatud, samuti esitada täiendavaid muudatusettepanekuid. Me näeksime muudatusettepanekute esitamise tähtajana järgmise nädala esmaspäeva. Jätkame selle eelnõu menetlemist õiguskomisjonis juba õige pea. Tänan!

Suur tänu, Ken-Marti Vaher, põhjaliku ettekande eest! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.
Seaduseelnõu kohta on esitatud 47 muudatusettepanekut. Esimese, teise, kolmanda, neljanda, viienda, kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda on esitanud õiguskomisjon ja neid on täielikult arvestatud. 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19. ja 20. ettepaneku on esitanud õiguskomisjon, neid on täielikult arvestatud. 21., 22., 23., 24., 25. ja 26. ettepaneku on esitanud õiguskomisjon, neid on täielikult arvestatud. 27., 28., 29., 30., 31., 32., 33., 34., 35., 36., 37. ja 38. ettepaneku on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon on neid täielikult arvestanud. 39., 40., 41., 42., 43., 44., 45., 46. ja 47. ettepaneku on esitanud õiguskomisjon ja neid on täielikult arvestatud.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Kuna õiguskomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine täna katkestada, siis määran eelnõu 519 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 16. novembri kell 18.
Eelnõu 519 teine lugemine on katkestatud.

Alustame majanduskomisjoni algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun kõnepulti ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas oma 9. novembri koosolekul komisjoni enda algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 591. Komisjoni istungil osalesid Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik osakonnajuhataja ülesannetes Tarmo Porgand ja juhtivspetsialist Karin Silm ning MKM-i asekantsler Einari Kisel.
Muudatusettepanekute tähtajaks oli laekunud üks muudatusettepanek Rahvaliidu fraktsioonilt. Rahvaliidu fraktsiooni muudatusettepaneku eesmärk oli  lisada  REOS-e § 8 lõike 1 lõppu selle eelnõu ettepaneku asemel sõnad "aktsia- või osakapitali vähendamisega". Muudatusettepaneku põhjendusena on Rahvaliit toonud, et eelnõu eesmärk on anda küll Vabariigi Valitsusele võimalus omandada riigile kuuluva äriühingu aktsiaid või osasid, kuid Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul on vastuvõetamatu, et maksumaksja raha tahetakse kasutada tema enda varanduse väljaostmiseks. Riigile kuuluva äriühingu tütarettevõtet on võimalik ka aktsiakapitali vähendamise teel sajaprotsendiliselt riigi omandisse võtta. Lisaks toodi muudatusettepanekus põhjenduseks, et ei ole välistatud, et sellist riigieelarve raha kulutamist võidakse Euroopa Liidu poolt käsitleda keelatud riigiabina Eesti Energia kui äriühingu toetamiseks, mis moonutab turukonkurentsi. Keelatud riigiabi korral aga võiksid järgneda Eesti riigile ka sanktsioonid. Komisjon arutas seda teemat. Tooksin välja olulisema nii selle muudatusettepaneku kui eelnõu enda arutelust.
Komisjoni esitatud seadusmuudatuse veelkordsel selgitamisel võiks öelda, et see  ettepanek ei välista põhimõtteliselt aktsiate või osa omandamist ka aktsiakapitali vähendamise teel. Seadusmuudatus ei käsitle üksnes OÜ-ga Elering seotud juhtumit, vaid annab riigile võimaluse omandada aktsiaid või osa riigi osalusega äriühingult olenemata omandamise viisist. Tuleb arvestada sellise teoreetilise võimalusega, et kunagi osutub vajalikuks mõne tütarettevõtte või tütarühingu toomine riigi otseomandisse mõnelt selliselt äriühingult, kus riik ei ole ainuaktsionär. Sellise juhtumi puhul saakski aktsionäride võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt korrektseks ja õiglaseks viisiks olla ainult tütarühingu õiglases väärtuses väljaostmine.
Teiseks, põhjendus riigi poolt OÜ Elering osa omandamiseks otsemüügi kaudu. Nagu ma eelnõu esimesel lugemisel ütlesin, oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium moodustanud töörühma, mis analüüsis kolme võimalust. Üks võimalus oli OÜ Elering osa müük, teine oli Eesti Energia AS-i jagunemine ja kolmas  Eesti Energia AS-i aktsiakapitali vähendamine. Analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et OÜ Elering eraldamise eelistatumaks viisiks on OÜ Elering osa müük, sest see oleks äriühingu tegevust reguleerivate üldiste seaduste, nagu näiteks võlaõigusseadus ja äriseadustik, kontekstis kõige lihtsam, kiirem ja vähem probleeme tekitav OÜ Elering osa riigi otseomandisse toomise viis. Samuti tekitab OÜ Elering osa müük turutingimustel kõige vähem probleeme Eesti Energia AS-i laenulepingute ja võlakirjade tingimuste seisukohalt, sest võlausaldajalt ei saa nõuda lisatagatiste seadmist või nõuete ennetähtaegset rahuldamist ning ajaliselt on tehingut võimalik teostada kohe, kui see REOS-e § 8 lõige 1 on siin vastu võetud ja kinnitamist leidnud. Jagunemise ja aktsiakapitali vähendamise alternatiivi puhul on kõigepealt ajaline faktor. Jagunemisel on see kolm kuud ja aktsiakapitali vähendamisel seitse kuud. Võimalikuks takistavaks teguriks võib saada ka Eesti Energia AS-i võlausaldajate nõusoleku saamine, kuna äriühingu varad väheneksid. Aktsiakapitali vähendamise puhul tuleb takistava asjaoluna käsitleda ka olemasolevate laenudega seotud riski. See tähendab, et kui Eesti Energia varad oluliselt vähenevad, siis võivad praegused laenuandjad hakata sanktsioone rakendama, näiteks karmistada laenulepingu tingimusi või üldse laenud tagasi kutsuda.
Tuginedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi moodustatud töörühma seisukohtadele, leidis ka Vabariigi Valitsus oma 27. augusti nõupidamisel, et kõige otstarbekam on OÜ Elering riigi otseomandisse toomine ostes äriühingu osa Eesti Energia AS-ilt.
Ma peatuksin korra ka omandamise rahastamise viisil. Kuigi see ei ole otseselt eelnõuga seotud, tahan anda teile edasi kogu selle informatsiooni, mis ministeeriumi esindajad kas siis komisjonis suuliselt või kirjalikult on edastanud. Praeguse info järgi oleks see riigile OÜ Elering osa omandamine finantseerimistehing, mille jaoks raha eraldamine on kavandatud 2010. aasta riigieelarvesse ja summa on üle 2 miljardi krooni. Raha makstakse riigi poolt kas laekuvate jooksvate tulude, akumuleeritud reservide või täiendavate laenude arvel, vastavalt sellele, kuidas rahavoogude juhtimise poole pealt kõige optimaalsem on. Eesti Energia saab müügist laekuvat raha omakorda kasutada vastavalt oma tegevuste finantseerimise vajadusele, tasudes saadud rahaga kas teostatavate investeeringute või muude kulude eest. Eesti Energia poole pealt on oluline, et varade maht sel juhul ei vähene ning seeläbi säilib paremana ka äriühingu investeerimisvõime ja selleks võõrvahendite kaasamise võime tulevikus. Aga veel kord rõhutan, et see ei olnud otseselt eelnõuga seotud.
Viimaks peatuksin ka riigiabi küsimustel, kuna teema oli üleval. Ministeerium on kinnitanud, et kuna OÜ Elering väljaostu puhul saab tegemist olema turuhinnas tehtava ostu-müügitehinguga, siis ei kaasne selle tehinguga riigiabi riske. OÜ Elering väärtus ehk turuhind leitakse kogenud ekspertide abil, kasutades selleks üldtunnustatud ettevõtete väärtuse hindamise metoodikat.
Ja lõpetuseks. Rahvaliidu esitatud muudatusettepanek pandi komisjonis ka hääletusele. Häältega poolt 4, vastu 6, erapooletuid 0 ei leidnud see muudatusettepanek toetust. Vastavalt varasemale otsusele oli eelnõu teine lugemine kavandatud tänaseks, 11. novembriks, ja kolmas lugemine 12. novembriks. Komisjoni esimees tegigi ettepaneku eelnõu teine lugemine 11. novembril lõpetada ning juhul kui teine lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu kolmandal lugemisel seadusena vastu. Komisjon toetas ettepanekut konsensuslikult. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Karel Rüütli! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahvaliidu fraktsioon ei pea võimalikuks eelnõu 591 esitatud kujul toetada ning on esitanud selle kohta oma muudatusettepaneku, mille asjaolusid peame vajalikuks siin tänase arutelu juures selgitada. Majanduskomisjoni esitatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu on pealtnäha süütu tekstiga. Muudatus näeb ette anda Vabariigi Valitsusele õigus omandada riigile kuuluva äriühingu aktsiaid või osa. Kuid eelnõu jätab lahtiseks osaluse omandamise viisi. Sellega antakse valitsusele blankoveksel vabalt valida, millisel viisil ja millises vormis seda õigust kasutada. Majanduskomisjon kui eelnõu algataja on jätnud siin otsad lahti. Samas on eelnõu seletuskirjas põhjusena toodud eesmärk eraldada põhivõrguettevõte OÜ Elering Eesti Energia AS-is omandist, et tagada põhivõrguettevõtja täielik sõltumatus elektrienergia tootmis- ja müügitegevusest. Vajadus selleks tuleneb uuest elektri siseturu direktiivist, mille kohaselt käivitatakse elektribörs. See kõik on õige. Kuid Rahvaliidu fraktsioon ei saa nõustuda valitsuse  kavandatud viisiga OÜ Elering eraldamiseks Eesti Energia AS-ist, milleks tänane eelnõu võimaluse loob. Nimelt on seletuskirja kohaselt Vabariigi Valitsus oma 2009. aasta 27. augusti kabinetinõupidamisel leidnud, et kõige otstarbekam on OÜ Elering riigi otseomandisse toomine sel viisil, et riik ostab selle Eesti Energialt ära. Selleks on valitsus kavandanud kulutada riigieelarvest üle 2 miljardi krooni ja seda on kavas teha samast riigieelarvest, mida valitsus on olnud sunnitud kahel viimasel aastal miljardites kroonides korduvalt kärpima, samast riigieelarvest, millest ei jätku raha lastetoetusteks ja haigushüvitisteks, samast riigieelarvest, millega on kärbitud omavalitsuste tulubaasi ning vähendatud kohalike teede rahastamist sadade miljonite kroonide võrra. Kuid Eesti Energia ei ole erafirma, kellelt riik valitsuse näol peaks midagi välja ostma. Rahvaliidu fraktsioon peab lubamatuks maksumaksja raha raiskamist OÜ Elering ostmiseks olukorras, kus riigieelarvet ja kohalike omavalitsuste eelarvet on kärbitud miljardites kroonides, kus rahapuudusel on oluliselt vähendatud sotsiaaltoetusi ning suurendatud töötajate ja ettevõtjate maksukoormust. Valitsus omaniku esindajana saab eraldada OÜ Elering Eesti Energia AS-ist maksumaksjale tunduvalt säästlikumal ja odavamal viisil, näiteks võttes OÜ Elering riigi omandisse Eesti Energia AS-i aktsiakapitali vähendamise teel. Rahvaliidu fraktsioon on seisukohal, et OÜ Elering ostuks kavandatud 2,1 miljardit krooni on palju otstarbekam kasutada reaalseteks investeeringuteks, et elavdada majandust ja luua uusi töökohti, rakendada seda kõike kohalike teede korrashoiuks ning arstiabi paremaks kättesaamiseks, samuti muudel sotsiaalsetel eesmärkidel, sealhulgas tööpuuduse tõttu hätta sattunud perede ja laste olukorra leevendamiseks.
Seoses selle eelnõuga peame vajalikuks pöörata Riigikogu liikmete ja ka valitsuse tähelepanu veel kolmele aspektile. Esiteks, valitsus kavatseb 2,1 miljardi krooni sisuliselt kinkida Eesti Energiale. Muu hulgas ei ole välistatud, et sellist eelarveraha kasutamist võidakse Euroopa Liidu poolt käsitada keelatud riigiabina Eesti Energia kui äriühingu toetamiseks, mis moonutab konkurentsi ja seda vahetult elektrituru avamise eel. Keelatud riigiabi korral aga võivad järgneda vastavad sanktsioonid Eesti riigi vastu. Kes julgeb kinnitada, et selline oht on välistatud, eriti arvestades Euroopa Liidu varasemat praktikat ja elektrituru avamise direktiivi.
Teiseks  – seos Eesti energiapoliitikaga. Valitsus ei ole seni mitme aasta jooksul suutnud võtta selget seisukohta tuumaenergeetika arendamise küsimuses, samas meie naabermaa Soome ei istu Ansipi valitsuse kombel käed rüpes. Eestit teavitati 21. oktoobril 2008. aastal, et alustatud on uue tuumaelektrijaama võimaliku asukoha planeeringute koostamist. Käesolevaks ajaks on need eelnõud kokku pandud ja avalikustatud ning ka Eestile seisukohavõtmiseks esitatud. Aga milline on Eesti energeetilise julgeoleku tulevik?
Kolmandaks – seos Eesti Energia kavandatava börsile viimisega. Kuigi valitsuskoalitsiooni liikmed on teinud avaldusi Eesti Energia börsile viimiseks, ei ole valitsus seni selget seisukohta võtnud. Praegune manööverdamine OÜ Elering ostu ja Eesti Energia börsile viimise ümber tuletab meelde samade valitsuspartnerite Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna varasemaid samme, millega taheti Eesti Elektrijaamad odavmüügi korras maha müüa. Juba AS-i Eesti Telekom äsjane odavmüük jooksvate kulude katteks näitas, et valitsus on suures rahahädas. Rahvaliidu fraktsioon on seisukohal, et riigile kuuluvate strateegiliste ettevõtetega ja nende rahaliste vahenditega manipuleerimine on lühinägelik poliitika. Rahvaliidu fraktsioon on seisukohal, et energiatootmist kui riigi julgeolekule üht olulisemat valdkonda ei tohi ohvriks tuua riigieelarve lühiajaliste probleemide lahendamisel.
Lähtudes kõigest eeltoodust ei pea Rahvaliidu fraktsioon võimalikuks eelnõu 591 esitatud kujul toetada. Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul on vastuvõetamatu, et maksumaksja raha tahetakse kasutada tema enda varanduse väljaostmiseks. Oleme teinud oma muudatusettepaneku, mille kohaselt võib riik Vabariigi Valitsuse otsuse alusel riigiosalusega äriühingu aktsiaid või osa omandada ainult aktsia või osakapitali vähendamise teel. Leiame, et sellise piirangu tegemine, et mitte lubada kulutada valitsusel maksumaksja raha OÜ Elering eraldamiseks Eesti Energia AS-ist, on eriti praeguse riigieelarve seisu juures hädavajalik. Palume Riigikogu liikmetel meie muudatusettepanekut toetada! Tänan!

Suur tänu, kolleeg Karel Rüütli! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Läheme  muudatusettepaneku läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Me palume seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused

Ettepaneku poolt hääletas 25 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu 591 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ma palun ettekandjaks kõnepulti põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on anda parem seaduslik alus loomataudi ennetamisele ja tõrjele. Seaduses sätestatakse kitsendused ja abinõud, mida kohaldatakse loomataudi kahtlusel ja puhkemisel loomapidamishoones ja seda ümbritseval alal. Kitsenduste ja abinõude kohaldamiseks annavad täpsemad juhised Veterinaar- ja Toiduameti situatsiooniplaanid. Situatsiooniplaanidele esitatavaid nõudeid on täpsustatud, loomatauditõrje programm on muudetud loomataudipõhiseks. See tähendab, et Veterinaar- ja Toiduamet koostab loomataudiseire, -tõrje ja likvideerimise programmi, näidates ära programmi eesmärgi, läbiviimise viisi, kestuse ja muud vajalikud andmed. Tõrjeprogrammi sellisel viisil koostamine ja läbiviimine võimaldab taotleda Euroopa Komisjonilt rahalist toetust Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud alusel. Eelnõuga antakse võimalus koostada loomatauditõrje programm ka selle taudi uurimiseks ja plaaniliseks tõrjumiseks, milleks ei eraldata vahendeid riigi poolt. Sellist programmi rahastab selle tellija.
Kooskõlas aastateks 2007–2013 koostatud ühenduse loomatervise strateegiaga peab loomapidaja pidevalt rakendama loomataudi leviku ennetamise meetmeid. Seadusesse on lisatud vastav loomapidaja kohustus. Kohustuslikuks on muudetud veterinaararsti kaasamine loomade kokkuostmisega seotud üritustel. Täpsustatud on protseduuri loomaarstide kaasamiseks tauditõrjel ja nende tasustamise põhimõtteid. Ajakohastatud on nõudeid loomataudi haigusetekitaja teadusliku uurimisega tegelevale teadus- või arendusasutusele. Selliseks teaduslikuks uurimiseks põllumajandusministri loa saamise nõuded on toodud seaduse tasemele.
Seaduses sätestatakse täpsemini loomataudi puhkemisel tekkinud kahju hüvitamine nii eriti ohtlike kui ka mõnede eriti ohtlike loomataudide hulka mittekuuluvate taudide korral. Taudikahju hüvitamiseks makstava toetuse andmise reeglid viiakse kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi andmise reeglitega, Euroopa Liidu Komisjoni määrusega nr 1857/2006 ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusega. Taudipuhangu ajal hukkuvad ning tauditõrje käigus tapetud loomad, hävitatud seadmed, sööt, pakkematerjal, piim ja munad loetakse loomapidaja taudikahjuks. Loomapidaja kahju arvutatakse vastavalt loomade arvestuslikule väärtusele ning aretuslooma, seadmete, sööda, pakkematerjali, piima ja munade puhul vastavalt nende tegelikule väärtusele. Vajaduse korral kaasatakse ekspert aretus- ja suguloomade väärtuse kindlaksmääramiseks. Ka Veterinaar- ja Toiduamet kannab kulusid taudiga võitlemisel. See kompenseeritakse Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarveseaduses ja selle alusel antud õigusaktis kehtestatud korras. Loomapidajale võib maksta kuni saja protsendi ulatuses taudikahjutoetust samal alusel. Juhul kui loomapidajal on sõlmitud kindlustusleping taudikahju osaliseks või täielikuks hüvitamiseks, kindlustatud kahjule toetust riigiabi korras ei anta. Loomataudi puhkemisel teavitab Veterinaar- ja Toiduamet sellest kohe Euroopa Komisjoni, et riigil oleks võimalik taotleda taudikahju hüvitamisele kuuluvast summast tagasi kompensatsiooni 50% ulatuses.
Ülejäänud muudatused on esitatud selleks, et ühtlustada terminoloogiat ja ajakohastada nõudeid kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. Need nõuded on põllumajandusloomade identifitseerimise ja registreerimise, loomade tapamajja viimise ja neilt pärinevate saaduste käitlemise, vesiviljelusloomade tauditõrje käigus tapmise ja veiste spongiformse entsefalopaatia korral tõrjemeetmete erisuse rakendamise kohta. Veterinaarkorralduse seaduses tunnistatakse kehtetuks säte, mis sisaldab viidet 1. jaanuarist 2010 kehtetuks muutuvale komisjoni määrusele.
Käesolev seadus jõustub eelnõu kohaselt 2010. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud seaduse § 17, mis jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril. Nimetatud sättega muudetakse loomatauditõrje seaduse § 43³, mille lõikes 4 sisaldub kohustus Veterinaar- ja Toiduametile vajaduse korral välja töötada ja kehtestada eriti ohtlike loomataudide ja nende loomataudide, mille põhjustatud kahju hüvitamiseks makstakse toetust, loomatauditõrje programmid. Veterinaar- ja Toiduamet vajab lisaaega vajalike loomatauditõrje programmide väljatöötamiseks, kuna nende nõudeid on oluliselt täiustatud. Aitäh!

Suur tänu, härra põllumajandusminister! Teile on küsimus. Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Kindlasti on see vajalik seadus. Aga ma vaatan, et neid muudatusi on võrdlemisi palju ja seda seadust on ka eelnevalt korduvalt muudetud. Kas ei oleks mõistlik olnud üldse uus loomatauditõrje seadus uue tekstiga välja tuua? Siin on näiteks § 58⁸ ehk 58. paragrahvi on tegelikult vähemalt kaheksa tükki olemas. Oleks paremini jälgitav ja olekski parem, kui see seadus oleks korralikult ümber töötatud.

Aitäh! Jah, see oli kaalumisel, et töötada välja ja sõnastada terviktekstina päris uus seadus. Teil võib olla õigus, et see tagaks seaduse parema loetavuse. Seekord me otsustasime siiski parandada teksti, aga me kaalume seda tõsiselt järgmine kord, kui jälle peaksid muutuma riigiabi reeglid või Euroopa Liidu õigusaktid ja me peame hakkama seadust muutma, et siis tuleme võib-olla tõesti tulevikus uue terviktekstiga välja.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Ja nüüd ma palun kõnepulti maaelukomisjoni liikme kolleeg Rein Aidma!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid, lugupeetud minister ja külalised! Maaelukomisjon arutas käesolevat loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 600 oma esmaspäeva, 26. oktoobri istungil. Kohal olid pea kõik komisjoni liikmed. Kutsutud ja kohal oli Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusk, kes vastas komisjoni liikmete küsimustele seaduseelnõu kohta.
Räägin põgusalt nendest küsimustest. Kuna tegemist on mitmete uute nõuete püstitamisega, millest minister juba põhjalikumalt rääkis, siis tunti huvi, kas selleks, et täita nõuet takistada metsloomade pääsemist loomade pidamiseks piiritletud alale, tuleb praegusega võrreldes drastiliselt erinevaid meetmeid kasutusele võtta. Vastus oli, et ei tule, rakendatavad meetmed ei pea olema rakendatud kõik korraga, vaid vastavalt vajadusele ja mõistlikkusele.
Teemaks oli veel küsimus, kuidas kaasatakse kohalikke omavalitsusi olukordades, kus Veterinaar- ja Toiduamet viib läbi nii näiteks vastavaid koolitusi kui ka juba tekkinud olukordade lahendamist. Vastuseks oli see, mis on ka seadusesse sisse kirjutatud: taudi puhkemisel moodustatakse tauditõrjekomisjon, mida juhib Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor ning kuhu kuulub ka maavanem. Koos sellega on seaduses nõue kaasata vastavate eeltööde, tähendab profülaktiliste eeltööde läbiviimisse ka kohalikud omavalitsused.
Kulutused olid  juba jutuks  –  need kaetakse riigieelarvest. Eestil ei ole riigieelarves vastavat rida, kuhu niisugused episootiaga seotud mured oleksid prognoositavad. Seda on väga raske teha, aga Vabariigi Valitsuse reservfond on sel juhul see koht, mis peab aitama tõusetuvaid kulusid lahendada.
Ja lühidalt ülevaate lõpuks võib-olla veel see, et küsiti, et kui näiteks loomadel on sinivetikamürgitus, kas see läheb samuti loomataudtõrje seaduse alla. Vastus oli, et otseselt ei lähe, kuna see seaduseelnõu käsitleb nakkavaid taude.
Lõpetuseks: komisjon otsustas, esiteks, määrata käesoleva menetletava seaduseelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks Rein Aidma, teiseks, saata eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 11. novembril 2009, kolmandaks, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, ja neljandaks, teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata seaduseelnõu 600 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 18. november kell 18. Otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Rein Aidma! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 600 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 18. novembri kell 18.
Eelnõu 600 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandjaks palun jälle põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu peamine eesmärk on toiduvaldkonna järelevalvetoimingute rahastamise süsteemi ümberkorraldamine. Lisaks tehakse muudatused toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistamise ja turuleviimise, mitteloomse toidu impordi kontrolli ja laborite valdkonnas. Suurimaks muudatuseks on riigilõivu asendamine järelevalvetasuga, mis on kulupõhine. Käitleja poolt makstava tasu suurus hakkab otseselt sõltuma ettevõtte suurusest, tootmismahust ning tegevuse iseärasusest tulenevast riskiastmest. Plaanilise järelevalve sagedus on umbkaudu üks kord aastas. Niisiis tuleb ka järelevalvetasu maksta vastavalt sellele, kas ettevõttes on järelevalvetoiminguid tehtud või mitte. Seni kehtinud riigilõiv tuli maksta igal aastal olenemata sellest, kas pädev asutus ettevõttes konkreetsel aastal järelevalvetoiminguid tegi või mitte. Järelevalvetasu abil tagatakse toidukäitlejate võrdne kohtlemine, sest järelevalvetoiminguid rahastavad käitlejad, kelle huvides neid toiminguid tehakse. Eelnevale lisaks võimaldab kõnealune muudatus rakendada ühtset järelevalve tasustamise põhimõtet kogu toiduahela ulatuses. Loomse toidu puhul on samasugune regulatsioon juba kasutusel veterinaarkorralduse seaduses. Toidujärelevalve teostamiseks vajalike vahendite kulud kaetakse hetkel riigieelarvest eraldatud vahendite arvel olenemata sellest, kui palju laekus toimingute eest raha riigilõivuna riigieelarvesse. Seaduse rakendamine muudab oluliselt kehtivat toidujärelevalve rahastamise süsteemi. Järelevalvetasu rakendamise tulemusena laekub kulutustega proportsionaalne järelevalvetasu samas ulatuses Veterinaar- ja Toiduameti käsutusse sihipäraseks kasutamiseks. Seega võimaldab toidujärelevalvesüsteemi ümberkorraldamine riigil täita toidukontrolli ülesandeid optimaalsemalt ning otstarbekamalt.
Võttes arvesse toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valdkonna suurt ulatust, sätestatakse seaduses täpsemini nende valmistamise ja turuleviimisega seotud ettevõtetest teabe saamine. Järelevalveasutusel on pärast muudatuse jõustumist parem ülevaade turul tegutsejatest. Teabe saamiseks kasutatakse olemasolevat majandustegevuse registrit, mis ei põhjusta ettevõtjaile olulist halduskoormuse kasvu. Samuti tekitab selle andmebaasi kasutamine riigile vähem kulusid, võrreldes uue andmebaasi loomisega. Toidu impordi kontrolliga seotud muudatused on tingitud kolmandatest riikidest pärit kõrgendatud saastamisohuga toidu impordi kontrolli tõhustamisest Euroopa Liidus. Euroopa Liidu õigusaktides nähakse ette järelevalve teostamise viis ja koht.
Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud seaduse §-d 1 ja 11, mis jõustuvad 2010. aasta 20. jaanuaril. Seaduse 2010. aasta 1. jaanuaril ehk siis eelarveaasta alguses jõustumine on vajalik selleks, et vältida tarbetut halduskoormust ja tagada arvestuslikult sujuv üleminek riigilõivult järelevalvetasudele. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on küsimus. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja ja hea minister! Seoses kogu selle Nord Streami temaatikaga on üles tõusnud ka küsimus Soomest püütud kala müümisest teistes riikides. Teatavasti on Soome vastav amet andnud teada, et Soome lahest ja Botnia lahest püütud lõhes ja räimes on juba nii palju mürkaineid, et Soome inimene võib seda kala tarvitada kuni 200 grammi kuus. Aga kuidas on meil tagatud, et mürkaineid täis kalad ei satuks Eesti turule? Kas see seadus aitab kaasa sellele, et nii ei juhtuks?

Aitäh! Selle seaduse mõju konkreetsele probleemile on väga kaudne. Aga tagatud toiduohutus on Eestis küll samal tasemel kui kõikides teistes Euroopa Liidu liikmesmaades. Me juhindume täpselt samadest kriteeriumidest ja normatiividest, millest teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Toiduohutusnõuded on üle Euroopa Liidu ühesugused. Nii et seetõttu kindlasti ei ole suuremat ohtu kui mujal Euroopas ning Veterinaar- ja Toiduamet teostab järjepidevat seiret ja ka kontrollib. Kui tõesti peaks juhtuma, et Läänemerest püütud kala osutub saastatuks, siis loomulikult need kalad kõrvaldatakse enne inimesteni jõudmist ja loodetavasti nad toidulauale sellisel saastatud kujul kunagi ei jõua.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, lugupeetud põllumajandusminister! Palun nüüd ettekandjaks maaelukomisjoni liikme kolleeg Kaia Iva!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Maaelukomisjon arutas toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 608 kahel istungil: kolmapäeval, 4. novembril ja esmaspäeval, 9. novembril s.a. Kuid olgu siiski märgitud, et kõnealuse küsimusega, mis selles eelnõus ka lahenduse leiab, on maaelukomisjon ka varem tegelnud ning laiem avalikkus sai selle küsimusega kurssi ajakirjanduse vahendusel möödunud aasta lõpul, kui toodi avalikkuse ette see, et turul hooajakaupu, näiteks hapukapsast, müüvad isikud sattusid selle tõttu, et nad peavad maksma ühetaolist riigilõivu, olukorda, kus selline tegevus muutus majanduslikult mõttetuks. Küll aga eelnõu vormis oli see küsimus arutelul kahel istungil, millest viimasel, esmaspäeval, 9. novembril, toimus põhjalikum sisuline arutelu ning kohale oli kutsutud ja arutelul osales Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusk, kes andis eelnõust ülevaate ja vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Kuna minister esitas siin juba ülevaade eelnõust, siis sellel ma enam ei peatu. Küsiti kõige rohkem selle kohta, milline on tegelik reaalne muudatus ja kuidas see väljendub rahaliselt ettevõtjate jaoks. Nii et kui esitati küsimus, kui sageli on ettevõtetes reaalselt vaja järelevalvet teha, saime teada, et see sõltub ettevõtte suurusest, tootmise mahust ning riskiastmest. Seda võib teostada üks kord aastas, üks kord kahe aasta või üks kord kolme aasta tagant. Järelevalvetasule üleminekust võidavadki kõige enam väikekauplejad, sest kui järelevalvet ei tehta igal aastal, siis nemad peavadki tasuma vaid reaalse töö eest järelevalve teostamisel ega pea enam tasuma iga-aastast riigilõivu. Kuna on ka ära määratud, kuidas arvutatakse järelevalvetasu tunnitasumäär, siis on selge, millise määra järgi nad seda tasuma peavad. Praegu on see tunnitasu 121 krooni. Küsiti ka lisaks, kas suurema riskiastmega ettevõtte kulud suurenevad selle järelevalvetasu sisseviimisel. Saime teada, et kui kõik on korras ja järelkontrolle pole vaja teha, siis kulud ei suurene. Kuna on ära määratud ka see, et järelevalvetoimingu tegemiseks ei või kuluda üle kaheksa töötunni, siis on  selge, mis võib olla ühekordse kontrolli maksimaalne hind. Veel kord mainiti seda kõige väiksemat tootjat ja müüjat, nn hapukapsamüüjat, ja võrreldi tema reaalseid kulusid. Saadi vastuseks, et üldjuhul sellise tootja juures ja sellise müüja juures kulub kontrolliks üks tund. See tähendab, et tema kulu võibki piirduda sellesama 121 krooniga. Komisjoni liikmeid huvitas ka see, kas järelevalveametnik ei või olla mingil hetkel huvitatud pahatahtlikust kontrollist ja teha kontrolle pikemalt kui vaja ja sagedamini kui vaja. Mõistagi saime  vastuseks, et loomulikult ei võimalda ametnikueetika sellist asja teha, kuid samas on ka meie järelevalveametnikud niivõrd hõivatud, et juba seepärast pole seda ohtu, ning iga sellise kontrolli kohta koostatakse ka haldusakt, mis tähendab, et selle kohta on võimalik vaiet esitada.
Komisjon leidis, et selle seaduseelnõu puhul on tegemist kauaoodatud ja hea eelnõuga, ning otsustas teha täiskogule ettepanek toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 608 esimene lugemine 11. novembril lõpetada ning määrata eelnõu  kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. november s.a kell 18. Need ettepanekud võeti vastu konsensusega.

Suur tänu, kolleeg Kaia Iva! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 17. novembri kell 18.
Eelnõu 608 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Ma palun toetada lõhkematerjaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lühidalt kokku võttes on selle eelnõu algatamise mõte rakendada Eestis Euroopa Liidu pürotehniliste toodete turule laskmist käsitlev direktiiv. Selle direktiivi kandev idee on see, et Euroopas korraldatakse ümber pürotehniliste toodete Euroopa turule laskmise süsteem. Senine kasutusloasüsteem liikmesriigiti, sealhulgas ka Eestis, kus kasutusloa andis välja Tehnilise Järelevalve Amet, viiakse üle vastavushindamise süsteemi peale. See arendab kindlasti edasi Euroopa Liidu siseturgu selles valdkonnas ja vastavushindamise eest vastutab tootja, riik teeb järelkontrolli. Lisaks muudeti direktiiviga ka pürotehniliste toodete klassifikatsiooni ning selle klassifikatsiooni muutusest tulenevalt on ka lõhkematerjaliseaduses läbivaid muudatusi. Kasutades võimalust, et see lõhkematerjaliseaduse muutmisega teie ette tuleb, on korrigeeritud ka mitmeid seni praktikas esile kerkinud probleeme, mille üksikasjaliku ülevaate saate seletuskirjast. Toon mõne näite. Näiteks on seni olnud probleemiks asjaomaste ametkondade vahelise info liikumise ebapiisavus. Me näeme eelnõus ette muudatusi, mis sunniksid ja paneksid erinevaid ametkondi omavahel rohkem koostööd tegema. Eelnõu on plaanitud jõustuma 1. jaanuarist 2010. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun nüüd ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Aivar Riisalu!

Proua esimees! Head kolleegid! Hea minister! Minister andis meile seaduseelnõust piisavalt põhjaliku ülevaate. Majanduskomisjon arutas seaduseelnõu oma istungil. Põhimõtteliselt võiks välja tuua ühe olulise nüansi, mis lisaks erinevate normdokumentide ülevõtmisele ja seaduse korrigeerimisele puudutab võib-olla kõige rohkem laiemat elanikkonda. See on see, et nn paugutite kasutamine avalikult keelustatakse meil üleminekuajaga aastast 2011 ehk aastavahetus peaks tulema meie kõigi jaoks oluliselt rahulikum. Ülejäänud osas oli tõepoolest tegemist valdavalt siiski tehnilise tööga, Euroopa direktiivide ülevõtmisega, millega seoses majanduskomisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 572 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks, mida me täna toimetame, ja algataja nõusolekul on teie ees praegu seaduseelnõu muudetud tekst. See otsus võeti vastu konsensusega. Samas teeme ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja see otsus langetati komisjonis ka konsensusega. Teeme ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 18. november kell 12 ja see otsus langetati samuti konsensusega.

Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 18. novembri kell 12.
Eelnõu 572 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun veel kord ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Teie ees on Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu ja selle pealkiri ütleb ära, millega on tegemist. Tegemist on vajalike sätetega selleks, et Euroopa Liidu teenuste direktiiv rakenduks ka Eestis. Euroopa Liidu teenuste direktiiv peaks lihtsustama oluliselt teenuste liikumise vabadust Euroopa Liidu siseturul. Tegemist on kindlasti eelnõuga, mis peaks olema ka Eesti majanduse huvides ja ettevõtjate huvides, et vabamalt tegutseda Euroopa Liidu teiste liikmesriikide turgudel. Teenuste direktiiv võeti vastu 2006. aasta detsembris ja selle rakendamiseks anti liikmesriikidele kolm aastat. See tähendab, et direktiivi harmoneerimise tähtaeg on 28. detsember 2009, ja sellest tulenevalt on valitsuse ettepanek menetleda seadust niimoodi, et ta jõustuks enne 28. detsembrit 2009.
Seadust kohaldatakse kõikidele Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide teenuse osutajatele mis tahes teenuse osutamisel, välja arvatud eelnõu reguleerimisalast välistatud teenused. See tähendab, et kolmandates riikides asutatud või sealt pärineva teenuse osutaja suhtes seadust ei kohaldata. Teenuseks loetakse mis tahes iseseisvat majandustegevust, mida tavaliselt osutatakse raha eest. Seaduseelnõu reguleerimisalast välistatakse viitega teenuste direktiivile mitmed tegevusalad, nagu finantsteenused, elektroonilised sideteenused ja -võrgud, tervishoid, transpordivaldkonna teenused, ajutist tööd vahendavate tööbüroode teenused, hasartmängud, audiovisuaal- ja raadioringhäälinguteenused, avaliku võimu teostamisega seotud tegevus, osaliselt sotsiaalteenused, eraturvateenused, mittemajanduslikel kaalutlustel osutatavad üldhuviteenused, notarite ja kohtutäiturite tegevus. Need teenused on välistatud Euroopa Liidus toimunud arutelude tulemusel kõikehõlmava kompromissina. Võib küsida, miks mõned teenustest on välja jäänud, kuid see on tänane Euroopa kokkulepe, mis on saavutatud.
Seaduseelnõuga vähendatakse teenust osutavate ettevõtete asutamise ja tegutsemisega seotud halduskoormust ja lihtsustatakse piiriülest teenuse osutamist. Halduskoormuse bürokraatia vähendamiseks sätestatakse seaduseelnõu teises peatükis tingimused, millal üldse võib teenuse osutamisele nõudeid kehtestada ja milliste nõuete kehtestamine on keelatud. Peatükis sätestatu kehtib sõltumata sellest, kas teenuse osutaja kavatseb asutada uue ettevõtte või soovib olemasolev ettevõtja avada uut üksust. Samuti ei ole oluline, kas teenuse osutaja soovib asutada ettevõtet teises liikmesriigis või soovib ta seda teha oma liikmesriigis. Õigus teenust osutada antakse üldjuhul tähtajatult, seda ei piirata territoriaalselt ja tegutsemisõiguse andmisel välditakse dubleerimist nii dokumentide esitamise kui ka nõuete kehtestamise osas. Halduskoormuse vähendamiseks ja piiriülese teenuse osutamise lihtsustamiseks luuakse ühtne kontaktpunkt, mille kaudu on teenuse osutajatel võimalus teha kõiki vajalikke menetlusi ja toiminguid. Eestis luuakse portaalis www.Eesti.ee ettevõtjatele suunatud alamportaal, mille kaudu on nii Eesti kui Euroopa Liidu teiste riikide ettevõtetel võimalik esitada vajalikke dokumente ja taotlusi ning saada informatsiooni. Ühtse kontakti ülesannete täitmise tagab majandusministeerium.
Liikmesriikidevahelise teenuste vaba liikumise tagamiseks sätestatakse seaduseelnõus, et Euroopa Liidu liikmesriigi teenuse osutajal, kes täidab selle liikmesriigi nõudeid, kus ta on asutatud, on õigus Eestis ajutiselt teenust osutada ilma siin ettevõtet või filiaali asutamata ning täiendavaid lubasid ja registreeringuid taotlemata. Sellele õigusele võib seada piirangud ainult juhul, kui need on põhjendatud avaliku korra, avaliku julgeoleku, rahva tervise või keskkonna kaitsega ning need peavad olema mittediskrimineerivad. Kuna tegemist on otseselt teenuste direktiivist tuleneva kohustusega, siis peavad samasuguse sätte oma õigusaktidesse üle võtma kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. See tähendab, et ka Eestis asutatud teenuse osutajatel on samadel alustel õigus ajutiselt osutada teenust kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Ajutise teenuse osutamise puhul on Euroopa kohtupraktika kohaselt tegemist olukorraga, kus puudub vastuvõtva liikmesriigi majanduselus stabiilne ja järjepidev osalemine. Teenuse osutamise ajutisust ei ole võimalik üheselt ja täpselt määratleda, seda tuleb tõlgendada iga üksiku juhtumi puhul Euroopa Kohtu lahendite kaudu.
Liikmesriikidevahelise halduskoostöö lihtsustamiseks harmoneeritakse eelnõuga teenuste direktiivi sätted, mille kohaselt üldjuhul teostab iga liikmesriik järelevalvet enda kehtestatud nõuete üle. See tähendab, et kui teenuse osutaja on asutatud Eestis, siis teostavad oma pädevuse piires tema üle järelevalvet Eesti pädevad asutused. Enamikul juhtudel seisneb liikmesriikidevaheline koostöö vastastikustes  teabenõuetes. Teabenõudeid võidakse esitada näiteks juhul, kui liikmesriigi pädeval asutusel on vaja teada, kas teenuse osutaja, kes soovib tema territooriumil tegevust alustada, on juba mõnes teises liikmesriigis seaduslikult asutatud ja kas näiteks tema kindlustuskaitset tõendavad dokumendid on autentsed.
See oleks minu poolt sissejuhatavalt ja eelnõu tutvustamiseks kõik. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan! Auväärt härra minister! Keskkonnamõju hindamine on Eestis ja mõnes teises Euroopa Liidu uues liikmesriigis litsentseeritud tegevus. Üheski 15 nn vanas liikmesriigis see nii ei ole ja nad ei saa meile ka keskkonnamõju hindamist teha. Selle seaduseelnõu üks alusmõte on kontrollida, kas teenuse osutamise kohases liikmesriigis on kõik need piirangunõuded vajalikud ja proportsionaalsed. Kas meil ei oleks mõistlik ja aeg loobuda keskkonnamõju hindamise litsentsimisest? Olen rääkinud.

Aitäh! Väga hea küsimus! Ma kasutan sellele küsimusele vastamisel võimalust esile tõsta seda tööd, mida ministeeriumid teevad praegu lisaks sellele eelnõule, mis siia on toodud, et rakendada teenuste direktiivi. Ja üks selle töö osa on tõepoolest vaadata üle kõik n-ö määramata teenuste hulka reguleerivad seadused ja hinnata, kas need nõuded, mis on meie enda seadustes, vastavad selle seaduseelnõu üldpõhimõtetele. Kindlasti on üks üldpõhimõte see n-ö diskrimineerimise vältimine – kas piirang on mõistlik, kas keelud on mõistlikud ja vastavad Euroopa Liidu teenuste direktiivi üldmõttele. See hinnang saab ka kaante vahele, valitsus peab selle esitama veel sel aastal Euroopa Komisjonile. Ja selle hinnangu kohaselt ma võin öelda niimoodi, et enamik Eesti seadusi on vastavuses miinimumnõuetega, mida teenuste direktiiv ette näeb. Enamik! On mõned üksikud teenuseliigid, mille hulka keskkonnatemaatika minu hinnangul ei kuulu, ja neid üksikuid asju, mis on veel jäänud, me soovime muuta kas valitsuse algatatud eriseadustega või siis teeme omalt poolt esimese ja teise lugemise vahel muudatusettepaneku – see puudutab ühte sätet muinsuskaitseseaduses ja üks teema oli veel. Mis ei tähenda, et me ei võiks minna nendest miinimumnõuetest kaugemale. Sellega valitsus Justiitsministeeriumi koordineerimisel praegu ka tegeleb, et vaadata üle, kas me ei peaks astuma rohkem samme, et vähendada neid nõudmisi. Kuid see on juba tõepoolest pigem Eesti oma seadustest tuleneva halduskoormuse, bürokraatia, tarbetute nõudmiste vähendamise küsimus. Minu hinnangul ja ka senine töö on näidanud, et me ei saa seda teha või et see töö ei ole väga tulemuslik, kui võtta see ette tohutu massiivina, sest iga eelnõu või iga seadus (neid on tegelikult vaat et pea 120, võib-olla rohkemgi) nõuab analüüsimist, läbirääkimist, arutamist, et olemasolevatest väljakujunenud rutiinidest eemalduda. Ma vastasin natuke pikemalt, aga küsimuse püstitus on tegelikult vägagi õige.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Ma palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, kes siia saali on jäänud! Majanduskomisjonis toimus 29. oktoobri istungil arutelu, mille eesmärk oli saata Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 603, esimesele lugemisele siia suurde saali. Komisjoni istungile olid kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler siseturu alal Merike Kompus, siseturuosakonna kaubandustalituse juhataja Anne Laar, sama osakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse nõunik Ago Pelisaar ja peaspetsialist Andres Ruubas. Ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust andis härra minister just vahetult mõni hetk tagasi. Korraks peatudes eelnõu eesmärkidel, tahaks öelda, et Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõuga tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul ülevõtmine Eesti õigusesse ja lihtsustatakse teenuse liikumise vabadust. Eelnõuga võetakse üle ka kõik teised teenuste direktiivi sätted.
Eelnõuga jaotatakse teenuste regulatsioon neljaks osaks. Esimene osa on üldsätted, kus sätestatakse olulisemad mõisted ja põhimõtted. Teiseks, nõuded teenuse osutamisele, kus sätestatakse, milliseid nõudeid üldse võib tulevikus teenuse osutamisele esitada. Kolmandaks, teenuse vaba liikumise põhimõtted, kus käsitletakse Euroopa Ühenduse lepingu riikides asutatud teenuse osutajate õigust teenuse osutamiseks Eestis. Neljandaks, koostöö ja järelevalve, milles reguleeritakse Eesti ja Euroopa Ühenduse lepingu riikide vahelist koostööd järelevalve teostamisel teenuse osutajate üle siseturul.
Eesti rakendussätetes on praegu probleeme direktiivi üldsätete vastavusse viimisel muinsuskaitseseaduses, mida ka härra minister mainis, ning teiseks, relvaseaduses. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler siseturu alal Merike Kompus ütles komisjonis, et nimetatud probleemsete rakendussätete sõnastus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil koostöös vastavate valdkondade ministeeriumidega juba ette valmistatud või valmistamisel ning nende alusel esitatakse teiseks lugemiseks ka muudatusettepanekud. Seaduse jõustumise tähtajaks on pandud hetkel 28. detsember, mis on teenuste direktiivi ülevõtmise tähtaeg.
Lõpetuseks. Majanduskomisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu 603  Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 11. novembril, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 17. november kell 12. Kõiki ettepanekuid toetati komisjonis konsensusega. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 603 muudatusettepaneku esitamise tähtajaks s.a 17. novembri kell 12.
Eelnõu 603 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Mani saare vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Selle pika ja igava nimega lepingu tutvustamiseks on mul öelda niipalju, et see põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingul, mida on läbirääkimiste käigus lepinguosaliste riikide delegatsioonide kokkuleppel muudetud või täiendatud. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on tavapäraselt kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, nagu definitsioonistki võib aru saada, ehk teiste sõnadega jagada maksustamisõigusi lepinguosaliste riikide vahel. Sellega püütakse ühtlasi ära hoida diskrimineerivat maksustamist ning tõkestada maksudest kõrvalehoidmist. Eesti ja Mani saare vahelise lepingu puhul on eelkõige oluliseks peetud tulusaaja residendiriigi maksustamisõigusi ning tuluallikariigi ja tulusaaja residendiriigi vahelist laialdast teabevahetust, sealhulgas pangainfot. Tänan!

Suur tänu, härra rahandusminister! Teile on küsimusi. Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Umbes 15 aasta tagusest kauboikapitalismi ajast on mul selgelt meeles, et Mani saare puhul on tegemist offshore-piirkonnaga. Kui me nüüd sellise lepingu sõlmime, kas see ei või meie jaoks kätkeda ka teatud ohte, sest Mani saar on ju tõepoolest tuntud väga liberaalse maksupoliitika poolest? Kas see järsku ei anna meie ettevõtjale võimalust siit raha välja kantida ja seal seda kasulikult kuidagiviisi edasi investeerida? Kas see probleem on läbi uuritud?

Aitäh! Kauboikapitalistina peate kindlasti olema murelik, ei soovitaks proovida. Aga kas Mani saar on offshore-piirkond või mitte, selle hinnangu ma jätaksin andmata. Tõepoolest, maksurežiim on seal väga soodus, aga offshore`il on veel tunnuseid, mida peetakse lubamatuks, näiteks diskrimineeriv maksustamine. See tähendab näiteks välismaalastele eelise tegemist ja raamatupidamisinfo varjamist või mitteväljaandmist. Ma ei ole nii põhjalikult nende tavadega kursis ja ei hakka ka ühtegi riigikest niimoodi klassifitseerima.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme kolleeg Harri Õunapuu!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! See eelnõu oli komisjonis arutusel ja otsustati esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 16. november kell 18. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Määran eelnõu 590 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 16. novembri kell 18.
Eelnõu 590 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Iisraeli Riigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun veel kord ettekandjaks rahandusminister Jürgen Ligi!

Tänan! Austatud Riigikogu! Samamoodi nagu varem sõlmitud tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingud põhineb ka Eesti ja Iisraeli vaheline leping OECD tüüplepingul. Eesmärk on siin taas kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, hoida ära diskrimineerivat maksustamist ning tõkestada ka maksudest kõrvalehoidmist. Eesti ja Iisraeli vahelise lepingu puhul on eelkõige oluliseks peetud tuluallikariigis võimalikult väikeste kinnipeetavate maksumäärade sätestamist. Topeltmaksustamise vältimise leping määratleb maksustamise võimalused, mis realiseeruvad lepinguosalise riigi maksuseaduste sätete kaudu juhul, kui vastav maksustamine on seadusega ette nähtud. Välislepingute ülimuslikkuse riigisisese õiguse suhtes sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt Eesti seaduste ning ratifitseeritud välislepingute vaheliste vastuolude korral kohaldatakse välislepingu sätteid. Tänan!

Suur tänu, lugupeetud rahandusminister. Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun veel kord ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme kolleeg Harri Õunapuu!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle eelnõu arutamisel oli üks küsimus. See küsimus oli, et miks Iisraeli riigiga pole varem sellist kokkulepet sõlmitud. Vastuseks saime, et kui me olime astunud Euroopa Liitu, alustas Iisrael kõigi nende Euroopa Liitu kuuluvate uute riikidega vastastikuste lepingute tegemist. Komisjon otsustas esimese lugemise lõpetada ja muudatusettepanekute tähtaeg on 16. november kell 18. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 602 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 16. novembri kell 18.
Eelnõu 602 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandjaks palun kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Tutvustan  2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Siin on tegemist  eelarvesisese ümberpaigutamisega, mis ei muuda eelarve mahtu. Järelikult ei maksa seda segi ajada lisaeelarve eelnõuga.
2009. aasta esialgne riigieelarve sai koostatud eelmise aasta sügisel. Viimase aasta jooksul on toimunud suured muudatused majanduses, sealhulgas on koostatud tõepoolest ka kaks lisaeelarvet. Seetõttu on muutunud oludega kohandumiseks, riigiasutuste seatud eesmärkide saavutamiseks ja otsustatud kärbete tegemiseks otstarbekas algatada alles jäänud riigieelarve muutmine. Need muudatused mõjutavad kõiki valitsemisalasid peale Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli ja Õiguskantsleri Kantselei. Muudatusettepanekutega tõstetakse vahendeid ümber 156 miljoni krooni ulatuses, mis on 0,17% eelarve kogumahust. Suurema osa ümbertõstetavatest vahenditest moodustavad välisvahendite kaasfinantseerimise vahendid summas 110 miljonit krooni. See võimaldab ilma sihtotstarvet muutmata operatiivselt kasutada kaasfinantseerimiseks kavandatud vahendeid eurotoetuste kiireks majandusse suunamiseks. Ülejäänud muudatuste mahud on küll väiksed, aga sel aastal tehtud kärbete valguses ministeeriumidele oma kohustuste täitmiseks väga olulised. Juhin tähelepanu, et eelarve muutmise käigus ei anta lisavahendeid personalikulude suurendamiseks või muude jooksvate kulude katteks. Eelnõu kohaselt tehakse tehnilisi täpsustusi tegevuskulude ja investeeringute vahelises jaotuses, mille tulemusel suurenevad investeeringuteks mõeldud vahendid. Tänan!

Suur tänu, härra rahandusminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Nii võib, aga nii ei ole ilus. Sisuliselt te teete ju selle eelnõuga kolmanda lisaeelarve, seadustate kolmanda lisaeelarve. Kas valitsuses oli sel teemal juttu, et parlamentaarses riigis niimoodi ei tehta? See sobib võib-olla presidentaalse või mingi muu riigikorra juurde, et eelarvet sisuliselt kärbitakse ja siis pärast tuuakse parlamendi ette, et näete, tõstsime need asjad niimoodi ringi ja seaduse järgi kõik klapib. Minu arvates parlamentaarses riigis küll nii ei tehta. Kas te valitsuses arutasite seda või mitte?

Minu arust peaministrit pole saalis. Kes vastaks, kas on vabatahtlikke? Ma kuulsin "peaminister". Ahaa! Kui minister, siis ma tohin vastata, muidu pärast öeldakse jälle, et ma pean ennast peaministriks. Aga nii on väga ilus, nagu tehakse, te näete ju, et on ilus, tegelikult on ilus. Kui ikkagi raha jääb mõnes artiklis üle, mingi asi õnnestub teha odavamalt, siis võimaluste piires hoitakse kokku, aga on ka kohti, kus tuleb ümber jagada. Näiteks on sattunud osa raha tegevuskuludest investeeringute alla või on kaasfinantseerimissummade liigutamise kaudu kindlustatud välisvahendite paremat ärakasutamist. Ma arvan, et see on väga ilus.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Me mäletame kõik, kui palju siin räägiti pensionide kojuviimisest ja sellest, kui palju sellega raha kokku hoitakse. Väga üksikasjalikult ja täpselt arvutati välja, kui palju see riigile maksma läheb. Nüüd ma vaatan seletuskirjast, et planeeriti mis planeeriti, aga tegelikult osutusid postikulud 28% suuremaks. Millest see siis tuli, et see summa planeeritust nii palju suuremaks osutus ja nüüd on vaja võtta majanduskuludest lisaraha?

Aitäh! Ma ei oska sellele praegu vastata. Ju siis on kuskil arvestusviga, nagu kogu aeg on olnud. Mis puudutab pensioni kojukannet, siis ma arvan, et see oli õilis muudatus. Kindla peale kokkuvõttes see ikkagi raha säästab. Kindlasti on see hea  turvalisuse seisukohalt. Tõsi küll, pensionäridel tuleb sellega kohaneda ja kõigil ei ole see nii lihtne. See on arusaadav ja sellest need pinged tekkisid. Aga ma ikkagi arvan, et teie heale kolleegile Maret Maripuule tehti seoses selle teemaga väga palju liiga. Ilmaasjata, ta ajas õiget asja. Kui kuskil on postikulude valearvestus, siis selles ei ole süüdi tema algatatud muudatus.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud minister! Selge on see, et kunagisest tasakaalustatud eelarvepoliitikast on nüüdseks tulnud välja krooniline puudujääk, mida ei suuda parandada ka niisugused massilised kärped. Mu küsimus on sama, et miks me ei aja asja ausalt ja nii nagu peab, et  toome selle kolmanda eelarveparanduse siia saali, vaatame läbi ja hääletame ausalt? Miks me peame nipitama? Samas on ka ministrid otse välja öelnud, et nendel on käsk see raha aasta lõpuks järele jätta.

Aitäh! Aga ärge nipitage, meie näiteks ei nipita. Meie teeme väga selget vahet, kas tegemist on lisaeelarve eelnõuga või eelarvesiseste ümbertõstmistega. Need on kaks juriidiliselt erineva nimega seadust ja nii on kogu aeg mõeldud. Alati tekib ju aasta jooksul mingisuguseid nihkeid ja üks nihete põhjus on ka puhtraamatupidamislik, näiteks kui teatud käibevahendina või kuidas see termin peaks olema, vanasti öeldi väikevahendina, kirjeldatud asi, mis käib tegevuskulude alla, on osutunud kallimaks ja väärib kandmist põhivahendiks, siis on tegemist investeeringuga. Sellised täpsustused on igati loomulikud, kes siis aasta tagasi kõik eelarvelahtrid nii täpselt planeerida suutis, see ei ole võimalik. Nii et ärge nipitage, ja ma arvan, et ükski valitsus ei ole siin nipitanud, siin on tegemist täiesti tavapärase ja normaalse eelarveridade muutmisega.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui seda eelnõu vaadata, siis kokkuhoiu printsiibist lähtudes tundub, et kõige võimekam minister on olnud kultuuriminister. Nimelt on ta suutnud kokku hoida peaaegu tervelt 15 miljonit ja Kultuuriministeeriumi eelarvest suunatakse see raha Vabariigi Valitsuse reservi. Kas oli veel teisi selliseid tublisid ministreid, kes suutsid kokku hoida nii palju raha, mida Vabariigi Valitsuse reservi suunata?

Aitäh! Väga tubli minister on praegu teie ees. Aga ma kardan, et see 15 miljonit ei ole päris kokkuhoid. Siin  ei ole tegu veel kord eelarve mahu muutmisega, see on ajutine raha ümbertõstmine ja praegu ei oska ma kiiruga sellele summale nime anda. Aga see raha on mõeldud ikkagi kulutamiseks, mitte äravõtmiseks. See on jutuks olnud, aga ma ei mäleta, mis selle funktsioon oli. Võib-olla tagantjärele vastan ära.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Hea rahandusminister! Minu küsimus puudutab Vabariigi Valitsuse kaasfinantseerimise reservi. Sinna jääb 117 miljonit. Kas see raha kasutatakse ära sellel aastal või arvatakse see üleminevaks? Ja siit jätkuküsimus: kas see raha, mis ministeeriumide tegevuskuludest järele jääb ja läheb investeeringuteks, kulutatakse ära veel sellel aastal või läheb üle järgmisse aastasse? Kas see analüüs on tehtud?

Tänan! Ma arvan, et Riigikogu menetluses saab neid üleminekuid täpsustada. Riigikogu ise saab seda teha, kõrgeauline rahanduskomisjon peaks sellega tegelema. Aasta lõpus on ju selgus suurem kui aasta keskel, mis täpselt summadega juhtub, ja rohkem mul ei olegi öelda. Eks me püüame päris kokkuhoidu ka saavutada, aga osa summasid ei ole päris kokkuhoid, vaid kulutuste edasilükkamine.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Väga austatud minister! Mõni tund tagasi tulin ma selle küsimusega teie ette ka infotunnis. Praegu ma kordan seda, aga natuke teistpidi. Kui viimane lisaeelarve oli vastu võetud, tekkis tõesti selline mulje, et  osa summast oli ette nähtud külmutamiseks, mitte mingil juhul raiskamiseks. See on üks asi ja sellepärast tuligi selline kokkuhoid. Või võib mõelda ka niiviisi, et viimane lisaeelarve, kas või see summa ei ole mitte päris põhjendatud, ja oli ka see õige eelarve, sest juba olid ette nähtud mõned valdkonnad ja artiklid, kus kulutusi ei tehta. Praegu meie tegeleme ka selle asjaga, kas see on õige?

Tänan! Mina ei tea, kas siin on mingisugust uudist, me oleme ju kogu aeg pidanud majanduskriisile reageerima. Majanduskriis tuli sellises mahus kõigi jaoks ootamatult, kuigi oli palju arvajaid, kaasa arvatud mina, et meil nii hästi ei lähe, kui eelarve prognoosimise ajal arvati. Aga ega keegi ei arvanud, et me kukume aastas 14-15% – seda ei suutnud ilmselt mitte keegi, kaasa arvatud Lapi nõid, prognoosida. Eelarveprotsess peab sellele samm-sammult tasapisi järele tulema. Järeletulemisel on aja jooksul olnud tõepoolest väga mitmeid takistusi ja otsustamistega venitamist. Selle tõttu ju tegelikult murenes ka eelmine valitsuskoalitsiooni koosseis, et ei saanud otsuseid ära langetatud, aga lõpuks nad ikkagi langetati.
Teise lisaeelarve seis oli muidugi täiesti poolik. Me teadsime juba siis, et tegelikult oleks vaja rohkem teha. Kui palju täpselt oleks vaja rohkem teha, see sai mitteametlikult selgemaks ikkagi üks kuu aega pärast lisaeelarvet. Siis valmis Rahandusministeeriumis mitteametlik vahehinnang, mis teadvustas probleeme konkreetsemalt ka valitsusele, mitte ainult rahandusministrile, ja selle põhjal me olime siis valmis 27. augusti prognoosiks, et midagi rõõmustavat ei tule. Ettevalmistused kokkuhoiuks on iseenesest kogu aeg käinud, kaasa arvatud vahepealne täiendav tegevuskulude kokkuhoid. Nii et igal juhul me oleme protsessiga kaasas käinud. Vahel oleme rahulolematud, et liiga aeglaselt, aga praeguseks tundub, et oleme õige tempo saavutanud. Kui vähemalt maksulaekumisi vaadata, siis me käime selle töögraafiku järgi, mis tähendab seda nn positiivset riskistsenaariumi. Selle järgi maksud tulevad praegu küll, kuigi meie oma ministeeriumi arvamus on kogu aeg olnud, et see stsenaarium, mida praegu maksude poolest ületatakse, tähendab aasta lõpus halvemat seisu. Oligi nagu oodata, et praegu on sellega võrreldes natuke ülelaekumist, aga aasta lõpuks on seis enam-vähem selline, nagu ta tundub tulevat. Nii et kokkuvõttena mulle tundub, et me hoiame praegu õiget tempot, aga selleks läks muidugi aega.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kui vaadata eelarvet, siis võib öelda, et see on kulude kokkuhoidmine või teatud kulude viimine järgmisesse aastasse. Kui te mäletate, siis juunikuus lisaeelarvet arutades eraldati 86 miljonit energia- ja kliimaagentuuri loomiseks. Ma vaatan, et seda agentuuri pole tulnud ja ilmselt ei tule sel aastal, aga vähendamist ka ei olnud. Mis te arvate, kas selle pealt ei saaks kokku hoida või viia seda järgmiseks aastaks? See agentuuri 86 miljonit on päris suur summa ja järgmisel aastal oleks see kindlasti agentuuri loomiseks päris kasulik. Mis te sellest arvate?

See on õige tähelepanek. Tuleb analüüsida, kui palju sellest  summast on üldse kasutatav sel aastal ja kui palju on mõtet üle viia. See oli minu jaoks hämmastav otsus, et selline agentuur üldse loodi käigu pealt ja eelarve menetlemise käigus. Selliseid katseid on Riigikogust aegade jooksul palju tulnud ja need ei ole hästi lõppenud. Enne kui number jõuab eelarvesse, peaks see kuluartikkel olema ikka läbi analüüsitud, aga kipub minema tagurpidi. Ka järgmise aasta eelarve menetluse käigus kipub keegi ikkagi tahtma mingit uut maksu kehtestada ja seda numbrit juba eelarvesse kirjutada. Antud juhul tahetakse siis planeerida agentuuri, keegi ei tea, mis loom see on. Mina ei saa aru, miks nii tehakse. Ma arvan, et praegu on tõde rohkem näha. Nii poleks tohtinud teha.

Kolleeg Marika Tuus, teine küsimus, palun!

Aitäh! Te ütlesite praegu ka ise, et kultuuriministri kokku hoitud 15 miljonit on tegelikult ajutine raha ja on mõeldud ümbertõstmiseks. Kas te avaksite pisut seda teemat?

Aitäh! Ma tunnistasin äsja oma jõuetust, et ei ole praegu võimeline täpsustama. Sellest on juttu olnud, aga kontrollin üle. See oli mingi konkreetne põhjus, miks see raha kõrvale tõsteti, aga praegu jään vastusega hätta.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Kolleeg Kaljuvee juba küsis teie käest, aga minu küsimus on täpsem. Paar kuud tagasi te tegite valitsuses n-ö liigenduse 2009. aasta eelarvele, millega kõik ministeeriumid pidid kasutama vähem raha, kui Riigikogus vastuvõetud eelarve ette nägi. Nüüd on siin meie ees dokument, millega tegevuskuludest jääb üle ja see raha kantakse üle järgmisesse aastasse. Kas neil kahel dokumendil on omavahel ka selline, ütleme, ametlik seos või tuleb otsida seost lihtsalt sellest teadmisest, et kaks kuud tagasi anti ministeeriumidele käsk vähem kulutada?

See, mida te nimetasite eelarve liigenduseks, mis on eraldi valitsuse otsus, ei ole otseselt see asi. Niipalju on nad seotud, et mõlemad tegelevad eelarvega, liigendus selgelt kokkuhoiuga, võrreldes eelarve eelnõuga saadud mandaadiga. Riigikogu andis meile mandaadi ülempiiride osas, aga valitsusel on ju alati võimalik säästlikumalt hakkama saada. Vähe küll, aga see on siiski õnnestunud. Aga siin on tegemist teistsuguse eelnõuga, nii et otseselt neil seost ei ole.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma soovisin täna küsida majandus- ja kommunikatsiooniministrilt energia- ja kliimaagentuuri loomise kohta, aga ei jõudnud ajaliselt. Te ütlesite, et selle agentuuri kohta ei tea ka teie midagi öelda, et mis imeloom see on. Eelarves on siiski olemas 86 miljonit. Kas te olete seda meelt, et me teeme muudatusettepaneku ja lisame siia Vabariigi Valitsuse kaasfinantseerimise reservi veel selle 86 miljonit krooni?

Aitäh! Eks siis tuleb analüüsida, kui tõsta see valitsuse reservi. Me  vaatame veel, mis kõige õigem lahendus on, aga see on tõesti üks võimalus selle raha kõrvalepanemiseks. 86 miljonit ei saa sel aastal ära kuluda, see on minu isiklik teadmine, aga liiga palju ma selle teemaga tegelnud ei ole. Mis on õige tehniline lahendus – menetleme, räägime sellest ka rahanduskomisjonis.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Palun  kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 9. novembri istungil, kus seda tutvustas meile rahandusminister Jürgen Ligi.
Ma peatuksin kõigepealt paaril küsimusel, mis tõstatusid komisjonis, ja siis vastaksin ka nendele küsimustele, mis siin saalis täna õhku jäid. Kõigepealt, ma usun ja loodan, et kõigile komisjoni liikmetele sai väga hästi selgeks, et tegemist ei ole kolmanda lisaeelarve eelnõuga, vaid tegemist on tavapäraste aastalõpu tehniliste täpsustustega, mille heaks illustratsiooniks on võib-olla see, et kui tegevuskulusid, mis on üks eelarveliigendus, tõstetakse ümber investeeringutesse, mis on täiesti teine eelarveliigendus, siis võib see tingitud olla üksnes sellest, et näiteks paljundusmasin või server või mis iganes muu asi osutus mõni tuhat krooni oodatust kallimaks või osteti komplektina, kui algselt oli arvatud mõni asi eraldi osta. See tähendab automaatselt eelarves teist liigendust ja see tuleb ka korrektselt ümber tõsta.
Samuti oli komisjonis teemaks, nii nagu ka siin saalis sai üle räägitud, ülekantavate kulude maht ja kaasfinantseerimise reservi suurendamine. Komisjoni liikmeid informeeriti, et tegemist on paindlikkuse suurendamisega selleks, et Euroopa Liidu vahendeid saaks paremini kasutusele võtta. Kolleeg Tootsenil oli küsimus Kultuuriministeeriumi kohta. Ka Kultuuriministeeriumilt 14,8 miljoni vähendamine on seotud välisvahendite kaasfinantseerimisega, nagu see on väga mitmel teiselgi. Mis on selles mõttes ka loogiline, et kui eelarves oli kaasfinantseerimiseks planeeritud üks summa, aga tegelikult vajatakse kas siis projekti odavnemise tõttu või mingil muul põhjusel selle konkreetse rea peal vähem, siis tõstetakse see summa sellesse alaritta, kus seda saab paindlikult kasutada mõne teise projekti kaasfinantseerimiseks või kus iganes seda vaja on. Sellised tehnilised ja, ma ütleksin, eelarve kogumahtu arvestades ikkagi väga väikesed muudatused on minu meelest küllaltki loomulikud ja selliseid muudatusi on ju ka varasemate eelarvete puhul alati tehtud.
Küsimus, mis puudutas energia- ja kliimaagentuuri, on kindlasti rahanduskomisjoni järgnevatel lugemistel arutelu objektiks. Minu andmetel saab energia- ja kliimaagentuur siiski sel aastal loodud. Tõsi, ka mina ei ole kuidagi kindel, et kõik selleks aastaks ettenähtud vahendid selle ajaga 100%-liselt ära kasutatakse, ja ma ei usu ka, et see mõistlik oleks. See tähendaks viimase järelejäänud kuu-poolteise jooksul ikka väga suurt kulutamist. Pigem ma usun, et ka selle idee autorite huvides on, et energia- ja kliimaagentuur saaks eksisteerima pikema aja vältel. Nii et võimaluse korral tuleks tõesti arutada vähemalt osa summa edasikandmist järgmisse aastasse.
Nagu ma ütlesin, komisjonis mingit väga tõsist poliitilist arutelu selle teema ümber ei olnud, sest komisjoni liikmed mõistsid, et tegemist ei ole, vastupidiselt mõne rahvasaadiku poolt avalikkusele väidetule, kolmanda lisaeelarvega. Need on tehnilised muudatused, kus tõstetakse ümber protsendikümnendikke ja isegi protsendisajandikke, kui eelarve kogumahtu vaadata, ja kus poliitilistel otsustel ei ole väga suurt ruumi. Sellest tulenevalt komisjon otsustas 6 poolthäälega – keegi vastu ei olnud, kaks olid erapooletud – esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 16. november kell 18. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Toomas Varek, teine küsimus!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma mäletan ajast, kui üleval oli teema, mis puudutas investeeringute kasutamist, sealhulgas ka Euroopa Liidust tulevate investeeringute kasutamist, et käesoleval aastal tehtud riigihanked on olnud väiksemad, kui algul oli planeeritud, ja teatud rahasummad jäävad kas maakonniti, objektiti või ministeeriumide kaupa järele. Siis me saime vastuseks, et see raha jääb kindlasti selle ministeeriumi valdkonda alles, kui riigihangete summa on väiksem. Kas see põhimõte kehtib edasi või lähevad kõik need väiksemad summad, mis riigihangetest järele jäävad, valitsuse kaasfinantseerimise reservi ja ministeeriumid kaotavad selle raha?

Aitäh! Selle eelnõu raames me seda komisjonis väga põhjalikult sellisest vaatenurgast ei arutanud. Aga ma usun, et kõige olulisem faktor siinkohal on see, et on ju kokku lepitud nendes summades, mis ühte või teise valdkonda lähevad, ja valdkondadevahelised proportsioonid on varasemalt poliitiliste otsustega paika pandud. Seetõttu, isegi kui mõni konkreetne aasta jääb ühes ministeeriumis raha üle ja seda saab sealt siis teise nihutada, ei muuda ministeeriumide- või meetmetevahelisi proportsioone olulises plaanis ei see eelnõu ega ole seda minu teada praegu ka kuidagi muud moodi otsustatud teha. Nii et see printsiip, millest me suvel kahe komisjoni ühisistungitel rääkisime, on minu teada jätkuvalt jõus.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 611 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 16. novembri kell 18.
Eelnõu 611 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid, suur tänu! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.09.