Tere kaunist kolmapäeva, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kuuenda töönädala kolmapäevast istungit. Kas on soove üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Kõigepealt palun kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab ravimiseaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Hanno Pevkur. Aitäh!

Kolleeg Toivo Tootsen, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Neljateistkümnel Riigikogu liikmel on arupärimine peaministrile. Vastavalt erakonnaseaduse §-le 12¹ ei või erakonna vara ja vahendite allikaks olla juriidiliste isikute annetused, samuti ei tohi erakond vastu võtta anonüümset ega varjatud annetust. 23. oktoobril ilmus ajalehes Äripäev artikkel, mis viitab, et kaks Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni liiget sattusid konflikti võlgade sissenõudjatega, kes viitavad oma nõuetes sellele, et Riigikogu valimiste eel tehtud reformierakondlaste kampaaniat on rahastatud varjatult ja seadust rikkudes.
27. oktoobril aga ilmnes uus juhtum: Euroopa Parlamendi liikme reformierakondlase Kristiina Ojulandi Riigikogu valimiste kampaania kulud tasus tema nõuniku firma. Erakonnad peavad kuu aega pärast valimisi esitama Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile valimiskulude aruande, samuti peavad aruande esitama poliitikud, kes lisaks teevad isikliku kampaania. Kristiina Ojuland enda kulutusi eraldi deklareerinud ei ole, mis tähendab, et kõik arved pidi maksma erakond. Erakonna aruannetes aga kulutused ei kajastu.
Nimetatud poliitikud on mööda hiilinud seadusest, mis keelab firmadel parteide rahastamise ning võimaldab jätta saladuseks ettevõtted, kes maksavad kinni poliitiku kulud. Sellest tulenevalt on meil õige mitu küsimust. Aitäh!

Tänan! Olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise, nende edasine menetlemine otsustatakse vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; viiendaks, Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; kuuendaks, Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; seitsmendaks, Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu, juhtivkomisjon on samuti riigikaitsekomisjon; kaheksandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu, juhtivkomisjon on samuti riigikaitsekomisjon; ning üheksandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu, juhtivkomisjon on samuti riigikaitsekomisjon.
Teatan ka, et seoses Riigikogu liikme Aadu Musta tagasiastumisega asub alates s.a 29. oktoobrist Riigikogu liikmeks asendusliige Nikolai Põdramägi.
Ning veel: Riigikogu esimees on tagastanud esitajatele üleeile esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile, kuna arupärimine ei olnud kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 lõikega 1. See nimelt ei puudutanud peaministri võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist.
Head kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 rahvasaadikut, puudub 16 Riigikogu liiget.
Enne päevakorra juurde asumist üks päevakorra täpsustamine. Tänase päevakorra 11. punkti, s.o seaduseelnõu nr 564 esimese lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni nimel ettekande põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp.
Võime asuda tänase päevakorra juurde.

Esimene päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on hea meel ette kanda komisjoni aruteludest, mis on nii toreda eelnõu menetlusele siin saalis eelnenud. Eelnõu on algatanud tervelt kuus fraktsiooni, seega kõik Riigikogus esindatud poliitilised jõud. Ja nad on teinud seda juba rohkem kui poolteist aastat tagasi.
Kindlasti väärib mõtisklemist ka see, miks me alles täna teisel lugemisel oleme, aga parem hilja kui mitte kunagi. Eelnõu kohta esitati tähtajaks parandusettepanekuid ja põhiseaduskomisjon arutas neid 20. oktoobril. Komisjonis arutatust ülevaadet andes käsitlengi nüüd esitatud parandusettepanekuid, mis kõik on tabelis kirjas, ja lisan sellele vastavad kommentaarid, mis komisjoni arutelu käigus kõlasid.
Esimene parandusettepanek on Euroopa Liidu asjade komisjoni esitatud ja puudutab eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide tööaja muutmist meie kodukorras. Nende ettepanek on senist tööaega, mis kestab esmaspäeval kella 2-st kella 3-ni, pikendada ja alustada tööd kell pool 2, ning see kestaks istungi alguseni ehk kella 3-ni. Komisjon toetas ettepanekut, vastuargumente ei olnud. Lihtsalt Euroopa Liidu asjade komisjoni ja ilmselt mitte ainult selle komisjoni töös on selgunud, et tööaeg peaks olema pikem, kui seda võimaldab praegune rangelt reguleeritud tööaeg.
Teine parandusettepanek on suunatud Riigikogu istungi töö sujuvamaks muutmisele. Selle on esitanud kolleeg Väino Linde. Praegu peab ettekandja kindlasti küsima lisaaega enne kõne algust. Parandusettepaneku sisu kohaselt võib ta seda teha ka kõne ajal, kui ettekandjale tundub, et ta vajab pisut lisaaega. Loomulikult ei tohi see aeg kokku olla pikem, kui on praegu. Komisjon on ettepanekut täielikult toetanud, erilisi vaidlusi selle üle ei toimunud.
Kolmas ettepanek on samuti kolleeg Väino Linde esitatud. See on ettepanek, mis kindlasti väärib pisut pikemat kommentaari. Lühidalt on selle sisu järgmine. Ettepaneku tegija arvates peaksid ametiisikud, kes on käinud n-ö kuulamistel fraktsioonides ja alatistes komisjonides, edaspidi hakkama enda ametisse nimetamise eel aru andma ka Riigikogu suures saalis. See arutelu ei olnud päris üksmeelne. Peamine argument sellise muudatuse vastu oli, et see tõenäoliselt suurendab tunduvalt ohtu, et ametiisikud, kes peamiselt peavad teostama erapooletut järelevalvet, satuvad parlamendi ees esinedes olukorda, kus nad tegelikult politiseeritakse. Ja siit majast väljapoole ehk avalikkusele võib jääda vale mulje ning nii kahjustatakse selle institutsiooni mainet ja usaldusväärsust avalikkuse silmis. Loomulikult on erakondadel kiusatus selliseid poliitmänge mängida. Selle vastu ei saa kunagi midagi teha.
Parandust kommenteeris komisjonis ka Riigikogu Kantselei asedirektor Aaro Mõttus, kelle sõnul omal ajal ehk 2003. aastal tehtud kodukorraseaduse muudatustega just nimelt välistati selline ametnike küsitlemine Riigikogu saalis. Selle sammu ideoloogiline ja peamine põhjus oli see, et see saal on poliitikute arutelu koht ehk tribüün ja siia n-ö mittepõhiseaduslike institutsioonide esindajate toomine pigem alavääristaks või vähendaks meie rolli siin saalis. Lõpuks komisjon hääletas nagu ikka ja enamik komisjoni liikmeid toetas seda parandusettepanekut. Ka Aaro Mõttus märkis, et lõppude lõpuks on ju kõik poliitiliste valikute küsimus, mis kahtlemata nii ka on.
Neljanda parandusettepaneku esitas samuti Euroopa Liidu asjade komisjon, selle üle käis ka päris sisukas mõttevahetus. Ettepaneku sisu oli, et vähemalt kord aastas esitaks peaminister Vabariigi Valitsuse nimel Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ja et sellele lisanduks Euroopa Liidu asjade komisjoni taotlusel võimalus komisjoni nimel ettekande pidamiseks samal ajal sama punkti raames. Siis saaks komisjoni esindajale ka küsimusi esitada. Mõttevahetus ei keskendunud aga mitte sellele viimasele muudatusele, vaid pigem ühele teisele nüansile, mis puudutab Euroopa Liidu asjades tehtava ettekande ajastatust. Praegu on meil välispoliitika arutelu pidamise aeg määratletud üsna täpselt. Euroopa Liidu asjade ettekande puhul seda ei olnud ja praktikas on kippunud nii olema, et see lükkub kuskile detsembrikuusse. Oli kolleege, kes arvasid, et selle ettekande pidamise aeg tuleks samuti väga täpselt fikseerida, ja oli ka arvamusi, et seda ei tuleks fikseerida, piisab praegusest regulatsioonist, et kord aastas, ja kõik. Seega aeg pidi jääma läbirääkimiste teemaks. Lõpuks sündis kompromiss, mille sisu on see, et Euroopa Liidu asjade ülevaade tehakse sügisistungjärgu jooksul. Välispoliitika arutelu on meil teatavasti kevadistungjärgul, praktikas veebruarikuus – see on üsna täpselt fikseeritud. Samas see ei tähenda, et me peaksime kindlasti piirduma ainult kahe ettekandega aastas. Aga selles on oma loogika. Nii et lõpptulemusena sügavaid vaidlusi ja lahkarvamusi ei olnud.
Komisjoni otsused olid järgmised. Esiteks teha täna täiskogule ettepanek viia läbi teine lugemine, teine lugemine lõpetada ja eeldusel, et teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi homme ja eelnõu seadusena vastu võtta.
Juhin siiski veel tähelepanu ühele asjale, mis puudutab eelnimetatud ametiisikute küsitlemist siin Riigikogu saalis. Osa kolleege möönis, et see tekitab teatud probleeme. Selline arutelu peaks käima väga rangelt, väga kompetentselt juhitud istungi raames, et oleks selged käitumisreeglid. Mõni nõrgem Riigikogu istungi juhataja kindlasti sellega hakkama ei saa ja see võib olla teatud ohuallikas. Sellised mõtted kõlasid selle arutelu käigus. Aga käesolevaga ma lõpetan. Aitäh!

Tänan! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Lugupeetud Evelyn! Muidugi tundub üllatav, et nii pika töö järel nii vähe profülaktilisi muudatusi paberile tekkis. Minu küsimus puudutab neid arutelusid ja neid teemasid, mis võib-olla ei vormistunud konkreetseteks ettepanekuteks. Kas käidi välja ka mingeid huvitavaid lähenemisi ja sisulisi lahendusi? Näiteks mina olen kuluaarides püüdnud propageerida ideed, et valijatele ja kohapeal tehtavaks tööks võiks olla planeeritud esmaspäev ja istungite päevaks reede. See annaks meile võimaluse sisulisemat tööd teha, pühendada sellele palju rohkem aega ja kohtadele end mitte nädala lõpus venitada, vaid esmaspäeval sisukat tööd alustada. Kas selliseid ettepanekuid ja mõtteid oli ka?

Selle konkreetse eelnõu arutelu raames neid ei olnud. Küll oli meil siin fraktsioonidevaheline töörühm, kes oma koosolekutel erineva sisuga parandusi vaagis. Paraku neid konsensusega esitatud eelnõusse ei jõudnud. See on lühike seletus. Varem on muidugi selliste kardinaalsete tööaja korralduse muudatuste üle mõtteid vahetatud, aga mulle tundub, et mõned asjad on siiski päris hästi paika loksunud ja muudatused võivad tekitada tõsiseid küsitavusi. Ja kui me vaatame Eesti laiemat praktikat, siis midagi ei ole teha, väga paljud konverentsid ja muud üritused, milles kindlasti Riigikogu liikmed oma istungivabal ajal täiesti põhjendatult usinasti osalevad, toimuvad ka just reedel või reedel-laupäeval. See on lühike seletus. Konkreetselt selle eelnõu raames sellesisulist arutelu ei toimunud.

Eiki Nestor, palun!

See on muidugi kena, et me kõikide fraktsioonide koosmeeles kodukorda muudame. Üks üleval olnud teema on sellesama kolmapäevase infotunni äkilisemaks ja operatiivsemaks tegemine. Kas põhiseaduskomisjon kavatseb selle teema juurde tagasi tulla?

See eelnõu mõnevõrra seda ju muudab. Ma olen nõus, et iga kompromiss ei ole kompromiss. Paraku muudeks, sisulisemateks ja operatiivsemateks muutusteks poliitilist tahet ilmselt pole jagunud. Ja see on muude eelnõude raames varem ka kõneks olnud, et lõppude lõpuks on infotund selline Riigikogu töökorralduslik vorm, kus jäme ots peaks olema selgelt Riigikogu käes. See ei ole peaministri tribüün, et ta tuleb siia siis, kui ta tahab, ja nendega, kellega tema soovib. See peab olema koht, kus meie tegelikult peaksime dikteerima, keda me tahame küsitleda ja ka teemade valiku. Tõsi see on, jah, tõenäoliselt on vaja lihtsalt teistsugust konsensust teiste poliitiliste jõudude vahel, et infotund ajakohasemaks ja äkilisemaks muuta.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Võime asuda läbi vaatama muudatusettepanekuid. Nimetan muudatusettepaneku numbri ja selle esitaja. Esimene muudatusettepanek on Euroopa Liidu asjade komisjoni esitatud ning juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud Väino Linde, juhtivkomisjon on ka seda arvestanud täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud samuti Väino Linde, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Euroopa Liidu asjade komisjon ning juhtivkomisjon on arvestanud seda ettepanekut osaliselt. Viies ettepanek on juhtivkomisjoni esitatud.
Oleme läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud. Seaduseelnõu nr 453 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Valdur Lahtvee, Mart Jüssi, Marek Strandbergi, Toomas Trapido, Eiki Nestori, Peeter Kreitzbergi, Hannes Rummu ja Kalev Kotkase algatatud avaliku teenistuse seaduse § 74 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Head kolleegid! Tänavu 20. oktoobril vaatas põhiseaduskomisjon eelnõu nr 521 läbi, et valmistada see ette teiseks lugemiseks. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta laekunud ei olnud. Komisjoni istungil oli algatajate esindajana ka hea kolleeg Mark Soosaar, kes märkis, et midagi täiendavat selle eelnõu kohta ka algatajatel lisada ei ole.
Oli juttu sellest, kas see eelnõu kaotab nüüd täiesti selle kolmeaastase piirangu. Tegelikult eelnõu sätestab, et kolmeaastane piirang tööleminekul ei laiene ainult töötamisele riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, teiste seaduses toodud töökohtade puhul jääb piirang alles.
Tuletan meelde, et § 74 kehtib senises sõnastuses avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmisest peale ehk 1995. aastast. Teadaolevalt oli selle esmane mõte takistada neid ametnikke, kes oma ametiülesannetest tulenevalt teostavad järelevalvet eraõiguslike isikute tegevuse üle, näiteks majandustegevuse üle, võtta pärast nende ametist lahkumist n-ö tänutäheks sellesse äriühingusse tööle, mille üle nad varem tegid järelevalvet.
Mis siis veel? Komisjon otsustas lõppkokkuvõttes teha ettepaneku täna, head kolleegid, teine lugemine lõpetada. Otsus tehti konsensusega: poolt 7, vastu 0, erapooletuid 0. Ja sama hääletustulemusega on ka ettepanek, et kui teine lugemine täna lõpetatakse, siis võiks eelnõu kolmas lugemine Riigikogu saalis olla homme ja selle võiks siis ka seadusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan! Küsimusi ei ole. Aitäh, hea ettekandja! Kolleegid, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Seaduseelnõu nr 521 teine lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 20. oktoobri istungil. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid arutelul Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kull, õigusnõunik Reet Kodu ja Sotsiaalkindlustusameti peadirektori asetäitja Merlin Kreis.
Enne muudatusettepanekute juurde minemist oli komisjonis arutelul puude määramise temaatika laiemalt: kas on ikka otstarbekas määrata puudeid tähtajaliselt, võib-olla peaks osa diagnooside puhul olema määratud eluaegsed puuded. Teiste sõnadega, vaidlus käis teemal meditsiiniline mudel versus sotsiaalne mudel. Sotsiaalkindlustusameti peadirektori asetäitja sõnas, et kui me muudaksime praegu sotsiaalset mudelit, siis läheksime vastuollu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Viimase kohaselt hõlmab puuetega inimeste mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimes erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Konventsiooni preambuli kohaselt on puue ajas muutuv. Komisjon otsustas selle temaatikaga selle eelnõu kontekstis mitte rohkem tegelda, küll aga tulevikus selle juurde tagasi tulla.
Eelnõu kohta oli esitatud kolm muudatusettepanekut. Ettepanekuga nr 1 täiendatakse eelnõu § 3 punktiga 2, millega muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11¹⁶ lõiget 7. Sõnastuse muutmise põhjus on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusega täisealise isiku isikliku rehabilitatsiooniplaani võimaliku kehtivusaja pikendamine kuni viie aastani, ühildades selle püsiva töövõimekaotuse protsendi ja puude raskusastme tuvastamise tähtajaga. Kehtiva seaduse alusel on plaani kehtivusaeg kuus kuud kuni kolm aastat. Seega tuleb ka igapäevaelu toetamise teenuse puhul teenuse osutamise maksimaalne tähtaeg muuta ning sätestada, et see võib olla kuni viis aastat. Ajaline maksimumpiir on analoogne rehabilitatsiooniplaani kohta kehtestatud maksimumpiiriga, kuna viis aastat on maksimaalne aeg, mille järel tuleb inimese seisundit ja tema vajadusi teenuste järele uuesti hinnata. Juhul kui igapäevaelu toetamise teenusele suunatud isikul on olemas rehabilitatsiooniplaan, suunatakse ta teenusele rehabilitatsiooniplaani kehtivuse ajaks. Igapäevaelu toetamise teenusele võib isikut suunata ka psühhiaatri saatekirja alusel. Sellisel juhul ei pruugi olla rehabilitatsiooniplaani ja seega pole sellest ka võimalik lähtuda. Muudatuste nr 2 ja 3 eesmärk on  jõustada rakendussätted esimesel võimalikul juhul.
Komisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku teine lugemine lõpetada ja juhul, kui saal sellega nõus on, suunata eelnõu juba homme kolmandale lugemisele. Ka otsustas komisjon teha suurele saalile ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Aitäh, austatud ettekandja! Kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime asuda muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, samuti teise ja kolmanda muudatusettepaneku. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu nr 567 teine lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Jaanus Marrandi! Head kolleegid, võtan juhataja vaheaja viis minutit. Istung jätkub 14.33.
V a h e a e g

Kolleegid! Juhataja võetud viieminutiline vaheaeg on läbi, võime istungit jätkata. Palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Jaanus Marrandi, et käsitleda seaduseelnõu 540.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma kõigepealt palun vabandust! Aeg kulus nii kiiresti, ei osanud arvata, et vaheaeg läbi! Ei osanud lihtsalt aega korrektselt jagada.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu esimene lugemine toimus siin 23. septembril ja pärast seda esitati muudatusettepanekute aja jooksul üsna palju ettepanekuid. Kõige rohkem esitas neid Riigikogu liige Aleksei Lotman: tervelt 15 ettepanekut, millest ta komisjoni istungil seitse tagasi võttis. Ühe ettepaneku esitas Riigikogu liige Andres Herkel. Maaelukomisjon ise sõnastas koostöös Põllumajandusministeeriumi esindajatega 18 muudatusettepanekut. Aleksei Lotmani ettepanekutest arvestas komisjon täielikult ühte, see on loetelus muudatusettepanek nr 3. Kaks Lotmani ettepanekut jättis komisjon arvestamata ning sisuliselt või osaliselt arvestas viit ettepanekut. Andres Herkeli ettepanekut, mis on muudatusettepanekute tabelis nr 24, arvestas komisjon täielikult.
Tutvustan teile nüüd mõningaid ettepanekuid, mis komisjoni istungil tehti. Kõigepealt kolleeg Aleksei Lotmani ettepanekud. Ettepanek nr 5 oli ajendatud eesmärgist, et ei tekiks takistusi nende maaelu arengukava toetuste rakendamisel, mis nõuavad vähemalt 0,3 ha toetusõigusliku maa olemasolu. Komisjon ei pidanud vajalikuks muuta põllumajandusliku majapidamise definitsiooni, kuid arvestas seda ettepanekut maaelu arengukava toetuste juures, sõnastades komisjoni ettepaneku, mis on loetelus ettepanek nr 14, millega jäeti asjakohastest sätetest välja viide põllumajanduslikule majapidamisele.
Aleksei Lotmani ettepanekut, mis on loetelus ettepanek nr 6, arvestas komisjon osaliselt, jättes redaktsiooniliselt § 14 lõikes 1 välja sõnad "nõuetele vastavuse", kuid jättis arvestamata ettepaneku sisulise poole, sest §-s 23 sätestatud nõuete täitmine tuleneb nõukogu määrusest, kus on nimetatud, et nõuetele vastavust rakendatakse üksnes põllumajandustootja põllumajandusliku tegevuse või põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa suhtes.
Algataja ja komisjon ei toetanud ettepanekut, mis on muudatusettepanekute tabelis nr 9. See oli ettepanek jätta täiendavate otsetoetuste rahuldamata jätmise alustest välja üks alus: et taotleja ei vasta muudele toetuse saamise nõuetele. Täiendavate otsetoetuste saamise tingimused lepitakse iga toetuse liigi kohta eraldi kokku Euroopa Komisjoniga ja kehtestatakse ministri määrusega. Kõiki neid nõudeid, millele taotleja peab eri toetuste puhul vastama, ei ole võimalik seadusesse sisse kirjutada. Samas on vaja seaduses sätestada võimalus jätta toetuse taotlus rahuldamata, kui taotleja ei vasta mõnele toetuse saamise nõudele.
Ettepanekut loobuda keeleliselt kohmakast väljendist "nõuetele vastavuse nõuded", mis on muudatusettepanekute loetelus nr 10, komisjon toetas, kuid pidas vajalikuks pakutud sõnastust korrigeerida ja sõnastas omapoolse ettepaneku, mis on tabelis ettepanek nr 11.
Samasse ettepanekute gruppi kuulub ka soov täpsustada toetusraha tagasinõudmise aluseid, mis on loetelus muudatusettepanek nr 19. Väljapakutud § 99 lõike 1 sõnastus piiraks Euroopa Liidu määruste kohaldamist. Nii toetuste maksmisel kui ka nende tagasinõudmisel tuleb rakendada Euroopa Liidu asjakohaseid määrusi. Algataja ja komisjon esitatud kujul ettepanekut ei toetanud, küll aga sõnastas komisjon koostöös algataja esindajatega omapoolse ettepaneku nimetatud sätte ja ka sama paragrahvi lõike 3 täpsustamiseks. Loetelus on see muudatusettepanek nr 20.
Mitmed eelnõus tehtud muudatused tulenevad seaduse jõustumisest kavandatust hiljem ja muudatustest Euroopa Liidu õiguses. Muudetakse eelnõu jõustumise sätet, see on muudatusettepanekute tabelis nr 23 punkt 2: seadus jõustuks 2010. aasta 1. jaanuaril. Sellest tulenevalt on ka eelnõus tehtud mitmeid muudatusi.
Nõukogu 2009. aasta määruse nr 73 kohaselt ei rakendata alates 2010. aastast kahte tootmisega seotud otsetoetust. Need on energiakultuuri toetus ning põllukultuuride toetus. Selletõttu ei ole võimalik Eestil rakendada ka täiendavat otsetoetust põllukultuuride kasvatamiseks. Seoses sellega jäetakse eelnõust välja neid toetusskeeme reguleerivad sätted või neid muudetakse ning sätestatakse vajalike menetlusetappide rakendamine toetusskeemide lõpetamiseks. Muudatusettepanekute tabelis on see muudatusettepanek nr 4.
Vastavalt 10. juunil 2009. aastal vastuvõetud seadusele korraldatakse 2010. aasta 1. jaanuariks Taimetoodangu Inspektsioon, piirkondlikud maaparandusbürood ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo ümber Põllumajandusametiks. Seoses sellega on tehtud asjakohased muudatused ka käesolevas eelnõus. Loetelus on see muudatusettepanek nr 12.
Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvalt tehti ka päris mitu muudatusettepanekut. Näiteks eelnõu § 2 lõike 1 punktis 2 ja § 19 lõikes 1 parandatakse viide Euroopa Liidu määruse sättele, mis on loetelus muudatusettepanek nr 2. Viga tekkis sellest, et seaduseelnõu koostamisel kasutati nõukogu määruse tööversiooni ja see on nüüd natuke muutunud.
Samuti ei olnud seaduseelnõu koostamise ajal võimalik ette näha nõukogu 2009. aasta määruse nr 73 artikli 68 rakendumisega seonduvaid liikmesriigi kohustusi. Nüüdseks on selgunud, et selle artikli alusel antavate toetuste vähendamise ja rahuldamata jätmise alused tuleb liikmesriigil endal kehtestada. See on muudatusettepanek nr 8.
Täpsustatakse ja täiendatakse ka koolipuuviljatoetuse skeemi reguleerivaid sätteid, loetelus on see muudatusettepanek nr 13. See tuleneb samuti komisjoni määrusest nr 288, millega sätestati koolipuuviljatoetuse skeemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja mida eelnõu väljatöötamise ajal ei olnud veel kehtestatud.
Täpsustati ka veinituru ühise korraldamisega seonduvat, ent see puudutab Eestit mõnevõrra vähem.
Eelnõus tehakse hulk täpsustusi, et muuta menetlused täpsemaks ja sujuvamaks. Nii täpsustatakse, milliste andmete alusel PRIA täiendavad otsetoetused ja toetuse õigused määrab. Kui eelnõu algteksti kohaselt toimus see põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete alusel, siis muutunud teksti kohaselt lähtutakse asjaomase täiendava otsetoetuse määramise otsusest. Loetelus on see muudatusettepanek nr 7.
Et vähendada makseagentuuri ja teiste kontrolli tegevate asutuste halduskoormust maaelu arengukava toetuste taotluste menetlemisel, täiendatakse § 60 lõikega 2, mille kohaselt võib ette näha, et kõigepealt koostatakse taotluse hindamise tulemusel taotluste paremusjärjestus ning taotleja nõuetele vastavust kontrollitakse pärast seda (see on loetelus 15. muudatusettepanek). See on väga otstarbekas juhul, kui taotlusi on esitatud tunduvalt suuremas mahus, kui on toetuse liigi või toetatava tegevuse eelarve, ning on selge, et kõigi taotluste rahuldamiseks ei jätku ilmselgelt raha ning hindamiseelne kõigi taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine pole toetuse administreerimiseks vajalike ressursside kasutamise otstarbekuse seisukohalt õige.
Eelnõu § 61 lõikes 3 täpsustatakse, et võimalus vähendada maaelu arengukava toetust hõlmab ka toetuse ühikumäära vähendamist – see on 16. muudatusettepanek.
Eelnõu §-s 88 täpsustatakse, kes on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri volitatud töötleja – see on 18. muudatusettepanek. Volitatud töötlejate ringi on lisaks PRIA-le täiendatud muude asutustega, kes annavad põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi. Kuna registri ühe osana hakkab tööle vähese tähtsusega abi register, kuhu on vaja tagada ligipääs kõikidele asutustele, kes annavad põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi, on vaja volitatud töötleja mõistet laiendada. Muudatus on tinginud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise, mille kohaselt põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi andjad, sealhulgas PRIA, Maaelu Edendamise Sihtasutus ja muude seaduste alusel abi andjad, kes võivad anda põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi, ei edasta andmeid PRIA-le, vaid kannavad andmed ise registrisse. Muudatus tagab andmete võimalikult kiire registrisse kandmise. Analoogset korda kasutab ka Rahandusministeerium konkurentsiseaduse alusel loodud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri puhul.
Eelnõu § 99 lõikes 3 täpsustatakse, milliste toetusmeetmete osas võib rakendada selles sättes nimetatud raha tagasinõudmata jätmise võimalust. Muudatusettepanekute tabelis on tegu ettepanekuga nr 20.
Eelnõu § 100 täiendatakse lõikega 4, mille kohaselt tagasinõutava toetusraha tasaarvestamist võib teostada ka pärast toetusraha tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele andmist. See on loetelus muudatusettepanek nr 21. Selline täiendus on vajalik selleks, et vältida tulevikus võimalikke vaidlusi olukordades, kus PRIA on teinud tasaarvestuse pärast toetusraha tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele andmist.
Eelnõu täiendatakse veel kolme uue paragrahviga, millega sätestatakse muudatused kalandusturu korraldamise seaduses, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses ning maaparandusseaduses. Kalandusturu korraldamise seaduses sätestatakse võimalus, et Euroopa Kalandusfondi toetuse võib välja maksta enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist, kui nii on sätestatud meetme tingimustes. See on loetelus muudatusettepanek nr 24. Too kalandusturu korraldamise seaduse muudatus on vajalik, et muuta toetuste väljamaksmine paindlikumaks. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatused – loetelus on need muudatusettepanekus nr 25 – tehakse seoses PRIA ja Põllumajandusministeeriumi loodud vähese tähtsusega abi keskregistriga, mis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel peetava põllumajandustootjate ja põllumassiivide registri üks osa. Need seadusmuudatused on tingitud asjaolust, et maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse väljatöötamise ajal oli põllumajandusliku vähese tähtsusega abi keskregister veel arendamisel ega olnud täpselt teada, kuidas hakkab andmete registrisse kandmine toimuma. Samuti tagavad muudatused andmete kiirema registrisse kandmise, mis on jällegi oluline protsesside kiirendamiseks.
Maaparandusseaduse muudatused, mis on muudatusettepanekus nr 26, tulenevad sellest, et alates 2010. aasta 11. jaanuarist lähevad Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo ning piirkondlike maaparandusbüroode funktsioonid üle loodavale Põllumajandusametile. Kui Põllumajandusamet hakkaks tegema nii maaparandussüsteemi ehitusprojekti kui maaparandussüsteemi ekspertiisi, võiks kujuneda olukord, et Põllumajandusamet väljastab maaparandussüsteemi ehitusprojekti projekteerimise tingimused, teeb nende alusel maaparandussüsteemi ehitusprojekti ekspertiisi ning hindab seejärel maaparandussüsteemi ehitusprojekti vastavust projekteerimistingimustele ehitusloa väljastamise otsustamiseks, kasutades enda tehtud ekspertiisi tulemusi. See aga muidugi ei oleks normaalne olukord ja seda kohta tuli muuta.
Eelnõus on tehtud veel väiksemaid keelelisi ja tehnilisi muudatusi, ent kokkuvõttes teeb maaelukomisjon ettepaneku eelnõu teine lugemine täna ehk siis 28. oktoobril lõpetada. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Küsimusi ei ole. Aitäh, austatud ettekandja! Kolleegid, kas te soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime asuda läbi vaatama laekunud parandusettepanekuid.
Parandusettepaneku nr 1 on esitanud Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on arvestanud seda sisuliselt. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on seda arvestanud osaliselt. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud juhtivkomisjon, samuti muudatusettepaneku nr 8. Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on seda arvestanud sisuliselt. 11. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka 12., 13., 14., 15., 16., 17. ja 18.  muudatusettepaneku. 19. muudatusettepaneku on esitanud Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on arvestanud seda sisuliselt. 20. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka 21., 22. ja 23. muudatusettepaneku. 24. muudatusettepaneku on esitanud Andres Herkel, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. 25. ja 26. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 27. muudatusettepaneku on esitanud Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on seda arvestanud sisuliselt.
Head kolleegid! Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 540 teine lugemine on lõppenud.

Järgmisena on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Head ametikaaslased! Eelnõu 550 muudatusettepanekute läbivaatamine toimus rahanduskomisjonis 20. oktoobri istungil. Samal istungil otsustas rahanduskomisjon teha täiskogule ettepaneku teine lugemine lõpetada ning juhul, kui teine lugemine täna lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi homme, 29. oktoobril. Otsus võeti vastu häältega 6 poolt ja 3 vastu.
Eelnõu kohta tehti tähtajaks viis muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku tegi rahanduskomisjon koostöös eelnõu algatajaga ja see puudutab riigitulundusasutust. Praegu teadupärast tegutseb üks riigitulundusasutus ehk Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev Riigimetsa Majandamise Keskus. Selle muudatuse eesmärk on viia riigitulundusasutuse maksustamine samadele alustele kui residendist äriühingu maksustamine. Ülejäänud neli muudatusettepanekut esitas Eiki Nestor. Sisuliselt sooviti kõigi nende ettepanekutega saavutada olukord, et eelnõuga ettenähtud muudatusi üldse ei tehtaks. Seega tegi kolleeg Eiki Nestor neli ettepanekut, millega ta rohkemal või vähemal määral muutis olematuks kogu eelnõu sisu. Need muudatusettepanekud otsustas komisjon jätta arvestamata. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Tänan, austatud ettekandja! Kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Palun kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe kolleeg Eiki Nestori!

Aitäh! Ma ikka korra tulen kõnepulti. Ma arvan tõesti, et tegemist on täiesti mõttetu seadusega. Riik sellest suurt tulu ei saa. Tutistab asja ees, teist taga inimesi, kes õpivad, ja vaatab ülbelt näkku nendele, kes ametiühingusse kuuluvad. Ma ei näe selleks mingit vajadust. Kutsun teid üles toetama minu muudatusettepanekuid! Kui need minu muudatusettepanekud läbi lähevad, siis on seadusel mõte ka olemas, RMK-lt saab siis, kui riik tulu välja võtab, ka tulumaksu välja võtta.

Kolleegid, kui rohkem kõnesoove ei ole, siis lõpetan läbirääkimised. Võime asuda läbi vaatama muudatusettepanekuid. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud Eiki Nestor, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda hääletada.

Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Eiki Nestor ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmas muudatusettepanek, esitanud Eiki Nestor, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Kuna kõik juba kenasti siia tulid, siis palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Kolleegid, kas võime asuda hääletama?
Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eiki Nestor ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Eiki Nestor, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Kolleegid, kas võime asuda hääletama?  Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eiki Nestor ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 44, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.
Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eiki Nestor, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Protseduuriliselt ei ole enam mõtet seda hääletada, ma ei pane seda hääletusele.

Tänan! Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 550 teine lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Head ametikaaslased! Eelnõu 551, käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu sisu, tuletame meelde, on esiteks, käibemaksudirektiivist tulenevad muudatused, ja teiseks, muudatused maksupettuste vältimiseks, sealhulgas aktsiisilaosiseste tehingute maksustamise muutus. Samuti antakse maksuhaldurile võimalus nõuda aktsiisikauba käitlejalt tagatist, kui on alust arvata, et maksukohustus võidakse jätta täitmata. Kolmandaks alandatakse ajutiselt, kuni 2011. aasta lõpuni, käibemaksutagastusega müügi ehk tax free müügi piirmäära 2000 kroonilt 600 kroonile, mis on kooskõlas Euroopas üldiselt valitsevate trendidega.
Eelnõu menetlusest komisjonis niipalju, et komisjon arutas eelnõu kahel korral:  20. oktoobril ja 26. oktoobril. Tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud, küll aga tegi komisjon ise koostöös algatajaga kokku kümme muudatust, mis on selgelt tehnilist laadi. Pooled muudatustest täpsustavad 2010. aasta alguses jõustuvat maksukohustuslase ühise käibemaksugrupina registreerimise korda – need on muudatused nr 5–10. Muudatusi toetas komisjoni liikmetest üheksa, vastu ei olnud keegi ja kaks jäid erapooletuks. Komisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda s.a 28. oktoobril ja tegi konsensusega ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Tänan, austatud ettekandja! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, seega me läbirääkimisi ei ava ja võime asuda läbi vaatama muudatusettepanekuid. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, samuti teise, kolmanda, neljanda, viienda, kuuenda, seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja kümnenda muudatusettepaneku.
Kolleegid! Oleme läbi vaadanud kõik selle eelnõu parandusettepanekud. Seaduseelnõu 551 teine lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu teisele lugemisele saatmist komisjoni 22. oktoobri koosolekul. Et mitte unustada kõige tähtsamat, siis ütlen kohe ära, et komisjon otsustas saata kõne all oleva eelnõu teisele lugemisele parlamendi täiskogu 28. oktoobri istungil, teha täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 29. oktoobril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik need kolm otsust tegi majanduskomisjon konsensusega.
Oma 22. oktoobri koosolekule olime kutsunud ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu arutama ka KredExi juhataja Andrus Treieri ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ettevõtluse talituse peaspetsialisti Egert Väinaste, kes ministeeriumis oli selle eelnõu juhtiv koostaja.
Muudatusettepanekuid kolleegidelt Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ei laekunud, aga teile jagatud materjalide hulgas on kokku 13 muudatusettepanekut. Need on valdavalt majanduskomisjoni enda tehtud koostöös eelnõu algataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
Kui ma esimesel lugemisel ütlesin, et majanduskomisjon menetleb seda kahtlemata väga olulist eelnõu kiiresti, kuid mitte kiirustades, siis nii me ka tegime. Eelnõu on muutunud tunduvalt selgemaks ja arusaadavamaks. Kõik need 13 muudatusettepanekut on oma sisult redaktsioonilised, keelelised ja kindlasti teevad eelnõu arusaadavamaks. Seega on niisugust tööd tarvis teha.
Meie komisjon palus arvamust avaldada ka kolleegidel põhiseaduskomisjonist ja rahanduskomisjonist, et olla kindel riskide maandamise osas ehk just nimelt eelarve tasakaalu osas, selles, kuidas riigi antavad garantiid mõjutavad riigieelarve tasakaalu. Põhiseaduskomisjoni käest küsisime arvamust eelnõu vastavuse kohta põhiseadusele. Kuna riik võtab endale kohustusi, siis kas tagatiste andmise protseduur on ikka piisavalt reguleeritud ning ega seal ei teki riigi võetavate kohustuste vastuolu põhiseadusega. Mõlemad komisjonid vastasid meile, et meie hirmud on alusetud. Nii riigieelarve mõttes kui ka põhiseaduse mõttes on kõik asjad eelnõus piisava detailsusega reguleeritud. Loomulikult oli majanduskomisjonil hea meel, et see nii on.
Kogu selle eelnõu menetlemine toimus konstruktiivselt ja üksmeelselt ning nii langetati ka need otsused, millest ma ette kandsin. Tänan!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu ettekandjale! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 565 kohta on laekunud 13 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekute esitaja on juhtivkomisjon ehk majanduskomisjon. Alustame nende läbivaatamist. Muudatusettepanek nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 13. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada.
Teine lugemine on lõppenud ja seitsmes päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Tuleb tunnistada vanarahva tarkust, et vaene ei pea sina olema, aus pead sina olema. Seetõttu tahaksin arutatava seaduseelnõu menetlemise kontekstis teha komplimendi Justiitsministeeriumile, kes on tõepoolest Riigikokku toonud ühe väga hea seaduse. Maakeeli ümber pannes räägib raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu sellest, et majandusaasta aruanne muutub elektroonseks dokumendiks ja selle peab ettevõtja esitama ühe korra. See on päris arvestatav progressiivne ilming meie e-riigi arenduses ja jätab kindlasti väga paljudele, kümnetele ja sadadele ettevõtjatele võimaluse tegelda märksa sisulisemate asjadega, kui täita lõputuid statistika- ja mis iganes andmebaase.
Majanduskomisjon arutas seaduseelnõu oma 22. oktoobri istungil, kus olid kohal ka Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad. Arutelu oli konstruktiivne. Põhiline kõlama jäänud küsimus oli, kas tehniliselt ollakse selleks valmis, et seadus rakenduks 1. jaanuarist 2010. Rahandusministeerium näitas üles mõningat kahtlemist, Justiitsministeerium oli seisukohal, et nad saavad asjadega valmis.
Tehti kaheksa muudatusettepanekut, mis kõik olid üsna tehnilist laadi. Majanduskomisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku eelnõu teine lugemine täna lõpetada. See otsus langes konsensusega, mingeid vastuväiteid kellelgi ei olnud. Ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 29. oktoobril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Ka see otsus langes konsensusega. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Asume eelnõu 517 muudatusettepanekuid läbi vaatama. Neid on laekunud kaheksa, kõik on majanduskomisjoni ehk juhtivkomisjoni esitatud: muudatusettepanek nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada.
Teine lugemine on lõppenud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Teie ette on teiseks lugemiseks jõudnud riigivaraseaduse terviktekst. Kuna me arutasime seda eelnõu juba kevadsessioonil, siis tuletan lühidalt meelde, et seaduse üldine eesmärk on luua kvaliteetne õiguskeskkond riigivara ja riigi osaluste valitsemiseks, pidades peamiste väärtustena silmas majanduslikku efektiivsust, funktsionaalsust, juhtimise kvaliteeti, asjaajamise läbipaistvust ja avalikkust. Olulisimad teemad on riigi kinnisvara ja kinnisvarakorraldus, kinnisvara keskne arendus ja korrashoid, majanduslikult põhjendatud otsused, kontroll kinnisvaratehingute üle ja kontroll järelevalve üle. Rahandusministeeriumi roll kinnisvara valitsemise koordineerimisel uue seadusega suureneb, loobutakse praegu tegutsevast riigivara registrist.
Teatavasti reguleerivad praegu riigivara kaks seadust: üks on materiaalset ja muud vallasvara puudutav seadus ja teine osalusi reguleeriv seadus. Uues seaduseelnõus on need kaks poolt ühendatud. Teie ees olev eelnõu reguleerib ka äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes osalemist.
Riigivaraseaduse teisele lugemisele saatmist arutas majanduskomisjon 22. oktoobri istungil. Komisjonis osalesid algataja Rahandusministeeriumi esindajad, riigivara osakonna nõunik Tarmo Porgand ja juhtivspetsialist Karin Silm. Muudatusettepanekuid esitati päris mitu, neist lõviosa kas algataja poolt või algataja Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös. Üks muudatusettepanek laekus maaelukomisjonilt.
Enamik muudatusettepanekuid on redaktsioonilised ja täpsustavat laadi ning nendel ma pikemalt ei peatuks. Kokku arutas majanduskomisjon 39 muudatusettepanekut, annan praegu lühiülevaate kahest-kolmest põhimõttelisemast ettepanekust, täpsemalt kahest-kolmest muudatusettepanekute grupist. Suur hulk esitatud muudatusettepanekuid tuleneb Eesti ettevõtluspoliitika 2007–2013 rakendusliku kava "Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava" põhimõtetest ja tegevussuundadest. Eesti majandusolukorra parandamiseks on oluline soodustada riiklikult erinevate meetmete abil investeeringute lisandumist. Välisinvesteeringute kaasamise üks võimalus on näiteks riigimaa võõrandamise lihtsustamine. Riigil on olemas reservmaa, mida võiks kasutada majanduslikult efektiivsemalt. Praegu on riigimaa võõrandamine väga aeganõudev ning võimalikul investoril puudub kindlus, kas avalikul enampakkumisel on tal võimalik soovitav maa omandada või mitte. Muudatusettepanekud 2, 4, 7, 8, 9, 10, 11, 13 ja 14 on seotud eelnimetatud valdkonna reguleerimisega. Muudatustega antakse kohalikule omavalitsusele õigus võõrandada riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse lisaks oma ülesannete täitmisele ka ettevõtluskeskkonna arendamise eesmärgil. Samal eesmärgil saab kohalik omavalitsus anda riigivara kasutamiseks harilikust väärtusest madalama tasu eest ka kinnisasja hoonestusõigusega koormamisel.
Teine plokk muudatusettepanekuid puudutab Riigikogu menetluses oleva riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõus tehtavaid muudatusi. Nende kohaselt tekib võõrandatava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul ning võõrandatavat maad õiguslikul alusel kasutaval isikul ostueesõigus pärast enampakkumise võitja ning riigivara valitseja vahel riigivara võõrandamise lepingu sõlmimist. Analoogse muudatusettepaneku tegi ka maaelukomisjon ja põhimõtteliselt loetletud muudatusettepanekutes nende ettepanekut ka arvestati.
Muudatusettepanekutega 25, 26 ja 34 sätestatakse reeglid, kuidas riigi osalusel asutatud sihtasutus võib laenu võtta. Kuna sihtasutuste poolt laenude võtmisel on oluline mõju kogu valitsussektori eelarvepositsioonile, tuleb edaspidi tagada omavaheline koordineeritud tegevus, nii et sihtasutused ei mõjutaks kooskõlastamatult valitsussektori eelarvepositsiooni. Selleks tuleb riigi osalusel asutatud sihtasutuste laenuvajadused ja kohustuste võtmised läbi rääkida ning nendega nõustumine otsustada riigieelarve strateegia ja riigieelarve menetluse käigus.
Nüüd otsustest. Majanduskomisjon tegi järgmised otsused: saata Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse eelnõu Riigikogu täiskogu istungile teiseks lugemiseks s.a 28. oktoobril, teha täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 11. novembril. Kõik need otsused tegi majanduskomisjon konsensusega. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Toomas Varek, palun!

Hea ettekandja! Eelnõu 437 kohta on 39 muudatusettepanekut. Nii palju muudatusettepanekuid esitatakse haruharva. Kas komisjon hindas ka eelnõu esialgset varianti? Kas see oli puudulikult ette valmistatud või oli tegemist pehmelt öeldes lausa praaktööga? Ja kas komisjon vaagis ka seda, et sellises mahus muudatusettepanekute korral võiks ehk teise lugemise katkestada?

Hea küsija! Ei, komisjonis sellist küsimust ei püstitatud.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Võime minna eelnõu 437 muudatusettepanekute juurde. Muudatusettepanekud nr 1 kuni 11 on majanduskomisjoni ehk juhtivkomisjoni esitatud, need on siis ettepanekud nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11. Muudatusettepanek nr 12 on maaelukomisjoni esitatud ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. See ettepanek ei kuulu ka vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 hääletamisele. 13. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, samuti 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23. ja 24. muudatusettepanek. Ka 25., 26., 27., 28., 29., 30., 31. ja 32. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 33. muudatusettepanek on samuti majanduskomisjoni ehk juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 34., 35., 36., 37., 38. ja 39. muudatusettepanek.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine lõppenud.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu on teinud ettepaneku muuta Eesti Teaduste Akadeemia seadust. Need põhimõttelised muudatused, mis valitsuse kaudu teieni jõudnud seaduseelnõus on, on niisiis akadeemias läbi arutatud. Isegi paaril aastal järjest on saanud akadeemia president volitused nendega tegelda ning neid siis Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ees põhjendada. Teaduste akadeemia puhul on raske öelda, kas tegemist on meie suhtes alt‑ või ülevaltpoolt tulnud initsiatiiviga, aga igal juhul on tegemist tänuväärse ettepanekuga, millele valitsus ja Riigikogu saavad eelnõu toetades või mitte toetades oma hinnangu anda.
Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu peamine eesmärk on suurendada akadeemia enesekorraldusõigust ja luua alus akadeemia koosseisu noorendamisele. See viimane punkt, koosseisu noorendamine, annaks võimaluse rohkem tegevteoliselt kaasa rääkida nii oma osakondade kaudu kui ka asutusi ja analüüsikeskusi asutades. Ka akadeemikud ise, kõigi suundade tippesindajad teaduses, paistaksid kindlasti rohkem silma, kui seal oleks ka tegevteolisi, mitte kenasti pensionieas liikmeid.
Eelnõuga tehtavad muudatused võib jagada kolmeks. Täpsustatakse akadeemia liikmeskonna koosseisu, muudetakse akadeemikutasu määramise korraldust ning muudetakse akadeemia asutuste moodustamise korraldust. Kehtiva seaduse kohaselt on akadeemikute piirarv 60 ja ka eelnõu kohaselt jääb selleks piirarvuks 60, kuid edaspidi ei arvestata piirarvu sisse üle 75 aasta vanuseid akadeemikuid. Kuna akadeemia liikmesus on eluaegne ning akadeemikute piirarv on seaduses kindlaks määratud, siis on praegu takistatud aktiivsete teadlaste vastuvõtt akadeemiasse, kuigi just hiljuti võeti vastu kaks uut akadeemia liiget, üks neist 48‑aastane ja teine 52‑aastane. Pärast seda võime öelda, et akadeemia liikmete keskmine vanus on 72 aastat ja üle 45% akadeemia liikmetest on vähemalt 75‑aastased. Kindlasti ei ole võimalik alla 75‑aastaste liikmete uue piirarvu saavutamine lühikese aja jooksul, akadeemia on kavandanud uute liikmete vastuvõtu hajutada pikemale ajale. Kindlasti sõltub see ka teadussuunast, sest valitakse ju suhteliselt autonoomselt eri teadussuundade esindajaid ja selle tõttu võib olukord olla valdkonniti erinev. Samas on akadeemia planeerinud lähiaastatel, juhul kui Riigikogu selle võimaluse annab, uute akadeemikute vastuvõtmise kiirendatud tempos.
Akadeemikute koosseisu muudatustega seonduvalt muudetakse eelnõuga ka akadeemikutasu määramise korraldust. Akadeemikud saavad oma ülesannete täitmisega seotud kulude katteks eluaegset akadeemikutasu. Praegu on akadeemikutasu suurus ja selle maksmise kord kehtestatud valitsuse määrusega. Eelnõu kohaselt antakse akadeemikutasu määramise aluste ning korra kehtestamine akadeemia üldkogu pädevusse. See on igati demokraatlik lähenemine, näidata ühe avalik-õigusliku institutsiooni puhul, et usaldatakse tema otsuseid. Ka edaspidi toetatakse akadeemikutasu maksmist riigieelarvest Haridus‑ ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu ning akadeemikutasu riiklikult toetatava piirmäära kehtestamine on jätkuvalt Vabariigi Valitsuse pädevuses. Kavandatav muudatus annab aga akadeemiale võimaluse paindlikkuseks akadeemikutasude korraldamisel ja akadeemia saab akadeemikutasude maksmist rahastada ka omavahenditest.
Kolmas osa eelnõu muudatustest puudutab akadeemia vabadust määrata ise oma struktuur ja moodustada konkreetse funktsiooniga asutusi, millel on oma eelarve ja pangaarve. Näiteks on selline asutus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Praegu saab akadeemia asutusi moodustada vaid Riigikogu loal. Eelnõuga antakse asutuste loomise õigus akadeemia üldkogu pädevusse ja sellega muutub akadeemia asutuste loomise korraldus sarnaseks teiste teadusasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute, näiteks ülikoolide asutuste loomise ja registreerimise protsessiga.
See on sissejuhatuseks kõik.

Tänan! Hea ettekandja! Teile on küsimus. Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Eelnõus on kirjutatud, et akadeemia võib üldkogu otsusel moodustada asutusi. Tahan huvi pärast küsida, kui palju neid asutusi praegu akadeemia juures on.

Neid asutusi on kaks. Akadeemia on näidanud üles huvi ka analüüsikeskuste, tippanalüüsiga tegelevate asutuste loomiseks. See on kindlasti võimalik, on võimalik teadusinstituutide toomine akadeemia juurde, kas siis mõne instituudi tagasitoomine või vahepeal loodud uute instituutide toomine akadeemia rüppe.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on mul suur au paluda Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liige, Riigikogu liige, aga ennekõike tänane sünnipäevalaps Peeter Tulviste! Palju õnne teile! (Aplaus.)

Austatud juhataja! Head kolleegid! Suur tänu kõigepealt! Kultuurikomisjon arutas praegu kõne all olevat seadust 20. oktoobril s.a. Peale komisjoni liikmete ja ametnike oli kohal Haridus‑ ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Heddi Lutterus.
Meie arutelu käigus tekkis seesama küsimus, et mis asutused need on. Ma natuke täpsustan ministri vastust ja ütlen, et need kaks asutust, mis praegu on olemas, on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, nagu minister juba ütles, ja teine on Teaduste Akadeemia Kirjastus. Kui küsida seda, kas neid on tarvis veel juurde luua, siis kõne all on olnud, kuigi otsust ei ole akadeemia veel teinud, tuleviku uurimise instituut, mida Eestil paljude akadeemikute meelest hädasti tarvis oleks. Paljudes maades on niisugused asutused olemas. Komisjoni liikmed küsisid veel seda, kust tuleb raha uue instituudi jaoks. Raha arvatakse leitavat akadeemia sisemistest vahenditest. Ühtlasi küsiti, kas ja kui palju on seaduse muutmise ettepaneku tegemisel arvestatud teiste riikide teaduste akadeemiate kogemusega. Vastus oli niisugune, et teaduste akadeemiad on eri maades korraldatud väga erinevalt. Ülevaade nende iseloomust ja funktsioneerimisest oli eelnõu kirjutajatel täiesti olemas. Kuna kõne alla tuli ka akadeemikutasu, siis nimetan, et praegu on akadeemikutasu kõikidel akadeemikutel ühesugune, nimelt umbes 5000 Eesti krooni.
Arutelu oli lühike ja ma usun, et peamise andsin ma praegu edasi. Aitäh!

Härra akadeemik! Teile küsimusi ei ole. Ma tänan teid! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 588 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud.
Meie kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a novembrikuu 11. päev kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Rein Langi!

Väga lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Traditsiooniliselt võin nentida, et tegemist on väga hea seaduseelnõuga. Sellel eelnõul on kaks eesmärki. Esimene ja suurem eesmärk on muuta isikuandmete kaitse seaduses sätestatud delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise korda ja seda selliselt, et menetlus oleks lihtne ja ökonoomne. Senine registreerimismenetlus muutub teavitusmenetluseks, mis lõpeb delikaatsete isikuandmete töötlemise lubatavuse korral registreerimisega ja seda isikuandmete töötlejate registris. Teavitusmenetluse eesmärk on muuta delikaatsete isikuandmete töötlemiseks õiguse saamine võimalikult lihtsaks ning jagada ka Andmekaitse Inspektsiooni ressursse otstarbekamalt. Eelnõu teine eesmärk on korrastada õiguslikku regulatsiooni eri seadustes, likvideerides nii seaduses sätete dubleerimine kui ka seaduste rakendamisel ilmnenud kitsaskohad. Kavandatavad muudatused peaksid looma piisavalt õigusselge olukorra, et rakendada seadust tõlgendamisprobleemideta. Niipalju siis eesmärgist. Ma peatun nüüd olulistel muudatustel, mis minu hinnangul äramärkimist väärivad.
Kõige rohkem muudetakse isikuandmete kaitse seadust. Olulisemad muudatused hõlmavad peamiselt delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiselt teavitusmenetlusele üleminekut. Loobutakse isikuandmete organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete üksikasjaliku kirjelduse nõudest. Edaspidi peab töötleja esitama vaid nimetatud turvameetmete üldisema kirjelduse. Uudsena on lisatud nõue esitada andmete säilitamise tähtaeg, mis aitab Andmekaitse Inspektsioonil paremini hinnata isikuandmete kaitsmise tagamiseks kasutatavaid meetmeid kogumis. Sisuliselt tähendab üleminek teavitusmenetlusele töötlejatele suurema vastutuse panemist, sest eelkontroll toimub nüüdsest vaid teatises esitatud andmete õigsust eeldades. Samuti toob see endaga kaasa Andmekaitse Inspektsiooni ressursside otstarbekama kasutamise. Teavitusmenetlus peaks edaspidi hakkama toimuma peamiselt on-line-teavitamisena.
Isikuandmete kaitse seadust muudetakse ka selliselt, et isikuandmete välisriiki edastamisel ja isikuandmete töötlemisel teadusuuringute ja riikliku statistika vajaduseks Andmekaitse Inspektsioonilt loa saamiseks peab töötleja eelnevalt esitama sisuliselt samad andmed mis delikaatsete isikuandmete töötlemisest teavitamise puhulgi. Seetõttu viidatakse selliste andmete puhul eelmainitud kahe menetluse korral teavitamismenetluse teatise andmetele.
Isikuandmete kaitse seaduses tunnistatakse ka kehtetuks kontrollakti koostamiseks kohustavad sätted. Tegemist on erisätetega, võrreldes haldusmenetluse seadusega, mis isikute õigusi ei tugevda, ent tekitab Andmekaitse Inspektsioonile juurde bürokraatlikku lisakoormust.
Eelnõuga muudetakse ka avaliku teabe seadust. Avaliku teabe seaduse muudatused on tingitud seaduse regulatsioonis selguse loomisest selliselt, et dokumendiregistris avalikustatakse isikuandmed ulatuses, mida ei hõlma juurdepääsupiirang, ehk sisuliselt taastatakse olukord, mis kehtis enne 1. jaanuari 2008. Muudatustega tunnistatakse kehtetuks ka segadust tekitavad dubleerivad sätted.
Kolmanda seadusena muudetakse arhiiviseadust. Arhiiviseadust täiendatakse §‑ga 42¹, mis sätestab juurdepääsu avaliku elu tegelase isikuandmetele arhiivides. Juurdepääsu avaliku elu tegelase isikuandmetele arhiivis peab juurdepääsutaotluses põhjendama ning selleks peab olema ülekaalukas avalik huvi. Juurdepääsutaotluse saab esitada avalikele arhiividele. Arhiiv teeb otsuse, kuulates ära andmesubjekti arvamuse. Isikuandmetele juurdepääsu võimaldamise korral võetakse arvesse isikuandmete olulisust ühiskondliku arutelu tekitamisel ning avaliku elu tegelaseks olemise asjaolusid. See tähendab, et isikuandmeid võib avaldada ainult selle ajavahemiku kohta, millal isik omas avalikkuse suurendatud tähelepanu. Avaliku elu tegelaseks saab pidada eelkõige isikut, kes valdab poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni, võib mõjutada poliitikat, majanduslikke ja ühiskondlikke valikuid, on avaliku võimu teostaja, teenib elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega, kelle andmete avalikustamiseks eksisteerib ülekaalukas avalik huvi ning kelle andmetel on iseseisev informatiivne väärtus.
Valitsus toetab kindlasti komisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Suur tänu!

Hea minister! Teile on küsimusi. Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Aitäh kiire ja põhjaliku ettekande eest! Küsin selguse huvides. Kas sa võiksid ministrina selgitada või kommenteerida, kuidas eristada selle seaduse kontekstis avaliku elu tegelase suhtes üles näidata võidavat avalikku huvi, mis peaks teenima eelkõige meie demokraatliku riigi otsustusprotsesside läbipaistvamaks muutmist, avalikust uudishimust, mida samuti võib üles näidata avaliku elu tegelaste tegevuse suhtes ja mis lähtub hoopis madalamatest eesmärkidest ja teenib eelkõige just meediaomanike huvi suurendada ühe või teise väljaande müüki?

Tänan väga! See on väga hea küsimus. See tähendabki seda, et iga kord on vaja selliseid juurdepääsutaotlusi väga põhjalikult kaaluda. Privaatautonoomia, õigus üksikisiku privaatsusele, on Eestis konstitutsiooniline printsiip. Samas ei saa me eitada, et üldsusel on siiski suurendatud huvi nende isikute isikuandmete vastu, kes teostavad võimu või kes võivad mõjutada ühiskonnas toimuvaid protsesse. Mis seal salata, kehtiv arhiiviseadus välistab sellistele andmetele juurdepääsuõiguse andmise ajakirjanduslikul eesmärgil, mis äraseletatult tähendab ka seda, et uurival ajakirjandusel on Eestis päitsed peas. Ma kordan veel üks kord: kõiki neid juurdepääsutaotlusi tuleb väga põhjalikult analüüsida ja väga põhjalikult kaaluda, et põhjendamatult ei riivataks üksikisikute õigust eraelu puutumatusele.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu kahel korral. Mind, ausalt öeldes, seletused arhiiviandmetele juurdepääsu laiendamise kohta kuidagi ei rahuldanud. Kui me teeme ettepaneku see osa välja jätta, siis kuidas te suhtute sellesse nii isiklikult kui ka ministeeriumi poolt?

Tänan väga! Ma oleksin väga kurb, Lembit, kui sa selle ettepaneku teeksid. Ma kohe põhjendan, miks. Tänapäevane demokraatlik ühiskond ja selle käsitlus Euroopas, veelgi enam Euroopa Liidus, ja ka see käsitlus, mida me võime lugeda Strasbourgis asuva Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest, viitab väga selgelt üldisele arusaamale, et avaliku elu tegelaste privaatautonoomia on piiratud, piiratud just üldsuse, avalikkuse õigusega teada nende inimeste kohta rohkem kui nende kohta, kes on n‑ö tavainimesed. Selline absoluutne piirang, nagu praegu sisaldub arhiiviseaduses, et isiku eraelulisi andmeid ei ole võimalik ajakirjandusliku uurimise eesmärgil avaldada ilma tema nõusolekuta 75 aasta jooksul, kusjuures seda piirangut võivad pealegi veel kasutada isiku pärijad, ei ole kindlasti proportsionaalne.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma luban endale jääda eriarvamusele selles, et tegemist on väga hea seadusega. Kuid eks sul on võimalik meid siin kõiki ümber veenda. Minu küsimus puudutab seda, et terminid "isikuandmed" ja "delikaatsed isikuandmed" tähendavad kindlasti väga erinevat hulka andmeid. Üldiselt Euroopa regulatsioonid n‑ö vabastavad pigem üldisi isikuandmeid, mitte aga delikaatseid isikuandmeid. Millist demokraatia põhimõtet võiks kaitsta see, kui ajakirjanduslikel eesmärkidel oleks võimalik saada kätte andmeid inimese terviseseisundi, puude või päriliku informatsiooni kohta, tema biomeetrilisi andmeid, andmeid seksuaalelu, etnilise päritolu, rassilise kuuluvuse, poliitiliste vaadete jne kohta? Jätame selle esimese asja välja, räägime ülejäänutest. Millist demokraatia põhimõtet nende ajakirjanduslik käsitlemine teie arvates kaitseb?

Tänan väga! Ma võin vastata üldiselt ja üksikult. Ma arvan, et kogumis võivad kõik need andmed teatavatel tingimustel olla avaliku huvi objektiks. Teatavatel tingimustel. Ma kordan veel üks kord: iga kord tuleb põhjalikult kaaluda, kas juurdepääsutaotlus on piisavalt põhjendatud. Võin siin näiteks tuua Ameerika Ühendriigid, kus nii ametisoleva presidendi kui ka kõigi eelmiste presidentide terviseandmed on kõigile kättesaadavad.

Lauri Vahtre, palun!

Tänan! Austatud minister! Ma saan aru, et seadusmuudatuse eesmärk on takistada võimu korrumpeerumast, ja selle vastu aitab kõige paremini avalikkus, see, kui on näha inimese võimalikud vead, ohukohad, motiivid otsuste langetamisel. Ma kuulsin ka seda, et mitte ainult need, kes teostavad avalikku võimu, vaid ka need, kes võivad mõjutada selle teostamist, on arvatud sellesse ringi, kelle isikuandmed on avalik asi. Olen nõus. Aga minu arvates on Eestis hulk inimesi, kes on juba aastakümneid elanud nagu nähtamatuks tegeva sõrmuse kaitse all. Need on ajakirjanikud ise, kes oluliselt mõjutavad avaliku võimu teostamist. Millal me hakkame kuulma täpseid andmeid nende eraelu, nende tervise ja motiivide kohta, ka ärihuvide kohta?

Tänan väga! Hea Lauri! Loe seda eelnõu. Mina küll ei välistaks ka ajakirjanike kuulumist sellesse rühma, kelle isikuandmete väljaandmist arhiividest võib taotleda.

Austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa!

Austatud ettekandja! Head kolleegid! Olen siin kolleegi asendava ettekandjana.
Tõsi on see, et põhiseaduskomisjon arutas eelnõu kahel komisjoni koosolekul. Selle arutelu tulemusena on meil päris palju kõhklusi ja küsitavusi, millega tuleb edaspidise menetluse käigus tõsiselt tööd teha.
Kuid nüüd lühidalt komisjoni arutelu käigust teemadel, mis tundusid olevat märksa sensitiivsemad kui mõned teised küsimused.
Esiteks, delikaatsete isikuandmete teema. Teatavasti teeb seadus vahet lihtsalt üldistel isikuandmetel ja delikaatsetel isikuandmetel.  Aga läbivalt on seaduse enda tekstis või seletuskirjas juttu üldiselt isikuandmetest ja on vähe motiive selle kohta, miks peaks delikaatsete isikuandmete kaitset sellisel määral vähendama. Olgu veel kord kolleegidele ette loetud, mis on Eesti seaduste kohaselt delikaatsed isikuandmed, mida eelnõu kohaselt võib küsida ajakirjanduslikel eesmärkidel ja mitte ainult ajakirjanduslikel eesmärkidel, ka iga inimene tänavalt võib sisse astuda ja neid küsida, ta peab küll seda soovi põhjendama. Aga kujutage ette seda praktilist olukorda. Delikaatsed andmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed terviseseisundi või puude kohta; 4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 5) biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje‑, peopesajälje‑ ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed); 6) andmed seksuaalelu kohta; 7) andmed ametiühingu liikmesuse kohta; 8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.
Eelnõus antakse küll ka regulatsioon seniselt registreerimismenetluselt teavitamismenetlusele ülemineku kohta, aga komisjoni arutelude käigus tekkis mitmel korral küsimus, kas see tasakaal on paigas, kas isikul on piisavalt garantiisid, et neid andmeid ei saaks andmesubjekti enda nõusolekuta käsitleda.
Päris kriitiline arutelu toimus ka ajakirjanduseetika üle. Ma usun, et meil kõigil on põhjust olla väga kriitiline. Vaevalt et see on Eesti Vabariigis, andku ajakirjanikud mulle andeks, küll midagi sellist, mis aitaks tagada isikute põhiõigusi või nende tagamisele oluliselt kaasa aitaks. Pigem on see tavaliselt kahjuks vastupidi.
Päris pikalt oli juttu sellest, millisesse olukorda satuksid arhiivitöötajad. Ka arhiivide esindaja, kes komisjoni koosolekul osales, ütles, et nende töö hulk selle muudatuse tõttu suurel määral kasvab. Kahtlemata on see nii. Halduskoormus suureneb. Kuid eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole arvestatud sellega, et nende haldusressursid võiksid suureneda. Seletuskirjas öeldakse, et mingeid lisakulutusi see eelnõu kaasa ei too.
Üks probleem, mis ka kahtlemata on juba mõnda aega õhus olnud, aga eriti tõenäoliselt tõusetub selle eelnõu valguses, on see, et Andmekaitse Inspektsioon ei ole ise väga paljudes küsimustes suutnud juhendeid välja anda. Me aeg-ajalt oleme lugenud ajakirjandusest skandaalseid ja kurioosseid näiteid, mis sageli tulenevad õigupoolest sellest, et puudub normaalne juhendmaterjal, need ei tulene iseenesest mitte seaduste vildakusest, vaid võimetusest neid süsteemselt tõlgendada ja kasutada.
Oli näiteks küsimus, millistele kriteeriumidele peavad vastama sellised suhteliselt kindlaks määramata sisuga õigusmõisted nagu "avaliku elu tegelane", "piisav avalik huvi", "mitteülemäärane huvide kahjustamine" jne. Sellele on ka õiguskantsler oma kirjas põhiseaduskomisjonile tähelepanu juhtinud, et need on ju määratlemata õigusmõisted. Teatud kohtupraktika raames on neid küll sisustada püütud, aga kindlasti on nendes küsimustes veel pikk tee käia. Paraku, ka asja olemusest tulenevalt, vaevalt ongi neid mõistlik ja võimalik üheselt defineerida. Kahtlemata ei ole iga kaasuse puhul võimalik ennustada, millega vaidlus ühes või teises küsimuses lõpeb.
Oli ka päris pikk arutelu selle üle, et eelnõu ei puuduta ju mitte ainult arhiiviseaduse muutmist, vaid ka avaliku teabe seadust. Siin on päris mitmeid muudatusi, mis tõenäoliselt mitte ei ava võimalusi avaliku teabe kättesaamiseks ja kasutamiseks, vaid muudavad protsesse keerulisemaks. Ehk ametiasutusi on võimalik rohkem kaitsta, aga üksikisikutelt võetakse märgatavas osas ära garantiid selle kohta, et nende delikaatseid isikuandmeid nende tahte vastaselt ei jagataks.
Millele veel kindlasti tasub tähelepanu pöörata, on protsess, kuidas toimuks juurdepääsu küsimine. Ka siin on mitmeid kitsaskohti. Ühelt poolt on paberil justkui kõik hästi, on olemas regulatsioon selle kohta, kuidas delikaatsetele isikuandmetele juurdepääsu taotlev isik põhjendab ära oma vajadused ja huvid, siis Andmekaitse Inspektsioon põgusalt vaatab, kas kõik tingimused on täidetud, kusjuures seda vormi on võimalik täita internetis, mis muudab selle kindlasti lihtsamaks ja kellelegi kindlasti ka odavamaks, teiselt poolt on olemas menetlustähtajad või  protseduur, kuidas teavitatakse andmesubjekti või tema pärijaid või teisi lähedasi. Seal tekib tõenäoliselt mitmeid probleeme. Näiteks, mis saab olukorras, kus inimesi, kellel oleks õigus kas piirata nende andmete kasutamist või anda oma nõusolekut neid avaldada, on rohkem kui üks. Siis piisab ainult ühest inimesest, kes on nõus. Kas need inimesed suudavad seda tegevust koordineerida, on raske öelda. Kohtulikult on tal õigus vaidlustada sellist haldusotsust ainult siis, kui ta on vaide esitanud. Ka see võib olla teatud puhkudel küsitav.
Päris mitmel puhul tuli kõneks see, et meil on mõned ilmselgelt pigem avalikku uudishimu tekitavad isikud, kes on hiljaaegu manalateele läinud, näiteks president Lennart Meri. Tema puhul on vaieldamatult olnud ajakirjanduslikku huvi ja ka muud huvi, mis sageli on liigitatav pigem uudishimu kui avaliku huvi alla. Asi puudutab näiteks tema terviseandmeid ja muid eraelu puudutavaid andmeid. Me satume ühelt poolt olukorda, kus arhiivitöötaja ei ole selgelt mitmetel põhjustel võrdväärne seisma vastu selliste pöördumiste laviinile ja ta ei suuda otsust põhjendada olukorras, kus juhendeid tegelikult ei ole. Vaadates rakendustähtaegu, on ilmselge, et neid juhendeid ei ole ka sellel ajal, kui see seadus valdavas osas peaks rakenduma. Nii et võib tekkida tõsiseid probleeme.
Tõenäoliselt olen ma markeerinud peamised vaidluskohad, mis komisjonis olid. Ees on pikk ja põhjalik töö. Ma usun, et ka Justiitsministeeriumil on põhjust veel mitmel puhul komisjoniga koostööd teha.
Nüüd veel komisjoni otsused. Komisjon tegi ettepaneku tuua esimene lugemine tänasele päevale, esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 20. november s.a. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Hannes Rumm, palun!

Lugupeetud ettekandja! Mul on teile küsimus. Meie viimasel istungil osales ka Eesti arhivaaride esindaja. Ma palun, et te meie kolleegide jaoks siin suures saalis täpsustaksite, kas teid veenis tema kinnitus selle kohta, et uus kord on selline, millega tema ja tema elukutsekaaslased toime tulevad ja et see parandab senist praktikat.

Ma mälu järgi tsiteerin komisjoni koosoleku protokolli. Ta möönis, et nad saavad küll uue regulatsiooniga hakkama. Aga mida tal seal muud tunnistada oligi? Küll ta möönis, et nende töökoormus ja pöördumiste arv oluliselt kasvavad ning olukord, kus nad satuvad väga keerukas valdkonnas, kus pole juhendmaterjale, kaalutlusõigust omava ametiisiku rolli, võib neile kaasa tuua tõsiseid probleeme. Kui me mõtleme selle üle, kuidas see praktikas võiks välja näha, kui peaaegu iga keeruka juhtumi puhul võib prognoosida kohtuasja ühelt või teiselt poolt. On küllaltki loogiline, et arhiivide töö muutub märgatavalt mitmekesisemaks.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 564 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 20. novembri kell 16.45.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Rein Langi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! See on küll väga hea eelnõu! Selle eelnõuga nähakse ette Eesti Vabariigi ühinemine ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga, mis on vastu võetud ÜRO Peaassambleel 31. oktoobril 2002 New Yorgis. Rahvusvaheliselt jõustus konventsioon 14. detsembril 2005, muu hulgas on konventsiooni heaks kiitnud Euroopa Ühendus 2008. aastal. Konventsiooni osalised on enamik Euroopa Liidu liikmesmaid, samuti USA, Hiina ja ka Venemaa Föderatsioon. Euroopa Liidu riikidest on Iirimaa, Itaalia, Saksamaa ja Tšehhi konventsiooni allkirjastanud, kuid ei ole seda veel ratifitseerinud. Riigid või organisatsioonid, kes ei ole konventsioonile alla kirjutanud, võivad sellega ühineda. Eesti ei ole alla kirjutanud, aga me saame konventsiooniga ühineda ratifitseerimise kaudu.
Konventsiooni eesmärk on tõhusalt võidelda korruptsiooniga kõigis selle ilmingutes, nii avalikus kui ka erasektoris. Seejuures ei läheneta probleemile mitte kitsalt korruptiivsete tegude kriminaliseerimisega, vaid suurt tähelepanu on pööratud ka korruptsiooni ärahoidmisele, kuritegelikul teel saadud tulu vältimisele, vara tagastamisele selle päritoluriiki, läbipaistvale ja ausale avalike asjade haldamisele ning riikide koostööle nii õiguse kui ka muude korruptsioonivastaste meetmete arendamise vallas. Kohustuslike sätete kõrval sisaldab konventsioon suuresti soovitusliku iseloomuga meetmeid, mis annab riikidele enam võimalusi seda järgida.
See eelnõu, mis teie ees on, koosneb kahest paragrahvist, aga konventsioon ise koosneb 71 artiklist. I peatükk on sissejuhatava iseloomuga ja käsitleb konventsiooni eesmärke, selles kasutatavaid mõisteid, reguleerimisala ja suveräänsuse kaitse põhimõtet. II peatükis käsitletakse korruptsiooni ennetamise meetmeid. III peatükk reguleerib vahetult korruptsiooniga seotud tegude kriminaliseerimist. IV peatükk reguleerib rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades. V peatükk reguleerib vara tagastamist ja see on üks konventsiooni kesksemaid printsiipe. Kuritegelikul teel saadud vara tagasivõitmine päritoluriiki on oluline uuendus rahvusvahelises kriminaalõiguskoostöös. Seda uuendust on peetud põhjuseks, miks konventsiooniga on ühinenud arvukalt arengumaid. Nigeeria liider Sani Abacha, kes kõrvaldas viis miljardit dollarit riigi avalikest vahenditest, on hea näide selle kohta, millised summad võivad korruptsiooni tagajärjel arengumaale kaduma minna. Arengumaadele on oluline ka tehnilise abi ja teabevahetuse kaudu saadav toetus. Konventsiooni VI peatükk käsitlebki tehnilise abi andmist ja teabevahetust ning VII peatükk käsitleb konventsiooni rakendamist ja sellega tegelevaid institutsioone. VIII peatükk sisaldab lõppsätteid. Ühtlasi sätestatakse, et konventsiooniosalistel on õigus kehtestada konventsiooni nõuetest rangemad nõuded ja meetmed korruptsiooni ärahoidmiseks ja korruptsiooni vastu võitlemiseks.
Konventsiooniga ühinemine Eesti jaoks suuri muudatusi kaasa ei too, kuna riigisiseselt on valdkond juba konventsioonis sätestatuga sarnaselt reguleeritud ja vastab konventsioonis nõutule. Ühinemine on tähtis Euroopa Liidu kontekstis ja seoses ka meile ootuspärase OECD liikmesusega, kuna konventsiooniga ühinemine on märguanne teistele konventsiooniosalistele, et Eestis kehtivad sarnased korruptsioonivastast võitlust reguleerivad õigusaktid.
Tähelepanujuhtimiseks ütlen niipalju, et seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälteenamust, kuna rahvusvaheline kriminaalmenetluskoostöö on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus, mis põhiseaduse § 104 punkti 14 kohaselt vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Lõpuks niipalju, et valitsuse esindajana toetan ma põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Tänan! Teile on küsimusi. Mart Nutt, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud härra justiitsminister! Võib-olla te seda mainisite, kui ma ei pannud tähele, siis ma palun vabandust! Kui paljud ÜRO riigid on selle konventsiooniga ühinenud? Teiseks. See on kahtlemata kogu maailma majanduspoliitikas väga oluline dokument, mõjutamaks korruptsiooni vastu võitlemist, aga nagu me teame, kõikjal väljaspool Euroopa Liitu on korruptsioon väga tõsine probleem. Kuidas see reaalselt teie arvates aitab kaasa korruptsiooni ohjeldamisele?

Aitäh! Esimesele küsimusele ma ilmselt jäängi vastuse võlgu. Ma otsin praegu seletuskirjast, kas siin on see kirjas. Jah! Konventsioonile on 1. juuli 2009. aasta seisuga alla kirjutanud 140 riiki või organisatsiooni ja konventsioon on jõustunud neist 136 suhtes. Ma mainisin eelnevalt nelja Euroopa liikmesriiki, kes ei ole veel konventsiooni ratifitseerinud. Ma ei tea, kas viimase kuue kuu jooksul on toimunud mingisuguseid muutusi. Aga teie sisuline küsimus oli selle kohta, mis sellest muutub. Poliitika on enamasti märkide keel. See konventsioon sisaldab endas hulgaliselt head tahet. Kas seda head tahet hakatakse ka rakendama, see on hoopis eraldi teema.

Väino Linde, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas lühidalt öeldes võib sellest teha järelduse, et meie riigisisene õigus, ma mõtlen nii karistusõigust kui ka vastavat menetlusõigust, on praegu tasemel, et me võime selle ÜRO konventsiooniga, mis käsitleb korruptsioonivastast võitlust, ühineda sel moel, et meil ei ole tarvis riigisisest õigust nendes küsimustes mingil moel täiendada ega muuta?

Aitäh! Justiitsministeerium on seisukohal, et riigisisest õigust selle konventsiooni ratifitseerimise tõttu me enam muutma ei pea.

Austatud minister! Teile on veel üks küsimus. Mart Nutt, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra justiitsminister! Kui kunagi oli Guineas võimul selline president, kelle nimi oli Touré, siis juurutas ta järgmise praktika. Euroopa riikide raha eest ehitati Conakrysse ilus sild üle jõe. See sild sai kuulsaks kui poodute sild, sest alati, kui valitsus vahetus, siis kõik eelmise valitsuse ministrid rippusid kaelapidi selle silla küljes ja kõigile esitati süüdistus korruptsioonis. Kas see ÜRO akt ei anna alust sellise praktika laiendamiseks maailmas?

Ma kujutan ette, et Tallinna Linnavalitsuse uus koalitsioon peab edaspidi sildade ehitamisel seda ettepanekut kaaluma.

Ma tänan, austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Igor Gräzini!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma päriselt ei jaga valitsuse esindaja seisukohta ja tegemist ei ole väga hea seadusega, tegemist on tavalise ÜRO konventsiooniga ja mitte midagi rohkemat. Siin vist mainiti head tahet, see ongi enam-vähem kõik ehk soe aur.
Põhiseaduskomisjon vaatas seda asja lähemalt ja kinnitab üksmeelselt, et midagi ohtlikku siin ei ole, midagi eriti head ka mitte, nii et võiks hääletada küll. Ainult ma juhin tähelepanu sellele, et see seadus koosneb kahest paragrahvist. Teises paragrahvis on öeldud, et artikli 6 lõige 3 jne. Kõik need artiklid on seotud lihtsalt sellega, et me määrame kindlaks autoriteedi, kes tegutseb selle konventsiooni elluviimisel Eestis, ja räägime, et selleks autoriteediks kõigis neljas punktis on Justiitsministeerium. Ühel juhul on jutt ka õigusabi osutamise keelest, kus me ütleme, et see on eesti ja inglise keel. Kõik.
Ainus küsimus, mis üles kerkis, oli järgmine. Sellele minister ka vastas, aga igaks juhuks ma rõhutan, et kuigi artiklid artiklite 20 ja 40 vahel näevad välja umbes nagu karistusseadustiku paragrahvid, kus on kirjas kuriteokoosseisud, ei ole nad konventsiooni puhul Eesti Vabariigile kohustuslikud, nad ei muuda meie karistusseadustikku mitte kuidagi. Siin on juttu olnud ebaseaduslikust rikastumisest, mida Eesti karistusseadustikus ei ole. Seda me lihtsalt üle ei võta ja ongi kõik, sest meil on see kaetud teiste paragrahvidega. See konventsioon ei muuda tõepoolest mitte kuidagi seda koosseisude kogumit, mis meil eksisteerib. Ka konventsioonis endas on öeldud, et konventsiooniosalised kaaluvad ülevõtmist, mida võtta ja mida mitte jne.
Komisjon juhtis, muide, tähelepanu ka sellele, et korruptsiooniga tuleb võidelda. Kuigi me seda otseselt ei fikseeri, on üks koht, kus tuleks korruptsiooniga võidelda, kahtlemata ÜRO ise. Kui me meenutame Kofi Annani poja tegevust, siis nähtavasti on ka ÜRO‑l veel aususe osas kasutamata reserve.
Arutelu tulemusena tehti Riigikogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. november, s.o miilitsapäevale järgnev päev, kell 18 (8 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 11. november kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2008. aastal. Ettekandja on riigikontrolör Mihkel Oviir. Enne ettekannet tutvustan ma lühidalt menetlemise korda. Kõigepealt on riigikontrolör Mihkel Oviiri ettekanne, mis kestab kuni 30 minutit. Pärast ettekannet saab esitada küsimusi, Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Pärast küsimusi on läbirääkimised, sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Hea riigikontrolör Mihkel Oviir! Sõna on teil.

Kõigepealt pean ma vabandust paluma! Mul on mõningaid probleeme häälega, ju on sügisene viirus oma töö kas teinud või on seda tegemas.
Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Aasta tagasi, kui ma teie ees riigi arengu probleemidest rääkisin, muretses üks lugupeetud Riigikogu liige, et riigikontrolöri jutt võib jääda pelgalt koputuseks kanala katusele, kust kostab pärast natuke kaagutamist, nagu ta kujundlikult väljendus. Eks see ole teie endi teha, kas jääb või ei jää. Ma ei käsitle kõnelemist teie ees siiski mitte niivõrd kopsimisena kanakuudi katusele kui pöördumisena teie terve mõistuse poole. See on võimalus kutsuda teid ja ühiskonda laiemalt kaasa mõtlema, kuidas Eesti saaks kõige paremini edasi liikuda ja kuidas meil oleks selleks piisavalt inimesi, mõistust ja raha.
Väga suur osa probleemi lahendamises on selle probleemi tunnistamine. Me ei tohi loomulikult laskuda lõpmatusse eneserooskamisse ja halamisse, kuid reaalselt eksisteeriva probleemi jäik eitamine või selle peitmine retoorikavahu alla ei vii kuhugi edasi.
Ma ei hakka ka täna siin üle kordama Riigikontrolli aastaaruannet ega neid kümneid auditeid, mida me oleme aasta jooksul parlamendile saatnud. Need on teile kõigile olnud kättesaadavad. Ma püüan täna taas juhtida teie tähelepanu mõnele probleemile, millel on riigi arengu ning raha ja vara kasutamise ning säilimise seisukohalt põhimõtteline tähtsus. Nendel probleemidel on üks ühendav märgusõna – jätkusuutlikkus.
Head kuulajad! Eesti valitsus ja parlament on majanduskriisi tingimustes pidanud mitu korda järjest tänavust eelarvet kärpima riigi tegelike võimaluste suunas. Ma olen näinud väga lähedalt neid lahendusi, ma olen näinud, kuidas see kõik sündis, aga ma ei tahaks detailidesse laskuda.
Sammud, millega valitsus ja parlament püüavad hoida väiksena eelarvedefitsiiti ja riigivõlga, aitavad kindlasti saavutada jätkusuutlikumat riigi rahanduse olukorda nii aruannetes kui ka reaalses elus.
Eesti valitsussektori võlakoormus on üks väiksemaid nii regioonis kui ka Euroopa Liidus, kuid samas on meie ettevõtetel ja eraisikutel tohutu laenukoorem, mis on seotud valdavalt kinnisvaraga ehk valdkonnaga, mis ei ole innovaatiline ega anna suurt lisandväärtust. Eesti erasektori võlg võrreldes SKT‑ga on kasvanud sedavõrd, et ületab 100%. Sisuliselt tähendab see, et meie erasektor on buumi ajal nii kõvasti laenanud, et suur osa jõust kulub edaspidi nende laenude tagasimaksmisele ja arenguks ei pruugi kuigi palju võhma jääda. Selline olukord aga hakkab kahjustama Eesti majanduskasvu väljavaateid.
Rahandusminister ja tema ametnikud panid poliitilise kakluse ja otsustamatuse taustal öölööktöö meetodil kokku järgmise aasta eelarve. Selle eest on põhjust neile tänulik olla. Pole aga päris kindel, kas see eelarvetiim saab nii kaua rahu, kui me loodame. Kui me suudame jõuda euroni olukorras, kus isegi enamik eurotsooni liikmeid jääb kehtestatud kriteeriumidest allapoole, siis oleme tõesti vinged tegijad olnud. Lisaks nendele pingutustele peab Eestil olema siiski kõvasti õnne, sest me balansseerime noateral.
Eesti rahanduspoliitiliste sammude üldiselt väga positiivsel taustal on mitu olulist probleemi, mis annavad põhjuse olla mures ja otsida lahendusi. Tuleb endalt küsida, mida meie väikese riigi majandus suudab üleval hoida ja mida mitte, ja seda mitte ainult kriisiajal. Eesti majandus vajab ellujäämiseks struktuurseid muudatusi ja seda nii euroga kui ka eurota.
Teile edastatud Riigikontrolli aastaaruandes on välja toodud selline suhtarv nagu riigieelarve kulude ja SKT suhe. Kui meie riigieelarve moodustas aastatel 2005–2007 SKT‑st 31–32%, siis aastal 2009 tuleb selleks protsendiks 42,5. See suhtarv ütleb meile selgelt ja ühemõtteliselt, et praegune eelarvepoliitika pole kaugemas perspektiivis jätkusuutlik. Teisisõnu: meie riigi majandus ja maksusüsteem ei suuda üleval pidada headel aegadel võetud eelarvelisi kohustusi. Võimalust operatiivselt kulusid vähendada piirab seadustes fikseeritud kulude suur osakaal. 2009. aastal oli see ligikaudu 70% eelarvest.
Sisuliselt on Eestis tahetud saavutada kaht eesmärki korraga: täita eurole ülemineku kriteeriume ja samal ajal jätta alandamata majanduskasvu ajal seadustatud heaolukulud. Sellest olukorrast välja tulla ning muuta eelarve taas jätkusuutlikuks on lühiajaliselt võimalik põhiliselt järgmistel viisidel: kas vähendades oluliselt riigieelarve püsikulusid või suurendades oluliselt maksukoormust või tehes mõlemat korraga.
Kui võrrelda aastaid 2005 ja 2009, siis on näha, et sotsiaal‑ ja tervishoiukulud on eelarves kasvanud ligi 18 miljardi krooni võrra, ligi pooleni riigieelarve kogumahust. Kui vaadata eelarvet ilma eurorahata, siis moodustavad sotsiaalkulud sellest juba üle poole.
On loomulik, et kriisitingimustes teatud sotsiaalkulud kasvavad. Mina räägin aga praegu nendest kuludest, mis pole tingitud kriisist, vaid on tekkinud enne seda. Muide, sotsiaal‑ ja tervishoiukulud on peaaegu ainsad valdkonnad, mille suhteline rahastamine 2009. aastal on 2005. aastaga võrreldes kasvanud.
2010. aasta eelarves on püütud tasakaalustada majanduskasvu ajal seadustatud heaolukulusid ühekordsete ning erakorraliste tuludega. Selleks müüakse riigi vara ja võetakse riigile kuuluvatest ettevõtetest välja dividende.
Paraku pole võimalik riigi tegevust pikema aja jooksul erakorraliste väljamüükidega rahastada. Aastal 2010 või 2011 pole neid tulusid enam kusagilt võtta.
Siiski tuleb tunnustada Rahandusministeeriumi leidlikkust, mille abil on eelarve tasakaalu köiel balansseerides ära kasutatud teatud võimalusi, eriti kui meenutada Eesti Telekomi müüki. Aga olemuselt on ikkagi tegu ühekordse sissetulekuga, mitte jätkusuutlikkust suurendava püsituluga.
Lugupeetavad! Pärast Riigikontrolli tänavuse aastaraporti avaldamist refereeris meedia üht peatükki ja erilist erutust tekitas fakt, et pensionikassa reserv on kiiresti tühjenemas. Võis jääda mulje, et pensionide väljamaksmine on ohus.
Riigikogu liige Eiki Nestor kurjustas seepeale oma blogis: "Jätke ükskord pensionäride uni rahule, kurat võtaks!"
Ei häiri Riigikontroll ega mina pensionäride unerahu. Pensionid makstakse välja ka pärast pensionireservi tühjenemist, aga seda siis muust rahast. See on kõik ette teada ja võib-olla õnnestub valitsusel, ma rõhutan, lühiajaliselt vältida ka sotsiaalkulude olulisi kärpeid. Kahe aasta pärast tuleb aga näiteks selleks, et kompenseerida pensionikassa puudujääki ja sotsiaalmaksu ebapiisavat laekumist, leida kuskilt juba 5 miljardit krooni. Riigikontrolli mõte ongi teadvustada, et see kompenseerimisraha tuleb siis niigi kitsastes oludes millegi muu arvelt võtta.
Meenutan, et Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt ei jõua me ka 2013. aastaks 2008. aasta maksulaekumiste tasemele.
Pensionid on juhtumisi riigieelarve kõige suurem kuluartikkel ja ma ei pea vastutustundlikuks, et tänavu kevadel seda kulu suurendati. Tulevikule mõeldes võiks pensionid teha ka vähenemise suunas paindlikuks. Kui väheneb rahvuslik rikkus, siis jälgib sama rütmi ka pensioni riiklik osa. Nii oleksid pensionärid motiveeritud osalema nende lahenduste leidmisel, mis majandust arendavad ja ergutavad.
Muide, ühiskond võiks üle saada kombest mõelda, et laseme kolmandiku ametnikest lahti või kärbime näiteks Riigikogu liikmete hulka poole võrra ja selle raha abil saame suurendada pensione või toimetulekutoetust. Need suurusjärgud on liiga erinevad.
Ma olen kaugel arvamusest, et me maksame pensionäridele väärikat pensioni. Ei maksa. Kuid ma meenutan ka, et meil on sel nädalal ilmselt juba 80 000 registreeritud töötut. Nende hulk suureneb veel. Olukorras, kus kõigil muudel aladel on tööinimeste sissetulekut kärbitud või kärbitakse, kus me kõik peaksime majandusraskuste koorma all ühiselt kannatama, ei pea ma õigeks, et ühte sotsiaalset rühma eelistatakse teistele.
Ma juhin tähelepanu ka vajadusele uuesti läbi mõelda ja täpsustada vanemahüvitiste süsteemi. Siin näen ma kahte aspekti. Esimene on moraalne. Hiljutine vanemahüvitise lae vaikiv ja sisulise aruteluta tõus – kriisist hoolimata – viitab pigem sellele, et küsimus on üha enam muutunud asjaks iseeneses. Erakondliku ego komponent näib otsustamisel olevat tugevam kui sisuline argumentatsioon või vajadus.
Teine probleem on rahanduslik ja süsteemipõhine. Vanemahüvitise maksmise pikendamine aastalt poolteisele tõi majanduskriisi eelõhtul riigile lisakoormuse.
Kahtlemata on vanemahüvitis hea ja vajalik meede, mis eriti soosib teise ja kolmanda lapse sündi. Kuid me peaksime vaatama selle kogukulu jõukohasust ning rahalist proportsiooni muude riiklike toetustega, mida laps saab täiskasvanuks saamiseni.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nagu ma enne ütlesin, on Eesti valitsus suutnud eelarvet kärpida ja see on oluline, sõltumata sellest, kui tüsilik või lapsik on teinekord olnud ühe või teise lahenduseni jõudmine. Kärbete ja halvema elujärjega võib leppida, kui seda tehakse parema tuleviku nimel. Järelemõtlemist vajaks minu arvates aga eelarvekärbete struktuur.
Praegu on mindud seda teed, et kärpida on proovitud kõiki eluvaldkondi, lüües kõiki ühe vitsaga, välja arvatud muidugi tundlikud sotsiaalkulud ja veel üht-teist.
Mingis etapis oli see kindlasti mõistlik ja teatud kulusid olid suutelised kokku hoidma kõik ministeeriumid, aga tegelikkuses välditi sellega sisuliste otsuste langetamist ega püstitatud rasketeks aegadeks selgeid riigieelarvelisi prioriteete.
Mingist tasemest alates hakkavad sellised joonlauakärped otseselt pärssima riigi haldussuutlikkust ja seda valdkondades, mis nõuaksid kriisi ajal erilist tähelepanu. Me ei tohi teha oma riigist anorektikut.
Terve mõistus ütleb ju näiteks, et majandusolukorra halvenedes pole mõistlik vähendada Maksu‑ ja Tolliameti eelarvet. Selle kärpimisega saavutatud kokkuhoid võib meile tagasi lüüa kümneid ja sadu kordi suuremate summadega, mis jäävad riigieelarvesse laekumata. Sama loogika kehtib ka töötukassa puhul, mis peab praegu hakkama saama enneolematult suure töötute hulga ja ka libatöötutega, kes häbematult püüavad olukorda ära kasutada ja võtavad vastu raha, mis on mõeldud tegelikele abivajajatele.
Lugupeetud kuulajad! Pisut ka eurorahast, mille peale on parema tuleviku nimel pandud nii suured ootused ja lootused. Euroraha osakaal meie eelarves on ligi 15%. Selle kasutamine toob meile maksutulu nii käibe kui ka tööjõu pealt.
Ma ei räägi aga täna selle raha kasutamise protsentidest, mul on teine mure. Mure on selles, et me kipume oma mõtetes eesmärki ja vahendit segi ajama. Euroopa jõukate riikide maksumaksjad maksavad suuremeelselt toetusraha paljudele vaestele riikidele, sealhulgas Eestile, et aidata meil eri valdkondades jõuda oma tasemelt järele n‑ö vanale Euroopale. Selle raha eesmärk ei ole tekitada lühiajaliselt meie riigieelarvesse maksutulu, ettevõtetele käivet ja anda inimestele tööd – see on kaasnev kasu. Praegu jääb tihti mulje, et üha enam on meie eesmärgiks saamas just nimelt raha ärakulutamine.
See, kas selle raha eest ka tegelikult luuakse mingit vajalikku tulemust või uut väärtust ja kas selle raha kasutamise tulemused on püsivad, oleks nagu teise‑ või kolmandajärguline.
Ma kardan, et euroraha kui säärase kasutamise võimalus on teatud moel nihestanud meie mõtteviisi ja suhtumist rahasse. Äkitselt on tekkinud kuskil raha, mida me ise ei ole pidanud välja teenima, ehk kergelt tulnud raha. Päris huvitav oleks teada, kas üht või teist kulutust, mida praegu nn eurorahast tehakse, tehtaks ka siis, kui see oleks meie endi maksumaksjatelt kogutud raha.
Head parlamendiliikmed! Juba siis, kui Eesti riik viis aastat tagasi saavutas oma kauase eesmärgi ning ühines Euroopa Liidu ja NATO‑ga (kogu riigiaparaat ja ka erasektor olid selle nimel tõesti tegutsenud), toimus ühiskonnas arutelu, kus nenditi, et riik tundub olevat kaotanud teatud pidepunkti, teatud selge eesmärgi ja on identiteedikriisis. Uueks eesmärgiks sai euro, kuid kriteeriume ei suudetud täita. Nüüd on euro taas terendamas ja ma väga-väga loodan, et me selleni jõuame.
Arvestades asjaolu, et maailma jaoks on siinne kant paljuski riik nimega Baltikum pealinnaga Riias, on Eestile edukana eristumine olulise tähtsusega. Arvestades mainet, usaldatavust, raha hinda, vajadust tulevikus laenata, on euro meile väga tähtis.
Ometi pole euro jaoks tehtavad eelarvekärped, mille taustaks on tugev euro helk, meie peamine probleem, kuigi avalikku ruumi täitvast arutelust võib selline ekslik mulje jääda.
Ma ütlesin, et lühikeseks ajaks saab eelarve jätkusuutlikuks muuta mitmel viisil. Pikaks ajaks on selleks vaid üks tee: Eesti majandus peab looma rohkem rikkust. Ainult ettevõtjad loovad tooteid ja teenuseid, mille pealt saab tulu teenida nii ettevõtjale, ettevõtetes töötavatele inimestele kui ka riigile.
Ma ei ole originaalne, kui ütlen, et uue majanduskasvu aluseks oleks vaja nn suurt plaani, mille üks peamine parlamendi ja valitsuse käes olev tööriist on riigieelarve. Selle plaani oluline osa peaks olema see, et tuleks lahendada probleem, kuidas Eesti ühiskond ergutaks nii inim‑ kui ka finantskapitali omavahelises koostöös looma meile kõigile rohkem rikkust. On vaja ka selgust, millega Eesti end globaalselt n‑ö müüb, millega me tõestame oma atraktiivsust nii kodu‑ kui ka välismaisele kapitalile kõige laiemas tähenduses. Ilma kapitalita pole arengut.
Eesti on formaalselt rahvusvaheliselt integreeritud riik, oleme Euroopa Liidus ja NATO‑s, kuid mõttemudelite, hoiakute ja tegevuse mastaapsuse tähenduses toimime tihti isoleeritud saarena. Näeme maailma läbi Eesti fookuse, peaksime nägema Eestit aga läbi globaalse fookuse. Kui mõistaksime ennast ja oma kohta maailmas, siis annaks see lähtekoha, kuidas edasi minna.
Kordan veel: meil on vaja saada selgeks, mis on selle riigi äriplaan, kui nii võib väljenduda. Sellest sõltub ülejäänud tegevus aastakümnete perspektiivis. Oluline on fookustada tegevus kõige olulisemale, mitte seda killustada. Meil pole ressursse kõigega korraga tegelda, isegi suurtel riikidel pole. Tuleb saavutada olukord, kus meil on sihid nii kümneks kui ka kahekümneks aastaks.
Riik vajab süsteemset, mitte eklektilist arendamist. Riik vajab uut energiat ja need sihid ehk uue Eesti reformipaketi peaks panema paika valitsus koos Riigikoguga, kaasates majanduslikku ja ühiskondlikku eliiti laiemalt. Praegu ma kahjuks neid pikemaajalisi eesmärke ja nende teokstegemise plaane, rääkimata tegudest, ei näe. Pigem rapsime ja tõmbleme. Ometi oleks strateegilisi otsuseid ja eesmärke väga vaja.
Sellele, et riigi täitevvõimu olukord ei pruugi soosida uue reformipaketi sündi, viitas ka vaade n‑ö seestpoolt, mille tegi paar kuud tagasi oma kirjas kabinetikolleegidele avalikuks valitsusliige, akadeemikust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Ta kirjutas: "Meil on palju üksikküsimusi, mida me erineva tulemuslikkusega lahendame ja edukalt "ära koputame". Ministeeriumides, valitsuses ja Riigikogus. Vürsti‑ ja vasallriigikestes. Puudu on aga üldpilt. Mul on kahju, et valitsuses peaaegu puudub struktureeritud, ent (erakonnapoliitika‑) vaba arutelu meie riigi strateegiliste väljakutsete ja nende lahenduste üle. Eriti koos ekspertidega ja nende poolt ettevalmistatud taustauuringute alusel." Kaitseminister kinnitas ka, et täidesaatva riigivõimu analüütiline ja eriti sünteetiline ettenägemis- ja mõtlemisvõime on nõrk. Oskus kuulata väliseid nõuandeid ja teha selle põhjal järeldusi on vähene.
Ma olen ka ise siin teie ees korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et valitsus kulutab energiat üksikküsimustele, mis arenenud riikide valitsustesse kunagi ei jõuaks. Aga küllap jälle on siin oma osa sellel, et Eesti riigis on täiesti paigast ära vahekord poliitilise ja administratiivse juhtimise vahel ehk ministri ja kantsleri ning aparaadi suhe. See mõjutab väga oluliselt riigi administratiivse ja poliitilise juhtimise kvaliteeti, põhjustab vastutamatust ja ebamäärasust ning tegelikkuses pärsib riigi toimimist. Teema väärib eraldi käsitlust, mida mulle täna ette nähtud aeg ei võimalda.
Head parlamendiliikmed! Rõhutan vajadust pöörata tähelepanu veel ühele kogu Eesti tuleviku ja finantsvõimekuse seisukohalt elulise tähtsusega teemale, see on energeetika, mille üle käib taas vahelduva intensiivsusega arutelu. Need vaidlused oleks tulnud ära pidada juba aastate eest.
Ebamäärane on, kust me tulevikus elektrit saame. Kas tuumajaamast, tuulikutest, põlevkivist või ostame me seda naaberriikidest? Praegu on riik kavandanud energeetika arengut aastani 2018, kuid ilmselgelt ei ole nii lühike ajahorisont piisav. Juba eile oleks tulnud otsustada, kuidas me suudame rahuldada Eesti energiavajaduse 2030. aastal ning mida see riigile ja maksumaksjale maksma läheb.
Täna ei teadvusta me veel probleemiga tegelemise vajadust, kuna on võimalus tarbida energiat taskukohase ja mõistliku hinnaga. Tulevikus on taskukohane ligipääs energiale tõenäoliselt eelkõige nendel riikidel, kes praegu investeerivad tulevikutehnoloogiatesse ja fossiilse kütuse alternatiividesse.
Eesti on võtnud praegu paraku põhisuunaks arendada eelmisse sajandisse jäävat põlevkivipõhist energeetikat, mattes sinna miljardeid. Kogu elektritootmise sektor koos tuulikute, koostootmisjaamade ja muu säärasega vajab investeeringuid vähemalt 50 miljardit krooni. Muide, kogu energiasektor vajab lähema 15 aasta jooksul 100 miljardit.
Praeguste otsuste mõjul võib energia juba mõne aasta pärast maksta nii palju, et meie kaubad ja teenused ei ole energia kõrge hinna tõttu konkurentsivõimelised ning inimestel kulub suur osa sissetulekust energia ostmiseks. Karmistuvad keskkonnanõuded muudavad põlevkivist elektri tootmise tulevikus paratamatult kalliks ja konkurentsivõimetuks.
Panust põlevkivienergeetikale on tihti õigustatud energiajulgeoleku argumendiga, rõhutan siin aga siiski turu avamist aastal 2013 ja selle olulisust. Mulle näib, et nii energiajulgeoleku seisukohast kui ka hinna vastuvõetavuse poolest toovad meile perspektiivis rohkem kindlust pigem kindlad ja vajaliku mahuga ühendused Soome ja Rootsiga. Ma rääkisin sellest teemast teile eelmisel aastal, kuid räägin täna jälle, sest kogu energiasektor on ülimalt tähtis.
Ajakohastamist vajab ka Eesti kaugküttevõrk. Kaugküte on Eestis olulise tähtsusega kütmisviis, kuna nii tarbitakse üle 70% soojusest. Nõukogude ajal ehitatud kaugküttesüsteemide katlamaju on renoveeritud, kuid samas ei ole tähelepanu pööratud soojavõrkude tehnilisele seisukorrale, mis on enamasti halb. Uute, korralikult isoleeritud torustikega on asendatud ainult 10% torude kogupikkusest, kaod soojavõrkudes on valdavalt 10–30%, üksikjuhtudel aga veelgi suuremad.
Energia tootmine on alati seotud nõudlusega. Mida suurem nõudlus, seda enam peab riik suunama raha uute energiavõimsuste loomisse. Paraku on Eestis jäänud küllaldase tähelepanuta teine võimalus – vähendada energianõudlust ehk investeerida energiasäästu ja luua selle võrra vähem energiavõimsusi. Eestile on ülimalt oluline energiat säästlikult kasutada ja muuta nii kodud kui ka tootmine energiat raiskavast energiasäästlikuks. Tuleb endale selgelt teadvustada, et sõltumata sellest, millest lähiaastatel Eestis elektrit toodetakse või kas seda imporditakse, tõuseb elektri hind tunduvalt. Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem. Tarbijaid tuleks sellest väga selgelt teavitada, et neil oleks aega hinnatõusuks valmistuda. Ses suhtes on energiasäästuprogrammide rahastamine äärmiselt tähtis.
Lõpetuseks. Seda, et raha kasvab puu otsas, arvatakse vaid Lollidemaal. Me ju ei taha oma riiki Lollidemaaks pidada. Seega peaksid kõik otsustajad, eesotsas parlamendi ja valitsuse liikmetega oluliselt paremini teadvustama, kust tegelikult tuleb see raha, mille laialijagamise üle nad otsustavad.
Tõhusa rahanduspoliitika kõrval vajame tõhusat majanduspoliitikat. Riigi kui eestvedaja ja suunanäitaja positsioon peab muutuma aktiivsemaks. See ei tähenda, et riik peaks ise ettevõtja rolli astuma. Kindlasti mitte. See tähendab, et riigi asi on luua ja hoida sellist majanduskeskkonda, kus loomulikud protsessid saavad ise toimida.
Kui asuda tegutsema, lähtudes Eesti majanduse tegelikest kitsaskohtadest ja väljakutsetest, saab ka avalikkusele selgeks vajadus nii lühiajaliste kärbete kui ka pikaajalise mõjuga tegevuse järele. Inimesed peavad nägema, et riik võtab kaasvastutuse, et praegused kärped ja pitsitused loovad tõepoolest aluse paremale homsele. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Teile on küsimusi. Rein Ratas, palun!

Tänan, juhataja! Auväärt riigikontrolör! Ülevaates käsitlete te ehitusmaavarade kaevandamise riiklikku korraldamist ja leiate, et seda ei ole tehtud jätkusuutlikult. Selle aasta veebruaris lõpetatud auditis tegite te ettepaneku, et kaevandusloa saaja otsustatakse enampakkumise teel. See ettepanek ühtib mitme Riigikogu liikme, sealhulgas minu seisukohaga. See on ilmselt ka riigile kasulik. Kas teil on andmeid selle ettepaneku realiseerimise eduloo kohta? Olen rääkinud.

Aitäh! Selle auditi eduloost võiksime me rääkida järgmisel aastal. Praegu puuduvad mul andmed selle kohta, kui palju neid auditis toodud ettepanekuid on realiseeritud. Seda enam, et terve hulk auditis tehtud ettepanekuid on küllaltki pika aja jooksul realiseeritavad. Järgmisel aastal vastan ma küsimusele, mis on sellest saanud.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud riigikontrolör! Pensionide teema on viimase aasta jooksul teil pidevalt nagu keelel kripeldanud ja ajakirjandus on teile õige tihti ka vastanud. Täna meenutasite te jälle, et pensionid on liiga kõrged või miks neid tõsteti. Samal ajal me teame, et meil on Euroopa Liidu ühed kõige viletsamad pensionid, mida oleks õigem nimetada elatusrahaks. Kuid ma ei näe, et teie auditis oleks ära toodud mõni selline ettepanek, nagu ajakirjandus on teinud, et uut suhtumist pensionidesse võiks alustada kõrgetest riigiametnikest, kes saavad eripensioni.

Ma tänan selle küsimuse eest! Vaadake, mis puudutab minu suhtumist pensionidesse ja pensionäridesse, siis seal ei ole midagi isiklikku. Me räägime praegu olukorrast Eesti riigis. Meie majanduse olukord paneb paika kõikvõimalikud sotsiaalkulud, mis sellest tulenevad. Sellest tuleb väga selgelt aru saada. Nagu ma ütlesin: kust meil raha siis lõppkokkuvõttes tuleb? Me oleme praegu olukorras, et pensionifondidesse laekuvast rahast ei jätku, me peame kuskilt juurde võtma. Meie majandus ei kasva lähema kolme, nelja või viie aasta jooksul. Alati on küsimus, kust me raha võtame. See ei ole subjektiivne arvamus. Mis puudutab kõrgete riigiametnike pensioni, siis võin öelda, see vist ei ole väga suur saladus, et järgmisel kolmapäeval hakkab valitsuskabinet arutama seda, kuidas reguleerida väga paljude kategooriate, sealhulgas kõrgemate riigiametnike pensionide küsimust.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud riigikontrolör! Minu küsimus on seotud projektiga "Koolid korda" ja teie hinnanguga, et finantsskeem ebaõnnestus. Mul on küsimus: kas otsus moodustada RKAS ja ka vastav rahastamismudel oli ebaõige? Kas sellel on ka selline tagajärg, et RKAS‑i tegevus on vaja lõpetada ja taastada RIP‑i mudel? Või milline on võimalus kardinaalselt ümber korraldada RKAS‑i tegevus ja sellega suunata RKAS‑i efektiivsemalt tegutsema?

Ma tänan küsimuse eest! Mis puudutab RKAS‑i ehk Riigi Kinnisvara AS‑i, siis mina isiklikult olen toetanud nii Riigi Kinnisvara AS‑i loomist kui ka tema tegutsemist. Seda mitmel põhjusel. Eesti-suguses väikeses riigis ei ole mõeldav, et valitsussektori kinnisvaraga tegeleks iga ministeerium eraldi. See eeldaks, esiteks, professionaalsete inimeste olemasolu, see puudutaks inimeste pädevust, nende rollide paljusust, mida konkreetse ehituse või remondi käigus neil seal tekitada tuleb. Minu arvates hakkas põhiprobleem peale hoopis muust. Kui kunagi Riigi Kinnisvara AS loodi, siis oli tal väga selge kontseptsioon. See kontseptsioon põhines sellel, et ministeeriumid annavad oma kinnisvara järkjärguliselt sellele aktsiaseltsile üle. Sellisel juhul oleks ka kogu teenindamises ja tegevuses tekkinud mastaabiefekt, mida praegu kahjuks ei ole. Niipalju kui ma mäletan, andis Justiitsministeerium kinnisvara täielikult üle, Rahandusministeerium andis üle, Siseministeerium andis osaliselt üle. Mitteüleandmisel oli väga palju põhjuseid, ma ei tahaks sellel praegu peatuma hakata. Ma ei ole seda meelt, et me peaksime hakkama Riigi Kinnisvara AS‑i likvideerima. Ma ei ole seda meelt, et me peaksime kogu varadega tehtava kuidagi detsentraliseerima. Küsimus on praegu eelkõige selles, kuidas korrastada Riigi Kinnisvara AS‑i tegevust, aga selleks on riigil olemas terve hulk võimalusi ja vahendeid. Väga paljud ka teie hulgast kas on või on olnud Riigi Kinnisvara AS‑i nõukogu liikmed.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea riigikontrolör! Te olete oma kokkuvõtte väikeses lõigus peatunud maavalitsuse rollil. Hinnang on minu arvates üsna karm, kuid võib-olla ka õiglane. Te viitate, et maavalitsuste nõrkuse põhjuseks on see, et pikka aega on kestnud nende tasalülitamine, maavanema ametikoht on politiseeritud ja tema rollil puuduvad selged eesmärgid. Kui maakonnas on kõige kõrgem riigiasutus maavalitsus ja ta ei saa oma ülesannetega riigi esindajana hakkama, võib-olla siis tuleks leida aseaine sellele maavalitsuse süsteemile. Milline on teie arvamus?

Tänan küsimuse eest! Mul on kõigepealt seisukoht, et riigireform peab lahendama korraga küsimused, mis saab omavalitsustest, mis saab maavalitsustest ja kuidas hakkavad ministeeriumid kohtadel oma funktsioone täitma. Ma meelega ei tahtnud täna sellel probleemil peatuda. Te teate seda probleemi ju väga hästi. Kui me vaatame maavalitsust ja maavalitsuse, ütleme, võimalikku kaadripoliitikat, mida seal aetakse, siis kujutage ette organisatsiooni, kellele aasta-aastalt sisendatakse, et ta kuulub likvideerimisele. On olnud aastaid, kus maavalitsustele öeldakse, et võib-olla nad aasta või paar aastat veel on, võib-olla midagi muutub, võib-olla võetakse ja tehakse mingisugused uued struktuurid, omavalitsuste liidud, kes võtavad osa nende funktsioonidest üle. Me peame mõtlema, kuidas sellele reageerivad inimesed, kes peavad töötama välja regulatsioone maavalitsuste jaoks, ja, teisest küljest, kuidas reageerivad inimesed, kes maavalitsustes töötavad. Kolmandaks tekib tihti samasugune efekt nagu väikeste maakoolide puhul, mis on ebamäärases olukorras, nad ei tea, kas nad säilivad või ei. Mida see tähendab? Õpetaja, kellele pakutakse töökohta koolis, mis jääb kindlasti alles, kasutab võimalust just sinna tööle minna. Minu selge seisukoht on, et see on üks Eesti riigi küsimus, mis tuleks lahendada. Aga samal ajal saan ma aru, et ega valimistevahelisel perioodil seda ei lahendata. Üks probleem on selline. Minu hea tuttav, kellega me oleme koos töötanud, Pärnu maavanem, sai vist üle 4000 hääle. Kes annab sellise võimaluse ära? Minu arvates on omaette probleem maavanemate politiseerimine. See on omaette küsimus, mida tuleks arutada. Ma ei taha praeguse lühikese aja jooksul nendesse küsimustesse süüvida.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Aitäh sisuka ettekande eest! Riigikontroll on mingil määral meie riigi majanduses ka sanitariks ja ta on olnud väga edukas sanitar. Operatiivne sekkumine meie majandusellu auditite abil on viimastel aastatel olnud väga tõhus ja väga sisuline. Kuid minu küsimus tuleb natuke teisest valdkonnast, see ei ole Riigikontrolli otseses alluvuses. Nimelt on Finantsinspektsioon viimasel ajal väga tõsiselt ette võtnud meie kommertspangad küsimuses, mis puudutab pensioni teise samba probleeme. Kuid ma küsin veelgi laiemalt. Meie rikkus tekib raha abil. Rahavood olid vahepeal väga hästi avatud ja me väga lahkelt võtsime need vastu. Nüüd oleme nii riigis kui ka üksikisikutena küllaltki mures. Kuidas te hindate Eesti Panga käitumist headel aegadel ja praegusel ajal?

Ma tänan selle küsimuse eest! Pean ütlema, et mul on väga raske hinnata Eesti Panga käitumist eri perioodidel. Eelkõige saan ma seda hinnata niisugusest aspektist, et Eesti Panga prognoosid on väga usaldusväärsed. Me oleme tavaliselt öelnud, et tihti valitsus lähtub rohkem Eesti Panga prognoosidest kui näiteks Rahandusministeeriumi prognoosidest. Välja tuleb, et ekslikud on nad mõlemad, nii‑ või teistmoodi. Eesti Pank on minu arvates oma põhiülesannetega, mis tal on, toime tulnud. Selles osas mul isiklikult Eesti Pangale pretensioone ei ole. Kas ta võiks olla, peaks olema ja saaks olla praegusest aktiivsem meie riigi elus ja teatud otsuste kujundamisel, sellele on mul momendil raske vastata. Meie kasutame ka tihti Eesti Panga n‑ö tooteid, seda intellektuaalset potentsiaali, nende tehtud ja tellitud uuringuid, aga seda me kasutame kõik. Ka üks osa statistikast tegelikult ju põhineb Eesti Pangalt saadud infol.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra riigikontrolör! Iga kord, kui te tulete välja uue auditeerimise tulemustega, on näha, et on ära tehtud suur töö. Au teie meeskonnale! Aga lähevad mõned kuud mööda ja on niisugune tunne, et me unustame ära varasema auditi järeldused. Võib-olla ma eksin, aga seoses sellega tahan küsida, kui tihti te tulete oma meeskonnaga tagasi varasemate auditeerimistulemuste juurde, kas on olemas selline süsteem.

Ma tänan selle küsimuse eest! Tegelikult toodab ju Riigikontroll klassikaliselt Riigikogule ehk parlamendile. Meie teeme oma auditid, meie esitame need parlamendi riigieelarve kontrolli erikomisjonile ja see komisjon on organ, kellel on käes kõik ohjad ja kellel on kõik võimalused. Riigieelarve kontrolli komisjon on ajutine komisjon. Arvestades selle töö mahtu, mis tuleks teha iga auditiga eraldi, arvestades nende küsimuste tähtsust, ei näe mina lähemateks aastateks või järgmiseks koosseisuks ette muud võimalust kui muuta see komisjon alatiseks komisjoniks kõikide sellest tulenevate õigustega. Sellisel juhul on meie tegevused võimalik võtta tõsiselt kontrolli alla. Vaadake, küsimus on selles, et meie ei saa mõjutada ühtegi ministeeriumi, meil puuduvad igasugused võimalused peale veenmise ja ettepanekute tegemise. Teie käes on kõik võimalused kuni ministrile umbusalduse avaldamiseni, valitsuse tagasikutsumiseni jne. Mina näen seda arengut selles võtmes. Me teeme tihti n‑ö järelkontrolle, aga selle informatsiooni me anname jällegi Riigikogu komisjonile.

Jaan Kundla, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Praegu oleme jõudnud sellisesse situatsiooni, et haiglate eelarveid kärbitakse üle kriitilise piiri, mis juba oluliselt ohustab inimeste tervist ja elu. Kui vähendatud eelarve nõuab arstide ja ka laiemas mõistes meditsiinipersonali töötasude alandamist, siis on reaalne oht, et nad lähevad välismaale, kus neid kahel käel vastu võetakse. Selline olukord ei ole riigi seisukohalt jätkusuutlik ja olukord võib väga järsult halveneda. Ma ei ole sugugi hariduse vastane, kuid ollakse seisukohal, et õpetajate palku ei tohi sentigi vähendada. Õpetajad ei lähe välismaale ja hariduse tase ei lange nii järsult ja kiiresti. Kas teie leiate, et praegune proportsioon meditsiini ja hariduse vahel on riigi seisukohalt otstarbekas?

Ma tänan selle küsimuse eest! Vaadake, olukord on tegelikult väga lihtne. Te olete ju siin koos ja jagate teatud raha, mis maksumaksja on teile andnud, kogu seda raha. Kas me ütleme nüüd, et võtame ühelt kategoorialt raha ära, et võtame õpetajatelt ära ja anname arstidele ainult selle argumendiga, et õpetajad ei saa kuhugi sõita? Minu arvates ei ole see  mitte kõige õigem tegu. Umbes aasta või pool aastat tagasi me deklareerisime solidaarsust. Kui meil on niisugune olukord, kui me oleme valinud eurole ülemineku tee, siis sellisel juhul me peaksime suhteliselt solidaarselt neid kärpeid tegema, need kärped peavad haarama nii arste, nii õpetajaid, nii riigiametnikke – peavad haarama kõiki. Praegusel juhul on olukord minu arvates niisugune. Ma olen täiesti nõus, et õpetajate palgad on väikesed. Ma olen nõus sellega, et arstide sissetulekud on väikesed. Aga, head inimesed, rahakott on ju teie käes! Kui ma läheksin arstiks, siis ma küsiksin ju teie käest, et ma tahan rohkem palka. Aga te olete ise siin vaidluste juures olnud, mina olen valitsuses neid kuulnud. Kaalutakse, igal pool on surverühmad ja tihti on nii, et milline surverühm domineerib, sinnapoole kipub asi kalduma, ütleme, nii poliitilistel kui ka pragmaatilistel põhjustel. Nii et mina võiksin vastata nende proportsioonide kohta, härra Kundla, nii: olge kena ja jagage, minu ees vastutate selle jagamise eest teie kui meie kõrgeima võimu esindaja siin saalis.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Austatud riigikontrolör! Aitäh teile põhjaliku ettekande eest, mis ei olnud üksnes konstateerivalt statistiline, vaid ka – ja see on eriti meeldiv – arutlev ja analüütiline. Selle pinnalt sain innustust tõstatada selline teema. Eesti ühiskond on saanud väga erinevaid signaale selle kohta, kuidas me suudame kasutada eurorahasid. Ühtede meelest me oleme täiesti kindlasti liidrite grupis, teiste arvamuste kohaselt oleme mahajääjate hulgas. Teie tänases ettekandes oli see kõik seotud aastaga 2008, kuid me elame tänases päevas, selle aasta lõpuni on mõned nädalad. Öelge, palun, kas praegu, selle aasta jooksul on euroraha kasutamine teie arvates läinud mõttekamaks ja on olnud täiuslikum kui seni?

Aitäh küsimuse eest! Minu arvates euroraha kasutamine on läinud mõttekamaks, sellepärast et valitsus saab ju väga hästi aru, et praeguses olukorras, kui maksutulu laekumine on vähenenud, saab võtta ja peab võtma kasutusele eurotoetused. Siin on kaks probleemi. Üks probleem on kindlasti selles, et tekib paradoksaalne olukord, me peame hakkama midagi ümber jagama, sest ehitused on läinud oluliselt  odavamaks. Teiseks, need kohad, kuhu me mõtlesime, ütleme, paar aastat tagasi raha suunata – kriisi tingimustes on kindlasti olulisemaid kohti, kuhu see raha panna, kuhu see raha suunata. Eilegi oli erakorraline kabinetiistung, kus arutati just nimelt seda, kuidas kasutada euroraha. Vaadati ka operatiivselt, kuidas oleks võimalik seda raha ümber tõsta, ühesõnaga, ühest valdkonnast teise valdkonda. Murrang on toimunud, euroraha administreerimine on läinud paremaks. Valitsuse suhtumine eurorahasse kui niisugusesse on läinud selles mõttes paremaks, et pidevalt jälgitakse, kuidas seda kasutatakse. Minu arvates on põhiprobleem, et me hakkame ära unustama, mis me tegelikult selle raha eest saame, milline on nende asjade kvaliteet, mida me selle raha eest saame. Ei tohi kõike uputada selle sisse, et põhiline on ära kulutada ja sellega on kõik.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud riigikontrolör! Hiljuti esitas Riigikontroll aruande "Saastuse kompleksne vähenemine suurfarmides". Seal oli põllumajandusministrile selline ettepanek, et lõpetada toetuste maksmine nendele tootjatele, kes ei ole saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel asunud taotlema kompleksluba. Kui ma sama asja kohta küsisin hiljuti Eesti Põllumeeste Keskliidu liikmetega kohtudes, siis nimetati seda küsimust. Minu küsimus oli, kas riik peaks pikendama nende lubade väljastamist või mitte, ja siis nimetati seda ülbitsemiseks. Kas Riigikogu liikmed peaksid ikkagi võtma Riigikontrolli ettepanekuid edasises töös arvesse või võtma seda kui ülbitsemist?

Ma tänan selle huvitava küsimuse eest! Kindlasti võib meie ettepanekuid käsitleda väga mitut moodi. Küsimus on selles, kellele see ettepanek on suunatud. Ma pean ütlema, et ma ei tea neid, kes oleksid kõik ettepanekud väga hea meelega vastu võtnud. Ma mäletan kõiki neid teravaid konflikte ministeeriumide vahel, aga ma mäletan ka, kus tasapisi hakati tehtud ettepanekuid realiseerima. Seda hiljem, algul öeldi, et ettepanek on mõttetu, seda ei ole vaja, ei saa realiseerida. Ma võiksin ette lugeda terve rea selliseid juhtumeid ja ministeeriume, aga praegu ei ole küsimus selles.
Kindlasti ei ole ükski meie ettepanek tehtud ülbitsemiseks. Kindlasti on meie ettepanek eelkõige tehtud teile, Erki Nool. Teie kui parlamendiliige hindate meie ettepanekuid. Ja nüüd ma tahan öelda, milleks me tahame ellu kutsuda niisuguse asja nagu parlamendi alaline komisjon – sest see peaks ka hindama meie tehtud ettepanekuid. Me ei ütle, et me oleme ainuõiged ja kõik, mis teeme, on nagu puhas kuld. Aga see on üks vaade asjale ja see peab lülitama sisse ka teised vaated sellele asjale. Nii et Riigikogu tulevase alalise komisjoni töö oleks ka hinnata meie ettepanekuid, kujundada nendest ettepanekutest oma ettepanekud ja seejärel parlamendi autoriteediga tagada nende ellurakendamine.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Kõigepealt lubage tänada nii selle ülevaate eest, mis on meile kirjalikult esitatud riigivara kasutamise ja säilimise kohta 2008. aastal, kui ka siin peetud kõne eest. Need on kaks suhteliselt iseseisvat asja. Aga küsimus on mul selline. Kui veel mõned aastad tagasi oli Eesti rahva iive umbes 5000 inimese võrra negatiivne ja täna oleme väga lähedal sellele, et aastal 2009 jõuab ta nulli, ehk siis liigutakse selles suunas, et Eesti rahva iive muutub positiivseks, siis milline on teie arvamus: kas kõiki neid mõjureid, ühtesid, teisi ja kolmandaid, mis on aidanud kaasa sellele, et Eesti rahva iive muutuks positiivseks, tuleks hoida ja säilitada kui väärtusi või mitte?

Ma tänan küsimuse eest! Eesti rahva iive sõltub eelkõige pereväärtustest. Ja mina olen valmis igati toetama kõike seda, mis puudutab pereväärtusi.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea riigikontrolör! Enamiku teie hinnangutega meie energeetikasektori ja energeetika tuleviku kohta olen ma nõus, aga mulle jäi arusaamatuks teie kui kõrge ametniku seisukoht, et 2013. aastal me peame avama turu. Turu võib avada, aga meil ei ole ju ühendusi ja selleks ajaks ei saa ka olema. Teised suured ülemad räägivad ka avamisest, aga nad ei saa aru, et kui ühendusi ei ole, siis ju avada ei saa. Kas te selle peale olete mõelnud? Mina kui praktik võin teile öelda, et 2013. aastaks neid ühendusi ei tule.

Ma ei kahtle teie kui praktiku kogemustes olukorra hindamisel. Ma räägin seda, mida meie eurodirektiivist lähtudes peame tegema. Ma ei hinda praegu Eesti suutlikkust need ühendused luua.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud riigikontrolör, nii ettekande kui ka küsimustele vastamise eest! Avame nüüd läbirääkimised. Ma palun kõnepulti kolleeg Kalev Kallo Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ka mina ühinen üsna mitme küsija sissejuhatuses öelduga ehk tänusõnadega riigikontrolöri väga põhjaliku ja sisuka ettekande eest. Seda võis ka ise lugeda ja seal oli nii mõndagi tuttavat, mida siin saalis on ühel või teisel korral juba varem arutatud. On küsimusi, mille üle siin on toimunud väga tuliseid debatte, kus opositsioon ja koalitsioon on olnud erinevatel seisukohtadel, aga mis on siis ikka lahenenud nagu alati.
Riigikontroll on ühe tõsise probleemina paljude hulgas välja toonud maksuvõla jõudsa kasvu. Ülevaatest loeme, et 2009. aasta juuli alguse seisuga oldi riigile makse ja intresse võlgu juba 8,8 miljardit krooni, kusjuures 2009. aasta esimese kuue kuuga on võlg kasvanud 1,8 miljardi krooni võrra. Võrdluseks võiks tuua, et terve 2008. aasta jooksul suurenes võlg 1,3 miljardi krooni võrra. Siinjuures ma ei taha kasutada sõna "ainult", sest ka see on juba väga suur summa.
Mäletame siin saalis toimunud debatte Maksu- ja Tolliameti koosseisude kokkutõmbamise ja töötajate palkade vähendamise teemal. Mäletatavasti oli Eesti Keskerakond valitsuse nende plaanide suhtes eitaval seisukohal, aga loomulikult läks nagu alati – opositsiooni hoiatusi ja ettepanekuid ei arvestatud. Nüüd võime numbrite põhjal tagantjärele konstateerida, et arvestamiseks oli põhjust küllaga. Tagajärgede eest on püüdnud hoiatada ka Maksu- ja Tolliamet. Konkreetsemalt, aprillis 2008 hindas Maksu- ja Tolliameti juhtkond Rahandusministeeriumile eelarveläbirääkimiste käigus saadetud kirjas, et maksukogumise kulude vähendamine 41 miljoni krooni suuruses summas võib kaasa tuua maksude alalaekumise 5 miljardit krooni. Ministeerium pidas loomulikult asjatundjate hoiatust süütuks pirinaks ja ei võtnud kuulda. Nüüd näeme, et see 5 miljardit saab täis kiiremini, kui keegi karta oskas – poole aastaga on ligi 2 miljardit ju juba täis. Võib nentida, et maksuvõla sissenõudjate töötasu on üks väiksemaid. Statistikas 2007. aastal lahkus Põhja Maksu- ja Tollikeskuse üldmenetluse talitusest ligi 45% töötajatest. Praegu on olukord, kus üks võlgnikelt maksu sissenõudja haldab 300–8000 võlglast. Kui kõikide võlglastega näiteks kuu aja jooksul tegelda, siis normaalse tööaja juures jääb iga võlglase kohta aega veidi üle ühe minuti.
Oleme kuulnud mitmelt valitsuse liikmetelt, eriti rahandusministrilt, et eesmärk ei ole ainult kulude kärpimine, vaid tuleb leida ka täiendavaid tuluallikaid. See on olnud retoorika. Aga nagu me oleme võinud täheldada, on viimase 2,5 aasta jooksul enamik asju läinud ja tehtud vastupidiselt peaministri poolt lubatule või väljaöeldule. Valitsusjuhi ettenäidatud käitumismallist ei taha maha jääda ka valitsuse liikmed. Kärpeid ja varade müüke on tehtud ning tehakse ilma igasuguse majandusliku mõtlemise ja põhjenduseta. Hästi piima andev lüpsilehm müüakse rahulikult tapamajja ehk rikkalikku dividenditulu tootev ettevõte müüakse maha. Niisamuti kärbitakse mõned miljonid Maksu- ja Tolliametilt, et kaotada siis riigikassale miljardeid. Selliseid näiteid võib Riigikontrolli ettekandest tuua veelgi. Aja puudusel ei ole see kahjuks võimalik.
Minu jaoks jääb õhku küsimus, mis saab edasi. Riigikontroll teeb auditeid, toob välja puudusi, juhib tähelepanu rikkumistele, aga kõik jätkub muutusteta. Riigikontroll on pandud nagu vanaema rolli, kes viibutab lapselapsele näppu, aga too ei tee paremal juhul väljagi, halvemal juhul ütleb midagi halvasti, aga igal juhul jätkab nii, nagu ta ise heaks arvab.
Lugupeetud riigikontrolöri ettekandes oli viide parlamendile ja ka eelarve kontrolli komisjonile, aga me teame väga hästi, et seda komisjoni ei tee valitsuse liikmed, ministeeriumid ega ametkonnad samuti märkamagi, komisjoni pöördumisi ega tähelepanu juhtimisi ei võeta arvesse. Teame ka väga hästi, millised hoovad on parlamendi käes. Parlamendi enamus teeb nii, nagu valitsusest juhised tulevad, ja valitsus tegutseb ikka omapäi. Nii et ikkagi jääb õhku küsimus, mis saab edasi. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalev Kallo! Palun kõnepulti kolleeg Ester Tuiksoo Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Austatud riigikontrolör! Arutades täna siin riigikontrolöri ülevaadet riigivara kasutamisest ja säilitamisest 2008. aastal, peab Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon vajalikuks tunnustavalt ära märkida olukorra analüüsimisel tehtud suurt tööd. Rahvaliidu fraktsioon nõustub paljuski riigikontrolöri kriitikaga valitsuse, ministeeriumide aadressil. Riigikogule esitatav valitsuse tegevusaruanne ei võimalda anda valitsuse tegevusele tervikhinnangut. Õigesti on riigikontrolör juhtinud tähelepanu riigieelarve praeguse tulubaasi nõrkusele, mille kohaselt on riigieelarves järjest suurenenud mittemaksuliste tulude osakaal. Kui aastatel 2007–08 moodustasid need 17% eelarvetuludest, siis käesoleval aastal juba 28%.
Rahvaliidu fraktsioon ühineb riigikontrolöri seisukohaga, et riigi jooksvate kulude katmine äriühingute dividendide ja suuremahulise, miljarditesse kroonidesse ulatuva riigivara müügi abil ei saa olla pikaajaline ning jätkusuutlik abinõu eelarve tasakaalustamiseks. Riigi äriühingutelt maksimaalsete dividendide nõudmine mõjutab negatiivselt ka nende valdkondade arengut. Suuri dividende andvate äriühingute osaluse müümine võtab ära stabiilselt laekuva omanikutulu.
Riigikontrolöri andmete valguses on mõnevõrra kummaline ja meie arvates majanduslikult põhjendamatu olnud valitsuse poliitika riigivara müügi osas. Riigikontrolöri ülevaate kohaselt on valitsusel pikemat aega puudunud tervikpilt riigi omandis olevast hoonestatud kinnisvarast ja riigiasutuste käes on suur hulk mittevajalikku vara. Hinnangute põhjal ei ole ca 871 hoonet pindalaga 389 000 ruutmeetrit vajalikud või ei ole neid lähemas tulevikus asutustele vaja. Sellises olukorras valitsus kahjuks ei tegele selle mittevajaliku vara väljaselgitamise ja müügiga, vaid müüs ära n-ö kuldmune muneva Eesti Telekomi aktsiad ning müüb miljardite kroonide eest riigile kuuluvat metsamaad, samuti on asunud Eesti Energia börsile viimise kaudu kavandama selle hiilivat erastamist. Rahvaliidu fraktsioon ei saa nõustuda valitsuse selliste ebamajanduslike sammudega riigivara müügil ja riigivara kasutamise korraldamisel, et täita sellega eelarve jooksvate kulude auke. Riigi tulubaas peab kujunema stabiilselt eelkõige maksutuludest.
Asjakohane on riigikontrolöri kriitika valitsuse ja ministeeriumide aadressil eurotoetuste kasutusotstarvete kohta, mille puhul ei võeta arvesse majanduslangust ja üha kasvava tööpuuduse olukorda. Mitmed valdkonnad, sealhulgas teedeehitus, keskkonna- ja muud infrastruktuuriinvesteeringud sõltuvad suures osas Euroopa Liidu rahadest. Tähtis on need rahad maksimaalselt ära kasutada, mis aga on hakanud takerduma ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste omafinantseerimise võimaluste taha. Seoses sellega tuleb märkida ka valitsuse eelarvepoliitika negatiivset mõju kohalike omavalitsuste tulubaasile, mis ei toeta Eesti kohalikku ja regionaalset tasakaalustatud arengut.
Seoses eeltooduga peab Rahvaliidu fraktsioon vajalikuks, et valitsus rakendaks meetmeid riigikontrolöri ülevaates märgitud maaprobleemide lahendamiseks, sest üle poole miljoni hektari maid pole maareformi läbinud ja seisab kasutult. Rahvaliidu fraktsioon toetab riigikontrolöri seisukohti, et valitsusel ja ministeeriumidel on vaja hakata senisest paremini ja järjekindlamalt ning komplekssemalt juhinduma oma tegevuses säästva arengu põhimõtetest, seda nii ehitusmaavarade kaevandamise korraldamisel kui ka igapäevase energiakokkuhoiu meetmete rakendamisel.
Ilmselgelt vajavad põhjalikku analüüsi Riigikontrolli väljatoodud puudused riigieelarvest eraldatud vahendite kasutamisel vedelkütusevaru soetamiseks ning Riigi Kinnisvara AS-i kaudu finantseeritud projekti "Koolid korda!" tulemused. Rahvaliidu fraktsioon peab vajalikuks, et valitsus asuks reaalselt tööle Riigikontrolli ülevaates väljatoodud puuduste kõrvaldamiseks ning et Riigikogu ei jääks selles osas pealtvaatajaks. Opositsioonierakonnana anname selleks oma panuse. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Ester Tuiksoo! Palun, kolleeg Toomas Trapido, Eestimaa Roheliste fraktsiooni esindaja! Kaheksa minutit.

Proua istungi juhataja! Head kolleegid, riigikontrolör ja rahandusminister! Kõigepealt tänud Riigikontrollile, nii nagu juba paljud on öelnud, selle väga sisuka ja väga hästi loetava dokumendi eest! Kui kõik riigi dokumendid nii hästi loetavad oleksid, siis loetaks neid ka võib-olla rohkem.
Kõigepealt tahaks öelda, et Eesti riigis on kindlasti palju asju hästi ja palju asju on paremaks läinud. Seda selleks, et mitte jätta vale muljet, nagu kõik oleks halvasti. Samas Riigikontrolli ülesanne ongi juhtida tähelepanu kitsaskohtadele ja seda teeb ta väga tõhusalt.
Ma tahaksin puudutada ühte valdkonda ja selle läbi ka ühte süsteemsemat probleemi, mis minu hinnangul Eesti riigis hetkel on. See valdkond on energiasääst. Energiasäästu teemal tegi Riigikontroll hiljuti auditi, mida arutati ka riigieelarve kontrolli komisjonis. Ja nagu ma seal komisjonis ütlesin, seda auditit lugedes tõesti ei teadnud, kas nutta või naerda. Pigem tahtnuks nutta.
Küsimus on, kes vastutab Eestis energiasäästu eest. See võib tunduda võib-olla ebaoluline valdkond, aga kui me hakkame vaatama numbreid, siis näeme, et toimub sõna otseses mõttes raiskamine. See on raha raiskamine, see on aja raiskamine, see on inimeste raiskamine. Ja me raiskame aega vaidlemise peale, miks energiasäästu pole vaja jne. Tuli välja, et see valdkond nagu mitmed teisedki valdkonnad on kukkunud kahe või isegi enama ministeeriumi vahele, üks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja teine on Rahandusministeerium. Näiteks täna menetleti siin saalis ka riigivaraseadust, mis annab Rahandusministeeriumile suuremad volitused kogu riigi kinnisvara valitsemiseks ja selle eest hoolitsemiseks. Samas, kuidas me saame energiasäästu ellu viia, kui Rahandusministeerium ei soovi energiateemalist vastutust riigi kinnisvara eest hoolitsemisel võtta. Võib-olla natuke intrigeerides ma küsin: kas mõni minister astub tagasi, kui selgub, et energiat pole üldse säästetud?
Oma väidete tõestuseks võtan siit Riigikontrolli auditist lihtsalt mõned numbrid, mis minu arvates on täiesti skandaalsed. Meil on riiklik energiasäästu sihtprogramm ja sellega soovitakse tegelda, vähemalt nii on riigi tasemel välja öeldud. Mida teeb riik samal ajal? Aastal 2007 vaatas Riigikontroll üle 119 riigihanget. Kas nende puhul on arvestatud mingisuguseidki keskkonnakriteeriume, olgu selleks energiasääst, energiatõhusus, mis iganes? 119-st kahel juhul oli tõepoolest arvestatud, kahel juhul 119-st! Need kaks juhtu puudutasid Veterinaar- ja Toiduameti autode hanget, kus üheks kriteeriumiks oli tõepoolest kütusekulu. Nii et ühegi hoone puhul energiasäästu ega muid keskkonnakriteeriume riigihangetes ei olnud. Ilmselt käivad sinna alla ka kõik koolid, mida on hangitud sama programmi "Koolid korda!" raames.
Niisiis võib öelda, et ükskõik kui palju kulutatakse energiasäästu propageerimise peale, kui me riigina ise seda oma tegevuses ei arvesta, siis tõenäoliselt tulemus ongi selline 1 või 2% sellest, mida me soovisime.
Teine fakt. Selle aasta algusest peab hoonetel olema energiamärgis. Riigikontrolli väitel  ühelgi avalikul hoonel, mis on üle 1000 m² ja mida on kokku Eestis üle 15 000, selle aasta aprillis vähemalt sellist energiamärgist ei olnud. Noh, võib-olla aeg oli lühike, aga siiski: ei olnud mitte ühelgi! Sellega seoses ma tahaksingi tähelepanu juhtida minu arust süsteemsele puudusele Eesti riigi juhtimises. See on see, et kui on seatud mingi eesmärk, näiteks seesama energiasääst või mingi teine või kolmas eesmärk, siis lihtsalt ei ole korraldust, kes vastutab selle eesmärgi elluviimise eest. Ma ei arva üldse, et see peab alati olema minister. Seda vastutust võiksid kanda teatud määral ka alamad ametnikud. Ja mis veelgi olulisem: julgemalt võiks luua ministeeriumideüleseid töörühmi, millel on küllalt suured volitused midagi ära teha, mingi eesmärk ellu viia. Seda me näeme siiski suhteliselt vähe.
Aga jah, veel kord suur tänu sisuka ettekande eest! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Trapido! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised ja läheme järgmise punkti juurde.

Alustame Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2008. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu esimest lugemist. Ma palun kõnepulti ettekandjaks rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile 2008. aasta majandusaasta koondaruannet. See on kahtlemata oluline dokument ka järgmiste eelarvete ja kevadel koostatava eelarvestrateegia kokkupanemisel. Esitatud aruanne on koostatud ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide majandusaasta aruannete, samuti teistelt avaliku sektori raamatupidamiskohustuslastelt laekunud aruannete alusel. Kokku oli seisuga 12. detsember 2008 registreeritud 1308 aruandekohustuslast. Aruanne koosneb kahest osast, milleks on tegevusaruanne ja raamatupidamise aastaaruanne, mis omakorda jaguneb neljaks osaks – riigi konsolideerimata ja konsolideeritud raamatupidamisaruanne, informatsioon kohalike omavalitsuste kohta, informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ja riigieelarve täitmise aruanne. Tegevusaruandes on antud ülevaade valitsussektori, riigi, kohalike omavalitsuste tuludest ja kuludest, varadest ja kohustustest. Riigi tegevuskavade täitmise koondaruanne baseerub valitsemisalade majandusaasta aruannetes esitatud tegevuskavade täitmise aruannetel. Esmakordselt on avaldatud riigi tegevusvaldkondade strateegiliste eesmärkide ja nende saavutamiseks käivitatud tegevuste tekkepõhised tulud ja kulud. Selle aluseks olev metoodika on oluline samm liikumisel tekke- ja ka tulemuspõhise eelarve suunas. Raamatupidamisaasta aruande kohaselt on riigi konsolideeritud 2008. aasta tulem miinus 7 miljardit krooni. Võrdluseks, 2007. aastal oli see pluss 17,2 miljardit. Kohaliku omavalitsuse konsolideeritud tulem jäi eelmisel aastal positiivseks, olles 0,9 miljardit krooni. Valitsussektori konsolideeritud 2008. aasta tulem oli miinus 6 miljardit. Riigieelarve kulud ületasid möödunud aastal tulusid 4,7 miljardit. Tulusid laekus 2008. aastal 84,7 miljardit, mis on 12% ehk 11,6 miljardit krooni vähem, kui oli planeeritud esialgses eelarves, ning 3,3% ehk 2,7 miljardit krooni enam kui 2007. aasta tegelikud tulud. Riigieelarve kuludena maksti välja 89,4 miljardit, see on 4,5% ehk 4,2 miljardit krooni vähem esialgu riigieelarves planeeritust. Võrreldes 2007. aastaga, suurenesid kulud 17,5% ehk 13,3 miljardit.
Aruande juurde kuuluvas Riigikontrolli aruandes antud hinnangu kohaselt on riigi 2008. aasta raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õige ja tehtud tehingud sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega.
2008. aasta oli meile kõigile keeruline ja sundis meid vaatama teise pilguga riigi sissetulekutele ja kulutustele. Pidime paljusid kulusid kokku tõmbama ja leidma kohti, kus kitsastes tingimustes veelgi kitsamalt välja tulla. Seepärast on ka tähtis, et riigi aruandlus, selle hindamine ja raamatupidamise põhimõtted oleksid eriti vastutustundlikud ja läbipaistvad. Oleme riigi 2008. aasta majandusaasta aruannet koostades neid põhimõtteid silmas pidanud. Tänan!

Suur tänu, härra rahandusminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Kui me komisjonis seda tähtsat dokumenti arutasime, siis oli juttu, et päris kõik ei ole veel lõplikult selge selle valitsussektori miinus kuue miljardiga. Seal olid vist Tallinna linna laenud ja suhkrutrahvi maksmine. Kas nüüd on lõplikult selge, mis see valitsussektori 2008. aasta miinus on ja kui palju see teeb SKT-st?

Tundub küll, kuigi hilisemad ümberhindamised ei ole kunagi välistatud. Aga see nõudis ikkagi tööd ja tõestamist Eurostatis, et tasakaal pole mitte 3,1, vaid 2,7 või 2,8% SKT-st. Selleks tuli tööd teha. See ei juhtunud iseenesest.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Riigikontroll on oma auditis tähelepanu juhtinud sellele, et tihtipeale on riigi majandusaasta koondaruanded keerulised ja ei leia väga paljude Riigikogu liikmete poolt arusaamist ega mõistmist. Riigikontroll on omaenda auditite ilmestamiseks kasutanud pealkirjade liigendust ja ka pildikesi sinna juurde. Milline on sinu seisukohalt võimalus, et ühel hetkel tekib Eesti parlamendis majandusaasta koondaruande kinnitamise asemel eelarve kulude, tehtud kulutuste kaitsmise protsess, mis sisuliselt annab võimaluse hinnata, kui eesmärgipäraselt on valitsus eelmisel aastal kulutusi teinud ja kas eesmärgid on saavutatud või mitte?

Umbes selles suunas, nagu te kirjeldasite, asi liigub, aga ega see lihtne ei ole. See toimub samm-sammult.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Ma palun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 13. oktoobri istungil. Istungil osalesid lisaks komisjoni liikmetele veel riigi pearaamatupidaja Juta Maar, kes andis ülevaate 2008. aasta koondaruande kohta, ning riigikontrolör Mihkel Oviir, kes tutvustas riigikontrolli hinnangut aruande õigsuse ja majandustehingute seaduslikkuse kohta. Alljärgnevalt puudutaksin pisut neid küsimusi ja teemasid, mis komisjonis tõstatati.
Esiteks, Eurostati arvestusmetoodika eelarvepositsiooni osas, seesama, mida küsis Eiki Nestor just äsja Jürgen Ligi käest, ehk siis nii Tallinna koolide kui ka suhkrutrahvi kajastamine ja kuidas see suhestub valitsussektori eelarve defitsiidiga tervikuna. Riigikontrolöri käest küsiti, kas on esinenud palkade maksmist muude kulude arvel. Riigikontrolör ütles, et sellist asja ei ole tuvastatud.
Teemaks oli raamatupidamistoimkonna juhenditele seaduse jõu andmine. See teema on analüüsimisel ja valmistatakse ette ka raamatupidamisseaduse muudatusi. Samuti olid kõne all kohalike omavalitsuste garanteeritavad laenud, näiteks sihtasutustele, kus õigel kajastamisel võib mõnel omavalitsusel samamoodi tekkida tõsiseid probleeme, et 60% piir ületatakse. Ka kohalike omavalitsuste auditeerimise küsimus oli üleval.
Riigikontrolli aruandest ja tähelepanekutest tooksin välja minu hinnangul võib-olla kaks küllalt olulist asja. Esiteks see, et riigiasutuste allasutustes on raamatupidamise tase ebaühtlane, mis annab – võtke seda kui minu vaba hinnangut – tegelikult küllaltki tugevad argumendid kavandatava ühtse teenusekeskuse loomise poolt. Samuti oli riigikontrolör väga selgelt seda meelt, et suurema tähelepanu alla tuleks võtta kohalike omavalitsuste finantsstabiilsuse jälgimine, ja see on märgilise tähendusega. Sellepärast et Eestis on nii neid omavalitsusi, kes on keerulistel aegadel oma eelarve tasakaaluga väga hästi toime tulnud, kui ka neid, kes suhtuvad eelarve tasakaalu väga üleolevalt ja väga ükskõikselt. Riigikontroll oli seda meelt, et kuna kõikide omavalitsuste tulem läheb avaliku sektori kui terviku tasakaalu arvestusse, siis tuleks võtta nad võimalikult suure tähelepanu alla. Et kui reeglid on, siis peavad kõik nendest reeglitest ka kinni pidama.
Komisjon otsustas esimese lugemise lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. november kell 18. See otsus oli konsensuslik. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Ka teile on küsimusi. Palun, kolleeg Urmas Klaas!

Aitäh, proua esimees! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Tõepoolest, kohalike omavalitsuste finantsvõimekus on ebaühtlane ja me teame, et üsna mitmed kohalikud omavalitsused on oma ebapädevate otsuste tõttu sattunud või sattumas päris raskesse olukorda. Kuidas rahanduskomisjon kavatseb siin tegutseda? Omavalitsusi oma kontrolli kaudu aidata kindlasti, aga kuidas sellist finantsstabiilsust riigis tervikuna paremale järjele aidata?

Aitäh! Paradoksaalsel kombel on nii, et need omavalitsused, kes on avaliku sektori eelarve defitsiidi mõttes kõige suuremaks peavaluks ja kes suhtuvad kõigile seatud reeglite täitmisse kõige ükskõiksemalt, ei ole mitte need, kellel on selle halvema otsa finantsvõimekus, vaid need, kellel tegelikult per capita või ühe elaniku kohta laekub maksutulusid väga hästi. Näiteks on väga palju seltskonnaajakirjanduses olnud juttu sellest, et Viimsi on Eesti kõige rikkam, kõige edukam ja kõige tublim vald. Kui aga reaalselt vaadata Viimsi valla rahandusolukorda, siis jah, tõsi on see, et ühe elaniku kohta laekub seal jooksvalt tulumaksu kõige rohkem, aga teisalt on see vald, ma julgeksin öelda, ilmselgelt ühes kõige raskemas olukorras, kui arvestada tohutut võlakoormat ja kohustuste hulka. Nii et selles mõttes ei ole võib-olla kõige olulisema luubi all mitte need omavalitsused, kes on suhteliselt vaesemad, vaid need, kes on suurema defitsiidi tekitajad ja kes laenukoormusele seatud piiri, mis on teadupärast 60% jooksva eelarve tuludest, üleolevalt ja ükskõikselt suhtuvad. Rahanduskomisjon tegeleb selle teemaga täie tõsidusega ja me oleme otsustanud eeskätt 2010. aasta eelarve kontekstis, aga ka 2009. aasta kontekstis kohtuda nii omavalitsusliitudega kui kõige suuremat defitsiiti põhjustavate omavalitsuste esindajatega. Juttu on olnud kohtumisest konkreetselt Tallinnaga, Viimsi vallaga ja Pärnu linnaga. Võimalik, et nendele kolmele omavalitsusele tuleb lisada ka Narva linn, kus on samuti küllaltki problemaatilised arengud.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Paljuski siin juba kõlas see, mida ma tahtsin ühe osana oma küsimusest küsida, nimelt seda, kes on need konkreetsed omavalitsused, kellel on see protsent väga kõvasti lõhki, kuid kellel on ka see maht nii suur, et avaldab otsest mõju. Aga seda me siin peaaegu juba kuulsime ja me teame, kes need omavalitsused on. Teine pool minu küsimusest: millised on meie seaduste järgi üldse võimalused, et tulude vähenemise tingimustes omavalitsusi, ma ei tea, kuidas on õige öelda, korrale kutsuda või neid mõjutada selles suunas, et nad oma tasakaalu ikkagi saavutaksid?

Aitäh! Kahtlematult on ka Eestis kehtivate seaduste alusel teatud võimalused omavalitsuste finantsstabiilsusele tähelepanu juhtida. Kuid ma olen seda meelt, et on praktiline, kui Riigikogu need kriteeriumid tõsiselt üle vaatab. Mitte et kriteeriume väga palju karmimaks teha, vaid eeskätt just selles valguses, et kui keegi ikkagi kehtivate reeglite vastu teadlikult ja tahtlikult eksib, siis oleks ka riigil mehhanismid, et selliste tahtlike eksimuste eest karistada, nendele väga selgelt tähelepanu juhtida. Sest need eksimused ei puuduta mitte ainult konkreetset omavalitsust, vaid puudutavad avaliku sektori tasakaalu tervikuna. Täiesti julgelt võib öelda, et kui mõned suured ja rikkad omavalitsused lähevad oma eelarvega väga suurde miinusesse, siis muu Eesti peab selle võrra rohkem kärpima. Ja paraku paradoksaalselt on see muu Eesti tihti palju vaesem. See on koht, kus mõned omavalitsused minu meelest teevad muule Eestile liiga, ja sellele peab Vabariigi Valitsusel või Riigikogul olema selge võimalus reageerida. Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seadus on rahanduskomisjoni menetluses ja mul oleks väga hea meel, kui meil oleks võimalik sellega edasi minna, pidades eeskätt silmas just seda vaatenurka, et kui ikkagi tahtlikult ja teadlikult kehtivate reeglite vastu eksitakse, siis ei peaks see olema lubatav ja sellised omavalitsused ei peaks sellest ilma sanktsioonideta pääsema.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Kui nüüd lihtsaid sõnu kasutada, siis sellesama Riigikogu koosseisu, kuid eelmise kliki ajast on meil siin üks seaduseelnõu, mis peaks kohalike omavalitsuste rahaasju korraldama. Tänase kahe võimuerakonna tungival soovil tolle arutelu pärast esimest lugemist siin lõppes. Mis sellest eelnõust on edasi saanud, kas see jääbki tolmuma rahanduskomisjoni riiulitele või me tegeleme sellega edasi?

Aitäh! Hea küsija teab päris hästi, et kui seda eelnõu algatati ja Riigikogus arutati, siis mina kuulusin veel sotsiaalkomisjoni ja tegelesin hoopis teiste küsimustega. Aga minu isiklik seisukoht on, et me võiksime selle eelnõuga edasi minna. Mul oleks väga hea meel, kui me ei leiaks mitte ainult valitsuskoalitsioonis, vaid Riigikogus tervikuna võimalikult laia toetuse, et seda eelnõu edasi menetleda.

Palun, kolleeg Mari-Ann Kelam!

Suur tänu, proua eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mind huvitab, miks te olete viimasel ajal väga tihti võtnud oma märklauaks minu koduvalla? Meil on muidugi laenudega probleeme, aga sellel on mitu põhjust. Osa neist laenudest on väga positiivsed, meil on väga palju lapsi, nii et meil on vaja väga palju koolimaju ehitada ja neid ei ehita inimene oma jooksvatest rahasummadest. Teine asi on muidugi, et laenukoormuse arvestamise meetodit muudeti, ja see tekitaski meile probleemi. Minu küsimus on: kas te tõesti arvate, et Viimsi valla eelarve võib nüüd terve riigieelarve uppi ajada?

Aitäh! Aus vastus on, et Viimsi mõju on tõepoolest suur. Defitsiidi suurusjärk on, ma peast ütlen, 120-130 miljoni krooni vahel aastas ja see on ka riigi numbreid vaadates täiesti arvestatav mõju. Ma räägin käesoleva aasta prognoositavast eelarve defitsiidist. Viimsi puhul on minu hinnangul kõige suurem probleem hoopis see, et kui me räägime, et kõikidele omavalitsustele ja muuseas ka riigile kehtib Euroopa Liidus analoogne võlapiir, mis on omavalitsustel Eestis 60% jooksva eelarveaasta tuludest, siis Viimsi on selle ületanud vähemalt kahekordselt. See piir ei ole seatud juhuslikult või selleks, et kedagi ahistada, vaid see piir on selleks, et tagada kõikide kohalike omavalitsuste rahanduse jätkusuutlikkus. Üldse mitte ei arvustata seda, mis otstarbeks üks või teine omavalitsus laenu võtab. Absoluutselt kõik peavad jälgima, et see laenukoorem ei ületaks mõistlikkuse piiri. Kui me oleme Eestis seaduse tasemel leppinud kokku, et mõistlik piir on 60% jooksva eelarveaasta tuludest, siis selle kahekordne ületamine on minu meelest väga ränk eelarvedistsipliini rikkumine, ja ma ei saa öelda, et Viimsi on seda teinud mitteteadlikult. Tõsi, kõige rohkem kasvas võlakoorem mitte praeguse, vaid eelmise vallavanema võimuloleku ajal, aga siin ei ole eesmärk mitte kedagi personaalselt süüdistada. Oluline on, et riik jälgiks ka seda, et ükski kohalik omavalitsus ei sattuks täielikesse raskustesse. Kui praegu on lastel võib-olla selles lasteaias isegi tore käia, siis needsamad lapsed ise peavad selle investeeringu väga suure kuhjaga kahjuks kinni maksma. See on karm paratamatus.

Palun, kolleeg Mari-Ann Kelam, teine küsimus!

Suur aitäh! Ma muidugi olen nõus, et finantsdistsipliin peab olema ja riik peab vaatama, mis riigis juhtub. Aga meie olukord Viimsis on tõesti teistmoodi. Neid piirmäärasid ja arvestusaluseid muudeti tagantjärele, kui laenud olid juba tükk aega tagasi võetud. Lapsi tuleb juurde, Viimsis sünnib iga päev üks laps. Kui terves Eestis oleks sama olukord, ma arvan, et siis meil ei olekski iibeprobleeme ega oleks probleeme meie rahva püsimisega. Kas te arvate, et need lapsed tuleks jätta ilma lasteaiakohata ja koolita, või mis oleks teie soovitus selles valdkonnas? Me oleme proovinud seda probleemi väga leidlikult lahendada, sest me peame arvestama sellega, et lapsed on olemas, vanemad on olemas ja kohustused on olemas. 

Aitäh! Ma ei tea, kas minu ülesanne siin rahanduskomisjoni esindajana on anda kohalikele omavalitsustele soovitusi. Aga ma võin anda vihje, kus peitub vastus. Vastus peitub selles, et Viimsis ehitatud lasteaed, võttes arvesse laste arvu, on mitu korda kallim kui mis tahes teine lasteaed Eestis. Seda, mida Viimsi lasteaed maksumaksjale maksma läheb, on avalikkus minu teada veel liiga vähe käsitlenud, sellepärast et see summa on kolossaalne. Olles Riigi Kinnisvara AS-i nõukogu esimehena puutunud kokku väga mitmete koolide ja lasteaedade ehitusega, teades, kui palju koolide-lasteaedade ehitus maksab, julgen ma küll öelda, et mingil põhjusel, ma ei tea, miks, maksab Viimsi lasteaed mitmeid kordi rohkem, kui võiks sellise lasteaia eest maksta.
Mis puudutab demograafiat, siis tõsi, Viimsis on lapsi juurde tulnud ja see on kahtlemata väga positiivne trend, aga samasuguseid arenguid on mitmel pool Eestis, Tallinnas on iive samuti positiivne. Tõsi, Tallinn ei saa ka lastehoiuteenuse osutamisega hakkama ja Tallinnal on analoogsed probleemid, aga on ka selliseid omavalitsusi, kus iive on küll positiivne, aga finantsdistsipliin on kontrolli all. Ükski selline asi ei õigusta seda, et kõigi kehtivate reeglite vastu üheselt ja jämedalt eksitakse.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 577 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 5. novembri kell 18. Eelnõu 577 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjana kõnepulti uuesti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! 2008. aastal hindas Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete süsteemi Euroopa Nõukogu eksperdikomitee Moneyval, kelle koostatud hindamisraport andis Eesti süsteemile küllaltki kõrgeid hindeid. Siiski leiti, et mõningates küsimustes tuleks Eesti õigusakte veel parandada ja täpsustada, et oleks tagatud vastavus kõikidele rahvusvahelistele standarditele. Selles raportis sisalduvate ettepanekute täitmiseks ongi käesolev eelnõu koostatud. Eestit ootab 2009. aasta detsembris ees järelhindamine, mille puhul peame andma aru raporti soovituste täitmise kohta.
Eelnõuga täpsustatakse seaduses kasutatavaid mõisteid, kohustatud subjektide kohustusi hooldusmeetmete kohaldamisel, teatamiskohustuste täitmisel ning rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimisel. Täiendatakse ka rahapesu andmebüroo, Finantsinspektsiooni ja majandustegevuse registri volitatud töötaja pädevust reguleerivaid sätteid ning vastutust mõningate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete rikkumise eest.
Lisaks täpsustatakse käesoleva eelnõuga hasartmängumaksu seadust, mis puudutab ebaseaduslike sidevahendite vahendusel korraldatavatele hasartmängudele tehniliste vahenditega juurdepääsu piiramist ning selliste mängudega seotud kontodele tehtavate maksete piiramist pankade poolt. Sisuliselt on vastav regulatsioon juba kehtivas seaduses olemas, kuid õiguskindluse tagamiseks on eelnõus protseduuriliste toimingute tehnilised nõuded täpsemalt lahti kirjutatud.
Rahapesu ja terrorismi rahastamine on rahvusvahelised probleemid. Eesti jaoks on Moneyvali hindamise edukas lõpetamine väga oluline. Meile antavatest hinnangutest lähtuvad meie partnerid ja investorid välisriikides ja meile olulised rahvusvahelised organisatsioonid, nagu näiteks IMF. Positiivsed hinnangud rahvusvahelistelt organisatsioonidelt aitavad ühtlasi kaasa Eesti finantskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurenemisele ning reputatsioonile üleüldiselt ning selle kaudu püsivale majandusarengule. Tänan!

Suur tänu, härra rahandusminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Järgmisena palun ettekandjaks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Lugupeetud ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 20. oktoobri istungil. Komisjoni istungil tutvustas eelnõu algataja esindajana Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa. Eelnõu sisu käis rahandusminister küll üle, aga kordaksin veel komisjoni hinnangul olulisemaid punkte.
Eelnõuga muudetakse, esiteks, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, viies süsteemi kooskõlla rahvusvaheliste standarditega. Teiseks muudetakse ehitusseadust, kinnistusraamatuseadust, kindlustustegevuse seadust, krediidiasutuste seadust ja väärtpaberituru seadust, mis on vajalikud selle pika nimega seaduse rakendamiseks, hasartmänguseadust, millega täpsustatakse makseteenuse ja internetiteenuse pakkujate kohustusi.
Komisjon otsustas esimese lugemise lõpetada, määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, st 11. november kell 18. Selle otsuse poolt oli 9 komisjoni liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 11. november kell 18. Seaduseelnõu 589  esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse eelnõuga tõstetakse alates järgmise aasta 1. jaanuarist alkoholiaktsiisi 10% ning alates 2011. aasta 1. jaanuarist tubakaaktsiisi 20%. Aktsiisidel ei ole kunagi ainult fiskaalne eesmärk. Tegemist on maksudega, mis peavad piirama ka kaupade tarbimist ja vähendama nende kahjulikku kõrvaltoimet. Sellel tõstmisel on siiski tugev eelarveline põhjus: vaja on leevendada riigieelarve puudujääki, milleks tarbimismaksud on majanduse seisukohalt võrdlemisi ohutu meede. See on valik, mille on viimasel ajal teinud enamik makse tõstma sunnitud riike, nagu tõdes äsja näiteks KPMG uuring. Samasugust suunda soovitas meile äsja ka näiteks IMF.
Aktsiisimäära tõstmise tulemusena tõuseb 80-kroonise pooleliitrise 40-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega viina hind 5 krooni võrra, mis on ligikaudu 6%. Pooleliitrise 5-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega õlle hind tõuseb ligikaudu 2% ning vein kallineb ligikaudu 1%. Aktsiisi osatähtsus viina 80-kroonises hinnas moodustab 50,5%, õlle 12-kroonises hinnas 16% ning veini 70-kroonises hinnas 10,4%. Riigieelarve 2010. aasta laekumiseks alkoholiaktsiisist planeeritakse 2,3 miljardit krooni, millest 150 miljonit krooni laekub alkoholi aktsiisimäära tõstmisest 10% võrra. Selle aktsiisimäära tõstmise mõju inflatsioonile on arvestuste kohaselt ca 0,23%.
Sigarettide aktsiisimäära tõstmise tulemusena 2011. aastal kasvab 32-kroonise sigaretipaki hind ligikaudu 39,5 kroonile. Aktsiisisumma moodustab 66% sigarettide hinnast. Sigarettidelt minimaalselt makstav aktsiisisumma suureneb 4 krooni pakilt. Sigarite ja sigarillode aktsiis tõuseb poole krooni võrra ühe sigarillo või sigari kohta. Suitsetamistubaka aktsiisimäära tõsteti ligikaudu 75% ja see aktsiisimäär moodustaks 2/3 sigarettide aktsiisimäärast. Euroopa Liidus arutatakse nimetatud osakaalu rakendamist suitsetamistubaka aktsiisi alammäärale, et maksustada sigarette ja suitsetamistubakat võrdsemalt ja välistada suitsetamistubaka kui odavama toote eelistamist sigarettidele.
Tubakaaktsiisi tõstmine 1. jaanuarist 2011 mõjutab olulisel määral 2010. aasta eelarve tulusid seoses eeldatava varude soetamisega eelnevatel kuudel. Sõltuvalt varude mahust võib eelarveline mõju ulatuda 500–600 miljoni kroonini. Tubakatoodete aktsiisimäära tõstmise mõju inflatsioonile on umbes 0,55%. Tänan!

Suur tänu, härra rahandusminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun nüüd jällegi kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 20. oktoobril. Eelnõu tutvustasid ja küsimustele vastasid Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ja peaspetsialist Heidi Vessel. Komisjon on seda teemat väga tõsiselt arutanud varemgi ja arutab aktsiisipoliitikat üldisemalt ka tulevikus. Meil on juba olnud kohtumine tubakatootjate esindajatega, kellega oli arutelu teemaks eeskätt võitlus salakaubandusega. Selle kohtumise juures viibisid ka maksuameti juhtkonna esindajad. Samuti on meil ülejärgmisel nädalal kavas kohtuda alkoholitootjate esindajatega, nii õlletootjate, viinatootjate kui tõenäoliselt ka veini maaletoojatega, et ühiselt arutada selle seaduse ja laiemalt aktsiisipoliitika mõju ja võimalikke nüansse.
Komisjonis tõusetusid selle konkreetse eelnõu arutelu käigus eeskätt järgmised küsimused. Kõigepealt mõju inflatsioonile, mis alkoholiaktsiisil on Rahandusministeeriumi hiljem järele saadetud andmetel ca 0,23% ja tubakaaktsiisil ca 0,55%. Teiseks, alkoholiaktsiisi tõusust planeeritud 150 miljonit lisatulu on kajastatud 2010. aasta eelarves ehk antud juhul on tegemist eelarvega kaasneva seadusega. Kolmandaks küsiti selle kohta, kas valitsus on arutanud eelnõu muudatuste, algatajapoolsete muudatuste esitamist, ja jutuks oli just elektriaktsiisi tõstmine. Vastus oli, et ei, valitsus ei ole arutanud, kas teha veel täiendav ettepanek elektriaktsiisi tõstmiseks – ma juhin tähelepanu, tegemist on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusega. Neljandaks, väga teravalt oli teemaks ka nn troinoi tarbimise ja maksustamise probleem. Eesti ühiskonnas ei ole saladus, et teatud liiki kosmeetikatooteid, mis sisaldavad hulgaliselt alkoholi ja on väga soodsa hinnaga, turustatakse argumendiga, et nendel on üks või teine maitse. Komisjoni liikmete hinnangul ei ole see kohane ja võiks kaaluda nende toodete aktsiisiga maksustamist. Tõsi, siin tuleb väga põhjalikult analüüsida, mida see täpsemalt tähendaks. Kui asuda kogu kosmeetikat aktsiisiga maksustama, siis võib see tuua endaga kaasa ebamõistlikke haldamiskulusid maksuhaldurile ehk Maksu- ja Tolliametile. Samuti ei oleks sel mingit majanduslikku tähtsust, ütleme siis, tavaparfümeeria või kallima parfümeeria puhul, kus aktsiisimäär toote hinnast oleks küllalt tagasihoidlik, samas maksu haldamisega seotud kulud küllalt suured. Selle teema vastu on huvi tundnud ka mitmed Riigikogu liikmed, kes ei kuulu rahanduskomisjoni, ja mul on plaanis nende inimeste osavõtul ning koostöös Maksu- ja Tolliameti ning Rahandusministeeriumiga korraldada veel eraldi nõupidamised, et arutada, kuidas siis ikkagi selliste odekolonnide puhul käituda. See on minu hinnangul ka üsna oluline märgiline sõnum.
Loomulikult arutasime komisjonis aktsiisitõusu mõju salaturule ja komisjoni liikmed küsisid, kas kanget õlut võiks maksustada kõrgemalt. Praegu on õlu maksustatud kas siis alkoholi mahuprotsendi või algvirde tiheduse protsendi järgi ja kangema õlle aktsiis on ka samas proportsioonis kõrgem. Komisjoni liikmed tundsid huvi, kas oleks võimalik seda progresseeruvalt kõrgemalt maksustada. Saime  Rahandusministeeriumi esindajatelt vastuse, et seda ei luba Euroopa Liidu reeglid, ehk siis õlle aktsiisimäär peab olema kas alkoholisisalduse või algvirde tiheduse järgi ja mingit progresseeruvat maksustamist ei saa kõne alla võtta.
Komisjon otsustas häältega poolt 9, vastu 1 ja erapooletuid 1 teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda s.a 28. oktoobril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks s.a 11. november kell 18. Juhtivkomisjoni ettekandjaks määrati Taavi Rõivas. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Teile on küsimus. Palun, kolleeg Kaia Iva!

Aitäh! Austatud ettekandja! Aktsiiside puhul räägitakse ikka sellest, et üldiselt on hea, kui nad on suhteliselt ühtlased, kuid spetsialistid rõhutavad alkoholiaktsiisi puhul alati ka  alcopop'ide aktsiisistamist ja küsimuse all on see, kas neid oleks otstarbekas kõrgema aktsiisimääraga maksustada. Tegemist on noorte jaoks siiski pigem staatusejookidega ja nn trendijookidega ning selles osas ilmselt ei ole karta ka salaturgu, kuna siin on tähtis just see staatuse küsimus, pakendi välimus ja kõik muu selline. Kas see teema oli ka jutuks?

Aitäh! Eraldi alcopop'idest me konkreetsel komisjoni istungil ei rääkinud, aga varem on see teema küll tõusetunud. Tõsi on see, et kui võrrelda sarnase mahuprotsendiga alkoholiga, näiteks õllega, siis on alcopop'id juba praegu kõrgemalt maksustatud. Samas, kui me vaatame aktsiisipoliitika üldist dünaamikat, siis mis seal salata, 2008. aastast alates on alkoholiaktsiisi väga jõuliselt tõstetud. Praegusel juhul on valitsus esitanud eelnõu, kus alkoholi tüübist sõltumata tõstetakse kõigil 2010. aasta 1. jaanuarist aktsiisi 10%, ja komisjon otsustas seda põhimõtet toetada ning alkoholiliigiti mingeid erisusi mitte teha. Ainukeste teemadena oli üleval kange õlle võimalik kõrgemalt maksustamine, mis sai vastuse, et see ei ole Euroopa Liidu reeglite järgi mõeldav, ja teiseks, nagu ma ütlesin, nn  troinoi maksustamine. Viimane puudutab siis kosmeetikatooteid, mis sisaldavad väga suures koguses alkoholi ja on, ütleme, kosmeetikatoote kohta küllalt suures pakendis jne. Teadupärast on Riigikogu ka varem muutnud aktsiisiseadust selliselt, et on täiendavalt alkoholitooteid aktsiisi alla kuuluvaks liigitanud, viimati näiteks need n-ö topsiviinad. Võimalik, et see teema tõusetub meie kohtumisel alkoholitootjatega. Aga siiani ei ole komisjon otsustanud muudatusi teha ja maksutõusu erinevalt käsitleda.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 11. november kell 18. Seaduseelnõu 585 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun veel kord kõnepulti lugupeetud rahandusministri Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Teie ees olev tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on seotud 2010. aasta riigieelarvega. See tagab riigieelarvesse praeguses keerulises majandusolukorras olulisi täiendavaid vahendeid. Eelnõu näeb tulumaksu osas ette praeguse olukorra säilitamise ka järgmisel aastal. Jutt on siis maksuvaba tulu määrast ja ka esimese lapse maksuvabastusest. Maksumäär fikseeritakse 21%-le ning maksuvaba tulu 27 000 kroonile. Samuti tunnistatakse kehtetuks seaduse säte, mis oleks järgmisest aastast toonud täiendava maksuvaba tulu ka ühe lapse kasvatamise korral. Nii nagu praegugi, saab seda võimalust kasutada alates teisest lapsest. Maksumäära külmutamine tähendab riigieelarvele 720 miljonit lisakrooni 2010. ning 1,3 miljardit 2011. aastal. Maksuvaba tulu külmutamine omakorda jätab eelarvesse 2010. aastal 340 miljonit ning 2011. aastal 670 miljonit krooni. Esimese lapse puhul maksuvaba tulu mahaarvamise ärajätmine säästab riigile 2011. aastal 780 miljonit krooni. Tänan!

Suur tänu, härra rahandusminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun nüüd kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 20. oktoobril. Eelnõu algataja esindajana osalesid komisjoni istungil Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja nõunik Elo Haugas. Samal päeval, vahetult pärast seda punkti oli rahanduskomisjonis arutusel ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse samade paragrahvide ehk siis § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu, mis kannab Riigikogu menetluses numbrit 553 ja on oma eesmärgilt sarnane Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõuga, millest me siin täna räägime. Eelnõu 553 on teadupärast täiskogu ees homme.
Rahanduskomisjon arutas võimalust need kaks eelnõu pärast esimest lugemist ühendada. Hääletustulemusega poolt 7 ja erapooletuid 3 otsustas komisjon teha Riigikogule ettepaneku eelnõu 586 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 9. november kell 18.
Juhin tähelepanu veel ühele asjaolule, mis puudutab pigem seda homme täiskogu ees olevat eelnõu. Eelnõu sisus see ei kajastu, küll on aga seletuskirjas eelnõu sisuga vastuolus olev väide, mis ütleb, et Eestis minnakse üle astmelisele tulumaksule. See on loomulikult suur eksitus. Aga see on ennetavalt öeldud homme arutusele tuleva eelnõu kohta, mis on peaaegu identne valitsuse eelnõuga. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 586 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 9. novembri kell 18. Eelnõu 586 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme kolleeg Tarmo Kõutsi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon on tegelnud käesolevas eelnõus lahendusena väljapakutud teemaga juba alates 2008. aasta veebruarist. Riigikaitsekomisjon on selles küsimuses pidanud kirjavahetust ja kohtunud nii Eesti Eruohvitseride Kogu esindajatega kui ka Kaitseministeeriumi esindajatega. Viimased on samuti toetanud riigikaitsekomisjoni soovi leida probleemile lahendus. Siinkohal tutvustan lühidalt arutuse all oleva seaduseelnõu eesmärki ja selle üldpõhimõtet.
Enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel oli kaadrikaitseväelasel õigus valida pensioni arvestamise aluseks temale soodsaim 12 kuu teenistustasu ehk siis pensioni arvutamisel lähtuti kaadrikaitseväelaste kõrgeimast ametikohast. Nagu käesoleva eelnõu esialgse teksti seletuskirjast nähtub, on tekkinud olukord, kus ohvitseride vähesuse tõttu paluti mõnel ohvitseril jätkata tegevteenistust madalamal ametikohal. Need tänased eruväelased olid Eesti kaitsejõudude taasloojad, kellel on märkimisväärseid teeneid riigikaitse ülesehitamisel. Juhin tähelepanu asjaolule, et eelnimetatud ohvitserid lähtusid kehtivast kaitseväeteenistuse seadusest ja õiguspärase ootuse printsiibist, et madalamal ametikohal teenistuse jätkamine ei välista nende õigust saada pensioni oma soodsaima 12 kuu teenistustasu alusel ehk siis enda kõrgeima ametikoha alusel.  2007. aasta 1. jaanuarist jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse muudatuse tulemusena eespool nimetatud tänased eruväelased paraku aga kaotasid õiguse saada oma kõrgeima ametikoha pensioni.
Riigikaitsekomisjoni eesmärk on käesoleva eelnõu alusel taastada õiglus ning käituda nende eruväelaste suhtes õigusriigile kohaselt. Kuna selle seaduseelnõu on algatanud riigikaitsekomisjon, siis Vabariigi Valitsus arutas seda eelnõu oma 16. juuli istungil, kus otsustati eelnõu mitte toetada. Vabariigi Valitsus lähtus asjaolust, et kaadrikaitseväelase viimase viie aasta kõrgeima teenistuskoha nõude kaotamine tooks endaga kaasa eripensioni saajate pensioniõiguste laienemise.
Riigikaitsekomisjon arutas käesolevat eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma s.a 14. septembri ja 20. oktoobri istungil. Valitsuse seisukohast tulenevalt leidis riigikaitsekomisjon, et kaadrikaitseväelase viimase viie aasta kõrgeima ametikoha nõude kaotamine kaitseväeteenistuse seaduses, mis oli riigikaitsekomisjoni algatatud eelnõu esialgses tekstis, ei ole põhjendatud, sest üldjuhul läheb kaadrikaitseväelaste teenistuskäik ehk karjääriredel ülespoole, kõrgema ametikoha suunas. Riigikaitsekomisjon leidis, et vaja oleks täpsustada arutuse all oleva eelnõu esialgset sõnastust, sest kaitseväeteenistuse seadusest viie aasta kõrgeima ametikoha nõude kaotamine laiendaks tõesti tulevikus kaitseväepensioni saajate õigusi.
Eeltoodust lähtuvalt otsustas riigikaitsekomisjon s.a 20. oktoobri istungil jätta eelnõust välja eelnimetatud viimase viie aasta kõrgeima ametikoha nõue ja sõnastada kaitseväeteenistuse seaduse § 197 lõige 2 selliselt, et seda nõuet ei kohaldata nende eruväelaste suhtes, kelle õigus pensionile tekkis enne 2007. aasta 1. jaanuari. Ühtlasi kitsendas riigikaitsekomisjon eelnõu esialgse tekstiga võrreldes isikute ringi eruväelastega, kelle õigus pensionile tekkis enne 2007. aasta 1. jaanuari. Ehk siis tegemist on nende tänaste eruväelastega, kellel paluti pärast pensionilemineku õiguse saamist jätkata tegevteenistust, kuid madalamal ametikohal. Seejuures, nagu ma eespool mainisin, jätkasid need isikud teenistust teadmisega, et neile säilib õigus saada kaitseväepensioni oma kõrgeima ametikoha alusel. Riigikaitsekomisjon peab vajalikuks märkida, et probleem on tegelikkuses laiem. Näiteks välismissioonidel haavata saamise tagajärjel võib kaadrikaitseväelane oma tervise tõttu edaspidi oma riviametikohal ehk karjääriredelil mitte tõusta ja jääda madalamale ametikohale, näiteks logistikaga tegelevale erialaametikohale, või näiteks, kui kaadrikaitseväelane viiakse distsiplinaarkorras madalamale ametikohale oma viimase viie aasta teenistusaja jooksul, siis säilib tal ikkagi viimase viie aasta kõrgeima ametikoha järgse pensioni saamise õigus.
Riigikaitsekomisjon leiab, et Kaitseministeeriumis ettevalmistamisel oleva kaitseväeteenistuste seaduse uues terviktekstis peaks ka nendele asjaoludele tähelepanu pöörama, vähemasti teeb seda riigikaitsekomisjon, kui nimetatud seaduseelnõu Riigikogu menetlusse esitatakse. Riigikaitsekomisjon on seaduseelnõu täiendanud rakendussättega §-s 2, mis on vajalik selleks, et käesolevat seadust ei rakendataks tagasiulatuvalt. Ehk siis pension määratakse eruväelase avalduse alusel alates käesoleva seaduse jõustumisest ja selle arvestamisel ei hüvitata tagasiulatuvalt varasemal perioodil saadud pensioni ja  määratud uue pensioni vahet.
Eeltoodust lähtudes ja tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõikele 1 ning vastavalt riigikaitsekomisjoni 2009. aasta 20. oktoobri istungil konsensusega langetatud otsusele esitas riigikaitsekomisjon eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Riigikaitsekomisjon otsustas 2009. aasta 20. oktoobri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu kuuenda töönädala päevakorda kolmapäeval, s.a 28. oktoobril. Riigikaitsekomisjoni kui algataja-juhtivkomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon 20. oktoobri istungil teha Riigikogule ettepanek käesoleva seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele s.a 11. november kell 18. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Tarmo Kõuts! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 11. november kell 18. Seaduseelnõu 545 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandjaks palun majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Proua Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Palume toetada seda lennundusseaduse muudatust, mis puudutab kahe Euroopa Liidu regulatsiooni ülevõtmist ja reguleerib Kaitseliidu õhusõidukite staatust ehk seda, millise registri alla Kaitseliidu õhusõidukid kuuluvad. Infoks niipalju, et Kaitseliidule kuulub praeguse seisuga kaks õhusõidukit. Euroopa Liidu muudatus on kindlasti positiivne, sest vahepeal on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis muudab lennuettevõtjate hinnakujunduse läbipaistvamaks. See määrus on otsekohalduv, aga siseriiklikus õiguses tuleb määrata pädev ametkond, kelleks siis selle seaduse kohaselt on Tarbijakaitseamet. Sanktsioonid on ette nähtud tarbijakaitseseaduses, juhul kui lennuettevõtja neid nõudeid rikub. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on küsimus. Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Millised need kaks Kaitseliidu käes olevat õhusõidukit konkreetselt on ja kus nad baseeruvad?

Aitäh, härra Kundla! Aga see ei ole ju küsimus, mis puudutaks otseselt seda eelnõu.  See eelnõu tegeleb õhusõidukite registri alluvusega. Millised Kaitseliidu praegused õhusõidukid on, seda ma ei tea, ja kus nad praegu on, ma ka ei tea. Teile lohutuseks: ma ei peagi seda teadma. Aga kui ma tahaksin, siis ma saaksin teada. Need lennukid lähevad aga tulevikus kaitseväe õhulennukite registrisse ehk teisisõnu, hakkavad olema selles registris.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Palun nüüd kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Hannes Astoki!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas nimetatud eelnõu 22. oktoobril 2009. aastal. Selgitusi jagas meile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja kt Allan Mäll. Pärast seda, kui me olime komisjonile andnud ülevaate eelnõu menetlusest töörühmas ja nendest väikestest muudatustest, mis me töörühmas olime seaduseelnõusse sisse viinud, otsustas komisjon saata Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks algataja nõusolekul muudetud kujul 28. oktoobril. See otsustati konsensusega. Otsustati teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada – samuti konsensuslik otsus – ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 11. november kell 12, samuti konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 563 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. novembri kell 12. Seaduseelnõu 563 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid Me oleme ammendanud kogu päevakorra. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 18.20.