Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu seitsmenda töönädala teisipäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Ei soovi? Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.
Alustame tänase päevakorrapunkti arutelu, see on keskkonnakomisjoni algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 422 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Rain Rosimannuse!
Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati s.a 10. veebruaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 19. veebruar kell 18. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon esitas eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku. Fraktsiooni esindaja Mart Jüssi tutvustas seda komisjonile. Ettepaneku sisu on, et kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse riikliku reservi jaotamisel lähtutakse põhimõttest, et 10% saastekvoodist eraldatakse avalike enampakkumiste teel. Keskkonnakomisjon arutas seda ettepanekut ja otsustas seda mitte toetada – häälte vahekord oli kolm ettepaneku poolt, neli vastu ja üks erapooletu –, kuna kvootide müük avalikel enampakkumistel rakendub uuel kauplemisperioodil aastast 2013. Seaduseelnõu kohta esitas täiendavaid ettepanekuid ka Keskkonnaministeerium, kes tegi ettepaneku muuta § 1191 lõigete 2 ja 3 sõnastust ning täiendada eelnõu uue lõikega 4.
Keskkonnakomisjoni 23. veebruari istungil andsid ministeeriumi ettepanekutest ülevaate ministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna välisõhu ja kiirgusohutuse büroo juhataja Viktor Grigorjev ja peaspetsialist Reet Pruul. Uus sõnastus toob selgemini välja kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi sisenejate kaks eraldi kategooriat ja nendele rakendatavad kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste reservi jaotamise põhimõtted. Esmakordselt kauplemisluba taotlevale kauplemise süsteemi sisenejale on lubatud heitkoguste jaotamise määrav kriteerium parima võimaliku tehnika rakendamine koos kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste kauplemise loa taotluse andmetega. Kauplemisloa muutmise tõttu kauplemissüsteemi sisenejatele on võrdse kohtlemise printsiibi tagamiseks oluline jaotada kasvuhoonegaaside lubatud heitkogused reaalsete kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamise aruannetega tõendatud heitkoguste järgi, mis on käitises tekkinud pärast olulise muudatuse rakendamist, ning arvestades kasvuhoonegaaside lubatud heitkogust, mis on käitisele eraldatud juba kehtestatud kasvuhoonegaaside summaarse lubatud heitkoguse jaotuskavaga. Keskkonnakomisjon arutas ministeeriumi ettepanekut ning vormistas nende põhjal seaduseelnõu kohta muudatusettepaneku nr 1.
Seaduseelnõusse on tehtud tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ei muuda eelnõu sisu. Keskkonnakomisjon otsustas konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lõpetada välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 422 teine lugemine ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!
Suur tänu, kolleeg Rain Rosimannus! Teile on küsimusi! Palun, kolleeg Aleksei Lotman!
Hea kolleeg! Sa nimetasid ka kaalutluse, miks roheliste ettepanek saadeti ebaõnnestunud ettepanekute kasti. Tõid põhjenduseks, et aastal 2013 rakendub nagunii täielik kvoodikaubandus. Kas sulle ei tundu, et roheliste ettepanek kasutada direktiivi antud võimalust kuni 10% kvootide müügiks oleks andnud Eesti pädevatele ametiasutustele teatud kogemuse kvoodi müügiks enampakkumisel? See oleks ehk hakanud sellessegi valdkonda tasapisi sisse tooma turumajandust, mida sinu erakond ju väga toetab?
Kui ma esindaksin siinkohal iseennast, siis ma võiksin öelda, et see on kindlasti intellektuaalselt huvitav mõte, mida võiks edasi arutada. Aga praegu ma edastasin komisjoni arutelu tulemusi ja need olid täpselt sellised, nagu ma teile ette kandsin.
Palun, kolleeg Toomas Trapido!
Hea ettekandja! Kas komisjon seda ei arutanud, et sellest võimalikust oksjonist saadav tulu oleks teatav täiendus meie kõhnuvale riigieelarvele?
Ma usun, et ettepaneku esitajad käisid ka selle argumendi komisjonile välja.
Palun, kolleeg Villu Reiljan!
Hea kolleeg! Kui tähtsaks sa ise pead selle peaaegu olematu reservi väga õiglase jagamise põhimõtteid? Euroopa Liit on ju meilt võimalused kvoodikaubanduseks tegelikult ära võtnud.
Eriti praegustes majandusoludes pean ma seda väga oluliseks. Eesti avalikkus, sealhulgas majandusavalikkus ootab valitsuselt ja Riigikogult ettevõtluse toetamise pakette ja selle kvoodi tasuta jagamine on kindlasti Eesti ettevõtjatele abiks.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Hea ettekandja! Kas komisjonis oli juttu ka sellest, miks Eestil kvoodid nii väiksed on? Teadaolevalt määrati need kvoodid 2005. aasta baasil ja Eesti tegevus 2005. aastal ei olnud kõige targem. Nüüd ongi kvoodid nii väiksed. Müüdi seda kvooti, aga oma ettevõtetel töötada ei lastud. Kas need, kes sellised korraldused andsid, on täna ka kvoodi jagajad?
Olen keskkonnakomisjoni liikmena kogenud, et iga kord, kui kasvuhoonegaaside teema jutuks tuleb, tuleb jutuks ka see, miks meil on nii väikesed kvoodid.
Palun, kolleeg Aivar Riisalu!
Hea ettekandja! Kas Eesti kvootide tase võib meil ühel hetkel hakata tõsiselt takistama põlevkivienergeetika arendamist? Paraku meil praegu energeetikas alternatiive ju pole.
Kindlasti on kvootide küsimus väga tõsine ja mitte ainult energeetika seisukohast. Komisjonis seda arutatud pole, aga minu teada kohtuistung vaidluses Euroopa Komisjoniga toimus päev pärast eelnõu esimese lugemise läbiviimist ja nüüd ootame otsust. Muljed sellest istungist negatiivsed ei ole. Kui tuleb kohtuotsus, siis see tuleb ilmselt paari-kolme kuu jooksul, aga on lootus, et ehk tehakse siiski lähimatel nädalatel ettepanek kohtuväliseks kokkuleppeks. Ma usun, et meil kõigil maksab selles osas pöialt hoida.
Palun, kolleeg Toomas Trapido, teine küsimus!
Hea ettekandja! Kas keskkonnakomisjonis on arutatud ka kasvuhoonegaaside ja kliima muutumise seost?
Keskkonnakomisjonis on arutatud kõiki võimalikke seoseid, mis on keskkonna ja Eesti ühiskonna vahel. Eri aegadel muidugi – ma ei väida, et me selle eelnõu arutelu käigus kõike jõudsime arutada.
Palun, kolleeg Marek Strandberg!
Küsimus selline. Me oleme näinud, kuidas piirideta majandus ja rahandus on oma 30–40 aasta pikkuse arengu jooksul jõudnud tõenäoliselt viimase 100 aasta kõige sügavama kriisini. Kas selgete piiride tekitamine majanduses võiks olla üks viis tulevikus kriise vältida? Vaatamata ju ka teie enda erekonna liberaalsele poliitikale ei ole Eesti teedel näiteks liikluses kiirusepiirangute puudust, kiirusepiiranguid on ikka kehtestatud. Kas majanduses ei oleks põhjust samamoodi hakata kehtestama teatud tegevuspiiranguid, mis ju tunduvad olevat igati mõistlikud ülekuumenemise ärahoidmiseks?
Komisjon seda muidugi ei arutanud ja minu kui Reformierakonna liikme arvamust selles osas võite ise ka eeldada.
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Rain Rosimannus! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mart Jüssi! Kaheksa minutit.
Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma tahaksin natukene selgitada looduse ja raha seoseid. Seda just tolle konkreetse parandusettepaneku näitel, mille me tegime. Pakun teile võimaluse eri pooli kaaluda. Me räägime süsihappegaasist praegu võib-olla enam sellepärast, et see on kujunenud üheks mõõdupuuks, kuidas me keskkonda kahjustame. Kahjuks on see niimoodi. Kuigi see gaas on looduses üsna tavaline ja taimedele isegi väga vajalik, on selle gaasi koguste muutumine atmosfääris hakanud keskkonda nii oluliselt mõjutama, et me neid muutusi isegi näeme. Kui suur osakaal selles muutumises on inimesel, me täna tegelikult ei tea üheselt öelda. Aga see osakaal on olemas ja sellest tulenevad ka need kvoodid või need kokkulepitud kogused, kui palju me süsihappegaasi, seda keskkonda kahjustava tegevuse ekvivalenti, keskkonda paiskame. Need kvoodid, need kogused, need määrad on riikide ja rahvaste vahel kokkulepetega ära jagatud.
Mõnes mõttes käsitan ma seda kvooti, seda süsihappegaasi ehk siis keskkonnakahjustajat nagu üleilmset rikkust või vaesust – kuidas parasjagu võtta. Selles mõttes võiks öelda, et inimkonna rikkus on riikide rahvaste vahel ära jagatud ja nende rahvaste riikide valitsused ja parlamendid jagavad selle oma ettevõtjate vahel, kes kahjuks seda väärtust, seda rikkust kulutavad, et toota meie igapäevast heaolu. Siit me jõuame selleni, et seda kokkulepet hoides anname me suure osa sellest väärtusest, sellest rikkusest üksteisele kasutada tasuta, aga Euroopa Liidu direktiiv näeb ette, et me võime seda ka müüa. Sedasama oma riigi rikkust, mida me tasuta jagame, võime tegelikult ka raha eest anda ettevõtjatele, kes seda kasutavad selleks, et meile tekitada meie igapäevast head, aga samal ajal tekitada meie planeedile igapäevast halba.
Siit me jõuamegi mõtteni, miks rohelised selle seaduseelnõu kohta sellise parandusettepaneku esitasid. Meie õigus 1/10 praegusest reservist avalikul enampakkumisel ettevõtjatele maha müüa võiks rahalises mõttes väärt olla mõni miljon krooni. Süsihappegaasi mõttes võrdub see 20 000 tonniga. See on selge märk, et me peame hakkama mõtlema, mille ekvivalent on süsihappegaas: see on keskkonnakahjustuse ekvivalent. Ja me peame seda n-ö rikkust jagama enampakkumise korras, mitte tasuta andma, mitte kinkima. Nagu juba öeldud: aastal 2013 muutub avaliku enampakkumise korras sellesama üleilmse rikkuse jagamine kohustuslikuks. Selles kontekstis võiks võtta seisukoha, et parem alustada varem, koguda kogemusi, õppida võib-olla tekkivatest vigadest, kui minna lihtsama vastupanu teed ja loota, et ju me saame aastal 2013 teada, kuidas need asjad käivad.
Teisalt paneb teadmine, et me peame millegi eest natuke oma raha ära andma, meid vahest rohkem mõtlema selle peale, mida me ostame. Kas meil on seda tegelikult vaja? Äkki saaksime ilma selleta hakkama? Ehk on süsihappegaasi kvoot välja mõeldud ka selleks, et panna ettevõtjaid mõtlema, kuidas mõjub nende tegevus meie ühisele eluruumile ja kas seda on vaja nii suures ulatuses kasutada, nagu seda kasutatakse. Selle üks mõõdupuu on ökoloogiline jalajälg, millest te loodetavasti kuulnud olete. Nii et kvoodil on teatud distsiplineeriv ja mõtlema panev eesmärk. Kunagi oli üks organisatsioon, kus oli hästi väike liikmemaks, lausa kaduvväike liikmemaks. Selle eesmärk oli eelkõige inimestele meelde tuletada, et nad on selle organisatsiooni liikmed. Praegu kehtib süsihappegaasi kvoodi ka kõige väiksema osa müügil sama põhimõte: see peab meelde tuletama, et me kõik kuulume ühte väga suurde globaalsesse organisatsiooni, milleks on planeet Maa.
Lõpuks mängib rolli muidugi summa, mis sellest laekuks. Kiire arvutusega tuleb välja, et nõnda laekuks Eesti riigi tuludesse umbes 3 miljonit krooni. See oleks vahest piisav, et kinni maksta harjutus, mis on vaja teha õppimaks, kuidas 2013. aastal hakata kvoodijagamisi läbi viima. Ja aeg, mis võib-olla peab kuluma selleks, et kogu süsteem ette valmistada, ei ole mitte raisatud aeg. See on hästi kasutatud aeg. Seda enam ma tahaksin lõpus veel kord rõhutada, et too kvoot, mida niimoodi jagatakse, on keskkonnakahjustuse ekvivalent. Kahjuks.
Meie fraktsioon paneb oma parandusettepanekud siin saalis hääletusele ja siis te saate otsustada, kas meil on vaja harjutada iseseisvaks edaspidiseks eluks või me võime rahuliku südamega magada 1. jaanuarini 2013. Tänan tähelepanu eest!
Suur tänu, kolleeg Mart Jüssi! Palun kõnepulti kolleeg Toomas Trapido!
Head kolleegid! Ma ei venita pikalt, aga rahanduskomisjoni liikmena ma tunnen huvi ka rahanumbrite vastu ja tegin lihtsa arvutuse, et kõigile oleks selge, millisest turust ja millistest rahanumbritest me räägime. Eesti kvoot on ligi 12 miljonit tonni süsihappegaasi aastas. Praegu müüakse seda Euroopa kvoodikauplemissüsteemis hinnaga umbes 10 eurot tonn. Ja mis me saame? Kui me kogu Eesti kvoodi müüksime oksjonil maha hinnaga 10 eurot tonn, siis saaksime 120 miljonit eurot ehk peaaegu 2 miljardit krooni. Praeguses olukorras, kus me otsime tulusid riigieelarvesse, on see 2 miljardit krooni põhimõtteliselt kättesaadav. Mõelgem ka selle üle! Aitäh!
Suur tänu, kolleeg Toomas Trapido! Palun kõnepulti kolleeg Marek Strandbergi!
Head kolleegid! Markeeriksin ka küllaltki lühidalt kõnealust seaduseelnõu ja selles olevat võimalust ometi kord juurutama hakata seda majandust, mida peetakse roheliseks majanduseks. Me oleme siin saalis peaaegu kõikide fraktsioonide käest kuulnud, et igaüks nendest erakondadest on valmis suuremal või vähemal määral ökoloogiliseks majanduseks. Me kuuleme nii sealt- kui siitpoolt ookeani avaldusi möödapääsmatust vajadusest siseneda uude majandus- ja finantskokkulepete ajastusse. Uskuge, see uus finants- ja majanduskokkulepete ajastu on piirangute ajastu! Nii nagu ei ole ju liberaalse liikluspoliitika sisu kiiruspiirangute puudumine, nii ei saa ka tulevikus majanduspoliitika sisu olla arukate piirangute puudumine. Need arukad piirangud ei tulene mitte valgustatud monarhi või kõiketeadva majandusteadlase peast või sulest, need arukad piirangud tulevad ennekõike ökosüsteemist, mida me oleme õppinud viimase 200 aasta jooksul ja eriti viimase 50 aasta jooksul või isegi viimase 20–30 aasta jooksul mõõtma ja mõistma. Väga selgelt on välja joonistunud, et inimkonna taastuvate ressursside kasutus ületab nende tekke kiiruse alates 1987. aastast. Ja eelmisest aastast on nende ressursside kasutamise kiirus üle kolmandiku suurem kui nende tekke kiirus. Selles vallas piiri pidamine on sama arukas kui piiri pidamine maanteedel, et mitte väga palju inimesi hukka ei saaks. Sama kehtib meie ökosüsteemi kohta: toosama süsihappegaasi kvoot ei ole ju mitte midagi muud kui üks nähtav ekvivalent ressursikasutuse piiril.
Maakeral on kasvanud nii rahvaarv kui ka iga inimese kohta kulutatud energiahulk viimase 20-30 aasta jooksul märkimisväärselt. Kui ühel, teisel või kolmandal moel (ja kõige õigem loomulikult oleks, et seaduse moel!) nende ressursside kasutustele piiri panna ei õnnestu, siis ei reguleeri inimese heaolu siin maa peal mitte üks seadus ja kokkulepe. Seetõttu kutsun kõiki üles hääletama selle nn harjutusmuudatuse poolt, millest Mart Jüssi rääkis! See oleks harjutus selleks, et õppida mujalt kui majandusest ja mujalt kui poliitilistest arusaamadest tulenevate piirangutega toime tulema. Hääletage roheliste muudatusettepaneku poolt! Selline etteharjutamine õnnestuks praegu majandust veel mitte kuigi palju kõigutaval moel. Aga tulevikus on meil sellest muutusest väga palju kasu, kui me oskame kvoodikaubandusega toime tulla. Piirangutest arusaamine ja nendest kinnihoidmine hakkab suures osas olema uue majandusajastu peamine sisu. Aitäh!
Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Vaatame läbi eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud. Neid on kaks. Esimese on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Teise on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on selle jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Mart Jüssi!
Palun Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.
Hea meelega! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun hääletada! Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
Lugupeetud kolleegid! Seaduseelnõu 422 teine lugemine on lõpetatud ja meie päevakord on ammendunud. Istung on lõppenud. Head tööd!
Istungi lõpp kell 10.25.
