Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kolmanda töönädala kolmapäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Meil on arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Küsimus on seotud piiri ületamisega suurte veokite poolt. Juunikuus lubas härra minister korra majja luua ja võttis sellega vastutuse enda peale. Aga probleem püsib siiamaani. Sellega seoses on meil eri valdkondadest seitse küsimust, millele kirjutasid alla kaheksa Riigikogu liiget. Aitäh!

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! 21. septembri Äripäeva artiklis teatas Maa-amet, et näeb suurt vaeva, et teenida sellel aastal Keskkonnaministeeriumile maa müügist enam kui 700 miljonit krooni. Selleks müüakse kirjaliku enampakkumise teel  20 000 hektarit reformimata metsamaad, eelistades seejuures kodumaist kapitali. Tolle enampakkumise korraldusliku poolega seoses tekkis terve rida küsitavusi, sest Maa-amet kuulutas välja riigihanke oksjonikeskkonna loomiseks ja hiljem tühistas selle. Praegu toimibki endine süsteem, mille järgi oksjonid viiakse läbi kirjalikul enampakkumisel, mis ei ole kuigi efektiivne. Ka keskkonnaminister ise tunnistab, et internetis toimuvatel oksjonitel kujuneks ehk kõrgem hind. Seetõttu on meil  keskkonnaministrile viis küsimust. Miks jäi vana süsteem jõusse ja miks ei korraldanud Maa-amet nurjumise korral uut riigihanget, et siiski viia see maamüük läbi võimalikult progressiivselt ja riigile kasulikult?

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Härra peaminister! Tulin siia üle andma kirjalikku nõuet umbusalduse avaldamiseks justiitsminister Rein Langile. Sellele on alla kirjutanud 40 Riigikogu liiget. Käesoleva aasta märtsis, kui oli toime pandud Eesti suhtes hooplevaid ja ebasõbralikke küberrünnakuid, lubas üks Vabariigi Valitsuse liige Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil välja anda vahistamismääruse Schengeni viisaruumi piires. Seda üllatavam on, et kui seesama mees sattus asjaolude tõttu ajutiselt siseministri toolile, ei pidanud ta vajalikuks isegi mitte seda, et Eesti kasutab niisuguste terroristidega võitlemiseks sisuliselt ainsat vahendit ehk viisakeeldu Schengeni viisaruumi sisenemiseks. Kui teised riigid meiega selles vallas koostööd teha ei taha, siis muid võimalusi ei ole. Leiame, et siseministri kohustustes olnud Rein Lang kahjustas Eesti riigi huve.

Aitäh! Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Annan üle kirjaliku nõude umbusalduse avaldamiseks välisminister Urmas Paetile. Minister Urmas Paet on andnud nii Sergei Markovi kui Vassili Jakemenko viisakeelu tühistamise kohta äärmiselt vastuolulisi seletusi. Nii väitis ta algul rahvusringhäälingu uudistes, et surve viisakeelu tühistamiseks tuli Euroopa Komisjonist. Hiljem, kui Euroopa Komisjon sellise surve võimalikkuse välistas, hakkas välisminister oma ütlusi muutma ning täna kinnitab koguni, et täiesti vale on tõlgendus, nagu ta oleks lähtunud surveavaldusest Eestile või näpuga näitamisest. Sellest tegi Eesti ajakirjandus täiesti põhjendatud ja õige järelduse, et minister Paet on avalikkusele valetanud ja vassinud. Välisminister Paet on sunnitud tõtt tunnistama üksnes ümberlükkamatute faktide survel. Avalikkuse eksitamine ja valetamine välisministri poolt on täiesti lubamatu, selline minister on kaotanud usalduse ega tohiks valitsusliikme ametis jätkata.

Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu; teiseks, tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse eelnõu ja kolmandaks, 2010. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Kõikide nende seaduseelnõude menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi.

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kolm eelnõu, kaks arupärimist ja kaks kirjalikku nõuet. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra nõuetele, siis edastan need adressaadile otsekohe. Ka kirjalikud nõuded menetleme vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Lugupeetud kolleegid! Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §‑le 155, soovib peaminister esineda poliitilise avaldusega. Ma palun Riigikogu kõnetooli peaminister Andrus Ansipi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Möödas on pisut rohkem kui aasta ülemaailmse majanduskriisi algusest. Nii maailma suurimad kui väikseimad on saanud tunda finantssüsteemi raputusi. Need turbulentsid on sundinud Eesti valitsust ja Riigikogu sel aastal tegema kaks negatiivset eelarvet. Vaja on olnud kiireid otsuseid ja tuleb tunnistada, et ka valusaid. Oleme suutnud valitsussektori tasakaalupositsiooni parandada ainuüksi sel aastal 19 miljardi krooni ulatuses. Oluline on olnud kiire reageerimine, Eesti on seda suutnud. Kui aasta tagasi ütlesid mitmed analüütikud, et prognoosida pole mõtet, sest nähtavus on null, siis nüüd on ilm selginemas. Ootused ja hinnangud on muutunud optimistlikumaks, levib arvamus, et jalad on põhjas.
Sellesama tõdemusega kirjeldas Mart Laar riigieelarve seisu ka täpselt kümme aastat tagasi siin Riigikogu kõnepuldis esinedes. Toona järgnes sellele kümneprotsendiline majanduskasv. Praegused partnerid Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond olid ka toona koos koalitsioonis. Nagu siis, ei valinud Vabariigi Valitsus ka praeguses kriisis eelarvepoliitika lõdvendamise teed, vaid on järginud ranget eelarvepoliitikat. Range eelarvepoliitika on meid kriisis hästi aidanud. Paljude Euroopa riikide jooksva aasta eelarve defitsiit on suurem kui kogu Eesti valitsussektori võlakoormus, mis on kõige väiksem Euroopa Liidus. Ja nii saab see olema ka 2010. aastal. Eesti valitsussektori reservides on üle 20 miljardi krooni ning Eesti valitsussektori defitsiit on üks Euroopa Liidu kõige pisemaid. Jooksva konto suur defitsiit on asendunud ülejäägiga. Eesti on üks väheseid riike Euroopa Liidus, kus valitsus pole pidanud praeguses ülemaailmses finantskriisis kulutama pangandussektori päästmiseks maksumaksja raha. Need on meie eelised, mis annavad alust loota, et me väljume majanduskriisist tugevana.
Hetk tagasi andis valitsus Riigikogule üle 2010. aasta riigieelarve eelnõu, mis täidab Maastrichti eelarvekriteeriumi nõudeid. See tähendab, et me jätkame ranget eelarvepoliitikat ka olukorras, kus seda suudavad vähesed. Piisab ühe käe sõrmedest, et üles lugeda Euroopa Liidu riigid, kes suudavad hoida eelarve defitsiidi 3% piires. Eesti on üks nendest vähestest. 2010. aasta eelarve kulude tase 89,6 miljardit krooni on võrreldav käesoleva aasta kulutuste mahuga. Riigieelarve tulude maht on 84 miljardit krooni. See tähendab, et Eestil on võimalik täita kõik eurole ülemineku kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aasta jaanuaris.
Kõige väärtuslikum ressurss on mõistus. Selleks et tagada Eesti majanduse konkurentsivõime kaugemas perspektiivis, suurendab valitsus 2010. aastal hariduskulusid. Kasvavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Hariduskulud suurenevad miljardi krooni võrra ehk 11 miljardi kroonini. Valitsus ei kahelnud hetkekski hariduskulutuste jõulises suurendamises. See on parim võimalik investeering. Just kriisiajal luuakse uued innovaatilised tooted, mis toovad edu uuel tõusul.
Vastupidi levitatud hirmujuttudele pensionid 2010. aastal ei vähene. Paraku ka ei suurene. 2005. aastal oli Eesti keskmine vanaduspension 2302 krooni. Alates 2009. aasta aprillist on see suurenenud 4723 kroonini. Pensionid on nelja aastaga kahekordistunud. Kuid tunnistagem, austatud Riigikogu, et nii väikese sissetulekuga on raske toime tulla. Ma ei näe ühtegi põhjust, ei täna ega tulevikus, miks peaks pensione kärpima.
Veel neli aastat tagasi oli Eestis surmasid sündidest rohkem ligikaudu 3000 võrra. Vanemahüvitise ja teiste meetmete toel on 2009. aasta üle väga pika aja esimene, mil on lootust, et iive on Eestis positiivne. Sama loodame ka 2010. aastast ja seepärast on valitsus otsustanud jätta vanemahüvitise kärpimata. Meie noored pered peavad tundma kindlust ja riigi tuge, et sünniks palju lapsi.
Majanduse elavdamiseks oleme otsustanud käivitada sel ja ka tuleval aastal võimalikult suures mahus investeeringuprojekte. 2010. aasta eelarves on investeeringute maht kasvanud 14%, valitsussektoris kavatseme investeerida kokku 13,3 miljardi krooni ulatuses. Investeeringute osatähtsus valitsussektoris on eeldatavasti jälle kõige suurem Euroopa Liidus.
Ka kultuurivaldkonda tulevad järgmisel aastal mahukad eurotoetused, mis annavad võimaluse ellu viia mitu riigile olulist suurprojekti, nagu Eesti Rahva Muuseumi hoone rajamine, meremuuseumi ja ajaloomuuseumi ekspositsiooni ning külastuskeskkonna uuendamine.
Kaitsekulutused kroonides küll vähenevad, kuid võrreldes sisemajanduse kogutoodanguga jääb nende suhtarv praegusele tasemele: need moodustavad 1,86% SKT-st. Riigi julgeolek peab olema prioriteet alati, nii headel kui halbadel aegadel. Meie rahvusvahelised partnerid näevad ja hindavad seda.
Riik on oma kulud hoolega üle vaadanud. Enamiku Euroopa Liidu riikide SKT maht on ülemaailmses kriisis kahanenud aastate 2005 ja 2006 tasemele. Peaaegu sama aja tasemele on langenud ka meie riigi tegevuskulud. Tuleva aasta riigieelarvega oleme jõudnud riigiasutuste tegevuskuludega allapoole 2007. aasta taset. Alates 2008. aastast on riik oma tegevuskulusid vähendanud 2,6 miljardi krooni võrra.
Alates 1. jaanuarist 2010 tõuseb alkoholiaktsiis 10%, tubakaaktsiis tõuseb alates 1. jaanuarist 2011. aastal. Muid täiendavaid maksutõuse eelarve eelnõus kavandatud pole.
Austatud Riigikogu! Ma tänan kõiki riigieelarve koostajaid, ametnikke ja ministreid! Me oleme tänavu olnud pidevas eelarve koostamise protsessis. Usun, et järgmisel aastal pole meil vaja lisaeelarvet koostada. Ent kui olud peaksid muutuma, peaksime endiselt olema valmis kohe ja kohaselt reageerima. Usun, et valitsus andis Riigikogule üle kriisist väljumise eelarve. Loodan, et Riigikogu menetleb seda heas koostöös, riigimehelikult ja konstruktiivselt. Õigeid otsuseid langetades suudame sellest kriisist välja tulla kiiremini ja tugevamana kui nii mõnigi teine. Konservatiivne eelarvepoliitika on loonud selleks head eeldused. Palun teie toetust valitsuse esitatud eelarve eelnõule! Ja veel palun ma teid raskel ajal mitte minna kaasa poliitmänguritega ja mitte avaldada umbusaldust välisminister Urmas Paetile ja justiitsminister Rein Langile. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Kadri Simson Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Prognooside kohaselt jätkub 2010. aastal majanduslangus. Enim on nimetatud prognoosi –2%. See tähendab ka maksutulude kahanemist. Sellele vaatamata andis peaminister just üle riigieelarve, kus plaanitud kulutusi on enam kui tänavune tase pärast teist ja planeeritavat kolmandat negatiivset lisaeelarvet.
Eesti juhtivast majanduslehest Äripäev võis mõni aeg tagasi peatoimetaja veerust lugeda järgmist: "Koalitsiooni salaplaani kohaselt esitatakse küll 30. septembriks Riigikogule järgmise aasta eelarve, aga see pole eelarve, mille järgi hakkab Eesti riik järgmisel aastal elama. Tegelikult käib praegu kahe riigieelarve koostamine, üks on mõeldud esitamiseks avalikkusele valimiste eel, see maalib meile järgmisest aastast ilusa pildi. Kui aga valimised läbi, siis tuleb valitsusliit välja õige eelarvega ning Riigikogule antud eelarve aetakse parandusettepanekutega eurovormi. Siis saab avalikkus ka teada, mis meid tegelikult 2010. aastal ootab." Järgnevalt esitan viis põhjendust, mis näitavad, et täna peaministri esitatud eelarve on mõeldud vaid avalikkusele valimiste eel esitamiseks ja mitte tegelikuks riigielu korraldamiseks 2010. aastal.
Esiteks, riigieelarve tugineb ühel prognoosidest, seejuures sellel prognoosil, mida oma tegelike kulutuste planeerimiseks ei saa kasutada mitmed ministeeriumid ega ka haigekassa. Haigekassa nõukogu 16. septembri koosoleku protokollist võib lugeda järgmist: Urmas Sule küsib minister Hanno Pevkurilt, kas Rahandusministeeriumi konservatiivne prognoos, mis on aluseks haigekassa eelarve koostamisel, on sama mis riigi tervikeelarve koostamisel. Minister Pevkur vastab – see on tsitaat –: "Riigieelarve aluseks olev prognoos on veidi positiivsem." Kui tuua positiivsus välja arvudes, näiteks sotsiaalmaksu kohta käivates arvudes, siis haigekassa peab lähtuma prognoosist, mille kohaselt tuleval aastal sotsiaalmaks kahaneb 6,9%. Täna esitatud riigieelarves on see langus üle kahe korra väiksemaks kirjutatud ehk vaid –3,2%. Olgem ausad, olukorras, kus tööpuudus aina kasvab, on paratamatu, et vähenevad märgatavalt ka sotsiaalmaksu summad. Seega riigieelarvesse on sisse kirjutatud peaministri uskumus, mitte reaalne prognoos.
Teiseks, 8. juunil, päev peale Euroopa Parlamendi valimisi, lisati 2009. aasta teisele negatiivsele eelarvele rida ebameeldivaid ja ebaõiglasi maksutõuse. Seejuures andsid käibemaksu tõusule, mille tõstmist ministrid olid enne korduvalt eitanud, oma toetuse koalitsioonisaadikud ja rohelised. See kõik toimus siin Riigikogus eri lugemiste vaheaegadel, aga päev pärast Euroopa Parlamendi valimisi. Ebameeldivate otsuste tegemine päev pärast valimisi hakkab siin saalis juba praktikaks saama!
Kolmandaks, bluff majanduskasvuga sai kujundlikult alguse aasta aega tagasi. Tuletame meelde. Peaminister tuli siia saali riigieelarvega – aasta tagasi oli see 2009. aasta riigieelarve – ja ta prognoosis, et 2009. aastal on eelarve koostamise aluseks majanduskasv +2,6%. Ta tegi seda olukorras, kus majandus juba langes. Ta tegi seda olukorras, kus polnud ühtegi argumenti, miks peaks aasta 2009 majanduslikus mõttes olema parem, kui oli aasta 2008. Ja ta kinnitas, et eelarve on tasakaalus. Käesoleva dokumendi puhul kordub kõik taas.
Neljandaks, tänane Vabariigi Valitsus ei tea midagi parlamentaarsest demokraatiast. Valitsus on käesoleval aastal eelarvet kaks korda kärpinud Riigikogus, aga kolmas kord tehti seda kabinetivaikuses. Seda vaatamata riigieelarve seadusele, mis tegelikult selgelt sätestab, et riigieelarve muutmiseks, sealhulgas kulude vähendamiseks või kulude otstarbe ja finantseerimistehingute muutmiseks tuleb Vabariigi Valitsusel algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu või riigieelarve eelnõu ja tulla sellega Riigikokku. Seda ei tehtud! Need kärped on toimunud n-ö liigendamise nime all ja parlamendist mööda minnes.
Ja viiendaks, see eelarve on valimiste-eelne eelarve. Siia on juba sisse kirjutatud tulude kasv füüsilise isiku tulumaksu näol 51,2%. Kõlab ju kenasti, kui ei vaata nende arvude taha, kui ei vaata, mis on fassaadi taga. Tegelikult on eelarvesse saadud lisatulu laste arvel, sest põlistatakse selle aasta veebruaris Eesti linnadelt ja valdadelt ära võetud tulumaksu osa. Valitsus võttis tänavu esimese negatiivse lisaeelarvega omavalitsustelt ära 260 miljonit krooni lasteaedadele, 171 miljonit krooni noortespordile ning 21 miljonit krooni noorsootööle. Otsus vähendada omavalitsustele minevat tulumaksuosa nüüd põlistatakse ja järgmine aasta on omavalitsustele kaotsi minevad summad suuremad, sest 2010. aastal kaovad need juba terve aasta jooksul. Tänavu jõustus see otsus 1. aprillil.
Veel näitab see eelarve selgelt valitsuserakondade prioriteetsust laste ees. Ära võetakse tulumaksuvabastus pere esiklapse eest, ära kaob järgmisest aastast igale lapsega perele tulumaksuvabastus, mis ühele perele tähendas ümardatult 5000 krooni aastas. Selle asemel lisatakse väga vähestele, seni 30 000 krooni ehk maksimumi ulatuses emapalka saanud vanematele veel 5000 krooni, aga nüüd enam mitte aastas, vaid kuus.
Nii et prioriteedid on selged, aga eelarve tegelikku nägu me veel ei tea. Tõenäoliselt juhtub selle eelarvega sama, mis on juhtunud eelmiste eelarvetega: neid muudetakse. Praegusel hetkel näeme me ainult seda, et eelarvet üritatakse tasakaalu saada eelkõige nende inimeste arvel, kes on majanduskriisis niigi raskustes, ja et selle eelarvega püütakse teenida ühekordset tulu riigivara ja maa müügiga. Ilmselgelt see eelarve tegelikkusele ei vasta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Austatud peaminister! Eelmisel aastal, kui sai alguse meeldiv traditsioon, et eelarve üleandmisel Riigikogule käib selle juurde ka peaministri poliitiline avaldus, siis ausalt öeldes päris mitmeid n-ö riigieelarve asjaosalisi peaministri avaldus jahmatas. Jahmatas sellega, et peaminister teatas tookord, et ta annab üle tasakaalus eelarve. Hiljem see kadus paari nädala jooksul retoorikast, sellest ei ole rääkinud enam ei peaminister, ükski rahandusminister ega õnneks ka mitte meedia.
Tänase kõne puhul jääb nii valitsusel, Riigikogul kui ka kõigil teistel, kes tunnevad muret avaliku ja ka erasektori tuleviku pärast, üle loota vaid üht. Meil on praegu võimatu öelda, kas majanduslanguse põhi saabus meile teises kvartalis või see saabub nüüd neljandas kvartalis, aga tähtis on, et see on kas saabunud või saabumas, et enam suurt langust ei tule. Selles mõttes on olnud valitsusel – nii jube, kui seda sõnaühendit kasutada ka ei ole – kergem teha raskeid otsuseid, sest tal on veidi selgem pilt, mis hakkab toimuma.
Need muudatused, mis on toimunud retoorikas ja mis ei ole jäänud avalikkuse tähelepanuta – näiteks kas või see, et euro ei ole enam valitsuse eesmärk, vaid et euro on vahend –, need muudatused mina isiklikult kiidan heaks. Ma ei kujutagi ette, et üks valitsus saaks teistmoodi ütelda. Ent kui euro ongi vahend ja mitte enam eesmärk, siis ikkagi tekib küsimus, kas see on ainuke vahend. Ja miks just see on vahend ja miks midagi muud ei ole vahend? Kui me räägime kriisist väljumisest, miks siis näiteks lastetoetused peredele, kus on mõlemad vanemad töötud, ei ole hädavajalik vahend? Kas me oleme totaalselt loobunud kõigist majanduse elavdamise võimalustest, mis on seotud sisetarbimisega?
Mis puutub eelarve tasakaalu, siis vastav protsent SKT-st on nagu iseenesest alla kolme. Kui te selle kroonidesse ümber arvutate, siis saate väga väikese arvu: see on 100 miljonit ja mitte rohkem. Piisab, kui nendest lootustest läheb luhta kas või see, kui palju kohalikud omavalitsused suurenenud eurotoetuste pinnal laenu võtavad. Piisab ka mõnevõrra suuremast tööpuuduse kasvust või sellest, et näiteks meie põhjanaabrid ei toeta nii tugevalt Eesti riigikassat omapoolsete reisidega siia ja kaupade viimisega Soome ehk ostudega meie turult. Selles ongi meie meelest praeguse eelarvepoliitika kõige suurem mure ja see on olnud mure ka varem. Sammud, mis me astume ühekordse müügina, dividendide võtmisega, ei ole jätkusuutlikud. Rääkimata sellest, kuidas need mõjutavad riigiettevõtteid.
Loomulikult on üks eelarve alati dokument, mis põhineb nii lootustel kui teadmistel. Selle eelarve puhul valitsus loodab, et näiteks hoogtöö korras tasakaalu huvides suurendatud tulud – olgu nende taga siis dividendid, müügid või mis iganes maast sooja õhuni välja – loetakse näiteks järgmisel aastal hindamisel jätkusuutlikuks. Loodetakse, et kohalikud omavalitsused ei võta liiga palju laenu, loodetakse, et tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõstmisega ka sissetulekud kasvavad. Loodetakse paljudele muudele asjadele ja tegelikult tõesti vist kõige rohkem sellele, et kohalikud valimised saavad läbi ja siis on võimalik ka eelarvet teha. Mina lisan siia teie lahkel loal juurde veel ühe lootuse: et meil oleks valitsus, kes praegustes oludes teaks rohkem ja loodaks vähem ja et peaministri kõne eelarve üleandmisel ei läheks juba kahe nädala jooksul ka temal endal meelest. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Nüüd palun kõnepulti kolleeg Tarmo Männi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Austatud peaminister! Head külalised ja head kolleegid! Ma alustaksin tõdemusega, et imesid juhtub ka siin saalis, kuid mitte tihti. Ja nimelt: esitatud eelarve eelnõu on seekord koostatud meie teada kõige konservatiivsema prognoosi alusel. Eesti Pank teatavasti jäi oma prognoosi juurde, see oli  –12,3%, Swedbank andis eile prognoosi –13,5% ja, üllatus-üllatus, valitsus tegi eelarve kõige konservatiivsema prognoosi alusel. Kogu aeg on asi olnud ju teistpidi ning me võitlesime opositsioonis selle vastu, et kasutati kõige optimistlikumat varianti sihiga valimislubadused eelarvesse sisse kirjutada. Nüüd on ajad veidi teised. Ja jääb üle ainult uskuda, et varasematest vigadest on õpitud. Aga kas asi nii lihtne ikka on?
Mina rahanduskomisjoni liikmena ei kahtle rahandusministri pädevuses eelarveküsimustes, me oleme koos töötanud pikka aega. Kui ta tegi eelnõu teadlikult kõige konservatiivsema prognoosi alusel, siis ta eelkõige kaitses iseennast. Ta ei korda oma eelkäija vigu, kes laskis ebareaalset prognoosi kasutada. Niisugune lähenemine teatavasti sunnib kärbetele eelarve koostamise faasis, mitte selle täitmise faasis, ning see on täiesti õige ja riigile kasulik hoiak. Ütleme, arukas tegu. Ma ei usu, et rahandusminister seda kiitust minu suust ootab, aga seda ma siiski ütlen. On aga ka teine põhjus: see on nimelt eurounistus, müstiline 3%, mis selleks iseenesest ju sunnib.
Kui me need asjad kokku võtame, siis ma oleksin oma hinnangus aus, kui ütleksin, et tegemist on nii poliitilise arukuse kui ka poliitilise paratamatusega, et eelarve sellisel kujul meie laual on. Ma usun, et tänavu ei kordu see, mis oli möödunud aastal: et esitati septembri lõpus üks variant ja pärast menetlesime teist varianti. Ma ei näe selleks lihtsalt põhjust. Eeldan, et koalitsioonipartnerid on praegu sedavõrd üksmeelsed, et ostetud häältega suudetakse see eelarve saalis vastu võtta. Tõenäoliselt just nii lähebki. Kuigi ka mina olen seda meelt, et valimised on alles ees ja vaevalt me kõiki üllatusi teame.
Küsimuse, millega me täna siin saalis tegeleme – pean silmas viisaprobleemi –, asetan mina nende asjade jadasse, mis pärast 18. oktoobrit arutusel olevatena oleks hoopis teise värvinguga. Kahjuks on nii, et praegused valitsuskoalitsiooni partnerid jagavad ühte valijanišši, ja iga erakond teab, et enne valimisi tuleb püüda eristuda. Aga ma julgen öelda, et kindlasti valimistest tähtsam küsimus on majandus- ja finantskriisist väljatulek. Annaks jumal kõigile poliitikutele siin saalis arukust seada need asjad esikohale ja tegelda ka valimistega, aga mitte üritada neid asju koos lahendada.
Ülemöödunud nädalal tutvustas rahandusminister rahanduskomisjonile eelarve koostamise käiku ja minule jäi küll veendumus, et selleks ajaks oli suudetud puudujääk mahutada 3% piiresse. Küsimus oli vaid ühes: mis saab sellest ühest miljardist, mis tol ajal oli õhus. See on küsimus, mis opositsioonile meeldida ei saagi. Vabariigi Valitsus on otsustanud need erakorralised tulud ja vähendused teha ära Vabariigi Valitsuse korraldusega. See tähendab, et kolmas negatiivne eelarve tehakse valitsuse otsusega ja siia saali ei tule. Meil on valminud kiri õiguskantslerile, et ta selle kohta oma hinnangu annaks. Seda tõsiasja me peame taunima, aga rohkem probleeme tookord rahandusminister seoses eelarvega esile ei toonud.
Järgnenud otsustest sellel rahanduskomisjoni istungil juttu ei olnud. Ma pean eelkõige silmas Telekomi aktsiate müüki, pean silmas seda, mis toimub Eesti Energia ümber, ja pean silmas seda, et tekkis otsus aktsiise tõsta olukorras, kus salaviina ja -tubakaga riik enam võidelda ei suuda. Võiks ju arvata, et Vabariigi Valitsus on kompetentsem ja teab olukorda paremini ning isegi arvab äkki, et selle 14,5% prognoosi sisse euro siiski ei mahu ja nii oli tarvis rakendada täiendavaid abinõusid. Ma ise pean liiga optimistlikuks kinnitusi, et järgmisel aastal kõik nivelleerub ja aastal 2011 majandus hakkab taas kasvama. Annaks jumal, et see on nii, aga ma ei näe sellele erilist tagatist. Riik oleks pidanud selleks eeldused looma – majandustsükkel ei ole ühe päeva küsimus, selle taastamine nõuab väga kaua aega. Aga kärpeid on aina edasi tehtud ja turgutust on vähe olnud. Olen korduvalt kinnitanud ja ütlen ka täna siit kõnetoolist, et ma ei eita euro kiire tuleku vajadust, ainult et keegi meist ei tea, kas majandus selle ikka välja kannab. Tõde on kindlasti kusagil vahepeal.
Ja nüüd riigivara müügist. Telekomi aktsiate müüki ei saa kuidagi riigile kasulikuks pidada. Nagu ma juba mainisin, oli selleks ajaks, kui tuli otsus Telekomi kohta, eelarve juba 3% puudujäägi piiresse mahutatud. Vähemalt väideti seda rahanduskomisjonis. Mul on tunne, et otsustajad ise veenavad ennast alles praegu, et see oli õige otsus. Selle kõige kohal on saladuse loor, mis vajab selgitamist. Täna me ütleme, et 93 krooni aktsia eest oli väga hea tasu. Kui ma aga endise rahandusministri Aivar Sõerdiga vestlesin, siis ütles ta mulle, et aastal 2005 tehti eksperdihinnang, kus oli aktsia hinnaks pandud 135 krooni aktsia eest, ja ta lükkas selle tagasi, väites, et see on riigile kahjulik otsus. Nii et siin on, mille üle mõelda. Samas me peame ju tunnistama, et me katkestame rahavoo riigieelarvesse praeguse seisuga üle 400 miljoni krooni aastas. Kas see on väike raha? Miks seda tehakse, mina ei tea. Asjaga tasub tegelda. Ma olen riigieelarve kontrolli komisjoni liige ja näen, millega Riigikontroll iga päev tegeleb, kui ta auditeerib kohalikke omavalitsusi. See siin oleks üks tõeline küsimus, millega oleks vaja tegelda ja analüüsida, kas need otsused on riigile kasulikud või kahjulikud.
Järgmine asi on Eesti Energia börsile viimine. Peaminister äsja ütles, et seda pole otsustatud, aga üks lapsesuu rääkis ja me teame, kuidas asjad käivad. Asi algas tõesti Eleringi väljaostmisega riigi poolt ja ostes 2,1 miljardi ulatuses dividende, saadi 1,7 miljardit. Siin on väike ebakõla – ma täpselt seda mehhanismi ei tea. Aga tegemist olevat finantstehinguga, millel on seaduslik alus. Ma loodan, et nii see ka on ja et meile kusagilt piiri tagant sellega seotud tagasilööke ei tule. Tegelikult võimaldab Eleringi ostmine, põhivõrkude lahutamine Eesti Energia tootvast osast jätkata hiilivalt seda poliitikat, millega tehti algust aastaid tagasi ja mille vastu koguti 163 000 allkirja. See on küll asi, mida tasub järgida.
Kokkuvõtteks julgen öelda, et vähemusvalitsus teeb praegu otsuseid, milleks ei ole mandaati, küll on olemas seaduslik alus ehk norm. Aga mandaadi oleks saanud siit saalist – nimetan veel kord ostetud otsuseid –, ja oleks tulnud vähemasti rahvaesinduse häälte ülekaal ja nägu olnuks ka nendes asjades puhtam. See on asi, millega leppida ei saa, millega süda lihtsalt ei lepi. Ma tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Tarmo Mänd! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Marek Strandbergi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!

Minul, head kolleegid, pole siin muud rääkida, kui soovitada lugupeetud valitsusel ja koalitsioonil rohkem lugu pidada säärasest lihtsast ja arukast kaasamise mehhanismist, mis kodanikuühiskonnas on väga oluline. Kodanikuühiskond on teema, mis aina rohkem läbib meie poliitilist retoorikat, sõnavõtte ja seisukohavõtte. Ja ütleme ausalt, et mitte ainult need, kes – kuidas nüüd lihtsalt väljendudagi? – kritiseerijate sõnutsi valitsusele saba liputavad, on aeg-ajalt kaasatud mingisuguse eelarveprotsessi läbiviimisse (rohelised on avalikult tembeldatud kahjuks selliseks), vaid ka vähemalt kõik Riigikogus esindatud erakonnad võiksid olla sisulisemalt kaasatud eelarveprotsessi selle ettevalmistamise käigus. Siis oleks veriseid vaidlusi ehk vähem ja arusaamist märksa rohkem. Tänapäevane infotehnoloogia seda võimaldaks, aga paraku ei ole näiteks ka riigi rahaga loodud osalusveebis võimalust näiteks eri ministeeriumide eelarvete plaane näha, et neid saaks hinnata ja arvestada. Sellist kaasamist ei saa muuta sunniviisiliseks, aga see võiks olla valitsuse vabatahtlik akt. Ma olen täiesti veendunud, et kui kodanikuühiskonna niisugust elementi, nagu seda on erakonnad, kaasataks rohkem, oleksid meie eelarvearutelud märksa sisukamad. Eri seisukohad õnnestuks avalikkuse jaoks selgemalt ja eufemismidega katmata kujul välja tuua ning paljudes asjades oleks võimalik ehk ka kokkuleppele jõuda.
Mis aga käesolevasse eelarvesse puutub, siis oleme meiegi seda meelt, et see peaks olema kindlasti tasakaalus. Meil on selle tasakaalustamiseks õnneks väga palju võimalusi tarbimist puudutavate maksude tõstmise ja muu sellise näol. Ka meie loodame, et selle eelarve arutelu Riigikogus muutub sisuliseks ja mida aeg edasi, mida aasta edasi, mida Riigikogu koosseis edasi, seda paremini loodetavasti õpitakse mõistma, et eelarve ei ole ainult mõne erakonna eelarve, vaid kogu ühiskonna ja kogu Eesti eelarve. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun nüüd kõnepulti peaministri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma tänan konstruktiivse kaasamõtlemise eest Marek Strandbergi ja Tarmo Mändi! Ma tänan ka Kadri Simsonit ja Eiki Nestorit selle eest, et nad tulid kõnepulti oma hirme jagama!
Paraku Eiki Nestori ja Kadri Simsoni kõnes ma muud ei tajunud, kui et osa inimesi on paanikas, suures hirmus, võib-olla vaevab neid isegi paranoia. Mida kardetakse? Küsimus on õhus: kuidas see meiega siin Eestis ikkagi niiviisi juhtus, et kriisi kõige sügavamas põhjas on Eesti valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidu kõige pisem? Kuidas meiega sai nii juhtuda?! Kuidas sai meiega niiviisi juhtuda, et Eesti valitsussektori reservid protsendina sisemajanduse kogutoodangust on Euroopa Liidu kõige suuremad: meil on reservides summa, mis teeb 10% sisemajanduse kogutoodangust. Kuidas see meiega nii juhtus?! Kuidas meiega juhtus nii, et Eesti valitsussektori defitsiit on üks Euroopa Liidu kõige pisemaid? Võimatu! See ei tohi nii olla! Sest teatavasti ei tee valitsus meil ju mitte midagi ja peaminister on hoopis roosade prillidega tulnukas.
Ja nüüd, oh õudust: pikka aega Eestit vaevanud suurest jooksva konto defitsiidist on saanud ülejääk! Valitsus on ilma tülideta kokku saanud 2010. aasta eelarve, mis täidab kõiki Maastrichti nõudeid ja suure tõenäosusega liitub Eesti eurotsooniga 1. jaanuaril  2011.
Ma saan aru, et mõnedele võib see olla erakonna poliitiline õudusunenägu, kuid ma palun teid, mõelge Eestile ja toetage valitsuse esitatud eelarve eelnõu. Ei maksa paranoiliselt arvata, et valitsus on nii võimekas, et suudab korraga teha koguni kaht eelarvet. Jah, tänavu me olime pidevas eelarve koostamise protsessis, kuid me olime suutelised tegema üht eelarvet korraga. Kui kahtlustada valitsust selles, et ta teeb korraga mitut eelarvet, siis võib ju keegi kahtlustada ka seda, et kuskil töötab veel üks teine Riigikogu, või veel midagi hullemat.
Eesti omavalitsused on valdavalt olnud väga vastutustundlikud. Valdavalt! Meil on selliseid omavalitsusi, kellel on reservides koguni 70% jooksva aasta eelarve mahust. 70%! Ei ole nii, et kohalikud omavalitsused muudkui mõõdutundetult laenavad. Ei, meie kohalike omavalitsuste reservides on viimase mulle teadaoleva informatsiooni järgi 2,2 miljardit krooni. Ma arvan, et nendest 2,2 miljardist kroonist ja pisikestest omavalitsustest, kes on suutnud reserve koguda, võiksid õppust võtta ka mõned suured kohalikud omavalitsused. Eriti pean ma silmas Tallinna linna, kes võiks piirata oma propagandakulutusi ja mitte kogu aeg rääkida rahvale, et kõiges on süüdi valitsus, kes on laste eest raha ära võtnud. Tunnistagem tõde ja nentigem, et omavalitsused on erinevad ja mõned suured erinevad teistest halvas mõttes väga palju.
Ma ei ole nõus ka sellega, et euro pole valitsuse jaoks enam eesmärk. Loomulikult on euro vahend, kuid euro on valitsuse jaoks ka suur eesmärk ja me töötame selle nimel, et Eesti saaks liituda eurotsooniga 1. jaanuaril 2011. Seda silmas pidades on koostatud järgmise aasta riigieelarve, mida ma teil kõigil palun toetada! Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan läbirääkimised.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; teiseks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni üleeile algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon võttis tagasi loomakaitseseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 507. Eesti Keskerakonna liikmed vormistasid haridus- ja teadusministrile eile esitatud arupärimise ümber kirjalikuks küsimuseks.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.
Alustame tänaste päevakorrapunktide arutelu.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid! Kuna selle seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 89 Riigikogu liiget, puudub 12.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu 483. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme lõpphääletuse juurde. Kuna ka selle seaduse vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 536. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud proua esimees! Head ametikaaslased! Kõnealuse eelnõu kohta pärast esimest lugemist, mis oli mäletatavasti kevadel, muudatusettepanekuid ei laekunud. Küll aga on komisjon ise algatanud seitse muudatusettepanekut, millest tegelikult kõik on tehnilised. Nendest seitsmest ühte ma kommenteerin. See on ettepanek nr 6. SEB‑lt tuli juba esimese lugemise ajal ettepanek, et pikendataks tähtpäeva, mis puudutab aktsionäride ringi määramist.
Komisjon arutas ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidult saabunud kirja, mis sisaldas väga olulist tähelepanekut. Nimelt, praegu kehtib kõikidele sihtasutustele ühesuguselt, ilma igasuguste eranditeta, auditeerimiskohustus. Aga väiksemate sihtasutuste puhul on üpris oluline ka selle rahaline külg, eelkõige auditeerimistasu seisukohalt. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu arvates ei peaks eri asutuste rahalist käivet ja ka tegevust arvestades kõikidel sihtasutustel olema see kohustus ühesugune. Komisjon kuulas selles küsimuses ära ka Justiitsministeeriumi arvamuse. Komisjoni otsus oli selline, et võiks proovida seaduses auditeerimiskohustuse olemust diferentseerida ja teha seda selle arvestusega, et enne 1. jaanuari, mil uus majandusaasta algab ja mil tehakse aruandeid käesoleva aasta kohta, oleks võimalik vastavad muudatused teha, kui leitakse konsensus. Loodetavasti oktoobris tegeleb komisjon selle teemaga põhjalikumalt.
Teise lugemise kohta mul midagi rohkem lisada ei ole, kõik otsused tehti komisjonis konsensuslikult ja konsensuslikult tehti ka otsus teine lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Erik Salumäe! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on seitse muudatusettepanekut. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes – kõik on esitanud õiguskomisjon ja neid on täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu 466 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun kõnepulti ettekandjaks majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud proua Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Teie ees on ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu. Selle eelnõu kandev idee on toetada ettevõtteid eksportimisel ning parandada sellega meie ettevõtete ja kogu Eesti konkurentsivõimet.
Selle eelnõuga me muudame riikliku krediidikindlustuse väljaandmise seniseid põhimõtteid ja tingimusi. Muutused on vajalikud, kuna olemasolev ekspordigarantiide süsteem küll toimib, aga ei täida oma eesmärki. Nimelt, tehingute mahud on liigselt piiratud, eksporti ei ole võimalik garanteerida keskmise pikkusega ja pikemaajaliste garantiidega ning Euroopa Liitu eksportimise korral ei ole ekspordigarantiid lubatud.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kehtiv ekspordi riikliku garanteerimise seadus ja sätestatakse üleminekuaeg, mille kohaselt ühe aasta jooksul pärast seaduse jõustumist korraldab valitsus hetkel ekspordi riiklike garantiide andmist korraldava sihtasutuse ekspordi riiklike garantiide andmisega seotud kohustuste üleandmise kindlustusandjale. Eelnõu kohaselt saab ekspordi riikliku tagatise andjaks sihtasutuse KredEx asemel riigi osalusega ekspordi tagamiseks asutatav krediidikindlustusega tegelev kindlustusandja, mille suhtes kohaldatakse äriseadustikus ja kindlustustegevuse seaduses sätestatut ekspordi riikliku tagamise seadusest tulenevate erisustega.
Krediidikindlustuse andja loomine annab võimaluse pakkuda lisaks riigi poolt tagatavatele teenustele ka teisi tavapäraseid turupõhiseid krediidikindlustusteenuseid. Uus seadus võimaldab senisest efektiivsemalt ja suuremas mahus väljastada nii lühiajalisi kui ka keskmise pikkusega ja pikemaajalisi eksporditagatisi. Ekspordi riiklikul tagamisel hakatakse edaspidi rakendama edasikindlustuse skeemi, kus edasikindlustuse andja on riik. Uues seaduses on oluliselt selgemalt defineeritud riikliku eksporditagatise mõiste võrreldes kehtivas seaduses esitatud ekspordigarantii mõistega. Samuti on selgemalt välja toodud riigi vastutuse rakendumine, tagades vastavuse Euroopa Liidu pangandusalaste direktiividega, mille kohaselt loetakse riiklikuks ehk riskivabaks tagatiseks vaid sellist kohustust, mis on otseselt riigi poolt tagatud. Loodava kindlustusandja suurendatud omakapital ning täiendava edasikindlustusandja deposiidi loomine võimaldavad sätestada seaduse tasandil samaaegselt kehtivate eksporditagatiste piirmääraks kolm miljardit krooni senise ühe miljardi krooni asemel.
Veel mõned olulisemad momendid. Esiteks, seadusega nähakse riiklikust eksporditagatisest tulenevate võimalike nõuete riigieelarvele tekkiva otsese mõju maandamiseks uue mehhanismina ette edasikindlustusandja deposiidi loomine kindlustusandja juures, kuhu riik eraldab vahendeid. Oleme planeerinud selleks 200 miljoni krooni eraldamise Euroopa Regionaalarengu Fondist. Deposiiti kantakse edaspidi proportsionaalne osa riigi poolt edasikindlustatavate riskide kindlustuspreemiast, samuti deposiidivahendite investeerimisest saadav tulu. Muudatuste kohaselt on edaspidi riiklike tagatiste staatust omavate eksporditagatiste puhul edasikindlustuse andja riik. Kui riik ja kindlustusandja ei ole edasikindlustuslepingus kokku leppinud teisiti, siis arvestatakse eksporditagatisega seotud kindlustuslepingust tuleneva tagamise kohustuse võtmisel tagatisevõtja potentsiaalne nõue 50% ulatuses tagatuks kindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste ja omavahendite arvel, kuid mitte suuremas ulatuses kui 10% kindlustusandja omavahenditest.
Teiseks, seaduses oleme paremini defineerinud riigi vastutuse võimalike kahjude hüvitamisel. Kehtiva seaduse kohaselt saab riigi vastu nõudeid esitada üksnes juhul, kui sihtasutusel ei jätku kohustuste täitmiseks ekspordi garanteerimise sihtfondi tehnilistest eraldistest ja omavahenditest. Seejuures jääb kehtivas seaduses selgusetuks, kellel tekib nõudeõigus riigi vastu. Samuti on ebamäärane riigi vastutuse õiguslik alus. Eelnõus on kahju hüvitamise mehhanism ja riiklik vastutus selgemini defineeritud.
Kolmandaks, ekspordigarantiide asemel kasutatakse edaspidi eksporditagatiste mõistet. Seni kasutati ekspordi riikliku garanteerimise seaduses riigi vastutuse rakendamise instrumendina terminit "garantii", see aga ei vasta selle tegelikule õiguslikule tähendusele. Sellest tulenevalt kasutatakse eelnõus riigi vastutuse rakendamise instrumendina läbivalt mõistet "tagatis". See terminoloogiline erinevus kajastub ka kehtiva seaduse ning menetletava eelnõu pealkirjas. Sarnane lähenemine ja terminoloogia on kasutusel ka ettevõtlus‑ ja elamumajanduslaenude tagamisel.
Neljandaks, moodustuvale kindlustusandjale laieneb kindlustustegevuse seadus. Ekspordi riiklikule tagamisele laieneb kindlustustegevuse seadus, arvestades ekspordi riikliku tagamise seaduse erisusi. Selline lähenemine tagab suurema kontrolli riiklike eksporditagatiste andja tegevuse üle ning viib selle tegevuse kooskõlla tavapärase kindlustustegevuse loogikaga, kuna tulenevalt kindlustustegevuse seadusest on tagatise andja allutatud Finantsinspektsiooni järelevalvele.
Viiendaks, riiklike eksporditagatiste ja kindlustusandjate muude tegevuste eraldatus. Kuna seaduse alusel loodav kindlustusandja tegeleb ka turupõhiste teenuste osutamisega, on oluline, et riiklikult tagatava tegevusega ei subsideerita kindlustusandja muid tegevusi. Selle kindlustamiseks sätestatakse lisakohustused kindlustusandja raamatupidamisarvestuse täitmisel ehk eraldi raamatupidamisarvestus riiklikest eksporditagatistest ja kindlustusandja muust tegevusest tulenevate kohustuste ja varade kohta. Näeme ette kõrgema samaaegselt kehtivate eksporditagatiste piirmäära. Samaaegselt kehtivate eksporditagatiste piirmäära on tõstetud ühelt miljardilt kroonilt kolmele miljardile kroonile. Eelnõu kohaselt hüvitame tagatisevõtjale eksporditehingutest tekkiva kahju kommertsriski realiseerumisel kuni 95% (senises seaduses oli see 90%). Muudatuse eesmärk on võimaldada Eesti eksportijatel katta võetavaid riske sarnastel tingimustel oma konkurentidega teistest riikidest.
Aitäh! See oli minu lühike tutvustus selle eelnõu kohta.

Aitäh, hea minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud majandusminister! Te tulite mõttega teha selline eelnõu välja juba veebruaris, praegu on septembri lõpp. Mis võttis valitsuses nii kaua aega, et see vajalik pakett jõudis Riigikogu ette alles nüüd?

Aitäh küsimuse eest! Ma juhin tähelepanu, et tegemist on ühe komponendiga ettevõtluse tugipaketist. Te esinesite nädalavahetusel mingite teadetega, et valitsus ei ole ettevõtluse tugipaketti rakendanud. Ma kasutan võimalust veel kord, proua Simson, siin see ära õiendada. Valitsus on ettevõtluse tugipaketi rakendanud, sealhulgas on ta rakendanud lisavõimalusi ekspordi tagamisel. Ekspordi tagamise seadus annab täiendava tegutsemisruumi Eesti ettevõtete ekspordi tagamisel. Ma juhin tähelepanu, et me oleme kiirelt reageerinud sellele, et olemasoleva seaduse raames suunata lisaressursse, pakkuda meie ekspordile tagatisi. See seaduseelnõu oli valitsuses kevadel, suvel esitati ta siia, täna on ta Riigikogus arutusel. Loomulikult oleksin mina heameelega näinud võimalust see võib-olla kiirendatud korras juulis või augustis vastu võtta, aga see oleks tähendanud erakorralisi istungjärke. Täna on võimalus see eelnõu siin läbi arutada ja siis hiljem vastu võtta.

Kolleeg Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Igati vajalik eelnõu. Tõepoolest kahju, et ta siia varem ei jõudnud. Ma tahangi küsida, kui palju neid uusi ja tõesti, ütleme, soodsamaid ja paremaid tingimusi jõutakse veel sellel aastal kasutada, palju neid ettevõtteid on ja kui suures ulatuses seda kõike kasutatakse.

Aitäh! See sõltub natukene ka sellest, kui kiiresti see seadus vastu võetakse. Kui see seadus on vastu võetud, siis tegevuse ümberkorraldamine ehk senise ekspordi tagamise tegevuse ümberkorraldamine võtab natuke aega. Me oleme selle juba käivitanud, tegeldakse vastava äriühingu dokumentidega, oleme välja kuulutanud ka juhatuse konkursi, et siin mitte aega kaotada. Rahalised eraldised või rahalised vahendid nii riigilt kui ka KredExilt on olemas. Kui see seadus jõustub, siis ma arvan, et läheb siiski mõni kuu, kuna siin on suur erinevus kehtivast olukorrast. Me viime selle tegevuse ka Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Järelikult, krediidikindlustuse andja asutamise kogu tegevus peab arvestama Finantsinspektsiooni tegevusest tulenevaid protseduurilisi nõudeid. See võtab natuke aega. Aga ma tahan öelda ettevõtjatele veel kord: kolmandatesse riikidesse ja ka Euroopa Liidu riikidesse ekspordi tagamise süsteem mahus kaks miljonit eurot aastas on ka praegu võimalik. See seadus loob lisavõimalused, suuremad mahud ja pikemad garantiid.

Kolleeg Kadri Simson, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud majandusminister! Te ise viisite jutu eemale ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõust ja rääkisite meie nädalavahetuse debatist, kus minu küsimus oli see, kuhu kadus teie veebruaris väljareklaamitud 6,1 miljardi suurune ekspordi toetuspakett. Võib-olla olete nii kena ja nimetate näiteks mõned ettevõtted, kes on praegu, enne kui Riigikogu on jõudnud selle seaduse vastu võtta, sellest majanduse elavdamise paketist juba kasu saanud.

Aitäh! Ma käituksin ebakorrektselt, kui hakkasin ette lugema ettevõtete nimetusi. Suures plaanis tähendas see pakett osaliselt lisavahendeid tehnoloogiainvesteeringuteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse ja riigi käes olevale KredExile kokku viie uue meetme algatamiseks. Sõltuvalt meetmest on nende ettevõtete nimed ja andmed olemas vastavate asutuste kodulehekülgedel. Kui te viitsite ja võtate vaevaks, siis lugege ja tutvuge! Rõhutan veel kord, et eriti KredExi puhul on enamik neid otsuseid tugipaketina ärilised otsused ja mitme ettevõtte puhul on tulnud ka negatiivseid vastuseid sellel lihtsal põhjusel, et KredEx ei ole pidanud võimalikuks neid riske nii palju jagada. See tuleneb lihtsalt ettevõtte äriplaani spetsiifikast. Ma julgen öelda, et neid ettevõtteid on sadu. Ma teeksin liiga või kellelegi liigset reklaami, kui ma hakkaksin siin kedagi nimetama. Kuid ma tean, et on ka ettevõtteid, kes on saanud eitavaid vastuseid. Mitmed nendest meetmetest töötatakse välja koos kommertspankadega. Keeruline oleks vastata, kui te küsiksite, millised ettevõtted on kommertspankadelt saanud jaatavaid või eitavaid vastuseid. Ma usun, et iga ettevõte tegutseb igapäevaselt panga või krediidikindlustuse andjaga. Aga ma tahan veel kord õiendada ühte asja. Mulle küll ei tundunud, et ma pidasin nädalavahetusel teiega debatti. Keegi helistas mulle pühapäeval ja rääkis teie, pehmelt öeldes, luiskamisest. See ettevõtluse tugipakett on täies mahus turule avatud ja see, mida me praegu arutame, on n‑ö ühe meetme lõplik väljaarendamine.

Kolleeg Kalev Kotkas, palun!

Tänan, proua eesistuja! Austatud härra minister! Kas ma saan õigesti aru, et selle seadusega ettevõtetele pakutav eksporditugi laieneb ka põllumajandussaaduste ekspordile?

Jah.

Kolleeg Kadri Simson, teil on protseduuriline küsimus.

Repliik, kuna minister nimetas minu nime ja see vajab vastamist. Lugupeetud minister! Kogu see arutelu tuli sellest ...

Hea Kadri Simson! Võimalus vastata nime nimetamisele repliigiga kehtib ainult läbirääkimiste käigus. Kui on avatud läbirääkimised ja mõni Riigikogu puldis olija nimetab Riigikogu liikme nime, siis on võimalus vasturepliigiks. Praegu ei ole me veel läbirääkimisteni jõudnud.

Aitäh! Ma arvan, et minister kuulis minu vastust.

Tänan, lugupeetud minister, ettekande eest ja küsimustele vastamise eest! Palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Proua juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Majanduskomisjonis oli kõnealune eelnõu arutelu all s.a 22. septembril. Me olime palunud majanduskomisjoni seda eelnõu tutvustama majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi, KredExi juhatuse esimehe Andrus Treieri ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse talituse peaspetsialisti Egert Väinaste.
Et mitte unustada kõige tähtsamat, ütlen, et majanduskomisjon käsitles seda eelnõu väga asjalikult ja üksmeelselt ning tegi üksmeelselt ka konsensuslikud otsused. Nimelt otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu 565 täiskogule esimeseks lugemiseks muutmata kujul s.a 30. septembril, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. oktoober kell 12. Samuti otsustas majanduskomisjon küsida arvamust eelnõu kohta Riigikogu rahanduskomisjonilt ning põhiseaduskomisjonilt.
Ma ei hakka refereerima eelnõu seletuskirja ja loomulikult ka mitte ministri kõnet, neid selgitusi, mida ta majanduskomisjonis jagas ja ka siin andis, aga ütlen, et majanduskomisjoni liikmete küsimused jagunesid kolme suurde rühma. Esiteks, kuidas käivituvad riigi garantiid ja käib riigi võetavate riskide maandamine. Teiseks, kas loodav kindlustusselts mitte n-ö, palun vabandust, ei solgi olemasolevat turgu, vaid hoopis elavdab konkurentsi. Kolmandaks, kuidas see eraõiguslik kindlustusselts ja tema võetud kohustused mõjutavad jooksva aasta eelarve tasakaalu ning kuidas kavandatavad meetmed lähevad kokku Euroopa Liidu riigiabi põhimõtetega, kas ei teki siin dissonantsi. Nii nagu minister rääkis täna siin oma kõnes ja vastas küsimustele, nii tegi ta seda ka majanduskomisjonis. Põhiline küsimus on ju selles, et kui me räägime meie ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisest, siis need ettevõtted on mõnevõrra ebasoodsas seisus võrreldes teiste riikidega, sest lühiajalisi laene on neil keeruline saada ja loodava kindlustusseltsi abil, mille üle hakkab järelevalvet pidama Finantsinspektsioon, peaksid nende võimalused avarduma. Meile öeldi ja kinnitati, et eelarve tasakaalu see ei kahjusta, see on meil siin selgeks tehtud, ning ei ole ka vastuolu Euroopa Liidu riigiabi põhimõtetega. Majanduskomisjon siiski, et selles kindel olla, pöördus hea tava kohaselt oma kolleegide poole (mainisin rahanduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni), et ka nende arvamust kuulda. Kuid see ei takista meid selle eelnõuga kiiresti, aga siiski mitte kiirustades, vaid väga kaalutletult edasi minemast. Tänan teid!

Tänan ettekandjat! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Head kolleegid! Kas soovite pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Lõpetan Vabariigi Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu 565 esimese lugemise ning määran eelnõu 565 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 14. oktoobri kell 12.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Nagu te mäletate, otsustas Riigikogu selle aasta kevadel sätestada eritingimused metsamaad sisaldava riigimaa enampakkumisel võõrandamisel, andes ostueesõiguse sellise riigimaaga piirnevate maatulundusmaa omanikele, kelle kinnisasi sisaldab metsamaa kõlvikut. Sarnase otsuse tegi Riigikogu veel mõni aeg hiljem, juunikuus, kui haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega riigimaa võõrandamisel seati ka ostueesõiguse võimalus, kuid mitte piirinaabrile, vaid võõrandatavat maad õiguslikul alusel kasutavale isikule.
Kindlasti on tegu põhimõtteliselt õiglase regulatsiooniga, mis on suunatud piirinaabrite ja õiguslikul alusel maakasutajate huvide kaitseks. Kuid nimetatud sätete puuduseks on õiguste realiseerimisega kaasnevate protseduuride kohmakus. Riigimaa enampakkumiste elavdamiseks ning võõrandamismenetluse ökonoomsuse ja selguse tagamiseks on mõistlik muuta protseduurireegleid selliselt, et piirinaabrid ja maakasutajad oleksid kaasatud võimalikult varajases riigimaa võõrandamise staadiumis. Eelnõuga muudetakse eelisõigus sõltuvaks õigustatud isikute osalemisest enampakkumisel.
Mis siis praeguses olukorras on veel probleemideks? Esiteks, maakasutajate ja piirinaabrite õiguste realiseerimine sõltub enampakkumise edukusest. Kehtiva õiguse järgi tekib õigustatud isikute ostueesõigus riigimaa võõrandamisel alles siis, kui enampakkumine on juba toimunud, keegi on teinud riigimaale pakkumise ja kõrgeima hinna pakkujaga on sõlmitud võlaõiguslik müügileping. Seega tekib metsamaad sisaldava riigimaa piirinaabritel või põllumajanduslikku riigimaad õiguslikul alusel kasutaval isikul võimalus sellise maa ostueesõigusega omandamiseks vaid juhul, kui enampakkumine on olnud edukas. Kui aga riigimaa enampakkumisele pakkumisi ei laeku, ei teki ka õigustatud isikutel võimalust selle maa ostmiseks ning riigivara valitsejal on maa võõrandamiseks vaja korraldada uus enampakkumine.
Teiseks, nii haldusaparaadi kui ka omandamises osaleja suur ajakulu. Riigivaraseaduse kehtivas sõnastuses rakendamisega kaasneb riigimaa võõrandamise menetluse pikenemine 2,5 kuu võrra, kuna esmalt tuleb enampakkumise võitjaga sõlmida võlaõiguslik leping, seejärel teavitada õigustatud isikuid sõlmitud lepingu sisust ja siis oodata kaks kuud, mis on õigustatud isikutele ette nähtud aeg ostueesõiguse teostamiseks. Alles kahekuulise ooteaja möödumise järel saab sõlmida teise notariaalse lepingu, asjaõiguslepingu, ja anda kinnisasja omand üle kas enampakkumise võitjale või ostueesõiguse teostajale.
Millised on lahendused? Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku, mille peamine sisu on asendada senine võlaõigusseadusekohane ostueesõiguse rakendamise protseduur eelisõigusega, mille kohaselt saab enampakkumisel osalenud piirinaaber või maa kasutaja eelisõiguse riigimaa ostmiseks enampakkumisel kujunenud hinnaga, olenemata sellest, et ta ise ei osutunud enampakkumise võitjaks. Kindlasti lüheneb eelnõuga ettenähtud muudatuste jõustumise korral riigimaa enampakkumisel võõrandamismenetluste tähtaeg. Sellega kaasneb raha kiirem laekumine riigikassasse. Riigimaa müügist raha laekumise aeg sõltub sellest, kui kiiresti on võimalik teha lisaks enampakkumise läbiviimisele ka sellele järgnevad toimingud. Isikule, kes enampakkumisel osales, nähakse eelnõuga ette viiepäevane täiendav otsustamise aeg, mille jooksul ta peab oma õiguse teostamise soovist teatama. Arvestades seda, et huvitatud isik osales enampakkumisel ja on seetõttu oma põhimõttelise otsuse maa omandamiseks juba langetanud, ning arvestades asjaolu, et riigivara valitsejal on kohustus kinnitada enampakkumise tulemused kümne päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist, saab viiepäevast tähtaega sisuliseks hinna üle otsustamiseks pidada optimaalseks.
Ostueesõiguse asendamisel teatud tüüpi riigimaa omandamise eelisõigusega kaob ära vajadus mõne kehtiva sätte järele, näiteks § 34¹ lõige 2, mis sätestab eraldi omandi üleandmise kulude kandmise kohustuse, kuna sellisel juhul sõlmitakse eelisõiguse teostamise korral müügileping kohe õigustatud isikuga. Sellega hoitakse kokku õigustatud isiku aega ja lepingu sõlmimise kulusid.
Eelnõuga antakse reegel juhuks, kui tekib konkurents maakasutajate ja piirinaabrite vahel. Sellisel juhul eelistatakse maakasutajat, kelle kasutusõigus hõlmab riigimaad suuremas ulatuses, kuna eeldatavalt on kasutaja teinud riigimaa heaks ka suuremaid kulutusi, samas kui piirinaaber eeldatavalt neid teinud ei ole.
Eelnõuga korrigeeritakse ka kehtivat looduskaitseseaduse regulatsiooni seoses kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omaniku õigusega tasuda säärase kinnistuga enampakkumisel omandatava riigimaa eest tasaarvestamise korras. Muudatused ei ole põhimõttelised, vaid tulenevad eelkirjeldatud protseduuride täpsustamisest.
Eelnõuga nähakse ette ka looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse koostoime regulatsioon juhtumiteks, kui looduskaitseseaduse alusel tasaarvestamist taotlenud isik loobub riigimaa omandamisest tasaarvestamise korras ja samas on riigile kuuluva võõrandatava kinnisasja suhtes eelisõigusega ostmiseks taotluse esitanud piirinaaber. Sätte eesmärk on tasakaalustada õigustatud isikute õiguste konkurentsi ja vähendada riigimaa võõrandamisel halduskoormust, kuna sel juhul ei ole vaja korraldada riigimaa müümiseks kordusenampakkumist.
Kaitseministeeriumi ettepanekul on eelnõusse lisatud riigivaraseaduse § 42 lõike 2 punkti 3 täiendus, millega sätestatakse, et riigivaraseaduses sätestatud põhimõtted ei laiene riigivara võõrandamisele ja kasutusse andmisele rahvusvaheliste kokkulepete alusel. Kehtivas seaduses sätestatud riigivara võõrandamise regulatsiooni järgimine riigivara võõrandamisel ei ole võimalik, kuna sellistel juhtudel on vaja lähtuda konkreetsetest riikidevahelistest kokkulepetest, mitte järgida riigivara võõrandamise üldisi põhimõtteid, nagu võõrandamine või kasutusse andmine enampakkumise korras.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et eelnõuga korrastatakse riigimaa omandamisest huvitatud isikute õiguste teostamise protseduuri. Samuti kiirendab eelnõu seadusena vastuvõtmine riigivara võõrandamisest saadava tulu laekumist riigikassasse, vähendab riigivara võõrandamist korraldavate asutuste halduskoormust ning sätestab regulatsioonid kehtivas seaduses reguleerimata juhtudeks, kui riigivara võõrandamisel tekib eelisõigusega isikute konkurents. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Täiesti arusaadav on selle eelnõu soov muuta kehtivat korda metsamaa osas ehk täpsustada seda, et piirinaabril tekib teatud õigus alles siis, kui ta on aktiivset huvi üles näidanud. Küll aga tekitab kahtlusi sarnase põhimõtte laiendamine ka õiguslikul alusel põllumajandusmaad kasutavatele inimestele. Nendele, kellel õiguslik alus on olemas, veeretatakse ikkagi kaela kohustus pidevalt jälgida ametlikke teadaandeid või ajalehti, ega juhuslikult riik seda maad, mis ta on neile kasutada andnud, mingil hetkel müüki ei pane. Kas teile ei tundu, et selle paragrahviga on midagi natukene viltu läinud?

Tänan küsimuse eest! Kui me teeme võrdluse metsamaa omanikega, siis nii, nagu te isegi ütlesite, ka metsamaa omanikel ei ole see tegelikult ikkagi kohustus, see on nende huvi jälgida neid oksjoneid selle tõttu, et, tõepoolest, kui nad ei ole kursis sellega, mida oksjonil müüakse, ega tule oksjonile osalema, siis paraku nad oma ostueesõigust realiseerida tegelikult ei saa. See tõesti on siin seaduses sees ka põllumajandusmaa kasutajate puhul. Jah, selle seaduse järgi on maaomanikel tegelikult vaja ikkagi jälgida, mis maaoksjonitel toimub. See on tõepoolest nii.

Kolleeg Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Hea minister! Aga kas oleks väga suur kulu riigile ja tüli talle, kui ta neile inimestele teataks, et seal pannakse see või teine asi müüki? Neid inimesi ei ole ju nii tohutult palju, aga see oleks äärmiselt viisakas ja ilus liigutus.

Tänan selle ettepaneku eest! Seaduseelnõu koostamise ajal seda ka arutati ja väga pikalt. Üllatusena tuleb muidugi see, et piirinaabreid on ikkagi päris palju. Näiteks, kui Maa-amet veel aasta lõpus kavatseb vastavalt sellele ülesandele, mis talle on seatud, oksjonitel müüa või vähemasti müüki panna 2100 kinnistut, ja kui neil igaühel on kolm, neli või viis piirinaabrit, siis tuleb see arv päris suur. Võin tuua näite, et ühel maaüksusel oli tervelt 40 piirinaabrit. Tõepoolest, selle võib siia sisse kirjutada, aga see muidugi suurendab halduskoormust ja, mis seal salata, see on ka teatav kulu.

Kolleeg Rein Ratas, kas teil on küsimus või sõnavõtusoov? Selge. Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, lugupeetud minister! Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Erki Noole! Pärast seda ettekannet asume läbirääkimiste juurde. Palun!

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu algatati 14. septembril s.a. Selle seaduseelnõuga on kavandatud teha kümme muudatust riigivaraseadusesse ja kaks muudatust looduskaitseseadusesse.
Keskkonnakomisjon arutas seda 21. septembril s.a. Komisjoni oli kutsutud seaduseelnõu kohta selgitusi andma Maa-ameti jurist. Minister tutvustas suhteliselt põhjalikult seaduses tehtavaid muutusi. 21. septembril otsustas keskkonnakomisjon konsensusega teha ettepanek lõpetada riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. oktoober 2009 kell 16.

Aitäh! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja! Kolleeg Rein Ratas, palun! Kaheksa minutit.

Austatud proua juhataja! Hea keskkonnaminister! Hea Riigikogu! Igasugune ostueesõigus kuulub erandite kategooriasse. Meie valitsus on järjekindlalt ja veendunult kuulutanud oma eranditevastasust. Nii ei ole peetud üldsegi mõistlikuks toiduainete käibemaksu vähendatud määra, sest erandid olevat pahad. Käsitletav seaduseelnõu arendab edasi seda erandit, mille me seadustasime läinud kevadel ja varasuvel metsamaa võõrandamise ning haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa võõrandamise kohta.
Miks seda head erandit muidu põhimõtteliselt halvas erandikoosluses on siis ikkagi vaja? Aga selleks, et naaberkinnistu peremehe ostueesõiguse rakendamisel moodustuvad suuremad maatulundusmaa kõlvikud, mille majandamine on ratsionaalsem. Kõik on õige.
Erandi tegemine rikub aga võrdse kohtlemise põhimõtet. Küsimus on selles, kuivõrd on erandi tegemine õigustatud, et reegel võiks kinnistuda. See erand paneb selgelt halvemasse seisu näiteks naaberkinnistu omaniku, kui ta on sotsiaal‑ või elamumaa omanik, või kui taotleja, kes tahaks ka metsakinnistut omandada, on pärit hoopis eemalt. Sellise erandi tegemine ostueesõiguse näol kaotaks aga igasuguse mõtte, kui me korraldaksime riigimaa müüki avalikul enampakkumisel, nagu sätestab riigivaraseaduse § 28 lõige 1, ja seda sisulises mõttes, mitte äärmuseni piiratult, nagu see toimub praegu. Iga enampakkumisel osaleja saab praegu teha vaid ühe kinnisesse ümbrikku pandava pakkumise ja kõik. Sisuline enampakkumine on aga avalik oksjon, kus kõik on võrdselt koheldavad ja igaüks saab pakkuda nii palju, kui ta peab vajalikuks ja võimalikuks. Mingit eesõigust elik erandit sellisel juhul pole. Sellist avalikku oksjonit, tõesti oma olemuselt avalikku enampakkumist on võimalik teha loomulikult ka interneti vahendusel. Selline kord on aus ja õiglane taotlejate suhtes ning ilmselt ka riigile kasulikum.
Teine küsimus. Käsitletava seaduseelnõu § 1 punkt 10 käsitleb juhtumeid, kus osaliseks on välisriik, välisriigi relvajõud, tsiviilkoosseis, rahvusvaheline organisatsioon või muu rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioon. Neil juhtumeil ei kehti riigivaraseaduses sätestatu. See täiendus laieneb seaduse kogu tekstile, mitte ainult käsitletavas eelnõus sisalduvale. Ma näen siin teatud ohtu seoses Eesti inimese asetamisega ebavõrdsesse õigusseisu, võrreldes välismaalastega. Siin on oht ilmneda kurval tõdemusel, et kui ühed on erandina pisut võrdsemad kui teised, siis eriti valitud seltskond, eriti nomineeritud kooslus, on enamvõrdsetest veelgi võrdsem. Olen rääkinud.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 568 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 568 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 7. oktoobri kell 16.
Austatud Riigikogu! Kuna on tulnud Vabariigi Valitsuse ettepanek menetleda ministritele umbusalduse avaldamise nõudeid tänasel Riigikogu täiskogu istungil, võtan juhataja viieminutilise vaheaja. Istung jätkub kell 15.38.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Juhataja vaheaeg on läbi ja mul on teile edastada järgmine teade. Riigikogu esimehe ettepanekul on vastavalt Vabariigi Valitsuse taotlusele tänast päevakorda täiendatud kahe umbusalduse avaldamise nõude menetlemisega. Seega on tänase päevakorra 9. punkt justiitsminister Rein Langile umbusalduse avaldamise nõude arutamine ning tänase päevakorra 10. punkt on välisminister Urmas Paetile umbusalduse avaldamise nõude arutamine.

Võime jätkata päevakorrapunktide käsitlemist sealt, kus me pooleli jäime. Kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle sisu on kaotada ära kaks tulumaksuerandit. Üks puudutab õppelaenu intresse, teine ametiühingu sisseastumis‑ ja liikmemaksu. Usun, et olete kursis, et tegu on esmalt eelarve probleemiga. Seadustesse kirjutatud kohustused on viimase poolteise aasta jooksul võetud kriitilise tähelepanu alla, me oleme hinnanud nende tõhusust, hinnanud maksumaksja raha kasutamise efektiivsust uutes oludes. Need on kaks järjekordset teemat, mille me oleme välja noppinud kui näited ebatõhusa rahakasutuse kohta, mille kõrvaldamisega saab parandada maksumaksja raha kasutamist ja ka eelarve positsiooni. Otseselt avaldab see mõju 2011. aastal.
Õppelaenu puhul, kindlasti on Riigikogu kursis, on tegemist n‑ö topeltsoodustamisega. Riik kontrollib niigi intressikulu, mis tudengile osaks saab, ja veel teistkordselt seda koormat maksusoodustuse kaudu kergemaks teha ei ole meie hinnangul otstarbekas ega ole seda kunagi olnud. Uutes oludes on soodustuste piiramise vajadus seda ilmsem. Tuleb ka tunnistada, et ega see laenuvõtmise soodustamine üldse mõistlik ei ole. Tudeng peaks ikkagi kaaluma ka kulusid. Elu näitab, et mitte alati ei ole ju laenuvõtmine olnud hädavajadus. Ka ei suuda riik kontrollida selle raha kasutamise otstarvet. Me arvame, et sellises olukorras laenamise stimuleerimine ei ole otstarbekas.
Teine teema on ametiühingu sisseastumis‑ ja liikmemaksud. Usume, et ametiühing peaks oma liikmete asja ajama ikka eelkõige omaenda liikmete kulul. Selline ühe organisatsiooni soodustamine ei ole põhjendatud ja tuleks lõpetada. Lisaks on siin väike probleem sellega, et Eesti ametiühinguid eelistades satume me mõningasse vastuollu Euroopa õigusega, kuna meie hinnangul tuleks anda samasugune soodustus kogu Euroopa ametiühingutele. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud rahandusminister! Minu küsimus puudutab ametiühingute liikmemaksudelt tulumaksutagastuse äravõtmist. Tegemist ei ole riigieelarve mõistes üksikuna võttes suure summaga, see ei moodusta suurt protsenti riigieelarve tulude osas. Kas tegemist on valitsusepoolse ametiühingute karistamisega, et need julgesid tulla suvel Toompeale valitsuse vastu meelt avaldama?

Kas ametiühingud käisid suvel Toompeal? Mina ei teadnudki. Valitsus selle peale kindlasti ei mõelnud. Tegemist on lihtsalt riigi kulutuste baasi ülevaatamisega. Kuigi me oleme aastate jooksul seaduse tasemel dikteeritud riigi jäiku kohustusi püüdnud tõrjuda, on praegu nende soodustuste ülevaatamine väga aktuaalne, me alustasime seda juba eelmise aasta kevadel. Ametiühinguliikme maksud ja ka õppelaenusoodustused olid esimeste meetmete hulgas, millele me tähelepanu juhtisime. See oli kindlasti enne igasuguseid miitinguid.

Palun, Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Minu küsimus on seotud üliõpilastega. Komisjonis oli arutusel, et pöördutakse, kuna ei oldud veel pöördutud, tudengite, üliõpilasesinduste poole. Täna ma kuulen, et tudengitele ei ole laenuvõtmine nagu väga hea investeering, aga see selleks. Kas tänaseks on valitsus lõpuks pöördunud üliõpilasesinduste poole arvamuse saamiseks? Te olete ise ja ka teie partei on öelnud, et kolmas sektor on ääretult tähtis. Kas on juba pöördutud või ei ole?

Ma usun, et me võiksime üliõpilaste arvamuse kohe kirja panna, et mingil juhul ei sammugi tagasi, aga täpselt ma kursis ei ole. Selle eelnõu ajalugu on natukene pikem. Ma usun, et selle ettevalmistamine algas juba enne minu aega. Ma isiklikult ei ole sellest üliõpilasesindustega rääkinud ja ma ei tea, kas näiteks haridusminister või eelmine rahandusminister on.

Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Rahandusministrina oled siin saalis kindlasti kõige targem meile üleantud eelarve asjus. Kui kaks sellist riigi poolt toetatavat asja, mittetulundusliikumise ja õppivate noorte toetamine, ära langevad, kas need on siis riigieelarves asendunud mingite seda heastavate uute sammudega?

Tänan! Kõik need meetmed kokkuvõttes tasuvad ennast ära. Mõned nendest on summaliselt väiksed, aga me valime ebaefektiivsed välja ja kokkuvõttes kujunevad väikestest meetmetest väga suured summad ja väga suured riskid, mis riigi rahanduse peal on, härra Nestor, kui ma veel tohin vastata.

Kolleeg Inara Luigas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Kuidas teil see seaduseelnõu on valminud, mis oli enne, vajadus kärpida 25 + 10 miljonit või kõigepealt vaatasite ära, et võimalus on õppelaenude intresse tulust mitte maha arvata, ja siis tekkis selle seaduseelnõu sisu?

Koos saalist lahkunud lugupeetud ametiühinguveterani Eiki Nestoriga istusime me juba eelmise aasta esimesel poolaastal koos ühes komisjonis, kes analüüsis riigi rahalisi kohustusi. Need olid ühed esimesed meetmed, mis tundusid meile valed, ebaotstarbekad, signaalina valed, raiskavad. Kindlasti, ametiühingute teemal ei olnud Eiki Nestor nii entusiastlik ja muidugi ei ole me kunagi üldse entusiastlikud selliste tundlike teemade käsitlemisel. Aga olukord riigi rahanduses halvenes sedavõrd kiiresti, et me märkisime need mõlemad meetmed juba tookord ära kui mahatõmbamise kandidaadid. Eelmisel aastal jäi see otsus tegemata, tundus, et saab kuidagi kergemini läbi, aga nüüd on aeg niikaugel, et tuleb teha.

Kolleeg Helle Kalda, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma ikka jätkan oma küsimust. Te küll väidate, et see eelnõu on nagu enne tehtud. Ei ole, see on teie ajal Riigikogule esitatud eelnõu. Aga kas te valitsuskabinetis üldse ei aruta eelnõusid ja saadate neid siis üksinda ning kas haridusminister selles osas kaasa ei rääkinud? Kas ma võin järeldada, et üliõpilasesindus teie jaoks partner ei ole ja teie otsustate üksinda, ainuisikuliselt selle eelnõu osas?

Tänan! Valitsuskabinetti ei tooda mitte iga otsust. Sellel otsusel, nagu ma mainisin, on pikk ajalugu. Ma ei tea täpselt, millal ja kas seda valitsuse tasemel on arutatud. Aga eelkõige viiakse kabinetti põhimõttelised teemad, mis vajavad pikemat käsitlust ja kus on oodata erimeelsusi. Intresside topelttoetamine või ametiühingusse kuulumise eriline toetamine ei kuulu meie hinnangul riigi vältimatute ülesannete hulka. Meil on kogu aeg olnud löögi all riigi põhifunktsioonide täitmine. Me oleme ju kärpinud kulutusi, mida me mitte kuidagi kärpida ei tahaks. Need kõnealused kärped toimusid suhteliselt kerge meelega ega vajanud valitsuskabinetis pikka arutelu.

Kolleeg Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Võib juba ette kujutada homsete lehtede pealkirju: "Emapalga piirmäära tõusu maksavad kinni üliõpilased ja ametiühinguliikmed". Pisukese rehkendusega me umbes sellise tulemuse saame. Kuidas sina seda kommenteerid?

Mina kommenteerin niimoodi, et tudengiaeg ei ole veel see kõige teadlikum aeg, kuigi see on hästi ergas aeg. Niipea kui selgub, et on aeg peret soetada, siis ollakse äärmiselt rahul selle meetmega, mida teie nimetate emapalgaks, mina vanemahüvitiseks. Minu jaoks ei ole pere soetamine palgatöö, lihtsalt riigi üks kohustusi on anda inimesele võimalus peret soetada. Kui tudengid kaaluvad ja tagantjärele vaatavad, siis nad näevad, et see kõne all olev raha on üks tühine raha ja väga tihti tühiselt kulutatud raha (mis me eitame, me teame tudengielu), võrreldes selle rahaga, mida saadakse riigilt ajal, kui ema on kõige haavatavam ja kui on vaja pisikesega kodus olla.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Hea rahandusminister! Valitsusel peaks olema ikkagi huvi oma läbirääkimistepartnerit ametiühingut tugevamaks muuta, et ka meie ametiühingud muutuksid selliseks, nagu nad Euroopas on. Miks te ikkagi tahate inimesi ametiühingutööst eemal hoida ja miks me anname Euroopale selle sõnumi, et meie valitsus ei taha näha ametiühingut oma partnerina?

Aitäh! Ma rääkisin nende otsuste tagamaadest. Meil on eelarveprobleem, meil on probleem, et ei saa täidetud põhifunktsioone. Me ei pea sellises olukorras toetama igat kolmanda sektori organisatsiooni. Lisaks me arvame, et kolmanda sektori rahastamise ülesanne on eelkõige tollel sektoril endal, riik ei saa täismahus nende tegevust kinni maksta. See ei olegi põhimõtteliselt ju asi, mida raha pärast tehakse. Liikmemaksude maksmisega, sisseastumismaksude maksmisega inimesed ise väljendavad oma tahet, et see organisatsioon nende jaoks töötaks. Selles mõttes on see rahaline vastutus igati põhjendatud, kui see on konkreetsel liikmel, mitte inimesel, kes sinna liikmeskonda kuuluda ei taha.

Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

Teine küsimus on selline. Sa oled korduvalt kasutanud sõna "ebaotstarbekus". Milles see seisneb? Kas lihtsalt selles, et, ma ei tea, seda väikest tulumaksuraha on tüütu deklaratsiooni kanda ja siis uuesti arvutada, et selle pealt hoitakse raha kokku ja intressidega samamoodi? Milles see ebaotstarbekus seisneb?

Aitäh! Ma loodan, et sa ka vastuse ära kuulad ega lähe kohe saalist välja, kui ma vastama hakkan. See tähendab eri asjaolude kaalumist. Kas konkreetne kulutus on väärt seda, mida me selle eest vastu saame? Kas konkreetne kulutus on mõistlikum kui sama raha kulutamine kuhugi mujale? Kui me praegu võime tõesti tunnistada, et oleme suuri summasid maksnud selleks, et ei peaks pensione vähendama või et õpetajate palgad ei peaks alanema, et politseinike palgad ei langeks veelgi oluliselt, siis on ikkagi hästi veider võrrelda seda nende kulutustega, mida teeb üks keskmine tudeng, kes saab seda tuge, sõltumata oma majanduslikust olukorrast. Ega õppelaenu ei võeta sugugi selle järgi, kui väga on raha vaja, vaid niisuguse stimuleerimise korral võtavad seda ka need, kes saaksid muud moodigi hakkama. Otstarbekust, seda, mida siin mõeldakse, saab muidugi defineerida ka sõnaraamatu järgi. Ma võrdlen erinevaid otstarbeid, kui sa soovid, ja siis kaalun, kas raha sinna suunamine on parem kui kuhugi mujale suunamine. Praegu on igal pool rahapuudus.

Toivo Tootsen, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lihtsalt selle huvides, et laiem üldsus saaks teada, mis summadest juttu on: kui palju riigieelarve loodab juurde saada üliõpilaste arvel ja kui palju ametiühinguliikmete arvel?

Oi, ma arvan, et nii üliõpilased kui ka ametiühinguliikmed saavad kõvasti juurde, kui me oma eelarve ära korrastame. Kõvasti saavad juurde.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Lugupeetud ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 21. septembri istungil. Eelnõu algataja esindajana osales komisjoni istungil Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Elo Haugas. Komisjoni liikmed esitasid küsimusi. Peamiselt küsiti põhjuste kohta, miks ametiühingu liikmemaksu enam tulust maha arvata ei saa. Toodi paralleele ka sellega, et näiteks erakondade tulumaksusoodustus on juba varem ära kaotatud. Samuti küsiti sama küsimust, mida hea kolleeg Helle Kalda küsis siin ministri käest. Ka see sai juba siin suures saalis vastatud, sellel ma uuesti ei peatu.
Komisjon otsustas (6 poolt, 5 vastu) teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk 14. oktoober kell 18. Aitäh!

Tänan! Küsimusi ei ole. Head kolleegid! Kas on soov pidada läbirääkimisi? On. Palun kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Inara Luigase!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rohkem kui nädal aega tagasi ütles siitsamast kõnepuldist Eesti Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna ilusaid sõnu. Ma tsiteerin ühte väikest lõiku tema kõnest: "Minu, arengufondi ja paljude Eesti ekspertide hinnangul vajame sisukat kasvuvisiooni, jagatud pilti sellest, milline Eesti majandus kümne aasta pärast olema peaks ja mida me selle saavutamiseks lähemas perspektiivis ära peame tegema oma haridusotsustes, õiguslikus regulatsioonis, milles iganes." Ta lisas, et asjade natuke paremini tegemisest ei piisa.
Kuid kui me vaatame valitsuse viimase aja tegemisi, siis peame tõepoolest tunnistama, et valitsus ei tee mitte väikseid paremaks tegemise asju, vaid teeb asju aina halvemaks ja seda just õppijate arvel. Millised on siis need valitsuse viimased sammud, mis on seda olukorda halvendanud?
Kõigepealt on loobutud õppelaenude hüvitamisest riigi‑ ja kohalike omavalitsuste töötajatele ning õppelaenu kustutamisest lapse sünni korral. Teiseks on vähendatud õppetoetusi 8%. Edasi, põhitoetus on langenud 1000 kroonilt 920 kroonile ja täiendav sõidutoetus 500 kroonilt 460 kroonile. Lisaks on 8% vähendatud ka doktoriõppes olevate üliõpilaste toetusi.
Selle seaduseelnõuga soovitakse taas kord kärpeid teha just õppijate arvel. Maksustatavast tulust õppelaenu intresside mahaarvamise kaotamine hoiab Vabariigi Valitsuse jaoks kokku 25 miljonit krooni. Kuid me võime küsida, kas õppijate arvel tehtav 25 miljonit krooni kokkuhoidu on ikkagi seda väärt. Samuti tundub kuidagi lohakas selle seaduseelnõu seletuskiri, kust võib jääda mulje, justkui õppijad otsustaksid õppimisetee ette võtta just sellepärast, et nad saavad osa tulumaksu kevadel tagasi. Vabariigi Valitsus peaks teadma, et igasugune investeering õppimisse, haridusteesse on ikkagi investeering tulevikku, investeering homsesse. Kui me räägime siin teadmistepõhisest Eestist ja selle ülesehitamisest, siis selliste meetoditega me teadmistepõhist Eestit kindlasti üles ei ehita.
Ma tulen veel kord tagasi Ott Pärna ütlemiste juurde, kes ütles, et Eesti vajab suurt plaani, n‑ö kasvuvisiooni aastani 2018. Et majanduslangusest uuesti haljale oksale saada, peame me olema valmis uut moodi mõtlema ja uut moodi tegutsema. Üks väike vihje on see, et kõik teed viivad otsapidi haridusse. Kui me vaatame Vabariigi Valitsuse viimaseid kärpeid õppijate arvel, siis võime ausalt öelda, et ei uut mõtlemist ega uut tegutsemist see meile kaasa ei too, ei too ka võimalust leida ennast haljalt oksalt, pigem saeb valitsus seda närbunud oksa, millel ta ise istub.
Keskerakonna fraktsioon ei toeta seda seaduseelnõu ja me teeme ettepaneku see seaduseelnõu tagasi lükata.

Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Lugupeetud juhataja ja Riigikogu! Ma olen seda eelnõu tutvustanud rahandusministrist sügavalt erineval arvamusel selles suhtes, mida ta rääkis otstarbekusest. Ma olen päris kindel, et õppelaenu võetakse seetõttu, et seda on vaja, mitte selleks, et intresside kaudu tulumaksuvabastust saada. Samuti olen ma täiesti veendunud, et tulumaksuvabastuse pärast ei ole keegi ametiühingusse astunud ega hakka sealt nüüd ka välja astuma. Selles mõttes siin põhjuslikku seost ei ole. Küll on need eripärad olnud pinnuks silmas ametnikuhingele, kui ma seda võin niimoodi nimetada, kuna nad on tõesti tüütud ja põhjustavad riigile teatud kulu, kas või arvutuste tegemise tõttu, ja neist püütakse lahti saada. Riigi poolt on see juba aastal 1999 seadustesse lisatud säte olnud hoiak või žest, kui te tahate, mis on näidanud, et ta suhtub millessegi teatud kindla seisukohaga, kõnesoleval juhul soosinguga. Minu meelest see töö, mida Eesti ametiühingud ja Eesti tööandjad teevad täiesti korrektselt ja vastutustundlikult nii töötukassa kui ka haigekassa juhtimisel, väärib küll seda, et riik ka sellise žesti teeks. Ma ei näe selles mitte midagi imelikku.
Nii et sellepärast ei jäta keegi õppelaenu võtmata, sellepärast ei jäta keegi ametiühingusse astumata, selle tõttu ei hakka keegi sealt nüüd ka välja astuma, aga see riigipoolne hoiak, mille rahaline väärtus on ju tegelikult väga väike, väärib seda, et see oleks meie seadustes edasi. Seetõttu teeb sotsiaaldemokraatide fraktsioon ettepaneku eelnõu 550 tagasi lükata.

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 550 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis alustame selle hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 550 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust ning eelnõu 550 esimene lugemine on lõpetatud.
Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 14. oktoober kell 18.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli justiitsminister Rein Langi!

Väga austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Tegemist on kindlasti väga hea seaduseelnõuga ja selle algatamise vajadusele on tähelepanu juhtinud ka väga mitmed ettevõtjad.
Ma alustan seekord natuke kaugemalt, enne kui peatun eelnõu eesmärkidel. Nagu te kõik teate, aruandekohustuslased, milleks on kõik Eestis tegutsevad firmad, aga ka mittetulundusühingud ja sihtasutused, annavad praegu oma tegemistest ja majandusnäitajatest aru eri ametkondadele: kohtute registriosakondadele, Maksu‑ ja Tolliametile, Statistikaametile, Tervise Arengu Instituudile jne. Mitmeid andmeid esitatakse riigile ka dubleerivalt. Samu andmeid võib leida nii maksudeklaratsioonis, riikliku statistika aruannetes, majandusaasta aruandes kui ka teistes riiklikele institutsioonidele esitatavates dokumentides. Puudub andmete esitamise ühtne kanal, kõik ametkonnad koguvad aruandeid kas paberil või elektrooniliselt. Näiteks Statistikaameti uurimuse kohaselt dubleeritakse praegu statistiliste aruannetega 80% bilansi‑ ja kasumiaruande andmetest. Samuti defineerivad ametkonnad enda jaoks samu mõisteid erinevalt, näiteks töötajate arv, töötasu jne. Andmete elektrooniliseks esitamiseks on iga institutsioon välja töötanud või töötamas oma süsteemi ja kehtestanud ka oma reeglid.
Teisest küljest kulutab riik palju ressursse selleks, et paberil või failina esitatud andmetele andmebaasi kuju anda. Andmesisestuse viivitus pärsib analüüside tegemise operatiivsust, sest riigile esitatud andmete ja nende alusel valminud majandusanalüüside ning kokkuvõtete vaheline aeg on pikk.
Selleks et aruandluskorraldust lihtsustada, moodustas Vabariigi Valitsus oma 9. oktoobri 2008. aasta korraldusega nr 427 valitsuskomisjoni. Kuna 4. juunil 2008 võeti Riigikogus vastu äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus, mille kohaselt peavad äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused esitama oma majandusaasta aruande kohtu registriosakonnale alates aastast 2010 elektrooniliselt, siis võttis komisjon esimeseks eesmärgiks arendada aruandluskorralduse lihtsustamise projekti esimeses etapis välja kohest andmetöötlust võimaldav elektroonilise majandusaasta aruande esitamise süsteem. See ongi selle eelnõu eesmärk, mis lihtsamini äraseletatuna tähendab seda, et luuakse õiguslik raamistik majandusaasta aruannete lihtsamaks esitamiseks.
Kui päris täpne olla, siis ka praegu on äriregistri ettevõtjaportaalis võimalik elektroonilisi majandusaasta aruandeid esitada. Paraku võimaldab kehtiv süsteem esitada aruandeid vaid PDF‑ või RTF‑failiformaadis, mistõttu tuleb aruannete andmete sisestuse kontroll teha käsitsi. Aruannete töötlus võtab aega ca pool aastat, arvates aruannete laekumisest. Selleks et uus, väljatöötatav aruannete esitamise veebirakendus võimaldaks aruande andmeid kohe töödelda ning esitatavatele andmetele saaks rakendada ka automaatkontrolle, otsustas valitsuskomisjon kasutusele võtta XBRL-standardi, mis inglise keeles kõlab eXtensible Business Reporting Language. XBRL on andmeedastuse standard, mis võimaldab edastada äri‑ ja rahandusalast informatsiooni ning vastab aruandluse lihtsustamise projekti ellurakendamiseks vajalikele kriteeriumidele. XBRL‑põhise aruandluse juurutamist on alustatud juba ka Rootsis, Taanis, Hollandis, Itaalias ja Inglismaal, aga siinkohal võib öelda, et Eesti on kõige kaugemale jõudnud. Projekti teostatakse eri ametkondade ning era‑ ja kolmanda sektori koostöös. Töösse on kaasatud näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Audiitorkogu, Raamatupidamise Toimkond, Eesti Pank, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Statistikaamet, Sotsiaalministeerium, Põllumajandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Justiitsministeerium, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus.
Miks siis selline süsteem valitsuse hinnangul hea on? Ma vastan sellele punktide kaupa. Esiteks. Ühtne aruandlusvorm ja keskkond teeb esitajale andmete sisestuse ja edastuse mugavamaks, sest kõikide nõutud andmete esitamiseks on olemas üks kindel koht ja viis. Teiseks. Kord juba riigile esitatud andmeid saab ära kasutada kogu ulatuses ja kõikide huvigruppide (erasektor, eri ametkonnad) vajadusteks vastavalt ettenähtud õigustele. See aitab vältida olukorda, kus ühtesid ja samu andmeid küsitakse eri asutuste poolt mitu ja mitu korda. Kolmandaks. Selline andmete esitamise süsteem võimaldab luua automaatkontrollide süsteemi, mis annab esitajale juba andmete sisestamisel infot võimalikest vigadest ja aitab nii kaasa andmete kvaliteedi parandamisele. Lisaks aitab see vähendada ka hoiatuste ja trahvide hulka, mida aruandekohustuslased aruandluse puuduste eest igal aastal arvukalt saavad. Neljandaks. Ühtse vormi kasutuselevõtt kaotab vajaduse esitatud andmeid omavahel süstematiseerida ja edasi töödelda ning vähendab seeläbi ka riigi kulutusi. Viiendaks. Esitatud andmed on omavahel võrreldavad ja nende andmete põhjal tehtavad majandusanalüüsid on täpsemad. Kuuendaks. Esitatud andmed on kiiremini kättesaadavad, sest edastatavad andmed on kohe elektrooniliselt töödeldavad. Jääb ära andmete aeganõudev töötlemine ning nende elektroonilisele kujule viimine. Seitsmendaks. Kuna pole enam vajadust andmeid paberilt või failist käsitsi sisestada ning aruande sisulist kontrolli saab automatiseerida, vabaneb inimtööjõudu.
Et kõiki neid asju rakendada, selleks ongi teie ette toodud vastav seaduseelnõu. Aga enne kui ma lõpetan, tahan öelda, et see on alles esimene etapp aruandluse lihtsustamisel ja see keskendub üksnes majandusaasta aruannetele. Teises etapis tahame lihtsustada ka maksuametile esitatavat aruandlust, aga see on juba lähituleviku muusika, ehkki me tegutseme nii kiiresti kui võimalik. Kindlasti toetan ma majanduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan väga!

Aitäh! Ettekanne oli ilmselt nii põhjalik, et küsimusi ei ole. Palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Tuleb sisemise rahuloluga tunnistada, et see seadus on tõepoolest ülimalt positiivne ja millegi üle väga palju viriseda ei olegi siin võimalik. Sügav kummardus justiitsministri ja Justiitsministeeriumi poole, et selline progressiivne algatus on nüüd, pärast peaaegu aasta kestnud töögrupi tõsist tööd saanud sellise kuju.
Majanduskomisjon arutas seda seaduseelnõu nii töörühmades kui ka komisjonis. Selle töö tagajärjel sündis siia saali esimesele lugemisele toodud ja seaduseelnõu algatajaga kooskõlas muudetud tekst. Majanduskomisjonis viibisid justiitsminister Rein Lang, ministri nõunik Madis Timpson, asekantsler Marko Aavik ja nõunik Kadri-Catre Kasak.
Komisjonis me puudutasime mõningaid aspekte. See seadus mõnes mõttes ka värskendab eesti keelt või teeb seda natuke uuemaks, ka töörühmades oli juttu selle üle, et nüüd tuleb üsna arvestatavalt käibele selline sõna nagu "taksonoomia", mis tähendab maakeeli öeldes aastaaruande süsteemi. Me kõik proovime kaitsta eesti keelt, aga me jõudsime äratundmisele, et sellise sõna käibelevõtmine oleks suhteliselt mõistlik.
Nagu ma ütlesin, muudetud tekst on sellisel kujul esimesele lugemisele tulnud ja algataja on teksti muutmist aktsepteerinud. Majanduskomisjon soovitas saata Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 517 algataja nõusolekul muudetud kujul Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 30. septembril (otsus oli konsensuslik), teha täiskogule ettepanek seaduseelnõu 517 esimene lugemine lõpetada (ka see otsus tehti komisjonis konsensuslikult) ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. oktoober kell 12 (sedagi otsustati konsensuslikult). Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Urmas Klaasi!

Proua juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Kui me selle eelnõu ette võtame, siis loeme sealt, et see kannab üsna kantseliitlikku pealkirja "Raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu". Kui paljud inimesed kuulevad sõna "raamatupidamine", siis nad kohkuvad ära, sest see on midagi keerulist, keerulised Exceli tabelid ja nii edasi. Me võiksime kokku leppida, et me nimetame seda eelnõu hoopis aruandluse lihtsustamise eelnõuks.
Minu arvates on sellel eelnõul väga sügav sisu ja selle seaduse järele on karjuv vajadus. Kui me Reformierakonna fraktsioonis ja ka majanduskomisjonis oleme kohtunud ettevõtlusorganisatsioonidega, nii kaubandus-tööstuskojaga kui ka EVEA-ga, siis kõik on oma Eesti ettevõtluskeskkonna teemalistes sõnavõttudes ühe esimese probleemina toonud välja selle, et meil on kohutav aruandlus. Võib tõesti kahetsustundega summeerida, et selle asemel, et ettevõtjad saaksid tegelda oma põhitööga, surub riik neid laua taha pidevaid aruandeid koostama, olgu tegemist korteriühistute, ettevõtete või näiteks teatritega. Meil on Eesti riigis lühikese ajaga tekkinud kahetsusväärne olukord, kus riiklik bürokraatia on lubamatult vohama hakanud. Seetõttu Reformierakonna fraktsioon, kes väga pingsalt püüab kaitsta Eesti atraktiivset ettevõtluskeskkonda, tervitab seda eelnõu, tunnustab justiitsministri ja Justiitsministeeriumi tööd selles osas, et aruandlust oluliselt vähendada. Eesmärk peaks tõepoolest olema see, et riik kogub vajalikke andmeid ainult ühe korra ning riigiasutused peavad olema suutelised andmeid omavahel jagama ning seda ametkondlikust alluvusest sõltumata.
Reformierakonna fraktsioon toetab selle eelnõu kiiret menetlemist, et eelnõu saaks seadusena jõustuda ja meie ettevõtluskeskkonna soodsale arengule kaasa aidata. Tänan!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
On lõpetatud ka seaduseelnõu 517 esimene lugemine. Määran eelnõu 517 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 14. oktoobri kell 12.

Saame asuda Vabariigi Valitsuse algatatud lepitusseaduse eelnõu arutelu juurde. Algab eelnõu esimene lugemine. Palun kõnetooli taas justiitsminister Rein Langi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Iseenesest mõista on tegemist väga hea eelnõuga. Eelnõu ei ole just väga mahukas ja seletuskirja saaks ka kiiresti läbi lugeda. Ma esinengi soovitusega seletuskiri läbi lugeda, sest kindlasti ei jõua ma kõigil detailidel siin peatuda.
Lühidalt öeldes on selle eelnõu eesmärk kohtumenetluse kõrval alternatiivse vaidluste lahendamise viisi edendamine Eestis. See puudutab tsiviilasju. Täpsuse huvides olgu mainitud, et advokatuuriseaduses leidub küll lause, et vandeadvokaadi pädevusse kuulub ka lepitusmenetluse läbiviimine, kuid mingeid reegleid seadus praegu ette ei kirjuta. Eestis tegelevad lepitamisega praegu veel õiguskantsler ja kollektiivse töötüli lepitaja, aga teie ees olev eelnõu neid ei puuduta, kuna nende jaoks on olemas eraldi regulatsioonid.
See eelnõu arvestab 21. mai 2008. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil‑ ja kaubandusasjades. Direktiiv kohustab liikmesriike soodustama ja arendama lepitusmenetlust kui soodsamat ja pooli rohkem rahuldavat alternatiivset võimalust kohtumenetluse kõrval. Direktiivi järgi peavad liikmesriigid kaasa aitama lepitajate kvaliteedi parandamisele ning nägema ette võimaluse lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe sundtäidetavaks muutmiseks. See direktiiv tuleb Eestil üle võtta 21. novembriks 2010.
Nüüd annan ma ülevaate eelnõu eesmärkidest, mis võiksid tähelepanu väärida. Esiteks, eelnõuga on otsustatud sellise lahenduse kasuks, mis ei eelda lepitajate kandmist mingisse nimekirja. Lepitajaks eelnõu mõttes võib olla iga isik, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele ja viib läbi seaduses sätestatud lepitusmenetluse. Juhul kui lepitusteenuse osutamises kokku lepitakse, tuleb järgida eelnõu 2. peatükis sätestatud tingimusi. Need on käsitletavad regulatsioonina, mille rikkumisega kaasneb pooltevahelises suhtes lepinguline vastutus. Lisaks ei saa juhul, kui neist nõuetest kinni ei peeta, kohus lepitusmenetluse käigus sõlmitud kokkulepet hiljem kinnitada täitedokumendina. Lepitusmenetluse tulemusena sõlmitud kokkuleppe täitedokumendina kinnitamise eeldus on ikkagi asjaolu, et lepitusmenetlus viidi läbi, arvestades lepitusseaduses sätestatud põhimõtteid. Teiseks, sätted notaritest ning advokaatidest lepitajate tegevuse kohta. Notarid ja advokaadid, kes selleks soovi avaldavad, viivad lepitusmenetlust läbi oma ametitegevuse raames, millega kaasneb justiitsministri järelevalve nende tegevuse üle. Nende isikute poolt vahendatud kokkulepete täidetavaks tunnistamine on lihtsam, võrreldes muude lepitajate tegevuse tulemusena sõlmitud kokkulepetega. Kolmas oluline eelnõu eesmärk on ühtsete põhimõtete kehtestamine Eestis tegutsevate kohtuväliste riiklike ja kohalike omavalitsuste vaidlusorganite jaoks. Eelnõuga kehtestatakse menetluse jaoks lepitusorganis eraldi menetluskord. Oluline on lisaks see, et kui komisjoni vahendusel saavutatakse kokkulepe, kinnitab komisjon selle ning see on sundtäidetav. Nimetatud menetluskord rakendub juhul, kui vastavate lepitusorganite olemasolu ettenägevates eriseadustes see ka sõnaselgelt sätestatakse. Kaugemas perspektiivis võimaldab selline regulatsioon Eestis kohtuväliselt õigusvaidlusi lahendavate komisjonide maastikku oluliselt korrastada.
Eelnõu algatajana toetan ma kindlasti õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud proua aseesimees! Head ametikaaslased! Lugupeetud minister! Õiguskomisjon arutas lepitusseaduse eelnõu 21. septembril. Lisaks ministrile olid kohal justiitsministri nõunik Madis Timpson, Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ja sama talituse nõunik Vaike Murumets. Komisjonis andsid minister ja nõunik Niklus samasuguse ülevaate, nagu minister andis siin. Pikka arutelu ei toimunud.
Paar küsimust, mis on olulised, toon esile. Üks küsimus oli seoses sellega, et kuna see eelnõu on tehtud esmajoones Austria vastava regulatsiooni alusel, siis kui palju näiteks Austrias lepitusmenetlust kasutatakse. Justiitsministeeriumi esindaja vastas, et arvulisi andmeid ta ei saa tuua, küll aga kasutatakse Austrias sellist lepitust teadaolevalt päris palju näiteks perekonnavaidluste puhul. Teine teema, mis komisjonis üles kerkis, oli seotud tarbijakaitsekomisjonidega. On olnud diskussiooni objektiks, kas need peaksid olema lepitusorganiks ka selle seaduse tähenduses. Komisjon leidis, et seda diskussiooni oleks mõistlik jätkata. Nii kutsutakse eelnõu edasise menetlemise käigus komisjoni arutelude juurde ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
Komisjon tegi konsensuslikud otsused eelnõu esimene lugemine täna lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 14. oktoober kell kuus õhtul. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Head kolleegid! Kas teil on soovi pidada läbirääkimisi? Kui läbirääkimiste soovi ei ole, siis läbirääkimisi ka ei avata. Seaduseelnõu 487 esimene lugemine on lõpetatud. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 14. oktoober kell 18.

Lugupeetud kolleegid! Lubage mul tutvustada teile ministritele umbusalduse avaldamise nõuete menetlemist vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑dele 133 ja 134. Kõigepealt esineb sõnavõtuga justiitsminister, siis on küsimused sõnavõtjale (Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse), järgnevad läbirääkimised, sõna saavad ainult fraktsioonide esindajad, kusjuures esimesena saab sõna fraktsiooni esindaja, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatajad, st Eesti Keskerakonna fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Siis toimub lõpphääletus. Ministrile on avaldatud umbusaldust, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus.
Alustame 40 Riigikogu liikme esitatud kirjaliku nõude umbusaldamise avaldamiseks justiitsminister Rein Langile menetlemisega. Palun kõnepulti härra justiitsministri!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Minu ees on kirjalik dokument, mis kannab pealkirja "Kirjalik nõue umbusaldamise avaldamiseks justiitsminister Rein Langile", dateeritud 30. septembriga aastal 2009.
Ma lükkan täiesti veendunult tagasi kõik süüdistused, mis mulle selles dokumendis on esitatud.
Esimene väide, nagu oleks tegemist olnud otsusega, mille täitmiseks oli aega küll ja küll, ei vasta tõele. Kui üks Eesti ametkond palub teisel ametkonnal mingit küsimust menetleda ja menetleda seda kiireloomulisena, siis hea haldustava järgi seda ka tehakse. Eesti riik töötab ja peabki töötama 24 tundi ööpäevas. Riigi tasemel otsuste tegemine ei saa sõltuda sellest, et parajasti asendab ministrit teine minister.
Teiseks. Ma ei ole kunagi ega kusagil väitnud, et Schengeni viisaruumi sissesõidukeelu kehtestamine eeldab süüdimõistvat kohtuotsust. Ma olen öelnud seda, et Schengeni viisaruumi sissesõidupiirangute kehtestamiseks on kehtiva seaduse alusel tarvis põhjendusi, miks üks või teine isik võib kujutada endast ohtu riigi julgeolekule. Pelgalt oletustest ja emotsioonidest ei piisa.
Kolmandaks. Selles dokumendis räägitakse Schengeni mustast nimekirjast kui mingist heidutusvahendist. Minule tundub, et umbusaldajad, kes sellele dokumendile alla on kirjutanud, ei ole päris täpselt teadlikud sellest, millega Schengeni nn musta nimekirja näol tegemist on. Kindlasti ei ole tegemist mingi heidutusinstrumendiga meile ebameeldivate isikute suhtes. Tegu on julgeolekuinstrumendiga, mis peab tõkestama nende isikute sissesõidu Schengeni viisaruumi, kes kujutavad endast ohtu liikmesriikide julgeolekule, see tähendab isikuid, kes mingisuguse tõenäosusega võivad panna Schengeni viisaruumi sisenedes mõne liikmesriigi territooriumil toime õigusrikkumise.
Niipalju selle dokumendi kommentaariks. Tänan väga!

Suur tänu, härra justiitsminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Nüüd, kus me oleme kuulnud, et umbusalduse avaldajad on rumalad, on mul küsimus. Miks justiitsminister, seekord siseministri ülesannetes, Eesti riigi vastu suunatud küberterrorismirünnakutega hoobelnud inimese sellest nimekirjast välja võttis?

Tänan! Siin saab vastus olla väga lihtne: sellepärast, et selle isiku suhtes ei ole ühtegi tõendit, nagu ta paneks toime kuritegusid, kui ta siseneks Schengeni liikmesriikide territooriumile. Kõik on ainult oletused.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Mind väga rõõmustab, et te olete seoses selle teemaga tõstatanud ka riigisaladuse lekitamise teema. See on üldse tänuväärt teema Eesti ühiskonnas. Kuid minu küsimus on järgmine. Kõnesoleval juhul on ju riigisaladusega kaetud ainult see Välisministeeriumi taotlus. Oma intervjuus Tuuli Kochile ehk Postimehele 23. septembril olete te öelnud sõna-sõnalt nii: "Välisministeerium tegi taotluse kahe nime peale, et isegi mitte kaaluda, vaid kohe kustutada need isikud Schengeni mustast nimekirjast." Ehk te olete avaldanud nii riigisaladust sisaldava dokumendi kui ka selle sisu. Kes andis teile õiguse riigisaladust lekitada?

Aitäh! Seda vastust ei saa kindlasti tõlgendada riigisaladuse avaldamisena. Kohe päris kindlasti mitte. Ajakirjaniku küsimus oli konkreetne, sellele anti konkreetne vastus. Sellel ei ole mingit pistmist riigisaladuse avaldamisega.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Mina olen aru saanud, et Schengeni nn must nimekiri on ennetusmeede. Kas sa saad samamoodi aru?

See on ennetusmeede selles mõttes, et sinna lülitatud isikutel on keelatud siseneda Schengeni liikmesriikide territooriumile, kuna on olemas väga suur tõenäosus, et nad panevad seal toime õigusrikkumisi. Sellisena on see ennetav, jah. Aga iga kord tuleb kaaluda, kas see oht on reaalne, kas need ohuhinnangud on põhjendatud või mitte. Põhjendamatuid nimekirja lülitamisi olla ei tohi. Veel üks täpsustus. Igal Schengeni liikmesriigil on suveräänne õigus kehtestada sissesõidupiiranguid omaenda territooriumile sisenemiseks. Ei Sergei Markov ega ka Jakemenko ole teretulnud Eesti Vabariigi territooriumile. Neile kehtib siia sissesõidu keeld ja seda ei pea me kellelegi põhjendama. Aga kogu Schengeni viisaruumi sisenemise keelu kehtestamiseks peab olema põhjendus. Siin on väga suur erinevus.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Sa oled mitu korda toonitanud, et sellega oli väga kiire. Kas kiiruse põhjuseks oli see, et mõni päev pärast selle keelu kustutamist sai välisminister kokku Venemaa välisministriga?

Aitäh selle küsimuse eest! Mina ei tea, kellega välisminister oma päevakava järgi kohtub ja kellega ta pidi kohtuma pärast seda, kui ta oli minuga sellel teemal rääkinud. Tegemist on ühe ametkonna ehk Välisministeeriumi taotlusega teisele ametkonnale ehk Siseministeeriumile. Kiri tuli ministeeriumilt ministeeriumile. Jah, mul oli sellest välisministriga juttu. Ametkond taotles selle käsitlemist kiireloomulisena, minister taotles selle käsitlemist nii kiiresti kui võimalik. Mina pidasin võimalikuks see taotlus rahuldada. Mingit takistust selle asja menetlemiseks ei olnud.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! Kas on põhjust arvata, et eelmine siseminister on siis selle keelu tekitanud mingit moodi alusetult, mingeid tavasid või põhimõtteid või reegleid rikkudes?

Suur tänu! Selle üle võib pikalt diskuteerida. Kindlasti on parlamendiliikmete nimede lülitamine sellesse musta nimekirja väga sensitiivne küsimus ja tuleb alati põhjalikult kaaluda, kas selleks on olemas alust. Kuid need alused muutuvad ajas. Nii nagu ma olen ühel pressikonverentsil märkinud (selle on ajaleht Postimees täna sõna-sõnalt ära trükkinud), me kontrollime informatsiooni, mis on meie käes. Samamoodi, kui kehtestatakse isikutele mingeid liikumispiiranguid, siis see asi ei saa jääda lihtsalt sinnapaika, vaid ametkondadel tuleb kontrollida, kas need alused ikkagi eksisteerivad, kas nad jätkuvalt eksisteerivad ja on olemas. Selleks ajaks, kui mina siseministrina langetasin oma otsuse, ei olnud ühtegi alust, mis oleks võimaldanud meil legaalselt hoida Sergei Markovit selles nimekirjas.

Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Eestis on selline kirjutamata tava, et need kõrgel ametikohal olevad isikud, kes ajutiselt on seda kohustust täitmas, ei võta vastu väga sügavmõttelisi otsuseid, samas julgen ma väita, et teie seda tegite. Kuidas te seda kommenteerite?

Ma kommenteerin seda selliselt, et täites siseministri kohustusi, langetasin ma palju tõsisemaid otsuseid, näiteks kuulutasin välja konkursi ühendameti juhi ametikohale. Eesti riik ei saa toimida sellel põhimõttel, et kui üks minister teist asendab, näiteks puhkuse ajal, siis selle aja jooksul jääb selle ametkonna töö täielikult seisma. Ma möönan, et see hea tava puudutab aega, kui valitsusele on näiteks avaldatud umbusaldust, aga valitsus jätkab oma tegevust kuni uue valitsuse ametisse astumiseni, või valimistulemused on kindlaks tehtud, välja kuulutatud, aga uut valitsust ei ole pärast valimisi suudetud veel ametisse nimetada. Selle aja jooksul üritatakse vältida poliitiliselt sensitiivsete teemade menetlemist. Kõnesoleval juhul on tegemist tavapärase haldusmenetlusega. Minu arvates ei ole mingit vahet, kas seda teeb ametis olev minister või tema asendaja. Need asjad tuleb nii või teisiti teha. Haldustava näeb ette, et riik peab toimima.

Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Suur tänu! Lugupeetud minister! Sa viitasid, vastates Eiki Nestorile, et polnud tõendeid Markovi võimaliku kuritegelikkuse kohta Schengeni ruumis. Mul tekib teoreetiline küsimus: aga millised need tõendid võiksid üldse olla, kas ähvardus või mingi seadusrikkumise heakskiitmine mõnes Schengeni riigis ei ole selleks piisav? Mis on sinu jaoks piisav?

Vaadake, hea küsija, poliitiline retoorika, mida teinekord kasutatakse eriti nendes riikides, kus on võimul sellised poliitilised jõud, mis ei ole just Eesti-sõbralikud, on vahel meie suhtes äärmiselt vastik. Ka Sergei Markovi retoorika nii parlamendis, s.o Venemaa Riigiduumas, selle organites kui ka ajakirjanduses on meile vastik. Aga meil on õigus oma vastikust demonstreerida sellega, et me kasutame omaenda suveräänsust ja tõkestame tal sisenemise Eesti Vabariiki. Aga me ei saa võtta vastutust Schengeni õigusruumis, et me tõkestame tema sõitu Küprosele või kuhu iganes. See retoorika, mida seesama Markov on kasutanud oma avalikes väljaütlemistes, on, jah, ebameeldiv, meile vastuvõetamatu, meie suhtes vaenulik ja ebaõiglane, aga see on poliitiku retoorika ja seda ei saa käsitleda ähvardusena või selle omaksvõtmisena, et tegemist on kuriteole kihutamisega või kuriteo organiseerimisega või seotusega kuritegevusega. Kui me võtaksime seda retoorikat kuritegelikuna, siis peaksime kehtestama sissesõidupiirangud valdavale enamikule praeguse Venemaa Riigiduuma koosseisust. Ometi me ütleme, et see ei oleks mõistlik.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Lugupeetud justiitsminister! Kui te oma otsuse tegite, olite te ka siseministri õigustes. Palun öelge, kes olid selle otsuse tegemise juures teil need nõuandjad ja millised olid nende arvamused mõlema kodaniku suhtes, kui te otsuse tegite.

Tänan väga! Jah, seda küsimust menetleti Siseministeeriumis, seda arutati nõupidamisel. Nõupidamisel viibisin mina, viibisid Siseministeeriumi kantsler, Siseministeeriumi asekantsler ja kaitsepolitsei peadirektori asetäitja, kuna peadirektor viibis sel ajal puhkusel. Jakemenko teema oli üleval maksimaalselt 30 sekundit. Kõik osapooled olid täiesti ühte meelt, et seda taotlust selles osas rahuldama ei hakata. Seda teemat rohkem ei käsitletud. Järelikult Postimehe väide, nagu oleks see olnud jätkuv tegevus ja sellele pani keegi lihtsalt käe vahele, on sulaselge laim. Me käsitlesime Markovi teemat. Minu küsimusele, kas meil on olemas mingisuguseid tõendeid, mis võimaldavad siduda Markovit või tema tegevust võimalike õigusrikkumistega, oli vastus, et selliseid tõendeid ei ole. Pärast seda langetasin ma otsuse, et tema sissesõitu Schengeni alale on võimalik piirata üksnes Eesti Vabariigi territooriumiga, millele kaitsepolitsei ega Siseministeeriumi esindajad vastu ei vaielnud.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ajaleht Postimees kirjutas möödunud nädalal: "Riigikogu liige Ain Seppik küsib kaitsepolitsei peadirektorilt, miks kustutati Eestisse sisenemise keelu nimekirjast Venemaa Riigiduuma liige Sergei Markov." Kas pole see ilmselge ja sihilik faktide moonutamine, kuna viisakeelu tühistamine puudutas teatavasti teisi Euroopa riike Schengeni viisaruumis, mitte Eestit? See on ühtlasi ka vana hea demagoogiavõte, kuna küsimusega "miks" juhitakse osavalt tähelepanu kõrvale sellelt, et küsitav fakt ise on vale. Aga rahva pahameel on meediaküsitlustes tekkinud just nimelt selle fakti põhjal, või kuidas seda öelda, nagu oleksite teie oma allkirjaga need mehed Eestisse lubanud. Seetõttu on mul teile väga konkreetne küsimus: kas teie allkirjaga on kunagi tühistatud Sergei Markovi Eestisse sisenemise keeld või mitte? Palun vastake konkreetselt!

Aitäh! Vastan konkreetselt: minu käskkirjaga ei ole tühistatud Sergei Markovi sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki. Aga teie eelneva jutu kommentaariks soovitan teil küsida Ain Seppikult, kes siit mitte väga kaugel ei ole, kas ta ütles niimoodi ajalehele Postimees ja kui ütles, siis miks ta nii ütles. Võib-olla Postimees sai valesti aru, võib-olla on Ain natuke valesti informeeritud.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra justiitsminister! Teie erakond sai 2007. aasta valimistel väga palju hääli, rõhudes rahvuslikule retoorikale. Viisakeelu n-ö pealepanemisel Markovile ei mäleta, et te oleksite esinenud selliselt, analüütiliselt rääkinud, et see ei ole tavapärane jne. Justiitsministrina oleksite te pidanud juba siis seda tegema. Mind huvitab, millal toimus teie arvamustes selline põhimõtteline muutus ajateljel, et te nüüd räägite sellest, et see oli justkui vale jne. Miks te siis valitsusliikmena juba tookord ei rääkinud, et see ei ole tavaks, see ei ole mõistlik. Mis teid sel hetkel segas?

Suur tänu! Mina ei ole oma poliitilisi tõekspidamisi muutnud. Kõike seda, mida ma rääkisin 2007. aastal valimistel, võin ma rääkida ka täna. Jah, ma olen rääkinud seda, et Eesti peab oma suveräänsust kaitsma ja et Eesti on õigusriik, kordan veel üks kord, Eesti on õigusriik, siin tehakse otsuseid lähtuvalt kehtivast õigusest, mitte emotsioonidest ega kuulujuttudest.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Te teadaolevalt käisite ka IRL-i fraktsioonis samal teemal aru andmas. Kuidas teile tundus, milline oli IRL-i liikmete suhtumine? Tegemist on ju teatud mõttes n-ö Vene küsimusega.

Tänan, Lembit! Su huumorimeel on alati minu südant soojendanud. Ma arvan, et kõik parlamendis olnud inimesed, kes on minuga vestelnud, on saanud aru, mida ma olen rääkinud, ja on saanud vastused kõigile neid huvitavatele küsimustele. Iseasi, kas neid tahetakse arvestada ja kuulata või mitte.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Siin on tulnud välja, et siseminister on ühe naaberriigi poliitiku Schengeni viisakeelu nimekirja lülitades teinud selgelt välispoliitilise otsuse. Meie praegune seadusruum ei sätesta üheselt, et siseministril oleks kohustus või ta peaks Välisministeeriumiga oma otsust kooskõlastama või vähemalt läbi rääkima. Kas sa näed, et siin oleks vaja välja tulla seadusandliku algatusega ja inimeste, eriti teatud isikute, poliitikute, parlamendiliikmete või teatud kriteeriumidele vastavate isikute lülitamist Schengeni suurde viisakeelu nimekirja peaks seadustes täiendama ja parandama?

Aitäh! See on kindlasti mõtlemise koht, kuna praegune kehtiv seadus annab tõepoolest siseministrile täieliku otsustusvabaduse. Siseminister vaatab läbi taotluse, konsulteerib oma kaastöötajatega ja kusagil pole öeldud, et ta peab konsulteerima selles küsimuses näiteks Välisministeeriumiga. Ma arvan, et see on mõtlemise koht. Kindlasti võiks seda teemat käsitleda parlamendi komisjonides, eelkõige väliskomisjonis, aga miks mitte ka põhiseaduskomisjonis, kes on selle seaduse menetleja. Valitsuses kindlasti ka seda küsimust arutatakse. Nii et ma arvan, et siin on seadusandjal samuti ainet mõtisklusteks, et ei korduks analoogsed sündmused, kus välisametkond, vähemalt selle tipp, saab ühest või teisest Schengeni nimekirja lülitamisest teada tagantjärele.
Aga ma arvan, et ka kõik otsustajad on saanud siin piisavalt palju informatsiooni, et parlamendiliikmete ja valitsusliikmete või nendega võrdsustatavate isikute lülitamine ühe riigi siseministri poolt sellesse nimekirja on väga sensitiivne ja tegelikult tuleks neid ikkagi lülitada mingitesse piirangutesse üksnes kollektiivse otsusega. Neid otsuseid langetab Euroopa Liidus selline välisministrite koosolek, mille nimi on GAERC. Ja seda on ka korduvalt tehtud, näiteks kas või Valgevene presidendi Lukašenka suhtes – tema liikumist piirati ju Euroopa välisministrite otsusega. Seda kindlasti ei tehta selliselt, et volitatakse mõne liikmesriigi siseministrile selline ülesanne, et ta lülitaks Lukašenka oma käskkirjaga sellesse nn musta nimekirja.

Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Aitäh, austatud juhataja! Härra minister! Kui te Rahvaliidu fraktsioonis olite ja esinesite, siis meil olid teile küsimused just lekete koha pealt, mis on nagu massilised, ja seal te rääkisite väga ilmekalt, kuidas te mitte midagi teha ei saa ega oska ja olete meiega ühes paadis – selliseid huvitavaid asju. Pole sellist teksti nagu kuulnudki. Muidugi teil on huumorimeel. Aga ma tahan küsida selle kohta, et te andsite väga omapoolse tõlgenduse ministrite asendamise kohta. See on küll küllaltki originaalne. Olles olnud ka viies valitsuses, võin öelda, et nii lõdvalt ei ole seda kunagi tõlgitsetud. Tõepoolest, asendusministrid ei tee selletaolisi otsuseid, vaid oodatakse ära pädev minister.

Kuna selles ei olnud küsimust, vaid oli väide, siis ma jätaksin vastamata.

Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Aitäh! Austatud minister! Me oleme palju rääkinud sellest, et protseduurireeglid on puudulikud ja neid on tõenäoliselt vaja muuta. Aga oletame, et tänasel hetkel oleksite te samasuguses olukorras nagu tookord. Mida te siis teeksite? Kas te allkirjastaksite sellise dokumendi või ootaksite, et protseduurireegleid muudetaks?

Aitäh! Ma pean siin kordama, et õigusriik peab toimima ja kehtivast õigusest on vaja kinni pidada, sealhulgas ka riigisaladuse seadusest. Kellelgi ei ole õigust võtta endale vastutust ja öelda, et riigisaladuse seadus on ühes või teises küsimuses võib-olla ebatäpne või kellegi arvates rumal. Seadused on selleks, et neid täita ja see ongi õigusriiklik põhimõte. Muidu me jõuame hästi kiiresti sellise revolutsioonilise südametunnistuse järgi käitumise olukorda, mis oli omane Nõukogude Venemaale 1920. aastatel.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud justiitsminister! Täna hommikul ütlesite te Keskerakonna fraktsioonis, et küberrünnak oli ohuks Eestile, aga Sergei Markov, kes võttis avalikult vastutuse küberrünnaku korraldamise eest, endast ohtu ei kujuta. Kui te siseministri ülesannetes langetasite oma otsuse, siis oli küberrünnaku suhtes juba algatatud kriminaalmenetlus ja te tegite selle otsuse, nagu te ise ütlesite, "poliitiliselt sensitiivsel teemal" korrektuuri, ära ootamata kriminaalmenetluse lõpetamist. Minu küsimus on, kas te tegite nende kümne päeva jooksul ka mõne liigutuse, et kriminaalmenetlus lõpetada?

Armas Kadri! Markov ei ole kusagil öelnud, et tema on korraldanud mingeid küberrünnakuid. Kui sinul on olemas mingisugused tõendid selle kohta, et ta on kusagil midagi sellist väitnud, siis oleks see kindlasti väga teretulnud materjal valitsusele ja nendele, kes seda kriminaalmenetlust läbi viivad. Jah, kriminaalmenetlus küberrünnakute toimepanemise suhtes avati Eestis juba 2007. aasta maikuu alguses. Selles kriminaaltoimikus ei ole ainsatki tõendit ega ainsatki viidet Sergei Markovi tegevusele küberrünnakute korraldamisel, läbiviimisel või õhutamisel. Ei ole sellist informatsiooni! Veel üks kord: kui kusagil on mingid muud toimikud peale nende, mis on Eesti õiguskaitseorganite käes, siis võiks need toimikud õiguskaitseorganitele toimetada. Eesti riigil oleks sellest kõvasti kasu.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Hea minister! Te olete korduvalt siin Riigikogu ees tunnistanud, et olukord konfidentsiaalse info hoidmisega Eesti riigis on probleem. See puudutab eriti just riigisaladusi ja kriminaalmenetluse ajal lekkinud informatsiooni. Samas on Rahvaliit sellele küsimusele tähelepanu juhtinud juba vähemalt kaks aastat siin Riigikogu saalis. Miks te ei ole reaalselt midagi selles valdkonnas ette võtnud, et tõhustada järelevalvet konfidentsiaalse info lekkimise puhul?

Tänan väga! Nii ei saa öelda, et ei ole midagi ette võetud. Justiitsministeeriumil on valminud kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste ulatuslik pakett, mis sisaldab endas sätteid, mis oluliselt korrastavad ka kriminaalmenetluse andmete esitamist advokaatidele ja kaitsealustele. Praegune situatsioon kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku alusel on tõepoolest natuke kentsakas, et enne kohtule üleandmist antakse kõik kogutud tõendid advokaatide valdusse, kes võivad neid takistamatult edasi anda ükskõik kellele, kuna nende käest ei ole ka võimalik pärast küsida, kuhu need asjad on üle antud. See vastastikune süüdistamine advokatuuri ja prokuratuuri vahel on olnud tõsiasi. Ma möönan, see on suur probleem, aga me oleme selle enda arvates lahendanud ühe eelnõuga, mis varsti jõuab Riigikogu laudadele. Jah, ma vastaksin sedapidi, et kindlasti oleme me selle teemaga tegelnud.

Palun, kolleeg Maret Merisaar!

Aitäh! Kas kuidagi on ka sätestatud, kuidas ajakirjanik peab käituma informatsiooniga, mis on salastatud või ametkondlikuks kasutamiseks, või ei ole vaba ajakirjanduse puhul selleks piiranguid?

Tänan väga! See on teema, mille üle vaieldakse terves maailmas ja väga ulatuslikult. Eelmine riigisaladuse seadus, muide, kehtestas sellise regulatsiooni, et ka ajakirjanik, kui ta leidis riigisaladuse, pidi selle riigi kätte tagasi tooma ega tohtinud seda kasutada ja kui ta selle avaldas, siis võis teda selles süüdistada. Praegune riigisaladuse seadus, mis minu mäletamist mööda jõustus 2006. aasta lõpus, on oluliselt demokraatlikum ning lähtub ikkagi põhimõttest, et riigiametnikud ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, kelle käes iganes on riigisaladus ametiseisundi tõttu, peavad hoolitsema, et see välja ei lekiks, ja kui tema satub ajakirjanduse kätte ja ajakirjanik seda informatsiooni kasutab, siis ajakirjandusele ei ole midagi ette heita.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud minister! Ma kujutan ette, et kui üks minister asendab teist, siis tegeldakse ikka pigem jooksvate küsimustega ega muudeta ära sellist põhimõttelist küsimust, milles asendatav minister on täiesti teisel seisukohal ja mille ta ise on kehtestanud. Kahtlemata tekib siin ikkagi kümneid spekulatsioone, mis oli tegelikult selle teo tegemise taga. Minu küsimus ongi, miks oli selle asjaga nii kiire, et ei suudetud põhiministrit ära oodata ja kt pidi selle otsuse tegema?

Aitäh! Eestis ei ole põhiministreid ja kt-sid, vaid on ministrid ja need, kes asendavad ajutiselt ministrit. Veel üks kord kordan – Eesti riik toimib ja kui üks ametkond palub teist ametkonda mingi toiming läbi viia ja taotleb veel, et seda tehtaks võimalikult kiiresti, siis seda tuleb ka teha. Ei saa pugeda selle taha, et mina ei võta vastutust ja ma jään ootama, millal keegi teine tuleb ametisse. See on täiesti vale lähenemine minu arvates. Ma võin teile tuua veel ühe näite omaenda praktikast. 2005. aastal tõi justiitsministri asendaja Marko Pomerants minule omaenda allkirjaga kirja, väga olulise kirja, mis võimaldas meil maha võtta olulise reservatsiooni ühel rahvusvahelisel konventsioonil. Selle tulemusena on Eesti karistusseadustikku lisatud selline paragrahv, nagu mõjuvõimuga kauplemine. Seda oli ka vaja teha. Sellepärast, et seda arutati parajasti ühes olulises komisjonis ÜRO-s. Ja seda tegi Marko Pomerants. See oli väga põhimõtteline kiri ja see tuli vastu võtta. Ja minul ei ole mitte ühtegi etteheidet ega kellelgi meist siin ei ole olnud aastaid etteheiteid, et see kiri on tehtud. Niimoodi ei saa asjale läheneda. Oletame, et puhkuste ajal sõidab minister 30 päevaks puhkusele (teda ei ole näiteks võimalik kümme päeva kätte saada), kas siis jäävad mingid riigi jaoks olulised toimingud tegemata? Ei saa ju jääda.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Austatud minister! Vähem kui viis minutit tagasi tegite te siin täiesti revolutsioonilise avalduse, kinnitades meile kõnepuldist, et te olete detailideni kursis menetluses oleva kriminaalasja toimiku materjalidega, väites, et Sergei Markovi kohta ei ole selles ei ühte, teist ega kolmandat infokildugi tema osaluse või mitteosaluse kohta. See juba iseenesest kindlasti vajaks täiendavat kommentaari. Aga minu küsimus on pisut üldisem. Kas te olete kõigi poliitiliselt tundlike kriminaalasjade toimikutega üksikasjadeni kursis ja kuidas on see kooskõlas võimude lahususega või ka teie varasemate n-ö poliitiliste avaldustega? Meil on kriminaalmenetlused poliitikast sõltumatud.

Aitäh! Selles ei ole mitte midagi imelikku. Sellepärast, et kui seesama skandaalike lahvatas ajakirjanduses, siis loomulikult küsisin ma peaprokuröri käest, mis staadiumis on kriminaalasja uurimine, ja peaprokurör on mulle seda seletanud. Selles ei ole mitte midagi imelikku. Peaprokurör räägib ka sensitiivsetest kriminaalasjadest ministrile. Selles, mida minister tahab kuulda, ei ole mitte midagi imelikku. See ei tähenda seda, et mina saaksin anda prokurörile mingisuguseid korraldusi menetlustoimingute tegemiseks. Seda ei saa teha ja seda ma ei ole ka teinud.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Ka täna hommikul, kui te esinesite Keskerakonna fraktsioonis, ütlesite te, et need protseduurireeglid, kuidas kodanike väljaarvamine Schengeni nn mustast nimekirjast käib, tuleks üle vaadata ja muuta. Kas teie arvates võiks tulevikus kaaluda teatud isikute, näiteks poliitikute puhul ka seda, et te tulete ja küsite nõu Riigikogu väliskomisjonilt?

Aitäh! Ega seda nüüd nii väga laiaks ka ei saa ajada. Lõppkokkuvõttes on tegemist julgeolekualase informatsiooniga. Kindlasti on see mõtlemise koht, aga siin nüüd sidustada parlamendikomisjoni analoogselt Euroopa Liidu asjadega ei oleks minu arvates otstarbekas.

Palun, kolleeg Ivi Eenmaa!

Ma tänan, proua juhataja! Hea minister! Ma palun ette väga vabandust, kui minu küsimus mõjub absurdsena, aga kogu see situatsioon on üpris absurdne. Kõigepealt natuke seletan.
Teatavasti on kodanik Žirinovski, Riigiduuma saadik, ähvardanud Eestit ja mitte ainult Eestit, vaid tervet maailma, Balti merest India ookeanini Vene sõduri sõjajälgi täis jätta. Meid on veel kõrgemad tegelased ähvardanud, aga samuti võiks öelda, et üpris ähvardustele lähedasi väljendeid on siinsamas saalis kasutatud valitsuse ja valitsusjuhi, kelle iganes kohta. Minu küsimus teile: kui me oleme viinud ühe ärpleja – Markovi – keelunimekirja, kas ei peaks siis vaatama seda nimekirja ka selle pilguga, et seal oleksid võib-olla Eesti kodanikud, kellele keelata ära koju tagasitulek?

Aitäh! Põhiseadus keelab teha Eesti kodanikule takistusi Eestisse sisenemiseks. Nii et seda ei ole võimalik teha. Aga, jah, ma arvan küll, et me peaksime olema tolerantsemad kõikvõimalike selliste provotseerivate ja häbematute avalduste suhtes, mis teinekord ongi tehtud ainult selleks, et meid verest välja viia. Mis kahetsusväärselt on nüüd väga paljude Riigikogu liikmetega juhtunud.

Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Me teame, et tegelikult kehtis Schengeni viisakeelu piirang Vene Riigiduuma saadikule sisuliselt vaid paar kuud, aga talle kehtib jätkuvalt sissesõidukeeld Eesti riiki. Milliseks teie hindate üldse viisakeelu kui julgeolekumeetme mõju? Kas oli otstarbekas jätta see Eestisse sissesõidu keeld?

Veel üks kord: lähtudes riikliku suveräänsuse doktriinist on igal riigil õigus kehtestada sissepääsupiiranguid omaenda territooriumile kellele iganes ja neid mitte põhjendada. Selle üle peetakse Euroopa Liidus, muide, teoreetilist arutelu, kas selline põhimõte ei ole mitte iganenud, vaid ka et viisast keeldumine peaks igal juhul, igal eraldi juhul olema põhjendatav ja vaidlustatav. Seni ei ole sellele tulemusele jõutud. Nüüd sõltub riigist endast, kas ta tõepoolest kehtestab selliste häbematute tegelaste suhtes selliseid bilateraalseid sissesõidukeelde või mitte. Mina soovitaksin kõigil ka selles suhtes väga rahulik olla ja mitte üle keeda. Aga mis puudutab Schengeni ruumi, siis seal on õiguslikult võimatu selliste keeldude kehtestamine ainult emotsioonide pinnal, sest need keelud seal on vaidlustatavad kohtu kaudu ja kohtu kaudu ka tühistatavad. Minu jaoks kehtib üks Euroopa ilus haldustava, mis on omane Euroopa Liidu õigusele, et igasugused vead, mida halduse teostaja teeb, ja kui halduse teostaja nendest vigadest teada saab, peab ta ise ära parandama omal algatusel, mitte jääma ootama seda, et keegi talle näpuga näitama hakkab, ammugi veel kohus.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kui see ei ole riigisaladus, tahaksin teilt küsida, kui tihti on viimastel aastatel võetud vastu otsuseid kanda isikuid nn musta nimekirja.

Tänan väga! Ma tean umbkaudu seda numbrit, kui palju on üldse isikuid selles n-ö mustas nimekirjas, kes on Eesti kaudu seatud. Neid on 2000 ringis ja see iseenesest ei ole riigisaladus. Me liitusime ju Schengeniga aastal 2007. See, kui palju neid on viimase aasta jooksul seatud ja kes kui palju on seadnud, pole mind kunagi huvitanud.

Palun, kolleeg Heljo Pikhof!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te kogu aeg rõhutate, et Eesti on õigusriik, ja kui me lähtume seadustest, siis miks ei või need kaks meest Eestisse tulla. Kui on õigusriik, siis peab olema mingi rikkumine, et nad ei või siia tulla.

Ma üritan veel üks kord korrata lihtsamalt, ma olen seda mitu korda siin täna rääkinud, et lähtudes riikliku suveräänsuse doktriinist, on igal riigil õigus ka poliitikategelasi või riigi suhtes häbematult käitunud inimesi nimekirja lülitada ja keelata nendel sisenemine oma territooriumile ning ta ei pea seda põhjendama. Ja sinna võib ka lihtsalt häbematute väljaütlemiste eest lülitada. Nii et miks on Markov ja Jakemenko selles nimekirjas? Markov tema häbematute väljaütlemiste pärast, Jakemenko mitte üksnes Eestisse sissesõidu keelu all, vaid kogu Schengeni ruumi sissesõidu keelu all sellepärast, et ta on toime pannud õigusrikkumise – suveräänse riigi saadiku füüsiline ründamine on Viini konsulaarkonventsiooni rikkumine ja sellisena seadusega karistatav. Jakemenko suhtes ei ole keegi mingeid piiranguid lõdvendanud vaatamata sellele, et tema staatus tegelikult seda võimaldab.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Avan läbirääkimised. Palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Minister Lang! Ka tänasest saali vestlusest jäi kuidagi tunne, et võib-olla oli kohtumistest fraktsioonidega veel vähe, kui otsustada esitatud küsimuste järgi. Tegelikult me arutame väga tõsist küsimust ja selle küsimuse algus on selle aasta märtsis ning tõesti selles faktis, mille üle siin täna toimus debatt, nagu peaks Eesti riik midagi ära tõestama. Mida tal siin tõestada on? Ja pärast seda hooplemist rünnakutega Eesti riigi vastu ja arutelu – rohkem ei saa siit kõnepuldist avalikult midagi välja öelda – kandis siseminister küberrünnakutega hoobelnud tegelase nimekirja, piirates tema liikumisvabadust Schengenisse. Üks teine minister lubas Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil välja anda ka lausa vahistamismääruse.
Mõtleme nüüd, mis muud võimalused olid meie riigil olukorras, kus sellesama rünnakuga hoopleja suhtes see teine riik meiega mingit muud koostööd ei olnud valmis tegema? Rohkem võimalusi ei olnudki. Minu meelest oli see nimekirja kandmine Eesti riigi poolt õige tegu, kui kõik sammud lõpuni järele mõelda. Ja kui me vaatame nendele põhjustele, mis on toonud umbusalduse, siis veel kord ja vaatamata ministri seletustele siin, kõige esimene viga oli, et justiitsminister, kes oli ajutiselt siseminister, selle küsimusega üldse tegelema hakkas.
Neid näiteid, mida siin täna kõnepuldist tuua võib, võib tuua nendele inimestele, kes ei ole mitte kunagi ministrid olnud. Need inimesed, kes on seda tööd teinud, teavad väga hästi, kuidas see käib. Tähendab, võib välja kuulutada konkursi uue Politseiameti peadirektori leidmiseks, aga selle uue direktori kinnitab reeglina ikkagi see minister, kes seda tööd teeb. See on niisugune imelihtne näide, et seda tehakse teistmoodi.
Täna selgus siin infotunnis ka välisministri seletustest, miks sellega kiire oli. Panite tähele? Kiire oli seetõttu, et mees oli nimekirjas. See oli ainuke põhjus! Ta oli seal juba kolm kuud olnud. Nii et kiiret polnud kuhugi, oleks võinud kindlasti oodata.
Kui nüüd muid vastuseid vaadata, siis ma siin paar päeva tagasi, kui hoopleja Markov Postimehe vahendusel sõna võttis ning minister Langi ja Paeti tänas, mõtlesin, et tegemist on Juuda suudlusega, aga nüüd tuleb välja, et ikkagi tõesti väga sisuline põhjus oli – oma advokaadile peab aitäh ütlema!
Ma jätaksin sel teemal siin välja ütlemata selle, mille kohta on praegu tänuväärselt algatatud juurdlus, kus riigisaladus lekkinud on. Seadust lugedes ja vaadates, mis lehes on, oleksid järeldused ilmselt ühed, aga ju neid teevad inimesed, kes selleks on kutsutud ja kellele see on ülesandeks pandud.
Mõtleme järgmisele: millised on meie võimalused nüüd täna selles olukorras? Kas keegi kujutab ette seda, kui seesama Eestisse sissesõidu keeldu omav härra Markov saabub meile kogemata mujalt Schengeni viisaruumist ja me hakkame teda siit puhtfüüsiliselt välja saatma, mismoodi see asi välja näeb, millist furoori see tekitab. Kas järgmise küberrünnaku korral, mis langeb meile osaks väljastpoolt Schengeni viisaruumi ja mille puhul ka see riik keeldub meiega koostööd tegemast, me üldse teeme midagi või ei tee, juhul, kui me ei suuda ära tõestada, et see, kes sellega hoopleb Schengeni viisaruumis, meid uuesti ründama hakkab? Need on need põhjused, miks on umbusaldust avaldatud. Meie meelest toodi selle otsusega selgelt välja, vabandage mind, nende ministrite nende otsuste abitus selle teemaga tegelemisel ja selle vastu võitlemisel ning selles ongi siseministri kohustusi tol hetkel täitnud justiitsminister Rein Langi vastutus ja seetõttu me kindlalt toetame seda eelnõu.

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Palun kõnepulti kolleeg Karel Rüütli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Tänasel arutelul siin justiitsministri umbusaldamise teemal on tegelikult palju laiem ja põhimõttelisem tähendus kui see, kas Rein Langi teod väärivad meie usaldust või mitte.
Rahvaliidu fraktsioon soovib pöörata tähelepanu kolmele olulisele probleemile. Esiteks, viisakeeldude rakendamise ja mahavõtmise siseriiklik mehhanism. Lisaks Schengeni lepingule on vastu võetud ja kehtib Schengeni infosüsteemi riikliku registri asutamise ja registri pidamise põhimäärus, mille on kehtestanud peaminister Andrus Ansipi valitsus 20. septembril 2007. aastal. See on väga huvitav dokument. Võimalik on registriandmete ristkasutus eri ametkondade vahel. Juurdepääs sellele on väga laial ringil ametnikel, andmetele on juurdepääs politseiasutustel, piirivalveasutustel, Maksu- ja Tolliametil, Kodakondsus- ja Migratsiooniametil ning Kaitsepolitseiametil. Puudub märge, et nendele andmetele oleks juurdepääs Välisministeeriumi ametnikel. Sissesõidukeelu Markovile kehtestas üks siseminister kaitsepolitsei põhjendustele ja ettepanekutele tuginedes, viisakeelu tühistas teine siseminister välisministri ettepaneku alusel. Seega, välisminister ja Kaitsepolitseiamet on olnud asjas erinevatel seisukohtadel. Mõlemad vastutavad oma sfääris Eesti riigi julgeoleku eest, kaitsepolitsei põhiliselt siseriiklikult, välisminister välispoliitika kaudu. Valitsuse ministrite vaheline koostöö on selles põhimääruses ilmselt puudulikult lahendatud, nii nagu me praegu ka tegelikult näeme. Põhimääruse kohaselt ei ole välisministril üldse mingit puutumust sissesõidukeelu pealepaneku või mahavõtmise menetlusega. Kas välisministril on üldse juriidiliselt õigus sekkuda viisakeelu tühistamise protsessi? Kui viisakeelu rakendamisel ei olnud välisministril sõnaõigust ja teda sellest ei pidanudki informeerima, siis millisest õigusaktist tulenevalt on välisministril õigus teha ettepanek nõuda viisakeelu mahavõtmist?
Teiseks, teabe lekkimise probleemid. Lekkimisega on meie riigiasutustel, sealhulgas eriti justiitsministri enda haldusalas tegutseval prokuratuuril, samuti kaitsepolitseil, pidevalt probleeme. Nendel lekkimisjuhtudel ei ole tegemist sugugi vähem olulise probleemiga kui Eesti riigi julgeolek. Kriminaalmenetluse andmete lekkimise või lekitamise korral enne kohtusse jõudmist mõistavad meedia ja avalikkus inimesed juba ette süüdi. Tegemist on kodanike põhiseaduslike õiguste jämeda riivega kui mitte rikkumisega, mille eest aga keegi senini ei vastuta. Härra justiitsminister on korduvalt olnud sunnitud siinsamas Riigikogu ees möönma, et olukord konfidentsiaalse info hoidmisega on ebarahuldav, ning märkinud, et ta on selles küsimuses isegi Rahvaliidu liitlane. Samas, mingit reaalset initsiatiivi järelevalve tõhustamiseks oma haldusalas justiitsminister ette võtnud ei ole. Küll aga leidis ta piisavalt aega, et tegelda Markovi ja Jakemenko viisaprobleemidega.
Kolmandaks, meie hinnang ministri tegevusele viisa tühistamisel. Rahvaliidu fraktsioon on seisukohal, et kevadise valitsuskriisi ajal siseministri kohustusi täitnud justiitsminister Rein Lang on teinud kaheldava väärtusega otsuse. Juriidilist kohustust minister Langil sellist otsust teha ei olnud. Meie jaoks on oluline see, et minister tegelikult ei olnud siseminister ametikoha järgi, vaid täitis ajutiselt oma põhitöö kõrvalt siseministri ülesandeid. Selles olukorras ei olnud minister Langil asendajana moraalset õigust sekkuda sellistesse põhimõttelistesse otsustesse, mis ei ole otseselt tema enda tegevusvaldkond. Sellega ei olnud ega saanud olla nii kiire, et ei oleks võinud oodata ära uue ministri ametisse määramist, kes oleks saanud asja rahulikult ja põhjalikult kaaluda.
Rahvaliidu hinnangul on Rein Lang justiitsministrina võtnud endale liigse vastutuse siseministri eest, samas enda vastutusalas on olulisi tegematajätmisi. Rahvaliit toetab umbusalduse avaldamist. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Karel Rüütli! Palun, kolleeg Aleksei Lotman Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Kolleegid! Selle hääletuse puhul vajutavad rohelised taas kord vahelduseks kollast. Miks siis nii? Lihtne vastus oleks muidugi meie kohta korduvalt öeldu, et me olemegi üks nišipartei, keda huvitab vaid keskkond ja energia ning keda mingid sise- ja välisasjad üldse ei huvitagi. Aga tõsisemalt. Loomulikult kohtusid rohelised asjas selguse saamiseks nii Jüri Pihli, Rein Langi, Marko Pomerantsi kui ka Urmas Paetiga. Mis jäi aga saamata, on selgus. Lõpuni ei hajunud isegi vandenõuteoreetikute väited, kuigi need pole olnud kunagi väga veenvad ja umbusalduse algatajate kiituseks tuleb öelda, et nemad pole neid vandenõuteooriaid aktiivselt ka levitanud.
Mis jäi aga sootuks hajutamata, oli kartus, et ajutine siseminister ja korraline välisminister on keetnud kokku paraja supi, isegi kui mitte tegevuse endaga, siis vähemasti selle kohta segaste ja vastuoluliste selgituste andmisega. Samas süvenes küll üks teine kahtlus, nimelt sääsest elevandi tegemise kahtlus, mis on ju ka üks kogu maailma parlamentaarses praktikas üsna tavaline asi. Mis sellele loole ühe ebameeldiva nüansi lisab, on salajaste dokumentidega opereerimine.
Teisalt aga on salastamise vohamine ise üks sellise saladuste lekitamise ja selle ärakasutamise eeldus. Mida vähem ministril on kapis riigisaladusi, seda väiksem on tõenäosus, et need osutuvad tema luukeredeks. Ühesõnaga, roheliste hinnangul pole kogu lugu kuigi erakorraline, aga on samas pisut piinlik. Mis võiks olla väljapääs sellest olukorrast? Kuivõrd rohelised ei leidnud piisavat alust toetada ei seda ega ka järgmist umbusaldust, kukuvad need ilmselt läbi, kui valitsusliit vähegi distsiplineeritult käitub – ma ei tea, ma näen siin vähe valitsusliidu esindajaid, loodetavasti nad ilmuvad saali.
Teatud piinlikkus aga jääb, sellest ülesaamiseks võiksid kõnealused ministrid ise tagasi astuda, võttes nii poliitilise vastutuse selle mõneti piinliku olukorra kujunemise eest. Reformierakonna pink on piisavalt pikk, et siitsamast Riigikogust leida siia naasvatele ministritele asendust. Senist praktikat arvestades poleks tegu juriidilises mõttes uue valitsusega, nii et asja saaks ära teha üsna kiirkorras. Aitäh, head kolleegid!

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Palun, kolleeg Peep Aru Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Eesti Reformierakonna fraktsioonil ei ole mingit põhjust ega alust umbusalduse avaldamiseks meie justiitsministrile ja natuke aega hiljem ka meie välisministrile. Need on väga head tööd tegevad ministrid, nad teevad ausalt tööd ja on Eesti eest väljas. Küll on äärmiselt kahetsusväärne, et kohalike volikogude valimiste eel selle asemel, et vaielda veehinna langetamise protsendi või maamaksust vabastamise tingimuste ja põhimõtete üle või teede ja tänavate olukorra üle, me toome debatti julgeoleku- ja välisküsimused. Võiks ju küsida, et kus on siin siis riigimehelikkus. Oma protesti ja võiks öelda isegi põlgust sellise käitumisviisi vastu avaldame me täna sellega, et me kummagi umbusaldamise hääletamisel ei osale. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peep Aru! Palun nüüd kolleeg Ain Seppik Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Et Reformierakond ei hääleta, näitab muidugi seda, et koalitsioonis on lahkhelid selles küsimuses, ja seda me arvasimegi. See on tavaline võte, seda kasutatakse siis, kui üks pool koalitsioonist ei taha hääletada. Me kõik teame seda. Tegelikult oli see skandaal tõepoolest ka meie jaoks suur üllatus, sest et see sealt nüüd tuleb, seda me ei osanud ega võinud ette arvata, me lihtsalt ei teadnud. Ja see ongi see hull asi, millest president on korduvalt, juba teist aastat, siit kõnetoolist rääkinud. See on see meie kummitempli efekt, millest ka mina olen siin palju rääkinud. Me ei tea mitte midagi, mis riigis toimub. Kaks ministrit lepivad kokku ja teevad, mis tahavad. Üks neist on veel asendusminister, kes ütleb, et tal ongi selleks õigus. Formaaljuriidiliselt on Rein Langil õigus. Ma ei hakka selle tema õiguse üle vaidlema. Seda esiteks. Teiseks, ma arvan, et see oli ju oodatav, mis toimus. Sest kui ühed ja samad inimesed on istunud nii kaua karistamatult oma kohtadel, varem ei ole nende minetustele mingit tähelepanu pööratud, nad teavad, et koalitsiooni, ükskõik mis koosseisus see ka parajasti on, kas nišiparteidega või ilma, hääled on alati nende taga, nad võivad teha, mis tahavad.
Loomulikult oli see Reformierakonna-sisene kokkulepe. Kui vaadata ajalist järjestust, siis – ma ei tea, Rein Lang ütles, et tema riigisaladust ei avaldanud, avaldas dokumendi sisu ajakirjanikule – võin ma natuke rohkemgi öelda. Vaatame kuupäevi. Reedel saabub taotlus, siis riigisaladus, vahepeal on laupäev, pühapäev, esmaspäeval siseminister välkkiirelt lahendab, tehes ühe väikese nõupidamise, mis ei ole muuseas tavaline, ainult nõupidamiste põhjal neid asju ei tehta. Ja neljandal kohtub meie välisminister Vene välisministriga. Tal on kaasas juba teade, et vähemalt Markov on Schengeni nimekirjast välja võetud. On see juhus või mitte juhus? Kuid tõepoolest tavaliselt siseministrid sellistes asjades nii kiireid otsuseid ei tee. See on praktika ning muidugi kolleeg Sooäärele pean ütlema, et ma olin tõesti informeerimata sellest nimekirjade segadusest, kuna ma räägin veel kord, parlamendiliikmed ei tea mitte midagi, mida teie teete Reformierakonna tagatubades. Seetõttu on selle situatsiooni loomine ja Eesti riigi maine kahjustamine see, mille pärast on meie usaldus Rein Langi tegevuse vastu kadunud. Mitte need konkreetsed faktid isegi, mis ta tegi või tegemata jättis. Ja üleüldse ei ole siin midagi, vaid ikka väga konkreetselt. Pealegi ei näe me sellel skandaalil lõppu. Eile kargas ka peaminister millegipärast skandaali keskmesse ja teatas minu jaoks täiesti käsitamatu asja, et kui Markov või siis Jakemenko paluksid vabandust, siis oleksid kõik asjad korras. Eesti Vabariigis ei ole sellist seadust, härra peaminister! Härra justiitsminister võiks seda talle meelde tuletada. Nii et selleks, et see situatsioon lõpetada, tuleb nii ühele kui teisele ministrile – need on omavahel täiesti seotud – umbusaldust avaldada ja me kindlasti teeme seda. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ain Seppik! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Nüüd tuleb meil minna lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid! Kuna siin on vajalik Riigikogu koosseisu enamus, siis palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 73 rahvasaadikut, puudub 28.
Lugupeetud kolleegid, panen umbusalduse avaldamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 4. Riigikogu ei avaldanud umbusaldust justiitsminister Rein Langile.

Hea Riigikogu! Alustame 34 Riigikogu liikme esitatud kirjaliku nõude "Umbusalduse avaldamine välisminister Urmas Paetile" menetlemist. Vastavalt ministri soovile kuulame esmalt välisministri sõnavõttu. Palun! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu! Kinnitan teile, et nii Välisministeerium kui mina välisministrina oleme tegutsenud ainult Eesti välispoliitilistest ja julgeolekupoliitilistest huvidest lähtuvalt, ja nii ka selle teema puhul.
Eesti soovis ja sai Schengeni viisaruumi liikmeks. See tähendab aga, et koos uute võimalustega kaasnevad ka kohustused ja tavad. Üks tavadest Schengeni viisaruumis on, et üldise Schengeni tõkendi seadmine poliitikutele ja riigitegelastele on Euroopa Liidu ühtse julgeoleku‑ ja välispoliitika valdkonna ühismeede, mille üle otsustavad liikmesriikide välisministrid, arvestades kõigi liikmesriikide välispoliitilisi huve. Seda küsimust arutatakse traditsiooniliselt Euroopa Liidu riikide välisministeeriumide poliitikadirektorite tasandil Euroopa Liidus ja otsuse võtavad vastu välisministrid ning mõnel juhul koguni ka riigipead ja valitsusjuhid. Et seda Eestile ka tulevikus olulist tava mitte nõrgestada, otsustas Välisministeerium pärast põhjalikke arutelusid Välisministeeriumi sees eri osakondade, kogu juhtkonna kaasamisel, esitada Siseministeeriumile ettepaneku kodanike Markovi ja Jakemenko väljaarvamiseks Schengeni sissesõidukeelu nimekirjast, kuhu Eesti oli nad varem pannud, samas jättes nad Eesti sissesõidukeelu alla. Ma ei ole andnud, erinevalt süüdistajatest, vastuolulisi seletusi. Ma ei ole mitte kunagi väitnud, et Eestit survestati ega ole ka eitanud, et Schengeni viisaruumi sissesõidukeeldudega seotu on olnud partneritega kõne all. Selles ei ole mitte mingisugust vastuolu. Kui miski on Eesti mainet mõjutanud, siis see, et riik ei suuda tagada oma dokumentide kaitset. Sellest juhtumist on ka selge järeldus. Me arutame Siseministeeriumiga, kas ja kuidas on vaja muuta vastavaid õigusakte, et tekiks nõue välispoliitilist mõju omavate otsuste kooskõlastamiseks ka Välisministeeriumiga. Seni seda nõuet ei ole ja seetõttu oli selle aasta märtsis ka kodanik Markovi panemine Schengeni sissesõidukeelu nimekirja võimalik, sest paraku sai Välisministeerium sellest otsusest teada tagantjärele.
Ja veel kord: Välisministeerium ja mina välisministrina oleme käitunud ainult Eesti välis- ja julgeolekupoliitilistest huvidest lähtuvalt. Tänan!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Ma tuleksin tagasi selle eilse peaministri avalduse juurde. Te olete kindlasti väga hästi kursis, nüüd vähemalt, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusega, mis puudutab selle kehtestamise aluseid. Eile peaminister ütles, et kui nüüd Markov ja Jakemenko paluksid Eesti riigilt andeks, või kuidas ta nimetas, siis oleks viisakeeld kohe tühistatud. Öelge mulle, kas meie seaduste järgi on võimalik andeks palumise puhul viisakeeldu tühistada.

Viisakeeldu Eesti riiki sissesõidu puhul saab tühistada, nagu me ilmselt selle debati tulemusel kõik väga hästi teame, siseminister ainuisikuliselt. Ei ole tal kohustust kellegagi selles osas konsulteerida ja nagu ka teada, ühe riigi enda sissesõidukeelu seadmise või tühistamise puhul ei ole ka vaja mingisuguseid põhjendusi. Nii et kui siseminister nii leiab, et selline asi on piisav põhjendus, siis on see teoreetiliselt võimalik.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu, hea juhataja! Ma meenutan sündmusi aastal 2007, kui Tallinnas käis Ühinenud Venemaa nimelise partei delegatsioon ja nõudis Eesti valitsuse tagasiastumist. Siinkohal on minu küsimus välisministrile, et kuidas tema meelest tundub, kas tänane umbusaldusavaldus, ka Keskerakonna poolt, on seotud selle faktiga, et täna on samuti Eestit väisamas Ühinenud Venemaa delegatsioon?

Minul on siin täna, omamata fakte, väga raske hinnata selliste asjade käigu juhuslikkust või mittejuhuslikkust. Mulle tundub, et viimase nädala jooksul on kogu selle teema ümber, millest me ka täna siin räägime, niigi olnud liiga palju manipulatsiooni, valesid, ka ajakirjanduseetika rikkumist, seetõttu ma ei tahaks seda teemat laiendada.

Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Suur tänu, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Minu meelest oli teil selles situatsioonis kaks võimalikku tegutsemisviisi. Üks oli see, mille te valisite – initsieerisite viisakeelu tühistamise. Teine võimalus oleks olnud see, et oleksite pöördunud Euroopa Liidu välisministrite poole, et saavutada siiski konsensus selle keelu aktsepteerimises. Miks te valisite nendest kahest võimalikust variandist minu meelest halvema?

Seda teist varianti sel hetkel enam väga ei olnud selles mõttes, et see inimene oli juba Schengeni viisakeelusüsteemis ja ta oli Eesti poolt sinna asetatud. Minna taotlema inimese Schengeni viisakeelu alla panemist, kui ta seal juba on, see ei tundu liiga tõsise tegevusena. Lisaks sellele oli selleks hetkeks juba paraku – mis tegelikult ajendas Välisministeeriumi väga tõsiselt seda teemat läbi töötama – tekkinud see kahetsusväärne olukord, et Eesti polnud liikmesriigina arvestanud Schengeni viisaruumi tavasid ja pani parlamendiliikme Schengeni viisa keelu alla ning mõned Euroopa Liidu liikmesriigid olid sellest hoolimata ta ikkagi oma riiki lubanud, andes loa külastada ühte või teist konkreetset riiki. Ehk meie jaoks oli kaugemas perspektiivis äärmiselt negatiivne see, et Schengeni viisakeeldude süsteem võib saada nõrgestatud, võib väheneda tema tõsiseltvõetavus ja just selle tõttu, et tegelikult Eesti ise oma sammuga märtsikuus seda tava ei järginud.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Hea minister! Vabariigi Valitsus võttis 20. septembril 2007 vastu määruse nr 214 "Schengeni infosüsteemi riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus". Põhimääruse kohaselt ei ole välisministril üldse mingit puutumust sissesõidukeelu pealepaneku või mahavõtmise menetlusega. Miks seesama valitsus, mille välisminister teie olete, on välisministri nii olulisest arutelust üldse kõrvale jätnud?

Mul on raske öelda. Ilmselt siis ei ole kõiki võimalikke juhtumeid omal ajal ette nähtud. Nii et, nagu ma ka nimetasin, selle tänase arutelu ja debati üks positiivne moment – kui siin üldse mingit positiivsust otsida – võiks olla see, et kindlasti aitab see paremini kujundada praktikat tulevikuks, arvestades seda, et Schengeni liikmena oleme me ikkagi noor liige, mis tähendab, et see olukord on meile olnud suhteliselt uus, meil ei ole riigi sees veel kujunenud, nagu ka sellest olukorrast näha, liiga head praktikat selle pisut enam kui aasta jooksul. Nii et üks tulem sellest debatist on kindlasti see, et nii mõnigi riigisisene õigusakt tuleks üle vaadata ja sinna vajalikud täiendused teha, et ka edaspidi, kui selleks otsustajaks näiteks jääb siseminister, oleks tal kohustus ikkagi juba otsuse tegemisel küsida, saada ja omada maksimaalset informatsiooni, et seda otsust langetada.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra välisminister! Te ütlesite siin väga ilusasti, et teie ei ole vassinud sel teemal. Samas, kui jälgida kogu selle nn kriisi kronoloogiat, siis Välisministeeriumist on tulnud väga erinevad sõnumid, kuidas ja miks selle viisakeelu äravõtmine või n-ö lõpetamine käis. Alles nüüd siin esitasite hoopis teistsuguse teooria. Ikkagi, hea küll, oletame, et te ei ole vassinud, aga miks te siis kohe alguses ei võinud seda rääkida, mida te nüüd rääkisite? See jätab kogu sellest kommunikatsioonist üsna veidra mulje. Igaüks, kes neid sõnumeid jälgib ja vaatab, ei saa arvata teistmoodi, kui et mingi jama seal on, mingi vassimine käib.

Jah, see on väga hea küsimus ja minul on sellele järgmine vastus. Artikkel kogu selle loo kohta ilmus Eesti ajakirjanduses esimest korda möödunud kolmapäeval. Esimene kord, kui minul tekkis võimalus esineda otse-eetris, oli eile hommikul. Ehk ma väidan, et kõigi nende päevade jooksul ei antud mulle paraku võimalust neid asju selgitada nii, et keegi ei oleks neid materjale toimetanud, tõlgendanud või mida iganes teinud. Ehk tegelikult nende päevade jooksul ei olnud mul kordagi võimalust otse-eetris asju selgitada nii, et hiljem ei oleks keegi pannud nendele asjadele kätt ühel või teisel moel külge.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Te olete korduvalt väitnud, et selle hoopleja nime sattumine Eesti poolt sinna nimekirja oli teile üllatus, te saite seda teada maikuus. Ma tsiteerin: "Me võime välja anda Euroopa vahistamismääruse. Tegemist ei ole just lihtrahva hulka kuuluvate inimestega Venemaal ja eks neil ka tekib vahepeal huvi sõita näiteks Küprosele turismireisile. Siis seal saab nad vahistada." See ei ole suvalise inimese tekst Nõmme Raadiost, vaba inimese vaba tekst, see on justiitsministri kõne Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil selle aasta märtsikuus. Kas te tahate öelda, et ei teie ise ega terve Välisministeerium ei ole huvi tundnud, mis selle taga on, mida justiitsminister Eesti Vabariigi, oma vabariigi valitsuse pressikonverentsil räägib? Kuidas te tulete meile seletama, et te ei teadnud?

Ja nii tulengi seletama. Me ei teadnud mitte midagi kavatsusest ega otsusest seada sissesõidukeeld Schengeni ruumi. Selle kohta, mis puudutab Eiki Nestori poolt praegu nimetatut – need kõikvõimalikud uurimised, vahistamismäärused –, on käinud kirjavahetus Välisministeeriumi ja vastavate asutuste vahel. Kuid ükski Siseministeeriumi allasutus, kes selles kirjavahetuses osales, ei maininud kordagi vajadust kaaluda või kehtestada sissesõidukeeldu kodanik Markovile Schengeni viisaruumi.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Hea minister! Te olete korduvalt rõhutanud, et sellistele kõrgetele ametiisikutele, sealhulgas parlamendiliikmetele, ei ole kombeks seada selliseid keelde ühepoolselt. Kas teie ja teile alluv ametkond on teinud kõik selleks, et kui meil tekib järgmine kord vajadus seada kellelegi tõkend mitmepoolselt, leiab see soov piisavalt arusaamist teiste liikmesriikide poolt Euroopa Liidus?

Eks see ole meie igapäevatöö – selgitada, mis olukorras on Eesti riik praegu, millised on meie n-ö potentsiaalsed julgeolekuohud. See on meie igapäevatöö. Ma loodan, et sellist olukorda ei teki, aga kui see peaks tekkima, eks siis tuleb kindlasti seda kaaluda. Kui te minu sissejuhatavat juttu tähele panite, siis poliitikutele Schengenisse sissesõidukeelu kehtestamiseks Euroopa Liidu poolt on vajalik kõigi Euroopa Liidu riikide nõusolek.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ajalehtede kolumnistid on sõltumata väljaandest üldiselt sõltumatud ja respekteeritud ühiskonna arvamusliidrid. Kolumnist Ahto Lobjakas küsib leheveergudel järgmist, tsiteerin: "Välisministri süüdistamine valetamises on sümptom puudulikust reaalsustajust, Euroopa Liidu mittetundmisest või poliitilise hõlptulu otsimisest. Kes vastutab ebapädeva ja Eestile kahjulikuks osutunud otsuse eest, millega Markovile viisakeeld üldse kehtestati?" Ma kordan ajakirjaniku küsimust: kes konkreetselt peaks kandma vastutust Markovile viisakeelu kehtestamise eest, mis Eestile kahjulikuks osutus? Mis erakonda ta kuulub ja mis saab üldse siis, kui Eesti hakkab takistama kõikide nende isikute pääsemist ülejäänud Euroopa riikidesse, kes on Eesti suhtes kunagi midagi negatiivset öelnud?

Ma arvan, et see on selline retooriline küsimus. Ilmselt küsija ja kõik saalisolijad peaksid selle nädalase debati järel juba teadma, kellel on ainupädevus kehtestada Eestisse sissesõidu keeld. See on siseminister, ja kodanik Markovile kehtestati  sissesõidukeeld selle aasta märtsikuu keskel. Mis puudutab küsimuse teist poolt, siis ma kindlasti ei utreeriks. Tõepoolest: selleks tegelikult see tava Schengeni süsteemis ongi, et poliitikutele iga riik eraldi viisakeeldu ei kehtesta, sest vastasel korral võib see asi minna täiesti absurdseks ja nonsenssi, kus mõne riigi minister, ükskõik mis olukorras näiteks kehtestab Schengenisse sissesõidu keelde ka sellistele poliitikutele, kes on oluliselt olulisematel ametikohtadel, kui need tegelased, kellest meie täna siin räägime, ja sellega õõnestab kogu Euroopa Liidu välispoliitilist võimekust ja usaldusväärsust. See meede ongi mõeldud selleks ja seetõttu oli ka Välisministeerium seisukohal, et me ei saa ise seda meedet õõnestada sellega, et meile näib, et hetkel on õige panna ühele või teisele inimesele see keeld, kuna jah, Eesti suhtes on nad käitunud väga halvasti. Aga selles mõttes ka siin on selge selline väga halva pretsedendi oht. Tõepoolest, kujutagem ette, et X riigi siseminister panebki iseseisvalt viisakeelde väga olulistele inimestele, mõnede riikide riigipeadele, valitsusjuhtidele, mis jah, on meil teoreetiliselt võimalik, aga me võime ette kujutada, millise probleemistiku toob see kaasa kogu Euroopa Liidu välissuhtlusele sellisel juhul. See meede ei ole ju lihtsalt sellepärast, et kellelegi meeldib, vaid sel on ikka oma väga selged praktilised ja pragmaatilised põhjused kogu Euroopa Liidu välispoliitika huvides.

Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud välisminister! Tõsi ta on, et siseministril on päris suur voli nende keeldude kohaldamiseks, aga samas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus ütleb päris täpselt, millistel alustel see on võimalik. Nii näiteks ütleb § 29, et välismaalase suhtes võidakse sissesõidukeelu kohaldada, kui on põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda, jne ning välismaalase kohta on andmeid või põhjendatult alust arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või on toime pannud terroristliku teo. Ja neid punkte on tervelt kümme. Aga kas sellest lähtudes oleks teie arvates siseministril võimalik sissesõidukeeld tühistada, kui seesama isik, kes need teod on toime pannud, palub Eesti riigilt vabandust?

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma eelnevalt vastasin, kuna siseministril on praeguste Eesti seaduste järgi ainupädevus otsustada Eestisse sissesõidu keeldude kehtestamist ja pärast ka nende tühistamist ning neid sissesõidukeelde tegelikult ei pea põhjendama, siis teoreetiliselt on see võimalus olemas.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! Kas te võite kinnitada või ümber lükata, et eelmine siseminister on teiega jaganud või siis ei ole jaganud asjakohast informatsiooni, mis puudutab kõnealuse viisakeelu tekitamist? Nagu ma olen ka nüüd neil päevil peetud vestlustest aru saanud, on põhiline probleem küllaltki kehv kommunikatsioon sellistes välispoliitiliselt tundlikes küsimustes Eesti ametkondade vahel. Mida olete teie isiklikult tänaseks teinud, et see kommunikatsioon oleks parem, selgem, asutustele mõistetav ja selliseid kummalisi tagajärgi vältiv?

Aitäh küsimuse eest! Eile hommikul vestlesin ma siseminister Marko Pomerantsiga sellest, et võimalikult peatselt peavad Välisministeeriumi ja Siseministeeriumi eksperdid kokku saama, vaatama neid seadusi ja dokumente, mis praegu käsitlevad kogu seda piirangute süsteemi ja piirangute alt väljavõtmist ning leidma lahendused, kuidas seda korda täiendada nii, et edaspidi oleks näiteks välispoliitilist dimensiooni omavate otsuste puhul ikkagi ka Siseministeeriumil ja siseministril obligatoorne saada Välisministeeriumi hinnang otsuse eelnõule.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Lugupeetud välisminister! Täna meie Keskerakonna fraktsioonis olles jäi mulle mulje, et see kirjalik taotlus Välisministeeriumist Siseministeeriumisse oli tingitud sellest, et Siseministeerium seda nõudis. Kas see tähendab seda, et eelnevalt teie ise või keegi teie ametnikest arutas seda teemat Siseministeeriumi töötajatega? Siit ka veel teine küsimus. See tähendab seda, et te andsite käsu kirjaliku taotluse vormistamiseks kahele kodanikule, Markovile ja Jakemenkole. Ja see oli tõesti teie südamesoov? Jakemenko oli ju see isik, kes organiseeris meie saatkonna ründamist Moskvas.

Kõigepealt, muidugi, Siseministeerium ja Välisministeerium suhtlesid eri ametnike tasandil kohe sellest hetkest peale, kui meile saabus teadmine, et Markoviga on see probleem, et ühelt poolt on Eesti ta viisakeelu alla seadnud, teiselt poolt on teda ikkagi lastud sisse Euroopa Liidu riikidesse ehk on tekkinud selline täiesti praktiline ja tõsine küsimus. Välisministeeriumi arutelude ja analüüsimise tulemusel me leidsime, et oleks otstarbekas teha Siseministeeriumile selline ettepanek, et võtta need kodanikud välja Schengeni viisaruumi piirangute nimekirjast nendel põhjustel, millest ma juba eelnevalt pikalt rääkisin, lähtudes sellest praktikast ja tavast, mis Schengeni viisaruumis on poliitikute viisakeelu alla panemisel. Nende tutvustamisel Siseministeeriumile oli Siseministeeriumi seisukoht, et neil on vaja seda taotlust kirjalikult, mille peale siis ka see kirjalik taotlus Siseministeeriumile Välisministeeriumist teele läks. Mis puudutab Jakemenkot, siis siin ei ole minu südamesoovidega mitte mingit pistmist. Välisministeerium, Välisministeeriumi töötajad, eriti selle Moskva saatkonna töötajad ja ka mina välisministrina olime tollal, 2007. aastal ööd ja päevad tegevad selle kriitilise olukorraga, kus potentsiaalselt ja reaalselt olid ohus ka meie kolleegide, meie saatkonna töötajate elud ja emotsionaalselt olen ma viimane inimene, kes tahaks teha mingisugust teenet sellele kodanikule. Aga üks korralik nüüdisaegne riik ei peaks oma otsuseid tegema ainult emotsioonidest lähtuvalt, isegi kui nad on väga tugevad ja väga negatiivsed. Põhjus ka sellesama Jakemenko puhul selle taotluse tegemisel oli see, millest ma enne rääkisin: Euroopa Liidus teevad selliseid otsuseid poliitikute kohta kõik liikmesriigid koos.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et Jakemenko puhul on praegu kogu see asi pooleli, sest me ikka ei vasta ju siis nendele Euroopa kõige parematele tavadele. Kas te ootate nüüd, millal Pomerants läheb kuhugi komandeeringusse ja teda asendatakse, et siis saaks ka selle Schengeni viisa keelu Jakemenkole likvideerida?

See küsimus on selles mõttes täiesti meelevaldne, et ma ei ole kunagi oodanud kellegi komandeeringusse minekut ega oota ka Pomerantsi komandeeringusse minekut. Kui tal on vaja käia välislähetustes, käigu, kui ei ole vaja, ärgu käigu. Sellel ei ole mitte mingil moel puutumust selle asjaga.

Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Aitäh! Hea välisminister! Ma küsin veel kord üle: kas tollal siseministriks olnud Jüri Pihl informeeris teid mingil moel sellise keelu kehtestamisest või oli mingit muud infovahetust Siseministeeriumiga sel teemal?

Mina sain sellest teada tagantjärele.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Austatud minister! Ma tuleksin teie rahvusringhäälingule antud intervjuu juurde, kus te viitasite survele, mis teile on avaldatud, ja ka peaaegu nimeliselt Euroopa Komisjoni kõrgele esindajale, pärast mida järgnes Euroopa Komisjoni vastav ümberlükkav avaldus. Loomulikult on seda sisepoliitiliselt tõlgendatud mitmeti, aga peaasjalikult teie püüdena n-ö kattevarju leida või sisuliselt ka valetamisena. Mida te arvate, kuidas mõjutab selline käitumine Eesti mainet, kuidas see mõjutab teie mainet, milline on juhul, kui umbusaldus ei leia toetust, teisse suhtumine teie väliskolleegide silmis pärast sellist käitumist?

Kõigepealt veel kord: ma ei ole kusagil väitnud, ka mitte selles saates, et keegi on avaldanud Eestile survet, näidanud näpuga. Kui te vaatate selle lindi üle, mis peaks olema ETV kodulehel kättesaadav, siis seal on juttu sellest, kas sellel teemal on räägitud, kõneldud. Iga kõnelemine ei pea olema käsitletav survena ja seda ka see kontakt ei olnud. Veel kord, ükski Euroopa Liidu poliitik ega ametnik ei ole Eestile öelnud: muutke midagi, tehke ümber, koristage ära. Need vestlused on peamiselt olnud küsivas toonis, kas näiteks Jakemenko on seal nimekirjas, mis põhjusel ta on. Nii et mis puutub sellesse, et ma olen kusagil väitnud, kas või sellessamas teleintervjuus, et mind on survestatud, siis ma ei ole seda seal öelnud. Kust te seda võtate? See on jälle see, et ilu on vaataja silmades. Seega ma pean ümber lükkama asja, mida ma ei ole öelnud, ehk, nagu ma olen siin vahepeal rääkinud, selle nädala jooksul on olnud nii palju manipulatsioone, nii palju pahatahtlikkust, et selles suhtes on liigne midagi veel öelda.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Väga austatud minister! Siseminister Jüri Pihl otsustas panna Schengeni viisa keelu ühe teise riigi parlamendiliikmele, ilma et ta oleks teiega nõu pidanud ja juriidiliselt on tegelikult kõik korrektne ehk JOKK, sest praegu kehtiv seadus annab ainupädevuse sellise otsuse tegemiseks just siseministrile. Samas julgen ma pidada sellist käitumist kentsakaks ehk välispoliitiliselt tundliku otsuse tegemisel ei tulnud siseminister selle peale, et teiega teema läbi arutada. Minu arust oleks see olnud täiesti enesestmõistetav. Seoses sellega küsin teie käest, kas teil on mingi mõistlik seletus, miks Pihl selliselt käitus.

Kõigepealt ma palun Evelyn Sepalt vabandust! Asi ei olnud mitte selles, et ma ei tahtnud vastata tema küsimuse teisele poolele, vaid ma lihtsalt unustasin vastata. Aga ma vastan sellele praegu. See puudutas mainet. Kui miski praegu kuidagigi Eesti mainele selles loos kehvasti mõjub, siis on see probleem, et Eesti riik ei suuda oma dokumentide järele valvata. See on probleem, kui me räägime mainest, sest paraku neid juhtumeid, ka viimasel ajaperioodil, on olnud liiga palju, kus Eesti riik ei suuda oma kaitstud dokumentide üle valvata. Mis puudutab Silver Meikari küsimust, siis ütlesin ma seda ka eile väliskomisjonis, et minul ei ole eelmisele siseministrile mitte ühtegi etteheidet. Eelmine siseminister Jüri Pihl järgis seadust, seda, mis seaduses kirjas on, kui ta selle otsuse märtsikuus tegi, ning arvestades ka seda, et meie Schengeni-kogemus on tõepoolest nii lühike, ei ole mul isegi n-ö emotsionaalses plaanis talle mingisuguseid etteheiteid.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud välisminister! Sellessamas küsimuses, mille pärast teie siin praegu olete, viisaskandaali küsimuses, andis selgitusi ka justiitsminister Rein Lang. Küsimusele, miks ta pidi selle otsuse ära tegema valitsuskriisi ajal, asendades puuduvat siseministrit, vastas ta, et välisminister taotles sissesõidukeelu tühistamist kiireloomulisena ja miks ta taotles seda kiireloomulisena, tuleb küsida temalt endalt. Ma siis küsingi teie käest, mis sundis teid valitsuskriisi päevil Markovi ja Jakemenko kohta kiireloomulist otsust taotlema. Kas lähenemas oli mingi oluline tähtaeg?

Kõigepealt, jutt oli sellest, et otsuse võiks teha nii ruttu kui võimalik. Loomulikult ei eeldanudki keegi seda, et otsus tehakse nii, et seda ei arutata Siseministeeriumi allasutustega, sest siseministri otsuse tegemisel tuleb võtta arvesse kõiki argumente ja temale on kindlasti lähtuvalt tema ametikohast tema oma allasutused ning nende analüüs ja seisukoht ka äärmiselt olulised. Nii et nagu nüüd tagantjärele on nähtunud, pidas siseminister vajalikuks n-ö rahuldada selle ettepaneku ühe osa ja mitte teist osa. Mis puudutab aega, ajadimensiooni, siis see sündmus ja selle teadasaamine, et hoolimata Eesti poolt seatud sissesõidukeelust on kodanik Markov ikkagi saanud sisse nii Saksamaale kui Prantsusmaale, ilmnes maikuu keskel. Selle peale me algatasime kiiresti needsamad arutelud, mis päädisidki mai 20-ndate kuupäevadega. See, et sellesse aega sattus ka teatav segadus valitsuses, ei ole kuidagi n-ö põhjuslik seos. Loomulikult oli meie huvides püüda võimalikult kiiresti ära klaarida see olukord, kus Schengeni viisaruumi tõsiseltvõetavus oli mõnevõrra kahtluse all, arvestades seda, et ühe liikmesriigi poolt tavasid mitte järgides tehtud otsus oli teiste riikide poolt ka nende käitumisega vaidlustatud – see käitumine oligi see, et see inimene lasti ikkagi sisse, kuigi ta oli Schengeni viisaruumis –, mis oli piisavalt tõsine signaal. Pärast oli mõningaid rahvusvahelisi kohtumisi, juunis oli mul, ma arvan, neid üle kümne, sealhulgas Läänemeremaade Nõukogu koosolek ja selle raames ka kahepoolne kohtumine Vene välisministriga. Aga selle asja pärast ei hakanud ma ometi neid kohtumisi ümber tõstma. Nii et selles mõttes, kui nüüd keegi üritab siin kujutada ette, et selle pärast oli vaja midagi teha, siis see nii ei olnud. Põhjus oli ikkagi see, mis juhtus Saksamaa piiril kodanik Markoviga ja sellega seotud asjaolud.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Suur aitäh! President Lennart Meri päevadest peale on sellistes olukordades, kus pinged kuhjuvad, alati oodatud, mida ütleb riigipea. Riigipea on ühe korra kommenteerinud seda tekkinud olukorda, ta tegi seda New Yorgis ja tema mõte oli selles, et ta ei saa kommenteerida välispoliitikat mõjutavat arengut, kui ta loeb sellest esimest korda meediast ja ajalehtede vahendusel. Minu küsimus on, kas Välisministeeriumi ja ka ministri ning presidendi vahelised jutuajamised välispoliitika teemadel on regulaarsed, sest presidendi sellist lausungit võib käsitleda ka nii, et riigipea pole päris rahul nende kontaktidega.

Välisministeerium, Välisministeeriumi töötajad, sealhulgas välisminister, on alati avatud suhtlemiseks nii Vabariigi Presidendiga kui kõigi teiste Eesti institutsioonidega. Nii et selles suhtes oleme me selleks täiesti avatud.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Mina ei saanud aru, mis selle Jakemenkoga nüüd siis saab. Kas te esitate uuesti, kui jääte oma kohale, tema kohta taotluse siseministrile või kas talle jääb võimalus käia Euroopa Liidu teistes riikides või mitte?

Eesti Välisministeerium ametiasutusena, mitte Eesti välisminister isikuna, vaid Eesti Välisministeerium ametiasutusena, on teinud oma ettepanekud teisele Eesti riigi ametiasutusele Siseministeeriumile. Ma ei näe põhjust, et näiteks ministrite vahetumise puhul või, ma ei tea, kantslerite vahetumise puhul peaks hakkama samu kirju uuesti kirjutama. Meie oleme oma seisukohta Siseministeeriumile väljendanud ja tulenevalt Eesti seadustest on selliste otsuste tegemine kõiki argumente arvestades siseministri ainupädevus.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra välisminister! Avan läbirääkimised. Palun, kolleeg Ain Seppik, Keskerakonna fraktsiooni esindaja!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Juba teist korda tulen täna raske südamega sellesse kõnetooli, kuna ega tegelikult ei ole see ju meeldiv teema, mida arutada, ja mul on väga kahju, et sellest püütakse teha mingit sisepoliitilist kähmlust eriti Reformierakonna poolt, kes nähtavasti ei ole olukorra tõsidusest üldse aru saanud. Aga mis sa teed, kui kasvamine võtab lihtsalt aega.
Ma lasen teil ära naerda seal, naerge, naerge, mul aega küll!
Küsimus on ju selles, et meil oleks vaja see probleem kuidagi lahendada. Meil oleks vaja lõppude lõpuks need pinged maha võtta. Tegemist on tüüpilise skandaaliga, millele Reformierakond on mulle täiesti üllatuslikult ise kogu aeg hagu alla ajanud. Ma ei tea, kas teil toimub sisemine võimuvõitlus või mis teil seal täpselt on. Aga täiesti üllatuslikult, kui hakkab natuke vaibuma, siis kargab kas peaminister pulti või keegi teist uuesti või lugupeetud välisminister sõimab läbi sotside esimehe nagu eile TV3-s, külvates põhjendamatuid kahtlusi jne. Üldiselt oleks aeg selline Eesti jaoks tõesti piinlik situatsioon lõpetada. Seda esiteks.
Teiseks, ma arvan, et ühel hetkel tekib meie teatud ministritel, kes on väga pikalt ametis olnud, arvamus, et nad ei ole selle seltskonnaga siin saalis või üldse kusagil enam seotud. Sõna siin kusagil Euroopa koridoris, sõna seal Ameerika tubades, sõna kusagil ka Vene välisministriga kohtumisel ja nii see elust irdumine läheb. Sest kuidas ikkagi põhjendada seda, mis tegelikult toimus. Mis me kuulsime? President ei tea, Riigikogu väliskomisjon ei tea ja nagu me näeme, ka reformistide koalitsioonipartnerid ei tea mitte midagi. Teavad kaks meest.
Nüüd natuke põhjendustest, miks me siis umbusaldame. Ei ole päris õige välisministri väide, et tema sõnades ei olnud mingisugust juttu survest. Ju ikka oli, sest vaadake, ei protesteerinud ju ainult meie ajakirjandus, ei protesteerinud koalitsioon, vaid Euroopa Komisjon hakkas ümber lükkama, sest sai ilmselt aru, et meie välisminister süüdistab Euroopa Komisjoni milleski. Ma olen nõus, ta võib-olla ei tahtnud seda teha, oli kuidagi ebamõistlik sõnakasutus jne, kuid sellisel tasemel ametiisik ei tohi endale midagi sellist lubada, mis annab sellise tõlgendamise võimaluse. Seda esiteks.
Teiseks. Kahtlemata on see skandaal Eesti mainet kahjustanud ja ka välisministri käitumine, kõik need eilsed intervjuud, lakkamatud teiste süüdistamised jne ehk skandaali eskaleerimine on Eesti mainet oluliselt kahjustanud. Need ongi need kaks põhjust.
Meie umbusaldajatena ei analüüsi neid põhjusi, miks ta seda tegi, sest Välisministeeriumil oli kahtlemata seaduse järgi õigus teha sellist taotlust ja siseministri kohusetäitjal oli ka formaal-juriidiliselt õigus seda küsimust lahendada. Selles pole küsimus. Küsimus on selles, et kui poliitik kahjustab oluliselt riigi mainet, mida ta esindab, siis ei saa ta sellel ametikohal jätkata. Ja nimelt sellel põhjusel me umbusaldame ka välisminister Urmas Paeti, sest meie arvates on Lang ja Paet nii seotud selles kaasuses, et eraldi umbusaldamine on võimatu. Keskerakond hääletab igal juhul umbusalduse poolt. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ain Seppik! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kui nüüd kõik algusest ausalt ära rääkida, siis meie hinnangutel nägime esialgu siin vastutust eelkõige justiitsministril, kes siseministri tööd tegi, sest tema allkiri on paberil. Ja välisministri rolli nägime pigem selles, et tema töö on välissuhtlus, kaasa arvatud vestlused nii laua taga kui koridoris oma kolleegidega. Kas seda hinnata hiljem surveavalduseks või vestluseks, see on juba maitseküsimus, ja nüüd, nagu selgub, ka natuke vassimise küsimus. Seetõttu me arvasime, et ju välisminister tegi oma tööd. Aga siseminister ei oleks pidanud tegema oma tööd, ta käitus valesti ja kirjutas alla.
Hiljem toimus muudatus ja see muudatus on eelkõige meie arusaamistes olnud seotud nende vassimistega, mis sellel teemal on. Vaadake, nii rõdul olevale ajakirjandusele, kirjutavatele ajakirjanikele kui ka teile siin on püütud jätta muljet, nagu oleks Eesti riik kandnud selle Markovi sinna nimekirja tema maailmavaate pärast. No ei ole ju! See põhjus oli hoopis milleski muus ja välisministri ülesanne oleks olnud nendelesamadele koridorivestlejatele öelda, et kuulge, tegemist on küberterrorismi õigustava inimesega, ärge laske teda oma riiki – see on välisministri töö. Aga meile püütakse midagi muud seletada.
Olgu teile teada, et meie tubli delegatsioon maadleb täna Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees Strasbourgis sellesama Markoviga. Ja minu kogemus ütleb, et seal tegeles neli korda aastas igal peaassamblee istungil üks kõrge Vene Riigiduuma saadik oma viisaküsimusega nelja aasta vältel. Tema nimi on Žirinovski, ta on meile rohkem tuttav, ja teema oli see, et ta ei saanud Prantsusmaale, ta ei saanud Saksamaale. Nii et see vassimise pool siin on kõige kurvem.
Teine teema, mis on ka avalikes ütlustes olnud ja mida ma ka vassimiseks loeksin, on seotus valimistega. Hea kolleeg Peep Aru! Kui sellega põhjendada umbusalduse mitteavaldamist, siis ei saagi umbusaldust avaldada, sest demokraatlikus riigis tulevad alati kunagi valimised. Kas nendeni on aasta, kuu, kaks või poolteist – suurt vahet ei ole, seose saab alati leida. Nii et see põhjendus ei ole põhjendus.
Ja täiesti üllatav ja meie jaoks sisuline vale – ma palun vabandust, antud teemat on aidanud n-ö avalikkuse eest kaitsta ka riigisaladuse klauslid – on kogu see jutt, mis on siin seotud välisministri informeeritusega. Lubage olla lõpetuseks võib-olla mõnevõrra kriitilisem kui tavaliselt. Kui välisminister saab Eestis toimuvast teada Euroopa Liidu voliniku käest kusagil koridorides, siis see ei ole tema töö ja tuleb keegi teine leida.

Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Palun, kolleeg Marek Strandberg Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!

Ega mul pole selles asjas palju rohkem lisada, kui ennist kolleeg Aleksei Lotman kõneles. Kõik toimuv meenutab kangesti ühte Tšehhovi novelli, mäletamist mööda oli selle nimi vist "Ametniku surm". Kellele see tuttav on, teab, kellele mitte, siis taust oli see, et ühele kõrgele Vene ametnikule juhtus üks väiksem ametnik kuklasse aevastama ning lõputud vabandamised ja muud toimingud selle juures viisid lõppkokkuvõttes sinnamaani, et ametnik arusaamatusest ära suri. Me oleme natuke selle ärasurnud ametniku seisuses ja seisundis, kus me kogu aeg üritame vabandada ja mida iganes teha. Asja taust on ikkagi selline, et meie nägemuses peaks sellele tülile tulema mingisugune tsiviliseeritud lõpp, mitte surm, nii nagu Tšehhovi novellis. Neid põhjusi võib ju vedama hakata kust iganes, et täpselt sama loogikat, mille järgi me oleme kuulnud siin kritiseeritavat istuvaid ministreid, võiks ju rakendada ka istunud siseministri puhul ja küsida lihtsat asja, et kas ministrid ikka peavad valitsuse kooskõlalise töö huvides olema sedavõrd suveräänsed, kui nad on olnud, ehk isegi mitte informeerima teisi ministreid sellest, mida nad on teinud teiste ministrite mõjuvalda puudutavates küsimustes. Ma ei oska seda öelda. Aga on selge, et juhul kui riigisaladusega vehkimine ja seda kui samurai mõõka kasutades üksteise päid raiuda üritades edasi minna, siis need tülid ei lõpe. Selle tulemusena muutub riigisaladuse kui sellise sisu veelgi naljakamaks, milleks ta mõnes mõttes on juba muutunud selle paanilise riigisalastamise tõttu, mis on kogu aeg toimunud.
Ega ma ei oskagi muud korrata kui seda, mida me ka oma fraktsioonis ministrite kuulamisel oleme öelnud nendelesamadele ministritele, et tegelikult on põhjust siin tagasi astuda mitte selle tõttu, et keegi oleks süüdi, vaid selle tõttu, et see kummaline ahel lõpeks. Me saame selgelt aru, et see on võib-olla liiga keeruline nõue ja võib-olla me ise ei taipa kõiki tagajärgi, mida see suurema kogemusega poliitikutele kaasa võib tuua või tähendada võib, aga lihtne arusaam, et selline imelik ja tegelikult selle Tšehhovi novelli laadne vabandamine, mittevabandamine, etteheitmine, põdemine, süüdistamine võiks lõppeda mingisuguse aruka ja kolmandat teed kujutava lahendusega, oleks nagu õige. Ma ei oska öelda, kas härra Paet teatab oma tagasiastumisest enne umbusaldamist või mitte, lõppude lõpuks ei ole sel ka tähendust. Eks me näe, kas järgnevad nädalad toovad kappidest välja uusi riigisaladusi, millega hakatakse vehkima ajakirjanduses ja mille üle hakatakse rääkima. Aga ma loodan siiski, et Eesti riigile ei lõpe kõrgele Vene ametnikule maailmateatris kuklasse aevastamine mitte meie surmaga, vaid mingisuguse meeldivama asjaga. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun, kolleeg Peep Aru Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Aitäh! Ma kasutaksin oma õigust natuke kohapealt vastata seoses sellega, et Eiki Nestor kasutas minu nime. Hea Eiki, aitäh, et silmad avasid! Nüüd ma saan aru, et Keskerakond alustas tõelist Riigikogu valimiste kampaaniat, kui ta viis kartulid ja küttepuud Vabaduse väljakule.

Head kolleegid! Nüüd on ikkagi fraktsiooni esindajate aeg. Kas keegi soovib veel kõnelda? Kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde. Head kolleegid! Kuna ka see hääletus nõuab Riigikogu koosseisu enamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 68 rahvasaadikut, puudub 33.
Lugupeetud Riigikogu, panen umbusalduse avaldamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Umbusalduse poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 4. Riigikogu ei avaldanud umbusaldust välisminister Urmas Paetile.
Lugupeetud kolleegid! Meie istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 18.12.