Tere hommikust, head kolleegid! Alustame täiskogu V istungjärgu 14. töönädala teisipäevast istungit eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Vabariigi Valitsusel täna eelnõusid üle anda ei ole. Nii et, kolleegid, palun! Kõigepealt Mai Treial, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan Rahvaliidu fraktsiooni nimel sisse riiklike peretoetuste seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on leevendada nende lastega perede majanduslikku olukorda, kus vanemad on töötuks jäänud, ja tagada nende toimetulek ka vähenenud sissetulekute tingimustes.
On teada, et meil on töötuks jäänud üle 60 000 inimese. Eriti keeruline on pere toimetulek juhul, kui töötuks on jäänud pere ainus töövõimeline liige või kui tegemist on töötuks jäänud üksikvanemaga. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul sätestab kohustuse tagada Eesti rahvuse säilimine läbi aegade. Nii tuleb ka meil, head kolleegid, teha laste heaolu nimel kõik endast olenev. Ja töötuks jäänud vanemate toetamine aitab samuti tagada laste heaolu. Kui last kasvatav isik või koguni lapse mõlemad vanemad jäävad töötuks, siis nad praegu lisatoetust ei saa. Teadaolevalt makstakse aga sellisel juhul lisatoetusi enamikus riikides, see võimaldab lapsel jätkata korraliku kooli- ja huvihariduse saamist. Üks suurem takistus laste kasvatamisel ongi mure majandusliku toimetuleku pärast. Meie ettepanek on võimaldada riiklikke peretoetusi saavatele lastevanematele lapsehooldustasu kas mõlema vanema või üksikvanema töötuks jäämise korral. Toetust makstaks ühe lapse korral pool lapsehooldustasu määrast, kui lapsi on rohkem, siis veerand lapsehooldustasu määrast iga lapse kohta. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Aleksei Lotmani.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon algatab Riigikogu otsuse eelnõu, mille sisu on ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukavaga. Nimelt tegi mõni aeg tagasi Keskkonnaministeerium sellise kiiduväärt sammu, et algatas nimetatud arengukava, kuid paraku ei peatatud sellega uute maardlate avamise menetlemist ja nii toimubki viimase hetke kaootiline võidujooks – inimestest üle, ükskõik, kelle tagaõue kruusaauku kaevates ja mis iganes. Kaose lõpetamiseks, selleks, et oleks võimalik saavutada nimetatud arengukava koostamise eesmärk ehk tagada avalike ja erahuvide kooskõla, algatame me otsuse eelnõu, millega teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku peatada nimetatud maavarade uute kaevelubade menetlemine kuni looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava valmimiseni. Tänan tähelepanu eest!

Head kolleegid! Kui rohkem kõnesoove ei ole, siis olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe otsuse eelnõu. Kui need vastavad kodu- ja töökorra seadusele, siis võetakse need vastavalt menetlusse.
Mul on edasi anda ka üks teade. Riigikogu esimees on edastanud seitsme Riigikogu liikme esitatud arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning kaheksa Riigikogu liikme esitatud arupärimise keskkonnaministrile.
Head kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.

Head kolleegid! Läheme tänase esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu esimene lugemine. Kõigepealt aga lubage mul tutvustada asjakohast kodu- ja töökorra seadusest tulenevat protseduuri. Me lähtume selle seaduse §-st 117, mille kohaselt juhtivkomisjoni esindaja teeb kuni 20 minutit kestva ettekande ja seejärel saab iga Riigikogu liige ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistel osalevad fraktsioonide esindajad ning otsuse eelnõu läheb täna lõpphääletusele.
Head kolleegid! Kutsun kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi. Palun!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Majanduskomisjon on tõepoolest algatanud Riigikogu otsuse eelnõu arengufondi nõukogu liikme nimetamiseks. Eelnõu oli majanduskomisjoni istungi päevakorras s.a 5. mail.
Vastavalt Eesti Arengufondi seadusele on arengufondi kõrgeim juhtimisorgan arengufondi nõukogu, mis koosneb vastavalt seadusele üheksast liikmest. Arengufondi seaduse § 10 lõike 3 järgi nimetab Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul kuni neljaks aastaks viis nõukogu liiget. Kaks neist on Riigikogu liikmed ning kolm ettevõtluse ja üldsuse esindajad. Riigikogu majanduskomisjon on saanud Riigikogu poolt 2007. aasta 16. jaanuaril arengufondi nõukogu liikmeks nimetatud Indrek Neiveltilt avalduse, milles ta palub ennast arengufondi nõukogu liikme ametikohalt tagasi kutsuda. Majanduskomisjon aktsepteerib Indrek Neivelti sooviavaldust. Tuletan teile ka meelde, et kaks teist Riigikogu nimetatud ettevõtluse ja üldsuse esindajat arengufondi nõukogus on Jaan Sven Männik ja Erik Terk.
Ettevõtluse ja üldsuse esindajate leidmiseks pöördus majanduskomisjon juhtivate ettevõtlusorganisatsioonide poole – täpselt samuti tegime ka esialgsel ettevõtluse ja üldsuse esindajate valimisel. Kandidaatidena esitati Raivo Vare ja Sven Sester. Komisjonis toimus arutelu ning hääletus, mille järgi sai komisjoni toetuse Raivo Vare. Majanduskomisjon langetas järgmised otsused: nimetada Eesti Arengufondi nõukogu liikme kandidaadiks Raivo Vare, esitada otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu Riigikogu täiskogu menetlusse, määrata juhtivkomisjoni nimel ettekandjaks majanduskomisjoni esimees, saata eelnõu täiskogule arutamiseks s.a 12. mail ning teha täiskogule ettepanek eelnõu otsusena vastu võtta. Kõik need otsused langetas majanduskomisjon üsna üldises üksmeeles. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid, kas teil on ettekandjale küsimusi? Esimesena saab sõna kolleeg Väino Linde.

Hea ettekandja! Kas komisjonis oli juttu põhjusest, millega seoses Indrek Neivelt tagasiastumisavalduse esitas? Teame teda kui inimest, kes väga tihti on meie majanduselu teemadel sõna võtnud. Kas lihtsalt tema tahe sai otsa või aega enam ei ole – milles võis põhjus olla?

Kuna arengufondi nõukogu nimetatud liige esitas meile tagasiastumiseks sooviavalduse, milles ei ole väga pikka n-ö motivatsiooni osa, siis ma sellele pikalt vastata ei saa. Me ei pidanud ka vajalikuks korraldada põhjalikku ülekuulamist. Aluseks on isiku vaba tahte avaldus, ja nõnda on. Ma ei hakka teile ajakirjandust refereerima – seda me oleme kõik lugenud. Nii et las ta jääb sinnapaika.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Aivar Riisalu.

Hea ettekandja! Kas Indrek Neivelti tagasiastumine nõukogu esimehe kohalt ei tähenda järsku seda, et arengufond on teatud identiteedikriisis ja ta ei leia praeguses majandussurutises endale tõsist rolli Eesti majanduspoliitika reaalsel suunamisel ja Eesti majanduse toetamisel?

Ma ei tahaks hakata oma eelmist vastust kordama.

Kolleegidel rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Täname ettekandjat! Kui fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi, siis palun! Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia otsuse eelnõu lõpphääletusele, siis alustame selle ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu 482. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi.

Tere päevast! Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Biotsiidiseaduse eelnõu kohta saabus muudatusettepanekuid, kõik need esitas roheliste erakond ja me võtsime need arutlusele 4. mail. Meile olid nõu andma kutsutud ka Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna kemikaaliohutuse ja keskkonnatervise juht Heli Laarmann ning rahvatervise osakonna peaspetsialist Tatjana Tsernjak.
Nüüd muudatustest endist. Esimese muudatusettepanekuga sooviti muuta eelnõu § 13 lõike 1 punkti 5 ja sõnastada see järgmiselt: "Biotsiidi füüsikalised, keemilised, bioloogilised, toksikoloogilised ja mutageensusomadused on kindlaks määratud ning need on biotsiidi ettenähtud kasutamiseks, hoidmiseks ja transportimiseks sobivad." Kui vaadata § 13, milline ta on eelnõus, ja seda lõiget 5, siis see muudatus puudutab neid toksikoloogilisi ja mutageenseid omadusi, mis siia juurde on toodud. Arutelu käigus selgus, et tegelikult põhimõte, et need omadused peaksid olema kajastatud, sisaldub seaduseelnõu §-s 10, kus räägitakse direktiivi vastavatest lisadest. Ja lisades 2 ja 3 on need nõuded ka toodud.
Üldse, mis puutub biotsiidiseaduse väga erinevatesse sätetesse, siis ennekõike on see regulatsioon biotsiidide turuletoojale, kuidas, millistele nõuetele vastavalt peaksid toimikud olema koostatud, et turuletuleku luba saada. Seaduses ei peaks olema lahti kirjutatud kõik, mis nendes lisades sisaldub. Siin on tegemist seaduspügalaga spetsialisti jaoks. Eeltoodust lähtudes komisjon seda muudatusettepanekut  ei toetanud.
Järgmine muudatusettepanek on täiendada seaduseelnõu §-ga 29¹ "Ainete omadusi ennustavate mudelite kasutamine". Selle asemel et teha laborikatseid närilistega, oleks mõistlik kasutada, kui on võimalik, vastavaid ennustavaid arvutusmudeleid ja süsteeme ning selle üle otsustaks Kemikaalide Teabekeskus. Jällegi tuleb nentida, et tegemist ei ole mingisuguse uue asja või mõttega, mida praegune biotsiidide menetlemise süsteem ei käsitle. Selline põhimõte juba kehtib ja see tuleb välja biotsiidi toimiku koostamise juhendist, kus on öeldud, et võimalikult vähe tuleb teha laborikatseid näiteks rottidega, selleks et nende elusid säästa, ja kasutada neid mudeleid. See, et mudelite ennustusvõime üle otsustab Kemikaalide Teabekeskus, oleks ka vastuolus praeguse süsteemiga, mille puhul on olemas vastav komisjon, kes neid ennustusmudeleid aktsepteerib. Seesama põhimõte, et võimalikult vähe kasutataks loomkatseid, on olemas ka kemikaalide põhimääruses, REACH-i määruses, mis on kõigile eesti keeleski kättesaadav. Nii et seegi muudatusettepanek ei leidnud komisjonis heakskiitu.
Kolmas muudatusettepanek puudutab § 32: täiendada seda lõikega 6, muutes järgnevalt lõigete numeratsiooni, ja sõnastada see järgmiselt: "Biotsiidide kohta viiakse sisse internetist kättesaadav toimeainete ja biotsiidi kaubastamisel kasutatavate nimede alusel toimiv ning avalikult kättesaadav register, millest on võimalik saada kogu teave iga konkreetse biotsiidi omaduse kohta." Põhjendus on selles, et teavitamine võimaldaks tõhustada biotsiidide ohutut kasutamist. Mis puutub registrisse, siis nagu seaduse §-s 7 kirjas on:  biotsiidiregister ongi olemas riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguna, mille eesmärk on koguda, töödelda ja säilitada andmeid Eestis turustada ja kasutada lubatud biotsiidide, nende tootjate ja nende Eestis esmakordse turustamise eest vastutava isiku või tema volitatud esindaja kohta asjakohase teabe esitamiseks Euroopa Komisjonile, teistele liikmesriikidele, järelevalveasutustele ja avalikkusele. Sellise muudatuse tegemiseks seega samuti vajadus puudub ja muudatusettepaneku hääletuse tulemusel ka ettepaneku tegija esindaja jäi erapooletuks.
Neljas muudatusettepanek oli jätta välja § 37 lõige 2. Ettepaneku selgituseks niipalju, et biotsiidi toimeaine ja selle terviseohtlike omaduste alase teabe käsitlemine konfidentsiaalsena on vastuolus keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni põhimõtetega, mis nõuavad keskkonnateabe muutmist kättesaadavaks. Igal inimesel on õigus elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu normidele. Selle muudatusettepaneku kohta tuleb öelda, et terviseteave on avalik ja see käib ka biotsiidide kohta. Seda infot ei saagi salastada. Võivad olla küll teatud nüansid, mida võib biotsiidi turuletooja soovida, et see oleks konfidentsiaalne, aga see ei tähenda, et see automaatselt niimoodi peaks olema. Komisjonis tekkis arutelu käigus ka küsimus, mis põhjusel näiteks võiks biotsiidi turuletooja mingisugust konfidentsiaalsust taotleda, kui ained kui sellised oma omadustega peavad olema kõigile teada. Heli Laarmann tõi näiteks, et see võib olla mõne konkreetse aine kontsentratsioon konkreetses tootes. Aga üldiselt kõik oluline peaks olema avalik. Ka see muudatusettepanek komisjonis heakskiitu ei leidnud.
Vaadanud läbi muudatusettepanekud, jõudis komisjon otsusele teha ettepanek tuua eelnõu teiseks lugemiseks siia saali tänasel päeval, eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, kolmas lugemine läbi selle nädala neljapäeval. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid, kas teil on ettekandjale küsimusi? Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Aleksei Lotman.

Kõrgesti lugupeetud komisjoni esimees! Kas sulle ei tundu, et komisjon suhtus Euroopa Liidu õigusesse mõnevõrra innovaatiliselt? Nimelt erinevadki direktiivid otsekohalduvatest määrustest selle poolest, et direktiividega tehakse liikmesriikidele kohustuseks jõustada teatud normid. Kas sulle ei tundu, et väide, et mingisugust asja ei pea sätestama siseriiklikus seaduses, sest see on direktiivis, ei ole kõige paremini kooskõlas sellega, kuidas Euroopa Liidu õigus üldiselt on üles ehitatud?

Aitüma! Ega siin mingisugust kunsti ei ole! Biotsiidiseadus on kindlasti üks näide sellest, kus tegemist ei ole mingisuguse siseriikliku poliitikaga, vaid direktiivide ülevõtmisega Eesti seadustikku. Tuleb täita nõue, et direktiivis kirjas olev oleks – võib ka nii öelda – üksüheselt Eesti seaduses sätestatud, ja ma arvan, et see nõue on täidetud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marek Strandberg.

Hea ettekandja! See selgitus on eesti keeles küll arusaadav, aga mitte mõistetav! Miks peab näiteks füüsikalised ja keemilised omadused seaduses eraldi ära märkima, bioloogilisi, toksikoloogilisi ja mutageenseid omadusi aga mitte? Kui see on direktiivi lisas nii selgelt kirjas, miks on vaja väga selgelt välja tuua just nimelt loomkatsete läbiviimise kord, mitte aga selle alternatiivi läbiviimise kord? Need on ju seaduse tekstis täiesti ekvivalentsed asjad! Miks on osa direktiivi nõudeid selge sõnaga seaduses kirjas ja osa mitte?

Aitüma küsimuse eest! Mis puutub esimesse muudatusettepanekusse § 13 kohta, siis eelnõu koostajad on pidanud väljapakutud esialgset sõnastust piisavaks. See, mis puudutab mutageensust ja toksikoloogilisi omadusi, tuleb aga välja teisest kohast. Ma olen nõus, et see ei ole must valgel selles seadustekstis kirjas, küll aga saab see kohe selgeks isikule, kes peaks mõne biotsiidi toimiku ise kokku panema. Täpselt sama lugu on tegelikult ka nende mudelite kasutamisega.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mart Jüssi.

Hea härra esimees! Ma küsiksin siin saalis selle salastamisvajaduse kohta üle. Kui ainukene vajadus võiks olla kaitsta teavet mingite ainete segudes olevate kontsentratsioonide kohta, siis kas see on piisavalt põhjendatud olukorras, kus tänapäeva analüütilise keemia vahenditega on võimalus, kui ained on teada, need kontsentratsioonid niikuinii väga täpselt määrata? Mis vajadusel ikka on tarvis kirjutada seadusesse salastamise võimalus? Eriti kui me arvestame seda, et meie lähiajaloost on teada mitmed juhud, kus teadmatus selles vallas on põhjustanud raskeid tagajärgi keskkonnale ja inimese tervisele.

See konkreetse kontsentratsiooni näide, nagu sa komisjonis olnuna tead, oli lihtsalt Heli Laarmanni vastus sellesama küsimuse kohta. Ma arvan, et Eestis ei olegi praegu teada, millised need salastatust nõudvad juhtumid võiksid olla, kuna pole koostatud kuigi palju toimikuid, kus toimiku koostaja või esitaja seda võimalust on soovinud kasutada. Kas see on põhjendatud, seda otsustab Kemikaalide Teabekeskus. Ma arvan, et selle võimaluse andmine ei tähenda ega tohigi tähendada seda, et mingit tervisele olulist informatsiooni saab salastada. Kui me aasta või kahe pärast sellest räägime, on meil ehk võimalik rääkida ka sellest, millised on olnud tegelikud taotlused.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Trapido.

Hea komisjoni esimees! Ma küsin lihtsalt huvi pärast: kas komisjon arutas ka selle seaduseelnõu pealkirja sobivust? Eesti keelde tõlgituna tähendab see sõna otseses mõttes elu hävitamise seadust. Kas see on kõige kohasem pealkiri Eesti Vabariigi seadusele?

Aitüma! Lihtne vastus: seda me eraldi ei arutanud. Küll arutati enne esimesele lugemisele saatmist, kas seda elu hävitamist biotsiidiseaduse valguses võiks kasutada oma lähinaabrite peal.

Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Head kolleegid, kas soovite avada läbirääkimisi? Esimesena saab sõna kolleeg Marek Strandberg. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Head kolleegid! Ma tulin siia selleks, et selgitada tegelikult neidsamu muudatusettepanekuid, mis me tegime ja mis me paneme siin saalis ka hääletusele. Püüan seletada põhjuseid, miks neid ettepanekuid võiks toetada.
Esiteks, asjaolu, et direktiivi lisa või mingisugused muud lisad näevad ette, et mingil moel, mingi rakendusreegliga või juhendiga, nii nagu parajasti õigeks peetakse, tuleks kajastada lisaks füüsikalistele ja keemilistele omadustele ka mainitud bioloogilisi, toksikoloogilisi ja mutageensusomadusi, ei saa kindlasti olla piisav. Seaduse tekst peab olema selge ja inimene ei pea mingisugustes juhendites sobrama, et aru saada, mida kõike vaja on. Ja uskuge, juhend ei ole nii tugev õigusakt, et oleks piisavalt selge, et seda tuleb rakendada. Võib juhtuda, et tekivad probleemid, mille puhul öeldakse, et füüsikalised ja keemilised omadused on märgitud ja rohkemat me vajalikuks ei pea. Tegelikult on needsamad bioloogilised, toksikoloogilised ja mutageensusomadused kõikvõimalike biotsiidide ja muude ainete puhul, mis meie ümbruses on, olulised teada ja ei oleks mingi häda, kui need ka seaduses sees oleksid. Tõesti tekib küsimus, miks õiguslikus mõttes väga kaudse ja põhjendamatu väitega kinnitatakse, et seda ei ole vaja. Tegelikult on ju hea, kui seadus on selge ja üheselt mõistetav ning inimene ega ettevõte ei pea tungima mingisugustesse juhenditesse ja nende detailidesse. Seda enam, et nagu kolleeg Aleksei Lotman samuti ütles, et direktiivid ei rakendu otseselt, vaid ainult sedavõrd, kuivõrd need on seadustes selgelt kirjas.
Teine väga oluline punkt täiendab biotsiidiseaduse eelnõus olevat põhimõtet, mis puudutab loomkatsete läbiviimist. Oleme välja pakkunud just nimelt seadusesse kirjutatavana ainete omadusi ennustavate mudelite kasutamise põhimõtte. Jah, ma möönan, et silmas pidades jälle kõikvõimalikke lisasid, mingisuguste dokumentide koostamist, võib sealt välja lugeda, et juhul kui biotsiidi või komponendi keemilisi omadusi on võimalik muud moodi määrata, siis seda nii ka tehakse. Uskuge: on parem, kui seadus näeb ette tänapäevase, 21. sajandisse sobiva ennustamisvõimeliste mudelite kasutamise põhimõtte. Kas või põhjusel, et siis oleks see seadus veidike kaasaegsem ja näeks välja enam-vähem selline, nagu tänapäeva keemia- ja bioloogiateadus võimaldab.
Nüüd asjaolust, et on plaanis teha kõik registriandmed internetis kättesaadavaks. See ei tulene jällegi seaduse nõudest, vaid mingisugustest muudest kavadest. Olen seda meelt, et kui on võimalik informatsiooni avalikustada ja muuta see informatsioon avalikuks just nimelt seaduse tekstiga, siis tuleb seda ka teha.
Neljas parandusettepanek puudutab seda, et tõepoolest ei ole põhjust biotsiidi keemilisi komponente saladuses pidada. Selles ei saa olla mitte mingisugust kommertssaladust. Tõesõna, ei saa olla! Nagu minu kolleeg juba mainis: tänapäevased analüüsimeetodid võimaldavad nende sisaldust kindlaks teha. Kõik, kes soovivad seda saladust lahti muukida, saavad seda teha, kui neil on selleks huvi. Kõik, kes soovivad oma tööstuslikku saladust kaitsta, ei kaitse seda reeglina mitte kommertssaladusena, vaid patendi või kasuliku mudeliga. Nii et kemikaalide komponendid, lahused – mis iganes – on lahtimuugitavad kõigile, kes seda teha tahavad. Nii ei ole selle seadusega inimeste teadmatuses hoidmine ühelgi moel põhjendatud – need, kes soovivad seda informatsiooni kätte saada, saavad selle kätte niikuinii.
Laiemas kontekstis on kõik meie parandusettepanekud suunatud ühele peamisele ideele. Ühtepidi sellele, et asjatuid loomkatseid oleks vähem, aga teistpidi kindlasti sellele, et tänapäevased mudelid on suutelised ennustama inimtekkeliste kemikaalide mõju paremini kui loomkatsed. Ning selle aspekti rõhutamine ei ole kellegi muu kui just nimelt ühiskonna ja inimeste huvides, samuti nende ainete kõikvõimalike omaduste seaduse jõul teatavaks tegemine. Viidatud ärisaladus, nagu ma juba tõestasin, ei ole tegelikult mingisugune saladus, see vaid toetab – ma isegi ei tea, mida see toetab, vahest näiteks ettevõtja laiskust või huvipuudust see informatsioon välja käia. Ettevõtjat see mitte mingisuguse ärisaladuse väljatuleku vastu ei kaitse. Meie põhimõte on, et inimestel nii Eestis kui Euroopa Liidus on õigus teada seda, milliste kemikaalide ja muude ainete keskel me elame ning milline on nende ainete mõju, olgu need ained seotud sihiga tappa neid, kellega me koos elada ei soovi, või olgu need meie toitude sees või kus iganes. Kui meil on seadusandlik võimalus selline informatsioon kättesaadavaks teha, siis inimeste huvides me peaksime seda tegema.
Seetõttu ma palun saali vaatamata sellele, mida te kuulsite komisjonis, vaatamata sellele, mida räägib valitsus, hääletada muudatuste poolt. Valitsus räägib alati väga imelikke jutte, nende ametnikud on suutelised tõestama ükskõik mida, mis sageli ei ole seotud millegi muuga kui nende endi viitsimatusega seadustekste parandada, täiendada ja mõista asja sügavamat sisu. Seda me oleme kogenud mitmesuguste eelnõude arutelul ja mitte ühel korral, vaid korduvalt. Ma arvan, et Riigikogu võiks olla selgroogsete hulka koosnevatest olenditest koosnev kogu ja teha jõulisemaid otsuseid, et sundida valitsust toimima viisil, mis on inimestele ja kogu ühiskonnale kasulik ja ohte välistav. Aitäh!

Aitäh! Kui kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole, siis sulgen läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on laekunud neli muudatusettepanekut, kõik need on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Kõigepealt muudatusettepanek nr 1, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Mart Jüssi, palun!

Ma palun Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel seda ettepanekut saalis hääletada.

Head kolleegid, panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.
Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Seega muudatusettepanek nr 1 toetust ei leidnud.
Muudatusettepaneku nr 2 on samuti teinud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun, Mart Jüssi!

Ma palun Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel seda ettepanekut saalis hääletada.

Head kolleegid, panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Kas võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid ei olnud. Seega muudatusettepanek nr 2 toetust ei leidnud.
Muudatusettepanek nr 3 on samuti laekunud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt. Mart Jüssi, palun!

Ma palun Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel seda ettepanekut saalis hääletada.

Head kolleegid, paneme selle ettepaneku hääletusele. Kas võime asuda hääletama? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid ei olnud. Seega muudatusettepanek nr 3 toetust ei leidnud. Viimane, neljas muudatusettepanek on samuti laekunud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt. Mart Jüssi, palun!

Ma palun Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel ka seda ettepanekut saalis hääletada.

Head kolleegid, panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Kas võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid oli 1. Seega muudatusettepanek nr 4 toetust ei leidnud.
Head kolleegid! Oleme läbi vaadanud eelnõu kohta tehtud muudatusettepanekud. Eelnõu 446 teine lugemine on lõppenud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni algatatud maareformi seaduse § 23³ muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants.

Tere taas! See eelnõu on palju lühem, et mitte öelda: väga lühike. Komisjoni tähtajaks, 8. maiks muudatusettepanekuid ei laekunud. Seetõttu on eelnõu teie ees selle esialgsel kujul. Komisjoni istungil otsustati teha ettepanek viia eelnõu teine lugemine läbi täna, teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis neljapäeval, 14. mail panna seadus lõpphääletusele. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole, täname ettekandjat! Kolleegid, kas te soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid laekunud ja nii saame eelnõu 472 teise lugemise lõpetada.

Päevakorrapunkt nr 4 on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli Riigikogu liikme kolleeg Urmas Reinsalu. Palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kolm Riigikogu fraktsiooni – sotsiaaldemokraadid, Eesti Reformierakonna ning IRL-i fraktsioon – on algatanud seaduse, muutmaks maamaksuseadust. Eelnõu eesmärk on võimaldada kohalikel omavalitsustel vabastada kodualune maa maamaksust täies mahus. Konkreetselt on kehtivas maamaksuseaduses ...

Kolleegid, palun vaiksemalt saalis!

Konkreetselt on kehtivas maamaksuseaduses sees kohaliku omavalitsuse õigus vabastada maamaksust elamumaa, mis on okupatsioonirežiimide represseeritud isiku omandis või kuulub pensionärile. Meie ettepaneku järgi võib kohalik omavalitsus vabastada maamaksust maa omaniku või maakasutaja kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha ja vallas 1 ha ulatuses. Seejuures kehtestaks sellele vabastusele kitsendavad tingimused.
Esiteks see, et maksukohustuslane peab sellel maal asuvas elamus elama ja see peab ka rahvastikuregistris kirjas olema. Sellest johtub, et üks isik saab taotleda maamaksuvabastust vaid ühelt elamualuselt maalt. Teine tingimus on, et maamaksuvabastuse taotleja ei saa sellelt maalt kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. Oluline on märkida, et see puudutab nii pereelamuid, kus elab üks perekond, kuid ka korteriomandit.
Lisaks soovime anda kohaliku omavalitsuse volikogule õiguse kehtestada lisaks maa hinnatsoonide lõikes diferentseeritud maksumääradele – see võimalus neil on praegu – maksumäärad ka katastriüksuse sihtotstarvete liikide lõikes. Kui sihtotstarve on määratud elamumaana, siis võiks sellele kohaldada madalamat maamaksumäära kui muu sihtotstarbega maa puhul.
Kui me kõneleme maamaksust üldiselt, siis eelnõu algatajatel on väga selge ideeline käsitus, miks see samm tuleks astuda ja omavalitsustele see õigus anda. Kahtlemata me peame asjakohaseks, et omavalitsused seda õigust ka kasutaksid. Esiteks me peame otstarbekohaseks, et ka praeguses majanduslikult raskes olukorras kodu omamist ei karistataks. Inimesed on oma kodu omanikuks saanud ning arvestades koduomanike suurt osakaalu Eestis – ligi 88% elanikest on oma kodu omanikud –, ei pea me sugugi õigeks arusaama, et inimene, kes Eestis on oma kodu omanik, on eelduslikult ilmtingimata jõukas või rikas inimene ning seega võimeline kandma suurt maksukohustust. Eriti puudutab see Tallinna linna.
Teiseks, me tuletame meelde, et maamaksu administreerimise kulud on võrreldes muude maksuliikidega ühed kõrgeimad. Kodualuse maa pealt makstav maamaksu administreerimise kulu on umbes üks viiendik, 20% kogu maamaksu summast. Kui me kõneleme maamaksu summadest üle riigi, siis tuleb rõhutada, et see seadus on minu hinnangul esimene samm, st omavalitsustele õiguse andmine. Kindlasti seisab meil tulevikus, kui ka majanduslik olukord on paranenud, ees arutelu selle üle, kui ratsionaalne üldse on selline maks, mis puudutab kodualust maad. Ehk oleks otstarbekas see meie maksuõigusest kõrvaldada?
Kui me vaatame teisi riike, siis maamaks on üsna ajalooline rudiment ajast, mil ei olnud võimalik maksustada isikute vara või sissetulekut tulumaksuga. Ajalooliselt oli maamaks Euroopas üks esimesi maksuliike, kuna maa kui liikumatu vara maksustamist on võimalik lihtsamalt kontrollida.
Mis puutub rahalistesse numbritesse, siis maamaks moodustab omavalitsuste tulust veidi üle 700 miljoni krooni. Elamumaast saadav maksusumma moodustab umbes 2% kohalike omavalitsuste tulust ja kodualusest maast saadav summa moodustab sellest veel väiksema osa, arvestuslikult 200 miljoni krooni ringis. Kõigi omavalitsuste lõikes kokku saadakse kodualuse maa maamaksu näol just nii suur summa.
Kui me räägime konkreetselt Tallinnast, siis arvestades seda, et maamaksu laekub pealinnas üle 300 miljoni krooni, jääb kodualuse maa maksuvabastus kindlasti kokku alla 100 miljoni krooni – selline on konkreetselt kodualuse maamaksu üldine summa, arvestades ka seda, et sellest ligi viiendik, üle 20 miljoni krooni läheb omakorda maksu administreerimiseks. Meie ühiskonnas on välja kujunenud olukord, kus ligi 9/10 inimestest on koduomanikud ning kindlasti on põhjendatud, kui riik ja ka kohalikud omavalitsused neile leevendusi pakuvad, mitte ei lisa neile, vastupidi, seoses kodu omamisega kohustusi. Eriti halb oleks see majanduskriisi tingimustes.
Teiseks, tuleb tunnistada, et maksumäärad on meil maa maksustamise hinda aluseks võttes vastavalt seadusele 0,1–2,5%. Üks asi on maksumäär protsentuaalselt, teine asi on, milliseks kujuneb see maamaks absoluutarvuna tegeliku maksustushinna alusel. Maamaksu tõttu on majanduslikult kõige keerukamasse olukorda sattunud Tallinna linna elanikud ja kindlasti me näeme väga järsku maa maksustamishinna tõusu arusaadavalt ennekõike Harjumaal, kus kohalike omavalitsuste territooriumid Tallinnaga piirnevad.
Kolm fraktsiooni kutsuvad parlamenti üles toetama kohalikele omavalitsustele antavat õigust vabastada koduomanikke maamaksust. Selle õiguse kasutamine sõltub kohalike omavalitsuste esinduskogude tahtest – sellest, kas seda soovitakse kasutada või mitte. Need fraktsioonid on seisukohal, et kodualuse maa maamaksuvabastust oleks Eesti Vabariigis omavalitsustel asjakohane kasutada. Kahtlemata sõltub konkreetsetel juhtumitel ka kohalike omavalitsuste majanduslikust olukorrast, millises ajalises perspektiivis seda on võimalik teha, aga ennekõike võiks koduomanikele vastu tulla Tallinna kohalik omavalitsus, sest selles linnas on viimastel aastatel maamaks kasvanud kaks ja pool korda. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Esimesena saab sõna Helle Kalda.

Hea ettekandja! Loomulikult maamaks on aegunud, seda me teame kõik. Ilmselt asendub see kinnisvaramaksuga. Minu poole pöördus üks Tartu inimene, kes ütles, et miks tehakse järjekordne seadus jälle Tallinnale. Tallinnas olevat maa suurus kõige rohkem 0,3 ha, Tartus aga 0,3–0,4 ha. Ning nendele ei tehta selliseid soodustusi. Miks tehakse soodustus jälle ühtedele inimestele – Tartus on maamaks ka suur!? Miks on võetud aluseks just 0,3 ha? Mis on see põhimõte? Millega on see argumenteeritud? Miks ei võiks see natuke suurem olla? Tartlased leiavad, et neid ei ole Tallinna inimestega võrdselt koheldud. Tallinnal on soodustus, Tartul mitte. Sellel inimesel olevat maad 0,27 ha ja tema ei saa mingit soodustust ja peab suurt maksu maksma. Miks see on niimoodi?

Aitäh, Helle! Eelnõu algatajate mõte on, esiteks, et tõesti linnas kehtiks soodustus kuni 0,3 ha territooriumi korral. See on määratletud vastavalt asjakohasele mõistele, milleks on kodualune maa. Kui inimesel on suurem krunt – tõepoolest, ka Tallinnas on väga suuri krunte ja kindlasti on neid muudeski omavalitsustes –, siis see ei tähenda, et kui inimesel on näiteks 0,4-hektarine krunt ja kohaliku omavalitsuse volikogu on selle soodustuse kehtestanud, siis see krunt langeb selle soodustuse alt välja. Sellisel juhul teostatakse eelnõu algatajate loogika järgi arvestuslik tehe: kui kohalik omavalitsus on sätestanud linnas selle soodustuse 0,3 ha ulatuses, siis 0,4-st lahutatakse 0,3 ja isik peaks maksma maamaksu 0,1 ha eest. Selline piirang – 0,3 ha linnas ja 1 ha vallas – on eelnõu esitajate välja pakutud lahendus, aga eelnõu menetlemise käigus võib kindlasti selle üle arutada. Me võtsime aluseks selle n-ö enamlevinud, suurema enamuse kodualuse maa, mille puhul oleks mõistlik leevendada maamaksukohustust.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek.

Hea ettekandja! Ma ei saa päris aru. Koalitsioon – IRL, reform ja sotsid – peab praegu kokku panema negatiivset eelarvet ja te olete nõus vähendama üksikisiku tulumaksu ja kohaliku omavalitsuse tulumaksust saadavat protsenti ning nüüd võtate seda kohalikku maksu veel vähemaks. Samas aga tahate tõsta käibemaksu. Ütlesid õigesti, et eelnõu lööb kõige rohkem just Tallinna, see on Tallinna-keskne. Aga miks te teist poolt kõrvale ei too: millega see kaotatud tulu tagasi tuleb? Ettekanne jäi natuke lühikeseks. Sa vist ei öelnud välja, et meil on kohe-kohe tulemas Euroopa malli järgi kinnisvaramaks, mis peaks hakkama asendama maamaksu. Kohaliku omavalitsuse tulubaas tuleb tagada, et kohalik omavalitsus saaks jätkusuutlikult toimetada.

Aitäh, Toomas! Niipalju, kui mina algatajate esindajana saan öelda, ei ole selle eelnõu mõtteline jätk kinnisvaramaksu kehtestamine. Isiklikult ma pean seda meie koduomanike struktuuri juures väga jaburaks ideeks, kui me võrdleme seda paralleeli toomiseks Lääne-Euroopa riikidega, kus kinnisvaramaks on otsekui väga tõhusalt toiminud. Pigem on lood vastupidi. Me näeme mitmes riigis, näiteks Rootsis seoses kinnisvaramaksuga hoopis teistsuguseid tendentse. Me peame väga selgelt aru saama, et koduomandi maksustamine niisugusel moel, olgu see siis maamaksu või kinnisvaramaksu kaudu, tähendab väga selgelt valikut ka selles vallas, millistes tingimustes inimesed elavad. See tähendab väga selget valikut täiendavate sotsiaalkulude kasuks, sealhulgas toob see paratamatult kaasa ka tunduva toimetulekutoetuse kasvu. Ei saa eitada, et perede toimetuleku uuringu järgi on elamistingimused – eluruumide arv kodus – seotud sellega, kui palju pere plaanib soetada lapsi. Seega ei ole mõtet eitada, et asi puudutab kohaliku omavalitsuse kulusid.
Nagu ma ütlesin, tõepoolest absoluutarvudes suurim maamaksu puudutav osakaal on endastmõistetavalt Tallinnal. Eelnõu algatajad ei soovi tühistada maamaksu nii elamumaalt kui kodualuselt maalt. Täpsustan: kohalikule omavalitsusele laekub riiklikult kehtestatud maks. Kuid eelnõu loob kohalikule omavalitsusele võimaluse vabastada kodualune maa maamaksust, kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu soovib seda õigust kasutada. Ma arvan, et on asjakohane see õigus anda.
Meie viimane analoogilise vabastuse praktika oli okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse järgi. Olgugi et kohalikel omavalitsustel ei olnud kohustust kehtestada nende territooriumil elavatele represseeritutele kodualuse maa puhul maamaksu vabastust, pean ma möönma – mul ei ole küll täpseid arve taskust võtta –, et Tallinn oli üks esimesi, kus Keskerakonna juhitud linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku kehtestada see maksuvabastus. Samuti realiseerus see paljudes teistes omavalitsustes. Nii et ma ei kardaks siin omavalitsusele rohkem õigusi anda. See ei oleks õige suund ja see maks on tegelikult liiga suur – me ju kõik ühineme selle arvamusega. Miks mitte leida tee, kuidas inimeste kodualuse maa maksukoormust leevendada. Aitäh!

Küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb.

Hea kolleeg! Kas eelnõu arutati kohaliku omavalitsuse esindustega, näiteks linnade liiduga? Tahaks teada nende positsioone selles küsimuses. Kas see eelnõu ei tehtud siin majas?

Ma olen kindel, et kõik eelnõu algatanud fraktsioonid konsulteerisid kohalike omavalitsuste esindajatega eri saadikurühmades oma poliitiliste rühmade, oma erakondade lõikes. Eelnõu algatajad ei pidanud läbirääkimisi ülemaaliste omavalitsusliitudega, ei omavalitsuste ega linnade liiduga, aga küllap eelnõu komisjonimenetluse etappides vajadusel vastavaid järelepäringuid tehakse. Ma veel kord rõhutan, et kui me räägime ka sellest kooskõlastusest, senisest tavapraktikast, siis ennekõike tähendab selle eelnõu seadusena vastuvõtmine seda, et me tegelikult anname omavalitsustele täiendava õiguse täiendava vabastuse kasutamiseks. Kui tehakse muudatus kohaliku omavalitsuse tulubaasis, siis on selle eelnev läbirääkimine asjakohane ka enne algatamist. Ma olen sellega nõus. Aga praegusel juhul see nii ei ole. Vajadusel loomulikult neid järelepäringuid tehakse, olen kindel.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaanus Marrandi.

Lugupeetud ettekandja! Sa rääkisid siin nii ilusasti, kuidas koduomanikke karistatakse maamaksuga ja et kohalikul omavalitsusel on selle seaduse jõustudes võimalik see maks ära võtta ja lõpetada koduomanike karistamine. Samas ma ütleksin, et ka praegune maamaksuseadus sisaldab võimalust maamaksumäära oluliselt vähendada. Kui kuskil omavalitsuses on see maks liiga suur, siis maamaksumäära vähendamise abil on võimalik seda üsna oluliselt mõjutada. Ja väga suur maamaks on ainult Tallinnas, rohkem kui 90% Eestit see ei puuduta. Miks on ilmtingimata vaja seadust muuta, kui kohalikel valimistel on võimalus võtta võim ja siis maamaksumäär ilusasti alla viia? Praegune seaduse muutmine on justkui tarbetu käik, ega me ei ole siin mingi Tallinna parlament.

Aitäh, Jaanus! See mõttekäik on ühes plaanis õige, kuid ma teeksin paar märkust. Esimene on, et tegelikult ei ole kohalikul omavalitsusel praegu õigust kehtestada sihtotstarbe liikide järgi diferentseeritud maksumäära ehk teisisõnu teha nii, et elamumaal on üks koefitsient ja tulundusmaal teine koefitsient. Mis puutub näiteks muudesse maakatastriüksuse sihtotstarvetesse, siis eelnõu algatajatena me seda ettepanekut ei teinud. See maksumäär on vastavalt antud koefitsiendikääridele kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses. Ma isiklikult ei arva, et suured Tallinna ettevõtjad, kes ka kesklinnas oma tegevust arendavad – Tallinnas on minu mälu järgi Tallinna Sadam kõige suurem maamaksu maksja –, ei peaks linna kassasse oma osa sellest maksurahast andma. Ma kindlasti teeksin vahet: üks asi on kodualune maa, teine asi maa, mida sihtotstarbe järgi kasutatakse äritegevuseks või muuks ühiskondlikuks tarbeks.
Teine aspekt, mis on esile kerkinud ka õiguslikult ja mille üle tuleks diskuteerida, on see, kas see on põhiseaduspärane, kui seaduse tasemel on üks maksumäär või maksukoefitsiendid kehtestatud, aga näiteks kohalik omavalitsus maksab toetusena maksukompensatsiooni. Tekib küsimus, mis on sellisel juhul maks ja mis on mingisugune toetus. Maksumaksjate liit on osutanud, et tegemist on tõenäoliselt põhiseadusvastase konstruktsiooniga. Selles õiguslikus konstruktsioonis oleks kaitstud kõigi koduomanike õigused, seepärast oleks asjakohane seaduses see vabastus sätestada. Seda vabastust saaks kohaldada ka selline kohalik omavalitsus, kus täiendav kompensatsioonisüsteem on loodud. Maamaks kohalikule omavalitsusele laekuva riikliku maksuna on seaduses sätestatud, ka vastavalt põhiseadusele peavad maksud ja koormised olema seaduse tasemel fikseeritud, mitte alamate maksudena. Seega on asjakohane üldmaksuvabastus kodualuselt elamumaalt samuti seaduses paika panna.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Aivar Riisalu.

Hea ettekandja! Ühes asjas olen ma teiega absoluutselt nõus: maamaks on kõrge. Ja lisaks sellele on absoluutselt kõik maksud liiga kõrged. Mina arvan, et neid tuleks kõvasti vähendada, sest mina neid enam maksta ei jõua. Poliitikuna olen ma läbi kukkunud, sest mul puudub oskus olla selline, nagu öeldakse, lahmivalt kritiseeriv. Ma proovin kogu aeg leida ka alternatiive ja lahendusi, kuidas olukorrast välja tulla. Seetõttu ma küsin nii: oletame, et Urmas Reinsalust saab järgmisel nädalal Tallinna volikogu esimees. Kuidas kavatseb Urmas Reinsalu seda seadust hakata Tallinna volikogus rakendama? Tal on nüüd võimalus maamaksu ju kordades vähendada. Miks ta seda siis ei tee?

Aitäh, Aivar! Sa lööd mulle nüüd niisuguse palli ette. Algatajate esindajana ma peaksin praegu ennekõike rääkima menetletavast seadusest, mis on väga kõrge üldistusastmega õigusakt. Siin ei ole ühegi kohaliku omavalitsuse nime sees. Samas ma oleksin ehk silmakirjalik, kui jätaksin sisuliselt sinu küsimusele vastamata. Tegu on väga olulise teemaga, mis puudutab Tallinna kodualuse maa maksu kohustust. Küsimus on selles, kas on otstarbekas kodudelt võetavat maamaksu Tallinnas nii palju võtta. Minu hinnangul, nii palju kui eelnõu algatajad on oma seisukohti avaldanud, ei ole nii suur kodualuse maa maks Tallinnas otstarbekas. Minu isiklik seisukoht on, et see tuleks järgmisest aastast tühistada. Mis puutub sellesse, kust tollele rahale, mille arve ma eespool nimetasin, katteallikat leida, siis annan võib-olla väga levinud, aga seetõttu mitte vähem igihalja vastuse. Kui kohaliku omavalitsuse eelarve struktuuri vaadata, siis saaks kokku hoida mitmesuguseid administratiiv- ja propagandakulusid. Vaadake, kui vilkalt kasvab linnaametnike arv Tallinnas! Kindlasti võimaldaks see niisuguses ulatuses kokkuhoidu, et see kompenseeriks Tallinna koduomanikele erineva miljööväärtusega piirkondades, sealhulgas ka kortermajade elanikele võimaldatava  maamaksu vabastuse.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jürgen Ligi.

Hea ettekandja! Luba kõigepealt avaldada kahetsust, et sina kui inimene, kes väga palju armastab rääkida Riigikogu reeglitest, ei leidnud võimalust osaleda komisjonis selle eelnõu arutelul. Sa väga tahtsid ette kanda seda eelnõu, aga arutelul sa ei osalenud ja sellepärast on praegu debatt selle eelnõu üle poolik. Vähemalt väliselt on su jutt täis vastuolusid, aga saalis ei ole võimalik kuigi palju küsida. Võtan lihtsalt ühe killu. Kui sa ütled, et praegu läheb maamaksu administreerimise peale viiendik selle tulust – ma püüdsin õhust sellise killu paljude teiste hulgast –, siis millel see põhineb? Palun räägi, kuigi sa oleksid muidugi võinud rääkida sellest komisjonis. Teiseks: kas see protsent hakkab olema suurem või väiksem, kui süsteem keerulisemaks läheb?

Aitäh, Jürgen! Eelnõu algatajad leppisid ühiselt kokku, kes parlamendiliikmetest eelnõu täiskogu ees tutvustab. Mis puutub selle viiendiku arvestusse, siis me konsulteerisime – seda on põhjalikult teinud ka parlamendi rahanduskomisjon – Eesti Maksumaksjate Liiduga. Tuleb tunnistada, et maamaksu administreerimise kulu on väga suur. See 1/5 on eeldatav osakaal, mida tuleb arvesse võtta, kui me räägime sellest, kui odavaks või kalliks mingi maksu administreerimine läheb. Ma arvan, et teatud maksude puhul – eriti kui asi puudutab konkreetse inimese maksukoormust – on põhjendatud kohustus anda selgitusi, kui ulatuslik ja suur see koormus on. Selline kohustus lasub kõigil avaliku võimu esindajatel – nii Rahandusministeeriumil, rahanduskomisjonil kui ka eelnõude algatajatel, kes maksusüsteemis mingeid muudatusi soovivad teha.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Olga Sõtnik.

Aitäh! Hea ettekandja! Kas teil on andmeid selle kohta, millised kohalikud omavalitsused kavatsevad pärast seda, kui seadus on jõustunud, seda seadusmuudatust rakendada?

Aitäh! Ma olen kindel, et reaalseks muutub maamaksuvabastuse kasutamine ikkagi konkreetselt eelarveaastate lõikes, st eelarveaasta algusest. Valla‑ ja linnaeelarve seaduse järgi algab kohaliku omavalitsuse eelarveaasta 1. jaanuarist ja lõpeb 31. detsembril. Sügisel on ka kohalike omavalitsuste volikogude valimised ja kindlasti kujuneb see seal üheks tõsiseks teemaks. On loogiline, et seda ennekõike nendes omavalitsustes, kus kodualuse maa maksukoormus on absoluutarvudes suurem. See ei ole kindlasti nõnda kõigis omavalitsustes. Ma arvan, et kui (minu hinnangul on see enam kui tõenäoline) need erakonnad, kes eelnõu algatasid, on võimelised saavutama Tallinna volikogus enamuse, siis see maksuvabastus sellisel kujul realiseerub siin 1. jaanuarist 2010.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus.

Aitäh, hea juhataja! Austatud esineja! Kohe rõõm on kuulda, et täna on nii palju juttu Tallinnast ja sellest, et Tallinn tõstis maamaksu. Kuid te jätate ütlemata, et näiteks Tartus oli maamaks juba enne kõrgem kui see tase, kuhu ta Tallinnas tõsteti, ja et Viimsis on see veel kõrgem, Kuressaares on see kõrgem ja Nõos on kõige kõrgem. Millest selline demagoogia, valija eksitamine ja hämamine?

Aitäh, Marika, ühtepidi osava küsimuse eest! Üks asi, millest me siin räägime, on maamaksu koefitsiendid, mis on vastavalt seadusele 0,1–2,5%. See, millise reaalse maksukoormuse nad koduomanikule absoluutsummades kaasa toovad, võib olla erinev. Kui seda selgitada Tallinna näitega, siis koefitsient 1,5% võib olla absoluutsummas mitu korda kõrgem, võib-olla kümme korda kõrgem kui näiteks mõnes väikevallas või väikelinnas. Kahtlemata ei ole selle eelnõu puhul soovitud väita, et see oleks eksklusiivseadus Tallinna kohta. Loomulikult, ta hõlmab üldiselt kõiki kohalikke omavalitsusi ja seda maad, mis vastab toodud kriteeriumile. Kuid siin tuleb selgelt märkida, et Tallinnas on see koormus, mis on viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud, kindlasti väga suur ja seetõttu oleks Tallinna puhul asjakohane anda kohaliku omavalitsuse volikogule võimalus seda maksuvabastust kaaluda ja jõustada. Mis puudutab teisi omavalitsusi, siis ei väida ma sugugi, et need kohalikud omavalitsused ei peaks seda võtma arutluse alla. See sõltub kohalike omavalitsuste esinduskogude tahtest, mis omakorda põhineb valijate tahtel, mis realiseerub oktoobris asetleidvatel kohalikel valimistel.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kalev Kallo.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Esiteks sellest, et Tallinnas on tõusnud maamaks. Maksueelnõu puhul on see täiesti vale lähenemine. Maksuprotsendi on riik määranud seadusega ja kohalikul omavalitsusel on õigus anda soodustust. See, et soodustust on antud vähem, kui oli varem, ei tähenda, et midagi on tõstetud, vaid lihtsalt soodustust on vähendatud. Aga kui meie fraktsioon on eelnõusid menetlusse andnud, siis põhiküsimus on olnud alati, kus on analüüs. Mina uurisin nüüd ka seletuskirja, aga siin ei ole peale viidete mingisugust analüüsi, kuidas see mõjutab maksubaasi omavalitsustes üle Eesti. Kas te tegite selle eelnõu lihtsalt lambist, ilma igasuguse analüüsita? Miks ei ole lisatud seletuskirjale põhjalikku analüüsi? Kui see on teil kuskil olemas, siis palun seda natuke tutvustada!

Aitäh! See on asjakohane ettepanek. Ma võin korrata üle neid arve, mida ma siin ka eelnevalt ütlesin ja mis on minu käsitluse eelduseks. Mis puudutab sinu viidet sellele, otsekui Tallinnas ei ole maamaks tõusnud, siis seda on mul veidi raske kommenteerida. Üks asi on see, kuidas me seda maksutõusu formuleerime. Ma ei ole väitnud, et Tallinn on kuidagi seaduses mitte ettenähtult, koefitsiente ületades maamaksu tõstnud. Kahtlemata, Tallinn tõstis selle 1,5%‑le (seaduse järgi on võimalik seda tõsta 2,5%‑le). Ei saa väita, et siin oleks mingit valet tegevust olnud. Iseküsimus on see, kui otstarbekas ja kui koormav see on linnaelanikele. Niipalju siis Tallinna asjadest. Küsimus on seotud sellega, et paljudes valdades ja linnalistes omavalitsustes (sellele viitas ka üks eelnev küsimus) on tõepoolest kasutusel maksimaalmäär 2,5%. Umbes 5% kohaliku omavalitsuse tuludest moodustab üle 700 miljoni kroonise laekumisega maamaks ja umbes 2% kohaliku omavalitsuse tuludest moodustab elamumaalt saadav maksusumma. Nagu ma ütlesin, elamumaa puhul on siin suurem hulk ja sellest väiksem hulk on kodudealuse maa maks, mis on alla 200 miljoni krooni, mis puudutab Tallinna. Ma eelnevalt tõin need arvestuslikud arvud ka. Küsimus on selles, kui palju see konkreetse kohaliku omavalitsuse puhul maksubaasi vähendab, kas seda on võimalik konkreetses kohalikus omavalitsuses täies mahus realiseerida ja millisest aastast ning kas kohalikul omavalitsusel on soovi või tahet seda realiseerida. See on eelnõu algatajate seisukohalt kohaliku omavalitsuse autonoomia küsimus. Seda me selle eelnõu sisuga ei ole vaidlustanud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jürgen Ligi.

Aitäh! Hea ettekandja! Kahju, et sa esimesele küsimusele ei vastanud. Mina küsisin tegelikult, kas see administreerimiskulude protsent sinu hinnangul selle süsteemiga suureneb või väheneb. Ma ise kardan, et see protsent pigem suureneb. Selles mõttes oleks see väide vähemalt komisjonis hea olnud läbi arutada. Aga ma küsin teise killu kohta, mille ma üles noppisin. Mul on nimelt oma eriala tõttu mitmeid küsimusi ja muresid selle eelnõuga seoses. Üks kild oli umbes selline, et kui kasutada maksuvabastust mingil muul moel, siis see oleks nagu toetus, aga kui see seaduses fikseerida, siis tegemist ei ole toetusega. Mida sa selle all täpselt mõtlesid? Võib-olla ei kuulnud ma seda mõtet terviklikult.

Aitäh! Küsimus on selles, mis kontekstis ma argumenti kasutasin. Sa viitasid sellele, et ma ütlesin, et viiendik või üle selle läheb administreerimiskuludeks. Minu näide oli selle kohta, et ma pidasin silmas konkreetset maksukoormust või täiendavat administreerimiskulu ühe isiku või elaniku kohta, kes peab maksma seda maksumäära 100%‑liselt ja sellest viiendik on tegelikult administreerimiskulu. Selle teatud õigluse aspekt elaniku mõttes on nagu kaheldav. Mis puudutab seda, kas maksuvabastuse administreerimine toob samuti kaasa kulusid, siis jah, kahtlemata, seda eitada oleks kummaline. Loomulikult, ka maksuvabastuse administreerimine toob iseenesest kaasa teatud kulud. Kuid ma tahan teid siiski lohutada. Arvestades seda, et maa on nii stabiilne ja vähe muutuv maksustamisühik, siis need kulud on küllap veidi suuremad esimestel aastatel, kui kohalik omavalitsus seda vabastust kohaldab ja seda vormistatakse, hiljem minu meelest, eeldades, et suurt lisakäivet kinnisvaraturul vastavalt sellele, milline isik maksuvabastust taotleb, nii ulatuslikult ei ole, peaksid need kulud loogiliselt võttes seetõttu vähenema, kuna isiku õigus maksuvabastusele on juba tuvastatud. Mis puudutab maamaksutoetust, mida konkreetselt kohalik omavalitsus maksab, siis kui riik on öelnud, et on üks maksumäär, ta ei ole niisuguseid vabastusi teinud, aga korraga kohalik omavalitsus maksab osale maksumaksjatest mingisuguse toetuse, siis kui legitiimne ja põhiseaduspärane see on, sest põhiseadus ütleb, et maksud kehtestatakse ikkagi seadusega? Siin on sama loogika, kui näiteks üks omavalitsus maksaks mingi protsendi teatud isikute rühmale tagasi. See ei tähenda seda, et nendel isikutel ei ole moraalselt või otstarbekohaselt õigust, et nende maksukoormus leevendatud saaks. Aga see tuleks teha seaduse tasemel, mida me soovimegi praegu teha.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kui opositsioon on siin saalis arutanud omavalitsuste küsimusi, siis sageli on kõlanud just koalitsiooni poolt etteheide, miks me liialt tungime omavalitsuste küsimustesse. Ma mäletan siin ühte omavalitsuste tulubaasi arutelu, kui väga selgelt ja konkreetselt taheti teada, milline omavalitsusliit mida on asjast arvanud. Mina tahan praegu küsida, et kui te ei ole veel seda kokkuvõtet teinud, siis kust võiksin ma edaspidi näha, milliste maakondade omavalitsuste liidud milliseid seisukohti on selles küsimuses andnud. Ma eeldan, et linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu seisukohad on kuskil olemas.

Aitäh! Ma olen kindel, nagu ma ütlesin, et eelnõu algatajad on konsulteerinud oma saadikurühmadega erinevates omavalitsustes. Mis puudutab ülemaaliste omavalitsusliitude seisukohta, siis algatajad ei ole selle lisaõiguse andmise üle kohalikele omavalitsustele erilisi konsultatsioone pidanud. Mis puudutab lisaekspertiise ja arvamusi, siis olen kindel, et rahanduskomisjon vajaduse korral neid analüüse ja ekspertiise ka läbi viib, nagu senine hea tava ja kultuur on olnud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Vilja Savisaar.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Sa oled rääkinud küll rahva tahtest jne. See on niisugune suhteliselt vähemõistetav suurus, et rahvas on tahtnud seda seadust jne. Aga ma ei küsi mitte seda. Väga konkreetselt mõõdetav suurus on valitsuse tahe. Kas ka valitsus on oma seisukoha andnud? Minu teada on Keskerakonna fraktsiooni kuuluvad rahanduskomisjoni liikmed öelnud, et valitsuse seisukohta pole komisjonis arutatud. Kas see on olemas? Või milline on vähemalt rahandusministri seisukoht?

Aitäh! Võib-olla oleks algatajate ülesanne seda valitsuse tahet tutvustada. Ma reedaksin muidu väikese saladuse, nii et jätan vastamise sellele küsimusele, mis puudutab valitsuse tahet ja seda seisukohta, Keidule. Ega seal mingit imeasja ei olegi. Mis puudutab rahva tahet, siis ma möönan, et see on formaalloogiliselt väga eksitav väide, kui sellele liialt apelleerida. See võib paljudel juhtudel olla osunduseta väide. Ma rääkisin sellest, kui suur hulk inimesi on Eesti ühiskonnas koduomanikud, kui suur on olnud maksutõus mõningates omavalitsustes ja kas see on põhjendatud või mitte, millised on need ideelised kaalutlused selle eelnõu taustal, millest lähtudes see esitati. Sellist üldist mõistet nagu rahva tahe ma loodetavasti kordagi ei kasutanud. Osutus sellele, et sellega manipuleerida ja seda mõistet liialt kergekäeliselt kasutada ei tohiks, on tegelikult asjakohane.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kalev Kallo.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kahjuks ma eelmisele küsimusele vastust ei saanud, sest ettekandja toodud subjektiivsed arvud, mis ei põhine mingil analüüsil, ei ole muidugi mingisugune analüüs. Lihtsalt lambist võetud arvusid võib igaüks öelda. Niipalju sain ma aru, et mingit analüüsi tehtud ei ole. Teadaolevalt on maa ikkagi ressurss ja ka koduomanikel on see ressurss kasutada. Ressursimaksud on igal pool maailmas olemas, olgu selleks maamaks või kinnisvaramaks. Tõenäoliselt mingil ajal kehtestatakse ka Eestis kinnisvaramaks ja siis tuleb koduomanikel seda kindlasti maksma hakata, võib-olla rohkemgi kui praegust maamaksu. Mida te arvate, kui kunagi kinnisvaramaks kehtestatakse, kas siis koduomanikud peaksid ka sellest vabastatud olema?

Aitäh, Kalev! Mis puudutab minu analüüse ja arve (ka Jürgen viitas nendele), siis need olen ma erinevatest avalikest allikatest võtnud. Kindlasti võib nende üle arutada. Need ei põhine küll kõige viimastel, kõige värskematel, 2009. aasta esimeste kuude laekumistel, vaid eelmise aasta seisul. Arvud võivad olla kübeke muutunud, aga suurusjärgud või proportsioonid, kui me räägime selle maksu osakaalust, peavad ikka paika. Kõigi omavalitsuste kaupa mul neid numbreid siin kasutada ei ole, aga ma arvan, et on üsna kerge vaev neid rahanduskomisjonist saada. Kas ratsionaalne alternatiiv maamaksule Eestis oleks kinnisvaramaksu kehtestamine koduomanikele? See tähendab tegelikult seda, et arvesse võetakse ka selle kinnisvara mingit tuletatud väärtust, lisaks maaomandile ka maja või eluaseme puhul. Ma pean seda vägagi kehvaks lahenduseks. Esiteks seetõttu, et see halvendab reaalsuses inimeste elamistingimusi ja toimetulekut. Teiseks seetõttu, et jällegi tuleb tegu kinnisvaramaksu administreerimisega. Me kõnelesime maamaksu administreerimisest. See, kui põhjendatud ta on ja kui aegunud maamaksumäärad praegu on, on iseküsimus, aga kinnisvaramaksu hindamine, eriti nii volatiilses kinnisvaraolukorras nagu praegu, on väga keeruline. Kui me vaatame näiteks Saksamaad, siis seal töötavad eraldi maksustamiseksperdid. See on väga tulus töövaldkond, ma kujutan ette, käia vaidlemas ja hindamas, kui palju inimese kodu maksab. Ma arvan, et selle administreerimine ei ole reaalsuses sugugi mitte odavam, vaid loogika järgi pigem kallim kui maamaksu administreerimine, sest võimalikud on ju ka igasugused vaidlustamiskulud. Ma arvan, et kinnisvaramaks ei tee meid kedagi õnnelikumaks. Selle abil on võimalik tekitada riigile lisatulusid, aga see tähendab ka seda, et kui praegu oli maamaks Tallinnas mitmetele koduomanikele, eriti ühepereelamutes, niisugune ohumärk, et kas kodu on võimalik säilitada, siis kinnisvaramaksu kehtestamine hakkab mingis ajalises plaanis seadma inimesi üsnagi küsitava või hukkamõistetava moraalse valiku ette, kas loobuda oma kodust või mitte maksta neid makse. Iseenesest, lähtudes ka omandiõiguse kaitstuse loogikast Eestis, juhin ma tähelepanu sellele, et 2,5%‑line maa maksustamishind tähendab tegelikult seda, et maa väärtus ajaliselt eeldatavalt kahtlemata kasvab, ja see tähendab ka seda, et ligi kahe inimpõlve jooksul maa makstakse n‑ö uuesti välja. Olgugi et maa on taastumatu ressurss, arvan ma, et siin on ka riigi poliitilise valiku küsimus, kas ühiskonnas eelistatakse niisugust eluasemestruktuuri, kus pooled inimesed elavad üüripinnal ja pooled oma kodus, või sellist, nagu meil praegu on, et ligi 9/10 elab oma kodus ja 10% muudes tingimustes. See on ühiskonna tüübi valiku küsimus. Mitmes Lääne-Euroopa riigis on valik sõjajärgse ehitusbuumi tingimustes langetatud üüripinna kasuks. Kas me peame seda järgima? Ma arvan, et mitte. See ei ole omane Eesti ühiskonna käsitlusviisile ja arusaamale kodust.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Keit Pentus.

Aitäh! Hea ettekandja! Üks selline lühike küsimus. Kuna ühest esimesest Riigikogu liikme küsimusest käis korduvalt läbi "300 ruutmeetrit", siis ma lihtsalt palun, et sa kinnitaksid puldist üle, et see planeeritav ja võimalik maksuvabastus on mõeldud kuni 3000 ruutmeetri suuruse krundi, mitte kuni 300 ruutmeetri suuruse krundi jaoks.

Aitäh! Kui on vaja teha mingi pikkusühik pindala‑ või omakorda ruumalaühikuks, siis mul lähevad need asjad ühtevalu sassi. Tõepoolest, 0,3 hektarit on 3000 ruutmeetrit ja 1 hektar on 10 000 ruutmeetrit eelnõu algatajate mõõtkavas. Aga kui juristid räägivad arvudest, siis ei saa muidugi kunagi kindel olla.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh! Hea ettekandja! Sa oma kõnes vihjasid, et maamaksust vabastamine võib saada kohalike omavalitsuste volikogude valimistel üheks diskussiooniküsimuseks. Eeldan, et IRL tuleb välja loosungiga "Meie vabastame teie kodud maamaksust". Ega ta sinna juurde loomulikult ei lisa, et nad lajatavad inimestele kohe varsti peale kinnisvaramaksu. Aga siit tuli välja ka see, et, näete, järjekordselt laiendatakse kohaliku omavalitsuse õigusi. Seda olete te suurepäraselt teinud: kohalikel omavalitsustel on õigus mitte toetada sporti, nüüd on õigus vabastada ka maamaksust. Milliseid suurepäraseid õigusi te veel kavatsete kohalikele omavalitsustele anda?

Aitäh, Toivo! Mis puudutab seda, kas see kujuneb poliitilise diskussiooni teemaks, siis see on ju seda olnud juba viimased paar aastat. Seda on võimatu eitada. IRL ei ole siin sugugi üksi, siin on väga ühemõttelise positsiooniga esinenud ka Reformierakonna esindajad, oma kriitikat on selle maksumäära kohta teinud ka sotsiaaldemokraadid. Mis puudutab seda, milliseid muid kohaliku omavalitsuse valdkonda puudutavaid initsiatiive siin plaanis on, siis selle eelnõu raames neid küll plaanis ei ole. Seetõttu tahan enda nimel ümber lükata vähemalt selle väite, et inimestele on kavas kehtestada ühe mõõduga või ükskõik mis mõõtkavas mingisugune kinnisvaramaks. See ei oleks minu hinnangul mõistlik, sest inimesed ei oleks majanduslikult suutelised seda laiemas ulatuses välja kandma, ja see tähendaks teatud teistsuguse eluasemepoliitika suuna valimist, kui Eestis seni on olnud. See tähendaks seda, et paratamatult on paljud inimesed mingis ajalises plaanis silmitsi sellega, et nad peavad oma eluasemest loobuma. Alternatiiv on üüripinnad. Kuivõrd avalik sektor on võimeline neid üüripindu rajama? Kust selleks omakorda raha võetakse? Lisamaksudest. Meil tekivad kummalised nõiaringid.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jaanus Marrandi.

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Kuulates teie vastuseid ja ettekannet, ei saa kohe mitte vaiki olla, sest te räägite siin maamaksust, aga ei tea, kui palju on ruutmeetreid ühes hektaris. Te ajate niisugused elementaarsed asjad segamini. Nendest vastustest tuleb välja, et te ei tea tegelikult mõõtühikuid, millest te räägite. Teiseks väidate te siin, et kui me teeme juurde uusi erandeid, siis administreerimiskulud justkui vähenevad. Jürgen Ligi parandas teid: need suurenevad. Tõepoolest, ei saa ju olla nii, et nad vähenevad, nad suurenevad. Samuti ei saa ma aru teie seisukohast, et kui on tegemist üüripindadega, siis see maamaksumäär kuidagi ei tea kuhu kaob. Üürikorteritel on samasugused maamaksud olemas, see sisaldub üürimääras. Olgu see maamaksumäär või kinnisvaramaks milline tahes, ega sellest ei pääse ühel või teisel juhul, ükskõik millisel elamispinnal inimene elab. Nii et ärge ajage siin, palun, niisugust imelikku juttu!

Jaanus! Teravad küsimused! Ma püüan ennast kaitsta, kui ma hakkama saan. Esiteks, mis puudutab mõõtühikute segiajamist, siis minu meelest ei osutanud ka Keit vastaja veale, vaid pigem juhtis ta leebelt tähelepanu küsija väikesele eksitusele. Ma olen tõesti rääkinud 0,3 hektarist ja andsin oma vastuse, et tegemist on 3000 ruutmeetriga. Mis puudutab seda viidet, kas sellega, kui kohaldatakse maksuvabastust, kaasnevad administreerimiskulud, siis kaasnevad küll ja seda ei kavatse ma eitada. Ma tahtsin lihtsalt osutada sellele, et viiendik sellest maksusummast, mida inimene praegu maamaksuks maksab, läheb n‑ö halduskoormuseks. Ma arvan, et selle eelnõu eesmärk on väga lihtne, see on paaris paragrahvis väljendatud. Eesmärgi realiseerimine, kas see mõjutab kuidagi koduomanike maksukoormust, sõltub kohaliku omavalitsuse esinduskogude tahtest. Kindlasti, nagu sa eelnevalt õigesti mainisid, omavalitsustes on eri kogukondades erinev ühiskondlik diskussioon, mis puudutab seda, kui suur on see maksumäär absoluutsummas.

Kolleegidel teile rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Läheme järgmise ettekande juurde, mille teeb rahanduskomisjoni liige Keit Pentus. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjonis oli see eelnõu arutelul 20. aprillil.
Kõigepealt vastus valitsuse seisukohta puudutanud Keskerakonna fraktsiooni esimehe küsimusele: valitsus loobus selle eelnõu kohta oma seisukohta andmast. Ma arvan, et kui Keskerakonna fraktsiooni esindajad oleksid rahanduskomisjonis selle eelnõu arutelul lõpuni osalenud, oleks neil see info kindlasti olemas. Aga ilmselt oli muid olulisi toimetusi, mis sundisid Keskerakonna fraktsiooni esindajaid üsna selle eelnõu arutelu alguses komisjonist lahkuma.
Pean ütlema, et suur hulk neid küsimusi, mida täna siin saalis esitati, olid arutuse all ka rahanduskomisjonis. Küsimused, mis kodukruntide maamaksust vabastamist võimaldava eelnõu arutelul üles kerkisid, puudutasid mõlemaid, nii koduomanikke või krundiomanikke kui ka kohalikke omavalitsusi. Näiteks esitati komisjonis küsimus, mis ka siin saalis korduvalt kõlas, kas eelnõu esitajad on kaalunud maamaksu asendamist kinnisvaramaksuga. Eelnõu esitajad kinnitasid komisjonis, et mingit soovi maamaksu kinnisvaramaksuga asendada ei ole. Komisjonis korrati üle ka eelnõu esitamise eesmärk, milleks on seaduses võimaluse loomine koduomanike maksukoormuse vähendamiseks. Niigi keerulises majanduslikus olukorras on kodukrundi eest tasutav maamaks, mis mõnes kohas ei küüni mitte ainult tuhandete kroonideni, vaid läheb üle 10 000 krooni piiri, peredele väga suureks koormaks. Komisjonis sai väga selgeks, et eelnõu esitajad ei pea võimalikuks maamaksu asendamist kinnisvaramaksuga, ja nad pidasid oluliseks just koduomanike maksukoormuse vähendamist.
Rahanduskomisjoni arutelul esitati küsimus ka selle kohta, kas linnade ja valdadega on peetud selle eelnõu teemal läbirääkimisi. See on jällegi küsimus, mis kõlas korduvalt ka täna siin saalis. Linna või valla võimuesindajatega eelnõu esitajad formaalseid läbirääkimisi pidanud ei ole. Küll aga on saadud väga aktiivset tagasisidet mitme valla ja linna kodanikelt. Nagu täna ka siin öeldud sai, leidsid eelnõu esitajad, et kuna eelnõu seaduseks saamisel tekib kohalikel omavalitsustel õigus kodukruntide eest maamaksu kogumine lõpetada ning seda ei rakendata kohustusena, siis formaalseid läbirääkimisi valla‑ või linnavõimudega eraldi pidada vaja ei ole.
Rahanduskomisjonis tekkis arutelu ka selle üle, mil määral mõjutaks kodukruntide maamaksust vabastamine omavalitsuste eelarveid. Ehkki need numbrid on täna siin juba läbi käinud, toon ma samad näited, millest oli juttu ka rahanduskomisjonis. Tallinnast on siin täna üksjagu juttu olnud ja mööda ei saanud sellest ka komisjonis. Tallinna eelarve puhul on vahest oluline mainida Tallinna eelarve suurust. Tallinna eelarve maht on ligi 7,4 miljardit krooni ja maamaksust on sel aastal plaanitud linnakassasse laekuma 322 miljonit krooni ehk kokku umbes 4% linna eelarve mahust. Nagu juba korduvalt rõhutatud, laekub see 322 miljonit krooni linnakassasse kokku nii ärimaalt kui ka elamumaalt. Kuna eelnõu eesmärk on luua võimalus just nimelt kodukruntide maamaksust vabastamiseks, siis võimalik mõju linna eelarvetuludele on oluliselt väiksem ja, nagu eelkõneleja ütles, jääb Tallinna näitel 2% kanti kogu eelarvest. Väiksemate valdade puhul on maamaksu osakaal eelarves enamasti suurem, ulatudes 2009. aasta eelarvete põhjal kohati 10% kanti. Aga jällegi, see kuni 10% hõlmab nii elamu‑ kui ka ärimaalt laekuvat maksu.
Need olid olulisemad aruteluküsimused 20. aprillil rahanduskomisjonis. Komisjoni seisukoht selle eelnõu kohta oli konsensuslik toetus. Rahanduskomisjon ootab kõikvõimalikke parandusettepanekuid 18. maiks kella 18‑ks. Aitäh!

Kolleegidel on teile küsimusi. Kõigepealt saab küsimuseks sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh! Hea ettekandja! Teatavasti on niimoodi, et komisjoni koosolekute stenogramme ei saa üldsus lugeda, lugeda saab Riigikogu istungite stenogramme. Sellepärast ei maksa pahaks panna, kui siin küsitakse küsimusi, mida on komisjonis küsitud või mida oleks võinud seal küsida. Riigikogu istungite saal on istungite saal ja siin küsitu on kõigile kättesaadav. Mina omakorda tahan ka üle küsida. Sa ütlesid, et ei ole kavatsust maamaksu asendada kinnisvaramaksuga. Kas see jääb igavesest ajast igavesti niimoodi?

Aitäh, hea küsija! Ma kõigepealt palun vabandust, kui minu sõnavõtu algus kõlas pahandamisena. Ma kindlasti ei tahtnud kaugeltki mitte pahandada, aga Keskerakonna fraktsiooni esindaja oma küsimuses mainis, et rahanduskomisjoni liikmed ei olnud teadlikud, mis on valitsuse seisukoht. Sellel arutelul, kus oleks võinud eeldada ka Keskerakonna fraktsiooni esindajate osalemist, mainiti, et valitsus loobus seisukoha andmisest. Siis oleks see lihtsalt olnud teada. Aga see selleks. Mis puudutab kinnisvaramaksu, siis ma esindan siin praegu rahanduskomisjoni ja saan rääkida sellest arutelust, mis rahanduskomisjonis toimus. Rahanduskomisjonis esitati küsimus, kas eelnõu esitajad soovivad asendada maamaksu kinnisvaramaksuga. Sellele küsimusele saadi väga selge vastus, et sellist soovi ei ole. Vastupidi, eelnõu esitajate soov on koduomanike maksukoormust vähendada, mitte uusi makse leiutada või ühte maksu teisega asendada. Selline kõhklus lükati komisjonis eelnõu esitajate poolt üheselt tagasi.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh! Nagu ma aru sain, eelnõu algatajad omavalitsustega sel teemal väga palju suhelnud ei ole. Aga võib-olla on teil siiski ettekujutus, kui paljud omavalitsused hakkaksid selle uue seaduse võimalusi kasutama.

Aitäh! Jällegi, ma esindan praegu rahanduskomisjoni, mitte eelnõu esitajaid. Rahanduskomisjonis küsiti, kas eelnõu esitajad on läbirääkimisi pidanud, ja vastus oli täpselt selline, nagu ma siin edasi andsin: formaalseid läbirääkimisi peetud ei ole, just sel põhjusel, et selle loodetavasti seaduseks saava eelnõuga luuakse omavalitsustele võimalus, mitte ei rakendata nende puhul kohustust maamaksu kogumisest edaspidi loobuda. Kui paljud omavalitsused seda rakendaksid, seda on väga keeruline ennustada. Ma ise tahan väga uskuda ja loodan, et eriti nendes omavalitsustes, kus elanike ja koduomanike maamaksukoormus on väga suur, kindlasti seda vabastust rakendama hakatakse.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Helle Kalda.

Aitäh! Hea kolleeg! Te olete ennast ette valmistanud kindlasti nii, et te ei räägi ainult rahanduskomisjoni esindajana. Te olete fraktsiooni esimees ja kindlasti olite ka töörühmas, enne kui see eelnõu siia saali tuli. Mul on küsimus seoses sellega, et eelmine ettekandja väitis, et administreerimiskulud lähevad selle seaduse puhul väiksemaks. Äkki te põhjendate, kuidas see võimalik on. Me mõlemad oleme töötanud kohalikus omavalitsuses ja teame, milline see toiming on. Minu väitel administreerimiskulud kasvavad. Tegin siin väikese arvutuse. Äkki te toote nüüd uuesti välja, kuidas on võimalik selle eelnõuga kohalikus omavalitsuses kokku hoida. Ja ärme räägime ainult Tallinnast, räägime ka Tartust ja Kuressaarest, kus maamaks on tunduvalt suurem kui Tallinnas.

Aitäh! Hea Helle Kalda! Nii nagu mina, olete kindlasti teiegi kursis Riigikogu töökorraga. Kui ma siin puldis olen täna rahanduskomisjoni esindajana, siis on minu ülesanne rääkida sellest, milline arutelu toimus rahanduskomisjonis. Ma pean ütlema, et rahanduskomisjonis administreerimisküsimust esimesel arutelul üles ei kerkinud. Eks kindlasti ole siin suuresti tegu oletusega, kui palju administreerimiskulud pärast seaduse rakendumist muutuvad. Seda, et administreerimine läheks oluliselt odavamaks, on väga raske ennustada. Ma ei arva, et administreerimine odavamaks muutub. Küll aga see, millest rahanduskomisjonis juttu oli, oli eelnõu eesmärk. Eelnõu on suunatud ikkagi koduomanikele ja sellele, et koduomanike maksukoormust vähendada. Selle eelnõu eesmärk ei ole praegu tegelda mitte niivõrd kohalike omavalitsuste administreerimiskuludega või kohalike omavalitsuste kuludega, vaid see on suunatud konkreetselt koduomanikele. See on eelnõu eesmärk. Ma arvan, et see on ka põhjus, miks seda eelnõu toetama peaks. Nii nagu ma siin hetk tagasi välja tõin, kui me räägime maamaksu osakaalust eelarves, siis maamaksu osakaal ei ole väga suur. Need arvud käisid korduvalt läbi ka rahanduskomisjonist.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Olga Sõtnik.

Aitäh! Hea ettekandja! Te ütlesite, et valitsus loobus arvamuse andmisest selle eelnõu kohta. Kas te oskate öelda, miks ta loobus? Kas mõni valitsusliige oli selle eelnõu vastu või ei leitud üksmeelt? Mis oli see põhjus?

Aitäh, hea küsija! Mina esindan siin hetkel rahanduskomisjoni, mitte valitsust. Millised olid valitsuse arutelu detailid, kui põhjalikult see arutelu valitsuses toimus, seda ei ole minul kui valitsuse istungitel mitteosalejal võimalik detailidena teada. Aga selles, et valitsus ühe või teise eelnõu kohta seisukohta ei anna, ei ole iseenesest midagi eripärast. Seda võimalust valitsus ikka aeg-ajalt kasutab, et ta Riigikogus arutatavate ja vastuvõetavate seaduste kohta oma seisukohta ei väljenda.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Inara Luigas.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tegelikult on see seaduseelnõu koduomanike jaoks väga hea ja ma kujutan täiesti ette, kuidas teatud kuupäevadel tuuakse avaldused kohalike omavalitsuste ruumidesse, et neid avaldusi edaspidi menetleda. Kas sellele seaduseelnõule tuleb ka mingeid rakendussätteid, näiteks selle kohta, kes hakkavad menetlema neid avaldusi kohalikes omavalitsustes, kas see jääb volikogu pädevusse või vallavanema pädevusse, ja kuidas kohalikes omavalitsustes lahendatakse võib-olla tekkivaid vastuolusid?

Aitäh! Veel kord: see eelnõu loob omavalitsustele võimaluse ja õiguse edaspidi koduomanikelt maamaksu mitte korjata. Mis kombel seda täpselt igas konkreetses omavalitsuses tehakse – kes võtab ja mis kell võetakse vastu avaldusi, kas avaldusi võetakse vastu elektrooniliselt või tehakse seda mingil muul moel – seda Riigikogu mõistagi seadusega ei reguleeri. See on ikkagi iga omavalitsuse enda töökorralduse küsimus. Aga jällegi, see on teema, mis rahanduskomisjonis paraku üles ei kerkinud, nii nagu te ka ise rahanduskomisjoni liikmena kindlasti teate. Ma ütlen veel kord üle, et mul on võimalus ja kohustus siin esindada rahanduskomisjoni. Kui meil rahanduskomisjonis see arutelu jätkub, siis ma usun, et ka seal on meil võimalik veel pikemalt selle üle diskuteerida ja arutada.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Evelyn Sepp.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kahtlemata on tegemist lihtsalt oivalise seadusmuudatuse ettepanekuga. Kui siin ennist põhjendati selle vajadust muu hulgas sellega, et maamaksu administreerimise kulud on liiga suured ja see ei ole väga mõistlik, et võiks maksu üldse ära kaotada, siis nende soodustuste tegemisel muutub administreerimine tõenäoliselt veel palju kallimaks. Aga ilmselt ei ole maamaksumuudatus sellisel moel ei ühel ega teisel viisil just eriti majandust ergutav. Kas te ei ole kaalunud, et võib-olla peaks näiteks ettevõtetele tegema mitte maamaksusoodustuse, vaid lausa ‑vabastuse? See tõepoolest elavdaks majandust ja lõpuks kindlasti toetaks nii koduomanikke kui ka muu vara omanikke, kellel on ju ühiskonna ees kindlasti väga suuri kohustusi ja kes tunnevad ühiskonna ees vastutust.

Aitäh küsimuse eest! Rahanduskomisjonis arutati eelnõu, mille on esitanud kolm fraktsiooni. Selle eelnõu sisu on omavalitsustele maamaksu korjamise lõpetamise võimaluse loomine. Rahanduskomisjonis püsis arutelu selle eelnõu sisu juures, nii nagu ta hetkel esitatud on. Mingeid laiendusi rahanduskomisjoni 20. aprilli koosolekul kõneks ei tulnud. Korra veel administreerimise poole pealt. Kui kõigile koduomanikele rakendatakse maamaksuvabastust, siis ei pruugi administreerimiskulu olla üldse mitte suur. Kui omavalitsused kasutavad seda võimalust, mida me loodetavasti siin omavalitsustele loome, siis ei ole see administreerimiskulu kindlasti üldse mitte väga suur.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Evelyn Sepp.

Aitäh! Ma korra täpsustan. Te just ütlesite, et eelnõu eesmärk on koduomanikelt maamaksu kogumise lõpetamine, kuigi eelnõu tekst nägi varem ette nendele soodustuste tegemist. Millest te õigupoolest räägite ja milline on ikkagi teie eelnõu lõppeesmärk?

Aitäh küsimuse eest! Eelnõu loob omavalitsustele võimaluse selleks, et neil oleks võimalik rakendada maamaksuvabastust kõigi koduomanike suhtes, tingimusel, et koduomanikul on konkreetsel krundil registreeritud elukoht ning selle krundi suurus on linnades kuni 3000 ruutmeetrit ja valdades kuni 1 hektar. Eelnõu eesmärk on vähendada koduomanike maksukoormust, eriti praeguses väga keerulises majanduslikus olukorras.

Kolleegidel teile rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Läheme edasi. Soovitakse pidada läbirääkimisi, juba on nimekiri valmis. Esimesena tuleb fraktsiooni nimel läbirääkimistele kolleeg Jaanus Marrandi.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Öeldakse, et maa ja maksudega ei mängita. Maa kohta käib üks selline ilus vanasõna, et narri põldu üks kord ... Võtame selle põllu n‑ö maa üldmõisteks. Üks väga konservatiivne erakond on ka kogu aeg rõhutanud, et maksudega ei mängita, kuid kahjuks see eelnõu teeb mõlemat, mängib maksudega ja mängib maaga.
Eesmärk tundub olevat väga õilis. Olen ise koduomanik ja minu suguvõsa inimesed on samas piirkonnas oma kodusid rajanud mitusada aastat. Sellepärast on koduteema mulle väga südamelähedane, nii nagu kahtlemata ka maateema.
Algataja esindaja tõi välja, et koduomanikke ei tohiks karistada maamaksuga. Ma tahan ühelt poolt vastu vaielda, et, tõepoolest, karistada ei tohi maksuga mitte kedagi. Samas, üleüldse väita, et maamaks kui selline on karistus koduomanikule või kinnistuomanikule või katastriüksuse omanikule, on suhteliselt absurdne, see on rumal väide ega saa kindlasti paika pidada. Kui me maksu karistavat iseloomu vaatame, siis kindlasti on olemas mingisugune kõrge maksumäär, kust alates maks hakkab omama karistavat iseloomu. Vaatame kas või Tallinna kõrgeid maksumäärasid. Tõepoolest, võib-olla see maksumäär mitte, aga see maks iseenesest, kui ta läheb väga suureks, on liiga suur ja käib inimestel üle jõu. See on asja üks külg. See võib nii olla ja ma usun, et see nii ongi, aga seda annab muuta, ilma et oleks vaja seadust muuta. Selle kohta ütleb maamaksuseadus ilusasti, et maamaksumäär on 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast ja maamaksumäära võib kehtestada diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes. Ehk põhimõtteliselt nendes rajoonides, kus on väga palju kodusid, elamuid, on võimalik kehtestada üks maamaksumäär, ja kus neid ei ole, kus on ettevõtlusmaa, on võimalik kehtestada teine maamaksumäär. Tegelikult annab kodude maamaksumäära, maamaksusummat ka praegu väga edukalt vähendada. Selles ei ole ju selle eelnõu mõte ega küsimus. Selle eelnõu mõte ja küsimus on, nagu algataja esindaja siin ilusasti välja ütles, et see kujuneb üheks teemaks kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel. See on kogu selle asja mõte ja tuum.
Ma julgen küll öelda, et kui algataja esindaja siin rääkis sellest, kui ratsionaalne on maamaks üleüldse ja et see tuleks ära kaotada, siis võib-olla see ongi nii. Maakasutajana, maaomanikuna usun, et see ongi nii, maamaks tuleb ära kaotada. Aga väljapääs ei ole mitte selline populistlik, enesenäitajalik, lihtsalt punktikeste korjamine, mida ühelt valitsuskoalitsioonilt mitte ei tahaks oodata. Väljapääs sellest on selles, millest on juba väga ammu räägitud ka Rahandusministeeriumis ja kus on tehtud päris mitmeid analüüse, see on kinnisvaramaksus. Hiljuti väisas Eestit OECD delegatsioon, kes tõi ka välja just nimelt selle, et maamaks kui selline on n‑ö mahajäänud maksuliik ja oleks vaja kehtestada kinnisvaramaks. Väljapääs tulebki kinnisvaramaksu kaudu. Varem või hiljem see tuleb, kui meil omandistruktuur paraneb ja ettevõtluskeskkond natuke muutub. Väljapääs on sedapidi, nii me saame selle nn ajaloolise rudimendi kõrvaldada. Aga see käitumine praegu, kui räägitakse sellest, et soovitakse kodudelt maamaks ära kaotada, andes tegelikult võimaluse, mida enamik omavalitsusi ei kasuta, sest pole vaja, on absurdne. See on ainult Tallinna probleem ja Riigikogu madaldab ennast tegelikult mitte ainult kummitempliks, nagu sageli on räägitud, vaid Riigikogu madaldab ennast mingisuguseks Tallinna volikoguks.
Tegelikult on ju väljapääs väga lihtne. Nendele, kes soovivad teha poliitikat ja saada hääli koduomanikelt ja kes ei soovi miskipärast kasutada neid võimalusi, mis niigi on olemas, ütlen ma ikkagi, et võtke võim. Ma mäletan, et kunagi ühe erakonna, mille nimi oli Res Publica, üks juhtiv ideoloog ja erakonna esimees kirjutas koguni raamatu "Võta võim!". Võtke võim ja tehke seda, vähendage maamaksumäära! Selleks seda eelnõu vaja ei ole. Sellist lauspopulismi, millega te siin olete esinenud, lugupeetud koalitsioonierakonnad, pole vaja.

Keskerakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Aivar Riisalu.

Hea juhataja! Head kolleegid! Kui olla pisut irooniline, siis võib öelda, et tegelikult on see ju fantastiline eelnõu. Täna siin saalis saabus minu jaoks kuidagiviisi kirgastumine. Selles mõttes, et ma tõepoolest kuulutan ennast offshore-piirkonnaks ja ma ei tahagi enam ühtegi maksu maksta, sellel lihtsal põhjusel, et raha mul on ja milleks ma pean seda kellegagi jagama. Mille eest võetakse? Minu isikliku maa eest võtab keegi maksu. See on ju ennekuulmatu! Minu isiklikule kinnisvarale tahab keegi mingit maksu rakendada. Minu teenitud tulule rakendab keegi tulumaksu. Ma küsin: mille eest?
Kui nüüd iroonia ära lõpetada, siis on ju päevselge, et selle eelnõu puhul on tegemist Tallinna linna majandustegevust puudutava eelnõuga. Siin arglikud reformierakondlikud hääled püüdsid kaine mõistusega olukorda sekkuda, saades aru, et linnad on meil näiteks veel ka Tartu ja Kuressaare, loetelu võiks jätkata, ja seal tegelikult ju ei ole selline linnavalitsus, nagu on praegu Tallinnas. Nendessamades linnades on maamaksumäär võrreldes Tallinnaga ammu-ammu palju kõrgem. Kui selline võimalus nüüd tekitatakse, siis kahjuks on need linnapead ja muud linnajuhid väga raskes seisus. Neil on väga raske oma linna elanikele otsa vaadata.
See seaduseelnõu kannab ikkagi selget märki sellest, et lähenemas on kohalikud valimised. Loomulikult, pärast oktoobrikuud on hästi tore öelda, et see on hea seadus selles mõttes, et ta annab võimalusi, aga neid võimalusi ei pea kasutama.
Minu jaoks on palju dramaatilisem see, et kui kogu aeg on räägitud, et maksusüsteem peab olema selge, läbipaistev, ühetaoline ja arusaadav, kas te siis kujutate endale ette, kui nüüd ühes suures asumis luuakse 100 000 erisust, igaühel on oma määr, igaühel on oma summa? Ma saan aru küll, miks Rahandusministeerium selle vastu protesteeris. Selle maksu kokkukorjamine muutub, ma ei ütle isegi, et kulukaks, ma ütlen pigem, et see muutub tehniliselt võimatuks. Sellel lihtsal põhjusel, et seda inimressurssi, kes kõiki neid arvutusi tehes peab arvutite taga istuma, läheb ikka päris palju vaja.
Aga mis kõige hullem: kust see kohalik omavalitsus siis oma tulubaasi saama hakkab? Kujutame ette, et tekibki linnavalitsus, kes kümne piires arvutada ei oska ja hakkabki neid võimalusi kasutama. Tegelikult on see üsna traagiline, et me selliseid eelnõusid menetleme. Pehmelt öeldes murrame me sisse lahtisest uksest. Sellel lihtsal põhjusel, et, tõepoolest, praegu on maamaksumääral kahvel ja selle soodustuse määraga, nagu siit läbi käis, on võimalik maamaksu reguleerida nii ehk naa. Aga see selleks.
Miks ma seda eelnõu siin ikkagi kritiseerin? On ju päevselge, et tahte ja üksmeele olemasolu korral valitsuskoalitsioonis see eelnõu võetakse vastu nii ehk naa ja me võime piiksuda või mitte piiksuda, see ei muuda suurt midagi. Kogu selle asja juures on minu jaoks palju olulisem see, kuhu liigub Eesti maksusüsteem. Igal hommikul ärgates teen ma raadio lahti ja kuulen õudusega, et täna rakendatakse kinnisvaramaksu, homme tõuseb käibemaks, üleeile tõsteti töötukassa makseid, ülehomme plaanitakse tõsta üksikisiku tulumaksu, üleülehomme alandatakse üksikisiku tulumaksu. Ma arvan, et viimased kümmekond aastat on meie jaoks olnud selles mõttes hea aeg, et me oleme elanud õitsvas majanduses ja me oleme elanud kriisitaolises situatsioonis. Kas nüüd ei oleks aeg ikkagi selles mõttes laiapõhjaliseks ühiskondlikuks krokodillide komisjoniks, kuhu tasuks võib-olla ka opositsioon kaasata? Paneks viis venda kuhugi tuppa kinni ja enne välja ei lase, nagu paavsti valimistel, kui nad on Eestile teinud ühe adekvaatse ja arusaadava maksusüsteemi, võttes aluseks need majandustulemused, mis meil viimasel kümnel aastal on olnud, ja vaadates läbi kogu selle situatsiooni. Teeme selgeks, milliseid makse Eestile tegelikult vaja on ja lõpetame selle populismi ära. Teate, täna on mul hirm. Ei ole enam vahet, kas ma kuulun Keskerakonda, IRL‑i või Reformierakonda. Mul on Eesti pärast hirm ja ma kuulutan ennast maksuvabaks!

Palun, Ken-Marti Vaher Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud juhataja! Ma pean tunnistama, et lugupeetud opositsiooniesindajate sõnavõttudest oli keeruline aru saada. Ainuke, millest ma aru sain, oli Aivar Riisalu väga jõuline ja südamest tulnud seisukoht maksuvaba piirkonna kohta. See oli ehe ja aus. Aitäh, Aivar!
Kõigepealt Isamaa ja Res Publica Liidu nimel selgituseks niipalju, et ühest opositsiooni sõnavõtust käis väga palju läbi üks p‑tähega algav sõna, mis lõpeb ism-iga. Me käisime kodude maamaksust vabastamise idee välja 2008. aasta alguses. 2008. aastat ei saa kindlasti pidada valimiste aastaks ja valimismeelsust kandvaks aastaks. Seetõttu ei saa süüdistada seda ideed, mis ei põhine ei majandussurutisel ega valimiskampaanial, selles, et tegemist oleks populismiga. Me oleme ühemõtteliselt ja ideoloogiliselt seisukohal, et kodude maamaksust vabastamine on selge parempoolne lähenemine, selleks et vabastada koduomanikke nendest kohustustest ja ka koormistest, mida tahetakse peale panna. Kahetsusväärselt on viimasel ajal läinud jutt kinnisvaramaksu peale, millele me ütleme veelgi ühemõttelisema ei. Seega on meie jaoks tegemist selgelt ideoloogilise valikuga.
Tuletame meelde, et juba 2004. aastal kehtestas seesama parlament selges üksmeeles, kui ma ei eksi, siis vähemalt 75 poolthäälega sarnase maamaksuvabastuse represseeritud isikutele, keda toona oli üle Eesti vähemalt 25 000 ehk väga märkimisväärne hulk inimesi eri omavalitsustest. Tegemist oli maamaksuvabastusega, mida saavad kohalikud omavalitsused kehtestada. Selle maksuvabastuse on siiamaani kehtestanud päris mitmed omavalitsused, kaasa arvatud Eesti suurimad linnad Tallinn ja Tartu.
Nüüd teeme me järgmise sammu, anname omavalitsustele õiguse vabastada maamaksust ka koduomanikud. Seega ei ole tegemist mitte ainult Tallinna-keskse eelnõuga. Pealegi on kuulda, et päris mitmed teisedki Eesti suurlinnad vaevlevad samasuguste probleemide käes, et koduomanikud on koormatud üsna üüratute maamaksumääradega. Kas või Pärnu linnas on samasugune mure, mis on juba teist aastat Tallinnas, mis tuleneb päris mitmekordsest maamaksumäära tõstmisest.
Täna räägiti siin saalis palju ka sellest 0,3‑hektarilisest piirist. Isamaa ja Res Publica Liidu seisukoht on olnud, et seda piiri tegelikult vaja ei ole. Me oleme kompromissina aga koalitsioonipartneritega kokku leppinud, et selline piir selles eelnõus praegu sisaldub, ehk kõik need maatükid, mis ületavad 3000 ruutmeetrit, läheksid maksustamise alla. Me näeksime hea meelega, et selles eelnõus seda piiri ei oleks, aga kui see ka seal on, siis me peame seda paremaks kui praegust olukorda, kus kodusid ei ole võimalik maamaksuseaduse alusel maamaksust vabastada.
See seisukoht, mida täna ka siin saalis väljendati, et praeguse seaduse alusel on olemas kõik võimalused vabastada inimesi maamaksust, ei vasta loomulikult tõele ega vääri erilist kriitikat. Ma arvan, et omavalitsustele kodude maamaksust vabastamise õiguse andmine on esimene samm. Me peaksime tegelikult õigeks, et kodud oleksid üle Eesti põhimõtteliselt maamaksust vabastatud, ja selle seisukoha võiks kehtestada tervikuna üle riigi. Aga jällegi, kui me oleme kolme erakonna vahel leppinud kokku esimeses sammus, siis peame seda väärtuslikuks, sest ka selle eelnõuni jõudmine, mida me täna arutame, võttis omajagu aega.
Lõpetuseks sellest paljuräägitud kinnisvaramaksust, mis mõne inimese arvates võiks asendada igandlikku maamaksu. Meie seisukoht kinnisvaramaksu kohta on selgelt eitav. Me ei näe mingitki võimalust ega põhjendust, miks kinnisvaramaks on hea maks. Ma leian, et kinnisvaramaks on samuti 19. sajandi igand. Omandi maksustamine, eelkõige inimeste kodudele erinevate koormiste pealepanek ja päitsete pähepanek on vale tee, täiesti vale arusaam maksusüsteemist ja selle toimimisest. Kuigi, jah, on ka eksperte, kes väidavad, et kinnisvaramaks on hea maks ainult seetõttu, et seda on väga tore ja väga lihtne koguda. See maks on vastuvõetamatu. Kindlasti tuleb nii maamaksu kui ka kinnisvaramaksu üle üks tõsine võitlus, kus me näeme, millistel ideoloogilistel ja maailmavaatelistel seisukohtadel eri erakonnad on. Aitäh!

Aitäh! Kui kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole, siis lõpetame läbirääkimised. Määran eelnõu 459 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 18. mai kell 18.
Eelnõu 459 esimene lugemine on lõpetatud ja istungi päevakord on ammendatud. Head tööpäeva jätku teile!

Istungi lõpp kell 12.10.