Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 12. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt saab anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, liiklusseaduse eelnõu, Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Ja teiseks, kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Head kolleegid! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon Riigikogus annab menetlusse kohaliku rahvahääletuse seaduse eelnõu, mille eesmärk on seadustada kohalikes omavalitsustes rahvaalgatuslike siduvate rahvahääletuste läbiviimine, mis on seotud volikogu otsuste tühistamise, volikogu tasemel otsuste algatamise ja kõige muu sellisega. Tegemist on seadusega, mis võimaldaks elanikel kasutada oma häält ka valimiste vahepealsel ajal. Eelnõu eesmärk on seaduslikul alusel saavutada olukord, kus kohalikke elanikke hakataks mitmesuguste otsuste, ennekõike planeerimisotsuste tegemisse märksa rohkemal määral kaasama. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Inara Luigas!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Anname üle arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile Euroopa Liidu struktuurifondide kohta. Tänavu 16. aprillil toimus Riigikogus kuue alalise komisjoni ühisistung, kus Keskkonnaministeeriumi ettekandes märgiti, et Keskkonnaministeeriumil on tekkinud risk kaotada Ühtekuuluvusfondi vahendeid. Kokku on veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamiseks Ühtekuuluvusfondist Eestile ette nähtud 9,8 miljardit krooni. Samas on Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist Eestile Keskkonnaministeeriumi kaudu ette nähtud investeeringuteks 12,7 miljardit krooni. Kahjuks on praeguseks eelnimetatud summadest eelarvega kinnitatud alla 50%. On tekkinud põhjendatud kartus, et Keskkonnaministeerium ei saa talle pandud ülesannete täitmisega hakkama. Sellest tulenevalt on meil Keskkonnaministeeriumile neli küsimust. Mida olete antud olukorra parandamiseks viimasel kahel aastal ette võtnud ning milliste tulemusteni olete jõudnud seoses 2007.–2010. aasta väljamaksetega? Milliseid tegevusi plaanite lähiajal ette võtta, et veelgi kiirendada Eestile eraldatud toetuste kasutamist? Mis aastaks ja millises mahus plaanite väljamaksete tegemist? Mida on ministeerium omalt poolt teinud, et suurendada kohalike omavalitsuste investeerimisvõimet veemajanduse projektide elluviimiseks? Sellele arupärimisele on alla kirjutanud seitse Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Helle Kalda!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine kultuuriminister Laine Jänesele. Selle sisu on Neitsitorni tagastamine. Põhiseaduse Assamblee on deklareerinud, et põhiseadus on vastu võetud vankumatust tahtest kindlustada ja arendada riiki, mis peab muu hulgas tagama Eesti kultuuri säilimise. Kultuuri säilimine on avalik huvi. Riigi kohustus on tagada avalike huvide realiseerimine ja kaitse – seda ka omandireformi läbiviimisel. Omandireformi aluste seaduse § 12 lõige 3 punkt 5 sätestab, et riigil on õigus jätta tagastamata kultuuriobjekte. Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist Saksamaale ümberasunud, kelle omandis on Neitsitorn olnud, taotlevad nüüd seda ja kinnistul olevaid teisi objekte tagasi. Samas on teada, et endine omanik, kes Saksamaale ümber asus, on selle omandi eest tõenäoliselt kompensatsiooni saanud. Seda väidavad ka selle omaniku sugulased.
Tallinna linn on taotlenud Vabariigi Valitsuselt selle vara üleandmist ja otsust seda mitte tagastada. Tänaseni on Kultuuriministeerium ja kogu valitsus millegipärast seda palvet eiranud. Sellest tulenevalt on kaheksal Riigikogu liikmel nimetatud teema kohta kolm küsimust. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Annan Rahvaliidu saadikute nimel üle arupärimise rahandusminister Ivari Padarile tubakaturu olukorra kohta. 2007. aasta juunis võeti Riigikogus vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega kiirendati alates 2008. aastast aktsiiside tõstmist võrreldes varasema kavaga ja Euroopa Liiduga ühinemise lepingust tulenevate kohustustega. Liitumislepinguga oli antud Eestile sigaretiaktsiiside alammäärade rakendamiseks üleminekuperiood 2009. aasta 31. detsembrini. Vastavalt Rahandusministeeriumi arvutustele tõusis muudatuse tulemusena keskmise hinnaga sigaretipaki aktsiis 9 krooni võrra 20 kroonini, mis tähendas tubakatoodete keskmise hinna tõusu 2008. aastal keskmiselt 52%. Riigieelarve 2007.–2008. aasta andmete kohaselt ei toonud tubakaaktsiisi tõstmine ja sellest tingitud tubakatoodete ligi poolteisekordne kallinemine riigieelarvesse mingit täiendavat tulu. Nende kahe aasta tubakaaktsiisi laekumised on samas suurusjärgus. Seega võib järeldada, et kui tubakatoodete kasutamine on jätkunud samal tasemel, siis aktsiisi tõstmise tagajärjel on oluliselt suurenenud salatubakatoodete kasutamise osatähtsus. Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul moodustas illegaalne sigaretiturg Eestis ainuüksi 2007. aastal koguturust 20–25%. Vastavalt sellele jäi riigile laekumata ca 400 miljonit krooni aktsiisitulu ja käibemaksu näol. 2008. aastal oli see riigil saamata jäänud tulu arvatavasti veelgi suurem. Sellest tulenevalt on meil  rahandusministrile mõned küsimused. Aitäh!

Juhatuse nimel olen vastu võtnud kolm seaduseelnõu ja kolm arupärimist. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis juhatus otsustab nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Ja kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan need otsekohe adressaatidele.
Head kolleegid! Annan nüüd üle järgmised teated.  Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, keskkonnakomisjoni üleeile algatatud maareformi seaduse § 23³ muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; teiseks, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni üleeile algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; kolmandaks, õiguskomisjoni eile algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Olen edastanud viie Riigikogu liikme arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Palun nüüd, head kolleegid, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.
Kolleegid, palun veel tähelepanu! Täpsustan tänast päevakorda: päevakorra teise punkti, eelnõu 454 teise lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni nimel ettekande majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse eelnõu kolmas lugemine. Ma näen, et fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi. Palun kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni Keskerakonna fraktsiooni esindajana.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma tulin siia kõnetooli selleks, et juhtida teie tähelepanu täna vastuvõtmisel oleva hasartmängumaksu seaduse maksumääradele, eelkõige sellele, et Riigikogus enamuses olev koalitsioon on praeguses raskes majandusolukorras otsustanud toetada sellist seaduseelnõu, mis vähendab kaughasartmängude maksu ligi neli korda.
Millest ma räägin? Ma räägin sellest, et kui järgmise aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima uus hasartmänguseadus, siis legaliseeritakse seni halli tsooni kuulunud hasartmängud, mida mängitakse interneti teel. Neid nimetatakse kaughasartmängudeks ja nagu me kõik teame, on need mujal maailmas ja ka Eestis aina enam levimas. Ilmselt on paljud teist õhtuti telekast näinud mitmesuguseid reklaame, kas pokker.net või Maria Bingo – need ongi mängud, mis lähevad kaughasartmängude alla.
Rahandusministeeriumist tulnud täna arutusel ja vastuvõtmisel oleva eelnõu algtekstis oli kirjas, et nendele mängudele hakkab kehtima 5% maksumäär panusele ehk brutopõhine maksumäär. Samas klassikalisel viisil mängitavate lotode puhul kehtib maksumäär 18% panustelt. Meie Keskerakonna fraktsioonis ei saanud aru, millest selline maksusoodustus kaughasartmängudele. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku tõsta kaughasartmänguna korraldatavate õnne- ja osavusmängude maksu Rahandusministeeriumi poolt pakutud 5%-lt 18%-ni, sest meie meelest pole see maksusoodustus põhjendatud.
Koalitsioon seda ettepanekut ei toetanud ja nagu on näha eelmisest stenogrammist, toodi põhjenduseks argument, et hasartmängu korraldajatel oleks seda tõenäoliselt väga raske maksta ja see hävitaks ilmselt selle valdkonna konkurentsivõime. Aga mis juhtus? Selle asemel et tõsta maksu 5%-lt 18%-ni, nii nagu on lotode puhul, otsustati komisjonis seda maksu veel ligi neli korda vähendada. See vähendamine toimub säärase mehhanismiga, et kui seni maksti brutopõhiselt ehk panustelt laekunud summalt, siis nüüd mindi üle netopõhisele maksustamisele: panustelt laekunud summalt lahutatakse võitudena väljamakstav summa. Kui võrrelda neid kahte maksustamist, siis seadusesse jäänud versioon on alandanud mängukorraldajate maksukoormust laias laastus neli korda. Me leiame, et Eestist ei pea saama kaughasartmängu paradiis ning sellel põhjusel maksusoodustuste tegemine ei ole avalike huvidega kooskõlas. Seetõttu jätab Keskerakonna fraktsioon selle seaduseelnõu hääletamisel hääletamata. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.
Läheme lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse eelnõu 433. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvaheliste näituste konventsiooni ja selle muutmise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi!

Lugupeetud proua juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon on kõne all olevat seaduseelnõu arutanud kahel korral, 7. aprillil ja 20. aprillil. Viimati, 20. aprillil oli päevakorras muudatusettepanekute läbivaatamine, aga ettepanekuid ei olnud tähtajaks, 20. aprillil kella 11-ks mitte ühtki laekunud. Sellepärast otsustas komisjon jääda oma 7. aprilli otsuste juurde. Mälu värskenduseks niipalju, et 7. aprillil me otsustasime teha juhul, kui esimene lugemine lõpetatakse, ettepanek saata eelnõu täiskogule teiseks lugemiseks k.a 22. aprillil ja siis eelnõu seadusena vastu võtta. Otsus on tehtud konsensuslikult. Sellepärast ongi mul ettepanek astuda selle eelnõu menetlemisel järgmine samm.

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole ja me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvaheliste näituste konventsiooni ja selle muutmise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 454. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame keskkonnakomisjoni algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe kolleeg Marko Pomerantsi!

Tere päevast, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu kohta laekus ka muudatusettepanekuid. Neid esitas maaelukomisjon ja täiendavaid ettepanekuid tuli erametsaühingult Eesti Metsaomanikud, Ambla Metsaühistult ja Eestimaa Talupidajate Keskliidult. Keskkonnakomisjon arutas oma istungil väljastpoolt Riigikogu laekunud muudatusettepanekuid, nende alusel keskkonnakomisjoni vormistatud ettepanekuid ei sündinud. Aga nüüd muudatusettepanekutest.
Kõigepealt keskkonnakomisjoni muudatusettepanek nr 2, mille sisu on selline, et laiendatakse riigi poolt võõrandatava metsamaa koosseisu. Metsamaa võõrandamisel ei piirduta enam maareformi seaduse § 31 lõike 1 punkti 8 alusel maareservina riigi omandisse jäetud maaga, vaid omandada saab ka muud maareformi seaduse alusel riigi omandisse jäetud maad. Analoogne muudatusettepanek laekus ka maaelukomisjonilt ja seda arvestati sisuliselt.
Muudatusettepanek nr 4 oli ka keskkonnakomisjoni tehtud ja selle sisu oli jätta eelnõuga riigivaraseadusesse lisatavast tekstist välja järgmine osa: "Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ostueesõiguse teostamisel ei või muuta omandatud kinnisasja sihtotstarvet, seda võõrandada ega koormata kasutusvaldusega kümne aasta jooksul alates müügilepingu sõlmimisest, välja arvatud abikaasale, alanejale sugulasele või vanematele. Asjakohane märge kantakse kinnistusraamatusse." Kui rääkida diskussioonist keskkonnakomisjonis, siis esialgu oli kaalumisel lõpetada see konkreetne lõige selle koha peal, kus esialgses tekstis on koma – et ei või muuta omandatud kinnisasja sihtotstarvet –, aga mitte mingeid piiranguid alanejatele sugulastele teha. Aga diskussiooni käigus leiti, et see piirang võib olla ka kümne aasta perspektiivis mittemõistlik – näiteks toodi sellise piirangu sihtotstarve, kui tekib kas või vajadus tee rajada. Juhul, kui sihtotstarvet ei saa muuta, siis tekib vastuolu. Lähtudes ka senisest maareformi praktikast, kus selliseid piiranguid ei ole väga palju seatud, ei leidnud tolle piirangu mõte poolehoidu ja keskkonnakomisjon tegi ka vastava ettepaneku.
Üks muudatusettepanek puudutab kulude kandmist. Nagu me teame, antakse eelnõus kinnisasja omandamiseks eelisõigus pikima metsapiiriga naabrile. Ja et oleks selge, kuidas siis kulude kandmine käib, on ettepanek sätestada, et ostueesõigusega kinnisasja omandi üleandmise kulud kannab omandaja.
Teise lugemise tekst on teie ees. Komisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra Pomerants! Mind huvitab kolmas muudatusettepanek, mis puudutab senise kasutaja ostueesõigust. Selle on esitanud maaelukomisjon ja ma mäletan maaelukomisjoni aruteludest, et sõltumata erakondlikust kuuluvusest olid kõik sellise väga loomuliku ja arvestava põhimõttega nõus. See puudutab põllumajandustootjaid ja eks ka riigile ole kasulik, et maa hoitakse heas korras, et senine kasutaja saab seda jätkuvalt kasutada, kui ta pakub oksjonil sama hinna kui teine kasutaja. Miks ikkagi keskkonnakomisjon seda ei toetanud? See tundub olevat väga loogiline põhimõte. Ehk sa räägiksid täpsemalt, mis olid need ajendid ja põhjused, et keskkonnakomisjon seda ei toetanud.

Keskkonnakomisjonis oli tõepoolest selline muudatusettepanek arutusel. Põhiliseks argumendiks olid selle seaduseelnõu algatamise põhjused, mis on seotud metsamaa võimaliku võõrandamisega. Kõnealuse muudatusettepaneku puhul leiti konsensuslikult, et menetletavasse eelnõusse seda lisama ei peaks, aga põllundusmaa teemaga tuleb kindlasti edasi minna ja maaelukomisjon saab siin initsiatiivi üles näidata. Aga esialgu komisjon seda laiendust ei pooldanud.

Palun, Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Ma olen kursis, et maaelukomisjonil on see võimalus olemas ja see tulebki arutusele. Aga siit tekibki isegi laiem küsimus, mida oleks pidanud ehk esimesena küsima. See käib teise seaduseelnõu kohta, mis puudutab väga selgelt maateemasid, maareformi teemasid, ent mida menetleb miskipärast keskkonnakomisjon. Ja see on minu mäletamist mööda teine niisugune eelnõu viimase kümne aasta jooksul, kusjuures maareformi seadust on muudetud selle aja jooksul kaugelt üle 20 korra. Alati on sellega tegelnud maaelukomisjon, kellel on tervikpildina silme ees varasem praktika – metsamaad, põllumaad, kogu ajalooline loogika. Seetõttu sääraseid huvitavaid poliitilisi tagasilööke pole tekkinud, nagu nüüd tekkis keskkonnakomisjoni puhul. Äkki sa oskad öelda, miks see nii on, et viimased kaks maareformi puudutavat eelnõu on miskipärast keskkonnakomisjoni käes olnud, kuigi see tegelikult peaks ilmselgelt olema maaelukomisjoni pädevuses.

Eelnõude juhtivkomisjonid määrab juhatus. Aga mis puutub konkreetsesse eelnõusse, siis see loogika on küll väga lihtne. Kuna tegemist oli metsamaa kui sellise võimaliku võõrandamisega ja Keskkonnaministeeriumi initsiatiiviga, siis pidas juhatus õigeks menetleda seda keskkonnakomisjoni kaudu. Tegelikult ega väga palju muid variante ei olnud ka sellel lihtsal põhjusel, et keskkonnakomisjon tolle eelnõu algatas. Aga ma küll ei näe siin erilist vastuolu. Sõltumata algatajast võib üks või teine asi seaduseks saada.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Näen, et soovitakse avada läbirääkimisi. Palun kõnepulti kolleeg Inara Luigase!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tahaksime seoses selle seaduseelnõuga teha mõningad märkused ja avaldada oma seisukohad. Oleme siiski arvamusel, et maa tuleks võõrandada avalikul enampakkumisel ja õiglase hinnaga. Teiseks ei kiida me heaks pakutud ostueesõiguse kehtestamist ja piiranguid metsareservina riigi omandisse jäetud metsamaa võõrandamisel. Kõik need kartused ja märkused, millest selle seaduseelnõuga seoses juttu on olnud, on õigustatud.
Nimelt tekib võimalus, et piirinaabrid, kellel puudub otsene huvi kinnistut osta, osutuvad nn tankistideks. See tähendab, et pärast oksjonit tulevad piirinaabrite esindajad, kes läbirääkimisel võitjaga pakuvad talle nn rahalisi kompromisse ja pakuvad seda kinnistut müüa kolmandatele isikutele, võttes ise vaheltkasu. Ka on õiged märkused, et praegustel tingimustel ei tule oksjonile ükski ostuhuviline piirinaaber. Nad ootavad oma eelisostuvõimalust ja ostavad maa kas alghinnaga või pakkumisel esitatud kõrgeima hinnaga, mis aga ei pruugi olla õiglane hind, vaid sellest tunduvalt madalam. Seega ei saa riik kinnistute eest õiglast turuhinda. Piirinaabri eelis teiste ostjate ees on tegelikult see, et võrdsetel alustel toimuval oksjonil saab tema pakkuda kõrgeimat hinda, kuna edaspidisel metsade majandamisel on tal võimalik teha töid kõige ökonoomsemalt. Praeguses seadustikus on kirjas, et riik ja ettevõtted peavad müüma oma vara õiglase turuhinnaga. Selle seaduseelnõu puhul jäävad ohud õhku rippuma. Ilmselt on Eestis teatud huvigrupid, kes soovivad välja pakutud ostueesõiguse abil otsest tulu teenida. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Inara Luigas! Palun kõnepulti kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Maareformi ja üldse maaga seonduvad teemad on Eesti rahva jaoks alati väga põletavad küsimused olnud. Ja maareform on Eestis seni veel lõpetamata. Viimased otsad, mis on veel vaja kokku sõlmida, seonduvad riigivaraga ehk riigimaaga, mis on põllumeeste kasutusvalduses või ajutises kasutuses olnud.
Eesti riigi ja ühe majandusharu jätkusuutlikkuse huvides on üsna oluline, et ettevõtjatel, kes on mingit maad kasutanud ning sellesse väetamise, harimise ja hea põllukultuuri näol midagi panustanud, säiliks mingisugunegi võimalus konkureerida maaoksjonitel üsna paljude varakate ärimeestega. Seepärast on maaelukomisjoni esitatud ettepanek nr 3, et oksjonil saaks senine kasutaja ostueesõiguse, kui tegemist on sama hinna pakkumisega, äärmiselt mõistlik. Selle ettepanekuni jõudis maaelukomisjon, kus on esindatud kõik Riigikogus olemas olevad fraktsioonid, konsensuslikult ja seda võeti kui väga loomulikku. Miskipärast samade erakondade esindajad keskkonnakomisjonis seda ettepanekut ei toetanud, mis on üsna kummaline.
Oskan seda võib-olla selgitada sama taustaga, mida ma puudutasin oma teises küsimuses. Nimelt on viimasel ajal Riigikogus välja kujunenud praktika, et miskipärast maareformi ja üldse maaga seotud eelnõudega tegeleb keskkonnakomisjon. See on siin juba teine selleteemaline eelnõu, mille algatas ja mida on menetlenud keskkonnakomisjon. Tore on, kui algatas, aga maareformi asju menetleb ikkagi tavaliselt maaelukomisjon – ta on seda alati teinud. Maaelukomisjonil on olemas ajalooline mälu, kogu see stoori on teada päris algusest. Maareformi on aja jooksul muudetud üle 20 korra ning kogu see lugu nende oksjonite ja enampakkumistega, variisikutega, millest kolleeg Inara Luigas rääkis – kõik see on maaelukomisjonis teada. Minul on olnud hea meel seda protsessi jälgida ja selles osaleda viimase kümne aasta jooksul ning praeguse Riigikogu koosseisu juures on tõesti esimest korda juhtunud, et kaks korda on maaküsimusega miskipärast tegelnud keskkonnakomisjon – tema tegeles ka eelmise maareformi seaduse muudatusega. See on minu jaoks natuke arusaamatu ja just nimelt niisuguses olukorras poliitilised apsakad ehk juhtuvadki. See ei saagi teistmoodi minna, kui ei ole seda ajaloolist mälu, mis meie komisjonil on olemas.
Ma loodan, et Riigikogul on nii palju poliitilist üksteisemõistmist ja arusaamist, et ta praegust ettevõtjate jaoks majanduslikult keerulist aega arvestades peab õigeks tagada olukord, kus senised maakasutajad saavad selle väikesegi eelise, et neil on enampakkumisel sama hinna korral ostueesõigus. See on nii loomulik ja nii mõistlik, et ma loodan, et kui Riigikogu maaelukomisjon tuleb selle algatusega uuesti saali ette, siis erakonnad toetavad seda. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Marrandi! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.
Läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on viis muudatusettepanekut, alustame nende läbivaatamist. Ettepanek nr 1 on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud sisuliselt. Teine ettepanek on keskkonnakomisjoni esitatud, seda on arvestatud täielikult. Ettepanek nr 3 on maaelukomisjoni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Neljas ja viies on keskkonnakomisjoni ettepanekud, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud, seaduseelnõu 436 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun õiguskomisjoni liikme kolleeg Indrek Saare!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on hea meel seista teie ees seoses politsei ja piirivalve seaduse eelnõu teise lugemisega. Komisjon on seda seaduseelnõu kahe lugemise vahel arutanud kuuel korral – veebruarist aprillini on need istungid toimunud. Istungid on olnud väga pingelised ja töised ning selle tulemusena on esitatud 58 muudatusettepanekut. Osalt tulenevad need sellest, et pooleaastase menetlusperioodi jooksul on selgeks saanud, et me ei saa viidata seadustele, mis ei ole veel vastu võetud, ja teistpidi ei ole mõtet üle korrata neid seadusi, mis on vahepeal vastu võetud. Sellest tuleneb terve rida täpsustusi. Ka on siin, julgen öelda, väga heas koostöös väga paljude ekspertide, töövõtjate ja ametite juhtidega arutatud tervet rida sisulisi asju.
Eelnõu on väga mahukas ja ma loodan, et see on nüüd saanud märksa paremaks, kui see alguses oli. Ei maksa unustada, et see eelnõu on tööjuhendiks väga suurele osale meie sisejulgeoleku struktuuridest ja et selle eelnõu tulemusel moodustuv asutus hakkab käsutama 2,6 miljardit Eesti krooni.
Komisjon toetas kõiki 58 ettepanekut, mis on tema enda vormistatud. Aga need on, nagu ma ütlesin, paljude erinevate ekspertide, töövõtjate ja ministeeriumide-ametite ettepanekud kokku võetuna. Komisjon otsustas oma s.a 13. aprilli koosolekul suunata eelnõu 343 Riigikogu täiskogu päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, 22. aprillil ettepanekuga teine lugemine lõpetada.

Suur tänu, kolleeg Indrek Saar! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Hea ettekandja! Kas sa värskendaksid meie mälu selles osas, kui mitu muudatusettepanekut algatas komisjon ja kui palju neid tuli muudatusettepanekute esitamise tähtaja jooksul?

Ma ei mäleta. Ja kuna mul on siin kuus väga mahukat protokolli, siis ma ei hakka teie aega vastuse otsimisega kulutama. Ehk ei ole riiklikult oluline seda teada. Aga ma veel kord ütlen, et need muudatusettepanekud sündisid kogu selle seaduse menetlemise käigus väga heas eri ministeeriumide koostöös. Siseministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium andsid suure panuse. Me püüdsime rahuldada kõiki õiguskantsleril olnud pretensioone, nii palju kui see võimalik on nendes tingimustes, et me ei kehtesta täiendavaid eripensione. Väga hea ekspertiisi saime admiral Kõutsilt, meie kolleegilt, kes on teadupärast aastaid piirivalves töötanud ja tunneb Schengeniga seonduvat temaatikat väga hästi. Meil oli väga hea koostöö töövõtjate organisatsioonidega, nii piirivalve, politsei kui ka Kodakondsus- ja Migratsiooniametiga, nii töövõtjate kui tööandjatega. Ka sealt tuli väga palju ettepanekuid ja täpsustusi. Lõpuks, mis minu arvates kõige olulisem: kui me vaatame meie komisjonis ringi, eriti küsija erakonna esindajate hulgas, siis sisejulgeolekut puudutav kompetents on komisjonis märkimisväärne.

Palun, kolleeg Maret Maripuu!

Hea ettekandja! Sellest oli komisjonis juttu, aga et see teema ka Riigikogu stenogrammi sisse jääks, siis tahan öelda, et eelnõus on ette nähtud ka mitu muudatust pensionide osas ja see nõuab pensionidega tegelevalt ametilt täiendavaid IT-arendusi. Eelarves ei ole selleks raha ette nähtud. Kust see finantseerimine tuleb?

Sellest oli komisjonis tõesti juttu. Esimene kord, kui küsimus tõusetus, jäi teema õhku. Omavahel kooskõlastasid asju Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium ning viimasel koosolekul, kus me seda teemat käsitlesime, kinnitasid mõlema esindajad, et nad on omavahel kokku leppinud, kust need vahendid leitakse ja kuidas Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium omavahel selle täiendava kuluga hakkama saavad.

Palun, kolleeg Maret Maripuu, teine küsimus!

Ma täpsustaksin siiski veel. Ma tean, et Sotsiaalministeeriumi eelarve ridade peal sellist rahasummat ei ole ja komisjonis Siseministeeriumi esindajad ütlesid, et nad leiavad need vahendid oma eelarvest. Kuidas sellega on? Minu jaoks on enne lõpphääletust seda väga oluline teada, et langetada otsus, millist värvi nupp valida.

Mul ei ole volitusi anda lubadusi, mis on seotud Siseministeeriumi eelarve rahaga, aga ma üritan nendest mahukatest protokollidest leida koha, kus Siseministeeriumi esindaja sellele küsimusele vastas. Palun vabandust, et kulutan teie kõigi kallist aega! Aga ma tõepoolest ei suuda seda siit protokollist leida. Loodan, et see siin protokollis sees on, aga ma ei kulutaks praegu otsimise peale teie aega – materjalid paraku on väga mahukad.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Indrek Saar! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu öeldud, on seaduseelnõu kohta 58 muudatusettepanekut, alustame nende läbivaatamist. Ettepanekud  nr 1 ja 2 on õiguskomisjonilt, neid on arvestatud täielikult. Ka ettepanekud nr 3, 4, 5, 6 ja 7 on õiguskomisjonilt, neid on arvestatud täielikult. Ettepanekud nr 8, 9, 10, 11, 12 ja 13 on samuti õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. Ettepanekud 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24 ja 25 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult, nr 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44 ja 45 on samuti õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. Ja ka ettepanekud nr 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57 ja 58 on kõik õiguskomisjoni tehtud, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. Head kolleegid, me vaatasime läbi kõik muudatusettepanekud.
Seaduseelnõu 343 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seoses Politsei- ja Piirivalveameti loomisega teine lugemine. Palun veel kord ettekandjaks kõnetooli õiguskomisjoni liikme kolleeg Indrek Saare!

Tänan veel kord tähelepanu eest! Tegemist on eelnõuga, mis puudutab konstitutsioonilisi seadusi, seepärast on selle seadusena vastuvõtmiseks vaja 51 poolthäält. Sestap on see esitatud eraldi eelnõust 343, mis annab sisulised käsulauad, aga 344 puudutab, nagu öeldud, neid seonduvaid seadusmuudatusi, mis vajavad 51 poolthäält. Ja kokkuvõte ikka sama: komisjon otsustas oma s.a 13. aprilli istungil suunata eelnõu 344 Riigikogu täiskogu päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, 22. aprillil  ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada.

Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Veel kord aitäh, kolleeg Indrek Saar! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Mis teha, kui ei soovita, siis me neid ei ava. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Selle seaduseelnõu kohta on 11 muudatusettepanekut, vaatame need kõik läbi. Ettepanekud nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 on kõik õiguskomisjoni esitatud ja neid on arvestatud täielikult.
Seaduseelnõu 344 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun kõnepulti ettekandjaks õiguskomisjoni liikme kolleeg Erik Salumäe!

Austatud proua esimees! Head ametikaaslased! Notariaadiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt ei laekunud. Õiguskomisjon arutas eelnõu kahel istungil, 7. aprillil ja 14. aprillil. Nendel istungitel osales ka Maris Järv Justiitsministeeriumist. Samuti on istungitest osa võtnud Notarite Koja eestseisuse esimees Anne Saaber ja eestseisuse liige Priidu Pärna. Mul on hea meel tõdeda, et Notarite Kojaga on üldse selle eelnõu menetlemise ajal olnud väga konstruktiivne koostöö, ja ma tean, et ka Riigikogu fraktsioonid, kes on seda soovinud, on saanud Notarite Koja juhtidega kohtuda. Nendega kohtusid IRL-i fraktsioon ja sotsiaaldemokraadid ning võib-olla mõned fraktsioonid veel.
Komisjon ise algatas viis muudatusettepanekut. Nendest kaks esimest on tehnilised. Teine muudatusettepanek on seotud viiendaga, kus üks rakendussäte, mis varem oli eraldi, viidi üldiste rakendussätete hulka. Mõni sõna veel kolmandast, neljandast ja viiendast ettepanekust. Eri fraktsioonide koostöös otsustati mõnede enam levinud notariaaltoimingute tasu määrasid eelnõus pakutuga võrreldes vähendada. Nende muudatustega oli ka Notarite Koda nõus. Esimese lugemise materjalide seas oli teil kõigil olemas KPMG analüüs aastatest 2007–2008, mis kajastas tollaseid hindu, personalitasu ja ajakulu määrasid. On selge, et praeguseks ei kehti need hinnad enam ei inimeste palkamisel ega ka ruumide üürimisel, seega tuli seda kuluanalüüsi vaadata kriitilisema pilguga. Kolme tasumäära on vähendatud, ühte kogunisti 50%, ülejäänuid natuke vähem. Minu arvates on see arukas kesktee, mis tagab ühelt poolt selle, et notariteenuste eest on võimalik enamikul inimestel maksta. Ja tuletan meelde, et kui mõni inimene seda ei suuda, siis on seaduses juba praegu olemas sellest vabastamise võimalused. Teisalt tagab see notariteenuse kättesaadavuse Eesti eri paikades.
Neljas muudatusettepanek – sellel on selgitus juures – puudutab viivise kohaldamist notaritasu sissenõudmise puhul. Viienda muudatusettepaneku kõige sisulisem muudatus oli iseenesest see, et kuna me oleme perekonnaseisu toimingute ja perekonnaseadusega jõudnud nii kaugele, et oleme plaaninud selle jõustumise ajaks 1. juuli 2010, ja kuna selle uue eelnõu vastuvõtmisel saaksid notarid teatud asjades ka perekonnaseisuametniku õigused, siis see õigus jõustuks ka nende jaoks 1. juulil 2010.
Komisjoni konsensuslikud menetlusotsused olid teine lugemine täna lõpetada ja kui teine lugemine lõpeb, siis läheks eelnõu vastuvõtmisele 6. mail. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Erik Salumäe. Kas on küsimusi? Ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Ei ava läbirääkimisi. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Neid on viis, kõik on esitanud õiguskomisjon: esimene, teine, kolmas, neljas ja viies ettepanek, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult.
Seaduseelnõu 411 teine lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandjaks palun kõnepulti rahandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu peamine eesmärk on viia finantssektoris kehtivad eriseadused vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga, mis käsitleb osaluste ehk aktsiate omandamist pankades ja teistes finantsasutustes. Ehk teisisõnu, kui isik soovib praegu omandada panga aktsiakapitalis rohkem kui 10%-list osalust, tuleb sellest eelnevalt teavitada Finantsinspektsiooni ja saada selle tarvis Finantsinspektsiooni heakskiit. Eelnimetatud nõuded kehtivad seoses sellega, et pankade ja teiste finantsasutuste tegevusega seondub üldjuhul suurem avalik huvi kui teiste tavaliste ettevõtjatega ning selline äri on üles ehitatud usaldusele. Seepärast on oluline, et finantsasutuse omanikud oleksid võimelised tagama vastava finantsasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise. Ka on oluline, et omanikud oleksid laitmatu ärialase mainega ega oleks seotud rahapesualase tegevusega. Sellest tulenevalt on Euroopa Liidus nähtud ette ühtsed reeglid, et juhul, kui pangas või mõnes muus finantsasutuses omandatakse piisavalt suur osalus, tuleb selle tarvis saada kohalikult järelevalveasutuselt eelnev nõusolek. Nimetatud nõuded on Euroopa Liidus kehtinud juba üle kümne aasta. Kuigi praegu peab samaväärne kord kehtima üle Euroopa Liidu ühtemoodi, on uuringute tulemusena leitud, et pankades ja teistes finantsasutustes on osaluste omandamine mõnevõrra takistatud. Seda tulenevalt eelkõige liikmesriikide siseriiklike regulatsioonide erinevusest ning järelevalveasutuste erinevast lähenemisest vastava korra kohaldamise praktikas.
Konkreetsemate probleemidena on välja toodud, et järelevalveasutuse heakskiidu saavutamine on osalust omandada soovivate isikute jaoks koormav ning võtab tavaliselt kaua aega. Lisaks tuleb sageli esitada mitmele järelevalveasutusele samu dokumente ning järelevalveasutuste kontrollimeetodid on erinevad. Seetõttu on asutud seisukohale, et senine kord on teatud määral takistanud kapitali vaba liikumist Euroopa Liidus ning pidurdanud finantsturu loomuliku konsolideerumise protsessi, sealhulgas ka ühinemisi ja ülevõtmisi, seda eelkõige pangandussektoris.
Eeltoodust lähtuvalt võetigi 2007. aasta sügisel vastu uus direktiiv, millega muudetakse seni kehtinud oluliste osaluste omandamise korda finantsasutustes. Käesoleva eelnõuga ette pandud uued reeglid näevad ette selgeid ja üheseid tingimusi Finantsinspektsioonile oma võimaluste realiseerimiseks. Finantsinspektsioonile ja ka teiste riikide järelevalveasutustele on ette nähtud ammendavad kriteeriumid, mille põhjal otsustada, kas lubada osaluse omandamist või mitte.
Kokku võttes on direktiiviga ülevõetavad muudatused vajalikud selleks, et vältida olukorda, kus pärsitud on pankade ja teiste finantsasutuste piiriülene ühinemine ja ülevõtmine seetõttu, et seadusandlus on liikmesriikides ebaühtlane ning tekitab segadust. Võrreldes senisega peaks uus kord olema tunduvalt selgem ka osalust omandada soovivate isikute jaoks – nad teavad, millistel tingimustel nad osaluse omandada võivad.
Lisaks eeltoodud direktiivide muudatustele nähakse eelnõuga ette muudatused ka paaris teises valdkonnas. Kõige olulisem on, et muudetakse-täpsustatakse pensionifondide valitsejate huvide konfliktide vältimise ja maandamise korda. Nende muudatuste eesmärk on viia kohustuslike pensionifondide puhul huvide konfliktide tekkimise risk võimalikult väikeseks. Muudatuse kohaselt peab pensionifondi valitseja nägema ette täpsed sisulised protseduurireeglid, mille kohaselt tuleb tal võimalik huvide konflikti tekkimise risk miinimumini viia.
Kokkuvõttes on uue regulatsiooni kohaste nõuete täitmisel ja rakendamisel ikkagi kõige olulisem roll fondivalitsejal endal ehk tegemist on eneseregulatsiooniga. Finantsinspektsioonil on aga alati võimalik kontrollida, kui tõhus fondivalitseja sisereeglite rakendamine on, kas ta on suutnud riske vältida või maandada. Kui Finantsinspektsioon tuvastab rikkumise, on tal võimalik fondivalitseja suhtes kasutusele võtta mitmesuguseid meetmeid, alustades soovitavast ettekirjutusest kuni rahalise karistuse või tegevusloa äravõtmiseni välja. Seepärast on muudatusega eraldi ette nähtud ka konkreetsed sanktsiooninormid, mille kohaselt võib Finantsinspektsioon karistada fondivalitsejaid seaduses sätestatud huvide konfliktiga seotud nõuete rikkumise eest kuni 500 000 krooni ulatuses.
Üks muudatuste konkreetne eesmärk on viia võimalikult madalaks ka nn kontsernisisesed riskid, kuna paljud fondivalitsejad on praegu pankade tütarettevõtjad. Seega juhul, kui emaettevõtjast pank pakub fondivalitsejale erinevaid pangateenuseid, on huvide ristumine kerge tekkima. Muudatuse alusel rakendatavate meetmete kohaselt peaks fondivalitseja sellised riskid välistama või neid vähemalt maandama. Pensionifondidega seonduvad muudatused suurendavad igal juhul pensionifondide osakuomanike huvide kaitset. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Kas headel ametikaaslastel on ettekandjale küsimusi? Keit Pentus, palun!

Austatud minister! See ettelugemine oli kohati väga tempokas. Ma naaseksin pensionifondide teema ja selle järelevalve juurde. Pensionifonde puudutav teema oli arutusel ka meil rahanduskomisjonis, aga võib-olla on ka saalil oluline teada, mis täpselt pensionifondide järelevalves muutub: mis läheb karmimaks, millised nõuded tulevad juurde. Võib-olla kordate selle siin põgusalt üle.

Kui me räägime siseregulatsioonist, siis on selge, et fondivalitseja peab arvesse võtma ja hindama seda, kas tema töötajal võib investeeringute teostamisel olla rahaline või muu motiiv eelistada pensionifondi osakuomanike huvidele mõne teise tema valitsetava investeerimisfondi osakuomanike huve. Huvide konflikti vältimine on läbiv teema kogu selles täiendavas regulatsioonis.

Inara Luigas, palun!

Austatud minister! Ma küsin ka pensionifondide kohta. Praeguses investeerimisfondide seaduses on väga lühike seletus selle kohta, kuidas peaksid olema reguleeritud fondi sise-eeskirjad ja kontrollimehhanism. Kas sa julged väita, et kuna sellest 2007. aasta direktiivist tulenevalt on Eesti riik nende seaduste muudatustega nagu maha jäänud, kas siis on olnud selline risk, et fondivalitsejad just huvide konflikti tõttu pole suutnud kaitsta osakuomanike huve ja sellest on tekkinud teatud kahju?

Finantsinspektsioon, kes järelevalvet teostab, ei ole küll olulisi kõrvalekaldeid tuvastanud. Aga on selge, et kogu selles teemavaldkonnas, kus järelevalve osatähtsust selgelt rõhutatakse – järelevalve osatähtsus peab suurenema, peab kõiki võimalikke riske ette nägema –, on täiendava sisekontrolli kehtestamine igati mõistlik samm. See töötab kõikide osapoolte usaldusväärsuse suurendamise huvides.

Inara Luigas, teine küsimus, palun!

Lugupeetud minister! Kas praegustes tingimustes ja praegustest seadustest tulenevalt on järelevalve ehk siis Finantsinspektsioon avastanud mingeid huvide konflikte? Kui on, kas siis Rahandusministeerium on olnud sellest teadlik?

Finantsinspektsioon, kes on järelevalvet teostanud, ei ole minu andmetel olulisi huvide konflikte avastanud.

Hea minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Nii põhjaliku ja kirgliku sõnavõtu peale ei ole kuigi palju öelda, kuigi teema ise on kindlasti emotsionaalne, arvestades meie fondide olukorda. Komisjon arutas seda asja ja 22. aprillil otsustas ta eelnõu saata saali ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. See oli konsensuslik otsus. Muudatusettepanekute tähtaeg võiks olla kümme päeva. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 7. mai kell 18. Esimene lugemine on lõppenud.
Oleme lõpetanud seitsmenda päevakorrapunkti arutelu.

Austatud Riigikogu! Nüüd peaksime minema kaheksanda päevakorrapunkti juurde – kaheksandat punkti ei võetud päevakorrast maha. See on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimehe Urmas Reinsalu!

See eelnõu on ühe lugemise parlamendis juba läbinud. Siis see võeti menetlusest tagasi ja needsamad fraktsioonid esitasid selle nüüd uuesti. Eelnõu mõte on muuta lisaks seadusandlikule protseduurile avaramaks võimalusi, et parlament saaks ühiskonna ideid arutada, ideid esile kutsuda ja teostada ka järelevalvet Vabariigi Valitsuse tegevuse üle. Sellega seoses pakutakse lisaks üldisele seadusandlikule õigusloome protseduurile välja erinevad täiendavad töövormid.
Nii pakutakse välja raporti kui ühe töövormi võimalus, mis on ka mitmes Lääne-Euroopa parlamendis tuntud. Esitatud eelnõu järgi on võimalik teha nii seadusloomesse kui ka üksikutesse ühiskonnas reguleerimist või tähelepanu juhtimist vajavatesse probleemidesse puutuvaid raporteid, sealhulgas ka selle kohta, kui hästi on õnnestunud seadusi kohaldada vastavuses seadusandja tahtega. Eelnõus sätestatakse ka raportite korraldamise protseduurid. On arvestatud, et kindlasti on raporti struktuuri ja ka selle teenindamise kohta vaja hiljem, kui see seadus sellisel kujul jõustub, anda välja parlamendisisene juhis.
Lisaks pannakse selle eelnõuga ette, et juhtivkomisjoni uue seletuskirja, n-ö algataja täiendava seletuskirja koostamine teiseks lugemiseks muutub kohustuslikuks. Seaduse tõlgendamisel on sellel sisuline kaal, eriti juhul, kui teisel lugemisel tehakse olulisi sisulisi muudatusi – selle abil on kergem tuvastada muudatusettepanekutes sisalduvat seadusandja või nende ettepanekute muude esitajate tahet.
Ka pakutakse välja anda kõigile parlamendifraktsioonidele õigus algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, infotunnis aga soovitakse anda parlamendile suurem küsitlemise võimalus. Peaminister või teda asendav minister peaks alati infotunnis osalema, lisaks veel need valitsusliikmed, keda peaminister arvab vajalikuks olevat kaasata seoses nende küsimustega, mis on ühiskonnas püstitunud.
Ma loodan, et need küsimused ei ole kindlasti mitte ainsad, mis selle eelnõu menetlemise käigus on võimalik esitada. Eelnõu on esitatud kõigi fraktsioonide nimel konsensuslikult, see kujutab endast minimaalset konsensuse läve. Lisaks oli ka mitmeid teisi algatusi ja ma loodan, et ka need tulevad eelnõu edasises menetlemises arutusele. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mida sellele lühidale sissejuhatusele lisada? Seda, et ma kannan ette kõigepealt komisjoni otsused, mis on järgmised. Esiteks, põhiseaduskomisjon teeb ettepaneku küsimust täna arutada; teiseks, esimene lugemine lõpetada – see on meie konsensuslik ettepanek – ning kolmandaks, määrata eelnõu parandusettepanekute tähtajaks k.a 8. mai kell 16.45.
Nüüd veel mõned täiendavad tähelepanekud ja märkused eelnõu arutelu kohta komisjonis. Tõsi on see, et eelnõu ise sisaldab endas minimaalset konsensust, mis tollel hetkel fraktsioonide vahel oli. Komisjonis aga leidis mõni küsimus ettevaatavalt palju põhjalikumat arutelu ning loodetavasti kajastub see parandustena menetluse käigus ja ka eelnõu täiendamisel.
Nimelt tõusis üles küsimus, mida peaks komisjoni raport endast ikkagi kujutama. Arutelu kulges seda rada pidi, et esiteks, selle institutsiooni sisseseadmisel peaks olema väga selge eesmärk. Pikalt arutleti, kuidas ja mis laadi küsimustes raporteid hakatakse koostama. Leiti, et need peaksid olema üldist avalikku huvi ja ka poliitilist konsensust leidvad küsimused, mille puhul on ilmne, et see tõepoolest on probleemne valdkond või siis keeruline probleemne üksikküsimus – on ta siis järelevalvet puudutav või ettevaatav, analüüsiv ja põhjalikum käsitlus. Väga oluliseks peeti seda, et raportite koostamisel oleks tagatud asjatundlikkus ja poliitiline neutraalsus – niivõrd, kuivõrd see poliitilises maailmas üldse võimalik on. Tasakaalustava mehhanismina mõeldi ettevaatavalt selle peale, et oleks näiteks kaks raportööri, üks koalitsiooni poolt, teine opositsiooni poolt. Eri riikides kasutatakse erinevaid mudeleid, aga see on kahtlemata üks üpris oluline võimalus raportit sisult  tasakaalustada.
Lühidalt markeeriti ka Euroopa Liidu küsimuste arutamise spetsiifikat. Tõenäoliselt vajaks Euroopa Liidu asjade menetlemine Riigikogus teatavat täiendust niisugusel viisil, mis võimaldaks Riigikogul osaleda direktiivide ettevalmistamise protsessis sisulisemalt ja pikemalt. Olgu tegu komisjoni poolt määratud vastutajaga ühe või teise direktiivi eelnõu eest või isegi enne direktiivi – mis iganes faasis. See aitaks meil tugevamalt kätt pulsil hoida ja tegelda asjaga mitte ainult formaalselt, nagu see sageli kipub olema. Tihti me käsitleme valitsuse välja töötatud positsioone siin saalis väga kiiresti. Me ei tohi unustada, et niisugust laadi õigusloome osakaal parlamendis on juba vähemalt pool, võib-olla isegi kaks kolmandikku tööst, võib-olla isegi veel rohkem. See ei ole päris asjakohane, kui me ütleme, et sisuliselt parlament kui seadusandja seda protsessi ei kujunda, et ta sisuliselt selles ei osale.
Need olid lühidalt peamised küsimused, mille üle toimus päris sisukas mõttevahetus. Kuna komisjoni otsused on juba ette kantud, siis võib siinkohal komisjonipoolse ettekande lõpetada. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 453 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 8. mai kell 16.45. Esimene lugemine on lõppenud, kaheksas päevakorrapunkt on käsitletud.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös! Kõike head!

Istungi lõpp kell 15.11.