Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu! Head külalised! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu kuuenda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad anda üle eelnõusid või arupärimisi. Marko Pomerants, palun!

Marko Pomerants

Tervist! Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid, külalised! Annan keskkonnakomisjoni nimel üle kaks eelnõu. Esiteks eelnõu, mis puudutab lihtsustatult ja seaduskeelt kasutamata KIK-i nõukogu uue liikme nimetamist. Otsuse eelnõus on ettepanek nimetada Riigikogu liikme Rain Rosimannuse asemel KIK-i ehk Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liikmeks Riigikogu liige Tõnis Kõiv. See on esimene eelnõu. Teine on riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis puudutab maareservina riigi omandisse jäetud metsamaa võõrandamist – kuidas seda võiks teha nii, et praegused metsaomanikud, kes seal metsas juba toimetavad, näiteks ka naabermaatüki omanikuks võiksid saada, kui riik sellise tüki müüki paneb. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aleksei Lotman, palun!

Aleksei Lotman

Mul on käesolevaga au üle anda arupärimine siseminister Jüri Pihlile. Sugugi pisendamata tema alluvate mõningaid väga olulisi teeneid, mis on täiesti märkimisväärsed, on mõne tema alluva kohati liiga agara tegevuse tõttu meil mõned küsimused. Nimelt tungis 23. veebruari õhtul kümmekond politseinikku Tallinnas Pärnu maanteel asuvasse sõltumatusse sotsiaalkeskusesse ja tegutses seal, pehmelt öeldes, mõnevõrra veidralt, kui võtta standardiks õigusriigile omased alused. Sellest tulenevalt on meil lugupeetud siseministrile tervelt kaheksa küsimust, mis ma loen ette siis, kui tema kord on vastama tulla, et mitte pikalt teie aega kulutada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26. Võime asuda tänase päevakorra juurde.


1. 10:04 Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (421 SE ja 417 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Esimene päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 421 ja 417 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime minna eelnõu ...
Härra Mart Laar! Kas te soovite avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Mart Laari!

Mart Laar

Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ütlen lühidalt välja, et meil on väga hea meel, et me oleme omaenda otsustega siin Riigikogus nii kaugele jõudnud, ja selleks, et me veel selgemini võiksime käituda selles olukorras, kui ...

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Ma palun vabandust! Head ametikaaslased! Palun austame ettekandjat! Ma palun saalis vaiksemalt olla!

Mart Laar

Selleks, et me veel selgemalt võiksime langetada selliseid otsuseid, nagu me eelmisel nädalal siin Riigikogus langetasime, kui me teostasime väga valusa kärpe läbi kogu ühiskonna, ja arvestades seda, et me oleme praegu astumas ühte positiivset sammu, arutasime täna meie saadikurühmas asjade seisu ning leidsime, et olukorras, kus me oleme teinud sedavõrd valusa kärpe läbi kogu ühiskonna, tundub meie fraktsiooni liikmetele sobimatu see, kui selle kärpe taustal meie enda, Riigikogu liikmete palk tõuseb vastavalt eelmise aasta ikkagi veel väga soodsatele majandusarengutele, võrreldes selle aastaga. Seetõttu on mul volitus meie fraktsiooni nimel informeerida lugupeetud kolleege, et meie fraktsiooni liikmed on otsustanud ise kanda oma palga juurdekasvu tagasi riigikassasse, ja ma arvan, et selline otsus on praegusel hetkel lihtsalt meie moraalne kohustus. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Me võime asuda eelnõu 421 ja 417 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest on eelnõu 421 ja 417 vastuvõtmiseks nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus ning enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 73 Riigikogu liiget, puudub 28.
Panen lõpphääletusele eelnõu 421 ja 417. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Tulemusega poolt 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 421 ja 417 seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


2. 10:09 Tulumaksuseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (400 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi ei avata. Võime asuda lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Panen lõpphääletusele eelnõu 400. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 400 seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


3. 10:10 Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (423 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele eelnõu 423. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 423 seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


4. 10:12 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (420 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on kultuurikomisjoni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 420. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 68 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid ei ole on kultuurikomisjoni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 420 seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Austatud Riigikogu! Enne kui me läheme viienda päevakorrapunkti juurde, loen ette  Riigikogu juhatusele väliskomisjonilt tulnud ettepaneku, mille sisu on järgmine: "Väliskomisjoni nimel palun tänast, 26. veebruari Riigikogu täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14.00-ni." Alla on kirjutanud väliskomisjoni esimees Sven Mikser. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele peame selle ettepaneku läbi hääletama. Nii et alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele väliskomisjoni ettepaneku pikendada tänast Riigikogu täiskogu istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 54 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid 1 leidis väliskomisjoni ettepanek toetust.


5. 10:15 Olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu! Enne kui me asume ära kuulama välisministri ettekannet, tutvustan teile, head ametikaaslased, lühidalt selle päevakorrapunkti arutamise korda, mis tuleneb meie Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 153.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 153 määras juhatus väliskomisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutamiseks järgmise korra. Välisminister Urmas Paeti ettekanne on kuni 45 minutit, küsimused ja vastused kuni 45 minutit, väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri ettekanne kuni 20 minutit, küsimused ja vastused kuni 30 minutit. Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse ja pärast küsimusi avame läbirääkimised, mis kestavad kuni istungi lõpuni. Sõnavõttudega võivad esineda Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Ja väliskomisjoni palvel teen Riigikogule ettepaneku, et kõigepealt esineksid sõnavõttudega fraktsioonide esindajad ning arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks välisminister Urmas Paeti päevakorrapunktis olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Palun!

Välisminister Urmas Paet

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head külalised! 2008. aastal toimus maailmas mitmeid murrangulisi sündmusi, mis suuresti kõigutasid üldist stabiilsust ja heaolu. Möödunud aasta dramaatilised kuupäevad 8. august – Vene-Gruusia konflikti puhkemine, 8. september – finantskriisi vallandumine ja 26. november – Mumbai terrorirünnak, võivad omandada märgilise tähenduse ning ajendada leidma uusi lahendusi ja väljapääse.
Tänavu möödub 70 aastat Teise maailmasõja puhkemisest, 60 aastat NATO loomisest, 20 aastat Berliini müüri langemisest, 5 aastat Eesti liitumisest Euroopa Liidu ja NATO-ga. Mõeldes ajaloosündmuste ahelale, kus lülid on omavahel sõltuvuses, tajume selgemalt tulevikuperspektiive. Tulevik peab näitama sedagi, kuidas paigutub Vene-Gruusia konflikt ajalooraamatusse. Otsene sõjaline agressioon Euroopa Liidu vahetus naabruses kõigutas meie arusaama Euroopa turvalisusest ja on karmiks õppetunniks tervele kontinendile. Augustikonflikt sundis Euroopa Liidu ja NATO liikmeid konsolideeruma, et olla välispoliitilistes küsimustes ühtsemad ja ambitsioonikamad. Äsja jälle puhkenud gaasitüli ajendas Euroopa Liitu leidma üksmeelt pealtnäha puhtmajanduslikus eraettevõtetevahelises tüliküsimuses. Pakaselistel talvedel korduv kriis kõneleb veel kord selges ja külmas keeles vajadusest tugevdada Euroopa Liidu energiajulgeolekupoliitikat ning arendada usaldusväärseid alternatiivseid energiakanaleid.
Head Riigikogu liikmed! Eelnevast võib kerkida küsimus, kas ühtsuse saavutamise hinnaks on kriis – või mis veel hullem – verevalamine ja humanitaarne katastroof. Ei, vabadus ja inimõigused on hindamatud väärtused, mille juures Euroopa ei tingi. Kuid hoop jagatud väärtuste pihta meenutab meile kõigile ühtsuse ja üksmeele tähtsust. Äärmuslike abinõude rakendamine oma huvide pealesurumiseks ei ole meile omane. Eesti välispoliitilise tegevuse eesmärk on demokraatlike väärtuste levitamine selleks soodsal pinnasel. Meenutagem Lennart Meri sõnu: "Põhimõtted on demokraatia ainsad tõelised relvad." Nii julgeolekuprobleemide kui majanduskriisiga toimetulekul on määrav tähtsus Atlandi-ülesel koostööl. Selle igakülgne tugevdamine on Eesti välispoliitilistes huvides. Tuleb tegutseda koos demokraatia, vaba turumajanduse ja õigusriigi edendamisel. Samuti peame Ameerika Ühendriikidega tihedalt koos töötama Euroopa Liidu naabruspoliitika idapartnerite toetamisel.
Olen möödunud aasta jooksul kohanud mitmeid interpretatsioone ja käsitlusi Vene-Gruusia konfliktist. Aga üks on kindel – Kaukaasia piirkonna konfliktide lahendus lükkus selle tulemusel veelgi kaugemasse tulevikku. Nõustun oma Rootsi kolleegi Carl Bildtiga, kes on rõhutanud, et külmutatud konflikte ei ole olemas, on konfliktid ja kuniks nad pole lahendatud, jäävad nad ohuks kogu kontinendi stabiilsusele. Olen rahvusvahelisel areenil alates läinud augustist ikka ja jälle rõhutanud Eesti seisukohta, et Gruusia olukorra lahendus peab olema rahumeelne ning lähtuma riigi territoriaalsest terviklikkusest ja piiride puutumatusest. Need on ka OSCE Helsingi lõppaktis sätestatud üldtunnustatud põhimõtted. Ainuüksi vajadus neid põhimõtteid ühele OSCE liikmesriigile pidevalt meenutada kõneleb konsensuslikel otsustel põhineva organisatsiooni põhiprintsiipide eiramisest. Venemaa kallaletungi oma naaberriigile ei saa aktsepteerida. Tegemist on rahvusvahelise õiguse rikkumisega nagu ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamise puhul. Konfliktijärgses situatsioonis tuleb tagada Kaukaasia ebastabiilsetes piirkondades tegutsevate nii OSCE kui ÜRO vaatlusmissioonide mandaatidest täies ulatuses kinnipidamine. Kuigi Euroopa Liit reageeris augustis operatiivselt, saates Gruusiasse vaatlusmissiooni, tuleb selle edukaks toimimiseks missiooni tugevdada. Vaatlejatele peab olema tagatud vaba liikumine ja juurdepääs kogu Gruusia territooriumile.
Vene-Gruusia konfliktil on kahtlemata laiem mõju kogu meie julgeolekuruumile. Konflikti vallandumine süstis meisse ohutunnet, mis paneb tegema kõik endast oleneva, et rahvusvahelised jõupingutused Kaukaasia kriisikollete maandamisel oleksid tulemuslikud. Asjaolu, et Euroopas tahetakse suveräänsete riikide piire sõjalise jõuga muuta, kõneleb meile muutunud maailmast ja seda mitte paremuse suunas.  Kui kusagil arvatakse, et sellisel jaga ja valitse poliitikal on kohta 21. sajandi Euroopas, siis salatakse maha kogu külma sõja järgse demokratiseerumisprotsessi vabastav mõju Euroopa rahvastele. Peame tegema kõik endast oleneva, et Euroopas ei saadaks edu mitte jõupoliitikat, vaid dialoogi ja rahumeelsust. Ühelgi riigil ei tohi olla õigust teist suveräänset riiki jõuga oma mõjusfääri suruda ega piirata riikide vabadust ise oma tulevikku määrata. Eesti jätkab humanitaarolukorra jälgimist Gruusias. Oleme sõjas kannatanud riiki praeguseks kokku toimetanud 30 tonni humanitaarabi. Abi on suunatud kõige kaitsetumate elanikkonnarühmade, sealhulgas laste abistamiseks. ÜRO palvel saatsime UNICEF-i Tbilisi harukontorisse neli Eesti kriisinõustajat, kes koolitasid Tbilisis, Goris ja Senakis praktilise kriisipsühholoogia alal sadu eksperte. Juba konflikti ajal lähetas Eesti kohapeale kaks küberkaitse eksperti ning septembri alguses ka viieliikmelise demineerimismeeskonna. Eesti eraldas miljon krooni UNICEF-ile toetamaks ka Lõuna-Osseetia põgenike abistamist. Tänu väärivad kõik need Eesti elanikud, kes tegid annetusi Eesti Punasele Ristile ja UNICEF-i Eesti esindusele, samuti need, kes saatsid Eesti Lastekaitse Liidu üleskutsel Välisministeeriumi kaudu Gruusia lastele mänguasju, riideid ja koolitarbeid. Gruusia on endiselt suurim Eesti kahepoolse abi saaja. Ka alanud aastal jätkuvad mitmed Gruusiale suunatud arengukoostöö projektid.
Lugupeetav Riigikogu! Rääkides laiemalt julgeolekust ja üldisest Euroopa julgeolekustruktuurist, tahaksin meelde tuletada Woodrow Wilsoni, Rahvasteliidu ühe asutaja sõnu: "Maailm tuleb muuta demokraatiale ohutuks. Selle rahu peab olema rajatud poliitilise vabaduse äraproovitud põhialustele." ÜRO, OSCE, NATO, Euroopa Nõukogu on demokraatlikele põhimõtetele rajatud organisatsioonid, mis on ajaproovile vankumatult vastu pannud. Probleemidele tuleb leida lahendused olemasoleva julgeolekuarhitektuuri raames nende elementide parema ärakasutamise kaudu. Peame oluliseks, et kehtiva julgeolekustruktuuri osalised varem kokkulepitud põhimõtetest kinni peaksid. Ja sobivaim koht arutamaks julgeolekuarhitektuuri võimalikku täiendamist on OSCE.
Julgeoleku lisamisel ei tohi teha allahindlust ideaalidest ja väärtustest kinnipidamise suhtes. Tunnustame Ameerika Ühendriikide otsust sulgeda Guantánamo Bay kinnipidamiskoht. Guantánamos viibijate vastuvõtmine kolmandate riikide poolt on ühise poliitilise vastutuse küsimus. USA on palunud sellekohast abi Euroopa Liidult, kus ollakse otsimas võimalusi koordineeritud abistamiseks ja seda ka Eestis. Euroopa Liidu ja NATO vahel tuleb saavutada poliitiline tahe koostöö uuele tasemele viimiseks. Eesti on Atlandi-ülese sideme tugevdamise olulisust tõstatanud nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus ning teeb seda vajaduse korral ka edaspidi. USA uus administratsioon on asepresident Joseph Bideni suu läbi teatanud, et USA teeb rohkem, kuid ootab ka oma partneritelt, sealhulgas Euroopa Liidult, rohkem. Ka Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy tõdesid hiljuti, et NATO ja Euroopa Liidu strateegiline partnerlus ei vasta kahjuks meie ootustele ning eesmärgiks tuleb seada tõeline koostöö, mis põhineks teineteise otstarbekal täiendamisel.
Hiljutised üleskutsed mõlemalt poolt Atlandi ookeani lisavad kindlust, et kasvanud on vastastikune usaldus ja tahe oma jõudusid ühendada. On mitmeid ülemaailmseid julgeolekuprobleeme, mille puhul tuleb parema tulemuse nimel koostööd tõhustada. Nimetan siin vaid mõned – Afganistan, Lähis-Ida, terrorismivastane võitlus, massihävitusrelvade leviku tõkestamine. Nimetatud julgeolekuohtude maandamise, aga ka kliimamuutuste leevendamise ja finantssüsteemi reformimise küsimustes tuleb Atlandi-ülese koostöö partneritena kaasata ka Venemaa ja Hiina. Afganistani stabiliseerimise seisukohast on tervitatav Venemaa otsus võimaldada transiiditeed läbi oma territooriumi USA jõududele vajaliku varustuse saatmiseks.
Terrorismi kõikide ilmingute vastu tuleb võidelda rahvusvahelises koostöös, pidades silmas inimõigusi ja rahvusvahelist seadusandlust. Selles kontekstis on eriti tähtis vältida massihävitusrelvade sattumist terroristide kätte. Tuumaterrorismivastase võitluse tõhustamise üheks meetodiks on USA ja Venemaa ühisinitsiatiiv, mida Eesti on toetanud ja kavatseb selle raames ka jätkuvalt tegutseda. Koostöö Venemaaga on oluline ka tuumarelvastuse piiramise eesmärgil, samuti selleks, et takistada Iraanil tuumarelva välja töötada ja lahendada Põhja-Korea tuumaprobleem. Tuleb taasalustada läbirääkimisi Venemaaga, et saavutada kokkulepe strateegilise relvastuse piiramise lepingu jätkamise üle ka pärast käesoleva aasta lõppu, mil see leping ametlikult lõpeb.
Auväärt parlament! Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni 60. aastapäeva tähistav tippkohtumine tänavu kevadel sunnib meid mõtlema nii alliansi hetkeseisule kui ka tulevikule. Eestil on hea meel Prantsusmaa kavatsuse üle naasta NATO sõjalisse struktuuri. Meie jaoks on esmatähtis, et allianss oleks edukas kahes meile olulises küsimuses – Euroopa julgeolek ja stabiilsus ning NATO kollektiivkaitse võimekus. Peame pöörama suuremat tähelepanu alliansi vägede ja võimete arendamisele. Teisalt tuleb NATO-l vastuseks muutunud julgeolekuolukorrale aidata kaasa rahu kaitsele ka väljaspool alliansi piire. Tulevikku suunatult tuleb enam tähelepanu pöörata ka julgeoleku teistele dimensioonidele, mis kätkevad nii energiajulgeolekut kui ka küberkaitset.
Eesti on NATO liige olnud viis aastat. Selle aja jooksul oleme panustanud NATO tegevusse vastavalt oma võimetele ja ressurssidele ning teeme seda ka tulevikus. Samuti oleme NATO avatud uste poliitika toetajad ja aktiivsed operatsioonidel osalejad. NATO laienemise senine kogemus näitab, et alliansi iga laienemisringiga on tugevnenud ka Euro-Atlandi julgeolekuruum. Me tervitame Horvaatia ja Albaania peatset NATO liikmeks saamist, nagu ka Bukaresti tippkohtumise otsust Ukraina ja Gruusia tulevasest liikmesusest. Meie kohus on jätkata toetuse ja abi andmist Ukrainale ja Gruusiale. Loodame, et allianss jõuab peagi üksmeelele ka Makedooniale liitumiskutse andmises.
Osaleme üksmeelselt ja koostöös NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO partneritega rahvusvahelistes missioonides. Me võime olla uhked Eesti sõdurite üle maailma kriisikolletes, peamiselt Afganistanis, Iraagis ja Balkanil, kes oma eluga riskides on kaitsenud ja kaitsevad ka praegu sealse elanikkonna vabadust – väärtust, mille saavutamise hinda me ise väga hästi mäletame. Eesti sõdurid on tänaseks Iraagist koju naasnud. Rahvusvahelisse julgeolekusse panustades oleme selgeks saanud, et meie aktiivne ja võimetekohane osalemine on hinnatud ja sellega kaitseme ka oma tagalat. Tänu rahvusvaheliste jõudude ja Iraagi ühistele jõupingutustele on Iraagist saamas stabiilne ja rahumeelne riik. Julgeolekuolukorra paranemist tunnetasid otseselt ka Eesti jalaväerühmad: kui 2003. ja 2004. aastal polnud harvad Iraagi valitsusvastaste jõudude poolt Eesti kaitseväelaste vastu suunatud relvastatud aktid, siis viimase aasta jooksul ESTPLA üksustel lahingukontakte praktiliselt ei olnud.
Iraak oli Eesti kaitseväelaste jaoks esimene rahvusvaheline operatsioon, kus osaleti aktiivses rahukehtestamises. Koos liitlastega toetati Iraagi valitsust nende võitluses ebaseaduslike relvarühmituste vastu. Eesti kaotas lahingutegevuse käigus 2 ja haavata sai 18 Eesti kaitseväelast. Võib ainult oletada, kui palju rünnakuid ja terroriakte Eesti üksuste tegevus Iraagis ära hoidis ja kui palju elusid säästeti. Avaldan tänu kõigile missioonidel osalenutele tugeva panuse eest Eesti laiema julgeoleku kindlustamisse.
Iraagi julgeolekuolukorra stabiliseerumine võimaldas langetada otsuse Eesti jalaväerühma kojutoomise kohta, ent Eesti jätkab osalemist NATO Iraagi väljaõppemissioonis kolme staabiohvitseriga. Võtame osa ka Euroopa Liidu Iraagi õigusriigi tugevdamise missiooni tööst. Eesti ja Iraagi kahepoolse projektina on kavandatud näiteks koolitus Iraagi diplomaatidele tänavu kevadel.
Koostegutsemine Ameerika Ühendriikide sõjaväelastega Iraagis tihendas tunduvalt meie suhteid strateegilise partneri Ameerika Ühendriikidega ja seda ka poliitiliselt. Eesti sõjaliste võimete ümbersuunamise puhul Iraagist Afganistani on üheks tõenäoliseks koostööväljundiks ameeriklastega ühise väljaõppemeeskonna moodustamine. Rääkides Eesti jaoks prioriteetsest tegevusest Afganistanis, tuleb tunnistada, et sealne julgeolekuolukord ei ole oodatud määral paranenud. Praeguses situatsioonis peame tõsiselt arvestama nii Afganistani valitsuse palveid kui ka NATO peasekretäri üleskutset rahvusvahelise kogukonna suuremale pühendumisele selle riigi stabiliseerimisse. Riigi eripärasid arvesse võttes tuleb ennekõike kaasa aidata nii erinevate hõimu- ja kohalike liidrite vahelise koostöö parandamisele, Afganistani sõjaväe ja politsei väljaõppe kvaliteedi tõstmisele kui ka korruptsioonivastase võitluse tõhustamisele. Eesti suurendas möödunud aastal nii sõjalist kui ka tsiviiltoetust Afganistanile, kusjuures valdav osa sellest on suunatud riigi lõunaossa. Osaleme NATO tähtsaimas välisoperatsioonis Afganistanis 150 kaitseväelasega. Neist suurem osa teenib Lõuna-Afganistanis asuvas Helmandi provintsis, kus on pikka aega toiminud hea koostöö Briti sõjaväelastega. Eesti tsiviilpanusest on ligi kolmveerand suunatud Helmandi provintsi meditsiinisüsteemi ülesehitamisele. Helmandis töötab ka Eesti tervishoiuekspert, kelle koordineerida on provintsi saabuva rahvusvahelise meditsiiniabi vastuvõtmine. Tsiviilpoolelt osaleme Euroopa Liidu politseimissioonis. Afganistani demokraatliku arengu seisukohalt on ülioluline, et käesoleva aasta augustis toimuvad presidendivalimised viidaks läbi demokraatlikult ja läbipaistvalt. Ka Eesti on selleks otstarbeks andnud oma rahalise toe. Eesti toetab ÜRO suuremat kohalolu ja koordineerivat rolli Afganistanis, samuti ÜRO peasekretäri eriesindaja Kai Eide tegevust ÜRO mõju laiendamisel. Rahvusvaheliste organisatsioonide edu Afganistani stabiliseerimisel sõltub ka ümbritseva regiooni üldisest julgeolekuolukorrast tervikuna, sealhulgas olukorrast Pakistanis. Avaldame Afganistani ja Pakistani valitsustele täielikku toetust võitluses terrorismiga. Maandamaks pingeid kogu piirkonnas, tuleb edendada dialoogi kõikide regiooni riikidega.
Kriis Lähis-Idas on võtmas üha ulatuslikumaid mõõtmeid ja ilma rahvusvahelise abita ei ole püsivat lahendust võimalik leida. Eesmärgiks peab olema kompromiss, mis tagaks nii Iisraeli julgeoleku kui ka palestiina rahva poliitiliste ja majanduslike õiguste järgimise. 2. märtsil toimub Kairos doonorriikide kohtumine, kus on kavas koostada abipakett aitamaks Palestiina omavalitsusel Gaza ülesehitust ja poliitilist stabiilsust kindlustada. Ka Eestil on plaanis selles abipaketis osaleda.
Jõudes Euroopa arengute juurde, siis 2008. aastal leidis Euroopas aset murranguline sündmus. Kontinendi poliitilisele kaardile lisandus uus riik – Kosovo Vabariik, mille iseseisvust Eesti mullu 21. veebruaril tunnustas. Kosovo iseseisvumine tegi lõpu aastaid kestnud ebamäärasele poliitilisele olukorrale Lääne-Balkanil. Noore riigi majanduslik ja ühiskondlik areng vajab alguses tuge väljastpoolt, mistõttu oleme püüdnud Kosovot võimalikult mitmekülgselt abistada. Alates 1999. aastast osaleme NATO Kosovo missioonis ja alates mullu detsembrist Euroopa Liidu kõigi aegade ulatuslikumas tsiviilmissioonis. Samuti võtame osa teistest Euroopa Liidu Kosovo projektidest.
Julgeolekuteemade hulka, millega Eesti tegeleb, on viimastel aastatel lisandunud uute julgeolekuriskidega toimetulemine, iseäranis küberjulgeoleku tagamine. Eesti on teadvustanud küberjulgeoleku probleeme erinevate organisatsioonide kaudu ja tõstatanud ka vajaduse rahvusvahelise õigusruumi täiustamise järele selles valdkonnas. Mullu saavutasime küberjulgeoleku teema lisamise Euroopa Liidu täiendatud julgeolekustrateegiasse ning Eesti eesistumisajal meile prioriteetse teemana ka OSCE julgeolekukoostöö foorumi päevakorda. Leiame, et aeg on küps konkreetsemaks ja praktilisemaks küberkoostööks. Selleks, et küberteemat ka Euroopa Liidus edasi arendada, korraldame tänavu aprillis Tallinnas Euroopa Liidu ministrite tasemel konverentsi, mis on pühendatud küberruumi turvalisuse tõstmisele. Tallinna rajatud NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse jaoks oli 2008. aasta sisulise käivitumise aasta. Keskusest sai oktoobri lõpus tänu NATO akrediteeringule ja Põhja-Atlandi Nõukogu heakskiidule ametlikult NATO oivakeskus, mille eesmärk on pakkuda nõu ja abi NATO-le ning liikmesriikidele.
Austatud Riigikogu! Tänasel päeval mõjutab meie välispoliitikat senisest üha enam vajadus tegelda majandusteemadega ja seda mitte ainult mullu sügisel vallandunud ülemaailmse majanduskriisi tõttu. Energia- ja kliimaküsimused, mis veel mõne aasta eest olid peamiselt ekspertide arutlusteemaks, on muutunud rahvusvaheliste suhete, sealhulgas Euroopa Liidu poliitika oluliseks osaks. Euroopa Liidu energia- ja kliimapaketi vastuvõtmist eelmise aasta lõpus tuleb pidada energia- ja kliimatemaatika läbimurdeks Euroopa Liidu tasandile. Vastuvõetud kujul on see kahtlemata suur edasiminek ka Eesti huvide edendamisel, mis ühtlasi annab lootust Euroopa Liidu ühise energiapoliitika kiiremaks sünniks. Üha tähtsamaks on Eestile kujunenud energiajulgeoleku temaatika. Energiajulgeolek on siseturu toimivuse ja säästlikkuse kõrval kujunemas võrdväärseks komponendiks Euroopa Liidu ühises energiapoliitikas. Energiajulgeoleku teema tõusis eriti reljeefselt esile seoses hiljutise Vene-Ukraina gaasikonfliktiga. Millised võiksid olla järeldused, mida sellest konfliktist teha?
Esiteks on vaja välja töötada Euroopa Liidu ühine energiapoliitika suhetes kolmandate riikidega ja edendada liikmesriikidevahelist solidaarsust lisavaid meetmeid. Teiseks tuleb kujundada hästitoimiv energia siseturg koos reaalsete ühendustega liikmesriikide vahel. Kolmas ja mitte vähem tähtis on tarnijate ja tarneallikate mitmekesistamise vajadus. Euroopa Liidu jaoks on siin peamine alternatiiv Kaspia regioon ja lõunakoridori projektid nagu Nabucco ja White Stream. Seetõttu tuleb kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid koostöö tihendamiseks selle regiooniga. Üks selliseid vahendeid on energiaühenduse leping. Energiaturgude harmoneerimise ja energiatransiidi läbipaistvuse nimel tuleb hea seista selle eest, et kõik soovijad oleksid täiel määral energiaühenduse lepingusse kaasatud. Peame positiivseks käimasolevaid läbirääkimisi Ukraina, Moldova ja Türgi ühinemise üle täisliikme staatuses. Ideaalis näeme ka Gruusia täisliikme staatust energiaühenduses ning Aserbaidžaani liitumist.
Eri motiividel aset leidnud, kuid Euroopas pea aasta alguse traditsiooniks saanud tarnekatkestused on seadnud kahtluse alla selliste tarnijate usaldusväärsuse. Kui riikidevahelises energiakaubanduses ka edaspidi välditakse energiaharta lepingus ja Maailma Kaubandusorganisatsioonis kokkulepitud põhimõtteid ega loobuta hämara taustaga vahendajate kasutamisest, siis on energiakriiside kordumine ülimalt tõenäoline. Hoidmaks ära edaspidiseid gaasikonflikte Venemaa ja Ukraina vahel on vajalik ka Euroopa Liidu tehniline abi Ukrainale. Regionaalse energeetika vallas astus Eesti möödunud aastal suure sammu edasi. Saavutasime energiaühenduste rajamise Läänemere regioonis kui ühe prioriteedi Euroopa Liidu 2. strateegilises energiaülevaates, mis avaldati möödunud aasta lõpul. Energiaülevaates sisalduva Läänemere energiaühenduste arendamise kava tähtsust kogu meie regioonile on raske üle hinnata. Praegu on Läänemere ühenduste kava väljatöötamise järgus. Selle valmimine aitab kaasa nii ühise Balti elektrituru tekkele kui ka senini puuduvate regionaalsete ühenduste loomisele. Eelkõige Estlink 2 väljaarendamine, aga ka ühenduste rajamine Rootsi ja Poolasse loovad aluse Balti- ja Põhjamaade energiaturgude omavaheliseks integreerumiseks. Kuigi Eesti, Läti, Leedu ja Poola ühise tuumajaama projekt eelmisel aastal ootustekohaselt ei edenenud, on selle areng meile endiselt tähtis pikaajalise energiaturvalisuse tagamiseks Balti regioonis. Energiatootmise kasvu juures ei tohi mööda vaadata ka keskkonnaküsimustest. Oluline on jätkata kliimaküsimustega tegelemist, et saavutada aasta lõpus Kopenhaagenis uue globaalse kliimakokkuleppe vastuvõtmine.
Head Riigikogu liikmed! Nagu te olete märganud, olen oma ettekandes läbivalt puudutanud majanduskriisiga kaasnevaid aspekte. Seegi annab tunnistust asjaolust, et majanduslangus ja selle mõjud annavad tunda ka välispoliitikas. Majandussurutise tingimustes tuleb meil kõigil teha rohkem kompromisse, kuid siin on peidus ka mitmeid ohte. Riikidel võib ressursside puuduse juures tekkida soov piirata oma panust rahvusvahelisse stabiilsusesse ja julgeolekusse. Samuti võib tekkida enesekeskne soov seada sisse turukaitsemehhanisme, sulguda protektsionismi. Majanduskriis võib sünnitada populismi või poliitilist ebastabiilsust nagu paraku nii mõneski Euroopa riigis on märgata. Juhtivate tööstusriikide ühendus G7 kutsus äsja üles protektsionistlike vahendite kasutamisest loobuma, kuna see võib surutist ainult süvendada. On ütlematagi selge, et kompromisse ei saa teha julgeoleku arvel. Füüsiline ja majanduslik julgeolek on ühe mündi kaks poolt. Kaubanduse liberaliseerimine, protektsionismi vältimine ja majanduse avatus on seega tänasel päeval omandanud veelgi olulisema mõõtme. Nagu 1930. aastate majanduskriisiga kaasnenud globaalne protektsionismilaine, nõnda tabaks ka praegune kõige valusamalt suure väliskaubandusmahuga riike, kelle hulka kuulub ka Eesti. Seetõttu on äärmiselt oluline, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames toimuv kaubandusläbirääkimiste Doha voor õnnestuks lõpetada võimalikult kiiresti – see oleks parim garantii võimalike uute kaubanduspiirangute vastu. Väikese majanduse seisukohast on ülitähtis, et vabakaubandus ja liberaalne majanduspoliitika jääksid endiselt domineerima kui maailma majanduspoliitika põhialused.
Ka eurotsooniga liitumine kätkeb laiemalt julgeolekuaspekti. Lisaks valuuta stabiilsusele avardab see meie võimalusi ka poliitilisel tasandil. Maastrichti kriteeriumide täitmisel seni komistuskiviks olnud inflatsioonikriteeriumi saavutamine juba käesoleval aastal on muutunud reaalseks. Üha tähtsam on jätkata teiste kriteeriumide täitmist, eriti 3% eelarvedefitsiidi piirist kinnipidamist.
Eesti saatkondade roll Eesti välismajandussuhete edendamisel on finantskriisi tingimustes suurenenud. Oleme Eesti ettevõtjate, nii eksportijate kui investeerijate murede lahendamise võtnud oma selgeks prioriteediks.
Ettevõtjate huve silmas pidades täiendame majandusalast lepingulist baasi ja kaasame äridelegatsioone kõrgel poliitilisel tasemel visiitidele. Möödunud aasta lõpus viisime Euroopa Liidu riikides resideerivad Eesti saadikud kokku kaubandus-tööstuskoja ning teiste ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega. Seda traditsiooni kavatseme jätkata ja kaasata ka teistes piirkondades töötavaid suursaadikuid. Riigisiseses koostöös teiste ettevõtlust ja majandussuhteid edendavate struktuuridega kasvab meie võimekus ning oleme paremini suutelised olemasolevat potentsiaali Eesti ettevõtjate huvides täiel määral rakendama.
Austatud Riigikogu liikmed! Järgnevalt Eesti tegevusest Euroopa Liidus, kus oleme tänaseks liikmeks olnud ligi viis aastat. Selle aasta eesistujariikide Tšehhi ja Rootsiga seovad meid sarnased seisukohad paljudes Euroopa Liidu küsimustes. Koostöös eesistujatega võib tänavu oodata edasiminekut Eestile olulistel teemadel, nagu energiajulgeolek, konkurentsivõime, idapartnerlus ja Atlandi-ülesed suhted. Loodame, et Riigikogus mullu juunis ning kokku 25 liikmesriigis ratifitseeritud Lissaboni leping õnnestub sel sügisel tervikuna vastu võtta. Uus institutsionaalne lepe on kokkuvõttes vajalik eelkõige Euroopa Liidu suurema efektiivsuse huvides. Selle mittejõustumine ei ole Eesti hinnangul aga takistuseks edasiliikumisel mitmetes olulistes küsimustes, olgu see energiajulgeolek, siseturu tõhustamine või Euroopa Liidu laienemine. Läänemere strateegia käivitamise protsessis on Eesti algusest peale aktiivselt osalenud. Jätkame tööd selle nimel, et Läänemere strateegia võetakse vastu Rootsi eesistumisajal käesoleva aasta teises pooles.
Me toetame jätkuvalt Euroopa Liidu laienemist. Sloveenia eesistumisajal eelmisel aastal kirjutati alla stabiliseerimis- ja assiotsiatsioonilepingud Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. Seega on Euroopa Liit sõlminud asjakohased lepingud kõigi Lääne-Balkani riikidega, välja arvatud Kosovo. Samuti on Euroopa Liit Lääne-Balkani riikidele esitanud viisavabaduse teekaardid. Selline edasiminek lubab kinnitada, et Lääne-Balkani riigid on praegu liidule lähemal kui aasta tagasi. Eesti on Lääne-Balkani riikidele jaganud ka oma liitumiskogemusi. Toetame Horvaatiaga peetavate liitumisläbirääkimiste peatset lõpetamist ning Türgi liitumist. Olukorras, kus läbirääkimised Türgiga on jäänud venima, on oluline rong taas liikuma saada – see on mõlema poole huvides. Peame heaks märgiks Türgi viimase aja samme, sealhulgas rahvusliku Euroopa Liiduga liitumise programmi vastuvõtmist. Peame oluliseks ka Euroopa Liidu ja Serbia vaheliste suhete edasist arengut. Serbiaga seoses püsib endiselt klausel, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut hakatakse kohaldama üksnes siis, kui koostöö Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunaliga on täielik. Tribunali tõhusama toimimise nimel sõlmisime selle organisatsiooniga möödunud aastal kohtuotsuste täitmise kokkuleppe, mille alusel Eesti võib võtta kriminaaltribunali poolt süüdimõistetud isikuid Eestisse karistust kandma.
Kokkulepe Euroopa Liidu naabruspoliitika idapartnerluse loomise kohta oli kahtlemata mulluse aasta üks suuremaid edusamme liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas. Naabruspoliitika areng sõltub paljuski sellest, kui suurel määral on Euroopa Liit nõus suhetes partnerriikidega rakendama oma nelja vabaduse põhimõtteid ning teisalt ka partnerriikide kodutööst. Hea, et Tšehhi korraldab tänavu kevadel idapartnerlusele pühendatud tippkohtumise. See annab võimaluse antud küsimusega ühiselt ka edasi minna. Eesti huvides on tagada idapartneritele Armeeniale, Aserbaidžaanile, Gruusiale, Ukrainale, Moldovale ja ka Valgevenele maksimaalsed võimalused ning toetus reformide läbiviimiseks ja Euroliidule lähenemiseks. Kuu aega tagasi allkirjastas Eesti Naabrusrahastu Sihtfondi lepingu, mille kaudu toetatakse Euroopa Liidu naabrus- ja partnerriike. Eesti teeb sihtfondi idapartnerite toetuseks miljoni euro suuruse sissemakse.
Peame oluliseks kõiki tegevusi, mis soodustavad laiapõhjaliste vabakaubanduslepingute sõlmimist, mille lõppeesmärgiks on euroliidu ja idapartnerite ühine vabakaubandustsoon. Samamoodi kui Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline uus raamleping, peaksid ka teiste idapartneritega sõlmitavad koostöölepingud sisaldama süvendatud vabakaubanduse osa. Samuti on oluline jätkata viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute läbirääkimisi. On Eesti huvides, et Euroopa Liidu ja Ukraina raamlepingu läbirääkimised jätkuksid sujuvalt nagu ka viisadialoog. Soovime läbirääkimiste alustamist Moldovaga uue partnerlus- ja koostöölepingu üle. Samuti toetame arutelu algatamist uue põlvkonna raamlepingu sõlmimiseks Gruusiaga. Loodame, et Tšehhi eesistumise ajal jõuavad lõpule viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute läbirääkimised Gruusiaga ning tehakse ära eeltöö, käivitamaks vabakaubanduslepingu läbirääkimisi nii Gruusia kui ka Armeeniaga.
Euroopa Liidu Ülemkogu otsustas taasalustada dialoogi Valgevenega, sest sealses ühiskonnas on täheldatavad muudatused. Ootame Minskilt edasisi samme demokraatia edendamisel, mis võimaldaksid riigil ühineda naabruspoliitika instrumentidega. Inimõiguste ja vabaduste tagamise parandamine Valgevenes on ja jääb suhete edasiarendamise eeltingimuseks. Eesti jätkab Valgevene tsiviilühiskonna toetamist. Otsustasime tugevdada oma esindust Minskis, muutes sealse peakonsulaadi saatkonnaks. Seda eelkõige kaitsmaks paremini Eesti ettevõtjate huve kasvavate investeeringute juures Valgevenesse, aga ka saamaks otseteavet riigi poliitilisest arengust.
Eesti huvides on head suhted kõikide naabritega, sealhulgas Venemaaga. Püsiva dialoogi taastamise märgiks Eesti ja Venemaa vahel võib pidada möödunud aastal saavutatud kokkulepet regulaarsete poliitiliste konsultatsioonide taaskäivitamisest. Hakatuseks toimusid tänavu jaanuaris Tallinnas poliitilised konsultatsioonid, mille käigus arutati peamiselt kahepoolsete lepingute seisu ja võimalusi nendega edasi liikuda. Aktiivne on ka Eesti ja Venemaa kultuurikoostöö. Loodame, et jaanuaris sõlmitud kultuurikoostöö programm tihendab kultuurivahetust veelgi. Samuti areneb piirialade koostöö. Setumaa kultuuripärandit silmas pidava ettevõtluse arendamine ning piiriäärsete regioonide keskkonnatingimuste parandamine on vaid mõned näited, mis üleaedsete koostööd iseloomustavad.
Eesti ja Vene majandussuhetes näitab eelmise aasta statistika Eestit külastavate Vene turistide arvu, kaubavahetuse ja vastastikuste investeeringute kasvu. Võrreldes 2004. aastaga, on Eesti ekspordimaht tänaseks kasvanud ümmarguselt kolm korda, olles aasta lõikes jõudnud suurusjärku 12,7 miljardit krooni. Kokkuvõttes on Venemaa hetkel Eestile suuruselt viies kaubanduspartner. Ka vastastikuste otseinvesteeringute osakaal kasvab. Venemaa on Eesti otseinvesteeringute sihtriikide järjestuses neljandal kohal ning Venemaa on Eestis suuruselt viies välisinvestor. Eesti ja Venemaa suhete mitmekesisuse juures on ka küsimusi, milles oleme eriarvamusel. Üheks selliseks on Venemaa muutunud hinnangud Nõukogude Liidu ajaloo teatud etappidele ja sündmustele.
Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kontekstis toetame uut kõikehõlmavat ning juriidiliselt siduvat raamlepingut. Meie eesmärk on, et ka Eesti-Vene majandussuhted saaksid lepingus ajakohase õigusliku aluse. Eesti huvides on Venemaa, kes austaks rahvusvahelist õigust ja juhinduks üldtunnustatud kaubandusreeglitest, mida jagavad kõik Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuluvad riigid. Venemaa liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga loob ühtlasi eelduse Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste alustamiseks.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Möödunud aasta detsembris täitus 60 aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest. Tegemist on maailma kõige tõlgituma dokumendiga, mille inimõigusi ja vabadusi käsitlevaid sätteid peaksid austama kõik riigid. Osale riikidele on nende universaalsete põhimõtete järgimine iseenesestmõistetav, kuid kahjuks mitte kõigile. Inimõiguste tagamine ja põhivabaduste kaitse on Eesti välispoliitilist tegevust läbivalt iseloomustavad aspektid. Eesti rõhutab nii ÜRO, OSCE kui ka Euroopa Nõukogu raames inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja demokraatlike printsiipide kaitse, sealhulgas meediavabaduse ning naiste ja laste õiguste edendamise vajadust. Inimõiguste ja põhivabaduste tagamine ning edendamine on ka Euroopa Liidu ühise välispoliitika oluline osa. Oleme ühes Euroopa Liiduga mures inimõiguste olukorra pärast Birmas, Sudaanis, Zimbabwes ja Kuubal.
Ajavahemikul 2009–2011 on Eesti ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu liige ning tänavu kuulub Eestile ka nõukogu asepresidendi koht. Eesti keskendub selles organisatsioonis humanitaarabi teemadele ja seda ka asepresidendi rollis. Samuti avaneb ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu raames hea võimalus aktiivselt tegelda võrdõiguslikkuse ja naiste olukorra edendamise temaatikaga. Eesti pöörab eraldi tähelepanu laste ja naiste olukorra parandamisele arenguriikides. Oleme oma arengukoostöö eesmärkide täitmisel ette näinud vabatahtlikud annetused ÜRO fondidesse naiste õigusi ja võimalusi toetavate programmide nagu ka kahepoolsete projektide elluviimiseks ja rahastamiseks. Eesti on perioodil 2007–2009 ÜRO naiste arengufondi UNIFEM konsultatiivkomitee eesistuja.
Mis puudutab ÜRO Julgeolekunõukogu, siis selle reform on nõukogu töö tõhusamaks muutmiseks vältimatu. Loodame, et veebruaris alanud valitsustevahelised läbirääkimised Julgeolekunõukogu reformimise üle osutuvad tulemuslikeks. ÜRO võime parandamine konfliktide lahendamise ja ennetamise küsimuses on kogu rahvusvahelise turvalisuse huvides.
Kahepoolse arengukoostöö ja humanitaarabi vallas oleme keskendunud neljale prioriteetsele riigile – Gruusiale, Moldovale, Ukrainale ja Afganistanile. 2008. aastal toetasime ka Palestiina Omavalitsust, Makedooniat, Albaaniat, Montenegrot, Kosovot ja Armeeniat. Gruusia humanitaarkriisi leevendamisel osalemine tõestas veel kord, et humanitaarabi andmine on Eesti jaoks loogiline valik ja kohustus.
Kahepoolse arengukoostöö kõrval teeb Eesti rahvusvahelist arengukoostööd mitmete organisatsioonide, sealhulgas Euroopa Liidu ja ÜRO kaudu. Oleme üha enam vastu tulnud ÜRO humanitaarabipalvetele. Möödunud aastal osutasime abi kokku kümnel korral. UNICEF-i kaudu toetasime lisaks Gruusiale ka Madagaskarit, Tadžikistani ja Haitit. Aafrikale osutasime 2008. aastal rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu humanitaarabi ligi nelja miljoni krooni ulatuses. Üks doonorriikide jaoks olulisi rahvusvahelisi organisatsioone, mille kaudu arengukoostööd ellu viiakse, on Maailmapank ja Maailmapanga grupi organisatsioonid. Oktoobris 2008 liitus Eesti Maailmapanga Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooniga, kelle missioon on aidata kaasa vaesuse vähendamisele maailma kõige vaesemates riikides. Tõenduseks Eesti aktiivsusest ja rahvusvaheliste humanitaarpõhimõtete sihikindlast järgimisest on eeloleval suvel Tallinnas peetav humanitaarabi valdkonna uute doonorriikide seminar. Korraldame selle koostöös ÜRO humanitaarasjade koordineerimisbüroo ja Soomega.
Lugupeetud parlamendiliikmed! Nagu ikka, rõhutan tänagi, et Eesti kodanike kaitse on Eesti välispoliitika lahutamatu osa. Ka möödunud aastal avardusid Eesti kodanike reisimisvõimalused. Saavutasime USA viisavabastusprogrammiga liitumise ning Schengeni õhupiiride avanemise. Eesti kodanike evakueerimine Gruusia konflikti jalust, aga ka läbirääkimised piraatide küüsi langenud Eesti meremeeste vabastamiseks nõudsid koordineeritud jõupingutusi. Nende, Eesti konsulaarteenistuse jaoks uudsete ülesannete lahendamist kroonis lõpptulemusena edu. Läinud aastal puutus Eesti esmakordselt kokku nüüdisaegse piraatlusega. Arvestades Eesti meremeeste märkimisväärset hulka rahvusvahelises meretranspordis ja üha kasvavat piraatlust Somaalia rannikul ja Adeni lahes, on Eesti aktiivselt tõstatanud rahvusvahelise koordineeritud koostöö vajadust selles küsimuses. Mul on heameel öelda, et eelmisel aastal tehti ÜRO, NATO ja Euroopa Liidu raames rida vajalikke otsuseid, mis aitavad kaasa piraatluse tänapäevaste vormide väljajuurimisele. ÜRO otsuste elluviimiseks on Euroopa Liit käivitanud sõjalise operatsiooni Atalanta. Seda eelkõige ÜRO toiduabi laevade eskortimiseks, aga ka piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks ja ennetamiseks. Kuigi edasi on liigutud vajaliku juriidilise baasi loomisega, on veel lahendamata kinnipeetud piraatide üleandmise, kohtumenetluse ja karistuste määramise õiguslikud küsimused.
Teine juhtum, millega Välisministeerium esmakordselt nii suures mahus kokku puutus, oli evakueerimisaktsioon. Koostöös teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ning Eesti aukonsuliga Jerevanis, aitasime Gruusiast koju jõuda umbkaudu 140 Eesti kodanikul. Tänu kiirele reageerimisele saime kaasa aidata ka Soome, Taani, Briti, Ameerika Ühendriikide, Gruusia ja Vene kodanike Jerevanist Tallinna pääsemisele. Eeltoodu taustal puudub vajadus põhjendada Eesti aukonsulite võrgustiku laiendamise tähtsust. Praegu on Eestil 110 aukonsulit 54 riigis. Eelmisel aastal arenes aukonsulite võrgustik eriti hoogsalt. Me avasime esimese aukonsulaadi Lääne-Balkanil Makedoonias, samuti Singapuris, Indoneesias, Tuneesias, Kenyas ja Fääri saartel. Lähiajal on kavas nimetada aukonsulid ametisse mitmes Aasia, Ladina-Ameerika ja Aafrika riigis, aga ka Ahvenamaal, Albaanias ja Aserbaidžaanis.
Tänu Schengeni tsooniga liitumisele on Eestile avanenud veel üks võimalus konsulaarteenust laiemalt pakkuda ja seda viisaesinduslepingute alusel. 2008. ja 2009. aasta algul mitmete Schengeni riikidega sõlmitud viisaesinduslepingute alusel väljastavad Eesti nimel Schengeni viisasid Hispaania, Holland, Leedu, Läti, Saksamaa, Sloveenia, Soome ja Ungari kokku 54 riigis. Alates eelmise aasta aprillist väljastab Eesti Soome nimel viisasid Minskis ja Pihkvas. Ka teised liikmesriigid on väljendanud huvi olla Eesti poolt nendes paikades esindatud. Selline praktilise koostöö näide toob esile Eesti Euroopa Liidu liikmesuse plussid ning annab loodetavasti tõuke ka kaugematest piirkondadest Eestit külastavate turistide arvu kasvuks. Välisministeerium töötab aktiivselt ka Eesti kodanike viisavaba reisimise võimaluste laiendamise nimel. Lisaks Ameerika Ühendriikidele saavad Eesti kodanikud alates 2008. aastast reisida viisavabalt ka Türki, Austraaliasse ja Filipiinidele. Jätkame jõupingutusi viisavabaduse saavutamiseks Brasiilia, Vietnami, Indoneesia ja mitme teise riigiga.
Hea Riigikogu! Nii nagu koduses Eestis, nii ka meie diplomaatilistes esindustes laias ilmas möödus eelmine aasta Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähe all. Eesti muusika ja selle esitajad, Eesti kujutav kunst ja arhitektuur ning Eesti kirjasõna – need on ühed parimad Eesti visiitkaardid. Paari aasta pärast saab Tallinnast Euroopa kultuuripealinn. Vaevu üheksa aastat on jäänud 2018. aastani, mil Eesti Vabariik satub esmakordselt Euroopa Liidu eesistuja rolli, seda just riigi 100. sünnipäeva aastal. Eesistumiseks ettevalmistumine on meie lähiaastate tegevuse üks prioriteete, mis avab meile otsetee rahvusvahelise välispoliitika kujundamisse.
Lubage mul tänane kõne lõpetada Vabadussõja ja Tartu rahu aegse riigivanema Jaan Tõnissoni sõnadega: "Meie sisemised võitlused on meie kodused asjad, väljaspool peab ainult üht Eesti rahvast tuntama." Lähtugem sellest ka tulevikus, et jätkuks Eesti välispoliitikale edu toonud üksmeelne joon ning et meie lähemad partnerid meid üheselt ja üleliigsete sõnadeta mõistaksid. Ma tänan teid asjaliku koostöö ja tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan, hea minister! Teile on küsimusi. Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet

Aitäh, austatud eesistuja! Hea välisminister! Kõigepealt suur tänu sisuka ettekande eest! Oma ettekande algul te tõite välja just nimelt möödunud sügise hakul toimunud negatiivsed sündmused või tendentsid maailmas. Kindlasti ei saa me mööda minna sellest, et möödunud aasta septembris lahvatas Eestimaal nn spiooniskandaal. Kuid kummardus õiguskaitseorganitele ja kohtuvõimule: Eestis pole kuigi tavapärane, et kuue kuu jooksul suudetakse selgust saada niivõrd raskes juhtumis ja kohtulahendini jõuda. Aga minu küsimus on: kas ja kuidas on see juhtum mõjutanud Eesti positsioone just nimelt välispoliitikas?

Välisminister Urmas Paet

Aitäh küsimuse eest! Lühike vastus on, et ei mina ega Välisministeerium ei ole sellest juhtumist tulenevalt kuidagi tunnetanud meie positsioonide muutumist. Selge on, et see sündmus on pälvinud mõningast tähelepanu ka rahvusvahelises meedias, on pälvinud muidugi ka diplomaatide ja mõningate poliitikute tähelepanu teistes riikides. Aga pigem on need järelepärimised, küsimused või kommentaarid olnud neutraalse hoiakuga, juhtunut konstateerivad ja mitte niivõrd hinnangut andvad. Ilmselt tuleneb selline hoiak või lähenemine sellest, et samalaadseid spioneerimisjuhtumeid on paraku olnud ka varem ja suure tõenäosusega võib kahjuks eeldada, et neid tuleb ka tulevikus. Loodetavasti küll siis mitte enam meie riigiga seotult.

Aseesimees Jüri Ratas

Urmas Klaas, palun!

Urmas Klaas

Aitäh, härra juhataja! Austatud välisminister! Ma ühinen kolleeg Laaneti hinnanguga ja tänan teid samuti selle põhjaliku ja väga sisuka ettekande eest! Täiesti põhjendatult olete te oma ettekandes pööranud tähelepanu majandustemaatikale. Mind teevad samuti väga murelikuks need juba ka praktikasse jõudnud näited rahvusliku protektsionismi kohta. Ei tahaks muidugi olukorda kuidagi üle dramatiseerida, aga siiski küsin teie käest: kui tõsise ohuna näevad Eesti välispoliitika planeerijad seda rahvuslikku protektsionismi kasvamist, kui suure ohuna Euroopa Liidu neljale põhivabadusele, meie Eesti majandusele, mis on tõesti avatud ja peab olema tulevikus väga ekspordile orienteeritud? Kui valjult kõlab siin Eesti hääl nelja põhivabaduse kaitsel, eriti olukorras, kus, tuletan meelde, te olete Euroopa Liidu üks staažikamaid välisministreid?

Välisminister Urmas Paet

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma ka kõnes mainisin, hindame meie praegu protektsionismiohtu, endasse tõmbumise, endasse sulgumise ohtu päris tõsiseks. Üleskutseid eelistada omamaist kaubanduses, üleskutseid anda eeliseid omamaisele ettevõtlusele teiste ees kõlab praegu väga paljudes maailma riikides. Eesti on teatavasti riik, kelle potentsiaalne tulevane majanduskasv saaks ennekõike põhineda ekspordil, mis tähendab seda, et peavad olema turud, kuhu neid kaupu müüa. Kui nüüd kujutada ette olukorda, et näiteks meile olulistes ekspordi sihtriikides ongi pääsenud mõjule hoiak eelistada ainult omamaist, sulguda kõigele mujal maailmas toodetule, siis annab see väga otsese löögi ja avaldab mõju nendele riikidele, ennekõike väikeriikidele, kelle majandus suuresti ekspordil põhineb. Seetõttu peaks kindlasti ka Eesti sees kõikvõimalike endasse sulgumise ja protektsionismiüleskutsetega hästi ettevaatlik olema. Me peaksime mõtlema selle peale, et kui teised riigid, kes on ka meie olulised ekspordi sihtmaad, käituvad samamoodi, kuidas see siis meid ja tegelikult ka paljusid teisi väiksemaid riike mõjutab. See mõju on negatiivne.
Teine oht, mis sellega kaasneb, on muidugi poliitiline endasse sulgumine. Väga lühike samm on majanduslikelt protektsionismiüleskutsetelt ja endasse sulgumise üleskutsetelt poliitilisele sulgumisele. Toon paralleeli rohkem kui 70 aasta tagusest ajast. Aeg on küll pikk, aga need paralleelid on olemas: ka siis, 1930. aastate kriisi ajal eelmisel sajandil oli suhteliselt lühike samm selleni, kui majanduslikest, n-ö enesekaitse üleskutsetest astuti edasi poliitilise enesekaitse üleskutsetele. Me kõik teame, milliseks maailm muutus eelmise sajandi 30-ndatel ja nendele järgnenud aastatel.
Nii et ma pean seda praegu tõsiseks mureks ja loodan väga, et riikide valitsused suudavad hoida senist avatud majanduspoliitikat nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda. Ja mis puudutab meie häält ja meie väljaütlemisi, siis me oleme järjekindlalt seda meelt, et ka praegustes keerulistes oludes peab väga kõvasti kaaluma seda, kus ja kuidas riik n-ö omasid kaitseb, omadele appi läheb ja mis on selle hind laiemas rahvusvahelises plaanis. Sellise vabamajanduse ja kaubanduspiirangute puudumise toetajana kavatseme me seda joont kindlasti ka häälekalt praeguses olukorras rahvusvahelistes organisatsioonides jätkata.

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus, palun!

Marika Tuus

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud välisminister! Tänan kõigepealt põhjaliku ettekande eest! Te puudutasite oma ettekandes ka õige põgusalt majanduskriisiga kaasnevaid aspekte. Me teame tõesti, et Eesti majandus langeb praegu kahjuks, kui Läti kõrvale jätta, Euroopas kõige kiiremini. Kui Euroopa majanduslanguseks prognoositakse 2%, ja seda näitajat viime just meie alla, siis meil räägitakse 9%-st ja kindlasti on kuulda ka suuremaid numbreid. Mulle tundub, et ka Välisministeeriumi töös peaks olema teisi rõhuasetusi ja rõhuasetuste muutusi. Mida on Välisministeerium teinud, et aidata otsida uusi turge ja taastada vanu, et aidata ettevõtjaid? Kas see töö ei peaks aktiivsem olema?

Välisminister Urmas Paet

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt majanduslangusest kui sellisest. Me oleme jätkuvalt paraku sellises olukorras, kus selliseid analüüse või ka prognoose, mida saaks täiesti uskuda kas või isegi selle aasta perspektiivis, tegelikult ei ole. Me oleme endiselt sellises liikumise staadiumis, kus need prognoosid muutuvad nädalatega, ja paraku need muutuvad päris tõsiselt. Kui me räägime praegu Eesti majanduslangusest, siis ka neid prognoose selleks aastaks on väga erinevaid. Selle aluseks, mille järgi kärbetega lisaeelarve tehti, oli majanduslangus 8,9% sel aastal, mis oli hetkel Eesti kõige mustem stsenaarium, mis on ametlikult välja käidud. Samas see võrdlev arv, mille te tõite Euroopa Liidu keskmise kohta, ei põhine tegelikult kõige mustematel stsenaariumidel. Nii et selles suhtes käärid Euroopa keskmise ja Eesti olukorra vahel ei pruugi olla nii suured, kui me võtame ka Euroopa majanduslanguse prognooside aluseks need kõige mustemad stsenaariumid.
Olukord Euroopa Liidu sees on riikide kaupa väga erinev. Meil on kiire majanduslangus. Samas tänu nendele kärbetele eelarves ja ma loodan, et ka edaspidi väga rangele eelarvepoliitikale meie avaliku sektori eelarvemiinus ei kärise nii suureks, kui ta tegelikult praegu juba on paljudes Euroopa Liidu riikides. Õnneks ei ole ka meie tööpuuduse number, mis paraku hetkel liigub küll halvemuse suunas, praegu veel selline, kui juba on paljudes teistes Euroopa Liidu riikides. Nii et on ka näitajaid, mille poolest meie olukord võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega ei ole praegu veel kõige hullem. Aga kindlasti ei ole see mingi lohutus.
Mis puudutab Välisministeeriumi tegevust, siis nagu ma oma kõnes nimetasin,  oleme me väga selgelt sõnastanud nii meie välisesindustele kui ka vastavatele osakondadele meie peamajas Tallinnas prioriteedi, et kõiki Eesti ettevõtjaid, kes seda soovivad, tuleb maksimaalselt püüda aidata nii siin Eestis kui ka riikides, kus meil on esindused. Me oleme täheldanud ka nende pöördumiste kasvu viimasel ajal ja kõikidesse neisse suhtume me väga tõsiselt ja tähelepanelikult ning üritame maksimaalselt meie inimesi välisturgudel aidata.
Samas, kui vaadata meie eksporti, siis praegu on ikkagi valdav osa Eesti ekspordist seotud muu Euroopa Liiduga. Te ise ka nimetasite seda langusnumbrit ja ilmselt tuleb see veel tõsisem. Ka meie eksporditurud, eriti Euroopa Liidu omad, on selges languses, samuti Venemaal. Ka praegu on umbes 12% meie kaubavahetusest Venemaaga. Me kõik teame, millised on tendentsid Vene majanduses. Paraku, kui vaadata viimaste aastate arenguid, siis võib öelda, et sellest peaks tegelikult õppima ka seda, et meie eksport peaks näiteks juba lähiaegadel, kui olud paremaks lähevad, olema veel rohkem diferentseeritud, sest hoolimata majanduskriisist on ka riike ja suure siseturuga riike, kus majandus jätkuvalt kasvab. Ta ei kasva nii palju, kui loodetud, aga ta kasvab, näiteks India on tohutu turg ja paljud teised riigid veel. Kindlasti, kui me sellest akuutsest kriisist välja saame, siis tuleks keskenduda juba uute võimalike hädade ärahoidmiseks järgmiste kriiside korral sellele, et ka meie ekspordil oleks turge laiemalt kui ainult Euroopa  Liit ja Venemaa.
Aga hetkel on see, mis me teha saame, püüda nii palju kui võimalik aidata meie ettevõtjaid. Ma nimetasin ka seda, et me oleme otsustanud näiteks Minskis luua meie saatkonna konsulaadi asemel. See annab ka uusi võimalusi Valgevenes meie majandushuve toetada. See on muide riik, kus meie investeeringud ja kaubavahetus on viimasel paaril aastal väga oluliselt kasvanud, läinud mööda näiteks Ukrainast. Nii et teeme väga tihedat koostööd kaubandus-tööstuskoja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonidega. Ma nimetasin, et meil toimuvad regulaarsed kohtumised Eesti ettevõtjate ja meie suursaadikute vahel, et oleksid ka otsekontaktid, et inimesed saaksid luua isiklikke kontakte, et edasine suhtlemine oleks inimlikum ja lihtsam. Me oleme selles suhtes väga avatud ja see on praegu meie selge ülesanne, muidugi koostöös ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Nende ülesanne on ka meie väliskaubanduse arendamine.

Aseesimees Jüri Ratas

Maret Maripuu, palun!

Maret Maripuu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Aitäh ettekande eest! Kuna olukord on maailma majanduses selline, siis ei saa ka mina oma küsimusega majandusest kaugemale. Ühinemine euroga on üks meie suurimaid prioriteete. Euroga ühinemise jaoks on väga olulised Maastrichti kriteeriumid ja me oleme seekord ka kõige lähemal sellele, et Maastrichti kriteeriumideni jõuda. Samas on viimasel ajal siit-sealt tulnud mõtteavaldusi, et kas praeguses majanduslikus olukorras on otstarbekas nendest kivisse raiutud kriteeriumidest kinni pidada. Siit minu küsimus, et kas diplomaatilistes ringkondades on arutatud ka seda, et Maastrichti kriteeriume üle vaadata?

Välisminister Urmas Paet

Aitäh! Selliseid arutelusid ei ole olnud, et Maastrichti kriteeriume muuta, et kuidagi muuta neid tingimusi, mille alusel üks või teine riik saaks euro kasutusele võtta. Meie selge positsioon on see, et me ei taotle mingisugust reeglite muutmist, mis puudutab Eestit. Vastupidi, me tahame, et need reeglid püsiksid ja püsiksid ka võib-olla sellistel natuke ebaharilikel aegadel, nagu praegu on maailmamajanduses. Pigem võib kuluaarides tunnetada sellist hoiakut, et praegu on ajad maailmamajanduses teatud mõttes erakorralised ja võib-olla ei peaks kiirustama uute riikide eurotsooni võtmisega, isegi kui nad täidavad kõik kriteeriumid. Kindlasti ei ole see lähenemine meile, ja ma loodan, ka väga paljudele teistele, vastuvõetav. Hoolimata sellest, mis hetkel maailmamajanduses laiemalt toimub, peaksid need kriteeriumid püsima ja kui üks või teine riik suudab need nõutava aja jooksul täita, peab tal olema ka võimalus euro kasutusele võtta. Nii et kõikvõimalike selliste kahtluste või aruteludega seotud lähenemine, et äkki tuleks ka need riigid, kes võivad lähemate aastate jooksul need kriteeriumid täita, ikka veel ootele panna, et oodata maailmamajanduse täielikku stabiliseerumist ja siis vaadata, ei ole vastuvõetav.

Aseesimees Jüri Ratas

Rein Ratas, palun!

Rein Ratas

Tänan, juhataja! Austatud härra välisminister! Olge tänatud sisuka kõne, eriti aga sellele punkti paneku eest Jaan Tõnissoni tarkade sõnadega! Kas meie Välisministeerium oma laiaplaanilises välissuhtluses on kasutanud ka mõningate emeriitpoliitikute ja valitsuskoalitsiooni mittekuuluvate erakondade kompetentsete inimeste poliitilist abi? Pean silmas, kas seda on tehtud eeskätt nii mõnegi keerulise ja võimalik, et küllaltki delikaatse küsimuse lahendamisel. Olen rääkinud.

Välisminister Urmas Paet

Aitäh positiivse tagasiside eest ettekandele! Lühike vastus on, et jah, ikka. Esiteks, kui me võtame kogu praegu tegutseva Eesti poliitilise spektri ja kõik poliitilised jõud, siis kõige õigem koht selleks, kus neid arutelusid pidada, nõuandeid kuulda ja vajaduse korral abi saada, on ikka parlament. Minu head partnerid siin parlamendis on väliskomisjon ja Euroopa Liidu asjade komisjon, kus on esindatud ka mitmed opositsiooni liikmed, kelle hinnanguid ja seisukohti mina isiklikult võtan äärmiselt tõsiselt. Ka nende arvamusavalduste ja arutelude ajal, mis eelnesid tänasele kõnele, esitati väliskomisjonis (ma osalesin seal kahel korral) päris mitu head märkust, kommentaari ja mõtet, mis puudutavad konkreetselt seda ettekannet. Mis puudutab rahvusvahelist tegevust, siis ma olen korduvalt öelnud, et praeguses maailmas, kus suhtlemine on väga tihe, on parlamentidel välissuhtlemises äärmiselt oluline roll. Teid on siin 101, mis tähendab seda, et kui teil kõigil on väga korralik võrgustik oma kolleegide seas teistes parlamentides, siis see mõju on potentsiaalselt väga ulatuslik. Nii et kindlasti on siin nii opositsiooni kui ka koalitsiooni liikmetel väga hea võimalus välispoliitilist tööd teha, pluss kõikvõimalikud parlamendidelegatsioonid rahvusvahelistes organisatsioonides, sõprusrühmad. Parlamendidiplomaatia, parlamendi välissuhtluse roll on väikeriigi puhul äärmiselt tähtis. Samuti võin ma nimetada, et mul on väga hea koostöö Eesti Vabariigi eelmise presidendiga. Te küsisite endiste poliitikute kohta. Ka president Arnold Rüütel on olnud viimasel ajal Välisministeeriumis suhteliselt tihe külaline, me oleme arutanud mitmeid asju, ning oleme jõudnud ka tulemusteni. Mäletame eelmise aasta novembris Tallinnas toimunud rahvusvahelist konverentsi, mis käsitles taasiseseisvumise aega. Sinna olid kutsutud ka endised presidendid mitmest teisest Kesk- ja Ida-Euroopa riigist, mis minu meelest oli meie välissuhtlemises väga positiivne. Me ei saa väikeriigis raisata mitte ühtegi ressurssi, mitte ühtegi inimest, kes on huvitatud välispoliitikast, kes neid asju jagab. Seetõttu tuleb kogu parlamenti, ka teisi ministreid, endisi poliitikuid, kes soovivad olla jätkuvalt aktiivsed ning kellel on sidemeid ja kogemusi, maksimaalselt ära kasutada.

Aseesimees Jüri Ratas

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh! Austatud minister! Tänan põhjaliku ettekande eest, mis tõesti kattis peaaegu kõik olulised valdkonnad! Võib-olla pisut enam oodanuks uudsust ja prognoose, eeskätt majanduskriisi vaates. Aga ma küsin ühe valdkonna kohta, mis jäi siiski pisut varju. Te nimetasite nii tähtsat riiki nagu Hiina minu meelest ainult ühe korra. Aga ometi oli Hiina avamine ja toomine ka rahvusvahelise inimõiguste paradigma raamidesse eelmisel aastal maailmas üks väga oluline teema (Tiibeti küsimus, sõnavabadus jne). Kuidas me hindame Hiina arengut? Pärast Pekingi olümpiamänge on olnud ka uusi arenguid, näiteks inimõiguslaste harta 2008, mis on päris mõjukas.

Välisminister Urmas Paet

Aitäh küsimuse eest! Ei ole mul selles valdkonnas hetkel suuri edasiminekuid võimalik raporteerida. Me kõik teame, et Euroopa Liidu kontekstis, Euroopa Liidu ja Hiina suhtlemise raames toimub ka inimõiguste dialoog. Neid n‑ö värskeid või uusi kohtumisi, kus saaks asjadele pilku heita ja hinnanguid anda, ei ole toimunud. Mäletatavasti jäi eelmise aasta lõpul nendelsamadel Tiibetiga seotud põhjustel ära isegi Euroopa Liidu ja Hiina tippkohtumine. Seetõttu ei ole nende suhete kohta viimastel kuudel väga olulisi uusi teateid tuua. Mäletatavasti oli nädal-poolteist tagasi oma esimesel olulisel välisvisiidil Ühendriikide uus riigisekretär Hillary Clinton ja see visiit viis teda just Aasiasse, sealhulgas Hiinasse. Hiina on kahtlemata praeguses maailmas, arvestades kõiki aspekte, nii poliitilisi, julgeolekulisi kui loomulikult ka majanduslikke, äärmiselt oluline partner kõikidele teistele riikidele. Selles osas võiks Ühendriikide uue administratsiooni ja Euroopa Liidu jätkuv keskendumine väärtustele, sealhulgas inimõigustele, olla ikkagi selleks mootoriks, mis poliitiliste ja majandushuvide edendamise kõrval aitab kaasa sellele, et Hiina veelgi rohkem avaneks, et ka sellised raportid, mida avaldatakse inimõiguste olukorra kohta eri riikides, lähematel aastatel ei peaks olema selle riigi suhtes enam nii kriitilised, nagu oli viimane Ühendriikide raport.

Aseesimees Jüri Ratas

Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Ka minu küsimus puudutab välismajanduse teemat. Nimelt on ajakirjandusest teada, et meil on 31 välismajandusdiplomaati. Kindlasti ei saa nende arvu suurendada sellel teel, et teeme ametikohti juurde, aga võib-olla peaks välisdiplomaatia kogu korpuse üle vaatama ja nende inimeste arvu suurendama? Ma mõtlesin pingsalt siin umbes pool tundi nendele, kes ekspordiga tegelevad, minu ettevõtjatest sõpradele. Kui palju nad on abi saanud? Te rääkisite, et üldabi on, aga mis te sellest arvate, et konkretiseerida nende inimeste tööd ja võib-olla suurendada nende arvu?

Välisminister Urmas Paet

Aitäh küsimuse eest! Hiljutisel kohtumisel kaubandus-tööstuskoja juhtidega ja EAS‑i inimestega tuli tegelikult üles seesama teema, et neid inimesi, kes peaksid otseselt Eesti välismajandushuve teistes riikides esindama, võiks olla rohkem. Tegelikult koosneb see seltskond kolmest osast: on Välisministeeriumi diplomaadid, kelle ülesanne on majandussuhete arendamine, on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad ja lisaks on majandusministeeriumi majandusatašeed. Tegelikult ei ole isegi väga oluline, millisest asutusest üks või teine inimene on, aga tervikuna ma nõustun, et tuleks püüda suurendada nende inimeste ringi, kes välismaal välismajanduspoliitikaga tegelevad. Siin on muidugi väga oluline seesama koostöö Eesti riigi sees nendesamade kolme asutuse vahel. Mis puudutab Välisministeeriumi ja diplomaate, siis võin muidugi öelda, et ainult majandusega või majandushuvide edendamisega need diplomaadid, kes on otseselt majandusdiplomaadid, ei piirdu. Tegelikult tegelevad sellega ka saadikud ise, kuna paljudes kohtades on mõju suurem, kui asjaga tegeleb saadik, samuti tegelevad sellega teised diplomaadid. Selles mõttes seda, kas see number on täpselt 31, 29 või 35, ei olegi võimalik nii täpselt kindlaks määrata, sest meie huvide, sealhulgas majandushuvide esindamine on ka teiste diplomaatide, ennekõike suursaadikute ülesanne. Aga küsimuse asetusega olen ma täiesti nõus. Jah, ma arvan ka, et kui me räägime ekspordi toetamise meetmetest, siis iseenesest võiks üks nendest meetmetest olla see, et kohtadesse, kus on praegu tunnetatav, et kohapealsest inimesest oleks abi, võiks lisainimesi suunata. Asja teine pool on see, et me kõik teame, et me siin kärbime igasuguseid kulusid, seetõttu võib-olla kohe ja praegu ei ole see kõige lihtsam. Aga ma ütlen veel kord: ei ole väga oluline, kas see inimene on just Välisministeeriumi diplomaat, ka EAS‑i esindajad ja ka majandusministeeriumi majandusatašeed võivad olla need, kes Eesti välismajandushuve laiemalt esindavad.

Aseesimees Jüri Ratas

Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Jätkan eelküsijaga samal teemal. Teie ettekandes oli väga positiivne sõnum, et me oleme oluliselt laiendanud aukonsulite võrgustikku maailmas. Neil on kahtlemata väga oluline roll meie sõnumite viimisel maailma nii välisinvesteeringute vahendamisel kui ka meie ekspordi tõhustamisel. Sama ülesanne on loomulikult pandud EAS‑i õlgadele ja neil on oma välisesindused. Kohati tundub, et EAS‑i välisesindused käivad natukene oma rida. Kas ja kuidas oleks võimalik tõhustada koostööd aukonsulite võrgustiku ja EAS‑i välisesinduste vahel? Kahtlemata on neil mõlemal oluline roll selles, et taastada välisinvestorite usaldust Eesti suhtes ja hoogustada meie eksporti.

Välisminister Urmas Paet

Aitäh! Aukonsulite tegevus on meile muidugi äärmiselt tänuväärne, sest need inimesed teevad seda tööd ju täiesti tasuta, lihtsalt heast tahtest. Loomulikult, aukonsulite parem kasutamine on üks tegevusi, mis meil praegu juba käib. Aukonsulid saavad jätkuvalt regulaarset informatsiooni Eesti majandusseisu kohta, selle kohta, miks Eesti võiks olla tore koht, kuhu investeerida. Kuna neil on nendes riikides lai suhtlusringkond ja võrgustik ettevõtjate ringkondades, siis me oleme EAS‑iga kokku leppinud, et me kasutame aukonsuleid näiteks uute kontaktide leidmiseks, inimeste leidmiseks, kellel võiks olla potentsiaalne huvi Eestiga majandussuhteid arendada, Eestisse investeerida, et EAS saaks otse nende inimestega suhelda ja investeerimisvõimalusi tutvustada. Nagu ikka, headel aegadel, kui majandus tohutu kiirusega kasvas, siis paljusid asju, mida oleks võinud teha, ei tehtud paraku aktiivselt või ei tehtud üldse. On ju siitsamast saalistki mitmete ettekannete puhul öeldud, et kriisil on ka oma positiivsed küljed: see paneb tegutsema nendes valdkondades, kus võib-olla headel aegadel on laisaks mindud. See on kindlasti üks valdkond.

Aseesimees Jüri Ratas

Raivo Järvi, palun!

Raivo Järvi

Suur tänu, austatud juhataja! Tänud välisministrile ettekande eest! Majandussfäärist pööran pilgu korraks meie suure idanaabri poole. Rääkides suhetest temaga on Skandinaavia press nii mõnigi kord kiitnud Eestit kui väga sirgeseljalist riiki, vaatamata tema väiksusele. Valitsevas majanduskriisis me tunnetame õhkõrnu vihjeid, et Venemaa on muutumas koostööaltimaks, kuna majanduslikud olud seda nõuavad. Nüüd ma küsin, toetudes äsja toimunud poliitilistele konsultatsioonidele, kas on näha terendamas seda meie poolt tegelikult soovitud kohtumist Eesti ja Vene välisministrite vahel.

Välisminister Urmas Paet

Aitäh küsimuse eest! Iseenesest ei näe ma seda probleemi, et Eesti ja Vene välisminister ei kohtuks. Sergei Lavroviga olen ma kohtunud ka eelmisel aastal mitmel korral, viimati detsembri alguses Helsingis, kus me näiteks leppisime lõplikult kokku selle, et selle aasta jaanuaris toimusid Tallinnas poliitilised konsultatsioonid, kus mäletatavasti Vene delegatsiooni juhtis asevälisminister Titov. Nii et mina isiklikult hindan heaks võimalusi oma Vene kolleegiga suhelda, seisukohti vahetada ja arutada. Selles osas ei näe ma probleemi. Kindlasti pean ma väga vajalikuks ja mõistlikuks ka lähematel kuudel kokku saada ja asju arutada. Infovahetus, suhtlemine, seisukohtade vahetamine on täiesti normaalne, on normaalne, et välisministrid omavahel räägivad. Ma usun, et jah, lähematel kuudel võiks see kindlasti jälle toimuda. Me ei ole küll veel väga täpselt ühtegi konkreetset asja kokku leppinud, aga ka selle aasta kalendris on mitmeid üritusi, kus nii Eesti kui ka Venemaa on välisministri tasemel esindatud. Nende rahvusvaheliste ürituste raames on võimalik neid kohtumisi korraldada. Loomulikult on jätkuvalt avatud kutse Vene välisministrile Eestit külastada. Kui minu Vene kolleeg ühel päeval otsustab, et ta Eestit külastab, siis on ta siia teretulnud. See kutse on püsiv. Välisministeeriumide ega välisministrite vahel tegelikult sellist suhtlemismuret või suhtlemisprobleemi ei ole.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus on kooskõlas kolleeg Raivo Järvi omaga. Kuulasin teie kõnet ja lugesin ettekande teksti, erilise hoolega seda kohta, kus te räägite suhetest naabritega, sealhulgas Venemaaga. Kuidagi ei saa nõustuda mõttega, et meil toimuvad Venemaa Föderatsiooniga regulaarsed poliitilised konsultatsioonid. Ei taha küll puudutada teie alluvaid, aga ma ei mäleta ühtegi suurt kohtumist Venemaa Föderatsiooni ja Eesti poliitikute vahel. Ma ei räägi sellest, et Riigikogu Venemaa sõprusrühm tuli tänu Marina Kaljurannale möödunud aasta jooksul üks kord kokku. Aga minu küsimus on sellest sfäärist, mida te tunnete. Tahan teilt küsida, kuidas ja kui kaugele viimasel kohtumisel läksid läbirääkimised piirilepingu üle.

Välisminister Urmas Paet

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt väike täpsustus. Kõnes oli selline lause, et püsiva dialoogi taastamise märgiks Eesti ja Venemaa vahel võib pidada möödunud aastal saavutatud kokkulepet regulaarsete poliitiliste konsultatsioonide taaskäivitamiseks. Ehk kokkulepe on see, et nüüd me neid poliitilisi konsultatsioone välisministeeriumide vahel – neid nimetatakse poliitilisteks konsultatsioonideks – hakkame pidama regulaarselt, vähemalt kord aastas, kord siin ja kord Venemaal. Muidugi mulle meeldiks, et ka teised ametkonnad ja teised poliitikud omavahel veelgi tihedamalt suhtleksid, nii nagu see naabrite vahel peaks käima. Samas on ka siin näha, et asi ikka paraneb. Vene valitsuse liige, kultuuriminister, külastas teatavasti jaanuaris Eestit. Ma loodan, et lähemal ajal on võimalik alla kirjutada ka Eesti ja Venemaa vahelisele lepingule, mis puudutab koostööd n‑ö erakorralistes olukordades. See on omakorda siseministeeriumidevaheline selge kokkulepe ja koostöö. Tean, et põllumajandusminister on kutsutud Venemaale oma kolleegiga kohtuma. Nii et ka need suhted ikkagi arenevad. Mis piirilepingut puudutab, siis, jah, sellest oli poliitiliste konsultatsioonide ajal põgusalt juttu. Selle jutuajamise väljund oli see, et tuleb edasi mõelda. Tuleb edasi mõelda, kuidas see lugu edasi võiks liikuda, et kunagi ikkagi jõuda selleni, et need lepingud jõusse saavad ehk ka Vene parlament need ratifitseerib. Hetkel küll veel ühtegi suurt ideed ei olnud ja nagu ka Vene pool nii selle kui ka mõne teise küsimuse puhul nimetas, praegu on aeg selleks, et jälle n‑ö üles ehitada atmosfääri, mis vahepeal kolinal kokku kukkus.

Aseesimees Jüri Ratas

Mati Raidma, palun!

Mati Raidma

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ka minult tänu ettekande eest, eriti julgeolekuvaldkonda käsitlenud osa eest! Siit ka minu küsimus. Viis aastat tagasi, juunis 2004 kiitis Riigikogu heaks Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused, mis sisaldavad Eesti julgeolekupoliitika eesmärki, põhisuundi ja julgeolekuolukorra üldhinnangut. Lähtuvalt rahuaja riigikaitse seadusest on nimetatud dokumendi muutmise algataja vajaduse korral välisminister ja see vajadus võib olla tingitud julgeolekukeskkonna muutumisest. Teie ettekandest ja ka üleüldse me teame, et julgeolekukeskkonna muutumisest on selgeid märke ...

Aseesimees Jüri Ratas

Palun küsimust!

Mati Raidma

Küsimus on see: milline on teie seisukoht selle dokumendi tänapäevastamise kohta?

Välisminister Urmas Paet

Jah, ilmselt tuleb seda dokumenti tänapäevastada ja selleks on eelmise aasta lõpus kokku pandud Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja teiste riigiasutuste töörühm, kes seda küsimust analüüsib ning kevade hakul tuleb välja selge ettepanekuga, kas muuta ja kui muuta, siis mida ja kuidas. Ettevalmistav töö käib, analüüsitakse sedasama rahvusvahelise keskkonna mõju Eesti julgeolekule ja sellele dokumendile. Ilmselt on kevadel otsustamise koht, millises graafikus muuta, mida täpselt muuta ja kuidas üldse selle dokumendi võimaliku muutmisega edasi minna.

Aseesimees Jüri Ratas

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Te oma ettekandes nimetasite, et piirialade koostöö Venemaaga on üks tähtsamatest küsimustest. Oskate te konkretiseerida, mis küsimused on siin aktuaalsed või lähiaegadel aktuaalsed, mis samme Eesti kavatseb teha või mis küsimused püstitada, et seda valdkonda arendada?

Välisminister Urmas Paet

Aitäh! Ma usun, et viimastest aastatest on meil tuua päris palju väga häid näiteid, kuidas see piiriülene koostöö, hoolimata sellistest keerulistest suhetest tipp-poliitikute vahel või tipp-poliitikas, on ikkagi hästi toiminud. Toome näiteks, mis toimub Setumaal, Lõuna-Eestis koostöös Pihkva oblasti piirnevate rajoonidega. Tegelikult see suhtlemine, nii kultuurikoostöö, hariduskoostöö, omavalitsuste koostöö, on väga tihe ja ta on olnud pöördvõrdelises seoses viimaste aastate poliitilisel tasandil suhtlemisega. Nagu ma nimetasin, hoolimata sellest, et meie suhted tipp-poliitikas Venemaaga olid pingelised, piiriülene koostöö arenes ja toimis väga hästi. Täpselt sellist arengut tahaksin ma näha edaspidi. See on koht, kuhu keskvalitsus ja Välisministeerium väga ei peagi ennast toppima. Inimesed saavad kohapeal ise suurepäraselt hakkama omavaheliste koostöölepingute, reaalsete tegevuste, teineteisel külas käimise ja kõige sellega. Sama peaks puudutama Ida-Virumaad ja Leningradi oblastit, teist võimalust piiriüleseks koostööks. Jah, me kõik teame, et meil on teatavaid muresid, mis puudutab viisaküsimusi. Selles osas, nagu ma olen ka öelnud, on Eesti praegu ühepoolselt otsustanud, et me anname Vene kodanikele edasi pikaajalisi mitmekordseid viisasid, neile, kellel ei ole Eestis varem pahandusi olnud. Seda selleks, et inimeste elu mitte raskemaks teha. Praegu me ootame vastust Vene poole pealt, kas vastastikusel alusel oleks ka Vene poolel võimalik jätkata senist praktikat, mis oli enne 19. jaanuari s.a, kui Euroopa Nõukogu 2006. aasta määruse kohaselt tuli meil senine protokoll lõppenuks lugeda. Me oleme omalt poolt näidanud head tahet, et koostöö saaks kenasti areneda. Loodetavasti leiab ka Vene pool võimaluse nendele inimestele, kel seni see võimalus oli, pikaajalisi mitmekordseid viisasid edasi väljastada.

Aseesimees Jüri Ratas

Paul-Eerik Rummo, palun!

Paul-Eerik Rummo

Aitäh! Härra minister! Te puudutasite oma väga põhjalikus ettekandes nii Euroopa kui ka üldisema julgeolekuarhitektuuri täiendamise või ümberkujundamise perspektiive, mille üks element NATO ja Euroopa Liidu koostöö tõhustamise kõrval on ka suurem Venemaa ja Hiina hõlvamine. Nagu me teame, ongi Venemaa vähemalt retooriliselt ilmutanud väga suurt aktiivsust, viimasel ajal lausa uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri väljakujundamiseks, kus Venemaa roll oleks ilmselt senisest suurem. Millisena te näete tõelisi perspektiive, silmas pidades Venemaa ilmset soovimatust loobuda oma senistest seisukohtadest ja praktikast Osseetia ja Abhaasia küsimuses ning ka tema hoiakust, et NATO roll Euroopas peaks pigem vähenema kui suurenema?

Välisminister Urmas Paet

Aitäh! Ma loodan, et ka kõnest tuli välja, et see, mis eelmisel aastal Gruusias toimus ja sellele järgnenud Gruusia osade Lõuna-Osseetia ja Abhaasia kui n‑ö iseseisvate üksuste tunnustamine Venemaa poolt, kindlasti kindlust julgeolekukeskkonnale Euroopas juurde ei andnud. Ühelt poolt räägib Venemaa julgeolekuarhitektuuri uuendamisest Euroopas, samal ajal käitub ta Kaukaasias, nagu ta käitub. See tekitab kahtlusi, kui tõsised need plaanid julgeolekuarhitektuuri uuendamise osas ikkagi on ja mida see tegelikult peaks tähendama. Siin ei ole sõnad ja teod eelmisel aastal hästi koos käinud. Aga selge on see, et kui üks OSCE liikmesriikidest soovib mingit küsimust tõsiselt arutada, siis tuleb seda arutada. Rääkimise ja arutamise vastu ei ole kellelgi midagi, samas on ka Eesti seisukoht, et selleks ei ole tarvis mingisugust uut formaati või mingisugust uut organisatsiooni, et neid asju arutada. OSCE selleks ongi, et seal Euroopa julgeolekuarhitektuuri arutada, teha seal võimalikke muudatusi. Nii et OSCE raames on Eesti avatud aruteludeks ükskõik mis küsimustes, sealhulgas küsimuses, mille Venemaa on lauale pannud.

Aseesimees Jüri Ratas

Hannes Astok, palun!

Hannes Astok

Aitäh, härra minister, väga hea ettekande eest! Te mainisite oma ettekandes natuke arengukoostöö teemasid, mis kindlasti haakuvad tänase päeva probleemidega seoses majanduse arengu või taandarenguga praeguses majanduskriisis. Vaesust tuleb pigem juurde, kui vähemaks jääb. Milliseid trende te Eesti arengukoostöö osas lähiaastateks näete ja kas meie seatud sihid on praeguses majandussituatsioonis aktuaalsed või näete te siin mingisuguseid muudatusi?

Välisminister Urmas Paet

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab arengukoostöö rahastamist, siis siin väikene tagasilöök on. Nii nagu kõiki eluvaldkondi rahaliselt mõnevõrra kärbiti, nii tuli paraku kärpida ka arengukoostöö raha hulka meie eelarves selleks aastaks. Nii et rahalist kasvu ma sellel aastal ei näe. Edasised plaanid sõltuvad sellest, kui kiiresti meie majandus taastub. Võib-olla mõnel arengul, mida me oleksime tahtnud näha kiiremini toimumas, on nüüd mõneks ajaks tempo maas. Mis sisupoolt puudutab, siis kõikides olulistes valdkondades, mida ma ka kõnes puudutasin, me ikkagi kavandame oma tegevust jätkata. Me peame nagunii hakkama uuendama oma arengukoostöö strateegiat, peame vaatama üle, kes on meie peamised partnerriigid või peamised partnerregioonid. Suure tõenäosusega Afganistan nende hulka kindlasti jääb, sest sõjaline panus ilma tsiviilpanuseta on suhteliselt mõttetu. Neid asju tuleb teha koos. Mis puudutab ülejäänud riike, siis paljuski sõltub see arengutest nendes riikides. Teatavasti on rahvusvaheliselt kirjas riigid, kes on abikõlblikud, ja kui nende elatustase selle joonekese ületab, siis neile enam abi anda ei ole vaja. Praegu on näiteks Ukraina sellele joonele väga lähedal. Nii et ka lihtsalt elu paranemine ühes või teises meie senises sihtriigis tingib vajaduse prioriteete ja sihtriike üle vaadata. Neid arutelusid me sel aastal väga tõsiselt peame, et olla valmis järgmise perioodi arengukoostöö põhimõtetega, sealhulgas sihtriikide ja põhitegevuste kindlaksmääramisega.

Aseesimees Jüri Ratas

Nelli Privalova, palun!

Nelli Privalova

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kui hinnata Euroopa Liidu ja Valgevene suhteid, siis nad vist paranevad. Kuidas Eesti näeb Eesti ja Valgevene suhete arengut lähitulevikus?

Välisminister Urmas Paet

Aitäh! Tõepoolest, nagu ma nimetasin, on viimastest aegadest näha märke, et Valgevene ühiskond on muutumas, soovib olla rohkem avatud suhetele Euroopa Liiduga ja on selles osas avanemas. Me tahaksime väga näha, et need tendentsid Valgevenes jätkuvad, et Valgevene demokratiseerub, et naabruspoliitika instrumente oleks võimalik täies mahus lähemas tulevikus rakendada ka Valgevene heaks. Aga siin sõltub kõik ennekõike sellest, milline on Valgevene tahe ja kuidas see ühiskond edasi areneb, kui palju ta avaneb, kui palju ta demokratiseerub. Sellest tegelikult Euroopa Liidu, sealhulgas Eesti edasised poliitilised sammud sõltuvad. Jah, me otsustasime aasta algul, et me muudame oma Minski konsulaadi saatkonnaks. Nagu ma kõnes nimetasin, on sellel peamiselt kaks põhjust. Esiteks selleks, et saada rohkem otseinformatsiooni ja võimaldada kaasarääkimist Euroopa Liidu, sealhulgas Eesti ja Valgevene poliitiliste suhete arendamisel, aga teiselt poolt toetada meie ettevõtjaid, kelle huvid Valgevene suunal on viimastel aegadel oluliselt kasvanud. Selles osas ei oleks ma kuidagi hurraa-optimistlik. Mingi lootus, vaadates viimaseid arenguid, on, aga kahjuks täna veel ei saa öelda, et Valgevene poliitikas oleks toimunud pöördumatu murrang. Me teame ju ka, et Valgevenele on tugev surve selles osas, et ta tunnustaks Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat. Me muidugi loodame, et Valgevene seda ei tee. See samm võiks paraku mõjutada jälle omakorda Euroopa Liidu ja Valgevene suhteid ning mitte positiivses suunas. Meie hoiak on selgelt avatud ja positiivne, samas on selle eeldus muidugi see, et Valgevene samm-sammult ikkagi oma ühiskonda rohkem avaks, et paraneks inimõiguste olukord, et opositsioon saaks ennast tunda kindlalt ja kartmatuna. Siin sõltub päris palju sellest, kuidas see riik edasi otsustab liikuda.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud välisminister! Oma ettekandes tunnustasite USA uut administratsiooni selle eest, et nad otsustasid sulgeda Guantánamo laagri. Te mainisite, et siin on teistel riikidel ühine poliitiline vastutus kinnipeetavate vastuvõtmise osas ning et seda lahendust otsitakse Euroopa Liidus ja otsitakse ka Eestis. Kas te, palun, selgitaksite täpsemalt, milles seisneb see lahenduse otsimine Eestis?

Välisminister Urmas Paet

Lahenduse otsimine Eestis seisneb sellessamas, mida tähendab lahenduse otsimine Euroopa Liidus kui tervikus. Jaanuaris oli see teema välisministrite kohtumisel arutelu all. Tänaseks on nendes aruteludes jõutud sinnani, et ühegi Euroopa Liidu liikmesriigi valitsus ei vaidle sellele vastu. Jah, see samm on positiivne, et Guantánamo vangla suletakse aasta jooksul, arvestades seda, et kõikvõimalikud uudised, reportaažid, jutud, mis Guantánamo laagri ümber aastate jooksul käisid, kahjustasid paraku rahvusvahelise terrorismivastase võitluse kuvandit tervikuna. Nii et see otsus on positiivne. Ameerika Ühendriigid on Euroopale liitlane ja partner. Kui liitlane ja partner vajab abi, siis talle tuleb seda anda. Kokkulepe on selline ja edasi tulevad üksikasjad. Euroopa Komisjon sai ülesande koos Ühendriikidega läbi vaadata kõikvõimalikud juriidilised üksikasjad, mis puudutavad nende inimeste võimalikku siirdumist Euroopa Liitu. Tegemist on vabade inimestega, mis tähendab seda, et need inimesed on pärast vabad liikuma, tulema ja minema, me ei räägi siin mingite vangide üleandmisest. See tekitab omakorda hulga juriidilisi küsimusi. Praegu on Euroopa Liidu riikidel väga erinevad seadused, mis puudutavad asüüliküsimusi, varjupaiga andmise küsimusi, ajutise elamisloa andmise küsimusi. Kui üks riik, kes kuulub Schengenisse, selle inimese vastu võtab, aga kõrval on näiteks teine riik, kes kuulub ka Schengenisse, aga ei tahaks kedagi vastu võtta, samas on Schengeni ruumis liikumisvabadus, siis kuidas seda küsimust käsitleda? Praegu on see etapp, kus nendele küsimustele otsitakse vastust ja loodetavasti ka leitakse. Pärast seda on võimalik minna järgmiste sammude juurde ehk konkreetselt vaadata, kes oleksid need isikud, kes võiksid tulevikus sellest suletavast vanglast Euroopa Liitu siirduda, ja siis tuleks juba konkreetselt vaadata, millised on ühe või teise riigi võimalused üht või teist inimest vastu võtta. Nii et Eesti on praegu nagu teisedki Euroopa Liidu riigid üldise raamistiku loomise staadiumis. Kui see on valmis, siis on võimalik vaadata, kas on mingisugust huvi, võimalust või vajadust juba konkreetsete isikute juurde minna. Praegu ei ole seda teemat arutatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister! Tänan teid väga ettekande eest ja vastuste eest! Jõudu teile teie töös!

Välisminister Urmas Paet

Aitäh! Teile ka!

Aseesimees Jüri Ratas

Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri!

Sven Mikser

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud härra minister! Head kolleegid ja kõik teised kuulajad! Arvestades minu ja meie kõigi käsutuses olevat nappi aega, toon ma oma ettekandes ohvriks kõikehaaravuse ja üritan keskenduda kindlale arvule teemadele, millel eelnenud aasta jooksul on olnud Eesti välispoliitikas eriline tähtsus ja tähendus.
Kindlasti on üks õppetund möödunud aastast see, et nii nagu välispoliitikas ikka tuleb oodata ootamatut, expect the unexpected. Selle tõestuseks olid kindlasti nii Vene-Gruusia sõda kui ka üleilmne finantskriis. Selles, et rahu ja stabiilsus võivad olla illusoorsed, ei ole ju tegelikult midagi uut, meenutagem 1990. aastate ajaloo lõpu eufooriat, mis üsna kiiresti pöördus pettumuseks.
Oma ettekande avaosa ei pühenda ma mitte laias ilmas toimuvale, vaid räägin pisut sellest, mis puudutab sedasama saali, Eesti Vabariigi Riigikogu ja parlamentaarset välissuhtlemist. Räägin neist väljakutsetest, mida seavad meie parlamentaarse diplomaatia ette maailma ja ka Eestit raputavad majandusraskused, ning neist tulenev vajadus säästlikumalt ja samas tõhusamalt toimiva riigi järele.
Ehkki riigi välissuhtlemisel kuulub jäme ots mõistetavalt täitevvõimule, on ka parlamentaarsel välissuhtlusel väga oluline osa. Välispoliitiline roll on täita kõigil Riigikogu liikmetel, esmajoones kindlasti Riigikogu esimehel ja teistel juhatuse liikmetel, väliskomisjonil, riigikaitsekomisjonil ja Euroopa Liidu asjade komisjonil, aga ka parlamendi moodustatud välisdelegatsioonidel Euroopa Nõukogu, OSCE, NATO, Lääne-Euroopa Liidu ja Balti parlamentaarsetes assambleedes, parlamentidevahelises liidus, mida me tunneme lühendi IPU all, samuti kõigil parlamendis moodustatud sõprusrühmadel. Lähtudes välissuhtlemisseadusest kuulub Riigikogu välissuhtlemise koordineeriv roll väliskomisjonile. Lõppenud aasta jooksul võttis komisjon seda rolli eriti tõsiselt. Vajadus selle järele tuleneb muu hulgas majanduskriisi tingimustes kokkukuivanud rahalistest vahenditest. On täiesti selge, et nähtavas tulevikus ei hakka parlamendiliikmetel olema võimalust riigi raha eest tegelda selliste ekstravagantsete ettevõtmistega nagu osalemine parlamendiliikmete spordivõistlustel või palvushommikusöökidel. Senisest paremini tuleb koordineerida parlamendidelegatsioonide, valitsusliikmete ja Vabariigi Presidendi välisvisiitide kalendrit ja geograafiat, et parimal viisil tagada Eesti välispoliitiliste eesmärkide sihipärane elluviimine. Arenemisvõimalusi on ka parlamendi sees juhatuse, komisjonide ja sõprusrühmade tegevuse osas, et ei korduks kahetsusväärsed juhtumid, kus Eesti suursaadik mõnes välisriigis saab sinna riiki visiidile saabuvast Eesti parlamendi sõprusrühma delegatsioonist juhuslikult teada asukohariigi välisministeeriumi ametnikelt.
Hiljutisel Balti parlamentide väliskomisjonide kohtumisel Riias tekkis taas küsimus Balti parlamentide parlamentaarse koostöö tulevikust. Balti Assamblee on regionaalse koostöö näitena kindlasti märgilise tähendusega. Ent vajadus kasinaid ressursse paremini kasutada sunnib naasma küsimuse juurde, kas senine koostöövorm on ikkagi optimaalne. Seda eriti olukorras, kus paralleelselt Balti Assamblee teemakomisjonidega kohtuvad omavahel regulaarselt kolme Balti riigi parlamentide mitmed alatised komisjonid. Balti parlamentide väliskomisjonid on otsustanud oma järgmiseks kohtumiseks Vilniuses välja tulla ettepanekutega Baltimaade parlamentaarse koostöö võimaliku tulevase korralduse kohta. Sääst säästuks, kindlasti ei tohi piiratud eelarveressursid nullida Eesti esindatust nendes parlamentaarsetes koostöövõrkudes, kus arutatakse meie jaoks kõige olulisemaid küsimusi.
Ajast, mil me ise astusime esimesi samme oma euro-atlantilise lõimumise teel, mäletame väga hästi, kui olulised olid meile erinevate parlamentaarsete assambleede toetusavaldused. Tihti astuvad parlamendid siin valitsustest sammukese eespool. Tuletan siinkohal meelde Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee hiljutist resolutsiooni, milles mõisteti hukka Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvuse tunnustamine Venemaa poolt, aga ka NATO Parlamentaarse Assamblee deklaratsiooni, milles mõisteti hukka etniliste grusiinide vastane etniline puhastus Lõuna-Osseetias ja kutsuti liitlasriikide valitsusi andma Gruusiale NATO liikmesuse tegevuskava. Sellest, kui mõjuka positsiooni on Eesti eelmainitud organisatsioonides omandanud, annab tunnistust kas või asjaolu, et mõlemas organisatsioonis, Euroopa Nõukogu ja NATO parlamentaarses assamblees, täidavad Eesti delegatsiooni liikmed praegu asepresidendi funktsioone.
Loomulikult kätkeb liikmesus kõigis parlamentaarse koostöö organisatsioonides ka kohustusi. Nii on Riigikogu väliskomisjon toetanud NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni ettepanekut korraldada Tallinnas 2012. aastal assamblee kevadistung. See on suur, kümnete riikide parlamendiliikmeid koondav foorum, kus traditsiooniliselt lisaks NATO peasekretärile esinevad arvukad teised alliansi olulised otsustajad. Selle korraldamine on Eesti parlamendile kindlasti suur väljakutse.
Head kuulajad! Peatun järgnevalt sündmustel, mis möödunud aastal meie külma sõja järgset maailmapilti ilmselt kõige enam raputasid. Mõistagi olid need augustikuised sündmused Gruusias, Venemaa agressioon Gruusia vastu ja selle agressiooni mõjud regionaalsele ja globaalsele julgeolekule. Eesti on alates rooside revolutsioonist toetanud Gruusia euro-atlantilisi ambitsioone. Oleme seda teinud mitmel põhjusel, millest peamisena toon siinkohal välja usu, et igal riigil, olgu ta suur või väike, on õigus ise valida oma välis‑ ja julgeolekupoliitiline orientatsioon. Teiseks, me peame väga ohtlikuks naasmist nn mõjusfääridel põhineva maailmakorralduse juurde, kus väikesed riigid suurte naabruses kuulutatakse iseenesestmõistetavalt nende suurriikide privilegeeritud huvisfääri kuuluvateks. On oluline märkida, et Eesti ei toeta mitte Gruusia võimuparteisid või konkreetseid poliitikuid, vaid Gruusia rahva selgelt väljendatud soovi ehitada üles demokraatlik õigusriik ja läheneda euro-atlantilistele majandus‑ ja julgeolekuorganisatsioonidele. Lisaks moraalsele ja diplomaatilisele toetusele on Eesti riik, aga ka kolmas sektor ja arvukad Eesti inimesed aidanud Gruusiat nõu ja jõuga. Me oleme jaganud oma kogemusi ja eksperdiarvamusi, et aidata kõrvaldada Gruusia riigistruktuuride kitsaskohti, mida on igasuguse kahtluseta enam kui küllaga. Siinkohal minu tänu kõigile neile, kes tundsid kohustust anda oma panus Gruusia abistamiseks augustisõjajärgsetel nädalatel ja kuudel ning teevad seda praegugi.
Möödunud aasta jooksul võttis Riigikogu vastu kaks avaldust sündmuste kohta Gruusias. Neist esimeses, mis võeti vastu 2008. aasta 23. aprillil, väljendasime toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning juhtisime tähelepanu Moskva katsetele neid olulisi rahvusvahelise õiguse printsiipe küsimuse alla seada. Mäletatavasti eelnes sellele avaldusele Vene võimude teade suhete tihendamisest Lõuna-Osseetia ja Abhaasia de facto režiimidega, ilma Gruusia seaduslike võimude nõusolekuta. Meie mure, mida mitmed meie sõbrad pidasid toona ülepaisutatuks, osutus tagantjärele õigustatuks. Me kuulusime nende riikide hulka, kes toetasid Gruusiale NATO‑liikmesuse tegevuskava andmist alliansi kevadisel tippkohtumisel Bukarestis. Me mõistsime, et otsuse edasilükkamine võiks tekitada kiusatuse nendele jõududele, kes soovivad Gruusia püüdlusi nurjata, ja see kiusatus seisneks regiooni julgeolekuolukorra edasises destabiliseerimises. Me tervitasime loomulikult Bukaresti lõppdeklaratsioonis sisaldunud lubadust, et Gruusiast ja Ukrainast saavad kunagi tulevikus alliansi liikmed, ent me leidsime ja leiame ka täna, et on ühtaegu ebaloogiline ja ebamoraalne öelda, et Gruusia saab NATO‑ga liitumise kutse niipea, kui ta liikmesusest tulenevat julgeolekutagatist tegelikult enam ei vaja. Ka Venemaa augustikuise agressiooni ajal võttis Riigikogu aktiivse positsiooni, nõudes oma 2008. aasta 12. augustil vastu võetud avalduses Venemaalt agressiooni lõpetamist ja kutsudes demokraatlikku maailma üles selleks Venemaale survet avaldama. On tõsi, et Euroopa Liidu toonase eesistuja tegevus oli vägivalla lõpetamisel võtmetähtsusega, ent paraku on tõsi ka see, et nn Medvedevi-Sarkozy rahuplaan on olulises osas tänaseni ellu viimata. Etniline puhastus separatistlikes regioonides on sisuliselt lõpule viidud, lisaks ei kavatsegi Venemaa viia oma sõjalist kohalolekut separatistlikes regioonides sõjaeelsele tasemele. Vastupidi, Moskva on hoopis esitlenud plaane luua Abhaasiasse alalised mere‑ ja õhujõudude baasid. See areng on väga murettekitav. Rahvusvahelise üldsuse kohalolek kogu Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumil on olukorra taaseskaleerumise vältimiseks vajalik. Samas näeme, kuidas Venemaa teeb vaatlusmissioonide tegevusele takistusi, püüdes seada nende jätkumise eeltingimuseks Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvuse kaudse tunnustamise rahvusvahelise üldsuse poolt. Olukorras, kus konflikti vahetul osapoolel on sisuliselt vetoõigus või vähemalt ülisuur mõju ÜRO ja OSCE teostatava rahuvaatluse jätkumisele või mittejätkumisele, on eriti oluline Euroopa Liidu vaatlusmissiooni koosseisu ja mandaadi tugevdamine. Eesti peab jätkuvalt seisma selle eest, et rahvusvaheline üldsus nõuaks Venemaalt vaatlejatele vaba juurdepääsu võimaldamist tema kontrolli all olevatesse separatistlikesse regioonidesse. Selle probleemi olulisus joonistus välja ka kohtumistel, mis Riigikogu väliskomisjonil olid tema hiljutisel visiidil Gruusiasse.
Veel üks teema, mille ohtlikkust Eesti välispoliitika tegijail tuleb oma liitlastele selgitada, on Venemaa nn pasportiseerimispoliitika, mis seisneb Moskva huvisfääri kuuluvate riikide kodanikele surve avaldamises, et nad võtaksid endale Venemaa kodakondsuse, nii omakorda legitimiseerides Venemaa soovi sekkuda nende riikide siseasjadesse oma kodanike õiguste kaitsmise sildi all. Selle poliitika ere näide oli Venemaa võimude tegevus Lõuna-Osseetias. Paraku võime sarnast mustrit täheldada ka Ukraina ja mitme teise Venemaa naaberriigi puhul.
Head kuulajad! Järgnevalt peatun väga põgusalt energiapoliitikal, eeskätt selle teema julgeolekulistel aspektidel, olulisi kliimaaspekte käsitles välisminister oma kõnes. Valdav enamik Euroopa riikidest on teadagi energia netoimportijad. Ressursid, mida vaid vähesed riigid piisavas koguses omavad, ent mida igaüks oma igapäevaseks elutegevuseks vajab, on mõistagi strateegilise tähendusega.
Euroopa ühtse energiapoliitika vajalikkusest on räägitud juba mõnda aega, ent praktilised sammud selles suunas liikumisel on olnud aeglased. Olukord, kus mitmed peamised tarnijad on vähedemokraatlikud režiimid maailma ebakindlates piirkondades, seab demokraatliku maailma mõistagi ebamugavate valikute ette. Et vältida energia kasutamist poliitilise mõjutusvahendi või relvana, on oluline mitmekesistada nii riikide energiaportfelle, tarnekanaleid kui ka tarnijate ringi. Seda, kui haavatavaks võib riike ja regioone muuta toetumine vaid ühele peamisele tarnijale, näitas aastavahetusaegne Vene ja Ukraina gaasitüli. Ent oleks naiivne arvata, et järeldused, mida Euroopa pealinnades sellest ja varasematest kriisides tehakse või tehti, on täpselt ühesugused. Kui Eestis peetakse olulisimaks väljakutseks Venemaast sõltumatute tarnekoridoride loomist, nagu nn lõunakoridor, Nabucco ja White Stream, siis mõnelgi pool peetakse lahenduseks Venemaalt lähtuvate torujuhtmete loomist, mis jõuaksid lõpptarbijani transiitmaid läbimata, näiteks kavandatav Läänemere-alune Nord Streami gaasijuhe. Selle projekti puhul ei saa loomulikult mööda minna ka ohtudest Läänemere niigi haavatavale keskkonnaseisundile. Oluline julgeolekuteema Eestile on ka Euroopa Liidu heakskiidu saanud Läänemere energiaühenduste kava, mis aitaks Eestit ja meie lõunanaabreid senisest tugevamalt ühendada Põhja- ja Kesk-Euroopa energiaturgudega. Estlink-2 kõrval peame siin fookuses hoidma Läti ja Leedu energiaühenduste loomist Rootsi ja Poolaga. Samuti seda, millises vormis ja tempos areneb Leedu uue tuumareaktori planeerimine ja ehitamine ning kuidas lahendatakse Leedu energiatarbe küsimus ajal, mis jääb praeguse tuumajaama sulgemise ja uue rajamise vahele.
Head kolleegid! Tahan põgusalt peatuda ka meie rahvusvahelisel sõjalisel koostööl ja euro-atlantilise koostöö tulevikul. Nüüdseks on saanud otsa Eesti ajaloo ilmselt vastuolulisim, enam kui viis aastat väldanud Iraagi missioon. Eesti kaitseväelased lahkusid Iraagist kilbiga ja võivad õigusega öelda, et paljuski tänu nende vaprusele ja meelekindlusele on Iraak täna turvalisem ja stabiilsem kui aasta või kahe eest. Aga võib kindlalt öelda, et lisaks panusele Iraagi tuleviku kindlustamisse tõi tugeva liitlassuhte kinnitamine Ameerika Ühendriikidega Eestile arvestatavaid välispoliitilisi dividende. Ma usun, et meie liitlased mõistavad, et ilma meie sõdurite kaitset ja immuniteeti sätestava leppeta ei olnud meie jätkamine Iraagis senisel viisil mõeldav. Sellele toona teoreetilisele võimalusele juhtisime tähelepanu Riigikogu väliskomisjoni kevadisel visiidil Ameerika Ühendriikidesse. Sama toonitasin ka augustis välisministrit saatva delegatsiooni liikmena Iraagis viibides. Selline eeltingimus, mis sisaldab meie sõdurite immuniteeti käsitlevat lepet, mis seati parlamendi poolt meie missiooni jätkamisele, oli kindlasti mõistlik ja ma usun, et ka mõistetav. Samas pean ma väga oluliseks Eesti kaitseväelaste jätkamist NATO juhitaval Iraagi kaitseväe väljaõppe missioonil.
Nüüd on Eesti kaitseväe suurim kontingent väljaspool kodumaad Afganistanis, kus Eesti kaitseväelased koos Briti kolleegidega teevad Helmandi provintsis ränka, ent tänuväärset tööd NATO ISAF‑i missiooni koosseisus. Eesti panus on kõrgelt hinnatud, kuna meie kaitseväelased töötavad keerulises riigi lõunapiirkonnas ja nende tegevust ei pärsi rahvuslikud piirangud. Eesti on määratlenud Afganistani oma arengukoostöö ühe sihtriigina, ühinedes nii tõdemusega, et üksnes sõjaliste vahenditega ei ole Afganistanis edu saavutada võimalik. Samas tõestab Iraagi kogemus, et ka piisava sõjalise panuseta ei ole põhjust edu loota. USA uus administratsioon on seadnud eesmärgiks oma vägede olulise suurendamise Afganistanis, oodates võrreldavat panust ka ülejäänud liitlastelt. Eesti peab kaaluma, kus, millisel viisil ja millise juhtriigi üksuste koosseisus saaksime täiendavalt panustada, nii et see parimal viisil aitaks kaasa Afganistani stabiliseerimisele ja toodaks samas lisaväärtust meie välispoliitiliste huvide realiseerimisel.
Kosovo, kus Eesti kaitseväelased samuti juba aastaid on rahu taganud, tähistas äsja oma iseseisvuse esimest aastapäeva. Seda iseseisvust on tänaseks tunnustanud 54 riiki ja see arv kasvab tasapisi. Siiski on ka Euroopa Liidus mitmeid maid, kes Kosovo iseseisvusele oma heakskiitu andnud ei ole. Lääne-Balkani lõplik stabiliseerimine nõuab Euroopalt selgemat, tugevamat ja üksmeelsemat tuge kõigi piirkonna riikide, sealhulgas Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina arengule, demokratiseerimisele ja Euroopasse lõimimisele. Kindlasti vajab lahendust ka Makedoonia nime küsimus, mis pärsib selle riigi NATO‑ ja Euroopa-ambitsioone. Võib-olla jäi Makedoonia liikmesuse tagasi‑ või edasilükkamine kevadisel Bukaresti tippkohtumisel Eesti vaatlejate jaoks suuresti Gruusia ja Ukraina küsimuste varju, ent selle probleemi olulisust ei tohi kindlasti alahinnata.
Head kuulajad! Oma sõnavõtu lõpuosas naasen üleilmse majanduskriisi ning sellega seonduvate ohtude ning võimaluste juurde. Praegust majanduslangust on oma ulatuselt ja sügavuselt võrreldud 20. sajandi kolmekümnendate aastate kriisiga. Toona olid selle poliitilised tagajärjed katastroofilised, ent kahtlemata on maailm praegu oluliselt paremini varustatud kogemuste, koostööformaatide ja valitsuste käsutuses olevate ressurssidega, et halvimat vältida. Siiski on maailma riikide valmisolek kriisi sotsiaalsete tagajärgedega toime tulla väga erinev ja nii ei ole mõeldamatu, et kasvav tööpuudus ja heaolu langus võivad mitmel pool kaasa tuua riigisiseste pingete kasvu, valitsusvastaseid rahutusi ja võõraviha, mis omakorda võivad komplitseerida rahvusvahelisi suhteid.
Otseselt Eestile toob majanduskriis nii raskusi kui ka võimalusi. Olukorras, kus maailma eksporditurud olulises osas ümber jaotatakse, peab ka Eesti riik aitama meie ettevõtetel ekspordivõimalusi leida. Oluline on, et kõik valitsusasutused ja riigi loodud sihtasutused, kelle ülesannete hulka kuulub Eesti välismajanduse toetamine, tegutseksid kooskõlastatult ja jagaksid informatsiooni nii omavahel kui ka ettevõtjatega, kellele nende tegevus on esmajoones suunatud. Seda sõnumit kandis väliskomisjonis mitme kuu jooksul toimunud kuulamiste sari, millel osalesid Välis‑ ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, aga neile lisaks ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, KredExi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Arengufondi esindajad.
Head kuulajad! Vaatamata maailma suurusele ja Eesti välispoliitilise haarde piiratusele, on ilmas veel mitmeid probleemteemasid ja mitmeid piirkondi, kus toimuv Eesti välis‑ ja julgeolekupoliitikat otseselt mõjutab või mida me ise sooviksime mõjutada. Mitmed neist teemadest leiavad kahtlemata käsitlemist Riigikogu väliskomisjonis ja teistes komisjonides eeloleva, Eesti Vabariigi 92. eluaasta jooksul.
Lõpetuseks tahan soovida meile kõigile, eriti siin saalis, selget pilku ja kindlat meelt, et me suudaksime ka tulevikus jätkuvalt eristada sisemaiseid ja parteipoliitilisi teemasid olulistest rahvuslike huvidega seonduvaist välispoliitilistest küsimustest. Edu meile selleks! Tänan teid tähelepanu eest! Olen meelsasti valmis vastama teie küsimustele.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Tõnis Kõiv, palun!

Tõnis Kõiv

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma juhin oma küsimuses tähelepanu energiateemale. Teie ettekandest võis jääda mulje, nagu te ei teaks, kust kohast peaks Leedu riik oma energia saama. Üldiselt on ju teada, et nende gaasitarve peab peaaegu kaks korda suurenema ehk gaasi generaatorjaamad on need, kust see energia hakkab tulema. Sisuliselt on gaasil sama märkimisväärne osa ka Läti energiatootmises. Kas  selles valguses on meie väliskomisjonil seisukoht (või on teil oma seisukoht) Eesti energiaalase tuleviku kohta, meie energiaallikate kohta, kas tuumajaam või mitte? Milline on siin teie seisukoht?

Sven Mikser

Aitäh selle väga hea küsimuse eest! Kas tuumajaam või mitte – selle kohta ei ole Eesti parlamendi väliskomisjon seisukohta võtnud, hääletust läbi viinud või arvamust kujundanud. Me teame, et Eestis on eri erakondadel erinevaid seisukohti selle kohta, kas Eesti peaks oma tulevases energiaportfellis tuginema olulisel määral tuumaenergiale või mitte. Mis puudutab meie Balti naabrite energiatarvet, siis see, kuidas kavatsetakse katta vahepealse perioodi energiavajadus, on meile teada. Samas, senisest suurem toetumine Venemaalt lähtuvale gaasile on mõneti problemaatiline, võib tekitada teatud küsimusi tarnete turvalisusega seoses, mida me nägime ka Venemaa ja Ukraina gaasivaidluse ajal aasta alguses. Kindlasti on üks teatud turvatunnet pakkuv asjaolu see, et ka Kaliningradi regioon saab oma gaasi Leedut läbivatest transiittorudest. Selles mõttes ei ole tarnete võimaliku katkemise küsimus ilmselt sedavõrd akuutne. Samas oleme ka Eestis arutanud asjaolu, et mitmes meie energiapoliitika tulevikku sätestavas alusdokumendis on ette nähtud Vene gaasi osatähtsuse kas suurenemine või vähemalt säilimine. Viimastel aastatel oleme oma aruteludes valdavalt leidnud, et kindlasti ei ole gaasi osatähtsuse suurendamine pikaajaliselt soovitav. Eesti eripära on see, et gaasi osakaal meie energiaportfellis tervikuna ei ole just väga suur ja elektritootmises on see lõunanaabritest erinevalt olematu. Küll on gaasi osakaal päris arvestatav meie soojatootmises. See on kindlasti teema, mille üle me peame tulevikus arutama. Kui aeg jõuab sinnamaale, siis peame kindlasti võtma vastu poliitilise otsuse, mis käsitleb tuumaenergiat, olgu siis seoses koostööga Balti naabritega või ka (sellest on viimasel ajal hakatud üha rohkem rääkima) seoses Eesti oma tuumajaamaga, mis muidugi on pisut vähem välispoliitiline küsimus.

Aseesimees Jüri Ratas

Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg

Hea ettekandja! Ma ei saanud seda kahjuks küsida välisministrilt, kuna aeg sai otsa. Täna võttis Eesti valitsus vastu energeetika arengukava, mis ka siia saadetakse ja kus nähakse ette, et primaarenergia tarbimine kasvab lähiajal topeltsuureks võrreldes sellega, mis ta praegu on. Minu küsimus väliskomisjonile on: kas väliskomisjoni esimehele on teada vaatlused meie lähiümbruses, kus on näha seda suurt energia tarbimise kasvu, millele tugineb valitsus kas või oma energia arengukavas või millele me tegelikult ju ka välispoliitiliselt tugineme? Kui me ümberkaudu näeme, et energiaintensiivsused vähenevad, kuidas see siis ühtäkki Eestis kasvada saab? On teil ettekujutust? See on välispoliitiline ja strateegiline küsimus.

Sven Mikser

Aitäh! See, mis puudutab Eesti riigisisese energiatarbimise kasvu või kahanemise prognoosi, ei ole kindlasti olulises osas välispoliitiline küsimus. Aga kahtlemata on energiasääst riigisiseselt äärmiselt oluline teema ja see on teema, millega peaksid lisaks valitsusele tegelema Riigikogu komisjonid, kindlasti majanduskomisjon, miks mitte ka keskkonnakomisjon. Kahtlemata on Eesti riigi strateegiline välispoliitiline teema see, et meie energiaühendused muu maailmaga vastaksid võimalikult hästi meie julgeolekupoliitilistele vajadustele ja ohtudele. Ühest küljest puudutab see energiaühendusi, millest ma rääkisin, mis sisalduvad Läänemere energiaühenduste kavas. Teisest küljest on julgeolekuline küsimus ka meie suhteliselt suuremahulised energiaühendused Venemaaga, mis täieliku turuvabaduse tingimustes võivad olla problemaatilised. Need on kindlasti välispoliitilised küsimused. Meie energiatarnekanalid peavad olema piisavad, et tagada meie riigisiseste vajaduste rahuldamine. See on ka välispoliitiline küsimus. Kuidas prognoosida Eesti tööstuse arengut ja tema energiatarvet? See on kindlasti asi, mis vajab täpset analüüsi. Kahtlemata on potentsiaalis võimalik ette kujutada tööstusharusid, mille energiatarve võib kindlasti kogu Eesti energiatarvet suurendada ka olukorras, kus meie kodumajapidamiste säästlikkust on oluliselt parendatud ja igapäevast, iga üksikisiku energiatarbimist vähendatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Täna on olnud põhjalik arutelu nii välisministri ettekande põhjal kui ka seoses küsimustega. Ka sinu ettekanne oli väga põhjalik. Mul on parlamendi juurde tagasi tulles üks küsimus. Nii ühe kui ka teise delegatsiooni eesmärkide ülevaatamist sa täna mainisid, aga kas sa selgitaksid, millised võimalused on väliskomisjonil ja ka Riigikogu liikmetel nn pehme diplomaatia kaudu toetada meie ekspordi või majanduse arendamise võimalusi? Kas parlamendidelegatsioonide liikmetel on üldse sellise mitteametliku diplomaatia kaudu võimalik seda toetada või on see pigem selline niisama suhtlus?

Sven Mikser

Aitäh selle küsimuse eest! Ma kindlasti ei rääkinud niivõrd meie delegatsioonide eesmärkide ülevaatamisest, kuivõrd teatud koostööformaatide võimalikust ülevaatamisest. Eesmärgid, ma arvan, on suhteliselt järjepidevad. Selleks on Eesti välispoliitiliste huvide esindamine ja edendamine. Tõepoolest, erinevad parlamentaarsed koostööformaadid pakuvad selleks võrdlemisi head võimalust. Me teame, et parlamendiliikmed on mõnevõrra vabamad oma arvamusi avaldama ja neid ka teatud dokumentideks vormima, millel omakorda jällegi on kindlasti oluline mõju sellele, kuidas nende riikide valitsused oma otsuseid langetavad, kui nad seda parlamentaarset survet tunnevad. Mis puudutab pehmet diplomaatiat, siis kahtlemata loovad needsamad parlamentaarse koostöö võrgustikud olulisi kontakte, millele on võimalik selle pehme diplomaatia arendamisel toetuda. Küllap me mõlemad teame (oleme mõlemad ju erinevate parlamentaarsete assambleede delegatsioonide liikmed), et nendest kontaktidest ja isiklikest võrgustikest, mis nende organisatsioonide kaudu tekivad, on suurt abi ka mitte üksnes n‑ö sellise pehme Eesti asja ajamisel rahulikel aegadel, vaid ka siis, kui kriitilistel aegadel on vaja kiireid reaktsioone teiste riikide parlamentidelt. Ma arvan, et selle kõrval, mida Eesti teeb oma parlamendis, võttes näiteks vastu ühe või teise avalduse Gruusia toetuseks, ei ole mitte vähem tähtis see töö, mida meie parlamendiliikmed teevad oma isiklike tuttavate, sõprade ja kolleegide kaudu teistes parlamentides, et ka need teiste riikide parlamendid, kes võib-olla ei tunne sedasama loomulikku sisemist sundi sellistele sündmustele kiiresti reageerida, võtaksid jalad kõhu alt välja ja ka midagi ütleksid või teeksid, et üleüldist rahvusvahelist fooni ja kliimat nendel kiiretel ja keerulistel aegadel muuta.

Aseesimees Jüri Ratas

Raivo Järvi, palun!

Raivo Järvi

Suur tänu! Hea ettekandja! Ma jätkan kolleeg Mailis Repsi küsimust. Paljude riikide puhul võime tegelikult ka parlamentaarsetest sidemetest rääkida kui pehmest diplomaatiast, kuna mõned riigid on n-ö jäigalt vertikaalselt üles ehitatud. Ma tulen taas kord, palun vabandust fantaasiavaeguse pärast, Venemaa juurde. Mitmed sündmused leidsid tegelikult rahvasaadikute tasemel minu vestlustes Venemaa Riigiduuma saadikutega mõistmist ja tehti ka ettepanek just nimelt parlamentaarses võtmes kohtuda. Teada on, et oleme meiegi väliskomisjonis arutanud võimalikku kohtumist Vene Riigiduuma liikmetega ja ilmselt ...

Aseesimees Jüri Ratas

Palun küsimust!

Raivo Järvi

... nende siia tulekut. Kui kindlalt võime rääkida võimalikust Venemaa Riigiduuma delegatsiooni küllakutsumisest Eestisse?

Sven Mikser

Venemaa Riigiduuma liikmete külaskäik Eestisse, sealhulgas kohtumised Eesti parlamendi liikmetega seisavad õige pea ees, kui siia saabub Venemaa Riigiduuma Eesti sõprusrühma liikmete delegatsioon. Kindlasti on sellised parlamentaarsed kontaktid kasulikud ja on põhjust plaanida ka edaspidi erinevate komisjonide, sealhulgas väliskomisjonide, Eesti parlamendi ja Vene parlamendi kodade väliskomisjonide kohtumisi. Samas, loomulikult tuleb ennast hoida liigse optimismi eest. Kahtlemata, riikide poliitiline korraldus on erinev. Eesti esindab sellist parlamentaarset demokraatiat, kus parlamendi roll on tugev, isegi sellistes küsimustes nagu välis‑ ja julgeolekupoliitika, mis teadupärast on alati pigem täitevvõimu kui seadusandliku võimu tegutsemissfääris. Samal ajal on Venemaa kindlasti teistsuguse poliitilise ülesehitusega, teistsuguste poliitiliste traditsioonidega ja parlamendiliikmete mõju sellele, milline hakkab olema selle riigi tegelik igapäevane välispoliitika, ei pruugi olla sedavõrd suur. Aga nii nagu väikeste riikide puhul üldse, me teame, et meie võimalus ongi veetilgana seda kivi uuristada, mitte ainult suhetes Venemaaga, vaid ka mitmetes teistes formaatides. Seetõttu on kindlasti põhjust neid kohtumisi kasutada mitte üksnes selleks, et üritada hea sõnaga võita võõrast väge, vaid ka selleks, et tõstatada neid küsimusi, kus me oleme väga tugevalt eriarvamustel ja kus me arvame, et Venemaa peaks oma senist positsiooni radikaalselt muutma. Me mäletame ju, et vahetult pärast augustisündmusi, vahetult pärast Venemaa agressiooni Gruusia vastu Vene välispoliitiline aktiivsus paljudes Euroopa pealinnades märgatavalt suurenes ja ühel hetkel otsiti võimalusi minna mitme seni varjusurmas olnud küsimuse ja leppega kiiresti edasi. Üritati sellist positiivset hõlmamist, et juhtida tähelepanu kõrvale sellelt negatiivselt, mis oli korda saadetud. Sellistes olukordades, ma arvan, peame ka meie kasutama kõiki võimalusi, et hoida maailma fookust seal, kus ei tohi järele anda, kus need punased jooned on selgelt ületatud. Me oleme seda küsimust arutanud Riigikogu komisjonides, väliskomisjonis loomulikult, aga ka Euroopa Liidu asjade komisjonis, kus on kooskõlastatud Eesti positsioone nõukogu kohtumisteks. Meie parlament on täitevvõimule vägagi südamele koputanud, et Eesti püsiks jätkuvalt printsipiaalsel positsioonil ega läheks kergekäeliselt kaasa paljude Euroopa suurte riikide positsiooniga, kes soovivad suure asja nimel mõnest väikesest asjast mööda vaadata. Meie oleme väike riik ja me peame aru saama, et suurte riikide väikesed asjad ongi need meie suured asjad.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Ma tänan teid ettekande eest ja ma tänan teid ka vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Marko Mihkelsoni! Kaheksa minutit.

Marko Mihkelson

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Külalised! Meie tänane arutelu Eesti välispoliitika hetkeseisu ja tuleviku üle langeb väga otsustavasse ajajärku. Veel aasta tagasi ei suutnud keegi täpselt tajuda, millisesse majanduslangusesse globaalselt kukutakse, isegi täna ei ole kedagi, kes suudaks ennustada, millal ja millega see kõik täpselt lõppeda võiks. Üha sagedamini kostavad viited sellele, et käimasolev globaliseerumise kriis on nii sügav ja keeruline, et sellist pole nähtud läinud sajandi suurest majanduskriisist alates. See aga viib paratamatult arvamusele, et olukorrast väljumine võib endaga kaasa tuua tõsiseid korrektsioone rahvusvahelistes suhetes laiemalt.
Harvardi ülikooli professor Niall Ferguson ütles ühes hiljutises intervjuus, et maailma ei ähvarda küll globaalne sõda, kuid samas ei saa välistada äärmusideoloogiat kandvate poliitiliste jõudude esiletõusu, nõrgemate demokraatiate varisemist ning kodusõdasid. Fergusoni meelest kannatavad majanduslikult kõige enam Aasia ning Ida-Euroopa riigid. Kahjuks pole Ferguson ainus, kes räägib Ida-Euroopast kui ühest tõsisemast kriisikeskkonnast. Näiteks Maailmapanga president Robert Zoellick on arvanud, et massiivsest laenutoest ühtäkki ilma jäänud Ida-Euroopa majanduste haprus võib koguni küsimuse alla seada kogu Euroopa ühtsuse ning siinsete riikide sisemise stabiilsuse.
Tõepoolest, meil pole vaja luua illusioone, arvates, et meid see kõik ei puuduta. Loomulikult tuleb väga palju teha siseriiklikult ning selles suunas on valitsus nii kärpekava vastuvõtmise kui majanduse elavdamise meetmetega ka liikunud. Samas on päris selge, et meid mõjutav väliskeskkond vajab sama pingsat, kui mitte suurematki tähelepanu. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni arvates tuleb Eesti välispoliitikas eriti keskenduda kahele põhilisele küsimusele. Esiteks peaks valitsus senisest veelgi jõulisemalt ning sihikindlamalt pühenduma välismajanduspoliitikale selle kõige laiemas tähenduses. Teiseks tuleks Eestil koos partnerriikidega töötada selle nimel, et globaalne kriis ei kahjustaks Euroopa Liidu ega NATO toimevõimekust ning ühtsust.
Alustaksin välismajanduspoliitikast. Eestis on seni peaaegu konsensuslikult arvatud, et meie tulevase julgeoleku, eeskätt finantsjulgeoleku lahutamatu osa on võimalikult kiire liitumine Euroopa ühisraha euroga. Selle eesmärgi saavutamiseks ei tule meil mitte üksnes täita inflatsiooni ja eelarvedefitsiidi kriteeriumid, vaid panustada otsustavalt ka diplomaatilisse ja poliitilisse tegevusse. Me peame olema kindlad, et siis, kui Eesti on täitnud kõik etteantud piirnõuded, ei tekiks meie ette üllatuslikult uusi takistusi.
Kahjuks on sellised võimalused täiesti olemas, sest meie regiooni üldine kuvand kipub praegu tootma liiga palju ja liiga sageli võimalikule ebastabiilsusele viitavaid uudiseid. Selleks on paraku omad põhjused, kuid sellele vaatamata peaks valitsus pöörama tõsisemalt tähelepanu Eesti kuvandile rahvusvahelises meediapildis. Me ei tohi alahinnata informatsiooni jõudu ning Eesti riigist levivat teadmist. Mida vähem või mida kõveramalt Eestit maailmas teatakse, seda keerulisem on ka ettevõtjatel meie majandusele nii vajalikke eksporditurge leida ja laiendada. Siin saab riik jõudsalt abiks olla. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on valmimas Eesti majanduse rahvusvahelisustamise strateegia. See on esimene niisugune dokument, mis peaks ühendama eri ministeeriumide ja ametkondade tegevused sihipärasteks sammudeks.
Praegu tuleb kriitiliselt tõdeda, et riigil on veel palju arenguruumi oma väheste võimaluste juures ettevõtlust rahvusvaheliselt toetada. Samas usun, et Isamaa ja Res Publica Liidu algatatud sellekohane arutelu Riigikogu väliskomisjonis aitab kaasa nii meie saatkondade, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, välisesinduste ja teistegi võimaluste paremale kasutamisele Eesti välismajandustegevuse elavdamisel. Kriisiajad on alati olnud heaks pinnaseks ka uute võimaluste ning ideede rakendamisel. Eesti on korduvalt tõestanud, et suudab paindlikult ja lahendusi leides reageerida erinevatele keerulistele küsimustele. Seepärast tuleks meil suunata oma energia ja tähelepanu just uute ideede, meie majandusele põnevate rahvusvaheliste võimaluste ja väljakutsete loomisele. Nii tuleb meil praegu pidevalt küsida, kas riik on teinud kõik, et luua ettevõtjatele vajalikke tingimusi.
Head kolleegid! Peamine eeltingimus Eesti edule selles keerulises olukorras on Euroopa Liidu ja NATO toimevõimekuse säilitamine ning võimalike murenemisohtude õigeaegne kõrvaldamine. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ütles sellel nädalal Tallinnas, et Euroopa Liit on tugevam kui kunagi varem. Otsati on selles arvamuses terake tõtt, kuid kahjuks siiski ka paras annus soovmõtlemist. Viimasel ajal süvenev globaalne majanduskriis on hakanud tekitama Euroopa Liidus suhete murenemist ning kutsunud esile vastastikuse umbusalduse ilminguid. Ka minu viimasel kohtumisel oma kolleegidega Euroopa Liidu riikide parlamentides räägiti murega protektsionismi tekke võimalustest ühenduse siseturul. See oleks mõistagi halvim, mida maailma suurim vabakaubanduspiirkond võiks praeguses kriisisituatsioonis teha.
Teine tõsine oht Euroopa Liidu nii vajalikule ühtsusele võib olla liikmesriikide erinevatasandiline blokistumine. Suurriikide soov initsiatiivi näidata on mõistetav, kuid see ei tohiks kindlasti toimuda teiste liikmesriikide üleselt või hoopiski teiste seljataga. Samuti pole kuigi veenev Ida- ja Kesk-Euroopa riikide mini-summit eeloleval pühapäeval enne valitsusjuhtide erakorralist kogunemist.
Meile on väga tähtis nii Tšehhi käimasoleva kui Rootsi eelseisva eesistumise õnnestumine Euroopa Liidus. Mõlemal juhul on rõhutatud prioriteedid Eesti omadele väga lähedased ning meie turvalisema tuleviku seisukohast olulised. Eriti tähtsaks tuleb pidada energiajulgeoleku suurendamist Euroopa ühtse energiapoliitika ning uute energiaühenduste loomise kaudu. Loodetavasti suudavad liikmesriigid kokku leppida Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekutes, mis puudutavad lisaraha suunamist erinevatesse infrastruktuuri projektidesse, sealhulgas ka elektriühendusse Eesti ja Soome vahel. Samuti on oluline Euroopa Liidu idapartnerlusprogrammi käivitamine ning Läänemere strateegia ellurakendamine. Esimesel juhul looksime uusi võimalusi demokraatia ja püsiva õigusriikluse tugevdamiseks Euroopa Liidu vahetus naabruses. Läänemere strateegia aga looks hea võimaluse anda täiendav tõuge Euroopa Liidu sisemise integreerituse suurendamiseks ning olemasoleva potentsiaali paremaks ärakasutamiseks.
Head kolleegid! Norra endine välisminister Thorvald Stoltenberg tutvustas selle kuu alguses oma raportit Põhjala riikide koostöö tihendamisest välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Selles tehakse kõige muu hulgas ettepanek luua Põhjala ühtne õhuturbe võimekus ning tugevdada seire- ja reageerimisvõimekust nii Barentsi, Põhja- kui Läänemerel. Viimastel aastatel on Balti ja Põhjala riikide koostöö eri valdkondades märgatavalt tihenenud, mistõttu oleks mõistlik Stoltenbergi ettepanekuid laiendada ka Läänemere idakaldale. Samas oleks ehk paslik ka kolmel Balti riigil korraks üle vaadata, mida annaks paremini teha omavahelises koostöös. Seda eriti nüüd, kus meie kõigi ees on ühtviisi väga keerulised ajad.
Seega veel kord: Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni meelest on meie peamised välispoliitilised eesmärgid praegu Eesti välismajanduse võimekuse ning lääneriikide ühtsuse tugevdamine. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Aleksei Lotmani! Kaheksa minutit.

Aleksei Lotman

Head kolleegid ja head külalised! Mul on hea meel tõdeda, et Eesti välispoliitikas pole roheliste hinnangul midagi suurt otseselt valesti. Võib koguni sedastada, et olulisemad märksõnad teemadel, mida rohelised oluliseks peavad, on meie välispoliitikas olemas. Ning piiratud ressurssidega väikeriigi kohta on Eesti välispoliitika suhteliselt tegus. Samas kannatab roheliste hinnangul meie välispoliitika teatud mitte küll suisa visioonipuuduse, aga n-ö visioonivaeguse all. Me teeme jõudumööda igasuguseid üldiselt õigeid asju, kuid maailma põhiprobleemide lahkamisel pole meie häält selgelt kuulda.
Peatun põgusalt kahel suurel probleemide ringil, kus Eesti riigi panus on ilmselgelt liiga väike. Veel enam, võib koguni öelda, et mingisugustel väidetavalt elulistel majanduskaalutlustel piirdub Eesti nende kahe teema puhul madalalt lendamise ning moka otsast poliitiliselt korrektsete lausete poetamise ehk rehepaplusega.
Esimene nendest kahest on globaalne ökoloogiline kriis. On tore, et ka välisminister on oma kõnes paaril korral nimetanud kliimakriisi, mis on ökoloogilise kriisi enim räägitud tahk, ja seda õigusega. Paraku pole Eesti häält selles küsimuses globaalselt kuigivõrd kuulda. Kohati paistab, nagu meie valitsus ei mõistakski probleemi tegelikku tähtsust ning suhtub asjasse kui lihtsalt Euroopa Liidust tulenevasse tüütusse kohustusse. Meie rahvusvaheline kliimapoliitika vajab, kolleegid, selgelt uut hingamist, enam ambitsioonikust, enam tegevust läheneva Kopenhaageni tippkohtumise sisulise õnnestumise nimel. Näidakem tegudega, et kuulume tõesti Põhjala kultuuriruumi, kus aktiivne rahvusvaheline tegevus inimtekkelise kliimamuutuse ärahoidmiseks on iseenesestmõistetav!
Sama oluline on selgelt mõista, et globaalne ökoloogiline kriis ei piirdu vaid inimtekkelisest kliimamuutusest tulenevate ohtudega. Peaaegu sama ohtlik, kuigi viimasel ajal kahjuks hoopis vähem räägitud, on maailma elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse katastroofiline kahanemine inimtegevuse tagajärjel. Ka selle inimkonna kohal oleva suure ohu kohta on Eesti vaikselt ja moka otsast öelnud õigeid asju, kuid aktiivseks tegijaks rahvusvahelisel tasandil pole me saanud. Ka selles küsimuses pole me veel Põhjamaade tasemele jõudnud. Tehkem seda nüüd esimesel võimalusel!
Teine oluline küsimus, mille puhul me oleme küll poliitilise korrektsuse piires hädavajalikud märksõnad omandanud, kuid aktiivset tegevust on pehmelt öeldes vähevõitu olnud, on rahvusvaheline inimõiguste kaitse. Kas me oleme tõesti unustanud aja, mil me kommunistliku ikke all olles püüdsime iga sõna, mida mõni Lääne poliitik võttis vaevaks meie toetuseks öelda? Kas me oleme juba jõudnud olukorda, kus arvame, et Tiibeti rahva ja kultuuri hävitamine Hiina kommunistlike võimurite poolt on kellegi teise mure? Kas lootus Hiina turule on piisav põhjus, et piirduda puna-Hiina mahitatud repressiivsete režiimide, nagu seda on Birma ja Sudaani omad, hukkamõistmisel paari lühikese ja poliitiliselt korrektse lausega?
Siinkohal tuleb kindlasti meeles pidada, et inimõigused pole midagi iseenesestmõistetavat ka oma põhiolemuselt demokraatlikes riikides. On tervitatav, et välisminister tervitas oma kõnes USA presidendi otsust sulgeda USA demokraatiale häbiplekiks olnud Guantanamo vangla. Samas oodanuks valitsuselt mingisugustki seisukohta selles küsimuses ka eelmise presidendi ajal. Selle kriitikaga pole sugugi tahetud vähendada seda tähtsust, mida omab USA liitlaseks olemine meie riigile ja meie strateegilisele julgeolekule. Tahan vaid rõhutada seda, et väärtuspõhine poliitika tähendab ebamugava tõe meeldetuletamist ka oma suurele liitlasele.
Ebamugavaid tõdesid on teisigi. Juhin teie tähelepanu sellele ebameeldivale asjaolule, et ka mõnel Euroopa Liidu liikmesmaal pole inimõigustega sugugi kõik korras. Seda vaatamata asjaolule, et Euroopa peab end üldiselt õigusega inimõiguste peamiseks kantsiks maailmas. Näiteks üks ÜRO poolt hiljuti läbiviidud uuring heidab väga ebameeldivat varju Hispaaniale, kus terrorismis kahtlustatavaid hoitakse kinnipidamise järel viis päeva nn incommunicado, st võimaluseta suhelda lähedaste ja advokaatidega, mida siis põhjendatakse julgeolekukaalutlustega. Väidetavalt koheldakse kinnipeetavaid sel ajal viisil, mida ei saa kuidagi ühele õigusriigile kohaseks pidada. Seejuures väärib tähelepanu seegi, et terrorismis kahtlustamiseks piisab tihti ka lihtsalt avalikust toetusavaldusest Baskimaa iseseisvusele. Tuletan siinkohal meelde, et Euroopa Nõukogu terrorismivastase võitluse konventsioon, millega liitumise me siin eile kõik üksmeelselt heaks kiitsime, rõhutab selgelt vajadust mitte hälbida selle võitluse käigus õigusriigi põhimõtetest. Ning Hispaania kuulub koos kõigi teiste Euroopa Liidu liikmesmaadega samuti Euroopa Nõukokku.
Me peame julgema väljendada oma muret inimõiguste pärast ka meie üldiselt demokraatlikes partnerriikides. Kuid eelkõige tuleb inimõiguste teemat järjekindlalt tõstatada nende riikidega suheldes, kus need probleemid on suurimad, asugu nad kus tahes maailmas või ka otse meie idapiiri taga. Meie välispoliitika kujundajad on korduvalt hoiatanud, et keskendudes liigselt inimõigustele Venemaal, saame me külge "ühe teema" riigi sildi ja sellist riiki keegi tõsiselt ei võta. Tõepoolest, kui me kõneleksime üksnes Venemaal toime pandavatest kuritegudest, näiteks seal kahjuks tavalisest vaba ajakirjanduse, inimõigusaktivistide ahistamisest või koguni tapmisest, võiks see hirm olla põhjendatud. Kuid kui see "üks teema" oleks globaalsed inimõigused, siis sel juhul küll ei usu, et meie tõsiseltvõetavus kuidagi kannataks. Liiati kui me lisaks inimõigustele oleksime ka aktiivsed kaasarääkijad eelnimetatud globaalsete keskkonnaprobleemide teemadel – siis oleks neid teemasid juba kaks.
Seejuures on need teemad tihti seotud. Tulles tagasi eelnimetatud Tiibeti näite juurde, tuleb nentida, et tegemist on kohaga, kus puna-Hiina võimurite tegevus kohaliku kultuuri hävitamisel käib käsikäes keskvõimu soositud massilise hiinlaste sisserändega ja looduse ulatusliku kolonialistliku rüüstamisega. Silmade sulgemine selle ees teeks meist mainitud kuritööde vaikivad kaasosalised. Kolleegid, ärgem olgem kuritöö kaasosalised! Avaramat pilku, julgemat visiooni ja aktiivsemat tegevust!
Head kolleegid! Oma pisut, kuigi opositsioonipoliitiku kohta väga leebelt kriitilise ettekande lõpetan siiski optimistlikult. Arvestades meie diplomaatilise korpuse tublidust, loodan, et senisest selgemal ja kõrgelennulisemal visioonil põhinev välispoliitika on võimalik. Võiks koguni öelda, et selle tulek on vältimatu. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Austatud kuulajad ja vaatajad! 21. sajandist pidi ennustuste kohaselt saama mõneski mõttes turbulentne sajand ennekõike ökoloogiliste probleemide kuhjumise tõttu. Viimasel paaril aastal on aga kõik me ümber nii oluliselt muutunud, et nõrgema närvisüsteemiga ja töö kaotanud inimestel on väga raske toime tulla ning ka homses midagi lohutavat näha. Isegi permanentset ühiskondlikku optimismimaski kandvas USA-s kurdetakse juba muret süstivate uudiste rohkuste üle ning igatsetakse häid julgustavaid uudiseid.
Jah, tänases maailmas on peaaegu kõik uut moodi, ka Ameerika Ühendriigid on suuresti muutunud. Uue valitsuse välisminister Hillary Clinton ütles oma äsjasel Hiina visiidil, et pragmaatilised finants-majandussuhted kaaluvad enam-vähem üles mis tahes demokraatia ning inimõiguste puudujäägid selles tänase maailma reaalselt küllap kõige rikkamas riigis. Pole võimatu, et illusoorne kurjuse telg muutub kiiresti pragmaatiliseks toetushoovaks oma majanduse tõstmisel. Pekingi valitsejatelt oodatakse koostööd ja USA ulmeliselt suureks paisunud riigivõla leevendamist. USA ja tema liitlased lahkuvad Iraagist ning jääb vaid retooriliselt küsida, kas seal ettevõetud töö on nüüd tõepoolest tehtud. Nüüd keskendutakse Afganistanile, mis sõjalis-poliitilise pähklina võib Iraagist koguni kõvem olla – olen seal ise käinud ning kohalikke pingeid tajunud.
Ka Venemaa on muutumas. Presidendi populaarsusreiting on langenud koguni 50%-ni ehk augustisõjaeelsele tasemele. Isegi usaldus peaministri vastu kahaneb, kahe viimase aasta madalaimas seisus on erakonna Ühtne Venemaa toetusprotsent. Samal ajal koguvad plusspunkte alati kompromissitud kommunistid. Olenevalt vaatleja positsioonist, saame pidevalt vastukäivat informatsiooni Venemaa finants-majandusolukorrast. Enamik kaldub arvama, et meie idanaabril on suuri probleeme kaugelt rohkem, kui riigi meedia tunnistada julgeb. Isegi sõjatööstuses on mõõn, kolmandik sõjatehaseid on tööta. Alanenud nafta- ja gaasihind kärbivad Venemaa võimalusi maailma arengut ka välispoliitiliselt määrata. Pole vist vaja erilist analüüsivõimet, tajumaks, kui palju ohte võib kogu maad hõlmav langustrend enesega sellises hiigelriigis nagu Venemaa kaasa tuua.
Loogiliselt peaks nüüd ja lähemas tulevikus tegema jõupingutusi seni ikka veel pingeliste suhete parandamiseks. Arvan, et üks võimalus koostöö vastastikku kasulikuks kujundamisel oleks lihtsustada piiriäärsete elanike riigipiiri ületamist ning edastada sellega positiivne signaal mitte üksnes naaberriigile, vaid kogu maailmale. Ka praegu alles kujundamisjärgus olevas Läänemere strateegias võiks Venemaad käsitleda või tegelikult lausa peaks käsitlema pigem partneri kui vastasena. On ju Eestigi prioriteetidest seni küll vaid Euroopa Liidu siseasjaks peetava Läänemere strateegia vallas rohkem kui pooled otseselt seotud Venemaa kui praegu veel sõlmimata lepingute teise osapoolega.
Ka Suurbritannia on endiselt suur ja võimas riik, Euroopa Liidu tugisambaid. Asjatundjate arvates aga võib Ühendkuningriikigi ees oodata aastaid maise paradiisi võrdkujuks peetud Islandi finantskatastroofiga võrreldav rahanduskollaps. Islandi ehk aitame koos ülejäänud Euroopa Liiduga jälle suuremast hädast välja ning selle saareriigi liitumine meie riikide vabatahtliku liiduga näib praegu loogilise lahendusena isegi islandlastele.
Ent millises olukorras on Euroopa Liit, eriti kui olukorda hinnata väikeriigi seisukohalt? Ega suured ja rikkamad naabrid meie häält ja arvamusi üleliia tähtsusta ega nendega arvesta. Majanduskriisi leevendamise operatsioonid annavad sellest ju selget märki. Miks olid Berliinis toimunud majandustippkohtumisele kutsutud vaid Euroopa Liidu suurimate majanduste esindajad? Samal ajal on mõnigi asjatundja arvamusel, et eurotsooniga peaks kiiresti liituma kõik need liikmesriigid, kes praegu arveldavad veel oma valuutas.
Omaette probleemiks on kujunemas liiga lühikese etteteatamise ajaga kokkukutsutavad tippkohtumised, mida korralikult ette valmistada pole mõeldav. Võimalik, et suhteliselt tühikäigul tuleb ka pühapäevane tippkohtumine, mille tulemus ja ideeand võib kasinaks jääda. Ehk tuleks nendes traditsioonides midagi muuta, sest Euroopa ja kogu maailm ootab arenguvisioone ja tulemusi, mitte aga järjekordset tipp-poliitikute kaamerate eest läbimarssi ja kahvatut istungjärku, mille tulemustest pole uudistes eriliselt midagi rääkida.
Mida siinkohal Eesti teha saaks? Meie esindajail seisab ees raske töö ja suur jõupingutus, koondamaks koos teiste Euroopa ja maailma väikeriikidega ühte tahe oma tihti sarnaste eesmärkide ja positsioonide kaitsmiseks nii Euroopa Liidus kui Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. Maailmas on ju väikeriike tunduvalt rohkem kui suuri. Maailmaorganisatsioon aga alustab aastaid ette valmistatud ja oodatud 15-liikmelise ÜRO Julgeolekunõukogu reformi. Nõukogu laiendamist on viimasel ajal toetama asunud ka USA. Julgeolekunõukogu alalise liikme staatusest on eluliselt huvitatud nii Saksamaa, Jaapan, India kui Brasiilia. Eesti peab kindlasti välja ütlema oma seisukoha ÜRO liikmesuse määratlemise, veto sätestamise, geograafilise esindatuse laiendamise, nõukogu suurendamise ning nõukogu ja Peaassamblee vaheliste suhete asjus. Läbirääkimisprotsess algab juba järgmisel nädalal. Ei tohi unustada, et ÜRO on organisatsioon, millel on muu hulgas jõu kasutamise sätestamise ainuõigus. Julgeoleku tagamiseks on ÜRO-l aga mandaat rahuvalvemissioonide moodustamiseks. Nendesse on jõukohaselt panustanud ka meie riik.
Eesti peab senisest suuremaid jõupingutusi tegema oma välismajandussuhete ning vastavate diplomaatide töö tõhustamiseks. Praegusel kriisiajastul tuleb kõik võimalikud jõud suunata meie ekspordi turgutamisele. Rohkem kui 40 Eesti välissaatkonda peaks suutma rohkem, kuigi see on raske, sest raha on isegi vähemast vähem. Tundub, et raha on kogu maailmas endisest vähem või on see siis seal, kus ta pikki aastaid pole olnud. Finants-majanduskriisi põhjuste loetlemisel on isegi USA president Barack Obama ühena peamistest paljude jaoks kindlasti üllatavalt vanamoelis-moraliseerivalt nimetanud ahnust. Kusagil lugesin, et mõni mees on koguni otsustanud patukahetsuspabereilt-indulgentsidelt abi otsida ja neid müüma hakata. Siinkohal tasub ehk meenutada, et Savonarola ja paavst Leo X aegne rahanöörimisaktsioon tegi küll korvamatut kahju kiriku autoriteedile, tõmbas aga käima keskajast virguva Euroopa finantselu. Terved pangamajad, näiteks Fuggerite oma Saksamaal, osalesid oma esindustega paavstide patukahetsusoperatsioonides ja just selle kaubanduse alusel ehitati üles moodne maailmarahandus, mille patte meil ehk tõepoolest oleks täna ja homme vaja kahetseda ning õppetundidest järeldusi teha.
Niisiis pole uuenevas maailmas tegelikult midagi päris uut, on vaid vaja väsimatult otsida võimalusi pidevalt muutuvates oludes teha vähemalt adekvaatseid, veel parem aga kaalutletult õigeid otsuseid nii kodu- kui välispoliitikas. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Kristiina Ojulandi! Kaheksa minutit.

Kristiina Ojuland

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, kes te veel siin saalis istute! Lubage mul kõigepealt Reformierakonna fraktsiooni nimel tänada välisministrit väga põhjaliku ettekande eest ja tunnustada ka Välisministeeriumi selle eest, et viimastel aegadel on tunda just suuremat rõhuasetust välismajanduspoliitikale, Eesti ekspordi toetamisele ja kindlasti ka sellele, et aukonsulite võrku laiendada ja tugevdada.
Kolleegid! Maailmas valitseb majandus- ja finantskriis. See kindlasti mõjutab praegu toimivaid poliitikaid. Majandussurutis võib kaasa tuua riikide soove sisse seada turukaitsemehhanisme, sulguda protektsionismi. Kaubanduse liberaliseerimine, protektsionismi vältimine ja majanduse avatus on väärtused, mille eest peab seisma. Eesti majanduse seisukohast on tähtis, et vabakaubandus ja liberaalne majanduspoliitika jääksid domineerima nii Euroopa Liidu kui ka kogu maailma majanduspoliitikas. Euroopa Ühenduste ajalugu mäletab hästi 1970-ndate aastate majanduskriisi, kui järsult tugevnesid protektsionismi meeleolud, mis omakorda tõi kaasa Euroopa riikide koostöö jahenemise pea terveks kümnendiks. Praegu, kui Euroopa Liidule on vaja kaasaegset ja toimivat institutsionaalset alust ja kui tegelikuks väljakutseks on Euroopa Liidu edasine laienemine, on majandus- ja finantskriis tõsiseks ohuks. Küüned enda poole poliitika ka majanduse valdkonnas ja poliitiline populism võib saada kogunisti ohuks demokraatiale laiemas plaanis. Ka seda on Euroopas kogetud enne Teist maailmasõda.
Euroopa Liidu suurimaks sisemiseks väljakutseks võib pidada praegu ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Aina sagedamini tuleb ette, et kohtumisi oluliste küsimuste arutamiseks korraldatakse teatud riikide, eelkõige suurriikide vahel. Euroopa väljaannetest võib lugeda huvitavaid ettepanekuid selle kohta, et Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat võiksid kujundada ja juhtida kas ainult asutajariigid või siis suurriigid, kelle sõnal on maailmas suurem kaal. Leiame, et sellised mõtted viivad Euroopa vaid ummikteele, et mitte öelda: sellised mõtted viivad Euroopa Liitu kaugemale tema alustaladest ja põhiväärtustest.
Leiame, et Euroopa Liidu laienemisplaane ei tohi nurka visata. Mõtlen laienemist nii Lääne-Balkani suunal kui ka ida poole. Eelmise suve Gruusia kriis muutis tugevalt kogu Euroopa julgeoleku paradigmat ja praegu on tunda üleatlantilise üksteisemõistmise paranemist. Kahtlemata on see Eesti huvides. Paljud uskusid pikka aega, et julgeolek ja stabiilsus Euroopa Liidu idapiiril on iseenesestmõistetav, sest külm sõda on ju lõppenud. Elu aga näitas muud ning osalt sellest tulenevalt otsustas Euroopa Komisjon läinud aasta detsembris tõhustada naabruspoliitika raames idapartnerlust Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja ka Valgevene suunal.
Leiame, et idapartnerlus peab saama reaalse sisu, eelkõige vabakaubanduslepingute ja inimeste lihtsustatud liikumise abil. Vabakaubanduslepingute sõlmimine ei tohi jääda bürokraatlike takistuste taha. Leiame, et Eestil on endiselt väga oluline roll idanaabrite toetamisel Euroopa Liiduga tihedama sideme loomisel, seda nii omaenda kogemuse jagamise kaudu kui teisalt Euroopa Liidu liikmena vajalike otsuste mõjutamisel. Toetame ka Kosovo riigi ülesehitamist. Tahan siinkohal kinnitada, et Reformierakond peab väga oluliseks, et Eesti osaleks nii kahepoolses kui ka rahvusvahelises arenguabi koostöös, mille eesmärk on hoida rahvusvahelist turvalisust. Arenguabi eelduseks peab endiselt olema demokraatiale ja inimõiguste austamisele suunatud valitsemine riikides, kuhu abi antakse.
Head kuulajad! Tänavu täitub Eestil viis aastat NATO täieõigusliku liikmena. Oleme seda meelt, et NATO senine laienemine on alliansi julgeolekuruumi oluliselt tugevdanud. Bukaresti tippkohtumise otsus, mis andis Gruusiale ja Ukrainale võimaluse saada NATO liikmeks, on vaid pool rehkendust. Leiame, et meie kohustus on jätkata Gruusiale ja Ukrainale igakülgse toetuse andmist seni, kuni kogu rehkendus on tehtud ehk nende liikmesus saavutatud. Samuti toetame Lääne-Balkani riikide liitumisplaane.
Eesti on oma liitlaskohustusi NATO liikmena auga täitnud erinevatel rahvusvahelistel missioonidel osalemise kaudu. Reformierakond avaldab tänu kõigile missioonidel osalejatele, sest just teie annate reaalse panuse julgeoleku kindlustamisse konfliktipiirkondades, aga ka laiemalt maailmas. Liitlane olla ei tähenda olla liitlane ainult muretutel ja päiksepaistelistel päevadel, liitlast tuntakse ja hinnatakse rohkem siis, kui ajad ei ole kerged.
Head kolleegid! Meie huvides on head suhted kõikide naabritega, sh Venemaaga. Kiidame heaks kahepoolsetes suhetes poliitiliste konsultatsioonide taastamise selle aasta alguses, samuti peame väga tähtsaks kahepoolset koostööd kultuuri valdkonnas. Venemaa turistid on Eestisse oodatud, samuti on kasvanud vastastikuste investeeringute osakaal. See kõik on väga positiivne. Poliitikas Venemaa suunal toetab Reformierakond eelkõige demokraatlikke jõude. Me ei jaga kedagi headeks ja halbadeks, meie soov on teha koostööd kõikidega, kes jagavad meiega euroopalikke ühiseid väärtushinnanguid ja põhimõtteid. Küsimus ei ole sekkumises Venemaa siseasjadesse, vaid Venemaa võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmises. Pole mingit kahtlust, et nende kohustuste aus täitmine muudaks Venemaa rahvaste elukvaliteeti paremuse suunas. Käesoleva aasta jaanuaris Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees vastuvõetud resolutsioon Vene-Gruusia konflikti kohta kinnitab seda, et Euroopa ei tee järeleandmisi rahvusvahelise õiguse rikkumise puhul. Rahvusvaheline õigus on täitmiseks kõigile. Majandus- ja finantskriis, konflikt Gruusiaga, Euroopa energiaga varustamise ebakindlus ei avalda suurt mõju mitte ainult Venemaa sisepoliitilisele stabiilsusele, vaid mõjutab ka Venemaa välis- ja julgeolekupoliitilist võimekust tervikuna. Euroopa Liidu poolt vaadates ei ole teist võimalust kui tugevdada Euroopa ühtset energia- ja julgeolekupoliitikat. Kõik alternatiivsed energiatootmisviisid ja ka uued tarnijad on hädavajalikud. See kõik kokkuvõttes võib tuua kaasa positiivseid muutusi jõudude vahekorras globaalsel malelaual. Suur tänu tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Sven Mikseri! Kaheksa minutit.

Sven Mikser

Head kolleegid! Püüan toime tulla lühemalt, säästan aega ega hakka polemiseerima väliskomisjoni ettekandes sisaldunud seisukohtadega – olen tegelikult nõus nii kõigi nendega nagu ka sellega, mida kõneles välisminister. Aga peatuksin paaril punktil.
Esiteks, globaalne majanduskriis, millest on rääkinud kõik eelkõnelejad. Eesti on seadnud üheks lähiaja strateegiliseks eesmärgiks olla valmis kvalifitseeruma Euroopa ühisrahale eurole. See ei ole iseenesest meie jaoks nüüd, kus me oleme ligi viis aastat olnud Euroopa Liidu liikmed, üleüldse mitte välispoliitiline küsimus. Küll aga seab see meid teatud lisasurve alla, arvestades seda, et maailma suured ja rikkad riigid võitlevad praeguse kriisiga valdavalt sel viisil, et annavad oma majanduse turgutamiseks hiiglaslikke abipakette. Enamik neist riikidest saab seda endale lubada ainult sel viisil, et oma riigieelarve viiakse väga suurde miinusesse, väga suurde defitsiiti, mis üldjuhul või vähemalt paljudel juhtudel ületab seda 3% SKT-st, mis on teadupärast euroga liitumise kriteerium. Seetõttu on Eesti  keerulises olukorras. Ühelt poolt me ei saa kasutada täpselt analoogilisi vahendeid nendega, mida kasutavad väga suured ja väga rikkad riigid. Teisest küljest me saame aru, vaadates näiteks seda, mis juhtus Islandil, kui haavatavad on väga väikesed iseseisvad finantssüsteemid sellistel turbulentsetel aegadel nagu praegu. Selle finantskriisi põhjustajaks on nimetatud abstraktselt ahnust ja konkreetselt n-ö liigset dereguleerimist, mis mitme aastakümne jooksul oli eeskätt Ameerika Ühendriikide, aga ka laiemalt maailma finantssüsteemide domineeriv ideoloogia. Koguni kuulus, väga kauaaegne Ameerika Föderaalreservi juht Alan Greenspan on sunnitud tunnistama, et tema dereguleerimise ideoloogias oli olulisi vigu.
Praeguse majanduskriisi üks olulisemaid ja huvitavamaid järelmeid ja järeldusi saab kindlasti olema see, kuidas see ideoloogia ümber sõnastatakse, ja siin on tegelikult olemas vastandlikud ohud. Üks, millest siin on eespool räägitud, on see, et neid hädasid üritatakse ravida suurema protektsionismi ja riikliku regulatsiooniga seal, kus regulatsioone vaja ei ole. Teine, samamoodi ohtlik viis on öelda, et liigsest dereguleerimisest tuleneva kriisi vastu võitlemiseks on kõige parem viis dereguleerida veel rohkem. Kindlasti me peame siin vaatama ja ütlema oma sõna, et neid ohtusid vältida ja ennetada.
Räägiksin paari sõnaga nendest ohtudest ja võimalustest, mida pakub Ameerika Ühendriikide uus administratsioon ja uus lähenemine ning sula Ameerika ja Vana Maailma omavahelistes suhetes. Positiivsed aspektid on siin küllalt kirjeldamist leidnud ja kindlasti on meie julgeoleku huvides, et side, sealhulgas julgeolekuline side Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahel, oleks võimalikult tihe. Samal ajal on selge, et Ameerika Ühendriikide uus administratsioon on mitmete oma prioriteetide seas maininud väga prominentsel kohal ka selliseid globaalseid rahuinitsiatiive nagu näiteks tuumarelvastuse piiramist ja rahu toomist laiemalt Lähis-Itta, sealhulgas Pakistani ja Afganistani. Ja nagu öeldud, suure stabiilsuse huvides võidakse mõnikord vaadata mööda sellistest väikestest küsimustest, mis väikeste jaoks on suured küsimused. Illusoorse stabiilsuse näitena võib kasutada 19. sajandi Concert of Europe'i maailmakorraldust, kus suurte vahel valitses justkui rahu, aga kõigi nende suurte multinatsionaalsete impeeriumide sees möllasid sellised tsentrifugaalsed jõud, mis tegelikult paiskasid maailma lõpuks väga kataklüsmilistesse sündmustesse, Esimesse maailmasõtta. Meie asi on kindlasti tuletada ennast jätkuvalt meelde, tuletada meelde seda, et suurte asjade tegemine ei tohi tuua kaasa väikeste asjade unustamist.
Siin on palju räägitud NATO-st ja NATO-st on paslik rääkida, kuna ees seisab sünnipäeva summit, 60. aastapäeva tippkohtumine Prantsusmaal ja Saksamaal, kus tutvustatakse alliansi julgeoleku deklaratsiooni, millele peaks järgnema uue strateegilise kontseptsiooni loomine ja heakskiitmine mõnel hilisemal summit'il. Kahtlemata on 1999. aastast kehtiv julgeolekukontseptsioon mõnevõrra aegunud ja vajab uuendamist. Meie asi on jällegi vaadata, et õiges balansis oleksid globaalsed out of area operatsioonid ja NATO esialgne, keskne funktsioon ehk siis riikide territooriumide ja iseseisvuse ning julgeoleku kaitse – see kuulus artikkel 5, garantii. Mõnevõrra muret tekitav on ju näiteks asjaolu, et NATO ei ole alates 2002. aastast korraldanud ühtegi suurt artikli 5 stsenaariumiga ühist õppust. Nii et kindlasti on see meie julgeoleku seisukohalt väga oluline küsimus.
Lõpetuseks, idealism versus pragmatism. See on hea küsimus. Välisminister tsiteeris oma ettekandes Rahvaste Liiga ühe looja Woodrow Wilsoni sõnu, aga me teame ju kõik, et Esimese maailmasõja lõppedes põrkusid need kuulsad Woodrow Wilsoni 14 punkti, mis andsid paljudele maailma rahvastele lootust ja tekitasid suurt juubeldust,  tegelikkuses mitmete Euroopa liitlasriikide liidrite, näiteks David Lloyd George'i imperiaalse pragmatismiga, jäid alla, põhjustasid mõningast kibestumist ja võõrandumist ning tegelikult tõid kaasa selle, et Esimese maailmasõja lõppedes ei suutnud ameeriklased oma väga noobleid printsiipe paljuski praktikas ellu rakendada.
Ja kui me räägime Eesti välispoliitikast, kui ideaalidekeskne versus pragmaatiline ta peaks olema, siis meenutagem, et neid ideaale unustamata tahame ikkagi olla esimeste seas finišis, mitte n-ö mitteametlikus esimeses kontrollpunktis kuskil vana kase juures. Väikestel riikidel ei tasu kindlasti lähtuda põhimõttest, et kus viga näed laita, seal mine ja laida, eriti kui see puudutab meie suuri liitlasi. Me peame kindlasti oma printsiipe, oma väärtusi kalliks pidama, aga lähtuma ikkagi sellest, et Eesti pikaajalised julgeolekuprioriteedid on meie jaoks prioriteet number üks, sest erinevalt suurtest, nooblitest üldinimlikest põhimõtetest on väikesed huvid sellised, et kui meie neid ei kaitse, siis ei kaitse neid keegi. Nii et kindlasti peab meie välispoliitika jätkuvalt otsima õiget, head balanssi huvide ja väärtuste vahel, unustamata hetkekski väärtusi, mis tegelikult on meile iseseisvuse esimest korda kätte toonud ja aidanud meil seda ka taastada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Marek Strandbergi! Kaheksa minutit.

Marek Strandberg

Head kolleegid! Jätkan oma kolleegi Aleksei Lotmani ettekande sellest osast, mida ta üldiselt käsitles. Nimelt sellestsamast üleilmsest ökoloogilisest kriisist, millel on küllaltki selged ja nähtavad põhjused. Tegelikult näib ju nii, et üleilmse ökoloogilise kriisi põhjusena joonistub tänasel päeval aina selgemini ja selgemini välja 1970. aastate alguses käivitunud, võib öelda, ülimalt liberaalne, ülimalt meelevaldselt väärtusi tekitanud rahasüsteemi areng. See rahasüsteem muutus küllaltki iseseisvaks, selles rahasüsteemis väärtuste juurdetekitamine muutus väärtuseks omaette ja just nimelt nendesamade väärtuste juurdetekitamine tekitas olukorra, kus inimestel oli üle sajandite või tsivilisatsiooni ajaloos üldse esimest korda võimalus kulutada praktiliselt kui tahes palju. Mida erinevad ühiskonnad alates Ameerika ühiskonnast ja hiljem Euroopas ka tegid. Leibkondade kasutada olev krediidiraha ületas poolteist ja lõpuks enamgi korda leibkondade enda sissetuleku, mis oludes, kus väärtusi enam hinnata ei osatud, kulmineeruski üle-eelmisel ja eelmisel aastal meile arusaadavaks finantskriisiks.
Selline tarbimise soodustamine krediidiraha tohutu käibeloleku kaudu ei olegi ju tegelikult mitte midagi muud kui ajend tootmiseks. Ajend tootmiseks on ühtlasi võimalus kasutada enam loodusressursse, mida on ka tehtud. Ja enam-vähem selgelt võib väita, et just finantskokkulepete iseloom on mõjutanud tänasel päeval tööstusmaastikku sedavõrd, et tööstusmaastik on hakanud mõjutama ka meie enda ökosüsteemi, mistõttu pole kasvanud mitte ainult keskkonnaga seotud küsimused, vahetult inimese tervisega seotud küsimused, vaid oluliselt globaalsemad küsimused, nimelt riikidevahelised pinged.
Välispoliitikat puudutab see rahasüsteemi küsimus sedavõrd, et nii nagu Teise maailmasõja lõpu eel sõlmiti maailmas just nimelt riikidevaheliste lepetena kokkulepped, milline hakkab välja nägema see tänasel päeval kriitikat teeninud finantssüsteem, võib ka arvata, et olemasoleva finantssüsteemi puudujääke aina selgemalt ja selgemalt mõistes, aina selgemalt mõistes seda, et tegelikult vead meie enda mõttes, mis ahnuses, kavaluses, leidlikkuses, nutikuses, lootuses, milles iganes on sisse kirjutatud finantskokkulepetesse, on vaja kõrvaldada ja neid saab kõrvaldada või asendada uute lepetega, leppides kokku mitte pankade, vaid riikide vahel.
Me oleme seda meelt, et uus majandus- ja rahanduskokkulepete laine ja nende sõlmimise ajastu on tulemas. Siingi on kõnedes korduvalt räägitud Ameerika Ühendriikide poliitikast, mis näeb lõppkokkuvõttena vähemalt sõnades esialgu välja aina rohelisem ja rohelisem. Aina enam on seal keskkonnaargumente ja see on vaid ajaküsimus, millal jõutakse arusaamale, et needsamad põhimõtted, mis puudutavad head läbisaamist ökosüsteemiga, on inimtsivilisatsioonile vajalikud allesjäämise nimel ja ainus koht, kuhu neid kirjutada saab, on rahvusvahelised rahandus- ja majanduskokkulepped. Me näeme juba praegu väga selgelt, milline peaks olema nende uute kokkulepete sisu. Selles mõttes on Eesti, nii nagu me oleme infotehnoloogia küsimusis ennast kõigile eeskujuks sättinud, ka oludes, kus me oleme suutelised nägema ja aru saama, millised on olulised muutused, mida nendesse finantskokkulepetesse tuleks sisse kirjutada. Ja ma arvan, et meie välispoliitikale ei ole see mitte etteheide, vaid pigem tunnustus, kui me seda tegema hakkame.
1998. aastal märkas majandusteadlane Tobin, et tõepoolest, piiramatute ja liialt liberaalsetel alustel väärtuste tekitamise mehhanism finantsturgudel võib tekitada kriise ja krahhe. Teda ei võetud toona tõsiselt, kuid nüüd näeme, et see on tänaseks juhtunud. Toosama Tobin pakkus välja, et rahal peaks olema rahvusvahelises liikumises maade poolt kehtestatud ja ühtlaselt kasutusele võetud käibemaks või ülekandemaks, mille tulemusel raha oleks pigem ühel konkreetsel maal ega osaleks mitmesugustes finantsspekulatsioonides. See maks võiks olla väga väike, kuid selle kehtestamine uuendaks majanduskorda märkimisväärselt ja sellise maksu olemasolu korral ei oleks meil võib-olla nüüd vaja kurta selle üle, et meil ei ole piisavalt investeeringuid.
Teine väga oluline põhimõte on seotud maksuparadiisidega, mis nii nagu tagauksed finantssüsteemides, nii nagu tagauksed infosüsteemides tekitavad ebaselgust ja läbipaistmatust. Nende suhtes tuleb olla ülimalt kriitiline, sest finantssüsteemid peavad olema kontrollitavad ja läbipaistvad. Teile teada olevalt ei avalda Ameerika Föderaalreserv 2006. aasta märtsikuust näiteks enam isegi seda, kui palju on dollareid käibele lastud. Me kobame paratamatult pimeduses. Ma ei ütleks, et on mõistlik, kui meie välispoliitika vaatab sellistest põhimõtetest mööda.
Kolmandaks, kõige olulisem asi: ilma rahvusvahelistesse kaubanduslepetesse mõistlikke keskkonna- ja humanitaarstandardeid sisse kirjutamata ei ole võimalik tolereerida rahvusvahelise vabakaubandusega kaasas käivat maiti kasvavat keskkonna mõju, nii nagu maiti kasvavat mõju inimese tervisele ja humanitaarväärtustele. On täiesti selge, et vabalt kaubeldavad peaksid olema kaubad, mis on loodud ühtsete humanitaarstandardite järgi, orjade tööjõudu kasutamata, laste tööjõudu kasutamata, mitte toimides inimese tervise arvel, mitte toimides liialt looduse arvel.
Need on kolm põhimõtet, mida tuleks tegelikult tänases Eesti välispoliitikas, suhtluses teiste riikidega juba praegu silmas pidada. Meie välispoliitika osaks peab saama asjakohane, sisuline assisteerimine, et tulla toime uue majandus- ja finantskokkuleppega, enamgi veel, sellesse kokkuleppesse oluliste ja uute sõnumite andmine. Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud minister – ministrit ei ole enam –, lugupeetud kolleegid! Rahvaliit peab jätkuvalt meie välispoliitika kõige tähtsamaks eesmärgiks Eesti riikliku iseseisvuse ja julgeoleku kindlustamist vastastikku kasuliku rahvusvahelise koostöö kaudu ja Eesti väärika osalemise kaudu maailmapoliitikas. Eesti peab tegema kõik, et teadvustada ennast positiivselt häälestatud, uuendustele avatud ja usaldusväärse väikeriigina. Rahvaliit peab vajalikuks rõhutada, et välispoliitikas on praegusel ajamomendil ja lähemas tulevikus vaja keskenduda Eesti riigi usaldusväärsuse igakülgsele tugevdamisele rahvusvahelistes suhetes. Vaja on tagada, et Eesti suudaks olla jätkuvalt stabiilne partner ka rahvusvahelises koostöös. Tuleb tunnustada, et Eesti kaitsejõud on senini hästi hakkama saanud ÜRO ja NATO rahvusvahelistel missioonidel. Senine koostöö ühise kaitsepoliitika valdkonnas on aidanud hoida kindlana ja tugevdada liitlassuhteid meile oluliste partneritega. Sellise kaitseotstarbelise koostöö jätkamine on Rahvaliidu arvates väga oluline.
Seoses sellega ei tohi ära unustada, et kaitsealane koostöö eeldab ja nõuab ka Eesti riigi vastutust ühiste saladuste hoidmisel ja informatsiooni lekkimise vältimisel. Just olukorrast selles valdkonnas sõltub suurel määral Eesti riigi usaldusväärsus meie partnerite silmis. Oluline on küll see, et need, kes on süüdi meie ja NATO riikide ühise kaitsevõime kahjustamises, saavad võimalikult varakult avastatud ja karistatud, kuid palju tähtsam on luua tingimused, mis viiksid miinimumini selliste tegude toimepanemise ohu ja võimaluse. Siin on ilmselt kõigil mõtlemise ja analüüsimise koht, kuidas parandada meie julgeoleku eest vastutavate ametkondade koostööd ja koordineerimist. Kahjuks on selles valdkonnas ilmnenud aeg-ajalt ebatervet rivaalitsemist, mis ei tule kellelegi kasuks.
Kõrvuti Eesti riigi kaitsealase usaldusväärsuse tagamisega peab Rahvaliit praegusel rahvusvahelise finants- ja majanduskriisi perioodil vajalikuks oluliselt suuremat rõhuasetust välismajanduspoliitikale. Oluline on tõsta Eesti riigi usaldusväärsust ja mainet ka rahvusvahelises majandusalases koostöös. Seda ühelt poolt selleks, et Eesti oleks jätkuvalt atraktiivne koht välisinvesteeringuteks, eriti innovatsioonil ja kõrgtehnoloogial rajaneva ettevõtluse ja teenuste sektori arendamiseks. Teiselt poolt on vaja tagada riigi senisest tõhusam tugi, et aidata meie ettevõtjatel leida uusi ja soodsaid turge ekspordi suurendamiseks. Ja küsimus ei ole mitte niivõrd ekspordi rahalises toetamises riigi poolt, kuivõrd riigi ametkondade, eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Põllumajandusministeeriumi paremas koostöös meie ettevõtjate ja teadus-arendusasutustega oma valdkonnas välismajanduskoostöö edendamiseks, samuti sellise välismajanduskoostöö koordineerimises Välisministeeriumi ja välissaatkondade kaudu. Rahvusvahelises majanduskoostöös peab olema meie eesmärk tõsta Eesti tootjate konkurentsivõimet nii sise- kui ka välisturul, soodustada kõrgtehnoloogia ja oskusteabe levikut teadmistepõhisele majandusele üleminekuks, kasutada efektiivselt ja säästlikult oma tööjõudu ja tootmisressursse, oskusteavet, geograafilisi eeldusi ja loodusvarasid. Selles kontekstis on oluline silmas pidada ka meile väga olulist Läänemere regiooni ühtset strateegiat. Just selline välismajanduspoliitika, mis aitaks kaasa väliskaubanduse arengule, Eesti maksebilansi tasakaalustamisele, peaks olema Eesti riigi välispoliitika oluline nurgakivi ja kahtlemata on selles kontekstis tähtis Eesti krooni vääringu stabiilsuse tagamine ning võimalikult kiire Euroopa Liidu ühtse valuuta kasutuselevõtt. Rahvaliit peab vajalikuks rõhutada Riigikogu rolli suurendamist Eesti välispoliitika kujundamisel ning Eesti kui euroopalikke ja demokraatlikke väärtusi austava partneri rahvusvahelise usaldusväärsuse tagamisel. Tänan teid tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Imre Sooääre!

Imre Sooäär

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Eesti elab täna tõepoolest suurte väljakutsete ees, kuidas majanduskriisist välja tulla ja rahvusvahelist usaldust meie vastu tugevdada. Selles osas on maailma riikide vahel samuti omamoodi konkurents – kes leiab kiiremini rohtu probleemidele, kes suudab tõhusamalt rakendada meetmeid, mis uuele tõusule viivad, kes läheb laustoetuste teed ja kes panustab innovatiivsetele sammudele. Olen veendunud, et ka selles protsessis kujunevad välja oma edulood, mis maailmas laia kõlapinda võidavad. Me hakkame nägema riike, kes positiivsete sammudega fookusesse tõusevad ja oma kuvandit sellega parandavad. Eestil on kõik eeldused selleks, et näidata eeskuju, kuidas arukalt tegutsedes kriisist välja tulla. Me oleme väike ja mobiilne riik, me saame kiiresti välja töötada ja rakendada meetmeid, mis võtaks suurriikidel inertsuse tõttu aastaid.
Samas on meie situatsioon praegu suhteliselt keeruline. Lätis ja Leedus toimuv mõjutab tugevalt kogu Baltikumi kuvandit. Maailmas ei teata, et Eesti teeb tugevaid eelarvekärpeid, et riigieelarvet tasakaalu viia, ja rahvusvahelise finantsabi palumise asemel toetab ise teisi, näiteks Lätit, laenuabiga. Peame tegema suuremaid pingutusi, et meid märgataks. Seetõttu on eriti oluline rõhutada neid märksõnu, mis meid tugevamini Euroopaga seovad ja välisinvestorite kindlust suurendavad.
Loomulikult on kõige jõulisem märksõna ka siin saalis jutuks olnud eurole üleminek, sest stabiilne raha on ükskõik milliste investeeringute tegemise vundament. Kõige väiksemadki spekulatsioonid devalveerimise teemal ainult suurendavad ebakindlust ja vähendavad meie usaldusväärsust rahvusvahelisel areenil. Võib-olla oleks tõesti mõttekas euro paralleelselt krooniga kasutusele võtta, nagu viimasel ajal on välja pakutud. See võiks olla üks väike samm edasi, ehkki ainult pool rehkendust. Aga kindlasti oleks see näiteks välisturistidele mugavam ja me teame, et turismil on oluline roll meie ekspordikäibe tõstmisel. Kuid tegelikult ei keela ju ükski seadus ka praegu eurot maksevahendina Eestis kasutada, kui kaupmehed on nõus seda vastu võtma. Aga poolt- ja vastuargumendid euro ühepoolseks kasutuselevõtuks tuleks kindlasti põhjalikult läbi kaaluda. Samas ei tohi see vähendada meie järjekindlust Maastrichti kriteeriumide täitmisel.
Head kolleegid! See oli vaid üks näide. Mis iganes need innovaatilised sammud on, mis aitavad meil kriisist välja tulla, need tuleb luubi alla võtta. Kui Lennart Meri ütles, et Eesti peab leidma oma Nokia, siis tänases kontekstis peaksime võib-olla ütlema, et nii meie sise- kui välispoliitikas tuleb leida oma Skype, mis annaks konkurentsieelise ja uued võimalused edasi minna. Diplomaatia rolli ei saa siin alahinnata. Kindlasti tuleb rõhutada, et meie välisesindused nii EAS-i kui aukonsulite näol tuleb panna tegema tõhusamat koostööd Eesti edu tagamisel. Välisministeerium on  selleks eeldused loonud.
Tänasel istungil osaleb hulgaliselt välisriikide esindajaid, rohkem, kui neid tavaliselt välispoliitika arutelul on siin näha olnud. Ka see on üks märk, et meie väikese riigi mõtted ja teod ei jäta partnereid ükskõikseks ja meie sõnumeid kuulatakse võib-olla terasemalt kui muidu. Püüdkem siis vaadelda seda kriisiaega ahastuse asemel võimalusena. Ka siin saalis ei ole tunda teravat veelahet koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Iga edasiviiv idee on arutamist väärt ja välispoliitiline mõõde on täna meie tegude seas tähtsam kui kunagi varem. Ärgem siis jätkem ühiselt neid võimalusi kasutamata, sest Eestil on võita tunduvalt rohkem, kui me võib-olla arvata oskame! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Austatud ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Jõudu teile teie töös! Ma tänan teid!

Istungi lõpp kell 13.16.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee