Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Alustame täiskogu V istungjärgu 13. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Vabariigi Valitsusel täna eelnõusid üle anda ei ole, nii et, kolleegid, kui teil on soovi, siis palun! Kutsun kõnetooli kolleeg Aivar Riisalu.

Hea juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel annan üle arupärimise siseminister Jüri Pihlile. Käesoleva aasta 16. aprillil toimus Riigikogus kuue alatise komisjoni ühisistung, kus Siseministeeriumi ettekandes märgiti, et Siseministeeriumile on ette nähtud 600 miljonit krooni säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugiteenuste arendamiseks. Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugiteenuste arendamise suunalt keskkonna hädaolukorraks valmisoleku parandamise meetme toetuse saajateks on Piirivalveamet ja Päästeamet, kes kuuluvad otseselt Siseministeeriumi haldusalasse. Meil on tekkinud mitmeid küsimusi, kas Siseministeerium tuleb nende probleemide käsitlemisega toime, ja seetõttu esitame siseministrile kolm küsimust. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Jaanus Marrandi.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Koos viie Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni liikmega esitame arupärimise põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Käesoleva aasta aprillikuus ennistas Tallinna Ringkonnakohus ametisse Põllumajandusministeeriumile alluva Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektori Mart Mäekeri, kes oli sunnitud aasta ja kaks kuud tööst eemal olema. Kohus tühistas põllumajandusministri käskkirja, millega Mart Mäeker töölt vabastati. Seoses sellega mõistis kohus töölt eemaloleku aja eest ministeeriumilt välja ligi pool miljonit krooni töötasu ja 42 000 krooni menetluskulusid. Sellest kuulus kohtuotsuse kohaselt viivitamatult väljamaksmisele üle kahe kuu palk ehk ligi 70 000 krooni. Nendest asjaoludest ja kõigest, mis sellega kaasneb, ongi arupärimine ajendatud. Esitatud on kuus küsimust, nende hulgas näiteks see, kas, kuidas ning millal minister kavatseb hüvitada riigile oma tegevusega tekitatud ligi 600 000-kroonise kahjusumma, ja terve rida teisi küsimusi, mis seonduvad selle juhtumiga.

Head kolleegid! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist, ja kui need vastavad kodu- ja töökorra seadusele, siis edastatakse arupärimised adressaatidele.
Head kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Läheme oma tänase päevakorra esimese punkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse teistkordse menetlemise teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nimetatud eelnõu on meie ees juba ei tea mitmendat korda ja see on kindlasti ka põhjus, miks põhiseaduskomisjon selle sisulisel küljel väga pikalt ei peatunud. Küll on mul teile ette kanda kolm tähelepanekut, millel komisjon siiski peatus.
Eelnõu käsitleti kahel istungil ja ühel nendest osales ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Margit Sarv. Tahaksin juhtida arutelu käigus kolleegide tähelepanu sellele, et kui me siin möödunud aastal võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnad liitsime, siis pidi see kaasa tooma sõltumatu voliniku tegevuse rahalise toetamise märgatava kasvu, et tal oleks võimalik sellesse ametisse ka mõni palgaline abiline võtta. Vaatamata kindlakäelisele lubadusele, on olukord tänaseks paraku täpselt vastupidine: selle asemel et liita n-ö üks pluss üks, on ta kaotanud veel mitukümmend protsenti oma eelarvest. Ehk sisuliselt oleme taas kord teinud midagi ainult sildi pärast. Sellisel kujul ei ole see institutsioon kindlasti mitte töövõimeline ja sellel peatus ka komisjon pikalt.
Teiseks tahan ma kolleegidele ette kanda, et kuigi paranduste esitamise tähtajaks oli laekunud hulk parandusettepanekuid, sest mäletatavasti oli sellele seaduseelnõule juurde poogitud ka Tallinna valimiskorda puudutav pakett, võeti need selle menetluse käigus tagasi ja siin tabelis nad ei kajastu.
Kolmas sisuline tähelepanek, millel tahan lühidalt peatuda ...

Kolleegid, palun vaiksemalt!

... puudutab väga tundlikku valdkonda, kus on tekkinud kerge kõhklus, et eri seadused, mis siin parlamendis on viimasel ajal vastu võetud ja mis on liikunud erinevas ajalises tsüklis, võivad olla teatud mõttes vastuolulised või riives. See puudutab sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel, raseduspuhkusel olevate väikseid lapsi kasvatavate vanemate tööõigusega seotud garantiide paketti. Komisjon tegi algselt küll ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, aga eilsel komisjoni istungil me võtsime korraks veel aja maha, et analüüsida, kas me ei lähe siin liigselt kärpima garantiisid, mida põhimõtteliselt needsamad direktiivid, millega me püüame oma seadust kohandada, ette näevad, aga teises seaduses on ehk oht, et on kärbitud alla miinimumi.
Komisjoni otsused. Esiteks, menetleda käesolevat eelnõu tänasel täiskogu istungil. Teiseks, katkestada teine lugemine. Kolmandaks teeb komisjon ettepaneku anda muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, mis on 19. mai kell 18.
Sellega ma lõpetan ettekande.

Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kuna kõnesoove ei ole, siis me läbirääkimisi ei ava. Eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek, mille on esitanud põhiseaduskomisjon, ja juhtivkomisjonina on nad seda täielikult ka arvestanud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 19. mai kell 18. Teine lugemine on katkestatud.

Läheme edasi oma teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks on kõnetooli tulnud keskkonnakomisjoni liige Kalle Palling. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 441 esimene lugemine lõpetati s.a 25. märtsil ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 8. aprill kell 16. Fraktsioonid esitasid kaks muudatusettepanekut, Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas ühe ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon esitas teise muudatusettepaneku. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon võttis oma ettepaneku hiljem tagasi. Seoses eelnõuga tegi pöördumise ka Eesti Kaugpüüdjate Liit. Keskkonnakomisjon arutas nimetatud pöördumist, kuid muudatusettepanekut selle alusel ei vormistatud. Keskkonnakomisjon esitas ühe muudatusettepaneku ja vormistas Keskkonnaministeeriumi kui algataja ettepanekute alusel kaks muudatusettepanekut.
Nüüd neist lähemalt. Muudatusettepanek nr 1. Eelnõu § 1 punkt 3 seostab saastetasu kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveo organiseerimisega. Problemaatiline on, millal lugeda kohaliku omavalitsuse kohustus täidetuks. Muudatusettepaneku kohaselt loetakse kohaliku omavalitsuse kohustus täidetuks hetkest, kui on välja kuulutatud jäätmeveo konkursid kõikides selle kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud korraldatud jäätmeveo piirkondades. Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas selle sätte kohta analoogilise muudatusettepaneku ja seda arvestati sisuliselt.
Muudatusettepanekuga nr 4 muudetakse eelnõu § 2, st muudetakse paindlikumaks vabanenud püügivõimaluste kasutamine. Muudatusettepanek võimaldab olukorras, kus püügivõimalused vabanevad kõigi ajaloolise püügiõiguse alusel püügivõimalusi saanud taotlejate arvel, taotleda vabanenud püügivõimalusi ka isikutel, kelle arvel püügivõimalused vabanesid. Samas aga olukorras, kus püügivõimalused vabanevad ainult mõne ajaloolise püügiõiguse alusel püügivõimaluse saanud taotleja arvel ja teised samu püügivõimalusi saanud isikud on oma püügivõimalused tähtajaks välja ostnud, jaotatakse vabanenud püügivõimalused ainult nendele, kes on oma püügivõimaluse eest õigeaegselt tasunud.
Muudatusettepanek nr 3 oli tehnilist laadi. Lisaks on eelnõus tehtud veel keelelisi ja tehnilisi parandusi. Keskkonnakomisjon on otsustanud lõpetada keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise ja saata eelnõu kolmandale lugemisele.

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Esimesena saab küsimuseks sõna Tõnis Kõiv.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus sulle kui komisjonipoolsele ettekandjale. Kas keskkonnakomisjonis tuli arutusele või käis innovatsioonina läbi ka see, et tulu, mis Eesti riik sellest kalapüügiõigusest teenib, on väiksem kui rahakulu järelevalve peale ehk siis sissetulek on tegelikult väiksem kui väljaminek? Kas siin ei ole tegemist mitte niisuguse hobi või eriharrastuse eest tasumisega riigi poolt? Kas te keskkonnakomisjonis arutasite seda või ei arutanud?

Aitäh küsimuse eest! Keskkonnakomisjon seda küsimust selle seaduseelnõu menetlemisel ei arutanud.

Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ettekandjale! Head kolleegid! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kuna kõnesoove ei ole, siis me läbirääkimisi eelnõu üle ei ava.
Muudatusettepanekuid on laekunud kokku neli. Esimene muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt ja on leidnud täielikku arvestamist. Teine muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja seda on juhtivkomisjon arvestanud sisuliselt. Kolmas ja neljas muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt ja on leidnud täielikku arvestamist.
Head kolleegid! Eelnõu 441 teine lugemine on lõpetatud.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni algatatud maareformi seaduse § 23³ muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants.

Tere päevast, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 472 on sündinud tagasisidena põllult. Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusega täiendati ka maareformi seaduse § 23³ lõikega 5¹, mille kohaselt kinnitab vallavolikogu vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja hiljemalt 2009. aasta 1. juunil, ja nimetatud muudatus jõustus 2009. aasta 28. märtsil. Tänaseks päevaks on tagasisidena selgunud, et kehtiv tähtaeg ei ole vajalike toimingute tegemiseks piisav, sest enne selle nimekirja kinnitamiseni jõudmist tuleb mitmesuguste toimingute teostajatel käia läbi väga palju etappe. Seetõttu oleks mõistlik vaba põllumajandusmaa saajate nimekirja kinnitamise tähtaega pikendada. Ja et seda asja kuidagi mitte väga keeruliselt teha, siis on üks konkreetne ettepanek. Kui mõelda, mis võiks olla sobiv aeg, siis komisjon on välja pakkunud 1. jaanuar 2010, kus lisaaega on täpselt seitse kuud. Selle aja jooksul peaksid kindlasti kõik soovijad maakasutajad nimekirja saama.
Eelnõu algatamine ja tänane saali tulek leidis keskkonnakomisjoni istungil üksmeelset heakskiitu. Komisjoni ettepanek on lõpetada maareformi seaduse § 23³ muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks mitte tavapärane aeg, vaid 8. mai 2009 kell 16, et me jõuaksime selle muudatuse enne 1. juunit jõustada. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma saan aru, et selle eelnõu aluseks või ettepaneku tegemise aluseks on olnud omavalitsuste palved ja mure, et nad ei jõua praegu kehtiva tähtaja jooksul oma vajalikke toiminguid ära teha, ja seetõttu on vaja anda kuus kuud lisaaega. Kui mitme omavalitsuse probleem see on ja millistest maakondadest need põhimured tulid?

Aitüma! See tagasiside tuli keskkonnakomisjoni mitmest maavalitsusest. Esimesena kuulsin sellest probleemist Järvamaalt, mitte konkreetselt omavalitsuselt, vaid just nimelt Järva Maavalitsuselt. Seejärel mina keskkonnakomisjoni esimehena pöördusingi kõikide Eestimaa maavanemate poole, et saada ülevaade, milline on selle probleemi ulatus. Ma ei oska nimetada konkreetseid omavalitsusi, aga tagasiside üldine tulem oli, et võiks teha ettepaneku seda tähtaega pikendada.

Tõnis Kõivul on ka teine küsimus.

Aitäh vastuse eest esimesele küsimusele! Järvamaa mure jõudis ka minuni, selle taga on tegelikult üksainuke omavalitsus. Kas me ei ole siin selle eelnõuga minemas mitte seda teed, et anname lihtsalt võimaluse teha mingit tööd kauem ja nautida töö tegemist pikemalt, kuigi tegelikult saaks selle töö ära teha ka kiiremini, tempokamalt ja vähem riigi raha kulutades? Ehk oleks halduskoormus ka väiksem, kui töö saaks kiiremini tehtud? Kas me ei anna praegu lihtsalt aega juurde?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et kui kogu see protsess oleks ühe otsusetegija või ühe menetleja kätes, siis ei oleks põhjust esimeses tähtajas kahelda. Aga kuna siin on oma roll nii maavanemal kui kohaliku omavalitsuse vallavalitsusel ja lõpuks volikogul, siis neid erinevaid protsessiosalisi, Maa-amet kaasa arvatud, arvesse võttes pidas keskkonnakomisjon tähtaja pikendamist mõistlikuks.

Kolleegidel teile rohkem küsimusi ei ole. Täname sõnavõtjat! Kui fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimised, siis palun! Kõnesoove ei ole, me  ei ava läbirääkimisi. Määran eelnõu 472 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. mai 2009 kell 16. Eelnõu 472 esimene lugemine on lõpetatud.

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni liikme Aleksei Lotmani. Palun!

Lugupeetud aseesimees! Kolleegid! Vastavalt kehtiva looduskaitseseaduse § 31 lõike 1 punktile 5 on kaitseala piiranguvööndis uuendusraie keelatud, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Vastavalt kehtiva looduskaitseseaduse sel aastal jõustunud muudatustele, täpsemalt § 91 lõikele 13, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on enne kõnealuse lõike jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjade korral kaitseala või püsielupaiga piiranguvööndis lubatud lageraielangi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ja turberaielangi suurus kuni viis hektarit.
Pange tähele, kolleegid – need, kes viitsisid kuulata! Üks paragrahv ütleb, et kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on igasugune uuendusraie, st nii lageraie kui turberaie piiranguvööndis keelatud. Teine seevastu ütleb, et kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on lageraie piiratud suuruses lubatud. Kes ei näe siin ilmselget vastuolu, kannatab tõsise loogikapuuduse all. Rohelised sellise loogikavaeguse all ei kannata ja seetõttu ongi meie eelnõu teise punkti sisuks looduskaitseseaduse § 91 lõike 13 – ikka sellesama, millega kaitse-eeskirjas sätestamata juhtudel lubati uuendusraie piiranguvööndisse – kehtetuks tunnistamine. Just selle tõttu, et siin on asi sedavõrd lihtne ja ilmne, tutvustasin teile esmalt meie eelnõu teist punkti.
Roheliste eelnõu esimese punkti vajalikkuse mõistmiseks ei piisa pelgalt formaalsest loogikast, vaid peab pisut tundma ka looduskaitse sisu. Paranduse eesmärk on looduskaitseseaduse § 32 lõike 4¹ kehtetuks tunnistamine. Kõnealune paragrahv sätestab, et hoiualal on lubatud lageraielangi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaielangi suurus kuni viis hektarit. Asja sisu mõistmiseks tuleb paratamatult õige pisut peatuda ajalool. Hoiuala mõiste toodi looduskaitseseadusesse vajadusest luua Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku nendele aladele, mis jäid olemasolevatest kaitsealadest välja ja mille kaitseks polnud kavatsust ka uut kaitseala luua, sobiv juriidiline raamistik. Nii ongi vastavalt looduskaitseseaduse § 32 lõikele 2 hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade ja kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. See on pea sõna-sõnalt üle võetud loodusdirektiivi 6. artiklist, täpsemalt selle teisest lõikest, mis määrab ära Natura 2000 alade kaitse korra. Seega on § 32 lõike 2 näol olemas tarvilik ja piisav regulatsioon ning samasse paragrahvi lõike 4¹ lisamine tegi asja üksnes segasemaks. Ühest küljest tekitab see ohtu, et uuendusraie lubatakse sisse ka metsaelupaikadesse, mille pärast ala moodustati, kahjustades seega ala eesmärki ja ohustades meid muu hulgas Euroopa Liidu sanktsioonidega. Kuigi loomulikult mitte see pole looduskaitses peamine, nagu ka keskkonnaminister on korduvalt öelnud, aga siiski. Teisalt aga võib see tekitada mõttetuid bürokraatlikke probleeme seal, kus uuendusraie võiks ilma kaitse-eesmärki kahjustamata toimuda ka tavapärasel viisil.
On küll väidetud, et selle aasta algul kehtima hakanud kõnealused paragrahvid ei kujuta endast midagi uut, vaid üksnes asendavad varem kaitsemetsade kohta kehtinud regulatsiooni metsaseaduses. See on tõsi, kuid juhin teie tähelepanu, et olukord oli tõepoolest ka varem probleemne ja selle lahendamiseks esitasid rohelised kaks aastat tagasi parandusettepanekud metsaseaduse muutmiseks. Tol korral oli meie eelnõu tagasilükkamise üheks põhjuseks see, et vastuolu korral jääb metsaseaduse üldnorm looduskaitseseaduse erinormile alla. Nüüd see lohutus paraku puudub, sest omavahel vastuolulised normid on mõlemad kenasti looduskaitseseaduses koos. On väidetud sedagi, et meie paranduste jõustumise korral tekib oht piiramata suurusega uuendusraieteks kaitse- ja hoiualadel. Seegi on alusetu, sest looduskaitseseaduse § 14 annab kaitseala valitsejale nende alade kaitseks kaalutlusõiguse ja selle paragrahvi lõige 2 ka kindla kohustuse arvestada selle volituse kasutamisel otsuse langetamisel ala kaitse eesmärke.
Sestap, kolleegid, tooks roheliste pakutav parandus looduskaitsesse selgust ja oleks meie metsade bioloogilise mitmekesisuse kaitseks vajalik.

Head kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Läheme edasi järgmise ettekande juurde, mille teeb keskkonnakomisjoni aseesimees Mart Jüssi. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas meie, roheliste esitatud eelnõu nr 457 esimest korda s.a 7. aprillil ja sinna oli Keskkonnaministeeriumi esindajana kutsutud ka metsaosakonna juhataja Marku Lamp. Komisjoni istungi arutelu põhilise osa moodustaski algatajate ettekanne, mis oli sama detailne kui täna Riigikogu kõnetoolist kuuldu ja käsitles valdavalt neid tõlgendusaspekte looduskaitselistest teadmistest lähtudes. Ettekandja arutas ka võimalikke vastuväiteid ja teisi tõlgendusi, mida te täna siingi kuulsite. Nii et valdavas osas me kuulasime seda ettekannet ja küsimusi oli suhteliselt vähe. Kolleeg Reiljan küsis, kas kusagil on tõenäoline oht, et seadust võib niimoodi looduskaitseliselt kahjulikult tõlgendada, ka tegelikkuses ilmnenud. Ettekandja vastas, et märke selle kohta on olemas, näiteks Vooremaal. Keskkonnakomisjon küsis ministeeriumi esindaja seisukohta ja Marku Lambi toona väljaöeldu põhines samuti võimalikel tõlgendustel, mis kaasnevad nende kahe seaduspügalaga. Ta ütles, et ministeeriumi juristid on seda probleemi vaagides jõudnud siiski seisukohale, et nende seaduspügalate mõte on kitsendada raiete ülempiiri ja mitte anda ametnikule viimast otsust langi suuruse määramisel, ning kui seda seadust käsitleda kõikide paragrahvipügalate koosmõjus, siis nad vastuolusid ei näe. Nii et see on tõlgendamise küsimus ka selles mõttes.
Seejärel läks komisjon otsustava osa juurde. Mind otsustati saata komisjoni nimel siia kõnepulti teile ettekannet tegema ja päevaks määrati 14. aprill. Kuna 14. aprillil oli kolleeg Lotman haige, siis me kogunesime teist korda ja määrasime uueks menetluse tähtajaks tänase päeva. Otsustuslik osa lõppes hääletusega, kus esimese lugemise lõpetamise poolt oli 4 komisjoni liiget ja vastu 6. See on minu poolt kõik. Tänan!

Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Villu Reiljan. Palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Aleksei Lotman tegi väga põhjaliku ettekande, kuid keegi ei küsinud ta käest midagi. Mis sa arvad, kas see ei huvita kedagi või ei saa keegi aru?

Ma arvan, et sellesse probleemi tuleb kindlasti süveneda. Nii komisjonis kui ka siin saalis peetud ettekandest me mõistsime, et see on kindlasti üks väga tähelepaneliku jälgimise koht, et aru saada, kas on vastuolu, kui üks asi on üheaegselt keelatud ja lubatud. Kindlasti tuleb sellesse väga tähelepanelikult süveneda, enne kui otsustada, et see pole probleem.

Rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kolleegid, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 457 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ma panen selle ettepaneku hääletusele. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 457. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 34 ja erapooletuid 1. Seega leidis keskkonnakomisjoni ettepanek toetust ning eelnõu 457 on Riigikogu menetlusest välja langenud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Kadri Simsoni. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tutvustan teile Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud astmelise tulumaksu eelnõu. Lisaks sellele, et eelnõuga kehtestatakse teine, kõrgem tulumaksuaste, 33%-line tulumaks sissetulekutelt, mis ületavad 300 000 krooni aastas, peatatakse kehtivas seaduses ettenähtud edasised tulumaksualandused. Seega jääks ka järgnevatel aastatel tulumaksuvaba tulu suuruseks  27 000 krooni aastas ning esimeseks maksuastmeks 21%.
Ma peatun pikemalt teisel astmel, kuna see on tekitanud sageli küsimusi. Kui me küsisime selle eelnõu kohta arvamust ametiühingutelt, siis selgus, et TALO ja Eesti Kultuuritöötajate Ametiliidu esindajatel on jäänud mulje, nagu peaks kogu palgasummast, mis ületab 25 000 krooni kuus, maksma kõrgemat tulumaksu. See ei ole siiski nii. Vastavalt eelnõule jäävad kõigile töötajatele, kelle palk on kuni 25 000 krooni, kehtima tänased maksumäärad ja iga kroon, mis ületab veerandsadat tuhandet krooni kuus, maksustatakse kõrgema, 33%-lise maksumääraga.
Ma tean, et see ettepanek on juba leidnud tigedat vastukaja minu paremal käel olevatelt erakondadelt, kuid me peame endale aru andma, et kõrgema maksukoormuse alternatiivid on veel halvemad – kas riigivara odavmüük või edasine riigieelarve kärpimine. Ehk siis veel rohkem sedasama, sedasama, mis ei ole tulemusi andnud, see näitab sedasama, et riigil puuduvad igasugused vahendid majandust elavdada. Keskerakonna algatatud seaduse muutmise eelnõuga anname valitsusliidule ühe võimaluse näha kärbete kõrval ka tulude suurendamise võimalust. Tänane Eesti riigieelarve on paljus pandud sõltuma tarbimismaksudest. Tarbimisel põhinevad tulud moodustavad üle 40% meie eelarvest. Ma tuletan meelde paljude majandusteadlaste ja ka Eesti Vabariigi presidendi hoiatusi, et kui maksustamise põhimõtteid üle ei vaadata, siis ei jää kümnetesse miljarditesse ulatuv eelarve puudujääk ainult selle aasta probleemiks, vaid saadab Eesti riiki veel paljudel järgnevatel aastatel.
Rahanduskomisjonis juhiti seda eelnõu arutades minu tähelepanu sellele, et tänases eelarvekriisis pole süüdi mitte eeskätt vale maksusüsteem, vaid praeguse Eesti valitsuse kahel aastal järjest koostatud vigane eelarve, mis ei vasta tegelikele majandusoludele. Tõsi! Kuid me ei saa mööda vaadata ka sellest, et kui võrrelda sisemajanduse kogutoodangu tasemega, siis on Eesti üks kõige madalamate avaliku sektori kulutustega riik Euroopa Liidus. See, et me vahepeal saime kulutusi suurendada või makse kärpida, õnnestus üksnes tänu erakorralistele tingimustele, mis ei kordu samal moel enam kunagi.
Oma igikestvas vastuseisus astmelisele tulumaksule on reformierakondlastelt kostnud seisukohti, et igale inimesele peab jääma perspektiiv: kui ta suudab rohkem teenida, siis ei karistata teda selle eest kõrgemate maksudega. Keskerakonna pakutav teine, kõrgem aste ei ole karistus, sest inimene, kes teenib 26 000 krooni kuus, saab ka selle astmelise tulumaksu eelnõu kohaselt kätte suurema sissetuleku kui inimene või tema kolleeg, kes teenib 25 000 krooni kuus. Kuigi kõrgema sissetulekuga inimeste jaoks on kõrgemad maksud iseenesest ebameeldivad, hüvitab selle ebameeldivuse neile tugevam riik, mis toimib korralikult ja suudab rohkem teha oma majanduse ülesturgutamiseks.
Keskerakonna ettepanek suurendada tulumaksu puudutab inimesi, kelle palk ületab 300 000 krooni aastas ehk 25 000 krooni kuus. Kui Eestis oli 2008. aastal üldse tulumaksuga maksustatava tulu saajaid Maksu- ja Tolliameti andmetel 702 995, siis üle 25 000 krooni kuus teenis neist 5,8% ehk natuke üle 40 000 inimese. Need 5% kõige rikkamatest said umbes 18% kogu väljamaksmisele kuulunud tulust. Keskerakonna ettepaneku kohaselt peaksid kõige suuremat tulu teenivad inimesed edaspidi iga krooni pealt, mis nad teenivad kuus üle 25 000 krooni, maksma tulumaksuks ära 33 senti. Seega inimene, kelle palk on 26 000 krooni kuus, peaks iga kuu maksma 120 krooni enam. Meie teiega, head kolleegid, peaksime hakkama rohkem maksma 3300 krooni. Sellest maksutõusust võidaks riik ligikaudu 750 miljonit krooni aastas. Koos edasise maksualandamise peatamisega oleks järgmisel aastal riigieelarvele võidetud raha üle 2,1 miljardi krooni.
Astmeline tulumaks on laialt levinud Euroopa Liidus ja on laialt levinud ka teistes arenenud tööstusriikides. Nii on Suurbritannias astmed 0%, 20% ja 40%. USA-s teatas uus president Barack Obama, et ta lõpetab George Bushi aegsed kingitused kõige suurema sissetulekuga inimestele ja tõstab kõige kõrgema maksuastme 35%-lt taas 39,6%-le. Meiega ühel ajal Euroopa Liiduga liitunud Sloveenial, kellel muuseas on juba euro, on tulumaks astmeline, seal maksavad töötajad seda vahemikus 16–41%. Lähimatest naabritest on Rootsis tulumaksumäär vahemikus 28,89–59,09%. Soomes on füüsilise isiku kõrgeim maksumäär 50,5%. Euroopa Liidus keskmiselt on kõrgeim tulumaksumäär 38,7%, seejuures meie ihaldatud eurotsooni riikides on kõrgeim maksumäär keskmiselt 40,2%. Selle taustal on Keskerakonna pakutud 33% tagasihoidlik.
Arenenud maailmas on maksud kõrged, kuid sellega tagavad nad tehnoloogilise, teadusliku ja infrastruktuuri valmisoleku, selle, mida ettevõtluseks vaja on. Meie valitsus ei ole endale veel tunnistanud, et riik peab toetama ettevõtlust, ja selleks ei piisa vaid juhtivtöötajatele pakutavatest madalatest maksutasemetest. Arengufondi nõukogu endine esimees Indrek Neivelt ütles hiljuti ühes intervjuus, et kui maailm muutub, siis peab fundamentaalselt muutuma ka maksusüsteem. Maksumaksjate Liidu esimees Lasse Lehis, kes teadupärast ei ole üldsegi mitte astmelise tulumaksu toetaja, on öelnud: "Tulumaks oleks ilmselt see, mida tõsta või paigale jätta oleks kõige lihtsam nii tehniliselt kui ka sisuliselt. Oleme selle tulumaksu muutmisega harjunud. Ma arvan, et see ei oleks selline väga suur ümberkorraldus."
Et ennetada saalist tulevat küsimust, miks Keskerakond soovib kõige rikkamatele kõrgemat maksu ja seetõttu pärsib Eestis aktiivsust, üks näide senisest maksupoliitikast. Iga aasta, kui meil on alandatud tulumaksu ühe protsendi võrra, on miinimumpalka saanud inimesed võitnud sellest 240 krooni aastas ja inimene, kelle palk on olnud 26 000 krooni, on võitnud üle 2900 krooni aastas ehk 12 korda enam.
Keskerakonna eesmärk on seda eelnõu algatades olnud säästa maksutõusust madalapalgalisi, kuid te peate minuga nõus olema, et plaanitud maksutõus ei tee ka vaeseks inimesi, kes teenivad meiega, head kolleegid, võrdväärset palka. Seda eelnõu toetades saame järgmise aasta riigieelarvesse üle kahe miljardi lisatulu ning see eelnõu kehtestaks meie Eestis euroopaliku tulumaksusüsteemi. Ma palun teid seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Kõigepealt Mart Nutt, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! 26 000 krooni Rootsi mastaabis on suhteliselt väike palk. Ma ei oska peast öelda, kui kõrge on maks selle pealt, võib-olla see ei ole päris maksuvaba, aga see maks on päris madal. Kui me Rootsiga oma sissetulekuid kõrvutame, siis tõepoolest, Rootsi kõige kõrgem tulumaksuprotsent on 59, aga see on ka väga kõrge sissetuleku pealt, võrreldes Eesti sissetulekutega. Kas sellisel juhul, kui me kõrvutame Eesti ja Rootsi palkasid, ei peaks need astmed algama ikkagi tunduvalt suurematest numbritest, kui need teil on kavandatud?

Ma saan aru, lugupeetud kolleeg, et te toetate sotsiaaldemokraatide ettepanekut tõsta see aste näiteks 40 000 peale. Aga selle astmelise tulumaksu üks mõte on ka see, et ta annaks märgatavat tulu Eesti riigieelarvele. 25 000 krooni kuus ehk 300 000 krooni aastas teenivate töötajate hulk Eestis võrdub umbes 5%‑ga. Me peame maksu kehtestades ikkagi vaatama ka Eestis olevaid palku. Meie keskmine palk ei ole tänasel päeval võrreldav Rootsi omaga ja meie miinimumpalk on veel vähem võrreldav. Nii et maksuaste on võetud ka Eesti palgasaajate arvust ja sissetulekust tulenevalt.

Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Toomas Tõniste.

Aitäh! Teadaolevalt on ka meie praegune rahandusminister arendanud väga lihtsat aritmeetikat, et kui tõsta mõnda tulu või, ütleme, tululiiki mitu korda, siis täpselt nii palju kordi tuleb ka riigieelarvesse rohkem raha. Hea näide oleks siin firma auto kasutamine isiklikeks sõitudeks, kus maksu suurendati kaks korda arvestusega, et siis saame eelarvesse kaks korda raha. Kas te olete ka tutvunud, kui suur siis see tegelik laekumine oli, kas see mitte hoopis ei kahandanud riigi tulusid? Ma tahaksin samas kontekstis küsida, kas te olete kindlad, et sellest riigieelarvele kasu tõuseb, mitte ei kasva hoopis ümbrikupalkade maksmine jne? Kust tuleb teie väide, et riik sellest rohkem tulu saab?

Vastupidiselt paremerakondade hirmule, et kõige suurema sissetulekuga inimestel on sees soov riiki petta, arvame meie, et kõrgem, 33%-line tulumaksumäär palgale, mis ületab 25 000 krooni, ei pane inimesi riiki petma. Selle jaoks on meil Maksu- ja Tolliamet, kes seisab hea selle eest, et tulumaks ka laekub.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Taavi Rõivas.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ei ole vist mõistlik või võimalik pidada eriti sisulist debatti inimestega, kes arvavad, et maailma finants- ja majanduskriisis on süüdi Eesti valitsus. Ma küsiksin hästi lihtsalt. Kas tõesti Keskerakond ja selle eelnõu algatajad leiavad, et Eestis on palju neid leibkondi, neid perekondi, kellel oleks tänases seisus võimalik maksta poolteist korda rohkem maksu?

Eestis on väga palju perekondi, kes on pidanud tänase valitsuse maksupoliitika tõttu maksma maksu rohkem kui mõne aasta eest, ja see on tulnud eelkõige kaudsete maksude teel. Me leiame, et maksusüsteem peaks säästma madalapalgalisi. Tulumaksu kõrgem aste tuleks neile inimestele, kes teenivad aastas üle 300 000 krooni – ma tuletan teile meelde, et neid inimesi on tööjõust umbes 5% –, ja nad kannavad neile jõukohast koormat.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Imre Sooäär.

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Oma selgituses jätsite väga kõrvale ühe teema, tulumaksuvaba miinimumi, mis ongi maksusüsteemi toodud vaesemate inimeste aitamiseks. Kui 10 000 krooni teeniv inimene maksab tulumaksu 1533 krooni  ehk 15,33% ja 50 000 krooni teeniv inimene maksab 9933 krooni ehk 19,87%, st ligi 5% rohkem, arvestades ka tulumaksuvaba miinimumi, kui 10 000 krooni teeniv inimene. Kuidas te saate öelda, et see ei ole solidaarne? Järelikult rohkem teenivad inimesed maksavad ju rohkem tulumaksu.

Küsimus on kaudsetes ja otsestes maksudes. Kui tõsta otseseid makse, siis maksavad eelkõige need inimesed, kes teenivad vähem või ei teeni üldse, kuna nad õpivad või enam ei tööta. Ja ka need inimesed, kes teenivad madalamat palka, võidavad tulumaksu alandamisest vähem. Seetõttu on otsesed maksud koormavamad just neile inimestele, kes on praegu raskustes. Kõrgem tulumaksu aste ei pane lisakoormat inimestele, kes teenivad alla 25 000 krooni kuus. Kui te küsite, miks me ei muuda, ei ülenda ega alanda tulumaksuvaba miinimumi, siis tõepoolest, kui Eesti riigi eelarveseisud on paremad, siis on see, kuidas teha maksusüsteemi soodsamaks inimestele, kes teenivad madalat või keskmist palka, kindlasti debati küsimus. Tänasel päeval on selle eelnõu üks eesmärk anda riigieelarvele lisatulu. Nagu ma mainisin, laekuks selle eelnõu kohaselt järgmisel aastal riigieelarvesse enam kui 2,1 miljardit krooni.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Raivo Järvi.

Suur tänu! Praegu on kõlanud näited nii Rootsist kui Soomest, ehkki – oh üllatust! – nii Rootsi kui ka Soome on liberaliseerimas oma lähenemisviisi ja teada on, et mõlemad tegelikult vähendavad maksukoormusi. Siinkohal ka minu küsimus. See väljakäidud mudel on minu meelest äärmises vastuolus liberaalse mõtlemisega, mille pooldajaks ju Keskerakond ennast tituleerib. Arvestades lähenevaid Euroopa valimisi, küsin ma nii. Teada on, et teie erakonna jõuline juht kandideerib ja saab Euroopa Parlamenti valitud. Kas see tähendab, et teie jõuline juht plaanib Euroopa Parlamendis oma fraktsiooni ja erakonna positsioone vahetada ning ühineda sotside omadega?

Aitäh! Ma ei saanud päris täpselt aru, kuidas Euroopa Parlamendi valimised on seotud selle eelnõuga. Nagu te teate, on Eesti Keskerakonnal väga hea koostöö Põhjamaade keskerakondadega, nii Soome kui Rootsi omaga. Kahtlemata on Eestil õppida Põhjamaade maksusüsteemist. Me ei saa minna tänase maksusüsteemiga, kus maksutulud on riigis väga õhukesed, selle eesmärgi poole, et saada heaoluühiskonnaks, nagu on Põhjamaad. Me püüame anda tänasele valitsuskoalitsioonile oma abikäe ja näidata, et kärpimisele on alternatiivi. Palun kaaluge seda!

Küsimuseks saab sõna kolleeg Evelyn Sepp.

Aitäh! Hea ettekandja! On üsna selge, et kui Eesti ei oleks sotsiaalselt sedavõrd kihistunud, nagu ta täna on, ei oleks diskussioonil otsese või kaudse maksukoormuse tõusu üle üldse seda tähendust, nagu praegu Eesti oludes paraku on. Aga äkki oskad sa anda nõu siin ühele eelmisele küsijale, kes hakkas muretsema nende umbes 40 000 töötaja pärast, kes teenivad üle 25 000 ja kellest omakorda ju ca pooled on otseselt või kaudselt seotud avaliku eelarvega. Kuidas küll võiks hakata näiteks Riigikogus või Eesti Pangas, kus keskmised palgad on kindlasti kõrgemad kui 25 000 krooni, ümbrikupalka maksma? Võib-olla sa võtad seda hirmu maha.

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, ma eeldan, et inimesed, kes tänasel päeval deklareerivad oma maksutulusid, ei hakka neid peitma seetõttu, et nad peavad näiteks lisa tuhande krooni pealt maksma riigile kuus 120 krooni rohkem makse. Lõppkokkuvõttes ei võeta seda raha nendelt inimestelt ju niisama ära ega jäeta riigi varasalvedesse ootama, see raha läheb tagasi riigi jaoks prioriteetsetesse valdkondadesse. See raha on vajalik selle jaoks, et valitsusel oleks olemas vahendid, kuidas aidata ettevõtlust ja kuidas tulla riigi toel välja majanduslangusest.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mai Treial.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mõned päevad tagasi tuli rahandusminister Padar välja analoogse ettepanekuga, et muuta tulumaks astmeliseks. Mida te arvate, kas see on sotsiaaldemokraadist Padari ettepanek või on see rahandusministri ettepanek? Missugune mulje teile komisjonis nendel aruteludel jäi?

Aitäh! Nagu te kõik siin saalis mäletate, kui meil oli valitsuse usaldushääletus, mis oli seotud eelmise eelarvekärpega, siis rahandusminister Ivari Padar seda kärbet Riigikogu ees kaitstes ütles, et tuleb algatada debatt astmelise tulumaksu üle. Paraku tuli rahandusministrilt ka ametlik seisukoht Keskerakonna algatatud astmelise tulumaksu eelnõu kohta ja ta oma allkirjaga kinnitas, et valitsus ei toeta astmelist tulumaksu, sest seda ei ole praeguses koalitsioonileppes kirjas. Eks me näeme täna, kui rahandusministri erakonnakaaslased hääletavad, kas maksab rahandusministri sõna või maksab tema allkirjaga kinnitatud kiri.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Tõniste.

Aitäh! Ma tahan küsida ühe väga üldistatud näite varal. Kui me võtame ühe inimese, kes teenib aastas miljon krooni ja maksab ümmarguselt 210 000 krooni aastas maksu, ja teise, kes teenib 100 000 krooni ja maksab 21 000 krooni maksu, siis 190 000 krooni ringis maksab see, kes rohkem teenib, ka riigile rohkem makse. Minu arust on see väga suur summa. Kas me ei peaks tegelema hoopis sellega, et inimesed teeniksid rohkem, mitte sellega, et me oleksime kõik koos vaesed ja kokkuvõttes on ka riik seetõttu vaene? Kas ei tuleks soodustada mitte sellist lähenemist, et inimesed rohkem teeniksid?

Kindlasti tuleks. Neid inimesi, kes teenisid möödunud aastal üle miljoni krooni, oli Eesti Vabariigis umbes 700. Neid inimesi, kes on kaotanud töö ja kellele riigil ei ole võimalik pakkuda mitte mingeid lahendusi, on tänasel päeval, ütleme niimoodi, mitu korda rohkem. See arv võib aasta lõpuks jõuda 100 000‑ni. Meil ongi siin valida, kas me määrame seadusega, et need inimesed, kes teenivad üle miljoni krooni, annavad suurema panuse. Nagu ma juba enne ütlesin, see 120 krooni igalt 1000 kroonilt, mis nad teenivad, ei tee neid inimesi vaeseks.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Imre Sooäär.

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! On avalik saladus, et USA‑s, kus kehtib astmeline tulumaks, 5% inimestest, kes teenivad kõige rohkem, maksavad tegelikult kõige vähem tulumaksu. Selle eest hoolitsevad nende maksuadvokaadid, selle eest hoolitsevad inimesed, kes nende maksude optimeerimisega tegelevad. Küsimus ei ole siin mitte ümbrikupalgas, vaid täiesti legaalsetes võimalustes, et vähem tulumaksu maksta. Need on täiesti legaalsed, seadustest tulenevad võimalused. Miks me tahame Eestis sama olukorra tekitada, et panna rohkem teenivad inimesed otsima legaalseid võimalusi, kuidas vähem tulumaksu maksta? Kas ei vii see lõpuks selleni, et me kaotame tulumaksu osas, mis on ka üks võimalus seoses kõigi majanduslangusest tulenevate asjaoludega?

Aitäh küsimuse eest! Seda maksudest kõrvalehoidmise küsimust arutati ka komisjonis. Kõige selgem näide oli see, et osa palgast, mis ületab 25 000 krooni, võidakse saada hüvistena ehk tööandjalt, sest tööandja peab selle pealt maksma erisoodustusmaksu. Olgem ausad, kui maksta selle pealt erisoodustusmaksu, siis praeguses maksubaasis maksude suurus siiski ei vähene.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Urmas Klaas.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma panin vilksamisi tähele, et te mainisite oma sõnavõtus ka selliseid sõnu nagu "ettevõtlus" ja "majanduse elavdamine". Kas te olete analüüsinud (kindlasti olete), kuidas see eelnõu haakub meie ettevõtluskeskkonna arendamisega ja võimalike uute töökohtade loomisega?

Aitäh! See eelnõu haakub eelkõige meie eelarve praeguse olukorraga. Loomulikult ei saa ta ära päästa enam aastatel 2008 ja 2009 tehtud otsuseid, küll aga annab ta tõhusa toe 2010. aasta eelarvele. Kui rääkida ettevõtluskeskkonnast, siis siin on kindlasti vaja komplekssemat lahendust. Ma tuletan meelde näiteks OECD ettepanekuid, et võib-olla peaks Eestis maksud üle vaatama ja mõistlik oleks rakendada ühtset, võib-olla küll madalat ettevõtte tulumaksu. Aga see eelnõu ei puuduta ettevõtte tulumaksu.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mailis Reps.

Aitäh! Hea ettekandja! Kolleegid ei ole vist asjaga päris kursis, võib-olla sa tutvustad seda kolleegidele. Üldiselt saadakse Euroopas, sealhulgas liberaalses Euroopas astmelisest tulumaksust aru ikka selle loogika alusel, et need, kel on olnud kas õnn sündida või kes on arenenud kõrgemasse klassi, ütleme, sissetulekute järgi, on saanud üldjuhul ka ühiskonnalt rohkem või saavad pidevalt ühiskonnalt rohkem. Kui nad on ettevõtjad, siis nad kasutavad haritud tööjõudu, kes on loomulikult ikka suuresti riigi või maksumaksja toel hariduse saanud, nad suhtlevad rohkem, nad sõidavad rohkem ringi, tõenäoliselt on neil rohkem turvateenuseid vaja jne. Selle ühiskonnalt saamise mõtte võiks võib-olla ka siia sisse tuua.

Aitäh küsimuse eest, mis rohkem oli nagu kommentaari moodi küsimus! Aga tõepoolest, kui me suhtleme meie katusorganisatsiooni liikmetega teistest Euroopa Liidu riikidest, kelleks on liberaalid ja demokraadid, siis on nad valdavalt üllatunud, kui kuulevad meie pakutud astmelise tulumaksu kõrgemat astet – 33%. See on Euroopas väga tagasihoidlik protsent. Loomulikult peame me silmas pidama, et see kõrgem tulumaksuaste ei tähenda kadunud raha, vaid tuleb tagasi kõigile maksumaksjatele tugevama riigi ja tugevamate riiklike teenuste kaudu.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Raivo Järvi.

Suur tänu! Ma küsin üpris lihtsalt ja toetun Suurbritannia näitele. Oma üllatuseks avastasin, et seal on õige mitmeid astmeid. Esimene aste on madal, teine on kõrgem ja siis tuleb kolmas, mis on omakorda madalam. Miks? Selleks, et stimuleerida inimesi olema töökamad, jõudes n‑ö varanduslikult kõrgemale astmele. See stiimul ajendabki inimest olema töökam. Küsin väga lihtsalt: kas see võimalik reform, mida te pakute, motiveerib inimesi rohkem töötama ja olema töökamad või mitte?

Ma arvan, et see motiveerib, sest inimene, kes teenib 26 000 krooni kuus, saab ikka endiselt kätte rohkem palka kui tema kolleeg, kes teenib 25 000 krooni kuus. See ei ole selline hirmuunenägu, nagu teie võib-olla üritate kujutada, et inimene peaks kogu oma tulu pealt hakkama maksma kõrgemat maksu. Ei, ta maksab ainult selle summa pealt, mis ületab 25 000 krooni piiri kuus.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Igor Gräzin.

Austatud ettekandja! Seletuskirjas on teil olemas punkt 4, ka punkt 5, 6 jne, aga siit kuskilt ei nähtu see, kui palju teie ettenähtud seaduseelnõu riigile otsest kahju toob. Ma nimelt mõtlen seda, et advokatuur suureneb umbes neljakordselt, aga see on muidugi püha üritus, advokaate on vaja ja praegu on ka ilma tööta advokaate. Nii et see on hea. Aga mis on halb, on see, et suureneb ka kõikvõimalike maksuhaldurite, maksuoptimeerijate, finantsplaneerijate ja teiste inimeste töö hulk ning need inimesed ei hakka teenima 300 000 krooni, vaid me räägime siin miljonitest. Kas te olete rehkendanud, kui suurt lisakoormust see endast riigile kujutab? Seda esiteks. Teiseks, kas te olete rehkendanud seda, kui palju maksualust raha jääb saamata? Kolleeg Imre Sooäär viitas siin USA‑le.

Aeg, kolleeg Gräzin! Ja üks küsimus korraga, palun!

USA saab nimelt kätte umbes 40% maksualusest summast.

Aitäh! Lugupeetud kolleeg Igor Gräzin! Kui ma vastan teile sisuliselt, siis ma vastan nii, et ma usun, et Eesti Maksu‑ ja Tolliamet suudab täita oma tööülesandeid, see ei lisa Maksu‑ ja Tolliametile väga palju suuremat koormust. Mina, vastupidi teile, arvan, et neil inimestel, kes teenivad suuremat sissetulekut, ei ole riigipetturi geeni, mis kogu aeg kostab teie küsimustest. Kui ma vastan laiemas plaanis, siis ma arvan, et tulumaksu kõrgema astme kehtestamine toob riigile kindlasti kasu, vastupidi mõttetutele kärbetele või riigivara odavmüügile.

Kolleeg Gräzin! Teil on võimalik esitada teine küsimus. Läheme küsimustega edasi. Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Taavi Rõivas.

Aitäh! Siin saalis ei ole vist küll kellelegi saladus, et Keskerakonna maailmavaade on kirjum kui Tootsi peenar. Kui siin otsida mingit ühist joont, siis see joon ei ole mitte maailmavaateline, vaid see ühine joon Keskerakonna maailmavaates on pigem selline populistlik. Te siin oma küsimustes ja ettekannetes kord nimetate ennast liberaalideks ja kord mõnitate liberalismi. Et see asi oleks lõpuni selge, kas te oleksite valmis nimetama kas või ühe liberaalse majandusteadlase või mõne liberalismi klassiku, kes teie pakutava maksusüsteemiga kohe päri oleks?

Aitäh! Ma nõustun sellega, mida te oma esimeses küsimuses ütlesite, et teiega on raske pidada sisulist debatti. Aga ühte või teist teoreetikut välja toomata, vaatame, mis toimub praegu maailmas, mis toimub Euroopa Liidu riikides, mis toimub kas või maailma juhtivas majandusriigis USA‑s. Igas riigis leitakse, et riigi roll peab rasketel aegadel suurenema. Selles suhtes ei ole Eesti valitsus, peaminister Andrus Ansip ega ka teie, Taavi Rõivas, nõuandja maailma riikidele, kes on otsustanud riigi osakaalu suurendada. Tuletame meelde, et Eesti oli möödunud aastal viie kiiremini kukkuva majandusega riigi hulgas.

Aitäh! Küsimuseks saab sõna kolleeg Ott Lumi.

Aitäh, juhataja! Austatud Kadri! Kuna sa oled hariduselt ajaloolane, siis küsin ma küsimuse, millel on ajalooline taust. Astmelise tulumaksu ideed on Keskerakond ikka, kui me lähiminevikku tagasi vaatame, aeg-ajalt n‑ö kummitusena kapist välja võtnud. Aga viimase 18 aasta jooksul on juhtunud mõne korra ka selline lugu, et te olete juhtunud valitsusvastutust kandma. Sellistel juhtudel ei ole te nagu väga tõsiselt selle idee eest seisnud. Kuidas sulle praegu tundub, kas on midagi muutunud ja te hetkel suhtute sellesse ideesse nagu tõsisemalt, või kui te kunagi juhtute jälle valitsuses olema, kas te tegelikult ka kavatsete seda ideed ellu viia?

Aitäh! Ma arvan, et praegu on üks sobivamaid hetki astmelise tulumaksu kehtestamiseks, sest see on majanduslikult otstarbekas. Me anname sellega abikäe teile, kulla parempoolsed erakonnad, et te saaksite vaadata ilma oma silmaklappideta ja vaadata ka selle peale, et riigil on võimalik tulubaasi suurendada. Mis puutub sellesse, kui me peaksime tulema teiega koalitsiooniläbirääkimiste laua taha, siis kindlasti on see üks punkt, mida koalitsiooniläbirääkimistel arutama peaks.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Igor Gräzin.

Kulla parempoolne kolleeg, liberaal! Kõigepealt tahtsin täpsustada, et kui sa räägid pettusest, siis palun vabandust, aga pettusega pole siin mingit tegemist! Teatavasti nimetatakse seda finantsvoogude optimeerimiseks. See on legaalne õppeaine, mida õpetatakse rahandusteaduskondades 12 ainepunkti ulatuses. Ma väidan, et 12 ainepunkti ulatuses ei õpetata Eestis kuritegevust. Nüüd aga kordan ühte eelnevat küsimust. Maks ei ole asi, mida mõeldakse ise välja, isegi kui see suur mõtleja on Keskerakond. Järelikult, palun nimeta mulle ühe või kahe maksuklassiku nimi, kellest te olete juhindunud! Pakun kolm varianti: Coase,  Friedman, North. Kes neist kolmest?

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Ma tavatsen ennast vaadata mitte parempoolse, vaid tsentristina. Seetõttu ei ole mõtet minu poole pöörduda parempoolse sõbrana. Mis puudutab tulumaksu, siis siin ei ole vaja tõepoolest jalgratast leiutada. Ma võin teile nimetada enamikku 27‑st Euroopa Liidu riigist, kus on kehtestatud astmeline tulumaks. Ühtlane tulumaks on ühe Riigikogu tellitud uuringu alusel pigem omane Boliiviale või Jamaicale.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh! Hea ettekandja! Aeg-ajalt loen ma mõnda raamatut. Äsja lõpetasin ma ühe raamatu, mis käsitles Venemaad, Putinit, Jeltsinit ja kogu seda aega. Seal oli kirjas see, kuidas ja miks Venemaal kehtestati proportsionaalne tulumaks ja sealjuures üsna väike. Seda tehti täpselt nendel põhjustel, mida Reformierakond ja IRL praegu välja toovad: inimesed petsid ega tahtnud maksta, teeme proportsionaalse ja võimalikult väikese maksu. Mis sa arvad, kas meil oleks aeg juba sellest Venemaa tasandist natuke ülespoole tõusta, olla normaalsem ühiskond ja riik, kus tõepoolest kõik ei taha enam petta riiki, kuna see on meie enda riik?

Aitäh küsimuse eest! Ma tõesti arvan, et nõrgale riigile on jõukohane koguda ainult ühtset tulumaksu, sest see on kergem. Aga Eesti ei ole enam nõrk riik, Eesti Maksu‑ ja Tolliamet on viimastel aastatel arenenud ja suudab koguda ka astmelist tulumaksu ilma kartuseta, et see tooks kaasa ulatusliku maksupettuse suurema sissetulekuga inimeste poolt.

Aitäh! Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Läheme järgmise ettekande juurde, milleks on rahanduskomisjoni ettekanne. Palun, Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu ja otsustas esimese lugemise mittelõpetamise kasuks. Selle poolt oli 6 ja vastu 4 inimest. Meil oli kasutada ka Rahandusministeeriumi ekspertiis, mis väljendas muret Eesti maksusüsteemi pärast, ja seisukoht, et seda ettepanekut ei toetata, kuna see pole valitsusliidu programmis.
Treenimata silm leidis siit eelnõust hulga küsitavusi, mida eelnõu autorid ei ole leidnud. Neid küsimusi küsiti komisjonis umbes sellisel moel. Kuidas on käsitletud erinevaid tululiike? Kui siin ettekandeski oli väide, et see puudutab ainult üksikisiku tulumaksu või et see ei puuduta ettevõtte tulumaksu, siis see ei vasta tõele.
Esimene küsimus. Mis saab dividendidest? Miks rakendada dividendide suhtes erinevaid maksumäärasid? Kuidas jääb sel puhul aktsionäride erineva kohtlemisega ja kuidas see mõjutab Eesti konkurentsivõimet? Üldiselt on dividendid üks hästi konkurentsihell teema ja seda vaadatakse tähelepanelikult. Autoritel ei olnud sellele muud vastata, kui et kõik jääb nii, nagu on, mis ei vasta kindlasti eelnõu sisule. Teiseks küsimus, kuidas on lood erisoodustusmaksuga. Vastust ei tulnud, aga vastus tuleb kindlasti eelnõus anda, sest erisoodustus ei ole seotud üksikisikuga, vaid see on ettevõtte tulumaksu vorm ning soodustused, mis selle maksu alla käivad, ei ole isikustatud. Kuidas diferentseerida maksumäära järgi mingil üritusel osalejaid, see valmistab kõva peamurdmist ja meie vastust ei saanud. Kuidas on vara müügiga, kui inimene minu poolest vanaema maja maha müüb, miks tabab teda siis sellepärast kõrgem maksumäär? See võib olla hetkeline sissetuleku tõus ega kajasta tema pikemaajalist heaolu, eriti kui ta peab endale eluaset soetama. See on oluline maksusüsteemi küsimus. Kui siin autor tsiteeris autoriteete, nii nagu tema neid sõelus, siis küsimus on, mida on öeldud tööjõu maksustamise kohta viimastel aegadel. Kelle jaoks on autoriteet arengufond, kelle jaoks OECD. OECD on seda rahvusvaheliselt. Nende etteheide Eestile oli, et tuleks mõelda tööjõu maksukoormuse alandamisele. Siin on tegemist väga otseselt tööjõumaksuga. Nii nagu seletustest selgub, on see mõeldud just nimelt tööjõumaksuna, ettevõttemaksu see justkui ei pidavat puudutama, kuigi eelnõu seda ei tõesta, aga kommentaarid viitavad sellisele tahtele. Ei ole mõistetav, miks tahetakse suurendada tööjõu maksukoormust. Oli küsimus, millist tööd tahetakse soosida. Ka vasakpoolsed erakonnad on hoidnud seda lippu, et Eesti ei saa enam olla odava tööjõu riik. Selline loosung ei ole lihtsalt käsuna rakendatav, see on loomulikult konkurentsiküsimus, aga riigi otsuste puhul on siin selgelt esimeses järjekorras maksusüsteem, millist tööd kuidas maksustatakse. Mis see piir nüüd oligi selle eelnõu järgi? Kui paarikümnest tuhandest kroonist alates hakatakse kõrgemalt maksustama, siis antakse selgelt hinnang, et Eesti ei vaja kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, Eesti ei taha soosida nende värbamist firmade poolt. Samas räägivad edumeelsed eksperdid ikkagi pigem sotsiaalmaksu laest ja probleemist seoses sellega, et headel spetsialistidel, olgu siis kodumaistel või välismaistel, on väga nõrk stiimul otsida rakendust Eestis. Palgad on arenenud riikide omadest siin paratamatult ikkagi madalamad ja see, millega kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide puhul seda vahet leevendada, on ju maksumäär. Eelnõu järgi otsustatakse, et, vastupidi, neid tuleb tõrjuda. Eelnõu autorid ei vastanud küsimusele, mis on see majanduspoliitiline eesmärk. Küll aga jäi komisjonis korduvalt selline mulje, nagu tuleneks majanduslangus kuidagi meie maksusüsteemist, mis jäi tõestamata ja mis kindlasti ei vasta ka tõele. Nii nagu ka Obama juhitava riigi (siin on nimeliselt ühte inimest nimetatud) majanduslangus ei ole teatavasti seotud Eesti tulumaksusüsteemiga.
Ettekandest ja ka rahanduskomisjonis jäi kogu aeg mulje, nagu oleks riigi tulude suurendamine alternatiiv kärpele. Ütleme nii, et see eelnõu ei ole küll alternatiiv. See on väga ebatäpne väljend. Meil tuleb lahendada paljude miljardite suurune probleem eelarves. Need ei ole alternatiivid. Need on eri variandid, millest tuleb paljusid kasutada. Kas just tulumaksu tõstmine? Kui otsida jällegi viiteid autoriteetidele, siis Raul Eamets, vasakpoolne majandusteadlane, ütleb, et tulumaksu tõstmine majanduskriisi ajal on väga halb, mis on väga lihtne mustvalge tõde. Nii ongi, et tulumaks on majanduse jaoks kõige halvem maks. Tööjõu maksustamine on tööpuuduse suhtes kõige halvem maksustamine. Kui eelarve tulusid suurendada, siis teoreetiliselt on kaudsed maksud või varamaksud need, mis on majandusele süütumad ja ohutumad. Viitan kas või jälle OECD‑le, kellele ka eelnõu autor siin puldis söandas viidata, olemata ilmselt ühtegi nende dokumenti lugenud.
Kui jõukamate maksukoormuse protsentidest räägiti, siis palusime andmeid ja loodetavasti me järgmiseks komisjoni koosolekuks need saame, kuidas tuludetsiiliti (see küsimus ei jõudnud alguses küll pärale) jaotub tulumaksukoormus protsentuaalselt ja, teiseks, summaliselt, kui mitu protsenti makstakse eri tuludetsiilides tulumaksu, kas meil on tegemist võrdse kohtlemisega ja sellega, et kõik maksavad ühesugust tulumaksu. Me loodame, et eelnõu autor teeb selle töö ära ja kirjutab, millised detsiilid kui palju protsentuaalselt tulumaksu maksavad. Väikeseks vihjeks (lahus küll detsiiliküsimusest) ütlen, et minu arvestuste järgi maksab 54 000-kroonise sissetulekuga pere 0% ja 0 krooni tulumaksu, jättes siin kõrvale lastega seotud ja muud mahaarvamised. Nii et maksukoormus algab aastatulu puhul sealt ja tõuseb tasapisi 21% lähedale. Summaliselt on eri inimeste, erinevate tuludetsiilide panus maksulaekumisse väga erinev. Tänu arvestatavale tulumaksuvabale miinimumile on meil selgelt erinev maksukoormus juba praegu. Mõnes mõttes on õige see väide, et meil on astmeline tulumaks. Komisjoni enamus ikkagi toetab tulumaksuvaba miinimumi tõusu, aga loomulikult ei anna mitte iga hetk ja iga rahanduslik olukord riigis selleks head võimalust. Aga oludes, kus palk langeb, võin jällegi vihjeks öelda, tulumaksuvaba miinimumi mõju, ka tulusid diferentseeriv, maksukoormust diferentseeriv mõju suureneb. Nii et pole hullu, me ei pea praeguses olukorras tingimata muid lahendusi otsima.
Oli juttu ka teistest riikidest. Komisjonis mainiti ainult paari riiki, väideti, et mujal ei ole ühetaolist tulumaksu. Meie naabritel Balti riikidel on kõigil, Venemaal tõepoolest ka ja on Euroopas veel teisigi selliseid riike. Üldiselt ei taha ma siin poliitiliselt ebakorrektseid kommentaare kuulda, aga riikide nimestiku puhul on kindlasti tegemist meie saatusekaaslastega. Kuidas me ise ennast positsioneerime, selles on küsimus. Aga selge, et nad on olnud tavaolukorras (jättes kõrvale majanduskriisi, mis lööb kindlasti välisinvesteeringutest tugevalt sõltuvaid riike rohkem) kiire kasvuga riigid: Euroopas Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Monaco (see on veidike erinev riik), Montenegro, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Ukraina. Mis seal salata, need on meiega natuke sarnased, kiiresti arenevad riigid. Island hiljuti – kui nüüd jälle irduda finantskriisi teemast – otsustas ühetaolise tulumaksu kasuks, minu andmetel.
Üldjoontes on see kõik, mis komisjonis räägiti. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegidel on küsimusi. Kõigepealt Marika Tuus.

Aitäh! Ma võin tuua Reformierakonnale näite, et maailma üks mõjukamaid finantsiste ja rikkamaid inimesi George Soros on öelnud, et endistes Nõukogude Liidu maades valitseb praegu röövkapitalism, kus riigivõim on pöördunud erahuvide teenimise suunas, lõhe rikaste ja vaeste vahel üha suureneb ning see on ohtlik süsteem, mis ei anna kaotajatele lootust. Samuti on öelnud Aadu Luukas ja paljud teised. Aga ma küsin: miks ikkagi peate õiglaseks ühesuuruse protsendiga maksustada nii vaevu äraelamist kui ka luksustarbimist? Ühed maksavad ju igapäevase leiva arvel ja teiste puhul kärbitaks luksust. Kui madalad maksud ja proportsionaalne tulumaks oleks ravim kõikvõimalike hädade vastu, siis miks me oleme sattunud niisugusesse suurde majanduskriisi, mis viib alla kogu Euroopa SKT näitaja?

Aitäh! Rahanduskomisjonis ei olnud juttu George Sorosist, Vladimir Leninist, Karl Marxist ega teistest prominentidest, kes ilmavaatelisel skaalal nende vahel võiksid paikneda. Samuti ei olnud komisjonis palju juttu tarbimismaksudest, küll aga, jah, selline veider argitõde kõlas ka eelnõu autori suust, justkui meie maksude struktuur oleks väga tarbimismaksude kasuks. Küsimusele, milline on optimaalne proportsioon, me vastust ei saanud. Kui võrrelda Euroopa keskmist ja meid, siis ega erinevus tarbimis‑ ja otseste maksude proportsioonis kuigi suur ei ole, see on mõni protsendipunkt. See on kindlasti selline väljamõeldud probleem.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Mai Treial.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te märkisite, et valitsusliidu programmis ei ole ette nähtud niisugust võimalust, et teha tulumaksu osas muudatusi. Kogu aeg me kuuleme, et valitsusliidu programmi või koalitsioonilepingut kui sellist pole üldse olemas. Huvitav, kui on mõni opositsiooni eelnõu, siis kappab see tuline ratsu nagu pöörane jälle välja. Mis loom see selline on? Aga minu küsimus puudutab hoopiski seda, kuidas minna edasi, kuidas riik eelarvekriisist nii riigi tasandil kui ka omavalitsuste tasandil välja peaks tulema. Missugused võiksid olla lahendused tulubaasi osas?

Aitäh! Me arutame praegu eelnõu 434, mitte mingi aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu või lisaeelarve seaduse eelnõu. Just nimelt selle eelnõu 434 kontekstis mainisin ma koalitsioonilepingut, lihtsalt tsitaadis Rahandusministeeriumi arvamusest. Kui te teinekord tahate ettekande kohta küsida, siis kuulake ettekannet ennast ikka ka. Ma viitasin lihtsalt sellele väikesele faktile, et Rahandusministeerium jättis sisuliselt arvamuse esitamata, ütles, et koalitsioonileping ja kõik, muud muret ei olnudki.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marek Strandberg.

Hea ettekandja! Ma küsingi, kas komisjoni käsitluses, kui seda üldse käsitleti, kajastavad erinevad maksud riigi huvisid või riigi väärtusi, millest lähtuvalt te oma otsuseid teete.

Aitäh! See on niisugune filosoofiline küsimus. Huvid ja väärtused on eraldi jutu arendamise teemad. Rahanduskomisjon ei tegele sellise filosoofiaga, mitte selle eelnõu raames.

Küsimuseks saab sõna Kadri Simson.

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Oma ettekandes mainisite te, et seaduseelnõu 434, mis muudab tulumaksuseaduse § 4 ja § 23, arutelul komisjonis jäi teile segaseks, mis juhtub näiteks pärandiga, kui saadakse päranduseks maja ja soovitakse seda maha müüa. Samas sai teile komisjonis öeldud, et praeguse tulumaksuseaduse § 15 sätestab kasu vara võõrandamisest ja ütleb, et tulumaksuga ei maksustata vastuvõetud pärandvara ja tulumaksuga ei maksustata tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest, ning need sätted jäävad muutmata. Miks teile see küsimus ikka segaseks jäi? Seda paragrahvi ju ei muudeta.

Aitäh! Ma kommenteerisin komisjoni arutelu. Me küsitlesime seal viibinud eelnõu autorit Kadri Simsonit, vabandust, Kadri Musta, ja saime sellised vastused, et vastuseid ei olnudki. Teistpidi vist on, ma ei mäleta enam. Kadri Simson on vist õige. Selgus, et nendele teemadele polnud väga palju mõeldud, igatahes vastuseid me ei saanud. Ma põhimõtteliselt rääkisin komisjoni koosoleku protokollist.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Sinu juhitud komisjonis saab üldiselt palju nalja, väga palju küsimusi tõstetakse väga naljakalt üles ja nendele kunagi vastust ei saa. Huvitav, kas kunagi saab vastuse ka nendele küsimustele, mis puudutavad seda, et nüüd te räägite, et maksusid ei tohi langetada, kui majandus langeb, aga ka siis, kui majandus tõusis, te rääkisite, et makse tuleb langetada. Ütle siis, sina kui suur majanduspoliitik, millal see maksude tõstmise aeg on ja millal langetamise aeg on. See aeg on kõvasti mööda lastud ja nüüd tuleks mõelda ka sellele, et, jah, ongi poliitiline eesmärk selline, et suurema varaga inimene vajab oma varale suuremat kaitset. Selles ei näe ma mitte midagi imelikku, et kui ühiskonnale maksude näol antakse rohkem, siis saadakse hiljem rohkem tagasi. Küsimus on selline: millal hakkab rahanduskomisjon maksupoliitilisi küsimusi selgelt, konkreetselt ja ilma naeruvääristamata vaatama?

Aeg, palun!

Aitäh! Rahanduskomisjon on alatine komisjon. Seal on alatised liikmed, kes üldiselt nalja ei tee. Küll aga käib seal vahel asendusliikmeid. Võib-olla siit on teil tekkinud mulje, et seal saab vahel nalja. Seal on ka noorliikmeid, kes kõigist aruteludest, mis on toimunud, ei ole teadlikud. Seal on verevahetus. Maksupoliitikast oleme me rääkinud seal aastaid.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Mailis Reps.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kultuurikomisjonis me räägime küll hariduspoliitikast, aga tuleb välja, et teie riigi huvidest lähtuvalt maksudest ei räägi. Seda oli küll kurb kuulda. Aga tahtsin täpsustada. Täna oled sa välja öelnud, et maksude tõusuks on teine aeg. Võib-olla sa täpsustad, millal me makse hakkame tõstma.

Aitäh! Kui nüüd mõni sõnum siin saalis kurvastas, siis ma soovitan lihtsalt kuulata rahanduskomisjoni kaasettekannet, siis te ei lase ennast kurbadest sõnumitest segada. Nüüd maksutõstmise teemal. Kuna teie ei ole rahanduskomisjonis ka mitte asendusliige, siis võin ma lihtsalt ühele õpikutarkusele viidata: majanduslanguse ajal otsitakse majanduse stimuleerimiseks pigem võimalusi maksukoormust alandada, kui eelarve vähegi lubab. Meil ta kahjuks praegu ei ole lubanud. Maksude tõstmisest majanduskriisi ajal üldiselt ei räägita, teoorias mitte kunagi, selleks peab olema äärmine häda. Mõnes riigis on see äärmine häda käes, meil loodetavasti mitte. Aga nüüd luban ma kõrvalekalde: Euroopa Liidu liikmete kriisiaegsete maksumuudatuste analüüs näitab, et tööjõumaksude tõstmisega ei ole maha saanud mitte ükski riik. Kõik saavad aru, et see on väga ohtlik.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus.

Aitäh! Hea esineja! Lisaks sellele, et astmeline tulumaks aitab vähendada vaesust ja kihistumist ning aitab suurendada sotsiaalset võrdsust, teenib see, muide, ka jõukamate huve, sest kui me vähendame vaesust, siis me vähendame kuritegevust, vähendame ohtlikke haigusi ja muud sellist. Aga ma tuletan meelde, et te olete 2001. aastal öelnud, et astmeline tulumaks on tundeuss, mis apelleerib inimeste loomupärasele kadedusele. Kas siis kogu maailm teeb seda ainult mingist kadedusest ja miks me tahame sarnaneda pigem Bahama saarte, Boliivia ja Uruguayga, miks mitte arenenud Euroopa riikidega?

Aitäh! Ma ei tea, miks te tahate. Ärge tahtke. Aga selles 2001. aasta tsitaadis oli kindlasti üks sõna, mida minu leksikas ei ole. Küll aga, jah, kadeduse teemal võib siin rääkida. Rahanduskomisjon seda ei arutanud. Ma esindan siin rahanduskomisjoni.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Tarmo Mänd.

Tänan, proua juhataja! Austatud kolleeg! Me oleme juhtumisi mõlemad rahanduskomisjoni liikmed. Ma kuulasin ja kuulasin ja tõesti tähelepanelikult, aga ma ei suuda oma mälus leida paljudele väidetele, mida sa praegu esitasid, küll alust meie komisjoni istungist. Üle poole sellest, mida me siin täna kuulsime, oli komisjoni esimehe isiklik fantaasia. Osa küsimusi, ma möönan, nagu küsimused dividendide ja muu kohta, said vastatud, aga need vastused ei rahuldanud. Küsimus on selles, mida komisjonis arutatakse ja mida edasi antakse. See on asja üks pool. Aga mind huvitab sügavuti hoopis teine küsimus. Keskerakonna esitatud eelnõu on palju leebema iseloomuga kui rahandusministri pakutud eelnõu. Kas teil on valitsuskoalitsioonis mingi ühine hoiak tulumaksu ja astmelise tulumaksu küsimuses kujunenud või ei ole?

Aitäh! Mina olen ka märganud, et ma ei mäleta enam kõiki asju nii hästi kui paarkümmend aastat tagasi, aga mul on abiks protokoll. Meeldetuletuseks ütlen, et ühine hoiak astmelise tulumaksu suhtes kujunes häälte vahekorraga 6 : 4 eitava seisukoha kasuks. Protokoll annab seekord üsna põhjaliku ülevaate sellest, milliseid küsimusi küsiti ja kuidas oli vastustega. Seekord on meil üsna täpne protokoll. Ma soovitan seda mälu värskendamiseks lugeda.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh! Hea ettekandja! Rääkisid siin oma mõtteid, nagu Tarmo Mänd ütles, ja komisjoni arutelust. Kas Eiki Nestor ka komisjonis sõna võttis ja püüdis kaitsta sotsiaaldemokraatlikke seisukohti maksusüsteemi muutmise osas või oli ta vait, nagu praegu siin?

Hea küsija! Mina mäletan veel mõnda asja, näiteks seda, et teid ei olnud komisjonis kohal. Kui te väidate seda, mida seal ei räägitud, siis on minu kohus sellele tähelepanu juhtida. Ärge väitke, ei olnud sellist vahet ettekande ja arutelu vahel. Aga ma usun, et Eiki Nestor võtab siin sõna ja esitab oma seisukohad. Küll aga juhtisime me mõlemad seal tähelepanu samadele tehnilistele probleemidele või vähemalt tekkisid meil seal samasugused küsimused, mis jäid eelnõu autoril vastamata.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Ma värskendan natuke mälu. Kuidas see lubadus oli, kas pension nelja aastaga kahekordseks või kahe aastaga neljakordseks, kuidas see täpselt oli, mina ei mäleta? Vaatasin teie kodulehekülge, see on ka sealt nüüd ära kustutatud. Kas te oskate suure rahandusspetsialistina öelda, kuidas on võimalik sellist vastuolu ületada? Ühelt poolt langetate makse nii et jaksab ja teiselt poolt tõstate lähiaastatel pensionid, tõesti, ma ei tea, ma ei mäleta enam, kas kahekordseks või neljakordseks. Kuidas seda vastuolu on võimalik ületada?

Aitäh! Te olite küll mõnikord asendusliige rahanduskomisjonis, aga siin te ei ole asendusliige. Jääge eelnõu raamidesse, palun!

Küsimuseks saab sõna kolleeg Evelyn Sepp.

Aitäh! Hea ettekandja! Sa õigustasid siin mõned minutid tagasi seda, et kõrgepalgalisi ei tohiks kõrgemalt maksustada, põhjendusega, et see ei motiveeriks neid kuidagi enesearendamisele või justkui võtaks ära nende preemia selle eest, et nad on ennast arendanud ja saavad kõrget palka. Kui seda loogikat jätkata, siis, ausalt öeldes, tundub mulle, et rahanduskomisjoni liikmed, kes on kahtlemata kõrgepalgaliste inimeste hulgas, on täiesti asjata kõrget palka saanud, sest seda juttu, mida siit praegu ette kanti, olen ma kuulnud viimased 15 aastat, sõna-sõnalt kusjuures. Minu küsimus puudutab seda, et majanduskriisi olukorras tuleb tegelda maksukoormuse vähendamisega, maksude langetamisega, nagu sa ütlesid. Meie siin tegelikult vaidleme otseste ja kaudsete maksude alternatiivsete mõjude üle. Kuidas seada n‑ö võrdusskaalale see, et kaudseid makse tõstes maksustame me rohkem enamikku inimesi, ja otseseid makse tõstes vaid vähest hulka inimesi? Kus siin see tasakaalukoht on?

Tänan! Ma soovitan mitte lugeda fraktsioonis laialijagatud kirjalikke küsimusi ette, sest see küsimus ei vasta tegelikult ettekande sisule. Ma ei ole niimoodi öelnud, nagu te väitsite. Otseste ja kaudsete maksude vahekorra küsimuses pöördusime me eelnõu autori poole. Kui ta kritiseerib olemasolevat suhet, siis mis see paras määr on? Me vastust ei saanud. Seda ma ettekandes ka mainisin.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh! Hea ettekandja! Sa rääkisid, et tulumaksu tõstmine mõjub halvasti ettevõtlusele ja on suurem koorem ettevõtjatele, tööandjatele. Sa rääkisid mängleva kergusega kogu aeg tööjõumaksust. Tegelikult me tööjõumaksuna käsitleme ju sotsiaalmaksu ja selle tõstmine oleks tõepoolest ettevõtlusele väga kõvasti koormav. Tulumaks ei puuduta ettevõtlust mitte mingit moodi, seda ei maksa tööandja, vaid see läheb maha töövõtja palgast. Kas sa oled minuga nõus ja kas sa selgitaksid neid vahesid?

Aitäh! See on huvitav mõttekäik, aga ma ei ole sellega nõus. Ma pean ikkagi silmas netopalga ja sellele liituvate maksude proportsiooni. Kui liita sotsiaalmaks ja tulumaks ning arvestada meie palkade väga kiiret kasvu viimasel ajal, siis see on tekitanud suuri struktuurseid probleeme. Olemasoleva konkurentsieelisega ehk hinnaeelisega me enam hakkama ei saa ja ümberkorraldused ei ole piisavad ega paraku nii kiired, et me suudaksime kohaneda. Meie suurimatest autoriteetidest on hiljuti öelnud OECD, et see on meile probleem. Euroopa kogemus näitab ka, et tulumaksu tõstmise peale, tööjõu tulumaksu tõstmise peale ei ole ükski riik läinud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Tarmo Mänd.

Tänan, proua juhataja! Hea kolleeg! Vastus minu esimesele küsimusele taandus ju mälu pinnale. Ma olen nõus, mälu ongi individuaalne asi, igaühel oma mälu. Aga minu küsimus oli see, et Keskerakonna esitatud astmelise tulumaksu eelnõu on suhteliselt leebem sellest, mille käis välja rahandusminister Padar. Ma küsisin seda, kas koalitsioonis on praegu ühtne nägemus selles küsimuses.

Aitäh! Kus see leebuse koht siis nüüd on? Mille poolest see leebem on? Kui vaadata, kumb algab madalamast piirist, siis minu arusaamist mööda algab madalamalt Keskerakonna eelnõu ja ka maksumäär on Keskerakonna omal kõrgem.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Väino Linde.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea pinginaaber! On tõsi, et komisjoni ettekandja peab tooma oma ettekandes välja komisjoni arutelu käigu, aga sama tõsi on ka see, et ta peab olema eelnõu eest vastutajana valmis selgitama kõiki muid küsimusi, mis selle eelnõu menetlemisel tõusetuvad. Seetõttu küsingi: mis võiksid olla lühidalt öeldes need kaks-kolm suuremat ohtu või kaks-kolm suuremat kasu, mida Eesti töötav rahvas ja Eesti majandus tervikuna selle eelnõu näiteks seaduseks muutumisel saaks?

Aitäh! Tunnistan ausalt, et see vihje oli põhjendatud, et ma ei saa kõigile küsimustele vastamisega hakkama. Aga ei oleks vist tõesti praegu väga korrektne, kui ma hakkaksin ette lugema erakondlikke positsioone. Küll aga oli komisjonis korduvalt viide sellele, et see on investeerimiskeskkonna küsimus. Eestis on madal tulumaks, see on kindlasti investeerimiskeskkonna küsimus. See on teema, kus riigid rahvusvaheliselt konkureerivad. Üks väheseid konkurentsipositsioone, mida riik väga otseselt saab mõjutada, on tulumaksumäär. Teised meetmed on kõik aeglased ja pigem kaudsed. Reaalne maksukonkurents maailmas toimub just nimelt tulumaksu alal. Astmelise tulumaksu suur pealetung, alati koos maksukoormuse tõusuga, lõppes 1970‑ndatel ja 1980-ndatel. Pärast seda on olnud konkurents selles suunas, et riigid kärbivad oma kõrgemaid maksuastmeid. Aga kahtlemata on seal võnkeid. Muidugi, kui inimene on vasakpoolsem kui olemasolev valitsus ja kui ta on valimistel kasutanud sõna change, eks ta siis kasutab seda erinevates kohtades. USA‑s on tõepoolest mindud ka teist teed.

Järgmine küsija on kolleeg Aivar Riisalu.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Taas kord olen sunnitud tegema komplimendi, et ma naudin sind puldis ja ei teagi, kas nutta või naerda, kui sa oled astmelise tulumaksu vastu, sest tulevikus võib see sinu tänane seisukoht mulle päris kasulik olla. Ma saan aru, et eks tõde selgub hiljem. Aga minu küsimus on tegelikult see. Me oleme täna üsna suures jamas. Kas te vähemalt olete Keskerakonna eelnõu teise osa poolt, millega me peatame maksude jätkuva alandamise, et riik suudaks kuidagiviisi toime tulla? Astmelist tulumaksu te ei toeta, aga järsku tasuks maksude alandamise seisma panna?

Aitäh! Minul on selle poolest lihtsam, et kui teie puldis olete, siis nutmise peale ma kunagi ei mõtle, naermise peale küll. Mis puudutab seda alanemist või mittealanemist, siis, mis seal salata, rahanduskomisjon ei ole seda arutanud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Erki Nool. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Iga muudatus on ikkagi kulu. Kas rahanduskomisjonis on arutatud seda, et kui raha kokkukorjamine läheb keerulisemaks, kui palju see võiks riigi kulusid suurendada, kui muudetakse maksusüsteemi?

Aitäh! Kui rääkida otseselt administreerimiskuludest, siis ega siin otsest seost ei pruugigi olla. Tänapäeva maksukogumise tehnoloogia on üsna hea ja maksukogumine on võimalik ka erinevate määradega. Väike kulu see on, aga vaevalt ta märkimisväärne on. Küsimus on hoopis muus. Küsimus on maksude optimeerimises, mida astmete lisamine kindlasti tekitab, ja selles, nagu ma juba ettekandes ütlesin ja mida kahjuks kõik küsijad ei kuulanud, et kvalifitseeritud tööjõu kõrgem maksustamine raskendab ettevõtjatel sellist tööjõudu värvata ja see vähendab sellise tööjõu stiimuleid Eestis rakendust otsida. See mõjub kokkuvõttes muidugi ka maksulaekumistele ja kogu majanduse dünaamikale.

Järgmine küsija on kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Vastupidi teie arvamusele ja etteheitele, et teid ei kuulata põhjalikult, tegin mina seda põhjalikult ja tähelepanelikult. Siit ka minu küsimused. On meeldiv, et te olete tunnistanud, et pärast pikki aastaid rasket tööd rahanduskomisjoni juhtimisel olete tähele pannud, et teie mälu ei ole enam endine. Siit minu küsimus. Kas te olete tähele pannud, et ka teie esinemised Riigikogu ees ei ole enam endised? Nad on täis tigedust ja üleolekut saali vastu. Päris küsimus on nüüd see, millele vastust ootaks. Parlamendis on kõne all äärmiselt tähtis küsimus – riigi maksusüsteemi muutmise ettepanekud. Kas teie arvates sobib nii ebaviisakalt ja sisutühiselt vastata nendele arukatele küsimustele?

Aitäh! Ma olen märganud, et keegi meist pole endine. Komisjon muidugi minu esinemisi seekord ei arutanud, aga võib kindlalt öelda, et on olnud aegu, kui ma olen olnud oma väljaütlemistes palju teravam. Praegu olen ma väga diplomaatiline.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kadri Simson.

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Te peatusite OECD raportil ja lubasite endale isegi sellise killu, et ilmselt ei ole kõik seda lugenud. Te üritasite ja leidsitegi sealt lauseid, mis n‑ö toetasid teie seisukohta. OECD soovitas kaaluda, kas Eestil üldse on mõistlik rakendada ühtset maksuvabastust ettevõtte tulumaksu puhul, ja võib-olla oleks mõttekas ettevõtte tulumaks kehtestada. Ta rääkis ka tööjõumaksudest, aga eelkõige ainult sotsiaalmaksust, sellest, et see on liiga kõrge. Kas võib oodata rahanduskomisjonilt initsiatiivi, et kehtestatakse ühtne ettevõtte tulumaks?

Aitäh! Ma lubasin endale tõesti sellise vihje, aga ma võin vihjata vähemalt kahele OECD raportile, mida enamik siin saalis olijatest ilmselt ei ole lugenud, mõistetavatel põhjustel. Need raportid on väga värsked ja nendest üks on otseselt Eesti‑teemaline, teine ei ole mitte niivõrd raport kui uuring, mis käsitleb muu hulgas väikeriigile sobivat maksusüsteemi ja eri maksude mõju majandusele. See uuring diferentseerib või reastab maksud mõju järgi majandusele. Kõige halvemaks maksuks majanduse jaoks nimetab ta ettevõtte tulumaksu. Järgmisena nimetab ta üksikisiku tulumaksu. Üsna süütuks nimetab ta tarbimismaksu ja kinnisvaramakse nimetab ta majanduse suhtes süütuks. Ma kasutan siin oma omadussõnu, sest ma ei mäleta sõnastust, ma mäletan ainult seda rida. Ega nad makse ei nimeta otseselt majandusevaenulikuks, nii ei maksa ka öelda, küll aga kõik maksud mingil määral pärsivad majandust ja siin tuleb otsida optimumi. Eesti kohta käivas raportis oli selline sõnastus, et tuleks kaaluda, kas praegusel ettevõtete maksusüsteemil ei ole negatiivseid mõjusid, näiteks, põhivarainvesteeringute eelistamine tööjõu ees jne. Mina väidan, et see kaalumine on olnud väga põhjalik ja vastus on ei. Aga üldiselt, see raport Eesti kohta valmis muidugi kinnisvaramulli lõhkemise ajal. Ka selles kontekstis tuleb seda asja vaadata. Nii nagu eraisikud, investeerisid ka ettevõtted väga palju kinnisvarasse. Tõsi, erinevalt varasemast kasutasid nad selleks pigem laenuraha. Selline õrn vihje OECD Eesti raportis tegelikult ei tähenda, et nende arvates on ettevõtte tulumaks majandusele hea. Vastupidi.

Suur tänu ettekande eest! Kolleegidel teile rohkem küsimusi ei ole.
Läheme läbirääkimiste juurde. Kõigepealt kutsun kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Taavi Rõivase.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõnealune eelnõu on taktikalise käiguna isegi mõistetav. Küllap pressiteate tasemel teenib ta oma eesmärkigi, aga sisu poolest ta paraku muidugi erilist kriitikat ei kannata.
Saime teada, et kui valik on otsida riigiaparaadist kokkuhoiukohti või suruda käsi sügavamale tööinimese taskusse, valib Keskerakond kõhklematult viimase. Hea küll, vähemalt on tegu selge valikuga, mis sest, et kergema vastupanu teed minekuga.
Kõigepealt peatun ma paari sõnaga tänasel arutelul. Ma ei pane pahaks, kui kolleeg Kadri Simson ei suuda, vaatamata väga konkreetsele küsimusele, nimetada ühtegi majandusteadlast, kes tema pakutud seisukohti toetaks. Küll aga panen saali üldisele arutelule pahaks seda, et nii küsimused kui kahjuks ka vastused olid kantud pisut vähesest taustateadmisest, nii majanduse mõttes kui ka tulenevalt vähesest lugemusest, mis puudutab erinevaid seisukohti. Samuti julgen ma pahaks panna seda, et kui tsiteeritakse OECD‑d, siis tehakse seda, ilma et oleks nende seisukohtadega tegelikult tutvutud. Jürgen Ligi tõi välja seisukohad, mis tegelikult selles viidatud raportis olid. Ei oleks pidanud tervet raportit läbi lugema, oleks piisanud sellest, kui lugeda kokkuvõtet, mis oli meile kõigile kättesaadav. Oleks võinud sellega lihtsalt tutvuda ja siis ei oleks paljudel juhtudel seda valeinfot täna siin saalis levitatud. Samuti, tuues näiteid Euroopa riikidest ja mujalt, räägitakse riikide üldisest hetkeheaolu tasemest, aga minnakse sujuvalt üle sellest, kui hästi on nendel riikidel viimase kümne aasta jooksul läinud ja kas tegemist on kiire arengu faasis riikidega või nende riikidega, kellel ei ole olnud Eestiga sarnast kahetsusväärset saatust pika okupatsiooni näol ja kes on saanud oma riiki ehitada aastakümneid kauem. Samuti, USA‑st rääkides unustatakse sujuvalt ära, kui suur on USA riigivõlg, kui suur on USA iga-aastane defitsiit jne. Muuseas, ma olen vestelnud Edgar Savisaare kunagise majandusnõunikuga ja tean päris täpselt, kuidas jõudis omaaegse Rahvarinde programmi astmeline tulumaks. Ma arvan, et seda oleks ka teil huvitav teada. Ma seda teadmist teinekord heameelega (mitte siit kõnepuldist, aga keskerakondlastega vesteldes) jagan. See oli täpselt niisama juhuslik, nagu on teie maailmavaade täna. See oli ammu enne seda, kui Riigikokku tulid kolleegid Heimar Lenk ja Marika Tuus, kes on valmis pimesi kõiki suure juhi sõnu takka kiitma.
Eelnõu esitajad näivad tõsimeeli uskuvat, et paljudel Eesti peredel on liigset raha, mis tuleks suure maksutõusuga kokku koguda. Ütlen välja, et Reformierakond nii ei arva. Teiseks on naiivne eeldada, et pannes maksumaksjale suurema koorma, saab riik samas proportsioonis ka rohkem tulu. Nii nagu ei saa kaupmees langeva käibe puhul lõputult hinda tõstes suuremat kasumit, ei saa ka riik maksumaksjal hinge kinni pigistades samavõrra suuremat maksulaekumist. Seda tuleks eelnõu mõjude arvutamisel kindlasti arvesse võtta. Veelgi enam, oluliselt tõusev maksumäär vähendab suure tõenäosusega laekumisi omavalitsustele, sest nende tulubaas ei sõltu teadupärast mitte maksumäärast, küll aga maksulaekumistest. Asi, mis jällegi eelnõu koostamise käigus ilmselt ära unustati. Tulumaksu langetamise ajal omavalitsuste tulubaas teadupärast kasvas väga kiires tempos. Eelnõu algatajad on jätnud seletuskirjas märkimata, kas nüüd soovitakse see tagasi teha, mis oleks kahtlemata kahetsusväärne.
Lõpetuseks räägin ühest tänasel arutelul tõstatunud kõrvalteemast. Ukse ees on Euroopa Parlamendi valimised. Mul on Keskerakonnale selles kontekstis üks tõsine ettepanek. Juhul kui teid peaks valimistel edu saatma ja te saate oma esindaja europarlamenti, palun kaaluge tõsiselt liitumist mõne teise fraktsiooniga. Kuigi Eestis ei vaja keegi tõestust, et teie poliitika ei ole liberaalne ning see eelnõu on vaid üks lisakinnitus sellele, deklareerite te rahvusvaheliselt hoopis teisi tõekspidamisi ja see ei ole päris korrektne ega aus. Eesti poliitilisel maastikul on Reformierakond ja Keskerakond jätkuvalt kaks eri poolust. Küllap pole üllatus, et Reformierakond ei toeta töötajate hüppeliselt kõrgemat maksukoormust. Aitäh!

Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Mai Treial.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Seoses Keskerakonna esitatud astmelise tulumaksu eelnõuga peab Rahvaliidu fraktsioon vajalikuks käsitleda probleemi laiemalt.
Kuigi maksude, eelkõige tulumaksu õigluse teema on oluline, ei ole küsimus mitte ainult selles, kui palju keegi oma tuludelt riigile makse peaks maksma. Küsimus on eelkõige riigi tulubaasis tervikuna, mis vajab põhimõttelist läbivaatamist pikemaajalises perspektiivis. Me oleme veendunud, et ka valitsusele peaks olema nüüdseks selgeks saanud, et eelarvekriisist nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil ei ole võimalik välja tulla üksnes kulude kärpimisega. Samuti ei ole kahjuks siiani valitsuse poolt näha olnud mitte ühtegi selget sammu ega arutelu järgmiste aastate riigieelarve tulubaasi, eelkõige maksubaasi kujundamise põhimõtete üle. Küsimus puudutab riigi maksupoliitikat tervikuna, sealhulgas riigi eelarvestrateegiat. Valitsusel on vaja välja töötada uus eelarvestrateegia lähemateks aastateks. Rahvaliit on jätkuvalt seisukohal, et praeguse eelarvekriisi ja majanduskriisi tingimustes vajab riigi eelarvestrateegia laiapõhjalist arutelu ja konsensust Riigikogu tasandil. Meie fraktsioon esitas juba eelmisel aastal sellise eelnõu, mille koalitsioon siis kahjuks tagasi lükkas. Aeg oleks poliitiline vastandamine lõpetada ja selle idee juurde tagasi tulla.
Esiteks, vaja on kriitiliselt läbi vaadata senine maksubaas. Maksukoormuse tase – 32% SKT‑st – ei ole piisav riigi normaalseks funktsioneerimiseks. Õhuke riik ei saa olla efektiivne. Seda näitab ka praegune Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamise nutune seis riigi vähese haldussuutlikkuse tõttu.
Teiseks, otseste ja kaudsete maksude proportsioon on paigast ära. Tarbimismaksud löövad eelkõige vaesema ja väiksema sissetulekuga elanikkonna tasku pihta. Euroopa Liidu riikides on käibemaksu osakaal kõigist maksudest 15–18%, Eestis seevastu aga 29,6%. Kõrgem on see ainult Bulgaarias.
Kolmandaks, aktsiisipoliitika. Elektriaktsiisi ei oleks tohtinud tõsta kolm korda kõrgemaks Euroopa Liidu minimaalmäärast. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiis on samuti liiga kõrge, kaks korda kõrgem Euroopa Liidu minimaalmäärast. Kõik see halvendab Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Seega, ka aktsiisipoliitika tuleb tervikuna üle vaadata.
Neljandaks, üksikisiku tulumaksu tuleb tõsta järkjärguliselt, kokku koos töötuskindlustusmaksega ei tohiks see ületada 25–26%. Sotsiaalse õigluse seisukohalt võiks olla üksikisiku tulumaksuvaba osa suurem, mille tõttu madalapalgaliste palk, näiteks nendel, kelle palgatase on alampalk, võiks olla tulevikus maksuvaba.
Ettevõtetele tuleb anda maksusoodustusi uute töökohtade loomisel ja töötajate tervise edendamisele tehtavatelt kuludelt. Kaotada tuleb ettevõtteid koormav erisoodustusmaks töötajate õppekulude eest tasumisel, samuti terviseedendamise eest tasumisel. See soodustaks tööturu paindlikkust ja annaks paremad võimalused tööpuudusest jagusaamiseks, eriti praeguses tööpuuduse kasvu olukorras.
Seega, maksupoliitika peab kaasa aitama eelarve- ja majanduskriisi kiiremale ületamisele. Ka valitsusel on aeg sündmustel sabassörkimine lõpetada, aeg oleks vähemalt maksupoliitikas, mis sõltub valitsusest endast, hakata reaalseid pikaajalisi samme astuma ja seda koos kõigi erakondadega, kuulugu need siis opositsiooni või koalitsiooni. Aitäh!

Aitäh! Kutsun kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Toomas Trapido. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Proua juhataja! Head kolleegid! Kuna rahanduskomisjonis filosoofiast ei räägita ja peamiselt tehakse seal nalja, nagu ma olen kogenud, siis ma ütlen siin ja praegu mõne filosoofilise mõtte, mida võib kas kuulata või mitte kuulata.
Kogu tänane arutelu, ütleme, põhineb ühelt poolt eeldusel (kui ma olen sellest filosoofiast õigesti aru saanud), et konkurents on hea ja konkurents on vajalik ning Keskerakonna pakutud maksude tõstmine mõjub Eesti riigile halvasti, kuna vähendab tema konkurentsivõimet, et sellega seoses ei tule siia rohkem investoreid ja Eesti majandus ei edene jne. Aga küsin praegu, kas see konkurentsiideoloogia üldse pädev on. Nimelt, loodusteadustes süveneb arusaam, et kogu konkurentsi mõtet on, ütleme niimoodi, Darwini ajal soodsalt tõlgendatud tollaste kapitaliomanike poolt. Kas me näeme looduses pidevat konkurentsi? Tegelikult ei näe. Mille pärast see konkurents üldse on või kuhu see viib? Kas me meelitame siia selliseid investoreid, kelle jaoks pole oluline ükski väärtus, kes tahavad saada suurimat kasumit? Kui see nii on, siis mina ütlen, et mina küll selle poolt ei ole ja sellist konkurentsi ei toeta. Mul on usk, et maailmas on olemas, ja ma olen täiesti veendunud, ma tean seda, et maailmas on olemas investoreid, kellel on väärtused, kes ei taha ainult suurimat kasumit saada. Sellise väärtuspõhise raha nimel loomulikult tulebki tööd teha. Kui me vaatame riike, mis meie ümbruses on, eelkõige Skandinaavias, siis mida me näeme, miks investorid sinna lähevad? Nad lähevad sinna sellepärast, et seal luuakse uusi väärtusi ja seal tehakse koostööd. Kui me võtame näiteks kas või Soome, jah, seal on paljuräägitud Nokia, see selleks, aga Soome koostöö teaduse ja innovatsiooni alal on hoopis midagi muud kui siin Eestis, kus räägitakse konkurentsist, kus iga ülikool, iga teaduskond, iga firma, kõik omavahel konkureerivad. See konkurents ongi selline n‑ö allakäiguspiraal põhja, kõik konkureerivad omavahel, kuni lõpuks ei ole enam midagi, mille pärast konkureerida. Toon lihtsalt ühe näite, ütleme, looduse poole pealt. See võib kõlada väga võõrana siin saalis, aga mitte ka nii väga võõrana, sest näiteks on inimese enda keha, mis on ka üks tervik, mis peab töötama üheskoos, tervikuna. Kas me kujutame ette olukorda, et süda konkureerib kopsuga või maks konkureerib neerudega? Jah, kujutame küll ja teame, mis on sellise olukorra diagnoos, see on vähkkasvaja.
Nii et ma julgustan teinekord rohkem arutama neid filosoofilisi eeldusi või maailmavaatelisi eeldusi, mille põhjalt kas eelnõusid esitatakse või neid tahetakse tagasi lükata. Sel põhjusel oleme meie igal juhul selle vastu, et nii lihtsalt seda eelnõu menetlusest välja lükata, ja oleme selle poolt, et räägime asju rohkem lahti ja äkki jõuame siis tõesti kõigile parimate lahendusteni. Aitäh!

Aitäh! Kutsun kõnetooli kolleeg Lauri Vahtre Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana.

Austatud kolleegid! Kuulasin seda astmelise tulumaksu juttu ja mul tekkis tunne, et see on nagu gripp, mis tuleb aeg-ajalt, vahel ootamatul hetkel, aga üldiselt kevaditi n‑ö plaanilises korras, ta tuleb üle elada, siis saab jälle enam-vähem aastakese rahus olla ja siis tuleb ta jälle. Minu meelest on see võrdlemisi tüütu, aga kuna maailmas on veel palju tüütumaid asju, siis üritagem ära kannatada.
Mind on alati hämmastanud see astmelise tulumaksu pooldajate, praegusel juhul Keskerakonna esindajate loogika, mis, piltlikult öeldes, ütleb, et kui me paneme lihapirukasse võrdsetes kogustes hiire‑ ja hobuseliha, st pool hobust ja pool hiirt, siis on hobused ja hiired andnud ühepalju. Aga kuna hobune on palju suurem ja hingab maakera kohal lehvivat õhku palju rohkem, siis tegelikult tuleks tema käest võtta kolmveerand. Vaadake, sõbrad, pool hiirt on siiski tunduvalt vähem kui pool hobust ja niimoodi on ka rikka inimese makstud 21% palju rohkem kui vaese makstud 21%. Tõtt öelda, vaene ju ei maksagi, sest meil on ka tulumaksuvaba miinimum, mis mitte minu fraktsiooni, vaid minu isikliku arvamuse kohaselt tuleks ära kaotada ja selle asemel võiks kas või vähendada seda ühtset maksumäära. Õiglus on muidugi see, mida me mingil ajaloolisel hetkel oma enamuses õiglaseks peame, aga ma juhin tähelepanu, et see võrdne maksumäär on õige mitme tuhande aasta vanune. Nimetati seda kunagi kümniseks ja see lähtus just sellest eeldusest, et kui võtta võrdne osa, võrdne protsent, siis see ongi kõige õiglasem. Ei ole mitte mingisugust loogilist põhjendust seda osa, seda protsenti suurendada mingisugusest suvalisest laest võetud astmest alates. Kas suurendada siis kõigil või vähendada kõigil, aga mitte niimoodi, et kolmveerand hobust ja pool hiirt. Ma tänan!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Eiki Nestor. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Auväärsed juhataja ja Riigikogu! Alustuseks niipalju, et targad mehed on mulle öelnud astmelise tulumaksu ajaloo kohta seda, et aasta peaks olema 1908, riik peaks olema Suurbritannia ja autor peaks olema Lloyd George, Inglise liberaal. Võite seda kontrollida.
Aga eelnõu juurde minnes tahan kõigepealt märkida, et kahjuks on selle teema areng Eestis olnud viimastel aastatel küll atraktiivne, aga primitiivne. Täna õnneks on Riigikogus seda primitiivsust olnud suhteliselt vähe. Millegipärast on räägitud täna kadedusest või rikastelt võtmisest või millestki muust sellisest. Asja tegelik sisu, miks paljud riigid astmelist tulumaksu kasutavad, on natuke teistsugune. See on soov ühtlustada inimeste maksukoormust, sõltumata sellest, kui palju nad teenivad. Peale tulu maksustatakse meil ka tarbimist. Inimene, kes teenib 10 000 krooni kuus, selline keskmine Eesti inimene, maksab koos tulumaksuga ka tarbimismakse. Kui te teete ühe lihtsa rehkenduse, saate, et tema annab oma tulust riigile 33%. Inimene, kes teenib nii nagu teie 50 000 krooni kuus, peaks selleks, et 33% oma tulust riigile anda, kuus tarbima 36 000 krooni. Kuidas see õnnestub, see on kindlasti individuaalne, aga kui see inimene tarbib niisama palju kui 10 000 krooni teenija, siis tema panus oma tuludest riigile on 23%. Seetõttu kasutatakse astmelist tulumaksu.
Meil on peale otseste maksude ja kaudsete ehk tarbimismaksude teiste riikidega võrreldes väga väikese osakaaluga omanikuks olemise maksustamine. Seda väga lihtsal ja praktilisel põhjusel: puhtajaloolistel põhjustel on meil omanikuks saadud ka teisel teel kui lihtsalt rikkaks saades. Seetõttu on see probleem olnud keeruline ja oleks ka ilmselt ebaõiglane arvata, et siin saab kiirustades midagi suurt ära teha.
Praeguses majandusolukorras on sellel eelnõul muidugi oma tähtsus. Kui küsida, kas praegustes oludes võiks makse tõsta, on kindlasti õige majandusteadlase vastus, et see on halb. Kui küsida ta käest, kas nendes oludes maksaks riigi kulusid kärpida, ütleb ta, et ka see on halb, sest see jahutab majandust. Kui ministrid Pevkur või Lukas peaksid järgmiste kärpekavadega välja tulema, siis see on samuti halb. Teisisõnu: ei ole ühtegi valikut, mis oleks hea. Tuleb nende väga halbade variantide vahel mingi valik teha.
Eelnõu enda ideed võiks kindlasti arutada. Ju ta leiabki tulevikus arutamist, küll aga vajaks ta autoritel rohkem läbiarvutamist. See tulu, mida siin loodetakse saada, näib mulle ülepakutud. Ma ei usu, et 25% Eesti maksumaksjatest teenivad rohkem kui 25 000 krooni, aga muidu kahte miljardit kuidagi ei kokku ei tule.
Ma arvan, et tänaseks leitud minimaalne, vähim võimalik lahendus tulude poole pealt, mis on valitsuses otsustatud, et tulumaksureform, mis selleks aastaks külmutati, on ka järgmiseks aastaks külmutatud, annab siiski riigi tuludele oma osa. Usun, et teema leiab tulevikus käsitlemist, sest mingid muudatused on toimumas. Näiteks, sellel aastal on siin mitu inimest korduvalt nimetanud, et nad ei tunne vajadust, et nad peaksid saama lastetoetust 300 krooni kuus. Selle 300 krooni administreerimine on veelgi keerukam kui astmelise tulumaksu administreerimine. Kui ta on juba nõus toetusest loobuma, miks ta ei võiks siis rohkem maksu maksta? Iseenesest teeb ju sama välja. Mis vahet seal on?
Eelnõu esitamine on minu meelest normaalne käitumine. Opositsioon teeb ikka nii, et mingis vaidlusaluses teemas, mida koalitsioonis nähakse, võetakse nõuks omi mõtteid parlamendile esitada. Ma arvan, et kõik ka teavad, et koalitsioonides tehakse ikkagi seda, mis on kokku lepitud. See on igasuguse koalitsioonipoliitika alus ja sellest on kinni pidanud kõik Eesti erakonnad, peavad sellest kinni ka sotsiaaldemokraadid. Me ei ole valitsusliidus kokku leppinud, et me Eestis astmelise tulumaksu sisse seame, ja niikaua, kuni me ei ole seda kokku leppinud, on meie fraktsioonil keeruline seda eelnõu toetada. Sellest reeglist on kinni pidanud ka Keskerakond ise, kui nad on võimul olnud, nii nagu teisedki. Ma loodan, et see, et me seda eelnõu täna ei toeta, ei leia Keskerakonna poolt sellist tänitamist, milleks see võimaluse annab. Kui soovite seda teha, tehke peegli ees, muu ei ole nagu sobilik. Aitäh!

Aitäh! Kutsun kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kadri Simsoni.

Head kolleegid! Võttes lühidalt kokku siin kõlanud eri fraktsioonide arvamused, pean ma esiteks kindlasti peatuma Reformierakonna seisukohal, et astmeline tulumaks puudutab eelkõige tööinimesi ja astmeline tulumaks on käe panemine tööinimese taskusse. See on suhteliselt huvitav käik. Reformierakond läheb tagasi oma allikate juurde ehk hakkab jälle veidraks äärmusparteiks, kes arvab, et tööinimesed on ainult need inimesed, kes teenivad üle 25 000 krooni kuus. Seega võime me ainult arvata, mida nad arvavad ülejäänud inimestest, ülejäänud 660 000 inimesest, kes teenivad vähem. Käibemaksu tõusuga, aktsiiside tõusuga on senini pandud käsi just nende inimeste taskusse. Tuleb meelde ka peaminister Ansipi ütlus, et tark inimene leiab alati tööd. Aga ikkagi oleme me seisus, kus 60 000 inimest on ilma tööta. Ma arvan, et kõik need inimesed ei ole mitte halvad inimesed, vaid nad on jäänud ka selle ohvriks, et riigi koalitsiooni poolt on majanduse elavdamisel ja töökohtade loomisel patiseis ja mitte midagi ei tehta. Aga maksude debatis on kindlasti küsimus see, kelle õlule langeb praeguse majanduslanguse koormus. Astmelise tulumaksuga saaksid praegusest veidi suurema koormuse need inimesed, kes teenivad aastas üle 300 000 krooni tulu.
Ma tänan Rahvaliidu fraktsiooni ja roheliste fraktsiooni, kes toetavad seda eelnõu.
Kindlasti pean ma peatuma sotsiaaldemokraatide seisukohtadel, sest, nagu ma oma põhiettekandes teile meenutasin, 20. veebruaril, kui me siin arutasime selle, 2009. aasta eelarve kärpeid, siis rahandusminister ja endine sotsiaaldemokraatide esimees Ivari Padar ütles, et astmelise tulumaksu juurutamiseks on vaja diskussiooni. Samas just nimelt sotsiaaldemokraadid täna tapavad seda diskussiooni. Mul on kahju, et Ivari Padar omaenda sõnadega vastuollu läks ja saatis eelnõu algatajatele oma allkirjaga kirja, kus ta ütles, et valitsus ja tema rahandusministrina ei toeta astmelist tulumaksu, tulumaksu muutmist astmeliseks, sest seda ei ole lihtsalt koalitsioonilepingus kirjas.
Me oleme täna väga raskes seisus ja raskes seisus mitte ainult selle eelnõu puhul. Raskes seisus ei ole ainult koalitsioon ja raskes seisus ei ole ainult Riigikogu, raskes seisus on kogu Eesti. Meil on olemas koalitsioonilepe, kuid selles puuduvad igasugused punktid, mis toetaksid praeguses majandusolukorras lahenduste leidmist. Seetõttu, selle koalitsioonileppe taha pugedes, tapetakse igasugune initsiatiiv olukorrast väljatulemiseks.
Tõsi ta on, et Keskerakonna astmelise tulumaksu eelnõu ei saa meid aidata seoses 2008. ja 2009. aasta valede otsustega, aga te teate kõik niisama hästi kui mina, et täna on kaalul juba aasta 2010, täna on kaalul järgmine aasta, järgmise aasta eelarve. Sellele, 2010. aasta eelarvele oleks see eelnõu andnud 2,1 miljardit krooni lisatulu.
Vabariigi aastapäeva kõnes ütles president Toomas Hendrik Ilves, et kriis, kus palutakse rahva mõistvat suhtumist, eeldab, et kõik kannavad oma koormat. Astmeline tulumaks on üks viis selle saavutamiseks, et igaühe õlgadel oleks talle jõukohane koorem. Seetõttu palun ma teid, et jätkame selle eelnõu arutelu! See on mõistlik eelnõu, eriti tänases seisus. Aitäh!

Aitäh! Kõikide fraktsioonide esindajad on saanud kõnelda. Sulgeme läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku lükata see eelnõu esimesel lugemisel tagasi, siis peame me seda ettepanekut hääletama. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu 434. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 36. Juhtivkomisjoni ettepanek leidis toetust ning eelnõu 434 on Riigikogu menetlusest välja langenud.
Head kolleegid! Tänase istungi päevakord on ammendatud. Kena tööpäeva jätku teile!

Istungi lõpp kell 12.18.