Head kolleegid! Jätkame oma teisipäevast täiskogu istungit. Alustame eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Aitäh!

Aitäh! Kutsun kõnetooli kolleegi Mai Treiali!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvaliidu fraktsiooni liikmetel on hea meel üle anda arupärimine härra Andrus Ansipile. Seoses töötuse järsu kasvuga on tekkinud oht, et Töötukassasse kogutud ja allesjäänud reservid saavad peagi otsa. Samuti on selgunud, et suured probleemid on tekkinud senini töötajate ja tööandjate arvel kogutud reservide haldamisega. Nii on kogutavat raha paigutatud varahaldur ABN AMBRO teenistusse, aga seal on, erinevalt teistest võlakirjafondidest, tänavu I kvartalis 26 miljonit krooni kahju saadud.
Sotsiaalminister Pevkur on öelnud, et ta on seisukohal, et 1. juulist töötajale kehtima hakkavad suuremad hüvitised võiks edasi lükata uude aastasse, sest need kurnavad liialt töötukassat. Tööandjad peavad õigeks, et hüvitised lükataks edasi, ametiühingud muidugi, et edasi tuleks lükata kogu pakett. Samas on ka valitsuskoalitsioon pannud töötukassale täiendava finants- ja halduskoormuse, liites Tööturuameti töötukassaga. Meil on rida küsimusi, kokku 9.
Kui suured on praegusel momendil töötukassa reservid ja kui palju on kaotatud kokku raha nende reservide ebaefektiivse paigutuse tõttu? Kas selle eest on kavas kedagi vastutusele võtta? Miks te peate õigeks raisata maksumaksja raha ning maksta Tööturuametist vabanevale ligi 300 ametnikule hüvitiseks 20 miljonit krooni, samas kui enamik neid võetakse kohe uude asutusse tööle? Kas te kinnitate minister Langi väiteid, et riik omalt poolt ei kavatse panustada töötuskindlustussüsteemi lisavahendeid, kui töötukassa satub makseraskustesse? Kas ja milliseid muudatusi kavatseb valitsus ette võtta töölepingu seaduse jõustumisel ja rakendamisel? Lisaks veel viis küsimust. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Rein Ratase, palun!

Austatud proua juhataja! Austatud Riigikogu! Eesti Keskerakonna fraktsioonil on esitada arupärimine peaminister Andrus Ansipile teise pensionisamba kohta, sest on tekkinud kahtlus, kas teise pensionisamba külmutamine on siiski ainumõeldav ja möödapääsmatu samm või on olemas ka pehmemaid alternatiive. Sellest tulenevalt on meil härra Ansipile kui peaministrile neli küsimust, millele ootame vastust. Olen rääkinud.

Kui kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole, siis olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja kaks arupärimist. Kui nad on kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega, siis võetakse nad menetlusse ja edastatakse vastavalt adressaatidele.
Head kolleegid! Mul on edasi anda ka teateid. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud kohtutäituri seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni üleeile algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse § 25 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon.
Head kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 76 rahvasaadikut, puudub 25.

Läheme oma tänase päevakorra juurde. Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Makedoonia Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks kutsun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! See leping, meenutan, põhineb OECD mudellepingul. Mõistagi on selle eesmärk soodustada majanduskoostööd ja investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamist. Rahanduskomisjon arutas seda 23. märtsil. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta teiseks lugemiseks ei laekunud ja komisjoni ettepanek on panna see lõpphääletusele. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Tänan ettekandjat! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuivõrd juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia eelnõu täna lõpphääletusele, alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Makedoonia Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eenõu 440. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse ning halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli majanduskomisjoni liige Hannes Astok.

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Nimetatud pika nimega seaduseelnõu arutas majanduskomisjon oma istungil 24. märtsil s.a. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Seetõttu otsustati konsensuslikult saata Vabariigi Valitsuse algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse ning halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 415 Riigikogule tänaseks teiseks lugemiseks ettepanekuga täna teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 9. aprillil ning eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Head kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuivõrd eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud, oleme teise lugemise lõpetanud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sadamaseaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon on arutanud sadamaseaduse eelnõu saatmist täiskogu ette teisele lugemisele kahel korral, 26. märtsil ja 6. aprillil, ning teile välja jagatud eelnõu külge on liidetud ka muudatusettepanekud, mida on kokku 39. Ma pean ütlema, et majanduskomisjon ja sadamaseaduse eelnõu töörühm on nii neid muudatusettepanekuid kui ka teisi häid mõtteid, mis laekusid esimese ja teise lugemise vahel, õige mitmel korral ja väga põhjalikult arutanud ning teemaga tõsiselt tegelnud. Tuletan teile meelde ka seda, et eelnõu tuli suurde saali esimesele lugemisele muudetud kujul. Komisjon tegi koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga tõsist tööd seaduse 8. peatüki kallal, mis puudutab kaldaäärseid ehitisi ning nende ehitamisega seotud tasusid.
Majanduskomisjoni koosolekul 6. aprillil võtsime vastu otsuse teha täiskogule ettepanek algatatud sadamaseaduse eelnõu teine lugemine katkestada – see oli konsensuslik otsus –, ning määrata vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 99 uueks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 23. aprill s.a kell 18, mis oli samuti konsensuslik otsus.
Ma ei hakkaks praegu teile üksikasjalikult lahkama kõiki neid muudatusettepanekuid, mis on tehtud, vaid ütlen seda, et kuivõrd me tegime tõsist tööd just nimelt selle 8. peatükiga ja samas on Vabariigi Valitsus meie ette toomas n-ö kõikehõlmavat merre ehitamise seaduse eelnõu, siis, nagu ma ütlesin ka esimesel lugemisel, on mõttekas käsitleda neid eelnõusid koos, et ei tekiks lahknevusi ja probleeme. Ja kuivõrd täna ei ole mul muidugi sada protsenti selgust ja teadmist, kui kiiresti me selle merre ehitamise seadusega edasi saame liikuda, siis tegin ma kolleegidele ettepaneku, mida toetati konsensuslikult, et me ei asu praegu ka eelnõust välja võtma meie poolt põhjalikult ette valmistatud 8. peatükki ja selliselt siis teemegi ettepaneku teine lugemine katkestada ning teemaga terviklikumalt edasi minna. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Marek Strandberg. Palun!

Hea ettekandja! Mis juhtub siis, kui kõnealuse kümne tööpäeva jooksul või ka üheksa või kaheksa tööpäeva jooksul ei ole võimalik lugeda vette ehitamise seaduse eelnõu teksti, millega koos oleks arukas sadamaseadust menetleda?

Aitäh! Siis me peame otsustama, mis me edasi teeme.

Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kolleegid! Kas teil on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Kuivõrd juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, siis me oleme selle eelnõu teise lugemise katkestanud. Palun vabandust! Muudatusettepanekud on meil siiski vaja enne katkestamist läbi vaadata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.
Esimene muudatusettepanek on tulnud majanduskomisjonilt, seda on arvestatud täielikult. Teine muudatusettepanek on tulnud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolmas muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja see on leidnud täielikku arvestamist. Neljas muudatusettepanek on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Viies muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on arvestatud täielikult. Samuti on kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes ja üheteistkümnes ettepanek majanduskomisjonilt ja on arvestatud täielikult. Ettepanek nr 12 on laekunud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Samuti on 13. muudatusettepaneku teinud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Muudatusettepanek nr 14 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 15 on laekunud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Muudatusettepanekud 16, 17 ja 18 on majanduskomisjonilt ja kõik kolm on leidnud täielikku arvestamist. Muudatusettepanek nr 19 on laekunud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Muudatusettepanek nr 20 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 21 on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Samuti on muudatusettepanekud nr 22 ja 23 Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole kumbagi arvestanud. Muudatusettepanek nr 24 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 25 on laekunud keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Muudatusettepanek nr 26 on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Muudatusettepanek nr 27 on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Muudatusettepanek nr 28 on majanduskomisjonilt ja leidnud täielikku arvestamist. Samuti on muudatusettepanekud nr 29, 30, 31 ja 32  kõik  majanduskomisjonilt ja leidnud täielikku arvestamist. Ka 33. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja arvestatud täielikult. 34. muudatusettepanek on keskkonnakomisjonilt ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. 35. muudatusettepanek on laekunud majanduskomisjonilt, nagu ka 36. ja mõlemad ettepanekud on leidnud täielikku arvestamist. 37. muudatusettepanek on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 38. muudatusettepanek on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 39. muudatusettepanek, mis on ka viimane, on laekunud majanduskomisjonilt ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult.
Nagu juba eelnevalt öeldud, on juhtivkomisjon teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine siinkohal katkestada ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 23. aprill 2009 kell 18.

Läheme edasi oma neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi. Palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie ees on liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis tegeleb kolme konkreetse küsimusega. Esiteks me täpsustame öötöö käsitlust autojuhtidele. See vajadus tuleneb ka sellest, et Euroopa Komisjon on algatanud rikkumismenetluse, mille sisu seisneb selles, et meie praegune regulatsioon ei ole täies kooskõlas vastava direktiiviga. See ettepanek on läbi räägitud ka sotsiaalpartneritega, nii Autoettevõtete Liit kui ka transporditöötajate ametiühing on sellega päri. Kehtestame öötöö regulatsiooni kuue tunni pikkusega vahemikus 00.00–06.00. Teine muudatus täpsustab teeomanike õigusi, mille kohaselt teeomanikel on õigus ajutiselt või alaliselt piirata või keelata liiklust. See tuleneb õiguskantsleri märgukirjast seoses sellega, et Tallinna–Tartu maanteel piirati möödunud talvel teatud intensiivsusega ajal liiklust ja tõstatus küsimus, kas olemasolev õiguslik alus on piisavalt täpne ja selge. Kui me selle heaks kiidame, siis on selles suhtes vajalikud volitusnormid selged. Kolmas muudatus on korruptsioonivastase võitluse strateegia kohta selles osas, mis puudutab videovalveseadmete võimaldamist juhi eksamineerimisel ning sõidukite ülevaatuse teostamisel.
Need on kolm konkreetset algatust. Samal ajal on valitsuses ka liiklusseadus tervikuna, aga ometi me leidsime, et nende kolme muudatusega võiks teie ette varem tulla. Tõenäoliselt on uus liiklusseadus mahukas dokument ja nõuab tunduvalt rohkem aega ka Riigikogus arutlemiseks, kuid nende kolme muudatusega on suhteliselt kiire. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Kõigepealt Maret Maripuu, palun!

Aitäh! Hea minister! Te lõpetasite just oma ettekande sellega, et täiendate § 66  lõigetega 3 ja 4, et võidelda korruptsiooniga. Võimalik on kasutada kaameraid nii sõidueksami sooritamisel kui ka tehnilise ülevaatuse tegemisel. Kas te kaalusite ka seda varianti, et muuta see kohustuslikuks, või jääb see jätkuvalt vabatahtlikuks?

Ta sisuliselt ongi kohustuslik. Me arutasime ka majanduskomisjonis seda sõnastust, et see sõna "võib" tähendab, et ta annab õiguse selliseid tehnilisi vahendeid kasutada, ja sisuliselt, kuna autoregistrikeskused selle vastu võtavad, siis nad kavatsevadki seda teha. Tänasest seaduse tekstist tuleb välja, et muidu oleks see keelatud, kui ei oleks sõna "võib", nüüd on lubatud ja see lubadus tähendab ühtlasi, et see on n-ö autoregistrikeskuste poolt rakendatav standard.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mai Treial.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kui sõna "võib" mõista kohustusena, siis minu küsimus on: kas kõikidel tehnoülevaatajatel – on ka ju väiksemaid kohti, kus ülevaatust teostatakse ja mis on tahes-tahtmata inimesele mugavamad, olles elukohale lähemal –, kas nendel väiksematel tehnoülevaatuskohtadel ei või tekkida probleeme, et nad ei jõua neid seadmeid osta ja seetõttu, kui see üldine standard kujuneb, sulgevad oma uksed, või tuleb see kinni maksta?

Ma tänan selle küsimuse eest! Ma vastaksin sellele niimoodi, et võib tekkida, aga ei pea tekkima probleeme. Ma usun, et me siiski lähtume tervest mõistusest ja mingis perspektiivis peaks eksamineerimine ja ka tehnoülevaatused toimuma ikkagi ühe standardi järgi, ning sealhulgas ka need n-ö võtted, mida rakendatakse, et asi oleks läbipaistev ja kellelgi ei tekiks põhjendatud kahtlusi, oleksid ühtsed üle kogu Eesti territooriumi.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Eks muidugi on selge see, et täiendavate ja võrdlemisi suurte kulutuste panemine autoülevaatuspunktidele soosib suuremaid. Üks Soome firma, kuhu üks endine ARK-i juhtivtöötaja on tööle läinud, ostabki praegu neid punkte kokku. Aga see selleks. Ma küsin selle kohta, et see saab olla efektiivne ainult siis, kui pidevalt jälgitakse. Kas on ka niisugune jälgimise süsteem olemas? Ega muidu nendest kaameratest midagi kasu ei ole. See peab olema ikka nii nagu politseis, et pidevalt jälgitakse, siis on võimalik mingi efekt. Kas te olete ka selleks valmistunud ja mis see maksma läheb?

Loomulikult jälgitakse ja pidevus sõltub vajadusest. Eks tuleb hinnata neid reaalseid riske. Mis puudutab maksmist, siis need vahendid, mida vajavad autoregistrikeskused, on tegelikult olemas. Siin ei ole vaja mingeid täiendavaid makseid. Mis puudutab tehnoülevaatust, siin on eelnõu koostamise käigus küsimus läbi arutatud Eesti Tehnoülevaatajate Liiduga – see on selline mittetulundusühing, kes ühendab tehnoülevaatuse korraldajaid. Tehnoülevaatuse esindajad on põhimõtteliselt andnud omapoolse nõusoleku ülevaatuspunktide varustamiseks vajalike tehniliste vahenditega. Kogu see lugu n-ö punkti kohta maksab natuke üle 20 000 krooni. Ütleme nii, et ei ole väga suur raha, arvestades kõiki muid vajalikke investeeringuid ja rääkimata tegelikult maksumusest kliendile, kes neid asju teeb. Ma usun, et see ei ole selline rahaline koormus, mis käib üle jõu. Kahtlemata on seda korruptsiooni seisukohast korduvalt arutatud ja on ka avalikkuses toodud esile, kus on olnud selliseid rikkumisi. Selliste rikkumiste vältimiseks on mõistlik neid meetmeid kasutada. Ma ei arva, et nad on rahaliselt väga koormavad. Selles mõttes on läbipaistvus kindlasti mõistlikum kui pidev kahtlustamine selles asjas.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Maret Maripuu.

Aitäh! Härra minister! Kas maapiirkondades, kus näiteks tehnoülevaatuspunkt töötab ainult üks kord nädalas ja mõnes kohas on see kahe nädala jooksul üks kord, on võimalik rakendada mingit üleminekuperioodi, sest ma arvan, et regionaalpoliitiliselt on oluline, et see teenus jääks ka maapiirkondades kättesaadavaks?

Jah, kindlasti on maapiirkondades väga oluline, et see jääks kättesaadavaks, aga ma tuginen praegu ikkagi sellele tehnoülevaatajate liidule, kes ühendab selle teenuse pakkujaid, kes on tegelikult kõik valmis, ja need kulutused ei ole proportsionaalselt niivõrd suured. Nii et ma usun, et kindlasti ei tohiks selle teenuse kättesaadavus sel põhjusel üheski Eestimaa punktis halveneda, võrreldes praeguse olukorraga. Võib-olla tulevad muud põhjused ette.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Vilja Savisaar.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Mul on üks üldisem küsimus, et äkki oskate nüüd öelda neid eluvaldkondi, mis meil veel kaameratega ülevaatamise alt välja jäävad? Ja teiseks, kui palju kavatseb valitsus veel seadusmuudatusi esitada, et võimaldada kodanike järele seaduslikult nuhkida?

Aitäh! Üldisele küsimusele saan ma anda üldise vastuse. Valitsus kindlasti kodanike järele ei nuhi. Tegelikult on see ju ausate kodanike huvides. Kuna me kõik oleme ausad ja tahame olla ausad kodanikud, siis see tegelikult on kõigi huvides. Valitsusel kindlasti mingisugust nuhkimispoliitikat ei ole. Ma arvan, et neid asju tasub teha seal, kus on mõistlik ja kus on reaalseid probleeme.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Väino Linde.

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimus ei ole selle konkreetse eelnõu kohta, küll aga liiklusseaduse kohta tervikuna. Tahaksin teada, millal te toote Riigikogusse liiklusseaduse muudatuse, mis kohustaks kandma registrisse mopeedid ja motorollerid mootori töömahuga kuni 50 cm³, et nad saaksid vastava numbrimärgi ega vuraks siin Eestimaa tänavatel nii, kuidas jumal juhatab?

Kolleegid! Ma ikkagi palun, et me arutaksime olemasolevat seaduseelnõu. Aga palun, minister!

Aitäh! Ma usun, et küsimus ja huvi tundmine on õigustatud. See teema on leidnud kajastamist selles liiklusseaduse terviktekstis, mis on valitsuses ja kui ma ütlen, et on valitsuses, siis see tähendab, et ta füüsiliselt ripub valitsuse istungite infosüsteemi n-ö ootelehel. Ma ei usu, et, hea küsija Väino Linde, sind huvitavad need n-ö protseduurilised detailid, kuidas, millises staadiumis ta täpselt seal valitsuses on. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolest oleks ta võinud olla juba mitu kuud tagasi siin saalis, aga samas jällegi need eri ametkondade poolt viimasel hetkel tõstatatud küsimused on kõik asjalikud. Me loodame need lahendada ja siis on ta kohe ka siin saalis. Nii et meie poolt mingeid takistusi ei ole, aga on olemas selliseid üksikuid detaile üksikute ministeeriumide poolt, mis jällegi vajavad läbirääkimisi ja kui ühega on läbi räägitud, siis on vaja teisega läbi rääkida ja kui sellega on läbi räägitud ja näiteks ta tahab midagi muuta, tuleb jälle ettepaneku tegijaga läbi rääkida. Selline protsess käib. Küllap küsija on lugenud Kafka "Protsessi"? Kohati Kafka "Protsess" kahvatab selle kõrval. Aga tuleb ette!

Küsimuseks saab sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Mina küll nendesse kaameratesse praegu ei usu, et need vajalikud oleksid. Kui meil korrektset süsteemi nende kasutamiseks ei ole, jookseme me lihtsalt ajast ees ja raiskame raha, sest kindlasti on see väga kulukas. Kas praegu on ikka vaja ettevõtjatele sellist kulu kaela tuua?

Aitäh! Ütleme et uskumisega on nagu keerulisem lugu. Me tegeleme ikkagi teatud korruptsiooniriskide maandamisega ja mõistlik riik maandab selliseid riske. Ja tõepoolest, kui me enne siin arutasime, kas need kulud on proportsionaalselt liiga suured, siis ma arvan, et tegelikult proportsionaalselt ei ole. Mis puudutab teie küsimuses esitatud väidet, et justkui pannakse kaamerad üles ja nendega mitte midagi ei tehta, et nad lihtsalt ripuvad seal, siis kui te panete tähele, on seaduseelnõus § 66 lõige 4, kus öeldakse, et nende tehniliste vahendite paigaldamise, kasutamise ning andmete töötlemise korra kehtestab oma määrusega majandus- ja kommunikatsiooniminister. Selle määruse eelnõu on põhimõtteliselt olemas ja ka sellega võib tutvuda. Ei ole lihtsalt kaamera üleval, teatud nõuded sellele kehtestatakse, sealhulgas ka nende andmete töötlemise kohta. Ühtepidi järgiks see kõiki ilusaid ja üllaid põhimõtteid ning läheks ka asja ette.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Väino Linde, palun!

Aitäh! Nüüd on mul küsimus selle konkreetse eelnõu kohta. Siin eelnõus on sätestatud näiteks kaamerate kasutamine auto ülevaatuste puhul ja nii edasi – kas see võib lõppkokkuvõttes viia ka ülevaatustasu suurenemisele liiklusvahendi omanikule? Keegi peab ju need kulud kinni maksma.

Selliseid ettepanekuid me teinud ei ole. Ma lihtsalt kommentaariks juhin tähelepanu, et siin on tegemist riigilõivuga, mis tähendab, et tuleb hakkama saada olemasoleva riigilõivu faasides, mis puudutab autoregistrikeskuse tegevust.

Sõna on Taavi Rõivasel.

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab liiklusseadust laiemalt. Praegu veel kehtivas seaduses on nõue, et autojuht peab kaasas kandma tehnilist passi, juhiluba ja mitmeid muid dokumente, millega ta tõendab asju, mis tegelikult on politseil võimalik välja võtta oma elektroonilise infosüsteemi kaudu, mida nad oma liikuvates ekipaažides kasutavad. Praktikas, minu kogemuse põhjal, keegi selle pärast trahvi ei tee, kui loa asemel on kaasas ID-kaart või tehniline pass, kui inimene on ise auto kasutaja, aga samas seadus neid jätkuvalt nõuab ja seaduskuulekad kodanikud peavad seda teatud ebamugavust taluma. Öelge, kas on mingi mulle teadmata takistus, miks me ei saa seda nõuet kaotada ja teha nii, et piisab näiteks ainult ID-kaardist või oma isiku samasuse tuvastamisest, mille järgi politsei saab ülejäänud asjad ise järele vaadata?

See küsimus on lahendatud uues liiklusseaduse eelnõus. Aga veel kord: ma püüdsin oma sissejuhatavas ettekandes seletada, miks me need kolm valisime – kuna ajaliselt on teatud tähtajad peal, valitsusele on tehtud ettekirjutused ja liiklusseaduse terviktekstis on selliseid üksikuid komponente tegelikult väga palju. Väga palju on ka selliseid positiivseid asju, mis peaksid inimese elu lihtsamaks muutma, arvestades tehnoloogia arengut ja ka järelevalveorganite võimekust. Seetõttu me käsitleme seda ikkagi tervikuna ja kuna ta Riigikokku tuleb, siis tehakse loodetavasti veel häid ettepanekuid. Aga need kaks, mida nii Väino Linde kui Taavi Rõivas tõstatasid, on tegelikult seal sees.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kas ma sain õigesti aru, et reeglid või võimalused ööajal töötavatele autojuhtidele tulevad Eestis karmimad kui praegu, kui me teeme selle uue seadusparanduse. Kas uued reeglid ei too kaasa avariinumbrite kasvu?

Ma nüüd lõpuni ei puudutanud seda küsimust, karmust või mittekarmust. Praegune regulatsioon, mis seda puudutab, on autojuhtide töös suhteliselt spetsiifiline. See puudutab öötööarvestust ja sellest tulenevaid õigusi järjest autot juhtida. Erinevus praeguse Euroopa direktiivi ja meie kehtiva seaduse vahel on kaks tundi ja me tegelikult teemegi n-ö selle nelja öötöötunni määratluse autojuhtide jaoks kuue tunni pikkuseks, mis on minimaalne nõue Euroopa vastavates kokkulepetes. Kas hinnata seda karmimaks või mitte karmimaks, on iseküsimus. Loodetavasti on Euroopa direktiiv kõiki asjaolusid kaalunud. Meil lihtsalt lasub teatud mõttes kohustus see praegu üle võtta. Infoks võin ma öelda niipalju, et elu on kummaline. Samal ajal on Euroopa Komisjon algatanud eelnõu, kus see öötööarvestus tuuakse umbes analoogse põhimõttega, nagu on praegu Eesti kehtivas seaduses. Aga kuna teine osa Euroopa Komisjonist on selle vaidlustanud ja on esitanud Eesti vastu Euroopa Kohtusse rikkumishagi, siis et seda kohtuhagi tagasi võtta, peame me viima selle praegu kehtiva direktiiviga vastuollu. Ma ei välista seda, et teil, sellel Riigikogu koosseisul, õnnestub see asi jällegi tagasi pöörata. Ainult ühel tingimusel – kui muidugi Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament jõuavad selles komisjoni algatuses kokkuleppele. Ja veel huvitavam on see, et vähemalt Euroopa Komisjoni ekspertide tasandil on öeldud, et selle idee või selle praegu tehtud ettepaneku puhul on nad paljuski arvestanud Eestis praegu kehtivat seadust. Nii et selline kummaline olukord.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Mai Treial.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Te väitsite, et selle seadusmuudatusega liiklusseaduses tulete välja sellepärast, et on ääretult kiire. Kui me nüüd vaatleme veel ikkagi seda võimalikku kaamerate ja salvestusseadmete kasutamist, siis tooge, palun, välja, kui palju on neid rikkumisi ja pettusi, mis tingivad, et sellega on nüüd nii ääretult kiire, et ehkki valitsusest tuleb veel teine eraldi liiklusseadus kogu oma muudatuste paketiga, on vaja just need lahendused väga kiiresti ära teha.

Aitäh! Mul ei ole praegu konkreetselt mingisugust numbrilist statistikat kaasas, aga kiirus on alati suhteline. Lihtsalt see teema on leidnud käsitlemist valitsuse korruptsioonivastases strateegias ja ka õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et see kaamerate küsimus vajab selgemat seadusandlikku fikseerimist ning selle tõttu on ta kiirem väga olulistest asjadest, mida märkisid ära teie kolleegid Reformierakonna fraktsioonist. Nii et see on selles mõttes suhteline. Ma arvan, et me võiksime selle ära teha, siis on üks küsimus lahendatud. Suurt vahet, kas nüüd kuu või kaks, ütleme ausalt, ju ei ole. Aga me arvame, et kõiki küsimusi ühekorraga ka ei jõua lahendada. Ma usun, et selles uues liiklusseaduses on piisavalt teemasid ja seal me peaksime ikkagi ennekõike keskenduma liiklusohutuse ja selle suurendamise küsimustele. Ütleme ausalt, see temaatika on üsna spetsiifiline ja liiklusohutusest suhteliselt kaugel, kuid mingi seos on ka sellel.

Aitäh! Kolleegidel teile rohkem küsimusi ei ole. Läheme edasi. Majanduskomisjonipoolse ettekande teeb meile majanduskomisjoni esimees. Urmas Klaas, palun!

Proua juhataja! Head kolleegid ja austatud minister! Majanduskomisjonis oli käesoleva seaduseelnõu arutelu esimesele lugemisele saatmiseks päevakorras 25. märtsil s.a. Ma pean teile ütlema, et majanduskomisjon on liiklusseadusega seonduvaid teemasid parlamentaarsete kuulamiste vormis arutanud tänavu kolmel korral ning need kuulamised on puudutanud nii liiklusohutust (sealhulgas raskeveokite liikumist meie teedel) kui meie transpordisektori konkurentsivõimet seoses kehtestatud tonnaažipiirangutega, aga see teema on ka seotud liiklusohutusega laiemalt. Oleme rääkinud ka tormikahjustuste ja selliste ekstraordinaarsete liiklusolude tõttu tekkinud liiklusohutuse probleemidest meie vabariigi teedel. Ja me oleme samuti puudutanud liiklusseadusega haakuvat sõiduõppe kvaliteeti ja sõiduõppe kvaliteedi üle toimuvat järelevalvet. Nii et kolmel korral oleme parlamentaarse kuulamise vormis komisjonis sellistel teemadel peatunud.
Konkreetne eelnõu on teie ees muutmata kujul, nii nagu Vabariigi Valitsus selle meile arutamiseks on saatnud. Muudetud kujul on küll seletuskiri. Seal on mõningaid aspekte täiendatud. Otsus, mille me tegime täiskogule esitamiseks, on viia esimene lugemine läbi 8. aprillil, ning ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. aprill kell 12. Kõik ettepanekud oleme vastu võtnud ja otsustanud konsensuslikult.
Peab muidugi ütlema, kuulanud, head kolleegid, täna siin saalis teie küsimusi, et paljud neist olid sellisena üleval ka majanduskomisjonis. Ja sellest johtuvalt ma loodan, et kõik kolleegid võtavadki seda väga tõsiselt (nagu te võtate kõiki eelnõusid väga tõsiselt) ja teete aktiivselt muudatusettepanekuid ning mõtlete kaasa majanduskomisjoniga, et me saaksime teha ühe hea seaduse. Ütlen ka seda, et kuigi tõenäoliselt uus liiklusseadus, kui ta tuleb terviktekstina, läheb õiguskomisjoni – nii on siiani olnud –, jälgib majanduskomisjon seda kindlasti ja me soovime, et meie poolt parlamentaarsete kuulamiste käigus tehtud ettepanekud leiaksid ka seal arvestamist. Tänan teid!

Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Ester Tuiksoo. Palun!

Tänan, proua juhataja! Hea kolleeg, majanduskomisjoni esimees! Võib-olla sa tuletad meile meelde, kui palju neid rikkumisi on olnud eksamikomisjonides ja kui vajalik see kaamerate ülespanek siiski on? Nii et võib-olla sa meenutad seda statistilist arvu.

Aitäh! Siin käib jutt kahest objektist, üks on tõepoolest riikliku sõidueksami sooritamine ja selle jälgimine autoregistrikeskustes ning teine on tehnoülevaatuse jälgimiseks ülespandavad kaamerad. Viimase koha pealt mul ei ole sulle informatsiooni anda, seda ma ei tea. Autoregistrikeskuses läbiviidava riikliku sõidueksami koha pealt on meile mainitud üldsusele ka teadaolevaid fakte, sealhulgas näiteks Põlva autoregistrikeskusest. Aga konkreetse vastuse absoluutarvu näol jään ma sulle võlgu.

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ettekande eest! Kolleegid, fraktsioonide esindajad! Kas teil on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 427 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. aprilli 2009 kell 12. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud.

Meie viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkur. Palun!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Valitsus on Riigikogule esitanud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõul on suur mõju ämmaemanda kutsealale. Seaduse algatamise eesmärk on iseseisva ambulatoorse ämmaemandusabi teenuse osutamine. Seadusmuudatuse mõte on tagada iseseisva ämmaemandusabi võimalikult hea kättesaadavus, eelkõige maapiirkondades elavatele inimestele, kes praegu saavad teenust peamiselt maakonnakeskustes. Iseseisva ämmaemandusabi teenuse reguleerimise eesmärk on vähendada pere- ja eriti naistearstide töökoormust, lühendada ravijärjekordi günekoloogide ambulatoorsele vastuvõtule ning parandada seeläbi ka eriarstiabi kättesaadavust kaugemas perspektiivis. Samuti aitab uus regulatsioon kaasa esmatasandil osutatava abi kvaliteedi parandamisele sünnitusjärgsel perioodil, mis seni on keskendunud peamiselt vastsündinule.
Iseseisvalt ambulatoorselt osutatava ämmaemandusabi teenuse sisuks on normaalse raseduse jälgimine, sünnitusjärgne lapse ja naise jälgimine, uuringute määramine, tegemine ja hindamine, lihtsamate günekoloogiliste probleemide korral ravi määramine koos ravimite soovitamisega ja piiratud hulga ravimite retseptide väljakirjutamisega, dokumentatsiooni täitmine ja väljastamine, retseptide puhul näiteks korduvretseptide või nn antibeebipillide väljakirjutamine, õigus väljastada töövõimetusleht rasedus- ning sünnituspuhkusele lubamise ning raseduse ajal töötingimuste ajutise kergendamise või teisele tööle üleviimise kohta.
Iseseisvat teenust osutav ämmaemand ei saa osutada statsionaarset tervishoiuteenust. Haigla ja iseseisvat teenust osutava ämmaemanda vahel on võimalik sõlmida lepinguline suhe vaid ambulatoorse ämmaemandusabi teenuse osutamiseks. Samas võivad ka üld- ja eriarstiabi osutavad juriidilised isikud osutada ämmaemandusabi teenuseid vastava tegevusloa olemasolu korral.
Eelnõu jõustudes ei ole ette näha ämmaemandate massilist lahkumist haiglatest, et hakata osutama iseseisvat ämmaemandusabi teenust, mis tingiks vajaduse haiglatel osta ämmaemandate teenust juba juriidiliselt isikult. Kasutades analoogiat õdedega ja eriarstidega, kellel on praegu olemas iseseisva teenuse osutamise võimalus, on selline hirm alusetu. Kindlasti on ämmaemandate hulgas valmisolek iseseisva teenuse osutamiseks ning neile on see võimalus täiendavaks motivaatoriks. Samas ei ole tõenäoline nende selline lahkumine haiglatest, mis võiks seada ohtu haiglate tegevuse jätkusuutlikkuse. Haiglate personalipoliitika küsimus on motiveerida töötajaid mitte lahkuma, seda ei ole otstarbekas teha tervishoiutöötajate tegevuspiirangute kaudu. Eelkõige pädevuse säilimise huvides on ämmaemandad kindlasti huvitatud kliinilise praktika säilimisest. Ämmaemandad võivad samaaegselt töötada nii haiglas kui iseseisva teenuse osutajana, nagu praegu töötavad ka paljud eriarstid.
Vajadusele reguleerida iseseisev ämmaemandusabi teenus on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler. Põhiseaduse § 31 sätestab õiguse tegelda ettevõtlusega ja ettevõtlusvabadus on kõigi ja igaühe õigus. Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. Ettevõtlusvabadusele võib piiranguid kehtestada vaid seadusega, kusjuures seadus ei pea kõiki piiranguid täpselt kirjeldama, küll aga annab raamid, millistes piirides võib täitevvõim selliseid seadussätteid täpsustada. Samuti tuleb arvestada, et piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud õigust või huvi rohkem, kui see on normilegitiimse eesmärgiga põhjendatud. Oma analüüsis leidis õiguskantsler, et käesoleval ajal puudub põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse piiramiseks muu ülekaalukas huvi, mis välistab põhiõiguse kas osalise või täieliku rakendamise. Seega ei ole ämmaemanda kutsetegevusele seatud piirangud kooskõlas põhiseadusega.
Praegu töötab enamik ämmaemandaid naistenõuandlates ja haiglate sünnitusabi- ja günekoloogiaosakondades, vähem perearstide juures pereõdedena. Riikliku tervishoiutöötajate registri andmetel on Eestis praegu 582 ämmaemanda kutsega töötavat tervishoiutöötajat. Eelnõu kohaselt võib iseseisva teenuse osutamise tegevusluba omav ämmaemand osutada ambulatoorset teenust koos perearstiga või eriarstiga ühist infrastruktuuri kasutades. Samuti võib ta teenust osutada üksi või koos teiste iseseisva teenuse osutamise tegevusluba omavate ämmaemandatega kas oma tegevuskohas, esmatasandi tervisekeskuses, haiglas või ka näiteks perekoolis või isiku kodus nõustades. Mitmetes haiglates toimub juba praegu ämmaemanda iseseisev vastuvõtt ja probleemideta kulgeva raseduse korral rase praktiliselt naistearsti ei külasta. Ämmaemandaid on koolitatud ära tundma kõrvalekaldeid normaalsest rasedusest. Normist kõrvalekallete puhul suunab ämmaemand raseda edasi naistearsti või vajaduse korral perearsti juurde.
Kui sünnitusjärgne ema ja vastsündinu hooldamine toimub statsionaaris põhiliselt ämmaemandate poolt ja abi andmine kõrvalekallete ilmnemisel toimub koostöös naiste- ja lastearstidega, siis ambulatoorne sünnitusjärgses perioodis naise ja lapse jälgimine ning hooldus on peremeditsiini pädevuses. Samas tunnistavad perearstid, et teenus on lapsekeskne ja naine on sünnitusjärgselt praktiliselt hoolduseta. Seega arvestades sünnitusjärgse haiglas viibimise lühenevat kestust, on eriti oluline ka sünnitanud naise professionaalne jälgimine kodus. Eriti oluline on sel perioodil asjatundlik imetamisnõustamine nii lapse kui ema tervist silmas pidades. Imetamisnõustamine, milleks ämmaemandal on ainsana põhjalikum ettevalmistus, ei ole hetkel võimalik, sest ämmaemand ja ema ei kohtu enam pärast haiglast kojuminekut. Viimastel aastatel on mitmetes sünnitusmajades avatud imetamisnõustaja ametikoht. Ämmaemandusabi iseseisva ambulatoorse teenuse jõustudes on rasedatel võimalik minna jälgimisele ämmaemanda juurde ja selle võrra jääb naistearstidele rohkem võimalusi ja aega  patoloogiatega tegelda. Samuti peaks selle võrra lühenema loodetavasti ravijärjekorrad, nii on patsientidel võimalus senisest kiiremini pääseda naistearsti vastuvõtule, mistõttu on võimalus varasemale haiguse avastamisele ja paremale ravile. Varajane haiguste avastamine vähendab haiguse krooniliseks muutumise tõenäosust ja sellest tulenevalt ravikulusid ning avaldab mõju isiku tööturult eemal viibimisele.
Teenuse jõustudes vabanevad naistearstid osadest funktsioonidest, mis kuuluvad ämmaemanda pädevusse. Madala riskiga rasedaid jälgivad ka perearstid, kuid väga vähesel määral, mistõttu uue teenuse seadustamine nende praegust tööd oluliselt ei mõjuta. Mitmetes riikides kuulub normaalse raseduse jälgimine juba praegu ämmaemanda pädevusse, näiteks Hollandis, Ühendkuningriigis, Rootsis ja ka Prantsusmaal teevad sünnijärgseid koduvisiite ämmaemandad.
Iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi rahastamiseks on sarnaselt muude tervishoiuteenustega kaks võimalust: ravikindlustuse vahenditest, kui teenuse pakkujal on leping Eesti Haigekassaga, ning isiku enese poolt, kui vastav leping puudub. Eraldi patsiendi omaosalustasu ämmaemanda vastuvõtu korral ette nähtud ei ole. Vabariigi Valitsuse määrusega on kehtestatud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, mis on aluseks kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasumiseks tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel Eesti Haigekassa poolt.
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarves lisakulusid, pigem ravikindlustuskulud vähenevad, kuna raseduse jälgimiseks tehtavaid vastuvõtte saavad seaduse jõustumisel enam hakata tegema ämmaemandad, mitte arstid.
Seadus on plaanitud jõustada 1. aprillil 2010, välja arvatud üks erisus. Üks paragrahv jõustuks üldises korras, mille põhjuseks on see, et meil on vaja seadusse sisse kirjutada ka perearstidega sõlmitava lepingu maksimumtähtaeg, milleks on eelnõu kohaselt pakutud viis aastat. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Kõigepealt Maret Maripuu, palun!

Aitäh! Hea minister! Seda eelnõu on oodanud perearstid, naistearstid ja ka ämmaemandad pikka aega ja selle üle on tõsiselt vaieldud ning eelnimetatutega nendes punktides konsensus saavutatud. Mis sa arvad, kas see uus võimalus, mis nüüd välja pakutakse, parandab ka teenuste kättesaadavust maapiirkondades olevatele naistele, et nad ei peaks sõitma linna naistearsti juurde, vaid saaksid oma kodu lähedal normaalse raseduse jälgimist? Kas see võiks olla üks motivaator, et ka ämmaemandad väiksematesse piirkondadesse jõuavad?

Aitäh küsimuse eest! Tahaks väga loota! Ja üldiselt, ma usun, et see ka nii läheb. Kui nüüd ämmaemandal tekib võimalus iseseisvalt seda teenust pakkuda ja vald on piisavalt suur, et ideaalis oleks seal kaks või kolm perearsti, kes suudaksid ka juba keskuse teha, et soetada endale korralikult vajalik sisseseade, siis loomulikult on väga mõistlik, et perearst kutsub või siis ämmaemand ise lepib perearstiga kokku, et mingi hulk päevi ühes kuus toimub ka ämmaemanda vastuvõtt ja inimene saab seega normaalse raseduse jälgimise kodukohas, oma perearsti juures tehtud ega pea selle pärast sõitma maakonnakeskusesse või veel kaugemale. Kindlasti on see väga vajalik. Kui praegu ka väga väikestes valdades, kus on üks perearst, suudab perearstipraksis soetada endale kogu vajaliku inventari ja sisseseade, mis on ka ämmaemandateenuse pakkumiseks vajalik, siis oleks see väga hea ja ma arvan, et see mõjub inimestele positiivselt, et nad saavad oma perearsti juures kõik vajalikud toimingud esmatasandil tehtud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Ester Tuiksoo. Palun!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! On muidugi äärmiselt meeldiv, et murest maanaiste tervise pärast te räägite ka ettevõtlusvabadusest – see on ka omamoodi kunst. Aga mind huvitab, kuidas see seadus reguleerib litsentsitud ämmaemandate osavõttu kodusünnitusest ja milline vastutus on sel juhul ämmaemandal?

Aitäh! Mis puudutab ettevõtlusvabadust, siis sellele juhtis tähelepanu õiguskantsler. Sellepärast oli vaja see siin oma ettekandes ära mainida ja konkreetselt selle teemaga seoses on õiguskantsler meie poole ka pöördunud. Mis puudutab kodusünnitusi, siis on üks ja lühike vastus: see eelnõu seda ei reguleeri.

Küsimuseks saab sõna Vilja Savisaar. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab ämmaemanda iseseisvalt osutatava teenuse ulatust ja sisu. Milliseid uuringuid ämmaemand tegelikult iseseisvalt teha võib, milline peab olema ämmaemanda varustus ja kes neid analüüside tulemusi jälgib jne? Te väidate, et sisuliselt võib minna sünnitama naistearsti üldse külastamata. Mind huvitab, milline on ämmaemanda töö sisu või milline peab olema tema kabinetivarustus jne? Me teame, milline on naistearsti kabineti varustus. Kas ta peab vastama samadele tingimustele?

Aitäh! Kui te võtate ette selle paki – seaduseelnõu 452, siis siin on ka lisad. Lisades on muu hulgas ka sotsiaalministri määruste kavandid. Siin on sotsiaalministri määruse "Nõuded ämmaemandusabi iseseisvaks osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele" kavand. Ma arvan, et ma ei hakka siit kõike ette lugema. Siis on siin sotsiaalministri määruse "Iseseisvalt osutatavate ämmaemandusabi tervishoiuteenuste loetelu" kavand ja määruse "Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm" muutmise kavand. Ja veel mõned määrused, mis on vaja sellest seadusest tulenevalt ära muuta. Siin on need täpselt loetletud. Ma arvan, et aja kokkuhoiu mõttes ei ole mul mõtet kõiki neid ette lugeda. Need on kõik olemas.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mai Treial. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma võtsin selle paketi kätte ja lugesin siit mõningaid kohti ning mul tekkis ikkagi ka küsimus. Eesti Naistearstide Selts on tõstatanud ämmaemandate väljaõpetamise küsimuse. Nende ettepanekut ei ole siin arvestatud ja on märgitud, et see seaduseelnõu ei reguleeri ämmaemandate koolitust. See on selge. Aga kui ämmaemandaid ikkagi ei ole, siis ka arstiabi kättesaadavus kannatab. Teil on kindlasti ülevaade, milline on olukord. Te nimetasite, et 582 ämmaemandat on kutseregistris kirjas. Kas see vanuseline koosseis ja ka ämmaemandate võimalik soov Eestist ära minna kuhugi mujale tööle võiks tekitada meile praegu muret, ja missugune on nende koolituse vajadus?

Aitäh! Seletuskirjas on õigesti öeldud ja seal kooskõlastustabelis ka, et tõepoolest, see eelnõu ei puuduta väljaõppe küsimust. Lühidalt vastates ka need 582 ämmaemandakutsega tervishoiutöötajat, kes meil on, ei ole praegu kõik rakendatud ämmaemandatena. Ma ei ole küll kuulnud praegu murest, et meil ämmaemandaid liiga vähe oleks, ja kui ma olen rääkinud meie koolidega, kes ämmaemandaid ette valmistavad, siis sealt on pigem positiivne tagaside tulnud ja pigem isegi soodustatakse just nimelt õppeperioodil ämmaemandaks õppivate noorte välismaale vahetusõpilaseks minemist, et saada uusi kogemusi. Mul on hea meel tõdeda, et üks minu enda tuttav on praegu Portugalis vahetustudengina ämmaemandateenust pakkumas ja ta tuleb kindlasti tagasi Eestisse ja hakkab seda siin pakkuma. Ma küll ei näe praegu väga suuri muresid meie väljaõppesüsteemis.

Teiseks küsimuseks saab sõna Ester Tuiksoo. Palun!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Kas te kommenteeriksite lähemalt, mispärast Eesti Haiglate Liit ei kooskõlastanud seda eelnõu ja miks haiglate liiduga ei leitud ühist keelt?

Aitäh! Kui te võtate sellesama kooskõlastustabeli lahti, siis seal on pikk seletuskiri, pikk jutt, mis on Eesti Haiglate Liidu mureks – peamiselt lepinguline probleem või võlaõiguslik probleem, ja mis on meie vastus. Aga eks selle sisu võib ju oletada. Ma püüdsin oma kõnes sellele juba vastata. Kuna praegu on iga teenus, mis haigla või tervishoiuteenuse osutaja sõlmib, seotud haigekassa rahaga, siis võib teoreetiliselt mõista haiglate muret, et äkki jääb ämmaemanda äraminekuga nende rahakott natuke väiksemaks. Aga nagu ma oma kõnes ütlesin, ma siiralt ei näe seda probleemi sügavust, et haiglatel peaks sellest eelnõust tulenevalt tekkima tulevikus raskusi. Haiglate liidu kirjale said põhjalikud vastused antud ja ma ei näe praegu põhjust selle pärast muretseda.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Trivimi Velliste.

Aitäh, proua aseesimees! Lugupeetud härra minister! Mind huvitab väljaspool sünnitusmaja ilmale tulnud laste saatus. Nagu me teame, sündis vanasti enamik lapsi talu saunas ja kindlasti sünnib ka tänapäeval mingi arv lapsi kodus. Kas ministeeriumil on andmeid selle kohta, kui palju lapsi sünnib tänapäeval kodus ja milline on olnud nende käekäik, võrreldes nende lastega, kes sünnivad haiglas või sünnitusmajas?

Aitäh! Need andmed on olemas, aga mul ei ole neid kaasas. Ma võin need meili teel saata. Iga lapse puhul, kelle sünd registreeritakse, on näha, millise tervishoiuteenuse osutaja juures ta on sündinud või on ta sündinud väljaspool tervishoiuteenuse osutajat. Need andmed ma teile kindlasti esitan. Meditsiinilises mõttes ei ole minu teada väga suuri vahesid või muresid võimalik praegu tuvastada, välja arvatud juhud, kui on olnud tegemist riskirasedusega või on naisel soovitatud igal juhul tervishoiuteenuse osutaja juures laps ilmale tuua.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Vilja Savisaar.

Aitäh! Võib-olla ma kommenteerin paari sõnaga, mis mina tegelikult arvan, miks Eesti Haiglate Liit seda ei kooskõlastanud. Küsimus ei ole mitte raha äraminekus. Haiglate liidu protesti aluseks on tegelikult patoloogiliseks läinud raseduste enda kraesse saamine ja need pärast probleemidega kulgenud sünnitused ning võib-olla ka sünnitamisel surnud emad ja lapsed, mitte raha äraviimine.
Aga minu küsimus on seotud sellega, et te palusite mul lugeda see nimekiri läbi, et näha, mis kõik vajalik on. Ma näen, et külmkapp ja vatitupsud on vajalikud, aga ma näiteks ei näe mingeid aparaate, kas või sonograafigi. Tänapäeval ei kujuta enam ette, et naisele ei tehta sonograafilist läbivaatust, et hinnata, kas rasedus kulgeb normaalselt, kui see on triviaalne juba igasuguse naistearsti külastuse puhul, rääkimata siis rasedast naisest. Kuidas seda kommenteerida?

Aitäh! Raseda jälgimiseks on olemas ka ravijuhend ja seal on need jälgimised väga selgelt kirja pandud. Ma toon ühe lihtsa näite. Kui me võrdleme praegu erapraksistes läbiviidavat rasedate sünnituseelset jälgimist suurte keskhaiglate juures sünnituseelsel jälgimisel olevate naiste jälgimisega, siis seal on selgelt vahe. Ühel juhul on n-ö minimaalne vajalik hulk, kus on vaja jälgimine ära teha – vahet pole, kas see on siis kuklavoldi mõõtmine, mida saab teha ainult väga kindla aparatuuriga, või midagi muud, ja siis on tavaline raseduse jälgimine, mille puhul teostatakse jälgimistöid ilma erivahenditeta ehk ainult ämmaemanda mõõdulindi ja südametuksete monitoriga. Need aparaadid on praegu kõik kaasaskantavad, portatiivsed, nendega probleemi ei ole. Ma ei näe siin küll selles suhtes probleemi, et kui ämmaemandatel tekib ikkagi õigus seda teenust osutada, siis kui nad tuvastavad riskiraseduse, on neil samamoodi kohustus suunata patsient kohe edasi arstikeskusesse eriarstiabi ja naistearsti juurde. Nii et ma ei näe siin probleemi.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Praegu teevad raseduse jälgimise ära praktiliselt 84% ulatuses naistearstid, 15% ämmaemandad ja 0,8% perearstid. Eelnõust me näeme, et me seame endale eesmärgiks päris kõvasti uued protsendid ja praktiliselt viie-kuue aasta pärast peab see sfäär, mida me arutame, võtma enda peale 50% raseduse jälgimisest. Mul on niisugune küsimus, et kas meil on viie aasta pärast võimalik öelda, et 50% läheb selle sfääri kaudu?

Eks see sõltub eelkõige paljuski ka ämmaemandatest endist, kui vastuvõtlikud ja kui valmis on nad hakkama seda teenust iseseisvalt osutama. Kui te vaatate sedasama lk 3 olevat seletuskirja osa, kust te need numbrid lugesite, siis te näete, et maakonniti on see väga erinev. Ja see ongi praegu erinevate praksiste erinev praktika. Osa haiglaid vormistab enamiku visiite naistearsti vastuvõtuks isegi siis, kui naine käis ämmaemanda juures, ja osa kirjutavad selle ämmaemanda vastuvõtuks. Nii et see ei ole kindlasti nii, et meil ongi ka tegelikkuses haiglate ja maakondade lõikes nii erinev praktika. See on praegu paljuski kinni vormistamises, selles, kuidas üks või teine haigla seda vormistab. Kui mõni ämmaemand otsustab hakata pakkuma iseseisvat teenust, siis kindlasti lisandub sellele statistikale, mis tuleb haiglatest, iseseisvalt teenust pakkuvate ämmaemandate statistika ja siis me näeme, kui paljud tegelikkuses võtavad endale julguse hakata iseseisvalt teenust pakkuma.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Maret Maripuu.

Aitäh! Hea minister! Võib-olla saalis viibijate rahustamiseks võid sa kinnitada, et jätkuvalt jääb ju määravaks ikkagi naise valik, kelle poole ta pöördub, kas see on perearst, naistearst või ämmaemand.

Jah, ma kinnitan nii seda valikut kui ka seda, et teiselt poolt on see ämmaemandate õigus, mitte kohustus hakata pakkuma iseseisvat ämmaemanda teenust. Nii et keegi ei pane siin ühelegi osapoolele, ei patsiendile, ei ämmaemandale endale ega haiglatele mingit kohustust, vaid see on võimaluse loomine. Ma näen just seda võimalust, et kui iseseisev ämmaemand lepib maapiirkonnas perearstidega kokku, siis see on päeva lõpuks eelkõige patsiendile oluliselt kasulikum variant, et ämmaemand sõidab mitme patsiendi juurde, selle asemel, et mitu patsienti sõidaksid ämmaemanda juurde.

Aitäh, lugupeetud minister! Kolleegidel teile rohkem küsimusi ei ole. Läheme edasi järgmise ettekandega, mille teeb sotsiaalkomisjoni liige Tatjana Muravjova. Palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 452 oma istungil s.a 23. märtsil. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna tervishoiupoliitika juht Heli Paluste andis ülevaate seaduseelnõu kohta. Mul oli plaanis siin korrata seda, mida minister teile tegelikult ette kandis, aga aja kokkuhoiu mõttes ei hakka ma seda kordama. Ütlen ainult, et komisjonis olid kõik komisjoni liikmed selle seaduse poolt ja just nimelt sellepärast, et see seadus on pühendatud sellele, et kergendada patsiendi olukorda, et maanaised saaksid teenuse kodu lähedal. Peale selle, me rääkisime praegu ja te küsisite ministrilt, millised need teenused on, et raseduse jälgimine, aga tegelikult on siin eelnõus rõhutatud ka seda, et pärast sünnitust jälgib ämmaemand samuti naist, sest igasuguseid asju võib juhtuda. Võib normaalne sünnitus olla, aga samas võib emakakael tegelikult kannatada ja paljud naised ei saa sellest aru. Kui ämmaemand vaatab seda, siis ta saab kohe jälile. Kui see naisterahvas pärast lapse sündi ei kujutagi ette, mis tal tegelikult viga on ja pöördub arsti poole võib-olla poole aasta pärast või aasta pärast, siis ongi väga suur oht emakakaelavähi tekkimiseks. Seetõttu otsustas meie komisjon saata eelnõu 452 esimesele lugemisele s.a 8. aprillil, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata s.a 23. aprill kell 18. Otsus võeti vastu konsensusega. Tänan!

Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kolleegid fraktsioonide esindajad! Kui te soovite avada läbirääkimisi, siis palun! Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 23. aprillil kell 18. Oleme eelnõu 452 esimese lugemise lõpetanud.

Läheme edasi oma kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri. Palun!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Valitsus on esitanud parlamendile arutamiseks biotsiidiseaduse uue tervikversiooni. Uue seaduseelnõu väljatöötamine on tingitud eelkõige vajadusest viia biotsiidide turustamist ja kasutamist reguleerivad õigusaktid täielikult kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Biotsiid on toimeaine või toimeainet sisaldav valmistis, mis on ette nähtud kahjulike organismide hävitamiseks ja tõrjeks keemilisel või bioloogilisel teel ehk maakeeli öeldes, näiteks rotimürk. Biotsiididele, nende turustamisele ja kasutamisele esitatavad nõuded ja tingimused on Eestis reguleeritud ka praegu biotsiidiseadusega, mis jõustus 2004. aasta kevadel. Kuna aga kehtiv seadus vastab Euroopa Liidu õigusaktidele osaliselt, siis ongi vaja uus eelnõu parlamenti tuua ja uus seadus ka vastu võtta. Arvestamata on pärast seaduse jõustumist kehtestatud Euroopa Liidu määrusi ja direktiivide muudatusi, samuti on praktilise töö ja Euroopa Komisjoni vastavates töörühmades osalemise käigus ilmsiks tulnud mõningad tõlgendusvead ja ebatäpsused biotsiidi direktiivi ülevõtmisel. Ja lisaks, kuna kogu selle töö käigus selgus, et biotsiidiseadus muutuks rohkem kui kolmandiku võrra, siis on igati mõistlik, et me kehtestame täies versioonis uue seaduse.
Biotsiidiseaduse eesmärk on tagada riigi ja kodanike elukeskkonna ohutus biotsiidide käitlemisel. Et tagamine õnnestuks, tohib uue seaduseelnõu järgi turustada üksnes biotsiide, millel on kehtiv turustusluba ning mille toimeained on kantud biotsiididirektiivi lisadesse. Loa hankimiseks tuleb toimeainete toime ning koostise kohta esitada detailsed andmed tervise- ning keskkonnariskide hindamiseks. Seadusega täpsustatakse biotsiidi turustusloa taotlemiseks ning biotsiidi toimeaine direktiivi lisadesse kandmiseks esitatud dokumentide menetlemist. Detailsemalt on kirjeldatud biotsiidide turuletulekut üleminekuperioodil, juhul kui kõiki toimeaineid ei ole veel jõutud direktiivi lisadesse kanda, mille tõttu ei saa esitada toiminguid turustusloa saamiseks. Kuni toimeainete lisadesse kandmiseni ja biotsiidide kohta täielike toimingute valmimiseni registreeritakse biotsiidide turustusluba lihtsustatud korras.
Enamik Eestis müügil olevaid biotsiide on valmistatud väljaspool Eestit. Näiteks eelmise aasta 31. detsembri seisuga oli Kemikaalide Teabekeskusele esitatud 633 taotlust 668 toote registreerimiseks biotsiidina. Taotluste ja toodete vahe tuleneb eelmainitud biotsiidide registreerimisest raammääratluse alusel. Vaid 12,4% potentsiaalsetest taotlejatest on kohalikud ning toodete kohta esitab tõenäoliselt 3/4 juhul dokumendid ja katab kulud välismaal asuv tootja või Eesti esinduse emafirma. 14 Eesti ettevõtet on näiteks esitanud 137 taotlust 139 toote registreerimiseks.
Koos biotsiidiseadusega muudetakse ka loomakaitseseadust. Muutmisettepanekuga viiakse loomakaitseseadus kooskõlla vastavate Euroopa Liidu nõuetega, mille eesmärk on vältida asjatuid täiendavaid loomkatseid või korduskatseid. Nähakse ette loomkatsete piiramine ja nende lubamine toimub üksnes vastava pädeva asutuse loal. Biotsiidiseaduse kohaselt annab biotsiidi toime väljaselgitamiseks hädavajalike loomkatsete tegemiseks nõusoleku Kemikaalide Teabekeskus. REACH-määruse kohaste nõuete täitmiseks vajalike loomkatsete läbiviimiseks peab olema vastav luba ka Euroopa Kemikaaliametilt. Seadus jõustub ettenähtud korras, välja arvatud seaduse biotsiidiregistri paragrahv, mis on plaanis jõustada kolme aasta möödumisel seaduse jõustumisest. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ministrile küsimusi? Küsimusi ei ole. Läheme järgmise ettekande juurde, mille teeb keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Biotsiidiseadus on näide sellest, et maakera on ümmargune. Aastal 2004, kui Eesti Euroopa Liitu läks, oli minul esimese kõnelejana põhjust seda seadust tutvustada, aga Euroopa Liidus on vahepeal asjad läinud sisuliselt niipalju edasi, et viis aastat hiljem oleme uue seadusega taas teie ees või õigemini selle eelnõuga. Riigikogu keskkonnakomisjon menetles eelnõu 23. märtsil ja seekord Sotsiaalministeeriumist olid tulnud meile seda eelnõu tutvustama rahvatervise osakonna peaspetsialist Leelo Männik ja õigusosakonna õigusnõunik Kersti Berendsen-Koržets.
Sellest, mida eelnõu reguleerib, andis minister meile kenasti ülevaate. Komisjonis oli ka diskussioon teatud eelnõupügalate üle. Näiteks võiks tuua § 2 lõike 3, mis ütleb, et kahjulik organism on iga soovimatu organism või organism, mis on kahjulik inimesele või tema tegevusele –, et kas biotsiidiseaduse varjus ei saaks oma vaenuliku naabrimehe elu kallale tungida ja siis sealt õigustust leida, aga tuleb leppida sellega, et ei saa.
Siis näiteks § 8 lõikes 3 sisalduv seadussäte, mis räägib biotsiidi turustamise ja kasutamise lubamisest. Tekkis küsimus, et kui papp kirikus püha vett jagab, mis teatavasti ka on saanud oma antiseptilise toime just nimelt biotsiide või siis konkreetselt hõbedat kasutades, kas selline tegevus peaks olema kuidagi reguleeritud, ja jällegi on vastus selline, et papid saavad edasi tegutseda biotsiidiseadusest lähtumata.
Võib-olla veel ühest lõigust, mis puudutab tasustamist. Kindlasti on see üks suurem muudatus, mis puudutab lõivusid. Nagu siin juttu oli, on selline materjalide läbivaatamine ühelt poolt väga ajamahukas ja teisest küljest ka erialaoskustega spetsialistide mahukas töö ning Eestis kõiki neid teadmisi tänasel päeval päris olemas ei ole. Kui siin enne küsiti, kuidas on meil ämmaemandate kaadri reservidega lood, siis tuleb öelda, et biotsiidimaailmas on täpselt samasugune asi, et tegelikult tuleb sellega pidevalt tegelda ja seda kompetentsi Eestis tõsta. Aga vaatamata sellele tuleb praegu mitmeid eksperdihinnanguid tellida oma kolleegide käest teistest liikmesriikidest ja see tegevus on väga kulukas. Et Eesti ei oleks just nimelt see riik, kuhu on põhjust oma taotlusega pöörduda, kuna siin on asjaajamine kuidagi erakordselt soodus või odav, võrreldes teiste liikmesriikidega, ja vaatamata sellele, et see töö tuleb ära teha, on seaduseelnõu kontekstis ühtlustatud ka lõivupoliitikat, lähendamaks seda Euroopa Liidu keskmisele.
Pärast arutelu jõudis Riigikogu keskkonnakomisjon järgmistele järeldustele: biotsiidiseaduse eelnõu esimene lugemine viia läbi täna – see on meil peaaegu teoks saamas – ja meie ettepanek on biotsiidiseaduse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks jüripäev, 23. aprill. Ja et te siis suurte pidustuste vahel, head kolleegid, ei unustaks ka ettepanekuid esitada, kui teil neid olema juhtub. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kui fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi, siis olge lahked! Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. aprilli s.a, kell 16. Eelnõu 446 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Meie tänase istungi päevakord on ammendunud. Soovin teile head tööpäeva jätku!

Istungi lõpp kell 15.25.