Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head külalised! 2008. aastal toimus maailmas mitmeid murrangulisi sündmusi, mis suuresti kõigutasid üldist stabiilsust ja heaolu. Möödunud aasta dramaatilised kuupäevad 8. august – Vene-Gruusia konflikti puhkemine, 8. september – finantskriisi vallandumine ja 26. november – Mumbai terrorirünnak, võivad omandada märgilise tähenduse ning ajendada leidma uusi lahendusi ja väljapääse.
Tänavu möödub 70 aastat Teise maailmasõja puhkemisest, 60 aastat NATO loomisest, 20 aastat Berliini müüri langemisest, 5 aastat Eesti liitumisest Euroopa Liidu ja NATO-ga. Mõeldes ajaloosündmuste ahelale, kus lülid on omavahel sõltuvuses, tajume selgemalt tulevikuperspektiive. Tulevik peab näitama sedagi, kuidas paigutub Vene-Gruusia konflikt ajalooraamatusse. Otsene sõjaline agressioon Euroopa Liidu vahetus naabruses kõigutas meie arusaama Euroopa turvalisusest ja on karmiks õppetunniks tervele kontinendile. Augustikonflikt sundis Euroopa Liidu ja NATO liikmeid konsolideeruma, et olla välispoliitilistes küsimustes ühtsemad ja ambitsioonikamad. Äsja jälle puhkenud gaasitüli ajendas Euroopa Liitu leidma üksmeelt pealtnäha puhtmajanduslikus eraettevõtetevahelises tüliküsimuses. Pakaselistel talvedel korduv kriis kõneleb veel kord selges ja külmas keeles vajadusest tugevdada Euroopa Liidu energiajulgeolekupoliitikat ning arendada usaldusväärseid alternatiivseid energiakanaleid.
Head Riigikogu liikmed! Eelnevast võib kerkida küsimus, kas ühtsuse saavutamise hinnaks on kriis – või mis veel hullem – verevalamine ja humanitaarne katastroof. Ei, vabadus ja inimõigused on hindamatud väärtused, mille juures Euroopa ei tingi. Kuid hoop jagatud väärtuste pihta meenutab meile kõigile ühtsuse ja üksmeele tähtsust. Äärmuslike abinõude rakendamine oma huvide pealesurumiseks ei ole meile omane. Eesti välispoliitilise tegevuse eesmärk on demokraatlike väärtuste levitamine selleks soodsal pinnasel. Meenutagem Lennart Meri sõnu: "Põhimõtted on demokraatia ainsad tõelised relvad." Nii julgeolekuprobleemide kui majanduskriisiga toimetulekul on määrav tähtsus Atlandi-ülesel koostööl. Selle igakülgne tugevdamine on Eesti välispoliitilistes huvides. Tuleb tegutseda koos demokraatia, vaba turumajanduse ja õigusriigi edendamisel. Samuti peame Ameerika Ühendriikidega tihedalt koos töötama Euroopa Liidu naabruspoliitika idapartnerite toetamisel.
Olen möödunud aasta jooksul kohanud mitmeid interpretatsioone ja käsitlusi Vene-Gruusia konfliktist. Aga üks on kindel – Kaukaasia piirkonna konfliktide lahendus lükkus selle tulemusel veelgi kaugemasse tulevikku. Nõustun oma Rootsi kolleegi Carl Bildtiga, kes on rõhutanud, et külmutatud konflikte ei ole olemas, on konfliktid ja kuniks nad pole lahendatud, jäävad nad ohuks kogu kontinendi stabiilsusele. Olen rahvusvahelisel areenil alates läinud augustist ikka ja jälle rõhutanud Eesti seisukohta, et Gruusia olukorra lahendus peab olema rahumeelne ning lähtuma riigi territoriaalsest terviklikkusest ja piiride puutumatusest. Need on ka OSCE Helsingi lõppaktis sätestatud üldtunnustatud põhimõtted. Ainuüksi vajadus neid põhimõtteid ühele OSCE liikmesriigile pidevalt meenutada kõneleb konsensuslikel otsustel põhineva organisatsiooni põhiprintsiipide eiramisest. Venemaa kallaletungi oma naaberriigile ei saa aktsepteerida. Tegemist on rahvusvahelise õiguse rikkumisega nagu ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamise puhul. Konfliktijärgses situatsioonis tuleb tagada Kaukaasia ebastabiilsetes piirkondades tegutsevate nii OSCE kui ÜRO vaatlusmissioonide mandaatidest täies ulatuses kinnipidamine. Kuigi Euroopa Liit reageeris augustis operatiivselt, saates Gruusiasse vaatlusmissiooni, tuleb selle edukaks toimimiseks missiooni tugevdada. Vaatlejatele peab olema tagatud vaba liikumine ja juurdepääs kogu Gruusia territooriumile.
Vene-Gruusia konfliktil on kahtlemata laiem mõju kogu meie julgeolekuruumile. Konflikti vallandumine süstis meisse ohutunnet, mis paneb tegema kõik endast oleneva, et rahvusvahelised jõupingutused Kaukaasia kriisikollete maandamisel oleksid tulemuslikud. Asjaolu, et Euroopas tahetakse suveräänsete riikide piire sõjalise jõuga muuta, kõneleb meile muutunud maailmast ja seda mitte paremuse suunas. Kui kusagil arvatakse, et sellisel jaga ja valitse poliitikal on kohta 21. sajandi Euroopas, siis salatakse maha kogu külma sõja järgse demokratiseerumisprotsessi vabastav mõju Euroopa rahvastele. Peame tegema kõik endast oleneva, et Euroopas ei saadaks edu mitte jõupoliitikat, vaid dialoogi ja rahumeelsust. Ühelgi riigil ei tohi olla õigust teist suveräänset riiki jõuga oma mõjusfääri suruda ega piirata riikide vabadust ise oma tulevikku määrata. Eesti jätkab humanitaarolukorra jälgimist Gruusias. Oleme sõjas kannatanud riiki praeguseks kokku toimetanud 30 tonni humanitaarabi. Abi on suunatud kõige kaitsetumate elanikkonnarühmade, sealhulgas laste abistamiseks. ÜRO palvel saatsime UNICEF-i Tbilisi harukontorisse neli Eesti kriisinõustajat, kes koolitasid Tbilisis, Goris ja Senakis praktilise kriisipsühholoogia alal sadu eksperte. Juba konflikti ajal lähetas Eesti kohapeale kaks küberkaitse eksperti ning septembri alguses ka viieliikmelise demineerimismeeskonna. Eesti eraldas miljon krooni UNICEF-ile toetamaks ka Lõuna-Osseetia põgenike abistamist. Tänu väärivad kõik need Eesti elanikud, kes tegid annetusi Eesti Punasele Ristile ja UNICEF-i Eesti esindusele, samuti need, kes saatsid Eesti Lastekaitse Liidu üleskutsel Välisministeeriumi kaudu Gruusia lastele mänguasju, riideid ja koolitarbeid. Gruusia on endiselt suurim Eesti kahepoolse abi saaja. Ka alanud aastal jätkuvad mitmed Gruusiale suunatud arengukoostöö projektid.
Lugupeetav Riigikogu! Rääkides laiemalt julgeolekust ja üldisest Euroopa julgeolekustruktuurist, tahaksin meelde tuletada Woodrow Wilsoni, Rahvasteliidu ühe asutaja sõnu: "Maailm tuleb muuta demokraatiale ohutuks. Selle rahu peab olema rajatud poliitilise vabaduse äraproovitud põhialustele." ÜRO, OSCE, NATO, Euroopa Nõukogu on demokraatlikele põhimõtetele rajatud organisatsioonid, mis on ajaproovile vankumatult vastu pannud. Probleemidele tuleb leida lahendused olemasoleva julgeolekuarhitektuuri raames nende elementide parema ärakasutamise kaudu. Peame oluliseks, et kehtiva julgeolekustruktuuri osalised varem kokkulepitud põhimõtetest kinni peaksid. Ja sobivaim koht arutamaks julgeolekuarhitektuuri võimalikku täiendamist on OSCE.
Julgeoleku lisamisel ei tohi teha allahindlust ideaalidest ja väärtustest kinnipidamise suhtes. Tunnustame Ameerika Ühendriikide otsust sulgeda Guantánamo Bay kinnipidamiskoht. Guantánamos viibijate vastuvõtmine kolmandate riikide poolt on ühise poliitilise vastutuse küsimus. USA on palunud sellekohast abi Euroopa Liidult, kus ollakse otsimas võimalusi koordineeritud abistamiseks ja seda ka Eestis. Euroopa Liidu ja NATO vahel tuleb saavutada poliitiline tahe koostöö uuele tasemele viimiseks. Eesti on Atlandi-ülese sideme tugevdamise olulisust tõstatanud nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus ning teeb seda vajaduse korral ka edaspidi. USA uus administratsioon on asepresident Joseph Bideni suu läbi teatanud, et USA teeb rohkem, kuid ootab ka oma partneritelt, sealhulgas Euroopa Liidult, rohkem. Ka Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy tõdesid hiljuti, et NATO ja Euroopa Liidu strateegiline partnerlus ei vasta kahjuks meie ootustele ning eesmärgiks tuleb seada tõeline koostöö, mis põhineks teineteise otstarbekal täiendamisel.
Hiljutised üleskutsed mõlemalt poolt Atlandi ookeani lisavad kindlust, et kasvanud on vastastikune usaldus ja tahe oma jõudusid ühendada. On mitmeid ülemaailmseid julgeolekuprobleeme, mille puhul tuleb parema tulemuse nimel koostööd tõhustada. Nimetan siin vaid mõned – Afganistan, Lähis-Ida, terrorismivastane võitlus, massihävitusrelvade leviku tõkestamine. Nimetatud julgeolekuohtude maandamise, aga ka kliimamuutuste leevendamise ja finantssüsteemi reformimise küsimustes tuleb Atlandi-ülese koostöö partneritena kaasata ka Venemaa ja Hiina. Afganistani stabiliseerimise seisukohast on tervitatav Venemaa otsus võimaldada transiiditeed läbi oma territooriumi USA jõududele vajaliku varustuse saatmiseks.
Terrorismi kõikide ilmingute vastu tuleb võidelda rahvusvahelises koostöös, pidades silmas inimõigusi ja rahvusvahelist seadusandlust. Selles kontekstis on eriti tähtis vältida massihävitusrelvade sattumist terroristide kätte. Tuumaterrorismivastase võitluse tõhustamise üheks meetodiks on USA ja Venemaa ühisinitsiatiiv, mida Eesti on toetanud ja kavatseb selle raames ka jätkuvalt tegutseda. Koostöö Venemaaga on oluline ka tuumarelvastuse piiramise eesmärgil, samuti selleks, et takistada Iraanil tuumarelva välja töötada ja lahendada Põhja-Korea tuumaprobleem. Tuleb taasalustada läbirääkimisi Venemaaga, et saavutada kokkulepe strateegilise relvastuse piiramise lepingu jätkamise üle ka pärast käesoleva aasta lõppu, mil see leping ametlikult lõpeb.
Auväärt parlament! Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni 60. aastapäeva tähistav tippkohtumine tänavu kevadel sunnib meid mõtlema nii alliansi hetkeseisule kui ka tulevikule. Eestil on hea meel Prantsusmaa kavatsuse üle naasta NATO sõjalisse struktuuri. Meie jaoks on esmatähtis, et allianss oleks edukas kahes meile olulises küsimuses – Euroopa julgeolek ja stabiilsus ning NATO kollektiivkaitse võimekus. Peame pöörama suuremat tähelepanu alliansi vägede ja võimete arendamisele. Teisalt tuleb NATO-l vastuseks muutunud julgeolekuolukorrale aidata kaasa rahu kaitsele ka väljaspool alliansi piire. Tulevikku suunatult tuleb enam tähelepanu pöörata ka julgeoleku teistele dimensioonidele, mis kätkevad nii energiajulgeolekut kui ka küberkaitset.
Eesti on NATO liige olnud viis aastat. Selle aja jooksul oleme panustanud NATO tegevusse vastavalt oma võimetele ja ressurssidele ning teeme seda ka tulevikus. Samuti oleme NATO avatud uste poliitika toetajad ja aktiivsed operatsioonidel osalejad. NATO laienemise senine kogemus näitab, et alliansi iga laienemisringiga on tugevnenud ka Euro-Atlandi julgeolekuruum. Me tervitame Horvaatia ja Albaania peatset NATO liikmeks saamist, nagu ka Bukaresti tippkohtumise otsust Ukraina ja Gruusia tulevasest liikmesusest. Meie kohus on jätkata toetuse ja abi andmist Ukrainale ja Gruusiale. Loodame, et allianss jõuab peagi üksmeelele ka Makedooniale liitumiskutse andmises.
Osaleme üksmeelselt ja koostöös NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO partneritega rahvusvahelistes missioonides. Me võime olla uhked Eesti sõdurite üle maailma kriisikolletes, peamiselt Afganistanis, Iraagis ja Balkanil, kes oma eluga riskides on kaitsenud ja kaitsevad ka praegu sealse elanikkonna vabadust – väärtust, mille saavutamise hinda me ise väga hästi mäletame. Eesti sõdurid on tänaseks Iraagist koju naasnud. Rahvusvahelisse julgeolekusse panustades oleme selgeks saanud, et meie aktiivne ja võimetekohane osalemine on hinnatud ja sellega kaitseme ka oma tagalat. Tänu rahvusvaheliste jõudude ja Iraagi ühistele jõupingutustele on Iraagist saamas stabiilne ja rahumeelne riik. Julgeolekuolukorra paranemist tunnetasid otseselt ka Eesti jalaväerühmad: kui 2003. ja 2004. aastal polnud harvad Iraagi valitsusvastaste jõudude poolt Eesti kaitseväelaste vastu suunatud relvastatud aktid, siis viimase aasta jooksul ESTPLA üksustel lahingukontakte praktiliselt ei olnud.
Iraak oli Eesti kaitseväelaste jaoks esimene rahvusvaheline operatsioon, kus osaleti aktiivses rahukehtestamises. Koos liitlastega toetati Iraagi valitsust nende võitluses ebaseaduslike relvarühmituste vastu. Eesti kaotas lahingutegevuse käigus 2 ja haavata sai 18 Eesti kaitseväelast. Võib ainult oletada, kui palju rünnakuid ja terroriakte Eesti üksuste tegevus Iraagis ära hoidis ja kui palju elusid säästeti. Avaldan tänu kõigile missioonidel osalenutele tugeva panuse eest Eesti laiema julgeoleku kindlustamisse.
Iraagi julgeolekuolukorra stabiliseerumine võimaldas langetada otsuse Eesti jalaväerühma kojutoomise kohta, ent Eesti jätkab osalemist NATO Iraagi väljaõppemissioonis kolme staabiohvitseriga. Võtame osa ka Euroopa Liidu Iraagi õigusriigi tugevdamise missiooni tööst. Eesti ja Iraagi kahepoolse projektina on kavandatud näiteks koolitus Iraagi diplomaatidele tänavu kevadel.
Koostegutsemine Ameerika Ühendriikide sõjaväelastega Iraagis tihendas tunduvalt meie suhteid strateegilise partneri Ameerika Ühendriikidega ja seda ka poliitiliselt. Eesti sõjaliste võimete ümbersuunamise puhul Iraagist Afganistani on üheks tõenäoliseks koostööväljundiks ameeriklastega ühise väljaõppemeeskonna moodustamine. Rääkides Eesti jaoks prioriteetsest tegevusest Afganistanis, tuleb tunnistada, et sealne julgeolekuolukord ei ole oodatud määral paranenud. Praeguses situatsioonis peame tõsiselt arvestama nii Afganistani valitsuse palveid kui ka NATO peasekretäri üleskutset rahvusvahelise kogukonna suuremale pühendumisele selle riigi stabiliseerimisse. Riigi eripärasid arvesse võttes tuleb ennekõike kaasa aidata nii erinevate hõimu- ja kohalike liidrite vahelise koostöö parandamisele, Afganistani sõjaväe ja politsei väljaõppe kvaliteedi tõstmisele kui ka korruptsioonivastase võitluse tõhustamisele. Eesti suurendas möödunud aastal nii sõjalist kui ka tsiviiltoetust Afganistanile, kusjuures valdav osa sellest on suunatud riigi lõunaossa. Osaleme NATO tähtsaimas välisoperatsioonis Afganistanis 150 kaitseväelasega. Neist suurem osa teenib Lõuna-Afganistanis asuvas Helmandi provintsis, kus on pikka aega toiminud hea koostöö Briti sõjaväelastega. Eesti tsiviilpanusest on ligi kolmveerand suunatud Helmandi provintsi meditsiinisüsteemi ülesehitamisele. Helmandis töötab ka Eesti tervishoiuekspert, kelle koordineerida on provintsi saabuva rahvusvahelise meditsiiniabi vastuvõtmine. Tsiviilpoolelt osaleme Euroopa Liidu politseimissioonis. Afganistani demokraatliku arengu seisukohalt on ülioluline, et käesoleva aasta augustis toimuvad presidendivalimised viidaks läbi demokraatlikult ja läbipaistvalt. Ka Eesti on selleks otstarbeks andnud oma rahalise toe. Eesti toetab ÜRO suuremat kohalolu ja koordineerivat rolli Afganistanis, samuti ÜRO peasekretäri eriesindaja Kai Eide tegevust ÜRO mõju laiendamisel. Rahvusvaheliste organisatsioonide edu Afganistani stabiliseerimisel sõltub ka ümbritseva regiooni üldisest julgeolekuolukorrast tervikuna, sealhulgas olukorrast Pakistanis. Avaldame Afganistani ja Pakistani valitsustele täielikku toetust võitluses terrorismiga. Maandamaks pingeid kogu piirkonnas, tuleb edendada dialoogi kõikide regiooni riikidega.
Kriis Lähis-Idas on võtmas üha ulatuslikumaid mõõtmeid ja ilma rahvusvahelise abita ei ole püsivat lahendust võimalik leida. Eesmärgiks peab olema kompromiss, mis tagaks nii Iisraeli julgeoleku kui ka palestiina rahva poliitiliste ja majanduslike õiguste järgimise. 2. märtsil toimub Kairos doonorriikide kohtumine, kus on kavas koostada abipakett aitamaks Palestiina omavalitsusel Gaza ülesehitust ja poliitilist stabiilsust kindlustada. Ka Eestil on plaanis selles abipaketis osaleda.
Jõudes Euroopa arengute juurde, siis 2008. aastal leidis Euroopas aset murranguline sündmus. Kontinendi poliitilisele kaardile lisandus uus riik – Kosovo Vabariik, mille iseseisvust Eesti mullu 21. veebruaril tunnustas. Kosovo iseseisvumine tegi lõpu aastaid kestnud ebamäärasele poliitilisele olukorrale Lääne-Balkanil. Noore riigi majanduslik ja ühiskondlik areng vajab alguses tuge väljastpoolt, mistõttu oleme püüdnud Kosovot võimalikult mitmekülgselt abistada. Alates 1999. aastast osaleme NATO Kosovo missioonis ja alates mullu detsembrist Euroopa Liidu kõigi aegade ulatuslikumas tsiviilmissioonis. Samuti võtame osa teistest Euroopa Liidu Kosovo projektidest.
Julgeolekuteemade hulka, millega Eesti tegeleb, on viimastel aastatel lisandunud uute julgeolekuriskidega toimetulemine, iseäranis küberjulgeoleku tagamine. Eesti on teadvustanud küberjulgeoleku probleeme erinevate organisatsioonide kaudu ja tõstatanud ka vajaduse rahvusvahelise õigusruumi täiustamise järele selles valdkonnas. Mullu saavutasime küberjulgeoleku teema lisamise Euroopa Liidu täiendatud julgeolekustrateegiasse ning Eesti eesistumisajal meile prioriteetse teemana ka OSCE julgeolekukoostöö foorumi päevakorda. Leiame, et aeg on küps konkreetsemaks ja praktilisemaks küberkoostööks. Selleks, et küberteemat ka Euroopa Liidus edasi arendada, korraldame tänavu aprillis Tallinnas Euroopa Liidu ministrite tasemel konverentsi, mis on pühendatud küberruumi turvalisuse tõstmisele. Tallinna rajatud NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse jaoks oli 2008. aasta sisulise käivitumise aasta. Keskusest sai oktoobri lõpus tänu NATO akrediteeringule ja Põhja-Atlandi Nõukogu heakskiidule ametlikult NATO oivakeskus, mille eesmärk on pakkuda nõu ja abi NATO-le ning liikmesriikidele.
Austatud Riigikogu! Tänasel päeval mõjutab meie välispoliitikat senisest üha enam vajadus tegelda majandusteemadega ja seda mitte ainult mullu sügisel vallandunud ülemaailmse majanduskriisi tõttu. Energia- ja kliimaküsimused, mis veel mõne aasta eest olid peamiselt ekspertide arutlusteemaks, on muutunud rahvusvaheliste suhete, sealhulgas Euroopa Liidu poliitika oluliseks osaks. Euroopa Liidu energia- ja kliimapaketi vastuvõtmist eelmise aasta lõpus tuleb pidada energia- ja kliimatemaatika läbimurdeks Euroopa Liidu tasandile. Vastuvõetud kujul on see kahtlemata suur edasiminek ka Eesti huvide edendamisel, mis ühtlasi annab lootust Euroopa Liidu ühise energiapoliitika kiiremaks sünniks. Üha tähtsamaks on Eestile kujunenud energiajulgeoleku temaatika. Energiajulgeolek on siseturu toimivuse ja säästlikkuse kõrval kujunemas võrdväärseks komponendiks Euroopa Liidu ühises energiapoliitikas. Energiajulgeoleku teema tõusis eriti reljeefselt esile seoses hiljutise Vene-Ukraina gaasikonfliktiga. Millised võiksid olla järeldused, mida sellest konfliktist teha?
Esiteks on vaja välja töötada Euroopa Liidu ühine energiapoliitika suhetes kolmandate riikidega ja edendada liikmesriikidevahelist solidaarsust lisavaid meetmeid. Teiseks tuleb kujundada hästitoimiv energia siseturg koos reaalsete ühendustega liikmesriikide vahel. Kolmas ja mitte vähem tähtis on tarnijate ja tarneallikate mitmekesistamise vajadus. Euroopa Liidu jaoks on siin peamine alternatiiv Kaspia regioon ja lõunakoridori projektid nagu Nabucco ja White Stream. Seetõttu tuleb kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid koostöö tihendamiseks selle regiooniga. Üks selliseid vahendeid on energiaühenduse leping. Energiaturgude harmoneerimise ja energiatransiidi läbipaistvuse nimel tuleb hea seista selle eest, et kõik soovijad oleksid täiel määral energiaühenduse lepingusse kaasatud. Peame positiivseks käimasolevaid läbirääkimisi Ukraina, Moldova ja Türgi ühinemise üle täisliikme staatuses. Ideaalis näeme ka Gruusia täisliikme staatust energiaühenduses ning Aserbaidžaani liitumist.
Eri motiividel aset leidnud, kuid Euroopas pea aasta alguse traditsiooniks saanud tarnekatkestused on seadnud kahtluse alla selliste tarnijate usaldusväärsuse. Kui riikidevahelises energiakaubanduses ka edaspidi välditakse energiaharta lepingus ja Maailma Kaubandusorganisatsioonis kokkulepitud põhimõtteid ega loobuta hämara taustaga vahendajate kasutamisest, siis on energiakriiside kordumine ülimalt tõenäoline. Hoidmaks ära edaspidiseid gaasikonflikte Venemaa ja Ukraina vahel on vajalik ka Euroopa Liidu tehniline abi Ukrainale. Regionaalse energeetika vallas astus Eesti möödunud aastal suure sammu edasi. Saavutasime energiaühenduste rajamise Läänemere regioonis kui ühe prioriteedi Euroopa Liidu 2. strateegilises energiaülevaates, mis avaldati möödunud aasta lõpul. Energiaülevaates sisalduva Läänemere energiaühenduste arendamise kava tähtsust kogu meie regioonile on raske üle hinnata. Praegu on Läänemere ühenduste kava väljatöötamise järgus. Selle valmimine aitab kaasa nii ühise Balti elektrituru tekkele kui ka senini puuduvate regionaalsete ühenduste loomisele. Eelkõige Estlink 2 väljaarendamine, aga ka ühenduste rajamine Rootsi ja Poolasse loovad aluse Balti- ja Põhjamaade energiaturgude omavaheliseks integreerumiseks. Kuigi Eesti, Läti, Leedu ja Poola ühise tuumajaama projekt eelmisel aastal ootustekohaselt ei edenenud, on selle areng meile endiselt tähtis pikaajalise energiaturvalisuse tagamiseks Balti regioonis. Energiatootmise kasvu juures ei tohi mööda vaadata ka keskkonnaküsimustest. Oluline on jätkata kliimaküsimustega tegelemist, et saavutada aasta lõpus Kopenhaagenis uue globaalse kliimakokkuleppe vastuvõtmine.
Head Riigikogu liikmed! Nagu te olete märganud, olen oma ettekandes läbivalt puudutanud majanduskriisiga kaasnevaid aspekte. Seegi annab tunnistust asjaolust, et majanduslangus ja selle mõjud annavad tunda ka välispoliitikas. Majandussurutise tingimustes tuleb meil kõigil teha rohkem kompromisse, kuid siin on peidus ka mitmeid ohte. Riikidel võib ressursside puuduse juures tekkida soov piirata oma panust rahvusvahelisse stabiilsusesse ja julgeolekusse. Samuti võib tekkida enesekeskne soov seada sisse turukaitsemehhanisme, sulguda protektsionismi. Majanduskriis võib sünnitada populismi või poliitilist ebastabiilsust nagu paraku nii mõneski Euroopa riigis on märgata. Juhtivate tööstusriikide ühendus G7 kutsus äsja üles protektsionistlike vahendite kasutamisest loobuma, kuna see võib surutist ainult süvendada. On ütlematagi selge, et kompromisse ei saa teha julgeoleku arvel. Füüsiline ja majanduslik julgeolek on ühe mündi kaks poolt. Kaubanduse liberaliseerimine, protektsionismi vältimine ja majanduse avatus on seega tänasel päeval omandanud veelgi olulisema mõõtme. Nagu 1930. aastate majanduskriisiga kaasnenud globaalne protektsionismilaine, nõnda tabaks ka praegune kõige valusamalt suure väliskaubandusmahuga riike, kelle hulka kuulub ka Eesti. Seetõttu on äärmiselt oluline, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames toimuv kaubandusläbirääkimiste Doha voor õnnestuks lõpetada võimalikult kiiresti – see oleks parim garantii võimalike uute kaubanduspiirangute vastu. Väikese majanduse seisukohast on ülitähtis, et vabakaubandus ja liberaalne majanduspoliitika jääksid endiselt domineerima kui maailma majanduspoliitika põhialused.
Ka eurotsooniga liitumine kätkeb laiemalt julgeolekuaspekti. Lisaks valuuta stabiilsusele avardab see meie võimalusi ka poliitilisel tasandil. Maastrichti kriteeriumide täitmisel seni komistuskiviks olnud inflatsioonikriteeriumi saavutamine juba käesoleval aastal on muutunud reaalseks. Üha tähtsam on jätkata teiste kriteeriumide täitmist, eriti 3% eelarvedefitsiidi piirist kinnipidamist.
Eesti saatkondade roll Eesti välismajandussuhete edendamisel on finantskriisi tingimustes suurenenud. Oleme Eesti ettevõtjate, nii eksportijate kui investeerijate murede lahendamise võtnud oma selgeks prioriteediks.
Ettevõtjate huve silmas pidades täiendame majandusalast lepingulist baasi ja kaasame äridelegatsioone kõrgel poliitilisel tasemel visiitidele. Möödunud aasta lõpus viisime Euroopa Liidu riikides resideerivad Eesti saadikud kokku kaubandus-tööstuskoja ning teiste ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega. Seda traditsiooni kavatseme jätkata ja kaasata ka teistes piirkondades töötavaid suursaadikuid. Riigisiseses koostöös teiste ettevõtlust ja majandussuhteid edendavate struktuuridega kasvab meie võimekus ning oleme paremini suutelised olemasolevat potentsiaali Eesti ettevõtjate huvides täiel määral rakendama.
Austatud Riigikogu liikmed! Järgnevalt Eesti tegevusest Euroopa Liidus, kus oleme tänaseks liikmeks olnud ligi viis aastat. Selle aasta eesistujariikide Tšehhi ja Rootsiga seovad meid sarnased seisukohad paljudes Euroopa Liidu küsimustes. Koostöös eesistujatega võib tänavu oodata edasiminekut Eestile olulistel teemadel, nagu energiajulgeolek, konkurentsivõime, idapartnerlus ja Atlandi-ülesed suhted. Loodame, et Riigikogus mullu juunis ning kokku 25 liikmesriigis ratifitseeritud Lissaboni leping õnnestub sel sügisel tervikuna vastu võtta. Uus institutsionaalne lepe on kokkuvõttes vajalik eelkõige Euroopa Liidu suurema efektiivsuse huvides. Selle mittejõustumine ei ole Eesti hinnangul aga takistuseks edasiliikumisel mitmetes olulistes küsimustes, olgu see energiajulgeolek, siseturu tõhustamine või Euroopa Liidu laienemine. Läänemere strateegia käivitamise protsessis on Eesti algusest peale aktiivselt osalenud. Jätkame tööd selle nimel, et Läänemere strateegia võetakse vastu Rootsi eesistumisajal käesoleva aasta teises pooles.
Me toetame jätkuvalt Euroopa Liidu laienemist. Sloveenia eesistumisajal eelmisel aastal kirjutati alla stabiliseerimis- ja assiotsiatsioonilepingud Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. Seega on Euroopa Liit sõlminud asjakohased lepingud kõigi Lääne-Balkani riikidega, välja arvatud Kosovo. Samuti on Euroopa Liit Lääne-Balkani riikidele esitanud viisavabaduse teekaardid. Selline edasiminek lubab kinnitada, et Lääne-Balkani riigid on praegu liidule lähemal kui aasta tagasi. Eesti on Lääne-Balkani riikidele jaganud ka oma liitumiskogemusi. Toetame Horvaatiaga peetavate liitumisläbirääkimiste peatset lõpetamist ning Türgi liitumist. Olukorras, kus läbirääkimised Türgiga on jäänud venima, on oluline rong taas liikuma saada – see on mõlema poole huvides. Peame heaks märgiks Türgi viimase aja samme, sealhulgas rahvusliku Euroopa Liiduga liitumise programmi vastuvõtmist. Peame oluliseks ka Euroopa Liidu ja Serbia vaheliste suhete edasist arengut. Serbiaga seoses püsib endiselt klausel, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut hakatakse kohaldama üksnes siis, kui koostöö Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunaliga on täielik. Tribunali tõhusama toimimise nimel sõlmisime selle organisatsiooniga möödunud aastal kohtuotsuste täitmise kokkuleppe, mille alusel Eesti võib võtta kriminaaltribunali poolt süüdimõistetud isikuid Eestisse karistust kandma.
Kokkulepe Euroopa Liidu naabruspoliitika idapartnerluse loomise kohta oli kahtlemata mulluse aasta üks suuremaid edusamme liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas. Naabruspoliitika areng sõltub paljuski sellest, kui suurel määral on Euroopa Liit nõus suhetes partnerriikidega rakendama oma nelja vabaduse põhimõtteid ning teisalt ka partnerriikide kodutööst. Hea, et Tšehhi korraldab tänavu kevadel idapartnerlusele pühendatud tippkohtumise. See annab võimaluse antud küsimusega ühiselt ka edasi minna. Eesti huvides on tagada idapartneritele Armeeniale, Aserbaidžaanile, Gruusiale, Ukrainale, Moldovale ja ka Valgevenele maksimaalsed võimalused ning toetus reformide läbiviimiseks ja Euroliidule lähenemiseks. Kuu aega tagasi allkirjastas Eesti Naabrusrahastu Sihtfondi lepingu, mille kaudu toetatakse Euroopa Liidu naabrus- ja partnerriike. Eesti teeb sihtfondi idapartnerite toetuseks miljoni euro suuruse sissemakse.
Peame oluliseks kõiki tegevusi, mis soodustavad laiapõhjaliste vabakaubanduslepingute sõlmimist, mille lõppeesmärgiks on euroliidu ja idapartnerite ühine vabakaubandustsoon. Samamoodi kui Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline uus raamleping, peaksid ka teiste idapartneritega sõlmitavad koostöölepingud sisaldama süvendatud vabakaubanduse osa. Samuti on oluline jätkata viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute läbirääkimisi. On Eesti huvides, et Euroopa Liidu ja Ukraina raamlepingu läbirääkimised jätkuksid sujuvalt nagu ka viisadialoog. Soovime läbirääkimiste alustamist Moldovaga uue partnerlus- ja koostöölepingu üle. Samuti toetame arutelu algatamist uue põlvkonna raamlepingu sõlmimiseks Gruusiaga. Loodame, et Tšehhi eesistumise ajal jõuavad lõpule viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute läbirääkimised Gruusiaga ning tehakse ära eeltöö, käivitamaks vabakaubanduslepingu läbirääkimisi nii Gruusia kui ka Armeeniaga.
Euroopa Liidu Ülemkogu otsustas taasalustada dialoogi Valgevenega, sest sealses ühiskonnas on täheldatavad muudatused. Ootame Minskilt edasisi samme demokraatia edendamisel, mis võimaldaksid riigil ühineda naabruspoliitika instrumentidega. Inimõiguste ja vabaduste tagamise parandamine Valgevenes on ja jääb suhete edasiarendamise eeltingimuseks. Eesti jätkab Valgevene tsiviilühiskonna toetamist. Otsustasime tugevdada oma esindust Minskis, muutes sealse peakonsulaadi saatkonnaks. Seda eelkõige kaitsmaks paremini Eesti ettevõtjate huve kasvavate investeeringute juures Valgevenesse, aga ka saamaks otseteavet riigi poliitilisest arengust.
Eesti huvides on head suhted kõikide naabritega, sealhulgas Venemaaga. Püsiva dialoogi taastamise märgiks Eesti ja Venemaa vahel võib pidada möödunud aastal saavutatud kokkulepet regulaarsete poliitiliste konsultatsioonide taaskäivitamisest. Hakatuseks toimusid tänavu jaanuaris Tallinnas poliitilised konsultatsioonid, mille käigus arutati peamiselt kahepoolsete lepingute seisu ja võimalusi nendega edasi liikuda. Aktiivne on ka Eesti ja Venemaa kultuurikoostöö. Loodame, et jaanuaris sõlmitud kultuurikoostöö programm tihendab kultuurivahetust veelgi. Samuti areneb piirialade koostöö. Setumaa kultuuripärandit silmas pidava ettevõtluse arendamine ning piiriäärsete regioonide keskkonnatingimuste parandamine on vaid mõned näited, mis üleaedsete koostööd iseloomustavad.
Eesti ja Vene majandussuhetes näitab eelmise aasta statistika Eestit külastavate Vene turistide arvu, kaubavahetuse ja vastastikuste investeeringute kasvu. Võrreldes 2004. aastaga, on Eesti ekspordimaht tänaseks kasvanud ümmarguselt kolm korda, olles aasta lõikes jõudnud suurusjärku 12,7 miljardit krooni. Kokkuvõttes on Venemaa hetkel Eestile suuruselt viies kaubanduspartner. Ka vastastikuste otseinvesteeringute osakaal kasvab. Venemaa on Eesti otseinvesteeringute sihtriikide järjestuses neljandal kohal ning Venemaa on Eestis suuruselt viies välisinvestor. Eesti ja Venemaa suhete mitmekesisuse juures on ka küsimusi, milles oleme eriarvamusel. Üheks selliseks on Venemaa muutunud hinnangud Nõukogude Liidu ajaloo teatud etappidele ja sündmustele.
Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kontekstis toetame uut kõikehõlmavat ning juriidiliselt siduvat raamlepingut. Meie eesmärk on, et ka Eesti-Vene majandussuhted saaksid lepingus ajakohase õigusliku aluse. Eesti huvides on Venemaa, kes austaks rahvusvahelist õigust ja juhinduks üldtunnustatud kaubandusreeglitest, mida jagavad kõik Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuluvad riigid. Venemaa liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga loob ühtlasi eelduse Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste alustamiseks.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Möödunud aasta detsembris täitus 60 aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest. Tegemist on maailma kõige tõlgituma dokumendiga, mille inimõigusi ja vabadusi käsitlevaid sätteid peaksid austama kõik riigid. Osale riikidele on nende universaalsete põhimõtete järgimine iseenesestmõistetav, kuid kahjuks mitte kõigile. Inimõiguste tagamine ja põhivabaduste kaitse on Eesti välispoliitilist tegevust läbivalt iseloomustavad aspektid. Eesti rõhutab nii ÜRO, OSCE kui ka Euroopa Nõukogu raames inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja demokraatlike printsiipide kaitse, sealhulgas meediavabaduse ning naiste ja laste õiguste edendamise vajadust. Inimõiguste ja põhivabaduste tagamine ning edendamine on ka Euroopa Liidu ühise välispoliitika oluline osa. Oleme ühes Euroopa Liiduga mures inimõiguste olukorra pärast Birmas, Sudaanis, Zimbabwes ja Kuubal.
Ajavahemikul 2009–2011 on Eesti ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu liige ning tänavu kuulub Eestile ka nõukogu asepresidendi koht. Eesti keskendub selles organisatsioonis humanitaarabi teemadele ja seda ka asepresidendi rollis. Samuti avaneb ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu raames hea võimalus aktiivselt tegelda võrdõiguslikkuse ja naiste olukorra edendamise temaatikaga. Eesti pöörab eraldi tähelepanu laste ja naiste olukorra parandamisele arenguriikides. Oleme oma arengukoostöö eesmärkide täitmisel ette näinud vabatahtlikud annetused ÜRO fondidesse naiste õigusi ja võimalusi toetavate programmide nagu ka kahepoolsete projektide elluviimiseks ja rahastamiseks. Eesti on perioodil 2007–2009 ÜRO naiste arengufondi UNIFEM konsultatiivkomitee eesistuja.
Mis puudutab ÜRO Julgeolekunõukogu, siis selle reform on nõukogu töö tõhusamaks muutmiseks vältimatu. Loodame, et veebruaris alanud valitsustevahelised läbirääkimised Julgeolekunõukogu reformimise üle osutuvad tulemuslikeks. ÜRO võime parandamine konfliktide lahendamise ja ennetamise küsimuses on kogu rahvusvahelise turvalisuse huvides.
Kahepoolse arengukoostöö ja humanitaarabi vallas oleme keskendunud neljale prioriteetsele riigile – Gruusiale, Moldovale, Ukrainale ja Afganistanile. 2008. aastal toetasime ka Palestiina Omavalitsust, Makedooniat, Albaaniat, Montenegrot, Kosovot ja Armeeniat. Gruusia humanitaarkriisi leevendamisel osalemine tõestas veel kord, et humanitaarabi andmine on Eesti jaoks loogiline valik ja kohustus.
Kahepoolse arengukoostöö kõrval teeb Eesti rahvusvahelist arengukoostööd mitmete organisatsioonide, sealhulgas Euroopa Liidu ja ÜRO kaudu. Oleme üha enam vastu tulnud ÜRO humanitaarabipalvetele. Möödunud aastal osutasime abi kokku kümnel korral. UNICEF-i kaudu toetasime lisaks Gruusiale ka Madagaskarit, Tadžikistani ja Haitit. Aafrikale osutasime 2008. aastal rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu humanitaarabi ligi nelja miljoni krooni ulatuses. Üks doonorriikide jaoks olulisi rahvusvahelisi organisatsioone, mille kaudu arengukoostööd ellu viiakse, on Maailmapank ja Maailmapanga grupi organisatsioonid. Oktoobris 2008 liitus Eesti Maailmapanga Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooniga, kelle missioon on aidata kaasa vaesuse vähendamisele maailma kõige vaesemates riikides. Tõenduseks Eesti aktiivsusest ja rahvusvaheliste humanitaarpõhimõtete sihikindlast järgimisest on eeloleval suvel Tallinnas peetav humanitaarabi valdkonna uute doonorriikide seminar. Korraldame selle koostöös ÜRO humanitaarasjade koordineerimisbüroo ja Soomega.
Lugupeetud parlamendiliikmed! Nagu ikka, rõhutan tänagi, et Eesti kodanike kaitse on Eesti välispoliitika lahutamatu osa. Ka möödunud aastal avardusid Eesti kodanike reisimisvõimalused. Saavutasime USA viisavabastusprogrammiga liitumise ning Schengeni õhupiiride avanemise. Eesti kodanike evakueerimine Gruusia konflikti jalust, aga ka läbirääkimised piraatide küüsi langenud Eesti meremeeste vabastamiseks nõudsid koordineeritud jõupingutusi. Nende, Eesti konsulaarteenistuse jaoks uudsete ülesannete lahendamist kroonis lõpptulemusena edu. Läinud aastal puutus Eesti esmakordselt kokku nüüdisaegse piraatlusega. Arvestades Eesti meremeeste märkimisväärset hulka rahvusvahelises meretranspordis ja üha kasvavat piraatlust Somaalia rannikul ja Adeni lahes, on Eesti aktiivselt tõstatanud rahvusvahelise koordineeritud koostöö vajadust selles küsimuses. Mul on heameel öelda, et eelmisel aastal tehti ÜRO, NATO ja Euroopa Liidu raames rida vajalikke otsuseid, mis aitavad kaasa piraatluse tänapäevaste vormide väljajuurimisele. ÜRO otsuste elluviimiseks on Euroopa Liit käivitanud sõjalise operatsiooni Atalanta. Seda eelkõige ÜRO toiduabi laevade eskortimiseks, aga ka piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks ja ennetamiseks. Kuigi edasi on liigutud vajaliku juriidilise baasi loomisega, on veel lahendamata kinnipeetud piraatide üleandmise, kohtumenetluse ja karistuste määramise õiguslikud küsimused.
Teine juhtum, millega Välisministeerium esmakordselt nii suures mahus kokku puutus, oli evakueerimisaktsioon. Koostöös teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ning Eesti aukonsuliga Jerevanis, aitasime Gruusiast koju jõuda umbkaudu 140 Eesti kodanikul. Tänu kiirele reageerimisele saime kaasa aidata ka Soome, Taani, Briti, Ameerika Ühendriikide, Gruusia ja Vene kodanike Jerevanist Tallinna pääsemisele. Eeltoodu taustal puudub vajadus põhjendada Eesti aukonsulite võrgustiku laiendamise tähtsust. Praegu on Eestil 110 aukonsulit 54 riigis. Eelmisel aastal arenes aukonsulite võrgustik eriti hoogsalt. Me avasime esimese aukonsulaadi Lääne-Balkanil Makedoonias, samuti Singapuris, Indoneesias, Tuneesias, Kenyas ja Fääri saartel. Lähiajal on kavas nimetada aukonsulid ametisse mitmes Aasia, Ladina-Ameerika ja Aafrika riigis, aga ka Ahvenamaal, Albaanias ja Aserbaidžaanis.
Tänu Schengeni tsooniga liitumisele on Eestile avanenud veel üks võimalus konsulaarteenust laiemalt pakkuda ja seda viisaesinduslepingute alusel. 2008. ja 2009. aasta algul mitmete Schengeni riikidega sõlmitud viisaesinduslepingute alusel väljastavad Eesti nimel Schengeni viisasid Hispaania, Holland, Leedu, Läti, Saksamaa, Sloveenia, Soome ja Ungari kokku 54 riigis. Alates eelmise aasta aprillist väljastab Eesti Soome nimel viisasid Minskis ja Pihkvas. Ka teised liikmesriigid on väljendanud huvi olla Eesti poolt nendes paikades esindatud. Selline praktilise koostöö näide toob esile Eesti Euroopa Liidu liikmesuse plussid ning annab loodetavasti tõuke ka kaugematest piirkondadest Eestit külastavate turistide arvu kasvuks. Välisministeerium töötab aktiivselt ka Eesti kodanike viisavaba reisimise võimaluste laiendamise nimel. Lisaks Ameerika Ühendriikidele saavad Eesti kodanikud alates 2008. aastast reisida viisavabalt ka Türki, Austraaliasse ja Filipiinidele. Jätkame jõupingutusi viisavabaduse saavutamiseks Brasiilia, Vietnami, Indoneesia ja mitme teise riigiga.
Hea Riigikogu! Nii nagu koduses Eestis, nii ka meie diplomaatilistes esindustes laias ilmas möödus eelmine aasta Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähe all. Eesti muusika ja selle esitajad, Eesti kujutav kunst ja arhitektuur ning Eesti kirjasõna – need on ühed parimad Eesti visiitkaardid. Paari aasta pärast saab Tallinnast Euroopa kultuuripealinn. Vaevu üheksa aastat on jäänud 2018. aastani, mil Eesti Vabariik satub esmakordselt Euroopa Liidu eesistuja rolli, seda just riigi 100. sünnipäeva aastal. Eesistumiseks ettevalmistumine on meie lähiaastate tegevuse üks prioriteete, mis avab meile otsetee rahvusvahelise välispoliitika kujundamisse.
Lubage mul tänane kõne lõpetada Vabadussõja ja Tartu rahu aegse riigivanema Jaan Tõnissoni sõnadega: "Meie sisemised võitlused on meie kodused asjad, väljaspool peab ainult üht Eesti rahvast tuntama." Lähtugem sellest ka tulevikus, et jätkuks Eesti välispoliitikale edu toonud üksmeelne joon ning et meie lähemad partnerid meid üheselt ja üleliigsete sõnadeta mõistaksid. Ma tänan teid asjaliku koostöö ja tähelepanu eest!
