Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda küsimust kaks korda – 29. septembril 2009 ja viimane kord 27. oktoobril 2009. Sellest järeldusest ma räägin veidike hiljem, aga kuna tegemist on komplitseeritud probleemiga ja selleks, et vältida igasugust subjektiivsust, ma lihtsalt esitan poolt- ja vastuargumendid. Pooltargumendid esitan mõnevõrra lühemalt, kuivõrd kolleeg Evelyn Sepp sai siin neid pikemalt selgitada, aga kui ma mõnda asja kordan, siis on see paratamatu lihtsalt esituse täielikkuse huvides.
Niisiis, komisjoni loomise pooltargumendid.
1. Vabariigi Valitsuse asjatundjate raport ei ole täielik. Ta sisaldab fakte, mida saab mitmeti tõlgendada ja ta ei sisalda vettpidavaid järeldusi või on need mitmemõttelised.
2. Parvlaeva Estonia täiendav uurimine vajab paikvaatlust eeskätt selleks, et kindlaks teha, kas selles poordis, mis on vastu põhja, on olemas auk või mitte. Ja kui on olemas auk, siis mis iseloomuga ta on. Kui auku ei ole, siis on järeldused teised. Ja see on tõepoolest koht, kuhu kogu see uurimine praegu sisse jookseb. Teiste sõnadega, mees peab alla minema.
3. 150 inimest on andnud allkirja selle kohta, et nad tahaksid vastava uurimiskomisjoni töö jätkamist.
4. Prokuratuuri käitumine antud küsimuses on segane. Meeletu üllatus, eks ole? Mispärast oleks prokuratuuri käitumine antud juhul pidanud olema teistsugune? Prokuratuur selline ongi, nii et ma ei võta seda argumendina.
5. Uurimine polnud läbipaistev.
6. Kehtib hauarahuleping, mis uurimist praegusel hetkel vähemalt kolme riigi poolt – need on Eesti, Soome, Rootsi – ei võimalda.
7. Selleks, et komisjon oleks tasakaalus, peavad kõik erakonnad olema võrdselt esindatud.
Need olid pooltargumendid ja Evelyn nad siin ka esitas.
Vastuargumendid, mitte tähtsuse järjekorras, vaid selles järjekorras, nagu nad esitati, on järgmised.
1. Tegemist on asjatu ja liigse tegevusega, millel lisaks sellele on traumeeriv mõju omastele, kelle lähedased inimesed on hukkunud, ja mis tekitab nendes asjatuid lootusi, mis tõenäoliselt ei teostu.
2. Kriminaalõiguslike faktide olemasolu korral, nagu seda on näiteks terroristlik akt või kuritegelik hooletus, laevajuhtimise jäme viga, mis tõi kaasa, jne, oleks prokuratuur algatanud kriminaalmenetluse, mida tehtud ei ole. Järelikult kriminaalse iseloomuga kvalifitseeritavaid fakte ei ole, järelikult pole ka midagi uurida.
3. Paberkomisjonil pole mõtet. Osaliselt kummutab see eelmise väite, et on vaja auku vaatama minna. See komisjon auku vaatama ei lähe, sest Eesti Riigikogus pole teada inimest, kes oleks nõus proovima seda akvalangiga teha. Tegelikult on jutt parlamentaarsest koostööst. Leiti, et see parlamentaarne koostöö on siiski olnud piisav.
4. Mis saab hauarahust? Hauarahu on igal juhul faktor, kuid hauarahu on siduv ainult kolme riigi suhtes. Tegemist on avamerega ja hauarahu ja kogu seda temaatikat ei reguleeri kolme riigi omapoolsed konventsioonid. Nende kohta on ülemuslik IMO, s.o Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, mis ei keela kolmandatel riikidel sinna alla minemast ja seab sügava kahtluse alla selle hauarahu idee kui niisuguse. Jutt on avamerest ja ükski riik ei tohi avamerd okupeerida, kasutada seal tuumarelva, kuulutada liikumist keelatuks või midagi taolist. Väga hea kaasus on Prantsuse tuumarelva katsetamine Mururoa atollis, mis on täpselt samasugune hauarahu, ainult kaladele. Idee on lühidalt öeldes selles, et kui me tahame tõepoolest hauarahuga midagi teha, siis on vaja muuta vrakk aardeks, mida saab teha Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, ja Estonia vrakk muutub juriidiliselt staatuselt võrdseks Titanicuga.
5. Komisjon on senises töös teinud kaks väga jämedat viga. Esimene jäme viga on see, et komisjoni töösse kaasati nii Soome kui ka Rootsi eksperdid, kes ei olnud tõest mitte vähimalgi määral huvitatud. Soome puhul tuleb silmas pidada seda, et oletatavat relvavedu teostas tootmiskoondis Rosvooruženije, mille kohta on siis ka vastavad tunnistused olemas, ja Soome ekspertidel oli sisuliselt keelatud seda teemat uurida, arvestades Moskva ja Helsingi vahelisi seoseid. Rootsi puhul oli tegemist vastava instruktsiooniga Soome merendusautoriteetidelt. Kui aga informatsioon juba Soomele ja Rootsile välja lekkis, siis seda tagasi enam ei saa ja järelikult on objektiivne uurimine sisuliselt mõttetu.
Teine jäme viga, mis tuleneb esimesest: tänu Soome kaasamisele jäeti välja kõige olulisem terrorismi või sabotaaži versioon, mis oli seotud süstemaatilise relvaveoga Venemaalt Eesti kaudu ühte üsna huvitavasse riiki, ütleme siis niimoodi. Seejuures on selle asja kohta olemas tunnistajad, kelle vastu see uurimiskomisjon kunagi mingit huvi ei tundnud. Seda enam, et nüüd on seda hilja taastada – kahest Moskvas olevast tunnistajast on üks surnud ja teine on selles eas – tõsi küll, ta on täisakadeemik ja mis iganes –, kus ta vaevalt enam midagi väga täpselt mäletab, kuid kelle tunnistused on eraarhiivides olemas. Aga kuna see kedagi ei huvita, siis ei ole mõtet ka midagi teha.
Nüüd edasi. Ma saan aru, et see asi kõlab natuke küüniliselt ja sellest komisjonis juttu ei olnud, see on see, mis ma omalt poolt juurde lisan. Mul on olnud õnn või õnnetus tegelda kahe juhtumiga, kus on hukkunud kümneid inimesi – mitte sadu, vaid kümneid. Need asjad on veninud. Üks on veninud ligi 20 aastat ja lahenes viis aastat tagasi. Teine on veninud kaheksa aastat ja laheneb lähema 10–15 aasta jooksul. Ma konstateerin fakti – ma ei ütle, kas see on nii või ei ole nii –, ma olen tähele pannud ühte fakti: inimeste lein väheneb proportsionaalselt väljamakstava kindlustusega ja see on tõsi. Seoses sellega on olemas täiendav fakt, et Estonia õnnetust puudutavad kindlustusküsimused on jõudnud Prantsusmaa kohtusse, millega seoses ma ei ole enam kindel, kui paljud neist 150 allkirjast siin edasi kehtivad. Kindlasti on olemas moraalsed kahjud, aga on olemas ka finantsilised kahjud ja ma ei ole võimeline rehkendama, kelle allkirjad ja kuidas kestavad. Veel kord kordan: kaks sellist lugu on mul olnud ja mõlemal juhul olen ma seda tähele pannud.
Need on siis vastuargumendid.
Komisjon hääletas niimoodi, et ettepanekut luua see komisjon ei toetanud 6 komisjoni liiget, seda toetas 2, erapooletuid ei olnud. Riigikogule tehtav ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
Samal ajal, tehes selle ettepaneku, tahaksin ma siiski veel kord juhtida tähelepanu, et komisjon ei lükanud seda asja tagasi, et vsjo, me sellest enam mitte kunagi mitte kuidagi ei räägi, vaid et me peame leidma väljapääsu selleks, et kunagi ometigi see tõde Estonia kohta kuidagi välja tuleks. Lihtsalt parlamentaarne uurimiskomisjon ei ole see vorm, ja kui tuleb aeg, tuleme selle juurde tagasi. Kordan veel kord: ei toeta 6, toetab 2, erapooletuid 0 ja ettepanek on tagasi lükata. Tänan!
