Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 14. töönädala kolmapäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on Riigikogule üle anda üks dokument, kuigi see ei ole päris see, mida te ootate, aga siiski. Eelnevalt infotunnis saime kuulda, et võib-olla peaks viie-kuue muuseumitöötaja või kooliõpetaja kohad n‑ö kinni panema, sest riigil on vähe raha ja nende palgakulu või sissetulek aastas kõigil kokku küünib umbes 300 000 kroonini. Aga me oleme saanud ka niisuguse toreda informatsiooni, mille põhjal me oleme vorminud arupärimise. See puudutab peaministri ärajäänud visiiti Ameerika Ühendriikidesse. Me soovime teada järgmist. 12. mail s.a kirjutas ajaleht Postimees, et peaminister Andrus Ansip pidi sõitma ametlikule visiidile Ameerika Ühendriikidesse, kuid loobus sellest vahetult enne planeeritud ärasõitu. Väidetavalt oli selle delegatsiooni reisikulu, mis on lennupiletite ja hotellibroneeringute näol juba kinni makstud, 300 000 krooni. Visiidi ärajäämise tõttu on tegemist mõneti mahavisatud rahaga, mille tagajärjel peame võib-olla viie-kuue muuseumitöötaja kohad koondama. Pidades silmas, et meil on niisugune kriitiline eelarveperiood praegu käes, on meil kolm küsimust. Kes maksab kinni ärajäänud visiidile tehtud kulutused, kas tehtud kulutused maksab kinni Reformierakond, peaminister isiklikult või kaetakse kulud riigieelarvest? Kas peaminister leiab, et tehtud kulutused on põhjendatud? Mida kavatseb peaminister ette võtta, et selliseid lubamatuid kulutusi edaspidi vältida? Alla on kirjutanud kuus Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Proua juhataja! Head kolleegid! Meil on üle anda arupärimine keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Nagu arvata võib, on teemaks riigimetsamaa võimalik müük. Me esitame keskkonnaministrile järgmised küsimused. Kas keskkonnaminister on tutvunud SEB Enskilda poolt saadetud riigile kuuluva metsa müügi teemalise arutelu materjaliga? Milles see seisneb? Kas Eesti kodanikul on võimalik saada täpne, GIS‑põhine informatsioon RMK‑le kuuluva maa ning jätkuvalt riigi omandis oleva metsa‑ ja haritava maa paiknemise kohta? Millist, kus paiknevat ja kui suures ulatuses metsamaad plaanib Keskkonnaministeerium erastamisele panna? Millised on müüdava metsamaa valikukriteeriumid? Milline on sellelt metsamaalt saadav võimalik keskmine tulu kaugemas perspektiivis, võrreldes sarnase, RMK halduses oleva metsamaaga? Kas on kaalutud ka mingite tingimuste seadmist, näiteks metsamaa eelisjärjekorras müüki kohalikele kogukondadele? Kui suures ulatuses aitab võimalik metsamüük tasakaalustada riigieelarve puudujääki? Millisena on kavandatud riigimetsamaade erastamise kord? Alla on kirjutanud viis Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni liiget. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Ain Seppik!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Koos terve hulga kolleegidega Riigikogust algatan umbusalduse avaldamise Eesti Vabariigi peaministrile Andrus Ansipile. Kirjalikule nõudele on alla kirjutanud 37 Riigikogu liiget. Põhjendused on lühidalt öeldes järgmised. Peaminister Ansip on kaotanud usaldusväärsuse, ta on vastutustundetu, on lahenduste leidmisel piduriks ja tema põhienergia kulub sisetülide lahendamiseks. Peaminister Ansip eirab euroopalikke lahendusi majanduskriisist väljumiseks. Aitäh!

Juhatuse nimel olen vastu võtnud umbusalduse avaldamise nõude ja kaks arupärimist. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, siis edastan nad otsekohe adressaatidele, aga umbusalduse avaldamise nõuet menetleme Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt.
Head kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. mail algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. mail algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. mail algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Neljandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. mail algatatud ülikooliseaduse, teadus‑ ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ning rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon. Viiendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. mail algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Kuuendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. mail esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 13. rotatsiooni koosseisus" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon. Seitsmendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. mail esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamine Afganistani presidendivalimiste julgestamisel" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon. Kaheksandaks, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni s.a 12. mail algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon. Üheksandaks, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni s.a 12. mail esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava koostamisega" eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 26. mai kell 18.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23.
Lugupeetud kolleegid! Palun tähelepanu! Päevakorra täpsustamine. Tänase päevakorra kaheksanda punkti, eelnõu 465 esimese lugemise arutelul teeb algataja ettekande rahandusminister Ivari Padar ja juhtivkomisjoni ettekande majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas.

Head ametikaaslased, tere päevast! Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 441 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Panen lõpphääletusele eelnõu 441. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 441 seadusena vastu võetud.
Oleme esimese päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on eelnõu 469 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Seda otsuse eelnõu menetles komisjon uuesti 11. mail. Muudatusettepanekuid ei olnud laekunud ja komisjon pakub, et eelnõu peaks panema lõpphääletusele. Ja rõhutab, et selle eelnõu puhul on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Meenutame, et tegu on energiasäästu projektiga korteriühistute jaoks. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Helle Kalda! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Hea meel on tõdeda, et praegune valitsuskoalitsioon on hakanud toetama elamumajandust. Täna arutlusel olevat otsuse eelnõu, mis aitab uuesti käivitada korterelamute renoveerimislaenu programmi, toetab Keskerakond igati. Opositsiooni roll on koalitsiooni kritiseerida, kui koalitsioon teeb midagi valesti. Samuti peab opositsioon leidma endas julgust ja otsekohesust valitsuskoalitsiooni kiita, kui valitsus teeb midagi õigesti. Täna peaks vist tänama Juhan Partsi. Aitäh talle!
Täna on õigus koalitsiooni tunnustada, kuna korterelamute renoveerimislaenu programm on vajalik väga paljudele Eestis elavatele inimestele. See suurendab oluliselt inimeste kindlustunnet tuleviku suhtes, muudab Eestis elamise meeldivamaks ning näitab, et riik ikkagi hoolib oma kodanikest. Praegusel raskel majanduslikul ajal on aga eriti oluline, et riik leiab võimaluse oma hoolivust sellisel konkreetsel viisil näidata.
Korterelamute renoveerimislaenu programmil on mitmeid positiivseid külgi. Struktuurivahendid jäävad riigile alles ja neid saab uuesti kasutada. Intress on tavalaenu intressist kuni 2% madalam. Kümneks aastaks fikseeritud intressi puhul ei pea korterelamu riskima sellega, et maailmamajanduse taastudes intressikulu oluliselt suureneks. Kahekümneaastasest laenuperioodist tingitud madalad kuumaksed soodustavad energiasäästvaid ja kompleksseid renoveerimislahendusi, aitavad ehitussektoril üle saada järsust tellimuste kukkumisest, annavad tööd ehitajatele. Võttes arvesse eelnimetatud positiivseid momente võib kindlasti väita, et programm aitab kaasa meie elamumajanduse arengule ja üldisele elukvaliteedi tõusule ning paneb aluse säästvate lahenduste laienemisele tervikuna ühiskonnas. Meie majanduslangus ja üldine ressursside nappus hakkas Eestis looma olukorda, kus korteriühistud võisid sattuda vaesuslõksu. See tähendab, et tõusvate energiahindade juures muutus kriitilise tähtsusega küsimuseks kiire energiasäästlikkuse tõstmine. Raha vajalikeks renoveerimistöödeks paljudel aga ei olnud, seega tingis rahapuudus, vaesus seda, et tuli maksta mõttetult suuri küttearveid, mis aga omakorda võtsid renoveerimistöödelt viimasegi raha. Praegu väljapakutud renoveerimislaenu programm on kindlasti üks tee, mis hoiab tulevikus kokku kulutusi. Soodsatel turutingimustel laenatava kapitaliga äratehtavad vajalikud, energiat säästvad ja eelnevalt läbi viidud energiauditil põhinevad renoveerimistööd hoiavad tulevikus kindlasti kokku 20–30% küttekulutusi. Arvestades energiasäästu pealt kokkuhoitavaid vahendeid, muutub renoveerimislaenu projekt korterelamutele veelgi soodsamaks.
Viimaste aastate inflatsioon on söönud suure osa meie reaalsest ostujõust. Nüüdseks on inflatsioon küll peatunud, kuid vähenevad inimeste sissetulekud. Me teame, et iga päevaga kaotavad inimesed töökohti ja palku kärbitakse. Iga kokkuhoitud kroon, mis tuleb korterelamute säästliku renoveerimise arvel, on perekonna eelarvele praegu olulise tähtsusega. Küttekulude 20–30%-line vähenemine on meie inimeste jaoks olulise tähtsusega. Energia arvel säästetud raha ei lähe enam mitte Venemaale gaasi eest maksmiseks, vaid jääb inimestele üle, et kulutada see meie oma ettevõtete toodangu ja teenuste ostmiseks, meie igapäevase elu korraldamiseks. Väheneb energiatoodete import, mis on kasulik maksebilansi jooksva konto sisule. Suureneb sisetarbimine, mis on ikkagi oluline selleks, et meie majandus hakkaks taas kasvama.
Programmis on kahjuks ka aspekte, mida oleks võinud pisut paremini teha. Nimelt, vastavalt Euroopa Liidu määrusele on võimalik Euroopa Regionaalarengufondi vahendeid kasutada elamumajanduseks kuni 1,1 miljardit. Praegu on programmis  struktuurifonde kasutatud ainult 266 miljonit krooni. Kui me suurendaksime struktuurifondide raha osakaalu, siis saaksime vähendada Euroopa Nõukogu Arengupangast võetava laenu osakaalu ja tulenevalt sellest alaneks ka finantspaketi laenukulu. Raha jõuaks korteriühistuteni veel väiksema intressiga ja veelgi väiksemate igakuiste tagasimaksete kohustustega. Mõtelgem ühiselt selle peale! See on meie kätes.
Ma loodan väga, et programm õnnestub ellu viia selliselt, nagu on kavandatud. Selleks aga jõudu meile kõigile! Kokkuvõtteks tahaks veel rõhutada, et tegemist on meie ühiskonnale vajaliku arengustaadiumiga. See algatus näitab, et praeguses Eesti poliitikas on võimalikud lahendused, mida toetab nii koalitsioon kui ka opositsioon. Seega on võimalik parteide erimeelsused ühiselt lahendada. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Nagu aru saada, on see esimene katse hakata kõndima väga pikka ja kulukat ehk umbes 100 miljardit krooni maksvat korterelamute renoveerimise ja energiasäästlikuks muutmise teed. Nagu oleme siin saalis kuulnud rahandusministrilt, väidab ta, et see esimene samm 30 miljoni euro suuruses summas on oluline ja tähelepanuväärne ning näitab tõenäoliselt ka seda, kui suur on valmidus ja huvi korterelamuid renoveerima hakata. Asi või aspekt, mida oli väga raske ka sellesama otsuse eelnõu paranduse sisse kirjutada, kuid mida sooviksin siinkohal rõhutada, on see, et KredExi või ka valitsuse ...

Ma palun vabandust, hea ettekandja! Austatud ametikaaslased! Ma palun, et te austaksite ettekandjat! Siin täiskogu istungite saalis on lärm natuke liiga suur.

Pole häda, võimendus on siin ka hea. Soovin tähelepanu juhtida sellele, et ka üldise säästuvajaduse raames tuleks küllaltki mõõduka või isegi väikese summa laenamisel seada väga selged ja arukad piirid just nimelt energiasäästu tingimustele ning need väga täpselt paika panna, sest vastupidisel juhul võib korterelamute renoveerimine osutudagi valdavalt korterelamute renoveerimiseks, nende muutmiseks ilusamaks, puhtamaks, võib-olla hügieenilisemaks. Aga juhul kui energiasäästu tingimusi nendele laenulepetele, nende tagatiste kasutamisele ei lisata, siis tegelikult ei ole ka kedagi, kes neid sellisel moel täitma hakkaks. Eesti kogemus näitab, et juhuprojekteeritud renoveerimisprojektid viivad vaid 10–20%-lise energiasäästuni, kuigi läbimõeldumalt võiks samade summade eest saavutada oluliselt enamat. Ja just nimelt energia kokkuhoid on see, mis tulevasel Eesti majandusperioodil tagab meile parema maksebilansi, väiksema impordi jne, muu hulgas ka selle, et inimestel, kes on kulutanud märkimisväärseid summasid ja oma vahendeid kortermajade renoveerimiseks, ei ole tulevikus vaja teha sedavõrd palju tööd selleks, et n-ö õhu ja ilma kütmiseks raha teenida. Mainitud summad on piisavalt väikesed, nii et me peaksime nägema esialgseid mõjusid juba järgneva aasta jooksul. Oleme siis tähelepanelikud ja vaatame, kuidas selle esimese sammu astumine viisil, nagu valitsus seda valinud on, õnnestub, ja loodame, et hiljem astutakse ka teised kümmekonnad sammud selle suunas, et meie elanike energiakulutused järgmise 20 aasta jooksul ei tapaks nende vaba aega. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjoni seisukoht on viia täna läbi ka otsuse eelnõu 469 lõpphääletus, siis alustame selle ettevalmistamist.
Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest nõuab otsuse eelnõu 469 Riigikogu koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget, puudub 25. Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 469. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 75 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Arengupanga ning Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx vahelisele laenule riigigarantii andmise kohta" eelnõu 469 otsusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud härra aseesimees! Head ametikaaslased! Kõigepealt tuletan meelde, et perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu teine lugemine toimus siin saalis 25. märtsil. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta Riigikogu liikmetelt ei laekunud. Komisjon arutas eelnõu kolmel korral, 4., 7. ja 11. mail, ning formuleeris ise 16 muudatusettepanekut. Olulisemate ettepanekute juures, kui te vaatate muudatusettepanekute loetelu, on ka selgitused. Need ettepanekud formuleerusid põhiosas Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi ühise töö tulemusena ning loomulikult ka komisjoni panusena. Küll aga on hea meel, et vahepeal toimus ka rahvastikuministri kokkukutsutud rahvastikupoliitika nõukoja istung ja samuti pöördus komisjoni poole, esmajoones küll seoses perekonnaseaduse eelnõuga, naisühenduste ümarlaud. Nende kahe ümarlaua tulemusena on näiteks formuleeritud muudatusettepanekud nr 4 ja 5, mis sätestavad selle, kuidas perekonnaseisuametnik selgitab abiellujatele varasuhte olemust.
Komisjoni poole pöördus ka Tallinna linnasekretär härra Toomas Sepp ja tema kirjast tulenevalt on komisjon formuleerinud muudatuse rakendussätetes. See on muudatusettepanek nr 16, mille kohaselt ka eelnõu § 3 lõige 3 jõustub üldises korras. Osa muudatusettepanekuid, näiteks esimene, teine ja kaheksas, tulenevad siin saalis eelmisel nädalal vastuvõetud notariaadiseaduse muudatustest, millega teatavasti notarid saavad samuti õiguse sõlmida ja lahutada abielusid. Oluline on ka muudatusettepanek nr 9. See on rakendussäte ja selle kohaselt peavad kõik perekonnaseisuametnikud, nii vaimulikud kui ilmalikud, enne uue seaduse jõustumist ja eeldatavalt ka uue perekonnaseaduse jõustumist ehk siis enne 1. juulit 2010 läbima vastava koolituse ja tegema vastava eksami, kuna nende ülesanded ja vastutus selgelt laienevad. Muudatusettepaneku nr 10 kohta, millega jäetakse välja konsulaarseaduse muutmine, niipalju, et praegu on siin saalis teisel lugemisel uue konsulaarseaduse eelnõu ning see vajalik säte läheb sellesse uude konsulaarseadusesse, mis eelduslikult jõustub varem kui perekonnaseisutoimingute seadus.
Komisjoni konsensuslikud otsused olid teine lugemine täna lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine viia läbi 20. mail. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame eelnõu 68 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, teise muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, kolmanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, viienda muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, üheksanda muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, kümnenda muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon. 11. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, 12. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, 13. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, 14. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, 15. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ja 16. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise arutelu komisjonis toimus sel esmaspäeval. Komisjoni istungile oli kutsutud ka sel teemal oma arvamust avaldanud Eesti Fondihaldurite Liit. Kokku laekus Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt kuus muudatusettepanekut ja komisjon ise pidas õigeks teha eelnõu kohta kaheksa muudatusettepanekut.
Lühidalt siis toimunust ja muudatusettepanekutest. Fondihaldurite Liit esitas avalikkusele teatud seisukohad kogumispensionide seaduse muutmise asjus ja toonitas jätkusuutliku lähenemise vajadust pikaajaliste demograafiliste küsimuste suhtes, aga põhimõttelist vastuseisu väljapakutud kavale peatada mõningad riigipoolsed sissemaksed, mida on ühtpidi võimalik kogumispensionäride otsustuse kaudu hiljem kompensatsioonimehhanismidega heastada, ei olnud, see ei tekitanud nendes erilist vastumeelsust.
Muudest ettepanekutest siis niipalju, et komisjonipoolsed ettepanekud on valdavalt seotud eelnõuga, aga komisjon pidas ka õigeks parandada mõnda üksikut tühimikku, mis on praegu tekkinud meie õigusruumis, sotsiaalmaksuseaduses eriti.
Lühidalt muudatustest. Esimene muudatus on puhtal kujul tehnilist laadi ja selle muudatusettepanekuga väldime kordusi lausetes. Teine muudatusettepanek määrab tähtaja, millal saab sel aastal kontohalduritele avaldusi esitada. Selle muudatuse sisseviimise mõte on pikendada seda perioodi, mille jooksul need inimesed, kes soovivad, saaksid pöörduda kontohalduri poole avaldusega, et nad ise jätkavad maksete tegemist kogumispensioni süsteemi. Vastasel korral oleks tekkinud selline olukord, kus kõik need liigutused oleksid toimunud väga kiiresti ja oleks tekkinud asjatu rabelemine.
Kõige sisulisem on kolmas muudatusettepanek, mida rahanduskomisjon arvestas täielikult. Nimelt oli esialgselt väljakäidud eelnõus tehtud suur erand neile inimestele, kellel on pensionini jäänud suhteliselt vähe aega ja kelle pensionile jõudmine oleks langenud nende segaduste perioodi. Need on inimesed, kes on sündinud aastatel 1942–1951. Kuid see variant ei arvestanud küllaldaselt asjaoluga, et mehed ja naised lähevad meil pensionile veel kuni aastani 2016 eri vanuses ja alles siis pensioniiga ühtlustub. Seetõttu arutas rahanduskomisjon lausa paaril korral võimalust lähtuda ühest ja samast põhimõttest kõigi nende inimeste suhtes, kes nende ümberkorralduste perioodil pensioniikka jõuavad. Seetõttu on siin muudatusettepanek nr 3, mille alusel isikute ring, kes võivad juba sel aastal langetada otsuse, et nad soovivad jätkata sissemakseid kogumispensionisse ja ka riik jätkab neid sissemakseid, suurenes nende võrra, kes on sündinud aastail 1952–1954. Siis peaksid kõik segadusteperioodi sünniaastad kaetud olema. See tähendab ka teatud võimalikku kulu. Juhul kui nendes vanuserühmades olevad isikud langetavad selle otsuse 20% ulatuses, on see mõju 16 miljonit krooni, ja juhul kui kõik esitavad avalduse, siis 80 miljonit krooni. Aga arvestades kogu selle muudatuse mõju valitsussektorile, mis on üle 2,5 miljardi krooni, on see küllalt väike summa.
Muudatus nr 4 oli komisjonis arutluse all veel eilsel istungil ja see teema tekkis rahanduskomisjoni päevakorda seetõttu, et mitme komisjoniliikme arvates võiks kõrgendatud sissemaksed nendele isikutele, kes otsustavad ise koos riigiga vahepeal sissemaksed peatada, edasi lükata, sest see majanduse nominaalkasvu 5% määramine siin ja asjaolu, et valitsusele jäeti võimalus väiksema nominaalkasvu korral otsustada, kas need maksed jätkuvad või mitte, pole seaduse mõttes küllalt selged. Sooviti – ütleme eesti keeles selgelt välja – karmimaid reegleid. Komisjon enamusega selle otsuse ka langetas. Ehk siis seaduses on nüüd tekst, et juhul, kui see nominaalkasv on väiksem kui 5%, siis lükkub kõrgendatud määrades sissemaksete tegemine kogumispensionisse edasi. Ja juhul kui ta lükkub veel nii kaugele edasi, et meil jääbki siin elupõline majanduskriis toimima, siis teda aastast 2017 ei tulegi.
Keskerakonna fraktsioon oli esitanud kaks muudatusettepanekut. Sisuliselt on neid siin tabelis küll rohkem, aga neid võib jagada kaheks. Ühe nende muudatusettepaneku sisu oli see, et pensionieelses eas isikutel ei oleks vajadust üldse otsustada, kas nad soovivad jätkata makseid või mitte, et see toimuks automaatselt. Ma pean ütlema, et ka juba eelnõu koostamise juures oli see variant arutluse all, kuid sel lihtsal põhjusel, et antud majandussituatsioonis võib ka pensionieelsetel isikutel olla erinev huvi ehk see sõltub sellest, kas neil on praegu tööd ja kui palju nad palka saavad, oli eelnõu koostajate otsus, et peaks andma ka neile selle valiku võimaluse. Nad siiski ise otsustavad, kas nad soovivad jätkata või mitte. Mõnel juhul, mõnele isikule võib see jätkamise kohustuslikkus olla n-ö tema tulevase pensioni mõttes mitte kõige parem lahendus. Seetõttu jätsime selle valikuvabaduse ka neile ja komisjon jättis seda arvestades Keskerakonna ettepaneku arvestamata. See on eelkõige nende pensionäride huvides, kes on nüüd uue redaktsiooni järgi sündinud aastatel 1942–1954. Neil endal oleks selles mõttes mõistlik see otsus langetada.
Teine ettepanek on palju sisulisemat laadi ja on ajendatud soovist, et kuna nüüd riik sissemaksed peatab, siis võiksid inimesed ka oma kontole kogutu välja võtta. See ettepanek ei leidnud ka komisjoni toetust ja seda kolmel põhjusel. Esimene ja kõige tõsisem põhjus on niimoodi selges eesti keeles välja öelduna, et kõigi eelduste kohaselt, kui see õigus praegu inimestele anda ja nad sellest kogumispensionist loobuvad, siis kümne aasta pärast on nad väga pahased, miks neil lubati seda teha. Teine põhjus on see, et see kindlasti mõjutaks oluliselt ka nende inimeste pensioni, kes siis sellist otsust ei langeta ehk kes jätavad oma vahendid fondidesse. Kolmas põhjus on see, et me oluliselt halvendaksime neid üldriiklikke huve, mis on seotud pikaajaliste demograafilistest protsessidest tingitud riskide maandamisega. Lihtsalt välja öeldes, inimesed sööksid praegu oma pensionipõlveks ettenähtud säästud lihtsalt ära. See ei ole kindlasti kasulik ei neile ega riigile ega ka teistele inimestele, kes sissemakseid jätkavad.
Ma palun väga vabandust, Keskerakonnal oli ka kolmas ettepanek, mis ei ole niivõrd põhimõttelist laadi. See puudutab pensionifondi osakute väljalasketasu määra, et see ei võiks olla suurem kui 1,5%. Juba praegu on see määr väiksem, välja arvatud kahe fondi puhul, ülejäänute puhul on see igal pool väiksem ja juba riigi poolt vastuvõetud seaduses on see määr aastast 2011 niikuinii muudetud juba nulliks. Nii et siin vahepealsetel aastatel muuta seda seadussätet kahe fondi jaoks ei ole vast eriti otstarbekas.
Nüüd mõningatest muudatustest, mis komisjon viis sisse sotsiaalmaksuseadusesse selle teadmisega, et parem on vigu parandada, kui neid seadusesse alles jätta. Need on seotud eelkõige sellega, et juba 1. maist alates on meil töötukassa võtnud üle ka Tööturuameti kohustused, seega maksab ta ka riiklikku töötu abiraha saavate isikute eest sotsiaalmaksu. Enne maksis ta ainult töötuskindlustust saavate isikute eest, nüüd ka riigi abiraha saavate isikute eest ja korrektne oleks see ka seaduses välja tuua. Üks muudatus on seotud sellega, et füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalmaksu koormust mõistlikumalt jaotada, et ei tekiks pahatahtlikku soovi näiteks vanemahüvitise eelsel perioodil oma sissemakseid lihtsalt vabatahtlikult suurendades ka hilisemaid väljamakseid suurendada. Ja üks muudatus on seotud sundpuhkuse puhul toimuvate sotsiaalmaksu maksetega, kus põhimõtteliselt jääb praegune olukord samaks, aga kus vahepealsed seadusmuudatused on tekitanud mõningase segaduse.
Komisjoni otsus oli teine lugemine lõpetada ja viia kolmas lugemine läbi juba homme. Tänan!

Hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Marika Tuus, palun!

Aitäh! Austatud Eiki Nestor! Juba sellest ajast peale, kui kogumispensionide seadus jõustus ja kui hakati esimesest sambast ühte viiendikku ära võtma, oli selge, et sotsiaalmaksu 16%-st ei jätku raha pensionide väljamaksmiseks. Ja nii tuleb meil kogu aeg juurde maksta – eelmine aasta 1 miljard, see aasta juba 3,1 miljardit. Kui me nüüd peatame teise pensionisamba maksed, kas siis see raha ei võiks minna  tagasi esimesse sambasse? Siis ei tuleks puudu või tuleks puudu õige vähe. Ja kui me oleksime aastaid nii teinud, ei oleks praegu üldse puudu. Mis te arvate sellest?

Austatud Marika Tuus! See, et 4% läks kogumispensionisse, ei mõjuta praeguse pensionäri pensioni suurust sel lihtsal põhjusel, et selle pensioni suuruse arvutamiseks on oma reeglid ja seda pensioni indekseeritakse. Vahepealsetel aastatel lisati veel lisaks indeksile otsuse alusel juurde. Selle indeksi arvutamise aluseks on kogu laekunud sotsiaalmaks, iga isiku pealt 20% laekunud sotsiaalmaks. See indeks ei arvesta, kas kogumispensioniga liitus üks inimene, 100 inimest, 100 000 inimest või 580 000 inimest. Seda ta ei ole kunagi teinud ega ole saanudki teha. Nüüd, kus riik peatab teatud ajaks omapoolsed sissemaksed kogumispensionisüsteemi, jääbki see raha sotsiaalmaksust täies mahus riiklikku pensionikindlustusse. Ja nende isikute puhul, kes ka ise otsustavad, et nad võtavad samasuguse pausi, nende isiklikust panusest sõltuv sotsiaalmaksu osa riiklikus pensionikindlustuses selle võrra suureneb. Nii et see sotsiaalmaks, mis pausi ajal seal on, jääb pensionide väljamaksmiseks ning sel isikul, kes otsustab teha samamoodi pausi, selle aja jooksul riiklikus pensionikindlustuses tema panusest sõltuv osa – mis muidu oli väiksem seetõttu, et ta liitus teise sambaga –, selleks ajaks jälle tõuseb.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Mul on niisugune küsimus. Nähtavasti seda komisjonis ei arutatud, aga teie kui selle viltuse pensionisamba üks autoreist oskate ehk öelda, millest tuleb see enesekindlus, et paari aasta pärast on riigil nii palju raha, et ta taastab oma sissemaksed nii suures ulatuses, nagu te olete siin rääkinud. Kust tuleb see enesekindlus, kui täna alles kuulsime rahandusministri käest, et kõik meie prognoosid on tegelikult luhta läinud ja ebaõnnestunud?

Tänased prognoosid siiski näitavad, et mõne aasta pärast on olukord parem. Loomulikult, härra Lenk, mul puudub igasugune soov siin mingit jama ajada. Puhtteoreetiliselt võib järgmistel Riigikogu valimistel võita erakond, mille nimi on kogumispensioni sammaste hävitamise partei. Ta saab 51 kohta Riigikogus ja võib kõigele sellele kriipsu peale tõmmata. Ka niisugune võimalus on ju olemas. Mina isiklikult loodan, et inimesed ei anna sellele erakonnale ühtegi kohta, aga teoreetiliselt on see võimalus olemas. See on asja üks pool. Asja teine pool on ka puhtpõhimõtteline. Kui riik on võtnud inimeste ees kohustuse ja ausalt tunnistab, et tal on vahepeal raske seda täita, siis ta annab ka inimesele teatud võimaluse, kas võtta see vaheaeg või jätkata seda kohustust, aga siis võtab riik samuti endale kohustuse jätkata neid makseid. Kui me räägime selle asja rahastamise poolest, mis oli teie küsimuse sisu, siis küsimus on selles mõttes õige. Ma olen veendunud, et kui majandusolud lähevad paremaks siin Eestis, siis üks esimesi kohustusi, mida ükskõik milline valitsus täitma hakkab, ja ma ei tea, milline valitsuskoalitsioon saab olema, on täita neid hetkeks katkestatud kohustusi, mis on võetud nende inimeste ees, kes on säästnud raha oma pensionipõlveks. See on üks esimesi kohustusi, mida tuleb kõigil valitsustel täita. Nii et selles on teil õigus.

Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te rääkisite kõrgendatud sissemaksetest pensionifondidesse ja sellest võimalusest, et kui majanduse nominaalkasv on alla 5%, siis lükkuvad sissemaksed edasi, kuid mitte kaugemale kui aasta 2017, ja kui aasta 2017 on saabunud, siis võiks öelda, et selle süsteemiga on kõik lõpetatud. Kas te kaalusite juba seda, kuidas toimuvad väljamaksed inimestele, kes on sinna panustanud, ja samuti, kas praegu sel juhul, kui riik on ühepoolselt võtnud seisukoha makseid mitte teha, andes küll ka inimesele võimaluse need ise peatada, on inimesel endal samuti võimalus lõpetada kogu see kogumine ja saada juba praegu raha kätte?

Jah, see viimane idee on ju siin Keskerakonna poolt isegi muudatusettepanekutena välja käidud. Miks komisjon seda ei toetanud, nendel põhjustel ma ka peatusin. Kui me räägime laiemalt nendest huvidest, ja Riigikogu peaks lähtuma eelkõige riiklikest huvidest, siis see oleks pikaajaliste demograafiliste riskide maandamise seisukohalt äärmiselt halb otsus. Kui me räägime isiku enda huvidest, siis ma ütlen veel kord, et praegu on võib-olla mõni pahane, et tal ei lubata neid rahasid välja võtta, aga kui seda lubada, siis on ta kümne aasta pärast pahane, et tal lubati seda teha. Nende inimeste suhtes, kes jäävad süsteemi, oleks see ka kahjulik ehk teisisõnu, nemad läksid ju sinna teadmises, et kõik on jätkuvalt selles süsteemis. Kuna kogutud raha hulk väheneb, siis selle võrra vähem ka teenitakse ja nende tulevases pensionis see kajastuks. Nii et see otsus oleks igal juhul kahjulik nende pensionide puhul, mida kunagi hakatakse kogumispensionist välja maksma, ja selles mõttes me piltlikult öeldes – ma kordan ennast – sööksime täna ära juba kogutud säästud tulevase pensioni huvides. Ja see on kindlasti kahjulik nii inimesele, teisele kogujale kui ka riigile tervikuna.

Marika Tuus, palun!

Aitäh, hea esineja! Ma saan väga hästi aru, et 20% ei oleks läinud vanaduspensionideks, et pensionide suurus on vastavuses seadusega – see on selge. Kuid praegu me ütleme, et sellest 16%-st ei tule välja, kui oleks 20, siis peaaegu tuleks. Ja ma küsingi: kas 20% oleks parem kui 16 ja miks me ikkagi selle tol korral ära võtsime?

Ma seletan uuesti. See pensionideks väljamakstav summa sõltub sellest, kui suureks arvutati konkreetse inimese pension, kui kaua ta tööl käis, kui suur on pensioni baasosa, kui palju ta teenis, mitu aastat töötas. Kõik väljaarvutatud pensionid liidetakse kokku ja me saame summa, mis pensionideks välja makstakse. Ja see ei sõltu üldse sellest, kui suur on sotsiaalmaks. Riigil tuleb see kohustus täita niikuinii. Ta täidab seda sotsiaalmaksu arvel ja ka muudest riigi tuluallikatest. Need on need katteallikad. Sellist seost nagu selles mõttes ei ole. Küll on aga, austatud rahvasaadik Tuus, ma pean teile ütlema, selles mõttes ju kasulik, et inimesed säästavad oma raha selleks ajaks, kui nad pensionil on, kuna tööealiste ja pensioniealiste isikute vahekord meil pidevalt halveneb ja soov on sellega säilitada ka aastal 2040 ja 2060 see tase, mis on praegu, ehk keskmine pension on 40% keskmisest palgast. Kas riigil on lihtsam täita seda kohustust, kui kõik 20% läheb pensionikindlustusse? Muidugi on. Aga mis tähtsust sel on?

Heimar Lenk, palun!

Mul on konkreetne küsimus. Tähendab, te komisjonis arutasite, et sellepärast ei saa praegu lasta soovijatel oma pensioni teise samba raha välja võtta, et äkki nad tulevikus kahetsevad seda. Härra Nestor, millele te toetute sellise arvamuse avaldamisel? Kas üks inimene on avaldanud sellist mõtet, et ta tulevikus kahetseb, või on see lihtsalt laest võetud idee?

Ei ole laest võetud idee. See põhineb kindlal teadmisel, et pikaajaline säästmine ja kogumine annab efekti pika aja jooksul. Ja see, et vahepeal toimuvad ajutised langused, ei vähenda seda võitu, mis saavutatakse pikaajalise kogumise jooksul.

Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eks pensionide suurus on alati olnud üks vaidlusalune küsimus ja seda on tõlgendatud erinevalt. Aga selge on see, et sotsiaalmaks on mõeldud ikka pensionide väljamaksmiseks ja ükskõik missugused protsendid sealt ära viiakse, nii palju siis praegune pensionär sellest ka raha saab. Eks seadusi on vastavalt sellele kohandatud. Aga minu küsimus, millele te ei vastanud, puudutas majanduse nominaalkasvu suurust kõrgendatud sissemaksete puhul. Kui nominaalkasvu suurus on alla 5%, siis lükkub sissemaksete aeg edasi ja piiriks on aasta 2017. Mis siis sünnib, kui aasta 2017 on saabunud ja majanduslik seis ei ole hea? Kas siis makstakse inimestele välja või kuidas te siis toimetate?

Selle lahenduse kriitikud ei pea eriti õigeks ka seda, et me anname üldse võimaluse kõrgendatud sissemakseid teha sellele inimesele, kes vahepeal peatab oma sissemaksed koos riigiga. See on ju see säte. See õigus puudutab neid inimesi, kes koos riigiga peatavad oma sissemaksed. Ja paljud selle kompenseerimisvõimaluse andmise kriitikud on leidnud, et see on liiast. See 5% nominaalkasvu tähendab sisuliselt seda, et meie praegune majanduskriis jätkub veel kaheksa aastat – seda ei usu mitte keegi. See on asja majanduslik pool. Mina ütlen, et asja sisulise poole pealt oleks siin võib-olla isegi olnud vaieldav rohkem see kasvuprotsent, millisel juhul seda rakendada või mitte rakendada. Juhul kui majanduskriis kestab tõesti nii pikalt, siis tuleb minu arvates Eesti riigis ükskõik millisel valitsusel langetada väga tõsiseid otsuseid ja veel palju tõsisemaid kui ainult kogumispensionide seadus. Väga suure tõenäosusega siiski tuleb valitsusel see kuupäev määrata ja anda võimalus nendele inimestele, kes vahepeal peatavad oma sissemaksed, otsustada, kas nad soovivad seda teha mõne aja jooksul kõrgendatud määras, et vahepealset pausi ise heastada, ja ka riik võtab sellega kohustuse.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Paar küsimust tagasi demonstreeris Marika Tuus säravalt seda, et ta tõepoolest ei mõista, kuidas Eestis pensione rehkendatakse, kas siis esimese või teise samba summasid. Samas on ta vaieldamatult sotsiaalkomisjoni liikmetest kõige aktiivsem maakonnalehtedes kirjutaja ja tutvustab ka kõikvõimalikke seisukohti, mis, nagu näha, põhinevad täiesti vildakatel arusaamadel. Kas selline väga usin kirjutamine, kui teemast ikka päris lõpuni aru ei saa ja isegi alused ei ole päris täpselt selged, tekitab ka sinu jaoks probleeme nende muudatuste avalikkusele selgitamisel?

Mul on tulnud nii riiklikku pensionikindlustust kui kogumispensionikindlustust seletada väga erinevatele huvirühmadele. Ma pean ütlema, et pensionäride ühendused, kes on tundnud huvi selle teema vastu siis, kui seda kogumispensioni loodi, ja pensionide indekseerimise vastu, saavad väga hästi aru, kuidas need mehhanismid töötavad. Võib ka juhtuda, et mõni tõesti jääbki uskuma mõnda esialgu valesti mõistetud arusaama, mida hakkab siis korrutama ja korrutama. Näiteks võin ma öelda, et väljaspool Riigikogu on üks väga aktiivne pensionär, Ants Tamme, kellele mul ei ole õnnestunud seda selgeks teha. Ma olen püüdnud seda teha neljal-viiel korral. Aga Riigikogu liikmete puhul on ju alati, Taavi, nagu sa tead, kaks võimalust. Üks võimalus on, et ei saada aru, aga teine võimalus on, et tehakse nägu, et ei saada aru. Kummaga siin tegu on, seda on mul raske ütelda.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Minul on ääretult sümpaatne tõdeda, et äsja keskkoolipingist tulnud noored reformierakondlased võitlevad pensionäride õiguste eest, ninast veri välja, aga mitte selles ei ole minu küsimus. Minu küsimus on hoopis selles, et kui on olemas leping ja üks lepingupool taganeb sellest, siis mina näiteks leian küll, et võtan endale hea advokaadi ja lähen kohtusse ja hagen seda värki. Kui palju te olete prognoosinud kohtuasju ja kuidas te kavatsete neid võita?

Kui sul, austatud Riigikogu liige, on selle vastu tõsine huvi, siis ma soovitan lugeda selle eelnõu seletuskirja, mis toodi esimeseks lugemiseks. Seal on väga põhjalik osa selle õigusliku analüüsi kohta. Minu meelest väita, ükskõik millise seaduse puhul, mida Riigikogu arutab, et puudub võimalus, et keegi selle kohtusse kaebab jne, oleks sama, kui keegi väidaks, et meil ei ole demokraatiat. Loomulikult on võimalik igasugust Riigikogu vastuvõetud seadust ka kohtus vaidlustada. Ma arvan, et kui riik oleks lihtsalt ühepoolselt peatanud sissemaksed teise sambasse koos inimesega ja siis taastanud, oleks Aivar Riisalu selle seadusega kohtusse minnes suure tõenäosusega võitnud. Ta olekski saanud võidu selle põhjendusega, et riik katkestas selle asja. Riigikohtu lahendid on siiamaani, kui nad on rääkinud õigustatud ootustest, esitanud teatud põhimõtteid. Riigikohus ei loe ka seda absoluutseks, et kui meie sinuga teame, et mingi asi peab olema 50, et ta siis peabki jääma 50-ks. Ka Riigikohus leiab, et meil ei puudu õigustatud ootus selles suhtes – see number võib muutuda ja väheneda. Aga ta on ka oma lahendites selgelt välja toonud, millistel juhtudel seda meie õigustatud ootust, ja antud juhul kogumispensionäri õigustatud ootust, võib muuta. Peab olema nii, et see ootus ei tohi täiesti ära kaduda, meile peab jääma aega otsustamiseks, peab olema mingil väga tõsisel põhjusel tehtud muudatus ja peab olema ka selge, kuidas meie jaoks see õigustatud ootus kompenseeritakse. Minu meelest on selle väljapakutud skeemi juures kõigi nende näitajatega arvestatud. Kindlasti võib keegi minna ka selle seaduse vastuvõtmisel kohtusse.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli arutusel – me teame, et see kokkuhoid on selleks, et eelarve oleks tasakaalus –, mis saab nende miljardite eest, mis kokku hoitakse? Võib-olla oleks rahvale parem seletada, et nüüd hoiame 7 miljardit kokku selle aja jooksul ja alternatiiviks oleks võtta ära need ja need asjad riigi finantseerimisest. Kas selline asi oli arutusel või ei olnud?

Komisjonis meil seda teemat ei arutatud, aga jutuks oli selle asja rahaline väärtus kindlasti juba esimesel lugemisel ja ka nüüd. Poole aasta ulatuses on tema mõju riigieelarve tasakaalule 1,3 miljardit ja terve aasta mõju on 2,6 miljardit. Nii et see on väga suur summa. Ma ei tea, kui sa kindlalt soovid, et ma millegagi võrdleksin, siis me võiksime selle raha kokku liita. Näiteks vanemahüvitise raha pluss puuetega inimeste sotsiaaltoetuste raha kokku on see küll. Vanemahüvitised ja lapsetoetused on natuke rohkem kui see summa. Nii et tegelikult on tal kindlasti oma rahaline mõju olemas ja seda ei saa eitada.
Küll on aga komisjonis arutatud, kas riigi finantsstabiilsuse tagamiseks astutavad sammud on ka sisult kasuks nendele kogumispensionäridele, kelle puhul me ju praegu teatud määral tunnistame riigi võimetust neid samme astuda. Ja aus vastus on, et on küll. Kui me muudame nende poolt siiamaani kontol säästetud raha väärtuse palju odavamaks, siis me tekitame neile palju suuremat kahju, kui sellega, et me teeme vahepeal sellise sisulise poolteiseaastase pausi.

Arvo Sarapuu, palun!

Hea ettekandja! Ühtepidi on väga tore, et te ise usute sellesse süsteemi ja arvate, et 3–4 aasta pärast on olukord rahunenud ja kõik taastub. Aga kas ei juhtu äkki nii, et siis tekib poliitikute peas hoopis mõte teine sammas üldse ära lõpetada? Miks ma seda küsin? Ma loen siin praegu Mart Laari antud intervjuud, kus ta midagi väga huvitavat ütleb. Mart Laar ütleb nii: "Ma arvan, et Eiki Nestor saavutab nende ettepanekutega risti vastupidise tagajärje. Tulemused ei ole need, mida Eiki Nestor tahab, aga tema ettepanekud viivad hoopiski selle süsteemi lammutamiseni." Jutt on sellestsamast pensionisambast. Tegelikult on nii, et ühtepidi te usute ...

Palun küsimust!

Millega te suudate veenda inimesi, et seda pensionisammast edaspidi äkki üldse ära ei lõpetata?

Mis kõigi poliitikute peas toimub, ma ei tea. Ma ise aga usun, et see süsteem on mõistlik, jätkusuutlik ja töökindel. Ega Mart Laari kriitika nende lahenduste pihta ei ole mulle uudis, ta on seda avaldanud ka varem. Mina olen selles asjas teistsugusel seisukohal ja arvan, et riik peab neid kohustusi täitma ka tulevikus. Ja kui ta need kohustused võtab, siis ta neid ka täidab. Lõppkokkuvõttes sõltub kõik ilmselt ka sellest, kummal pool n-ö opositsiooni–koalitsiooni joont poliitika on. Ütleksin austatud rahvasaadikule, et kui mina oleksin täna opositsionäär, siis ma oleksin Eesti tuleviku suhtes optimistlikum kui sina.

Villu Reiljan, palun!

Kaheksa aastat tagasi tõstis minu majandusprofessorist vend selle asja usaldusväärsuse küsimuse üles. Ja see, mida ta ennustas, on suhteliselt kiiresti kätte tulnud. Ning tagasilöögid on väga rasked. Ma küsiksin niimoodi. Olukorras, kus me ei suuda ette näha, mis majanduses ja rahanduses toimub kolme kuu pärast – kuuest kuust ma ei räägigi, eks ole, alles me siin kuulasime rahandusministri kurba juttu –, olete te võtnud vastutuse aastani 2040. Ma saan aru, et te sel ajal enam ise millegi eest ei vastuta, aga kas te kandideerite Nobelile või millel see usk põhineb? Nii palju ma tean, et see usk on teil sisetunne, see ei ole ratsionaalne kaalutlus.

Palun tervitage oma venda!

Helle Kalda, palun!

Küsimus on praegu, kas me usaldame või ei usalda mitte. Kindlasti noored Reformierakonnast ütlevad, et Helle Kalda hakkab jälle oma omandireformist rääkima. Ma arvan, et sa mäletad aega, kui omandireform oli siin saalis arutusel. Mõõdukad oli siis erakond, kes kinnitas, et sundüürnike küsimus lahendatakse. Ja tänu sellele omandireform tuli. Ja teie erakond selle ka lõpetas. Ning nüüd küsimus: miks peaksin mina usaldama teid täna pensioni teise samba osas?

Nüüd ma küll ei tea, keda tervitada. Aga ma ütlen seda ka vastuseks kolleeg Reiljanile, et seadusi me ju teeme mingis kindlas usus. Mis puutub majanduse tulevikku, siis täna on selline huvitav olukord, et pika aja peale ette on isegi lihtsam prognoosi teha kui lühikese aja peale, nii koomiline, kui see ka ei ole. Ma usun ka seda, et sellised säästmisel põhinevad põhimõtted loomulikult kannatavad tagasilööke, kui majanduses on halvad ajad. Väga mitmele meie kindlustussüsteemile olnuks kasulikum, kui nad oleksid sündinud neli-viis aastat varem. Ka kogumispensionide puhul oleks olnud eriti demograafilist olukorda arvestades mõistlik, kui süsteemid oleksid hakanud kehtima mõni aasta varem. Siis oleks neil jalad praegu tugevamini maas.
Omandireformi teemat ma selle eelnõu kontekstis ei käsitleks. Aga ma usun, et kõigil meil avaneb 16 aasta jooksul võimalus oma tarkust ja osavust riigi juhtimisel näidata. Ja kui keegi oskab sellel ajal seda jälle paremaks teha, siis on ju kõik väga hästi.

Villu Reiljan, palun!

Millel see optimism ikkagi rajaneb või kust need ressursid tulevad, mis meie majanduskasvu üle 5% tõstavad? Kas tulevad uued Rootsi panga laenud või õnnestub meil hulgi riigi vara maha müüa, elektrijaamad näiteks? Millest see usk tuleb? Kui palju on arenenud riike, kellel on stabiilselt üle 5%-lised majanduskasvud?

Ma juhiksin su tähelepanu sellele, et siin on jutt nominaalkasvust. Teiseks, mis puutub kasvuprognoosidesse, siis rahanduskomisjoni kõige lähem partner selles vallas on Eesti Pank, kes prognoosib regulaarselt, kultuurselt ja sõltumatult. Keegi ei saa temaga pahandada, et ta esitab meile mingeid ettelükatud prognoose. Olgem korrektsed: kõik, kes Eesti majanduse tulevikku on hinnanud, peavad siiski tuleviku võimalusi positiivseks. Nii et palun ära jälle pahanda minuga täna.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Head ametikaaslased, ma hetkeks katkestan selle päevakorrapunkti arutelu.
Austatud Riigikogu! Riigikogu juhatusele on tulnud peaministri kiri. Kirja sisu on järgmine: "Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 134 lõike 1 alusel taotleb Vabariigi Valitsus k.a 13. mail peaminister Andrus Ansipi suhtes algatatud umbusalduse avaldamise nõude arutamist Riigikogu tänasel istungil esimesel võimalusel." Kuna Vabariigi Valitsus soovib selle 37 Riigikogu liikme esitatud nõude arutamist tänasel istungil, täiendas Riigikogu esimees tänast päevakorda kaheksanda punktiga, milleks on nõude "Umbusalduse avaldamine peaminister Andrus Ansipile" arutelu. Täpsustuseks olgu öeldud, et see on pärast eelnõu 378 teist lugemist.
Aga nüüd jätkame päevakorrapunktiga nr 4, eelnõuga 476. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Inara Luigase! Kaheksa minutit.

Austatud kolleegid! Kui lugeda, mis on selle seaduseelnõu eesmärk ja olulisimad põhimõtted – näiteks et Eesti majanduspoliitika keskendub kaugemas perspektiivis stabiilse majanduskeskkonna kindlustamisele, eelarvevahendite suunamisele majanduskasvu ja tööhõive parandamisele ning pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisele, siis jää või uskuma, et just selle seaduse muudatustega ja teiste meetmete rakendamisega suudab valitsus lõplikult finantskriisist väljuda. Ja et lõpuks saabub eelarve tasakaal ning saab täidetud eurole ülemineku hetke raskeim kriteerium.
Kahjuks see nii siiski pole. Kõik need jutud, mida on rääkinud ka koalitsioonipoliitikud – toon siin välja just selle, mida Reformierakonna poliitikud on rääkinud lihtrahvale, et selle seaduse muudatuste tegemise vajalikkus tuleneb sellest, et süüdi on justkui pensionifondid, nende kehv majandamine ning nende madal tootlikkus, kusjuures  pensionifonde on võrreldud isegi mustade aukudega –, ei vasta tõele. Kogumispensionid on suhteliselt hästi toime tulnud, vaatamata finantsilistele maavärinatele maailmas. Põhjus muuta kogumispensionide seadust ja sotsiaalmaksuseadust on ikka selles, et rakendumas on Rahandusministeeriumi kõige mustem stsenaarium ja riigil napib raha igapäevasteks toiminguteks. Kuna kassareserv on jooksvalt kulutatud ja nullseisus, siis tulenevalt veebruarikuus vastuvõetud lisaeelarvest teeb riik juba igapäevaseid makseid, kus aga vajadus tekib, erakorralisest pensionireservist. Ja selge on, et kõiki tühimikke pensionireserv täita ei suuda ning loomulikult tuleb võtta täiendavad meetmed, mis vähemalt lähiajal likviidsusprobleeme leevendaks. Kuna käesoleva aasta nn riigipoolse makse suurus kogumispensioni osana oli eelarves üle kahe miljardi, on lihtne võimalus veel järele jäänud finantse – neid on praegu 1,3 miljardi krooni ulatuses – kasutada nii jooksvateks kuludeks kui ka loomulikult pensionimakseteks.
Kuid kas selline lahendus on väljapääs? Praeguse valitsuse jaoks kindlasti, ja seda just rahavajadust silmas pidades. Valitsuse lohutus, et nende seaduste muudatustega jääb inimestel natuke rohkem raha taskusse, kuna nad võivad lähiajal loobuda 2% suurusest isiklikust maksest ja samuti suureneb esimese samba aastakoefitsient, pole samuti suur.
Kõige halvem, mida valitsus teise samba kõigutamisega aga teeb, on minu arvates inimeste ja riigi vahelise usalduse lõhkumine. See oli ju usaldus, kui sajad tuhanded inimesed heas usus ja valitsuse toel sõlmisid lepinguid ja hakkasid tegema makseid teise sambasse. Kui rääkida usaldusest ja ehk ka usalduse taastamisest, siis tegi Keskerakond muudatusettepaneku, mis peale eelnõus märgitud kohustuste annab Eesti riigi kodanikele võimaluse ja õiguse ise otsustada, kas nad jätkavad maksete tegemist või loobuvad sellest. See tähendab, et inimesel tekib õigus lepingut lõpetada. Kui riik ütleb, et tal on finantsilisi raskusi nende maksetega, siis miks arvatakse, et inimestel neid ei ole? Erinevalt valitsusest me ei usu, et riigi kodanikud on nii rumalad ja jooksevad juba esimesel võimalusel lepinguid lõpetama, aga aus suhtumine oleks, kui neile selleks võimalus antaks. Kahjuks komisjonis Keskerakonna ettepanek toetust ei leidnud, kuigi ka komisjoni kutsutud esindajad fondihaldurite liidust nentisid, et see raha, mis inimesed otsustavad praegu välja võtta, tuleb käibesse tagasi ja parandab majandusruumi tervikuna.
Toetust ei leidnud ka teine Keskerakonna ettepanek, mis oli anda isikutele, kes on sündinud aastatel 1942–1951, õigus jätkata skeemiga 2 + 4 ehk endises korras, mille puhul ka valitsusel oleks kohustus tavapäraselt makseid jätkata. Kui natuke kommenteerida Eiki Nestori väidet, et nendel isikutel, kes on sündinud selles ajavahemikus, tekib siiski õigus valida makseid avalduse alusel, siis selle avalduse esitamise aeg on väga lühike, et otsustust teha.
Seaduseelnõus on küll kenasti numbrid lootustandvalt tabelisse sätitud ja riik justkui võtaks kohustuse hakata tegema neid makseid aastast 2011. Aga kui me täna juba julgeme läbi eelarveprisma tulevikule julgelt ja ausalt otsa vaadata, siis ei näe me kogumispensioni süsteemi endisel kujul lähimatel aastatel taastuvat, rääkimata kompensatsioonisüsteemist, millega riik võtaks endale kohustuse anda oma panus kõrgendatud maksemääradega. Inimeste rahustamiseks võib aga seaduseelnõusse muidugi neid tabeleid lisada.
Austatud koalitsioon! Häda on teie õuel, tahaks siinkohal öelda. Kuid kuna me jagame siiski ühist õueplatsi, siis oleks vist õigem öelda, et häda on meie õuel. Ja see häda on suur. Kahjuks ei juhi riiki Keskerakond, kes saaks praegusel ajal riigi heaks teha kardinaalseid ja mõistlikke otsuseid. Kui valitsus lähimal ajal ei suuda teha väga suuri ja väga olulisi muudatusi kogu meie majandusstruktuuris ja sotsiaalvaldkonnas, siis pole sellest eelnõust vähimatki abi. See seaduseelnõu seda häda ei leevenda, kuid nagu te ise ka aru saate, te lõhute kindlalt head, tulevikule suunatud süsteemi, lõhute sõlmitud ühiskondlikku kokkulepet, mida enam taastada ei saa. Sellest tulenevalt teeb Eesti Keskerakonna fraktsioon ettepaneku seaduseelnõu 476 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Marika Tuus, palun! Sõnavõtt kohalt.

Head rahvasaadikud! Ma tuletaksin tõe huvides meelde, et 1991. aastal võeti vastu sotsiaalmaksuseadus. See nägi ette, et 20% läheb sellest rahast pensionideks ja 13% tervishoidu. Kümme aastat hiljem tehti seadus ümber: üks viiendik sellest rahast läheb teise sambasse. On loomulikult arusaadav, et pensione makstakse täpselt nii suuri, kui üks valitsus otsustab ja vastavalt sellele seadusele – see on poliitiline otsus. Siiamaani tuli sellest 16%-st ka vanaduspensionideks välja, kuid nüüd enam sellest välja ei tule ja tuleb juurde võtta Riigikogu muudest vahenditest. Kui me kunagi poleks seda protsenti ära võtnud, siis tuleks praegu sellest 20%-st pension välja. Ja kunagi ka just nimelt seaduse autorid Eiki Nestor ja Siim Kallas väitsid – nimelt viimane kinnitas –, et ei kandita samba rahasid ühest sambast teise. Aitäh!

Palun kõnetooli Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma teen veel ühe katse – kardan küll, et see ei jää viimaseks. Ma üritan seda seletada teistmoodi või teiselt poolt lähenedes, võib-olla siis on asi arusaadav.
Me oleme ratifitseerinud Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi. Sellega on Eesti võtnud endale ühe kohustuse. See kohustus kõlab nii: et vanaduspension võrreldes keskmise palgaga ehk pensioni asendusmäär ei tohi olla väiksem kui 40%. Riigi korraldatud pension peab andma vähemalt 40% keskmisest palgast. Ja seda arvutatakse juba praegu. Aga ka aastal 2020, 2030 ja 2040 on nii, et arvesse võetakse pension, mida inimene saab esimesest ja teisest sambast kokku, ning võrreldakse palgaga. Paljud on pahased olnud, miks me suuremaid kohustusi ei ole võtnud – see on omaette teema. Aga nii esimene kui ka teine sammas on arvestatav ka selle sotsiaalkindlustuskoodeksi järgi pensioni asendusmäära sisse. Nii et see on riigi korraldatud pension ikkagi. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ja sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 476 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on rahanduskomisjoni esitatud ja seda on arvestatud täielikult. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, kolmas ja neljas samuti. Viies muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Toomas Varek, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub viiendat muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 28 Riigikogu liiget, vastu 51 Riigikogu liiget ei leidnud ettepanek toetust.
Kuues muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Toomas Varek, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub kuuendat muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 29 Riigikogu liiget, vastu 50 ja üks erapooletu ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Seitsmes muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Toomas Varek, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub seitsmendat muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 28 Riigikogu liiget, vastu 50 ja üks erapooletu ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Kaheksas muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Toomas Varek, palun!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub muudatusettepanekut nr 8 hääletada.

Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 28, vastu 51 Riigikogu liiget, 1 erapooletu ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud juhtivkomisjon, nr 10 ja nr 11 samuti. Muudatusettepanek nr 12 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Toomas Varek, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub 12. muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 29 Riigikogu liiget, vastu 51, 1 erapooletu ei leidnud muudatusettepanek toetust.
13. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Toomas Varek, palun!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub 13. muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 29, vastu 51 Riigikogu liiget ja 1 erapooletu ei leidnud muudatusettepanek toetust.
14. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Oleme läbi vaadanud muudatusettepanekud, mis on esitatud eelnõu 476 kohta.
Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 476 teine lugemine katkestada. Alustame selle hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 476 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 29 Riigikogu liiget, vastu 51 ja 1 erapooletu ei leidnud ettepanek toetust.
Hea Riigikogu! Juhtivkomisjoni ettepanek oli teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli  majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Teie ees teisel lugemisel on planeerimisseaduse muutmine. Pärast tuliseid hääletamisi ütleksin sissejuhatuseks, et selle seaduse muutmine on kavandatud selleks, et veelgi süvendada olemasolevaid seadusi läbivaid üldpõhimõtteid, täpsustada vahepealse praktika käigus vajalikuks osutunud seadussätete sõnastust ning teha muudatused ka mõnes teises planeerimisega seotud seaduses. Majanduskomisjon arutas seda eelnõu enne teisele lugemisele saatmist juba tuntud põhjalikkusega kolmel istungil, kusjuures eelnevalt sai seda käsitletud ka mitmes töögrupis. Majanduskomisjoni istungitel osalesid lisaks komisjoni liikmetele ja nõunikele algataja esindajatena ka Siseministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Liisa Pakosta ja nõunik Merje Muiso.
Muudatusettepanekutest. Muudatusettepanekuid esitas eelnõu algataja Siseministeerium, aga neid laekus ka Riigikogu liikmetelt Kalev Kallolt, Mark Soosaarelt, Jüri Tammelt ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Oma ettepanekud saatsid majanduskomisjonile ka planeerijate ühing ja Tartu Linnavalitsus. Küll mitte muudatusettepanekuid, aga märkusi selle seaduseelnõu kohta esitasid veel kohalikud omavalitsused, planeeringutega tegelejad ja õppeasutused. Nendest ettepanekutest on osa kirjas muudatusettepanekute loetelus, osa nendest arutatakse ja analüüsitakse töögrupis, mis on moodustatud ehitusseaduse ja planeerimisseaduse kodifitseerimiseks. See protsess peaks lõppema 2010. aasta lõpuks ja sellest tulenevalt peaks formeeruma uus seadus – ehitus- ja planeerimisseadus, mida on loodetavasti ka sellel Riigikogu koosseisul võimalik arutada.
Nüüd muudatusettepanekutest konkreetselt. Neid oli kokku 34 ja need on kõik koos seletuskirjaga siin Riigikogu saalis saadaval, seejuures põhjendustega, miks neid on või ei ole arvestatud, ja kas on arvestatud osaliselt või sisuliselt. Seega ma kõikidel ettepanekutel eraldi ei peatuks, küll aga tahan teie tähelepanu juhtida mõningatele ettepanekutele, mis komisjonis pikemaid ja põhjalikumaid arutelusid põhjustasid.
Muudatusettepanekud 12 ja 13, mille on esitanud Kalev Kallo ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, on sisult sarnased ja nende eesmärk oli määrata detailplaneeringutele kehtivusaeg. Komisjon ning töögrupp arutasid neid ettepanekuid põhjalikult ja otsustasid jätta arvestamata. Seda põhjendusega, et praeguses seaduses detailplaneeringutel kehtivusaega ei ole ja planeerimisseaduses on ette nähtud kohaliku omavalitsuse või omaniku poolt kehtetuks tunnistamise võimalus, kui detailplaneeringut ei saa või ei taheta ellu viia, ja see peaks olema kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata hoopis sellele, et tegelikult tuleb kvaliteetsemaid planeeringuid ja ka kehtestamise otsuseid teha, et nende tühistamisvajadus ei oleks suur.
Teiseks juhin teie tähelepanu muudatusettepanekutele 20, 21 ja 22. Nimelt nägi eelnõu algataja ette planeerijatele haridusnõude kehtestamist. Eelnõu algataja sõnastus oli, et alates 2012. aasta 1. juulist võib detailplaneeringut iseseisvalt ja oma vastutusel koostada isik, kellel on arhitektuuri-, urbanistika- või ruumilise planeerimise alane kõrgharidus. See muudatusettepanek nõudis päris palju aega nii töögrupis kui ka komisjonis. Arutelu tulemusel nentis komisjon, et teises lauses toodud kvalifikatsiooninõue on eri ülikoolide õppekavade puhul erinev ja praegu ei ole Eesti haridusturul urbanistika- ja ruumilise planeerimise alane kõrgharidus üheselt mõõdetav. Kuna komisjon siin täielikku selgust ei saanud, siis otsustas komisjon muudatusettepaneku nr 20 ümber sõnastada ja see kõlab nüüd järgmiselt: "Kõrgharidusega arhitekt-planeerija või muu planeerimisalase ettevalmistusega spetsialist võib iseseisvalt ja omal vastutusel koostada detailplaneeringuid." See muudatusettepanek leidis komisjonis arvestamist.
Kolmandana märgin ära Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku nr 24, mis puudutab üleriigilist planeeringut. Muudatusettepaneku sisu on, et üleriigilise planeeringu kehtestamine võiks toimuda Riigikogus. Komisjonis nenditi, et ettepanek on huvitav ja kindlasti annaks üleriigilise planeeringu tugevamaks muuta, kui Riigikogu oleks kaasatud, aga poleks õige teda kaasata kehtestajana. Komisjon nentis, et planeeringute koostamine ja elluviimine on siiski täitevvõimu ülesanne. Kuna ettepanek oli arutamist väärt, siis tegi komisjon Vabariigi Valitsusele ja Siseministeeriumile ettepaneku tulla selle juurde kodifitseerimise käigus tagasi. Algataja oli sellega nõus.
Ning veel ühest ettepanekust, mille algatajad on head kolleegid Mark Soosaar ja Jüri Tamm. Nimelt on mure selles, et paljudel kohalikel omavalitsustel ei ole veel kehtestatud üldplaneeringuid, kuigi seadus on seda nõudnud juba 2006. aasta juulist linnadelt ja 2007. aasta jaanuarist valdadelt. Muudatusettepaneku eesmärk oli mõjutada kohalikke omavalitsusi kiiremas korras üldplaneeringuid kehtestama, ja see ettepanek kõlas nii: "Need omavalitsused, kellel ei ole 2010. aasta 1. juuliks kehtestatud üldplaneeringuid, kaotavad õiguse algatada uusi detailplaneeringuid üldplaneeringuga katmata aladel." Komisjon arutas seda põhjalikult ja leidis, et pakutud lahendus oleks ebaproportsionaalselt halvav planeeringute kehtestamisest huvitatud isikutele, kelle hulka ei tarvitsegi kohalik omavalitsus ise kuuluda. Samas olid nii eelnõu algataja kui ka komisjon nõus, et tegemist on olulise teemaga ning et üldplaneeringute puudumine võib mõjuda ohtlikult nii Eesti konkurentsivõimele, keskkonnakaitsele, avalike huvide kaitsele kui ka demokraatiale üldiselt. Samas leiti, et pigem oleks otstarbekas soosida üldplaneeringu olemasolu kui karistada selle puudumise eest. Näiteks võiks seada mitmesuguste toetuste saamisel eeltingimuseks üldplaneeringu olemasolu. Küsimus suunati lahendamiseks ja ettepanekute tegemiseks regionaalministrile.
Nüüd otsustest. Majanduskomisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 410 täiskogule teiseks lugemiseks k.a 13. mail – see otsus oli konsensuslik. Veel otsustati teha täiskogule ettepanek eelnõu 410 teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 20. mail ja panna eelnõu lõpphääletusele ning seadusena vastu võtta. Ka see oli konsensuslik otsus. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on küsimus Trivimi Vellistelt.

Lugupeetud ettekandja! Kõnesolev eelnõu näeb ette mitmesuguseid sätteid, mis senisest paremini aitavad kaitsta meie linnaruumi kultuurilist järjepidevust ja ehituspärandit. Kõik on üsna selge mitmesuguste muinsuskaitsealade ja  ehitusmälestiste puhul, kus meil on pikk traditsioon. Aga minu küsimus puudutab miljööväärtuslikke ehitusalasid. Miljööväärtuslik ala on meie õigusruumis tunduvalt uuem mõiste. Kas komisjoni hinnangul see mõiste on meie avalikus arutelus piisavalt tähelepanu leidnud ja kas teie arvates õnnestub meil nüüd senisest tunduvalt tõhusamalt kaitsta ka miljööväärtuslikke alasid?

Aitäh, hea kolleeg, küsimuse eest! Komisjon eraldi miljööväärtuslike alade definitsiooni kui sellist ei arutanud. Aga miljööväärtuslikel aladel detailplaneeringute, üldse planeeringute vastuvõtmise-kehtestamise regulatsioon on siin seaduses olemas ja nii algataja kui komisjon pidasid seda piisavaks.

Urmas Klaas, palun!

Hea kolleeg! Ma täpsustan natuke. Sa rääkisid 34. ettepanekust. Meile välja jagatud materjalides on 30 ettepanekut ja ma küsin lihtsalt protokolli täpsuse huvides: ilmselt need numbrid, millest te rääkisite, ei vasta päris siin olevale materjalile?

Aitäh, hea kolleeg, tähelepanu juhtimast! Väga võimalik, et mul on tõesti ees see eksemplar muudatusettepanekuid, mida me arutasime komisjonis. Kuna mitmed muudatusettepanekute algatajad võtsid oma ettepaneku tagasi, siis tõesti, tunnistan oma viga. Selles eksemplaris, mis jõudis saali, on 30 muudatusettepanekut. Aitäh tähelepanu juhtimast!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Mark Soosaare!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kui käsitletakse planeerimisvaldkonda, siis minul jääb küll mulje, et vahel on see nagu temaatika, mis puudutab Kuu tagumist külge ja seal elu korraldamist. Meid on siin saalis praegu vähe – suur osa meist ei anna endale aru, et planeerimistegevusega määratakse aastakümneteks ette ära sinu koduvalla või kodulinna, sinu kodumaakonna ja koduriigi saatus. Planeerimisvaldkonnas esinevad puudujäägid on suurel määral süüdi selles, kuhu me oma majandusega jõudnud oleme. Kui me vaatame Eesti linnade ümber tekkinud karbikülakesi, siis on ju vale planeerimise tagajärg, et on ehitatud elamispindu, kuhu keegi ei koli. Seejuures on hävitatud väärtuslikku põllumaad. Seegi on planeerimise küsimus. Toon paralleeli Hollandist, kus elamualade planeerimisega tegeleb riik ja sellised meelevaldsused, nagu meil siin toimuvad, on välistatud.
Aga nüüd kahest ettepanekust, mis komisjonis toetust ei leidnud, ent mis meie erakonna fraktsiooni arvates on olulised. Üks nendest puudutab üleriigilist planeeringut. Teatavasti üleriigiline planeering "Eesti 2010" lõpeb järgmisel aastal. Keegi meist ei tea, kui kaugel on järgmine planeering. Ja kui ma teie käest siin saalis küsiksin, kustkaudu läheb Euroopasse Via Baltica või Rail Baltica, siis ma olen veendunud, et enamik Riigikogu liikmeid ei oska sellele küsimusele vastata. Nagu nad ei tea ka, kus asuvad need kaks suurt silda, mis peaksid Eesti saared mandriga ühendama ja mis muide üleriigilises planeeringus on olemas. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek oli, et üleriigilise planeeringu vastuvõtmine toimuks Riigikogus, nii nagu me võtame vastu arengukavasid ja teisi riigile olulisi dokumente. Paraku olid meiega nõus vaid rohelised. Teised erakonnad arvasid, et see takistab demokraatia arengut, Eesti riigi arengut ja viidab aega. Selle loogika järgi võiks minu arvates parlamendi koju saata.
Teine ettepanek, mis oli Jüri Tamme ja minu esitatud, on ka põhimõtteline. See käsitles üldplaneeringute kehtestamise tähtaegu, milleks oli linnades 1. juuli 2006  ja valdades 1. jaanuar 2007. Umbes 50 omavalitsust ehk 1/4 Eesti omavalitsustest ei ole seadust täitnud. Osal neist on kama kaks, kas peab üldse Eesti riigi seadusi täitma. Töö käigus me viimistlesime oma ettepanekut ja lükkasime Jüri Tammega sanktsioonide kehtestamise tähtaja edasi: need võiks kehtestada alates 1. jaanuarist 2011. Sellest alates võiks lõpetada detailplaneeringute menetlemise nendel aladel, kus üldplaneeringud ei ole kehtestatud. Ning see tähendaks seda, et need 50 omavalitsust võiksid üldplaneeringu kehtestada, jättes sealt välja need pisikesed krundid, kus vaided on üleval. Aeg on tagada, et riik toimiks tulevikus kõigi omavalitsuste territooriumidel. Praeguse seaduse järgi on nii, et kui üldplaneering kehtestatud ei ole, siis võib detailplaneeringuid menetleda vastavalt maakonna üldplaneeringule. Maakonna üldplaneering aga on nii üldine, et selle alusel detailplaneeringu menetlemine on täielik absurd.
Nii et soovitan mõelda muudatusettepanekute hääletamisel, kas me oleme huvitatud, et meie ja meie järglased järgmises Riigikogu koosseisus osaleksime üleriigilise planeeringu läbivaatamisel ja kehtestamisel Riigikogu otsusena. See tähendaks seda, et me ei hakka Leedu kombel seda avalikule arutelule panema, selle üle vaidlema ja kaklema, vaid kiidame ta heaks, kui ta on hea, ja kui ta on kõlbmatu, siis saadame valitsusse tagasi ja laseme ta korda teha. Soovitan seega enne nupule vajutamist väga tõsiselt mõelda. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 410 muudatusettepanekute läbivaatamist. Muudatusettepanek nr 1, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. Muudatusettepanek nr 2, esitanud majanduskomisjon;  muudatusettepanek nr 3, esitanud majanduskomisjon; muudatusettepanek nr 4, esitanud majanduskomisjon. Muudatusettepanekud nr 5 ja 6 on esitanud Kalev Kallo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta need arvestamata. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud majanduskomisjon. Muudatusettepaneku nr 8 on esitatud Kalev Kallo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud majanduskomisjon. Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud Kalev Kallo, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda osaliselt. 11. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata, ka 12. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 13. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 14. muudatusettepanek on Kalev Kallo esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda osaliselt. 15. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 16. muudatusettepanek on Kalev Kallolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 17. ja 18. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 19. muudatusettepanek on Kalev Kallolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 20. muudatusettepanek on tulnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see seekord arvestamata. 21. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ja tema arvates tuleks seda arvestada täielikult. 22. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 23. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 24. muudatusettepaneku on esitanud Kalev Kallo, juhtivkomisjon arvas, et seda tuleks arvestada osaliselt. 25. muudatusettepaneku on ka esitanud Kalev Kallo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 26. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Palun 26. muudatusettepanekut hääletada!

Panen hääletusele 26. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 10 Riigikogu liiget, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.
27. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 28. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, samuti 29. muudatusettepanek. 30. muudatusettepanek on Mark Soosaare ja Jüri Tamme esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse §‑de 27 ja 34 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Teisele lugemisele jõuab valitsuse algatatud riigivaraseaduse §‑de 27 ja 34 muutmise seaduse eelnõu. Tuletan teile sissejuhatuseks meelde, et selle seadusmuudatuse idee oli võimaldada kohalikel omavalitsustel saada riigilt elamumaad, tasudes selle eest 65% selle harilikust väärtusest kahe aasta jooksul müügilepingu sõlmimisest arvates. Tuletan veel meelde, et selle eelnõu esimene lugemine lõpetati Riigikogu täiskogus juba eelmise aasta novembris ja vahepeal on jõudnud majanduskomisjoni menetlusse riigivaraseaduse tervikteksti eelnõu. Töögruppides arutati riigivaraseaduse tervikteksti ja seda seaduseelnõu koos. Aga kuna selgus, et ajaliselt ei ole täiskogul võimalik tervikteksti sel poolaastal seadusena vastu võtta, siis otsustas majanduskomisjon nende kahe muudatusega siiski edasi minna.
Majanduskomisjon arutas neid muudatusettepanekuid ja seda seaduseelnõu oma 5. mai istungil. Algataja poolt oli kutsutud Maa-ameti juriidilise osakonna jurist osakonnajuhataja ülesannetes Tanel Ruusmaa. Vahepealsel ajal oli saabunud mitmeid  muudatusettepanekuid. Kaks nendest, esitatud kahe fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, olid sisuliselt sarnased ja pakkusid välja võimaluse, et lisaks elamumaale oleks kohalikul omavalitsusel võimalik saada soodustingimustel ka äri‑ ja tootmismaad. Komisjon arutas neid muudatusettepanekuid ja leidis, et need on vajalikud. Aga kuna nende muudatusettepanekute puhul ei jõutud sisus kokkuleppele, siis otsustati neid ettepanekuid arutada riigivaraseaduse tervikteksti menetlemise juures ja praegu käsitleda vaid elamumaad puudutavat sätet. Algatajad võtsid oma muudatusettepanekud seda lubadust arvestades tagasi.
Täna on meil arutlusel kolm muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1 on sisuline ja täpsustab eelnõu õigusselguse huvides. Seda arvestas komisjon konsensusega täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja selle sisuks on, et kinnisasja müügihinnaks võiks olla 50% selle harilikust väärtusest. Komisjon arutas ka seda ja leidis, et pakutav proportsioon ei ole põhjendatud, ning hääletustulemusega poolt 4 ja vastu 4 komisjoni liiget jättis komisjon selle ettepaneku arvestamata. Muudatusettepanek nr 3 on Erakonnalt Eestimaa Rohelised. Selle sisu on lühidalt öeldes panna kinnisasja müügihind sõltuma sinna tulevikus rajatavate hoonete energiatõhususarvust. Komisjon arutas seda muudatusettepanekut. Hääletustulemus: poolt 5, vastu 3, erapooletuid ei olnud. Seega leidis see ettepanek toetust.
Nüüd otsuste juurde: saata Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse §‑de 27 ja 34 muutmise seaduse eelnõu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 13. mail, teha täiskogule ettepanek seaduseelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 20. mail, panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Kõik need otsused tegi majanduskomisjon konsensusega. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Maa ostuhinna energiatõhususarvust sõltuvusse seadmine leidis komisjoni istungil ka teatavat kriitikat. Esitati arvamus, et energiatõhususe saavutamiseks on oluliselt paremaid teid. Kas nendest parematest teedest oleks võimalik ka saalil mingisugune ülevaade saada?

Aitäh! Minu mäletamist mööda me otseselt ja sisuliselt paremaid teid, kuidas energiatõhusust saavutada, ei arutanud. Küll aga arutasime seda, et elamute energiasäästlikkust võiks toetada muudest vahenditest, mitte maa ostul. Ma loodan, et mu vastus oli piisav ja et sa said sellest aru.

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Kuna on põhjust arvata, et needsamad komisjonis heakskiidetud väga head põhimõtted, nimelt põhimõtted, et mida säästlikum hoone ehitatakse konkreetsele maale, seda väiksem võiks olla n‑ö harilikust väärtusest makstav rahasumma, siiski hilisematel, n‑ö kuluaarides, väljaspool komisjoni tegevust asetleidnud aruteludel toetust ei leidnud, siis tõenäoliselt pannakse see ettepanek tänasel istungil hääletusele. Just selle tõttu soovin veel kord selgitada, et täna oleme olukorras, kus me kujundame järgmiste kümnendite ühiskonna energiakasutust, mis ei ole mitte ainult energiakasutus, vaid väga selgelt ka inimeste ajakasutus. Kõik võimalused, mis meil praegu seadustest tulenevalt on olemas just nimelt selleks, et toetada uute ja tõepoolest väga või üliväga energiasäästlike hoonete rajamist, tuleks kasutusse võtta. Eriti oludes, kus me näeme, et majandustegevus on kinni jooksnud, kus me näeme, et ehitussektor ei ole väga elav, on võimalus saada endale eluasememaa riigi käes kasutult seisva maa arvel küll see, mis võiks majandust, eriti ka linnadest eemal, kõvasti elavdada. Komisjoni istungilgi oli arutuse all, millisel moel see leping siis välja võiks näha, kus kohalikul omavalitsusel vastavalt meie parandusettepanekule tekib kohustus, juhul kui seda energiasäästlikku hoonet sinna maa peale ei ehitata, tasuda see vahe, mis on tekkinud lubaduse mittetäitmisest. Loomulikult on need tsiviillepingud keerukad, kuid tsiviillepingute sõlmimine sellisel moel, et omavalitsusel tekiks nõudeõigus selle isiku suhtes, kes konkreetselt oma lubadust täitnud ei ole, on igal juhul võimalik, need lepingud ei ole sellised, et nad nõuaksid meie õigusruumis mingeid muutusi. Kui majandust õnnestub elavdada vaid keerukamaks muudetud lepingute abil, siis on see ju üks lihtsamaid teid, mismoodi toimida.
Selle tõttu ma kutsungi puhthüpoteetiliselt üles, juhuks kui sedasama muudatusettepanekut, kuigi komisjon selle heaks kiitis, otsustatakse hääletada, kuna nagu juba ettekandja jutust kuulda oli, olevat sellesama energiasäästu toetamiseks ka muid teid, siis igal juhul olge head, kolleegid, ja toetage komisjonis kujunenud seisukohta, et maa ostuhinna alandamine sõltuvalt sellest, kui arukalt sinna hooneid ehitatakse, on praegu tõepoolest lihtsaim, arukas ja mugav viis, millisel moel meie majandust, ennekõike ehitussektorit ja just innovatiivset ehitussektorit turgutada. Me magame liialt sageli maha need lihtsad võimalused, kuidas seda teha. Selle tõttu ei ole ju arusaadav, kuidas saaks majandust elavdada ilma ühtegi konkreetset tuge, ilma ühtegi konkreetset tagatist pakkumata, ilma ühtegi konkreetset sammu tegemata. Majanduse elavdamine on täiesti selge ja konkreetne, mitte abstraktne tegevus. Majanduse elavdamine peab põhinema inimeste usaldusel, inimeste emotsionaalsel seotusel mingi konkreetse majandusprotsessiga. Võimalus olla maaostja soodsatel tingimustel, kui selle vastu tuleb panna välja kohustus olla järgmise põlvkonna jooksul ülimalt energiasäästlik, on lihtne viis, mismoodi inimesi motiveerida. Kui inimesi ei motiveerita tegelema ühe, teise või kolmanda majandusharuga, siis majandus arusaadavalt ka ei edene. Selline lihtne baastõde võiks olla üle kõikidest muudest huvidest siin saalis ja ühiskonnas tervikuna. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Alustame eelnõu 329 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see ettepanek arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub teist muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 25 ja vastu 41 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Eiki Nestor, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 13 ja vastu 47 Riigikogu liiget, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Teie ees on teiseks lugemiseks konsulaarseaduse eelnõu 378. Mäletatavasti toimus selle möödunud aasta novembris Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõu esimene lugemine täiskogus 21. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 4. veebruariks kella 18‑ks muudatusettepanekuid komisjonidelt, fraktsioonidelt ega Riigikogu liikmetelt ei laekunud, ehkki komisjon neid pikisilmi ootas.
Esimest korda arutas komisjon seda eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistades 17. veebruari istungil. Sellel istungil viibisid ka Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Aino Lepik von Wirén ja sama ministeeriumi konsulaarosakonna õigusbüroo direktor Kerli Veski. Komisjon koos külalistega arutas mitmeid punkte, mis vajasid selles eelnõus kooskõlastamist Riigikogu põhiseaduskomisjonis samal ajal menetlemisel olnud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga ja samuti õiguskomisjonis menetletava perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõuga. Peamised lahknevused nende eelnõude vahel puudutasid isikut tõendavate dokumentide, ID‑kaartide väljastamist Eestis elamisluba omavatele kodakondsuseta isikutele. Samuti vaadati sel koosolekul üle muudatused eelnõu rakendussätete tekstis, mis tulenesid vahepeal jõustunud lennundusseaduse muutmisest.
Kuna seaduseelnõu vajas kooskõlastamist samal ajal menetluses olnud teiste seaduseelnõudega, siis pidas komisjon pikema pausi ja arutas eelnõu taas 20. aprilli istungil. Jälle osales koosolekul Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Aino Lepik von Wirén, samuti osalesid konsulaarosakonna peadirektor Lauri Bambus ning Siseministeeriumi migratsiooni‑ ja piirivalvepoliitika osakonna nõunik Kairit Mägi. Külalised andsid komisjoni liikmetele ülevaate Sise‑ ja Välisministeeriumi vahel toimunud kooskõlastustest isikut tõendavate dokumentide seaduse eelnõu sõnastuse muutmiseks ja sellest tulenevalt ka konsulaarseaduse eelnõu § 27 sõnastuse muutmiseks.
Kolmandat korda arutati seda eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistades 4. mail. Sel päeval toimunud istungil vaadati üle Riigikogu Kantselei õigus‑ ja analüüsiosakonna ning Välisministeeriumi konsulaarosakonna arvamuste põhjal sõnastatud muudatusettepanekud. Neid muudatusettepanekuid ja samuti seaduse jõustumise tähtaega arutati Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsleri Aino Lepik von Wiréni osavõtul. Valdav osa muudatusettepanekuid – neid on ühtekokku 12 – on eelnõu teksti täpsustava iseloomuga. Tulenevalt Riigikogus 7. mail vastuvõetud isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatustest täiendati eelnõu paragrahviga digitaalse isikutunnistuse taotluse edastamise ja väljastamise kohta. 4. mail nimetatud seadus veel ei olnud vastu võetud, küll aga oli ta juba kolmandaks lugemiseks Riigikogu päevakorras. Komisjon tegi ettepaneku jätta eelnõu rakendussätete riigilõivuseaduse muutmise paragrahvist välja perekonnaseisutoiminguid puudutavad punktid ja liita need Riigikogu õiguskomisjonis menetletava perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõuga.
Tulenevalt eelnõu menetlemise tähtaegadest esitas väliskomisjon eelnõu kohta ka muudatusettepaneku, mille kohaselt konsulaarseadus jõustuks s.a 1. juulist esialgse 1. mai asemel. Tõsi, arutati ka võimalust jõustada seadus veelgi hiljem, sest 7. mail vastuvõetud isikut tõendavate dokumentide seadus jõustub kaks kuud pärast selle avaldamist Riigi Teatajas, mis on pisut hiljem kui 1. juulil. Komisjoni arutelu tulemusel jõuti siiski seisukohale, et praktilist probleemi sellest, kui konsulaarseadus jõustub mõni nädal enne uut isikut tõendavate dokumentide seadust, ei teki, kuna olemasolev konsulaarseadus on ju jõus ja toimib.
Väliskomisjon formuleeris 12 muudatusettepanekut, need kõik on konsensusega heaks kiidetud, neid on täielikult toetatud ja nad on arvesse võetud. Menetluslikest otsustest tehti Riigikogu juhatusele ettepanek panna see eelnõu Riigikogu täiskogu 14. töönädala kolmapäevasesse ehk tänasesse päevakorda. Komisjoni ettepanek suurele saalile on eelnõu teine lugemine lõpetada. Juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis teeme Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta see eelnõu Riigikogu 15. töönädala kolmapäeva, 20. mai päevakorda kolmandaks lugemiseks, et me saaksime ta seadusena vastu võtta.
Et mitte rohkem teie aega kuritarvitada – kõik ilmselt ootavad pingsalt järgmisi päevakorrapunkte –, siis ma siinkohal ootan teie küsimusi, kui neid on. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Mikser! Palun küsimusi! Kolleeg Imre Sooäär.

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kui Eesti riigi kodanikud on mõnes välisriigis hädas ja pöörduvad saatkonna poole, näiteks on nende dokumendid või raha ära varastatud, siis praegu soovitab saatkond neil sugulastelt või sõpradelt abi otsida, kes peaksid raha üle kandma, et neid hädast välja aidata. Osas riikides on juurutatud süsteem, et välisriigis on võimalik konsulaadist abi saada ja see summa, mille konsulaat eraldab, pannakse kohe nende inimeste kodumaal, nende asukohariigi maksuametis nende vastu nõudena üles. Kas sellist süsteemi, kuna meil on elektrooniline maksuamet, ei oleks võimalik ka meil juurutada? Näiteks, kui inimesel on ettemaks maksuametis ja ta on välisriigis hädas, siis saatkond saaks ju seda tuvastada, saaks n‑ö loovutada talle raha ja selle raha kohta esitaks maksuamet talle nõude. Kas üldse tekkis selline arutelu ja kas on selle seadusega seoses sellist teemat arutatud?

Selle seaduse kontekstis me seda teemat ei arutanud. Kahtlemata on Eesti Vabariigi konsulaarasutused praegu ja kindlasti ka tulevikus kohustatud Eesti Vabariigi kodanikele välisriikides abi andma. Eesti Vabariigi puhul on konsulaarasutuste kohustused veel mõnevõrra laiemad kui tavapäraselt teiste riikide puhul, sest on ju ka alaliselt Eestis elavad kodakondsuseta isikud, kellel ei ole n‑ö oma kodakondsusriiki, mille saatkonna või konsulaarasutuse poole välisriigis viibides pöörduda. Ka nendele annab kõikvõimalikku konsulaarabi Eesti Vabariigi konsulaarasutus välisriigis. Aga konkreetselt sellise detailsusastmega, mis puudutab seda nõude esitamist hätta sattunud inimese vastu pärast tema tagasipöördumist Eestisse, me selle seaduse kontekstis seda ei arutanud. Aga kui selline probleem eksisteerib, siis me seda Välisministeeriumi esindajatega arutame. Kindlasti on võimalik selle juurde tagasi tulla ja vajaduse korral muuta konsulaarseadust või teisi Eesti Vabariigi seadusi, et see probleem leiaks parima võimaliku lahenduse.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Sven Mikser! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on 12 muudatusettepanekut. Esimene, teine, kolmas ja neljas ettepanek on väliskomisjonilt, juhtivkomisjon on neid täielikult arvestanud. Viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes, üheteistkümnes ja kaheteistkümnes ettepanek on väliskomisjonilt, juhtivkomisjon on neid täielikult arvestanud. Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 378 teine lugemine on lõpetatud.

Lugupeetud kolleegid! Alustame 37 Riigikogu liikme esitatud kirjaliku nõude "Umbusalduse avaldamine peaminister Andrus Ansipile" menetlemist. Nõuet menetleme, lähtudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑dest 133 ja 134. Ma tutvustan teile mõningaid punkte. Iga Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistel osalevad ainult fraktsioonide volitatud esindajad. Esimesena saavad sõna fraktsioonide esindajad, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatajad, st Eesti Keskerakonna fraktsioon, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Toimub lõpphääletus. Peaministrile on avaldatud umbusaldust, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus.
Palun, lugupeetud peaminister, teid kõnepulti, et teile oleks võimalik küsimusi esitada!

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Olen valmis vastama teie küsimustele.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Kirjalikus nõudes umbusalduse avaldamise kohta on üks punkt, mis ütleb, et peaminister Ansip tegeleb põhiliselt koalitsiooni sisetülide lahendamisega. Aga kunagi, 21. oktoobril 2007 võrdlesite te valitsuserakondi kolme musketäriga ja ütlesite, et kirjanduses on ühtsuse võrdkujuks sõnapaar "kolm musketäri". Kuidas "20 aastat hiljem" on?

Aitäh! Ma ei saa ju võtta seda süüdistusena, et peaminister tegeleb koalitsiooni kooshoidmisega, tegeleb koalitsioonisiseste probleemide lahendamisega. Hoopis imelikum oleks, kui peaminister tegeleks opositsioonisiseste tülide lahendamisega. Valitsuses on kolm erakonda ja nendel erakondadel on erinevad vaated sellele, kuidas probleeme lahendada. Kuid ühes olen ma küll kindel. Kõigil koalitsioonierakondadel on üks eesmärk: Eesti elu edendamine. On täiesti loomulik, et demokraatlikus ühiskonnas erakonnad omavahel väitlevad, ja ma olen väga rahul sellega, et kogu debatt toimub avalikult ja mitte avalikkuse eest varjatult. Seda ma küll patuks ei pea, et peaminister tegeleb koalitsiooni kooshoidmisega.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Täna infotunnis vastas rahandusminister, et valitsus on otsustanud jooksvate kulude katteks kasutusele võtta 3,5 miljardit krooni stabiliseerimisreservi raha. Teie olete aga vastanud Riigikogu liikmetele nii infotunnis kui ka arupärimistele vastates, et jooksvate kulude katteks reservfondi raha ei kasutata. Kuid see on loomulik, et te räägite üht, aga teete teist. Tulenevalt riigieelarve seadusest võib stabiliseerimisreservi vahendeid kasutada (loen teile ette), kui on majanduskriis, eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaolukord. Palun öelge, milline olukord siis praegu Eesti riigis on, et valitsusliit tulenevalt sellest seadusest võtab kasutusele stabiliseerimisreservi raha?

Aitäh, hea küsija! Praegu on kogu maailmas majanduskriis. Kogu maailma on tabanud globaalne finantskriis.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Tänasest BNS‑i uudisest loeme, et Fitch on andnud hinnangu, et kõigi eelduste kohaselt võetakse euro kasutusele 2013. aastal. Meie võimalused majanduslangusest väljatulekuks on esiteks euro ja teiseks võiks olla eksport. Minu küsimus on teisest aspektist, mida on ka valitsusele ette pandud: kas on tehtud audit, välja selgitamaks, kui palju on Eestis ekspordiga tegelevaid ettevõtteid ja millised need valdkonnad on, millega ekspordivaldkonnas kõige rohkem tegeldakse?

Aitäh! Kui juba reitinguagentuuri Fitch tsiteerida, siis tuleks olla tsiteeringutes täpne. Reitinguagentuur Fitch kõneleb küll ühest konkreetsest aastast – 2013, kuid ta ütleb, et Eesti puhul võib euroga liitumine olla võimalik nii varem kui 2013 kui ka hiljem kui 2013. Meie eesmärk on liituda eurotsooniga põhistsenaariumi järgi 1. jaanuarist 2011, kuid me ei ole heitnud kõrvale ka lisastsenaariumi, mille järgi me võiksime liituda eurotsooniga alates 1. juulist 2010. Põhistsenaarium on 1. jaanuar 2011. Ma pean liitumist 1. jaanuarist 2011 küllaltki tõenäoliseks, sest meie kõige suurem probleem on siiani olnud inflatsioonikriteeriumi täitmine, kuid nagu me teame, oli inflatsioon aprillis 0,3%. Kuna kriteeriumi rehkendatakse 12 kuu keskmisest, siis selle kriteeriumi täitmine võtab veel aega, kuid väga suure tõenäosusega me täidame seda kriteeriumi juba sellel sügisel. See võib juhtuda kõige varem augustis, aga eeldatavalt kindlasti oktoobris-novembris, ja siis on meie suur väljakutse defitsiidikriteeriumi täitmine. Me oleme kulude küllalt järsu kärpimisega väga kiiresti reageerinud ülemaailmsele finantskriisile. Me olime Euroopa Liidus teatavasti esimesed, kes koostasid sel aastal negatiivse lisaeelarve. Praeguseks on Euroopas juba väga-väga palju neid riike, kus on koostatud negatiivne eelarve. Mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka väljaspool Euroopa Liitu tegeldakse sellesamaga. Ka president Obama teatas, et Ameerika Ühendriikides hakatakse koostama negatiivset lisaeelarvet. Venemaal on negatiivne lisaeelarve juba vastu võetud. Me oleme tegutsenud selle nimel, et hoida oma defitsiiti allpool 3% piiri SKT‑st. Kuna defitsiidikriteeriumi täitmine ei ole seotud mitte ainult ühe suure eesmärgiga – liituda eurotsooniga niipea kui võimalik –, vaid see on meie eluline vajadus, siis ma arvan, et nii valitsus kui ka Riigikogu peavad tegema kõik endast oleneva selleks, et meie defitsiit ei ületaks 3%. Miks on see meie eluline vajadus? Teatavasti on laenuressurss praegu väga kallis. Tänu sellele, et Eesti riigi reitingud on tulenevalt väga konservatiivsest eelarvepoliitikast märksa kõrgemad kui meie naabermaades, on raharessurss meie jaoks märksa odavam ja kättesaadavam. Kuid siiski on raharessursi hind praegu liiga kõrge. Ma küll ei arva, et me peaksime loobuma kulude kärpimisest ja maksma selle eest tulevikus väga kõrget hinda. Seega, kulude kärpimist tuleb kindlasti jätkata.
Nüüd ekspordiküsimus. Eesti ei pea kurtma selle üle, et meil on väike ekspordimaht. Kui võrrelda kahte arvu, SKT aastas ja ekspordimaht, siis need arvud on peaaegu võrreldavad. Meie ekspordimaht võrrelduna SKT‑ga moodustab 0,85%. Seda ei maksa muidugi tõlgendada niiviisi, et eksport moodustab 85% SKT‑st, tähendab, 0,85 võrreldes ühega, 85% võrreldes 100%‑ga. Sisemajanduse kogutoodang kirjeldab aasta jooksul lisandunud väärtust, kuid ma räägin kogu ekspordimahust. Ekspordimaht Eesti puhul on väga suur, kuid meie probleem on selles, et meie eksporttoodang ei ole mitte väga suure lisandväärtusega. Väljakutse seisneb selles, kuidas toota ekspordiks suurema lisandväärtusega tooteid. Eksporttoodangut toodetakse väga mitmes sektoris ja ka tootjate ring ettevõtete mõttes on väga lai. Eestil ei ole ühte spetsiifilist ekspordiartiklit, mis moodustaks väga suure osa meie koguekspordist. Praeguse ülemaailmse finantskriisi ajal on see küllalt arvestatav pluss Eestile. Märksa raskemas olukorras on need riigid, kus eksport sõltub ühest või mõnest tootmisharust. Näiteks nendes riikides, kus autotootmisel on väga suur osatähtsus, on probleemid märksa suuremad kui nendes riikides, kus eksport on laiapõhjaline. Eesti kuulub nende riikide hulka, kus eksport on laiapõhjaline.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua esimees! Austatud peaminister! Kui te andsite Riigikogule üle 2009. aasta riigieelarve, siis te kinnitasite, et see eelarve on tasakaalus nii poliitilises kui ka fiskaalses mõttes. Ma jätan kõrvale poliitilise tasakaalu, see on teie enda asi. Aga fiskaalses mõttes püüdis opositsioon teile kõigi lugemiste käigus selgeks teha, et tegelikult see eelarve ei ole tasakaalus. Pärast riigieelarve vastuvõtmist ei läinud mööda kuud aegagi, kui oli vaja hakata seda kärpima. Nüüd on jälle vaja kärpida. Kuidas me saame teid usaldada, kui te ei kuula mitte midagi?

See oli väga suur üldistus, mille te praegu tegite. Aga ma julgen jälle teiega mitte nõus olla. Kõigepealt eelarvest. Teatavasti on Eestis kombeks olnud võtta siinsamas Riigikogus vastu tasakaalus eelarveid. Vaid ühel korral, aastal 2002, võeti vastu defitsiidiga eelarve, kõik ülejäänud eelarved on võetud vastu tasakaalulistena või õige pisikese ülejäägiga. Märkimisväärsed ülejäägid olid eelarvesse kavandatud 2007. ja 2008. aastaks. Paraku on juhtunud nii, et vaid aastatel 2002–2007 on eelarveaastad lõpetatud ülejäägiga, kõige suurem ülejääk oli aastal 2007 – 6,5 miljardit krooni, teisel kohal oli aasta 2006 – 6 miljardit krooni ja kolmel eelneval aastal oli igal aastal 2,5 miljardit krooni. Nendel headel aastatel, mida teie, hea küsija, nimetasite juba mõneti kriisiaastateks, kogunesidki Eesti riigile märkimisväärsed reservid, umbes 10% meie SKT‑st. Paraku, ülejäänud aastatel võeti vastu küll tasakaalus eelarved, kuid eelarveaastad lõpetati defitsiidiga. See eelarve, millest teie kõnelesite, on täpselt samamoodi tasakaalus nagu kõik need varasemad tasakaalus olnud eelarved.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! Ma arvan, et eelneva küsija üldistus oli päris õige. Ega te ei kuula küll nõuandeid, mida teile antakse. Kui me hakkame vaatama, siis te poete kogu aeg ülemaailmse rahandus‑ ja majanduskriisi taha. Me oleme siin saalis rääkinud, et juba 2007. aasta algul tulid tõsised märgid, et meid ootab krahh. Vaatame praegust majanduslangust – 15,6%! Danske Bank, ma praegu lugesin internetist, lööb käsi kokku ega saa aru, kuidas Eesti on nii alla käinud. Sama tegi Deutsche Bank eile. Ainuke inimene Eesti Vabariigis on peaminister, kes ütleb, et küll on tore selles kriisis elada. Millest see tuleb, et te millegagi ei arvesta, mida teile öeldakse? Te lükkate pidevalt vastuse homsete prognooside taha, et küll me siis vaatame. Ja homsed prognoosid on alati hullemad kui eilsed, aga teie olete ikka nii heas tujus, ütlete, et Eestil läheb nii hästi, teistel läheb veel halvemini. Aga me oleme oma arengu poolest ju eelviimased! Kellel siis veel halvemini läheb?

Aitäh! Otsene vastus on, et viimasel läheb veel halvemini. Aga vaadake, härra Lenk, minu ja teie maailmanägemises on küllalt suured erinevused. Teie ütlete, et aasta 2007 oli kriisiaasta. Mina sellega nõus ei ole. Eesti majandusbuumi tippaastad olid aastad 2006 ja 2007. Kui 2007. aastat hinnatakse kriisiaastaks, siis on kaks võimalust: kas ei olda majandusküsimustega üleüldse kursis või on tegemist tulnukatega. Ma jään oma arvamuse juurde: aasta 2007 oli majandusbuumi tippaasta, rahanduslikus mõttes Eestile kõige parem aasta. Kui see aasta oli teie meelest kriis, siis ma kinnitan veel kord, nii nagu ma kinnitasin vist 7. veebruaril 2008, et ainult sellises kriisis Eesti rahvas elada tahakski. See oli 7. veebruaril 2008 ja ilmselgelt 2007. aasta kontekstis. Teie osava poliitikuna tahate kindlasti ühe väite ajalisest kontekstist välja rebida ja asetada selle heal meelel kas või 2009. aastasse. Ka poliitikut peab iseloomustama ausus ja korrektsus. Jääge konkreetse väite, konkreetse ajalise konteksti juurde. Teile tundub, et Eestis on kõik halvasti. Minule tundub, et me peame hindama objektiivselt seda, mis meil on halvasti, ja seda, mis meil on hästi. Vaadakem nüüd, võrrelgem meie olukorda teiste riikide olukorraga. Kriisis on kogu maailm, aga ma väidan, et Eesti oli ülemaailmseks finantskriisiks ette valmistatud märksa paremini kui väga-väga paljud teised riigid. Me kogusime headel aegadel riigile märkimisväärsed reservid, me maksime headel aegadel tagasi varem võetud valitsussektori võlgu. Praegu on Eesti valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidu kõige pisem – vaid 4,8% SKT‑st. Eesti on üks nendest vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus valitsusel ei ole tulnud kulutada maksumaksja raha pangandussektori päästmiseks. Neid riike, kus valitsused ei ole pidanud kulutama maksumaksja raha pangandussektori päästmiseks, on Euroopa Liidus vähe, Eesti on üks nendest. Te ütlete, et valitsus ei tee midagi ja ta ainult kärbib (nii te nimetate selles avalduses), meil justkui ei olekski mingeid prioriteete, me ei mõtle majanduse elavdamisele. Toome appi Eurostati, kes peaks olema statistika esitamises sõltumatu. Eurostat ütleb, et Eesti riigi eelarves on investeeringute osatähtsus kõige suurem Euroopa Liidus. Kuidas see küll meiega juhtus? Meil on reservid, meil on kõige väiksem valitsussektori võlakoormus, meil ei ole tulnud maksumaksja raha kulutada pankade päästmiseks, meie eelarves on investeeringute osatähtsus kõige suurem Euroopa Liidus. Kuidas see kõik juhtunud on? Ei taha iseennast kiita, aga ilmselgelt on tegemist valitsuse hea tööga.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Lugupeetud rahandusminister! Vabandust, peaminister! Rahandusministrile ma just ütlesin, et aasta aega olete tegelnud eelarvega ja olete vastu võtnud ühe negatiivse eelarve, mis oli seotud usaldusküsimusega. Kohe on tulemas teine negatiivne eelarve. Tahan teada, kas ka see on seotud usaldusküsimusega. Kuid ma tahan veel paar repliiki öelda. Te toote näite, et maailma suurriigid ja Euroopa riigid on samuti kriisis ja võtavad vastu lisaeelarveid. Aga Euroopas ja maailmas on hulk riike, kes ei võta vastu ühtegi negatiivset lisaeelarvet. Meil on ju paar hooba. Üks hoob on antud väljastpoolt, Euroopast – 53,3 miljardit krooni Euroopa toetusi majanduse elavdamiseks, millega ei ole valitsus hakkama saanud, prognoos ja teod ei lähe kokku. Teiseks on 6,1 miljonit krooni eksporditoetuseks, mille menetlemine ei ole veel Riigikokku jõudnud. Miks neid ei rakendata?

Neid ju rakendatakse. Aga vastus teie küsimusele on, et valitsus ei kavatse siduda järgmist negatiivset lisaeelarvet usaldushääletusega.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud peaminister! Te olete täna siin korduvalt nimetanud, et kriis on kogu maailmas, on globaalne finantskriis jne, kuid te ei ütle, et meie majanduslangus on ikkagi praegu ju peaaegu 16% ja Euroopas on see 4%, kusjuures just meie viime seda näitajat allapoole. Meil on reservid otsakorral, euroraha me kätte ei saa, me müüme riigivara. Miks te ei julge ikka otse välja öelda, et jah, me oleme Euroopa Liidus peaaegu kõige kehvemad, eelviimased? Mis siis üldse saab, kui praegu teie valitsus kõik ära kulutab? Millest järgmine valitsus üldse alustab, kui te kõik nulliks viite?

Nendes riikides, kus majandus on kiiresti kasvanud, on ka kohandumine toimunud kiiremini ja on päris loogiline, et see kõik just täpselt niiviisi toimub. Vaadake või võrdluseks Venemaad: majanduskasv oli kiire ja nüüd on langus 9,5%. Seejuures tuleks teil silmas pidada (teile ju meeldib alati sealt näiteid tuua), et rubla on devalveeritud 25%. Ma ei nõustu sellega, et meie riigi rahandus ei ole heades kätes. Hiljuti avaldati Euroopa Komisjoni prognoos selleks aastaks. See prognoos kõneleb ühemõtteliselt sellest, et koguni 20 Euroopa Liidu riiki ei suuda mahutada oma eelarvedefitsiiti 3% piiridesse SKT‑st. Vaid seitse riiki mahutab oma defitsiidi 3% piiridesse ja Eesti kuulub nende seitsme hulka. See, et me oleme ajanud konservatiivset eelarvepoliitikat, kajastub meile antud riigireitingutes. Nagu ma juba ütlesin, riigireitingud tähendavad väga selgelt odavamat laenuressurssi meie inimestele, meie ettevõtjatele. Seda odavust, seda raharessursi hinnavahet saame me mõõta miljardites kroonides. See on majanduse elavdamine tegelikkuses, mitte see, kui keegi loob 30 trammipõrandate pesija kohta.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Härra peaminister! Vaat sellest põrandapesija kohast ma tahangi rääkida. Praegu on ju niimoodi, et tööpuudus kasvab. Üle 60 000 inimese on sunnitud vastu võtma töötu abiraha. Seletage, palun, ära, miks peaks inimesel olema parem võtta vastu töötu abiraha kui saada palka põrandapesemise eest!

Parem oleks, kui inimesel oleks olemas töö. Tööga on seotud mured, nagu mul praegu, aga need on head mured. Halvad mured on siis, kui tööd ei ole. Struktuurimuutused majanduses on paratamatus. Vabaturumajandus on tsükliline ja tsüklilise majanduse puhul on paratamatult ka ületootmine. Meie praegune kõige suurem probleem on seotud lõppenud ehitusbuumiga. Kolme viimase aasta jooksul ehitajate arv, nagu te hästi teate, suurenes peaaegu kaks korda. Praeguseks on buum lõppenud. Kolme viimase aasta jooksul ehitajaks saanud 40 000 inimest peavad leidma endale uue töö. On paratamatu, et ka teistest sektoritest tulevad tagasilöögid, kui ühes sektoris on kriis, on väga suur tagasiminek. Struktuurimuutused majanduses on vajalikud ja need muutused on ka valusad. Riik peab hoidma ettevõtluskeskkonna stabiilsena, peab hoidma ka maksukeskkonna stabiilsena, siis tulevad meie riiki uued investeeringud, mis loovad suurema tootlikkusega töökohti. Sellised meetmed, mis aitavad inimestel töötuks olemise ajal hoida alles tööharjumusi, on vajalikud ja tervitatavad, kuid lahendus tööpuuduse probleemile seisneb ikkagi uutes, suurt lisandväärtust tootvates töökohtades.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Te ühes oma eelmises vastuses ütlesite, et Eesti on üks vähestest riikidest, kes ei pidanud päästma oma pangandussektorit. Samas teame me ju väga hästi, et meil tegelikult puudub oma pangandussektor, peaaegu kõik pangad, mis meil tegutsevad, on välispankade filiaalid. Ega te ei arva ju, et Eesti maksumaksja peaks päästma Rootsi või Taani panku? Mida te mõtlete selle pangandussektori all, kas Eesti Panka või hoopis muid asutusi, SMS‑laenude kontoreid või midagi sellist?

Aitäh! Kui ma kõnelen Eesti pangandusest, siis ma kõnelen eelkõige meie kommertspankadest, aga kommertspankade ja kogu raharingluse üle teostab kontrolli Eesti Pank. Ma ei ole nõus teie väitega, et meil tegutsevad enamikus filiaalid. On küll suuremate Skandinaavia pankade tütarpangad, kes meil siin tegutsevad, on ka filiaalid, aga väita, et enamikus on siinsed pangad filiaalid, ei ole õige. Aga kui nad isegi oleksid, nagu teie väidate, kõik filiaalid, ka siis me peaksime endiselt kõnelema ja saaksime kõnelda ainuüksi Eesti pangandusest. Kõik, kes meie pangandusturul tegutsevad, on kohustatud järgima Eesti seadusi. Eesti seaduste kohustuslik järgimine teebki Eestis tegutsevatest pankadest meie pangandussektori.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Te ütlesite ühele küsimusele vastates, et poliitikut peab iseloomustama ausus. Teie tänased vastused on seotud sellega, et te olete teinud väga palju asju õigesti. Nagu te ise ka ütlesite: kui ennast ise ei kiida, kes siis ikka kiidab. Aga kui te vaatate ja analüüsite viimast kahte aastat, kas te näete, et valitsus teie juhtimisel on teinud ka midagi valesti? Kas te saate välja tuua kuni kolm sammu, mida täna analüüsides te ütlete, et kaks aastat tagasi läksid need asjad valesti? Või neid valesti läinud asju pole olnud?

Aitäh! Kõik otsused on langetatud konkreetses ajalises kontekstis. Aeg kulgeb edasi ja teadmisi tuleb juurde, loomulikult, uute teadmiste valguses tahaks varem tehtud otsuseid revideerida. See on täiesti loomulik. Kõike, mis juhtuma hakkab, ei suutnud keegi ette näha. Meenutage kas või seda, mida ütles Ameerika Ühendriikide president Barack Obama siis, kui tal täitus sada päeva presidendiks saamisest. Ta ütles, et kui ta võitlusse asus, siis ta uskus, et peamine probleem on Iraak, majandus tundus enam-vähem tugev olevat. Ta ütles, et ilmselgelt ei olnud ta valmis seisma vastamisi kõige sügavama majanduskriisiga pärast Suurt depressiooni. Mida me siis kuulsime Ameerika Ühendriikide presidendilt? Et maailma kõige mõjuvõimsama riigi president ei näinud ette nii sügavat ülemaailmset finantskriisi. Muidugi on opositsiooni ridades inimesi, kes nägid asjade kulgemist paremini ette kui mina või teised valitsusjuhid Euroopas. Mina ei osanud sellise ulatusega, sellise sügavusega finantskriisi ette näha ja selles teadmises tuleb hinnata ka varem langetatud otsuseid. Mida ma täna teeksin teistmoodi? Headel aastatel kogusime me raha reservidesse. Raha reservidesse kogumine ei olnud kerge, see tuli kaunis raskelt kätte. Nagu me teame, poliitikutel on alati tuhandeid häid plaane, kuidas teha rahvast õnnelikuks, kasutades selleks maksumaksja raha. Raske on inimestele öelda, et meil ju raha on, aga me paneme selle raha reservidesse. Meil õnnestus väga olulisel määral raha reservidesse panna, kuid praeguste teadmiste valguses oleks pidanud panema rohkem. Lohutuseks olgu öeldud: neid Euroopa Liidu riike, kes panid rohkem, väga palju võimalik leida ei ole. 2006. aastal olime me oma eelarve ülejäägiga Euroopa Liidus kolmandal kohal. Enamik ei suutnud raha kõrvale panna, vaid kaks riiki panid 2006. aastal raha rohkem kõrvale, kui meie seda suutsime. See reservide olemasolu on meie jaoks praegu kõige olulisem. Aga parem oleks, kui need reservid oleksid veel suuremad olnud. Teiseks, palgatõusud headel aegadel. Surve palkade tõusuks nendel aegadel oli väga tugev. Oleks pidanud olema konservatiivsem, mitte nii palju avalikus sektoris palku tõstma, panema raha halvemateks aegadeks reservidesse. Kuid jälle, see oli konkreetne otsus konkreetses ajalises kontekstis. Mõnes riigis ei pööratud tähelepanu töötajate palkadele ja väga palju töötajaid lahkus riigist puhtmajanduslikel põhjustel. Meie, praeguste hinnangute järgi liiga suur palgatõus jättis väga paljud inimesed Eestisse. Need inimesed ei pidanud puhtmajanduslikel põhjustel Eestist lahkuma. Kolmas viga (ma võin neid vigu palju ette lugeda, aga see on tagantjärele tarkus ja tagantjärele tarkus on täppisteadus) oli töölepingu seadus. Viga oli see, et valitsus ja ka Riigikogu usaldasid sotsiaalpartnereid, kes leppisid kokku selles, et kõik hüvitised, kõik hüved, mis töölepingu seadusesse sisse kirjutatud on, mahuvad 1,5%‑lise maksemäära sisse. Praeguseks on ilmselge, et need hüvitised ei mahu 1,5% sisse, nad ei mahu isegi 3%‑lise maksemäära sisse ära. See on suhteliselt hiljuti tehtud viga. Rahalises mõttes kõige suurem probleem, mis valitsuse ees seisab, ongi seotud töötukassaga. On väga suur vahe, kas töötukassa vabadest vahenditest ja reservidest kulub ühe aastaga ära 1 miljard krooni, 2 miljardit krooni või kõik 3 miljardit või kulub koguni 4 miljardit krooni, mis tähendab seda, et kulub ära 3 miljardit krooni, mis on olemas, ja 1 miljard tuleb laenugi võtta. Kui kriis on pikemaajalisem ja sel aastal tööpuudus ei jõua küll veel Hispaaniale järele, aga sinna lähedale, siis võiks see tähendada seda, et järgmisel aastal on töötukassa miinus 4 miljardit krooni. Kui kriis on veel pikemaajalisem, siis ülejärgmisel aastal on miinus 6,1 miljardit krooni. See on probleem, mis vajab kiiret lahendamist. Võib-olla aitab vigade ja probleemide üleslugemisest. Valitsus põhimõtteliselt ainult probleemide lahendamisega päevast päeva tegelebki.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Kohati on muutunud juba kõnekäänuks, et kõik, mida peaminister ütleb või lubab, läheb üsna lühikese aja pärast risti vastupidi. Seda oleme me kahe aasta jooksul ka Riigikogus kuulnud. Nüüd räägib valitsusliit eesotsas teiega, et euro kasutuselevõtu nimel tuleb tuua ükskõik milliseid ohvreid, ehk te püüate kõike põhjendada euro tulekuga. Aga lisaks inflatsiooni‑ ja eelarvekriteeriumile on ju ka stabiilse majanduse kriteerium. Mis siis, kui selle aasta lõpuks või järgmise alguseks selgub, et 2011 me ei saa kuidagi seda eurot? Milline on siis järgmine põhjendus? Kas selleks situatsiooniks on olemas mingi kriisiprogramm või plaan, kui selgub, et 2011 jääb euro meile ainult unistuseks?

Aitäh! Ma palun teid, ärge omistage valitsusele oma väiteid! Eurost ei tohi teha mingisugust tonti. Kindlasti ei ole õige väita, et ükskõik missugused ohvrid euro nimel on õigustatud. Valitsus pole seda väitnud. Vastupidi, ma väidan, et kui me järgime konservatiivset eelarvepoliitikat (konservatiivset selles tähenduses, et defitsiit jääb väiksemaks kui 3% SKT‑st), siis on meie riigireitingud kõrgemad kui juhul, kui me laseme asjadel kulgeda nii, nagu nad ise kulgeksid. Need kõrgemad reitingud tähendavad Eesti ettevõtjate jaoks odavamat ressurssi, millega nad saavad ettevõtlust edendada. See odavus, nagu ma juba ütlesin, on mõõdetav miljardites kroonides aasta jooksul. Ka investeeringud tulevad sellesse riiki, kus rahandus on kindlatel alustel. Me peame olema Eestis rahanduslikult jätkusuutlikud ka kaugemas perspektiivis kui üks aasta. Me peame õpetajatele ja politseinikele suutma palgad ka tulevikus välja maksta. Reserve oleme me kogunud, kuid reservide hulk on piiratud. Laenuressurss suurema defitsiidi katmiseks on praegu väga kallis. Eesti riigi rahanduslik jätkusuutlikkus on see, mille nimel me praegu eelarvekärpeid teeme. Euro on boonus, mille me saame siis, kui me suudame jätkata konservatiivse eelarvepoliitikaga. Kindlasti ei ole õige teha eurost mingit patuoinast, mingit kurjuse kehastust, mille nimel inimesed peavad väga paljust loobuma. Kindlasti ei ole õige eurost teha ka mingisugust imevahendit, mis lahendab absoluutselt kõik probleemid. Vaadake eurotsooni liikmesriike ja te näete, et eurotsoonis on riike, kus eelarvedefitsiit on näiteks 12%. Vaadake eurotsooni liikmesriike ja te näete, et eurotsoonis on riike, kus tööpuudus on märksa suurem, kui see on Eestis, ühes riigis koguni 17,4%. Ei ole õige müstifitseerida eurot, ei ole õige öelda, et euro lahendab kõik meie probleemid. Euro lisab meie riigile usaldusväärsust, euro lõpetab nende investorite kahtlused ja kõhklused, kes mäletavad Soome marga või Rootsi krooni devalveerimist. Soov, majanduslik tung Eestisse investeerida on praeguses majandussurutises väga paljudes riikides suur ja tugev. Otsuse langetamist takistab euro puudumine. Nii et eurot on meile väga vaja, aga uskuda, et siis võime me vilistada konservatiivsele eelarvepoliitikale, on kindlasti vale.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud peaminister! Milline on teie kui valitsusjuhi sõnum nendele nüüd juba tuhandetele peredele (need on pankade andmed), kes on sattunud raskustesse eluasemelaenu tasumisel? Kas neil on üldse põhjust loota valitsuse abile või mitte ja kas valitsus tunneb ka vastutust, et selline olukord on tekkinud?

Aitäh! Laenuvõtmine on väga vastutusrikas otsus ja kõik need, kes laenu võtavad, peavad ülima põhjalikkusega kaaluma, kas nad on ka muutuvates oludes, halvenevates oludes võimelised oma laenusid teenindama. Vabariigi Valitsus on nende heaks, kes on juba laenu võtnud, üksjagu ära teinud. Ma kordan teile veel kord: kõrgemate riigireitingute tõttu on laen meie riigi laenuvõtjatele märksa odavam kui väga paljudes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. See on see, millega riik saab kõige otsesemalt laenuvõtjaid aidata, ja Eesti riik on seda teinud.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Siin Riigikogu saalis on sel aastal umbusaldusavaldust juba korra arutatud. See oli esitatud meie tänase hea kolleegi Maret Maripuu vastu, keda toona küll ei umbusaldatud, sest koalitsiooni hääled pidasid, aga tulenevalt sellest sõnumist, mis tõenäoliselt osutus tõeks, astus ta ise tagasi ja andis ameti üle tegusamale noorele kolleegile. Sama on ju praegu siin. Tegelikult vastab tõele kõik see, mida teile umbusaldusavalduses ette heidetakse. Teie sõnadel puudub usaldusväärsus, teie juhitav koalitsioon on tegutsemis‑ ja otsustusvõimetu ja te ise pidurdate pakutud lahendusi, rääkides ka täna siin meie ees, et Eestil pole häda midagi. Samas on Eesti maailma viie kiiremini kukkuva majandusega riigi hulgas, meil on Euroopa tipptasemel tööpuuduse kasv. Teil vist puudub arusaam olukorra tõsidusest. Koalitsioonilepe, millele te toetute, on ju tegelikult aegunud. Küsimus on see: mis sõnum on teil ligi 65 000 inimesele, kes on töö kaotanud?

Mul on kõigepealt sõnum teile ja see sõnum tuleb reitinguagentuurilt Moody's. Reitinguagentuur Moody's ütles vaid paar nädalat tagasi, et Eesti eelarvepoliitika võime reageerida praegustele kriisioludele on olnud muljetavaldav, impressive, ütles ta inglise keeles, ja üks parimaid Euroopa Liidus. On teie arvamus ja on Moody'se arvamus. Nüüd on nende 65 000 inimese otsustada, kumba arvamust nad rohkem usaldavad, kas teie arvamust või Moody'se arvamust. Mina nõustuksin Moody'se arvamusega.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra peaminister! Koalitsioonilepingust ei ole väga palju järele jäänud. Peaaegu kõik lubadused on haihtunud ehk küsimus on mandaadis. Lubaduste pealt on ju mandaat saadud! See on jäänud igal juhul nõrgemaks. Teie usaldusväärsus on igal juhul saanud kannatada, seda ei ole teil mõtet eitada. Jätame selle, kas euro on mingi paleus, mille poole püüelda, või mingi paha asi, aga igal juhul on üks teie peamisi ja väheseid lubadusi praegu, et põhistsenaariumi järgi saame me euro 2011 ja lisastsenaariumi järgi 2010. See on väga selge usalduse küsimus teie jaoks. Minu küsimus on: mis siis juhtub, kui seda eurot ikkagi 1. jaanuaril 2011 ei tule? Kas te siis tunnistate, et teie usaldus on saanud väga palju kannatada (loomulikult, kui te tänase usaldushääletuse läbite), võtate poliitilise vastutuse ja astute tagasi, sest enam ei ole ju jäänud ühtegi lubadust, mille nimel töötada?

Jälle, see on halva poliitika näide. Nõudes umbusalduse avaldamiseks te kirjutate, et ma andsin välja mingeid veksleid – mis kuupäev see oli? – pressikonverentsil, kõneldes sellest, et meil on võimalus liituda eurotsooniga 1. juulist 2010. Kulla opositsioonierakondade esindajad! Kust teie need vekslid võtsite? Ma tahaks ka neid näha, äkki ma saaksin sel juhul neid veksleid lunastada. Kust te võtate selle, et peaminister või valitsus on lubanud? Minu meelest on avantürism lubada midagi, mis 100% sinust ei sõltu. See on avantüristlik. Ma saan lubada ainult seda, et ma teen kõik endast oleneva, et eesmärk saavutada. Halb poliitika on see, kui kleebitakse kellelegi külge silte, omistatakse talle väiteid, mida ta pole kunagi ise esitanud. Ma soovitan teil lugeda 12. märtsi 2009. aasta pressikonverentsi stenogrammi ja te näete, et seda, mida teie umbusaldusavalduse tekstis väidate, et peaminister lubas teha kärpeid selle nimel, et Eestis tehtaks erakorraline hindamine jne, jne, ja vekslite jutt, te sealt ei leia.

Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Aitäh! Hea peaminister! Mulle tundub, et te võtate toimuvat üpris kergelt ja isegi mängeldes. See on mingil moel päris tore. Mis puudutab reitinguagentuuridele toetumist, siis reitinguagentuurid olid ju tegelikult ühed nendest, kes selle finantskriisi põhjustasid, ja nende sõna maksvus praeguses maailmas ei ole minu arvates väga suur. Aga nüüd küsimuse juurde. Kuidas te nüüd tagantjärele või selle kriisi keskel olles seletaksite lahti, millest see kriis ikkagi tuli, mis on selle kriisi anatoomia laiemalt ja milliseid järeldusi valitsus on sellest teinud?

Ülemaailmse finantskriisi tekkepõhjuste lahkamine siin Riigikogus võtaks ilmselgelt liiga palju aega. Ma kahtlen ka selles, kas ma oleksin pädev seda väga korrektselt ja teaduslikul tasemel tegema. Teie kahtlete reitinguagentuuride sõna maksvuses, kuid finantsinstitutsioonid arvestavad reitinguagentuuridega endiselt. Finantsinstitutsioonidele tähendab see seda, et kõrgema reitinguga riigid saavad ressurssi odavamalt ja kergemini kätte, madalama reitinguga riigid saavad ressurssi raskemini ja kallima hinnaga kätte ja mõned riigid ei saa nende reitinguagentuuride hinnangute tõttu üldse ressurssi kätte. Nüüd ülemaailmse finantskriisi põhjustest. Neid põhjusi on ju lahatud üksjagu palju, G20 tippkohtumistel on räägitud palju nii põhjustest kui leitud ka lahendusi. Väga lihtsustatult võib öelda, et ülemaailmne finantskriis tekkis vähese kontrolli tõttu rahvusvahelisel finantsturul ehk ei olnud tõhusat piire ületavat finantskontrolli, reeglistik oli puudulik, derivatiive oli võimalik toota ilma tõhusa järelevalveta ja neid toodeti liiga palju. Mõnes mõttes on see ülemaailmne kriis seotud ka ülemaailmse kinnisvarakriisiga, mida tuleb pidada päris tavaliseks tsükliliseks kriisiks, sest nagu me Eesti puhul nägime, veel kolm aastat tagasi oli nõudlus väga suur, pakkumist kinnisvaraturul peaaegu ei olnud, kõik kinnisvaraarendused osteti ära juba siis, kui projekt oli paberil. Praegu on olukord vastupidine, pakkumine on märgatavalt ületanud nõudmise ja kinnisvaraturul on tüüpiline ületootmine. Täpselt sama juhtus Ameerika Ühendriikides, täpselt sama juhtus väga-väga paljudes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Eestis on ehitajate arv tööhõives ebaproportsionaalselt suureks kasvanud, kuid olgu lohutuseks öeldud, et Eestis ei olnud ehitustööliste arv tööhõives tipphetkedel mitte kõige suurem, vaid me olime Euroopa Liidus ehitajate osatähtsuselt tööhõives kolmandal kohal.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea peaminister! On tore kuulda, et teie arusaam majanduskriisist on selline, et see ongi selline lõpmatu tsükkel, milles inimesel ega tema tahtel ei ole suurt tähendust. Mina muidugi seda meelt ei ole, aga vähemalt on nüüd välja öeldud, milline on peaministri arusaam. Minu küsimus on küll hoopis muus. Me oleme kuulnud erinevatest suurtest plaanidest küll rahandusministri, küll majandusministri suust, mida Eesti plaanib teha, selleks et riigieelarvesse hakkaks raha tulema mitte reservidest, vaid ikkagi maksudest ja majandustegevuse kasvust. Äkki jagate meile siin teadmist selle kohta, millal ja milliste tegevuste tulemusena reservide söömine asendub majanduskasvuga? Selleks peaks ju valitsusel ometi mingi plaan olema. Seda oleks hea siin kuulda, kuna ministritelt me seda ei kuule.

Kõigepealt tuleb jälle öelda, et teie väide ei ole korrektne. Te omistate mulle väite, mis on tegelikult teie väide, mitte minu väide. Teie väidate, et inimese tahtel ei ole kriisidele suurt tähendust ega mõju. Mina pole seda väitnud. Mina väitsin, et ülemaailmne kriis tekkis vähese finantskontrolli tagajärjel. Huvitav, kellelt ma teie meelest oleksin seda finantskontrolli sisseseadmist siis oodanud kui mitte inimestelt? See on inimeste tegemata jäetud töö ja viljad on igal pool üle maailma inimestel praegu näha. Nüüd majanduskasvust. Nagu juba varem öeldud, Eesti riigi eelarves on investeeringute osatähtsus kõige suurem Euroopa Liidus. Mis veel kui mitte investeeringud peaksid positiivselt mõjuma majanduse elavdamisele? Kas Eesti riik on kulutanud vahendeid majanduse elavdamiseks? Jah, rahvusvahelised finantsinstitutsioonid leiavad, et Eesti riik on kiirelt reageerinud muutunud oludele ja rakendanud väga ulatusliku ehk ühe suurema ulatusega finantsstiimulite paketi Euroopa Liidus. Milles see seisneb, seda olen ma ka siit kõnepuldist teile varem rääkinud. Kui aastal 2007 oli eelarve ülejääk 2,7% SKT‑st ehk 6,5 miljardit krooni, siis aastal 2008 oli see ülejääk asendunud 3%‑lise defitsiidiga. Millele see defitsiit kulub? Majanduse elavdamisele, on vastus.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Te pidevalt toonitate, et rahvusvahelised organisatsioonid leiavad, et Eesti on kasutanud väga-väga-väga. Aga kuidas ikkagi seda väga-väga-väga väärindada nii, et Eesti inimestel oleks Eestis hea elada? Kui inimeste eluolu vaadata, vaadata, kuidas inimesed elavad, tuleb öelda, et ollakse pigem viie viimase hulgas. Räägite, et eelarves on vaja teha kärpeid. Kogu pakett on laual, ka sotsiaalraha. Aga kui me vaatame jälle Euroopa Liitu, siis sotsiaalkulud on meil Euroopa Liidu ühed väiksemad ja inimeste omaosalus tervishoiukuludes on üks suuremaid Euroopa Liidu riikide hulgas. Ikka loeme võrdlusi ka selle kohta, et Eestis elavad inimesed 20 aastat vähem kui teistes riikides. Kuidas te sellega rahul olete ja kas te olete rahul selle "kiirusega", kuidas me püüame pääseda selle sotsiaalse kriisi lävelt?

Aitäh! Rahuloluks pole kellelgi kogu maailmas praegu mingit põhjust. Kuid võrreldes teiste riikidega oleme meie Eestis ja teie siin Riigikogus reageerinud märksa kiiremini, kui on reageeritud väga paljudes teistes riikides. Kriisis tuleb kindlasti säilitada kaine meel, ei tohi hakata ummisjalu tormama, tuleb analüüsida, mis meil on paremini ja mis meil on halvemini kui teistes riikides, ja siis korrigeerida oma tegevust just nimelt analüüsile tuginedes. Ma ei ole kindlasti nõus nende inimestega, kes tahaksid kriisis iga hinna eest suunda muuta. Eesti lihtne, läbipaistev ja selge maksusüsteem on meid läbi aastate väga hästi teeninud. Ega see, et meil on reservid kogunenud, et meie valitsussektori võlakoormus on kõige pisem Euroopa Liidus, et meie pangandust ei ole tulnud päästa maksumaksja rahaga, et meil on investeeringute osatähtsus kõige suurem Euroopa Liidus, et Eesti on üks nendest vähestest riikidest, kus eelarvedefitsiit mahub 3% piiridesse, ei tulene ühe peaministri tarkusest. Meie majandussüsteem on selline, et ta on ka kriisis suutnud hoida Eesti tugevana. Ma ei näe praegu vajadust meie maksusüsteemi või majandussüsteemi pea peale pööramiseks. Hea küll, kuus riiki suudavad jätta oma eelarvedefitsiidi väiksemaks, kui see Euroopa Komisjoni prognoosi järgi kujuneb Eestis. Kuus riiki. Esimesel kohal nende riikide hulgas on Bulgaaria. Kas me peaksime Bulgaaria maksusüsteemi üle võtma? Võib-olla peaksime, aga on fakt, et nemad kasutavad samasugust maksusüsteemi nagu meie. Ehk nad on edukad täpselt samadel printsiipidel töötava maksusüsteemiga nagu Eesti, mis kinnitab veel kord, et meil ei ole vajadust 180‑kraadiste pöörete tegemiseks. Te nimetasite ka oodatavat eluiga. See temaatika ei ole küll otseselt seotud ülemaailmse finantskriisiga, kuid on ju teada kas või viimasest inimarengu aruandest, millega, ma usun, ka teie olete väga hästi tuttav, et inimeste oodatav eluiga seiskus juba sügaval nõukogude ajal ja jäi kogu idablokis seisma peaaegu 1980. aastateni. Seejärel on hakanud vabanenud riikides oodatav eluiga, sealhulgas meeste oodatav eluiga, milles mahajäämus on kõige suurem, kiiresti pikenema. Ma ütleksin, et tendents on hea. Loomulikult, need muutused ühiskonnas võiksid toimuda kiiremini, inimesed võiksid märksa kiiremini võtta omaks tervislikud eluviisid, pöörata tähelepanu sportlikele eluviisidele, loobuda alkoholist, tubakast, korrigeerida oma toitumisharjumusi jne. Lõppkokkuvõttes on see mõõdetav Eesti inimeste oodatava elueaga.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Ütlesite, et kulude kärpimisega peab jätkama. Seoses sellega tahan teie käest küsida: mis suundadest ja mis kohtadest teil on võimalik tulevikus veel kärpida?

Kärpida tuleb sealt, kust kärpida on võimalik. Öelda, et kuskil mingi ukse taga on rahapada ja see tuleb ära tuua, ei ole praegustes oludes ilmselgelt võimalik. Kärped peavad suuresti olema läbivad, kuid kärpida tuleb nii, et me ei kärbiks ära neid investeeringuid, neid kulutusi, mis viivad Eesti majanduse uuele tõusule. Kärpida tuleb nii, et riik hakkaks efektiivsemalt toimima. Aga need kärped tulevad läbivad, ühte artiklit, kust saaks võtta kogu vajamineva raha, eelarves ei ole. Te olete eelarvet kindlasti väga põhjalikult lugenud ja olete märganud, et rida "raiskamine" eelarves ei ole. Kas on võimalik öelda, et kärbiks üks kord ära, siis ei ole rohkem vaja enam seda teha? Öelda on ikka võimalik, aga seda praktiliselt teha ei ole võimalik. Läheme ajaloos tagasi 1929. aasta Eestisse. Aastatel 1929–1933 kahanes Eesti riigieelarve nelja aasta jooksul kokku 32,7%. See ei kahanenud ühel aastal. Ei olnud ka toonastel riigijuhtidel Eestis nii palju ettenägemisvõimet, et nad oleksid kohe 1930. aastal teinud kolmandiku jagu väiksema eelarve. Me saame iga päevaga lisainformatsiooni. Loomulikult on valitsuse ja Riigikogu kohustus selle informatsiooniga hoolikalt ümber käia ja nii ümber käia, et Eesti riigi rahanduslik usaldusväärsus oleks kindel ka kaugemas tulevikus. Minu meelest on valitsus ja Riigikogu selle ülesandega hakkama saanud.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Mind kohe erutas see võrdlus 1930. aastatega, sest ajalugu on alati võrdluseks huvitav. 1930. aastate majanduskriisi analüüsis märgitakse, et Eesti tollase valitsuse käitumise kõige iseloomulikum joon oli see, et kõik vajalikud otsused tehti paar kuud hiljem, kui tulnuks teha. Kas praeguses Eestis on see vahe teie arvates suurenenud või vähenenud?

Raske on niiviisi neid olukordi võrrelda. See on kriisioludes paratamatu, et enamasti on need otsused reaktiivsed, mitte proaktiivsed, kuid mingil määral on nad tasakaalus. Uus olukord tingib uusi otsuseid ja samas ka võimaldab ette näha ennetavaid tegevusi, et see meie jaoks ebameeldiv olukord tulevikus ei süveneks. Nendes otsustes on nii reaktiivsust kui ka proaktiivsust. Ma olen juba korduvalt täna siit kõnepuldist rääkinud, et me oleme ju küll kärpinud, see on selgelt reaktiivne tegevus, kuid me oleme kärpinud nii, et investeeringute osatähtsus meie eelarves on iga kärpega kasvanud, sest eelarve ise on väiksemaks jäänud ja investeeringuid pole kärbitud. Ma ei saa nõustuda suhteliselt labase lähenemisega, et siis jäädi kaks kuud maha ja mitu kuud nüüd maha jäädakse. Ma ei ole nõus sellega, et nende otsustega, mis langetati 1929.–1933. aastal, jäädi kogu aeg ainult maha ja proaktiivsust otsustes absoluutselt ei olnudki. Ma ei ole sellega nõus.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, proua juhataja! Hea peaminister! Teen sügava komplimendi teie närvisüsteemile ehk ma tahaksin olla mõnes mõttes elus teie moodi. Tahan küsida natuke selle kohta, et peaaegu igal hommikul võib ajalehtedest lugeda, et on mingi uus plaan mingisuguse maksu muutmise kohta. Küll käib jutt käibemaksust, küll töötuskindlustusest. Me oleme natuke ka ise jukerdanud, näiteks turismiettevõtete käibemaks rakendus meil möödunud aasta lõpus väheke ootamatult. Milline on teie seisukoht? Meil on praegu hinnata kümme väga erinevat aastat. Kui teha nende kümne aasta analüüs ja kui selle põhjal saab selgeks, et selleks, et Eestil oleks selline maksusüsteem, mis tagaks riigieelarve normaalse laekumise ja me ei peaks enam rääkima kärpimisest (väike pluss ja väike miinus on alati võimalik), ja selleks, et riigieelarve normaalselt täis tuleks, peaks natuke maksusüsteemi reformima, kas te siis arvate, et aeg võiks olla selleks küps?

Aitäh! Ilmselt olete te isegi märganud, aga jätsite praegu nimetamata selle, et me oleme maksusüsteemi läbi pikkade aastate paremaks muutnud. See süsteem ei ole midagi staatilist, muutumatut. Me oleme juba pikkade aastate jooksul vähendanud tööjõu maksukoormust ja otseseid makse ning maksustanud rohkem saastamist ja tarbimist. Minu meelest on see õige poliitika. Sellist maksupoliitika arengut kujutan ma Eesti jaoks ette ka tulevikus ja see peaks Eestit päris hästi teenima. Nagu ma juba ütlesin, mingisugust kardinaalset muutust meie maksupoliitikas ei ole vaja teha. See maksupoliitika on Eestit hästi teeninud ja seda me peame praegu kõik ka endale tunnistama. Mis puudutab närvikava, siis närvide kohta tahan ma öelda, väidetavalt Napoleoni sõnadega, et poliitikul ei tohi emotsioonid kunagi, ütleme viisakalt, istmikust kõrgemale tõusta.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh! Austatud peaminister! Kuulan teid siin tähelepanelikult ja hakkan teid võrdlema prantslannadega. Prantslannadel on nimelt kombeks näha oma meest alati positiivses võtmes. Nad kirjutavad lehe ühele poolele, näiteks vasakule poolele, oma mehe positiivsed omadused, teisele poole aga negatiivsed omadused ning siis viskavad selle negatiivsete omadustega osa ahju. Nii loevadki nad iga päev neid positiivseid omadusi ja neile tundub, et mehed on neil väga ilusad ja head. Mulle tundub, et nii käitute teiegi. Seda heade omaduste poolt lugedes ei näe te isegi seda, et Eesti riik on sattumas pankroti äärele. Seda, et Eesti riik peaaegu pankrotis on, ei ütle mina, vaid on öelnud rahandusminister ...

Peaminister, mobiiltelefon!

... ja  seda kinnitas ka Eesti Panga president täna stabiliseerimisreservi nõukogus. Ta ütles, et stabiliseerimisreserv tuleb kasutusele võtta, et Eesti riigi pankrotti edasi nihutada. Öelge, palun, kui jätkusuutlik sellise riigijuhtimise korral üldse meie Eesti riik on!

Aitäh! Kõigepealt pean ma ümber lükkama põhjendamatu süüdistuse: minu taskus mobiiltelefoni ei ole.

Vabandust, peaminister!

Aga pankrotist on meil täiesti erinev arusaam. Ilmselt jätsite te märkamata minu esile toodud tõsiasja, et Eesti valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu kõige väiksem – vaid 4,8% meie SKT‑st. Sõbrad! Kui Eestis sellest teadmisest hoolimata kõneleb keegi pankrotist, siis on selles arusaamises küll midagi väga valesti. Euroopa Liidus on liikmesriike, kus valitsussektori võlakoormus kas läheneb 100%‑le SKT‑st või on juba ületanud 100%. Eesti riigi valitsussektori võlakoormus on 4,8% SKT‑st. Pikka aega oli valitsussektori võlakoormuselt Euroopa Liidus teisel kohal Luksemburg 6,8%‑lise võlakoormusega, praeguseks on Luksemburgi võlakoormus, ma ütlen mälu järgi, tõusnud 14–15% juurde, kuna Luksemburgil tekkis vahepeal tarvidus soetada pangaaktsiaid, mis on finantseerimistehing, aga mis kindlalt riigi võlakoormust suurendab. Ka Läti võlakoormus on olnud läbi aegade Euroopa Liidu üks pisemaid, ta oli pikka aega kolmandal kohal, võlakoormus oli 9–9,5%, kuid tulenevalt jälle kord ülemaailmse finantskriisi mõjudest ja nendest mõjudest, mis on ilmnenud Lätis Parex Panga tõttu, on Läti  sunnitud oma valitsussektori võlakoormust kiiresti väga olulisel määral kasvatama. Islandi valitsussektori võlakoormus kasvab ülemaailmse finantskriisi tõttu aasta jooksul mitmete ekspertide hinnangul suurusjärguni 85% SKT‑st. Kas keegi räägib sellest, et mõni nendest nimetatud riikidest on pankrotis? Pankrotis on need riigid, kus valitsussektori võlakoormus ületab 100% SKT‑st. Ma arvan, et sõnaga "pankrot" ei tohiks lihtsalt mängida, sellega ei tohiks kerglaselt hullata! Eesti riigi kontekstis on selle sõna kasutamine ilmselgelt riigile halba sooviva tähendusega.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Te oskate iga küsimuse ümber lükata. Kui me enne majanduskriisi rääkisime, mida konkreetselt peaks valitsus lähenevate majandusraskuste ärahoidmiseks ette võtma, siis süüdistasite te meid paanika õhutamises. Kui me rääkisime majanduskriisi alguses, mida tuleks teha, et vältida olukorra väga halvaks muutumist, siis hästi on meelde jäänud teie väide, et need raskused on ajutised ja sellises kriisis me tahaksimegi elada. Me möödunud aasta lõpus viitasime, et valitsuse koostatud riigieelarve on justkui Kuu pealt pärit, kuid see ju võeti koalitsiooni häältega vastu. Kahjuks peab ütlema, et see eelarve ei pidanud vastu ühte kuudki. Nüüd tsiteerin ma teid ja küsin, kes vastutab või on kõik ikkagi nali. 10. detsembril 2008 ütlesite te Riigikogu infotunnis nii: "Ma ei ole nii väga veendunud, et ilmselgelt tuleb järgmisel aastal menetleda lisaeelarvet." Edasi ütlesite, et valitsus on andnud oma parima, et eelarve saaks niisugune, mis ei tekitaks koormust tulevastele põlvedele jne ja lõpetasite nii: "Minu hinnangul on Riigikogule esitatud eelarve tasakaalus eelarve." Kes vastutab selle eest?

Täna on juba korduvalt räägitud, et kõik otsused on langetatud konkreetses ajalises kontekstis. Korduvalt olen ma teile püüdnud täna selgeks teha, et 2007. aasta oli majandusbuumi aasta, mitte majanduskriisi aasta. Kui meie arusaamad on niivõrd erinevad, et teie peate finantsilises mõttes Eesti riigi jaoks kõige paremat aastat, 2007. aastat, kriisiaastaks, ja mina pean seda aastat aastaks, milles me tahaksime kõik praegu elada, siis mulle tundub, et ega meie dialoogi ei ole eriti mõtet jätkata. Minu puhul on arvamuste lähenemine täiesti võimatu. Ma ei nõustu kunagi sellega, et 2007. aasta oli kriisiaasta, ja ma näen, et teie ei ole suuteline nõustuma sellega, et see aasta oli majandusbuumi aasta ja finantsilises mõttes Eesti jaoks kõige edukam aasta. Ka tööpuuduse mõttes oli aasta 2007 väga hea aasta. 2007. aastal oli tööpuudus läbi aegade Eesti kõige madalam. Tööpuuduse alanemine jätkus ka 2008. aastal. Rekord selles vallas, kõige väiksem tööpuudus, jääb 2008. aasta teise kvartalisse. Eurostati kuise arvestuse järgi oli kõige madalam tööpuudus iseseisvuse taastanud Eestis 2008. aasta märtsis. Te peaksite tunnistama, et te olete rängalt eksinud, kui rääkisite 2007. aastast kui kriisiaastast, siis on meil võimalik diskussiooni jätkata.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud peaminister! Koalitsioonipartnerid näevad väga erinevalt seda, kuidas valitsus peaks oma poliitikat korraldama, et raskest olukorrast välja tulla. See näitab, et koalitsioonis ühtsus ja ühtne nägemus puudub. Praegu võidab koalitsioonis nn ainult üks ja kõige õigem nägemus. Kas te ei kavatse muuta valitsuse koosseisu, et tulevikus ei oleks vaja iga kord selgitusi anda nende valede ettepanekute kohta, või olete te valmis kommenteerimiseks ja ümberlükkamiseks ka tulevikus?

Aitäh! Ma küll ei tahaks näha sellist Eestit, kus kõik otsused sünnivad kabinetivaikuses ja mitte mingisugust diskussiooni, debatti otsuste langetamisele ei eelne, nagu ma täna siin päris alguses juba ütlesin. Ma olen veendunud, et kõik erakonnad tahavad, et elu Eestis edasi läheks, et elu Eestis oleks parem, kuid eesmärgi saavutamise teed on eri poliitikutel ja ka eri erakondadel erinevad. Siiani oleme suutnud minu hinnangul leida päris hästi nendes erinevates nägemustes ühisosa ja liikuda eesmärgi suunas edasi. Ma loodan, et see on nii ka tulevikus. Kuid mitte see ei ole oluline, kes on parasjagu peaminister või millised erakonnad kuuluvad valitsuskoalitsiooni. Oluline on see, et valitsus tervikuna oleks võimeline efektiivselt otsuseid langetama. Praeguseni on valitsus minu hinnangul sellega hakkama saanud. Kui saabub aeg, et valitsus sellega enam hakkama ei saa, siis see tähendab, et tuleb vahetus, nagu teie erakond ütleb.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, austatud esimees! Härra peaminister! Äsja te väitsite, et on avantürism lubada midagi, mis ei sõltu 100% sinust. Ilmselt võiksid need sõnad saada klassikapärja. Te lubasite, et nüüd juba 12,5 aasta pärast jõuab Eesti Euroopa viie rikkaima riigi hulka. Olid need sõnad avantüristlikud või oleneb see tõesti 100% teist, on muidugi iseküsimus. Kas te peate end parimaks võimalikuks peaministriks täna ja edaspidi, juhtimaks Eestit tulevikku, mis tagab usalduse oma riigi vastu ning heaolu kõigile sotsiaalsetele gruppidele? Olen rääkinud.

Jälle kord pean ma alustama sellest, et ei ole mõtet omistada kellelegi oma väiteid. Mis on lubadus, mis on üleskutse? Valimistel, jah, me kutsusime rahvast üles: "Viime Eesti viieteistkümne aasta jooksul viie rikkaima riigi hulka Euroopas!" Ma arvan, et ei maksaks ilkuda ja irvitada selle eesmärgi üle, sest viimase kümne aasta jooksul on Eesti majanduskasv olnud Euroopa Liidus teisel kohal, vaid Iirimaa majandus on kasvanud aasta keskmisena kiiremini kui Eesti majandus: 7,1% on olnud seal aasta keskmine kasv, Eesti majandus kasvas 7%. Aga tuleb silmas pidada, et Eesti puhul jääb selle viimase kümne aasta sisse, millest ma kõnelen, sest viimaste aastate kohta meil võrdlevat statistikat väga palju võtta ei olegi, ka aasta 1999, mil Eesti majanduskasv oli ümmargune null. Meenutage, aastal 1998 oli kriis, aastal 1999 oli majanduskasv null, 2000. aasta esimeses kvartalis oli Eestis kõige suurem tööpuudus läbi aegade – 96 000 töötut,  töötuse määr oli 14,8%. Kas siis selle Vene-Aasia kriisi ajal oli Eesti mustas masenduses ja arvas, et nüüd minnakse ainult allamäge ja Eesti kiire areng kunagi ei jätku? Kas te arvate, et Iirimaal, kus on väga suured probleemid majanduses, eelarvedefitsiit on 11–12%, tööpuudus kasvab, arvatakse, et nii nüüd jääbki? Kas iirlased löövad käega ja ütlevad, et edasi läheb kõik ainult allamäge? Ma olen veendunud, et mitte. Langus elatakse üle, kriisist väljutakse tugevamana, kui oldi enne kriisi, ja pingutatakse selle nimel, et rahva elatustase kiiresti tõuseks. Täpselt sama tuleb teha ka Eestis. Ei tohi keskenduda ainult ühele päevale või ühele aastale, on vaja teha kaugeleulatuvaid otsuseid. Ma väidan, et valitsus on selliseid otsuseid ka teinud. Minu väite kinnituseks olen ma täna siit kõnepuldist esitanud eri institutsioonide – Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi, reitinguagentuuride Moody's, Standard & Poor's ja Fitch kinnitusi. Ma arvan, et nende institutsioonide kinnitused midagi ka maksavad.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Kui nüüd hetkeks jätta kõrvale väitlus ja võtta appi vanarahva tarkus, et tibusid loetakse sügisel, siis teatavasti on Eestimaa sügis oktoobris ja novembris kõige sügavam. Milline võiks olla teie sõnum, mida Eesti inimestele võiks öelda eeloleval sügisel?

Sõnum sügisel on seesama, mis ta on ka täna. Peame üksteisest hoolima ja üksteist hoidma. Rasketel aegadel on üksteisest hoolimisest palju kasu meil kõigil.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Olen kuulanud väga tähelepanelikult teie poolteisetunnist vastamist ja võtan selle kokku niimoodi, et valitsus on kahe aasta jooksul teinud head tööd, seega ka peaminister. Heal peaministril nagu kõrgel ametikandjal peaks olema nägemus ka selle kohta, mis saab pärast teda. Täna küll ei lähe umbusaldusavaldus ilmselt läbi, aga see vastus peaks ikka olemas olema, kes oleks see Eesti kodanik, kes võiks asuda peaministriametisse, kui umbusaldusavaldus läbi läheb.

Kõigepealt, te valmistate mulle pettumuse sellega, et tunnistate avalikult, et teete midagi, mille tulemuslikkusesse te ise ei usu. Mina tahaksin tegelda ikka nende asjadega, millesse ma ise usun. Aga nüüd vastus teie küsimusele, kes on siis Eesti Vabariigi peaminister, kui mina enam ei ole. Siis on järgmine peaminister. Nagu ma juba ütlesin, polegi see nii oluline, kes ta on. Oluline on see, et ta jätkaks Eestile seni edu toonud poliitikat, et ta ei kipuks lõhkuma kõike seda väärtuslikku, mida aastakümnete jooksul on Eestis suudetud üles ehitada. Noori demokraatiad ja vanu demokraatiaid minu silmis eristabki just see, et kui vanades demokraatiates inimesed pettuvad valitsuses, siis hakkavad nad toetama opositsiooni. Nad tahavad kindlasti muudatusi ja nad usuvad, et need muudatused on ellu viidavad senisele tuginedes. Uutes demokraatiates on paraku nii, et kui pettutakse, siis pettutakse sel määral, et tahetakse kogu süsteem pea peale pöörata. Ma usun, et Eestis on demokraatia juba niivõrd tugevalt arenenud, et meil need kõike pea peale pöörata soovivad tungid ei muutu tugevaks. Ma usun, et järgmine peaminister jätkab seda, mida eelmised valitsused ja eelmised peaministrid on teinud.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Teie juhitud valitsuse ajal on ebakindlaks muutunud omavalitsuste elu ja omavalitsuste, ütleksin, järjepidev kestmine just nimelt sellesama tulubaasi suhtes. Tulubaas on viidud sellesse olukorda, kus ta oli umbes 1995. aastal, kui jagati veel protsente tulumaksust. Kuidas teie endise Tartu linnapeana ja ka linnade liidu esimehena sellele vaatate, kas selline kärbe omavalitsuste tulubaasis, mis sellel aastal tehti, oli siiski põhjendatud?

Aitäh! Vastus on jaatav. Jah, oli põhjendatud ja muutunud olukord tingis sellise kärpe. Kui vaadata Euroopat laiemalt ja kohalikke omavalitsusi Euroopas, siis auväärt küsija teab isegi, et Eesti on omavalitsuste tasandil tehtavate kulutuste osatähtsuselt seitsme kõige suurema omavalitsuste tasandil tehtavate avalike kulutuste osatähtsusega riigi hulgas. Seitse Euroopa Liidu liikmesriiki kulutavad kohalike omavalitsuste tasandil vähem kui 5% kõikidest maksutuludest. Seega ei maksa meil praegu laulda mingit luigelaulu kohalikele omavalitsustele. Me oleme endiselt omavalitsuste tasandil tehtavate kulutuste poolest, avaliku sektori kulutuste poolest Euroopa Liidu esimeste hulgas.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Avan läbirääkimised. Kas on kõnesoove? Palun, kolleeg Ain Seppik Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsioon Riigikogus on vaatamata sellele, et meid poolteist tundi jälle kummitemplina käsitleti, ikkagi seisukohal, et on viimane aeg peaminister Ansipi umbusaldamiseks. Peaministri juhitud valitsus ei ole meie sügava arvamuse kohaselt võimeline Eestit kriisist välja tooma. Valitsuse tegemisi iseloomustab planeerimatus, juhitamatus, sihitu rabelemine ning koostöövõime puudumine, mida peaminister meie küsimustele vastates väga ilmekalt demonstreeris. Me oleme sellega harjunud. Opositsiooniga ei ole see valitsus ega valitsusjuht soovinudki kunagi mingit dialoogi pidada ning Riigikogu on ta käsitlenud tõepoolest vaid kummitemplina. Vaadake ainult, milliseid eelarveid ta siia meile toonud on! Kuid viimasel ajal torkab üha rohkem silma koostöövõimetus koalitsiooni sees. Nii erimeelse maailmavaatelise koosluse puhul on see ka loomulik.
Ma ei hakka üle kordama meie kirjalikus umbusaldamise nõudes toodud põhjendusi. Need on selged ja minu arvates vastuvaidlematud ning nende tõttu oleks peaminister pidanud juba ise tagasi astuma. Peatun vaid kahel põhimõttelisel probleemil, mis meie fraktsiooni jaoks on tähtsad.
Esiteks pean märkima, erinevalt Eesti Vabariigi presidendist, et meie jaoks ei ole praegune valitsus omaette väärtus. Kui seda valitsust hoida iga hinna eest ametis kriisi lõpuni, siis sellel kriisil või, nagu rahvakeeles öeldakse, masul ei tulegi lõppu. Me ei ütle, milline peaks olema uus valitsus, kuid me vajame vahetust. Uus valitsus ei tohiks kindlasti klammerduda vanade ja mõttetute lubaduste külge, ta peaks langetama kiiresti väga valusaid otsuseid ning ei peaks teenima ainult kitsaste huvigruppide huve ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisel. Muidugi, meie arvates võiks keegi seda valitsust, erinevalt praegusest, ka juhtida.
Teiseks tõusetub peaministri poliitilise vastutuse puhul üks seni vastuseta või, õigemini, vastamata jäänud küsimus, millele peaminister ei taha vastata. Nimelt: kas Andrus Ansip oli teadlik (ta vähemalt pidi olema teadlik) sellest, et olukord kujuneb 2009. aastal palju halvemaks, kui prognoositud, et majanduskasv 2009. aastal ei ole 2,6%, nagu ennustas alati eduraportit koostav Rahandusministeerium, ja et sellist 2009. aasta eelarvet ei oleks tohtinud möödunud aasta detsembris mingil juhul vastu võtta? Vastus on kahjuks selge: peaminister teadis seda ning esitas Riigikogule teadlikult eelarve, mida ei olnud võimalik täita ning mille tasakaalust ei saanud juba siis rääkida, ja kaitses seda võiduka lõpuni.
Andrus Ansipi kergemeelse käitumise vilju maitseme me praegu, nii siin kui ka väljaspool Toompead. Millised on tõendid? Neid on palju ja mitmest vallast. Juba 2008. aasta sügisel prognoosis Eesti Pank 2,1% majanduslangust. Sügisel 2008! Eelarve suruti siin saalis aga kõigest väest läbi prognoosiga, et majandus tõuseb 2,6%. Andrus Ansip millegipärast Eesti Panka, nagu ka opositsiooni ja üldse mitte kedagi ei uskunud ja toetas põikpäiselt eelarvet.
12. novembril 2008 hoiatas meie fraktsiooni aseesimees Toomas Varek siitsamast kõnepuldist, et riigi majandusseisu prognoositakse tuima järjekindlusega optimistlikumalt, kui tegelikkus on. Sama kordas fraktsiooni esimees Vilja Savisaar siitsamast 10. detsembril 2008. Ei mingit tulemust, nagu ka täna, kõik kõlas kurtidele kõrvadele. Ja tagajärg: remondime 2009. aasta vigast eelarvet seniajani ning sellele ei paista lõppu tulevat.
Kui praegune peaminister ametisse jääb, siis ilmselt jäämegi me majanduse elavdamiseks tegema eelarvekärpeid, kuigi need ainult parandavad valesti planeeritud eelarvet ega elavda majandust meie arvates mitte karvavõrdki.
Teisisõnu, lugupeetud kolleegid: meil on täna valida, kas jätta Andrus Ansip ametisse ja petta ennast olukorra paranemise suhtes edasi või teha vahetus ning minna edasi kiirete otsuste ja majanduselu elavdamisega. See viimane eeldab muidugi poliitiliste jõudude laiemat konsensust, kui praegu on põhilistes küsimustes. See on aga selle peaministri jätkamise korral kahjuks juba mitmel põhjusel võimatu. Meie valime vahetuse ja hääletame umbusaldamise poolt. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ain Seppik! Palun kõnetooli kolleeg Karel Rüütli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud peaminister! Meie riik on sügavas majandus‑ ja finantskriisis, seisame silmitsi sotsiaalse kaosega. Poliitiline kriis ei ole küll parim lahendus, kuid valitsuse suutmatus otsuseid langetada on veelgi hullem. Nii esmaspäevane kui ka teisipäevane valitsuse arutelu on näited selle kohta, et koalitsioonipartnerid ei ole ikka veel võimelised kokkuleppeid sõlmima. Tänaseks on valitsuses maad võtnud peataolek, sest puudub siduv koalitsioonilepe ja kõik osapooled tegelevad valimiskampaaniatega. Selle tagajärjel pole koalitsioonierakondadel ühist seisukohta kriisist väljumiseks ning praegune valitsus ei ole ka suutnud esitada majanduse elavdamiseks ühtegi olulist meedet. Riik vajab toimivat valitsust, kuid praegune pole suuteline isegi selle aasta riigieelarves kokku leppima. Pool 2009. aastast on möödas, kuid eelarveprotsess kestab ikka veel. Lisaks peab kahe nädala pärast valmis olema juba 2010. aasta eelarvestrateegia, millega määratakse valdkondade kaupa tulude ja kulude mahud.
Tulenevalt eeltoodust toetab Rahvaliidu fraktsioon umbusalduse avaldamist.

Suur tänu, kolleeg Karel Rüütli! Ma palun kõnepulti kolleeg Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Mulle tundub, et peaminister vastas nendele kõnedele ära, mis siin hiljem peeti, ja mul omakorda on päris raske midagi lisada sellele, mida ta siin juba ütles. Aga eks ma püüan, see käib mu kohustuste hulka.
Kui hinnata koostööd Andrus Ansipiga, siis peab tunnistama, et see on olnud päris raske ja on tulnud teha valusaid otsuseid, aga eelkõige on tulnud väga tuliselt vaielda. Me saame ju kõik aru, et vaidlemisteemat on. Viimase, ütleme, aasta-poolteise jooksul on sellele koostööle pannud oma pitseri majanduskriis ja ei saa salata, et see on teinud elu pingelisemaks. Prognoosid on olnud järjest halvemad ja reaalne elu on osutunud veel halvemaks. Ma ei näe siin saalis küll ühtegi inimest ega tea ka maailmas kedagi, kes oleks selle kriisi ulatust õigesti hinnanud. Aga kunagi ei ole selle koostöö käigus olnud sellist tunnet, et tekib küsimus, kas me usaldame seda valitsust või selle valitsuse juhti. Selles ei ole küll küsimus olnud. Me oleme alati arvanud, et eriti kriisi ajal on väga tähtis ehitada usaldust riigi ja valitsuse vastu ka rahvusvaheliselt. Õnneks on seda ehitamist märgatud. See väljendub selles, et meid ei panda enam kõige halvematega ühte patta. Meie reitingud on palju stabiilsemad kui mõnel teisel ja sellel on meie majandusele ja majanduse taastumisele loomulikult otsene positiivne mõju. Aga kahju on, et selline vastupidine sõnum täna siit maailma läheb. See sõnum on tegelikult nõrgalt argumenteeritud, aga see on siiski sõnum. Ma ei usu, et oli hea idee praegu umbusaldusavaldust üldse arutada. Keegi tegelikult ei usu, et valitsuskriis on Eestile hea olukord.
Kui hinnata valitsuse või valitsusjuhi tegevust selles kriisis, siis ikkagi küsime, kas kriis on ainult Eestis, kas tillukesel Eestil oli võimalus seda kriisi ära hoida, kas keegi suutis seda adekvaatselt prognoosida. Vastuseid te teate. Kuid küsimuste küsimus on, kas Eesti valitsus on teinud enne kriisi vigu, mis seda kriisi on soosinud. Ei saa salata, et neid vigu on olnud, aga ei saa kuidagi öelda, et need oleksid väga suured ja põhimõttelised olnud. Kui vaadata, kes tol ajal nendele tähelepanu juhtis, langetamata otsustele eelkõige, siis ega praegusest opositsioonist ma küll kedagi ei tea. Need olid ikkagi erakonnasisesed vaidlused sel ajal, kui me olime koalitsioonis. Need ootused, näiteks eluasemelaenuturuga seoses, oleksid olnud ühiskonnale täiesti äraseletamatud. Selles emotsionaalses poliitilises olukorras ei oleks neid otsuseid ilmselt ka tagantjärele targana hinnates olnud võimalik langetada. Nüüd, ma usun, on see reaalsem, aga nüüd on lihtsalt vale hetk, et olla nii radikaalne, nagu oleks võinud olla tookord.
Kas kriisioludes on valitsus tegutsenud või mitte? Peaminister nimetas siin mitmeid fakte. Üldhinnang on see, et rahvusvahelises võrdluses on Eesti valitsus olnud ikkagi väga tegus, hästi kiire reageerija. Ise ei ole me rahul olnud, aga ta on olnud kiire ja põhimõtteline reageerija, ja valitsuse osa SKT‑s on tõusnud lühikese ajaga 35‑lt üle 40, Eesti Panga hinnangul kipub see üle 45, mida on selgelt liiga palju.
Opositsioon on nõudnud, et tuleb võtta vastutus panganduse eest. See on tehtud. Eesti on andnud väga ulatuslikud pangandusgarantiid, mitte küll pelgalt valitsus ei ole seda teinud, see on olnud tihedas koostöös Eesti Pangaga. Panganormatiivid on kehtestatud koostöös Eesti Pangaga ja koostöö on olnud ka Põhjamaade pangandusega. Nii et see on jällegi tehtud, lööme templi peale!
Kuid mis puudutab juttu, et kokkuhoiu alternatiiv oleks rohkem kulutada või majandust elavdada, siis see ei ole alternatiiv. Me oleme kulutanud viimse piirini, aga me ei saa loobuda kokkuhoiust. Selles mõttes oli siin üks opositsiooni esindaja, kelle nime ma ei taha protseduurilistel põhjustel mainida, väga aus, kui ta ütles, et on vaja kiireid ja valusaid otsuseid. Aga ma ei usu, et ta valu all mõtles suuremat kulutamist, ma ei usu, et ta laenuvõtmist või reservide huugama panekut mõtles. Jah, on vaja otsuseid, neid on päris raske teha ja välja valida, aga neid on tehtud. Nii et väljast paistame päris head välja, ise loomulikult ei ole kuigi rahul.
Suurim probleem või üks suuremaid probleeme on kindlasti olnud see, et me oleme opositsiooni tõepoolest natukene unarusse jätnud. Oleksime võinud koos arutada, mis sai omal ajal tegemata jäetud ja mis on meie käitumise tegelikud analüüsid rahvusvaheliselt, kuidas me positsioneerume. Siis oleks selle umbusalduse avaldamise nõude tekst olnud tõsisem ja küsimused natukene tõsisemad. Ma pakun tegelikult avanguks selle kohta, et me edaspidi valgustame opositsiooni rohkem oma tegemistest ja Eesti rahanduse olukorrast, ühe väikese tsitaadi ühe diplomaadi memost, kus on öeldud palju ilusamini, kui me ise tahaksime öelda. See diplomaat (tegemist on ühe Brüsseli tippinimesega) kiitis kõvasti meie peaministrit: "He leaves a very solid impression (ta jätab väga hea mulje), he has a lot of credibility in Brussels (tal on Brüsselis väga hea maine)." Samuti ütles ta, et meie peaminister räägib täpselt nii, nagu peab (by the book, nagu õpikust) ja selline lähenemine meeldib nii komisjonile kui ka keskpangale. See oli vastus sellele etteheitele umbusaldusnõudes, et peaminister eurokriteeriumide varasemast mõõtmisest rääkides oli justkui vastutustundetu. Ei olnud! See oli teadlik, provokatsioonilise elemendiga, aga positiivne algatus.
Veel kord: meie enda suhtes nii positiivsed ei ole. Me oleme enesekriitilised, aga kokkuvõttes väärib see valitsus usaldust ja see valitsus väärib jätkamist. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Ma palun kõnepulti kolleeg Mart Laari Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Isamaa ja Res Publica Liit ei toeta peaminister Ansipile esitatud umbusaldusavaldust. Põhjused selleks on järgmised.
Esiteks, praeguses olukorras, kus valitsus peab 21. maiks esitama Riigikogule ettepanekud riigieelarve tulude ja kulude tasakaalu viimiseks, ei viiks peaministri väljavahetamine meid sellele eesmärgile mitte lähemale, vaid sellest kaugemale. Eelarvet tasakaalustamata ning tulusid ja kulusid kontrolli alla saamata lõpeb Eestil raha aga selle aasta lõpuks otsa.
Teiseks, Eesti paiskumine valitsuskriisi ei aita kuidagi kaasa nende ülioluliste programmide käivitamisele, mis aitaksid luua uusi töökohti ja hoida olemasolevaid. Tööpuuduse vastu võitlemine on meie jaoks aga prioriteet nr 1. Selleks tuleb, nagu juba enne öeldud, viia esiteks eelarve tulud ja kulud tasakaalu, ja seda mitte maksude järsu tõstmise, vaid riigi kulutuste kärpimise teel. Valitsuskriis ei viiks meid ka sellele eesmärgile kuidagiviisi lähemale.
Kolmandaks ei näe Isamaa ja Res Publica Liit umbusaldusavaldusele alla kirjutanud erakondade konkreetseid ettepanekuid eelarve tasakaalustamiseks ja tööpuuduse vähendamiseks. Vahest on need kuskil olemas, avalikkusele pole neid aga eriti tutvustatud, välja arvatud Keskerakonna munitsipaalkaardisüsteemi loomise katsed, mis ajasid naerma isegi kolleegi, kelle nime ma protseduurilistel põhjustel nimetada ei soovi, kuid kes on meie kõige kõvem laulumees.
Kokkuvõtteks: Eesti peab suutma hoida eelarvet tasakaalus ja seisma töökohtade säilimise eest. See on praegu peamine, sellele peame pühenduma, mitte aga valitsuskriisile ja poliitilistele mängudele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Laar! Palun kõnepulti kolleeg Toomas Trapido Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Kuna meie fraktsiooni aseesimees läks kohtuma presidendiga, siis edastan mina teile mõned mõtted. Kõigepealt, me ei arva, et majanduse tsüklilisus on loodusseadus. Kui see ongi loodusseadus, siis peaks olema võimalik seda küllaltki täpselt ennustada. See on olnud ka üks osa meie põhilisest kriitikast, et valitsus vähemalt viimase aasta jooksul on (võib-olla see ei ole väga korrektne väljend, aga ei tule paremat pähe) nagu lohisenud kriisi sabas. Ta on kogu aeg kärpinud, kärpinud ja veel kord kärpinud. Proaktiivset lähenemist on olnud vähe. Viimasel ajal, tõsi küll, on esimesed pääsukesed ilmunud kas või sellesama energiasäästuprojekti näol. Me oleme korduvalt ette pannud mitmeid sisulisi projekte, et majandust elavdada, aga meid ei ole kuulda võetud. Siin räägitakse dialoogist opositsiooni ja koalitsiooni vahel jne ja tehakse palju nalja, aga mul on selline lihtne küsimus: mitu korda on võimuerakondadesse mittekuuluvaid fraktsioone ja nende esindajaid ametlikult ja avalikult kutsutud sisulistele aruteludele? Minu teada, vähemalt roheliste poole pealt, on vastus null.
Ma arvan, et tänane vestlus on meid kindlasti viinud edasi selles mõttes, et peaminister on rääkinud lahti oma mõtteid, kuidas ta saab aru riigi olukorrast ja millised on edasised plaanid. Siin ongi koht, kus teha oma otsus. Meie, osa roheliste fraktsiooni liikmeid, oleme sellele umbusaldusavaldusele allakirjutanute hulgas ja me jääme selle arvamuse juurde. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Trapido! Palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Hea juhataja! Austatud Riigikogu! Teen lühidalt. Kõigepealt tahan kindlasti öelda, et ma ei pea vajalikuks ja pole ka mõtet sel teemal vaielda, sest opositsioon saaks kindlasti riigi juhtimisega paremini hakkama, nii halval kui ka heal ajal. See usk peab ühel opositsioonil kindlasti olema, ilma selleta ei saagi minu meelest üleüldse poliitikas olla. Teiseks tahan öelda meie erakonna nimel, et meil on olnud selline komme, et alati käia oma kaaslastega tee lõpuni. Teist võimalust me ei näe ja vahepeal kellegagi ei sosista. Halval ajal võivad valitsused loomulikult ka ise kiiresti laiali minna. Võib-olla on teil selline hirm, et järsku lähebki. Valitsuse vahetus praegustes oludes ei ole hea valik, see on isegi väga halb valik ja kahjulik, ma arvan, eelkõige valijatele. Nii et valitsus peab edasi töötama, peaminister peab edasi töötama. Jõudu!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Kuna kõik erakonnad on saanud läbirääkimistes osaleda, siis lõpetan läbirääkimised. Läheme hääletuse juurde. Peaministrile on avaldatud umbusaldust, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus. Seetõttu tuleb meil enne hääletust teha kohaloleku kontroll. Palun!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 rahvasaadikut, puudub 13.
Panen umbusalduse avaldamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Umbusalduse avaldamise poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Riigikogu ei avaldanud umbusaldust peaminister Andrus Ansipile. (Aplaus.)

Head kolleegid! Läheme edasi kolmapäevase päevakorra punktide menetlemisega. Oleme jõudnud üheksanda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse eelnõu esimene lugemine. Lugupeetud kolleegid! Palun vabandust! Juhatajale saabus päevakorra kohta natuke vildakas info. Me oleme siiski kaheksanda päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli rahandusminister Ivari Padari.

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu sisuks on mõne lennundusvaldkonnaga seotud riigilõivu korrastamine. Muudatused seisnevad täpsemalt öeldes järgmises.
Muudatus puudutab neid lennuettevõtjaid, kes omavad ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaati, kuid kes taotlevad lisaks lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmist. Selgituseks ütlen juurde, et lennutöödeks peetakse teenuste osutamist, mis ei ole käsitletavad reisija‑, posti‑ või lastiveona, näiteks väetiste ja teiste kemikaalide puistamine põllumajandustöödel, objektide tõstmine ja paigaldamine ehitustegevuses jne. Nimetatud ettevõtteid on Lennuamet seoses lennutranspordiga tegelemise sertifikaadi väljaandmisega juba nõuetekohaselt kontrollinud ning kuna kontrollitavad asjaolud nii lennutranspordi kui ka lennutööde ohutuks ja nõuetekohaseks korraldamiseks on samad (ettevõtjal peab olema peale käitamiseks sobilike õhusõidukite ka vajalik organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, seadmed, varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid, piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal), siis mingit lisakontrolli Lennuamet ettevõtja suhtes üldiselt läbi ei vii. Lisakontroll võib osutuda vajalikuks vaid planeeritava töö eripärast tulenevalt. Et riigilõivu võtmine peab olema kulupõhine, siis kirjeldatud asjaolu tõttu pole põhjendatud lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi taotluse läbivaatamise riigilõivustamine kehtiva seadusega ettenähtud mahus – 45 000 krooni.
Paragrahvide 121 ja 122 täiendamine lõikega 4 tähendab seda, et riigilõivuseadus näeb ette aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi ning lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest pikendatud kehtivusaja iga aasta kohta riigilõivu tasumist. Kehtiva regulatsiooni sõnastus kohustab teenuseosutajat nimetatud tähtajaliste sertifikaatide kehtivusaja pikendamisel tasuma riigilõivu kogu pikendatava perioodi kohta ühe maksena. Arvestades riigilõivu suurust, mida aeronavigatsiooniteenuse osutajal ja ka lennuvälja või kopteriväljaku käitajal koondsummana tasuda tuleks, oleks mõistlik, ettevõtjasõbralik ja otstarbekas, kui sertifikaadi kehtivusaja pikendamisega kaasneks ettevõttele võimalus tasuda riigilõivu iga-aastaselt.
Paragrahvi 123 lõigete 1, 2, 3 punkti 1 täiendatakse sõnaga "erapiloodi". Paragrahv käsitleb lennundusloaga seotud toimingute tegemist. Kehtivas riigilõivuseaduses erapiloodi tunnistuse väljaandmiseks võetavat riigilõivu ei ole, kuid ka selle toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu.
Paragrahvi 128 täiendatakse uue lõikega. Eelnõus kajastatud lõige on seadusesse juurde kirjutatud täpsustamiseks, millal peab ettevõtja, kellele on esmakordselt välja antud sertifikaat, tasuma lõivu sertifikaadi hoidmise eest.
Eelnõu tutvustuse lõpetuseks märgin, et see ei too kaasa riigieelarvelisi kulutusi ega lisatulusid. Lennutöödega tegeleva ettevõtja sertifikaadi eest võetava riigilõivu alandamine ettevõtjate puhul, kellel juba on kehtiv ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaat, jätab riigikassase laekumata teatud summa, kuid Eestis on taotlejaid, keda see muudatus puudutab, vaid üksikuid. Prognoosi kohaselt võib võimalik riigil saamata jääv täiendav summa olla 45 000 – 90 000 krooni. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ministrile küsimusi? Küsimusi ei ole. Läheme järgmise ettekande kuulamise juurde, mille teeb majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas. Palun!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! See seaduseelnõu oli majanduskomisjoni päevakorras s.a 7. mail, kui me olime kutsunud komisjoni Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Eero Pärgmäe, ministeeriumi lennundus‑ ja merendusosakonna eksperdi Kertu Martšenkovi ning Lennuameti juriidilise osakonna juhataja Gerli Rebase, et kuulda nende selgitusi jutuks oleva eelnõu kohta.
Juhtivkomisjoni ettekandja, kes selle eelnõuga põhjalikumalt tegeleb, on kolleeg Toomas Tõniste, kes komisjoni koosolekul selgitas, et eelnõu menetlemisel on majanduskomisjonis kokkuleppel algatajaga tehtud mõningad muudatused ja täiendused. Nõnda on täpsustatud eelnõu punkti 2, kuna varasem sõnastus ei väljendanud üheselt, et on võimalik tasuda sertifikaadi kehtivusaja pikendamise eest riigilõivu mitte ainult korraga, vaid ka aasta kaupa väiksemate summadena. Ka lisati eelnõusse riigilõivu tasumise kohustus erapiloodi tunnistuse väljaandmise eest. Asekantsler lisas, et lennundusseadusega toodi sisse uus tegevus, milleks on lennutööd. Kui äriliselt lennutranspordiga tegelev firma tahab hakata selliseid töid tegema, näiteks põlde väetama, siis lennutööde sertifikaadi jaoks ei pea ta uuesti täies mahus maksma riigilõivu, vaid peab maksma ainult 1000 krooni. Kolleegid tundsid huvi ka riigilõivu arvutamise metoodika kohta. Nii see arutelu meil lõppes.
Komisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks algataja nõusolekul muudetud kujul (nõnda on ta ka välja jagatud) ning tegime ettepaneku 12. mail seda küsimust täiskogus käsitleda. Juhatuse ettepanekul muutsime selle kuupäeva 13. maiks, tõime arutelu tänasele. Komisjon otsustas samuti konsensuslikult teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks selle aasta maikuu 18. päev kell 18. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, me läbirääkimisi ei ava. Määran eelnõu 465 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 18. mai kell 18.
Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli rahandusminister Ivari Padari.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Teie ees on riigivaraseaduse eelnõu. Riigivaraseaduse eelnõu lähtub põhimõttest, et riik vara peremehena ning samuti kodanikud on huvitatud, et riigivara kasutatakse heaperemehelikult, säästlikult ja efektiivselt. Vähem oluline ei ole ka see, et tehingud riigivaraga oleksid ausad ja läbipaistvad. Teie ees olev seaduseelnõu kõrvaldab enam kui kümme aastat kehtinud riigivaraseaduses ilmnenud puudused ja kitsaskohad. Meie eesmärk on eelnõuga saavutada riigi kinnisvara terviklikum korraldus. See tähendab senisest kooskõlastatumat kinnisvarakeskkonna arendust ja korrashoidu, majanduslikult põhjendatud otsuste tegemist ning õiguste ja vastutuse tasakaalustatust. Kõik need eesmärgid on üliolulised, nõuavad teravat tähelepanu just praegustes majandusoludes, piiratud eelarvevahendite tingimustes.
Uue seadusega pannakse suurem rõhk kinnisvaratehingute kontrollile ja järelevalvele. Teatud kinnisvaratehinguid, näiteks kinnisvara võõrandamist, saab edaspidi teha üksnes valitsuse nõusolekul. Seadusega nähakse ette Rahandusministeeriumi rolli suurendamist riigi kinnisvara valitsemise kontrollimisel, seda eelkõige kooskõlastamise menetlemise kaudu. Kooskõlastamise protseduuri lihtsustamiseks on kavandatud eelnõude menetlemine täiselektrooniliselt riigi kinnisvararegistri keskkonnas. See lahendus võimaldab kooskõlastusi menetleda kiirelt ja efektiivselt.
Eelnõu kohaselt loobutakse riigivara registrist selle praegusel kujul, kuna see ei anna terviklikku ülevaadet riigile kuuluvate varade olukorrast ega nende kasutamisest ning arendamisvajadustest. Seetõttu kavandabki riik koondada kinnisvarainfo tsentraalselt ühte andmebaasi. Loodav riigi kinnisvararegister peab andma täieliku ülevaate riigile kuuluvast kinnisvarast ja sellega tehtud tehingutest. Register koondaks ja muudaks avalikult kättesaadavaks riigi põhiregistrite – kinnistusraamatu, maakatastri ja ehitusregistri – andmestiku riigivara osas ning registreeriks täiendavalt riigivara valitsejate sõlmitud lepingud. Usun, et registri loomine annab kinnisvara valitsejale ja ka avalikkusele kvaliteetset ja ajakohast infot kogu riigi poolt hallatava kinnisvaraga tehtavate tehingute kohta. Selleks et tagada adekvaatne kinnisvarainfo, tuleb eelnõu kohaselt kord viie aasta jooksul hinnata riigi kinnisvara kohta esitatud informatsiooni õigsust.
Seaduse kohaselt muutuvad ka mõnevõrra eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise põhimõtted. Äriühingutes osalemise ja riigi kinnisvara valitsemise kokkupuutepunktina on seaduses sätestatud võimalus, et valitsus võib määrata riigi osalusega äriühingu, kelle ülesanne oleks riigiasutustele kinnisvarateenuse osutamine. Kõige loogilisem oleks, et selliseks äriühinguks määratakse Riigi Kinnisvara AS ning seda hetkel, kui valitsus on veendunud, et Riigi Kinnisvara AS on saavutanud piisava võimekuse selle ülesandega hakkamasaamiseks. Praegu teostab Riigi Kinnisvara AS riigi kinnisvara inventuuri, mis peab tehtud saama 30. novembriks ning andma riigile tervikpildi riigile kuuluvate ehitiste olukorrast ja riigiasutuste ruumikasutusest, et selle baasil edaspidi langetada juba põhjalikult kaalutud otsused riigi omanduses oleva kinnisvara kohta. Tänan teid kuulamast!

Aitäh! Kolleegidel on teile küsimusi. Kõigepealt Kalev Kallo.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on küsimus, mis puudutab § 68, mingil määral ka § 69. Üldiselt on teada, et üks nii Eesti ettevõtete kui ka inimeste lemmiktegevus on kohtuskäimine ja mingisuguste konkursside korral, eriti kui majandus on heas olukorras, siis tehakse ikka nii, et kui mina ei saa, siis ei pea keegi teine ka saama. Seoses §‑ga 68 tõstatub küsimus, kas ja kuidas on enampakkumisel osalejal võimalus enampakkumise nurjunuks kuulutamise korral seda vaidlustada? Ka siis, kui on näiteks võitja välja kuulutatud, kuidas need, kellele see ei meeldi, saaksid seda vaidlustada? Seda vaidlustamise võimalust või mõistet ma ei leidnud.

Aeg!

Usun, et seda saab rakendusaktiga täpsustada ja võimalused ütlevad ette, kuidas seda menetleda. Teine asi on see, et meil on riigihangete seadus praegu samuti sellises faasis, et me viime muudatusi sisse.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kas ma sain õigesti aru, et sihtasutuste ja mittetulundusühingute nõukogu liikmete tasude piirmäärasid hakkab reguleerima rahandusminister oma määrusega?

Selles suhtes on niimoodi, et teatud piires tõesti seadus seda võimaldab.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kalev Kallo.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Paragrahvi 91 lõikes 3 on kirjas, et hoonestatud kinnisasja üüri‑ või rendilepinguid tähtajaga üle kümne aasta võib riigiasutus sõlmida üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Ma ei leidnud seda, kuidas see toimub põhiseaduslike institutsioonide puhul, kas ka nemad peavad Vabariigi Valitsuse nõusoleku saama.

Põhiseaduslike institutsioonide jaoks on oma eraldi menetlus. Mul on see siin ka välja toodud. Igal juhul on niimoodi, et põhiseaduslike institutsioonide jaoks need eeskirjad, mis käivad teiste riigiasutuste kohta, ei kehti.

Kolleegidel teile rohkem küsimusi ei ole. Täname ministrit! Läheme järgmise ettekande kuulamise juurde, mille teeb majanduskomisjoni liige Margus Lepik. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Riigivaraseaduse eelnõu oli majanduskomisjonis arutlusel 7. mai istungil. Algatajat esindasid rahandusminister Ivari Padar, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Tarmo Porgand ja juhtivspetsialist Karin Silm. Rahandusminister andis ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust. Kuna ta tegi seda ka siin teie ees saalis, siis ma seda kordama ei hakka.
Arutelu käigus tundsid komisjoni liikmed huvi loodava kinnisvaraportaali vastu, sealhulgas selle vastu, millal portaal valmib ja kes saab portaali haldajaks. Samuti küsiti, kas Riigi Kinnisvara AS jätkab samasugust tööd ning kas eelnõu kohaselt peab majanduskomisjon ka edaspidi otsustama riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise küsimusi. Küsiti ka järelevalve ning selle paranemise kohta uue seaduse vastuvõtmisel ja samuti seda, kas muutub midagi riigi äriühingute ja sihtasutuste juhtimises. Algataja esindajad selgitasid komisjonile, et praegune riigivara register hõlmab nii vallasvara kui ka kinnisvara, kuid uue kontseptsiooni kohaselt luuakse-arendatakse ainult riigi kinnisvara puudutav andmebaas, mis sisaldab andmeid kogu riigi omandis oleva kinnisvara, riigi poolt renditud ja väljarenditud vara, aga ka kinnisvaralepingute kohta. Eelnõu kohaselt on kinnisvaraportaali registri tööle hakkamise tähtajaks aasta seaduse jõustumisest ning vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Samuti saime komisjonis teada, et eelnõu kohaselt ei pea majanduskomisjon enam otsustama riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise küsimusi. Saime selgitusi ka juhtimise kohta: juhtimise mõttes kõige olulisem muudatus on lähtumine põhimõttest, et riigivaraseadus reguleerib riigi otsustusprotsessi ja kui riik soovib rakendada äriühingute-sihtasutuste suhtes eritingimusi, siis need tingimused peavad olema põhikirjades sätestatud.
Eelnevalt, arutades seda seaduseelnõu töögrupis, esitas Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond oma arvamused ja lähtuvalt sellest tuli enne komisjonile esitamist teha väikseid redaktsioonilisi parandusi.
Komisjon tegi järgmised otsused: saata Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks algataja nõusolekul muudetud kujul s.a 13. mail, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 18. juuni 2009 kell 12. Kõik need otsused tegi majanduskomisjon konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas teil on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, me läbirääkimisi ei ava.
Määran eelnõu 437 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 18. juuni kell 12.
Eelnõu 437 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse, lennundusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli justiitsminister Rein Lang.

Lugupeetud juhataja Kristiina Ojuland! Austatud Riigikogu liikmed Margus Lepik, Maret Maripuu, Ain Seppik, Valeri Korb ja Toomas Varek! Lugupeetud Heiki Sibul! Austatud julgestuspolitseinikud! Loomulikult on tegemist väga hea eelnõuga. Selle eelnõu initsiaatoriks on Eesti ettevõtjad. Lühidalt öeldes on selle pika nimega eelnõu mõte selles, et õiguskorda sisseviidavate muudatuste tulemusena täiendatakse seadusi selliselt, et nüüdsest on paremad ja selgemad võimalused õhusõidukite registrisse kantud õhusõidukite pantimiseks registerpandiga. Eelnõu lähtub sellest, et oma olemuselt sarnaneb lennukitele seatav registerpant kinnisasjale seatava hüpoteegiga, kuid on õiguslikult mõnevõrra lihtsam. Palun eelnõu toetada! Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on teile küsimusi, lugupeetud minister. Kõigepealt Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Rein Lang, minister! Miks on praegusel juhul tegemist tingimata loomulikult hea seadusega? Kas te veidi põhjendaksite? Teised on lihtsalt head, see on loomulikult hea.

Tänan hea küsimuse eest! Justiitsministeeriumist tulevad alati väga head seaduseelnõud.

Aitäh! Kolleegidel ministrile rohkem küsimusi ei ole. Läheme järgmise ettekande juurde, mille teeb õiguskomisjoni liige Maret Maripuu.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas eelnõu 456 kahel istungil: 5. ja 11. mail. 5. mail tutvustas eelnõu komisjonile justiitsminister  Rein Lang, samuti võtsid komisjoni koosolekust osa justiitsministri nõunik Madis Timpson, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus. Komisjon arutas eelnõu ja jõudis arusaamisele, et tegemist on tõesti hea eelnõuga, nagu Justiitsministeeriumist tulevate eelnõude puhul enamjaolt ikka on, ja otsustas konsensuslikult esimese lugemise lõpetada, suunata eelnõu siia saali just nimelt tänasel päeval ja määrata mind kaasettekandjaks. 11. mail arutas komisjon veel kord seda eelnõu ja jõudis arusaamisele, et tegemist on erakordselt hea eelnõuga. Sellepärast teeme juhatusele ettepaneku määrata muudatusettepanekute õiguskomisjoni esitamiseks tähtajaks kaks tööpäeva, tähtaeg on 15. mai s.a. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas teil on küsimusi? Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, me läbirääkimisi ei ava. Määran eelnõu 456 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 15. mai kell 16.45.
Lõpetame eelnõu 456 esimese lugemise.

Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli justiitsminister Rein Langi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Loomulikult on tegemist väga hea seaduseelnõuga.
Selle eelnõuga muudetakse kokku kümmet seadust ja eelnõu peamine eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle aktsionäri õiguste direktiiv. See direktiiv kohaldub reguleeritud turul olevatele äriühingutele ehk eesti keeles öeldes nn börsiäriühingutele. Direktiivi eesmärk on lihtsustada aktsionäridel hääleõiguse kasutamist, eemaldades tõkked, mis takistavad piiriülese hääleõiguse tõhusat teostamist. Selleks tuleks informatsiooni levitamiseks kasutada tänapäevase tehnoloogia võimalusi. Tuleb tunnistada, et kuigi see direktiiv kohaldub üksnes börsiäriühingutele, leidis valitsus, et oleks mõistlik teha eelnõuga muudatusi kõikide aktsiaseltside osas, et ka börsil noteerimata aktsiaseltside aktsionäridel oleks lihtsam oma õigusi teostada. Osa muudatustest tehakse ka osaühingute regulatsioonis, näiteks elektroonilise ja posti teel hääletamise võimalus, võimalus avalikustada osanike koosoleku protokoll ainult osaühingu veebilehel ja otsuste eelnõude esitamine päevakorrapunktide kohta.
Järgnevalt peatun ma teie lahkel loal peamistel muudatustel, mis selle eelnõu seaduseks saamisel Eesti õiguskorda sisse kavatsetakse viia. Eelnõu kohaselt saavad kõik aktsiaseltsid ja osaühingud soovi korral oma aktsionäridele võimaldada üldkoosolekul elektroonilist ja ka posti teel hääletamist. Seda juhul, kui on tagatud selliste hääletamisviiside turvalisus. Samuti nähakse eelnõuga ette lisameetmed üldkoosolekuga seotud informatsiooni avalikustamiseks, et aktsionäridel oleks võimalik koosolekuks paremini ette valmistada ning võtta vastu läbimõeldumaid otsuseid. Nii peavad börsiaktsiaseltsid avaldama üldkoosolekuga seotud info ka aktsiaseltsi veebilehel. Vahemärkusena olgu öeldud, et direktiivi kohaselt peab kõikidel börsiaktsiaseltsidel olema oma veebileht. Börsil noteerimata aktsiaseltsid ja osaühingud saavad teha teatud koosolekule esitatavad dokumendid edaspidi kättesaadavaks ainult äriühingu veebilehel, selle asemel et neid dokumente äriühingu asukohas või juhatuse määratud kohas avalikustada. Sellised muudatused lihtsustavad valitsuse hinnangul äriühingu juhtimist ning võimaldavad ka aktsionäridel ja osanikel tutvuda vajaliku informatsiooniga interneti vahendusel ilma füüsiliselt kohale minemata. See oleks praeguses maailmas ilmselt mõistlik. Kõikide aktsiaseltside üldkoosoleku kokkukutsumise teade peab olema senisest informatiivsem. Näiteks peab teates olema kirjas, kuidas saavad aktsionärid esitada küsimusi, täiendada päevakorda ning esitada otsuste eelnõusid, kuidas saab tutvuda üldkoosolekule esitatavate dokumentidega jne. Täiendavalt nähakse eelnõuga üldkoosoleku kokkukutsujale ette kohustus esitada ja avalikustada iga päevakorrapunkti kohta otsuste eelnõud, samuti antakse aktsionäridele võimalus esitada päevakorrapunktide kohta ise otsuste eelnõusid. Osaühingute puhul on sisse viidud ka erisus, nemad võivad otsuste eelnõude esitamise kohustust põhikirjaga piirata. Viimase olulise muudatusena tahan ära märkida seda, et börsiaktsiaseltsid peavad pärast üldkoosolekut avaldama üldkoosoleku protokolli aktsiaseltsi veebilehel.
Niipalju aktsionäride õigustest selles eelnõus. Nagu ma oma ettekande alguses ütlesin, on eelnõu peamine eesmärk aktsionäride õiguste direktiivi ülevõtmine, aga Justiitsministeerium on siia eelnõusse lisanud ka teisi muudatusi, mida soovitakse Eesti õiguskorda sisse viia. Nimelt on kavas vähendada tulundusühistu asutamiseks vajalikku minimaalset liikmete arvu. Me oleme saanud eri allikaid pidi infot, et praegu nõutav minimaalne arv, selleks et tulundusühistut asutada, on liiga suur. Kehtivas õiguses on see minimaalne arv viis. Nii ongi meie ettepanek, et tulundusühistut võib asutada ka minimaalselt kahe liikmega. Tahan juhtida teie tähelepanu olulisele muutusele, et täiendavalt tehakse muudatused kõikide juriidiliste isikute juhtorganite liikmete ametisuhte lõpetamise regulatsioonides. Selliste muudatuste tulemusel eristatakse edaspidi selgelt juhatuse liikme ametiseisundit ja juhatuse liikme kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingut. Muudatuste kohaselt võib juhatuse liige, sõltumata põhjusest, ametiseisundist loobuda. Samas ei tähenda ametiseisundist loobumine automaatselt temaga sõlmitud lepingu lõppemist. Isikuga sõlmitud juhatuse liikme leping jääb juhatuse liikme tagasiastumisest sõltumata kehtima, kui ta ei ütle samal ajal ametist tagasiastumisega üles ka lepingut või kui käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudub mõjuv põhjus.
Sisulistest punktidest on see kõik. Eelnõuga tehakse ka veel puhttehnilisi parandusi, mis ühtlustavad teatud mõistekasutust seoses 1. jaanuaril 2009 jõustunud pärimisseadusega ja veel mõningaid parandusi, mis peaksid parandama üldist õigusselgust. Soovitan kindlasti tutvuda seletuskirjaga ja juhin tähelepanu, et selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõuga muudetakse ka kohtumenetluse sätteid.
Valitsuse esindajana toetan ma igati Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. On harras soov, et Riigikogu menetleks seda eelnõu kiiresti, kuna aktsionäri õiguste direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. august 2009. Suur tänu!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma ikka väga kahtlen, kas teie ministeeriumist tulevad väga head eelnõud, ega siis muidu ei peaks õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher sellist titaanlikku tööd tegema nende parlamendiküpseks menetlemisel. Aga minu küsimus on: kust te tulite selle kahe liikme peale tulundusühingu liikmete minimaalarvuna? Enne oli viis, nüüd on kaks, see on oluline vähenemine. Misjaoks just kaks? Kas aluseks on mingid küsitlused, arvamused, mingid uuringud?

Hea küsimus. Ilmselt number 1 ei oleks väga mõistlik, kuna nimetus "ühistu" eeldab kahte liiget. Me leiamegi, et kaks liiget on täiesti piisav isikute hulk ühistu asutamiseks. Miks omal ajal otsustati, et see arv peab olema viis, on minule teadmata. Teil kui pikema parlamendikogemusega isikul on võib-olla võimalus mind selles suhtes informeerida.

Ain Seppikul on ka teine küsimus. Palun!

Seda ei mäleta minagi. Aga mul on ikkagi küsimus. Kui nad nüüd hääletama hakkavad, siis hääled võivad jaguneda pooleks ja ei saagi otsust vastu võtta. Ma näen viies mingisugust loogikat, kolmes näen ka mingit loogikat, aga kahe liikmega on juba kuidagi raske mõningatel juhtudel otsuseid vastu võtta, kui üks on poolt ja üks vastu.

Teie tähelepanek on, muide, õigustatud. Kui te küsite järgmise küsimuse (õnneks te ei saa seda teha), kas me oleme analüüsinud, kui paljudel juhtudel võiks see asi viia patiseisuni, siis sellist analüüsi tõepoolest ei ole. Üldiselt eeldatakse, et kaheliikmelise ühistu puhul, kus kõik otsused tuleb langetada konsensusega, niisugust hääletamissituatsiooni ette ei tule. Aga loomulikult, Ain, on sul võimalus teha muudatusettepanek, et me saaksime Ken-Marti Vaheri juhtimisel seda õiguskomisjonis põhjalikult arutada.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb.

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma tahan küsida elektroonilise hääletamise korra kohta. Selle korra määrab juhatus. Ma tean, et päris terav küsimus on seotud selle hääletamisega üldse ettevõtetes, kelle jaoks me seda seadust ette valmistame. Kas te ei leia, et seda on vähe? See kord peaks äkki olema kinnitatud natuke kõrgemalt poolt, üldkoosoleku otsuse või põhikirjaga.

Vabandust, aga ma ei saanud vist küsimusest aru. Milline hääletamiskord? Aktsiaseltside hääletamise kord. Vaadake, aktsiaseltsides otsuste vastuvõtmise kord tuleneb võrdlemisi üksikasjalikult seadusest. Põhikirjaga saab siin teha teatavaid täpsustusi, aga need peavad olema seadusega kooskõlas. Ma ei näe momendil küll mingit probleemi, et siin oleks aktsionäride õigusi riivatud. Selle eelnõuga antakse aktsionäridele võimalus hääletada elektrooniliselt juhul, kui see on turvaline. See tähendab, et aina rohkem ja rohkem isikuid, kes ei saa ühel või teisel põhjusel üldkoosolekul füüsiliselt osaleda, saaksid osaleda otsuste tegemises. Minu meelest see lihtsalt suurendab aktsionäride võimalusi mõjutada aktsiaseltsi juhtkonna käitumist.

Aitäh! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Läheme järgmise ettekande juurde, mille teeb õiguskomisjoni liige Erik Salumäe.

Austatud proua aseesimees! Head ametikaaslased! Lugupeetud minister! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu 5. mail. Kohal oli natuke rohkem inimesi kui siin praegu, kui arvestada nii komisjoni liikmeid kui ka külalisi ja tehnilist personali. Arutelu õiguskomisjonis oli veidi lühem, kui ta on siin täna olnud. Minister andis samalaadse ülevaate, aga neid küsimusi, mida saalis esitati ja mis on kindlasti kaalumist väärivad, komisjonis ei käsitletud. Komisjonis puudutati ainsa teemana ühte SEB saadetud kirja, kus juhitakse tähelepanu sellele, et teatud tähtajad võiksid olla määratud mitte päevades, vaid tööpäevades. Komisjon järeldas või õigemini möönis, et see on tegelikult laiem probleem kui äriseadustiku teema, see on Eesti seaduste teema üldisemalt. Komisjon arvas, et sellega võiks menetluse käigus edasi tegelda. Rohkem küsimusi esimesel lugemisel komisjonis ei tõstatatud.
Komisjoni otsused olid konsensuslikud: lõpetada täna esimene lugemine ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. mai kell 6 õhtul. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas teil on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, me läbirääkimisi ei ava. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on eelnõu 466 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 27. mai kell 18.
Eelnõu 466 esimene lugemine on lõpetatud.
Kolleegid! Tänase istungi päevakord on ammendatud. Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 18.40.