Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame täiskogu VI istungjärgu neljanda töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Karel Rüütli!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvaliidu fraktsiooni nimel annan üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. See arupärimine puudutab Elering OÜ ostu. Avalikkusele teadaoleva info kohaselt on valitsusel kavas osta riigile kuuluvalt AS‑ilt Eesti Energia selle tütarettevõte Elering OÜ ja kulutada selleks 2,1 miljardit krooni maksumaksja raha. Olukorras, kus riigieelarvet ja kohalike omavalitsuste eelarvet on kärbitud miljardite kroonide võrra, kus rahapuuduse tõttu on oluliselt vähendatud sotsiaaltoetusi ning on suurendatud töötajate ja ettevõtjate maksukoormust, on tegemist järjekordse sammuga riigikassa tühjendamise suunas. Aktsiaseltsi Eesti Energia aktsiad kuuluvad kõik riigile, seega on niisugune kavatsus Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul täiesti põhimõttelage. Meil on peaminister Ansipile kaks küsimust.

Vabandust, hea ettekandja! Austatud kolleegid! Palun saalis olla pisut vaiksemalt!

Mis põhjustel tahab valitsus osta Elering OÜ Eesti Energialt 2,1 miljardi krooni maksumaksja raha eest ega taha kasutada teisi võimalusi? Millised on valitsuse tegelikud kavatsused Eesti Energia börsile viimiseks? Aitäh!

Kolleeg Hannes Rumm, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel üle eelnõu asjaõigusseaduse ja pankrotiseaduse muutmiseks. Meil on selle seadusmuudatusega kaks eesmärki. Esiteks on meil soov korrastada meie pangandusturgu nii, et riskid eluasemelaenu võtja ja eluasemelaenu andja vahel oleksid tulevikus õiglasemalt jagatud. Teiseks soovime aidata inimesi, kes on kriisi tingimustes sattunud olukorda, kus nende kohustused on suuremad kui eraisiku vara ja sissetulekud. Näiteks on pank laenuvõtja kodu maha müünud, aga laenujääk kuulub veel aastakümneid tasumisele. See muudatus puudutab ka neid laenuvõtjaid, kes on võtnud n‑ö kiirlaene ega suuda enam oma rahalisi kohustusi täita. Esimese eesmärgi saavutamiseks soovime me muuta asjaõigusseadust ja teise eesmärgi saavutamiseks pankrotiseadust. Oleme veendunud, et pankrotiseaduses sätestatud võlgadest vabastamise menetlus on ebamõistlik. Meil on isegi vedanud, et võrreldes mõne naabriga on meie olukord päris hea, probleemseid võlgu on Eesti Panga andmetel Eestis ainult 4,2%. Aga on selge, et Eesti peab vigadest õppima. Kui me ei õpi isegi oma valusatest vigadest ja jätkame kehtiva regulatsiooniga, ootab meid varsti ees juba järgmine ränk kriis. Aitäh!

Kolleeg Evelyn Sepp, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Üheksa Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel annan üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Juba mitu aastat on Eesti avalikkust vaevanud küsimus, kuidas on võimalik, et menetluses olevad kriminaalasjad lekivad massiliselt ja üksikasjadeni ajakirjandusse. Ametlikult ei ole keegi süüdi, toimetustes on lihtsalt justkui palju selgeltnägijaid. Samuti on ametis olev justiitsminister Rein Lang sellesse müsteeriumilaadsesse olukorda väga leebelt suhtunud. Keegi ei ole süüdi, kedagi ei ole lekitamise pealt tabatud ja võimalik, et ühelgi juhul pole leket tõsiselt uuritudki. Küll on avalikku arvamust kõnealustes juhtumites selgelt kindlas suunas orienteeritud, valdavalt on ajakirjanduslikult selgeks tehtud, kes on süüdi. Septembris justiitsministrile umbusalduse avaldamise nõude arutelu käigus tunnistas Rein Lang aga puhtsüdamlikult, kuidas prokurörid käivad tema juures menetluses olevate kriminaalasjade kohta üksikasjalikult aru andmas. Minister nimelt informeeris Riigikogu sellest, et ühe menetluses oleva kriminaalasja toimikus pole infokildugi teatud süüdistuse kinnitamiseks. Minister teatas Riigikogule muu hulgas: "Peaprokurör räägib ka sensitiivsetest kriminaalasjadest ministrile. Selles, mida minister tahab kuulda, ei ole mitte midagi imelikku." Teatavasti on aga Eestis seatud sisse järelevalvemenetluse kord prokuratuuri üle ja selle teostajaks ei ole poliitiline figuur, minister. Sisuliselt on kinnitust leidnud fakt, et minister Rein Lang on vähemalt nn viisaskandaali puhul lekitanud, esiteks, riigisaladuse ajakirjanikule ning, teiseks, on korduvalt sekkunud eri kriminaalasjade menetlusse, mida ta ise õigustab ega ole ümber lükanud. Meil on kolm küsimust. Me soovime teada, millistele euroopalikele valitsemistavadele vastab see, et poliitiline minister sekkub kriminaalmenetluse käiku, milliste poliitiliste tavadega on kooskõlas see, et minister, kes lekitab riigisaladuse, jätkab peaministri toel ametis, ning kuidas kavatseb peaminister selles olukorras käituda, kas ministrit on plaanis välja vahetada. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist ja ühe seaduseelnõu. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses esitatud nõuetele, siis edastame arupärimised adressaatidele viivitamatult ja otsustame eelnõu menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreeris ennast täna 83 rahvasaadikut, puudub 18.

Võime asuda tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Robert Antropovi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 530 s.a 1. oktoobri istungil. Tegemist on Riigikogule juba väga tuttava eelnõuga, mille eesmärk on tõhustada lennuohutust ning tõkestada identiteedivargusi.
Tuletan mõned nüansid meelde. Esimese uuendusega muudetakse karistatavaks ka sellised teod, mis praegu karistatavad ei ole, näiteks piloodi laserkiirtega pimestamine, samuti see, kui lapsed mängivad lennukite ruleerimisrajal, loobivad lennukeid kividega jms. Teise täiendusena tuuakse karistusseadustikku identiteedivarguse paragrahv. Karistatavaks muudetakse selline tegu, mille eesmärk on luua teise isikuna esinemise teel teisest isikust teadvalt ebaõige mulje.
Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 30. september kell 18. Ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Komisjon teeb Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu 530 teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on teile küsimusi. Palun, Tõnis Kõiv!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Mõnda aega tagasi avastasid heasoovijad Delfi kommentaariumis kommentaari, kuhu oli e-posti aadressiks märgitud Tonis.Koiv@Riigikogu (.ee oli küll lõppu panemata jäänud), mis ei olnud minu kirjutatud. Kas alles selle seaduse vastuvõtmise järel on võimalik astuda samme, et jõuda selle pahatahtliku inimeseni, kes teadvalt vale nime all esinedes või valele nimele viidates kommentaare kirjutab, või saab juba täna midagi ette võtta?

Just see seaduseelnõu annabki võimaluse selline tegu kriminaliseerida. Ma lugesin ette: karistatavaks muudetakse selline tegu, mille eesmärk on luua teise isikuna esinemise teel teisest isikust teadvalt vale mulje. Nii et kui pannakse üles sinu isikuandmed, avaldatakse sinu pilt, avatakse sinu nimel mingi konto või esinetakse sinu nimel, siis selle eelnõu seadusena vastuvõtmise korral muutub see karistatavaks.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, hea ettekandja! Head kolleegid! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kui läbirääkimiste soovi ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta laekunud ei ole. Seaduseelnõu 530 teine lugemine on lõppenud.
Head kolleegid! Ka tänane istung on lõppenud. Soovin teile töökat aega komisjonides!

Istungi lõpp kell 10.10.