Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 68 ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 kohaselt 37 Riigikogu liikme ettepanekul nende esitatud päevakorraga.
Head kolleegid! Kas soovite üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Mai Treial!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Eesti elanike võimalused hoolitseda oma tervise eest, saada eriarstiabi ja osta ravimeid on valitsuse eelarvepoliitiliste otsuste tõttu järjest halvenemas. Nüüdseks on teada, et valitsus kärpis haigekassa eelarvet 500 miljoni krooni võrra ja haigekassa nõukogu kärpis ise 1,1 miljardi krooni võrra. Avalikustatud info kohaselt on suurim kärbe seotud haiglatega eriarstiabi rahastamiseks sõlmitud väiksemate lepingutega, ambulatoorse ravi järjekordade pikendamisega seniselt neljalt nädalalt kuuele ning riigi poolt haigushüvitiste maksmise lõpetamisega esimese kaheksa päeva eest. Siinkohal tuleb arvestada, et hetkel vajalikuna näivad kärped võivad anda tulevikus tunduvalt suurema tagasilöögi kui loodetud rahaline kasu. Tervisega seonduv peab olema prioriteet ja sellesse tuleb panustada, teades, et sellega kindlustame oma tulevikku. Siit tulenevalt on meil kuus küsimust. Milliseid analüüse või uuringuid on tellitud teadlastelt ja spetsialistidelt enne eelarvete vähendamist? Milliseid tagajärgi võivad kärped kaasa tuua elanike tervisele? Milliseid riske näeb minister seoses suuremate haiguspuhangute või epideemiatega, sealhulgas seagripi levikuga Eestis? Kuidas suhtub ta eakaid diskrimineerivasse ettepanekusse maksustada pensionid ravikindlustusmaksuga? Milline on tema seisukoht ettepaneku kohta suurendada eriarstiabi visiiditasu viiekordseks? Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Indrek Saar!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Enne kohalike omavalitsuste valimisi kuuleb ikka, et ühes või teises omavalitsuses või ühes või teises asutuses on asutuse juht, tööandja või vallavanem hirmutanud inimesi, kes tahavad valimistel kandideerida, et nad ei tohi seda kindlasti teha mingis muus nimekirjas kui see, mida juht ise esindab. See on räige inimese põhiõiguste rikkumine ja selle kohta ütleb karistusseadustiku § 162 "Valimis‑ ja hääletamisvabaduse rikkumine", et isiku takistamise eest vabalt teostamast oma õigust olla valitud valimisel, kui sealjuures on kasutatud isiku teenistuslikku, majanduslikku või muud sõltuvust süüteo toimepanijast, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sellest tulenevalt olen mina soovitanud, kui on piisavalt tõendusmaterjali, pöörduda politsei poole, sest nii käituvaid inimesi on võimalik aastaks kinni panna, mis annab aimu sellest, kui räige on selline põhiõiguste rikkumine. Paraku ei saa praegusel juhul politsei poole pöörduda, sest sellise kirja on oma alluvatele saatnud politseipeadirektor, kes annab selged suunised, et kandideerida võib ainult üksikkandidaadina, ja toob veel mõningad täpsustused sinna juurde. Sellist õigust tal Eesti seaduste järgi kindlasti mitte ei ole. Sellepärast oleme otsustanud pöörduda õiguskantsleri poole ja sellest tulenevalt esitame õiguskantslerile kaks küsimust. Kas politseipeadirektoril on õiguskantsleri hinnangul kohane saata oma alluvatele suuniseid, millega üritatakse piirata nende seadusest tulenevat kandideerimisvabadust? Kas administratiivsete meetmete kasutamine kodanike valimisõiguse kasutamise mõjutamiseks on kohane demokraatlikele ühiskondadele? Alla on kirjutanud Indrek Saar, Ain Seppik ja Karel Rüütli. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle sotsiaaldemokraatide fraktsiooni koostatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu. Otsuse sisu lähtub arengufondi poolt Riigikogule edastatud nn valge paberi ettepanekutest majanduslanguse pidurdamiseks ja uue kasvu tagamiseks. Loodan, et olete suve jooksul jõudnud sellega tutvuda. Seal on uusi ja häid mõtteid, mida tasub arvestada. Kui arengufond, kelle nõukogu liikmed on Riigikogu liikmed eesotsas Mart Laariga ning rahandusminister Jürgen Ligi ja majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, otsustas sellise pöördumise koostada ja Riigikogule saata, siis tõenäoliselt eeldati, et Riigikogu peaks sellele reageerima. Sellest lähtuvalt on koostatud ka meie ettepanek. Aitäh teile!

Aitäh! Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan Keskerakonna fraktsiooni nimel Riigikogu menetlusse otsuse eelnõu, mis näeb ette korraldada rahvahääletus küsimuses, kas toetatakse Riigikogu erakorraliste valimiste korraldamist 7. veebruaril 2010. aastal. Otsuse eelnõu näeb ette rahvahääletuse korraldamist, selleks et erakorraliselt uuendada Riigikogu mandaati uueks nelja-aastaseks perioodiks. Eelnõu on ajendatud asjaolust, et Riigikogu ja Eesti Vabariigi valitsus on ammendanud oma poliitilise mandaadi ning nii pole enam pikemat aega olnud võimalik Eestile vajalikke otsuseid teha. Eelnõu kohaselt toimuksid valimised ligi aasta varem ja see oleks Eestile võidetud aeg, et riigi ja rahva kestmiseks vajalikud otsused saaksid tehtud õigel ajal ning et vastutus nende otsuste tegemise eest oleks selge. Eelnõu algatajatena oleme veendunud, et usk paremasse homsesse on küll kiiduväärne iga üksikisiku puhul, kuid riigi eesotsas olijatel peab peale usu olema nii visioon kui ka poliitiline võimekus seda ellu viia. Eesti oludes on selleks aga vaja uut tugevat enamusvalitsust, seega siis nii uut poliitilist mandaati kui muidugi ka konstruktiivse koostöö soovi oma valitsuspartneritega. Uue ja kiire stardi käivitamiseks on aga ainult üks demokraatlik võimalus – korraldada rahvahääletus erakorraliste valimiste toimumise küsimuses. Peaaegu aastapäevad varem toimuvad valimised sunniks ka kõiki poliitilisi jõude kohanema Eestis reaalselt toimunud traagiliste muutuste ja uue eelarveperspektiiviga ning nii sünniksid reaalselt võistlevad programmid Eesti kriisist väljatoomiseks.
Ühtlasi kutsume kokku erakorralised istungid 7. ja 8. septembril. Asjakohased dokumendid annan hea meelega üle Riigikogu juhatusele. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks arupärimist ja kaks seaduseelnõu. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, siis edastan nad otsekohe adressaatidele, ja kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Robert Antropovi Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks. Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Maret Maripuu lahkumise õiguskomisjonist ja asumise sotsiaalkomisjoni liikmeks, Riigikogu liikme Ülle Rajasalu lahkumise sotsiaalkomisjonist ja asumise keskkonnakomisjoni liikmeks ning Riigikogu liikme Robert Antropovi asumise õiguskomisjoni liikmeks. Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Georg Pelisaare Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmeks. Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Lauri Laasi lahkumise sotsiaalkomisjoni liikme kohalt ja asumise riigikaitsekomisjoni liikmeks ning Riigikogu liikme Georg Pelisaare asumise sotsiaalkomisjoni liikmeks.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 3. augustil algatatud tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 3. augustil algatatud tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 3. augustil esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele riigi majanduse elavdamise strateegia ja tegevusprogrammi välja töötamiseks aastateks 2009–2013" eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon (muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli s.a 17. august kell 16); Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni s.a 3. augustil algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Olen edastanud viie Riigikogu liikme arupärimise põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 6. augustil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni poolt esitatud rohelise raamatu, mis käsitleb kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil‑ ja kaubandusasjades, suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja rohelise raamatu kohta arvamust andma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 10. september kell 14.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 27. augustil esitatud Eesti seisukohad struktuurivahendeid käsitlevate Euroopa Liidu määruste muutmise ettepanekute suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja ettepanekute kohta arvamust andma rahanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 14. september kell 13.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 96 Riigikogu liiget, puudub 5.
Läheme erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamise juurde. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälteenamusega.
Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendamiseni. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 96 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Tööajagraafik on kehtestatud.

Läheme tänase päevakorrapunkti juurde. See on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimehe kolleeg Peep Aru!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Kiirelt sätestatud käibemaksutõus on kas oodatult või ootamatult muutnud meie suve poliitiliselt aktiivseks. Oleme seoses sellega juba teist korda erakorralisel istungil ja homme teatavasti erakorralised istungid jätkuvad. Ajendi ja põhjuse selleks andis õiguskantsleri esitatud ettepanek, millega ta palus meid võtta seisukoht meie vastuvõetud seadusmuudatuste põhiseaduspärasuse suhtes. Teatavasti me ka 3. augustil selle otsuseni jõudsime. Kuid lisaks õiguskantslerile on käibemaksumäära kiire tõusu kohta oma arvamuse avaldanud erinevad poliitilised jõud ja paljud ettevõtjate organisatsioonid – Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Maksumaksjate Liit, EVEA ehk Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Samamoodi on oma seisukohad välja öelnud ka omavalitsusliidud.
Kokkuvõtlikult ütleksin, et ajavahemik seaduse avaldamise ja jõustamise vahel oli lühike. Jõustumise aja tagantjärele kehtetuks tunnistamine või edasilükkamine on praktikas teostamatu ning riivab isikute õigusi intensiivselt ilmselt suuremal määral kui kehtestamise protsess ise. Normiadressaatidele kiirustamisega kaasnevate ebamugavuste leevendamiseks ning uuele olukorrale ülemineku sujuvamaks muutmiseks on põhjendatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendussätete kehtestamine. Seda eesmärki Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud ning täna arutlusel olev eelnõu ka täidab.
Nüüd lühidalt eelnõu sisu juurde. Paragrahvis 1 lubatakse teenuse eest, mille osutamine kestab maksustamisperioodist kauem, esitada arve ja arvestada käibemaksu kuni s.a 30. juunini osutatud teenuse eest 18%-lise käibemaksumääraga, alates 2009. aasta 1. juulist on sellesama teenuse käibemaksumäär 20%.
Eelnõu §-s 2 toodud säte annab võimaluse esitada juulikuu käibedeklaratsioon 20. augusti asemel 30. augustil ilma et hilineja suhtes asutaks rakendama maksukorralduse seaduse §-s 91 sätestatud sunnimeetmeid. Tegemist ei ole ka maksuhalduri tegevuse takistamisega maksukorralduse seaduse § 154 mõistes.
Eelnõu § 3 sätestab, et juulikuu käibedeklaratsioonis maksumääraga seotud puuduste kõrvaldamata jätmisel ei rakendata kuni s.a 30. septembrini maksukorralduse seaduse §-s 91 sätestatud sunniraha. Siinkohal palun vabandust eelnõusse sattunud lapsuse pärast  – seal on §-s 3 kahetsusväärselt kirjutatud 31. september, aga see ei olnud nii mõeldud.
Paragrahvis 4 tullakse vastu maksumaksjatele, kes ekslikult deklareerisid 2009. aasta juulikuu käibedeklaratsioonil jätkuvalt 18%-ga maksustatavat käivet 20% asemel ning nende tegevust ei loeta maksude maksmisest kõrvalehoidmiseks. Seega ei kvalifitseerita sellist tegu maksukorralduse seaduse § 153¹ alusel valeandmete esitamisena ega kohaldata ka vastavat karistust.
Paragrahvi 5 alusel võib füüsilisest isikust ettevõtja, kes käibemaksu arvestamisel lähtub käibemaksuseaduse §-s 44 sätestatud erikorrast, maksta käibemaksu 18% määras pärast 2009. aasta 1. juulit toimunud käibe osas juhul, kui ostjale väljastati arve ning kaup lähetati või tehti kättesaadavaks või teenus osutati enne 2009. aasta 1. juulit.
Paragrahvis 6 öeldakse, et käibemaksuseaduse § 37 lõike 9 alusel väljastatud lihtsustatud arvel – näiteks reisijateveo pilet, parkimisautomaadi väljatrükitud arve jm sellesarnased arved – märgitud käibemaksusumma võib olla arvestatud 18%-lise maksumääraga ning erineda tasumisele kuuluvast käibemaksusummast kuni 2009. aasta 30. septembrini.
Paragrahv 7 annab ettevõtjatele võimaluse kuni 31. augustini ehk tänaseni näidata kauba juurde väljapandud hinda või teenuse hinnakirjas olevat hinda maksmisele kuuluvast hinnast kuni 1,7% madalamana. Samasuguse möönduse tegi teatavasti Tarbijakaitseamet vahetult pärast käibemaksumäära tõusu kehtestamist meie poolt. Ja nad ei ole ka ühtegi ettevõtjat rikkumiste eest karistanud.
Paragrahvis 8 toodud rakendussäte annab ettevõtjatele, kes kasutavad n-ö riiklikult reguleeritud hindu, õiguse otseselt käibemaksumäära muudatusest tuleneva hinnamuudatuse kehtestamiseks automaatselt, seaduses sätestatud kohustuslikku hinnamuutmise protseduuri järgimata.
Ja arvestades seda, et käesolevas seaduses esitatud sätted suurendavad normiadressaatide õigusi ja vabadusi, rakendatakse neid tagasiulatuvalt alates 1. juulist s.a. Eelnõu esitajate poole pealt on lühidalt kõik lisaks pikale seletuskirjale. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peep Aru! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Nüüd kutsun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme kolleeg Margus Tsahkna.

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Seda eelnõu arutas rahanduskomisjon erakorralisel istungil 4. augustil 2009. aastal. Komisjoni koosolekul osalesid lisaks komisjoni liikmetele Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Aet Sallaste, riigirahanduse ja strateegia osakonna juhataja Urmas Koidu ning tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Sirje Pulk. Arutelu ei toimunud küll väga pikalt, kuid teemad ja küsimused, mida komisjonis puudutati, olid järgmised. Käibemaksu arvestamise küsimus pikaajaliste lepingute ja riigihangete puhul, projektide ja abikõlblike kulude ning omaosaluse suurenemise küsimused, kohalike omavalitsuste probleemid, mis tulenevad sellest maksutõusust, ning samuti liiga kiirest maksutõusust tuleneva kahju kompenseerimise mehhanismi võimalikkus ja selle vajadus.
Komisjon otsustas ja teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada ning määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. augusti kell 16, see on siis täna. See otsus oli konsensuslik. Samuti otsustas komisjon korraldada täna, 31. augustil kell 18 komisjoni istungi, kus me vaataksime läbi kõik need muudatusettepanekud, mis selleks ajaks on laekunud. Samuti otsustas komisjon pöörduda arvamuse saamiseks asjaomaste organisatsioonide, sealhulgas ka kohalike omavalitsuste liitude poole. Minu teada on sealt ka erinevaid arvamusi tulnud. Seda me arutame tänaõhtusel komisjoni koosolekul. Suur tänu!

Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea kolleeg! Ütle, kas komisjon sisuliselt arutas seda paberit ka, et mis ta tegelikult annab peale niisuguse kerge poliitilise virvenduse või näitamise?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, puudutati neid erinevaid küsimusi. Aga ma arvan, et päris sisuline arutelu toimub tänaõhtusel komisjoni koosolekul. Nimelt oli komisjonis jutuks, et me võtaksime just nimelt nende huvitatud organisatsioonide ja riigi partnerite arvamusi juurde – see oli selleks aluseks, kuna eelnõu n-ö kiire menetlusse andmine oli toimunud samal päeval. Nii et ma arvan, et see sisuline arutelu tuleb pigem täna.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kas komisjon arutas võimalust kõrvaldada rakendusseadusega käibemaksuseaduses sisalduv lapsus, millega rakendatakse toasoojale 20%-list käibemaksu tagasiulatuvalt 1. juulist 2007?

Seda konkreetset küsimust väga pikalt ei arutatud. Ma arvan, et kui need lapsused esinevad tekstis, siis komisjon kõrvaldab need kindlasti.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna!
Avan läbirääkimised. Esimesena kutsun kõnepulti Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajana kolleeg Kadri Simsoni. Palun, kaheksa minutit!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Seda käibemaksu kiirkorras tõstmist sai arutatud siin augustikuu alguses ja kolm paremerakonda on teinud omapoolsed ettepanekud, kuidas võiks põhiseaduse rikkumist leevendada neile, keda see rikkumine puudutas. Paraku on eelnõu üsnagi poolik, sest kui õiguskantsler selle küsimuse tõstatas, siis leidis ta, et seadus on vastuolus mitme põhiseaduse paragrahviga. Ma rõhutaksin üht paragrahvi, see on põhiseaduse § 13, mis ütleb, et seadus kaitseb igaüht riigivõimu omavoli eest. Valitsuserakonnad on aga korduvalt näidanud, et omavalitsuste suhtes on nende arvates omavoli õigustatud.
Pärast õiguskantsleri ettepaneku saamist konsulteerisid paremerakonnad käibemaksutõusust mõjutatud ettevõtjateorganisatsioonide esindajatega, aga unustasid täiesti ära omavalitsusliidud. Tõsi, arutelu käigus esitati omavalitsusliitudele küsimus, mida nad sellest käibemaksutõusust arvavad ja kuidas peaks nende arvates leevendus selles põhiseadust rikkuvas küsimuses omavalitsusi puudutama, aga seda kirja rahanduskomisjonis arutatud ei ole. Ja kuna see käibemaksu tõstmine puudutas väga tõsiselt ka omavalitsusi, siis ma võtan endale voli tutvustada teile omavalitsuste seisukohti, sest paistab, et tänasel päeval seda tõsiselt arutada ei taheta ja tahetakse öelda, et omavalitsused kandku kulud ja ärgu nõudku riigilt õiglast kohtlemist.
Eesti Maaomavalitsuste Liit on öelnud, et eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud käibemaksutõusu kui võimalust riigi tulusid kiiresti olulisel määral suurendada, jättes tähelepanuta, et nimetatud suurendamine toimub ühtlasi kohalike omavalitsuste kulude tõstmise arvel. Kui seadusmuudatused tulude suurendamiseks leevendavad osaliselt riigieelarve defitsiiti, siis toovad need kohalikele omavalitsustele, kes enamikul juhtudel on lõpptarbijad, kaasa kohustuslike maksekulude suurendamise. Vastavalt valla- ja linnaeelarve seaduse §-le 7 hüvitatakse juhul, kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel eelarvetulud vähenevad või kulud suurenevad, vastavad summad või vähendatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse üksusele pandud kohustusi. Teise lisaeelarve vastuvõtmisel ülalnimetatud põhimõtet arvestatud ei ole ning lisandunud maksukulude hüvitamist ette ei nähtud. Eesti Maaomavalitsuste Liit teeb ettepaneku täiendada seda eelnõu sättega, mille kohaselt nähakse ette kohalikele omavalitsustele maksutõusuga seotud kulutuste hüvitamine.
Samamoodi on probleemile tähelepanu juhtinud ka Eesti Linnade Liit, kes ütleb, et käibemaksumäära tõstmise lühikesest etteteatamise ajast soovitatakse neid tulemeid pehmendada ettevõtjatele, aga samas ei ole eelnõu koostajad pidanud vajalikuks käsitleda kohalikele omavalitsustele maksumuudatustega tekitatud mõjusid. Ja käibemaksu tõus 18%-lt 20%-le, aktsiiside tõusud (sealhulgas vedelkütusele ja gaasile) suurendavad kulusurvet lõpptarbijale ning lõpptarbijate hulka kuuluvad ka Eesti linnad ja vallad. Eesti Linnade Liidu hinnangul suureneb 1. juulist 2009 kohalike omavalitsuste kulu käesoleval aastal uute kohustuslike maksukulude pinnal täiendavalt 150–200 miljonit krooni. Ja ka Eesti Linnade Liit ütleb seda, et vähe sellest, et eelnõu puhul on unustatud põhiseaduse mõte, valla- ja linnaeelarve seaduse § 7 unustatakse ka ja pannakse taas kord Eesti linnadele ja valdadele lisakohustusi, aga unustatakse hüvitada vastavad summad omavalitsuste eelarvetele. Eesti Linnade Liit juhtis sellele tähelepanu juba 7. juulil 2009. aastal, aga see kirjalik tähelepanujuhtimine jäi täiesti tähelepanuta valitsuse poolt. Linnade Liit juhib tähelepanu veel sellele, et kohalike omavalitsuste eelarve tulubaasi kärbiti oluliselt juba 2009. aasta esimese lisaeelarvega. Ma tuletan meelde, et see võeti siin Riigikogus vastu ilma aruteluta, sest sellega oli seotud peaminister Andrus Ansipi usaldusküsimus. Selle esimese negatiive lisaeelarvega vähenes kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa 11,93%-lt 11,4%-le ja sellega tõsteti Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt kohalike omavalitsuste tulubaasist 300 miljonit krooni ümber riigieelarve tuludeks ehk võeti riigieelarve valearvestuste katteks juba omavalitsustelt 300 miljonit ja nüüd, teise negatiivse lisaeelarvega võetakse riigieelarve valearvestuste katteks veel 150–200 miljonit. Kui valitsuserakonnad ja neid toetavad rohelised tahavad hüvitada põhiseaduse rikkumise eraettevõtjatele, ei tohi nad unustada ka kõiki Eesti linnu ja valdu, kes selle teise negatiivse lisaeelarvega on saanud ootamatult keset eelarveaastat endale lisakoormuse. Keskerakonna fraktsioon teeb selle muudatusettepaneku ja me loodame, et täna õhtul kell 6 leiab erakorralisel rahanduskomisjoni istungil toetust ka omavalitsuste apellatsioon selles küsimuses, et riigi valitsus neid täiesti ära ei unustaks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Tarmo Männi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Erilist tööindu siit saalist ei õhku selle küsimuse arutamisel, aga me arutame seda ka teist korda. Ma siiski tahaksin kõigepealt tunnustada eelnõu autoreid selles suhtes, et nad püüavad nende ettepanekutega, mis on seaduseelnõusse kirjutatud, leida mingitki kompromissi õiguskantsleriga. Ja teisest küljest olen ma sunnitud ütlema – ma ei ole väga originaalne selle ütlusega –, et selle eelnõu iseloomustuseks on kõige parem õpetaja Lauri lause, kes ütles Tootsile: "Kui kõike ei suuda, siis tee pool rehkendust."
Mina sellest eelnõust kahjuks niimoodi arvangi. Sündmustest endist on möödas ju kaks kuud. Ettevõtjad, keda me siin täna suuresti kaitseme, kes nägid vaeva ja tegid ümberhindluse, on selle ammu unustanud, sada häda on uuesti peale tulnud ja probleemid on teised. Tähendab, seda vaeva me selle eelnõuga enam ära ei võta ega tunnusta ka, küll aga jääb sellele eelnõule õiguslik sisu ja võib-olla ka poliitiline. Poliitilist ei taha ma siit mingil määral lahkama hakata, aga ma ei ole kindel, et seda hõngu selles ei ole. Aga õiguslik sisu on küll. Mina olen siin puldis olnud põhiseaduse kaitsel mitmel korral ja ütlen, et ta on sellepärast vajalik eelnõu, et põhiseadust tuleb kaitsta. Siin saalis on mitmel korral püütud põhiseadust päevapoliitikasse rakendada, aga mitte sellest ei taha ma täna rääkida.
Mina isiklikult olen seisukohal – avaldasin seda ka rahanduskomisjonis –, et eelnõu autorid lähtusid seaduseelnõu kavandades ühest printsiibist, st ettepanekud, mida kavandatakse, ei tohi mingil juhul puudutada riigieelarve tulubaasi ja nii need ettepanekud ongi esitatud. Nad on seega sisuliselt vormilist laadi ega koorma eelarvet tõepoolest mitte. Ja sellest lähtudes julgen ma siit kõnepuldist lühidalt välja öelda, et seda peamist eesmärki eelnõu ei täida, mida õiguskantsler tegelikult Riigikogule ette heitis. Ja ma küll kordan eelkõnelejat, kuid meie fraktsiooni hoiakud on täpselt samad, kohalikele omavalitsustele on vaja kompenseerida need täiendavad kulud, mida see tarbimismaksude käibemaks, ja ma ütlen ka aktsiisid, tegelikult neile tõid. Enne 1. juulit sõlmitud lepingud on nüüd ülevaatamisel kahe osapoole vahel, aga riik sekkus omapoolse ühepoolse otsusega ja tõstis määrasid, jättes omavalitsused üksi. Ja täpselt sama on mittekäibemaksukohustuslastega, kes kasutavad eurotoetusi, nende omaosaluse protsent suureneb – ma olen kusagil näinud arvu 1,7%. Ka see on riigi otsuse tulemus. Tähendab, see vajab kompenseerimist. Meie fraktsioon kavatseb samamoodi need parandusettepanekud siia saali esitada ja loodan, et siin kaine mõistus võidab. Ma tahaksin öelda seda, et eelarve tasakaalu me oleme siin korduvalt arutanud ja rääkinud valitsussektori tasakaalust. Selles küsimuses on kohalikud omavalitsused samuti valitsussektori osa, me keedame suppi jälle ühes poti ääres. Ja kahjuks nii ta on. See ei lahenda küsimust, see võlg teisel pool suureneb samal ajal, kui omavalitsuste tulubaas praegu järjest väheneb.
Õiguskantsler nõudis ka kompenseerimist ettevõtjatele. See oleks õiglane ja võtaks tuleviku suhtes ära õigustatud nõude riigi vastu. Sellest siin juttu ei ole. Kuid ma isiklikult veendun, et paljud ettevõtjad on sellest loobunud või loobumas, sest sellega on väga raske neid täiendavaid kulutusi tõestada ja liiatigi vaevad on ju nähtud. See on kõigil meelest läinud. Endiselt on mulle arusaamatu, miks ei käsitleta selle eelnõuga ka aktsiise. Siin ei ole minu jaoks mitte mingisugust vahet käibemaksuga. Käibemaks ja aktsiis tulid ju koos, oli samamoodi neli päeva aega, tõi täiendavat koormust ja kõike muud. Aktsiisid on siit eelnõust väljas. Ma ei ole see, kes hakkaks taotlema, et teeme segaduse suuremaks ja kirjutame nad siia täna sisse. Aga see on mõistetamatu ja see ots jääb tuleviku jaoks lahti. Õiguskantsler on meid teatavasti hoiatanud, et ta vaatab meie tänast ja homset tööd tähelepanelikult ja kui midagi mõistlikku tuleb, siis otsustab oma edasise käitumise. Nüüd on küsimus selles, kas need õiguskantsleri põhilised märkused, mida mina ka siin praegu nimetasin, saavad rakendatud või mitte. Sellest sõltub tema otsus. Aga kui ühte asja teha, siis tuleks seda teha täiel määral, mitte poolt rehkendust, vaid terve töö korraga. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Tarmo Mänd! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 31. augusti kell 16. Eelnõu 556 esimene lugemine on lõpetatud. Aitäh, kolleegid!

Istungi lõpp kell 12.36.