Austatud Riigikogu, head ametikaaslased, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kuuenda töönädala neljapäevast istungit. 

Kõigepealt, head ametikaaslased, on meil võimalus ära kuulata Riigikogu liikme ametivanne. Seoses Riigikogu liikme Aadu Musta tagasiastumisega asus tänasest asendusliikmeks Nikolai Põdramägi. Ma palun, härra Nikolai Põdramägi, teid Riigikogu kõnetooli!

Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XI koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Nüüd palun ma Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole.
Läheme teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud 14 Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Head ametikaaslased! Kohe pärast tänase istungi lõppu toimub siin saalis Eesti-Maroko parlamendirühma asutamise koosolek. Ootame aktiivset osavõttu.
Kohe pärast istungi lõppu toimub siin saalis ka Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma koosolek, mille päevakorras on parlamendirühma esimehe valimine. Ka siin on loota ja oodata suurt osalust.
Nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Asume tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist.
Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt nõuab eelnõu 453 Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.
Panen lõpphääletusele eelnõu 453. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 453 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Valdur Lahtvee, Mart Jüssi, Marek Strandbergi, Toomas Trapido, Eiki Nestori, Peeter Kreitzbergi, Hannes Rummu ja Kalev Kotkase algatatud avaliku teenistuse seaduse § 74 muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita, võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 521. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei ole, 5 Riigikogu liiget jäid erapooletuks. Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Valdur Lahtvee, Mart Jüssi, Marek Strandbergi, Toomas Trapido, Eiki Nestori, Peeter Kreitzbergi, Hannes Rummu ja Kalev Kotkase algatatud avaliku teenistuse seaduse § 74 muutmise seaduse eelnõu 521 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 567. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 567 on seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Helle Kalda! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsioon ei toeta tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis piirab maksustatavast tulust tehtavaid mahaarvamisi. Eelnõuga kaotatakse õppelaenu intresside ning ametiühingu sisseastumis‑ ja liikmemaksude maksustatavast tulust mahaarvamise õigus. Eelnõu loogikat jälgides peab Eesti arengu hüvanguks laenu võtnud ja haridust omav inimene loobuma sellest, mida riik on talle lubanud. Riik rikub selle eelnõuga paljude praeguste ja endiste õppurite õigustatud ootust, et õppelaenu intressid võib maksustatavast tulust maha arvata. Selle eelnõuga väljendab riik oma otsest suhtumist haridusse.
Kas on ikkagi õige, et õppelaenu võtja peab käendama majanduskriisi ja valitsuse saamatust riigi rahanduse korrashoidmisel? Õppelaenu on inimene võtnud ju selleks, et omandada haridus ja hakata tööle sellesama riigi heaks, kes selle eelnõuga tahab majanduskriisi ja valitsuse saamatust just tema kaela veeretada. Inimene on niigi võtnud õppelaenu näol laenuriski, mis võib praeguses madalseisus eriti valusalt kätte maksta. Riik peaks minema õppida soovivale inimesele appi, aga mitte õppimist takistama.
Valitsus vähendab ülekohtuselt 2010. aasta eelarves riiklikku koolitustellimust mahus 84 miljonit krooni. Selle eelnõuga haridusvaenulik suund jätkub.
Kuid hullemgi veel, riigieelarve kuludele avaldab eelnõus toodud mahaarvamiste kaotamine esmakordselt mõju alles 2011. aastal. Seega toome me lühinägelikult ohvriks õppelaenu võtjad, kuid riigieelarve rasket seisu 2010. aastal ei paranda see mingilgi määral. Selle eelnõuga tekitab valitsus tagasilööke meie haridussüsteemile, õppurite suutlikkusele ja motivatsioonile ning üldisele õiguskindlusele.
Majanduses on reegel, et ühe probleemi lahendamine teatud viisil võib kaasa tuua teise probleemi tekke. Kogu iva seisneb selles, et tuleb otsida lahendusi, mille positiivne efekt on suurem kui negatiivne efekt, et ühiskond tervikuna võidaks. Eelnõul on vaid negatiivne efekt. Milleks seda üldse välja pakkuda ja seda veel vastu võtta?
Eelnõuga toome majanduskriisi ohvriks ka töötajad. Ametiühingud on töötajate jaoks tugisambaks ning riik peaks ametiühingute tegevust soodustama. Riik peab kaitsma nõrgemaid ja ametiühingud on vahend selle eesmärgi täitmiseks. Tulenevalt sellest ei saa kuidagi nõustuda eelnõus toodud põhimõttega, et lõpetatakse ametiühingu sisseastumis‑ ja liikmetasude mahaarvamine füüsilise isiku maksustatavast tulust.
Töötaja on töösuhte nõrgem pool ja riik peab teda kaitsma. Eelnõule on andnud negatiivse hinnangu ka Eesti Ametiühingute Keskliit, kelle arvamuse kohaselt võivad sellised muudatused vähendada soovi ametiühingutega liituda. Aga võib-olla ongi praeguse valitsuse soov, et ei oleks ametiühinguliikmeid, kes saaksid protestida, sest siis poleks ju täna ka õdesid ja arste tänavatel. Kahjuks üliõpilasesinduste arvamust isegi ei küsitud. Eriti naeruväärne on see, et kogu eelnõust tuleneva kahju tulemusena võidab riik 2011. aastal ainult 35 miljonit krooni.
Eeltoodust lähtuvalt hääletab Keskerakonna fraktsioon eelnõu vastu.

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Me võime asuda eelnõu 550 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 550. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muuutmise seaduse eelnõu 550 on seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 565. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas Riigikogu liikmed soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 517. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 86 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 517 on seadusena vastu võetud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kadri Simsoni!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatasid tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu ehk praegu teie ees oleva seaduseelnõu 553 juba 3. augustil. Vabariigi Valitsus algatas samasisulise eelnõu 30. septembril ehk ligi kaks kuud hiljem. Kahe eelnõu ühisosa on selles, et korrigeeritakse 2007. aastal koalitsioonileppesse kirjutatud otseste maksude alandamise poliitikat. Tulumaksuseaduse muutmisega sätestatakse tulumaksumäär 21% ja residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha arvatav maksuvaba tulu jääb 27 000 kroonile aastas. Tsiteerin eile valitsuse eelnõu tutvustanud rahandusministrit, kes ütles, et see eelnõu tagab riigieelarvesse praeguses keerulises majandusolukorras olulisi täiendavaid vahendeid.
Seaduseelnõu 553 algatajad leiavad, et praegu on riigieelarves kaudsete maksude osakaal ebaproportsionaalselt suur, mistõttu on riigieelarve tulude laekumine ebamõistlikult palju seotud tarbimisega. Laekumine füüsilise isiku tulumaksust on aasta-aastalt vähenenud ning seetõttu on tarbimismaksude ja otseste maksude proportsioon muutunud riigile kahjulikuks. Olukorra muutmiseks näevad eelnõu algatajad ette tulumaksuseaduse muudatused, mis aitavad tagada eelarve jätkusuutliku laekumise ja maksusoodustuste vahelise tasakaalu.
Erinevus valitsuse algatatud eelnõust seisneb selles, et täna arutusel olev eelnõu ei kaota seda seadussätet, mis oleks järgmisest aastast toonud tagasi täiendava maksuvaba tulu ühe lapse kasvatamise korral. Mäletatavasti peatas võimuliit tulumaksuvabastuse esimese lapse kasvatamise korral möödunud aastal vaid aastaks, valitsuse eilse seaduseelnõuga kaotati see lõplikult. Kui see osa välja võtta, siis on kaks eelnõu sarnase eesmärgiga, erinevad on vaid maksuvaba tulu külmutamise osas tehtud arvutused. Nimelt on meie eelnõu optimistlikum 2010. aasta lisavahendite osas, valitsus omakorda on märksa optimistlikum kasvu osas, mis saabub nende maksumuudatuste tõttu aastal 2011.
Lühidalt on see eelnõu kohta kõik. Olen tänulik kõigi küsimuste eest. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Taavi Rõivas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõu seletuskirja II alajaotusesse on sisse sattunud üks, võib öelda, saatanlik lause. On see siis juhtunud kotermanni tõttu või on eelnõu algatajad teinud seda teadlikult, aga see lause kõlab selliselt: "Tulumaksu edasine alandamine peatatakse ning asendatakse astmelise tulumaksu sisseviimisega." Eelnõu sisu astmelise tulumaksu sisseviimist õnneks ei sisalda, küll aga on see kirjas seletuskirjas. Loomulikult on siililegi selge, et sellist õnnetust me küll Eesti rahvale ei tahaks, et me astmelise tulumaksu sisse viiksime. Kuidas sellega tegelikult on? Kas selle II alajaotuses oleva lause teine pool on ekslik?

Hea kolleeg! Kui te lubate, siis astmelisest tulumaksust ehk euroopalikust maksust räägin ma järgmise seaduseelnõu tutvustamise ajal. See seaduseelnõu praegu tõepoolest säilitab hetkeolukorra ehk selle eelnõu eesmärk on maksu edasise alanemise peatamine.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu, mis esitati mõni aeg varem kui Vabariigi Valitsuse analoogne eelnõu, Vabariigi Valitsuse analoogse eelnõuga ühel ja samal istungil. Rõõmuga tõdeti, et eelnõude sisu on ühesugune ja eesmärk on neil samasugune. Häältega 10 poolt ja 1 erapooletu otsustas komisjon teha täiskogule ettepaneku lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. november kell 18. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 553 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 9. novembri kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.
Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kadri Simsoni!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Vastavalt tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõule, mille on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, jäävad kõigi töötajate jaoks, kelle palk on alla 25 000 krooni kuus, kehtima praegused maksumäärad, kuid iga kroon palgast, mis ületab kuus veerandsada tuhandet, maksustatakse kõrgema, 33%‑lise maksumääraga. Inimesi, kelle aastapalk ületas 300 000 krooni ehk kuupalk 25 000 krooni, oli Eestis 2008. aastal ligikaudu 5% tulumaksu maksvatest töötajatest. Sellest maksutõusust võidaks riik ligikaudu 750 miljonit krooni aastas. Kuigi suurema sissetulekuga inimeste jaoks on kõrgemad maksud iseenesest ebameeldivad, hüvitab selle ebameeldivuse neile tugevam riik, mis toimib korralikult ja suudab rohkem teha oma majanduse ülesturgutamiseks. Korraliku sissetulekuga kodanikul on vähe kasu madalast tulumaksust, kui kiirabi ei sõida, politsei ei valva, tasuta haridus kaob minevikku ja asfaldiauke ei lapi keegi. Riigi heast toimetulekust võidavad aga kõik, ka ettevõtlus, sest siis on riigil rohkem võimet soosida alustavaid ettevõtteid ja panustada innovaatiliste projektide toetamisse.
Sissetulekute ebavõrdsust peab Eesti ühiskonnas pigem liiga suureks 92% inimestest, isegi ettevõtjatest leiab seda 60%. Seda näitab sel aastal avaldatud Tallinna Ülikooli uuring "Sotsiaalse õigluse arusaamad Eesti ühiskonnas". Praegune valitsus on oma kärpekääridega eri eluvaldkondade kallal ränga töö teinud. Paljud majandusteadlased ja ka Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon on hoiatanud, et ajutised meetmed tuleb asendada maksustamise põhimõtete ülevaatamisega. Kui seda ei tehta, siis ei jää kolmekordse negatiivse eelarve tegemine ning miljarditesse ulatuv eelarve puudujääk ainult selle aasta probleemiks, vaid saadab Eesti riiki veel paljudel järgnevatel aastatel.
Arvestades rasket seisu, on riigieelarve kokkutõmbamine paratamatu, kuid valitsus vajab Eesti majanduse päästmiseks rohkem kui üksnes ühte tööriista. Eelarvet ei saa lõputult vähendada, sest kuskil tuleb vastu riigi toimimisvõime piir ja ilma kulutamata on ka lootusetu, et iseenesest tekiks uusi tulusid. Järelikult tuleb kasvatada riigi tulusid.
Üks võimalusi riigi tulude kasvatamiseks on astmeline tulumaks, mis tähendab, et suurema sissetulekuga inimeste teatud piirist suurem tuluosa maksustatakse kõrgemalt. Enne, kui ma siit saalist kuulen süüdistavaid küsimusi jõukate inimeste röövimise kohta, tuletan veel kord meelde, et maksustatakse vaid sissetulekut, mis ületab 25 000 krooni kuus. Seega, 26 000 krooni suurust kuupalka teeniv inimene hakkaks astmelise tulumaksu eelnõu jõustumise korral enam maksma 120 krooni kuus, samas kui aastate jooksul toimunud tulumaksu alandamisest 26%‑lt 21%‑le on ta võitnud mitu korda enam. Toon võrdluse. Kui võrrelda astmelise tulumaksu kehtestamist, 33% üle 25 000‑kroonisele sissetulekule, ühtlase 26%‑lise tulumaksu kehtestamisega, siis astmelisest tulumaksust võidavad isegi kõik need, kelle kuupalk on kuni 36 000 krooni. Iga aasta, mil meil on alandatud tulumaksu 1%, on miinimumpalka saanud inimesed võitnud sellest 240 krooni aastas ja inimesed, kelle palk on olnud 26 000 krooni, on võitnud üle 2900 krooni aastas ehk 12 korda enam.
Keskerakonna eesmärk seda eelnõu algatades on olnud säästa maksutõusust madalapalgalisi, kuid te peate minuga nõus olema, et plaanitud maksutõus ei tee vaeseks ka inimesi, kes teenivad suurt palka. Seda eelnõu toetades saame järgmise aasta riigieelarvesse märkimisväärse lisatulu ning see eelnõu kehtestaks Eestis euroopaliku tulumaksusüsteemi.
Astmelise tulumaksuga ei leiuta me jalgratast. Astmeline tulumaks on laialt levinud Euroopa Liidus ja on laialt levinud ka teistes arenenud tööstusriikides. Nii on Suurbritannias astmed 0%, 20% ja 40%. USA‑s on praegu kõrgeimaks maksuastmeks 35%, kuid president Barack Obama on teatanud, et ta muudab ära president Bushi aegse kingituse kõige suurema sissetulekuga inimestele ja tõstab kõrgemat astet 39,6%‑le. Meiega ühel ajal Euroopa Liiduga ühinenud Sloveenias, kus on juba euro, on astmeline tulumaks, seal maksavad töötajad seda vahemikus 16–41%. Saksamaal on tulumaksuastmed 14–45%. Lähimatest naabritest on Rootsis tulumaksumäär vahemikus 28,89–59,09%. Soomes on füüsilise isiku kõrgeim maksumäär 50,5%. Vaatame veel meie põhjanaabrit. Soome moodustas rahandusminister Jyrki Kataineni juhtimisel paar kuud tagasi maksureformikomisjoni, et vaadata üle riigieelarve võimalused majanduskriisi ajal. See komisjon on teinud otsuse, et astmeline tulumaks Soomes jääb, sest kui tarbimismaksude tõstmine süvendab vahet inimeste sissetulekute vahel, tuleb seda arvestada tulude maksustamisel. Euroopa Liidus keskmiselt on kõrgeim tulumaksumäär 38,7% ja meie ihaldatud eurotsooni riikides on kõrgeim maksumäär keskmiselt 40,2%. Selle taustal on Keskerakonna pakutud 33% tagasihoidlik. Arenenud maailmas on maksud kõrged, kuid sellega tagavad nad tehnoloogilise, teadusliku ja infrastruktuuri valmisoleku, selle, mida ettevõtluseks vaja on.
Pole ühtegi uuringut, mis tõestaks, et Eesti madalad maksud on toonud meile mingi majandusmootori. Meie valitsus ei ole endale veel tunnistanud, et riik peab toetama ettevõtlust ja selleks ei piisa vaid juhtivtöötajatele pakutavatest madalatest maksuastmetest. Kõrgema maksukoormuse alternatiivid on veel halvemad: kas riigi vara odavmüük või edasine riigieelarve kärpimine. Võrreldes avaliku sektori kulutusi sisemajanduse kogutoodanguga, peab ütlema, et Eesti on üks kõige väiksemate avaliku sektori kulutustega riik Euroopa Liidus. See, et me vahepeal saime kulutusi suurendada või makse kärpida, õnnestus üksnes tänu erakorralistele tingimustele, mis ei kordu samal moel enam kunagi. Ajutised lahendused, mis on pakutud järgmise, 2010. aasta eelarve täitmiseks, on ajutised. Mitmed eksperdid, mitmed analüütikud on öelnud, et Eesti peab leidma püsivaid lahendusi oma eelarve jätkusuutlikkuse tagamiseks. Püsiv lahend on paratamatult maksusüsteemi ülevaatamine. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on vähemalt kolm küsimust. Hannes Astok, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Teil oli niisugune väga tore ettekanne, kus te särava kaskaadina pildusite erinevaid maksumäärasid erinevates Euroopa riikides, aga te ei rääkinud sellest, milline on siis tegelikult see maksustatava tulu määr, kus kõrgem tulumaks kerkima hakkab. Ja te viitasite sellele, et kui Eesti peaks minema üle euroopalikule maksumäärale ja maksusüsteemile, siis oleks see astmeline tulumaks. Mina ei tea Lääne-Euroopas väga palju riike, kus kõige kõrgema tulumaksumääraga maksustatakse tulusid, mis algavad 1600 eurost. Üldiselt on see  Lääne-Euroopa riikides niisugune sissetuleku alammäär, mille puhul üldiselt hakatakse sotsiaaltoetusi, kartuleid ja küttepuid jagama. Võib-olla te selgitaksite, miks te olete valinud 25 000 krooni selleks määraks, kust juba peaks hakkama maksma tulumaksu kõige kõrgema määra järgi?

Aitäh! See tuleneb Eesti oludest ja see on 5% suurimat tulu saavatest palgasaajatest. Mina ei tea ka väga palju Lääne-Euroopa riike, kus pikaajalised töötud peavad kuus ära elama tuhande krooniga. Te võite teha kiire arvutuse eurodesse ja leiate, et Lääne-Euroopas ei peeta seda inimväärseks abirahaks. Nii et jah, me pürgime Põhjamaade heaolumudeli poole ja selle üheks tagatiseks on kindlasti see, et tarbimismaksud, mis eelkõige koormavad madalama sissetulekuga inimesi, ei jääks ainsaks riigieelarve tuluks, vaid et neid tasakaalustaks astmeline tulumaks, mis annab suurema sissetulekuga inimestele võime ja võimaluse panustada ka enam majanduse elavdamisse.

Lauri Luik, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te olete siin eelnõu seletuskirjas välja toonud täiendavad maksutulud, kuid te ei ole käsitlenud maksupettustest saamata jäävaid tulusid. Kuidas nendega võiks olla?

Aitäh! Kaks nädalat tagasi kohtus Riigikogu rahanduskomisjon Rahvusvahelise Valuutakomitee delegatsiooniga ja kuigi delegatsioon ise ei võtnud jutuks üksikisiku tulumaksu muutmist, siis minu küsimuse peale delegatsiooni liige fiskaalekspert Martin Grote kinnitas, et Eesti Maksu- ja Tolliamet saab hakkama kaheastmelise tulumaksusüsteemiga. Ta ütles, et see ei tee meie maksukogumist keeruliseks, sest meil on eeskujulik maksude deklareerimise süsteem ja ta on kindel, et maksud kogutakse kokku. Ma arvan, et maksuametit ei tasu alahinnata, sest, ütleme niimoodi, et kõige lihtsam maksupettus oleks oma kulutuste mõnda teise riiki viimise kaudu. Kui me vaatame lähinaabrite maksusüsteemi, siis need maksuastmed on märksa kõrgemad kui Eestis.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul jäi sellest ettekandest kõrva kriipima üks väide, et justkui ei oleks uuringuid, et Eesti maksusüsteemil on seos majandusliku eduga. See väide on loomulikult ilmselgelt vale ja see, et eelnõu autorid ei ole uuringutega tutvunud või ei ole majanduskirjandusega kursis, ei tähenda veel, et sellist vastavat kirjandust ei ole. Ma toon paar näidet: kui vaadata Maailmapanga Doing Business raportit, kui vaadata Heritage Foundationi maailma riikide majandusvabaduse analüüsi. Neid näiteid võib tuua lõputult. Aga küsimus on mul hoopis selline: et stenogrammis oleks kõik väga selge, ma küsin, kas Keskerakonna seisukoht on tõepoolest see, et kõrgem maksukoormus tagab riigile majandusliku edu.

Aitäh! Teie nimetatud foundation'id on tõepoolest  seda meelt, et riik ei peaks üldse makse koguma. Kui ma ütlesin, et pole tehtud uuringuid, mis näitaksid, et madal maksukoormus on Eestile majanduse mootoriks, siis ma käitusin ebakorrektselt ja oleksin pidanud tsiteerima inimest, kelle väidet ma siin esitasin, see oli Tallinna Ülikooli professor Toots. Ja selle uuringulingi võin ma sulle saata meili teel.
Mis puutub sellesse, et 33%-ne kõrgem maksumäär toob riigile märkimisväärset tulu, siis tõepoolest, selle võrra võib Vabariigi Valitsus panustada rohkem näiteks töökohtade loomisse, sest tänasel päeval ei ole probleem ainuüksi see, et kõrgema sissetulekuga inimesed hakkaksid tegelema maksupettustega, nagu siit paremalt käelt võiks karta, vaid probleem on ka selles, et kümned tuhanded, varsti ligi 100 000 inimest ei saa riigi poolt mitte mingit märkimisväärsest abi tööhõive taastamiseks. Ja see raha, mis kogutaks kõrgema tulumaksuastmega, ei jää kindlasti mitte riigi reservidesse seisma, vaid selle saab panustada majandusse ja ettevõtlusse, mis loob omakorda töökohti.

Igor Gräzin, palun!

Kõigepealt ma juhiksin tähelepanu – tähendab, mul praegu minut veel ei jookse, sest ma alustan repliigist, mille Kadri Simson minu aadressil tegi. Nimelt Heritage Foundationi teadurina teatan ma ametlikult Heritage Foundationi nimel: ei ole mitte ainsatki uuringut ja ei ole ka eeloleva kümne aasta jooksul uurimisprogrammi, mis teatavasti on meil kinnitatud kuni aastani 2018, mis sisaldaks ideed maksustamise kaotamisest üleüldse. Järelikult palun protokollis fikseerida: Kadri Simsoni lause, et Heritage Foundation räägib maksude totaalsest kaotamisest, on vale.
Nüüd siis läks üks minut käima. Tähendab, mul on väga raske nõustuda eeldusega, et Skandinaavia heaoluriik on kuidagi seotud kõrge maksusüsteemiga. Pigem me teame, et kõrge maksusüsteem on Skandinaavia heaoluriigi arengut pidurdanud, pärssinud ja nüüdseks tagasi pööranud.

Palun teie küsimus!

Paneme ka selle aja juurde!

Aeg! Läheme edasi. Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Sel hetkel, kui Riigikogu saalis hakatakse majandusküsimustes tsiteerima Anu Tootsi, läheb asi ikka päris käest ära. Ja samal ajal, kui veel öeldakse, et Maailmapanga koostatav raport on ebausaldusväärne, siis see võib mõjuda laastavalt kogu parlamendi mainele, sest minu meelest ei ole siin küsimust, kumb nendest kahest on autoriteetsem ja keda pigem võiks uskuda. Kuidas me sellisest olukorrast, kus selline pöördumatu kahju parlamendi mainele on tänase arutelu käigus tekkinud, peaksime väärikalt välja tulema?

Ma arvan, et debatt maksusüsteemi üle ja selle kvaliteet tuleneb alati ka küsijate kvaliteedist. Ja kui küsijate kvaliteet on nõrk, siis debati üldkvaliteet paratamatult kannatab. Mis puutub sellesse, kas me leiame poolt- või vastuargumente maksusüsteemile, siis tõepoolest, see on teema, mis on leidnud nii akadeemilistes ringkondades kui ka poliitilistes ringkondades tõsist arutelu ja igaüks meist leiaks pika loetelu nii poolt- kui vastuargumentideks. Me võime pilduda siin poolt- või vastuargumente ja ajaloolisi paralleele, kuid olukord jääb selleks, et Eesti riigis on maksutulu tänasel päeval kannatada saanud. Seda üritatakse järgmise aasta eelarves korvata üksikute ajutiste eelarvemeetmetega, riigivara müügiga, erakorraliste dividendide väljavõtmisega. Selle asemel pakume meie välja jätkusuutlikku lahendust.

Igor Gräzin, palun!

Debati kvaliteet sõltub sellest, kuidas tsenseeritakse küsimusi debati juhi poolt. Küsimus. Astmeline tulumaks on lühiajaline sotsiaalne eksperiment, mis on kestnud 100–150 aastat. Proportsionaalne tulumaks teatavasti – juhul, kui te olete kristlane, siis te teate – on kestnud ligi kaks ja pool tuhat aastat. Seda on nimetatud kümniseks. Kas te olete valmis üle minema saja-aastase eksperimendi peale, mille tulemused on kahtlased või jääma kristlike põhiväärtuste juurde, nagu on kirjas Uues Testamendis?

Aitäh! Ka Eesti parlamentaarne kord ja rahvusriik on väga lühiajalised võrreldes kristliku ajalooga ja siiski ma olen valmis jätkama sedasama korda, parlamentaarset riiki ja Eesti iseseisvust. Seetõttu ma arvan, et maksusüsteemi alavääristamine, öeldes, et see on natuke pikem kui Eesti iseseisvus, ei ole õige.

Peep Aru, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Eesti rahvast kogu aeg hirmutatakse. Alles natuke aega tagasi me kuulsime, et päev pärast kohalikke valimisi pidi toimuma Eesti krooni devalveerimine. Pensionärid on ammu ära hirmutatud, et kohe tuleb mingisugune müstiline teine eelarve ja pensione olulisel määral kärbitakse. Nüüd hirmutatakse ettevõtlikke ja haritud inimesi, kes teenivad Eestimaal korralikku palka. Minu küsimus on selline: kas Keskerakond ei ole kaalunud ka taktika muutmist, et pideva hirmuvalitsuse ja hirmutamise all elamise asemel ikkagi kaaluda positiivset hõlvamisprogrammi?

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma olen siin kõnetoolis üritanud just vähendada seda hirmutamist.  Põhiline vasturetoorika astmelisele tulumaksule on see, et rikastelt võetakse väga palju ära. Ma kordan veel kord, et kui inimese sissetulek on 26 000 krooni kuus – see on päris suur sissetulek, vaadates Eesti praegust palgaskaalat, mis on lisatud ka seletuskirjas –, siis hakkab see inimene maksma 120 krooni kuus rohkem. See summa ei ole hirmutamist väärt. Vaadates näiteks käibemaksu, aktsiiside tõstmise mõju, mõjutab see suurepalgalist rohkem, samas madalapalgalisele on see väga palju valusam – just see tarbimismaksude tõstmine. Nii et see teine, kõrgem maksuaste sissetulekult, mis ületab 25 000 krooni kuus, hakkab kehtima sellele sissetulekule, mis on sellest üle, mitte täissummale, ja, ütleme niimoodi, et astmelise tulumaksu kontekstis ülempiir 33% on väga tagasihoidlik.

Rein Ratas, palun!

Tänan, juhataja! Hea ettekandja! Öelge, palun, kas ma eksin, kui ma väidan, et kümnisemaks, mida siin äsja mainiti, ei ole mitte kristlikust perioodist ja Uus Testament ei räägi sellest midagi, vaid see on vanast juudi ajaloo perioodist, kus anti ka käsk, et abielurikkuja tuleb kividega surnuks visata. Olen rääkinud.

Aitäh, lugupeetud Rein Ratas! Ma arvan, et te võite seda üldharivat debatti jätkata ja harida ka lugupeetud professor Gräzinit väljaspool seda debatti. Ma tänan teid sobiva repliigi eest!

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ka mina tahaksin jätkata seda väikest debatti, mis on initsieeritud kristlikest põhiväärtustest. Aga samas tahaksin küsida, kas ettekandja on tuttav meie põhiseadusega, kus on kirjas, et meil on kirik riigist lahutatud või riik kirikust.

Tõepoolest, ja seetõttu ei olegi ma võtnud kristlikke põhiväärtusi praegu astmelise tulumaksu kontekstis arutusele, kuna astmeline tulumaks puudutaks Eestis kõiki palgasaajaid olenemata nende poliitilistest veendumustest, usulisest kuuluvusest või rassist. Astmelise tulumaksu eesmärk on anda Eesti riigile lisatulu, et Eesti riik saaks panustada majanduskasvu.

Härra Gräzin, kas teil on protseduuriline küsimus?

Ei!

Selge! Palun siis Mari-Ann Kelam! Peep Aru, protseduuriline küsimus, palun! Palun mikrofon Peep Arule!

Aitäh! Kui lugupeetud Gräzini nime siin saalis nimetati, kas tal ei ole siis õigus pisikeseks repliigiks?

Repliigiõigus on siis, kui on läbirääkimiste voor. Mari-Ann Kelam, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite, et küsimuste kvaliteet ei ole võib-olla tasemel. Ma arvan, et see tuleneb ehk sellest, et meil on väga palju ütelda, aga meil ei ole siin väga palju küsida, sest vastused on päris selged ja on raske formuleerida oma üheminutilises sõnavõtus adekvaatset küsimust. Aga minu küsimus on järgmine. On üks vana ütlus, et kui kaamel saab nina telgi sisse, siis varsti on terve haisev kaamel ka seal telgis. See tähendab umbes seda, et annad näpu, varsti on terve käsi läinud. Te väidate, et siin on ainult 120 krooniga tegemist ja mis siis ikka, need on ju rikkad inimesed. Aga kui me korra lubame selle süsteemi sisse asendama meie praegu kaua püsinud ja korralikku süsteemi, siis kui kaua aega teie arvates läheb, kuni hakkavad tõusma need summad, mida te nõuate?

Aitäh! Ma loomulikult loodan, et Eesti majandustõus taastub. Ta kindlasti ei taastu väga kiiresti. Ja olgem ausad: kui Eesti peaks minema eurosüsteemile, siis vaadatakse ju üle kõik seadused, mis on praegu kroonipõhised. Mis puutub sellesse, et 26 000 krooni kuus teeniv inimene – ma julgen teile kinnitada, et näiteks Eesti inimesed Pärnumaal peavad seda summat uskumatult suureks – hakkaks maksma 120 krooni maksu rohkem, siis meie teiega hakkame loomulikult rohkem maksma. See 33% põhimõtteliselt tasakaalustaks sel aastal Riigikogu liikmete palgatõusu. Meil on võimalik tagastada see palgatõus kõrgema tulumaksuastme kaudu.

Eiki Nestor, palun!

Et seda diskussiooni kuidagi rahanduse valdkonda tagasi tuua, küsin, kas mitte needsamad rahvasaadikud, kes siin pahandavad ettekandjaga, et maksud selle eelnõu alusel tõusevad, ei ole mitte ise sel aastal meil juba korduvalt makse tõstnud?

Aitäh! Tõepoolest, sel aastal on makse tõstetud ja neid tõsteti ka möödunud aastal. Nende maksude tõusu tulemusena on näiteks toasooja käibemaks tõusnud 5%-lt 20%-le, lisaks toasoojale eraldi veel aktsiisi liitmine. Ja see on löönud – te peate minuga nõustuma – eelkõige neid inimesi, kelle sissetulekud on väiksemad. Nii et see on debatt, kas tõsta kaudseid makse, mis löövad eelkõige väiksema sissetulekuga inimesi, või on aeg anda omapoolne panus ka kõrgema sissetulekuga inimestel, kes, ma tuletan veel kord meelde, on kõige enam võitnud sellest, et tulumaks on alandatud 26%-lt 21%-le.

Mari-Ann Kelam, palun!

Aitäh! On väga huvitav kuulata, et ühtpidi teie erakonnast keegi just täna võttis sõna ja rääkis, kuidas midagi pidi tooma ainult 35 miljonit krooni eelarvesse. Ja samas teie räägite, et see on ainult 120 krooni ja meil on inimesi, kellele niisugused summad on väga suured. Ma olen hästi teadlik, kui tundlikud on rahalised arvud ja kuidas see mõjub rahvale, olen väga teadlik, et on paljusid, kes ei teeni nii palju kui teised, aga see ei tähenda, et jõukamad inimesed ei saa korvata seda vahet teistmoodi, heategevuse ja muude annetuste kaudu ning stimuleerides majandust. Ma küsin, kas te olete päris kindel, et härra Obama, Ameerika president, hakkab nüüd tõstma Ameerikas tulumaksu? Ma arvasin, et see on ikka Kongressi ülesanne seal.

Aitäh! See keegi Keskerakonna fraktsioonist, kes mainis, et noortelt inimestelt, kes on saanud kõrghariduse ja võtnud õppelaenu teadmisega, et need õppelaenuintressid korvatakse riigi poolt tulumaksuvabastusega teatud osas, juhtis tähelepanu sellele, et riik või siis Vabariigi Valitsus võtab praegu seaduseelnõudega ära n-ö maksuleevendusi inimestelt, kes on saanud hariduse siin Eestis, kes tahavad jätkata noorte professionaalidena ja kelle palk tööelu alustades on tõenäoliselt märksa madalam kui see summa, millest me siin räägime kõrgema teise maksuastme puhul.
Mis puutub kõrgema tulumaksuastme tõstmisesse 36-lt taas 39,5-ni USA-s, siis  see on tõepoolest praegu ametisse astunud presidendi lubadus, mida Kongress ei ole veel vormistanud. Aga ma usun, et need mõlemad kõrgemad astmed on kõrgemad kui Keskerakonna pakutav 33% sissetulekule, mis ületab 25 000 krooni kuus.

Hea ettekandja! Ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Inara Luigase!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu s.a 20. oktoobril toimunud istungil. Komisjoni istungil tutvustas seda eelnõu algatajate esindajana Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Olulisel määral keskendus diskussioon komisjonis eelnõu mõjude teemale. Näiteks arutati, milline on eelnõu võimalik mõju maksulaekumisele ja isikute maksukäitumisele. Samuti vaadati läbi Vabariigi Valitsuse arvamus tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Vabariigi Valitsus otsustas 27. augusti istungil eelnõu mitte toetada. Häältega poolt 5, vastu 5, erapooletuid 1 ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada rahanduskomisjonis toetust ei leidnud ning juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on ka küsimus. Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis võis tulla ka arutuse alla see seigakene, et need, kes hääletaksid selle eelnõu vastu, satuvad nagu huvide konflikti, sest surmkindlalt kaotavad selle eelnõuga sissetulekus kõik Riigikogu liikmed, ja hääletades selle vastu, võitlevad nad oma huvide eest ehk oma sissetulekute eest?

Aitäh, austatud küsija! Ma arvan, et tänane hääletus on kõikidele sissevaade oma hingeellu. Nii et see hääletus jääb nende südametunnistusele.

Hea ettekandja! Ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Härra Lauri Vahtre! Kas teil on kõnesoov? Te jäite hiljaks, aga ma usun, et meie ametikaaslased ei pahanda. Läheme tagasi läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Lauri Vahtre!

Ma tänan, härra juhataja, ja palun vabandust ametikaaslaste ees! Pealtnäha paistab kõik loogiline. Meil on kaks teadmist – Rootsi on rikas ja Rootsis on astmeline tulumaksusüsteem, järelikult Rootsi rikkus tuleb astmelisest tulumaksusüsteemist. Siin on peidus üks väga kapitaalne viga ehk silmapete. Võtame kaks teist näidet. Raja talu, seal kus elas Raja Teele, ja Ülesoo talu, kus elas Joosep Toots. Mida tegi Raja Teele? Istus verandal ja jõi teed. Mida tegi Joosep Toots? Lõhkus palehigis kive, et ehitada uut lauta. Nüüd meie eelkirjeldatud loogika ütleks: Toots tegi valesti, selleks et olla rikas, tuleb istuda verandal ja juua teed. Mida ma sellega öelda tahan, on see, et Rootsi rikkus ei tule mitte sellest, et seal on astmeline tulumaks, vaid vastupidi: kuna Rootsi oli osanud ennast sajandite jooksul ränga tööga viia sellisele jõukuse tasemele, nagu ta oli seda suutnud, võis ta endale lubada ka astmelist tulumaksu. Uskuge mind, see on ajutine. Ükskord peab ka Rootsi sellest loobuma. Seda arusaamatum on meie katse minna üle astmelisele tulumaksule praegu, kus me pole selleks veel küllalt rikkad, et, piltlikult öeldes, asuda verandal teed jooma, kui meie aeg on alles tegelikult kive lõhkuda ja lauta ehitada. Ma tänan!

Tänan! Kas  fraktsioonide esindajail on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Riigikogu juhatusele on tulnud ühelt poolt Reformierakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 554 esimest lugemist mitte lõpetada, see tähendab eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, millele on alla kirjutanud fraktsiooni esimees. Samasuguse ettepaneku on teinud juhtivkomisjon. Alustame nende ettepanekute hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele nii juhtivkomisjoni ettepaneku kui ka Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 554 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 45 Riigikogu liiget, vastu 36 ja 1 erapooletu leidis ettepanek toetust. Eelnõu 554 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Oleme kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud.

Läheme edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Lugupeetud ametikaaslased! Rahanduskomisjon otsustas möödunud nädalal algatada riigilõivuseaduse muutmise seaduse. Eelnõus on kaks olulist teemat, mõlemad siiski peamiselt tehnilist laadi. Esiteks, riigilõivu määrade korrastamine tulenevalt Riigikohtu otsusest, mis muutis Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni otsuse kohtus vaidlustamise korda. Teiseks parandatakse kaks viiteviga riigilõivuseaduses. Eelnõu vastuvõtmisega hoitakse ära kohtute koormamine ebaoluliste kaebustega ning riigile ei jää aasta jooksul laekumata erinevatel hinnangutel 139 200 kuni 278 400 krooni. Kõnealused muudatused esitas Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse eelnõu, mis siin saalis kannab numbrit 551, juurde, aga kuna need muudatused ei olnud nimetatud eelnõu sisuga üheselt seotud ega kuulunud selle reguleerimisvaldkonda, otsustas komisjon korrektsuse huvides algatada need muudatused eraldi eelnõuna.
Komisjon on seda eelnõu menetlenud s.a 20. ja 26. oktoobril. Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. november kell 18. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonid soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 604 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 5. novembri kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.
Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Austatud Riigikogu liikmed! Tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.57.