Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 15. töönädala kolmapäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Mul on au Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel anda üle loomakaitseseaduse parandamise seaduse eelnõu, millega täpsustuvad mõned juriidilised olukorrad, mis tekivad loomade kadumisel ja leidmisel, samuti karusloomakasvatuse ja loomade tsirkuses ekspluateerimisega seonduv.

Aitäh! Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Kultuurikomisjoni nimel annan üle põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette rahvusvahelise bakalaureuseõppekava rakendamise võimaluse Tallinna Inglise Kolledžis.

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, siis juhatus otsustab nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon. Neljandaks, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni eile algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon. Viiendaks, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni eile algatatud metsaseaduse § 23 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon. Kuuendaks, sotsiaalkomisjoni eile algatatud sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Kolleegid! Palun tähelepanu! Päevakorra täpsustamine. Tänase päevakorra viienda punkti, eelnõu 442 teise lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni ettekande põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. Tänase päevakorra kümnenda punkti, eelnõu 489 esimese lugemise arutelul teeb algatajate ettekande haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas.

Läheme tänase päevakorra punktide juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid! Kuna seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, siis teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu 68. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei olnud, erapooletuid oli 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse §‑de 27 ja 34 muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse §‑de 27 ja 34 muutmise seaduse eelnõu 329. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 410. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, 1 jäi erapooletuks. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Kuna ka selle seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis, palun, teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget, puudub 27.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse eelnõu 378. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid Riigikogu liikmed! See oli üheksa päeva tagasi, kui põhiseaduskomisjon valmistas oma istungil seda eelnõu ette tänaseks teiseks lugemiseks. Peab ütlema, et muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei tulnud ei fraktsioonidelt, komisjonidelt ega kolleegidelt. Me otsustasime suunata selle eelnõu täna teisele lugemisele sellisel moel, nagu ta meil oli esimesel lugemisel. Selle ettepaneku poolt olid kõik kohal olnud 7 põhiseaduskomisjoni liiget. Nii et tehti ettepanek see eelnõu täna seadusena vastu võtta (poolt 7, vastu 0, erapooletuid ei ühtegi).
Ainult niipalju meenutuseks veel, et selle seaduse eesmärk on ratifitseerida lisaprotokoll, mis näeb osalisriigile ette kohustuse tagada järelevalveasutuse – meil on selleks Andmekaitse Inspektsioon – tegevuse sõltumatus ning kehtestada isikuandmete piiriülese edastamise tingimused vastuvõtjale, kes ei kuulu konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla. Juba esimese lugemise ajal selgus, et Eesti selles osas riigisisest õigust muutma ei pea. Andmekaitse Inspektsioonile on tagatud vajalik sõltumatus ja tema kohta ei ole ka ühelgi rahvusvahelisel organisatsioonil mingeid etteheiteid olnud.
Nagu ma ütlesin, komisjoni ettepanek on eelnõu täna seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta ei ole ka muudatusettepanekuid ja me võime minna seaduseelnõu lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 442. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Jätkub Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun kõnepulti ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud proua esimees! Head ametikaaslased! Kõigepealt suur tänu kõigile, kes toetasid siin saalis täna perekonnaseisutoimingute seaduse vastuvõtmist. See eelnõu sisaldab nimelt väga palju olulisi momente, mis annavad siirdeid ka perekonnaseadusesse, eeskätt varasuhete liikide ja nende vahel valiku tegemisega seoses.
Nüüd perekonnaseaduse eelnõu juurde. Täna oleme jõudnud selle eelnõu menetlemise eelviimasesse etappi, homseks on teatavasti plaanitud selle eelnõu kolmas lugemine. Selle eelnõu teine lugemine toimus 25. märtsil. Õiguskomisjoni ettepanekul teine lugemine katkestati, et see seadus saaks veel kord väga tähelepanelikult läbi loetud, kuna tegemist on ju kõiki inimesi hõlmava seadusega. Kõik Riigikogu liikmed, kes soovisid teha muudatusettepanekuid, said seda teha. Seda võimalust kasutas siiski vaid Kalev Kotkas, kes tegi muudatusettepaneku eelnõu § 137 kohta, millest ma hiljem räägin veidi pikemalt. Komisjon ise formuleeris 24 muudatusettepanekut.
Väga oluline koht, kus need muudatusettepanekud tekkisid, oli 4. mail rahvastikuminister Urve Palo poolt kokkukutsutud rahvastikupoliitika nõukoda, kus olid kohal oma ala eksperdid. Nende märkuste põhjal on tehtud peaaegu pooled muudatusettepanekute loetelus olevatest ettepanekutest. Samuti pöördus pärast teist lugemist õiguskomisjoni poole naisteühenduste ümarlaud. Ka neil oli hulk ettepanekuid ja ka nendest on õiguskomisjon mitmeid arvestanud.
Juhin tähelepanu, et vastavalt õiguskomisjoni tavale on ka sellel eelnõul olemas teise lugemise seletuskiri, mis asub paljundatud materjalide hulgas eelnõu teksti ja muudatusettepanekute loetelu vahel.
Komisjon on arutanud eelnõu pärast teise lugemise katkestamist neljal istungil: 4., 7., 11. ja 18. mail. Ma puudutan kõigepealt hea ametikaaslase Kalev Kotkase ettepanekut, mis käsitleb § 137 lõiget 3, kus on juttu nendest asjaoludest, millest kohus peab lähtuma ühise hooldusõiguse lõpetamise korral. Kalev Kotkase ettepaneku sisu oli, et lisada siia näidisloetellu ka vanema senine pühendumine lapse eest hoolitsemisele, samas jätta välja vanema majanduslik valmisolek last kasvatada. Samalaadseid ettepanekuid tuli ka naisteühenduste ümarlaualt ja rahvastikupoliitika nõukojast. Komisjon leidis siiski, et kuna siin on väga selgelt formuleeritud kohtu ülesanne lähtuda eeskätt lapse huvidest ja järgnev loetelu on ainult näidisloetelu, kus ei ole praegu ebaolulisi punkte, siis sealt midagi välja jätta ei ole põhjust. Küll aga lisati juurde sõnad, et tuleb arvestada hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele. Sellega on Kalev Kotkase ettepanekut sisuliselt arvestatud.
Paljud muudatused on struktuurilised, mis kerkisidki üles eeskätt rahvastikupoliitika nõukojas. Nende eesmärk on see, et seadusest oleks kergem aru saada. Ma võin ette lugeda ka nende muudatusettepanekute järjekorranumbrid, mis on tulnud eeskätt rahvastikupoliitika nõukojast. Need on muudatusettepanekud nr 1, 2, 4, 5, 6, 7, 12, 14 ja 15.
Juhin tähelepanu muudatusettepanekutele nr 5 ja 6, kus varasuhet puudutavas osas on moodustatud täiesti uus osa "Üldsätted", kus on selgelt välja toodud, kuidas varasuhte valik toimub, ning ka see, et kui valikut ei ole tehtud, siis kohaldub varaühisuse regulatsioon.
Naisteühenduste ümarlaua märkuste üle oli komisjonis suhteliselt pikk arutelu, eriti puudutas see § 212 ehk muudatusettepanekut nr 23. Ümarlaua küsimus oli, kas oleks õige, et teatud oludes, kui minnakse üle uuele seadusele, oleks aasta jooksul võimalik ühel abikaasal – mitte kahel, vaid ühel – valida teistsugust varasuhet kui on ühisvarasüsteem. Nüüd on selgelt kirjutatud § 212 teksti, et ei, sellist võimalust ei ole. Igal juhul peab olema ikkagi mõlema abikaasa soov. Seda paragrahvi on muudetud tulenevalt nendest muudatustest, mis me tegime tegelikult juba eelmises menetlusfaasis, kui sai selgelt öeldud, et praegu abielus olevatele isikutele kohaldub varaühisus, aga selles rakendussättes ei olnud see veel nii selgelt välja toodud.
Muudatusettepanekud 18–22 puudutavad lapsendamise peatükki. Nende ettepanekute seletused on antud seletuskirjas, aga juhin tähelepanu, et kui õiguskomisjoni hea koostööpartner on olnud Mittetulundusühing Oma Pere, kes tegeleb Eestis lapsendamistemaatikaga, siis ka kõik need muudatused on nendega läbi arutatud ja kooskõlastatud.
Nüüd jääb üle vaid tänada kõiki Riigikogu liikmeid, kõiki ühendusi, kõiki eksperte, kes on abiks olnud selle eelnõu menetlemise juures, mis on kestnud ligi kaks aastat, on teinud märkusi, ka kriitilisi märkusi, ja on avaldanud skeptitsismi. Kõik see on tulnud, ma arvan, eelnõule kasuks. Eraldi tahan välja tuua ühe nime. Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm on kogu menetlusperioodi jooksul olnud õiguskomisjoni konstruktiivne partner.
Komisjoni menetlusotsused olid eelnõu teine lugemine täna lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine teha 21. mail. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Erik Salumäe! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea kolleeg! Tahtsin küsimuse esitamiseks appi võtta seaduseelnõu teksti, aga seda praegu siin saalis ei ole. Küll aga usun, et eelnõu annab ka sellisel moel menetleda. Hinnanguliselt, kui palju on see eelnõu muutunud, võrreldes sellega, kui ta siia Riigikokku päris tükk aega tagasi tuli? Kuidas siis õiguskomisjon ja ka teised head kolleegid on teinud selle eelnõu muutmiseks tööd?

See, et ta tekstiliselt on päris suures osas muutunud, oli kindlasti ka teise lugemise katkestamise üks põhjus. Siin on teatud osad, mis on muutunud, varasuhete osa, lapsendamise osa, mis ekspertide ja ühenduste abiga on päris põhjalikult läbi kirjutatud. Aga suurem osa eelnõust on siiski sellisel kujul, nagu ta tuli Vabariigi Valitsuselt.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur aitäh, kolleeg Erik Salumäe, ettekande eest! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on 25 muudatusettepanekut. Esimene, teine, kolmas ja neljas on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on neid täielikult arvestanud. Viies, kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. 10., 11., 12., 13. ja 14. ettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. 15. ja 16. ettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. 17. ettepaneku on esitanud Riigikogu liige Kalev Kotkas, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24. ja 25. ettepaneku on esitanud õiguskomisjon, on täielikult arvestatud. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 55 teine lugemine on lõpetatud.

Algab keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Oleme jõudnud jahiseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele siin saalis. Arutelusid selle eelnõu muudatuste üle suutsime me pidada neljal keskkonnakomisjoni istungil. Millised on need põhilised arutelukohad ja selle tulemusena sündinud muudatused, sellest ma teile ülevaate annangi. Ma käin selle seaduseelnõu läbi mööda seda teksti, mitte mööda muudatusettepanekuid.
Kõigepealt, § 2¹ "Jahinduse korraldamine". Komisjonis toimunud arutelud käisid põhimõtteliselt seda liini mööda, kas lõiget 1, mis räägib riigi rollist, üleüldse peaks olema või mitte, kuna see on nii ehk naa ka Vabariigi Valitsuse seadusest tulenev. Komisjon leidis, et tervikvaate kontekstis on mõistlik, et jahinduse korraldamine oleks ühes paragrahvis kirjas niimoodi, et on olemas riigi roll ja samuti see osa, mis puudutab jahindustegevuse korraldamisse kaasamist. Alternatiivina oleks olnud tegemist jahinduse korraldamisse kaasamisega. Nüüd selle juurde, kuidas sündis lõige 2. Kõigepealt on lähtekoht see, et riik kaasab jahindustegevuse korraldamisse eraõiguslikul alusel toimivaid jahindusorganisatsioone. Seda printsiipi peetakse mõistlikuks ja seda tehakse lepinguga, mis sõlmitakse jahindusorganisatsiooniga. Siinjuures võib toonitada, et minister võib selle sõlmida, aga tingimata ei pea sõlmima, riigile ju roll jääb. Kuidas sõnastada neid organisatsioone? Jõudsime arusaamale, et see peaks olema võimalikult suurt hulka Eesti jahimehi ja Eesti jahimehi koondavaid organisatsioone hõlmav organisatsioon. Käis diskussioon ka selle üle, kas peaks olema kuidagi kirjeldatud selle organisatsiooni varasem kogemus ja traditsioonid, aga teie ees olev § 2¹ lõige 2 on selline, mille suhtes kokkuleppele jõuti ja komisjon nii oma ettepaneku vormistas. Oli ka küsimus, kes korraldab järelevalvet selle lepingu täitmise üle. Selleks on Keskkonnaministeerium. Alati on võimalik teoreetiline olukord, et jahindusorganisatsioon, kellega leping sõlmitakse, ei suuda mingil põhjusel seda täita. Nagu ma ütlesin, teoreetiline olukord. Selleks puhuks on pakutud lõikes 4, et sellisel juhul läheb see roll Keskkonnaametile.
Teine kirglik koht seaduseelnõus puudutab § 4, millega muudetakse § 11 lõiget 4. See puudutab seda, kuidas eri jahindusorganisatsioonide vahel tekib jahimaa kasutusõigus, kui riik sellise võimaluse loob. Hakkame siis nendest printsiipidest peale. Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust, siis esimene eeldus on see, et lepitakse kokku ühiskasutuses. Siin tekkis küsimus, kes peavad kokku leppima. Kui neid taotlejaid on kaks, on üsna selge, et neid kokkuleppijaid peakski olema vähemalt kaks. Aga kui neid on kolm, kas siis piisab sellest, kui kaks on omavahel kokku leppinud, ja ongi kahe jaoks kokkulepe sündinud? Eestis on olemas vastav kohtupraktika. Keskkonnakomisjoni liikmete ettepanekuna, selleks et kõige rikutumalgi lugejal (oma meelelaadilt, ma mõtlen) oleks kõik üheselt selge, tekkis siia säte, et kõik taotlejad peavad selle ühiskasutusega olema nõus, on neid siis kolm, neli või neliteist. Sellisel juhul see ühiskasutus tekib. Kui sellist ühiskasutuse kriteeriumi ei ole võimalik rakendada, siis tuleb edasi järgmine kriteerium, mis puudutab maaomandi kogupindala, jahipidamise õigust omavate füüsilisest isikutest liikmete maaomandi kogupindala taotletavas piirkonnas. Kellel on suurim pindala, see saab õiguse. Kui tegemist on n‑ö pindalade võrdsusega, mis oli esialgses variandis, siis tuleb järgmine kriteerium, et õiguse saab jahipiirkonna kasutamisele suurema arvu jahipidamise õigust omavaid füüsilisi isikuid kaasav jahindusorganisatsioon, kelle maaomand asub taotletavas jahipiirkonnas. Jällegi leiti arutelude käigus, et võib-olla ei peaks lähtuma sellest pindalakriteeriumist n‑ö hektarite põhjal. Ega siin mingisugust sügavamat filosoofiat ei olegi, nende arutelude käigus leiti, et see pindalakriteerium tuleb jutuks siis, kui kahe taotleva organisatsiooni pindalade erinevus on suurem kui 10%. Kui see on väiksem, siis tuleb kohe see maaomandit omavate jahimeeste kriteerium. Sellisena see lõige 4 sõnastatud sai.
Nüüd läheme § 6 juurde, mis muudab § 29 ja räägib sellest, kuidas toimub jahitunnistuste andmine, nende üle arvestuse pidamine, samuti sellest, kes korraldab jahindusalast koolitust, jahiteooriaeksamit ja laskekatseid. Jällegi, kui sõlmitud on haldusleping, siis on asi väga lihtne, see on siis keskkonnaministri volitatud isik lepingu alusel, kui sellist lepingut ei ole, on see alternatiivina Keskkonnaamet. Diskussioon oli ennekõike selle üle, kuidas suhtuda sellesse jahindusalasesse koolitusse ja selle läbiviimisesse. Jällegi, esimene mõte on see, kas see tähendab, et jahindusalast koolitust võibki läbi viia ainult see konkreetne organisatsioon. Aga ei, lõiget 2 tuleb mõista niimoodi, et jahindusalase koolituse korraldamiseks, näiteks jahimehe baaskoolituse läbiviimiseks, on ühised õppekavad ja see toimub Eestimaal ühtlaselt, ühesuguste materjalide alusel. See on selline koordineeriv tegevus, kirjutatud on, et korraldav, aga ennekõike on peetud silmas sellist koordineerivat tegevust.
Järgmine on § 29 lõige 7, mida muudetakse ja mis sõnastatakse järgmiselt: "Jahitunnistuse kaotamise või kasutamiskõlbmatuks muutumise, samuti jahitunnistuse kehtivuse peatamise korral antakse või vahetatakse jahitunnistus või taastatakse selle kehtivus kümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja riigilõivu või muu tasu tasumist." Teatavasti on praegu seaduses säte, et kui jahitunnistus tuleb uuesti väljastada, siis käib see riigilõivu alusel, kui seda teeks halduslepingu alusel mingisugune ühiskondlik organisatsioon, siis ei oleks selleks tasuks mitte riigilõiv, vaid muu tasu, mis peab kulud katma. Uus moment võrreldes eelneva seadusega on see, et see tasu ja riigilõiv puudutab ka kehtivuse peatamist. Teatavasti, kui kehtivus peatatakse vähem kui kuueks kuuks, siis praeguse seaduse järgi mingisugust tasu ega lõivu sellega ei kaasne.
Lõige 10 kirjeldab seda tasu, mida jahitunnistuse väljaandmise eest võetakse. Me jõudsime aruteludega selleni, et see tasu peab olema kulupõhine, selge, lähtuma võrdse kohtlemise põhimõtetest ning peab olema kujundatud selliselt, et kataks asjaomase teenusega seotud põhjendatud kulutused. Et see teadmine, millised need konkreetsed tasud on, ei tuleks pärast jahimeestele üllatusena, siis see tasu suurus sätestatakse Keskkonnaministeeriumi ja tunnistuse andja vahel sõlmitud halduslepingus ja siis ta läheb rakendusse.
Järgmised paragrahvid on tehnilist laadi.
Ma tahan tähelepanu juhtida seaduseelnõu §‑le 10. See temaatika ei olnud algselt üldse seotud esimesel lugemisel olnud eelnõuga. See puudutab jahivõimalust mootorpaadist. Praeguse seaduse kohaselt võib niimoodi küttida veelinde, aga kobras, kes ka vett armastab, muide, ja ka mink võiksid olla sellised ulukid, keda samuti seisva mootoriga mootorpaadist võib selle seaduse alusel edaspidi küttida.
Eelnõu §‑ga 12 muudetakse kehtiva seaduse § 53 lõiget 1. See puudutab jahisaaduste päritolu. Kui sisse astuda mõnesse väiksemasse vorstitööstusesse ja seal ripub põdrarümp, siis peaks olema selle säilitamiseks või töötlemiseks vastuvõtjal, aga ka jahisaaduse müüjal kirjalik jahisaaduse päritolu tõendav üleandmise-vastuvõtmise akt. Kui selle jahisaaduse müüjaks on isik, kelle nimele on antud jahiluba, siis jahisaaduse päritolu tõendab selle jahiloa koopia.
Nüüd päris eelnõu lõpu juurde. Kuna kehtivas seaduses ei ole riigilõivu jahitunnistuse kehtivuse taastamise taotluse läbivaatamise eest, ja eelnevates paragrahvides selline tasuvõtmise võimalus loodi, siis kehtestatakse ka sellise tehingu eest riigilõivuks 50 krooni. Need toimingud on kõik tegelikult tänaseks päevaks ühe hinnaga, nii jahitunnistuse saamine, vahetamine kui ka kehtivuse taastamine.
Komisjon, oma arutelud läbi viinud, muudatusettepanekud läbi vaadanud, jõudis otsusele, et ettepandud kujul tuleks eelnõu 458 teine lugemine siin täna läbi viia, teine lugemine lõpetada ja kolmas lugemine läbi viia, juhul kui teine lugemine lõpetatakse, homme. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Ei soovi, läbirääkimisi ei avata.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on 21 muudatusettepanekut. Esimene on keskkonnakomisjonilt, on täielikult arvestatud. Teise on esitanud Riigikogu liikmed Taavi Veskimägi, Lembit Kaljuvee, Karel Rüütli, Villu Reiljan, Aivar Riisalu ja Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on sisuliselt arvestanud. Kolmanda ja neljanda on esitanud keskkonnakomisjon, on täielikult arvestatud. Viienda on esitanud Riigikogu liikmed Taavi Veskimägi, Lembit Kaljuvee, Karel Rüütli, Villu Reiljan, Aivar Riisalu ja Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kuuenda on esitanud keskkonnakomisjon, on täielikult arvestatud. Seitsmenda on esitanud Riigikogu liikmed Taavi Veskimägi, Lembit Kaljuvee, Karel Rüütli, Villu Reiljan, Aivar Riisalu ja Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on sisuliselt arvestanud. Kaheksanda on esitanud Riigikogu liikmed Taavi Veskimägi, Lembit Kaljuvee, Karel Rüütli, Villu Reiljan, Aivar Riisalu ja Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on sisuliselt arvestanud. Üheksanda ja kümnenda on esitanud keskkonnakomisjon ja neid on täielikult arvestatud. 11. ettepaneku on esitanud Riigikogu liikmed Taavi Veskimägi, Lembit Kaljuvee, Karel Rüütli, Villu Reiljan, Aivar Riisalu ja Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 12. ettepanek on keskkonnakomisjonilt ja on täielikult arvestatud. 13. ettepaneku on esitanud Riigikogu liikmed Taavi Veskimägi, Lembit Kaljuvee, Karel Rüütli, Villu Reiljan, Aivar Riisalu ja Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 14. ettepanek on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. 15. ettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. 16. ettepaneku on esitanud Riigikogu liikmed Taavi Veskimägi, Lembit Kaljuvee, Karel Rüütli, Villu Reiljan, Aivar Riisalu ja Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 17. ettepanek on keskkonnakomisjonilt ja juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. 18. ettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. 19. ettepaneku on esitanud Riigikogu liikmed Taavi Veskimägi, Lembit Kaljuvee, Karel Rüütli, Villu Reiljan, Aivar Riisalu ja Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. 20. ja 21. ettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjon on neid täielikult arvestanud.
Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 458 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse, lennundusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse, lennundusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu oli esimesel lugemisel siin saalis täpselt nädal aega tagasi, kui eelnõu põhjalikult käsitleti. Eelnõu eesmärk on luua suurem õiguskindlus meie seadustes, et ka Eestis oleks õhusõidukitele võimalik peale panna registerpant.
Tähtajaks ei laekunud eelnõu kohta mitte ühtegi muudatusettepanekut. Esmaspäeval, kui me eelnõu komisjonis arutasime, ei pidanud ka komisjoni liikmed vajalikuks ühtegi muudatusettepanekut teha. Algatajad olid ka seisukohal, et eelnõu on hästi kirjutatud. Komisjon tegi konsensuslikult otsuse, et eelnõu teise lugemise võiks lõpetada ja juhul, kui ka Riigikogu suur saal sama meelt on, võiks eelnõu seadusena vastu võtta homme. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Maret Maripuu! Palun ettekandjale küsimusi! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Kuna seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud, siis on seaduseelnõu 456 teine lugemine lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun sotsiaalkomisjoni liikme Tatjana Muravjova!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 452 muudatusettepanekute arutelu eelnõu teisele lugemisele saatmiseks toimus sotsiaalkomisjoni istungil s.a 5. mail. Sotsiaalkomisjon tegi kuus muudatusettepanekut, millest kaks ettepanekut on normitehnilised ja keelelised ning neli ettepanekut on sisulised.
Muudatusettepanek nr 2 puudutab eelnõu §‑s 1 toodud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamist ja muutmist.
Esimese alamuudatusega muudetakse ja täpsustatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4² lõiget 1. Muudatus on vajalik tervise infosüsteemi tõrgeteta rakendamiseks. See säte annab õigusliku aluse tervishoius ühtsete e‑tervise klassifikaatorite, loendite, aadressandmete ja dokumendistandardite rakendamiseks. Lisatavate lõigete 1¹ ja 1² eesmärk on anda tervishoiuteenuse osutajatele õigus dokumentide loomiseks ja säilitamiseks digitaalselt ning soovi korral olemasolevate paberdokumentide digitaliseerimiseks ja säilitamiseks digitaliseerituna, kui on tagatud nende autentsus ja terviklikkus võrreldes paberdokumendiga. See on kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse, arhiiviseaduse ja arhiivieeskirjaga ning nendest tulenevate nõuetega. Samuti on muudatused vajalikud, loomaks tervishoiuteenuse osutajatele professionaalse kutsetöö käigus paremad võimalused saada patsiendi kohta käivat teavet elektroonilisi kanaleid kasutades. Isikuandmete kaitse seisukohalt võimaldab digitaalne süsteem jälgida andmepäringuid ning tuvastada ja ära hoida isikuandmete ja tervisekaartide vaatamist muul otstarbel kui tervishoiuteenuse osutamiseks patsiendile.
Teise alamuudatusega täiendatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõiget 1¹ punktiga 10 ja § 43 lõikega 6. Paragrahvi 42 lõike 1¹ punkti 10 kohaselt täiendatakse andmete loetelu, mida Tervishoiuamet veebilehel avalikustab. Lisatakse tervishoiutöötajate nimi, perekonnanimi ja eriala. Nimetatud muudatustega viiakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse vastav säte kooskõlla isikuandmete kaitse seadusest tulenevate nõuetega, järgides Andmekaitse Inspektsiooni soovitusi. Kõik avalikustatavad andmed peavad olema loetletud seaduse tasandil. Paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 6, sätestades, millised andmed Tervishoiuamet veebilehel avaldab. Patsiendil on õigus teada, kelle juurde ta tervishoiuteenuse saamiseks pöördub. Seetõttu tehakse lõikes 6 viide tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõikes 1¹ punktides 1–10 loetletud andmetele.
Kolmanda alamuudatusega muudetakse eelnõus toodud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 48 lõike 1 punkti 2 sõnastust. Paragrahvi 48 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2¹, kus sätestatakse, mis tingimustel võib sotsiaalminister ämmaemandusabi osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistada.
Muudatusettepanek nr 3 puudutab ravikindlustuse seaduse täiendamist ja muutmist.
Esimese alamuudatusega viiakse kehtiva ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkt 1 kooskõlla Euroopa sotsiaalharta nõudega. Kehtiv seadus võrdsustab kindlustatud isikuga raseda alates 12. rasedusnädalast, harta kohaselt tuleb tagada ravikindlustus kõikidele rasedatele, olenemata nende raseduse kestusest.
Teise alamuudatusega muudetakse ravikindlustuse seaduse § 55 lõikeid 1 ja 2, § 56 lõiget 1¹ ja 1² ning § 56 täiendatakse lõikega 1³. Paragrahvi 55 lõige 1 sisaldab viidet kahele kindlustatud isikute kalendripäeva keskmise tulu arvutamise arvestuslikule metoodikale. Sama paragrahvi lõike 2 muudatusega parandatakse eksimus, et kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse makstud tulu andmetest. Õige on, et ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks arvutatakse õigustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu tööst vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest või tema poolt arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulult. Paragrahvi 56 lõige 1³ sätestab koosmõjus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² lõikega 2 isikutele, kelle töövõimetus on põhjustatud tööõnnetusest või kutsehaigusest, õiguse saada haigekassast haigushüvitist alates teisest haiguspäevast.
Kolmanda alamuudatusega muudetakse ravikindlustuse seaduse § 69 lõiget 3 ja § 70 lõike 5 punkti 1 ja § 89 lõiget 14. Ravikindlustuse seaduse § 69 lõike 3 ja § 70 lõike 5 punkti 1 muutmise põhjus on vajadus tagada ravikindlustus kõikidele rasedatele, olenemata nende raseduse kestusest. Paragrahvi 89 lõike 14 muudatustega täpsustatakse, et isiku suhtes, kelle töövõimetuslehel märgitud tööst vabastus algas enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse tööst vabastuse lõpuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud ravikindlustuse seaduses sätestatut.
Muudatusettepanek nr 5 puudutab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise täiendamist. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmist täiendatakse § 12² lõigete 1 ja 2 muutmisega. Lõikes 1 tehakse viide töölepingu seaduse § 29 lõikele 8. See on täpsustav viide. Lõike 2 muutmisega lisatakse viide ravikindlustuse seaduse § 56 lõikele 1³ ja ravikindlustuse seaduse §‑le 60. Samuti nagu on sätestatud ravikindlustuse seaduse põhimõtetes, ei ole tööandja kohustatud haigushüvitist maksma juhul, kui töötaja haigus või vigastus on põhjustatud töötaja tahtlikust tegevusest või ravirežiimi rikkumisest. Samuti ei maksta haigushüvitist, kui töötaja haigestumine või vigastus on tingitud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist.
Komisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 452 täiskogule teiseks lugemiseks s.a 20. mail ja teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Tatjana Muravjova! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Head kolleegid! Kas soovite pidada läbirääkimisi? Ei soovi, me ei ava läbirääkimisi.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on kuus muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues – kõik on esitanud sotsiaalkomisjon ja kõiki on täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu 452 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Eurotoetuste efektiivsemaks kasutamiseks on valitsus algatanud käesoleva perioodi struktuuritoetuse seaduse muudatuse. Seaduse täiendused aitavad ennekõike maandada toetusesaajate käibevahendite vähesusest tulenevaid riske, mis praegu on mõnes valdkonnas ennast ilmselt tunda andnud. Seetõttu, et kasutamise tempo oleks võimalikult kiire ja Eesti ühiskond struktuurivahenditest võimalikult palju kasu saaks, oleks vaja piiranguid ja takistusi maha võtta, et asi paindlikumaks muutuks. Muidugi ei saa ohtu seada struktuurivahendite viisipärast ja õiguslikult korrektset kasutust.
Struktuuritoetuste kiire kasutamine ongi prioriteet. Kõige olulisem seadusmuudatus selles paketis on toetusraha ette saavate isikute ringi laiendamine. Kehtiva korra kohaselt antakse toetusraha ette enne kulutuste tekkimist ainult riigiasutustele, pärast seadusmuudatust jõustub selline võimalus ka omavalitsuste asutustele, avalik-õiguslikele ja riigi algatatud sihtasutustele. Samuti võimaldab seadusmuudatus teha pangagarantii olemasolu korral ettemakseid mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja riigi äriühingutele. Ministeeriumid kaaluvad ettemaksete võimaldamise sobivust iga meetme kohta eraldi ja viivad muudatused sisse meetme määrustesse. Vahelepõikena võin öelda, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumi valitsemisalas meetmete määruste muudatusi selle seaduse võimaldatud kohtades väga palju vaja teha ei ole, aga seda sellepärast, et meie partnerite hulgas ei ole väga palju n‑ö kolmandaid isikuid, meil on põhiliselt tegemist riigi‑ ja munitsipaalasutustega, kuigi avalik-õiguslike isikute puhul on ettemaksete soodustamine või nende riigipoolne garanteerimine ja lausa maksmisest osavõtmine oluline. Praegu on meile teadaolevalt meie valitsemisalas olevad avalik-õiguslikud isikud võimelised ettemakseid ise tegema.
Kehtivas seaduses on mitmeid paindlikke väljamakseviise osaliselt tasutud arvete alusel, mida saab kasutada vaid üksikute toetusmeetmete puhul. Seadusmuudatusega on kavas laiendada nende toetusesaajate ringi, kes saavad taotleda väljamakseid osaliselt tasutud arvete alusel. Seega peaksid toetusesaajad edaspidi saama toetusraha kätte kiiremini ja paindlikumalt. Seadusmuudatused peaksid tunduvalt maandama toetusesaajate käibevahendite leidmise kulusid. Samas kohustab seadus toetuseandjat ettemaksete tegemisel vajaduse korral igal konkreetsel juhul seda vajadust siiski eraldi hindama.
Reeglite paindlikumaks muutmise juures ei ole unustatud kontrolli toetusraha kasutamise üle. Ettemaksetega seonduvate riskide maandamiseks antakse Rahandusministeeriumile kaalutlusõigus peatada või kinni pidada riigieelarve ja tasandusfondi eraldiste väljamaksed juhul, kui toetusesaaja ei maksa mittesihipäraselt kasutatud ettemaksu tähtajaks tagasi. Samuti piiratakse ettemaksete mahtu iga-aastases riigieelarves fikseeritud piirmäärade ulatuses.
Seadusmuudatus toob veel paindlikke reegleid. Näiteks viiakse seadusesse sõnaselgelt sisse võimalus, et toetusesaaja saab esitada hüvitamiseks ka koostööpartneri tehtud kulutusi.
Seaduses täiendatakse ka toetuse andmise eesmärgi sõnastust. Täpsustatakse põhimõtet, et toetusest tuleb rahastada selliseid projekte, mille abil loodav lisandväärtus majanduses oleks suurim. Projekti toetamine on vajalik ja põhjendatud, kui see jääks toetuse puudumise korral ellu viimata või see oleks oluliselt raskendatud. Seega ei ole õigustatud märkimisväärset tulu teenivate projektide toetamine, mida saaks ellu viia ka toetusrahata. Rakendusasutused peavad lähtuma toetuse vajalikkuse põhimõttest nii meetme tingimuste koostamisel kui ka toetuse andmisel. Euroopa Ühenduse määrustest tulenevalt täiendatakse seadust ka projekti tulususe aspektist. Nimelt tuleb projekti teenitud tulu toetusevajadusest maha arvata. Kui seda ei tehta, on toetuseandjal õigus see osa toetusesaajalt tagasi nõuda.
Seaduses on plaanis vähesel määral muuta ka avalikustamisega seonduvat. Pikendatakse andmete mitteavaldamise tähtaegu ja täiendatakse suurprojekte puudutavaid avalikustamise erisusi.
Lisaks pikendatakse projektide rakendamise lõpptähtaega nelja kuu võrra ehk 2015. aasta 31. detsembrini. Lisaaeg on vajalik eelkõige otste kokkutõmbamiseks. Selle kogemuse on andnud meile eelmise perioodi vahendite n‑ö pikem resümee tegemise periood. Otste kokkutõmbamine võttis päris palju energiat ja lõpparuanne alguses planeerituga võrreldes pisut viibis.
Loomulikult on eesmärk suunata suurem osa 53,3 miljardist kroonist Eesti majandusse juba lähiaastatel ning aidata riigil võimalikult valutult kriisist välja tulla.

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 11. mail, otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. mai kell 6 õhtul. Tänan!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 489 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 27. mai kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.
Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Austatud eesistuja! Head sõbrad! Vabariigi Valitsus on pannud ette täiendada kaitseväeteenistuse seadust ja teisi sellega seotud seadusi. Selle ettepaneku peamine põhjus on vajadus lahendada mullu vastuvõetud kaitseväeteenistuse seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide rakendamise käigus üles kerkinud probleeme ning lisaks sellele kõrvaldada mõningaid töö käigus üles kerkinud ajaloolisi ebakohti.
Mis on kõige olulisemad punktid selles seadusmuudatuses? Esiteks, kaadrikaitseväelase karjääri parem, läbipaistvam ja lihtsam planeerimine ning korraldamine. Kaitseväeteenistuse seadus on suhteliselt keerukas ja tänaseks ka paljude täienduste tõttu vastuoluliseks kujunenud dokument, mille uue versiooni väljatöötamisele on Kaitseministeerium asunud. Kuid mõningad ebakohad, eelkõige karjääri planeerimisel, on kavas juba praeguste kaitseväeteenistuse seaduse parandustega kõrvaldada.
Kõigepealt, kaitseväe korralduse seadusega on jäänud kaitseväe ametikohtade loetelu ja sisu määratlus seaduse tasemele. Praktikas on vaja seaduse kohandamist, lähtudes vajadustest, mis on ilmselt täidesaatva iseloomuga. Praeguse kaitseväeteenistuse seaduse muudatuse kohaselt on see antud kaitseministri ja kaitseväe juhataja pädevusse. See hõlmab ohvitseride, vanem‑ ja nooremallohvitseride põhiametikohtade ning sõdurite ametikohtade kinnitamist.
Teine olulisem muudatus on seotud vanemallohvitseride auastme vanuse reguleerimisega. Teatavasti on allohvitseride karjääri planeerimisel ühe auastme omamise aeg karjääri planeerimise oluline osa, praeguses seaduses on see jäänud vajadusele jalgu ja niisugune reguleerimine on osutunud otstarbekaks. Ma ei hakka neid täpsustusi täpsemalt ette lugema. Need detailid, ma usun, on adekvaatselt kirjeldatud seletuskirjas.
Kaitseväeteenistuse seaduse muudatusega lisatakse seadusesse ka mõiste ajateenijate teenistusse arvamisel ettetulnud probleemide lahendamiseks, nimelt määratletakse kutsealuste kogunemiskoht ja antakse Kaitseressursside Ametile õigus kontrollida kutsealuste poolt kogunemiskohta kaasa võetud esemeid, neid vajaduse korra ära võtta ja politseile üle anda. See veidi bürokraatlik sõnastus ei tähenda maakeeli midagi muud kui seda, et napsud ja narkootikumid võetakse ära ja antakse politsei kätte. Nagu te mõistate, on selleks vaja seaduslikku alust, mis siiamaani puudus.
Kaitseväeteenistuse seadust täpsustatakse sellisel moel, et riigi kulul tagatakse ajateenijatele ja kaadrikaitseväelastele eriarstiabi ja ravimite kõrval ka vajalikud meditsiiniseadmed, mis on oluline tehniline täiendus.
Seoses ajateenistusega täiendatakse kaitseväeteenistuse seadust niimoodi, et kui kutsealune ilmub kogunemiskohta joobeseisundis, siis on võimalik teda karistada rahatrahvi või arestiga.
Muudetakse ka kaitseväe distsiplinaarseadust, mis annab Kaitseliidu ülemale teatud õigused Kaitseliidus töötavate kaitseväelaste ergutamiseks, aga samuti karistamiseks ja teenistusliku juurdluse alustamiseks.
Lõpetuseks on selle ettepanekuga kavas tunnistada kehtetuks Eesti NSV taluseaduse § 4 kui ajalooline relikt. Selle kohaselt vabastati taluperemees õppekogunemisel osalemisest. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? On. Nelli Privalova, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kaitseminister! Minu küsimus on eelnõu seletuskirjas oleva kaitseministri määruse kava kohta, mille § 1 punktis 9 on kirjas, et rühmaülema ametikoht on leitnandi auastmega ametikoht. Kas rühmaülem ei võiks olla näiteks nooremleitnant?

Tunnistan ausalt, et ma ei pea ennast nii suureks kaitseväelaseks, et sellele küsimusele anda professionaalne ja pädev vastus. Omast tarkusest võin öelda, et võib-olla võiks ja rasketel aegadel, mille all ma pean silmas sõjaaega või lahinguolukorda, tuleb selleks vähemasti valmis olla. Aga kui see on teile niisugusel kujul ette pandud ja kõik pädevad ametimehed ja valitsus on selle heaks kiitnud, ju siis nii on hea ja õige.

Nelli Privalova, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus puudutab eelnõu § 1 punkti 14. Oma olemuselt on ka kinnisel kaitseväe territooriumil teenistuses olemine isiku liikumisvabaduse piiramine. Kas teie arvates ei ole tegemist liiga abstraktse õigusnormiga? Ehk mida konkreetselt peetakse silmas § 60¹ lõigetega 1 ja 2?

See on teema, mida ma oma sissejuhatavas sõnavõtus puudutasin võib-olla ebapiisavalt. Tegemist on nimelt ajateenijate põhiõiguste ja vabaduste piiramisega, mis siiamaani oli seaduse tasemel ebapiisavalt reguleeritud ja mis tekitas kaitseväes konflikte. Sellele probleemile juhtis tähelepanu õiguskantsler. Kõikidele asjaosalistele ja loodetavasti ka teile, head rahvasaadikud, arusaadavatel põhjustel on ajateenijate teatud õigusi ja vabadusi nii väljaõppe käigus kui ka väeteenistuses põhjendatud ja vajalik piirata. See puudutab niisuguseid õigusi nagu suvalisel ajal mobiiltelefoniga helistamine ja mitmed muud toimetused, mida tsiviilisikutele keelata oleks põhiseadusvastane. Samal ajal on vähegi mõistlikuks ajateenijate väljaõppe korraldamiseks vajalikud teatud piirangud üldise distsipliini ja väljaõppe mõistliku korraldamise otstarbel. Need piirangud, mis selles seaduses on ette nähtud, on saanud kooskõlastuse, õigem oleks öelda, on välja töötatud koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga. Ma loodan, et need vastavad nii põhiseaduse mõttele kui ka Eesti üldises seadusloomes ja õiguskultuuris kujunenud praktikale. Ma osundan: "Piirang peab vastama kaitseväe väljaõppe eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust." See üsna üldine määratlus, ma loodan, on praktilises elus siiski tõlgitav konkreetsete keeldude keelde ja igapäevane tegevus kaitseväes kujundab välja ka sellele abstraktsele printsiibile vastava praktika.

Mati Raidma, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Härra minister! Mul on ametikohtade ja auastmetega seotud küsimus. Soovin teada teie seisukohta. Siin saalis oli hiljaaegu politseiseadus, kus ametikohad ja nn teenistusastmed olid fikseeritud seaduses. Teie praegu pakute, et ametikohad oleksid kaitseministri määruses. Kas pärast esimest lugemist ei võiks arutada, et järsku peaks selle regulatsiooni tõstma seaduse tasemele? Teiselt poolt on põhimõtteline küsimus. Komisjonis tekkis suur diskussioon, aga mis on teie seisukoht, mis see on, kas see on nüüd ohvitseri auastme lagi sellel ametikohal või see on põhi ehk millest alates seda ametikohta saab ja kas siin mingi loogikareegel on?

Hea küsija! Aeg!

Nagu ma sissejuhatavas sõnavõtus juba ütlesin: kaitseväeteenistuse seadus on üks seadustest, mille kohta ma kasutaksin väljendit, et ta on veidi võssa kasvanud. Sellest seadusest selgete põhimõtete väljalugemine ja selle alusel teiste regulatsioonide tuletamine on kahjuks raskendatud. Sellepärast on Kaitseministeeriumil kavas kaitseväeteenistuse seaduse uue tekstiga töötama asuda. Sellega seoses tekivad ka mõlemad teie tõstatatud küsimused. Esiteks ametikohad – kas see võiks olla seaduse objekt või võiks see jääda madalamale tasemele? Teiseks ka ametikohtade ja auastmete vastavusse viimine. Kaitsevägi on ilmselt kõige sügavamate auastmetraditsioonidega avalik teenistus üleüldse ja mitte ainult Eestis, vaid igal pool maailmas. Aga samas liigutakse igal pool maailmas suurema paindlikkuse ja otstarbekuse poole. Ma arvan, et see üldine põhimõte võiks olla uue, väljatöötatava kaitseväeteenistuse seaduse üks lähteprintsiipe. Paraku, nagu öeldud, praeguse kaitseväeteenistuse seaduse lähteprintsiip ta ei ole, see on üsna bürokraatlik seadus. Me oleme teadlikult hoidunud selle seaduse liigsest avamisest, sest see on tegelikult võimalik ainult uue seaduse kirjutamise kaudu. Ma arvan, et me jõuame ka selle seadusparanduse menetlemise käigus nende mõistlike, aga piiratud kompromissideni, mida on võimalik ja mõistlik teha selle seaduse raamides, ja põhimõttelised küsimused jätame loodetavasti 2010. aastal siin Riigikogu saalis vastuvõetava uue kaitseväeteenistuse seaduse objektiks.

Hea minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Jaan Kundla!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma s.a 14. mai istungil, kus eelnõu algataja esindajatena osalesid Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloomebüroo juhataja Lia Liin ja nõunik Kristi Purtsak.
Eelnõu eesmärk on muuta kaitseväeteenistuse seaduse mitmeid sätteid, tulenevalt vajadusest paremini planeerida kaadrikaitseväelaste karjääri, väärtustada võrdsete kutseoskustega teenistujaid ning võimaldada neil teenida vastavaid kutseoskusi eeldavatel ametikohtadel.
Tegemist on kindlasti väga hea seaduseelnõuga, nagu tavatseb öelda lugupeetud justiitsminister, ma loodan, et ta ei pane pahaks, et ma tema patenti kasutan. Kuna kaitseminister andis eelnõust väga põhjaliku ülevaate ning seletuskiri on samuti detailne, siis ei hakka ma siinkohal kõike seda pikemalt kordama.
Tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 98 lõikele 1 ja vastavalt riigikaitsekomisjoni 2009. aasta 14. mai istungi otsusele esitas riigikaitsekomisjon eelnõu algataja nõusolekul eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõu tekst muudetud kujul on teile välja jagatud, muudetud osa on seal alla kriipsutatud. Muudatused on nii sisulised kui ka normitehnilise iseloomuga. Muudatused tegi riigikaitsekomisjon komisjoni esimehe Mati Raidma ja nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli ettepanekul.
Riigikaitsekomisjon otsustas 2009. aasta 14. mai istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 15. töönädala päevakorda kolmapäevaks, s.a 20. maiks. Ettekandja on kaitseminister Jaak Aaviksoo, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon samal 14. mai istungil teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 99, paluda Riigikogu esimehel määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 1. juuni kell 10. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 486 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 1. juuni kell 10. Esimene lugemine on lõpetatud.
11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus‑ ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tegemist on Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus‑ ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe ratifitseerimisega. Vabariigi Valitsus kiitis 4. detsembril 2008. aastal kokkuleppe eelnõu heaks ja volitas mind valitsuse nimel sellele ka alla kirjutama. Kokkulepe allkirjastati Ameerika Ühendriikide suursaadiku ja minu osalusel 11. detsembril 2008. aastal Tallinnas.
Kuna kokkuleppes nähakse ette maksusoodustused ja ‑vabastused, siis tuleb see põhiseaduse §‑st 113 tulenevalt ratifitseerida ka Riigikogus.
Esimene Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline teadus‑ ja tehnikaalase koostöö kokkulepe sõlmiti 1994. aastal. Leping kehtis viis aastat ja lõppes 6. juulil 1999. aastal. Läbirääkimised kokkuleppe uuendamise üle algasid 2003. aastal, kuid lõplik kokkulepe eelnõu sisu osas saavutati alles 2007. aastal.
Kokkuleppe eesmärk on luua dünaamiline ja tõhus rahvusvaheline koostöö Eesti, USA ja Balti piirkonna teadlaste ning teadus‑ ja arendusasutuste vahel.
Koostöö prioriteetsed teemad on teaduspõhise otsustamise edendamine, keskkonna ja loodusliku mitmekesisuse säilitamine, merendus, energia, kosmos, HIV, aids, globaalne ressursikasutus. Ainuke, mida siin moodsatest prioriteetidest eraldi ära mainitud ei ole, on ilmselt võitlus Alzheimeri tõvega.
Koostööd teadus‑ ja arendustegevuse vallas tehakse kooskõlas riikide õigusaktidega ning see sõltub personali ja rahaliste vahendite olemasolust. Eesti ja Ameerika Ühendriikide teaduskoostöö lepinguga analoogseid lepinguid on Ameerika Ühendriigid sõlminud mitme Euroopa Liidu liikmesriigiga ning Euroopa Liidu õigus annab võimaluse selliste kokkulepete sõlmimiseks. Kokkulepe loob õigusliku raamistiku kahe riigi koostöö edendamiseks, soodustades nõnda just teadus‑ ja tehnoloogiakoostööd, mis on praeguse aja märk ning sobib meile prioriteediks väga hästi.

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Maret Merisaare!

Lugupeetud kolleegid! Kultuurikomisjon arutas Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus‑ ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seadust esmaspäeval, 11. mail s.a. Koosolekult puudusid Lauri Luik, Karel Rüütli ja Peeter Tulviste. Külalisena esines Haridus‑ ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Anno Aedmaa, kes andis ülevaate nimetatud seaduse sisust. Oli paar küsimust. Mailis Reps küsis, kas me oleme ainult saaja rollis või on meil vaja ka midagi maksta, millele härra Aedmaa vastas, et rahalisi kohustusi riigieelarvest selle seadusega ei kaasne, kuid tegemist on raamkokkuleppega ja iga eraldi teaduskoostöö puhul võib olla teadusettevõtetel rahalisi kohustusi. Paul-Eerik Rummo küsis, kas on olemas ülevaadet, mis toimus eelmise kokkuleppe raames 1994.–1999. aastani. Selle kohta konkreetseid teaduskoostöö näiteid härra Aedmaa ei toonud, kuid mainis, et oli väga suur bürokraatia ja Eesti teadusringkondades oli väga suur huvi selle bürokraatia lõppemiseks. Härra Kreitzberg küsis uuesti üle, kas Ameerikast võib tollivabalt teadusseadmeid sisse tuua ja kas see ikkagi ei räägi vastu Euroopa Liidu regulatsioonidele. Härra Aedmaa nimetas uuesti Euroopa Ühenduse Nõukogu määrust 918/83, mis sätestab, et kui liikmesriikide vahel on teaduskoostöölepe, siis võib saada vabastust tollimaksust.
Konsensusega otsustati esimene lugemine lõpetada, saata eelnõu täiskogu päevakorda 20. mail 2009. aastal ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks pakuti 29. mai kell 16.45. Komisjoni ettekandjaks määrati Maret Merisaar.

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Ma tänan teid, hea ettekandja! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleb lõpetada. Määran eelnõu 480 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. mai kell 16.45. Esimene lugemine on lõpetatud.
12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Armas stenogramm! Teie ees oleva eelnõuga tehakse muudatus kahte seadusesse: kutseõppeasutuse seadusesse ning õppetoetuste ja õppelaenu seadusesse.
Kutseõppeasutuse seaduse muudatused puudutavad kutseharidusstandardi andmise volitusnormi ning riiklikke õppekavasid. Esiteks kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatavas kutseharidusstandardis varasemate õpingute ja töökoormuse arvestamine ehk VÕTA põhimõtted. Kutseõppeasutused peavad looma oma õpilastele varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise süsteemi ning see võimaldab arvestada õpilase ettevalmistust nii, et ta kas hoiaks oma õpingutes kokku aega aastates, mis ta õpib, või oleks tal võimalus pühenduda nende teadmiste omandamisele, mida tal veel ei ole, mitte niivõrd korrates üle neid teadmisi või seda praktikat, mis tal juba olemas on. Teine kutseharidusstandardi muudatus on eri kutseõppeliikide õpiväljundite määratlemine ning nende sidumine kvalifikatsiooniraamistikuga, mis on kehtestatud kutseseaduses. Õpiväljundite määratlemine annab õppijatele ning tööandjatele parema ülevaate sellest, mida õppe lõpetanud oskavad, õpiväljundite sidumine kvalifikatsiooniraamistikuga seob hariduslikud kvalifikatsioonid omakorda kutsete süsteemiga. Sellise sidumise kohustus tuleneb ka Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu soovitusest, mille alusel on uus kvalifikatsiooniraamistik loodud ja millega me suures mahus liitume 2010. aastast.
Riiklike õppekavade osas puudutavad muudatused peamiselt nende kehtestamise korda. Siseministrile antakse volitus sisekaitseliste riiklike õppekavade kehtestamiseks, antakse alused kooli õppekava asemel riikliku õppekava Veeteede Ametile hindamiseks esitamiseks, et oleks olemas keegi väline partner, kes seda valdkonda tunneb.
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatus puudutab eritoetusfondi moodustamist. Kui muidu antakse põhitoetust õppeedukuse alusel ja täiendavat toetust transpordikulude katteks, siis eritoetusfondist võib õppetoetust anda ka nendele õpilastele, kes muidu õppetoetusest ilma jääksid. Praegu võib eritoetusfondi suunata kuni 5% põhitoetuse ja täiendava toetuse fondide vahenditest. Eelnõu kohaselt võib kutseõppeasutus eritoetusfondi suunata kuni 20% vahenditest. Eelnõu algatamise tingiski asjaolu, et mitmes kutseõppeasutuses tekkis ülejääk põhitoetuse fondis ja täiendava toetuse fondis. Esimeses kehva õppeedukuse tõttu, teises aga sellepärast, et enamik õpilasi on pärit õppeasutusega samast või piirnevast omavalitsusüksusest ning seega pole alust täiendava toetuse väljamaksmiseks. Iseenesest ei ole õppeasutused huvitatud sellest, et tekiks selline ülejääk, mida ei saa ümber suunata toetust vajavatele õpilastele. Eritoetusfondi suurendamine ei tähenda õppetoetuse suunamist ainult majanduslike või sotsiaalsete probleemidega õpilastele. Eritoetusfondi suurendamine võimaldab kutseõppeasutustel nii paindlikult määrata õppetoetusi õpilastele, kelle kooliskäimine oleks muidu takistatud ehkki neil võivad näiteks olla ajutised õpiraskused, kui ka määrata rohkem õpitoetusi edukatele õppijatele, enam kui üldine kehtestatud koefitsient lubaks, neil õppekavadel, kus õppeedukus on väga hea. Nii et laskem koolidel otsustada vastavalt olukorrale. Praeguse majanduskitsikuse tingimustes võib olukord olla ka regiooniti erinev. Teades, et kutseõppeasutuste õppuritest päris paljud käivad koolis kodust eemal ja see on nii perekonnale kui ka õpilasele endale suhteliselt koormav, siis paindlikult appi minna ajutiste õpiraskustega õpilastele, näiteks selleks, et nad saaksid ree peale tagasi, võiks olla ka üks kooli kohustusi ja pürgimusi. Selleks loome me edaspidi paindlikumad võimalused senisega võrreldes.

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Helmer Jõgi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas vaadeldavat eelnõu oma istungil esmaspäeval, 18. mail. Minister kandis eelnõu sisu ette ja kandis ette ka põhjused, milleks on vaja nii õppetoetuste ja õppelaenu seaduses kui ka kutseõppeasutuse seaduses muudatusi sisse viia. Üldiselt oli komisjon ministeeriumi pakutud muudatustega nõus. Tekkisid küll mõningad küsimused. Eelkõige puudutasid need põhjusi, miks kutseõppeasutustel põhitoetustest ja täiendavatest toetustest raha üle jääb. Teiseks oli küsimus selles, et õppeasutusi ei kohelda võrdselt, õppetoetuste ja õppelaenu seadus käib ju ka kõrgkoolide kohta. Samuti tekkis komisjonis küsimus merenduse riikliku õppekava kooskõlastamise vajaduse kohta Veeteede Ametiga. Kuna tegemist on ikkagi Euroopa Liidus reguleeritud erialadega, mis tegutsevad ühtsete reeglite ja nõuete järgi, siis kas selline kooskõlastamine on mõttekas, sest näiteks lendurite ja lennunduse valdkonna õppekavasid ei kooskõlastata ju Lennuametiga.
Pärast neid arutelusid otsustas komisjon esimese lugemise lõpetada ja suunata eelnõu Riigikogu suurde saali. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on tavapärane kümme päeva.

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Ei soovi, läbirääkimisi ei avata.
Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 490 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. mai kell 16.45. Esimene lugemine on lõpetatud.
13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on eelnõu 493 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eelnõu kaks üldisemat muudatust seonduvad uue töölepingu seadusega ja määratud ajaks sõlmitavate töölepingutega. Eelnõus on sätestatud erisus, et teadustöötajate ja õppejõududega sõlmitakse töölepinguid ainult määratud ajaks, mis on õppejõudude ja teadustöötajate puhul tavaks, ent mida töölepingu seadus sellisel kujul erandina arvesse ei võtnud. Ka kolmas kord tähtajaliselt sõlmitud tööleping ei muutu tähtajatuks. Eelnõuga on prorektorite ning õppe‑ ning teadus‑ ja arendusasutuste direktorite ametikohad lisatud ametikohtade loetellu, mille täitmiseks võib sõlmida tähtajalisi töölepinguid. Näiteks on rektoril oma meeskond prorektorite näol, kes tulevad ja lahkuvad koos temaga. Kui seni on see olnud üldjuhul traditsioon, siis nüüd luuakse selleks ka seaduslik raamistik.
Eelnõuga lükatakse 2010. aasta 1. jaanuarini edasi õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise tingimuste ja korra jõustumine. Õppeasutused on avaldanud soovi valmistada need tingimused ette ühiselt. Mõistlik on seda soovi toetada ning anda pisut rohkem aega ettevalmistamiseks. Praegu on ju kindlustalude ajastu, kui õppeasutused vahendite vähesuses ei katsu esimese liigutusena mitte selgasid kokku panna ja vahendeid koos kasutada, vaid püüavad oma vahenditega omaette hoida, et äkki siis neile tuleb juurde ja teistel jääb vähemaks. Aga päris nii asi ei ole. Ma arvan, et just sellisel ajal oleks väga hea, kui vähegi võimalik, et õppeasutused teeksid koostööd. Me võiksime seda arvestada, soodustada ja selleks anda natuke pikema tähtaja.
Eelnõus on täpsustatud aastatel 2009–2011 toimuvaks kõrghariduse ülemineku perioodiks lõpudokumentide väljaandmise aluseid, et kõik üliõpilased, kellel on lõpudokumendile õigustatud ootus, selle ka saaksid. Samuti sätestatakse haridus‑ ja teadusministri volitusnorm hindamisele ülemineku detailsemaks korraldamiseks.
Haridus‑ ja Teadusministeerium kavandas 2009. aastasse ulatusliku teadus‑ ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise, sealhulgas teaduse rahastamise süsteemi muutmise. Paraku on rahastamissüsteemi arutelud kujunenud keerukamaks, kui esialgu arvati, kuigi enam-vähem ollakse kokku leppinud või ühel meelel, et muudatusi tuleks teha, kas või otsuste selguse huvides. Aga selles, mis laadi need võiksid olla, on kahjuks kaunis radikaalsed erinevused teadlaste endi suhtumistes. Neid suhtumisi peame me küsima, sest 1990. aastate esimesel poolel me otsustasime, et riigi otsustusõigus teaduse üle on pime ja kurjast, et otsustus teaduskompetentsi ja projektide üle tuleb anda teadlaste enda kätte. Aga tuleb arvestada ka seda, et nendel otsustajatel-teadlastel on radikaalselt erinevad seisukohad ja selleks, et neid ühitada või nendes koosmeelt luua, läheb veel aega.
Praegu on Riigikogule esitatud muudatused, millega on kas kiirem või mille osas on tunnustatud teadlastest ja teaduse korraldajatest moodustatud teadus‑ ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise töörühm konsensuse saavutanud. Neid muudatusi, kus konsensust ei ole (näiteks teadlaste karjäärimudeli eriline rõhutamine või juba nimetatud finantseerimissüsteemi muutmine), siin seaduseelnõus puudutatud ei ole.
Eelnõuga muudetakse teadus- ja arendusasutuste definitsiooni, viies selle kooskõlla riigiabi raamistikust tulenevate nõuetega.
Täpsustatud on Eesti Teadusinfosüsteemi registrisse kantavaid andmeid ning klassifikaatorit.
Teadus‑ ja arendusasutus saab eelnõu kohaselt olla ka eraõigusliku juriidilise isiku asutus, mitte ainult juriidiline isik ise. See on oluline eraülikoolide seisukohalt, kes on juriidilise isiku asutused ja siiani pole saanud ennast teadus‑ ja arendusasutustena registreerida, kuigi vastavaid algeid siin ja seal, et võiks ennast selleks teatud valdkonnas pidada, ju on.
Teadustöötajate ametikohtade täitmine on teadus‑ ja arendustegevuse korralduse seaduses kooskõlla viidud ülikooliseadusega ning on sätestatud võimalus teadustöötajatena tööle võtta teadus‑ ja arendusasutuste välistel konkurssidel valitud ja finantseeritud teadustöötajaid.
Eelnõuga sätestatakse ka, et baasfinantseerimisel lähevad arvesse kõik patendid, mitte ainult OECD või Euroopa Liidu riikides registreeritud, nagu see varem oli, vaid läheksid arvesse ka nende kahe süsteemiga võrreldes kolmandates riikides registreeritud patendid.
Täpsustatakse baasfinantseerimisel arvestatavaid eraldisi ning loobutakse igal aastal baasfinantseerimise mahu kinnitamisel Teadus‑ ja Arendusnõukogu seisukoha küsimisest. Baasfinantseerimise otsus tehakse esitatud andmete põhjal matemaatilise tehtena. Seega puudub Teadus‑ ja Arendusnõukogul võimalus jaotamisse sekkuda. Samas on kõigile osapooltele see menetlus arusaadav, sest valemi järgi arvutamise peale on teadlased üldiselt mihklid.
Ülikoolidelt tulnud algatusena lükati uue evalveerimistsükli algus aasta võrra edasi. Et ka sel aastal oleks võimalik siht‑ ja baasfinantseerimist taotleda, on eelnõusse lisatud rakendussäte, mis lubab sel aastal erandina taotleda finantseerimist ka nendel taotlejatel, kellel evalveerimisotsus on lõppenud. Lisaks on eelnõus sobivam volitusnorm riiklike teadusvaldkonna konkursside korraldamiseks, sealhulgas teaduse populariseerimise konkursi korraldamiseks, ning volitusnorm teaduskollektsioonidele esitatavate nõuete, teaduskollektsioonide finantseerimisnõuete ja finantseerimise korra kehtestamiseks. Eelnõule on lisatud ka vastavad määrused, millest on näha, kuidas valitsus seda volitusnormi, mille ta seadusega on saanud, ja ka minister seda volitusnormi, mille te seadusega talle annate, kasutavad.
See on kõik.

Kas ettekandjale on küsimusi? Maret Merisaar, palun!

Te ütlesite, et teadlase karjäärimudeli loomisega see eelnõu ei tegele, ja kultuurikomisjonis oli juttu, et ministeeriumis tegeleb sellega üks teatud töörühm. Kui kaua selle asjaga võib veel aega minna?

See oleneb sellest, mida karjäärimudeliks pidada. Teadlasena arvesse minemine võimalikult varasel karjäärietapil on diskussiooniks olnud näiteks selles punktis, kas nooremteadurid ja ka doktorandid lähevad teadusrühmade koosseisudes finantseerimistaotlustes arvesse või ei lähe. Me võime öelda, et see on juba tükk arutelust, kas nende teadlasekarjäär algab, kui varakult ta algab. Sellest oleneb ka see, kuidas see edasi võiks kulgeda. Aga siin on peamiselt rahastamisprobleemid, miks seda lahendust – nooremteaduri teadlasena klassifitseerimist – ei ole praegu eelnõus otsustatud, kuigi teatud valdkondades, eriti meditsiinivaldkonnas, oleks see kindlasti põhjendatud või teadusrühmad ootaksid sellist lahendust. Mis puudutab karjäärimudeli taotlemist, siis mida loodavad noored teadlased, kes on näiteks tulnud välismaalt Eestisse tagasi? Osa neist loodab saada kindlat alust teadmisele, et mõne aja pärast ei toimu ümbervalimist ning ka nende teadusasutused ja ‑rühmad ei pea pretendeerima finantseerimisele ainult projektipõhiselt, teadmata, kas mõne aja pärast projekt või nende instituudi rahastamine jätkub või mitte, vaid et nad saaksid rohkem baasfinantseerimist. Tegelikult taotletakse ka seda ja nimetatakse seda karjäärimudeli taotlemiseks. Eks me peame seda arutama ülikoolides, kuhu on koondunud suurem osa teadlastest. Eesti teaduses ju tegelikult karjäärimudel eksisteerib. Seda mudelit pidi käivad ju õpetavad teadlased. Probleem on siin ühe suure teadusinstituudi KBFI teadlastega. Seal on ühe instituudi kohta suhteliselt palju rahvusvaheliselt tunnustatud läbilöögivõimelisi teadlasi ja nad on ülikoolisüsteemist väljaspool. Neil on teatav karjäärimure. Kui palju seda saab seadusega lahendada, seda me kindlasti arutame. Minu taotlus on, et sügisel saaksime valmis jätkueelnõu, kus on see karjäärimudeli lugu ja mõned asjad veel, ka finantseerimise muutmise ettepanekud.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Peeter Tulviste!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas ministri poolt nii põhjalikult tutvustatud eelnõu kahel korral. 14. mail otsustati saata see eelnõu täiskogu päevakorda 20‑ndaks selle kuu päevaks ja muudatusettepanekute esitamiseks tähtajaks määrata 29. selle kuu päev. Teistkordsel arutlusel olid tulnud meie küsimustele vastama ja eelnõu tutvustama ministeeriumi teadusosakonna juhataja Indrek Reimand ja nõunik Sille Uusna. Küsimused, mida komisjoni liikmed esitasid, puudutasid põhiliselt seda, kuidas teha niimoodi, et ei kannataks akrediteerimata jäävate õppekavade tudengid. Teiseks nähti teatud vastuolu selles, et kui praegu on üldine töölepingu seaduse loogika niisugune, et võimalikult vähe oleks selliseid kohti, mis on ajutised, siis ülikoolides on asi vastupidine, ning see eelnõu seletab väga eksplitsiitselt ja kindlasõnaliselt, et kõikidele nendele kohtadele, välja arvatud väga spetsiifilistel tingimustel professorite puhul, tuleb inimesi aeg-ajalt uuesti valida. Põhjendati seda erialaspetsiifikaga, ennekõike sellega, et ainult nii on mõeldav, et noored tuleksid teadusesse ja kõrgharidusse. Need küsimused said rahuldavad vastused. Sellel koosolekul otsustati kaks asja, esiteks, saata eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul, ja teiseks on ettepanek esimene lugemine lõpetada. Tänan teid!

Tänan, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 493 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2009. aasta 29. mai kell 16.45. Esimene lugemine on lõpetatud.
14. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus on Riigikogule esitanud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu valmistati ette Keskkonnaministeeriumis ja selle peamine eesmärk on viia seni kehtiv kiirgusseadus kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga Euratom.
Nüüd lühidalt mõnest olulisemast muudatusest. Eelnõus arvestatakse riigisisese kiirgus‑ ja tuumaohutuse parandamise vajadust. Seni on olnud õigusaktidega reguleerimata kasutatud tuumkütuse mõiste ja selle ohutu veo korraldus. Valdkonna õiguslik reguleerimine tähendab kõrgemat ohutuse taset kasutatud tuumkütuse veol ja kindlamat korda selle veo lubamisel või veost keeldumisel. Eestis tuumkütust ei kasutata, samuti ei töödelda Eestis tuumkütust, mistõttu on võimalik rääkida ainult kasutatud tuumkütuse riiki sisenemisest selle läbiveo eesmärgil. On vähetõenäoline, et Eestit kasutatakse kasutatud tuumkütuse läbiveoriigina. Juhul, kui see peaks siiski toimuma, on väga oluline, et oleks olemas Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi kohane õiguslik regulatsioon. Üks osa nimetatud direktiivist ülevõetavaid õigusnorme sätestatakse esitatavas seaduseelnõus, teine osa aga Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. aasta määruse nr 243 muutmise eelnõus.
Seaduseelnõu kohaselt sätestatakse kiirgusseaduse §‑s 6 kasutatud tuumkütuse mõiste ning sellest tulenevalt täpsustatakse ka teisi seaduses kasutatud tuumkütuse mõistega seotud sätteid. Eelnõu kohaselt lisatakse kiirgusseaduse §‑le 61 lõige 15, millega rakendatakse kasutatud tuumkütuse veole radioaktiivsete jäätmete vedu puudutavaid sätteid. Pärast seaduse vastuvõtmist laienevad kõik kiirgusseaduse § 61 seni radioaktiivsete jäätmete suhtes kehtinud sätted ka kasutatud tuumkütuse veole. See tähendab, et pärast seaduse jõustumist on Eesti riigis kehtestatud nõuded, millal võib kasutatud tuumkütuse veoks luba anda ja millal tuleb sellest keelduda.
Kiirgusseaduse § 4 täiendatakse lõikega 3, milles sätestatakse, et Keskkonnaministeerium võtab vajalikud meetmed, et tagada kiirgusseaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega hõlmatud teabe hoolikas käsitlemine ning selle kaitse igasuguse väärtarvitamise eest. Näiteks võib radioaktiivsete jäätmete ja tuumkütuse veo kõikide tingimuste avalikustamine tuua kaasa materjali kõrvaldamise ning selle kasutamise isegi ründevahendina.
Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi kohaselt tugevdatakse kontrolli töötajate ioniseeriva kiirgusega kiiritamise ärahoidmiseks. Selle paremaks mõistmiseks ja rakendamiseks täpsustatakse eelnõu kohaselt kiirgusseaduse § 43 lõiget 2. Kiirituse vältimiseks nähakse eelnõus kiirgustegevusloa väljastamise puhul ette, et loa omajal on kohustus korraldada kindlate ajavahemike järel töötajate tervisekontrolli.
Euroopa Komisjon on seaduseelnõu ja Vabariigi Valitsuse määruse juba eelnevalt heaks kiitnud. Tänan tähelepanu eest!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Kalle Pallingu!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu 485 algatas 6. mail s.a Vabariigi Valitsus. Riigikogu juhatus määras juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Keskkonnakomisjoni 12. mai istungil olid eelnõu tutvustamas Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja ‑tehnoloogia osakonna peaspetsialist Evelyn Pesur ja õigusosakonna jurist Kadri Tubli. Nagu keskkonnaminister ütles, on eelnõu peamine eesmärk viia seni kehtiv kiirgusseadus kooskõlla direktiivis Euratom sätestatud nõuetega. Direktiivi ülevõtmisega sätestatakse kasutatud tuumkütuse ohutu veo korraldus, mis oli seni riiklikes õigusaktides reguleerimata. Muudatuste jõustudes laienevad kasutatud tuumkütuse vedudele kõik need nõuded, mis varem kehtisid vaid radioaktiivsete jäätmete veo kohta.
Keskkonnakomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lõpetada kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu 485 esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. juuni s.a kell 16.

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, hea ettekandja! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 485 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks juunikuu 3. päeva kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud.
15. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Austatud Riigikogu! Tänane istung on lõppenud. Jõudu teile teie töös!

Istungi lõpp kell 15.54.