Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu teise töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Marek Strandberg, palun!

Tervist, head kolleegid! Mul on hea meel anda Riigikogule üle üks väga lihtne ja meeleolukas eelnõu, millega sätestataks, et tulevikus võiks iga septembri teine pühapäev olla vanavanemate päev. Ükskõik, mis siis inimesed selle päevaga peale hakkavad, kas soovivad õnne noortele või vanadele vanavanematele, korraldavad mingeid üritusi või mida iganes. Küünikutele, kes ehk küsivad, milleks niisugust päeva vaja on, võib ka natuke küüniliselt vastata, et kas või sellepärast, et seegi oleks päev, mil oleks põhjust lilli, šokolaadi, sooje susse või mida iganes tavapärasest rohkem osta. Aitäh!

Toivo Tootsen, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan 14 Riigikogu liikme nimel üle arupärimise välisminister Urmas Paetile. Riigikokku on jõudnud reformierakondlase Rein Langi juhitava Justiitsministeeriumi ettevalmistatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu. Korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangute rikkumise ilmekas näide oli 2003. aastal Kaitseministeeriumi endise kaitsepoliitika asekantsleri Margus Kolga juhtum. Viimane anti kaitsepolitsei uuritud kriminaalasjas kohtu alla, süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises, võltsimises ja riigisaladuse avalikustamises. Kohus mõistis Margus Kolga toimepandud kuritegudes süüdi ning karistas teda rahalise karistusega. Kolga lahkus töölt Kaitseministeeriumist, kuid praegu töötab ta juba Välisministeeriumi poliitikaosakonnas peadirektorina. Sellest tulenevalt on meil välisministrile kuus küsimust. Näiteks sellised. Mis kaalutlustel võeti nii vastutusrikkale ametikohale isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud? Kas peate loomulikuks, et avalikus teenistuses saavad jätkata kodanikud, kes on rikkunud korruptsioonivastast seadust? Miks lahkus teie arvates Kolga Kaitseministeeriumist ja miks teie arvates on Välisministeerium kohtu poolt süüdimõistetud isikule parem koht kui Kaitseministeerium? Aitäh!

Jaanus Marrandi, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Anname üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile Eesti põllumajanduspoliitikast. Alla on kirjutanud kolm opositsioonifraktsiooni esimeest – Kadri Simson, Karel Rüütli ja Eiki Nestor – ning kolm maaelukomisjoni opositsioonierakondlastest liiget: Jaanus Marrandi, Kalev Kotkas ja Arvo Sarapuu.
Viimastel nädalatel ja kuudel on olukord Eesti põllumajanduses üsna teravalt tõstatatuna jõudnud Eesti ajakirjandusse, samalaadseid uudiseid on kuulda ka mujalt Euroopast. Paraku on nii arupärijatele kui ka väga paljudele meie poole pöördunud põllumeestele jäänud mulje, et peaminister Eesti põllumajanduse ja kogu maaelu tegelikku olukorda päris ei mõista. Seda muljet on kinnitanud ka tema erakonnakaaslasest rahanduskomisjoni esimehe väljaütlemised, milles avaldatakse imestust selle üle, et PRIA ei ole suuteline eurotoetusi välja maksma. Tundub, et olulisi otsuseid langetavate poliitikuteni ei ole jõudnud teadmine, et põllumajanduses on Euroopa investeeringutoetuste mittekasutamise tegelik põhjus nii katastroofiline turuolukord kui ka valitsusliidu poolt viimase võimaluseni nuditud otsetoetused, mis võiksid olla eurotoetuste puhul nõutud omaosaluse katteallikas.
Niisuguse teadmise taustal ei ole peaministril ega ka valitsusel võimalik teha tegelikule majandusseisule vastavaid otsuseid. Väga paljude asjatundjate sõnul on otsetoetuste maksmine ainukene meede, mis võiks põllumajanduse jätkusuutlikkusele praeguses olukorras positiivset mõju avaldada ja meie kuus küsimust ongi suunatud sellele, kuidas eurotoetusi võiks kasutada. Näiteks, kuidas näeb peaminister võimalusi Euroopa Liidu investeeringutoetuste kasutamiseks olukorras, kus põllumeestel puuduvad võimalused omaosaluse tasumiseks ja vähenevad ka täiendavad otsetoetused. Samuti küsime, millised on järgmise aasta riigieelarve võimalused põllumajanduspoliitilist olukorda märksa parandada.

Lauri Laasi, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan nelja Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle arupärimise kaitseminister Jaak Aaviksoole. See puudutab riikliku relvatööstuse ehk siis E-Arsenali plaanitavat müüki.
Käesoleva aasta septembri alguses esitas riikliku relvatööstuse E-Arsenali nõukogu Kaitseministeeriumile ettevõtte ümberkorraldamise kava, mis on seotud ettevõtte müügiga selliselt, et ettevõttest eraldatakse enne müüki kinnisvara. E-Arsenal loob uue tütarettevõtte, millele antakse üle kogu põhitegevus. Väidetavalt plaanitakse E-Arsenal müüa Eesti Kaitsetööstuse Liidu liikmetele ning tehingu lobitööd juhib Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Kaitseministeerium on asunud E-Arsenali müüki toetama. Kuuldavasti pretendeerib E-Arsenali ostmisele AS Viking Security, mille omanikeringi kuulub Jüri Ilves, ning temaga koos peab ettevõtte ostmise plaani väidetavalt ka ärimees Neinar Seli. Seoses eeltooduga palume kaitseministril vastata järgmistele küsimustele.
Kas vastab tõele, et E-Arsenal müüakse mõnele Eesti Kaitsetööstuse Liidu liikmele? Kuidas tagatakse aus ja läbipaistev müügiprotsess, kui müümise idee ei ole sündinud mitte Kaitseministeeriumis, vaid on initsieeritud mõne Eesti Kaitsetööstuse Liidu liikme poolt? Kes hakkab koostama tingimusi uue partneri valikuks? Kuidas tagatakse, et tingimused ei koostata koostöös mõne Eesti Kaitsetööstuse Liidu liikmega ning vastavalt nende soovidele selliselt, et ainult üks ettevõtja kvalifitseerub? Eeldatavalt osaleb kriteeriumide koostamisel ka Taavi Veskimägi. Kas siin ei ole huvide konflikti, kuna ühelt poolt ta esindab Eesti ettevõtjaid, kes tahavad osta, ning teiselt poolt ettevõtet, mille müügiprotsessi eest ta vastutama on pandud? Aitäh!

Olga Sõtnik, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan koos kuue Keskerakonna fraktsiooni kolleegiga arupärimise siseminister härra Marko Pomerantsile seoses järgmiste asjaoludega.
Meile teadaolevatel andmetel toimus Siseministeeriumi haldusalas, täpsemalt Ida Politseiprefektuuri Narva politseijaoskonnas selline vahejuhtum. Narva volikogusse kandideeriva Olev Sillandi usaldusisikut külastasid kaks korda Narva politseiosakonna töötajaid. Vestluse käigus tahtsid politseinikud teada saada, kellega on usaldusisik kohtunud, milliseid üritusi on tulemas valimiskampaania raames, kes veel tegeleb valimiskampaaniaga, mis on agitatsiooni eesmärk, kas on plaanis kohtuda valijatega jne. Telefonivestluses tunnistas Narva politseiosakonna ülemkomissar Reeno Kullamä, et tema andis selle käsu politseinikele selleks, et koguda informatsiooni Olev Sillandi valimiskampaania kohta. Seoses eeltooduga palume teil vastata järgmistele küsimustele.
Esiteks: kas selline Narva politseiosakonna töötajate tegevus on kooskõlas karistusseadustiku 10. peatüki 3. jaoga "Süüteod valimisvabaduse vastu" ja kas teile ei tundu, et seda juhtumit võib pidada kuriteoks karistusseadustiku § 162 järgi? Teiseks: milline juriidiline alus oli ülemkomissar Reeno Kullamäl anda selline käsk oma alluvatele? Kolmandaks: kas sellise töökäsu andmine oli ülemkomissari iseseisev otsus või oli see käsk talle delegeeritud näiteks ministeeriumilt või mõnelt teiselt riigiasutuselt? Neljandaks: kas selline politseiorganite valimiskampaaniasse sekkumine on teie hinnangul kooskõlas demokraatia põhimõtetega? Ja viiendaks: kas võib oodata, et selline info kogumine hakkab toimuma kõikide kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerivate inimeste suhtes või kehtib see ainult teatud parteide kandidaatide suhtes? Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja neli arupärimist ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Läheme nüüd teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud kolme Riigikogu liikme arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ning viie Riigikogu liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Head ametikaaslased! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.

Asume menetlema tänast päevakorda. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse teistkordse menetlemise kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Evelyn Sepa! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja!

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, ma palun siin täiskogu istungite saalis vaikust! Austame ettekandjat! Palun, hea ettekandja!

Head kolleegid! Täna jõuab loodetavasti õnneliku lõpuni soolise võrdõiguslikkuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse menetlemine. Aga olgem ausad, see on kõigest seadus. Paljude jaoks siin saalis on see ehk lihtsalt üks paber, millega vehkida siis, kui mõni rahvusvaheline ekspert või inimõiguste volinik peaks lähedale juhtuma. Eks seda ole aastate jooksul ka juhtunud.  Aga hea, kui töö on ikkagi tehtud. Olgu ta pealegi tüütu kohustus, eriti veel pärast seda, kui Eesti on peale kuid kestnud n-ö hoiatusmenetlust lõpuks ikkagi oma tegemata töö tõttu kaevatud Euroopa Kohtusse just nimelt põhjusel, et Eesti ei ole suutnud või tahtnud neid direktiive üle võtta selles mahus, mis me oleme endale kohustuseks võtnud.
Lausa naeruväärselt mõjus ka üks juhtum Kaitseministeeriumis, mis muide on tegelikult väga kõnekas näide selle kohta, kuidas vahest suur hulk Eesti ametnikkonnast, rääkimata suurest hulgast Eesti poliitilisest eliidist, tajub nii olulist küsimuste ringi, nagu seda on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkond – valdkond, mis on ehk üks tähtsaimaid põhiõiguste ja inimõiguste valdkondi üleüldse. Lugupeetud endise rektori ja akadeemiku juhtimisel viljeldav kaadripoliitika ei näe selle juhtumi valguses ette väärtustada seda, et ka hea erialase ettevalmistusega naistöötajad oleksid vääriliselt tasustatud.
Kes lugu ei mäleta, sellele põgus ülevaade. Nimelt oli tegemist ühe osakonnaga, kus töötas mitu ametnikku, kes tegid sarnast tööd. Kuid naisametniku põhipalgamäär oli märkimisväärselt madalam kui tema meeskolleegide oma. Aga eriti piinlik selle loo juures oli ministeeriumi põhjendus sellele ülimalt piinlikule juhtumile, mis tõenäoliselt on üsna sümptomaatiline. Põhjendus kõlas umbes niimoodi, et kuna sellele naistöötajale olid ettenähtud lisatasud hea erialase ettevalmistuse, keeleoskuse ja tõenäoliselt ka tööstaaži eest, siis ta oleks saanud palju rohkem palka kui tema meeskolleegid. See tundus olevat lihtsalt ettekujutamatu olukord ja seetõttu pidi tema põhipalgamäär olema väiksem, sest ta ju niikuinii sai muidu rohkem palka. Õnneks see vahejuhtum lahenes. Ma loodan, et seda käsitletakse avalikult üsna palju ja et see saab olema üsna õpetlik juhtum.
Aga millest see meile räägib? See räägib meile sellest, millised võib-olla on selle eriti isamaalise erakonna vaated kõnealusele valdkonnale tervikuna. Ei ole parem ka teine koalitsiooni osapool. Hea meelega küsiks sotsiaalministri käest, miks on nii, et vaatamata sellele, et soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis võeti vastu juba 2004. aastal, nägi ette ka soolise võrdõiguslikkuse nõukoja, ent seda nõukoda ei ole kunagi moodustatud. See seadus on täitmata, kuigi ka seda nõuavad meilt nii rahvusvahelised konventsioonid kui ka Euroopa Liidu direktiivid. Mis võiks olla selle tegematajätmise põhjus?
Või teine küsimus: miks on soolise võrdõiguslikkuse volinik oma kantseleiga sisuliselt Sotsiaalministeeriumi sekretäri staatuses? Tegemist ei ole enam sõltumatu ombudsmani funktsioone täitva ametnikuga, sest talt on võetud ära kõik ressursid selleks, et tõepoolest olla sõltumatu ja teha seda, mida Eesti seadused ette näevad. Pärast kahe seaduse reguleerimisala liitmist – mõtlen soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonna liitmist – lubati siin must valgel, et ka selle n-ö ombudsmani eelarve suureneb kahekordseks. Paraku tema eelarve hoopis vähenes poole võrra, sisuliselt saab ta eeldatust kolm korda vähem raha selleks, mida ta tegema peab. Ka see on kindlasti üsna sümptomaatiline ja märk sellest, mismoodi suhtub Eesti Vabariik või Eesti Vabariigi valitsus või ka koalitsioon või Riigikogu enamus sellesse teemasse.
Lõpetuseks aga millestki eriti markantsest ja eriti kahetsusväärsest. Selle eelnõu pealkiri oli algses faasis teatavasti pisut teistsugune, kui see praegu on. See kandis pealkirja soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Need kaks viimast kahtlemata ei kuulu kuidagi kõnealusesse reguleerimisvaldkonda. Paraku oli siin saalis kaks inimest, kes selle idee taga seisid. Need on reaalsed inimesed, nendel on reaalsed nimed: Rain Rosimannus ja Urmas Reinsalu. Ma arvan, et te väärite nimepidi Eesti ajaloosse jäädvustamist sigaduste eest, mis te olete korda saatnud. Ja tundke häbi või uhkust – see on teie oma asi. Ma millegipärast usun, et ei teie valijad ega teie erakond ei valinud teid selleks siia, et selliseid riigiõiguslikke sigadusi korraldada. Teid ei valitud selleks parlamenti, et raisata parlamendi tööaega, raisata ametnikkonna tööaega, raisata diplomaatide tööaega, kohtu ja presidendi tööaega selleks, et seletada, kas Eesti on ühe või kahe küüruga kaamel. Aga ma loodan, et nad küsivad seda teie käest ka lähenevate valimiste ja kõigi ülejäänud valimiste eel. Usun, et te peaksite selle üle sügavat häbi tundma.
Kuid loodetavasti on võimalik nendest ebameeldivatest üleelamistest õppida. Loodetavasti muutub ka see valdkond selliseks, mis ei vääri siin Riigikogu saalis naeruvääristamist ja alavääristamist, nagu see on paraku palju aastaid pälvinud. Olgem ausad: seni kuni Eesti ei õpi kasutama ressurssi, mida see valdkond pakub, seda haritust või koolitust, mida see valdkond pakub, ei muutu me eriti inimsõbralikuks ühiskonnaks. Ja kui mõelda pisut välispoliitilises kontekstis, siis õigupoolest ma ei kujuta kuigi hästi ette, millist kogemust või praktikat on Eestil inimõiguste edendamise ja kaitse valdkonnas pakkuda Kaukaasias, Kesk-Aasias, Ukrainas või kus iganes. Me oleme nendes küsimustes olnud õige tagurlik ühiskond ja õige tagurlik Riigikogu. Ma loodan, et siit saab minna ainult pisut paremaks, sest halvemaks, rumalamaks ja lühinägelikumaks ei ole suurt palju minna. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Väino Linde!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mulle tundub, et kui lõpuni aus olla, siis sigaduseks saab nimetada hoopis seda, kui mõni hea kolleeg meie seast tuleb ja lihtsalt õelutseb kaheksa minutit siin Riigikogu kõnepuldis, rääkimata asjade seisust nii, nagu need on.
Eesti Vabariigis kehtivad soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus juba pikemat aega ja olles põhiseaduskomisjonis ära kuulanud Eesti poolt vastava voliniku, siis võime öelda, et tänu taevale ei ole meil olukord selles vallas sugugi halb. Mööname, et alati on võimalik nendeski küsimustes edasi minna, kindlasti on selles mõttes esirinnas Skandinaavia maad. Aga kui me vaatame Euroopas natuke kaugemale, siis võib üsna julgelt öelda, et mitu päris suurt riiki on nendes küsimustes Eestist alles tükk maad eemal.
Mis puutub käesolevasse eelnõusse, siis me oleme siia lisanud Euroopa direktiividest tulenevad seisukohad. Tore, et Riigikogu on lõpuks nii kaugele jõudnud, et me saame selle seaduse vastu võtta. Loodan, et seekord kuulutab Vabariigi President selle välja. Aitäh!

Tänan! Sõnavõtt kohalt, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Evelyn Sepp mainis minu nime. Mulle tuleb küll meelde, et kevadel, kui seda seadust menetleti, ei olnud mitte mina ega härra Rosimannus selle seaduseelnõu menetlemisel venitajate seas. Me ei lugenud siin parlamendi kõnetoolist öö läbi "Kalevipoega" ette ega pidanud kõnesid, seda tegi siiski, preili Sepp, teie fraktsioon.
Mis puutub sellesse, kas minu valijad võtavad seda sigadusena või mitte, siis ma võin kinnitada, et kõik minu valijad on heaks kiitnud selle, et parlament suutis niisugusele sigadusele nagu katse Tallinnas põlislinnaosad ära kaotada tõhusalt vastu seista. Nõmme linnaosa on alles ja minu valijad on seda hinnanud ning hindavad arvatavasti ka tulevikus. Ei maksa minu valijate pärast muretseda. Ja ei maksa ka selle pärast muretseda, et parlamendis ei leidu inimesi, kes söandavad teatud sigadustele, mis toimuvad väljaspool parlamenti, vastu seista. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 317 lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime hääletuse juurde minna?
Panen lõpphääletusele soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 68 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi ja üks erapooletu on soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõppenud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ning rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, võime minna lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 533. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ning rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mailis Repsi! Kaheksa minutit.

Hea Riigikogu aseesimees! Kallid kolleegid! Kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõuga seoses tahaksin välja tuua kaks olulist momenti, mis sellest seadusest tulenevad. Esimene on VÕTA süsteem ja teine kutsekoolidele laienev uus õppetoetuste süsteem.
Kõigepealt, me oleme siin aastaid pidanud erinevaid diskussioone Eesti kutsehariduse maine üle ja võime öelda, et Eesti kutsehariduse maine on järk-järgult tõusnud. Küsimus ei ole ainult selles, et majad saavad renoveeritud ja suuresti tänu Euroopa Liidu rahale renoveerimine ka jätkub. Meil on üsna ilusad baasid ja meil koolitatakse üsna häid meistreid. Kutsehariduse võrdlemiseks annavad hea võimaluse rahvusvahelised kutsevõistlused. Septembri alguses toimusid "World Skill 2009" kutsevõistlused, kus Balti riikidest olid eestlased ainsad esindajad ja said ligi 950 osaleja hulgas mitu meisterlikkuse medalit. Ma usun, et see on kõige suurem tunnustus meie kutseharidusele, meie tööle ja meie väga selgele parteiülesele kokkuleppele, et kutseharidust tuleb ka edaspidi edendada.
Tänavustel maailma kutsevõistlustel osalesid Eesti esindajad ainult viiel erialal. Loomulikult on meil veel väga pikk tee ees, sest näiteks meile eeskujuks olevad põhjanaabrid soomlased olid esindatud pea kõigis valdkondades. Soomes läheb kutseharidusse õppima üle 60% põhikooli lõpetajatest, Eestis on neid 30% ringis. Uus arengukava on küll eesmärgiks seadnud 44%, aga me peame kurbusega tõdema, et see on liialt optimistlik. See on ka Riigikontrolli arvamus. Meil on siin saalis kindlasti koos Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu ja teiste organisatsioonidega vaja kokku leppida, mis on meie kutsekoolide ja õpilaste tulevase arvu taga. Me teame hästi, et laste arv väheneb, ja loota, et põhikooli lõpetajate osas tekib mingi hüppeline tõus, et 40–50% lõpetajatest läheb kutseharidusse, vist väga alust ei ole, vähemalt järgmisel paaril aastal mitte.
Seega: mis või kes selle kompenseerib? Mina usun (ja ma loodan, et ma ei ole ainus), et tõenäoliselt on kutsekoolide ainuke võimalus ikkagi orienteeruda rohkem täiskasvanutele, praegustele töötutele. Teen siinkohal ettepaneku riiklikul tasemel väga kiiresti arutada, kas selline töötute õppe puhul kasutatav meetod, et tööturuamet teeb omakorda koolituskonkursse vahel üsna kahtlase väärtusega koolitusfirmadele, selle asemel, et seda teha kutsekoolide kaudu, kus on väga korralik baas ja kus on head meistrid, õigustab end. See ei ole vist väga arukas.
Teiselt poolt ei ole ju keegi eeldanudki, et täiskasvanu läheks õppima kella 9-st 3-ni päeval. Kutsekoolid peavad loomulikult valmis olema, et täiskasvanud soovivad õppida interneti kaudu, nädalavahetustel, moodulipõhiselt. Kui vaadata meie ärksamaid koole, olgu saartel või mandri peal, Läänemaal või Lõuna-Eestis, siis sellised koolid on seda juba rakendanud, ja väga efektiivselt. Seda näitab kas või omatulu suurus eelarves.
Tänane seaduseelnõu annab üsna hea aluse selleks, et hakata õppes rakendama tegelikku töökogemust. Need täiskasvanud ei pea enam minema täisõppesse kõike algusest peale omandama, osa nende tööle eelnenud õpinguid saab ka arvesse võtta.
Teine moment, mis selles seaduseelnõus on uudne ja millest on siin saalis ka juttu olnud, on õppetoetuste seadus. Tegu on põhimõttelise küsimusega. Kui õppetoetuste seadust omal ajal kutsekoolidele rakendati, siis oli riigi väga selge sõnum, et me laiendame seda kutsekoolidele just seetõttu, et nende õpilaste puhul on üsna sageli tegu peredega, kellel on sotsiaalseid probleeme, ja tänu õppetoetusele saavad üsna paljud õpilased näiteks gümnaasiumi ja kõrghariduse kõrval valida kutsehariduse. Loomulikult oli teine ja vahest jõulisemgi sõnum see, et riik eelistab niisuguse riikliku tähelepanuga kutsehariduse suunda.
Praeguses raskes majandusolukorras on selge, et õppetoetuste süsteem, mis toetub ainult õppeedukusele, ei ole vähemalt kutsehariduse osas piisav. Ja seetõttu on väga hea meel, et selle seaduseelnõuga on võimalik nüüd nn erifondi rohkem raha suunata.
Siinkohal aga üleskutse: võib-olla peaksime edasi mõtlema ja andma meie kutsekoolidele võimaluse õppetoetuste summa puhul ise otsustada, kui suures osas ja mis erialadel nad tahavad seda raha eraldada õppeedukuse baasil ja mis osas rohkem toimetulekuraskustes olevate või majanduslikel põhjustel katkestada võivate õpilaste toetuseks. Ehk anda need otsused pigem koolide enda teha? Praegu on ettekirjutus 20%, aga võib-olla peaksime nendest protsentidest üldse loobuma ja usaldama rohkem koole, nii nagu me oleme väga paljudes muudes regulatsioonides teinud. Miks ka mitte selles?
Need on kaks momenti, mis ma tahtsin selle seaduseelnõuga seoses välja tuua. Loodan, et need on teemad, mida me edasi arendame, ja loodan ka, et me kõik saame aru, et kutsehariduses on veel väga palju tööd ees. Seejuures tuleb väga paljudel koolidel tööd rohkem teha kui teistel. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ning alustame eelnõu 534 lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele eelnõu 534. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 58 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu, mis teie ees praegu on, algatas väliskomisjon 16. septembril s.a ja tegi seda lähtuvalt Reformierakonna ettepanekust. Nimelt lahkus NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni senine juht Jürgen Ligi Riigikogust ja asus tööle rahandusministrina. Sellest lähtuvalt tegi Reformierakonna fraktsioon ettepaneku nimetada uueks delegatsiooni juhiks kolleeg Mati Raidma. Riigikogu juhatus määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 18. septembri kell 16 ja selleks ajaks ühtegi ettepanekut ei laekunud. Seetõttu teeb väliskomisjon vastavalt juba 15. septembri istungil tehtud menetluslikele otsustele ettepaneku see eelnõu täna otsusena vastu võtta. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole, ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 574 esimesel lugemisel vastu võtta, siis alustame selle hääletuse ettevalmistamist. Kas võime asuda hääletama?
Panen lõpphääletusele eelnõu 574. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 58 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu otsusena vastu võetud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja jõudu teile teie töös!

Istungi lõpp kell 10.36.