Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiendavat istungit, mis kestab kuni päevakorra ammendamiseni. Kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Aivar Rahno!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, teiseks, käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende eelnõude menetlemisel esindab valitsust rahandusminister Jürgen Ligi.

Aitäh! Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle aasta varakevadel lõpetas oma tegevuse üks väga oluline Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjon, mis oli tegutsenud 2005. aasta märtsist. Selle komisjoni töö tulemusena valmis lõppraport, mis käsitles väga põhjalikult parvlaeva Estonia hukuga seotud uusi asjaolusid. Kuna nimetatud asjaolu tingiks loogiliselt võttes Vabariigi Valitsuse edasisi samme, kuigi me nendest ei ole hetkel teadlikud, ja kindlasti tingib see omakorda väga olulisel määral teistsugust koostööd parlamendi ja Vabariigi Valitsuse vahel, kui see praegu on võimalik, siis algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon eelnõu, mis loob alused institutsionaliseeritud koostööks Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu vahel, selleks et saavutada olukord, mis võimaldaks nimetatud rahvusvahelise uurimise taasavamist. Annan üle ka eelnõu, millele on muu hulgas lisatud selles parvlaevaõnnetuses hukkunute omaste petitsioon koos allkirjadega. See võiks kindlasti mõjutada ka Vabariigi Valitsust ning Riigikogu.

Aitäh!

Seoses eelnimetatud teemaga on mul koos kolleegide Toivo Tootseni ja Tiit Kuusmikuga üle anda arupärimine justiitsministrile, kelle haldusalas nimetatud asjatundjate komisjon pikalt tegutses. Meil on kokku kuus küsimust. Need on suunatud peamiselt sellele, et saada rohkem selgust selles, mida Vabariigi Valitsus või ka justiitsminister on teinud, et sel teemal edasi liikuda, mida kavatsetakse teha ja kuidas informeerida avalikkust, kellel tõenäoliselt on igati õigus olla kursis Eesti Vabariigi järgnevate sammudega. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kolm eelnõu ja ühe arupärimise. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlemise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, edastan ta adressaadile otsekohe.
Nüüd paar teadet. Vabariigi Valitsus on algatajana võtnud Riigikogu menetlusest tagasi meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 492.
Palun nüüd tähelepanu! Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 49 lõike 3 kohaselt kutsun kokku Riigikogu täiendava istungi Toompea lossi istungisaalis s.a 18. juunil 15 minutit pärast kell 15 alanud täiendava istungi lõppu.
Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Millistest massiteabevahenditest me sellest teada võiksime saada?

See teade on juba massiteabevahenditele edastatud.

Kas te informeeriksite, kust ma selle kätte saan? Nii kiiresti käib kõik.

BNS‑ist.

BNS‑ist. Aitäh!

Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.
Head kolleegid! Nüüd täpsustame päevakorda. Päevakorra viienda punkti, eelnõu 529 teise lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni ettekande põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. Päevakorra kuuenda punkti, eelnõu 541 esimese lugemise arutelul teeb algatajate ettekande Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni liige Toomas Trapido ja juhtivkomisjoni ettekande teeb majanduskomisjoni liige Marek Strandberg.

Alustame tänase päevakorra punktide käsitlemist. Esimene punkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Mul on ikka protseduuriline küsimus. BNS‑ist ma ei leidnud teadet teise täiendava istungi kohta. Esimese kohta on, aga teise kohta ei ole. See nõue on kodu‑ ja töökorra seaduses.

Siis ta iga hetk tuleb sinna.

Aga kui ei tule? Mis sellest istungist ja etendusest meil siis saab?

Ta tuleb. Lugupeetud kolleegid! Kuna selle seaduseelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 liiget, puudub 13.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 522. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde. Ma küsisin, hea kolleeg! Minu ekraanil ei olnud. Avan läbirääkimised. Palun, Tarmo Mänd Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma vaatan, et osa inimesi protestiks lahkub, aga midagi koledat mul plaanis küll ei ole.
Rääkides maksudest, tuleb öelda, et maksud on asjad, millega ei mängita. Tihti vaadatakse makse eraldiseisvatena, aga see ei loo tervikut. Minu arvates on meil Eestis selle kahe aasta jooksul, kui minul on olnud töökogemus selles saalis, juba tekkinud selline lähenemine, et me oleme kaugenenud terviklahendusest ega räägi enam optimeeritud tasakaalust maksude puhul.
Olen sunnitud ühe võib-olla ebameeldiva momendina meelde tuletama, et maksudisproportsioon tekkis meil siis, kui 2007. aasta kevadel otsustati järsult tõsta aktsiise ja sealt tulenevalt käibemaksu. See praktika kestab tänaseni. Päris selge on, et rahva usaldus riigi maksupoliitika vastu on kadunud. Seda näitab vähenenud tarbimine ja seda näitab ka teatud hoiuste kasv. Praeguses situatsioonis tuleb vaadelda kõiki makse aga koosmõjus ja teha õigeid otsuseid.
Päris selge on ka see, et tarbimismaksud iseenesest toovad riigile tulu seaduse jõustumise päevast alates. Rahandusministeeriumi väidetel annaks üksikisiku tulumaksu suurendamine efekti alles 1. jaanuarist, see ei oleks varasemalt lihtsalt rakendatav. Ma saan asjast aru. Ka sellel ajal tuleb riigikassat täita. Teatud osas on tarbimismaksude muutmine valitsuse jaoks paratamatus, kuna raha ei ole ja kahjuks on läinud jooksvate kulude katteks käiku pensionireserv. Seda küll püütakse võimalust mööda täita, aga me ei tea, kuidas see lõpeb.
Nüüd on aga küsimus selles, kuidas käituda tarbimismaksudega. Kui me olime nendel kuulsatel läbirääkimistel, siis sain teada, et esialgu oli valitsuse kava tõsta aktsiise, välja arvatud alkoholiaktsiis, 5% ja tõsta käibemaksu 20%‑le. Selline kava oli olemas veel ajal, kui oli koos eelmine valitsus. See on osaliselt ka mõistetav. Käibemaksu on minu andmetel tõstnud enamik Euroopa riike, välja arvatud Inglismaa ja Hispaania. Soome tegi seda hiljaaegu, tõstes käibemaksumäära 22%‑le. Kõigil oli üks põhjus. Need on igal juhul halvad otsused inimeste ja ka majanduse jaoks, aga riigikassad on seda nõudnud.
Nüüd on aga meil tekkinud seoses vähemusvalitsuse hädadega uus olukord. Hääled, mis on tulnud meie kolleegidelt roheliste fraktsioonist, on tekitanud uue olukorra. Nad ei ole olnud väga kitsid oma nõudmiste esitamisega, nähes selles oma tähetundi ja kuulutades välja oma majanduse päästmise programmi, mille mina paneksin jutumärkidesse. Kiirustades on sellesse eelnõusse sisse surutud aktsiiside tõus veel 5%, st kokku 10%. Tuletan meelde, et aktsiisid ei laeku juba praegu. Eesmärk on loomulikult selle kaudu end nähtavaks teha. Arutlusel olevasse lisaeelarvesse kirjutatakse sisse oma valimiseelne nägu, millest ma rääkisin oma eelmises kõnes, see on see olematu energiasäästuprogramm, mida veel ei ole.
Lisaks sellele katuserahale, nii ma teda nimetan, seda on 86 miljonit, on minu arvates siia sisse programmeeritud palju keerukam ja hullem asi, see on keskkonnatasude määrade oluline tõus, kohati mitu korda. Seda tuleb ju käsitleda ka kaudse tarbimismaksuna, siin ei ole mingit vahet. Neid makse on minu andmetel kaua vaetud ja neid on plaanitud rakendada aastast 2012. Miks siis nüüd äkki kiire hakkas, see on omaette küsimus. Üldtuntud tõde on, et keskkonnamakse tõstetakse heal ajal, mitte kriisis olles. Hiljaaegu saime teada, et Ameerika Ühendriigid vähendasid keskkonnatasusid, et anda majandusele uut hoogu. Täiesti arusaamatu ja ohtlik käik on see minu arvates mitmest asjaolust lähtudes. Mainisin eespool, et makseskaala vahet on kohati mitmekordistatud. Näiteks, ühel olulisemal ressursil, mis paneb aluse elektrienergiale, põlevkivil, on alammäär viidud 14,4‑ni ja on võimalik suurendada kuni 100‑ni. Siin on üle viiekordne vahe. Aga asja õiguslik pool on veelgi keerukam. Asja nõrkus on nimelt selles, et keskkonnatasud määrab Vabariigi Valitsus keskkonnaministri ettepanekul. See tähendab, et Riigikogul ei ole sellega hiljem mingit tegemist. See oluline maksuhoob, mis mõjutab absoluutselt kõike, on Vabariigi Valitsuse käes. Andke mulle, kolleegid, andeks, aga kui sinna tooli istub tõeliselt oma ideoloogiat armastav minister, kes rakendabki neid kõrgemaid määrasid, mis saab sellisel juhul meie eelarve tasakaalust või majanduse alusest? See lööks kõik tasakaalust välja, nii kohalikud eelarved kui ka riigieelarve. Teine probleem on see, et keskkonnatasude kehtestamise mõju analüüs puudub. Ka mina rahanduskomisjoni liikmena nõudsin seda korduvalt ja korduvalt. Eraldi palusin veel analüüsi teha elektri kohta, mis on kogu inimtegevuse alus tänapäeva ühiskonnas, nii majanduses kui ka inimeste kodudes. Ta puudutab kõike ja kõiki. Pean tunnistama, et neid analüüse me ei ole saanud. Ma teen ühe järelduse: neid lihtsalt ei ole. Kujutan ette, millisel baasil hakkab meie lugupeetud kolleeg, endine rahanduskomisjoni esimees, praegune minister koostama järgmise aasta eelarve kava, kui me seda alust ei tunne. Ma võin öelda, et minu lugupeetud kolleeg Jürgen on sattunud lihtsalt roheliste küüsi. Aga see on küll alus, millest tuleb teha järeldusi ja asja vaagida.
Lühidalt öeldes on kogu selle eelnõupaketi loogika ju selles, et aktsiisid tõusevad 10% (ma enne mainisin, et juba praegu aktsiisid ei laeku), käibemaks tõuseb 20%‑le (juba praegu see ei laeku), keskkonnatasud tõusevad järgmisest aastast, sellele tugineb järgmise aasta eelarve, kuid me ei tea nende määrasid ega mõju riigieelarvele, kohalikele eelarvetele ega majandusele. Samas tuleb mainida, et otsestest maksudest tõuseb vaid töötuskindlustusmakse inimese kohta, see on 2,8% ja see läheb väga õigel aadressil.
Mina teen sellest ühe järelduse. Meie valitsus, vähemusvalitsus, on selles sundolukorras lihtsalt sunnitud jätkama oma kaks aastat tagasi valitud teed ja suurendab veelgi seda disproportsiooni, mida meie siin oleme hukka mõistnud. See ei suurenda tarbimist, see ei hoogusta ka majandust. Ma olen seisukohal, et maksupoliitika vajab ülevaatamist, kuid seda ei tehta rasketel aegadel.
Eespool nimetatud põhjustel me seda eelnõu ei toeta. Seda nn päästeprogrammi nimetaksin ma paljude ettevõtete jaoks pigem vaevade lõpetamise programmiks. Ma tänan tähelepanu eest!

Aitäh, kolleeg Tarmo Mänd! Palun kõnepulti Lembit Kaljuvee Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Jah, hea kolleeg Ain Seppik!

Lugupeetud esimees! Ma tänan selle eest, et te võimaldate mul ikka veel sõna võtta! Kodu‑ ja töökorra seaduse kõige jämedam rikkumine jätkub, ütlen stenogrammi jaoks. BNS‑is ei ole endiselt avalikustatud teadet teise täiendava istungi kohta.

Me ootame avalikustamist iga hetk. See teade on sinna saadetud.
Kaheksa minutit, Lembit Kaljuvee.

Proua esimees! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsioon ei saa hoolimata ka kõige paremast tahtmisest toetada riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 511. Miks?
Esiteks, see seaduseelnõu ei täida oma algselt seatud eesmärki väljakuulutatud 6 miljardi krooniste kärbete osas ega taga ka eelarve tasakaalu 3% nõuet. Meile jääb arusaamatuks, miks on valitsuskoalitsioon sellise põhieesmärki mittetäitva eelnõu eest nõus nii kõrget hinda maksma. Kas tõesti on Reformierakond ja IRL nii lühinägelikud või pimestab neid võimuiha?
Teiseks, eelnõu 511 tõstab kaudseid makse, mis meile, keskerakondlastele, kuidagi ei sobi. Nii käibemaksu tõstmine 18%‑lt 20%‑le kui ka aktsiisimaksude pehmelt öeldes kergitamine lööb kõige valusamalt neid, kellel on niigi raske – vähekindlustatud peresid, vaesemaid inimesi. Selles positsioonis pakub Keskerakond riigi tulude suurendamiseks astmelist tulumaksu. Me lihtsalt ei ütle, et ärgem seda tehkem, me ütleme seda, mida tuleks teha ja mida peaks tegema, et riigieelarve positsiooni parandada. Suurema sissetulekuga inimeste osa riigi ja rahva rahalises toetamises, eriti kriisiolukorras, peaks olema palju suurem. Nimetagem seda suuremat osa solidaarsuseks raskel kriisiajal.
Kolmandaks, eelnõu keskkonnatasude osa on meie arusaamade kohaselt lausa kuritegelik. Ma mõtlesin, kuidas seda valitsust nimetada. Majoneesivalitsus see ei ole, on see siis mürkroheline valitsus ja on see siis mürkrohelise valitsuse eelnõu? Ma ei tahtnud olla irooniline, aga ma tõesti mõtlen, et teatud ettevõtete jaoks on see nagu mürk. Nüüd ei meenuta enam keegi üllast, tööstuse poolt nurinata aktsepteeritud ökoloogilist maksureformi, millega toimus hüppeline ressursi‑ ja saastemaksude tõus. Ikka selleks, et vältida määrade ootamatuid ja järske tõuse. Sellest on ainult natukene üle kahe aasta möödas, kui me rääkisime, et me tõstame hüppeliselt ainult selleks, et viis või kuus aastat me neid määrasid ei tõstaks. Tegime selle ära kahe aasta pärast! Keskerakond mõistab olukorda ja pole kunagi olnud keskkonnatasude mõistliku tõstmise vastu, kuid rõhutan: seda ei tohi mingil juhul teha kriisiperioodil, kui ettevõtetel on niigi raske. Kallid kolleegid IRL‑ist ja Reformierakonnast (teid on siin saalis küll vähe)! Kas te ei saa aru, et selle sammuga panete hävitava löögi alla kogu meie energeetika, keemia‑ ja ehitusmaterjalitööstuse, turbatootmise ja ka muud ettevõtted?
Neljandaks, elektrituruseaduse muutmine lööb uppi kogu seaduse ideoloogia. Elektrituruseaduse piirang, mida me nüüd kahjuks muutma asume, oli igati ressursisõbralik. Soodustas see ju väikeste koostootmisjaamade ehitamist. Koostootmisjaamade kasutegur on umbes 90%. Andes puiduga kütmise võimaluse Narva Elektrijaamadele (kasutegur 30%), paneme löögi alla need koostootmiseks tehtud investeeringud. Räägitakse 3 miljardist, ma arvan, et see on õige number. Samal ajal muudame suuresti puitmassiturgu. Ei tahaks kuidagi olla Püssi puitlaastplaatide tehase ja Kehra tselluloositehase inimeste nahas. Kardan, et Kehra tselluloositehas paneb oma uksed kinni ning seda väga-väga pikaks ajaks, võib-olla igaveseks.
Ma toon veel ühe näite, kuna paistab, et mul aega on. Näiteks, kui hakkaks nüüd edasi käima seda rada, et kütame Narvas puudega katelt, lööme hinnad üles ja Kehra, kes on ajakirjanduse väidetel väga keerulises seisus, pannakse kinni, mis siis nendest inimestest saab? Aga kinni ei panda mitte üksi Kehra tehas, kinni pannakse ka Rakke lubjatehas, sest Rakke lubjatehase suurim klient on Kehra tselluloositehas. Kui Rakke lubjatehas lupja ei tooda, siis ei ole vaja Karinu karjääri, karjäär pannakse kinni. Mida need inimesed teevad? Võib-olla tõesti lähevad mõned nendest hagu tegema, et Narva Elektrijaamu saaks kütta puidumassiga. Selliseid näiteid võib tuua.
Kui Taavi Rõivas oli puldis, rääkis ja vastas küsimustele, hakkasin ma mõtlema, kas viimasel ajal on üldse siin saalis olnud ühtegi sellist seadust, mis aitaks kaasa ettevõtlusele või mingisugusele ettevõtlussektorile. Ma ei suutnud meelde tuletada. Ma arvan, et ma ei ole kõige rohelisem ega kõige tumedam majandus‑ ja ettevõtlusalal. Ma ei suutnud midagi leida. Roheliste järjekordne seadus on meil juba laual ja tuleb täna lugemisele. Tähendab, see tupik tuleb meil nii ruttu ette, et lihtsalt pole sõnu.
Aga ma olen oma aja täis rääkinud. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Lembit Kaljuvee! Palun kõnepulti kolleeg Marek Strandbergi roheliste fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Nii palju tähelepanu pole me siin ammu saanud oma eelnõudega! Millegipärast ei meenu mulle 2008. aastast samasuguseid kirglikke kõnesid näiteks Keskerakonna poolt, mis oleksid olnud suunatud  – no kelle? – Hugo Chávezi, Muammar al-Gaddafi ja muude OPEC‑i liikmesriikide juhtidele, kelle otsuste tagajärjel nafta hind tõusis sedavõrd, et Eestis kallines kütus 2008. aastal kaks korda. Edaspidi ootan innustunult seda, kuidas Alžeeria, Angola, Araabia Ühendemiraatide, Ecuadori, Iraagi, Iraani, Katari, Kuveidi, Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia ja Venezuela OPEC‑is tehtud ühisotsuste kohta kostab siin saalis pidevalt kriitikat, pidevalt tehakse avaldusi selle kohta, kuidas nende riikide naftatootmise iseloom mõjutab meie inimesi sülelapsest kuni pensionärini välja, kuidas nende riikide inimeste ja ministrite otsused mõjutavad meie ettevõtlust ja mida iganes.
Tegelikult on niimoodi, et kui nafta hind tõuseb, on see halb inimestele, kui nafta hind langeb, siis jälle põlevkiviõli eksportijatele. Veider on, et tegelikult ei märgata nende kõnede käigus ühte lihtsat asja: mõõdukas maksutõus, tõepoolest mõõdukas, mitte märkimisväärne, on see, mis hakkab Eesti majandust pisitasa eemale juhtima nendest sõltuvustest, mida me tegelikult kontrollida ei suuda. Ka suuremad ja vägevamad riigid ei suuda OPEC‑is toimuvat kontrollida. See on ka põhjus, miks maailm on valinud suuna sellelesamale rohelisemale majandusele, mis kasutab ressursse veidi teistmoodi. Loomulikult on see kõigi jaoks ebamugav, aga kõigi jaoks oleks palju ebamugavam, kui need muutused tegemata jätta ja needsamad eelmainitud riikide huvid, poliitilised pinged ja mis iganes Eesti olusid palju rohkem mõjutama hakkavad.
Siin oli huvitav kuulda, et ühtäkki on Narva jaamad – pean silmas elektrijaamu – biomassi põletades nii halvad. Möönan, seda nad on, aga nad on niisama halvad ka põlevkivi põletades. Miks me seda ei mööna? Milline on tegelik olukord? Meil on pikaajaline harjumus kasutada fossiilseid kütuseid, mida meil ka endal on, ja seetõttu, et neid meil endal on, oleme ka sõltuvuses muude riikide fossiilsetest kütustest. See ongi meie majanduse ummikusse viinud. Arusaam, et alati on maa seest võimalik võtta energiat ja selleks ei pea oma vaimu mitte just väga palju vaevama, on meie majanduses tekitanud olukorra, kus majandus ongi stagneerunud. Me näeme väga ressursimahukat tööstust, mille paindlikkusmäär on väga väike. Kordan veel, et võrreldes nende ettekujutustega, mis rohelistel olid, kui nad pakkusid suuremaid aktsiiside ja ressursitasude tõuse, on need määrad alla tõmmatud. Need on alla tõmmatud täpselt nendesamade ettevõtete taluvuspiiridesse, mis annavad ettevõtetele võimaluse tööd ümber korraldada ja samas koguda ka rahalisi vahendeid, et käivitada sootuks uusi majandusmehhanisme.
Ärge unustage seda, et kümnete ja kümnete miljonite kroonide ulatuses on sellessamas eelarves sees energiasäästumeetmed, mis on läbi mõeldud ja mis on mõeldud just nendelesamadele inimestele, kelle eest siin paljud kõnelejad võidelnud on, et nad saaksid selge kava alusel oma energiasõltuvust vähendada. See on ju roheliste plaani sisu. Asjaolu, et me oleme seda osaliselt lahendanud sellisel moel, et oleme leidnud rahalisi vahendeid nendest kohtadest, kus need meie hinnangul olemas on, on loomulikult aja märk. Aga selle aja märgi tekitaja ei ole kindlasti mitte üks või teine erakond siin, vaid selle aja märgi tekitajad on pigem need eespool mainitud riigid, kellest ka juttu oli.
Kurblooline on see, et ei nähta asjaolu, et praegu ühtekokku 12 miljardi krooni tagatiste teenindamiseks, just nimelt ehitussektorisse ja energiasäästusektorisse suunatud tagatiste teenindamiseks kavandatud eelarveparandus ongi tegelikult ettevõtete jaoks lootus. Miks on põhjust maha vaikida seda, et see tähendab tegelikult 4000–8000 ja võib-olla enamatki töökohta, mida ei saa pelgalt mitte ainult Eestis kasutada, vaid tegelikult tekib olukord, kus seda vajadust ja võimalust on võimalik müüa teistele riikidele, kus energiasäästuküsimused on samasugused?
Vaadakem seda asja kompleksselt. Nähkem selles eelarves, mida võib loomulikult alati kritiseerida, ka mingit võimalust. Kurb on tõesti, kui see võimalus ei realiseeru. Aga millist muud laadi ettevõtlustoetust me siis praegu ette võiksime kujutada, ettevõtlustoetust, mis puudutaks tõepoolest kõiki inimesi sellisel moel, et nad saaksid tulevikus, lähema viie või kümne aasta jooksul saada sõltumatuks sellest, mis tegelikult kogu Eesti majandust väga tugevalt koormab ja mille nimetus on naftasõltuvus? Me näeme naftasõltuvusest vabaks tegevaid toiminguid ka muudes riikides enda lähedal, näiteks Rootsis. Me kuuleme samasugustest sõnumitest teiselt poolt ookeani, Ameerika Ühendriikidest. Imelik on, et meie ütleme, et meie peaksime jääma aegade algusest aegade lõpuni nautima põlevkivi, mis on tegelikult sellesama naftamajanduse üks osa. Vaevalt et see saab nii olla, vaevalt et see saab olla nii sellises mahus, nagu see on praegu. Ma ütlen veel, et vaevalt ükski tööstusettevõte usub, et igavesest ajast igavesti jääb Eesti majandus põhinema fossiilkütustel ja fossiilsel toorainel. Kui see on nii, siis me oleme määranud ennast arenema kuidagi teistmoodi, võib-olla samal moel nagu paljud OPEC‑i liikmesriigid. Ma arvan, et selline tulevik ei ole Eesti jaoks hea ega mõistlik. Just sellest mõttest on kantud see osa eelarvest, mille osas me endaga puutumust tunneme. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana kõnepulti Eiki Nestori! Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees, et te mulle sõna andsite! Pean ütlema, et kodu‑ ja töökorra seaduse rikkumine jätkub ikka või on siis see teade ära toodud kuskil mujal, sest BNS‑is seda ei ole. Aga kolleeg Rosimannus teadis, et Eesti Raadios oli see teade olnud. Kas seda oleks kuidagi võimalik kontrollida?

Vaadake, palun, kell 15.19 on BNS‑is see teade avaldatud!

Me vaatame siis täpsemalt.

Vaadake veel üks kord. Palun, kolleeg Hannes Astok!

Ma tahtsin head kolleegi Ain Seppikut ja kõiki teisi informeerida, et ka Riigikogu ametlikul koduleheküljel, mis on samuti massiteabevahend nagu iga teine internetilehekülg, on see teade ka üleval. Nii et ma usun, et avalikkus on piisavalt meie heast tegevusest informeeritud.

Palun nüüd kõnepulti kolleeg Eiki Nestori!

Nüüd, kus kõik teavad, et siin räägitakse, räägin mina ka natukene. Ma ei pea vajalikuks korrata kogu seda kriitikat selle eelnõu aadressil, mida ma olen siin enne teinud. Aga paar mõtet ütlen siiski kolmandal lugemisel ka.
Vaatamata üleskutsele on eelnõu saanud selle kuju, et me teeme raskel ajal valesid otsuseid. Eriti kurb on see käibemaksu koha pealt, mida ei peaks praegu puutuma.
Teiseks tahan ma natuke ka tublide roheliste õhinat maha jahutada. Vaadake, head sõbrad, kütuse‑ ja maagaasiaktsiisi lisatõusu tõttu kirjutatakse riigieelarvesse 86 miljonit, kuid väga suure tõenäosusega võib juhtuda järgmine lugu. Kõigepealt ütlen, et ma põhimõtteliselt toetan ressursimakse ja toetan ka nende tõstmist, kuid ilmselt oleks mingi teine aeg selleks sobivam. Asi, mida teile praegu n‑ö poliitika välja pakkus, oli see, mida te otsustasite ära kasutada. See kava, mis nägi ette ressursimaksude tõstmist pärast seda, kui me oleme euroga ühinenud, näib mulle ja ka rohelisele maailmavaatele olevat kasulikum ja loogilisem väga mitmel põhjusel. Sellest 86 miljonist rääkides peab ütlema, et kõigi eelduste kohaselt on võimulolev valitsus pärast 14. juulit  sunnitud nentima, et ta peab riigi kulusid veel kärpima, sest praegu jääb 500–600 miljonit kärpimata ja juuli näitajad toovad ette veelgi kurvema pildi. Väga suur on oht, et see 86 miljonit on see koht, kust see kärbe tehakse. Teiseks, isegi kui seda ei kärbita, sõltub selle raha kulutamine sisuliselt ühest inimesest ja kui tema ei leia sellele rahakasutusele mõistlikku sisu ja põhjendust, siis jääbki see raha kulutamata. See on üks minister, kes teeb oma tööd tõsiselt. Tal puudub võimalus paisata raha kuskile poliitilise kokkuleppe baasil. Kõik need programmid, millest mõnedki on ju käigus, saavad kindlasti raha juurde. Selle eest te võiksite ka võidelda, aga muust rääkides, eriti töökohtadest rääkides näen mina praegu ainult kahte kohta, kus töökohad tekivad. Kui keegi tõesti julgeb selle kärpe ajal luua veel ühe agentuuri, siis ju ta loob. Ma ei tea, kas teie teate, mitu inimest seal tööle hakkab. Te liidate sinna juurde veel võib-olla kümmekond uut audiitorit, kes auditeerivad, kas majad on energiasäästlikud või mitte. Ongi kõik, see on kogu töökohtade arv. Mina ei saa kuidagi kokku 8000, nagu siin pakuti. See jääb võib-olla suurusjärku 16–25, suuremat arvu küll välja mõelda ei suuda.
Niipalju siis teie suurest ilusast kavast, aga ressursimaksude üle peaks vaidlema ka tulevikus ja neid tuleks tõsta. Kahjuks jääb selle eelnõu tõttu tulevikus selle raha kasutamine Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu pikaks ajaks samale tasemele, nagu ta on aastal 2009. Mingite teiste poliitiliste koosluste puhul hakata uuesti seletama, et kuulge, nii me ju kunagi ei mõelnud, on suhteliselt mõttetu, sest suure tõenäosusega nii läheb.

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme nüüd lõpphääletuse juurde. Hea kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Ma palun kontrollida, kas Riigikogu on täiendaval istungil otsustusvõimeline.

Jah, kindlasti. Lugupeetud kolleegid! Kolleeg Ain Seppik palus kontrollida, kas Riigikogu on otsustusvõimeline. Sellepärast teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 68 Riigikogu liiget ja 33 ei registreerunud.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 511. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab majanduskomisjoni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele majanduskomisjoni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 471. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 87 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde. Palun, kolleeg Rain Rosimannus!

Lugupeetud juhataja! Juhin tähelepanu, et ekraanile on kirjutatud eelnõu 509 teine lugemine. See tuleks ära parandada.

See on pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse kolmas lugemine.

Jah, aga ekraanil on, et see on teine lugemine. Paluks see ära parandada!

Aitäh! Üks moment. Lugupeetud kolleegid! See on tõepoolest tehniline rike. Ma kordan veel üks kord: see on eelnõu 509 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Jah, mis on? Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Stenogrammi huvides on küll tore, kui te rõhutate, et tegemist on kolmanda lugemisega. Küll aga ma kardan, et stenogrammi ja arhiivi jääb sisse see vigane hääletus. Me ikkagi ei saa hääletada enne, kui tehnilises süsteemis on ära parandatud, et tegemist on kolmanda lugemise hääletusega.

Head kolleegid! Võtan juhataja vaheaja. Jätkame kell 15.50.
V a h e a e g

Juhataja võetud vaheaeg on läbi.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 509. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu oli 6, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Auväärt Riigikogu! Auväärt istungi juhataja! 16. juunil vaatas Riigikogu põhiseaduskomisjon uuesti üle selle seaduseelnõu teksti. Peab ütlema, et täiendusi, muudatusi ega ettepanekuid selle eelnõu kohta ükski hea kolleeg Riigikogust, komisjonid ega fraktsioonid ei esitanud. Nagu komisjonis märgiti, ei ole seetõttu ka eelnõule teise lugemise arutelu jaoks midagi uut lisada. Ainult hea kolleeg Igor Gräzin oli meeldivalt üllatunud, et Eestis tegutseb nii palju kultuuri ja muusikaga tegelevaid seltse. Nende esimehed on ühinenud ühe mütsi alla selle pöördumise puhul, millest eelnõu varasema menetlemise ajal juttu oli.
Komisjon tegi konsensuslikult ettepaneku selle eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui niimoodi on ka otsustatud, siis saata see eelnõu kolmandale lugemisele. Teadaolevalt on selle eelnõu kolmas lugemine paigutatud täna ühele järgmisele Riigikogu täiendavale istungile.
See on selle eelnõu kohta kõik. Võib kindlasti küsida, mis edasi. Kui selle eelnõu teine lugemine lõpeb ja eelnõu ka kolmandale lugemisele jõuab ning kolmanda lugemise lõppedes ta vastu võetakse ja ta seaduseks muutub, siis Riigikogu Kantselei kui Pika Hermanni torni lipu heiskamise n‑ö haldaja ja seetõttu ka langetamise eest vastutaja ilmselt juba korraldab asja edasi, et saada uus signatuur lipulangetamise protseduurile. Ma olen üpris veendunud, et niisuguse signatuuri loomine on väga auväärne ja sellele, kes selle ülesande endale saab, on see väga auväärne tegevus. Ma usun küll, et selles osas mingeid lisakulutusi rahalises mõttes ei tohiks Riigikogu Kantseleil tekkida. Aitäh!

Evelyn Sepp, milles on küsimus?

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma palun teie käest selgitust. Meile on taas kord jagatud laiali päevakord, mis on vigane. Nimelt on praegu käimas teine lugemine, mitte kolmas lugemine, nagu siia päevakorda on kirjutatud. Kas oleks võimalik viia ka paberil olev päevakord vastavusse tegelikkusega?

Kolleeg Evelyn Sepp! Palun hakake lugema viienda punkti algusest: juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse ... Kõik on õige. Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Selle tunnusmeloodia vahetamisest on päris pikka aega siin juttu olnud, minu arust aasta või kauemgi. Mis on olnud need peamised argumendid komisjoni diskussioonis, miks ei ole pooldatud selle meloodia kasutuselevõttu?

Aitäh! Sinu küsimusele vastasin ma ammendavalt selle eelnõu esimese lugemise menetlemisel. Ilmselt ei ole otstarbekas neid asjaolusid täna uuesti üle korrata. Sa võid need stenogrammist leida.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Austatud ettekandja! Mul on küsimus, millel on kaks osa. Nendest esimene on see: kas ma sain su jutust õigesti aru, et see konkreetne signatuur, mis hakkab igal õhtul kõlama Pika Hermanni tornis, on praegu veel kokkukirjutamata, lindistamata? Kui ma sain valesti aru, siis on meil mingil määral tegemist pretsedendiga. Kuna on tegemist signatuuri ehk lühikese heliteosega, siis kas ei oleks mõistlik vähemalt edaspidi selliseid signatuure meile ka ette mängida? Me väga sageli näeme mitmesuguste ettekannete juures tulpasid ja diagramme siin sellel suurel ekraanil selle kohta, kui palju on midagi vähem või rohkem, kui oli mullu. Oleks tore meil see signatuur ära kuulata, siis oleks kergem otsustada.

Aitäh, hea ettepaneku tegija ja küsija! Usun, et kui kunagi järgmised Riigikogud peavad tarvilikuks jällegi selle küsimuse juurde tulla, siis on kindlasti võimalik kuulata neid signatuure ka siin Riigikogu saalis. Küll aga ei ole Riigikogu Kantseleil ilmselt otstarbekas enne selle eelnõu seaduseks saamist neid ametlikke signatuure hankida, mis aga ei tähenda, et täna neid kuskil juba olemas ei võiks olla. Ma usun, et kindlasti on.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, milles on küsimus?

Aitäh! Minu protseduuriline küsimus puudutab ikkagi sedasama päevakorda. Ma lugesin päris tähelepanelikult seda, mida te soovitasite, ja juhin ka teie tähelepanu sellele, et nimetatud päevakord ei käi mitte tänase, 18. kuupäeva kohta, vaid konkreetse istungi kohta. Konkreetsel istungil saab kolmandat lugemist n‑ö tingimuslikult pidada, kui teine lugemine on lõppenud. Kuna teine lugemine alles käib, siis ei saa selle istungi päevakorras mitte kuidagi olla kolmas lugemine. Ma saan küll aru, et Riigikogu juhatust teenindav personal on tõenäoliselt hullumas, aga me siiski sooviksime saali korrektset päevakorda.

Lugupeetud kolleeg! Lugege palun teine lause ka läbi! Ma loodan, et te saate sellest siis aru. Kui on küsimusi, siis palun esitage protest kirjalikult! Kas on veel küsimusi ettekandjale? Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Head sõbrad ja kolleegid! Just nii tahan ma selles küsimuses teie poole pöörduda, sest selles murede meres, ma arvan, on see vähemalt üks väike valgusekiireke, mille puhul, niipalju kui mina tean ja n‑ö kuulujutud räägivad, me siiski oleme ühel meelel. Ometigi võin ma enda nimel öelda, et selles küsimuses olen ma võib-olla saanud Saulusest Pauluseks. Ilmselt paadunud konservatiivina, nagu mu pereliikmedki mind kutsuvad, ei armasta ma, kui n‑ö paati liiga palju kõigutatakse. Ma arvan siiamaani, et jah, riigilipp on püha ja ka riigihümn on püha. Mis puudutab seda langetamise signatuuri, siis, tõepoolest, head sõbrad ja kolleegid, muusikud ja kultuuriinimesed, kellega ma olen kohtunud, on mind omamoodi ümber veennud, ehkki ma sellele arusaamale jõudsin tegelikult ise.
Toon välja nüüd kaks vastuaspekti, mida on esitatud. Rahvasuu räägib, et "Mu isamaa on minu arm" on kirjutatud nõukogude helilooja poolt n‑ö Nõukogude terrori ajal. Tegelikult on teada, kuidas kultuuriinimesed deporteeriti Jaroslavli, kus viibis ka minu muusikust isa. Tõsi küll, sealt algas tema Siberi‑teekond, kuid see on juba teine lugu. Kuid ma tulen siinkohal mu hea sõbra kunstnik Andres Toltsi mõtte juurde. Ta ütles nii, et sisuliselt lõppes Eesti aeg siin Eestimaal umbes aastal 1960. Siis hakkas muutuma mentaliteet ja läige inimeste silmis. Mõelgem, et see on eestiaegse inimese kirjutatud meloodia, teadmisega, et küll kõik saab korda. Vaatame kas või Tustyde tehtud filmi laulvast revolutsioonist. Ma mäletan, kuidas me Tunne Kelamiga seda presenteerisime Euroopa Parlamendis. Euroopa vaatas tõelise hardusega, kuidas sedasama Eesti aega selle lauluga kogu nõukogude aja edasi kanti.
Teine vastuolu on võib-olla natukene kõrvaline, aga see on ka diskussioonides esile kerkinud. See on see, miks me ikkagi lippu langetame. Soome lipp lehvib, meie langetame. See on tõepoolest eestiaegne traditsioon. Ma tulen sellise kujundi juurde, nagu seda on orjaöö. Pärast õhtu saabumist saabub öö ja kõlab meloodia, mis aitas meil jääda n‑ö välispidi eestlasteks ka sellel orjaööl. Tegelikult me sellega meenutame, et meil on olnud mitu õõvastavat orjaööd ja see viimane oli ilmselt kõige rängem. Seda seadust vastu võttes tehkemgi siis tegelikult ka tulevikus nii, et ei lehviks siin see (nagu ma ütlesin, kõik on pika vinnaga) sotsialismi hõng, nagu kaua aega, kuni 1960. aastani lehvis siin saalis Eesti aja hõng. Tehkem kõik selleks, et enam kunagi ei tuleks orjaööd! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Raivo Järvi! Palun kõnepulti kolleeg Lauri Vahtre!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! On ilmne, et see küsimus ei ole meie riigi jaoks praegu kõige põletavam ja tähtsam, kuid ta ei ole ka tähtsusetu. Kaugeltki mitte! Seetõttu lubage mul reageerida mõningatele argumentidele, mida on toonud välja eriti eelnõu initsiaatorid, põhjendamaks, miks muuta lipulangetamise signatuuri.
On öeldud, et väga paljudel asjatundjatel on väga piinlik kuulda seda saksa õllelaulu kostmas üle meie pealinna lipulangetamise ajal. Selles väites sisaldub eeldus, et saksa päritolu on a priori midagi nii jõledat, et sellepärast peab otsekohe silmad peitma ja pakku jooksma, ammugi siis, kui mingit laulu on lauldud õllejoomise kõrvale. Lühike meenutus: õllelauluks peavad sakslased ka "Gaudeamust", mida meie laulame püsti seistes ja pühalikult. See ei tee sellele laulule midagi. Pealegi, kui hakata otsima meie kultuurist, siis ega me sealt seda eesti ürgollust nagunii ei leia. Kõik on laene täis, isegi lipulaidude asetust võib kaudselt laenuliseks pidada, rääkimata vapist või hümnist. See ei ole ainult meiega nii, see ei tähenda seda, et me oleme viletsad ja meil oma kultuuri ei ole. See on kõikide kultuuridega nii, kõige suuremad kaasa arvatud, kõik nad on laene täis.
See, kuidas sünnivad sümbolid, on sageli väga juhuslik. Legend räägib, et ameeriklaste lipp sai alguse sellest, et polnud käepärast muud riiet kui punase‑valgetriibuline madratsikott, mis masti tõmmati. Ja mis siis? Praegu öeldakse, et see meloodia tuli juhuslikult signatuurina kasutusele. Mina ütlen, et kui ka tuli juhuslikult kasutusele, siis oleks see isegi väga tore, sest siis oleks üks selline juhus jälle maailmas juures. Juhus, mis kinnistub traditsioonina, võibki jääda ilusaks traditsiooniks. Aga ma olen veendunud, et see ei olnud päris juhus, et 1989. aastal valiti see meloodia, sest miks siis 1989. aastal Ernesaksa viisi ei valitud? Ma arvan, et sellel on ka omad konkreetsed põhjused. Ega meie taasvabanemise marsi‑ ja lipulauluks ei olnud "Mu isamaa on minu arm". Miks? Me tulime läbi okupatsiooniaja selle laulu saatel ja meie silmad olid märjad, kaasa arvatud minu omad, seda laulupeol kaasa lauldes. Ma arvan, et me alateadlikult tahtsime selja taha jätta selle aja, kui tuli laulda nuttes, ja võtsime selle laulu, mida me juba mitu aastat olime taas laulnud naerdes, rõõmuga. See oli "Mu isamaa armas". See laul toob mulle naeratuse suule, aga Ernesaksa viis meenutab kogu oma ilus ühtlasi seda väga rasket aega.
See aeg on nüüd tõesti juba mitmekümne aasta taha jäänud ja uuel põlvkonnal ei peaks olema nii raskeid mälestusi seoses Ernesaksa lauluga. Nii et selles mõttes võiks ju vahetus toimuda. Aga jääb traditsiooniküsimus. Terve põlvkond on üles kasvanud selle, praegu veel kostva meloodia saatel. See on ilus, südamlik, see ei ole saksa laul. Laul, mida on eesti rahvas laulnud 150 või isegi 200 aastat, on eesti laul. Täpselt nii, nagu raamatute seljale kirjutatakse kas nii‑ või naapidi. Meile on öeldud, et meil on saksa moodi, me kirjutame saksa moodi. Andke andeks, me kirjutame juba pool aastatuhandet niimoodi! See ei ole saksa moodi, see on eesti moodi. Niisamuti on ka "Mu isamaa armas" eesti laul, ta on eesti lauluks saanud.
Need on põhjused, miks mina isiklikult selle meloodia väljavahetamist ei toeta. Ma tean, et seda pannakse kangesti pahaks ja mingid ringkonnad kuulutavad mind kohutavaks vaenlaseks. Kasutan juhust, et siit puldist teatada: ei, minul ei ole Ernesaksa ja tema kuulsaima viisi vastu mitte kõige vähematki! Ma laulan seda edaspidigi kaasa ja selle sõnad on mul peas umbes seitsmeaastasest saadik, aga seda seadusmuudatust ma ei toeta. Ma tänan!

Suur tänu, kolleeg Lauri Vahtre! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Seaduseelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid. See tähendab, et seaduseelnõu 529 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riiklike tagatiste andmine energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks" eelnõu esimene lugemine. Kuid enne, kui ma kutsun kõnepulti ettekandja, tutvustan ma teile veel üks kord Vabariigi Valitsusele tehtavaid ettepanekuid sisaldava otsuse eelnõu menetlemise korda. Kõigepealt on eelnõu esitaja esindaja ettekanne, siis on küsimused, järgnevad eelnõu juhtivkomisjoni esindaja ettekanne ja küsimused. Palun tähelepanu! Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Järgnevad läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad, seejärel toimub muudatusettepanekute hääletamine ja otsuse eelnõu lõpphääletus.
Palun kõnepulti Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni liikme Toomas Trapido!

Lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon on esitanud Riigikogu otsuse eelnõu. See otsus on "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele riiklike tagatiste andmiseks energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks ning kaugküttesüsteemide ja väikekatlamajade tõhustamiseks ning taastuvkütusele üleviimiseks".
Head kolleegid! Nagu me kõik väga hästi teame, on praegu majanduskriis ja puuduvad selged eesmärgid, mille abil majandus võiks uuesti tõusta ja elavnema hakata. Meie pakume selleks ühe tee. See sisaldab vähemalt kahte pikaajalist eesmärki, mille kontekstis võiksid paljud investorid tunda ennast turvalisena ja tunda huvi Eestisse investeerimise vastu.
Milles meie eelnõu täpsemalt seisneb? Siin on kolm suuremat eesmärki. Esiteks, hooned. Nagu me teame, Eesti hooned ei ole kuigi energiasäästlikud. Me oleme välja käinud eesmärgi, et kümne aasta jooksul võiks enamiku Eesti hooneid renoveerida energiasäästlikuks, mis tähendab aastas energiakulu vähendamist ruutmeetri kohta umbes kolm korda. See tähendab sisuliselt, et me peame Eestis kolm korda vähem panema ahju kütust, olgu see siis põlevkiviahi või vedelkütusekatel või mis iganes, aga kolm korda vähem läheb kütust ja seega peaksime ilmselt kütuse eest ka mõnevõrra vähem maksma.
Teine eesmärk seondub sellega ning puudutab katlamaju ja kaugküttesüsteeme laiemalt. Nimelt, samamoodi võiksime viia kõik kaugküttesüsteemid ja enamiku väikekatlamaju üle taastuvkütustele. Praegu töötab umbes 2800 katlamaja fossiilkütustel, milleks peamiselt on vedelkütused ja maagaas. Kui üle minna taastuvkütustele, milleks eelkõige oleksid puit, biomass ja ka biogaas, siis selle tulemusena maksaksime me Eestist väljapoole aastas vähem umbes miljard krooni. Ega see miljard krooni meie väliskaubandusbilansis ei olegi nii väga väike raha. Kuidas me seda täpselt ette kujutame? Esiteks paneme käima tugiteenused selle ülemineku jaoks. Need seisnevad energiaauditite tegemises, projekteerimiseks vajalikus modelleerimises, ehitusprojektide tegemises ja hilisemas ehitusjärelevalves, mille kõik maksaks kinni riik. Selleks on teise lisaeelarve seaduse muudatuste tõttu olemas ka vahendid, et selliseid tugiteenuseid pakkuda mõnesajale korterelamule, võib-olla isegi rohkematele. Samasugused tugiteenused on ette nähtud katlamajade ja kaugküttesüsteemide üleminekuks taastuvkütustele. Me hindame, et vajadus tervikuna on umbes 3000 megavatti. Kui me arvestame kolmekordset energiatõhususe kasvu, siis tulevaste katelde koguvõimsus on 1000 megavatti ja aastas võiks renoveerida või üle minna taastuvkütustele umbes 100 megavati puhul. Selleks on tugiteenuste eelarve ka olemas.
Lisaks tugiteenustele on selleks, et need asjad reaalselt juhtuma hakkaksid, veel oluline riigi tugi pankadele, kes laenu annavad, ja signaalina ka nendele, kes reaalselt neid asju peavad teostama. Selleks oleme ette pannud tagatised hoonete renoveerimiseks suurusjärgus 10 miljardit krooni ja katlamajade ümberehitamiseks suurusjärgus 2 miljardit krooni. Et kõike seda mõistlikult koordineerida, et saavutada maksimaalne efekt ehk et ühes süsteemis korraga renoveeritaks hooned energiasäästlikuks ja teiselt poolt ka dimensioneeritaks katlamajad vastavaks, et nii katlamaja omanikul, kaugküttesüsteemi omanikul kui ka korteriomanikul ja korteriühistul oleks huvi see muudatus läbi viia, panemegi kogu selle töö koordineerimiseks ette kutsuda ellu energia‑ ja kliimaagentuur, mille ülesanne kahtlemata ei ole ainult tagada üleminek taastuvkütustele katlamajades ja hoonete renoveerimine, aga see on selle agentuuri esimene põhiülesanne. Selle agentuuri käivitamiseks on samamoodi olemas vahendid teises lisaeelarves.
Kuna me liigume ühte sammu ka Euroopaga laiemalt, siis toon ära sellise fakti, et vist eelmisel nädalal Euroopa Parlament toetas Euroopa Liidu ehitiste energiatõhususe direktiivi muutusi, mis näevad kõigi ehitatavate majade puhul aastaks 2019 ette sisuliselt 0‑energiataseme. See tähendab, et majad peavad ise taastuvallikatest tootma sama palju energiat, kui nad kulutavad. Seda aastaks 2019 ehk kümne aasta pärast. See tähendab, et kogu Euroopa ettevõtjad mõtlevad selles suunas, kuidas selliseid maju ehitada ja kuidas olemasolevaid maju energiasäästlikuks renoveerida. Kindla peale, kui Eestis käivitub selline suuremahuline programm, siis Eesti tootjad hakkavad tegema seadmeid ja materjale, mida on võimalik Euroopas selle eesmärgi täitmiseks müüa. Kui see käivitub sellisel kujul, siis võib üpris julgelt väita, et see elavdab siseturgu ja teiselt poolt loob aluse päris suurele eksporditurule Euroopas. Võrreldes Eestis kavandatavat muutust Saksamaa kogemusega, mis seisneb küll eelkõige taastuvenergia kasutuselevõtus päikese‑ ja tuuleenergia näol, võime samuti üpris kindlalt väita, et juurdetulevate  töökohtade arv on üle 5000.
Lõpetuseks, paljuräägitud tagatiste mõjust riigieelarvele või, täpsemalt, valitsussektori tasakaalule. Oleme saanud Statistikaametist hinnangu, mis ütleb, et laenutagatised kogumahus, kui me räägime 10 või 12 miljardist kroonist, ei kajastu valitsussektori tasakaalu arvestuses. Küll aga kajastuvad selles arvestuses n‑ö halvaksläinud laenude väljamaksmiseks vajalikud summad. Need summad on pankade hinnangul suurusjärgus 4% tagatiste kogumahust. See tähendab, et vajaminev summa, mis tuleb riigil kõrvale panna ja mis on valitsussektori tasakaalus miinusena kajastatud, on aastas suurusjärgus 100 miljonit krooni, aga praegu on ta veelgi väiksemana ette nähtud.
Kordan lõpetuseks veel kord üle meie eesmärgi. Meie eesmärk on kahe suure tegevusega, elamute renoveerimisega energiasäästlikuks ja katlamajade küttesüsteemide üleviimisega taastuvenergiale tekitada olukord, kus riigi majandusse tuleb kümne aasta jooksul mitukümmend miljardit krooni. Koguvajadus, kui kõik korterelamud renoveerida, on umbes 150 miljardit krooni. Kui me anname tagatised kas või 10 miljardi ulatuses, siis on selge, et toimub pööre, inimesed hakkavad järjest renoveerimisega tegelema ja me võime hinnata, et kogumaht, mis tuleb SKT‑le juurde, on tõesti kümnetes miljardites kroonides. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Trapido! Teile on küsimusi. Kõige esimene küsimus on kolleeg Rein Rataselt.

Tänan, austatud esimees! Tubli ettekandja! Riigikogu töökorraldus ja asjaajamine lonkab usinasti, see pole mingi saladus. Erilist täpsust ja rangust siin majas taga ei aeta, välja arvatud kõneaeg, see pole ka mingi uudis. Mis põhjusel aga Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja Riigikogu Kantselei on Riigikogu otsuse eelnõu punktis 8 asendanud ilusa eesti keelendi "mille" russismiga "millise", st vene sõnast "kotorõi" tulenevaga? Olen rääkinud.

Aitäh! Minu käes olevas tekstis on endiselt "mille", seetõttu ei oska ma sellele küsimusele kahjuks vastata.

Palun, järgmine küsimus, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mul on kurb tõdeda, et me tegeleme asjadega, mille kohta võib öelda, et see on väljapressimine. Teie ettekandes ei olnud mitte midagi uut, sest kõik need eesmärgid, mis on seotud elamumajandusega, on juba ammu Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava asutuse KredEx programmides olemas, välja arvatud ainult see, et teie tahate teha uut energia‑ ja kliimaagentuuri ajal, kui me peaksime raha kokku hoidma. Mis puudutab Euroopa energiasäästu direktiivi, millele te vihjasite ka eelmises eelnõus, siis on KredExi suure töö tulemus, et see direktiiv on Eestis aktsepteeritud. Selles osas pole ka mitte midagi uut. Ma tahan saada vastust: kui on toimiv institutsioon KredEx ja me oleme ka muudatusettepaneku teinud, miks siis teie leiate või millega te põhjendate, et see ei tee oma tööd hästi, aga teie loodav agentuur teeb seda tööd hästi?

Aitäh küsimuse eest! Siin oli vist kaks küsimust. Vastan esiteks esimesele: jah, osaliselt on need programmid olemas, ei vaidle vastu, ja kindlasti tuleks neid integreerida sellega, mida meie ette paneme. Aga vahe on suurusjärgus. Praegu on olnud korterelamute renoveerimiseks olemasolevad summad suurusjärgus 100 miljonit krooni või midagi sellist. Tõsi, hiljuti vastuvõetud teise riigi tagatisi sätestava seadusega suurenes see summa ligi miljardini, aga praegu me räägime siiski suurusjärgust 10 miljardit krooni, mis võiks olla tugev signaal, et Eesti riigis tõepoolest tahetakse seda tõsiselt teha, mitte n‑ö jupitada või väga aeglaselt edasi liikuda. Mis puudutab teist küsimust, siis loomulikult teeb KredEx ilmselt oma tööd hästi, aga tema põhitöö on siiski n‑ö finantstegevus, tagatiste andmine, mingil määral laenude andmine jne. Meie näeme oma ettepanekuga luua energia‑ ja kliimaagentuur ette, et tekiks selline ametkond, mis suudaks kogu energiateemat Eestis tervikuna hallata. Energiateema alla käivad laias laastus soojus, elekter, transport, see tähendab hooneid, see tähendab katlamaju, see tähendab tööstust, see tähendab seda, kuidas on korraldatud transport, sest tõenäoliselt hakkab suhteliselt varsti toimuma üleminek elektritranspordile. Kõike seda tuleb integreerida, kusjuures seda tuleb teha, silmas pidades Euroopa kliimaeesmärke. Me arvame, et selline ametkond, mis muuseas on loodud või mis on ümber korraldatud päris mitmes riigis, suudaks sellist sisulist eesmärki paremini täita kui KredEx, selles mõttes, et KredEx on, nagu ma ütlesin, mõeldud eelkõige finantstegevuseks. Loomulikult võib KredExi pädevust suurendada, aga praegu me panime ette, et oleks eraldi energia‑ ja kliimaagentuur.

Palun, järgmine küsimus, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Hiljuti sai Reformierakonna liige Tsahkna kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises. Täna lugesime ajakirjandusest, et IRL‑i liige Sven Sester tegeleb kasulikult riigivara massilise müügiga. Kas selle eelnõu edasiseks ellurakendamiseks on ka teie erakonnas oma konkreetne inimene?

Aitäh küsimuse eest! Ellu rakendab seda eelnõu ikkagi majandus‑ ja kommunikatsiooniminister, meie erakonnas sellist ministrit ei ole.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Toomas Trapido! Kuna meil on tehnilised probleemid, siis järgneb 15‑minutiline vaheaeg. Jätkame kell 16.39.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Juhataja võetud vaheaeg on läbi. Loodame, et hääletussüsteem nüüd töötab. Kutsun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Marek Strandbergi!

Tervist, head kolleegid! Täna kell 2 arutas majanduskomisjon Erakonna Eestimaa Rohelised ettepandud Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele riiklike tagatiste andmiseks energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks ning kaugküttesüsteemide ja väikekatlamajade tõhustamiseks ning taastuvkütusele üleviimiseks". Selle eelnõu kohta oli laekunud ühtekokku kolm muudatusettepanekut, kaks muudatusettepanekut Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt ja üks ettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Neid muudatusettepanekuid hääletati. Enne seda esitati küsimusi eelnõu sisu ja olemuse kohta. Peamine küsimustering oli seotud sellega, kas sellel 10 miljardil kroonil, mida soovitakse tagatiseks panna, on ka mingisugune põhjendus või on siin lihtsalt 10 miljardit. Vastuseks oli, et see katab umbes kümnendiku, mis võiks olla Eesti riigile jõukohane, just nende tagatiste teenindamise mõttes, umbes kümnendiku renoveerimist vajavast elamispinnast, mille renoveerimise eesmärk on märkimisväärselt suurendada hoonete energiatõhusust. Muudatusettepanekuid ka hääletati. Roheliste muudatusettepaneku poolt, mis puudutas selle eelnõu pealkirja muutmist, hääletati konsensuslikult ning eelnõu sisu täpsustamist ja täiendamist ettenäinud muudatusettepanekut pooldati samuti konsensuslikult. Keskerakonna ettepanek, mille sisuks oli anda kogu selle teema üle arutamine ja sellega tegelemine üle KredExile, leidis 5 vastuhäält, 2 komisjoni liiget jäid erapooletuks. Lühidalt öeldes sai see komisjoni istung sellisel moel kiireloomuliselt ühele poole.
Komisjoni ettepanek on otsus esimesel lugemisel vastu võtta, milleks Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus annab võimaluse.

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Hea ettekandja! Garantiid on loomulikult head asjad ja teevad mõnevõrra lihtsamaks laenusaamise, aga laen tuleb kõigil ikkagi tagasi maksta. Kas te olete uurinud, kui palju on üldse huvilisi, kes tahaksid teie pakutavat suurepärast võimalust kasutada?

Seda on eelnõus selgitatud, oskan siin ka kommenteerida. Selle eelnõuga koos käib energiasäästumeetmete jaoks raha eraldamine meie poolt täna vastuvõetud riigieelarve täiendusest. Otsetoetusena makstakse korteriomanikele ja ühistutele kinni energiaaudititööd, projekteerimistööd ja projekti käivitamisel ka ehitusjärelevalve, mis sageli on kulukas ja problemaatiline ning millest tavaliselt loobutakse. Kõnealuse eelnõu sisuks on muu hulgas see, et tuleks luua olukord, kus laenumaksed ja laenu teenindamine ei läheks korteriomanikele lõppkokkuvõttes kallimaks kui nende energiakulutuste eest maksmine, mida nad praegu peavad renoveerimata korterites tegema. Väärtus, mis juurde luuakse, on seotud kinnisasja väärtuse enda suurenemisega efektiivsuse suurenemise tõttu. Hoone energiasäästlikuks renoveerimine parandab ka hoonesisest mikrokliimat ja elukvaliteeti. Lõppkokkuvõttes, isegi kui elanike maksed, mis nad oma elamise eest tegema peavad, summa summarum ei muutu, siis seetõttu, et nad on teinud parendusi, parandavad nad oma elukvaliteeti.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et see eelnõu on oma olemuselt tõeliselt hea ja annab ilmselt päris palju uut impulssi Eesti majandusele. Kurb on ainult see, et see on kuidagi kummalisel kombel taas kord meile siia pulti jõudnud. Minu küsimus on väga praktilist laadi. Alati esined sa väga veenvalt, väga jõuliselt ja väga hästi kuuldavalt. Seda eelnõu tutvustades pobisesid sa nagu poolsurnud inimene. Kas sul on äkki häbi?

Hea kolleeg! Ma tean kultuure, kus surmal ja häbil on otsene seos, näiteks Jaapanis. Mina ei tunne ennast poolsurnuna ega pea millegi pärast häbenema. Ma olen pandud siin esinema komisjoni ettekandjana. Oleksin ma pidanud seletama selle eelnõu sisu, nii nagu tegi kolleeg Trapido, tantsinuks ja laulnuks ma siin palju kirglikumalt ja tõenäoliselt oleks ka sul olnud seda huvitavam kuulda.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Siin kõlas varem küsimus selle kohta, kui suurt huvi võiks asjaosalistes ja ühiskonnas äratada see võimalus soojustamiseks ja energiasäästuks toetust saada. Kas komisjonis kõlas ka see argument, et kui KredExis vastav meede, suurusjärgus väiksem küll, avatakse, siis korteriühistute taotlusi on nii palju, et selle meetme vahendid on mõne tunniga enam-vähem otsas? Kas innovatsioon oli komisjonis olemas või esitasid seda eelnõu algatajad, näitamaks seda, kui suur huvi asja vastu on?

Komisjonis seda teemat mõõdukalt puudutati. Tuleb öelda, et KredExi meetmete vastu, eriti laenuvõtmise vastu on huvi tõepoolest olemas. Seda teemat sai ka komisjonis selgitatud just selle kaudu, et tegelikult tekitab see otsuse eelnõu teatava sünergismi ehk koosmõju. Koosmõju mis osas? Huvilised on praegu võib-olla natuke passiivsemal moel korteriühistud, aga loodetavasti aktiivsemal moel ehitusmaterjalide tootjad ja ehitusettevõtjad, kelle jaoks see n‑ö maagiline summa 10 miljardit tähendab palju suuremat turgu kui KredExis siiamaani pakutud tagatised. Teiselt poolt me näeme, et pankadele selline n‑ö lisatagatise tekitamine võiks tekitada taas huvi selle vastu, et Eesti majandusse rahalisi vahendeid tuua. Ma isiklikult arvangi seda, et kuna meie majandus on püsinud aastaid ju laenurahal, ei muul, siis selle laenurahamehhanismi taastamine, aga mitte huupi kulutuste katmiseks, vaid sihipäraste energiakulutuste katmiseks, võiks olla majanduse jaoks tõepoolest mootoriks.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Helle Kalda Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Keskerakond on alati toetanud elamumajandusega seonduvate probleemide lahendamist. Ta on ainuke erakond, kes on kõikide aastate jooksul, olles võimul või mitte, teinud ettepanekuid, et riigieelarves oleks raha renoveerimiseks (ma ei hakka ette lugema kogu seda programmi), et kortermajad saaksid soojustatud ja inimesed teeksid vähem kulutusi kommunaalkulude tasumisel. Me ei ole kunagi toetanud ega toeta ka täna mingisuguse energia‑ ja kliimaagentuuri moodustamist, teadmata, kuidas ta toimima hakkab, mida ta teeb või kuidas ta hakkab seda küsimust lahendama. Kurb on tõdeda, et seesama erakond, kes on täna väga energiliselt võitlema hakanud, ei toetanud eelmine kord raha eraldamist, mis on minu arust väga kurb. Täna ma muidugi mõistan, et see raha oli mõeldud hoopis uue agentuuri jaoks, aga mitte hästi toimivale ja tõhusalt töötavale sihtasutusele, kus on olemas kõik, välja arvatud mingi kliimaagentuur, mis on siia juurde poogitud meede. Kõigi nende meetmete jaoks, ka auditi jaoks (mitte tagatistega, ma veel kordan, ei tegele KredEx) on raha praegugi piisavalt. See on ennast õigustanud, on korteriühistute juhtkondadelt heakskiidu saanud. Ma jään kindlalt seisukoha juurde, et sihtasutusel KredEx on piisavalt tööjõudu ja spetsialiste ning see on väga hästi toimiv sihtasutus. Ma ei mõista, miks me sellisel meetodil peaksime eraldama raha, eriti kuna me peaksime praegu haldamiskulusid kokku hoidma.
Kokkuvõtteks ütlen, et Keskerakond toetas, toetab ja jätkuvalt toetab kõiki programme, mis on seotud elamumajandusega, kuid sellist meetodit, et moodustatakse uus institutsioon, me ei toeta. Me ei toeta seda eelnõu. Kutsume üles toetama edaspidi seda, et see raha eraldataks sihtasutusele KredEx. Korteriühistud on väga kõrge hinnangu andnud sellele organisatsioonile, sealsetele töötajatele. Minu arust ei ole mõtet teha selliseid otsuseid. Me kõik saame aru, miks see otsus täna tuleb. Kindlasti on see töölepingu hind, eelarve hind, see on nende puuduvate häälte hind. Aga meie sellega kaasa minna ei saa. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Helle Kalda! Palun, kolleeg Marek Strandberg Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!

Olen nüüd veidike kirglikum ja seletan lahti selle, et kõnealuse eelnõuga seotud energia‑ ja kliimaagentuuri loomine ei ole otseselt seotud ei nende rahaliste vahendite jagamisega, millega tegelejaks tõenäoliselt, nii nagu siin juba mainitud, kujuneb väga suure tõenäosusega just nimelt KredEx, vaid see on üks võimalus ja põhjus, millisel moel käivitada Eestis praegu puuduolev lüli, mis seoks kõikvõimalikud programmid, mitte ainult energiasäästuprogrammid, vaid ka kõikvõimalikud muud energeetikaarengukavad enam-vähem arusaadavasse tervikusse ja assisteeriks nende realiseerimist. Ma arvan, et ükski erakond ei ole just väga palju märganud, et me oleksime olnud väga kirglikud ja suutlikud arengukavade realiseerimisel. See arusaam, nagu eelkõneleja kirjeldas, just nagu KredExit välditaks ja loodaks KredExi asemele veel üks lisaorganisatsioon, on ekslik. Meie nägemuses on see lisaorganisatsioon ehk Eesti energia‑ ja kliimaagentuur mõeldud eelkõige selle jaoks, et sidestada kõiki neid toiminguid, mida kliima‑, keskkonna‑ ja energiajulgeoleku kontekstis on Eesti riigis vaja teha. Üks nendest toimingutest on muu hulgas seesama energiasäästukava. Ma loodan, et majandusministeerium sellises kontekstis ka sedasama energia‑ ja kliimaagentuuri käsitleb. Niipalju kui majanduskomisjonis on selle tegevuse vajadust kirjeldatud, on selge, et nüüd on see hetk, kus selle agentuuri võiks ellu kutsuda või vähemalt selle ellukutsumise algpõhimõtted luua. Kui lugupeetud inimestel Keskerakonnast on kahtlus, kas tegemist on KredExi kõrvale veel mingisuguse raha jagava maailmaosa loomisega, siis kinnitan teile, et sellist plaani eelnõu esitajatel ei ole olnud ega saagi olla. Kui te mõtlete veidi selle peale, kui alamehitatud on tegelikult praegu Eesti Vabariigi Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakond, siis saate aru, et tegelikult energeetikaküsimustes strateegiate väljatöötamise, strateegilise mõtlemise ning sihi hoidmise võimega asutusi ja inimesi ei ole mitte üle, vaid neid on väga kõvasti puudu. See on koht, mille kaudu n‑ö energeetikaalast innovatsiooni laiemalt kui seesama energiasäästuprogramm, millest täna siin juttu on olnud, ellu viia.
Nii et kui see oli teil ainuke kõhkluse koht, kaaludes, kas seda eelnõu toetada või mitte, siis ma soovitan teil siiski seda eelnõu igal juhul toetada, kuna patt oleks ju jätta inimesed ilma võimalusest oma energiakulutusi mitu korda vähendada, patt oleks ju vältida uute töökohtade sündi, mille kohta küll siin ühes eelnevas kõnes sotsiaaldemokraatide esindaja avaldas arvamust, et tekib ainult 16 töökohta. See ongi visiooni, arusaama ja nägemuse küsimus. Mõelge laiemalt, avaramalt, püüdke oma igapäise vaevalise rikutuse tasemest veidi kõrgemale tõusta ja vaadake asju veidi üldisemalt kui pelk siin saalis sündiv emotsionaalne nääklemine, mida viimase kahe aasta jooksul on tõepoolest olnud ehk liiga palju. Aeg on see lõpetada ja hakata avaramalt mõtlema, mõtlema asjade peale. Uskuge, maailm on tunduvalt laiem kui need hääled, mida siin saalis jagatakse. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on kolm muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist.
Esimese on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Teise on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Kolmanda on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt ei kuulu ettepanek hääletamisele.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Läheme nüüd otsuse eelnõu lõpphääletuse juurde. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Lugupeetud esimees! Enne lõpphääletust palun ma kontrollida, kas Riigikogu on täiendaval istungil otsustusvõimeline.

Kindlasti teeme selle kontrolli. Lugupeetud kolleegid! Kuna selle otsuse vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 62 Riigikogu liiget, 39 ei registreerunud.
Panen lõpphääletusele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele riiklike tagatiste andmiseks energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks ning kaugküttesüsteemide ja väikekatlamajade tõhustamiseks ning taastuvkütusele üleviimiseks" eelnõu 541. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu oli 27, erapooletuid ei olnud. Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele riiklike tagatiste andmiseks energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks ning kaugküttesüsteemide ja katlamajade töö tõhustamiseks ning taastuvkütusele üleviimiseks" eelnõu on otsusena vastu võetud.
Lugupeetud kolleegid! Istung on lõppenud. Me jätkame kell 17.15.

Istungi lõpp kell 17.01.