Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu teise töönädala kolmapäevast istungit. Kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Mai Treial!

Austatud Riigikogu esimees, head kolleegid! Minul ja kolleegidel Ester Tuiksool, Jaanus Marrandil, Villu Reiljanil ja Tarmo Männil on üle anda arupärimine peaminister Andrus Ansipile.
Teatavasti on rahandusminister Jürgen Ligi võtnud põhimõttelise seisukoha müüa riigile kuuluva Eesti Telekomi aktsiad hinnaga 93 krooni aktsia kohta. Põhjuseks on toodud vajadus parandada riigieelarve likviidsusseisu, samas alles üleeile ehk siis 21. septembril kinnitas peaminister Riigikogus arupärimisele vastates, et riigieelarve likviidsusega probleeme ei ole, kuna on võimalik kasutusele võtta varem kogutud reserve. Peame aktsiate müüki põhimõtteliselt ebaõigeks sammuks, kuna see ei lahenda riigieelarve pikaajalisi probleeme. Tegemist on tehinguga majanduse madalseisu ajal tuleviku arvel. Sellega seonduvalt on meil härra peaministrile seitse küsimust. Näiteks, milline on peaministri arvates vähemusvalitsuse moraalne õigustus teha riigile kahjulik AS-i Eesti Telekom aktsiate miljarditesse kroonidesse ulatuv ühekordne müügitehing ilma Riigikogult nõusolekut küsimata, millistel eesmärkidel ja milliste kulude katmiseks kavatseb valitsus aktsiate müügitulu kasutada jne? Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Proua eesistuja! Austatud kolleegid! Koos kolleegide Eiki Nestori ja Hannes Rummuga annan üle arupärimise lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile. Teemaks on planeeritavad muudatused parvlaevade graafikus Rohuküla-Heltermaa liinil. Kahjuks on ajakirjandus viimastel päevadel teemat käsitlenud tendentslikult, esitades võimalikke plaane sündinud kokkulepete pähe. See asjaolu on Hiiumaa kogukonnas tekitanud õigustatud pahameeletormi. Rahustamaks hiidlasi ja saamaks kinnitust läbirääkimiste jätkumisele parvlaevade graafikute üle ning riigi soovile tagada hiidlastele senisest kiirem, ilmastikukindlam ja tihedam üleveoteenus, palume ministril vastata kuuele küsimusele. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Kui seaduseelnõu ja arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis võtab juhatus seaduseelnõu menetlusse kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan need otsekohe adressaatidele.
Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2008. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni üleeile algatatud asjaõigusseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni eile algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon  on kultuurikomisjon; keskkonnakomisjoni eile esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon.
Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-dest 92 ja 93 ning keskkonnatasude seaduse § 56 lõikest 1 otsustas Riigikogu juhatus tagastada Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni s.a 22. septembril esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu esitajatele juhtivkomisjoni määramata.
Head kolleegid! Palun nüüd kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 90 rahvasaadikut, puudub 11.

Lugupeetud kolleegid! Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun kõnepulti ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme kolleeg Aadu Musta! Kolleeg Aadu Must!
Võtan kolm minutit juhataja vaheaega. Jätkame kell 14.12.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Juhataja vaheaeg on läbi. Kas te olete nõus, et me asume selle lugemise juurde pärast kolmandat punkti? Kui vastuväiteid ei ole, siis me läheme oma päevakorraga edasi.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse teistkordse menetlemise teise lugemise jätkamine. Ettekandjaks palun põhiseaduskomisjoni aseesimehe kolleeg Evelyn Sepa!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda pika ajalooga kuulsusrikast seadust viimati 15. septembril. Sellel arutelul räägitut on põhjust kolleegidega jagada ja juhtida tähelepanu alljärgnevale. Esiteks sellele, et komisjonile laekus üks ettepanek Eesti Puuetega Inimeste Kojalt, mille sisu ja põhjendus olid lühidalt järgmised. Nad juhtisid komisjoni tähelepanu sellele, et võrdse kohtlemise seadus kehtivas redaktsioonis ei taga, et puuetega inimesi ei diskrimineeritaks neile paljudes väga olulistes eluvaldkondades. Sellele on muu hulgas tähelepanu juhtinud Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee, kes tegi 2008. aastal vastava järelduse, mis on avalikult kättesaadav. Komitee järeldas, et Eesti olukord ei ole kooskõlas parandatud ja täiendatud harta artikli 15 lõikega 3, sest puuduvad puudega inimeste diskrimineerimist selgesõnaliselt tõkestavad õigusaktid, mis hõlmaksid selliseid valdkondi nagu eluase, transport, sidevahendid, kultuuritegevus ja vaba aja veetmise võimalused. Komisjon arutas seda, aga paraku otsustas häälteenamusega seda seaduse juurde siiski mitte võtta.
Teine asi, millele tasuks kindlasti ka kolleegide tähelepanu juhtida, on see, et kevadel katkestas komisjon teatavasti korra eelnõu menetluse omal algatusel selleks, et teha veelkordne järelkontroll õigussuhtele, mis puudutas tööõigust. Mäletatavasti tekkis korra meil siin saalis olukord, kus kiirkorras muudetud uus töölepingu seadus oleks võinud kahjustada ka neid õigusi ja väärtusi, mida me samas teise seadusega olime reguleerinud ja sätestanud või kehtestanud. Selle arutelu raames tasub juhtida tähelepanu ühele üsna sensitiivsele nüansile. Nimelt võib paljudele meie hulgast olla pisut segaseks jäänud üks asi, mis puudutab väikelapsi – alla kolmeaastast last kasvatavaid vanemaid ja nende töösuhte lõpetamist ehk siis neid sotsiaalseid garantiisid, mis neil varasema seaduse kohaselt justkui olid ja uue töölepingu seaduse alusel enam ei ole. Tegelikult puudutab see olukorda, kus alla kolmeaastast last kasvatava vanema võib sisuliselt vabastada töölt ükskõik millisel ajal erinevalt sellest, mis varem kehtis, et teda ei olnud sisuliselt võimalik töölt vallandada ega koondada, kui ta oli väikese lapsega kodus. Ja siin on üks nüanss, milleni ma tahan lõpuks jõuda. Jah, uue töölepingu seaduse alusel on see võimalik. Tõsi, see ei ole võimalik sel põhjusel, et vanem täidab perekondlikke kohustusi, millele sai ka komisjoni arutelul tähelepanu juhitud, et tegelikult on see vaid pisukese fantaasia tulemus ja reaalses elus enam tegelikult väikelapsi kasvatavatele vanematele mingisugust lisagarantiid ei paku. Küllap leiab alati mingi muu põhjuse, miks neid on võimalik töölt vabastada. Tõsi, siis võib vaidlus selle üle jätkuda, aga kindlasti on see Eesti õigusruumis oluline samm tagasi. Seda selgitas ja põhjendas meile ka soolise võrdõiguslikkuse volinik.
Ja kolmas info, mis selle komisjoni arutelu käigust tasuks teadmiseks võtta, on see, et nii, nagu palju kuid tagasi oli karta, on tõepoolest Eesti suhtes algatatud kohtumenetlus selle tõttu, et Eestis on üle võtmata need direktiivid sellises mahus, mis soolise võrdõiguslikkuse küsimusi puudutavad ja milleks me omakorda iseennast oleme kohustanud vastavalt erinevatele rahvusvahelistele õigusaktidele.
Lõpetuseks lubage ette kanda komisjoni otsus: viia täna teine lugemine siin saalis läbi ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada ning kui see ettepanek ei leia vaidlustamist, siis viia kolmas lugemine läbi homme täiskogu istungil. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. On üks muudatusettepanek põhiseaduskomisjonilt, mis on arvestatud täielikult. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmisena on meil päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Kõnepulti tuleb juba kolleeg Peeter Tulviste. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Eelnõu number 533 oli komisjonis uuesti arutusel 21. skp. Komisjon oli täiskoosseisus. Laekunud oli üks muudatusettepanek. See on kummaline muudatusettepanek. Nimelt oli esialgses versioonis öeldud, et see seadus ei tohi jõustuda varem kui 1. juunist s.a. Kuna see on võimatu, siis on ka see punkt praegu liigne ja ettepanek tähendabki seda, et selle jätame välja. Seda ettepanekut toetas täielikult kogu komisjoni koosseis. Otsustati saata eelnõu tänaseks täiskogusse ja ettepanek on teine lugemine lõpetada. Kui see nii sünnib, siis võiks kolmas lugemine olla homme, 24. septembril. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vaatame nüüd läbi ainsa muudatusettepaneku. Selle on esitanud kultuurikomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult.
Seaduseelnõu 533 teine lugemine on lõpetatud.

Me tuleme nüüd tagasi Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu teise lugemise juurde. Ettekandjaks tuleb kõnepulti kultuurikomisjoni esimees kolleeg Peeter Kreitzberg. Palun!

Suur tänu, esimees! Kultuurikomisjon arutas seda eelnõu 21. septembril ja kuna muudatusettepanekuid ei laekunud, siis jäi oma esialgse seisukoha juurde ning otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda 23. septembril. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peeter Kreitzberg! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Maret Merisaar!

Kunagi kultuurikomisjonis seda seaduseelnõu arutades tekkis küsimus, kas pärast 1994. aastat, pärast seda kõige esimest lepingut üldse toimus mingisugust teaduskoostööd Eesti ja Ameerika vahel või hakkas see siiski hiljem peale. Kas vahepeal on selle kohta ministeeriumilt midagi teada saadud? Kui palju oli seda teaduskoostööd tegelikult 1994. aastal või, ütleme, selle esimese perioodi järel?

Aitäh! Õige vastus on muidugi see, et kultuurikomisjon ei arutanud seda teisel lugemisel. Tegelikult on koostööd muidugi tehtud kogu aeg, aga mis mahus, seda on mul raske öelda.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Peeter Kreitzberg! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Nagu juba öeldud, seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole ja me võime minna lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 532. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun kultuurikomisjoni liikme kolleeg Helmer Jõgi!

Proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekute arutelu toimus Riigikogu kultuurikomisjonis 21. septembril. Lisaks komisjoni liikmetele võttis muudatusettepanekute arutelust osa Haridus- ja Teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung. Kultuurikomisjon algatab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kaks muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku sisu on see, et teha erinorm töölepingu seadusesse ja võimaldada kutseõppeasutustel võtta tööle kvalifikatsioonile mittevastav spetsialist tähtajalise töölepinguga kuni üks aasta, kui konkursi korras ei õnnestu kvalifitseeritud spetsialisti tööle võtta. See on meie kutseõppeasutustes tõesti probleem, et ei jätku pedagoogilise ettevalmistuse ja haridusega kvalifitseeritud spetsialiste meie noori oskustöölisi õpetama. Praktika on selline, et tootmistöölt võetakse tööle head spetsialistid, meistrid ja suunatakse nad pedagoogilist ettevalmistust saama. Kui inimesele õpetajaamet sobib, omandab ta pedagoogilise tsükli õppeained töö kõrvalt, et jätkata noorte õpetamist. Vaidluse koht tekkis sellest, kas teha erinorm töölepingu seadusele või mitte, selles suhtes arvamused jagunesid. Osa komisjoni liikmetest olid arvamusel, et töölepingu seadus võimaldab ka ilma erinormita võtta vastava kvalifikatsioonita inimene tööle, kuid samas on erandeid juba tehtud, näiteks üldhariduskoolide õpetajate puhul, kus on analoogne probleem. 7 poolthäälega ja kahe erapooletuga otsustati ikkagi seda muudatusettepanekut toetada.
Teine muudatusettepanek puudutab eelnõu jõustumisaega. Kuna eelnev teile tuttav eelnõu nägi ette jõustumisajaks 1. augusti ja see aeg on ammu möödas, siis praegu tehti ettepanek, et eelnõu jõustuks tavalises korras. Need olid kaks muudatusettepanekut, mis tulid kultuurikomisjoni kaudu ja toetusel.

Suur tänu, kolleeg Helmer Jõgi! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu öeldud, on kaks muudatusettepanekut, mille on esitanud kultuurikomisjon, ja mõlemad on täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu 534 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Ene Kaupsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu läbis esimese lugemise siin saalis 3. juunil. Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma istungil 14. septembril. Muudatusettepanekuid nende esitamise tähtajaks ei laekunud, kuid komisjoni arutelul tõdeti, et pärast esimest lugemist, mis toimus juuni alguses, on 1. juulist kehtima hakanud rida seadusmuudatusi, millest tulenevalt on vaja teha täpsustavaid muudatusi ka käesolevas eelnõus. Eelnõu komisjonipoolsete muudatusettepanekute tekst on teie ees. Esimese muudatusettepanekuga täpsustatakse viidet 1. juulist muutunud avaliku teenistuse seadusele. Teise muudatusettepaneku kohaselt jätkub ametniku üleviimisel teise ametiasutusse seal nii põhi- kui ka lisapuhkuse arvestus. Kolmas muudatusettepanek on tingitud juba tehtud ja s.a 1. juulil jõustunud muudatusest riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduses, mille kohaselt muutus kantslerite palgaaste. Selle ettepaneku arutelu käigus tekkis komisjoni liikmel küsimus maavanemate palgataseme põhjendatusest, aga kuivõrd selle eelnõu eesmärk ei ole muuta palgaastmeid ja ettevalmistamisel on uus avaliku teenistuse tippjuhtide palgamäärus, kus reguleeritakse ka maavanemate palk, siis selle eelnõu muudatustega palgaastmed ei muutu.
Neljanda ettepanekuga muudetakse seaduse jõustumist, mis oleks 1. jaanuarist 2010, välja arvatud eelnõu § 2 punktid 2, 3, 4 ja 13, mille kohene jõustamine on vajalik ametnike üleviimisega seonduvate toimingute alustamiseks.
Pärast arutelu jõudis komisjon konsensuslikult otsuseni teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu teise lugemise arutelu tänase täiskogu istungi päevakorda ja teha täiskogule ettepanek seaduseelnõu teine lugemine lõpetada. See on praeguseks minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ene Kaups! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimene muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Teine muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Kolmas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Neljas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Head kolleegid! Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 483 teine lugemine on lõpetatud.
Kuna järgmise eelnõu ettekandja, rahandusminister saabub iga hetk saali, siis võib-olla me ei tee vaheaega ja ootame ta ära. Aitäh!

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on üle võtta 2010. aastal kehtima hakkava Euroopa Liidu Nõukogu käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ muudatused. Need puudutavad teenuse käibe tekkimise koha määratlemist, mitteresidentidele käibemaksu tagastamise korda ja ühendusesisese käibe aruandlust.
Teenuse käibe tekkimise koha määramise põhireegel piiriüleste tehingute puhul muutub. Uue reegli kohaselt tekib teenuste käive maksukohustuslasest saaja asukohariigis. Kehtiva seaduse järgi on selleks kohaks teenuse osutaja asukoht. Teenuse osutaja asukoha järgi maksustatakse edaspidi vaid mitte-maksukohustuslastele osutatavad teenused. Põhireegli muutmine ei too kaasa suuri muutusi teenuste maksustamisel, kuna enamikul piiriüleste tehingute juhtudel teenused juba maksustatakse erireeglite kohaselt, mille põhikriteeriumid ei muutu. Ka praegu rakendatakse laialdaselt pöördmaksustamist.
Teise liikmesriigi maksukohustuslaste käibemaksu tagastamise taotluste menetlemiseks luuakse spetsiaalne elektrooniline portaal, mille kaudu toimub taotluste edastamine ja teabevahetus. Uue korra kohaselt esitavad mitteresidendid taotluse Eestis tasutud käibemaksu tagastamise kohta elektrooniliselt oma asukohariigi maksuhaldurile, kes pärast esitatud andmete kontrolli edastab taotluse Eesti Maksu- ja Tolliametile, ka Eesti siinsele ametile, adresseerides selle vastava riigi maksuhaldurile. Praegu kehtiva korra kohaselt tuleb maksukohustuslastel suhelda otse selle riigi maksuhalduriga, kust käibemaksu tagasi taotletakse.
Ühendusesisese käibe aruandlust täiendatakse. Lisaks kaupade käibele tuleb hakata deklareerima ka teenuste käivet, kui maksukohustus tekib teises liikmesriigis.
Maksupettuste vältimise eesmärgil sätestatakse maksuhaldurile tagatise nõudmise õigus alkoholi, tubakatoodete või kütuse käitlejale, kui on alust arvata, et maksukohustus jääb täitmata. Nimetatud sätted rakendatakse ühe maksupettustega võitlemise meetmena. Tagatise esitamise ja vabastamise kord lähtub maksukorralduse seaduses sätestatust.
Ajutiselt, kuni 31. detsembrini 2011 vähendatakse käibemaksutagastusega müügi ehk tax-free müügi piirmäära 2000 kroonilt 600 kroonile. Piirmäära vähendamisega loodetakse elavdada Eesti turismimajandust. Eelduse kohaselt suureneb turistide arv ja tax-free käive.
Maksukorralduse seaduses täiendatakse sätteid, mis on seotud mitteresidentidele käibemaksu tagastamise korra muutusega. Kuna käibemaksu tagastamise taotluste esitamine ja taotlustega seotud teabe vahetus, sealhulgas taotleja teavitamine otsusest, toimub selleks loodud portaali kaudu, on vaja täiendada maksukorralduse seaduses maksukohustuslaste registrisse kantavate andmete loetelu ja välisriigi maksukohustuslasele dokumentide kättetoimetamise korda. Tänan!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui me seda seaduseelnõu rahanduskomisjonis arutasime, siis tõi Rahandusministeeriumi ettekandja seal välja selliseid huvitavaid fakte, et aktsiisiladudes toimuvate maksupettuste tõttu jääb riigil saamata umbes 200 miljonit aastas. Kas valitsusel on kavas ka teatud seadused veel kord läbi vaadata ja teha muudatusi, et kõik need maksupettuste tõttu saamata jäänud miljonid siiski riigieelarvesse laekuksid?

Aitäh! Valitsus vaatab kogu aeg seadusi üle ja nuputab. Kui teil on selle koha pealt häid nõuandeid, siis me võtame neid kuulda. Muidugi, minu jaoks on see eelnõu juba mitu kuud vana ajalugu ja selles mõttes on aeg raha. Natuke kahju, et see alles nüüd septembris Riigikogu ette jõuab. Meie arutasime seda valitsuses ikkagi juba jupp aega tagasi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Nüüd palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! See eelnõu jõudis parlamenti täpselt sel päeval, kui me võtsime vastu riigi teise lisaeelarve ehk siis vahetult enne kevadise istungjärgu lõppu ja nüüd sügisesel istungjärgul otsustas rahanduskomisjon esimese asjana selle küllalt tõsise probleemiga tegelda. Komisjonis arutasime seda 14. septembril 2009. Osalesid Rahandusministeeriumi spetsialistid, kes eelnõu tutvustasid ja komisjoni liikmete küsimustele vastasid. Komisjonis tõusetus peamiselt kaks teemat.
Esiteks, tax-free piirsumma langetamise kontekstis tundsid komisjoni liikmed huvi selle vastu, millised on tax-free piirsummad teistes Euroopa Liidu riikides, et saada aimu, kuidas see võiks Eesti tax-free kaubandust mõjutada. Saime info, et pigem on nad lähemad 600-le kui 2000 kroonile, ehk siis pigem on trend selles suunas, mida ka käesoleva eelnõuga muudetakse.
Teine küsimus puudutas aktsiisiladudes toimuvat ühelt omanikult teisele müümist ja sellega seoses võimalikke käibemaksupettusi, et kuidas eelnõu seda probleemi täpsemalt lahendab. Ka selle kohta saime küllalt põhjaliku ülevaate. Kuivõrd ka rahandusminister seda oma ettekandes väga põhjalikult puudutas, siis ma seda üle ei kordaks.
Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogu päevakorda 23. septembriks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. oktoober kell 18. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 7. oktoobril kell 18. Seaduseelnõu 551 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandjaks palun põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Esitatud eelnõu on väga mahukas ja väga oluline põllumajandusvaldkonna eelnõu. Eelnõu peamine eesmärk on viia kehtiv Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus kooskõlla ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP) lihtsustamise ja tervisekontrolli käigus Euroopa Liidu õigusesse viidud muudatustega. Alates 2005. aastast sai alguse Euroopa Liidu ÜPP lihtsustamine, mille käigus vaadati läbi õiguslik raamistik, haldusmenetlus ja juhtimismehhanismid eesmärgiga lihtsustada ÜPP abinõude rakendamist põllumajandustootjate jaoks ja vähendada halduskoormust. Alates 2007. aasta novembrist toimus Euroopa Liidu ÜPP meetmete nn tervisekontroll, mille eesmärk oli hinnata ja kohandada ÜPP 2003. aasta reformi rakendamist, et lihtsustada poliitikat, võimaldada kasutada uusi turuvõimalusi ning valmistada seda ette toimetulekuks uute väljakutsetega, nagu näiteks kliimamuutused, veemajandus, taastuvenergia, bioloogiline mitmekesisus ja piimandussektori restruktureerimine. Seadusmuudatuste ulatust arvesse võttes oli vaja koostada uus Euroopa Liidu ÜPP rakendamise seadus ning tunnistada praegu kehtiv seadus kehtetuks.
Eelnõus on praegu kehtiva seadusega võrreldes muudetud viiteid Euroopa Liidu määrustele ning ajakohastatud ja parandatud sätete sõnastust tulenevalt senistest praktilistest rakendustest. Seni kehtiva seaduse ning käesoleva eelnõu suuremad muutused on toimunud otsetoetusi, nõuandekeskust ja järelevalvet ning toetusraha tagasinõudmist reguleerivates sätetes. Uute teemadena on lisandunud nõuetele vastavuse süsteemi, koolipuuviljatoetuse, tootjarühmade ja toidu kvaliteediga seotud teemade reguleerimine. Seaduse peatükkides 1–3 sõnastatakse seaduse reguleerimisala ja määratletakse ühise põllumajanduspoliitika abinõud, pädev asutus abinõude rakendamise korral, makseagentuur ja sertifitseerimisasutus, samuti ÜPP abinõude rakendamiseks vajaliku või rakendamisel kogutava teabe töötlemise ja edastamise korraldamine. Sõnastatakse turuinfo, turuinfot esitava ja edastava asutuse mõisted ning sätestatakse turuinfo esitamise, kogumise ja Euroopa Komisjonile edastamise kord. Käsitletakse ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamisega seotud asutuste mõisteid ja ülesandeid.
Seaduse 4. peatükk sätestab otsetoetuste liigid, taotlejad, nõuded otsetoetuste taotlemiseks ja taotluse menetlemise põhisätted. Uute teemadena on käesolevasse peatükki toodud täiendava otsetoetuse toetusõiguste määramine ajaloolise toetustaseme alusel ja toetusõiguste üleandmise võimaldamine ning nõuetele vastavuse nõuded ja kontrollimine. ÜPP 2003. aasta reformi raames tehtud otsustest üks peamisi oli, et otsetoetuste maksmine seoti põllumajandusmaa ning põllumajandusliku tegevusega seotud nõuete, s.o keskkonna-, toiduohutus- ja loomade tervishoiu- ja heaolunõuded, järgimisega. Seda nimetatakse nõuetele vastavuse süsteemiks. Kui neid nõudeid ei järgita, vähendatakse toetusi tulenevalt rikkumiste tõsidusest, ulatusest, püsivusest ja korduvusest. Eelnõus on toodud nõuetele vastavuse nõuded. Nendeks on head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, sealhulgas püsirohumaa säilitamise kohustus, ning kohustuslikud majandamisnõuded. Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused kehtestab iga liikmesriik ise. Kohustuslike majandusnõuete näol on tegemist Euroopa Liidu 18-st direktiivist või määrusest tulenevate nõuetega, mis rakenduvad järk-järgult aastatel 2009, 2011 ja 2013. Nõuetele vastavuse nõuete täitmist kontrollivateks asutusteks on PRIA, Veterinaar- ja Toiduamet, Taimetoodangu Inspektsioon ja Keskkonnainspektsioon.
Seaduse 5. peatükis "Sekkumine põllumajandusturgude stabiliseerimiseks" on ajakohastatud seadussätteid ning lisandunud üks uus meede, koolipuuviljatoetus. Sätestatud on järgmised meetmed: kasutustoetused, töötlemistoetused, koolipiimatoetus, koolipuuviljatoetus, tootmiskvoodid ja riiklikud kogused, sekkumiskokkuost, eraladustamine, puu- ja köögiviljaturu suhtes rakendatavad abinõud ning kaubavahetus kolmandate riikidega.
Seaduse 6. peatükk on jagatud programmiperioodide järgi kaheks jaoks. Esimene jagu käsitleb perioodil 2004–2006 ÜPP-ga kaasnenud maaelu arengu toetuste andmist. Kuigi programmiperiood 2004–2006 on praeguseks ajaks lõppenud, ei ole lõppenud toetuste andmise aluseks olev Eesti maaelu arengukava 2004–2006 rakendamine, tulenevalt asjaolust, et enamik MAK 2004–2006 raames antavaid toetusi on mitmeaastased, 3- või 5-aastase kohustusega toetused. Seetõttu peavad ka uues ÜPP rakendamise seaduses olema nimetatud toetuste andmist käsitlevad sätted.
Teine jagu käsitleb perioodil 2007–2013 ÜPP-ga kaasnevate maaelu arengu toetuste andmist, nõudeid toetuste saamiseks, toetuste taotlemist ja taotluste menetlemist, taotluste hindamist, toetuste vähendamise ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise aluseid, tehnilise abi andmist, arengukava seire ja hindamise korda ning maaelu arengu toetustest teavitamist, nende avalikustamist, tähistamist ja nendele viitamist.
Seaduse peatükkides 7–9 ei ole suuremaid muudatusi toimunud. Peatükkides sätestatakse, et ohtlike taimekahjustajate või loomataudide avastamise korral rakendab riik abinõusid, mille rakendamise kulud hüvitatakse osaliselt Euroopa Komisjoni eelarvest.
Seaduse 10. peatükk käsitleb koordineerivat keskust ja nõuandekeskust. Euroopa Nõukogu korraldusel on kõigil liikmesriikidel kohustus kasutada põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi, mis peab hõlmama nõuande pakkumise vähemalt nõuetele vastavuse nõuete osas. Eelnõu lubab anda nõuandesüsteemi korraldamise ülesande mittetulundusühingu või riigi asutatud sihtasutusele, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on Eesti maapiirkonna arengu toetamine ning põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi arendamine.
Seaduse 11. peatükis sätestatakse tootjarühma mõiste, nõuded tunnustatud tootjarühmale ning tootjarühma tunnustamine ja tunnustamata jätmine. Tootjarühmade tunnustamine on nõutav Euroopa Liidu maaelu arengu määruse 1698/2005 kohaselt. Ainult tunnustatud tootjarühmale on võimalik anda maaelu arengu toetust tootjarühma loomiseks ja arendamiseks, samuti on tootjarühma tunnustamine nõutav toidukvaliteedikava raames toodetud toodete teavitamis- ja edendamistegevuseks antava maaelu arengukava toetuse saamiseks.
Seaduse 12. peatükis sätestatakse toidukvaliteedikava mõiste, nõuded tunnustatud toidukvaliteedikavale ja tunnustamise andmise kord. Toidukvaliteedikava saab rakendada vaid tunnustatud tootjarühm, kuid see on avatud osalemiseks ka muudele huvitatud isikutele. Toidukvaliteedikava tunnustamiseks esitab tootjarühm Veterinaar- ja Toiduametile taotluse, Veterinaar- ja Toiduamet teostab ka järelevalvet toidukvaliteedikavade üle.
Seaduse 13. peatükis "Tagatised" käsitletakse teatavate toetusabinõude puhul kohustuse täitmise tagamiseks antavaid tagatisi. Peatükkides 14 ja 15 käsitletakse põllumajandusarvestuse korraldamist, põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrit. Põllumajandusarvestus tehakse esindusliku valimi alusel valitud ettevõtetest andmete kogumise ning Põllumajandusministeeriumi ja Statistikaameti ühistöös sektori kogutulemusi koondava põllumajanduse majandusliku arvestuse koostamise teel. Register on asutatud PRIA rakendatavate ühise põllumajanduspoliitika abinõude andmete kogumiseks.
Seaduse 16. peatükis, mis käsitleb riiklikku järelevalvet, on tehtud muudatused paragrahvide ülesehituses, et tuua selgemini välja järelevalve teostamise eesmärgid ning asutused. Järelevalvet teostavad PRIA, Veterinaar- ja Toiduamet, Taimetoodangu Inspektsioon, Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, piirkondlikud maaparandusbürood, Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo, Põllumajandusuuringute Keskus. Seaduse 17. peatükis sätestatakse karistused erinevate väärtegude eest. Seaduse 18. peatükis sätestatakse rakendussätetega praegu kehtiva seaduse rakendusaktide kehtivus ning seaduse jõustumine. Aitäh!

Suur tänu, härra põllumajandusminister! Teile on ka küsimusi. Palun! Esimene küsimus on kolleeg Imre Sooäärelt.

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! See seadus on küll mahukas ja paneb paika toetuste raamistiku muutuva ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raames, aga seaduse tegelik rakendamine hakkab ikkagi sõltuma teie määrustest – just nimelt need kriteeriumid ja täpsustused. Mul ongi plaanis küsida, mida te konkreetselt plaanite oma määrustes teha, et see toetuste süsteem veidi paindlikumaks muuta. Ka maaelukomisjonis on seda mainitud, et süsteem peaks olema paindlikum, et kõik eurorahad saaks ära kasutatud, ja praegu on juba suur probleem põllumajandustootjatel, kes ei saa näiteks investeeringutoetuste puhul omaosalust, kuna pangad ei tule nendega kaasa. Mida te konkreetselt teete, et sellest muudatusest lähtudes süsteem põllumeestele lihtsamaks ja käepärasemaks teha?

Aitäh! Õige on see, et Euroopa ühine põllumajanduspoliitika on hästi bürokraatiamahukas. Aga iseenesest juba selle uue seadusega me lihtsustame päris mitmeid asju ja korrastame ning sõnastame üheselt mõistetavalt nii taotlejate kui ka rakendajate ja kontrollijate jaoks. Nii et selles mõttes see seaduseelnõu lisaks olulistele uuendustele, mis ta endaga kaasa toob, ka lihtsustab iseenesest.
Aga jah, oluline on ka, millised on siseriiklikud õigusaktid ja ministri muud määrused. Sellele küsimusele ei ole üldse võimalik lühidalt vastata. Lihtsustada saab tegelikult peaaegu iga erineva meetme puhul midagi ja me kindlasti seda soovime nii palju, kui see võimalik on liikmesriigi enda raames. Aga nagu ma ütlesin, Euroopa Liidu enda reeglid on ikkagi väga jäigad ja väga paljud on otsekohalduvad, kus meil ei ole ka lihtsustamisvõimalust. Ma ei hakka laskuma siin meetmete kaupa loetelusse, mida on võimalik lihtsustada, mida mitte. Me oleme sellel teel ja koostöös põllumajandustootjatega anname endast ka maksimumi, sest see on meile endilegi eluliselt vajalik. Riigieelarve tegevuskulud on vähenenud viimasel kahel aastal ja vähenevad järgmisel aastal veelgi ja meil ei ole raha palgata inimesi tööle selleks, et teha toiminguid, mida tingimata ei ole vaja teha.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra minister! Ma jätkaksin mõneti samal liinil nagu eelmine küsija, aga natuke teise nurga alt. Eelnõu on tehtud tõepoolest, nagu te siin ilusasti ütlesite, lihtsustamise huvides. Samas on üsna palju selliseid väljaütlemisi, et Euroopa Liidu raha jääb põllumeestel kasutamata sellepärast, et PRIA on haldussuutmatu. Minu arvates niisuguse kõige markantsema avaldusega tuli hiljaaegu välja Riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja justkui jääbki mulje, et põhiline küsimus on praegu selles, et eurotoetused jäävad kasutamata PRIA haldussuutmatuse tõttu. Minu küsimus ongi, et kuidas asi on. Kas tõepoolest on bürokraatia nii suur, et just selle pärast jäävad eurotoetused saamata või on tegemist ikkagi sellise majandusolukorrast mittearusaamisega ja keskendumisega hoopis valedele kohtadele mõne poliitiku väljaütlemistes?

Aitäh! Jah, bürokraatia ühise põllumajanduspoliitika juures on tõesti hästi suur. Aga ma kinnitan siin, et selle bürokraatia tõttu ja PRIA või ka mõne teise Põllumajandusministeeriumi valitsusasutuse tegevusetuse tõttu ei ole jäänud välja maksmata põllumajandustoetusi ja see ei ole praegu probleem. PRIA suudab ka kõik selle aasta rahalised vahendid välja maksta.
Probleem on põllumajandussektori enda reaalses võimes. Nimelt ei ole põllumajandustootjatel, kes on esitanud taotlusi ja saanud PRIA-lt positiivse otsuse, et nende taotlus kuulub rahuldamisele, rahalisi vahendeid leidmaks oma kaasfinantseerimist, mis on kohustuslik ja mida me liikmesriigi siseselt ühepoolselt vähendada ei saa. Me teame reaalset majanduslikku olukorda, et omavahendeid napib, pankadest laenusaamise võimalus on keeruline ja seetõttu mitmed taotlejad, põllumajandustootjad lükkavad ise investeeringu edasi, ei tee seda sel aastal, püüavad seda teha järgmisel aastal, lootes, et olukord paraneb. Meil on selleks aega kaks aastat ja kui nad seda kahe aasta jooksul ei suuda teha, siis tõepoolest see otsus tühistub ja see raha tuleb riigile tagasi. See ei lähe kaduma, me saame selle uues voorus kasutusele võtta. Aga see kindlasti ei ole hea areng ja lahendus, et see raha tagasi tuleb. Me sooviksime, et põllumajandustootjatel oleks suutlikkus ja püüame teiste meetmete kaudu teha maksimaalse, et see suutlikkus oleks tagatud. Üheks parimaks lahenduseks, mida valitsus, Riigikogu kaasabil loomulikult, teha saab, on see, et me näeme järgmise aasta riigieelarve eelnõus ette siseriikliku täiendava toetuste maksmise võimalikult maksimaalses ulatuses, see on nn top up, mis on kokkulepitud Euroopa Liiduga liitumisel. See raha on sektorile eluliselt vajalik kaasfinantseerimiseks, et edukalt ära kasutada Euroopa Liidu rahaline abi. Aga veel kord kordan, et PRIA suutlikkusega ei ole siin praegusel hetkel küll probleeme.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Nõuetele vastavus on muutuvas põllumajanduspoliitikas kahtlemata üks väga oluline ja põhimõtteliselt positiivne asi, kuid nagu iga positiivse asjaga kipuvad ka põllumajanduspoliitikas sellega kaasnema mõned veidrused. Ma ei hakka siin praegu norima meie sisemaise terminiga "nõuetele vastavuse nõuded", mida ka ministri ettekandes mitu korda kuulsime. See termin vajab kahtlemata korrigeerimist. Põhiküsimus on § 26 lõikes 4, kus me vabatahtlikult loobume PRIA halduskoormuse vähendamiseks võimalusest, mida Euroopa õigus meile pakub, jätta karistamata väikeste ebaregulaarsuste eest. Piltlikult öeldes, me ise vabatahtlikult oma seadusega loobume võimalusest jätta vähendamata toetust väikepõllumehele, kelle lambal on üks või kaks kõrvamärgist puudu. Kas see on õigustatud?

Siin oli kaks küsimust. "Nõuetele vastavuse nõuded" on otsetõlge, mille vannutatud tõlgid on kasutusele võtnud ja mis läbib praegu juba ka teisi kehtivaid õigusakte, seepärast on seda kasutatud ka selle seaduseelnõu puhul. Kui leitakse parem termin, siis minul ja Põllumajandusministeeriumil ei ole selle vastu mitte midagi, kui Riigikogu menetluses see parem termin leitakse ja siia sisse viiakse. Ainult et siis loomulikult tuleb arvestada, et seda peaks kasutama ka kõikide teiste õigusaktide puhul samamoodi, et ei tekiks siin vääritimõistmist.
Mis puudutab makstud toetuste tagasinõudmist või vähendamist, siis siin on tegemist erinevate asjadega ja see on jällegi üks suur osa bürokraatiast ja katsest lihtsustada bürokraatiat, mille tulemusena bürokraatia on muutunud keerulisemaks ja seda mitte liikmesriigi poolt, vaid Euroopa Liidu poolt. Nimelt, üks on tagasinõudmine. Euroopa Liidu õiguses on liikmesriigile antud võimalus, et kui toetuse tagasinõude summa koos intressidega on väiksem kui 100 eurot, siis sel juhul ei pea liikmesriik seda tagasi nõudma. See kehtib eurotoetuste puhul, maaelu arengukava toetuste puhul ja nn täiendavate otsetoetuste puhul. Seda põhimõtet järgib ka Eesti riik ja see on ka siia seadusesse sisse kirjutatud, et kui tagasinõue saab olema tulevikus väiksem kui 100 eurot, siis me seda tagasi ei nõua.
Teine on selle nõuetele vastavuse süsteemi puhul, kus on tegemist toetuste vähendamisega. Siin on liikmesriikidele antud ka võimalus, et kui kogu perioodi peale kokku ja kõikide erinevate nõuete peale kokku on see rikkumine nii väike, et toetuse vähendamine oleks alla 100 euro, siis sel juhul ei pea liikmesriik seda toetust vähendama. Aga sellisel juhul, kui seda ei vähendata, tuleb teha vastav ettekirjutus taotlejale, tuleb anda ettekirjutuse täitmiseks tähtaeg, tuleb see ka fikseerida, tuleb minna hiljem teostama kontrolli, kas nimetatud puudused on kõrvaldatud, teha selle kohta kokkuvõte, raport ja alles siis on võimalus seda toetust mitte vähendada. Juhul kui seda toetust vähendatakse, ei ole vaja läbida seda bürokraatlikku nõuet, sel juhul ei tehta ettekirjutust, vaid vähendatakse seda summat, ei tehta ettekirjutust, ei ole sanktsioone, ei ole bürokraatiat, ei ole järelkontrolli – mitte midagi.
Ja seega on kummaline olukord. Jah, tõepoolest, kui vähendatakse, siis on oluliselt vähem bürokraatiat ja praegu ei ole Eesti riigile ega Põllumajandusministeeriumile teada ühtegi Euroopa liikmesriiki, kes nõuetele vastavuse süsteemi rakendamise puhul seda privileegi kasutaks, sest see on niivõrd bürokraatlik ja halduskulukas. Nii et kaalume ja mõtleme, see on teema ka põllumajandusministrite järgnevatel kogunemistel, kuidas lihtsustamine ka tõepoolest lihtsustaks seda poliitikat. Antud juhul ta seda teinud ei ole ja see on ka põhjus, miks me oleme niimoodi sellest lähtunud.

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Tahaksin Vabariigi Valitsust tunnustada selle seaduse toomise eest Riigikogu saali, sest see annab meile palju kindlust, et põllumajandus meie kodumaal jätkub. Ja mulle endale on kõige südamelähedasem § 24, mis räägib sellest, et ka Brüsselis on teadvustatud, et Euroopa maastiku üks suuremaid rikkusi on väga liigirikkad püsirohumaad. Meil on teatavasti parimatel poollooduslikel karjamaadel-heinamaadel 80–90 liiki ruutmeetri kohta. Siin me näeme selles paragrahvis, et Eesti püsirohumaade protsent peaks riigis olema 26 ja kui see protsent kukub 5% võrra, siis peaksid häirekellad kohe helisema hakkama. Mida te kavatsete ette võtta, kui selgub, et valglinnastumise ja võsastumise tõttu on see protsent kõvasti muutunud, ja ma arvan, et ta on muutunud?

Aitäh! Jah, selline kohustus on ja seda me ka jälgime. Praegu võib küll kinnitada, et see nõue on täidetud. Püsirohumaade vastav osakaal on Eestis olemas ja me ei ole praegu ka ohutsoonis, et oleks oht, et me lähematel aastatel seda kohustust täita ei suuda. Kui see oht peaks tulevikus muutuma reaalseks, mida ju välistada ei saa, ja kui see kohustus säilib, ja ma usun, et meie huvi seda säilitada on ka siseriiklikult olemas ilma Euroopa Liidu ees võetud kohustuseta, siis kahtlemata me hakkame mõtlema, kuidas seda võiks rakendada. Sel juhul tuleb siis õigusaktides ka need mehhanismid täpsemalt sätestada, kuidas seda tagada. Aga ma ütlen, et praegu on see oht ainult teoreetiline, praktilist ohtu praegu ei ole, rohumaad on tunduvalt suuremad võrreldes vastava proportsiooniga. Praegu ei ole vajadust praktilisi meetmeid rakendada. Ja üleöö see kindlasti ka ei sünni. See arengutendents on näha, kui maakasutus hakkab muutuma, ning kui olukord muutub kriitiliseks, siis me kindlasti suudame rakendada vastavaid meetmeid etteulatavalt, et kõik maade omanikud ja kasutajad teaksid, millised need sanktsioonid ja meetmed on.

Palun, kolleeg Maret Merisaar!

Suur tänu! Minu küsimus puudutab peatükki 11 "Tootjarühm". Selle peatüki § 78 lõige 4 annab põllumajandusministrile volituse kehtestada nende toodete ja tootmisviiside loetelu, mille kohta on võimalik tunnustamist taotleda, ning täpsemad nõuded tootjarühma ja tema liikmete kohta. Mulle tuleb meelde aeg, kui ma roheliste esindajana olin Põllumajandusministeeriumi arendusnõukogu liige. Väga sageli käis seal protestimas mesilasepidajate ühenduse liige, kes ütles, et nemad on jäänud oma toetusõigusest ilma. Küsimus ongi selle kohta, kas vahepeal on midagi muutunud. Kas põllumajandusminister on mesilasepidajad ka võtnud toetusesaajate hulka või mis on juhtunud? Mesilased, mesilasepidajad ja nende tegevus on kindlasti roheliste kaitse all.

Aitäh! Jah, mesilasepidajad, mesinikud, meeldivad ka põllumajandusministrile. Ma võin kinnitada, et me kindlasti arvestame mesinike soovide ja huvidega. Põllumajandusminister kindlasti kehtestab sellise korra, et ka mesinikud sinna alla mahuvad.

Palun, kolleeg Imre Sooäär, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma täpsustan oma eelmist küsimust. Ma olen nõus, et kuna meetmeid on väga palju, siis raske oleks rääkida üldiselt, mida paindlikumaks teha. Aga räägime siis ainult investeeringutoetustest. Kuna majandussituatsioon on poolteise aastaga päris dramaatiliselt muutunud, siis selge on, et poolteist aastat tagasi tehtud ehituspakkumised ja nende alusel tehtud taotlused ei ole enam adekvaatsed. Need objektid saaks võib-olla 40% odavamalt valmis ehitada. Aga praegu puudub nendel inimestel võimalus neid taotlusi muuta. Nad peavad nendesamade kõrgete ehitushindadega need ehitised valmis tegema. Siin tekib ka küsimus, kas on siis mõtet omainvesteeringut taotleda, kui see ehitus läheb liiga kalliks. Mida te konkreetselt teete, et vähemalt investeeringutoetuste puhul oleks taotlejatel paindlikum süsteem? Osa inimesi jäi ukse taha seetõttu, et raha sai otsa. Kuidas saaks võimaldada nende taotluste vähendamist vastavalt muutunud majandussituatsioonile ja võib-olla võimaldada teistel taotlusi esitada?

Kui projekti õnnestub odavamalt realiseerida, siis sellist takistust küll ei ole, et seda ei saaks praegu teha. Seda on võimalik teha. Küll aga ei saa projekti odavamaks teha selles mõttes, et vähendada taotluses esitatud mahtu. Kui me plaanisime teha näiteks 500‑kohalist lüpsifarmi ja nüüd leiame, et finantsid seda ei võimalda, äriplaan on muutunud ja tagantjärele muudame selle 300‑kohaliseks lüpsifarmiks ja teeme nii projekti odavamaks, siis see on sisuline muudatus, sellist paindlikkust tõesti ei ole ja seda teha ei saa. Või kui ma näiteks tehnika soetamisel leian, et ma nüüd soetan hoopis odavama tehnika, hoopis teist marki traktori või kombaini või midagi muud, siis seda paindlikkust ei ole ja võimalust tagantjärele niisugusel kujul oma taotlust muuta ei ole. Kui ehituspakkumine ja plaani teostamise hind läheb odavamaks, siis seda on võimalik teha. Ärge seda valesti mõistke. Aga oma äriplaani tagantjärele odavamaks muuta taotlejal võimalik ei ole. Ma ei oska teile täna vastata, me oleme sellele mõelnud, aga seda paindlikkust on raske leida. See paindlikkus on võib-olla võimalik ainult sel juhul, kui kõik taotlused, mis vastasid nõuetele, saavad rahuldatud, sel juhul võib-olla teoreetiliselt tekiks võimalus seda võimaldada. Mis puudutab neid, kes jäid joone taha, siis tagantjärele heaks kiidetud taotluste muutmine, tingimuste muutmine, looks uue olukorra ja võib-olla need, kes ilma jäid, oleksid ka oma taotlust muutnud ning kogu see hindamine ja protsess muutuks mõttetuks. Nii et seda enam teha ei ole võimalik, seda paindlikkust kindlasti saavutada ei saa. Siin ei ole minu arvates võimalik vastu tulla ka järgmiste voorude puhul, et me saaksime võimaldada tagantjärele taotluste muutmist.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Kuuendas peatükis, kus räägitakse maaelu arengu toetustest, on esimene jagu sõnastatud nii, et n‑ö esimesel lugemisel, kui ei tea, millest jutt on, jääb väga veider mulje, sest praegu arutelu all olevas seaduses me räägime maaelu toetuste perioodist 2004–2006. Meie siin teame, miks see nii on: osa toetusi makstakse siiamaani eelmise maaelu arengukava järgi. Kuid kas n‑ö puhtnormitehniliselt ei oleks praegu vastu võetavas seaduses mõistlikum need erisused, mis on võrreldes kehtiva maaelu arengukavaga, rakendussätetesse viia või kuidagi teistmoodi sõnastada? Seaduse, mis hakkab järgmisest aastast kehtima, esimene jagu ja toetused perioodil 2004–2006 mõjuvad puhtvormiliselt veidralt. Kas ei tundu nii?

Aitäh! See sõltub sellest, kust poolt vaadata. Võib nii ja võib naa. Praegu on siin lähtutud kõigepealt kronoloogilisest loogikast, et periood 2004–2006 on enne ja periood 2007–2013 on pärast. Loomulikult võib seda vastupidi teha. Aga sama loogika on olnud ka struktuuritoetuste seaduses, mille Riigikogu on heaks kiitnud ja kus eelmine periood on eespool ja järgneb periood 2007–2013. Me oleme järginud sama loogikat. Kui sõnastada siin sätted perioodi 2007–2013 kohta ja tuua ainult eelmise perioodi muudatused siia sisse, siis sellega me tekitaksime keerulise olukorra, sest me ei saaks tühistada eelmist seadust, me peaksime selle tervikuna siia seadusesse kirjutama. See on olnud see loogika, miks see selliselt tervikuna on ja sellises järjestuses. Aga loomulikult, kui Riigikogu peab vajalikuks seda järjestust muuta, siis on see võimalik. Kui see täpselt ja korralikult sõnastatakse, siis toimib see väga hästi ja meil ei ole selle vastu midagi.

Palun, kolleeg Mark Soosaar, teine küsimus!

Lugupeetud minister! Sellest maakonnast, kust ma olen Riigikogusse valitud, pöörduvad üsna sageli minu poole valijad, kes kasvatavad nn Eesti maalambaid ja on mures selle pärast, et tõug on tunnustamata. Teine seltskond tublisid inimesi on kalurid, kes samuti muretsevad oma toetuste pärast ja selle pärast, et nad ei ole võrdses seisus teiste põllumajandustootjatega. Hea küll, nad kalu küll meres ei kasvata, aga nad on teie ministeeriumi hoole all. Mida ma neile peaksin ütlema seoses selle Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusega? Kuidas Eesti maalammas saaks seadustatud? Ma olen lapanud seda eelnõu üsna põhjalikult, aga kalureid ei ole ma siin märganud. Kas nad on mul kahe silma vahele jäänud või ei ole neid Euroopa ühise põllumajanduspoliitika jaoks olemas?

Aitäh! Alustan kaluritest. Kalurid on loomulikult olemas ja kalurid on Eestis nii tähtsad, et nendega tegelemine jaguneb lausa kahe ministeeriumi vahel, Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel. Põllumajandusministeerium tegeleb kutselise kalandusega ja Keskkonnaministeerium harrastuskalandusega. Ka järelevalve on siin omavahel jagatud, kogu toidupool, ka töötlemine ja muu on Põllumajandusministeeriumi ülesanne ja ressursijärelevalve Keskkonnaministeeriumi ülesanne. Kalandusfond on täiesti olemas ja sealt rahastatakse, aga kalandusfond on põllumajandusfondist täiesti eraldi seisev fond, need on kaks eri asja, mis on erinevalt reguleeritud, ka raha on erinev, aga nad on olemas ja me tegeleme nendega. Mis puudutab maalammast, siis mina ei ole siin spetsialist ega ekspert. Aga loomulikult, Eesti maalamba olemasolu üle saab otsustada Eesti riigi sees. Kas ta on olemas või ei ole, kas ta on ohustatud tõug või ei ole, sellele mina teile täna vastata ei oska. Lõpliku tõe selgitab kindlasti välja Riigikogu ja hääletab, kas Eesti maalammas on olemas ja on säilinud või ei ole.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Tahan küsida koolipiima ja koolipuuvilja programmi kohta. Võib konstateerida, et mitte kõik koolid ei kasuta võimalust taotleda piima ja puuvilja. Mida te arvate, lugupeetud härra minister, mis takistab luua olukorda, et lapsed, kes käivad koolis, saaksid seal lõunaks klaasi piima või midagi puuviljadega seotut?

Aitäh! Tõesti, nii on, et koolipiima programm on meil juba mitu aastat toiminud, aga kõik Eesti koolid ja omavalitsused ei ole sellega ühinenud. Tõsi on küll see, et ilmselt praeguse majanduslikult keerulisema olukorraga seoses on huvitatute ring suurenenud ja nõudlus koolipiima järele kasvanud. Sellest vaatenurgast, et õpilased saavad nüüd koolis piima, mille on maksumaksja kinni maksnud, on see kindlasti positiivne. Aga siin on arenguruumi. Ma ei tea, mis on need argumendid ühe või teise kooli puhul olnud. Võib-olla võimaldab kool ise seda ega küsigi riigilt raha. See ei tähenda veel, et ühes või teises koolis, mis koolipiima programmiga ei ole ühinenud, tasuta piima saamise võimalust ei ole. Võib-olla on peetud tülikaks bürokraatiat vm. Ma ei tea neid põhjusi, kuid positiivne on see, et viimasel ajal on huvi suurenenud. Mis koolipuuvilja puudutab, siis see on täiesti uus programm, mis käivitus s.a 1. septembrist või õigemini alles käivitub, see on rakendamisel. Kui paljud tegelikult sellega ühinevad, on meil väga raske prognoosida. Määrus on olemas, me peame paari koha pealt veel seda ministri määrust täpsustama. Aga see võimalus on olemas ja eks me näe, kui palju on tegelikult selle programmiga ühinejaid. Ma ütlen siinkohal, kasutades võimalust, et ma niivõrd tähtsa auditooriumi ees esinen, et kui liiguvad kuuldused, et me justkui toetame rahaliselt lõunamaiseid tooteid ja oleme unustanud Eestis toodetava, siis see ei ole teps mitte nii. Abikõlblikud tooted on valitud välja just nimelt väga selge eesmärgiga, et need oleksid eelkõige kohalikud tooted. Kui siin on mõni lõunamaise päritoluga artikkel sees, siis see tuleneb sellest, et me ei saa seda välja jätta, tegemist on n‑ö artikliga, mille alla lähevad mitmed vastavad kultuurid. Näiteks, artikli kõrvitsalised alla lähevad nii kõrvitsad kui ka arbuusid. Me ei saa öelda, et kõrvitsad sobivad, aga arbuusid mitte. See on kodeerimise küsimus, mis on Euroopa Liidu poolt ette antud. Ma ei hakka neid siin ette lugema, aga need on kõik valdavalt kodumaised puu‑ ja köögiviljad, siin ei ole ei viinamarju ega banaane ega kiivisid. Vabandust, kiivid võib-olla isegi on! Ei ole isegi mandariine ega apelsine, mis koolilastele kindlasti väga meeldiksid. Küll on siin kõik kohalikud kaunviljad, õunad, pirnid, marjad (jõhvikad, mustikad, sõstrad, vaarikad), kapsad, kartulid jne. Kõik kohalikud tooted on olemas.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra põllumajandusminister, ettekande eest! Palun ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Jaanus Marrandi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu 540 arutati Riigikogu maaelukomisjonis teisipäeval, 15. septembril. Istungil osalesid ja eelnõu kohta jagasid selgitusi Põllumajandusministeeriumi põllumajandus‑ ja kaubanduspoliitika asekantsler Andres Oopkaup, põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik, maaelu arengu osakonna nõuniku kohusetäitja Ove Põder ning kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna nõuniku kohusetäitja Taavi Kand.
Kehtiva Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine tulenes vajadusest kajastada seadustes 2003. aastal alustatud ühise põllumajanduspoliitika reformi ja 2007–2008 läbi viidud ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli otsuseid ning eesmärgist lihtsustada Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevaid õigusakte. Kuna muudatuste maht ületas ühe kolmandiku seaduse mahust, töötati välja seaduse uus redaktsioon. Sisuliselt on aga mitmed paragrahvid jäänud kehtiva seadusega võrreldes samaks. Head kolleegid! Põllumajandusminister tutvustas teile eelnõu sisu küllalt põhjalikult, sellepärast ma enam ei puudutaks nii täpselt eelnõu sisulist külge ja räägin teile komisjoni istungil enim tähelepanu pälvinud teemadest.
Märgiti, et eelnõus vajavad muutmist need kohad, kus räägitakse Taimetoodangu Inspektsioonist. Teatavasti võeti kevadel vastu seadus, mille kohaselt alates 2010. aasta 1. jaanuarist korraldatakse Taimetoodangu Inspektsioon ümber Põllumajandusametiks. Ministeeriumi esindajate sõnul on vastavad muudatused ettevalmistamisel ja need viiakse sisse teiseks lugemiseks.
Üks enim tähelepanu pälvinud küsimus eelnõu arutelul oli otsetoetuste toetusõiguse üleandmise teema. Selgitati, et praegu toimub toetusõiguse üleminek vaid pärimise korral. Toetusõigus on seotud konkreetse taotluse ja taotlejaga. Kuid näiteks juhul, kui tootja lõpetab tootmise ning annab oma maa või karja üle, ei saa PRIA uuele omanikule toetusõigust üle anda. Uus regulatsioon annab selleks võimaluse. Kõnesolev regulatsioon on riigisiseselt vajalik kuni aastani 2012, kui täiendavate otsetoetuste maksmine lõpeb. Toetusõiguse üleminekut ei saa siduda ühtse pindalatoetusega, sest täiendav otsetoetus on sektoripõhine ning piima ja teravilja osas ka tootmisest lahti seotud ja arvestatakse referentsaasta alusel. Komisjoni esimees Kalev Kotkas täpsustas seda küsimusega § 17 lõike 7 kohta: kus on öeldud, et isik, kes on saanud toetusõiguse võõrandamise teel, ei tohi seda edasi võõrandada? Selgitati, et kuna üleandmine on võimalik veel kahe aasta jooksul, siis ei ole korduv õiguse üleandmine õigustatud. Korduva üleandmise lubamine tähendaks õigusega kauplemise lubamist. Pärandamise puhul see keeld ei kehti.
Huvituti sellest, milliseid puuvilju uue rakendatava koolipuuviljatoetuse raames jagatakse ja miks tehakse seda vaid kord nädalas. Eesmärk on eelistada kodumaist puu‑ ja köögivilja, kuid kuna Euroopa Liidus kehtib kaupade vaba liikumise põhimõte, siis ei saa keelata ka teistest liikmesriikidest pärinevaid saadusi. Strateegias kinnitatud toetatavate toodete loetelus näiteks banaani ei ole, aga tooted on loetletud CN‑koodide kaupa ning kui meie kodumaise puuviljaga sama koodi alla kuulub mõni võõramaine puuvili, siis satub see loetellu vastavalt kaupade vaba liikumise põhimõttele, mida ei saa teatavasti takistada.
Kolleeg Aleksei Lotman avaldas arvamust, et termin "nõuetele vastavuse nõuded" on liialt kohmakas ja tuleks asendada, sellest oli siin ka varem juttu. Ministeeriumi esindajad nõustusid, et keelelisi parandusi saab eelnõus teha, kui pakutakse välja sobivam termin, praegu on ingliskeelne mõiste just selliselt tõlgitud. Komisjoni liikmed pakkusid uue variandina "nõuetele vastavuse tingimused".
Imre Sooäär palus selgitada, millised on erilised omadused, mille olemasolu korral saab toote kohta koostada eelnõu 12. peatükis nimetatud toidukvaliteedikava. Ministeeriumi esindajate selgitusel on parim näide mahetoit, millele on sätestatud tavalisest rangemad toiduohutusnõuded, millele toode peaks vastama. Riigisisesed kvaliteedikavad peaksid lähtuma analoogiast, et tootjad on mingi toote tootmisel vabatahtlikult nõus rangemate nõuetega tavatoodete tootmisega võrreldes. Asekantsler Andres Oopkaup tõi näite, et kui tehtaks kindlaks, et rannakarjamaadel karjatatud lehmadelt saadud piimal on mingid erilised omadused, siis saab sellise piima tootmiseks välja töötada toidukvaliteedikava.
Tunti huvi, kas peamiselt väiksemaid tootjaid ühendav taluliit on rahul § 26 lõikes 4 sätestatuga, mille kohaselt toetuse vähendamisel ja taotluse rahuldamata jätmisel ei kohaldata võimalust jätta toetus vähendamata või taotlus rahuldamata summa ulatuses, mis ilma intressita ei ületa 100 eurot taotleja ja taotlusperioodi kohta. Mai Talvik selgitas, et selline toetuse vähendamine või taotluse rahuldamata jätmine on bürokraatlikult väga koormav ja kulukas, seetõttu ei ole ükski liikmesriik seni seda rakendanud.
Jaanus Marrandi meenutas Eesti piimatootjaid ühendava ühistu EPIKO loomise näidet ja turgu valitsevat seisundit omava ettevõtte määratlust. Tooterühmade toetamine on väga teretulnud, aga kas oleks võimalik midagi konkurentsiseaduses muuta, sest seni on ühistute toetamine olnud üksnes deklaratiivne? Põhjamaades on turgu valitseva seisundi tõlgendus erinev. Asekantsler Andres Oopkaup vastas, et konkurentsiseaduse kontekstis on põhiline probleem turu kirjeldamine, kas turuna tuleks käsitleda kogu Euroopa Liitu või ainult Eestit, nagu Konkurentsiamet püüab teha. Kui turg piiritletakse üksnes Eestiga, siis võib ühendusel olla turgu valitsev seisund. Kui aga turuks on kogu Euroopa Liit, kuhu Eesti tootjad samuti piima müüvad, siin on Eesti piimanduse osakaal vaid 1–2% ja turgu valitsevast ettevõttest pole mõtet rääkida. Soome, Rootsi ja Taani kolleegidega tuleks kogemusi vahetada, kuidas nende suured ühistud on saanud kohaliku konkurentsiameti käest loa ühistute tegemiseks, sest alused on Euroopa Liidu kõikidel liikmesriikidel ju ühesugused. Meie Konkurentsiamet tõlgendab seda küsimust tootjarühmade kahjuks. Mai Talvik lisas, et pärast vaidlusi Konkurentsiametiga on saadetud kiri Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadile turu ja turujõu määratlemise küsimustes. Komisjoni esimees Kalev Kotkas jätkas samal teemal. Tootjarühm peab tunnustuse saamiseks esitama viie aasta tegevuskava ning seejärel saab tähtajatu tunnustuse. Kas tunnustus ei peaks olema tähtajaliselt seotud tegevuskavaga? Põllumajandusministeeriumi esindajate vastus: "Tootjarühm peab tunnustusaja jooksul tegevuskava pidevalt uuendama, meil on aga praegu tootjarühmi väga vähe. Soov on, et neid tekiks juurde. Kui uus tekib, peab see saama tunnustuse. Pärast tunnustamist tegutseb tootjarühm juba ise, sest majanduslikult on see kasulik. Kui tootjarühmad tahavad näiteks viie aasta pärast liituda, tekib uus olukord ning tuleks uuesti tunnustada."
Tekkis ka küsimus loomühikute arvestamise kohta eelnõu § 13 lõikes 3, mis annab delegatsiooninormi põllumajandusministrile loomühikute arvestuse aluste kehtestamiseks. Keskkonnaamet ja Põllumajandusministeerium arvestavad loomühikuid erinevalt. Kas seda ei saaks ühtlustada? Ministeeriumi esindaja vastas, et toetuste nõuded tulenevad Euroopa Liidust, need ei pruugi keskkonnavaldkonna nõuetega sarnased olla ja ilmselt ei ole ühitamine siis ka võimalik.
Küsiti ka, kas luuakse uus otsetoetuste toetusõiguste register (see puudutab § 16 lõiget 2). Asekantsler Andres Oopkaup vastas, et põhimõtteliselt, jah, peaks kuskil olema ülevaade, kellel missugune toetusõigus on. Müümise või vahetamise korral tuleb see reguleerida. Põllumajandusministeeriumi esindajad ütlesid, et sellele on seaduseelnõus viidatud ja õiguslik alus on olemas.
Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu Riigikogule esimeseks lugemiseks tuua täna, 23. septembril 2009. Otsus oli konsensuslik. Teiseks otsustati teha täiskogule ettepanek eelnõu 540 esimene lugemine lõpetada (see oli samuti konsensuslik otsus), teha juhatajale ettepanek määrata eelnõu 540 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. oktoober 2009. aastal kell 18 ja ettekandjaks otsustati määrata siinkõneleja. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Marrandi! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, Aleksei Lotman Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees, aga ma esindan siiski Erakonda Eestimaa Rohelised!

Ma palun väga vabandust! Aleksei Lotman Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana.

Head kolleegid! Kuna õige mitmed meist on veel saalis, eeldan ma, et huvi on mingil määral olemas.
See seadus, mis meie ees on, on tegelikult üks väga tähtis seadus. Meie hea põllumajandusminister ei kasuta seda retoorikat, millega justiitsminister tavaliselt oma eelnõusid sisse juhatab, et tegemist on väga hea eelnõuga, aga ma julgen öelda, et üldjuhul on see hea eelnõu, kuid on mõningaid probleeme.
Esiteks on probleem see, et meil on üldse seadusandjana siin väga väike mängumaa. Tegemist on ühise põllumajanduspoliitikaga, mis on väga suuresti määratud ette nendesamade määrustega, mida see eelnõu siin ka ohtralt tsiteerib. Teisest küljest, nende määruste täpsustavad tingimused, mis on riigi otsustada, on jällegi tavaliselt nii tehnilised, et need on omakorda põllumajandusministri pädevuses ehk mitte meie pädevuses. Ometigi mõned otsustamiskohad meil siin on ja on üsna oluline, et me nende otsustega viltu ei läheks.
Ma peatun veel kord nõuetele vastavuse küsimusel, mitte sellel vormilisel, normitehnilisel ja sõnastuslikul osal, vaid sisul. See on üks ääretult oluline põhimõte, mis Euroopa Liidu ühisesse põllumajanduspoliitikasse on üsna hiljuti sisse tulnud (hiljuti, võrreldes tema kogu ajalooga, väga värske ta nüüd ka enam ei ole). See on põhimõte, mille järgi n‑ö maksumaksja rahaga ei tohiks põhimõtteliselt toetada keskkonna rikkumist või üldse seaduste rikkumist. See on iseenesest väga õige, väga hea põhimõte, aga nagu kõigi selliste asjadega, kipub sellega kaasnev bürokraatia natukene selle asja mõtet matma. Üks probleem on olnud see, et see võimaldab sisuliselt karistada (vormiliselt ei ole küll tegemist karistusega, vaid toetuse vähendamisega, kuid sisuliselt on see põllumehele karistus, sest kogu poliitika on seatud nii, et ilma toetusteta põllumees ära ei majanda) ka väga väikeste rikkumiste eest, millel ei ole kõnealuse normi sisu seisukohalt mingit tähtsust. Selle kriitika tõttu on Euroopa Komisjon oma värskes määruses võimaldanud jätta toetuse vähendamata. See on küll nõukogu määrus, aga komisjoni väljatöötatud norm. Euroopa Komisjoni lähenemine on kahtlemata liiga bürokraatlik ja ebapraktiline ning seetõttu pole midagi imestada, et liikmesriigid ei kipu seda rakendama. Kuid kas on õigustatud seadusesse jäigalt sisse kirjutada, et me ei rakenda? See, kui palju me seda praktikas rakendame, on iseasi. Tõepoolest, ta on mõnevõrra ebaproportsionaalne. Kuid kui me nii seadusesse kirjutame, siis me kirjutame ise seadusesse selle, et iga puuduva kõrvamärgise eest tuleb tõesti toetusi vähendada. Arvestades seda, kui tubli on meie PRIA, kui kompromissitu ta selliste väikeste vigade avastamisel on, võib see kujuneda probleemiks. Kindlasti, Itaalias ei ole see mingi probleem. Kui kuskil mägedes 20 lehmast 5 lehmal märgised puuduvad, siis keda see huvitab? Meil paraku on asjad teisiti. Seetõttu ma arvan, et me peame seda seadust hoolega vaatama (siin konkreetselt tõin ma ühe näite, aga me peame kogu seadust vaatama), et me ei tekitaks endale siiski liigseid kammitsaid, mis võivad väiketootjale olla oluliseks piitsaks. Kuigi, jah, suurtootja seisukohalt ei ole nad tõesti olulised. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Palun veel kord vabandust! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 7. oktoober kell 18. Seaduseelnõu 540 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.32.